[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 182, 459 (363) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Vistrikute ja vinnide vastu. Vistrikute ja vinnide vastu tarvitati enda kust. Siis maavitsa ja kassiratta veega pesemine.

ERA II 182, 459 (364) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõuraröögatist arstiti. Tõuraröögatist arstiti järgmiselt. Inimene, kes oli vainuköit lahutanud, võttis selle haige koha oma kätte ja "sülitas" mitu korda (kuipalju kordi, seda ei tea): "Tüh, tüh, tüh; urr, jurr, juu; tüh, tüh, tüh; urr, jurr, juu." Sedaviisi korrati ütelust mitu korda peale sülitades. Siis tõmmati vainuköie lahutaja käe nimetissõrmega rist peale.

ERA II 182, 459/60 (365) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi arstimine. Roosi arstiti järgmiselt. Kirjutati sõnad paberi peale tindiga ehk pliiatsiga: "Jeesus kõndis Ketsemannis, kolm roosioksa käes. Üks põles, teine suitses, kolmas kustus koguni ära." Selle kirjaga paber pandi haige peale. Selle läbi paranes roos ära. Tehti ka musta kasuka naha kärssa. Nahal pandi karv põlema ja pandi roosi peale kaunis kuumalt.

ERA II 182, 460 (369) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pistja rohi. Pistja rohi on takjaseemned.

ERA II 182, 461 (371) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Sügeliste vastu rohi. Sügeliste vastu rohi on tuliheina juured, mis niisuguste ojade ääres kasvavad. Kust pannakse juure. Tehakse peeneks ja pannakse kust hulka, et ta salvitaoline on ja lastakse hapuks minna. Sellega tuleb sügelisehaigust arstida.

ERA II 182, 469 (385) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lenda, lenda, lepatriinu, Kostpoolt sõda tuleb? Siitpoolt või sealtpoolt, Ülevaltpoolt vai altpoolt. Lepatriinu pandi pihu peale ja teise käe esimese sõrmega veeti tema ümber sink-sonk ja lauldi seda laulu. Kospoole lepatriinu lendu läks, sealtpoolt pidi sõda tulema.

ERA II 182, 470 (389) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laps haiget saab, siis puhutakse peale ja öeldakse: Varesele valu, harakale haigus, Musta linnule muu tõbi. Tõbi tulgu, teine mingu, Ärgu vaksa vahet olgu. Meie lapse haige terve.

ERA II 183, 20/1 (7) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahvapärane arstiteadus. Kui sõrm vai varvas jäi ukse vahele vai haambri alle vai kukkus midagi raske asi päälä, siis puhuti sene haige kõha pääla ja üeldi: "Varesele valu, harakale hädä."

ERA II 183, 21 (9) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kuhugi pind läks ja kättä ei saand, siis pandi päälä mageda võid ja mageda sealiha ja leivapuru, taigina ja teedite lehti.

ERA II 183, 21 (10) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paisedele pandi päälä tuaroosi lehti ja takjalehti, ka kameliteed.

ERA II 183, 22 (14) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kurk õli haige ja kahelpoolised ja rinnad haiged, siis põletati jalaalusi vasta tulist asja ja joodi keeva piima soodaga ja linnumagusaga ja sibulakooreteed ja klopitud muna.

ERA II 183, 38/40 (29) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Olga Kruusik, s. 1878 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühäkõrra õli suve aig ja üks maamees läks õhta riiala vankri päälä magama. No magas ja õli juba üä aig ja ühäkõrra unes üäsä tuli sinne riiala üks mees ja ütäl, et "Kuule mees, et tule nüüd ruttu üläs ja mene võtta labidas ja kolm samu vankrist eemal riiala nurkas on rahapada. Tõsta ainult 3 kõrda labidaõtsaga maad ja ongi kääs!" No see mees erkas kõhe, aga kole arg õli see mees ja ei tõhtind pimedas riialas pead teki alt vällä ajada. Mees jäi magama, aga võõras tuli jällä ja ütäl, et "Kuule mees, et tule nüüd üläs, sa saad jõukast mehest, kolm samu vankrist riiala nurkas on rahapada ja kolm kõrda on tarvis labidaõtsaga tõstada!" No aga kole arg mees ei tõhtind jällä mitte sinne riialuse nurga poole vahtidagi, et viimast nääb veel säält midagi. No mees jäi jällä magama ja võõras tuli kolmat kõrda ja ütäl jällä, et "Kuule mees, et erka nüüd, ärä karda midagi ja kui sa kardad, siis ärä kaivagi, vade lue sääl nurkas põlvili Issameiepalve ja siis tulebki rahapada lagedale." No mees aga ei tõhtind ikke maha tulla ja jäi magama ja võõras ei tuld ka enamb. Hommiku, siis kui õli valge, siis läks sinne, et ükskõik, milla tädä lued ehk kaivad. Ninda kuda tämä labidaga riiala nurka lei, ninda hakkas kole rahakelin ja see kelin vajus sügävale maa alle. Küll luges mees põlvili ja kaivas kole suure augu, aga ei rahapada enamb tuld lagedale.

ERA II 183, 58/60 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Matuselised kaotavad surnukirstust./Ühäkõrra vanal ajal suri jällä üks mees vällä ja sene mehe nimi õli Juri. Pandi siis see Juri ka sinne pakku sisse ja pajas tehti suured naelad, miiga palk kinni tauti. Mehed õlivad jällä lakku täis ja kautasivad Juri puusärgiga teele. Kaks meest tulivad parajast säält müädä ja võttasivad Juri puusärgist välla ja panivad puu nojale soisama. (Talve aig - Juri õli jääs kui kont.) Mehed panivad suure malaka viel Jurile kättä ja tõine puusärgi pual tõisele puale Jurida. Keriku juures jällä nägivad, et Juri kadund ja läksivad tagasi. Vahtisivad - Juri sõisab puu nõjal, suur malakas kääs, ärä mene ligi. Kui matuselised hakkasivad kartama ja karjuma. Aga need mehed, kes sene tembu tegivad, jäiväd nalja põõsast vahtima ja tulivad nüüd vällä, nagu näväd ei õles midagi tehendki. Mehed, et "Õstaga meile toop viina, et meie panema Juri puusärki." Ei matuselistel aitand midagi, mudkui lubasivad. Siis mehed hakkasivad manitama, et "Juri, et õle ikke mees ja mene nüüd puusärki tagasi, siis meie annama sulle veel käräka viina." Tõstasivad siis Juri ninda tellimisega puusärki ja tahivad viina ka Jurile andada, no aga matuselised kisa, et ärä anna, et jääb purje ja kie tiab, mida siis hakkab tegema.

ERA II 183, 117/8 (2) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahapada. Ennevanast tegivad ühäkõrra heinalised heina. Üks mees niitas kõhe lageda maa pääl ja ühäkõrra käis hele kelks ja vikast läks pualest. Hakkasivad siis vahtima, et kas vikast käis vasta kandu, et senepera läks pualest, aga maa õli lage nagu põrand. No imelik see lugu õli, aga unesteti vällä ja ninda aasta läks müädä ja tuli jällä heinaaig. Ja jällä juhtus niisikene lugu, et kõhe lageda maa pääl vikast läks nagu ise pualest. Panivad siis sinne kõha päälä märgi, et saab nähä, kas viel tõine aasta juhtub niisikene lugu. No aasta läks jällä müädä ja tuli heinategu ja seesama mees lei jällä säälsamas kõhas vikasti pualest. Läks siis viel aasta möödä ja jällä juhtus niisikene lugu. Ühäl üäsä siis see mees läks sinne kõhta ja hakkas kaivama. Kaivas ja sai juba sügäva augu. Siis tulivad tiiliskived vasta. Mees hakkas neid kivi aukust vällä loopima ja neid kivi õli 200 tükki. Kui need kived õlivad aukust välläs, tuli rahapada lagedale. Sääl rahapaas õli kole pali raha sies ja mees sai jõukast mehest.

