[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 196, 294 (1299) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus. Seinapalka raiutud jaanuari- ja veebruarikuul. Siis on puu magamise aeg.

ERA II 196, 295 (1302) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001
Uskumus. Kui poeglaps sündinud, siis torgatud teda naisterahva särgist kolm korda läbi. Sellest saanud korralik ja aus mees ja rahvast lugupeetud. Hea laste isa ja naistearmastaja.

ERA II 196, 295 (1303) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001
Uskumus. Kui tütarlaps sündinud, siis torgatud teda meesterahva püksireiest kolm korda läbi. Sellest saanud ausameelne mehe naine, ea laste ema ja lastekasvataja.

ERA II 196, 301/2 (1321) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Muinasjutt Jeesuse risti kohta. Üks jutt räägib, et see rist, kohe peale Jeesus naelati ja kohe tema suri, oli üks haruline puu olnud, kellest see rist oli tehtud. See olevat ristitaolisest välja kasvanud, nii et püst- ja põikpuu olid ühest tükist.

ERA II 196, 302 (1322) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Teine jutt räägib järgmiselt: Üks puupakk olnud mitme ehituse juures ja jäänud igaltpoolt üle. Viimaks visatud pakk Siiloa tiiki. Sääl on tema pikemat aega olnud. Säält võetud tema välja ja tehtud temast rist. Selle risti peale on Jeesus naelutatud ja surnud.

ERA II 196, 334 (1393) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vanasõna. Värske leiva eest antud aitäh läheb taeva.

ERA II 196, 334 (1394) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus. Kaalika eest ei või aitäh anda, siis kasvavad kaalikad puised.

ERA II 196, 362 (1471) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui mõni vahest juhtus kuhugi jalgu sittuma, siis visati see sealt tulle ja öeldi: "Sinu perse mingu katki ja rakka täis."

ERA II 196, 377 (1527) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Tõura ehk veiseröögatuse arstimine. Röögatusele sülitati peale: tüh, tüh, ptüh! Urr, jurr, jurr! Tüh! tüh! tüh! Urr, jurr, jurr! Tüh, tüh, tüh! Urr, jurr, jurr! - Neid öeldi kolm korda. Kui sedaviisi urjutamine urjutatud oli, siis oli selle käe nimetissõrmega sülg haige peale laiali aetud, nimetissõrmega viir ümber serva tehtud ja rist peale tõmmatud. Sellega oli haigus arstitud.

ERA II 196, 404/5 (1555) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui mina alles noor olin, siis rääkisivad vanad inimesed, et soos peab ööseti iseäralik tuli põlema. Põrgulised peavad seal oma rahasid kuivatama. Aga kui mina vanemaks sain, siis kuulsin asjalugu hoopis teisiti. Soomaa peab niisugust gaasi välja hingama, et ööse kaugemalt näha on, et tuli põleb. Koski on võetud tulepõlemine uurimise alla. Hommiku leitud selle koha pealt, kos ööse tuli põlenud, veikesed tõrvataolised pisarad rohu peal, mis gaasi põlemisest järele oli jäänud. Aga ei olnud mitte põrguliste rahakuivatamise tuli.

ERA II 196, 420 (1598) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui unes nähakse, et maru mõne puu maha murrab, mis õues on kasvamas, siis öeldakse: peremees sureb ära.

ERA II 196, 420 (1599) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui unes nähakse, et maru õunapuu maha murrab, siis öeldakse: perenaine ehk mõni laps sureb ära.

ERA II 196, 475 (1704) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Salajane koppija. Kos see juhtumine on olnud, seda mina ei tea. Kas siin Simuna pool vai veel kaugemal mõnes kohas. Kostki majast on surnu mahaviimise aeg midagi laenatud. Kas tükk nööri vai muud, seda mina ei mäleta. Peale selle hakatud selles majas seinasid ja lage koppima. Asja uurides on kutsutud sinna vahtisid välja, aga koppimine käinud endistviisi edasi: ükskord ühes kohas, teinekord teises. Seal on käinud kohtunikud, õpetaja käinud seda maja õnnistamas. Aga kõik jäänud asjatuks: koppijat ei ole leitud ega koppimine ei ole kadunud. Viimaks lahutatud maja ära ja siis olnud koppimine otsas.

ERA II 196, 478 (1714) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Pesupesijale öeldakse: Tere jõudu valgeid pesijale!

ERA II 196, 478 (1715) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vanasti hoiti võitegemist nii, et võeras teda näha ei võinud. Seda hoiti sellepärast, et kardeti, et võera silm käib üle või ja siis läheb piim halvaks. Kui võeras kogemata siiski võitegemise peale juhtus, siis öeldi: "Savikoormad tulevad!"

ERA II 196, 489 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Kodisma k., Pusta t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Velling, s. 1844 (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Umardu metsas oli üks kivi. Ühele mehele näidatud unes, et toogu ta see kivi ära. See kivi olevat raha täis. Teepoolne ots olnud vankri teljetega juba ära kulunud - katki... (Rohkem ei mäleta jutustada.)

ERA II 196, 489/90 (2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Kodisma k., Pusta t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Velling, s. 1844 (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Siis oli jutt mõne aasta tagasi. Tallinnamaal mindi öösi õitsile. Üks näinud eemal tulukest vilkumas. Läinud lähedale: sääl kuivatatud raha. Kaks-kolm inimest alasti - ainult nahkpõlled ees - tagunud kulda alasil. Tagujad küsinud mehelt: "Mis siin otsid?" Mees vastanud: "Olen eksinud." Temale midagi ei tehtud. Näidatud veel varandust, mis oli nii suur, et terve Maa võiks ära osta. Lubatud tal ka kaasa võtta, niipalju kui tahab. Mees proovinud ühte kange tõsta, aga - kus seda! Ei jõua liigutadagi. Viimati võtnud särgi seljast, ajanud peenikest kulda täis ja viinud koju ja olnud rikas mees.

ERA II 196, 490 (3) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Kodisma k., Pusta t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Velling, s. 1844 (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Aga kui teie tahate näha suurt mälestusasja, siis ma juhatan.Üks suur puu - tamm, seest õõnes; sõja ajal latv pealt maha lastud. Kaks suurt oksa on tal, toed all. Seda ei tohi keegi puutuda. Õõnsuses olen ise olnud. Praegu seisab tee kaldal, Rannamõisas, järve ääres, Mustveest edasi, Kodavere kirikust mööda. Sääl on sees kirjutatud peale, ja numbrid igasugused.

ERA II 196, 492/3 (6) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k., Ansu-Mardi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Jaan Mänd, s. 1854 (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Laiuse õpetaja Jannau magand ja näinud unes, et temale panti lauale võtmed. Tema ärganud unest üles ja katsunud: on võtmed! Siis läinud ta uuesti voodi ja heitnud magama. Siis on teda uuesti unest ülesse aetud ja öeldud: "Võta võtmed ja mine Laiuse lossi ja võta sealt keldrist raha niipalju, kui lossi üles ehitad." Õpetaja ärganud ülesse ja ei ole võtnud seda asja omast. Siis heitnud uuesti magama ja hommiku pole midagi olnud - võtmeid ei raha.

ERA II 196, 497/8 (11) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui saab põld lõpule, siis korjab üks lõikaja sirbid enda pihku ja viskab üle õla et: Sirise, sirise, sirtsuke, kõlise, kõlise, kõverrauda. Kelle rauda ette jõuab, see saab mehele, sellel sõitvad pulmakellad. Siis pannakse vihud maha; istuvad igaüks oma vihu peale. Nii on tükk aega. Siis pööravad vihud ümberringi ja vaatavad vihu alla, mis säält leiavad. Kes ämbliku leiab, on õnnerikas aasta. Kes muud mutukat leiab, sellel õnne ei ole oodata. Kui mina noor olin, siis lõigati kõik vili: kaer, oder, rukis ja nisu - kõik sirbiga. Siis oli aega laulda. Aga nüid lõigatakse masinaga; nüüd ei tea laulust midagi.

ERA II 196, 509 (36) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
"Jõudu, ja pesijale val´gid!" Seda tuleb öelda, kui juhtud pesupesemise aeg teiste poole minema.

ERA II 196, 510 (37) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
"Jõudu ja luhta!" (Lambaniitmise juure tulekul.) Siis vill peab kasvama nagu luht!

ERA II 196, 510 (38) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
"Valgepea joodab vasikat!" Seda öeldakse, kui juhtud tulema, kui joodetakse vasikat.

ERA II 196, 510 (39) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
"Jumal appi, jätku leiba!" - Söögi juures.

ERA II 196, 513/5 (44) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala vanadekodu - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Villem Neimann, 89 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Ma räägin, mis minu endaga on juhtunud. Ma elasin Piljas. Sääl räägiti... Oli vana rehi ja räägiti, et tondid seal rehes käivad. Mina läksin õhtu rehe juure, et vaatan rehte ja panen uksed kinni. Aga rehi oli minu tahtmise järele paras soe. Ja mina heitsin ahju ette magama. Panin pea ühe ristikukoti peale. Aga see kott oli kõrge, ei passind mulle. Mina võtsin ühe puuhalu ja panin koti juure ja pintsaku sinna peale. Ja hakkasin pikali. Kastist tuleb üks sinna ahju ette.… Mina hakkasin pikali selle puuhalu ja pintsaku peale. Nii kuda ma pikali hakkasin, tunnin kastist, nagu raskus tuleb üle minu. Mõtlesin, et ongi tont siin! Mina tõusin ülesse, et võtan pintsaku ja lähen siitkohast ära. Läksin ahju peale, a' vot tule tõmbasin. Tõusin ülesse ja tõmmasin tikust tuld. Ei olnud näha kedagi. Läksin ahju peale; hakkasin sinna pikali. Kuulen, et tantsu kõhin kesk põrandat! Tõmman jälle tikust tuld. Ei ole kedagi! Hakkasin jälle pikali. Kuulen: reie all suur kolakas! Läksin lükasin uksiku lahti ja vaatasin: ei ole jälle kedagi. Siis ütlesin: "Olgu kuradid nii palju kui tahe." Martin Luter läks Vormsi linna ja ütel: "Olgu kuradid nii palju kui kiva katusel, ei karda mina teid ühtegi." Nii ütlesin mina ka. Siis jäin mina rahule niikaua kui hommukuni, ja ei olnud kedagi. Noh eks ta ole üks lugu. See on kindel lugu!

ERA II 196, 533 (18) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Pedasi k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Liina Joonas, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vanal ajal, kui lõikus lõpetati, siis üks vanem neist istus kivi peale ja hoidis kätega ümber põlvede ja kaasitas: "Lõpele, lõpele!" (Aga enam ei mäleta.)

ERA II 196, 533/4 (19) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Pedasi k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Liina Joonas, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui lõpetus oli lõikusel, siis soovitati sirpisi visata üle pea. Võeti sirbid sedaviisi: teravad otsad kätte ja visati üle pea ja loeti este: Sirise, sirise, sirbike, kõrise, kõverrauake. Kelle sirpi ette jõuab, selle peidmees vastu jõuab. Seda tehti kolm korda. Minu sirp läks viskamise juures katki, kolmeks. Mina arvasin, et mina enam lõikama... Teised nõudsid peidmeest, minul oli surm oodata.

ERA II 196, 538 (26) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Elmar Joonas, 33 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lepatriinu, lepatriinu, kuhu poole sina lendad, säältpoolt sõda tuleb. Lapsed võtsivad lepatriinu käe peale, siis sedaviisi lugesivad, kuni lepatriinu lendu läks.

ERA II 196, 539 (30) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Elmar Joonas, 33 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Varesele valu, harakale haigus; Mustalinnule muu tõbi. Tõbi tulgu, teine mingu, meie lapse käsi terve.

ERA II 196, 545 (46) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Lovise Simun, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lepatriinu, lepatriinu, mine, lenda, näita, kostpoolt sõda tuleb. Kas õhta poolt, lõunast või hommikust.

ERA II 196, 545 (47) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Ella Simun (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lell, lell, lell, lell, lepatriinu, lenda sinna, kost poolt sõda tuleb. Kui sa ei lenda, tapan ära. Pea võtan perse jätan. (Selle ütles vahele nende minijas Ella Simun.)

ERA II 196, 559/60 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Madu piiramise sõnad. 1933. a. Kuda madu mättast välja tuleb. Elas keegi Hindrik Sarnet, kellele õpetas ta vanaisa neid sõnu. Rahvas hüidis teda Tinapurgiks. Ta oli vana sorts. Poiss ütles, et ta peab siit kätte saama. Hakkas piiri vedama ümber mätta vastupäeva ja luges sealjuures sõnu: "Ortsi, partsi, lortsi, uuri, kuuri, muuri. Seie piiri sisse peab kätte saama." Lugemisega tegi piiri otsad kokku. Siis kusi otsade peale. Pulgad pandis risti mätta peale, kohale, kus ta (uss) sisse läks. Teisel päeval oli maduuss väljas. Kus ringid kokku lähevad, sinna peab see kepp pistma. See on tõsi.

ERA II 196, 560/1 (7) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
On olemas sõnad, millega madu ei nõela. Aga kui teine ütleb: Uss, nõel'! Ja madu nõelab kohe. Näituseks oli kord niisugune juhus. Kui mina karjas käisin, 14 aastane, Metsa opmanni juures, tegi tema poeg nii: Pani madu omale põue, põues käis madu ringi, aga ei nõelanud. Keegi ütles: "Uss, nõel'!" ja kohe nõelas. Nad olid nii kavalad ja sortsisid tagasi, et midagi häda ei saanud.

ERA II 196, 561 (8) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Madule, kui ütle madu ehk uss, siis läheb minema. Aga ütle muid sõnu - ei lähe kuhugi.

ERA II 196, 562 (10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kruus, 78 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lõepele, lõpele! Kui ei lõpe, seie jätan külasigade siduda, küla lammaste laduda. Lõpele, lõpele. (See on lõpelaul. Sellega lõpetati lõikust.)

ERA II 196, 562 (11) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kruus, 78 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Liugu ja liugu! Linad pika laskijalle, takud tagast tõukajalle. Liugu ja liugu! (Sedasi kelkudega lõikasime.)

ERA II 196, 582/4 (14) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. < Rakvere khk., Rakvere l. - Peeter Tammepuu < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Lööper Oli üks vana vanamees. Ta tegi lusikaid, kulpisi ja pudrutampisi. Kõik tegi kadakapuust ja käis linnas müimas turu pääl. Ja mis ära ei saanud müia, käis pikki majasi pakkumas, omale leivapalukest teenima. Ja siis tuli linnast tagasi, oli kõik ära müinud. Tuli talle vastu kaks röövlit ja ütlesid: "Vanamees, anna oma raha siia!" No vanamees ütles: "Mis raha mul on. Sain mõne kulbi ja lusika eest omale leivapalukese raha." Röövlid ütlesid: "Anna aga oma raha siia!" Vanamees ei annud. Nad võtsid vanamehe kinni, viskasid maha ja võtsid talt raha ära. Läksid jooksu metsa. Vanamees istus maha ja hakkas nutma. Tuli lööper, piits käes, punane müts pääs ja punased püksid ja sinine kampsun. Vanamees põld veel lööprit oma elus näinud. Jäi vanamehe ette seisma ja küsis: "Mis sa, vanamees, nutad?" Vanamees ütles: "Röövlid võtsid minu raha ära. Müisin linnas lusikaid, kulpisid ja pudrutampisid. Sain raha leivapalukese ostmiseks ja selle viisid röövlid ära." - "Kus nad läksivad?" Vanamees: "Siia metsa jooksivad." Lööper jooksis kohe järele. Nemad polnud kaugele jõudnud. Hakkasid metsas mätta otsas raha jaotama. Lööper jõudis sinna koha pääle ja kisendas: "Siin on nad koerad mõlemad! Sest kurat tuli teid tabama ja otse teid põrgu vedama." Ja andis kummalegi piitsaga. Nemad polnud veel oma eluaeg lööprit näinud. Mõtlesid, et ongi päris kurat ja viib põrgu, ja läksid suure hirmuga jooksu. Jätsid rahahuniku kus see ja teine. Lööper korjas raha ära ja viis vanamehe kätte ja ütles: "Säh oma raha!" Vanamees võttis oma raha ja ütles: "Aidaku sind jumal ja taevane isa!" Lööper läks ise minema. Röövlid läksid minema kus see ja teine. Enam ei tulnud sinnakanti.

ERA II 196, 585/91 (1) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Raha leidmine. See oli Kunda mõisas. Keegi taluperemees - nime hästi ei mäleta, kas Ants?... Temal oli rendikoht ja tal oli kaks poega, Jaagub ja Ants. Ja tal oli kena naine. Ei olnud talunaiste moodi, elav ja priske. Mees oli aga vagane - niisugune tossukas. Mees läks põllu peale kündma. Kündis ja sahka otsa hakkas vaskkatla sang. Ta lõi hobust piitsaga. Hobune ei jaksanud tõmmata. Ta mõtles, et ader hakkas kivi taha. Tõstis adra üles - adra otsas oli katla sang. No kergitas ja tõstis katla välla, nägi, et katel. Vaatas päeva ja mõtles: vaja hakata lõunale. Võttis hobuse lahti, viis ta metsa juure ja ise hakkas lõunat sööma. Tegi selle katla lahti. Sees olid nigu litrid. Viskas vankrile, sõi ise lõunat ja heitis magama. Pääle lõunat hakkas jälle kündma. Kündis niikaua kui päevaveeruni, tahtis seda tükki lõpetada. No läks kodu. Naine küsib: "Kus sa nii kaua olid? Söök läheb külmaks." Vanamees vastu: "Ma tahtsin seda tükki ära lõpetada." Pojad juba magasid. Õhtusöök söödud, heitis magama. Kui ta juba voodis oli, ütles ta naisele (tema nimi oli Eva): "Kuule, Eva, ma leidsin ühe katla põllu seest, on vankri pääl. Too tuppa! Poisid kuulsid, et isa katla leidis, tõusid üles ja läksid ka ema juure. Ema tegi katla lahti, võttis tekli päält ära, ütles mehele: "Siin on miskit litrid." Vanamees vastu: "Ma nägin, jah on miskid litrid." Poisid võtsid omale pihuga mõned ja hakkasid nendega mängima. Mees ütles (see oli reedene päev ): "Ma viin mõisa paruni kätte (parun Shirald, Kunda mõisnik), ta ütleb mis asjad need on." Naine ütles: "Enne vaja linnast järele kuulata, mis need on." Mees ütles: "Ma viin siiski pühapäeval paruni kätte." Ja viis selle mõisaparuni juure. Läks kööki, katel pihus. Köögitüdruk küsib: "Mis Antsul vaja on?" - "Ma tahtsin paruniga kokku saada." Tüdruk küsis: "Mis sul sääl katle sees on?" Ants ütles: "Ei tea, mis litrid sääl sees on." Võttis tekli päält ära. Tüdruk võttis omale ka säält paar tükki. Enne mõisa minekut veel riidles naisega, et katel on pooleli, et kus ülejäänud on? Selle pääle naine vastanud: "Lapsed võtsid omale mängida." Aga naine võttis poole sukasääre täie seda raha ja peitis ära. Parun kutsus oma tuppa, küsib: "Mis sul sääl on?" Vaatab: "Oo! Need on vanaaegsed litrid. Ma viin Peterburi muuseumi." Võttis taskust rahakoti, andis talle kolm rubla ja ütles: "Sa oled tubli aus mees. Kui sa leiad teinekord, too ikka minu juure." Mees läks koju, ütles naisele: "Parun andis mulle kolm rubla jootraha ja pääleki kiitis, et olen aus mees." Teine pühapäev läksid mees ja naine Rakvere kiriku. Tulivad kirikust välla. Mees läks turu äärde kõrtsi ja hakkas teistele kiitma, et sai paruni käest kolm rubla. Teised nõudsid, et siis peab liiku tegema. Naine läks kullassepa Efleri juurde ja oli neid litrid kaks tükki kaasas tal ja küsis, et misasjad need on? Kullassepp vastas, proovis nad ära ja küsis: "Kas teil neid palju on?" Naine ütles: "Jah, ikka on." Siis kullassepp ütles: "Need on kuldtukatid. Ma annan teile viis rubla tükist. Kas te müite ära nad?" Naine müis ära, sai kümme rubla ja oli rõõmus pääleki. Läks poodi ja ostis omale siidirätiku. Maksis selle eest viis rubla ja läks mütsitegija juure, ostis omale kõrge mütsi. Ja veel ostis lastele saia. Pani omale mütsi pähe ja rätiku sellele pääle ja läks oma vankri juurde. Mees oli veel kõrtsis. Mees tuli ka viimati ja sõit hakkas kodu poole. Tee pääl pärib mees naiselt: "Kust sa selle mütsi ja rätiku oled saanud?" Ja hakkab naist sõimama. Naine ütles: "Ma viisin kaks litrit kullassepale ja sain selle eest kümme rubla, kuna sa pooled viisid parunile ja said kõigest kolm rubla." Mees lubas mõisa tagasi minna ja parunile ütelda, et nii vähe ta andis nende eest, et nad on kuldtukatid. Ühel pühapäeval läheb siis mees mõisa, aga naine Rakvere. Naine võttis pooled omast rahast kaasa ja viib kullassepa juure ja müib sellele nelja tuhande rubla eest ära. Kaks tuhat sai kohe kätte, kaks aga lubas pärast anda, kui Peterburisse raha saab viidud. Naine oli rõõmus: "Nüid olen ma rikas korraga." Ostis lastele saia ja sõitis kodu. Nägi kodus: mees pikali voodis ja taguots verine. Ta sai mõisast kakskümmend viis hoopi. Kui mees ilmus paruni juure, arvas parun esmalt, et mees toob talle veel. Kutsub mehe oma tuppa, küsib: "Kas tõid jälle midagi?" Mees ütles: "Ei toonud kedagi. Ma sain teie käest väga vähe nende eest, kuna need olid kuldtukatid." Parun laskis kutsuda vahimehe ja käsutas mehe talli juure. Ise käratanud mehele: "Mis mina sinu ostnud?! Sa pole mulle kedagi toonud! Kasi talli juure!" Ja mehele anti kakskümmend viis tagumiku pääle. Pääle selle ütles mehe koha päält lahti. Sel ajal hakkas Malla krahv oma mõisas talukohti müima. Naine läks kohe Malla krahvi juure ja ostis säält talukoha. Krahv küsinud veel: "Kas maksad kohe kinni?" Naine öelnud, et jah, kohe kinni. Nii ostnud ta krahvilt kuuepäeva talukoha ja maksnud neli tuhat rubla. Seda mees alul ei teadnud. Naine viis ülejäänud litrid kullassepa juure ja sai nii kokku kaheksa tuhat rubla raha. Siis kolisid Malla mõisa talukoha peale. Ostsid omale hobused ja loomad ja olid kõikse rikkam ümbruses. Sellest on umbes viiskümmend aastat tagasi ja on tõestisündinud lugu.

