[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 18, 542 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Riis lõi väiksele lapsele nabasse, laps aina nuttis. Arstiti: aloed pandi nabale.

ERA II 18, 553 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mungad olnud niisugused inimesed. Nad toond salaja varandust, keegi pole teadnud, kust kohast. Nende peremees või peamees käind ikka toomas. Kord sulane passind, et kuhu peremees läheb. Näind: peremees poeb puujaare (ääre) alla. Sulane läind järele. Olnud seal all suur ruum, aina kullatündreid täis. Igal tündril istundd vaimu moodi vaht. Sulane toppind taskud kulda täis, kuid pole enam tagasi saand. Pannud aga kulla tagasi, siis saand jälle maa peale. Sellest loost pole lubatud sõnagi rääkida, kuid sulane rääkind ikkagi loo välja, ega ta muidu meil teada oleks. Kui mungade peremees suri, ta kutsus enne surma poja enda juure ja juhatand sellele kätte varanduseaida. Need olid siis mungad, neil oli raha küll. Üks eit öelnud: "Kas vanasti mungade ajal tehti tööd, aga näe kulda oli küll! Tõid aga sealt maa alt."

ERA II 18, 576 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend Maardus. Leerilapsed saand kätte rahaaugu, leidnud hulga keesid ja rahasid.

ERA II 18, 576/7 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma olin poisike, läksin hommikul vara kooli. Ühel mäel nägin kivi kõrval tulukest, tõusis umbes põõsa kõrgusele. Oli sinakas nagu väävlituli. Kolm kirjut siga tuhnis seal mulda tulesse. Õhtul koju tulles läksin sealt jälle läbi, kuid ei näind midagi. Rääkisin sellest kodus, kuid peremees ei uskund mu juttu. Peremehe vend oli aga ka näind seda tuld ja ütles, et see oli rahaauk.

ERA II 18, 577 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Igas majas on kaks vaimu. Üks on hea, teine paha vaim. Nad vaidlevad isekeskis, tahavad mõlemad maja omale saada. Kumba poole inimese mõte pöörab, sellele vaimule jääb maja.

ERA II 18, 577 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kõigil majadel on vaimud. Vahel kuuled koputamist, see ongi majavaim.

ERA II 18, 578 (1) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui last viheldi saunas ja kui ta nuttis, siis rahustati teda lauldes: Sopu, sopu, soolavakka, Vanamoori villavakka!

ERA II 18, 587 (6) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui taevas sügisel on viiruline, siis öeldi: kureteed on taevas, kus kured näevad lennata soojale maale.

ERA II 18, 587/8 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Enne oli taevas kaks Sõela - üks vana seaduse Sõel ja teine uue seaduse Sõel.

ERA II 18, 588 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Linnud lähevad sügisel ikka mööda Linnuteed. Kui nad minnes kisendavad, siis tuleb tuisune tali. Kui nad, linnud, lähevad vaikselt minema, siis tuleb vagune tali. Kui aga linnud lähevad sügisel madalast, siis tali on madal; kui lendavad kõrgel ja kisendavad, siis tuleb sügav, tuisune ja vali tali.

ERA II 18, 593/4 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma kuulsin kord lindu enne jaanipäeva laulmas, kes vissitas heleda häälega, nagu inimene kutsub loomi. Selle järele tuli suur loomatõbi. Mõnes peres surid kõik loomad maha.

ERA II 19, 31 (13) < Kose khk. - Rudolf Põldmäe < Jaak Õunapuu üleskirjutus 1914. aastast (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Kadi Sarv, parandas Mare Kalda
/Laps heinaliste kaasas/Eit läks eile heinamaale, Taat läks täna tammikusse, Viskas lapsed laanikusse, Pikka paksu pilliroogu, Kus ei kuuldud kukehealt Ega kana kõerutust; Muud kui hundi ulgumist, Vana karu karjumist.