ERA II 183, 123/5 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ennevanast elas üks tütärlaps. Tämäl õli kole paha elada. Alati tädä kiusati ja pekseti. Tämäl õli võõrasema ja see ei hoolind tämäst midagi. Ühäl õhta sai jällä emalt tupli piapesu ja läks paha mielega riiala vankri magama. Üäsä ajas tämä üläs üks võõras mies ja ütläs, et "Laps, tule üläs. Kui sul julgus on, siis sa saad pali raha. Maad sinne on, rahapada on Tarikmetsa künkäl, suure kuuse all. Tie on sulle võõras, aga ega sa ei eksi. Mulda on vaid ninda pali, et katab kinni. Midagi ärä karda, keegi sinu ei nää ega kuule. Enne, kui vanemad erkavad, õled tagasi!" Tütärlaps erkas üläs ja mõtles, et maad räägivad sinne õlema ülä kümnä virsta. Õli sügisepuale juba ja välläs kangest pime ja lapsuke ei tõhtind kudagi vankrist maha tulla, toppis vade pia tekki alle ja jäi magama. Aga mies tuli jällä ja ajas üläs ja rääkima, et "Kulla laps, ärä jää enamb magama, su elu on õnnetu ja sa saad jõukast inimisest, kui sa aru pähä võtad!" Lapsuke erkas jällä ja koledast kartas ja ei tõhtind menema menna, vade jäi uuesta magama. Mees tuli kolmat kõrda ja ajas jällä üläs ja ütäl, et "Kui sa nii arg õled, siis mene tuppa ja aja oma nuaremb õde ülas, siis sene võid võttada kaasa. Aja julgelt õde üläs ärä midagi karda, vanemad teid ei kuule. Tee on teile võõras, aga küll teid juhatatasse!" Nüüd tuli lapsuke vankrist maha ja läks tuppa ja ajas õe üläs. Õde õli unine ja puhises ja ei tahand tulla, aga keegi üläs ei erkand. Kiirest panivad riide ja läksivad õue. Öö õli kottpime. Hakkasivad siis hia juttuga menema, aga ise evvad teanedki kuspual Tarikmets on. Ega evvad saanedki kuigi pali menna, kui ühäkõrraga hakkas tulema tulekuma vasta. No saivad siis viimast sinne kuuse alle ja ohukese mulla alt saivadki rahapaa kättä. See õli suur, raha õli sees pali. Tulivad siis ja kandasivad rasket pada. Kui kodu saivad, magasivad vanemad viel. Õde läks jällä ema selja taha magama ja tütärlaps rönis rahapaaga vankrile. Hommiku andas tütärlaps rahast osa oma õele ja isale ja võõrasemale ja läks ise isatalust vällä laia maailma.

ERA II 183, 154 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sompa vallas ja külas (Tuleb lugeda: Jõhvi vallas Sompa külas. Sompa valda pole kunagi olnud. Üleskirjutaja märkus) heinamaal asub suur mägi, mida rahvas Seljapere mäeks nimetab (kutsutakse ka veel Sompa mäeks ja munamäeks, kuid need on vähem tuntud). Rahvas arvab, et sääl oli Rootsi sõja aegne kindlus. Mägi on suur ja kõrge, täis madalaid auke, mis mõnikümmend aastat tagasi olnud kaunis sügavad, kuid nüüd on kasvanud kinni. Need on rahaaugud. Arvati olevat sääl palju Rootsi varandusi, aga keegi pole säält midagi leidnud.

ERA II 183, 155 (8) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõhvi kihelk., Kohtla külas, Kohtla mõisa õuel kasvavad kaks suurt tamme, millede küljes olevat orjuse ajal inimesi pekstud.

ERA II 183, 217 (261) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Maria Kivistik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Unesta uni!"... Kui Liine Rebane, minu mehe õde, oma talus Mullamäel (Haljala khk.) pulme pidas, oli ka Milde, Pihuvere kaupmehe Joosepi tütar, kelle liignimi ununenud, ja kellest oli juba räägitud naljajutus nr. 227, pulmas. Nende kohad olid üksteise juures. Sel ajal oli kombeks veel pruudi linutamine. Linutaja, kes noorikule (pruudile) tanu pähe pani, pidi nagu kord ja kohus sellejuures ka midagi noorikule manitsuseks ütlema. Milde oldki linutaja. Ta löönd esmalt ühe käega noorikule vastu üht ja pärast teise käega vastu teist palet, et paled terve õhta õhetand, ja öeld selle juures: "Unesta uni, mäleta mälu ja pea noormees meeles!"

ERA II 183, 218 (262) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Maria Kivistik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laul lapsele valu vaigistuseks. Lapsele, kes haiget saand, lauldakse lohutuseks: Vareksele valu, harakale haiget, kerbule kibedat, hundi jalg katki, jooksija jalga ja lendaja tiiba! Valgel linnul varvas pooleks! Musta linnule muud tõbe! Lapse sõrm terveks! - Puhuda veel haigele kohale peale. Laps hakkab naerma ja unustab valu.

ERA II 183, 222/3 (265) < Haljala khk., Vihula v. - J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. Veltsi meier Lindebaumilt (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Parandas Maarja Oras
Jahimehe juhtumisi. Üks jahimees läks metsa. Ta jõudis ühe järve äärde, kus nägi vees 8 parti. Hakkas siis püssi trikilt tõmbama, aga alles siis tuli tal meele, et oli püssi koju unustand. Võttis siis kerve vöö vahelt ja viskas partide sekka. Ta sai 10 parti maha ja 12 parti tõusid lendu. Pani siis pardid kotti ja asus teele, kus tuli talle hobune vastu. Tema hüppas hobuse selga. Pärast hakkas vaatama ja märkas, et hobusel ei olegi tagumist poolt: kerves oli löönd tagumise poole maha. Jahimees võttis tubli pajuväädi ja sidus pooled jälle kinni. Hobusel oli rammus veri. Paju hakkas kasvama, kasvas ja kasvas taevasse. Seda mööda ronis ka jahimees taeva. Sai taevaelust isu täis, hakkas alla tulema, aga hobune oli läind koos pajuga oma teed. Siis ta sai taevast ühe köie kätte, pani selle otsapidi konksu külge rippuma ja hakkas alla ronima. Liig kõrgel maast lõppes köis otsa. Jahimees ronis taeva tagasi, leikas köie katki ja sõlmis otsa. Viimaks oli selge sõlmepuru, aga siis jõudis maa lähidale, et julges alla hüpata. Kuid ta kukkus soosse ja vajus kolme sülla sügavusele. Mehel oli hea nõu kallis, kudas nii sügavalt välja saada. Ta läks koju, htõi sealt labida ja kaevas enese soost välja.

ERA II 183, 268/9 (56) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Marjakorjaja ja metshaldjas. Haljala kooliõpetajanna Kleesmann jutustand oma õpilastele koduloo tunnis, kui jutt old metshaldjatest, et tema old ühel sügisel üksinda Rakvere lähidal metsas marju korjamas. Korraga kuuld, et keegi huikand mitu korda heleda healega. Peale seda tema näind, et mets ümberringi old koguni võeras ja marju pole old. Vähe aja pärast kuuld jälle huikamist ja märgand siis, et paik old uuesti kodune ja tuttav, nagu ennegi, ja marju leidand küllalt. Mets old temale läbi-läbi tuntud. Ta käind seal ennem mitu korda küll marju, küll seeni korjamas. Kui aga paik võeraks muutund, ehmatand ta ära ja mõeld, et mis asi nüüd on. Tal pole enam himu ega tahtmist old kauemaks metsa jääda, vaid võtnud marjakorvi ja tuld koju. Jutustaja old kindel oma arvamises, et metshaldjad on olemas ja võivad inimesi ära eksitada. Õpilased on hakand vastu vaidlema, et niisugune asi olla võimata, aga kui kooliõpetajanna seda kindlasti tõendand, jäänd nemad ka uskuma.

ERA II 183, 297 (67) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Söepõletaja põgenemine metsast. Minu emaisa Mart Allikas põletas omas noores eas - ta old väga julge noormees - suures metsas augu sees süsa. Kord oma töö juures heitnud magama ja unes üks hääl ajand teda üles, et "Mine siit ära, ära maga siin." Tema ärgand küll üles, aga jäänd uuest magama. Jällegi seesama vaim või mis ta oli, ajand teda ägedalt üles ja käst ära minna. Veel seekord jäänd ta paigale ja pole lahkund. Kui hääl kolmat korda teda manitsend ära minna, siis pole ta enam rahu saand, istund hobuse selga ja südaöösel tuld metsast koju. Tema ei teadnud, mis seal juhtund. Mulle rääkis seda lugu minu ema. Sellest on umbes 100 aastat tagasi.

ERA II 183, 299 (69) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ema unenägu uppunud pojast. Minu vend Johannes Sebar läks noores eas kord Narva Meriküla lähidal paadiga merele lusti sõitma. Ema sellest midagi ei teadnud. Selsamal ööl torkas emale suur hingelik valu (rahutus) südamesse, et enam magada ei saand. Ta läind lähemasse majasse, kus poeg elas, vaatama, kas ta on kodus. Nägi, et voodi oli tühi. Mõne aja pärast nägi ema unes, et poeg öeld temale: "Ma kahetsen seda tundi, et merele läksin. Ma oleksin ära pääsend, aga sain kõva põrutuse pähe, mis mind uimaseks tegi." Poolteist kuu pärast tuli hilja sügisel tema surnukeha randa, ja kui järel vaadati, leiti peas haav, mis mast sõiduki ümberminekul oli löönd. Sellest on 25 a. tagasi. Ema oli siis 55 a., Johannes 26. Mina teenisin sel ajal Peeterburis.

ERA II 183, 301 (71) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlakapuust kepid kodukäija peletajad. Keegi äi ja minia ei saand üksteisega hästi läbi. Äi old kiuslik inimene ja teind minia elu kibedaks, niiet see temaga kuidagiviisi ei võind elada. Viimaks ometi surnud äi ära ja minia lootis paremaid päivi. Aga varsti tuld äia vaim miniat kiusama ja tülitama. Ta teind tubades ja lakas suurt kolinat ja loopind asju ühest kohast teise. Minia kaeband ja kurt teistele, et ei või kudagi elada. Keegi on teda siis õpetand, et too metsast pihlakapuust üheksa keppi ja pane tuppa - kas ukse alla või mujale, on jutustaja (Sebar) ära unustand. Minia teind nii ja äi pole enam tuld tülitama.