ERA II 196, 592/601 (2) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Reisisell. Ta reisis mööda maailma igal pool. Tuli õhtu kätte. Tahtis öömaja saada. Küsis möödaminejailt, kus saaks öömaja. Juhatati kõrtsu. Ta läks kõrtsu, küsis öömaja kõrtsmiku käest. Kõrtsmik ütles: "Mina omale kedagi öömajale ei võta." Kõrtsmikul oli tütar. Naine oli tal surnud, elutses tütrega. Tütar oli parajasti kõrtsitoas, kui sell öömaja küsis. Nüid mõtles sell: "Kuhu ma lähen?" Tahtis talusse minna. Ta läks kõrtsust välja, tüdruk tuli talle järele. See oli sügisel. - "Mul on väga kahju, et ta teile öömaja ei annud. Minge reiealuse lakka ja heitke magama. Ega isa seda ei tea." Sell läks lakka, heitis magama heintesse. Pani pauna pää alla. Oli soe ja uinus magama. Magas juba täielikult. Nii kui kuked laulma hakkasid - esimene kord laulab kukk kell kaksteistkümmend - no siis ärkab üles. Näeb tulekuma reieall. Vanamees, see kõrtsmik oli laternaga reieall. Siis läks tõi labida ja kangi. Sell mõtles: "Vaata kuradi tüdrukut, nüid pettis mind. Nüid tapavad minu ära ja matavad maha. Näe, vanamees toonud labidagi siia. Kangi kah." Sell võttis - tal olid rauad saabastel all - saapad jalast ja tuli redeli augu peale ja ootas, kui ta tuleb mööda redelit üles, "annan talle saapaga pähe." Vanamees võttis kangi, hakkas redeli all põrandale auku kaevama. Lõi esteks kangiga, labidaga viskas sügava augu - umbes kolm jalga sügav oli see auk, ümargune auk. Sell mõtles iseeneses: ega ma sinna auku ei mahu. Aga kui ta kõverasse paneb, mahun küll. No auk oli valmis. Vanamees võttis kätte laterna ja läks minema. Reisisell mõtles, et nüid läks tütart või abi tooma. Tõmmas omale saapa jalga ja tahtis jooksu minna. Oli juba redelipulga pääl alla tulemas, kuulis: sammud tulevad ja nägi tulekuma. Kargas lakka kohe tagasi. Vanamees tuli, kilimitu täis hõberublasi oli, valas sinna auku. No reisisell nägi seda, mõtles: "Aa, mis põhjus on!" Vanamees läks jälle minema. Reisisell kargas lakast maha, pani oma mütsi hõberubla tükke täis ja mööda redelit kargas pööningule tagasi. Vanamees tuli teise kilimitutäiega hõberubla tükkidega, kallas jälle sinna auku. Reisisell kallas need hõberublad mütsist heinte pääle ja kargas teistkorda lakast alla. Pani kübara jälle rublatükkisi täis ja läks jälle pööningule või lakka tagasi. Vanamees tuli kolmanda kilimituga, hõberublasi jälle täis. Noh sell kallas need jälle heinte sisse, kargas kolmas kord lakast alla ja pani oma mütsi hõberublasi täis. Vanamees läks minema jälle. Ja tuli tagasi neljas kord: oli pool kilimittu. Sell vaatas ülevalt augu päält, kui vanamees tuli: pool kilimittu.Vanamees enam ära ei läinud. Võttis labida ja hakkas mulda pääle loopima, auku kinni panema. No, pani augu kinni ja tegi siledas päält ja ütles: "Kui siin pääl tapetakse kolm musta härga ära ja keedetakse ära ja inimene sööb üksipäini ära, siis võib tema selle raha kätte saada." See oli tema vandesõna. Võttis laterna kätte ja läks minema. See oli aeg, kukk laulis teist korda. Reisisell üleval lakas tegi oma pauna tühjaks, pani need rublatükid pauna sisse. Läks natukene veel aega mööda, tuli vanamehe tütar ja hüidis: "Kas magate veel! Tulge alla, mu isa on surnud. Ärga kartke enam kedagi. Tulge alla!" Reisisell ronis ülevalt alla, võttis oma pauna, see oli rublatükkisi täis, oli üsna raske ja läks kõrtsituppa. Ja siis näitas tüdruk isa, kes oli surnud. Sell tahtis ära minna, tüdruk ei lase, ütles: "Te olge mulle abiks. Ma ei saa üksinda midagi teha. Võtke riidest lahti, ma viin pauna tahatuppa." No sellega oli reisisell nõus ja jäi tüdrukule abist. Tüdruk ütles sellile: "Ma pean sugulastele sõna saatma, et nad tulevad mulle appi matma. Ja pean minema õpetaja juure ja üles andma." No ja nüid tütar läks minema ja ütles reisisellile: "Kui keegi peaks tulema, siis võite teie müia, ma letti kinni ei pane." Läks sugulastele, rääkis, et isa äkitselt suri. Säält läks õpetaja juure ja ütles, millal maetud saab. Õpetaja juurest tuli kodu tagasi. Hakkas otsima raha. Otsib kõik kohad läbi, ei leia mitte rubladki. Muudkui letisahtlis oli vahetusraha, see oli järel. Ütles sellile: "Mu isal oli suur kast raha täis, a' nüid kast on tühi, pole mitte kopikatki sees. Kellega ma nüid isa maha matan. Raha ei ole, pean sugulastelt laenama." Sell ütles selle peale: "Pole viga, küll maetud saab." Sellil oli raha küll, kuripatt! No, tulid sugulased kokku, tõivad puusärgi kaasa, pandi puusärki ja matsivad maha. Viina, õlut oli kõrtsis küll. Tüdruk keetis söökisi. Sõivad, jõivad ja tulivad surnuaiast tagasi. Sõivad, jõivad ja tüksid kodu tagasi. Sell jäi sinna. Tüdruk andis magamiseks isa aseme. Noh, siis tuli hommiku. Sell tahtis ära minna, võttis oma pauna, pani selga, ütles tüdrukule: "Noh, Jumalaga!" Tüdruk kargas sellile kaela: "Mina teid ära ei lase! Võtke minu igaveseks. Ma tulen teile igaveseks." Noh, sell vaatas tüdruku pääle, oli kahju ära minna, ütles: "Olgu pääle, ma jään siia." Tüdruk talle meeldis. Siis panid kõrtsu uksed kinni. Kihlasid ära. Kolme nädala pärast olivad pulmad. Sell jäi kõrtsmikust, a' tütar otsis ikka raha, et isal oli palju raha, a' nüid ei ole midagi. Kus ta selle pani? Sell aga ei ütelnud naisele midagi. Ja kes kõrtsus käis külainimestest, igaühe käest küsis: "Kas teil muste kukkesi on?" Kellegil ei olnud. Ta võttis kätte, pani ise mustad kanad hauduma. Mitu kana, et saab mustad kolm kukke. Kolm aastat proovis, ei saanud muste. Oli üks või kaks, a' kolme ei olnud, ikke oli valgeid hulgas. Poeg oli neil juba kolmeaastane. Siis pani jälle kana hauduma. Oli kolm kukepoega kõik olid süsimustad. Kasvatas nad ülesse, niikaua kui laulma hakkasid. Üks hommiku ütles naisele: "Võta need kolm musta kukepoega kinni, ära lase neid välla." Naine võttis kinni, tõi tuppa, ütles: "Mis sa nendega teed?" Mees ütles: "Küll sa pärast näed. Võta kolmrauda (see on, kus pääl keedetakse) ja vii reiealla ja võta pada ka ja vii puid ka ja pane vett sisse." Naine võttis paja, kolmrauda, puid ka. Tõi vett, viis reiealla. Mees võttis kolm musta kukke ja võttis terava noa, tappis selle koha pääl ära, kus raha oli maetud, lasi vere sinna pääle joosta ja naine ja poeg oli juures, vaatasid kõike päält. Mõtlesid, mis tempu tema teeb?! Kui kuked olid tapetud, hakkas mees ise kukkesi sulgedest kitkuma. Naine tahtis ise puhastama hakata sulgedest. Mees ütles: "Ei, mina ise teen." Ja pani patta, tegi tulukese alla ja hakkas keetma ettevaatlikult, et tuluke reieall laiali ei lää. Keetis ära ja hakkas sööma. Poeg seisis juures, vaatas päält. Ema ütles mehele: "Poiss vaatab päält, eks sa anna poisile ka." Mees vastas: "Ei tohi kellegile siit anda!" Sõi need kolm kukke ära ja siis ütles naisele: "Võta pada ja kolmraud ja vii nad siit ära." Ise läks ka minema. Tuli kukelaulu aeg öösi, kui kukk esimest kord laulab, ajas naise ülesse: "Lähme reiealla." Võttis labida ja kangi kaasa, ütles naisele: "Siin peab sinu isa raha olema. Ma proovisin enne juba kaevata, aga mitte ühte rublatükki põld näha." Noh, niiku labidaga kaevas paar korda, võttis labidaga mulla pealt, olid kohe rublatükid vällas. Ütles naisele: "Mine too nüid kilimit siia." Naine tõi sinna ja ta hakkas neid kilimittu panema. Naine kargas talle jälle kaela: "Kui kallis sa oled! Kus sa teadsid, et isa raha siin on?" Mees ütles: "Ma nägin. Kui ma lakas magasin, mattis isa raha siia ja ütles sääljuures oma vandesõnad, et kes kolm süsimusta härga selle koha pääl ära tapab ja ära sööb, saab selle raha kätte." A' ta proovis juba enne kaevata, a' ei tulnud kedagi välla. Kilimituga viis selle raha, pani sinna kasti, kus isa pidas. Sell ütles: "See raha, mis minu paunas, võtsin ma isa tagast, kui ta raha sinna mattis. Naine ütles: "Mis minu, on sinu." Sell jäi kõrtsmikust. Võttis rentis selle kõrtsi mõisnikult ja olid rikkad ja elasid uhkelt.

ERA II 196, 602/3 (3) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Raha kuivatamine. Kord sõitnud mees oma naisega õhtu hilja kirikust. Mees oli pääle kirikuteenistust kõrtsis viina võtnud, seepärast nii hiljaks jäänudki. Mehel kange suitsuhäda, aga tuld polnud. Sõidavad läbi metsa ja sääl näinud vanamees oma tuttavat külakarjast õitsil. Et vanamehel polnud piibule tuld saada, ütles naisele: "Pea hobune kinni, ma lähen panen Tõnu juures piibu põlema. Tal näe sääl tuluke ees." Naine peatanud hobuse ja mees läinud tule juure. Teretanud, aga vastust ei saanud, see ei vastanud kedagi talle. Mees hakanud siis võtma süsi piibule. Söed aga kustunud kõik ära.Viskanud kustunult kõik nad eemale. Viimaks, kui ka kuuenda söe järele piip ei hakanud põlema, käratanud mees: "Kurat, sinu söed ei põle!" Saanud seda öelda, kui käinud - sedamaid kadunud kohe tuluke ja mees sealjuures. Naine seda nähes ehmunud väga ja arvanud, et vanapagan käägistas mehe, andnud hobusele piitsa ja sõitnud kus seda ja teist. Mees küll hüidnud: "Oota, pea ometi hobune kinni!" Ei naine hoolinud sellest ühtegi ja sõitis koju. Mees jäi maha ja läks ööseks ühte külasse. Rääkis loo ära majaperemehele. See ei tahtnud alul uskuda. Viimaks siiski läinud järgmise päeva hommikul seda kohta vaatama. Leidnud sääl nende kuue söe asemel kuus hõberaha. Proovinud kaevada, aga ei olnud kedagi säält leida.

ERA II 196, 606/8 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Haige käpaga karu Üks väike tütarlaps korjanud metsast sinikaid. Käinud müümas. Korra näinud ta karu sinikapõõsa vahelt üles tõusvat. See hoidnud esimest käppa õieli ees ja mõmisenud:"Mõhõhõh!" Tüdruk kohkunud koledasti ja pistnud plehku. Järgmisel päeval läinud jälle marjule. Ei kartnud, sest karu teda taga ei ajanud. Korjanud, korjanud marju. Korraga tõusnud karu jälle põõsaste vahelt üles, liginenud lapsele kahel jalal ja mõmisenud, ise hoidnud esimest jalga õieli ees ja näidanud seda lapsele. Laps vaadanud jalga. See oli paistes, umbes ja mädanes. Pind oli jalas. Laps jooksnud koju, toonud pastlanõela ja lasknud mäda välja. Kolmandal päeval läinud jälle marjule. Nüüd ilmunud karu uuesti, mesipuu süles. Tütarlapse juures visanud mesipuu täie hooga maha, nii et see purunes. Puu olnud mett täis. Karu andnud mõmisedes lapsele märku, et söögu. Laps söönud, pannud korvi ka kärgesid täis ja viinud koju. Kodus päritud, et kust ta mee sai. Tüdruk jutustanud loo, nagu oli. Siis aetud mehed kokku ja mindud metsa-sohu karu püüdma, aga ei leitud. Karu oli kadunud. Karul on ühe mehe tarkus, seitsme mehe jõud. /Hundiarst 37 t. Läänemeresoome-balti arendus antiiksest muinasjutust "Androkles ja lõvi"./

ERA II 196, 606/8 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Haige käpaga karu Üks väikene tütarlaps korjanud metsast sinikaid. Käis müimas. Korraga näeb karu sinikate põõsa vahelt üles tõusvat, ise hoiab esimest käppa õieli ees ja mõmises: "Mõhõhõh!" Tüdruk kohkus koledasti ja pistis plehku kodu. Järgmisel päeval läheb jälle marjule. Ei kartnud, sest karu teda taga ei ajanud. Korjanud, korjanud marju. Korraga tõuseb karu jälle põõsaste vahelt üles, liginenud lapsele kahel jalal mõmisedes ja hoidnud esimest jalga õieli ees ja näidanud seda lapsele. Laps vaadanud jalga. Jalg oli paistes: umbes, mädanes, kasvas. Pind oli jalas. Laps jooksnud koju, toonud pastlanõela ja lasknud mäda välja. Kolmandal päeval läinud jälle marjule. Nüid ilmunud karu, mesipuu süles. Tütarlapse juures visanud mesipuu täie hooga maha, nii et see purunes. Seest oli see mett täis. Karu andis mõmisedes lapsele märku, et söögu. Laps sõi ja pani kärgesi korvi täis ja viis koju. Kodus päritud, kust ta mee saanud. Tüdruk jutustanud loo, nagu ta oli. Sääl aetud mehed kokku ja mindud metsa-sohu karuda püidma, aga ei leidnud, karu oli kadunud. Karul on ühe mehe tarkus, seitsme mehe jõud.

ERA II 196, 608/10 (7) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Õnn võib tulla ilma otsimata. Ligistikku elasid kaks taluperemeest, üleaedsed. Nüid teine peremees tuli jaanipäeva laupäev teise peremehe juure ja ütelnud: "Lähme metsa sõnajalaõit otsima, et leida rahaauku. Teine peremees ütelnud: "Kui mul õnne on, tuleb ta uksest ja aknast sisse. Ei ma lähe teda kuskile otsima." Teine peremees läks oma sulasega metsa. Käisid ja uitasid piki metsa, ei näinud ega leidnud ühtegi sõnajalga õitsevat. Leidsid ühe vana hobuse pealuu. Peremees ütles sulasele: "Võta see hobuse pealuu, viime ja viskame oma üleaedse Antsu aknast sisse." Sulane täitis peremehe käsu, võttis pealuu ja läksid ja viskasid Antsust peremehe aknast sisse. Need magasid, sest oli ju öö. Nad ehmusid ära. Tõusid ülesse, näevad: aken sisse visatud, põrandal hobuse pealuu. Panid aknale mati ette. Teine peremees tuleb hommikul oma sulasega sinna, küsib: "Mis sinul matt akna ees?" Ants vastu: "Eks ma öelnud, et kui mul õnne on, tuleb ta uksest ja aknast sisse. Hobuse pealuu oli kuldtukateid täis. Näe, üks veel praegu siin. Seh, võta. Anna ja pane teiste juure." Selle oli ta ise sinna pannud. Teine peremees kohe: "Mina viskasin selle aknast sisse. Õnn pooleks!" - "Ah sina olidki see, kes minu akna sisse lõi?! Sa kuuled, sulanepoiss. Oled mulle tunnistajaks kohtus." Nüid teine paluma: "Ära tee seda. Ma tasun sulle kõik, toon ankru viina ja korv õlut." Nii ta tegigi. Toodi ankur viina, korv õlut ja peeti jaanipäeva väga toredasti.

ERA II 196, 627/31 (12) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kingsepa unenägu. Elas kord vaene kingsepp. Temal oli suur pere toita - kaheksa hinge. Alati laulis töö juures. Ta näeb korra unes: keegi mees ajab teda üles, ütleb: "Mine linna, sääl jõe sillal leiad omale õnne." Esimene kord ei annud ta sellele suurt tähtsust. Teisel ööl näeb ta samuti, et keegi äratab teda ja sunnib minema linna, jõe sillale. - "Säält leiad omale õnne." Ka seekord kingsepp kahtles vähe. Kui aga kolmandal ööl peaaegu raputatud teda unest üles ja saadetud linna jõe sillale, siis ei jäänud tal muud üle, kui minna jala linna. Jõudis linna, leiab üles jõe, sellelt silla. Läheb sillale ja ootab, missugune see õnn võiks tulla. Ootab, ootab - ei tule õnne. Hakkab juba õhtale minema, aga õnne ikka ei tule. Teisel päeval läheb jälle sillale õnne ootama. Ehk tuleb õnn teisel päeval. Ootab - ei tule õnne ka sel päeval. Läheb viimaks kolmandal päeval sillale, et vast nüid tuleb ehk õnn. Ootab kuni õhtuni. Õhtu eel astub keegi mees tema juure ja küsib: "Kuule, mees, ma näen sind juba kolmat päeva siin sillal. Ütle, mida sa siin otsid? Või ootad sa kedagi?" Mees seletab oma unenäo: "Nägin kolm ööd järgimööda unes, et keegi sunnib minna linna jõe sillale, et säält leian omale õnne. Ja kui kolmandal ööl mind otsekui raputati unest üles, ei jäänud mul muud üle, kui pidin kõmpsima jala linna. Nüid ootan siin juba kolmat päeva ja ootan õnne, aga seni ta pole veel tulnud. Ei tea miks ta..." Mees vastu: "Oo, ära usu unenägu. Kas siis peaks kõik täide minema, mis unes ära ei näe. Näe, ma nägin kord unes, et mind juhatatud minna sinna linna. Juhatati ka uulits ja maja õu kätte, kus pidada vanas kaevus kulda olema. Kus ma siis seepärast lähen sinna otsima. Ära usu ühtegi. Annab talle raha, et säh, sulle siin kümme rubla ja sõida päälegi koju." Kingsepa imestus oli suur, kui ta kuulis, et mees nimetanud sama linna uulitsat ja maja õue, kus ta ise elas. Sõitnud kohe kodu, rääkinud naisele loo ära. Öösel läinuvad kaevu. Ja mis imet! Kaevu põhjas vähe vett ja vee seest käega katsudes leiab põhjas kuldtukatid. Kogunud neid pangi, kuni enam ei leidnud. Mees sai väga rikkast. Selles korteri alumisel korral elanud rikas mees. Temale ei meeldinud, et kingsepp varahommikust hilja õhtuni laulab ja kopsib sääl üleval. Ta kaevanud seda maja peremehele ja öelnud: "Kingsepa laul ja kopsimine on mind nii ära tüitanud, et ma enam ei või seda kuulda. Ma pean korterist ära minema, kui kingsepp jääb edasi ülesse elama." Majaperemees ütelnudki kingsepale korteri üles. Kingsepp ostnud omale saadud kullaga toreda maja. Võtnud omale abiks sellid, teinud tööd ja laulnud. Pääle kingsepa lahkumist jäänud kõik vaikseks ja õudseks. Nagu midagi puudus. Alul ei saanud rikas mees aru, mis see oli, mis puudus. Viimaks selgus ka temale, et puudub kingsepp, tema laul ja kopsimine. Läheb jälle majaperemehe juure, kaebab, et pääle kingsepa lahkumist on muutunud nende elu veel väljakannatamata õudseks ja palus peremeest, et see kutsuks kingsepa tagasi. Lubas ise korteri üiri kingsepa eest maksta. Peremees kahtles küll, kas kingsepp tuleb veel tagasi. Rikas mees läinud ise ja otsinud kingsepa üles ja kutsunud tagasi. Aga kingsepal omal maja - ei tule. Nüid tellib rikas mees: võtku kingsepp ta oma majja korteri. Kingsepp sellega päri. Üiris talle ülemised ruumid välja ja rikas mees asus nüid vaese kingsepa juure elama ja oli väga rahul ja rõõmus, kuulates kingsepa laulu ja kopsimist.

ERA II 196, 658 (16) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) (1936) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Jutustajal omal oli juhus. Ta maganud (see oli Rakveres) ja tema pääle langes nagu keegi. Võttis tast kõvasti kinni, nii et liigutada ei saanud. Ta hammustas tal esimesest sõrmest, siis sai lahti. Ta rääkis sellest tädile. See andis nõu, et võtku kolm levapalakest, tõmmaku igaühele üheksa risti pääle ja pangu voodi peaotsa padja alla. Ja sest ajast ei tulnud keegi. Sääl oli üks lesk kahe lapsega. See tahtis väga, et ta teda ära võtaks. Temale aga ta ei meeldinud. Ükskord pääle selle kuuleb, see naisterahvas on löönud kirvega esimeste sõrme. (Üleskirjutaja märkus: sellele järgnes "Lööper", mille aga olen juba varemalt ümberkirjutanud ja ERA-le ära saatnud.)

RKM II 121, 238 (41) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < rahvasuust (1960/61) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nii, nii ninnega kui roosi lillega, valgit, verevit. Nii, nii minu peigmiis kui ingli taivan lätsi läbi heinamaa, läbi lilli aidu ka, algati mul meele sääl ketsemani aiake.