ERA II 19, 45/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all sepad taovad. Mees läks metsa, heitis sinna magama. Kui ta ärkas üles, oli eksind - ei osand koju minna. Jõudis käies viimaks tule ääre, mille ümber magas viis või kuus meest. Üks mees lubas eksinu metsast välja viia. Käskis teist rahulikult heita teiste juure puhkama. Sel mehel oli muide suur mänd kepiks käes. Mees jäi tule ääres magama. Kui ta ärkas, kuulis seppade tagumist. Läks töötajate juure, tahtis teed küsida. Teiste hulgast tundis ära selle mehe, kes temaga ennemalt tule juures kõneles. See oli seppade pealik, istus uhkel toolil. Näitas mehele seppade tööd, pärast viis koguni endale võõrusele. Ütles mehele: "Ma olen siin seppade peremees. Siin taotakse kulda." Mees elas paar päeva lahkete seppade juures. Minnes anti talle suur latt kulda kaasa, kuid mees ei jaksand kanda seda, läks kullata minema. Jõudis varsti endise tuleaseme juure tagasi. Sütest leidis aga selget kulda. Võttis sealt süle kulda täis ja läks eksimata koju. Need olid maa-alused sepad või maa-alused.

ERA II 19, 83/4 < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mai Uurberg, 72 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Aravallas (Jüri khk.) Kunimäe peres olnud naine, kes käind hundiks. Läind ühe suure kivi juure ja öelnud: Niuh, nauh, saba taha, Kiuh, kauh, kõrvad pähe! ning hunt olnudki valmis. Käind hundina loomi murdmas. Kord saand vaimud (mõisatöölised) selle hundi kätte ja hakand peksma. Hunt hakand paluma: "Mis te must peksate, ega mulgi kerge ole: pean vahel mitu riiki läbi jooksma, kuid ei saa koerakutsikatki." Vaimud küsind: "Kas oled siis Kunimäe perenaine?" Hunt vastand: "Olen küll, aga ega te mind peksa, te lööte praegu haokoole." Pole tal peksustki olnud häda. Pühapäeviti see naine käind hundina murdmas kirikuliste hobuste varssu.

ERA II 19, 84/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vardja külas (Kose khk.) Tretsu perenaine käind pühapäeva hommikuti hundina toomas perele värsket liha. Tal olnud hundi nahk aganikus, pannud selle selga ja hüpand reialuse tagumistest väravatest välja. Käind vainul küla loomi murdmas. Pere saand igal pühapäeva hommikul värske liha suppi. Sulane magand reialuse laudil. Ühel pühapäeva hommikul ta näind, kui lammas visatud reialuse väravast sisse. Hunt tulnud selle järele, võtnud naha seljast maha ja saand perenaiseks. Sulane pole sellest rääkind kellelegi. Teinekord näind aga, kui perenaine toond kirju koera ja keetnud sellest suppi. See vihastand sulast ja ta rääkind sellest külarahvale, et see on me perenaine, keda te ajate taga mööda vainut ja metsa! Külarahvas tulnud sinna ja viind hundi naha ära. Perenaine pole saand enam minna hundiks.

ERA II 19, 99/100 (5) < Kose khk, Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vee all on laev, kõik laevamehed sellel on tummad. Kui laevad lähvad rikki, siis see veealune laev veab nende varandused ära. Laevamehed ei saa iialgi laevast välja, peavad alati töötama vee all. Kust nad sinna said, seda ei tea.

ERA II 19, 104/6 (2) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karjajun´n (karjapoiss) hoidnud loomi. Härg jäänd tümasse. Poiss võtnud tal sabast kinni ja visand mäele. Poiss läind omale vastast otsima. Läind Sinise eide poegade juure, et need ka tugevad mehed. Poegi pole olnud aga kodus. Poiss oodand õhtuni, siis tulnud. Söönd korraga teo leibu nahka ja joond vaadi õlut peale. Karjapoiss pandud magama keset põrandat, Sinise eide pojad heitnud teine teise seina ääre, et siis hommikul hakkavad värske jõuga rammu katsuma. Üks poegadest korraga peeretand, nii et karjapoiss lennand seina ääre teise juure. See virutand omalt poolt kärtsu, löönd sellega poisi teise seina ääre tagasi. Poiss hakand kartma vastaste jõudu ja pistnud putku. Hommikul Sinise eide pojad ärgand, pole poissi enam kusagil. Hakand taga ajama. Pannud veskikivid piitsa otsa, et anname talle kere peale. Kalevipoeg tulnud üle mere, kaksteist tosinat laudu seljas. Läind poisile appi, hakand vaenlasi laudadega peksma. Löönd algul lapilauda, tagund nõnda hulga laudu puruks, kuid vaenlased pole sellest hoolind midagi. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, servilauda, servilauda!" Kalevipoeg võtnudki siili õpetust kuulda ja peksnud Sinise eide pojad põgenema. Kalevipoeg tõmmand tüki nahka oma kasuka sabast ja annud siilile. Siil on sealtsaadik karvane, enne ta nahk olnud paljas.