ERA II 183, 377 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. < Simuna khk., Paasvere-Vanaküla k. - Kalvi Õis < Anna Õis, s. 1891 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jaanilaupäeva ja ristipäeva öösel teinud nõiad teistega nõidust. Võtnud valge lina, mässinud enda sisse. Läinud siis karjatänavale. Iga talu kohal küürutanud aia tugiteiba alla ja lausunud: "Siit saab piima ja siit saab vöid!" Rahvas arvanud, et sedamoodu nõid korjab kõik teiste lehmade piima ja või omale. Üheks sääraseks nõiaks olnud Toomas Kõrk Paasvere vallas Paasvere Vanakülas.

ERA II 183, 383 (20) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eelpool mainitud kabelimäel kasvab kaks suurt kuuske. Arvatakse, et kuuskede alla on maetud kohalik mõisnik ja tema naine.

ERA II 183, 383 (21a) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Punasesse merre uppunud Vaarao sõjavägi ei surnud igavesti, vaid igal teatud ööl tulevad nad merepinnale ja hüüavad: "Vaarao, Vaarao!"

ERA II 183, 384 (24) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
150 a tagasi olnud ühel vanamooril ussisõnad, milledega lasknud ussi välja tulla ja ammustuse puhul haava noolida. Hiljem suri uss.

ERA II 183, 386 (28) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k. - Kalvi Õis < Ants Tartu, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jeesuse surmapäeval kui Jeesus Kolgatale läks, värisesid ja olid vaiksed kõik puud pääle haava. "Haab, et sa ei tunne minule kaasa, pead alati värisema!" lausus Jeesus.

ERA II 183, 388 (34) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k. - Kalvi Õis < Ants Tartu, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti öeldidi: "Linnupesi lõhkuda ja noort metsa rikkuda on kõige suurem "patt"."

ERA II 183, 437 (18) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Endine ja nüüdne peegel./Mis nüüd tüdrukul viga on, vahib suure peili ees, eest ja tagant, kus mina pidin enne veehämbri peal vaatama kas (lahe) lauk peas otse on, ja silma puhas.

ERA II 183, 452/3 (2) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ravanduse saatja. Kuru külas Rätsepa peres olnud üks vanamees. Teda hüütud Külma vana sekk. Tema olnud kuulus hobusetohter. Ühel jõululaubal vanamees hulkund ringi ja ohkind. Peremees küsind: "Mis sul täna on, et nii ohid?" - "Keda mul siis on. Tarvis õige vana luud käima panna." Läind õue ja tulnud varsi tagasi ja heitnud parsile peergude peale magama. Paari tunni pärast tulnud Moe kutsar senna, et "Teie peab hobusetohter olema. Kas on ta kodus?" - "Jah on, parsil magab." Kutsar palub tohtrid, et sõiduhobune jäänd haigeks. Tohter küsind: "Mis karva ta on? Noh kui ma ta karva teada saan, põle temal siis häda." Kutsar viind tohtri Moele. Tohter silitand ja pomisend hobuse suu juures ja ööld: "Nüüd võite homme kiriku sõita, põle tal enam viga midagi." Tohtrile antud terve leib, seasink ja rubla raha ja toodud kodu. Vanamees ise tegi haigeks ja ise parandas. Vanamees pakkund peremehele ka tohtriammetid: "Anna mulle üks rubla, võid ka enesele mõned kopikad teenida." - "Ei ma niisugust teenstust taha" vastand peremees. Sündind lugu.

ERA II 183, 453 (3) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kust õppisivad endised inimesed need sonad - ussisonad, vitsusõnad, tulesonad, veresõnad, ravandust saatma, elitinga lausuma jne.

ERA II 183, 454 (4) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
6 ja 7 Moosese raamatust. Ristirahva Pühapäevalehes on lugeda 1914. a. No 15: Kuuramaal varastati Tahleni kirikust vana piibel ära, mis 1640. aastal Saksamaa trükitud (saksa keeles). Varas oli aknast kirikusse läinud. Piibel on 2 jalga pikk ja ½ jalga lai ja 1 jalg paks, poogitult kaalus see 2 puuda. Hiljem sai salapolitsei teada, et Riias keegi nõid, ühe stabikapteni lesk, elab ja ühe musta raamatu abil, mida ta seitsmandaks Moosese raamatuks nimetab, suuri imesid tegevad. Politsei järelpärimisel teatas see, et ta selle raamatu - vana piibli - 17-aastase Anna Kurti kääst saanud. Politsei võttis nimetud tüdruku kinni ja ta tunnistas ennast Tahleni kiriku piiblivarguses süüdlaseks.

ERA II 183, 454 (5) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mis vägi on ühe sõna sees? Hakkad looma tapma, veri jääb kinni. Hakkad sa minima - nõelussid sul ees. Maja põleb. Mees käib ümber maja - tuli kustub ära. Hunt tuleb metsast välja, võtab inimest nähjes hane, lähab. Mees peksetakse, valu ei ole. Edespidi saab pikemalt teada.

ERA II 183, 457 (1) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tulesõnad. Kustas Vatlang käind peerutulega lakas heinu hobustele maha viskamas. Pistnud tulepeeru seina vahele. Saand peerg põlend, kustunud iseenesest ära. Ühekorra juhtunud Amblas olema ja Roosna kõrts hakkand põlema. Kustas käind ümber kõrtsi. Tuli hakand raugema. Kustas pand tulele piiri ette, et enam kaugemale ei tohi minna. Poolest rehealusest saadik põlend kõrts maha. (Rahva jutt.)

ERA II 183, 457 (2) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Juhan Rilling (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Juhan Rilling niitnud Prümli mõisas heina ja uss nõeland jalga. Juhan hüüdma: "Tulge lööge uss maha. Ta, kuriloom, nõelas mu jalga." Kubjas tulnud senna, pand kaks pulka senna kohta, kust uss põesasse läind, risti ette, ja käskind Juhani maha istuda. Uss hakan aegamise tulema ja tuli jala juurde. Kubjas haugutand ja noomind ussi. Uss läind lakkund seda kohta, kus ta nõeland, siis läind ise lõhki. Ei ole jalg paistesse ajand, kui olnud hell. (Ta oma jutt.)

ERA II 183, 457 (3) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eliteng. Kui eliteng ehk roos juhtub kuskile lööma, siis selle vastu kirjutakse sinise paberi peale need sõnad: "Meie Issand Jeesus Kristus läks üle liivamäe, kolm roosioksa käas" ja panakse see paber haige koha peale. Ehk loetakse need sõna ühe hingamisega haige koha peale ära.

ERA II 183, 458 (4) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L
Püssinõidus. Mina läksin oravaid laskma, see aasta oli neid palju. Mulle tuli tee peal nõid Pleess vastu ja küsib: "Kuhu sa selle püssiga lähäd?" - "Lähän oravaid laskma." - "Ei seda ole, et sina orava kätte saad!" Nii ka oligi. Orav puu oksa peal sammu viis eemal; niikui paugu lasin, orav kukub maha ja maast üles kohe puuladvasse tagasi. Nii lasin ma 33 pauku, aga mitte üht oravat. Siis räägin naabriperemehele selle loo ära. See ütleb: "Nad täna pesivad pesu, mine vaata, ehk saad Plessi narusid kätte, suitseta nendega püssi!" Mina läksin öösel ja leikasin Plessi püksitasku ära ja suitsetasin püssi. Tommasin kuke üles, lasin raua otsast suitsu sisse. Oh sa tuline kurat! Püss tegi viuuuuuu! vilistas. Siis pesin püssi puhtaks ja laskis kui ennegi. Siis läks Plessi kurat püssist välja.

ERA II 183, 459 (7) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Kai Koonukõrb (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kai Koonukõrb ütles: "Mina olen kaks tegu leiba teind, aga suutäit süüa põle ma neist saand. No mis neil siis viga on? Nii kui ahjust välja võttan, leikan tüki leiva pealt ära - juba ussid sooja leiva sees. Ei tohi loomadele ka anda. Siis tegin kolmat korda ja läksin võtsin - üheksa ussi leiva sees ja viskasin kuuma ahju, ööldes: "Kust, kurat, te olete tulnud, senna minge!" Sellest saadik kadunud ussid ära." Kaie oma jutt.

ERA II 183, 459 (8) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussi hamustamine. Mees kõndinud Soodla kõrsis, nõeluss särgi põues, vahel pistnud pea põuest välja. Seda oli üks hambamees näind ja öölnud: "Kus need ussihambad nüüd on?" Oh sa hull, kui hammustanud kohe mehe kõhu lõhki. Olivad aga hambamehed mõlemad. Rahvasuust kuuldud.

ERA II 183, 471/2 (26) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuru küla juures kasvand enne suur männimets, kust olla Albu mõisa palgid viidud. Praegu on seal suuri kändusi küllalt leida. Aastat 50 tagasi leidnud küla karjane, mis loomad kannujuurikate alt välja tallanud: hõberaha, preesisi, sõlgesi, sõrmuseid, kaelarahasid ja viind Ambla õpetaja kätte ja saand 70 rubla õpetaja Knühferi kääst. Siis on arvata, et sel ajal elas siin rikkalik rahvas. Praegu on seal Varesmäe küngas, kus maa seest tulevad kaevamisel mustad kerisekivid välja.