RKM II 121, 242 (4) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < Mihkel Priimets (1960/1) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Endise Porkuni kindluse ja lossi asukoha juures on Porkuni järv. Järvest kulgeb mitmesse harusse orgusid. Räägitakse, et need orud on kunagi olnud jõed. Ühte orgu nimetakse Daani oruks, et seal olla daani sõjalaeva kere olnud. Mõned vanemad inimesed räägivad, et olla kunagi veel vanu daani laevakere tükke näinud.

RKM II 121, 243/4 (5) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < Mihkel Priimets (1960/61) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poiss käind ika tütri man. Käik oln na sake, imä ootnu ike kosje. Aga viimäs aknu kahtlus, mõelnu, kaess tütri saladusi. Eks olnu sedasi, vana lännu linna, sis oln paras aig. Eit saatnu tütri tõise valda enda sõsare man, et nii ruttu takasi es tulle. Tüdar pol saanu kon'tvõõral är rääki kah, et es oll' kotu. Eit oln üksi taren, läin tüdri sängi makama. Eks poiss tulnu. Eit tõmmanu tüdri mantli sellän, läin' teinu' ukse valla, öeln' sala: "Ol'l äste tasa, meil küläd." Poiss tuln' tasa tarre, tennu end tasa riidest valla, tõmmand eid' mantli kah är' ja käuh sängi. Sängis eit aknu vastu rabelema. Poiss öelnu: "Kut sa täna es, sa pol' ju kunagi keelanu." Eit karanu sängist püsti ja poisile pihta andma: "Ah sellepäräst sa käit." Poiss: "Ega ma es ole vägisi, ol' sa ju isi nii magus olnu." Seda hullemini eit klähmima aknu. Poiss kahmanu rõiva ja pesu väeli uksest välja. Ega poiss seda hinges es teadnu', et see emä ol'. Emäl ol' aga tütri saladus teädä. Tüdär tuln' kodun, ootnu poissi õhtu, teise, no es tull'. Tahnu sis poisiga kokku saada, rääknu imal', et tima taht poodi minna. Et sis saas poisiga kohata, aga ei imä lase üksi minnä, lähep ise ka. Ei pääse imä silmist, mõelnd minnä öössi salaja. Sätnu end öisi minekule, aga es teadnu vaene hing seda, et imä peale passib. Nii kui minekule läheb, eit kohe kallal: "Ütle, kuh' sa lät'." Vanaeit tütrel nõgesseid andma: "Ah, ma olen mära kasvatand, ütle kuhu pidid minema." Ja annu nõgesi' nii, et aitnu. Vat sedasi, imä pas'snu ja enda tüdri ja külapoisi läbi pessnu. Mis na' tennu pattu. Ema üten: "Es tohi enne putto, kui pole papi luba. Las' laitse omapead vallatada, peräst kuri karjes." Seda juttu kuulnud Võru raj. Kasaritsas.

RKM II 79, 63 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. – Alfred Lepp < E. Ploom (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi kiitus. Meil om neiu noorõkõne, nii kui lilli ossakõnõ. Juuskõks kotta kobinalda, lauda manu lõõgamalda. Praatsõ põrsa peo pääl, kanapoja kaendli all, oll' õks paras paarikandja, tugev turjapuule. Ei ta naarul näägutelle, ei ta sõnul saajatelle, ei ta keksi kerikus, Halbi küla palli pääl. Ei ta suigu sua pääl, lammuskele laadi pääl. Tegi tekil tedrekirja, padjal pandse pardikirja. Seo või tubli miis ka olla, kes vii neiu tanu alla.

RKM II 79, 78/80 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. – Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi sõimamine peigmehe sugulaste poolt. Ta um laisk ju latsõst saadik, suuhagu hällüst saadik. Es ta taha tarkust oppi, tarkust oppi, virkust võtta. Tahtsõ õks tarõn taaruta, päävä paisten põõnuta. Mõtli ütskõrd hindämisi, ma kae neiu kavalust. Kuis ta neiu tööda tege, kabehjane kangast koda. Üts üü, vass vuud - kümme üüd ja küünar kangast. Sukasilma suikun koda, virgu es vokki keerutama, põllepaelu palistama, kaputa ärr kakenu. Tegi tuld sis tuulut mulku, aie haku – hargut jalgu. Imäle õks irvit hambõid, esäle õks silmi kõõrut. Sõsarale sarvi näudas, vellele oll' verepini. Kas mii teda iilä es näe, iilä es näe vai toona es tunne? Kui ta maal magasi, kraaviperven külliteli. Perse oll' palljas perani, urumulk oll' ammuli. Sisse kävve sisaliku, manu maru kärblase. Ei ole minni meeleline, Poja naane naaruline. Viska väl'lä a'ia takka tõiste tare tuksi kätte. Las sääl tuksi' haardva teda, las sõs kaarna kakva teda.

RKM II 79, 82/4 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. – Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehe sõimamine pruudi sugulaste poolt. /Lauldi enne tanu panekut/ Kae no, määne märsikene, kaskee, kaskee, tsiapaha pöörakene. " " Varast mu virga vii tuuja, " " rutulise ruua kiitja. Mii õks uutsõ orust ubinat, mäe päält pääsukest. No tull' orust unitsiga, mäe päält vana märi karu. Kae, no, kui ta siia kaaberdeli, Pruudi poole laaberdeli. Karjapoisi kaatsa /püksi/ jalan, tsiapoisi pulsti sällän. Hobõnõ oll iin ku hiirekene, miis oll pääl ku piibukene. Suust õks juusk tal sinist suitsu, huule kolgast kunna läkä. Täi tall haukva habenin, hiire piiksva perse'en. Kõrva tal pään umma kõvera, silma ku sitta laterna. Tal õks hääle härisese, tal õks kurgun kärisese. Üts olg iin ja tõne takan, kõver nii ku Vanapakan.

RKM II 79, 389 (8) < Hargla khk., Saru v. – Minna Kokk < Minna Kokk (1958) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui laps maha kukkus ja haiged sai, siis võeti laps sülle, puhuti haige koha pääle ja loeti: "Valu varessele, halu harakale, mustale tsirgule muu tõbi." Laps hakkas naerma ja oligi valu kadunud.

RKM II 79, 389 (8a) < Hargla khk., Saru v. – Minna Kokk < Minna Kokk (1958) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Arstimise võlu sõnad. Jeesus sõitis silda mööda, mäkke mööda, merda mööda, Surnumere randa mööda. Ruuna jalga rakkastas, varsa jalga vapustas. Püha Peetrus tule toes, astu abis, tee haige terves, võtta valu ära, sooned kokku sobigu, veri kokku vedagu, luu-liha lopertagu, aamen, aamen, aamen.

RKM II 83, 11/3 (1) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Kord käis Juhan Julm oma väesalgaga Pada orus, Vanaveski taludes riisumas. Esimesest perest inimesed põgenesid sõja eest ära Tallinna, teises peres aga jäid koju. Kui Juhan Julma sõdurid sinna jõudsid, tapsid nad kõik inimesed ära, peale ühe vana naise, kes oli pugenud rehetoa ahju peitu. Pärast veretööd võtsid Juhan Julma sõdurid kõik kariloomad kaasa. Üks lehm aga pääses tulema ja jooksis kodu juurde männimetsa. Sõdurid olid küll otsinud, aga kätte ei saanud. Vanainimene puges ahjust välja ja läks vaatama kuhupoole sõdurid läksid ja nägi, et mäeveerul seisis üks naine lastega, kes palus sõdurilt oma lastele kuivikuid. Sõdur oli ka andnud. Siis aga tuli järgi teine sõdur ning tappis naise koos lastega ära. Tagasipääsenud lehm tuli aga varsti koju, tõi härgvasika ja sellest lehmast kasvaski hiljem uus kari.

RKM II 83, 13/4 (2) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigula ligidal seisavad vanad Maarja kiriku varemed. Kord, kui rahvas jutlust kuulas, hakati merelt kirikut pommitama. Kirik purunes ning inimesed said surma. Kiriku kõrvalt voolab väike oja. Selle oja kaldal olla peetud suur lahing, nii et oja vesi oli olnud verest punane. Seda oja kutsutakse sellest ajast alates Maarja ojaks. Siis räägitakse veel, et Maarja kiriku varemetest tuleb iga saja aasta tagant, jaaniööl kell 12 välja pika habemega vanake, kes möödaminijatele pakub oma piitsa ja palub, et teda sellega 3 korda lüüakse, siis saavat ta nõidusest lahti.

RKM II 83, 14 (3) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigulas Padaoru kallastel, endise Vanaveski talu ligidal kasvab mäel suur mänd, mille vanadust keegi ei mäleta. Räägitakse et tema all olla kuningas Kaarel XII oma sõduritega kohvi joonud. Siis juba oli see mänd olnud nii suur, et kuningas Kaarel XII oli tema järgi teed määranud.

RKM II 83, 15 (4) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Padaoru linnuse vastas kaldal on üks suur liivamägi. Kui kevadel lumi sulas ja vesi hakkas mööda kallast alla voolama, tuli sealt nähtavale palju inimeste luid ning arvatakse, et seal on olnud vanade eestlaste matmispaik.

RKM II 83, 15 (5) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigulas Koila küla ligidal on üks allikas, mida kutsutakse Ohvriallikaks. Seal olla vanad eestlased käinud ohverdamas oma jumalatele.

RKM II 83, 69/79 (3) < Kadrina khk. - Ivar Masing, Kadrina Keskkooli õpil. < Heinrich Masing, isa, 47 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Raha katukses. Meenub mulle üks talvine õhtu. Väljas tuiskas lund, tuul ulus akna taga. Olin väikene, nii kuue-seitsme aastane poisiklutt. Kartsin tuule undavat laulu, mis kostis tuppa akna tagant. Pugesin isa sülle, arvasin sääl kõige kindlama varjupaiga olevat, kust mind tuuleeit kätte ei saa. Alati sellistel momentidel, kui isa sülle peitu pugesin, jutustas isa midagit huvitavat. Saan suuremaks, kerkivad uuesti mällu isa käest kuuldud jutud. Lugu "Raha katukses" palusin isal uuesti jutustada, mille kirja panen. See on üks tõestisündinud lugu, mis juhtus minu vanaisaga. Minu vanaisa Madis Tõnni poeg Masing töötas tollal Kullaaru mõisas moonamehena. Kullaaru mõis asub Rakvere ligidal (ca 2 km), minnes Rakverest Kadrinasse maanteed mööda, läbi Risumetsast keerab tee ära põhja suunas, üle raudtee ca 1 km asub Kullaaru mõis. Mõisast veel edasi, ca 2 kilomeetrit oli ühine moonameeste maja, mille õlgkatuse all elas neli perekonda. Maja vastas asus laut, õlgkatuksega, samuti nelja pere jaoks ja lauda tagant kulges Paatnaküla tee, mis viis välja Rakvere-Haljala maanteele, ühtus just endise Tõrremäe kõrtsi ees. Nimetatud teed mööda käisid Paatnaküla rahvas ja Kullaaru moonamehed linnas, Rakveres. Neid hooneid, s.o. moonameeste maja ja lauta enam ei ole. Vanaisa näinud unes kord ühel suvisel ööl (aastanumbrit isa ei mäleta), et keegi öölnud vanaisale unes: "Mine võta raha ära, see on sinu laudakatukse sees!" Ütelus olnud nii selge ja vali, nagu oleks keegi inimene talle tegelikult öölnud, mille peale ka vanaisa oli üles ärganud. Üles ärgates olid kumisenud ikka veel selgesti kõrvus unes kuuldud sõnad: "Mine võta raha ära, see on sinu lauda katukse sees!" Vanaisa tõusnud üles, läinud õue, vaadanud: väljas tibanud sadada vihma. Temal hakkanud kõhe tunne, nagu kartnud midagit salalist unenäo pärast. Läinud tuppa tagasi ja heitnud uuesti magama. Saand magama jääda, kui jälle ütelnud tuttav hääl: "Mine võta raha ära, see on sinu lauda katukse sees!" Vanaisa tõusnud uuesti üles ja ajanud ka oma naise, s.o. minu vanaema, ja rääkis talle, mis ta oli unes näinud ja veel kahel korral järjest. Vanaema saanud pahaseks ja hakanud riidlema: "Ei viitsi ise magada ega lase ka teisi magada, ajab tühja loba pärast üles. Mine võta siis raha ära, kui sulle pakutakse!" Vanaema jäi uuesti magama, kuid vanaisa ei heitnud. Tuli päev, ilm läks valgeks, oli vanaisa esimene käik minna vaatama laudalakka, kas ei paista kuskilt raha, mida öösel pakuti. Kuid mida rahaks nimetati, seda vanaisa ei leidnud. Järgmine öö oli jälle kordunud sama lugu. Ööldud jälle sama tuttava häälega: "Mine võta raha ära lauda katukse seest!" Vanaisa käinud jälle korra õues, vaadanud ukse eest lauda poole, kuid pole olnud julgust minna laudalakka vaatama ja otsima, ehk oleks leidnud. Läinud tuppa tagasi ja hakanud tööle, pole enam magama heitnud. Hommikul rääkinud vanaemale, et oli öösel jälle näinud seda rahaunenägu. Mindud siis vanaemaga kahekesi laudalakka raha otsima, kuid ei leitud. Vanaema saanud pahaseks, et vanaisa arg oli, ei läinud kohe raha võtma, kui kästi. Võib-olla oleks raha asukohast, õlgede seest mõni tuluke paistnud või midagit muud märki olnud, mis oleks juhatanud raha juurde. Ega hiljem päevaajal enam ole. "Oled va jänes," ütles vanaema. Hiljem enam vanaisale raha unes ei näidatud. Nii möödus elu endist rada. Ununesid unenäod igapäises töös. Rukis oli koristatud, käsil suvivilja korjamine, kui ühel hommikul ärgates ja õue minnes üllatas kogu moonameeste maja rahvast huvitav nähtus. Nende lauda katus oli ära lahutatud. Võetud õled kord-korralt ja pandud roovilattide pääle hunnikusse. Moonamehed vahtisid üksteise otsa ehmatanud nägudega: "Mis nüüd saab? Lauda katus ära lahutatud, vihmasajud tulevad, ja mis ütleb härra selle peale" (tollajal oli Kullaaru mõisas härraks Tischler). Katus oli lahutatud just majapoolsest küljest. Teatati asjast härrale. See tuli kohale ja oli üllatatud. Keegi ei võinud arvata, kes selle tegi ja miks see nii tehtud oli. Siis tuli vanaisale meelde suvel nähtud unenägu rahast ja rääkis selle loo härrale ja moonameestele ära. Moonamehed olnud vanaisa peale pahased, et see oma arguses ei võtnud raha ära, oleks saanud seltsiga nädal aega Tõrremäe kõrtsis juua. Nüüd näidati unes kellelegi teisele, kes oli targem, see tuli võttis raha ära. Meie tehku ise laudale uus katus peale, ei mitte suutäit viinagi saa. Härra öölnud, et katukse lahutasid inimesed, mitte vaimud. Toodud kohale vallatalitaja ja uräädnik, tollajal suuremad kohapealsed võimuesindajad. Tehtud protokoll ja hakatud asja juurdlema ning peagi lahenes katuse lahutamise saladus. Jutu all olevas moonameeste majas elanud, enne kui minu vanaisa sinna läinud elama, Jüri ja Miina Kuldvered. Lapsi neil pole olnud. Jüri ja Miina töötanud Kullaaru mõisas põllutööl. Jüri Kuldvere olnud laisavõitu, puudunud tihti töölt ning käinud aga ümbruskonna laatadel. Keegi ei teadnud algul tema käikusid ja tehinguid. Peagi tuli kuuldavale jutt rahva seas, et Kuldvere Jüri on suur varas ja aidalõhkuja. Temal olnud Rakvere linnas veel teisi kampamehi ja nii käidud selle bandega ümbruskonna taludes ja mõisades viljaaitasid ja hobusetallisid rüüstamas. Aasta tagasi või enam oli Kuldvere kamp murdnud sisse Rakvere lähedal asuva Mõdriku mõisa viljaaita ja viinud sealt ära neli koormat vilja. Vili viidud ära mõisa naabrusest, taludest varastatud hobustega. Vili ja hobused müüdi kusagil kaugemal laadal ära. Kuid säälsetele, kohapealsetele uräädnikudele äratasid need mehed kahtlust ja teatati Rakveresse, et sellised vilja ja hobuse müüjad on siin ja hakkasid neid jälitama. Kui Jüri Kuldvere koju jõudis, ei tohtinud ta raha tuppa ühes viia, et tullakse läbi otsima ja leitakse raha ning peitis raha enda lauda katukse sisse, õlgedesse. Eks hiljem, kui asi vaikseks jääb, säält vähehaaval võta ja kuluta. Jüri võeti tee pealt järsku kinni ja viidi vanglasse. Õnnetuseks ei saanud ta naisele öölda, kus varastatud raha on. Jüri Kuldvere raha puhkas nüüd vaikselt Kullaaru mõisa moonameeste lauda katukses ja Jüri ise Rakvere vanglas. Kohus mõistis 10 aastat korduvate suurvarguste puhul. Kullaaru mõisa härra sai teada, et tema moonamees oli mõisa aidavaras ja istub kinni praegu, ajas vihaga ka naise ära. Kuldverede asemele tööle ja korterisse võttiski Kullaaru härra minu vanaisa, Madis Masingu. Kuldvere sai kinni istuda umbes aasta, kui pääsis saunamineku korral vangivalvurite käest jooksu. See oli päev enne nimetatud moonameeste laudakatukse lõhkumist. Vabadusse pääsedes oli esimene asi minna ja võtta oma raha ära laudakatukse seest, et naisele edasi anda. Läks otsima raha, kuid ajaga oli ununenud koht, kuhu raha pani ja ei aidanud muu, kui lahuta katus vähehaaval ära, niikaua kui raha kätte saad. Ja nii see ka sündis, mis pani kõik Kullaaru moonamehed imestama ja vanduma. Hiljem saadi Jüri Kuldvere kätte ja pandi tagasi vanglasse. Nii siis osutus vanaisale unes näidatud raha katuses tõeks. Küsisin ülemalpool räägitud jutu kohta kinnitust vanaema enda käest. Ka tema ütles, et see oli tõesti nii. Vanaisa on surnud, tema käest ma küsida ei saa.

RKM II 83, 101 (1) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Edru Järvemäel on kullaauk. Inimesed on sealt kaevamas käinud kahest kohast, kuid ei ole leidnud midagi. Seal käidi jaaniõhtutel laulmas ja ringmängusi mängimas. Vanasti olla sõja-aeg inimesed seal peidus old ja oma varanduse sinna peitnud. Seal olid maa-alused käigud olnud.

RKM II 83, 101 (2) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mustlase org on saanud nime sellest, et seal elasid ennemalt mustlased. Neil oli seal soe mägi ümber. Kivid kus nad sõid. On alles veel.

RKM II 83, 101 (3) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Surmaorus olla vanasti põletatud inimesi tuleriidal. Ja sellest on saadud nimi Surmaorg.

RKM II 83, 102 (4) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Suve aeg sõitis üks naine oma hobusega üle mäe. Ja korraga näeb: üks vari liigub tema järel. Naine hakkas kartma ja hobune ka. Siis ütles vari: "Löö mind piitsaga!" Aga naine ei löönud piitsaga. Jõudsid juba sinnani, kus präegult on kõlakoda. Siis vari ütles naisele: "500 aastad olen ma juba maganud ja 500 aastad magan veel, enne kui välja tulen!" Naine vaatas tagasi ja kuulis raha kõlinat. Seal kohal on rahaauk.

RKM II 83, 102/3 (5) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Rakvere linn olnud ennem teiselpool mäge. Aga see oli maa alla kadunud ja see vari pidi olema Rakvere vaim. Nõnna hakati seda mäge kutsuma Rakke mägi. Aga kui seitse venda ühtemoodi vesihallides riietes ja ühte nägu on ja siis lähevad Rakke mäe harjale, siis Rakvere linn tuleb tagasi.

RKM II 83, 103 (6) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Simunas peeti ennemalt laatu. Ja seal lähedal oli kõrts. Seal kõrtsis nemad pidasivad nõnna nõu või aru. Üks lihunik tõi pulli laadale. Aga pull sai tasakeisti lahti ja hakkas möirgama: "Simoon, Simoon." Seal platsil oli ühe venelase haud ja selle mehe nimi oli Simon. See mees tõusis hauast üles ja ütles, et siia saaga kirik ja nimi olgu Simon. Aga mõisnikud ei olnud sellega päri. Ühe mõisniku suguvõsas oli ka olnud mees nimega Simon ja see ei meeldinud neile. Ja nad panid kiriku nimeks Simuna.

RKM II 83, 103/4 (7) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Simuna kirik olla 7 korda ümber veetud hobustega. Hobused olid jõudnud allikani ja koerad hakkasid ulguma. Sinna kohta jäetud kirik ja öeldud, et kui seitse venda tulevad kirikusse, siis kirik langeb maa põhja.

RKM II 83, 108 (12) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mäistes ühes talus oli poiss näinud unes, et põllu peal on suur katel. Hommikul rääkinud seda teistele. Päeval läks poiss kündma, adra jäi paja sanga külge kinni, aga katel oli katki läinud ja ei ole seal midagi olnud.

RKM II 83, 108/9 (13) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mäistes oli ka ühele karjapoisile näidatud unes, et mine võta see totsik ära. Poiss läks hommikul ja leidis selle totsi üles ja see oli kulda täis. Pärast leiti sealt veel kuldraha.

RKM II 83, 125 (1) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mustlase oru kaldal olid Rootsi kolm suurtükki, kellega oli lastud Mõisamaa väljale. See oli Rootsi-Vene sõja aeg.

RKM II 83, 125 (2) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Must vanamees ja vanaeit olid elanud Rakke külas. Olid varastanud. Naised olid võtt vanamehe ja vanaeide kinni ning saatnud minema. Vanamees ja vanaeit olid elanud Mustlase orus. Teinuvad endale osmiku. Elanud seal suvel ja talvel. Aga vargil käinud ikkagi külas. Varastanud, mis kätte saanud. Lehmad aetud vainule. Aga vanamees oli läind vargile. Naised olid peksnud vanataati ja vanaeite. Siis olla ka nad sealt ära kadunud. Sest saanudki org nimetuse.

RKM II 83, 129/30 (11) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Rakke Mäe kallakus on 4 suurtüki pesa. Moonaladu on old mäe küljes. Enam-vähem on see koht näha. Sõjatee on nähtav, mis läheb moonalao juurde. Mustlase orus on näha kaevukoht.