ERA II 19, 108 (7) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uuemõisa taga olnud järv. Naised loputand seal sees lapsenartsusid. Järv pole sallind seda, läind minema Uuemõisa alt. Järve koht on seal praegu alles, isegi Järve talu on olemas, kuid järve ennast pole kuskil enam.

ERA II 19, 113 (3) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Seda ei saa kõik inimesed kätte. Lintse Tõnut kästud unes: mine too rahaaugust varandust, aga pool anna vaestele. Tõnu leidnudki augu üles. Suur punane koer istund augu juures, pole mehele midagi teind. Tõnu võtnud hulga raha kaasa, hakand koju tulema. Saand Pala küla juure, mõelnud: "Mis sest saab veel vaestele anda, jätan õige kõik omale." Kohe see punane koer olnud ta juures ja tahtnud raha ära võtta. Tõnu pole annud. Koer hammustand teda silma alt. Tõnu toond küll raha koju, kuid surnud varsti haava pärast. Raha kantud samuti laiali, Tõnu pole sellest õnne saand.

ERA II 19, 114 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teekäijad näind rahaaugu põlemas. Nad visand kolm vaskkopikat tulle. August visatud uued rahad tagasi, ka kopikased vaskrahad. Mehed pole auku kätte saand, kuid võtnud need kopikad ja visand need linna uulitsale laiali. Üks veekandja vanamees korjand rahad maast üles. Mehed läind vanamehe juure ja juhatand talle rahaaugu, et sina saad sealt raha kätte, sest sa võtsid esimeseks üles need kopikad. Veekandja läinudki rahaauku otsima, leidnud ja saand sealt mitu koormat hõbedat.

ERA II 19, 115/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas. Olin kaheksa-aastaselt Sõmeru mõisas karjase abiks. Läksime hommikul karjamaale loomadega. Loomad kippusid kangesti metsa, me ei lasknud, tõrjusime tagasi. Hulk aega tõrjusime, kui loomad jäid seisu. Läksin vaatama: olime ajand karja mööda tänavat mõisa juure tagasi, mõisa aed oli ees, sellepärast loomad jäid seisu. Siis öeldi, et me olime sattund metshalja jälgedele, need pidid eksitama inimesi.

ERA II 19, 116/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma olin Viskla külas ühes peres õmblemas. Oli mardipäeva aeg. Peremees läks Pikaveresse oma õe juure võõrusele. Tuli öösel koju läbi paksu metsa. Metsas üks vilistand heledasti, nii et mets laksund. Mees hüüdnud vastu: "Mis sa, poiss, vilistad seal!" Kui korraga tulnud metsast üle aia karvane koera moodi elukas, pannud käpad vankri tagumise otsa peale ja tahtnud aina vankrisse hüpata. Küll mees kihutand hobusega, enne kui metshaljas maha jäänd.

ERA II 19, 117 (3) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas on vaim. Eksitab inimesi teelt.

ERA II 19, 117/8 (4) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kolm meest tulnud Kiviloo laadalt. Üks tulnud hobuse pealt maha ja hõisand korraks. Metsast hõisatud talle vastu. Mees tulnud siis eelmise mehe vankrisse, jätnud oma hobuse kõige taha üksi tulema. Korraga see viimane, tühja vankriga hobune tulnud hirmsa sõiduga teistest mööda, kihutand mitu versta teistest ette. Saadud viimaks kätte. Hobune olnud üleni vahul. See olnud metshaljas, kes sedasi hobusega kihutas.

ERA II 19, 118 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mees käind öösel külas. Perila kuusiku vahel üks hüüdnud. Mees hüüdnud vastu. Metsast tulnud üks mehemoodi elukas, kahe jalaga, saba taga. Pistnud mehele härja jala pihku. Mees lugend hirmuga Issameiet, haljas lugend järele, muudkui "aamen" pole saand öelda. Mees ehmatand enda haigeks.

ERA II 19, 119 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiviloo kuusiku vahel haljas läind ühest mehest mööda suure mühinaga nagu heinasaad. Mets aina kohand, kui läind.

ERA II 19, 119 (7) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiviloo kaupmees läind hobusega linna. Hundid hakand teda taga ajama. Mees kihutand niipalju, kui hobune võtnud, jõudnud viimaks kuskile talu õue varjule. Pererahvas öelnud: "Sul oli metshaljas vankris, hundid tahtsid teda kätte saada." Kaupmees olnud hommikuni talus, pole julend enne välja minna.