ERA II 183, 472 (28) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus loom haigeks jääma, et ravandus, siis anti viina ja püssirohtu ja pandi looma kõhu alla järi peale püssirohtu ja süütati põlema, et sellega looma ehmatada. Mõnikord saadi abi, aga teinekord kärvas.

ERA II 183, 473 (30) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus naistel mingisugune kondihaigus, kas maast hakand või mõne kurja silma läbi, siis korjati loomakonta, enamasti labaluukondid. Pandi kerisele, kööti ahju, siis visati kontide peale leili ja viheldi. Siis need kondid pandi kotti sisse ja viidi võera saksa maa peale ja visati üle pahema õla maha, aga viskaja ei tohtinud tagasi vaadata nende kontide poole, siis pidi haigus jäädavalt kaduma.

ERA II 183, 473/4 (31) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus külas veikene laps olema, kellel veel harjaksed võtmata, siis toodi laps senna vihtlema, et harjaksid ära võtta. Mina küsisin, kust need harjaksed siis tulevad. Naidake mulle, missugused need harjaksed siis on? Siis näidati mulle. Lapse ihu sees olid peenikesed teravad okkad. Niisugune käima peal naine, kes alati sigade hulgas käib ja neid iga pääv nääb, siis hakkab see lapsele. Siis tehti rukkijahutainast pärmiga käima ja määriti laps üleni tainaga ära, sest tainas kiskus harjaksed välja. Siis pandi laps kõhuli põlvede peale ja võeti parem käsi ja pahem jalg - siis mõedeti, kas ulatavad üle selja kokku. Siis pandi sõrm lapse suhu ja räägiti veel. Siin ta, rammutu, võib elada, näe, kui kurgulagi on alla vajund. Sedaviisi arstiti veikesid lapsi.

ERA II 183, 474 (34) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtub maast ohatus ehk lojuse röögatus, siis kaabiti hõbevalget tulde, niiet hõberubla oli pooleni õhukeseks kraabitud ja sellega haige koha peale vajutud kolm korda, siis pidi abi saama. Olen neid koik näind.

ERA II 183, 479 (37) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eestlased austasid vanasti päikest, kuud ja tähti. Päike oli taeva silm. Päikese varjutamise ajal arvas rahvas, puhastati päikest, et hiilgaks suurema hiilgusega.

ERA II 183, 481/2 (43) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ja seitse tähte on taevasoelas, mis tahandavad 7 taevast, kus Paulus vaimus kisti ja kuulis sõnu, mis ei või üles rääkida.

ERA II 183, 495 (35) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Julius Lunts (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lenda, lenda, lepatriinu, näita, kus mu peigmees elab, linna pool või ranna pool - kui ei lenda, tapan maha!

ERA II 183, 497 (44) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Julius Lunts (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Varesele valu, musta linnule muu tõbi tõbi tulgu, teine mingu, meie laps /ka nimi/ saab terveks!

ERA II 183, 506 (79) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Emilie Luts, õpilane (1928/1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Harakale haigust, varesele valu, Musta linnule muu tõbe, Kiitsakale kibedat! Laps saab enne terveks, enne kui uue kuue saab.

ERA II 183, 568 (10) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < õpilased (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ara vahi kaevu, kaevus on näkk.

ERA II 183, 568 (11) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < õpilased (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõe äärde ei tohi minna, sest jões on koll.

ERA II 183, 589 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jaanipäeval toodi kased tuppa ja keedeti mune kaselehtedega roheliseks. Kotta ka tassiti puid ilustuseks. Käidi kiigel ja lauldi ning mängiti ringimänge. Oli soe ja rahvas oli rõõmus ja lõbus, nii elati jaanipäeval.

ERA II 183, 591/2 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Meil mingisuguseid muid kombeid ei olnud, kui jõulutel toodi tuppa õlgi, nääripäeval heinu ja kolmekuningapäeval kõlkaid (põhud). Söödi, mis oli pühadest järgi jäänd. Noored ja vanad ikka käisid ka sugulaste pool võõrusel. Lapsed - need möllasid ikka nii kõlgastes, et tolm käis üle pia. See päev neid ka ei keelatud, lasti teha, mida nad tahtsid. Vanemad inimesed rääkisid jälle endi hädasid. Kolmekuningalauba õhtu kella ühe ajal, umbes nii esimese kukelaulu ajal võeti laualt pühadeorikas ja anti sellest igale loomale nii, et jätkus. Kolmekuningapäeval käidi kirikus.

ERA II 183, 656/9 (13) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seitsmes Moosese raamat. See raamat on ju kirjutatud püha mehe poolt ja temas on väga palju saladusi. Ao külas olnd ka ühel eidel see raamat ja ta oli täitsa nõid. Nõidus kõik, mida ta tahtis ja soovis. Mina teda küll ei uskunud, aga seda raamatut usun ma küll. Ma ei tia, kuhu ta hiljem selle raamatu pani või andis, aga tal teda enam ei olnud. Kõik ta maja lõhuti pääle ta surma ja üks rikas taluperemees lubas selle raamatu eest oma talu, aga teda ei leitud, vahest eit kartis, et see raamat temalt ära võetakse ja põletas vahest ära tema. Sellel eidel oli neid nõidussõnu küll. Ta tigi terveks inimesi ja loomi, pani mehele vanutüdrukuid ja saatis naisi vanapoistele. Ükskord oli mu hobuse jalg haige ja siis ma kutsusin ta ka enda juurde. Minu ajas juurest ära. Pomises teine ja sidus jala niitidega risti ja põigiti kinni. Samal päeval tuli jälle mõisa kubjas meile ja nägi hobust, hakkas pärima. Seletasin talle kõik ilusti ära. Tema naeris, kiskus jala lahti ja sidus lapi ja siarasvaga kinni. Mõne päeva pärast oli jalg terve. Nii ma ei saanudki tiada, kas aitas selle eide tarkus Moosese raamatu järele midagi või ei aidand sugugi. Naabritüdruku, kis oli vanatüdruk, pannud ta mehele oma lugemise järele. Saunas viheld ja lugend oma nõiasõnu ja vehkind kassisabaga. Seda saba ei tiand, kust ta selle sai, aga ise ütles, et talle taevast saadetud vanatüdrukutele mehe saatmiseks. Lugemise ajal vehkind siis sellega ja teise käe hoind tüdruku pia pial. Saunas olnd tüdrukuga kahekesi, naabrinaised olnd aga kuledasti uudishimulikud ja vahtind prau vahelt seda kõik pialt. Tüdruk sai küll mehele, aga kas ta nüüd selle vihtlemise läbi sai, seda ma küll ei tia. Räägitakse, et ükskord keegi tüdruk läind sinna tuppa ja saand selle raamatu kätte ja hakand lugema. Tuba tulnd kõiksugu vaimusi täis ja kõik karjund ja vahtind tüdrukule otsa ja üteld, et "Tööd, tööd, anna tööd!" Tüdruk ehmatand nii ära, et pole ju mõistnud seda raamatud õieti lugeda. Õnneks tulnd eit kodu ja lugend tondid ja vaimud tagasi. Keegi põle näinud seda raamatud, aga nii on rahvasuus jutt, et ta olevat natuke väiksem kui piibel, aga tähed on olnd nii samasugused ja nii suurelt trükitud kui piiblis. Räägitakse, et siin on veel üks inime, kellel on seitsmes Moosese raamat. Tema ei kasuta seda vist, siis oleks rohkem kuulda olnd. Muidu see nõiaeit oli täiesti nõiavanamoori moodi. Pika lõuaga, kolm hammast suus ja muidu andis ka nõia plaani välja. Kui mina mäletama hakkasin, siis nägin teda samasugusena nagu hiljemgi. Õpetaja põle matt teist surnuaeda, vaid selle taha, nagu nõidasi ikka maeti.

ERA II 183, 663/4 (28) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Arbi tegemine sibulaga. Kui oli kellegil soolatüükad, siis tehti arpi või taba. Iga soolatüüka jäoks võeti kolm sibulat. Need leigati kolmeks tükiks. Iga tükiga vajutati soolatüügast kolm korda. Siis pandi nad niisukesse kohta, kus nad ruttu ära mädaneksid ja kui sibulatükid olid kadunud - ära mädanenud, siis olid ka soolatüükad kadunud. Nii tehti soolatüügastega ja seda nimetati arbiks. Arpi tehti ka leivaga, võttes sibula asemele leiva.