RKM II 83, 133 (2) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laiuse kirikuõpetaja maja juures on suured tammed, mis praegu ei võta kolme mehega ümbert kinni. Olla Karl XII istutatud.

RKM II 83, 134/5 (4) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti põlnud mingisugused rohtusid kättesaadavad töölisrahvale. Mis olid, olid hirmus kallid; ja veel rohud katku vastu, mis levis kiiresti ja mis niitis inimesi nagu hull. Katk olla tulnud vahel jõge mööda paadiga, milles istunud hall mees. See oligi katk. Vahel tuli katk halli joana. Ja kui inimesed näinud niisugust juga, olnud lähedal asuvad külad tühjad. Inimesed aga pagesid soodesse, kus kasvas metsik tooming. Inimesed närisid oksad ja lehed, tüve ja isegi mullased juured, sest see toomingalõht peletas katku minema. Katk kartnud toominga lõhnagi läinud kaugelt, eemalt. Rahvas aga palunud kirikus, et rohkem toomingaid kasvaks ja et katk neid külastama ei kipuks.

RKM II 83, 135/6 (5) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kairika Kärsna 2003
Laiuse külast ülesse minna on suur tiik, kust vanasti langenud alla Laiuse kirik. Kiriku rist olla veel päikesepaistelistel päevadel näha, mis hiilgavad kalliskivina. Seal leotati veel linu, aga kui linad välja tõmmati, olnd vesi sama puhas kui likku pannes. Inimesed käisid sääl pesu pesemas.

RKM II 83, 136/7 (6) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siniallikas olla Laiuse mäe peal, suur järv, mida ei tea keegi, kui sügaval on põhi. Vanad julged mehed pannud mitu-mitu köit otsastikku, panid rasked pommid otsa ja hakkasid põhja laskma. Köis oli vajunud vajunud, aga põhja ei puutunud. Köis sai otsa, aga põhja ei olnud veel. Kui hakkasid välja tõmbama, tõmbasid välja ja... verine lambapea oli otsas!

RKM II 83, 140/1 (12) < Simuna khk., Lasinurme k. < Laiuse khk. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Ilmar Leiten, 28 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugas keset soolaukaid olla üks suur allikas, kel pole olnud põhja. Kord läinud talusulane sinna härgi jootma, kes olnud ikkes. Härjad läinud ikka sügavamale ja sügavamale, kui äkki olla olnud härjad kadunud vee alla. Pärast seda juhtumit olla lastud märgitud pardid prooviks. Ja ka pardid tiirelnud, kuni viimaks kadunud. Pärast leitud märgiga pardid kuskilt mererannalt. Arvatakse, et sellel allikal on mingi suur ühendus merega.

RKM II 83, 145 (1) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Seljamägi on saanud sellest, et Kalevipoeg kandis liiva oma mantli hõlma sees. Kui tema liivaga läks, siis läks kuuehõlm katki ja liiv jooksis maha, nii tekkis Seljamägi.

RKM II 83, 145 (2) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Piibes oli kõrts. Kõrtsis oli palju joodikuid. Rahvas rääkis, et Seljamäes on varandust. Joodikud läksid kaevama ja siis hakkas vett imbuma ja pärast tekkis jõgi.

RKM II 83, 146/9 (5) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Valdo Mattisen, 36 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Praeguse kolhoosi Tulevik uute karjatallide taga liivaaukudes kasvas mänd, mis saeti kolhoosi algupäevil maha. Sellest männist räägib vanarahvas, et Põhjasõja ajal olnud seal kohal lahing ning üks Rootsi sõjaväelane saanud seal surma. Sõjaväelane maetud koos oma hobusega sinna liivaauku ning istutatud hauale mänd. Räägiti, et oli maetud sinna ka tema varandus, kuld- ning hõbeasju. Kodanlikul ajal kaevati see haud ühel ööl lahti. Kas sealt midagi leiti, seda ei tea keegi, aga ümbruskonna taludest käisid inimesed seda auku vaatamas. Kaevajaid oli kaks. Ühel olid jalas kalossid, teisel saapad, nii oli näha liival jälgedest.

RKM II 83, 149 (6) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Valdo Mattisen, 36 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanarahva jutu järgi nähtud vanasti Piibes Seljamäel öösel pääle kella 12 põlemas igal õhtul tuld. Tule põhjuseks olla ühe rändkaupmehe vaim. Kaupmees olla tapetud Seljamäel ning tema varandus ja raha röövitud. Aga seda tuld pole keegi julgenud vaatama minna lähemalt.

RKM II 83, 151/2 (9) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti oli mõisaaeg. Mõisnikud ehitasid endile majasid. Nad tahtsid ehitada endi majad madalamatesse kohtadesse, rohkem vee äärde. Säälsamas peeti ka vanasti laatasid. Inimesed müüsid oma kaupu, kellele arvasid. Mõisnikul oli suur pull. Ka see mõisahärra suur pull oli sääl laada platsile kinni pandud. Ja keegi ei julgenud teda puutuda. Kõik kartsid teda. Aga sääl tuli korraga üks hull või loll ja päästis mõisahärra pulli lahti. See pull hakkas siis kraapima ja ise karjus: "Simoon! Simoon!" Ja hiljem lastigi ehitada kirik sinnasamasse platsile, kus pull karjus ja kraapis. Nimeks pandi Simuna.

RKM II 83, 161 (1) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Jaan Kivimägi, 88 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rahaauk on siin mäel. Üks moonamees on rahakasti ära viind. Ost omale kolm suurt talu.

RKM II 83, 161 (3) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Liina Lubjak, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Keegi nägi, rahaauk põleb. Tema läinud sinna ligi ja viskand oma liigetega taskunoa sinna sisse. Ja see visatud temale tagasi. Otsekohe läind temale säärde. Ja siis kadus tuli ära. Kui hõbedat rahaauku sisse visatud, siis jääb auk lahti, siis saab raha.

RKM II 83, 161/2 (4) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Liina Lubjak, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Mõisamaal Trelli koha sees on kuristikuauk. Kevadel suunduvad kõik veed sinna kokku. Nii kui maa sulaks läeb, siis võtab kuristikuauk, keerab kõik veed sealt alla. Üks seitsekümmend aastat tagasi, siis olla sealt üks kurikas visatud ja see kurikas olnud Tammiku järvest välja tulnud.

RKM II 83, 178 (2) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Vanarahvas räägib, et Rahaaugu mäel olnud rahapada. Ja mõisnik lasknud meestel sealt kaevata suure kivi äärest ning pada tulnud nähtavale. Pada oldud lati abil üles tõstetud. Üks meestest oli ütelnud: "Siit saavad sundid ja sandid." Kuid mõisnik vihastanud sellepeale ja ütelnud: "Siit ei saa peale tööliste keegi." Samal momendil astunud keegi kogemata lati otsa peale ja latt läinud katki ning pada kukkunud alla. Aga enam ei leitudki.

RKM II 83, 178/9 (3) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Räägitakse, et kaks meest teinud teed, mis läheb üle Tammiku linnusemäe. Neil oli olnud kaasas ka lõhkeainet. Aga sinna rahaaugu kohta, mis mõisnik lasknud kaevata, olevat langenud suur kivi. Ilvese Jüri oli proovinud seda kivi lõhkuda pooleks püssirohuga, kuid sellest ei tulnud välja midagi. Aga need mehed olid selle kivi õhku lasknud ja järgmisel päeval polnud mehi kuskil ega tulnud endi palga järgi.

RKM II 83, 179/80 (4) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rahaaugu mäel olevat vanasti rahva jutu järel rahaauk ööseti paksu suitsu välja ajanud. Ühel korral üks mees visanud sinna auku terasvedruga taskunoa ja nuga olevat karanud tagasi otse mehele säärde. Kes oleks sinna visanud hõberaha, siis poleks enam rahaauk suitsenud.

RKM II 83, 187/9 < Koeru khk., Ao k. - Maire Tiik, Rakke Keskkooli õpil. < Alviine Pärisalu, 63 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Seal oli üks ilus tüdruk, aga vaene orjalaps. Iga mees, kes teda näinud, hakand teda armastama. Kaks rikast poega tahtsid teda naiseks saada, aga kahele minna ei saa. Oli teise maha jätnud, teisele läinud. Aga teine olnud selle asja üle väga õnnetu. Käinud siis targa käest nõu küsimas, kas ta ei saaks abiks olla. Tark ütelnud, et saab küll, kui maksab palju. Mees lubanud maksta niipalju, kui nõuab. Nõidunud selle noore naise metsahundiks. Tal oli maha jäänud kahekuune laps. Tal oli väga kahju. Hulkus kaks päeva metsas, kolmandal päeval tuli kodu. Visanud hundinaha seljast maha kodu ligidale kivi otsa. Läinud lapse juurde ja imetanud last ja siis tõmmanud hundinaha ümber ja läinud metsa. Niimoodi oli käinud tükk aega. Mees läinud targa juurde nõu küsima. Naine käib kodus, aga midagi ei räägi. Tark öelnud: "Ma õpetan sind, kui tasud mulle. Kaeva see kivialune õõnsaks ja küta kivi kuumaks. Kui ta tuleb, viskab selle naha kivi peale, siis jääb ta inimeseks. Nahk hakkab kõrbema." Ta küsis mehe käest, mis kõrbehais see on. "Ei ole midagi, külarahvas tapsid sigu ja kõrvetavad karva." Hakkand siis metsa minema, nahk olnud kõrbend. Jäänd siis inimeseks, aga sõnagi põle rääkinud, muudkui nutnud. Mees läinud targa juurde: "Tema ei räägi minuga. Kas jälle võid mulle abiks olla?" Tark öelnud, et mine kodu ja too hobune laudast välja ja pane rangid, aga ära sa õieti pane. Pane nii kaua, kui ta hakkab rääkima. Viimaks ütles ta mehele: "Kui kaua ma vaatan su tempe," ja siis jäi ta inimeseks. "Küll oli raske hundi elu elada," ütles naine mehele.

RKM II 83, 194/5 (3) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Anti Ivanov, Rakke Keskkooli õpil. < Anna Suurkask, 84 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rakke mäge nimetatakse rahaaugu mäeks. Mitmed olla otsimas käinud, kuid pole leidnud raha.

RKM II 83, 195 (4) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Anti Ivanov, Rakke Keskkooli õpil. < Anna Suurkask, 84 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tammiku olla oma nime saanud sellest, et seal kasvab palju tammesid.

RKM II 83, 207 (1) < Simuna khk., Rakke v., Väike-Rakke k. - Maie Ots < Rosalje Helene Ots, 75 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ühel päeval läind üks poiss nimega Andres kartulivõtjaid kutsuma. Noh, hakanud siis kodu tulema. Tuld, saand Siniallika juurde, näind: hall vasikas tuleb välja ja teda taga ajama. Poiss joost niikaua, kui ää väsind. Saand ühe maja juure ja pugend peitu. Natukese aja pärast olla läind vaatama. Põld enam keegi vasikat näind. See juhtus Väike-Rakkes.

RKM II 83, 233/4 (2) < Simuna khk., Rakke v., Keramäe t. < Koeru khk., Õle k. - Gunnar Paalberg < Eliise Arnis, 60 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas Oleviste kirik oma nime sai. Kirik sai valmis, aga keegi ei teadnud meistre nime. Kui meister pani torni tipus risti, läks sealt keegi mees alt läbi ja hüüdis: "Näe, kuhu Olevist ronind!" Ja vihast, et tema nimi on teatavaks saanud, kukkus mees maha ja uss roomas tal suust välja. Ja nüüd on täpselt selle koha peal, kus meister alla kukkus, raiutud kivi sisse selle mehe kuju, uss suust väljas.

RKM II 83, 234 (3) < Simuna khk., Rakke v., Kingsepa t. < Simuna khk., Paasvere k. - Gunnar Paalberg < Rosalie Tiido, 70 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Simuna kirik Simuna kirik pole kohe nii suur olnud, vaid teda on mitu korda suurendatud. Kui kiriku suurendamisel altari ette põrandat löödi, märgati seal all keldreid, kus olid palsameeritud parunid lahtistes surnukirstudes. Mõnele parunile oli olnud nuut kõrvale pandud, mõnele viinapudel. Ühel parunil olla olnud jalg kõver.

RKM II 83, 235/6 (5) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Kord kündnud sulane Lell Toomasoo krundi peal. Adra sahklusika vits läinud katki. Sulane teind uue. See jälle läinud katki. Nii kordunud see kakskümend seitse korda. Sulane hakkas vitsa tegema. Ise aga vandus, et mis tal kuradil ikke on. Seepeale olla kõlinat kuulda olnud ja rahapada langenud sügavikku. Teisel aastal samalt põllult kartuleid korjates leidis üks Anne-nimeline naine mulla seest põlletäie raha. Müüs ära selle raha juutidele ja sai vastu seitsesada rubla. Ka minagi olen neid juute näinud. See oli 75 aastat tagasi.

RKM II 83, 236/7 (6) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Sallas Oitvee talu juures on vana kalmistu. Muud ei ole sealt leitud kui surnuluid. Ja maja vundamendikraavi kaevajad leidsid sealt 7 surnupealuud ja matsid nad sinnasamasse kraavi tagasi. Perenaine olla lugenud seal juures Meieisapalve ära. Jaan Viirmann oli tol ajal Salla mõisas äestajapoisiks. Äestades leidis ta pealuid ja igasuguseid konte. Ja pärast põldu trullides oli ta selle ära unustanud ja kui ta trulliga üle maa käis, juhtus ta samasse kohta, kus need pealuud olid olnud. Trulliga üle minnes purunesid pealuud krobisedes. Sellest ajast peale hüütakse seda kohta Kabelimäeks.

RKM II 83, 237/8 (7) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Kord käinud vaene tüdruk metsas seenil. Äkki märganud põõsa ääres ühte halli vanameest, kes teda enda juurde kutsund. Vanamees ütelnud tüdrukule, et ta tuleks siia öösel kell 12. Siis ta andvat talle toobitäie raha. Aga seda ta ei tohtivat emale rääkida. Tüdruk läkski koju. Aga ta astus vanamehe keelust üle ja rääkis sellest emale, mida ta metsas nägi ja kuulis. Siis läks ta öösel kell kaksteist metsa samale kohale. Vanamehel oli toop kuhjaga raha täis. Siis ütles ta tüdrukule: "Kui sa poleks emale rääkinud, siis sa oleksid saanud selle toobitäie raha, kuid valetamise eest ma sulle raha ei anna!" Seda öeldes olla vanamees kadunud olnud.

RKM II 83, 252/3 (6) < Ambla khk., Tapa l. - Helmi Poll, Tapa Keskkoli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas tekkis Porkuni järv. Ennemuiste kinkinud metshaldjas ühele Märjamaa mehele märsi. Viimane olla kogemata piibuvarrega märsile augu sisse torganud. Mõtelnud siis mees, et mis ta selle katkisega peale hakkab ja visanud märsi maha. Märss polnud aga tavaline märss, see olnud sihuke, kust vesi otsa ei pidavat saama. Algul tekkinud lõik, siis tiik ja lõpuks järv, mida märsi kautaja nime järgi Porkuni järveks kutsutakse.

RKM II 83, 268/9 (1) < Rapla khk., Kehtna v. - Märt Reino, Kehtna kooli õpil. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Muistend Kuld- ja Silmallikast Kehtna asulast umbes 2 km Lelle teed on maantee lähedal jõe ääres kaks kaske. Nende kaskede all on kaks allikat. Suurem nimetatakse Kuldallikaks väiksem aga Silmallikaks. Viimane paistabki nagu sinine silm rohelisel heinamaal. Vanasti oli läinud tee allikast mööda. Kord läinud üks rikas kaupmees sealt suure rahakastiga mööda ja oli pillanud kasti kogemata vette. Kaupmehel oli küll kahju, aga mis sa enam ära teed, kui kuld juba allika põhjas. Sellest tulebki nimi Kuldallikas. Silmallikast aga teatakse rääkida järgmist. Inimesed, kellel olid silmad haiged, läinud allika juurde ja visanud metallraha allikasse. Siis pannud allika vett silmade peale ja see teinud silmad terveks. Sellest saanud allikas oma nime. Silmallikas. Need mõlemad allikad on teineteise lähedal. Allikatest natuke maad eemal on muiste asunud püha hiis. Rahvas tuli vanal ajal sinna pidutsema ja nõu pidama. Seal kasvab praegugi veel pühasid kaski. Praegu on seal hiiekohal kõrgem kuiv, mis heinamaast ümbritsetud, ja kasvab seal kaski, mõned küllalt vanad.

RKM II 83, 282 (2) < Hageri khk., Lümandu k. - Sirje Ambos, Hageri kooli õpil. < Maali Altamm, 56 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Lümandu ristteelt peavad minema märgikivid kuni Pärnikuni, sealt keerama vasakule kuni 41. kv. sihi peale. Sihi peal on üks suur kivi väiksemate peale tõstetud. Vanarahvas tõendab, et kivi all olnud kulda ja üks tuuletallaja tõstnud kivi üles. Kas ta kulla sai, seda ei teata.

RKM II 83, 290/1 (2) < Hageri khk. - Silvi Kreisberg, Hageri kooli õpil. < A. Torilo (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ruila mõisa väljal on suur kivi. Selle oli visanud vanapagan. Vanapagan oli tahtnud hävitada Oleviste kirikut. Käsi oli aga vääratanud ja kivi kukkunud mõisa põllule.

RKM II 83, 292 (5) < Hageri khk. - Silvi Kreisberg, Hageri kooli õpil. < Leida Torilo, 36 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Endise Hageri kirikumõisa tiiki on maetud kulda. Kuld oli vanasti sõja ajal tiiki maetud. Pärast ei leitud enam kohta üles ja kuld on veel praegugi seal.

RKM II 83, 322/3 < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - Laine Raik, Tagala kooli õpil. < Ida Raik, 47 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Muistend Kihelkonna ja Mustjala kiriku tekkimise kohta. Kui Suur Tõll hakkas vanaks jääma, hakkas Saaremaale palju võõrast rahvast sisse tulema. Saarlased ei teadnud midagi paha karta ja andsid võõrastele igal pool ruumi. Võõras rahvas hakkas viimaks ennast peremehena tundma ja ehitas endale ilusaid losse, kirikuid ja linnu. Siis läksid saarlased Suurt Tõllu paluma, et Tõll nendele ka kiriku ehitaks. Tõll kandis ehituskive kokku küll maalt ja merelt. Merepõhi oli mudane ja muda hakkas Tõllu jalgade külge. Tema järele jäid mustad jäljed, mis viisid kiriku juurde. Sellepärast hakkas rahvas hüüdma seda kirikut Mustjala kirikuks. Suure Tõllu poeg nägi, mis isa tegi ja hakkas ka kirikut ehitama Kihelkonna rahvale. Kui kirik valmis, nägi Suur Tõll, et poeg ehitas palju ilusama kiriku kui ta ise. Isa vihastas, võttis maast suure kivi ja virutas kiviga vastu kirikutorni. Kirikutorn kukkus poolest saadik maha. Torn küll parandati ära, aga jätkukoht jäi Kihelkonna kiriku tornil sisse. Sellepärast ongi Kihelkonna kiriku tornil jätkukoht sees.

RKM II 83, 330/6 < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k. - Liili Suurna, Tagala kooli õpil. < Marie Rauk, 69 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapagan ja Suur Tõll. Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks. Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta. Selleks hakkas Vanapagan Teesuu rannast kraavi Karujärve kaevama, et vesi seda kraavi mööda järvest merre voolaks. Ümbruskaudsed inimesed läksid Tõllult abi paluma. Tõll läks kohe inimestele appi. Ta lõikas enesele kolm pihelgast keppi, läks nendega Vanakurja otsima. Vanapagan laskis tööväsimuse peale parajasti leiba luuse, oda pea all. Ja jälle ei teadnud ta Tõllu tulekust midagi. Magusat und nähes tunneb Vanapagan korraga hirmsat valu kõhus. Laugusid lahti lüües näeb: Tõll seisab ta ees, kolm pihelgast keppi käes, käsi valmis teist korda lööma. Vanapagan kargas nagu tuul püsti ja laskis kannad välkuma. Suure rutuga ei mõelnud oda peale ja tallas oda puruks. Putkates ise kaebama: "Oda läts! Oda läts!" Sest ajast peale hüütakse talusid, kus Vanapaganale see äpardus juhtus, Odalätsi küla taludeks. Hirmu ja valu pärast trampis Vanapagan nii tugevasti jalgadega vastu maad, et igal pool, kus ta jala maha pani, vee maa seest välja pigistas. Vett tungis nii palju, et allikas iga jälje kohale tekkis. Veel praegu võib neid allikaid Pidula mõisa ligidal näha. Suur Tõll ei tahtnud aga Vanapaganat nii hõlpsasti minema lasta. Ta jooksis Vanakurjale järele. Vanapagan putkas eest mere poole. Kõruses Säädi juures sai Tõll Vanapaganale mööda sääri sähvata. Sellest tulebki nimetus Säädi. Nüüd tuli meri vastu ega Vanapagan pääsenud enam edasi. Tal tekkis mõte merre teed teha. Vanapagan kahmas kahe käega liiva, viskas enese ette merre. Sinna, kust ta liiva võttis, tekkis Sarapiku järv. Nõnda tekkis tee merre. Tee on kujult nagu katusehari. Seda liivaseljandikku nimetatakse nüüd Harilaiuks. Varsti oli aga Tõll Sarvikul jälle kannul. Vanapaganal surm silma ees. Ei olnud aega teed teha. Sajatades kahmas Sarvik tee lõpul merepõhjast peotäie väikseid kive ja viskas tagaajaja poole hüüdes: "Palju põrsaid, pisut podi!" Sellest ajast saadik hakkas sealse ranna rahvas rohkesti sigima, aga maa jäi kiviseks ja kasvatas vähe vilja. Sajatamise järele kargas Vanapagan Tõllu eest merre. Lootis ujumisega end päästa. Meri aga lainetas seekord tugevasti. Sarvik ei jõudnud suurte lainete vastu võidelda. Lained matsid ta enese alla ja uputasid ära. Sarved viskas torm pärast suure kolinaga randa. Sellest ajast saadik hüütakse seda randa Kollinga rannaks. Vanapagana keha jäi mere põhja. Tursad sõid liiga palju ta liha, seepärast paistetasid nende lõuad üles ja on praegugi veel paistetanud. Vanapagana keha ümber tekkis madalik, mis on laevadele väga kardetav. Seda hüütakse saarlaste poolt enamuses Laevarahuks, osalt aga ka Kuradi põhjaks. Jutt on rahva hulgas laialt levinud.