ERA II 19, 120 (8) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalgjad või eksitajad. Kui juhtud nende teele, siis eksid metsa ära. Halgjas oli ka kuri vaim.

ERA II 19, 120 (9) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas hõiskab metsas inimesele vastu ja eksitab inimesi teelt.

ERA II 19, 120/1 (10) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijad. Ravilal teomehed käind Vetla kõrtsis. Tulnud koju, teivas seisab tee ääres, lina ripneb otsas. Tulevad edasi, teine teivas ja lina otsas. Need olid halijate tembud.

ERA II 19, 121 (11) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas elab metsas. Üks mees olnud Aeli metsas metsisejahil. Üks huiland ikka metsas. Viimaks karjund sama puu otsas, mille all mees teind tuld. Siis hirnund kõva häälega nagu varss. Mees kohkund ja pistnud jooksu. See oli halijas või metsahirmutaja.

ERA II 19, 122 (12) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas näidand kord end ihualasti seana.

ERA II 19, 122/3 (13) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma käisin lapsepõlves teiste lastega seltsis maasikal. Kord halijas tuli meid hirmutama. Oli hall vanamees, ähvardas meid: "Oot, oot, oot!" Jooksime ühe hingega paar versta edasi - ta oli jälle ees. Viimaks saime ühte peresse. Peremees tuli mega tükk maad seltsis, siis ei näind halijast kuskil. Aga nii kui mees läks tagasi, halijas tuli jälle meile vastu. Me jooksime hingetult mööda metsa ringi, aga kui seisma jäime, nii halijas oli kohe me ees. Viimaks jõudsime Kanikmäe talu juure. Sealt koer tuli välja, see ajas alija metsa tagasi. Saime niimoodi koju. Olime kahekesi. Mets oli täiesti tuttav, eksind me ei olnud.

ERA II 19, 123 (14) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui huiskad metsas, siis halijas huiskab vastu. Kui satud ta jälgedele, siis ta eksitab su.

ERA II 19, 123/4 (15) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Niitsime vennaga kaera, olime mõlemad noored mehed. Õhtul koju tulles olime väga väsind. Läksime Kolu kõrtsi jalgu puhkama, võtsime kortli viina. Hakkasime siis tulema, kuid aina eksisime. Koidu ajaks läksime ühe talu tule peale välja, saime nõnda viimaks koju. Metshalijas eksitas meid. Kardan praegugi metshalijaid. Kui üksi oled suures metsas, siis ta võib su kergesti eksitada.

ERA II 19, 124/5 (16) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks tüdruk käis Hanepalul (Jüri khk.) karjas. Ta läind kord metsa vaargamarju sööma. Tüdruk hõisand, metshalijas hõisand metsast vastu. Siis halijas tulnud tüdruku juure ja eksitand teda mööda metsa ringi. Üks vaim käind aga ees ja tüdruk käind järele. Tüdruk läind suurest segadusest rumalaks.

ERA II 19, 125 (17) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas on kuri vaim. On üks inimese hirmutaja. Räägiti, et kord üks inimene näind metshalijast.

ERA II 19, 126 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas oli vaim. Mu emaisa magand Saarnakõrbe metsas. Üks hüüdnud metsas. Mees hüüdnud vastu. Hüüdnud uuesti, kuid juba hulga ligemal. Hääl läind tulejal kord-korralt koledamaks, emaisa pole julend enam vastu hüüda, siis pole halijas ka enam ligemale tulnud.

ERA II 19, 127/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Villikal oli Luts-Ants, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand enam sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: "Too me tölpsaba orikas tagasi!" Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest.

ERA II 19, 128/9 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Tõnu Nokkur, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Järve vanamees. Mees püüdnud sabata kala kinni. Järvest hüütud talle järele: "Too me tölpsaba orikas tagasi!" See oli järve hoidja või järve vanamees, kes hüüdis. Sabata kala ei olnud harilik kala, vaid näkk.

ERA II 19, 129 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
On olemas veevaimud, maavaimud ja metsavaimud. Kui taevast ingleid maha loobiti, siis mis sattusid vette, neist said veevaimud, mis kukkusid metsa, neist said metsahaljad, mis kukkusid maale, need jäid maale elutsema.