ERA II 183, 683/5 (17) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Luupainaja ja jutte luupainajast. Meil kohapial nimetati ikka luupainaja. Muud nime tal ei old. Luupainaja oli enamasti kuri inimene. Kui mõni kuri inime ära suri, siis võis ta veel ka käia sul pial. Luupainaja võib tõesti olla ja sul pial käia ja nii võib ta sind kaua vaevata, kui sa ruttu abi ei saa. Luupainaja tuli alati siis sulle piale, kui sa jäid halvasti magama. Minul oli ka ükskord niisuke kole häda, et luupainaja tuli piale. See oli siis veel, kui ma noormees olin ja siis oli meie külas üks vanatüdruk, nii üle kolmekümne, see tahtis mind kangesti, aga mina olin siis noor ja kartsin teist kohe, oli ikka vana ja juba nagu vunsid kasvand nina alla. Oli pühapäeva hommik ja ma pikutasin aidas, silmad olid lahti, olin üleval ja mõtlesin nii seda naisevõtmist. Ükskord hakkab nagu kohin ja see vanatüdruk tuleb nagu heinasaad ja laskub minu piale ja tahab mind ära lämmatada. Ei julge enam midagi mõtelda ja viimases hädas hakkan Issameiet lugema, siis läks kohisedes jälle ära. Pärast nägin külavahel seda tüdrukud ja ütlesin, et "Mis sa käid mind painamas, et ega ma sind ikka ei võta." Pärast seda enam ei tuld. On kohe näha inimese kuju ja nägu ainult on nii kui udune või vaatad inimest läbi udu. Räägitakse, et kui saad midagi karjuda või ennast liigutada, et siis läheb ära.

ERA II 183, 693/4 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tüdrukud vanutavad kanga köieks./Ükskord old kaks laiska peretütart ja need läind Kambja veskile oma kangaid vanutama. Veskipoiss näidand ja õpetand naistele ära, kudas tuleb vanutada ja läind ise peremehega heinamaale. Tüdrukud läind kraavi äärde magama, kangastest sai aga kaks pikka köist. Need tüdrukud jäänd siis ka vanakstüdrukuks ja keegi pole neid taht.

ERA II 183, 707/9 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Parandas Maarja Oras
Mina nägin vainuköit ka oma elus ühe korra. Olin mõisaaias heina niitmas. Hommiku oli ja rohi oli veel õige märg. Niitsin liivase tee ääres, mitte just tee pialt, aga eks ta old sial ka liivane. Heina niitsin pialt ära ja nägin heina all nagu halli riideriba. Hakkasin teda ära viskama, mõtlesin ikka villase riide riba olema. Ligemalt vaadates nägin, et on ussidest nagu kokku tehtud põimik. Ussid olid nagu sabapidi ja piadpidi koos, ja nii kui ma nad lahti tegin, läksid jälle ruttu kokku ja parandasid selle sassiläinud põimiku jälle ruttu ära. Kartsin teisi, olid libedad ja nii kole palju ja sellepärast jätsin nad rahule ja läksin kaarega edasi. Olid imeväikesed (ühe sentimeetri pikkused umbes), niisukesed hallid nagu need vihukaaned ja musta piadega (nende vihukaante värvi, millesse ma seda juttu kirjutan). Seda ma nüüd kindlasti ei tia ütelda, kuidas nad kinni üksteisest hoidsid, ei julenud neid vaadata nii kaua. See põimik oli umbes ühe küündra pikkune ja nii nelja sõrme laiune. See põimik liikus mööda maad edasi. Natukese aja pärast tuli mu juurde vana mõisakärnar. Rääkisin temale selle asja ära ja küsisin tema käest siis, mis asi see on. Siis tema ütles, et vainuköis. Tema tahtis siis seda üles otsida ja näha. Otsisime küll, aga enam ei leind seda kohta ülesse. Kärnar rääkis siis mulle, et see inime, kes on parema käe nimetissõrmega ära lahutand vainuköie, et selle sõrmega vajutamine nagu kasvajat, kahepoolset või muud, siis see saab terveks või kaub haigus. Üks naabrieit rääkind ka, et tema on vainuköit lahutand ja nüüd selle sõrmega on ta juba mitu imet teind.

ERA II 183, 718/9 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mis on saanud Punasesse merre uppunud vaarao sõjaväest? Punasesse merre upunud vaarao sõjaväest on saanud veenäkk. Niisuke ilus naisterahva kuju, ilusad pikad juuksed, käed, rind, aga nabast saadik olla kalasaba soomusega. Kui vee all olevat, siis on vait, aga nii kui vee piale tuleb, teeb hirmus koleda häälega ikka "Vaarao, vaarao." Kui tahab kedagi omale vee alla meelitada, muidugi noorimehi, siis vahtivat niisukese pilguga, et muidu nad ei saa, kui lähvad näki juurde. Seda ma siis küll ei tia, mis ta surnuga teeb, kas sööb õige ära.

ERA II 183, 719 (5) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Metshaldjas. Viina vanaperenaine jutustas mulle, et tema on ise ka näind metshaldjast. Old vanem naisterahvas, suurrätik ümber, seelik ja pluuse seljas ja hall linane rätik pias. Istund kivi pial, väike laps süles ja imetand. Eit läind mööda teerada kodu poole ja hõigand nii muidu lusti pärast "Uu!" Haldjas kivi pial hõigand "Uu!" vastu ja üteld: "Tule siia!" Eit põle läind ja haldjas hõigand ikka "Uu! ja uu!" Eide tee viind sialt kivi juurest mööda, aga nii kui sinna kivi juurde saand, nii old järsku kadund nagu mua alla.

ERA II 183, 719/20 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks jutt oli jälle niisuke. Mehel kadund õitsil olles härjad ära. Otsind siis härgi ja otsind. Üks naisehääl hõigand metsast, et "Tule siia, härjad siin!" Otsind ümbert hääle igalt poolt, aga kuskilt põle leind. Viimaks läind hääle juurde ja old haldjas. Vaadand, et kuskilt näha põle härgi ja saand vihaseks ning pidand päitstega andma, aga kadund enne. Nii kui haldjas oli ära kadund, tuld metsast härjad joostes välja ja hunt aand taga. Meest nähes joost hunt metsa tagasi ja mees aand härjad koju.

ERA II 183, 720 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näkk kutsub. Poiss joost jõe kohta jooma. Üks mees istund jõe kaldal ja kuuld, kuidas näkk tõst pia vee piale ja üteld, et tund on tulnud, aga poiss ei jõua. Mees läind ja üteld poisile, et "Ära siit joo." Viind teise kõrtsi ja nii kui saand esimise lonksu, nii kukkund pikali ja surnd. Saatuse vastu ei saa keegi, kes on uppuma määratud, see sureb ikka veega.

ERA II 185, 17/8 (10) < Kihnu khk., Rootsi k. - Teodor Saar < Liis Alas, 70 a., Liis Sutt, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lendäv lähäb läbi. Ju ta jumalast luõdud üks luõm ond. Kirikuhärra loeb ju kua kirikus. Kullalehte ning sulahõbõdad, ravandõskivi aetassõ sisse. Kõrvassõ valatassõ suõla ning vett. Vana Künkrä põlõ uskn mitte, et ollõ. Pitkänäl läin kandu, mis urisõn. Siis luõm väriseb. Hännä otsast lõegatassõ verd. Tammõkuera kiedetässe luõmalõ.

ERA II 185, 18 (15) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Aleksander Laidla, 33 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged oo varao uppun sõjavägi. Nendel oo nisad esimeste jalge juures nagu inimestel. Sellepärast arvatasse inimesed oln.

ERA II 185, 19 (17) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Aleksander Laidla, 33 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ära saja, vihmakene, Ära saja meite piale! Meil põle kodu kuevatajad, Peeni särgi pesijad, Takse särgi tampijad. Vii seda vihma Vigalasse, Aja seda vihma Harjumaale! Vigalasse veiste juua, Harju hanede ojoda.

ERA II 185, 21 (21) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Jaan Laidla, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Killuma pärna ei tohtide keegi maha võtta. Üks läin saagima - jäen kurdise.

ERA II 185, 104 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Majaka k. - Marta Mäesalu < Maimu Allikas, õpilane (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võitegimese laul. Migadi-mägadi, mättad sisse, Taevast tulgu, kirnu mingu; Või võerastel, pett perele, Koor vanamoori omale.

ERA II 185, 106 (26) < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Marta Mäesalu < Marta Mäesalu (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noorekuu aeg kanna kõlisevat raha või võtmi taskus ja ku esmalt noortkuud näed, sis kõlista, sis ei tule kunagi rahapuudust.

ERA II 185, 114 (68) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Talguselaul. Sirbid, niitke, vihud, heitke, kaske, kaske! Lõpe, põldu, lõikadessa, " " Ja kulu kokku panne'essa, " " Änndes olli ää elada'a, " " Änndes piitsa, änndes pilli " " Seda laulu olli veel, aga ei tule änam meelde, vanemad naised ikki lauldsid, me nooremad kuulatasime. Olli teisi laulusi ka, aga ikki "kas´ke!" öeldi juure.

ERA II 185, 131 (120) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kadakas olli suur rohuasi vanasti. Kadakaokstega hautadi püttisi, ku piim raisus olli, ja kadakapuust tehti surnuristisi, et ei mädaneva.

ERA II 185, 132 (122) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlakas olli suur rohuasi. Ku loom ära lõppes, sis enne aukupanekut pidid ta pihlakapuuga ära mõõtma, kõik ta pikkuse ja jämmuse ja muud mõõdud, sis aja loom auku, pää põhja pool, ja see pihlakakepp pääl, isi ütle: "Mis mõõduga sa mõõdad, sellega mõõdetaks sinul ka," sis see häda läheb tegija pääl tagasi. (Minu emal lõppes vasikas ära selle Aru rahva heinte järgi, sis otsis ka targemate käest nõu, sis nõnda olli õpetadu ja nõnda tehtu ja saadu abi ka.)