RKM II 83, 353 (5) < Jaani khk., Orissaare v., Võhma k., Nupu t. - Piia Vinkel < Juulia Siinar, 69 a. ((1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Vässa mägi Vässa mäge hüitud enne Mikumäeks. Seal olnd kuradid, põletanud raha. Seal oli sinist tuld nähtud. Vanapaganad olnud suurte orkidega seal tule juures.

RKM II 83, 365 (15) < Muhu khk., Muhu v., Külasema k., Koosi t. - Piia Vinkel < Matvei Metsniit, 78 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suurekivi Sii Külasema karjamaal Laugu metsas on suur kivi kadakate seas. Seda hüüdasse Suuregi. Sie on moa peal, punane kivi nagu soome kalju. Tõll olle selle põlle sihes toon, kui luteruse kirku ehitati. Pidan kirgu ukse taha viima, et ei saaks kirku ehita mitte. Kukk lauln. Kivi kukkun käest maha. Põllepaelad läin katki. Peale kukelaulu põlle tohtin käia.

RKM II 83, 367 (16) < Muhu khk., Muhu v., Külasema k., Koosi t. - Piia Vinkel < Matvei Metsniit, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Laiakivi Sealsamas, paarkümmen sammu üle tee on Laiagi. Selle all olle kirst. Ruudi kirst olle kivi alla jään. Kirstus olle kulda. Kui kaks ruutkirstu vastamisi lähvad, siis vajuvad ää. /Jutt Laiakivist ka RKM II 83, 377/9 (23)/

RKM II 83, 375 (22) < Tartu l. < Jaani khk., Orissaare v., Võhma k. - Piia Vinkel < Aarne Vinkel, 40 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
(+ foto) Kaali järve tekkimine. Praeguse Kaali järve kohal olnud ennevanasti mõis. Mõisnikul olnud hulk lapsi. Nendest tahtnud vanem poeg oma noorema õega abielluda. Kirikuõpetaja olnud nõus ainult mõisas laulatama. Kui kirikuõpetaja koju sõitnud, keelanud ta kutsaril selja taha vaadata. Kutsar aga vaadanud siiski selja taha, mispeale mõis ära vajunud. Jäänud ainult sügav auk, kus praegu on Kaali järv, mis rahva arvates on põhjatu (nii sügav, et põhja pole leitud).

RKM II 83, 460/1 (2) < Tõstamaa khk., Tõstamaa as. - Mae Soomets, Tõstamaa Keskkooli õpil. < Anna Köösel, 63 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kohal, kus praegu on Tõhela järv, olnud kunagi soostunud mets. Selle ääres olnud üks talu. Kord läinud mets põlema. Talust tulnud välja peremehe vend ja hüüdnud: "Siidivennad, niidivennad, tulge appi, järi põleb!" Kuuljaid polnud ja nii põlenudki mets maha koos taluga. Kunagise metsa asemele tekkinud aga Tõhela järv.

RKM II 83, 468/9 (2) < Palamuse khk., Voore v. - Enno Nõmme, Tallinna kooliõpil. < Ida Sommer, vanaema, 77 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapagana kivi (a) Ammu aega tagasi olnud Verioja kaldas kõrts, kus Vanapagan õhtuti õlut joomas käinud. Enne kõrtsi minekut moondanud ta ennast uhkeks härraks. Kõrtsirahvale meeldinud see härra väga, sest ta olnud helde ja tellinud kõrtsirahvale ikka õlut. Ükskord öösel hakkas Pikker taevas põrutama. Vanapagan ehmunud hirmsasti. Suurest hirmust kadunud moondus. Kuid veel hirmsamini kohkunud kõrtsirahvas, kui nägid, kes see uhke härra oli. Kõik tormanud kõrtsist välja ja vanapagan nende järel. Kuid lageda taeva all olnud veel hirmsam. Välgud sähvinud vahetpidamata. Vanakuri tormanud jõe ääres asetseva suure kivi alla. Hetk pärast seda löönud välk kivvi. Rahvasuu pannud kivile nimeks Vanapaganakivi. (b) Vanapaganakivi on samas Leegi kolhoosis Verioja jõe kaldal endise Roela vesiveski tammi ligidal. Kõrts on hiljem olnud mõisa viljaait, rahvasuus nimetatakse teda Rotimõisaks. Praegu asub seal Leedimäe 7 kl. kooli internaat. /+Skeem lk. 466/

RKM II 83, 479/80 (5) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Erumäe kants on ennemuiste sõjakants olnud. Seal on lage koht ja ümberringi vall. Keskel on kivivare, siis rahvajutu järgi pidi seal olema rahakast. Seal pidanud olema sõjalaager ja siis maetud raha. Seal on kaevatud, aga ei ole midagi leitud.

RKM II 83, 481 (8) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üits Kurgjärv, mu oma heinamaal oli, kadus ära ja nüüd on jälle tagasi. Kui ma poisike olin, uppus sinna kaits inemest ära. Sinna istutati mets peale, nüüd on puud puha vee sees. See on Arul, Järva koht kutsutakse.

RKM II 83, 482/3 (11) < Kodavere khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aline Oras, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rannamõisas Peipsi ääres on suur tamm. Nüüd ta on purunenud, aga omal ajal mahtus sinna 12 inimest sisse (ta oli seest õõnes). Üks oks on haljas ja harul on toed all. Kui vana ta on, ei tea. Rootsi kuningas oli tammekepi maasse pistnud ja ütelnud: "Kui kasuma läheb, tuleb Rootsi valitsus tagasi." Tamm läks kasuma, aga Rootsi valitsus tagasi pole tulnud. Joosep Nõmme pulma aal läks sinna 12 inimest sisse. Pärst keegi oli põletanud ja veel mõni aasta tagasi mahtus vaevalt 6 poissi.

RKM II 83, 484 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Paap, s. 1886 (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuningvere järv olevat Kalevipojale kurguni. Ta ei ole kuigi suur, aga nii sügav, ta on põhjatu.

RKM II 83, 489/91 (23) < Jüri khk., Rae v. < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Mari Põldmäe, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rooklas oli jõe kaldal Kruusi mägi. Üks vanainimene ütles, et Põhjasõja ajal oli sinna maetud inimesi. Aga siis hakati sealt kruusi võtma maantee peale. Võeti üsna augud sisse, siis tuli sealt seest luid. Tuli nii palju, et pidi vedamise seisma jätma. Siis tuli sealt sõrmuseid, aga me, lapsed, olime rumalad ja loopisime laiali. Kahte sorti pealuud olid - ühed olid harilikud, teised olid kõiksugu märke täis. Inimesed ütlesid, et kirjaniku pealuud. Üks igavene alp vanamees oli, ta oli sepp ise, võttis ühe pealuu endale, tegi puhtaks ja hakkas viina tõstma. Aga ükskord, kui me mängisime Kruusimäel, kui vanamees tuleb ja ütleb: "Kallid lapsed, ärge puutuge. Ma nägin unes, et ta ütles: "Ma olen teda elus küll tarvitanud ja sina kallad veel pealuusse."" See vanamees oli aga nii ehmunud, et hakkas usklikuks, aga enne oli igavene loru, tegi igasuguseid roppe tükke. Üks vanainime näinud seal unes, et öeldi: "Mine sinna ja vaata, kaeva küüni nurgakivi all, saad suure varanduse." Aga eit oli usklik ja ei läinud, ütles: "Ma suren niigi ära." See küün on aga praegugi alles.

RKM II 83, 491/2 (24) < Hageri khk., Haiba k. < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Jakob Imakaevu, 86 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ebavere mäes on rahaaugud; seal, kus rahaaugud on, aur suitseb - vihmastel aegadel hakkavad mõned kohad aurama. Siis öeldi, et seal on rahaaugud.

RKM II 83, 492/3 (25) < Hageri khk., Haiba k. < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Jakob Imakaevu, 86 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Väike-Maarjast lähevad Kadrinani Kalevipoja vaod. Vao heinamaadel hakkavad Kalevipoja hobuse jäljed, lähevad kuni Neerutini minu teades, aga võib olla, et edasi üks 20 km maad. Aga vanasti peeti sõda, need on vast pelgupaigad või positsioon. Need jäljed on ümmargused, umbes poolteist meetrit läbimõõt. Nende vahet on nõnda üks kümme meetrit. Öeldakse, et Kalevipoja hobuse jäljed - Kalevipoeg sõitis ja hobune oli nii tugev, et jäljed jäid järgi.

RKM II 83, 493 (26) < Kodavere khk., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Kuslap, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kalevipojast räägitakse, et olevat palitusiil lahti kukkunud ja pudenenud liiva maha, sellest saanud Kooljamägi. Mis üle jäi, sellest tegi omale sängi, nüüd on sealt kruusa võetud, ma ise olen kah võtnud.

RKM II 83, 493/4 (27) < Kodavere khk., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Kuslap, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rannamõisa tamm olevat Rootsi-aegne. Rahvas räägib, et Rootsi kuningal olevat tõllatiisel katki läinud ja ta pistnud selle kasvama ja ütles: "Kui see tiisel kasvama jääb, siis tuleb Rootsi riik jälle siia elama." See tamm oli nii suur, et 12 leeripoissi läinud sinna sisse (tamm on seest õõnes, umbes 1905. a. paiku on teda põletatud, mille tagajärjel ainult üks oks elujõuline on, aga seegi on üsna suur) ja joonud pudeli viina. Üks kolmandik on vast alles, aga seegi paistab hea jäme olema. Siinkandis ma vanemat puud ei tunne, see peab Rootsi-aegne olema. Võib-olla, et mõni pärn on vanem, aga neist ei ole nagu suurt juttu olnud. Aga see on küll, peab ütlema, hiiglavana.

RKM II 83, 496 (29) < Kodavere khk., Alatskivi v., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Alma Fuchs, 76 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma kuulsin, et Mustjärv (asub Kuningveres) on saanud oma nime sellest, et seal on pestud musta oina villa.

RKM II 83, 504 (36) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Meie naabrimaa sees, piiri lähedal olnud suur kivi. Siis räägiti, et keegi elanik, ma ei tea, kas pops olnud või, sellele öeldud unes: "Seal kivi all on raha, anna see kukk minule, siis saad raha omale." See jälle ütelnud: "Mul ei ole ju kukke." "Sul on ju see poiss." Nii et vanakurat tahtnud last endale. Jäi asi poolikuks.

RKM II 83, 504/5 (37) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kamali külas oli veski, saksad lõhkunud paisu ära, nüüd ei ole. Keegi rääkis mulle, et temale oli unes öeldud, et - järv oli seal ja kaldal kuusk - ja siis öeldud, et kuuse all on raha, kästud järgi minna. Aga tema ei ole läinud ja asi jäi sedasi.

RKM II 83, 505/6 (38) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Minu isa rääkis, et Pärnu ligidal on Vaskrääma jaam, tal on üks teine nimi praegu, vanasti oli selle koha nimi Sikka. Poiss tulnud kirikust pühapää ja hõberaha olnud maas kuivamas palju. Tema korjanud ära omale niipalju, kui arvanud. Jänes jooksnud temal ikka taga. Ta läinud koju, jänes jäänud värati taha. Aga poiss jäänud haigeks, hakanud paistetama. Viinud raha tagasi, saanud terveks. Sikka-Selja kõrts oli vanasti, see koht on see, kus see endine kirjeldus juhtus.

RKM II 83, 507/8 (40) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Sealsamas, kui meie külla pöörab, seal oli enne üks mõis, Kärsu mõis kutsuti. Kui neid maid uuendati ja krunti aeti, siis üks poiss kündnud oma maa peal ja seal olnud üks ahervars. Ta püüdnud hästi kõvasti seal vajutada. Korra vaatab tagasi - maas vanad litrid. Mis maa sees leitakse, kutsutakse litrid. Pool kartulikorvi oli neid, siis need oli poisil käest ära võetud ja muuseumi viidud. Riisimann oli selle poisi nimi.

RKM II 83, 516/7 (46) < Kodavere khk., Alatskivi v., Kuningvere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Narits, 73 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kuningvere talu põllu sees asub Rahamägi. Kui ma noor olin, siis ikka pärisin vanade käest, miks niisugune nimi. Nad vastasid, et seal oli vanasti igal öösel tuld nähtud, keegi pole julgenud sinna minna ja siis tuli välja nii, et keski olevat seal raha kuivatamas käinud. Sellest saanudki nimetuse Rahamägi ja see jääbki talle kasvõi ilma otsani. Ta pole kuigi suur, nüüd on kivid peale veetud. Kui seal tuld nähti, siis ma kuulsin, et oli kaevamas käidud ja raha otsitud.

RKM II 83, 518 (48) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tikumägi on Kalevipoja peotäis. Ta toonud Peipsist mulda, teinud sängi, siis kukkunud hõlmast tükk maha.

RKM II 83, 518/9 (49) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mustjärv (asub Kuningveres) on kaunis sügav, pealt paistab must. Seal tulevad metsaveed, need toovad seda värvi. Sellest saab ta oma nime.

RKM II 83, 520 (52) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
On üks tamm Linnamäel, kutsutakse truuduse tamm, seitsmeharuline. Noorenpõlven sai seal mängitud ja lauldud, seda on 40 aastat tagasi, kui ma tema juures käisin. Vanasti olnud mõisas vene suuretükivägi, need lasknud tema pihta märki.

RKM II 83, 526 (60) < Elva l. < Kodavere khk., Pala v., Pala k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Peeter Kull, 73 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
On Ilmjärv. Kui Kalevipoeg Venemaalt tuli, lauakoorem seljas, oli Peipsi talle perssest saadik, Saadjärv saapast saadik, aga Ilmjärv oli hingevõtja - vesi tulnud üle pea. See on sügav, mudase põhjaga, ma pole nüüdki saand teda mõõta, aga ise üks pisike porilomp ta on. Kes teab, võib-olla on nimedki selle järgi saanud.

RKM II 83, 529/30 (67) < Elva l. < Palamuse khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Salme Kull, 58 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kui ma karjas käisin, siis Saadjärve lähedal oli kaks Kalevipoja lingukivi. Teine oli madal, kui kaugelt jooksma hakata, siis sai otsa, aga teisele sai ainult redeliga. Nad on nüüd vast ära veetud, sest nad olid heinamaa sees.

RKM II 83, 530 (68) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ebavere mäel on olnud üks linn vanasti ja seal käib üks vanamees iga saja aasta taga väljas. Ma rohkem ei tea temast, kui ma Virumaal elasin, siis kuulsin.

RKM II 83, 532/3 (73) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olin Teedla mõisas õmblemas. Seal oli teomehele unes näidatud, et sarapuu all, mille juures ta magas, on rahakast. Rauduks pidi olema seal ja ärjaike, ma ei tea milleks, seda ei tohi puutuda. Ta ei julgend üksi minna, et mis ma kaevan võõra maa peal, võttis härra ühes (teistkordsel jutustamisel: võttis valitseja ühes), hakkas kaevama, aga ei leidnud midagi. Ma toatüdrukuga käisin seal sees, köögitüdruk ei julgenud tulla. See mees oleks pidanud üksi minema, aga ta läks härraga.

RKM II 83, 534 (75) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel (Karl XII) olevat Laiuses istutanud ühe tamme, ütelnud: "Kui see kasvama läheb, saan mina selle maa tagasi." Ei tea, kas ta siis läks kasvama.

RKM II 83, 534/5 (77) < Elva l. < Nõo khk., Aru v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Senni Treial, 64 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel on Laiuse mäe peale vankriaisa püsti löönud: "Kui see kasvama läheb, siis saab Eestimaa oma alla." Seal ongi suur puu. See võis küll olla, sõjaaeg, aisapuu toorest puust. Aga võib-olla mõni istutas sinna puu asemele. Seda juttu räägib rahvas, see on juba lapsepõlves kuuldud.

RKM II 83, 538 (82) < Elva l. < Tartu l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Elfriide Kangur, 63 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Petseris on suur tamm, annab kolmel inimesel ümber võtta. Selle tamme koor pidi aitama hambavalu vastu ja muude haiguste vastu. Seda ma kuulsin inimeste käest. Nüüd on aed ümber tehtud, ei saa käega võtta, aga mina õngitsesin vihmavarjuga ühe võsu, koort kätte ei saanud.

RKM II 83, 540 (85) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel olnud siin, tal läinud tõllatiisel katki, löönud püsti ja ütles: "Kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi riik tagasi." Tammepuust tiisel olnud. Ta pidi Põhja-Eestis olema, Virumaal, kui Rootsi Kaarel Narva alt tagasi tuli. Mu isa ikka rääkis seda, aga ma ei mäleta, kas see tamm läks kasvama või mitte.

RKM II 83, 541 (87) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Üks kivi on Meeri metsan, Lõsta talu hainamaa peal, toda hainamaad kutsuti Lõsta Sori. Neljakandiline kivi, kuus on peale kasvanud. Siis rahvas rääkis, et seal on vara maha maetud ja kuus peale istutatud, et üles leida. Ma olin karjas, siis kaevasin kah sealt alt.

RKM II 83, 547 (91) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Umbjärv on üle Elva jõe, Illi vildivabrikust kilomeetrit paar. Siis räägiti, et Umbjärvel olevat ühendus Vaikse järvega alt jõe, luik olevat läbi ujunud. Järved on küll kohakuti, aga ma arvan, et see ei ole tõsi.

RKM II 83, 547/8 (92) < Elva l. < Tarvastu khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Helmi Kaljo, 52 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Viljandimaal, Hentali (Heimtali vald) vallas on Siniallik. See ei ole niisugune nagu teised allikad, vaid tema vesi oli päris sinine ja seal, kus ta maast välja kees, oli nagu suur auk, selle põhi justkui kees. Rahvas rääkis, et selle koha peal pidi olema rahakast maetud.

RKM II 83, 548 (93) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu vanaema kõneles, et Otepääl oli vanasti nii suur sõda, et kõik kohad olnud verd täis, Pühajärv oli kah verd täis. Ainult Jaanuse järvest on sõdurid saanud juua, sellepärast ongi ta nimi, ja kui nad teise inimese jälgi leidnud, siis andnud suud, nii vähe oli inimesi. Mu vanaema kõneles nii, aga ma olin laits ja nii palju ongi mul meeles.

RKM II 83, 548/9 (94) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kui Rootsi sõda oli siin, siis Roots oli löönud kuiva tammekepi püsti ja ütles: "Kui see tamm kasvama läheb, tuleb Roots siia tagasi." Ja see tamm oligi kasvama läinud. Kui ma laitske olin, mu vanaema kõneles mulle, aga ma ei mäleta täpselt, kus ta pidi olema. Ta üteldi Palupere kandis Tooru mägede peal olevat, aga ma ei mäleta, kus jao peal.

RKM II 83, 548 (93) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Minu õemees sures äkitselt ära, nii et ei saand sõnagi öelda. Siis tuli unes ja ütles: "Õunaaian on suur rahaauk." Unen seletas nii kõik täpselt: "Seal on kaev ja kaevu lähedale on maetud raha." Aga ma ei läinud ja ei tea tänapäevani, kas ta mattis või mitte.

RKM II 83, 550/1 (97) < Elva l. < Rõngu khk., Rõngu v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Karl Lihu, 75 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Elva uue koolimaja vastas, kus see spordiplats on, on männid. Rahvajutt räägib, et nende all oli Rootsi kuningas lõunat söönud, kui Rootsi vägi siit läbi läks. Siis ta oli sinna ka tõllatiisli püsti löönud, tõllatiisel oli katki läinud. Ta ütles: "Kui see kasvama läheb, saan ma oma maa tagasi." Ju ta ikka ei läind, sest maad ta tagasi ei saanud.

RKM II 83, 551 (98) < Elva l. < Kambja khk., Haaslava v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Leena Krooman, 94 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihaste/= Ihaste/ kõrtsi ligidal oli Emajões suur kivi. Siis räägiti, et Vana Juudas tahtnud Vooremäe peal seda Toomkiriku peale visata, aga kivi sadas jõkke. Ei tea, kas ta nüüd on alles, ta on vast ära lõhutud.

RKM II 83, 551 (99) < Elva l. < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Jaanimägi, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kald 2004
Kunagi on Vapramäele istutatud Rootsi kuninga poolt üks tamm. Ta on Vapramäelt Tartu poole, Tõravere kõrtsist tulla on ilus ülesminek, aga Peedu poolt on hirmus vaevaline maa.

RKM II 83, 551/2 (100) < Elva l. < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Jaanimägi, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kald 2004
Kui ma laps olin, siis kuulsin, et üks naine nägi unes, et Võru teed minna oli Tõrvandi kõrts, üks 6 kilomeetrit Tartust. Siis ta nägi unes, et seal olevat kõrtsi rehe all nurgas 10000 rubla. Ta ise rääkis, et oli leidnud üles kah, aga pärast tuli välja, et see pole tõsi.

RKM II 83, 553/4 (103) < Elva l. < Nõo khk., Keeri k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Anna Paluoja, 57 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu vanaisa rääkis, et Talinas oli Ülemise järve kaldal käinud ühe kivi otsas istumas üks vanamees. Tema küsis: "Mis sina, vanaisa, istud siin?" Siis ta vastas: "Ma olen Ülemise järve vaht. Kui ma järve tamme eest ära lõhun, siis jääb kogu Talin vee alla." See pidi olema siis vete kuningas. Ükskord poiss läinud kivi juurde ja küsinud: "Kui palju aega veel on?" Ta vastas: "Ta ei ole veel valmis, aga kui ta valmis saab, siis ma tõmban värati eest ja kogu see linn läheb merre."