ERA II 19, 155/6 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mai Uurberg, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
17-aastasel tüdrukul olnud laps. Tüdruk tapnud lapse ja pannud ta rehte seina ääre kivi alla. Seal alati nähtud vaime. Tüdruk saand mehele, kasvatand juba oma lapsed suureks. Poeg olnud juba täismees, kui läind rehte vaatama. Korraga tulnud sari rehte, rippund traadi otsas. Selle järele üks tüdruk tulnud mehe juure, hakand talle kaela ja rääkind: "Olen su õde, päästa mu, armas vend! Ema tappis mu, olen nüüd metshalijas. Mata mu kondid surnuaeda, muidu ma ei saa rahu!" Mees läind ema juure, küsind seletust. Ema tunnistand üles oma süü. Poeg kaevand rehe põrandat, leidnudki sealt lapse kondikübemeid. Matnud need surnuaeda, ja õde saand rahu.

ERA II 19, 157/8 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kruusiaugu lepiku juures (Jüri khk. Rae v.) säärekont karand üles ja karjund ikka "Umpahh, umpahh!" Viimaks kont öelnud ühele mehele: "Mata mu sinna prügihunnikusse ja loe matmissõnad peale." Mees teind nii, nagu kont käskind. Hakand prügihunnikut kaevama, leidnud sealt hulga kulda. See olnud selle inimese varandus, kelle säärekont seal lepiku vahel karjund. Ta tapetud raha pärast, kuid pole seda kätte saadud, kuna omanik matnud raha prügihunnikusse. Mees, kes mattis maha säärekondi, saand rikkaks, kuna tema olnud nii julge ja kõnelend kondiga.

ERA II 19, 160 (5) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mihkalai ja inglid sõdisid lendava mao (kuradi) ja tema inglite vastu. Viimased visati taevast maha. Kes kukkus vette, see sai näkiks, kes langes metsa, sest sai halgjas ehk eksitaja. Kes langes maha kummuli, sellest pärast ei olnud karta mingisugust kahju, aga kes langes maa peale seliti, see hingab inimestele maa-aluseid.

ERA II 19, 191/2 (18) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ennemalt lendvaid oli palju näha. Läks nagu tulehagu. Ees oli nagu nui, taga nagu hagu. Silmsi mõisas oli rentnikuks Kukk-Peeter. Ta poeg läind kord rehte tüdrukute juure magama. Rehe uksel siga röhkind talle vastu. Peeter hakand siga taga ajama, korraga see järsku kadund. Siis näind, kui lendva pugend läbi aida unka. Läind aita vaatama: nagu kollane kana istund salve äärel ja nokkind teri. Ajand lendva sealtki minema. Siis ta lennand kivikangru otsa, jäänd sinna nagu täht särama.

ERA II 19, 192 (19) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõn´n magand toa peal. Perenaine viind talle pudru ja piima sinna. Sulane söönd toidu ära, kusnud ja sittund asemele. Mees sööma: "Äkk!" Vihastund sellest, pannud toa põlema. Tõn´n oli kratt, tõi vilja ja raha.

ERA II 19, 192/3 (20) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas Sael Jänekse söödil üks mees olnud kevadel tedremängus. Lendva tulnud noosiga üle pea. Mees pannud hõbesõrmuse püssi sisse ja lasknud lendvat. Küll see siis ragistand hädaga, ragin kostnud Triiki. Pilland hulga vilja maha, suur vall olnud nisu rohus, sigadele jatkund sellest sügiseni süüa. Mees ise ehmatand enese haigeks.

ERA II 19, 193 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin lapsepõlves Ravila Villikal. Sealt lendva käis iga ööse üle õue. Õhta läks ja hommiku tuli jälle tagasi.

ERA II 19, 194 (22) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnn magand tõnnivakas. Mõnel olnud Tõnn nagu must kass.

ERA II 19, 195 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõn´n on kratt, magand tõnnivakas.

ERA II 19, 195 (27) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva on kratt.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 215/6 (13) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Uuemõisa vallas üks peremees olnud nõid. Kui tema juhtund nägema kedagi, kes läind püssiga metsa, siis selle püss pole enam lahti läind. Raua otsast tilkund vett, kuid pauku pole tulnud. See vanamees teind loomadele ravandust. Ühes talus lehm kukkund maha reialuse väravate vahele, olnud läbi rabatud. Süü aetud selle vanamehe kaela. Kui see vanamees hakanud surema, siis ta tahtnud oma sõnad kellelegi edasi anda. Tasuks nõudnud pahema, käe nimetsesõrmest verd. Keegi pole julend anda verd, vanamees pole annud ka sõnu välja. Vaevlend hulk aega, hing pole läind välja.