ERA II 185, 136 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hädemestel olli ikki moeks mune saata teste õuedesse. Ku sa ta katki tegid, sis see loom läks, kelle nime pääl ta olli tehtu. Minu kodu olli kord üksainuke vasikas kasumas. Suiste kesmese püha lõuna õde niitis õuest vikatiga nõgesi siadel ja muna olli sääl nõgestes, läks vikati ees katti. Ja sa ime küll, säälsammas lähme karja välla lasema, vasikas kukub jala päält maha, vintslema ja vähkrema, inimeste vahel viiti rihialla, sääl ta parandi pääl vintsles homikuni, sis olli ta ots käes. Seda ma olen just oma silmaga ära näinu.

ERA II 185, 136 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hallitõbehein või värisejahein, sellest tehtaks teed, ku inime halli sõidab, seuke värisemese ja külmetamese haigus.

ERA II 185, 136 (3) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kondivalurohe või naistepuna, ku kondid haiged on, sis tehtaks sellest teed.

ERA II 185, 136 (4) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nõgestega kõrvetadakse joosvavalus liikmi ja hautadaks nõgesevannides. Vanasti, ku neid pikki juusi imustadi, siis mõned pessid pääd nõgesteveega, et sis juused kasuva hästi pikaks.

ERA II 185, 146 (89) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Toored lambakopsud ja maksad pannu orgi otsa ja vihtlenu tüdrikusi "kopsuga kubemi kauda ja maksaga magusi kauda", sis keedetu need kopsud-maksad ära ja söödetu selle poisil, kedast tüdrikul tahetu.

ERA II 185, 152/3 (114) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Perenaise proov. Noorikul panti palakas ümmer, tehti seuke nuku pähe, panti rihituppa levaahju ette istuma, sis sapsiti tend ropsimõõgaga ja vannutadi: "Uneta uni ja tuleta tuli, pia mees meeles ja pane metsa tubli levakott!" Sis tõsteti ropsimõõgaga uju ümmert ära, visati partsil, noorikul siuti silmad kinni, panti levalabinda pääl üks asi, see olli "leib", ja noorik pidi pimeda silmadega "leva" otse ahju lasema, sis saava hää perenaine.

ERA II 185, 156 (123) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Piiriküla k. - Marta Mäesalu < Floriida Tuling, 25 a. < Juula Grant, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nikatsesõnad, mis nikastanud liikme pääle pusitaks: Nika-näka niudi mööda, Mooses kõndis sooni mööda, nika-näka pääle kah.

ERA II 185, 156 (125) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Piiriküla k. - Marta Mäesalu < Floriida Tuling, 25 a. < Juula Grant, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Omast nooremal inimesel võib kuntsi või tarkust edesi anda, aga omast vanemal mitte ei või.

ERA II 185, 177/8 (35) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kanamune on küll viitu teste lauta ja lauda ukse alla, sis lendva lööva loomad läbi. Vanad naised hoidnu need munad paigal, sis ku mõne loomal mõni häda tulnu, klopitu see muna ära, aetu pudelis lihasoolveega segi ja antu loomal sisse. Minu isakodu olli ka ükskord suure ristibe homiku kolm muna lauda uksepaku ees liiva pääl, aga minu isa ei uskunu midagi seukest, lassis munad ära keeta ja sõi ära, põlnu häda mitte mihastegi, ilusad värskid munad ollid.

ERA II 185, 180 (43) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kevadi esimest korda maha istud muru pääl, sülga enne kolm korda maha, sis ei hakka selle sui maalesed külgi. Ja on hää, ku uue, täädmata koha pääl nõndasamma teed, nägu kuskel külas olles.

ERA II 185, 183/4 (55) < Häädemeeste khk. - Marta Mäesalu < rahvasuust (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahvapärane abinõu jooksja vastu. Kui "joosja" jalus on, kästakse käia suve läbi hommiku vara paljaste jalgade ja säärtega kastese heina sees, nii et kaste ja heinapebred ümber jäävad. Räägitakse ühest saarlasest laevameistrist, kes kevadel kepiga longanud, siinsete vanade inimeste õpetuse järgi hakanud kastes käima ja sügisel tantsides lahkunud.

ERA II 185, 267/8 (9) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. - Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, 75 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Peidetud varandus. Korra olnd suur sõda meie maal. Tapetud pailu inimesi ja kis viil elusse jäänd, sii põgenend ära. Ühel rikkal mehel olnd pailu raha. Põle jõund kõik põgenemisel kaasa võtta. Peitnd raha maa sisse. Sõda lõppend ükskord otsa. Ühel päival tulnd paar miist ja kaivand raha maa siist välla. Sis läind oma tiid. Pailu varandusi jäänd aga maa sisse ja on sial viil praegugi. Niisugustel kohtadel olevat öösiti märgata tulekuma.

ERA II 185, 540/1 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak
Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jumalaga, Jumal kaasa, Jumala nimel, mine Jumala nimel, mine Jumala rahuga, Jumal sinuga, jäe Jumalaga = kui külalist, või iga võõrast ära saadetakse, pannakse paremad käed kokku ja üteldakse neid eespool nimetatud sõnadest ükskõik missugust. Seda toimingut nimetatakse Saarde pool jumalagajätmiseks ja hää-tervis jätmiseks. Jätsivad üksteist jumalaga väga südamlikult. Jätsivad üksteist jumalaga ja nutsivad kaua aega teineteise kaelas. Pigistasivad kõuaste teineteise kätt jumalagajätmisel. Lahkusid jumalaga jättes ilma käe andmata. Minul jutustas üks vana naene Ann Kurvits, kui tema kord oma tütart oli õhtul pimedas kodust ära saatnud, jumalaga jättes käskinud ütelda alati: "Isa pojake, püha vaimuke!" siis ei saada temal midagi häda ega õnnetust juhtuma. Tütrel tulnud pimedas Ruunaku (koht asub Paistu kihelkonnas Heimtali vallas) laanest läbi minna. Teel tulnud tütrele vanapagan vastu ja tahtnud teda ära viia. Tekkinud kaua aega rüselemine. Viimaks tulnud tütrele ema õpetus meelde, ta ütlenud: "Isa pojuke, püha vaimuke!" Sellejärel kadunud kohe vanapagan ära kui õhk ja tema leidnud end üksi olevat.

ERA II 185, 545 (88) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Tere Jumala nimel" = teretamine.

ERA II 185, 545/6 (89) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Tere! Jumal appi!" = teretamine, kui töötegijatest mööda minnakse. Mõned Saardelased ütlevad töötegijatest mööda minnes: "Jõudu!" ehk "Jõudu tööle!" Mõned ütlevad: "Jõudu appi!"

ERA II 185, 549 (106) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jumalapuu = aedades leiduv põõsas.

ERA II 185, 559 (4d) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Leena Sõgel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Käsnu tuleb hõeruda mähi ajal oleva haavapuu koorealuse vedelikuga. (Leena Sõgel, on kuulnud noorena vanemade inimeste käest, V. Kariste.)

ERA II 185, 559 (6) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Tiina Meltsas (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui on rikas pähkleaasta olemas, siis järgnevad sellele külm, sügav lume poolest ja pikk tali.

ERA II 185, 622 (1) < Halliste khk. - M. Pukits < kogutud umbes 50 aastat tagasi (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rüaterä, mis leväpätsi sehen tervelt löüdä om, pidäved hää rohi eläjide rabandusehaiguse vastu oleme.

ERA II 185, 622 (2) < Halliste khk. - M. Pukits < kogutud umbes 50 aastat tagasi (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku vanast uiska nätti, siiss ütelti temäle, seni ku malka otsma minti, ninda: Ehi, ehi noorikuke Seni ku peigmies tuleb.

ERA II 185, 636 (11) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas vana-Jumal oli üte mehe rikkas tennu. Üits miis tennu seast hääd äri, käünes külä mööda ja müünu jumalt. Kuju mudugi. Lännu majas sisse, pakkun müvva, viimäde vahete, et see om joba vanass lännu, mõnest kohalt raha pääle ja, tõises kohal vahetin selle jälle ärä. Nüid ühes kohal olla õige vana jumal, joba vana-vanaesäst või kes tääd, kust ajast. Nu see om mudugi ärä igavest vanas lännu ja vahetetki ümmer. Aga see vana ollu ilmatu raske. Miis es ole jõuden tad küla mööda kanda. Viinu kodu, mõtelnu: "Ma lõhu ta õige ärä ja vaate peris, mis tal siin ninda rasket om." Hakanu kirvega lõhkme, kus ollu ilmatu hulk raha sehen, ninda et saanu peris rikkas mehes. Aga nu kes ta ärä vahetan, es ole seda täädengi arvate, ega nemä tad ei ole kunagi liiguten.