RKM II 83, 554/7 (104) < Elva l. < Nõo khk., Keeri k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Anna Paluoja, 57 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olen kuulnud, mu isa kõneles, et ühel mehel oli palju kulda. Ta mattis raha keldri, aga hakkas mõtlema, et hakatakse keldrit sügavamaks kaevama ja leitakse üles. Siis tegi seina sisse augu ja pani sinna sisse. Aga unes üks hääl ütles: "See maja võib ära põleda ja poisikesed hakkavad varemetes sorima ja leiavad selle ja sa ise võid ju sisse põleda!" Siis ta läks metsa, leidis ühe kivi ja kaevas terve nädal aega auku, kivi oli maru suur ja raha pidi kah sügavale matma. Läks palju aega mööda ja tema rääkis ühel päeval poisile, pojapojale, et tal on palju kulda ja ta kingib selle talle. Poiss küsinud: "Kus sul siis see kuld on, näita mulle?" "Kasva veel veidi, küll ma siis näitan." Aga vanaisa jäi haigeks ja ütles ühel päeval: "Ma olen ikka sulle seda kulda lubanud ja nüüd annan ta sulle kätte." Siis läksid nad sinna, kus see kivi on ja hakkasid kaevama. Kaevasid paar-kolm päeva. Siis vanaisa ütles: "Oota nüüd, ma lähen kivi alla ja toon kulla välja." Aga nigu ta sinna läks, nii kivi kukkus peale. Kivi oli suur, üks inime ei jõudnud liigutada ja vanaisa saigi surma. Pärast tõsteti kivi üles ja võeti vanamees välja ning hakati veel otsima, aga ei leitud midagi. Siis üks vanamees olnud seal, ta ütles, et vanasti oli nii, et kelle käega pandud, selle käega võetud. Siis kraabiti selle surnu käega mitu päeva, aga ei leitud midagi. Võib-olla, et nad ei kaevanud nii sügavale nagu tarvis oli ja kuld võib nüüdki alles olla. Mu vanaisa ikka rääkis seda, kui ma laps olin. Siis ta näitas mulle kah seda. See on Rakke juures, seal, kus see kivist Kalevipoja säng on, see on üks suur kivi, sellel on näha, kuidas ta magas, küünarnuki jäljed ja kõik oli näha. Siis seal oli see kivi kah, mille all raha pidi olema.

RKM II 83, 563 (109) < Elva l. < Rõngu khk., Rõngu k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Karin Puna, 36 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olen kuulnud, et Arbi talu maa peal mänd on Rootsi kuninga poolt istutatud.

RKM II 83, 566/7 (112) < Hageri khk. < Häädemeeste khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Arumäe, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Võiste mäed on Tahkuranna valla järel. Nad on merepinnalt kaunis kõrged. Seal olid Rootsi sõja aeg lahingud olnud, kui rootslased meie maal olid. Seal oli leitud sõjariistu. Jõulu külas oli läinud taluperemees kartuleid kündma. Sahk jäänud raudkasti taha, ta arvas, et on kivi, pani märgi, et pärast kaevab kivi välja, muidu lõhub saha ära. Hakkas kaevama - raudkast, Rootsi raha täis. Siis andis muuseumile.

RKM II 83, 571/3 (116) < Kodavere khk., Naelavere k. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Meie perekonnas juhtus imelik lugu. Mu vanaisa hakkas surema, kui ma 6-aastane olin. Mu isa ütles ikka, et tal peab raha olema ja kaevas kogu põrandaaluse üles. Aga ei kedagi. Noh, 6 või 7 aasta pärast põles meil maja ära. Ükskord isa läheb kodust ära. Me võtsime vennaga adra, sellel oli kitsas nina söödi kündmiseks, et laia turvast ei jõua hobene üles vedada. Ega tol ajal veel pöördsahka ei olnud. Läksime kündma vana maja aset, et seda on tuhk hästi väetanud. Korraga nägin pudelit. Mis pudel see on? Vaatan - paberid sees. Viisin ema kätte, ema ütleb, et see on vanaisa raha. See oli laia peaga vanaaegne ¨ampanjapudel. Kitsa ninaga ader tõi ta välja maa seest. Seal oli sees 321 rubla - vene rahad ikka tol ajal. Isa läks linna ümber vahetama, käigust maas olid juba. Rentei (riigi hoiukassa, ma ei tea, kuidas ta nüüd on) ei olnud vahetanud. Sealt lähedalt üks advokaat oli palve teinud ja saatnud rahaministeeriumi. Siis tuli järelepärimine, mis raha see on, kus ta nii kaua on olnud. Politseilt ja vallast. Need olid vastanud, et maja oli ära põlenud, põlemise ajal kaotsi läinud ja nüüd välja tulnud. Ja siis tuli kord povestku. Oktoobrikuus, me andsime raha sisse aprillis. Siis tuli otsus, et ministeerium on otsustanud raha tagasi maksta uutes rahades. Saime 319 rubla, 2 rubla läks postikuludeks.

RKM II 83, 574/5 (118) < Kodavere khk., Naelavere k. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Sulane olnud kahte peremeest teeninud. Teisel olnud hirmus kehv olek, teisel oli manti mis hirmus, liha ja kõiki. Siis ükskord sulane näinud, kuidas rikas peremees - seal olnud üks puu või kuusk maha murtud - siis peremees püüdis sealt risti ja rästi alt läbi pugeda. Korraga tulnud sealt alt välja hunt. Läinud ära, tüki aja pärast tulnud tagasi koeraga, koer oli ära murtud, siis sai koera liha. Sulane mõtelnud, et ennem võib küll kehva peremehe juures elada kui siin koera liha süüa.

RKM II 83, 576/9 (120) < Kodavere khk., Kadrina k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aline Oras, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Mu vanaisa kõneles, et teoorjuse ajal oli üks nõid ühe tüdruku ära nõidunud, ei mäleta enam täpselt, aga ikka olid tol ajal nõiad kah. Nõid oli selle lapse emaga tülli läind ja nõidus tüdruku hundiks. Ta murdis oma isa varsa ära. See oli sügisel, varss oli kevadine. Tema õde viis teda Kadrina mõisa teoorjusele. Kadrina ja Pala mõisa vahel oli Piiri Varbe (mets), ta oli Pala mõisa maa sees. Siis õde läks metsa. Teine ootab, aga ei tule. Siis tuli metsast hunt ja murdis varsa maha ja jooksis tagasi. Varsti tuli tüdruk metsast tagasi. Aga õde saanud aru, aga ei julgenud ütelda, arvas, et teeb endale halba. Kodus rääkis teistele ära. Siis nad läksid vaatama, kus ta seda teeb. Metsas oli suur kivi. Ta käis mitu korda ümber kivi, siis visati kivi alt nahk välja. Kui ta tagasi tuli, siis viskas kivi peal kolm korda hundiratast, siis tuli nahk ära ja ta viskas selle kivi peale. Aga teised olid sellal kivi tuliseks ajanud. Nahk kõrbes ära. Omad riided olid sealsamas kõrval, aga tüdruk oli nii verine, et kolm nädalit oias ja oli haige, see oli ju ta oma nahk, mis ära põles. Aga õele ütles: "Oleks ma teadnud, et sa niimoodi ära kaevad, ma oleks su tol korral koos hobusega ära söönud. Mu isa mäletas täpselt, mispärast too tüli oli, miks nõid tülli läks ja kõik, see oli päris tore vanaaegne lugu, aga ma olen ära unustanud, niiet tuli alustada sõidust. Vanaisa nimetas seda libahundiks. See on ikka päris sündinud lugu, ega mu vanaisa muidu poleks kõnelnud, ta oli sel ajal päris noor mees. See oli sada aastat tagasi. Ma olin siis 17-aastane, kui vanaisa ära sures, ta nimi oli Jakob Annask.

RKM II 83, 624 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd vanal orja'aal olle Muna külä meestele haagrehti juures kohus olnu ja egalõütele 50 kepihuupi mõistõtu. Tõisi seän olle olnu ka üts Hapsu külä miis, kes olle pallõlnu: "Pai herräkene, pessä minnu innemb, mul kodu kaugõl." Märkus: Hapsu ja Muna külad, Rõuge külanõukogus.

RKM II 83, 624/5 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd paastu aigu olle seto pojalõ ütelnü: "Pojakõnõ, läke ärä maa sisse, talla müüdä käümä. Sääl saa süvvä. Sääl saa juvva, sääl saa kõkõ hüvvä." Märkus: "Läki ära maale, talusid mööda käima."

RKM II 83, 625/6 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskord olle elänü kitsi perenaine. Tä oll' enne peremehele lihha söögis lauapääle pandnu, kuna tõsõ lihast ilma pidivä jäämä. Ütskord tulle sinnä tallu küläline ja ka küläline kutsuti süümä. Perenaine kandsõ süüki laua pääle ja pandsõ lihakausi kogõmata külälise ette. Peremiis nägi tuud ja käändse lihakausi hindä poolõ, esi ütel: "Illus kauss, ma massõ tä iist potisetolõ 7 killo närtsõ." Aga külaline sai aru, et peremiis taht tält lihakaussi ärä hindä ette võtta. Tä tõmmas kausi hindä ette ja ütel: "Illus kaus neh!" Ja nakas kausist lihha süümä.

RKM II 83, 626/7 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd kutsuti ütte perre rätsep. Rätsep jõudsõ kohalõ õkvalt lõunaaos. Tä kutsuti ka süümä. Rätsep seie lõunalauan väega palju lihha ja leibä ärä. Peremehel olle sääne mood külge harjunu, et tä pääle süüki hiitäs magama. Aga tuul pääväl olle peremiis keldrilõ lännü ja rätsep läts peremehe sängu magama. Perenaine läts peremehe sängu manu ja arvas, et sääl maka peremiis ja tä ütel: "Küll rätsep seie lõunalauan hirmsalõ, ei tiiä mis ma nüüd õdakus süüä tii." Rätsep pahanõsi hirmsalõ ärä ja ütel. "Seie jah!"

RKM II 83, 627/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütel ahnõl perenaisel olle rehepesmine. Ja sõs ku rahvas joba tarõn seie, sõs läts tä tarrõ ja ütel: "Sööge, no sööge, ega ma imeks ei pane, et te nii palju sööte." Ta olle aga väega vedelä soosti tennü ja üts miis seie suusti luitsaga ja Juuli ütel: "August, see on ju soust, kes seda lusikaga sööb?" Aga August ütel: "Soust neh!" ja sõi edasi.

RKM II 83, 628 (6) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haani vallan Sika külän elli üts miis, kettä kutsuti Mooritsõ Piitres. Tää oll väega ahnõ. Söögilauan üttel tä latsilõ: "Ku ti lihha süüt, sõs kasussõ karva sälgä, nakat nelä käpä pääl käümä ja kurja hellü tegemä!" Ja nii es tohekina latsõ lihha süüä.

RKM II 83, 628/9 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd tulle ütte liina üts miis ja tä ütel liinavalitsulõ: "Ma või ehitädä kuuõ koti kulla iist ütte keriku vai sõs hoopis ilma, ku ti arvad ärä mu nime." Kuut kotti kulda es olõ koskilt saia ja nii proovitigi tä nimme ärä arvata. Joodõti küll tedä purju, aga es saia ka nii nimme ärä arvata. Sõs minti tä kodukohta uurma, aga ka sääl es ütle kedäki. Taheti joba liina tagasi minnä, ku kuulti, et üten majan hällütäs naine last: "Maga, maga, Pillekene, homme Olev tuleb koju, kuus kotti kulda kaasas!" Otsõkohe minti liina tagasi. Ollegi viimäne aig. Olev pandsõ keriku torni otsa risti, ku rahvas all nakas rüükmä: "Olev, Olev, rist viltu!" Olev hiitüsi, sattõ torni otsast maha ja sai surma. Nii saigi Oleviste kerik.

RKM II 83, 630 (8) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu kodu ligidal on mägi mida kutsutakse Kuntsa mäeks. Ja minu maja ligidal on liivane küngas, mida kutsutakse Haki kalmumäeks. Kuntsa mäel oli vanasti hiis olnud ja künkal olid vanasti kalmud. Ja veel kaugemal kodust on üks mägi, mida kutsutakse Meegumäeks. Rahvas räägib, et seal oli surma saanud Rootsi-aegne Kindral Meego. Ta oli maetud mäel, ja kõik püssid ja kuld-ehteasjad temaga hauda kaasa pandud.

RKM II 83, 633 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mahtka mägi. See mägi asub minu kodust 1,5 kilomeetrit edela pool. Sellest mäest teatakse rääkida väga palju. Sellel mäel olevat olnud paganaajal, see oli enne ristiusu sõdu, püha taara hiis. Siin palvetatud ja peetud kokkutulekuid. Kaevud, mis siis olnud kasutusel, olevat veel mõned aastad tagasi tunda olnud. Selle mäe all on järv, mida nimetatakse Salujärveks. Selles järves olevat ristikivi, mis pandud juba Rootsi ajal. Praegu asub sellel mäel Mahtka talu, praeguse nime järgi Kauksi.

RKM II 83, 634 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tepamägi. See mägi asub minu kodust läänes, umbes 0,5 km. Praegu on selle mäe jalamil talu, kus elab Kanep. Kunagi, mõned põlved tagasi, elanud seal üks Venemaalt sisserännanud isik, nimega Tepo või Tepa (seda hästi ei teata). Selle järgi hakatudki seda mäge Tepamäeks nimetama.

RKM II 83, 634/5 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Palanusoo. See soo asub Tepamäest natuke maad edasi. Seal on praegu kolm kivi, nende vahel on auk. Siin kuivatatud raha. Selle augu kohal põlenud sinise leegiga tuleke. Tule ümber istunud kolm väikesekasvulist meest. Rahva jutu järgi olevat sellesse auku raha peidetud. Mõned kohalikud elanikud käinud seda raha otsimas, aga polnud midagi leidnud.

RKM II 83, 635/6 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kullakatel. Minu kodus kasvab tamm, mille oksad katavad osa maja katusest. See tamm on juba väga vana. Umbes viis põlve on kasvanud ta sellel kohal. Varem olnud siin veel rohkemgi tammi, aga praegu pole nendest mingit märki järgi jäänud. Tammest põhja pool olnud heinaküün, sellest natuke maad age rehetuba ja rehealune. Praeguse maja alumises osas olnud laudad. Minu vanaisa vanaisa olnud metsas õitsil. Õitselistel olnud kaasas piits. Metsas magades öeldud minu vanaisa vanaisale järgmiselt: "Mine koju ja võta heinaküüni kõrvalt kõik ära, mis seal on. Ainult ära karda." Tulnud hommikueelsel ööl koju ja sidunud hobuse rehealuse juurde kinni. Nüüd tulnud talle meelde öine unenägu. Ta läinud heinaküüni juurde ja mis ta nägi. Küüni kõrval seisnud katel, täis kulla- ja teisi raha. Katla vangul aga olnud vaskuss. Nüüd tõuganud ta piitsavarrega ussi, aga ka katel läinud koos rahaga maa alla. Praegu on rehetoa asemel suur küün. Laudad on tehtud uue koha peale. Vanade lautade asemel on hobusetall. Sellele järgneb elumaja.

RKM II 83, 637 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külajärv. Meie koolimajast mõnesaja kilomeetri kaugusel on järv, mida nimetatakse Külajärveks. Teiselpool järve on mägi, mida nimetatakse Külamäeks. Selle mäe nõlval olnud kunagi küla. Suurte paduvihmade tagajärjel uhutud vete poolt küla mäe nõlvalt alla. Hiljem tekkinud siin järv, mida hakatud nimetama Külajärveks, mäge aga Külamäeks.

RKM II 83, 637/8 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõomägi. Minu kodust 0,5 kilomeetrit edela pool asub mägi, mida nimetatakse Kõomäeks. Sellel mäel kasvanud kunagi kased (meil Võru murdes kõod). Selle järgi hakatud mäge kutsuma Kõomäeks. Selle mäe jalamil olevat küla aga kutsutakse Kõomäeks. Praegu kasvab sellel mäel mõned üksikud kased. Nende vahel tehakse mai- ja jürituld.

RKM II 83, 638 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägitakse ka kunagisest sisside ajast ja nende käigust, kuid täielikke andmeid seni saanud ei ole. Naabertalu Udumäe kohta räägitakse järgmist: Siin olnud ka kunagi üks perekond vene sisse ja sellest sõnast "siss" ongi tuletatud pika aja peale nimi Udumäe. Varem oli Ivask.

RKM II 130, 185/6 (73) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Põlva khk., Võru l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talumeeste marss. Kauem vikatid kanda ei taha, lähker kaenlas ja leivakott käes, piimakruusid kõik pillame maha, silgud puistame karpide seest. Silgusööjaks kas tahate jääda, tunneb rõõmu sest toidust te kõht, ühes või tahame ise nüüd süia, ei enam meid täitma saa põhk. Sest ülesse, hüüab meid põllumeeste hääle, tund tulnud, kus pidusta vaja, kui kutsub meid pudeli kaja, elu tilgake, voolaku ta. Kanda takusid püksa ei taha, ei meil meeldi ka takune vest, pastlad jalast me viskame maha, jalad mustad, mis hoolime sest. Pastlakandjaks kas tahate jääda, meeldib jäädavalt takune vest? Saapaid me jalga tahame saada, pükstes kalevist peenikeist riid. Nurka viskame adrad ja äkked, need on vaevanud meid päevad ja ööd. Tulgu mehed, kel kõrgemad mõtted, tulgu, tehku nad nendega tööd. Kaljaastjad me peksame puruks, seda küllalt me lakkunud ju, tahame saada veini, likööri, mis vast rahustaks januva suud. Sestse ülesse hüüab meid põllu? Tund tulnud, kus trimbata võib, kui kutsub meid pudelikaja, käes meilgi on priiuse tund.

RKM II 130, 186/7 (74) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Tartu l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad. Kas tunned maad, kus rendi olud on korratumad, segased ja võimumeeste paksud kõhud ja paksud kõhud rasvased. See on see maa, kus kupja nuut on rahva turjal tantsinud. Sest laulan nüüd ja ikka ka, see maa on kuulus kupja nuudiga. Kas tunned maad, kus mõisamajad kõik haljad künkad ehivad ja äärepoolsed rabarajad me talupoegi toidavad. See on see maa, kus hirmu sees kõik kummarduvad saksa ees. Sest laulgem nüüd ja ikka ka, see on see kuulus sakste söödamaa. Kas tunned maad, kus päris rahvas saab paganateks hüütud veel, me ainsaks hinge peatajaks on alandlik ja orja meel. See on see maa, kus mütsita pean kõnelema saksaga. Sest laulan nüüd ja ikka ka, nüüd sakste ette astun mütsiga.

RKM II 130, 187/9 (75) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Monopol, sa püha paik. Monopol, sa püha paik siin laia ilma sees, kus napsu võivad saada kõik, kas olgu naine, mees. Kui õhtul kõrtsust koju lään, ma kõige etem mees, mul saapad jalas porised, pintsakil augud sees. Seal kalarannas paadi all mul sorukohvka ees ja saianaise tütar Mai, see armastab mind tõest. Seal uhkes Viru uulitsas mul vastu tuli preili, tema ütles kella kümne aal - te võite tulla meil'. Mina elan Mardi uulitsas, mul maja alles uus, minu korter teise korra peal ja korteri nummer kuus. Mul majas uhke mööbel värk ja kardin akna ees, seal sohva peal sind armastan, kui oled rahamees. Ma ennast väga rõõmustan, et kokku saime siin, kolm rubla kätte saaksin ma teilt, kui seda oleks teil. Minu mamma seitse lehma peab ja papa vabrikant ja õde ülikoolis käib ja vend on voorimees. Minu õde Narva linnas käib ja kannab kübarad, ta teistest palju toredam ja kõigil truiks jääb. Preili ohkas: oh sa tume mats, mis pastlaid kannad sa, kas kübarad ei tunne sa, mis ehib minu pead.

RKM II 130, 189/90 (76) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nekruti laul. Kui lehed kollendavad ja lilled närtsivad, :,: siis noored mehed lähevad siit ära kaugele. :,: Jää jumalaga, hüiab üks noormees neiule ja neiu silmast veeres üks pisar palgele. Ela hästi võeras linnas, pea meeles kodumaad ja ära nopi õisi, mis võersil kasvavad. Sest võerastel õitel on okkad teravad, sellepärast vaata ette, kui kätt neil sirutad. Oh, ärgu tuulde mingu meie endine armastus, vast kindlamaks veel jäägu kui kalju, mis mere sees. Kui armastad sina õisi, siis armasta sina mind, sest armastuse õisi ju kandis minu rind. Oh neiu, kas mina tohin sind omaks nimeta või on see tuulekohin, mis välja näitad sa?

RKM II 130, 190/2 (77) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rakvere linnas. Veikses, veikses Rakvere linnas vaikse oja kalda peal ehitatud kivist maja, raudsed trellid akna ees. Oja kaldal väljas seisab kurja näoga tunnimees ja ta kurjalt üles vaatab, silmad vihas säravad. Õue peal on tunnimehed, püssid käes ja valvavad, kannatajaid on seal palju, igas kambris leidub neid. Mäest alla veereb vanker, uhke härra istub sees, pöörab ümber ja siis küsib hobust kinni pidades: "Kuule, sõber, ütle mulle, kelle maja see siin on ja kes peremees siin majas ja mis tema nimi on." "See on, härrad, kroonu maja, Rakvere vangimaja ta ja ta peremees siin majas praegust Eesti Vabariik." Mütsi võttes palvetades, kui tema nägi vangisid: "Oh, mispärast jumal nuhtleb, teie, sõber, rääkige." Kas sa mäletad kõik ära, mis nad keegi tegivad, vaata mul omal seitsmes suvi ... vabadust pole näind. Kes on paari marga pärast, kes on vandund, võltsinud, kes on noore neiu pärast, kes on röövnud, kes on tapnud.

RKM II 130, 192/3 (78) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul. Olin noor ja tegin tükka, tihti käisin trahteris, aga nüüd, kui puudub raha, rikkus pole saada kuskilt kopikat. Kuub mul seljas üsna vana, ööd ja päevad kannetud. Aga nüüd, kui tädiranda rändan, ära ajavad: mis sa räbal käid! Olin noor ja õppsin kunsti, tihti mängsin kandle pial, aga nüüd, kui viin mul kurku hakkab, pole enam rinnus tundmust mul. Oma naist ja oma lapsi võtsin hellast kaisuta, aga nüüd, kui võtan vähe napsu, kõik minu meelest ära kaob. Kõik mu elu ja kodu, kõik on ilma korrata, riided need mul vedelevad nurkas ja viiul, see on ilma poognata. Kõik, mis mööbel on minu toas, kõik on kolme jalaga. Kapi uksed, need on ära lagund, voodi, see on ilma põhjata. Tihti vaatan aknast välja, uhke inimeste pial. Kübarad kõik daamed pias kannavad, meestel läikvad hõbekepid käes. Kui mina ükskord ära suren, vähe pattu kaasa viin, siis minu haua piale nutma käi, seitse kassi ja üks vana koer.