ERA II 19, 223 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab mõnest kohast. Vahel on nagu maa oleks lahti, seal justkui luiskab tiks-taks, tiks-taks. Teises kohas jälle nagu ketrab. Need on maa hingamise-kohad. Maa-alused ketravad ja luiskavad seal. Need on maa-alused inimesed. Nad töötavad seal maa all, siis see kostab meile.

ERA II 19, 223/6 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu võõrasema teenis Ravila Sepa talus. Sel ajal Paide linnas ühele inimesele näidatud unes: "Mine Tanski linna, seal on arstiallikas ja Sepa pere. Vii allikasse üks rublatükk, siis see vesi on sulle arstirohuks." Inimene otsind kaua aega Tanski linna, viimaks tulnud Ravilale. Vanasti seal peetud sõda ja siis hüütudki Ravilat Tanski linnaks. Sepa pere juurest leidnud allika ja õige koht oligi käes. Nüüd arstitakse Sepa allika veega maa-aluseid. Vanakuu neljapäeval ja reedel visatakse allikasse kaht seltsi raha ja üheksat seltsi vilja, siis pestakse allika veega maa-aluseid. See on arstiallikas, sealt saab ikka abi. Ühed mehed toond allikast rahad ära, ostnud nende eest suitsu. Kuid meeste mokad paistetand üles. Nad viind rahad allikasse tagasi, pesnud suid allika veega ja mokad saandki terveks. Praegu viiakse allikale andeid ja tuuakse rohuks vett. Rahvast käib palju sealt abi saamas. Kes sealt allikast toob vett rohuks, see kraabib hõberahalt puru allikasse ja loeb: Maaisandad, maaemandad, Maahärrad, maaprouad, Maa noored neitsikesed, Andku X tervis kätte! Siis need maa-alused inimesed annavadki tervise tagasi.

ERA II 19, 226 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitste veega arstiti maa-aluseid. Keedeti ja joodi seda vett.

ERA II 19, 226 (4) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid sealt inimese külge, kust maa hingas.

ERA II 19, 227 (5) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste vastu tuuakse Ravila Sepa allikast vett. Viidi üheksat seltsi vilja ja raha allikasse.

ERA II 19, 227 (6) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast.

ERA II 19, 227 (7) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all pidid elama inimesed. Pidid töötama seal - raiuma ja kõmpima, vahel ketrama. Need olevat maa-alused inimesed.

ERA II 19, 227/8 (8) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused inimesed elavad maa-aluses ilmas. Sepad taovad, luiskavad, ketravad, karjuvad. Seal on teine maailm. Kui jääd sellasele kohale ja kuuled neid, siis saad maa-alused (vistrikud).

ERA II 19, 228 (9) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused kehravad moa all. Kui sa jääd magama sinna kohta, kus moaalused kehravad, siis nad tulevad moa alt väl´la ja teevad so ihu katki. Siis sul on moaalused külles.

ERA II 19, 228 (10) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, mis hakkab maast.

ERA II 19, 229 (11) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on nahahaigus. Maavitsad kasvavad sooneteste peal. Keedetakse neid ning pestakse selle veega maa-aluseid. Ka juuakse seda vett maa-aluste vastu.

ERA II 19, 229 (12) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Poostlemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Riisikamp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Kui tahad maha istuda, siis sülita enne maha, siis maa-alused ei hakka külge. Maa hingab, sealt nad hakkavad. Kui maa-alused olid küljes, siis vaotati hõberahaga neid ja kraabiti rahalt puru sinna kohta, kust nad hakkasid.

ERA II 19, 230 (13) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab, sealt inimesed saavad maa-aluste-haiguse. Olen kuulnud, kui maa alt kostab nagu naise ketramise kõrin.

ERA II 19, 230 (14) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehravad. Kui keegi kuuleb seda, siis jääb maa-alustesse haigeks.

ERA II 19, 230 (15) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus maa hingab, sealt hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 231 (16) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ump-maa-aluste rohtudel kasvavad munad küljes. Pahad on inimese küljes, taimel on samasugused. Keedetakse neid rohtusid ja juuakse ning kastetakse selle veega.

ERA II 19, 233 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus tuleb tuulest.

ERA II 19, 233/4 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse-haigus. Loom rabatakse järsku. Veri on liha ja naha vahel, liha on nagu küpsend. Rabandus inimest ei tapa palju, muidu piinab. Ravila mõisas olnud vana preili. Lugend ravanduse sõnu. Värava vahel üks tütarlaps tulnud talle vastu, teretand teda lahkesti. Preili öelnud siis: "Ma pidin saatma sulle ravanduse, aga nüüd pole viga midagi, sest sa teretasid mind lahkesti."