ERA II 185, 637 (12) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas üits poiss oli hulka raha saanu. Poiss perinu esäst maja. See ollu joba vana-vanaesa maja. Pärnapuu kasunu läve ehen. Aga see poiss ollu seonde logart ja maja müüt ärä. Sis ta tennu nindasama juhuslikku tööd. Üitskõrd tal unel ütelt: "Mine oma kodu lähükses silla pääle, sääl sa kuuled uudist. Temä lännugi. Üits vana meheke istun silla pääl ja mõtelnu. Temä küsünu: "Noh, mis sa siin istud ja mõtled?" - "Ma mõtle seda, et mul juhateti ütes katel raha, üteldi, et pärnapuu kasvas läve ehen, sääl om raha sehen, aga ma mitte kuskil ei tää seast kotust olevet." Pois mõtelnu: "Miu esämaja läve ehen kasvas küll pärnapuu, viimäde om sääl kõrd raha sehen." Lännu ööse salaksi ja hakanu kaeme ja koputeme. Kus puul ollugi õõs sehen ja raha täus. Säält ta saanu sis hulka raha, osten omal maja tagasi ja puha. Sis ta es ole änäp seonde loobert ka ollu.

ERA II 185, 638 (13) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vana Kiini Peetrel, Ann Toompalu esäl, oli ka üitskõrd unel ütelt: "Mine oma esätallu, sääl sa kuuled uudist." Tema lännugi Undil. Sõsaremees, Ennok Jaan ollu enne joba sääl ja jutusten, et temäl juhatet Linnaveske orgu raha. Ütelt kik ära, kus katel mäekülle sehen ja miantse puhma all. Vana Peeter pidanu iki ka kõrra kaeme mineme, aga es ole iki häste uskun ja jäänugi minemede.

ERA II 185, 638 (14) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Karksi Laane talu vana pernasel ütelt ka unel: "Mine kindrali hauaaia manu. Kirik-kõrdsi poolt lugede seitsmes post, sääl selle all om raha." Küll peremees kutsun, et "Lääme järgi, ma tule ka üten," aga pernan pellanu, es ole lännu.

ERA II 187, 17/8 (26) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Lutikadest vabanedakse sellel teel, kui võetakse mõni lutikas vanakuu neljapäeva õhtul, need vana kaltsu sisse siduda, kaltsule peale heita punase lõngaga üheksa sõlme vastapidi lugedes. On sõlmed peale heidetud, siis tuleb kalts lutikadega viia nelja tee ristile ja sinna maha visata. On kalts teelt ära kadund, on ka lutikad majast kadund.

ERA II 187, 18 (27) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui mindakse surnud matma, siis tuleb hauategemise kangiga lüüa matuse ajal kolm korda vastu puusärki. Peale seda ei tohi enam kangi maha panna. Koduse kang tuues selle kangiga lüüa kolm korda maja põhjapoole välisnurga peale, ise sealjuures ööldes: saksad välja, mats on peremees! Siis peale seda kaovad kõik prussakad ja kilgid majast ära.

ERA II 187, 19 (29) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui keedetakse värsked sea kopsu ja maksa, peale keetmist keeduveega kõik seinad, kus asuvad lutikad, üle pesta, ülejäänud vesi vastu tuult vesata. On see toiming tehtud, siis ka kaovad lutikad majast ära.

ERA II 187, 19 (30) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Täidest vabanedakse järgmisel teel: tuleb võtta samblepa pulk, sellele oherdiga laska auk otsa. Võtta üheksa täid, need panna auku, siis auk teise lepapulgaga kinni lüüa. Nüüd see täidega olev lepapulk küdevasse ahju vesata ja ära põletada, lähevad täid jälle selle peale, kes neid tegi.

ERA II 187, 33/5 (36) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kord näidatud ühel öösel kolme pöidlaga Mardile unes, et Tammelaske tihus Kärssama mäel kahe pajupõesa vahel oo rahaauk. Selle järele mene üksipäini täiskuu neljapäeva öösi ja teistele sa ei tohi sellest rääkida. Siis kui raha järele lähed, võta eesele kolmetahuline raudkang kaasa, sellega löö kolm korda vastu pajupõõsast, siis tõuseb rahakatel ülese. Võta raha sealt seest ää ja sa saad rekaks meheks. Et aga Mart old kangesti arg mees, siis põle tä julgend üksinda menna, vaid kutsunud eese venna koa seltsis, aga vaat siis põle raha saand. Oleks tä üksipäini läind, oleks küll saand, aga et ta teise eesega kaasa võttis, sellepärast tä raha ei saand kätte. Viimaks ükskord kuuld koa küla kõrtsis seda juttu Mardi käest soldat Priidu. See old julge mees. Ühel õhtul võtnd ta kolmetahuliseks kangiks pastlinõela kaasa ja läind raha järele. Löönud sellega põesa peale kolm korda. Oh sa poiss, kus hakkand igate sorti elukaid põesast välla tulema ja taht va soldati kallale tulla, aga tääl old nõel käes, seda kõik kartnd ega põle julgenud keegi ligidale tulla. Seal näind, kui küll loomasi oli põesast vällä tuld, et keset põesast seisnd suur rahakast, mes old kuld- ja hõberahasi ääreni täis. Tema võtnud kuue seljast ja kalland kõik need rahad kuue sesse. Siis keernd kuuele keeru peale ja tuld tulema. Need elukad ajand teda takka kuni Sooba heinamaale, seal lauld Kaasiku kukk esimest korda. Seepeale kadund koa vaimud ää. Saadud raha eest ost Priidu eesele lenna suure ja elusa maja, kus eland jõuka mehena, kuni ta oli ää surnd.

ERA II 187, 37/9 (38) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Suure heinamaa juures oo praegu veel see suur lai pajupõesas alles, kust seest ennemalt ükskord oli rahaauk välla võetud. See oli sündind sedasi. Kord näidatud Sookõrtsi Andrusele, kui ta alles noor mees old, et suure heinamaal laia pajupõesa all oo rahaauk. Kui seda tahad kätte saada, siis pane alasti hobu adra ette ja mene künna seal pajupõesa juures põhja pool ääres kolme sammu pikkune vagu, siis saad raha kätte. Andrus läind targa juure nõu küsima, kust ja kuidas ma saa nülitud hobuse, kellega ma saa künda, sest ega see hobu enam künna, kellel nahk oo pealt ää võetud. Tark kuuland ta asjakeigu elusti ää ja siis küsind ta Andruse kääst, kas sool koa pruuti oo. Ta vastand, et jah, ikke oo. No see oo hea, üteld tark. Nüüd mene kodu, võta ja vii ader senna, kus sa pead kündma, katsu rääki pruudile - ma võta so ää, tule moole hobuseks, et saan natuke künda. Eks ta teind koa sedasi. Ühel õhtul läind ta pruudiga seltsis pajupõesa juure, seal nülgind pruut eese riidest lahti ja astund aiste vahele. Siis võtnd aisad peose ja sedasi siis läind künd lahti. Olid nad saand sedasi vaevalt mõne sammu künda, kui kange kolinaga tõusnud rahapada maa seest ülese, mes old kohe rahatükkisi äärepardani täis. Andrus toond pruudi abiga kõik raha koduse ega põle sellest kellegile musta ega valgedki lausunud, vaid mõne aja pärast läind ta pruudiga lenna, seal teind uhked pulmad ja peale pulmi ostnud eesele toreda maja ning hakanud kaupmeheks. Küll murdnud külainimesed pead selle üle, kustkohast ometi Andrus selle raha kokku ajas, aga keegi põle seda teada saand. Viimaks hulga-hulga aastade pärast ta rääkind, et leidsin ülese suure rahaaugu.

ERA II 187, 39/41 (39) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti põlend Vahamäe all suure kibi juures rahaauk, seda olid metmed inimesed näind. Kord ühe subeööse old Haeska ja Kideba mõisa teovaimud Vahamääl õitsel. Õitsevanemaks old selle korra va ühesilmaga Mart. Poisid kogunend ümberolevast valgelepikust puud kokku, et õitsetuld teha, aga vaat, näe tuld põle saadud ülese, ei ole tuleraud mete tuld löönd, just nagu nõiatud old kõik se värk. Küll katsund üks ja teine luua, aga näe mette tuld ei saa kätta. Seal korraga üteld Siimu Juhan, et näe, seal suure kibi all juba põleb tuli, mingu keegi ja toogu sealt mõni tuletukk siia hakatuseks. Eks mindudki metme mehega tuld tooma. Saadud senna kibi juure - seal selgund, et oo see hoopis rahaaugu tuli, mette muud. Suure kibi alt tõusnud suur sinine leek ülese, põle old süssa ega tukkisi kedagi. Siis toond Siimu Juhan tulevanema kääst tuleraua ja vesand tulese. Keind suur pauk ja tuli kustund kange sisinaga ää. Selle sisina sees justkui oleks keegi ööld, et vesand kolmetahuline kang tulese, siis sa oleks rekaks saand, aga nüüd ei saa sa suurt kedagi ja enam keegi seda rahaauku ei näe. Teisel päebal old kibi juures maas viis hõberaha tükki. Peale seda põle koa keegi enam seal rahahuku põlemas näind, oli ää kadund.

ERA II 187, 228 (27) < Karja khk., Leisi v., Pamma k., Halli t. - Kaljo Lepp < Liisu Prenner, s. 1878 (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui õhtati taevas punab, tuleb sula soe ilm.

ERA II 187, 228 (28) < Karja khk., Leisi v., Pamma k., Halli t. - Kaljo Lepp < Liisu Prenner, s. 1878 (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui hommikuti/taevas punab/, tuleb mõrudat ilma.

ERA II 187, 236 (75) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kus tüdrukuid majas, sääl äi tohi lambi päält suitsu otsa tuld võtta äga ukse lävele istuda, siis tüdrukud äi saa mehele.