RKM II 130, 194/5 (79) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Postitroika. Kiirelt sõidab postitroika läbi luha lauluga, luhast laul meil vastu kajab: "Jäe jumalaga isamaa." Admiistratsia meid rõhub, ei lase rahus elada, kivist müürid kuivatavad ja trellid rinda rõhuvad. Minu isa ja minu ema jäivad mulle tundmata, võera rahva hulgas mina ju pidin üles kasvama. Kooli nad ka pannid mind ja mis kasu tõi see mul, varga nime sõimusõna, mis mulle ainult tundmata. Keegi hoolt ei tahtnud kanda ja kõik mind nad vihkasid, keegi tööd ei tahtnud anda, hulguseks mind sõimasid. Nälga ma ei tahtnud surra, tõisi sõpru otsisin, nagu röövloom välja läksin varastama, röövima. Sellest saadik tõusis viha ja kuristikku langesin, viimne halastuse säde kadus minu südamest. Kartseris nüüd olen mina, võimata siist piaseda, et kord meele tuletada, miks mind jumal ilma lõi. Kiirelt sõidab postitroika läbi luha lauluga, luhast laul meil vastu kajab: "Jää jumalaga kodumaa."

RKM II 130, 195/7 (80) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hulgus ja hõberubla. Oh, ütle vana hõberubla, kust minu juurde tuled sa, kas vastust mulle anda ei taha, mis ilmas tehtud sinuga. Ma tahaks teada mitmest käest sa oled juba läbi käind ja mitu hinge sellest ilmast on sinu perast hukka läind. Sa vaikid, vana hõberubla, kas kõneainet pole sul, su aastanummer ütleb juba, et palju rääkida võid mul. Võib-olla, et sind töömees vaene kord palgapäeval omandas ehk tal küll näljas kodus naine, sind viina vastu vahetas. Võib-olla, et sind mõni ema ehk silmaveega niisutand, kui tütar, kes on noor ja kena, sind endale ta lunastas. Sa vaikid, vastust sa ei anna, kas närakas ma sinu ees, ära unusta, pea meeles seda, ma praegu sinu peremees. Kui tahan, võin sind merde heita, võin osta kõik, mis meeldib mul ehk sind tahan tasku peita, veel selleks aega annan sul. Kui vahetaks ma selle raha, ta läheks jälle rändama, teeks vahest head, kuid palju paha ei enam mäletaks nüüd ta. Kui raha, nii ka ilmas naine, ta truu sul ainult silma ees, kui silmist kaod, tal juba teine, sind hoopis ära unustab. Nii raha kui ka naine ilmas, neist tõtt on leida võimatu, kas armastab, kes on ta mees, ei keegi tea ütelda. Nii heaste ...si kui luete pealtnäha puhtad, silmad vees, kui nende hing kui minu rubla on kustund juba nilgusest. Oh, palju lobosenud mina ja rubla ära unustand, ei tasku jätta sind ka täna, vaid tahan sinust lahkuda.

RKM II 130, 197/9 (81) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vargapoiss ja vanemad. Minu hiad ja armsad vanemad, kes mind on sünnitand, nad tahtsivad, et mina saaks kõrgest koolitud. Need mõtted läks neil nurja, mis nemad mõtlesid, sest ma ei võtnud kuulda, mis sai mul räägitud. Seal kõrtsi laua taga nii suure hoolega sai õlut, viina joodud selle koolirahaga. Kui kooliaeg sai mööda ja raha otsas mul, siis vargile ma läksin, et jälle raha saaks. Kui vargile ma läksin, siis kinni võeti mind ja kohtu ette viidi, kus otsus loeti mul. Siis otsus mulle valiti, et lähen Siberi, kus palju Eesti vendi mind ammu ootavad. Kui vaksalisse mind viidi nii mitme vahi all ja palju rahvast saatsid mind kurjategijat. Seal nägin oma ema, tal silmad seisid vees, sest tema armas poeg oli suure häda sees. Seal nägin oma pruuti, nii valge, kahvatand, kelle rinna najal mina tihti viibisin. Siis liikus seal see raudtee rong ja rattad veeresid, minu teekond algas Siberi ja kaugemale veel. Kolm aastat olin mina ju vangis viibinud, mul nummer rippus seljas ja nimi katersaan.

RKM II 130, 199/200 (82) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõjalaul. Laske lipud lehvitada, mõõga teed meil raiuda, Jumal juhib võidurada, varise sa, vaenlane! Vägi marsib, kaasik kajab, sammud kõigutavad maad. Käsusõna väljult kajab, astkem julgelt edasi! Jooksku higi, jooksku veri, astkem julgelt edasi! Vaba olgu Läänemeri, vaba eesti muld ja kuld. Vanduge te puha vanded, Eesti pojad, vandugem! Isamaa ja looja anned hoidkem ikka hoolsasti.

RKM II 130, 200/2 (83) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks paigake. Üks paigake siin ilmas on, kus kadunud ka...tus õnn. Kõik noored mehed ilma peal on kapsasuppi söömas seal. Kas kroonuelu tunned sa, kus piin ja mure lõpmata. Siin orjaks saanud iga mees, kes rahus eland ilma sees. Kas sõjakunsti tunned sa, mida meid on pandud õppima. See seisab koos auandmisest ja pussi õlal kandmisest. Kas paelamehi tunned sa, kes meid on võtnud õpeta, kes söögi seal ära sööb ja leivatükist osa saab. Kui õigust ilmas näed sa, see sõjamehel tundmata. Kui seda julged nõuda sa, siis piin sind sunnib vaikima. Kas sõjaseadust tunned sa? Ta kärbsest elevandi teeb ja sul püssikuuli toob, mis hull ja armuheitmata. Kas õppepataljoni tunned sa, kus meid on pantud teenima, mul seljas raske liivakott ja püss on õlal niikui nott. Ei võinud vabaduses ma küll seda mitte uskuda, et elu saab nii armuta ja kroonu supp nii kõlbmata.

RKM II 130, 202 (84) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, Tartu linn. Oh, Tartu linn, sa lõbumaja, kus lõbus oli elada, kus viin ja lõhnalille vaasid mu meelt seal võtsid uimasta. Oh, noormees, noormees, kas see tõsi, et sa mind nõnda armastad ja neiu veike valge käsi mu kaela ümber painutas. Nüüd seisan tohtri kabinetis seal suure lõikuslaua ees, kus tohter riistad kätte võttis ja hoolega neid silmitses. Oh, noormees, noormees, haigus paha on sinust välja arstida, see nõuab sinust palju raha ja viimaks hauda saadab sind. Vaat sõbrad, nõnda on see lugu, mis teile tahtsin rääkida ja seega vannun hoorasugu, kes mulle hauda kaevavad.

RKM II 130, 203/5 (85) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiviraiuja. Maantee ääres istun mina, lõhun katki kivisid. Kraavi äärde kokku kogun purustatud kivisid. Tihti tunnen tühja kõhtu, kottis leivakooruksed. Millal jõuab eluõhtu, millal löök on viimane? Juuksed hallid, otsin surma, laugel valupisarad. Nägu kortsus, mullakarva, käed on muhkud' kaetud. Salaviha tunneb süda, kivist lendvad sädemed. Igal hoobil lõhun mina puruks kivisüdame. Uhked härrad, uhked prouad maantee ääres kõnnivad. Nagu kartes põgenevad, kui minu kuju silmavad. Uhked prouad, miks mind kardate, kas sul olen tüliks ma või mul leiba murrad, et mind põlgad vaesuses. Mul kord oli laps ja naine, soojas kambris istusin, aga nüüd ma vilets, vaene, õnnepäevad kadunud. Kord mind saadeti kui vangi külmale maale elama, asetati külma kongi asupaigas minule. Kui kord koduküla neiu oli minu armuke, mitmed uhked rikkad peiud hakkasid ta järele. Mul ei olnud rikkust, vara kodus isa, emake, aga neiu põues süda tuksub ainult minule. Ta minu väikse kambri tuli, astus, elurõõmu tõi. Aga saatus karm ja vali, kohutavalt mind ta lõi. Mõne aja hirmsad tuuled, võttis majad, põllud, viimne vara ära põles, naine ühes lapsega. Nende viimne kalmuküngas teadmata jääb ka mul, ahervarred ja suitsend küngas teadmata jääb ikka mulle. Nüüd siis kõnnin kepi najal, minu ümber kurbtus, vaev, kaugel põhjapiiri rajal viimne kodurahu pind.

RKM II 130, 205/7 (86) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul. Õrn kevade on jõudnud, tuul puhub õrnasti, kõik puud ja lilled õitsvad, linnud laulvad rõõmsasti. Ei minu silm saa näha enam lille õitsemist, ei minu kõrv saa kuulda enam linnu lauluhäält. Mina istun vangikongis omas raskes mõtetes, tunnimehe rasked sammud minu mõtteid segavad. Uued rasked jalarauad, need piinavad hirmsasti mind, need koletanud vangimaja riided on häbiks minule. Kattersaani kell on löönud, teised läksid jalutama, aga mina üksi ei läinud, jäin kurvalt oma kambrisse. Mina vaatasin aknast välja läbi aknatrellide, minu silmi kuivatasid taevapoole ülesse. Oh, sina kena taevas, mul silmad nutsid vees, vahest kena päike paistab läbi raudse trellide. Ei antud enam luba aknast välja vaadata, kurjalt käratades küsib: "Kuule, mees, mis vahid sa?" Siis sealt mina ära heitsin, langesin aknalt tagasi ja haledasti mina nutsin, kuldne päikene kadunud. Seal kivimüüride vahel järsku aken lahti läks ja selgesti mina nägin valge näoga neiukest: "Kallim, kust oled siia saand, kas oled sina elav või vaim? Mis nii kahvatanud sinu palged ja kuis kehast värised sa." "Oh kallim, ära küsi, ma ei suuda vastata, ainult palves mina palun, anna andeks minule." Kõik teised pöörsid selga, irvitades naeravad, aga sina üksi otsid mind vangimajast ülesse.

RKM II 130, 207/8 (87) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kroonuelu. Tahan teile kroonuelust natuke laulda, palun teil siiski seda kannatlikult kuulda. Oh, sa poiss, ega sa ei tea, kroonuelu polegi poiste meelest nii hea. Räägitakse, et sõduril palju vaba aega, seda teen selgeks teil kohe mõne reaga. Oh, sa poiss, ega sa ei tea, et vabal ajal sõitu saada polegi nii hea. Räägitakse, et sõdurid saavat hästi süüa, see on lihtsalt vale, aga saavad lüia. Oh, sa poiss, ega sa ei tea, et tühja kõhuga sõitu saada polegi nii hea. Räägitakse, et sõduril lubatakse linna, paariks tunniks kellelgi ju ei maksa minna. Oh, sa poiss, ega sa ei tea, et linnaluba norida polegi nii hea. Unustad sa kogemata vrentsinööbi lahti, näeb seda ülemus, siis lendad peavahti. Oh, sa poiss, ega sa ei tea, et peavahis istuda polegi nii hea. Lähed sina ambulantsi, saad vaba päeva, sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma. Oh, sa poiss, ega sa ei tea, vabal päeval köökis olla polegi nii hea.

RKM II 130, 531 (20) < Tallinna l. < Tarvastu khk. - Anu Kask < oma mälestuste järgi (1961) Sisestas Elsa Leiten 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lapsel kõht valutas, siis tehti talle: "Keermus-kaarmus, arakule haigus, varesele valu, mustale linnule muu tõbi. Sitt silla alla, pask paju alla, miu latse kõtt tervese." Selle juures masseeriti kõhtu ikka pikipäeva ringi.

RKM II 130, 547/8 (1) < Tallinna l. < Rõngu khk., Aakre v., Pühaste k. - Anu Kask, s. 1883 (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Midagi Vooremäest. Aastasaja vahetusel elasin ma mõned aastad Aakre Pühaste koolimajas, milline asus umbes 5 klm. kaugusel Pikasillast Tartu maantee ääres. Kui minna sama maanteed mööda umbes kolm klm. koolimajast Pikasilla poole, jõuame silla juure, mida ümbruskonnas Andresjärve silla nime all tuntakse. (Ah, ja ennem oli ka üks sild, seda hüüti "Üste koti" sillaks.) Nojah, Andressjärve sillast paremal pool oli mingi metsavaheline madalam heinamaa või soonetus. Pahemal pool silda ülespoole minnes liivasem maa, kus asus Andressjärv. Nagu rahva suu räägib, olla igivanal ajal säält, kus nüüd järv asub, liiva kaevatud, mida siis Võrtsjärve äärde veetud, kuhu sellest liivast mägi tehtud, mida nüüd Vooremäe nime all tuntakse. Liiva on veetud lotjadega ja selleks on läbi metsa suur kraav või kanal kaevatud, milline koht nüüd ammu kinni on kasvanud ja mis ehk seda aega hoopis metsaga on kaetud. Aga kuidas see vanast oli, kas oli ka siis mets või oli üldse lage maa, seda meie ei tea. Mina nägin seda maad ja metsa 60 aastat tagasi, nõnda et ta ka nüüd võib palju muutunud olla. Olgu siinkohal veel tähendatud, et ei tea, kas töödejuht või mõni kõrgem ülemus kannud Andresse nime, sellep. siis järve ja silda hüütakse tänaseni vist veel ikka Andressjärveks ja Andressjärve sillaks. (Muidugi on see jutt liiva vedamisest muinasjutt.)

RKM II 130, 553 (3) < Tallinna l. - Anu Kask < emalt (1962). Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vooremäe läheduses Võrtsjärves ja ka kaugemal järve ja jõe kaldastes oli vanemal ajal väga palju vähki leidunud, aga sel ajal, sajandi vahetuses, ei pidanud sääl ühtegi sõralist enam olema. Räägiti, et kalamehed olid kunagi kadeduse või viha pärast ühe oma kaaslase ära uputanud ja pääle selle kadunud vähid järvest ära.

RKM II 130, 553 (4) < Tallinna l. - Anu Kask < emalt (1962). Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teine jutt oli, et on kord suvel niisugust äikesevihma sadanud, et kogu järve pind olnud nagu kollase väävliga kaetud ja pääle selle on kõik vähid ära lõppenud.

RKM II 135, 28 (6) < Setumaa khk., Mäe v., Usinitsa k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1959) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laulatus oli ajaliselt pulmadest lahus. Toimus enne pulmi. Pulmad algasid laupäeval. Laulatus oli enne seda kas kolmapäeval või reedel või eelmisel pühapäeval.

RKM II 135, 183 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s.1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Köha ja selle liigid. Köha vastu keedeti igasuguseid teesid, vabarnatee, meriheinatee, kummelitee, määriti rindu pealt hanirasvaga, enamasti lastel ja joodi hanirasva ka sisse, aeti kuumas saunas kuivalt higitsema jne. Ja kui juba kardeti, et hakkab tiisikuseks minema - no häbi on küll ütelda - siis joodi kõvasti oma ehk teise kust. See öeldi kõige kangem tiisikuse roht olema. Kes aegsasti hakkas jooma, sai terveks.

RKM II 135, 184 (5) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõhurohuks joodi kadakamarjateed, tammekoore teed, kalmusejuureteed, palukateed.

RKM II 135, 184 (7) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põiehaiguse puhul keedeti leesikateed, see parandas kohe.

RKM II 135, 185 (1) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haavad ja nende liigid. Vanasti sõjaajal kõnelesid vanad mehed ja ka hiljem suleti verejooks tõrvaga, mässiti siis linase riidega kinni, ka paneb verejooksu kinni ühe õiega haraklill (karikakar). Selle rohilised lehed pigistatakse puntrasse ja tilgutatakse seda rohelist vedelikku haavi pääle ja valge soo sammal.

RKM II 135, 185 (6) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põletushaavad, pandi aloe lillist pigistatud vett pääle ja valget muna, puistati pääle kartulijahu.

RKM II 135, 189 (15) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hallitõbi on üks väga vana haiguse liik, päris muiste on olnud ka siin Eestis hall. Kasuisa kõneles, kui tema noor olnud, siis põetud veel hallitõbe, kui olid veel väga suured metsad ja sood, siis kõneldud, et hallitõbi saanud mürgisest sooaurust. Kuis seda iidsel ajal arstiti, sellest pole siiani enam teateid või kas siis iga haigust arstiti, inimene oli haige seni, kui ta ära paranes ja kui ei paranenud, suri ära ja valmis. Kui palju kordi minagi olen haige olnud, enamasti olen ilma arstita alati terveks saanud.

RKM II 135, 192 (1) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hääle kähisemine tuleb teinekord ka külmetamisest ja mõnikord inimene karjub hääle ära, siis joodi kuuma pärnaõieteed.

RKM II 135, 192/3 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Valu kõrvas. Seda peeti roosiks, kõrva pääle pandi tubakalehe pääle mett ja toome kööbet. Seda peeti kõrvo pääl, ka kotikesega kuuma tuhka peeti pääl ja siis lasti roosi paberid teha, roosihaigust ei tohtinud märjaks teha.

RKM II 135, 193/4 (6) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hambahaigus. Sellega oli küll tõeliselt suur häda, aga peris vanast ei olnudki kellelgi hambad haiged. Kui juhtus, et mõnel hammas tegi valu, siis tsüsiti hammast küüvitsa puu pilpaga, siis pudenes too haige hammas maha, et ei saanud teisi nakkata ehk lasti hammas maha kakasata, maal olid ka niisugused hambakaksajad, et teinekord kaksati hammas kõige igemetükiga välja, jäi suur auk järele, minu emal hakkas hamba asemele kasvama, tegi hirmsad valu, oli kõik igim paistes, hakkas kasvama, siis sai Hargla apteegist hamba põhkle, kui seda peal pidas, siis kiskus mädaniku välja. See oli nii viiskümmend aastad tagasi, kui maal olid ka juba apteegid, üldse päris vanal ajal ei olnuki hambahaigust.

RKM II 135, 197 (7) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuutõbi. Nägin ise lapsena kuutõbist poisikest, tuli öösi sängist välja, ise täitsa magas, käis tuba mööda silmad kinni, no teda vanemad ühtelugu valvasid. See haigus öeldi saanud ehmatusest ja vasturohuks pidi olema ka ehmatus. Nii visatigi poisile, kui ta magades tuba mööda käis ja ümises, külm vesi kaela. Poiss ehmatas kangesti unest üles, sai aru ja läks sängi, nii tehti mitu korda ja poiss saigi terveks.

RKM II 135, 413/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seadus. 1) Kõik Vene riigi seadus on ropp ja roojane ja mõisnikute kubjas meid rõhub rängasti. 2) Kõik aastad mööda läinud on suure murega ja meie silmad näinud neid tooreid tegusid. 3) Siis rahvast vangi võeti sel tapapingile ja ridastikku seati neid söödaks kuulile. 4) Ei laste nutukisa neid röövleid liiguta, nad maha tapsid isa, oh, teie timukad! 5) Ka Tallinna on näinud üht niisugust röövlitööd, mis uuel turul teinud on timukate käed. 6) Kõik nutvad meie isa, oh, keiser halasta! Kas meie nutukisa ei jõua liiguta? 7) Ka keiser hüüdeid kannab, kel käed punased. Ta neile jõudu annab, kel käed on punased. 8) Manzuurias ei olnud neid täpseid ülemaid, kus on see vaprus tulnud, kes tapab kerjaid? 9) Kurupatkim magab kambris jaapani neiuga ja sõjavägi väljal võitleb surmaga. 10) On taganemise meister Kurupatkim, kuulus mees ja surnute register seisab tal silme ees. 11) Siis voolas verejõgi seal sõjavälja peal, aga mis Kurupatkim tegi? Ta lakkus trahteris. 12) Seal koeraliha söödi, kolm rubla maksis nael ja vene tantsu löödi, et raugeks nälginud kael. 13) Nüüd Vene kotkal häbi, et Jaapan väike mees ja peksis Vene läbi, tal silmad häbi sees. 14) Üks lambapea seal leiti ja sõtta saadeti, see lepituseks hüüti, suurt võitu oodeti. 15) Ei olnud rahval kinnitust, mis tehti sõjateel, sest rahva kulla võimul ja võitu ei loodud veel. 16) Kui rahvast vaja võita seal võimu välja peal, nad võisid joosta peitu ja siiski hirmu veel. 17) Kus mehine käsi voodist, huraa, nad hüüdsivad ja naisi-lapsi voodis nad tappa püüdsivad. 18) Miks Keiser Maratiine Alviine mägistel, miks ei tee sõjamüra meil vene jõgedel? 19) Seal timukad kõik ringi, nad sõitvad tõlla sees ja löövad vere mängu, kõik oiged tema ees. 20) Timukate süüdi tundvad, kui punast näevad nad. Nad ise punast kannavad, need kroonu ülemad. 21) Küll vere süüd on raske, kellel ristid rinna peal, ka punane pael uhkem, on nende pükste peal. 22) Neil rinnas verevapid ja mõõgad puusa peal, neil kulda täis on kapid, kõik meie vaev on seal. 23) Nebukatolt mehel seamolli karjaga, sai sõjavälja ligi, läks põhja korraga.

RKM II 135, 419 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Metsad kaovad. 1) Metsad kaovad silma näes, hinnad tõusevad kõrgele, sest et tarvidus on tõusnud viimasel ajal jõudsasti. 2) Võsastik nüüd raiutakse puha peksuvitsadeks, vanem mets kõik võetakse võllasteks ja silmusteks. 3) Metsad kaovad silma nähes, hinnad tõusevad kõrgele, kui ei tule ruttu lõppu vabaduse a'al.

RKM II 135, 420 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti mees ja tema sugu. 1) Eesti mees ja tema sugu, neist ei peeta kuskil lugu, ei ole õigust Eestimaal ei sõnal ega teol. 2) Ei me tea, mis see viga, talupoega hüütaks "siga", talupojal paksu turja, sest et nema omma orja. 3) Vana Eesti härra kurjus, kui ta karu viisil karjus, mõni Eesti usupapp on vihas kui mõru sapp.

RKM II 135, 421 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, vennad! 1) Oh, vennad, kuulge seda, üks tuhat ja kakssada. Üks tore, uhke rahvasugu, kes täidab üksnes oma pugu. 2) Oh Eesti mees, sa vaene vilets, sind hirmsat piinab junkruselts. Kui viimast Eesti vanemat siit rüütlimõõk viis hauda. 3) Armsad Eesti vennad, vaatake tagasi, oh, sa vaene Eesti sugu, küll on hale sinu lugu.

RKM II 135, 422/3 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seapea laul. 1) See jäme linna lihunik, kes haiseb viinast nagu sikk, kui tema "savikõrtsi" sai, siis tema sinna ööseks jäi. 2) Siis küsis kõrtsi Leena käest: "Kuhu lähed sa õhtul magama?" See Leena oli kaval küll, sest talv oli külm. 3) Seepärast olen oppnud ma kõrtsiahjus magama, kui tuli kambris kustunud, siis kobis kambrist tuppa ta. 4) Kui ahju juurde jõudis ta, siis siga vastu tuli tal. Siis seapea oli tal pükste sees ja tagumine ots oli ees. 5) Siis kõrtsi mööda kihutas ja pingid ümber virutas. Siis Leena oli, kus ta koht, naeris nii, et katkes kõht.