ERA II 19, 234 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendvaravanduse inimesed saadavad. Kaks meest tulnud linnast. Teine öelnud: "Täna hea kõhe tuul, hea oleks ravandust saata."

ERA II 19, 234 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hobuse rabandust arstiti: ristteel lasti hobuse jalgade vahelt püssiga läbi, see viis nõiduse minema.

ERA II 19, 235 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus on inimeste tehtud. Mõned saadavad ravandust õlekõrre pealt.

ERA II 19, 236/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõisnik tegi katku. Seadis kirjad kokku, keda tappa, keda jätta. Minu õemehe isa läind teise mehega katku hirmul jõkke, pidand pead veest välja. Öösel käind toitu otsimas, päeval olnud jões. Sel ajal olnud suur katk Ravilal. Nii palju surnud inimesi, et pole jõutud uksest surnuid välja kanda, tiritud konksuga laipu õue. Õemehe isa saand kolme aasta pärast poja, läind õpetajale teatama. Õpetaja imestand: "Sa oled kirikuraamatute järele juba kolm aastat surnud, kust sa siis nüüd veel poja said!" See katk oli koleera.

ERA II 19, 237 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käib vanamehena ringi. Kelle külge kepiga torkab, see sureb.

ERA II 19, 237 (3-4) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Poisike käind kepiga inimesi torkamas, need surnud siis katku. Nüüd suure sõja ajal kardeti, et katk tuleb jälle.

ERA II 19, 237/8 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk on sakste tegu. Nad lasid kihti tuulega lendu. Üks karjapoiss luband teise kihtiga tappa. Võetud selle jutu peale poisi käest ära 3 totsi täit kihti. Üks hulgus mees annud poisile, käskind seda riputada kaevu juure ja uste alla.

ERA II 19, 238 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Liiva k., Vetkamäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Jurjev, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamees tõukab kepiga, toob katku.

ERA II 19, 238 (7) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Pruuli t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kuke, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk tulnud halli kuuega vanamehena tuppa. Torgand kepiga magajaid, need surnud kohe. Kes olnud üleval, see jäänd ellu.

ERA II 19, 259/60 (9) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku ajal üks mees tulnud linnast, olnud tugevasti purjus. Heitnud tee ääre magama. Teda peetud surnuks ja visatud koormasse, milles veeti surnuid hauda. Kui mees ärgand, siis leidnud enda hauas surnute seas lamamas. Haud olnud sügav, mees pole saand kuidagi välja. Ladund viimaks surnud hunnikusse, ronind virna otsa ja saand nõnda hauast välja. Hauad peetud lahti, surnuid loobitud aina sinna sisse.

ERA II 19, 261 (11) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ka loomi surmati katkuga, kui nende hinnad olid väga odavad. Anti ju alati ette teada, millal haigus pidi tulema. Tohtrid lõikasid tapetud loomade kõrvad peast, panid kihti jumikasse ja viisid sedasi haiguse karjamaale loomade hulka. Selle järele loomad hakkasid aina surema. Neil oli ette teada, mitu looma pidi surema. Kui arv sai täis, siis nad panid haigusele piiri ja läksid edasi teise kohta.

ERA II 19, 262/3 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi tuleb alati kindlal kella ajal. Ajab inimese raputama. Haige pannakse selleks ajaks, kui ta tuleb, ahju ja tehakse tuli ette. Siis külmtõbi tuleb ja hüüab haiget tuttava inimese häälega. Kui haige vastab talle, siis saab ta jälle kätte ja hakkab raputama. Kui ei hüüa vastu, siis tõbi ei tule peale. Külmtõbe hüütakse ka hal´ltõbeks ehk hallisõiduks.

ERA II 19, 279 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt pidi olema väike, terava ninaga hunt. Kui hundil on korraga 12 poega, siis 11 on õiged hundid ja kaheteistkümnes libahunt. Libahunt kargab loomale selga, sööb persse augu ja läheb sealt sisse. Mõni suur nõid käib libahundiks.

ERA II 19, 279 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olnud väike hunt, söönd looma tagast.

ERA II 19, 280 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Tõnu Nokkur, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahundid on inimesed. Nõiad teind inimesed libahuntideks. Inimesed söönd metsas. Libahunt vahtind juures. Talle antud noaga leiba. Saand inimeseks, olnud ilus preiln.