RKM II 135, 423 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei saa abi keisri käest. 1) Ei abi saa keisri käest, kes rahva verest elab, me peame iks omast väest priiust taga nõudma. 2) Las herrad kadugu! Meil priius tulemas. Me peame iks võitma... (Järgneb)

RKM II 135, 423/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orjalaul. 1) Oh mõeldes, miks sa ehmatad, et kuuled santi tulevat, ei võtta veskid sinu käest, kepp ja kott on omast käest... ...... Viimane salm: Vainu isa teada sai, et kurat koopas komme sõi. Pistu pika redeli tõi, koopast kuradi välja tõi.

RKM II 135, 425 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga. 1) Seal Siberis Baikali taga, kus põlised metsad ja mäed, seal kõndis üks rändur üksi, kes ära vandus oma isade maad. 2) Ta kõndis läbi suure laane, kus kõlas vaid lindude laul. Tal seljas olid katkised rõivad ja jalas närused saapad. 3) Kui Baikali äärde ta jõudis, siis paadikese eest leidis.

RKM II 135, 425/6 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga. 1) Seal Siberis Baikali taga, kus põlised metsad ja mäed, üks rändur sääl üksind kõndis, ära vandus oma isade maa. 2) Ta kõndis läbi suure metsa, kus kõlas vaid lindude laul. Üht kotikest seljas ta kandis, kus kuivand suhkarid sees. 3) Kui Baikali äärde ta jõudis, üht paadikest leidis ta eest, siis rõõmsasti ta paati astus ja paadike libises vees. 4) Kui paadike kaldale jõudis, oma emakese leidis ta eest. Oh tere, oh tere, mu ema! Kas isake elab mul veel? 5) Su isake ammugi surnud ja vend Siberis sunnil oma ahelaid kõlistab sääl, aga naine sul kodus on ju.

RKM II 135, 497 (I) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Puuk". Ühel vaesel mehel olevat olnud puuk, kes kandnud piima. Puuk seisnud pajakoogu otsas ja lasknud piima. Ükskord tulnud peremehel tütar koju ja kui tema näinud puuki, võtnud kohe kaika ja löönud puuki, kuna peremees näinud, saatnud ta oma tütre kodunt välja ja ütelnud: "Oh, sa tõpras, mis sa tegid, see oligi minu varandus!"

RKM II 135, 498, 503 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kelle lats ma olli, selle emaks ma sain, keda imeti, tu olli minu ema mees. (Perekonna mõistatus.) Oli perekond. Perekonnas oli tütar, kel oli juba väike laps. Isa mõisteti vangi, teda piinati ega antud süüa. Isa panti kinni puukuuri. Tütar võttis puuoherdi ja puuris augu läbi seina ning imetas oma isa. Kui isa mõisteti surma, andis tütar kohtule mõistatada mõistatuse, kuid kohus ei osanud vastata ning küsis: "Mida sa soovid selle eest?" Tütar palus isa vabastada. Kohus lubas ja tütar seletas mõistatuse ära ning vabastas isa.

RKM II 135, 499/500 (II) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi tulek. Kui pruut tuli üle läve, siis panti kask (kasukas) maha ja pruut pidi sellest üle astuma, et ei oleks mehest ülem. Seejärel aeti lauda, kus söödi, seejärel läksid kõik sõõri (ringmängu mängima). Noorpaar istus sõõri keskele taburetile, kus ämm (meheema) pani noorikule tanu pähe. Kui hakkas mängima pill, siis kes esimesena nooriku tantsima kutsus, sellele pidi noorik andma paari villaseid sokke, kutsarile villased kindad. Teisel päeval viis ämm nooriku sanna (sauna) ja sinna läve peale pidi panema noorik paari sukki, siis lasti kanda 10 paari vett (20 pange), tegema üks paar tsua kablu (pastlapaelu), siis meheema ja sugulased laulsid. "Kaske kandke, kas minni on meeleline ja poja naine naaruline, kas on tubli toobrile, paras paarile? (Kahe puuämbri kandmine.) Kaske, kandke ümber, ümber ritta, poiss ei mõista valida, seasõra suurune, lamba saba laiune." (Viis: Kaske-kaske.)

RKM II 135, 501/2 (30) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul. 1) Ei naist ma võta selles ilmas, saa lapsi kanda kottiga, ei ole pisaraid ei ole silma, mis naiste meestel lõpmata. 2) Ei iial taha ma teid, neiud meelitada, ma kardan, et köidad minu jalad kammitsasse. Ref. Kas elan maal ehk linnas, kui olen mõistlik vanapoiss, mu süda rahu, rõõmu täis ja ela sa heas õnnes, vanapoiss. 3) Olen üks vanapoiss siin ilmas, üks rahuline rändaja ja siiski tütarlaste silmas kui üks suur kurjategija. Ref. Kas elan maal ehk linnas... (Viis on)

RKM II 135, 503/4 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui tüdruk tahtnud minna mehele, kuid enne ei saanud, kui teadis kümmet käsku, viit peatüki ja pidi lugema raamatud. Ei ole koolis koolitat, ei tea, mis on aabits, vaid olen kolkija, minu käes on kolk ja roobits (rabai).

RKM II 135, 504 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommed. Toidud. Kusagilt toodi lehma sisikond, sellest keedeti suppi, millele lisati suurmid, kartoleid ning seda supi nim. "jahelihapuder." Jahelihapuder panti suurte puutoobri ja kõik külalised kui ka noorpaar sõid puulusikatega puutoobrist "jahelihaputru".

RKM II 135, 510 (4) < Urvaste khk., Antsla v. - Evi Kõuhkna < Aleksander Roht, 60 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Atikoja küla muinaslugu (praeguses Põlva raj.). Atikoja küla keskel asetsenud järv. Räägitud, et selles järves peitub suur kullakast. Kullakasti olnud võimalik saada kätte ainult tugeval ja julgel mehel. Tugev, julge mees peavat tänuga kolm korda ümber järve kihutama ja siis kõige hobusega vette hüppama. Hobune uppuvat ära, aga mees saavat õnnelikult kõige kullaga tagasi kaldale. Selles külas aga ei leidunud sellist julget meest, kes oleks julgenud kulda välja tuua, ja järve kaldad olid seda nähes pehmeks ja soostunuks muutunud. Ka praegu polevat järvele võimalik lähedale saada.

RKM II 135, 538 (1) < Urvaste khk., Antsla l. < Rõuge khk., Lasva v. - Eevi Aaspalu < Emilie Berg, 73 a. (1961) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mari magas kulda'assa, koola jooksis konna suusta, ila ilgeva ninasta. Säältap sündis maokene, madu nõelaja sigisi, kimbuline, kambuline, kulukarva, kullakarva, soo karva, sinika karva, saleda sarapuu karva, soo sammalde segane, kasteheina karvaline.

RKM II 135, 596 (2) < Urvaste khk., Uue-Antsla al. - Heidi Roht < Aleksander Roht, 59 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Muistend sellest, kuidas Karaski küla keskele tekkis org. Hommikul ja õhtul käisid naised ühe järve ääres laste mähkmeid pesemas. Järvele ei meeldinud, et naised käivad pesu pesemas ja põgenes Ahja jõkke. Selle järve asemele tekkis org. See org asub Karaski küla keskel.

RKM II 135, 597 (4) < Urvaste khk., Uue-Antsla al. - Heidi Roht < Aleksander Roht, 59 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas tekkis metsale selline nimi. Piirivarik on saanud oma nime sellest, et sinna lähevad kokku Urvaste, Vaabina ja Vastse-Antsla piirid. Sellest on see nimi tekkinudki.

RKM II 135, 619 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõja ajal olevat üks suur kell peidetud Uhtjärve põhja. Vaiksetel suveöödel olevat veel praegugi kuulda kella kõlinat. Kes seda kella on tahtnud välja tuua või vaatama minna, see olevat ära uppunud.

RKM II 135, 620 (7) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tehnikumi järv olevat orjade kaevatud, niimoodi räägib rahvasuu.

RKM II 136, 647 < Simuna khk., Rakke al. - Villem Viirmann < oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihus olevad andmed on koguja enda mälestused ja osalt ka kontrollitud. Näitkes 1962 a. sügis vartal. Rahvaennustus. Kui toomingad õitsevad kaua, kui kägu kukub peale Jaanipäe, kui sõnnikusitikad lendavad peale sügispööripäva, tuleb soe sügise. Ja täna on 15. detsember, kuid pole veel olnud reeteed ega õiged külma. Maa on kõikjal sula.

RKM II 148, 227 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v. - J. Palm < Jakob Tõsine (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kotermann (Potermann). Sadama sillavaht näeb, et ühel öösel tuleb laevast sillale väike mehike. See laev peab järgmisel päeval merele minema. Ühest teisest laevast hüütakse talle järele: "Kuhu sa lähed, Koots?" "Lähen maale," vastab hääl sillalt, "alus vana, ei taha temaga enam sõita." Väike mehike kaob sillavahi silmist ja lugu läheb meelest. Järgmisel päeval läheb laev, kust Koots maale tuli, ulgumerele. Hiljem saadakse teada, et ta seal hukkus. Koots, kes maale tuli, oligi selle laeva kaitsevaim ehk kotermann.

RKM II 148, 227 (17) < Kihelkonna khk., Lümanda v. - J. Palm < Jakob Tõsine (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Madrusel öövahi kord laevatekil. Äkki kuuleb ta südaöö paiku, et keegi ähib nagu suurt raskust kandes ja ise hädaldab: "Ei jõua, ei jõua enam hoida." "Lase siis lahti, kui sa enam ei jõua hoida," hüüab madrus hääle peale. Nii, kui ta seda sai öelnud, langes peamast raginal maha. Masti hoidjaks oli kotermann, kes teda püsti pidas, kui käed ära võttis, langes see maha.

RKM II 148, 231 (1) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud. Peitmine. Ma olin siis 8-9-aastane, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik üheskoos, suured kui veiksed ja käed kõigil rüppes. Siis üks võttis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis teistile sinna kätte panema ja ise loeb: "Sulle anna ja sulle ei anna." Aga teine seisab natuke kaugemal ja vaatab hästi hoolega pealt, kellele see asi sai ja pidi siis ära ütlema, kelle käes see asi on. Kui tema ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli panema, kelle käest kätte saadi, aga kui ei saanud kätte, jäi tema edasi.

RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus. Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.

RKM II 148, 233 (3) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Varas. Nooret istuvad kõik paari ja üks jääb siis üksinda ja see hakkab siis edasi taga seal käima. Ja teised kõik laulavad, et varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ehk peiu ära. Ja tema võtab ühe tantsima ja see, kes nüüd ilma jäi, peab minema nüüd omale otsima (jälleki vargile minema).

RKM II 148, 233/4 (4) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Anektoot. Proua oli tulnut kööki. Köögitüdrukul parajasti hernesupp kees ja proua siis küsis: "Liisa, kas sa herneid olet hirmutanud ka?" Liisa vastas: "Ja prouad, hirmutasin küll," noh jah, siis proua siis küsis, et kuidas sa neid siis hirmutasid. Liisa ütles, et ma panin kasuka karvupidi selga ja tõstsin siis paa kase üles ja näidasin hinnast hernile. Proua ütles, et sa oled rumal, kes siis niiviisi, hernesuppile on tarvis külma vett kallata, siis hernet ehmatavad ja siis keevad pehmeks.

RKM II 148, 234/5 (5) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Panni lakkumine. Üks mõisa proua oli vaga ihnuskoi, ei raatsinud teenrile õieti süüa anda. Kui tehti praadi ja praad panni päält ära võeti, siis proua ise lakkus panni kah ära. Aga nüüd ükskord tulid proual võerad ja tehti ka jällegi praadi ja nüüd, kui parajasti külalised lauas istusid ja praad lauale viidi, siis köögitüdruk tulnud proua juure ja küsinud siis, et kas proua lakub ise panni või lakun mina. Proual sai muidugi häbi ja ütles, et sina.

RKM II 148, 235 (6) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui veike laps alles ristimata oli, siis ei jäetud teda üksinda tuppa, kas oli siis keegi tuas või kui kõik pidid ära minema, siis pandi talle lauluraamat pea alla, et muidu vanakurat tuleb ja vahetab lapse oma lapsega ära.

RKM II 148, 236 (7) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Asja kaotamine. Ebausk Kui mina karjas käisin, siis ma pidin perenaise karja juures sukki, sokki ja kindaid kuduma. See oli jo püsti jalu käies. Siis juhtus, et sukavarras kukkus maha ja kadus ära. Otsi mis otsid, aga mis kadund, see kadund. Aga vanemad inimesed ütlesid, et vanakurat võttis ära. Nüüd oli tarvis vanakuradi pea kivi vahele panna, selleks sai maast võetud tutsakas rohtu ja kõvasti kokku keeratud ja kahe kivi vahe pandud, et küll ta siis kätte annab. Aga võta näpust, kui nad ei ole ära roostetanud, siis on nad praegust veel seal.

RKM II 148, 237 (8) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk Üle uksepaku ei tohtinud teineteist teretada, ei ka jumalaga jätta, et siis lahavat riidu.

RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljo jalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagi päha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.

RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.

RKM II 148, 238 (11) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui ma veike olin, siis minu vanaema ei tõstnud ühtegi toitu enne kuhugi nõu sisse, kui ei löönud käega ristikest alla, isegi seatoidule, et muidu vanakurat sööb ära ja sülitab asemele või veel midagi hullemat.

RKM II 148, 239 (12) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui hakati kuhugi minema, kas linna või ükskõik kuhu, ja kui siis juhtus, et kõige enne kass või naisterahvas vastu tuli, siis öeldi kohe, et ei tasu enam minnagi, et nüüd niikuinii hästi ei läha, et ei saa head õnne. Aga kui meesterahvas või jällegi siga tulid esimesed, siis kohe, jah, nüüd saab hea õnn.

RKM II 148, 239/40 (13) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui saunast tuldi, siis pidi hästi palju vett jooma. See oli selleperast, et kui ära sured ja põrgusse lähat, siis seal pidi väga kuum olema ja siis tahad juua, aga seal ei anta ju vett ka. Nii palju pidi siis vett antama, kui palju sa maa peal peale sauna oled joonud.

RKM II 148, 242 (14) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas 1) Mäe otsas kalju lossis õitses mul üks õieke. 2) Lossiherra ainus tütar oli minu armuke. 3) Võtsin õhtul kandle kätte, sammusin siis lossi pool. 4) Lossi aken seisis lahti, armukene laulis seal. 5) Aasta perast läksin jälle sedasama tutvad teed, 6) Lossi aken seisis kinni, ei sealt kuulnud ühtki häält. 7) Surnuaiast kõlas mulle tumedalt üks tuttav hääl. 8) Kurvad laulud lõi ta mulle, kurvalt kuulsin ma ta häält: 9) "Olen lahti ilma vaevast, tule ka mu juure sa. 10) Teistel armastus on magus, meile vihakarikas."

RKM II 148, 243 (15) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Karjase hommikulaul 1. Hüiavad pasunad, tõuskem üles magajad. Lähame, karjase, metsa karjaga. Tallekesed, lambad ka on kõik rõõmsalt meiega. Siit ja sealt põllu pealt kuuluks lauluhäält. 2. Liblikat kõiguvad, metsa poole lendavad. Mullika tammuvad vilu otsima. Metsas on nii varske õhk, metsas selge siidi põhk. Metsa sees põesa sees selge allik ees. 3. Päike nii vagusi vajub ikka edasi. Pilved ka ujuvad üle metsa - maa. Päike läheb loojale, lahme koju, karjase. Rõõmus meel ikka veel kõnnib meie eel.

RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres. 1. Oja ääres puude vilus lillerikka aasa pääl leidsin lille, mis nii ilus, ei ta sarnast polegi. 2. Lille ilu ihaldades ligemalle läksin ma, kätt saal välja sirutasin, tahtsin lille noppida. 3. Aga rohust rooma välja uss ja ütles minule: "Ära ligemale astu, ta ei õitse sinule."

RKM II 148, 244 (17) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene. 1. Oh, ma vaene, miks ma läksin joodikulle mehele? Joodikul saad nälga näha, ei saa enam tagasi. 2. Oh, mu ema, oh, mu isa, miks te mind küll kasvadit! Parem võinuks jõkke heita või ka jõe laintesse. 3. Seal mind vesi veeretanud ja mind suureks kasvatand, hirvelehm mind oleks jootnud oma rinnapiimaga.

RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad? Mees: Mis sa nutad, mis sul viga, minu kallis naisuke? Kas sul puudub puhast leiba või ei armasta sa mind? Naine: Mul ei puudu puhast leiba, sa ei ole armas mul. Mees: Miks siis võtsid mulle tulla, kui ei olnud armas sul? Naine: Vanemad mind sulle sundsid vastu tahtmist minema. Mees: Lahutagem sängiriided, laulatuse sõrmused.

RKM II 148, 245/6 (19) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kloostris 1. Nüüd siin kloostris igavuses omad päevad lõpetan, nutan härdast, kaeban valjust, oma häda jumalal. 2. Ema, kes mind sünnitanud, tema palet pole näind, isa, kes mind kasvatanud, hingab ammu mulla all. 3. Peigmees, kes mul tõutanud truiks jääda surmani, aga noorte meeste sõna on kui lumi kevadel. 4. Kui ma ükskord ära suren, igaveste hauda lään ja siis mõtle selle peale, arm ja õnn on üürike. 5. Peigmees, sulle mälestuseks omad parlid jätan ma, mis ma ikka kaelas kandsin musta siidipaelaga. 6. Istuta mu haua paale lilled helesinised, istuta, kui päike paistab, lilled hauda varjama.

RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul. Kus käisid, veike Annake, kus käisid, veike Annake? Ref. Oi rillalla, oi rallalla oi ridi roosa rallalla. :,: Ma käisin metsas kõndimas :,: Ref. :,: Ja roosi lille noppimas :,: Ref. :,: Mis oled sa nii ehmatand :,: Ref. :,: Mind jänes põesas ehmatas :,: Ref. :,: Kes on su kleiti rebinud :,: Ref. :,: Mets on mu kleiti rebinud :,: Ref. :,: Kes on su juuksid sasinud :,: Ref. :,: Tuul on mu juuksed sasinud :,: Ref.

RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul. Jahimees. Üks jahimees läks välja seal kasemetsa pool, üks jahimees läks välja, välja seal kasemetsa pool. Ref. Sui oli kätte tulemas, sui oli kätte tulemas, :,: Toomingad ja õienupud olid lahti minemas. :,: :,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli noor ilus tütarlaps. :,: Ref. :,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis: "Kus pool su mõtted on?" :,: Ref. :,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted kui kasemetsa pool. :,:

RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu. Ringilaul. 1. Kaks neidu metsa kõndma läks, kaks neidu metsa kõndma läks, üks rikas, teine vaene, üks rikas, teine vaene. Ref. Ta rittas tiritam, tiritam, ta rittas tiritam, tiritam. Taadi ridi raa, taadi ridi raa. 2. :,: See küsis rikka käest: :,: :,: "Miks oled sa nii murelik?" :,: Ref. 3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,: :,: mis olen ma nii murelik. :,: Ref. 4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,: :,: see armastab meid mõlemaid." :,: Ref. 5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,: :,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,: Ref. 6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,: :,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,: Ref. 7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,: :,: kus jääb see vaene üksinda. :,: Ref. 8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,: :,: ja kosin omal kolmanda." :,: Ref.

RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts. Juts oli rikka jesa poiga, Juts oli rikka jesa poiga. Võtse vaest last armasta, võtse vaest last armasta. 2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,: :,: saat är poja võõral maal. :,: 3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,: :,: tiä ei kes koolnu um. :,: 4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,: :,: kellel hummen saaja um. :,: 5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,: :,: kõik oli leina rõivasten. :,: 6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,: :,: pisar silmast tsilkuman. :,: 7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,: :,: lõigas hindäle kõrisse. :,: 8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,: :,: mõrsjakõse havvale. :,:

RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul. Aadamil oli seitse poega, seitse poega Aadamil, Ei nad söönd, ei nad joond, ei nad teadnud armastust. Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii. Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.

RKM II 148, 308 (30) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johannes Valdur, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Läheb päike punetades looja, siis võid julgelt heina teha. On aga vingu moodi pilved, suured rõngad ümber päikese, siis teisel päeval just sajab.

RKM II 148, 310 (40) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johannes Valdur, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kui hommikul on päikese vastaspoolel pilved, tuleb päeval kindlalt sadu.

RKM II 148, 322 (1) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu v., Varangu k. - Uno Kumpan < Helene Neimlo, s. 1892 (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaanjärve mägi. Vanasti elanud Läsna küla läheduses Kaanjärve kaldal samanimelises mäes Itikas oma kahe tütrega. Itikas oli naine. Kui oli hakanud Põhjasõda, olid tütred koledast sõda kartnud ja jooksid sõja eest järve. Mäest alla joostes olid laulnud ise seda laulu: Kibe on kivine! Ale on hagune! Raske raua raiumine, hõlpus vette uppumine. Pärast seda oli ka vana Itikas surnud.

RKM II 148, 335 (24) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu v., Varangu k. - Uno Kumpan < Helene Neimlo, s. 1892 (1962) Sisestas Ursula Zimmermann 1999, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ravimtaimedega ravimine. Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee. Haavad - krookleht, kummelivesi, mailasetee ja nääritee. Halvatus - arnikatinktuur ja kadakaõli. Maohaavad - varemerohutee. Kõhulahtisus - varemerohutee.

RKM II 148, 452 (7) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johanes Valdur, , s 1898, oma mälestuste järgi (1963) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Lendva ehk rabadus. Haigus algas kõrge palavikuga; inimene kartis külma suvisel kõige soojemal aastaajal - isegi ahjupaistel hambad lõgisesid suus. Lendva ehk rabaduse vastu anti musta suitsuga püssirohtu mõni tera keelega lakkuda pahemalt peopesalt, mõni tera soola -"- -"- sibulat triivistrikki umbes 1/4 tl. Lõnga õli veega lahjendatult, nii et paras hea tugev hapu maitse oli ja hambad suus krudisema pani. Tagajärg oli, et tunni ehk kohe pärast läks haige juba liikuma, rohi oli oma töö teinud. Inimene sai terveks.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]