ERA II 19, 280 (4) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on väiksem harilikust hundist. Ta sööb looma takka, teine hunt kargab kõrisse.

ERA II 19, 280/1 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli valge nagu kass, ka samasuurune. Puges härja perssest sisse, tiris süsikonna välja. Üks vanamees näind libahunti Saaremäe soos. Olnud nagu kass härja seljas, valge väike elajas.

ERA II 19, 281 (6) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõni käis meelega libahundiks, teised inimesed jälle pandi hundiks.

ERA II 19, 281 (7) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Poostlemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Riisikamp, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõne inimese kohta, kes on ülalt tüse ja alt peenike, öeldakse: ta on just nagu libahunt!

ERA II 19, 282 (8) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hunt toob 7 poega, siis üks neist on libahunt.

ERA II 19, 282 (9) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hundil 7 poega, siis üks on liba.

ERA II 19, 282 (10) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli niisugune hunt, kes ei söönd looma ära, vaid kiskus looma sisikonna välja.

ERA II 19, 283/4 (11) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tallinnas on Karu pood. Selle poe kaupmees tehtud hundiks. Üks mees teind metsas hagu, hakand sööma. Hunt tulnud ta juure, vahtind vesiste silmadega ta otsa. Mees annud hundile noaga leiba, hunt tõmmand leiva kõige noaga ja läind metsa. Mees läind hiljem linna, juhtund sisse astuma Karu poodi. Näind: tema nuga, mille hunt viis metsa, ripub ketiga leti kohal. Mees küsind kaupmehelt, kuidas tema nuga sinna saand. Kaupmees kutsund mehe oma tuppa ja rääkind talle, kuidas ta tehtud hundiks ja kuidas mees päästnud ta sellest oma leiva-andmisega. Kaupmees tänand meest ja tasund teo ausasti.

ERA II 19, 285/6 (15) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nõiad pannud mehe hundiks. Üks mees raiund hagu metsas, hunt läind ta juure ja aina vahtind, kui teine söönd. Mees annud viimaks hundile pussiga tüki leiba. Hunt tõmmand leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Muutund hiljem inimeseks, sest ta sai ristiinimese leiba. See haotegija mees läind kord linna, leidnud oma pussi poeletilt. Kaupmees küsind: "Mis te voatap see suur pussi?" Mees vastand: "Muidu vaatan." - "Ei, te ikki voatap!" Mees siis jutustand loo ära, kuidas hunt viind ta noa metsa. Kaupmees öelnud lõpuks, et tema olnudki see hunt ning saand mehe teo läbi inimeseks. Annud mehele hulga raha, vaari ja kaupa.

ERA II 19, 286 (16) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uuemõisas perenaine käind hundina koeri püüdmas. Toond ikka hommikuks saagi koju ja keetnud värsket suppi.

ERA II 19, 287/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravila külas allpool silda oli Vanakubja pere. Seal rahvas vihelnud laupäeva õhtul saunas. Kuid sulane kippund veel pärast saunaskäimist jõkke ujuma. Samal ajal kuuldud aga jõest hüüet: "Tund on tulnud aga mees pole tulnud!" Pererahvas pole lasknud sulast jõkke minna, et näkk on seal. Seekord jäänd küll minemata, kuid sügisel sulane uppund just sinna kohta jõkke, kust häält kuuldud. Seal kohal on külmhaud ja sinna on uppunud mitu inimest.

ERA II 19, 288 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose jões Pearna pere all on lai kivi. Näkk käind seal end pesemas. Olnud suurte rindadega alasti naisterahvas. Pesnud rindu ja loopind neid aina lops ja lops.

ERA II 19, 288/90 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeval Pearna rahvas näind jälle näkki kivi otsas istumas. Sant tulnud tallu, kuulnud sellest ja öelnud: "Kui teomees tuleb õhtul koju, ärge teda siis laske minna jõkke ujuma. Kui ta ei kuule keeldu, siis meelitage ta aita, andke talle viina ja pange ta aita kinni, muidu ta täna eluga ei pääse." Teomees tulnud õhtul koju ja tahtnud minna jõkke ujuma. Peremees kutsund ta aita ja pannud sinna kinni. Näkk tulnud kivi otsa ja karjund: "Tund on tulnud, aga mees pole jõudnud!" Teomeest ta muidugi oodand, kuid see pääses eluga. Paar päeva hiljem möldri sulane lasknud näkki hõbekuuliga. Näkk põgenend sealt Saula silla alla jõkke, kus ta elutsevat veel praegugi.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]