ERA II 187, 240 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pihlapuust tehti rist ja sellega tuli seda lüüa, kellel painaja pääl oli. Siis sai painaja kätte.

ERA II 187, 245 (109) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajat muljuti puu kasvajaga.

ERA II 187, 245 (112) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerubisi arstiti tuulepesadega, mis kasvavad puude otsas.

ERA II 187, 245 (113) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Harjaseid, õigem arjaseid, võeti nii: laps määriti pärmist ja rugijahust tehtud rokaga ja viheldi siis saunas.

ERA II 187, 245 (114) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui loomal oli äkine, siis arstiti mitmed moodi. 1) Üheksa tikku põlema tõmmata ikka kolm haavalt (s. o. kolm tükki korraga). 2) Püssi lasta looma kõrva ees. 3) Kolm korda hingeauru suhe puhuda. 4) Tõrvasuitsu teha. 5) Püssirohusuitsu teha.

ERA II 187, 246 (121) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Hambavalu vastu võõti pihla küljest oks, torgiti sellega hammast ja pandi uiesti pihla külge tagasi, just sõnnasammase, kust ta võõtud oli. Pihla juurest ära tulles tagasi vaadata äi tohtind, siis võis hambavalu tagasi tulla. (Sel viisil oli hammast arstind jutustaja mees, kes ka "suurel maal" alati tööl on olnud, sellepärast pole kindel, kust see arstim just pärit on. Üleskirjutaja.)

ERA II 187, 247 (125) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sulatüü kaub, kui lammaste raudadega üheksa korda sulatüü päält niita.

ERA II 187, 247 (126) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sulatüüd tuleb üheksma hernega hõõruda, herned ahju tulese vissata ja ise ruttu eemale joosta, nõnda et ise herneste raginad äi kuule.

ERA II 187, 247/8 (128) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lõhmuspuu koore õli ehk lõhmuspuu koore salv. Keedeti lõhmuspuu koori veega, kunni läks paksuks - õliks. See oli hea rohi uudele ja ka põlend haavadele ja sõukstele kohtadele, kus muu rohi änam äi aitand.

ERA II 187, 248 (130) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Verekusemise vastu anti loomale levaga sisse erkpunane lõng millele oli üheksa sõlmi sisse tehtud.

ERA II 187, 248/9 (135) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Roosi pääle pandi "roosivillirohu marja" ("Roosivillirohi" on, nagu jutustaja seletusest aru sain, "ussilakk" kirjakeelse nimega. Üleskirjutaja.)

ERA II 187, 249 (141) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmetamise haiguse vastu "rauariiarohu" tee.

ERA II 187, 250 (145) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui oli söötrei, siis võõti raudnõgesid, muljuti nee kahe raudkivi vahel limaks ja pandi seda mahla söötreile pääle.

ERA II 187, 250 (146) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Mailasi uhatasid vanasti oatajad. Oatajad olid targad, arstijad.

ERA II 187, 253/4 (1) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Peremees ja sulane hundiks. Ükskord eland ühes peres peremees ja sulane. Kui nad hoomiku olid hakkand metsa minema ehk õhta metsast ära tulema, siis peremees ütlend ikka sulasele: "Hakka sa pääle ees minema, ma tule pärast järge." Aga kui sulane oli koju saand, siis olnd peremees juba ammu kodu. Ükskord peremees saatnd jälle sulase ennem metsast koju. Sulane tahtnd aga näha, kudas peremees nii ruttu koju jõuab ja jäänd ühe kase taha vaatama, mis peremees teeb, kui ta ära läind on. Peremees ajand ennast kolm korda üle pea ja olnd äkist hunt valmis ja joosnd ruttu koju poole. Sulane näind seda, läind ja ajand ennast ka kolm korda üle pea ja saand ka hundiks. Sulane läind ka nüüd hundi moodi koju, aga kodu tulnd häda käde. Pole ennast änam mõistnd inimeseks teha. Olnd siis hulga aega hunt. Viimaks saand peremehele märku anda, kes ta on ja see oli siis teda õpetand, kudas jälle inimeseks saab.

ERA II 187, 254 (3) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Paisele pandi pääle küpset sibulat ja.

ERA II 187, 254 (5) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Peavalu vastu nuusutati ninatubakad, see ajas aevastama ja pea sai terveks.

ERA II 187, 255 (7) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui laps juhtus haiged saama, siis puhuti haigele kohale ja loeti järgmisi sõnu: "Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muu haigus ja lapse pea (ehk muu koht) saab üsna terveks."

ERA II 187, 255 (9) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Pistihaiguse vastu tuleb üheksa "pusu" seemest ära süüa.

ERA II 187, 256 (12) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Emalepa viimane ladvaleht on hea haavarohi, parandab lahtised haavad.

ERA II 187, 256/7 (17) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Põlend haavale pandi hapud leiba ja tuhli kaabet (s.o. kartuli kaabet. Koguja.)

ERA II 187, 257 (18) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Veega põlend kohti arstiti lõhmuspuu ihukoorest ja kanamunast tehtud salviga.

ERA II 187, 257 (22) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.

ERA II 187, 258 (28) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajad muljuti puu kasvajaga.

ERA II 187, 258 (29) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhku muljuti noateraga (lapiti noateraga) ja kui oli tegemist veel lapsega, siis lausuti: "Varesele valu, kiitsakale kibu, nonnile nobed haiged, minu ("Vaiki") saab terveks".

ERA II 187, 258 (30) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Köha vastu - sibulaga keedetud piima ja "rauareierohu" tee.

ERA II 187, 258 (31) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Tiisikuse vastu "akna uhakas" (üks kaktuseliik).

ERA II 187, 258/9 (35) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lapselt harjaste võtmine. Laps määriti seguga, mis oli tehtud pärmist, nisujahust ja sukrust, kaeti riide või linaga üle ja viheldi siis sauna laudul.

ERA II 187, 260 (46) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pistihaige. Üheksa pususeemet asja sisse panna, vett pääle kallata ja siis seda vett juua. Olen kuulnud ka midagi nõõldega arstimise kohta, aga pole änam meeles.

ERA II 187, 260 (48) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerubidele tehti maripuu tuulepesadest suitsu.

ERA II 187, 268 (71) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui metsas ära eksid, pane riie pahupidi selga, siis leiad õige tee üles.

ERA II 187, 269 (73) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Rahaauk. Kuulsin vanadelt inimestelt, et üks hobusenaha täis raha olla Tämba mäel laia kivi all. See koht on, kui Purtsa küla poolt tuled ja Tämba kuha värava tagant teed mööda mäest üles Tammiku poole lähed. Siis on vassakud kätt tee ääres pealt lai raudkivi, seesamma ollagi.

ERA II 187, 269 (74) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teine rahaauk olla Purtsa külas (Pärsama vallas) Antsu põllu nurkas. See põld oli enne Panga mõõtu (Põllupanga mõõtu) Kapsi talu kääs. Sääl pidada olema suur katlatäis raha ja sääl olla ka rahatuld nähtud.

ERA II 187, 274/5 (77) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kaks tuttavad tüdrukud läind tiule. Teel teine ütlend teisele: "Lähme korra pöösa taha." Teine mõtlend kohe: "Kas ta pole nüüd küll, räägitakse ikka, et ta käib hundiks." Pole tahtnd esitiks põõsa taha minna, kartnd, et teine murrab ära. Teine käind aga pääle. Siis läind. Teine uinund kohe ära. Ärkand üles, vaatand - teist pole kuskil. Siis näind - sääl olnd üks hobusevars, teine olnd hundiks ja murdnd selle ära. Muist söönd ära ja ühe varsakintsu pannund omale kotti ka. Kui olid pärast mõisas tiul olles söönd, siis teine küsind teiselt: "Kas pole toores ühtid?" Nõnda teine oli virutand varsa kintsuga vastu nägu ja ütlend: "Katsu, kas on toores." Teise nägu oli kõik ära kõrbend ja jäänd eluajaks punaseks.

ERA II 187, 276 (78) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Tämba Liisu ja Kapsi Taavi käind vanasti hundiks (Purtsa külas). Kui nad olid väljal hobuseid püüdnd ja murdnd, siis üks ütlend ikka: "Sirka, Taavi!" ja teine jälle: "Põika, Liisu!". Ükskord Liisul olnd pojad, pannund need koti sisse ja annund sulase kätte. Käskind Tämba liiva (koha nimi) maha matta kõige kotiga. Pole sulast luband vaadata, mis koti sees on. Sulane ikka vaatand. Siis olnd hundi pojad, muist olnd ikka inimese jalad, muist hundi jalad. Liisu oli ikka oinud käägistand. Ükskord Kapsi isa olnd lambas, siis hunt tulnd, viind suure oina ära. See hunt olnd Tämba Liisu.

ERA II 187, 279 (83) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Verejooksu suleti rugijahuga.

ERA II 187, 279 (84) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pakatand haigele pandi tõrva.

ERA II 187, 279 (85) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sõrmed vastasid, tõmmeti konksus sõrmedega üheksa korda põlve silma mööda alt ülespoole.

ERA II 187, 279 (86) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Haige hambale pandi tubakat ja ka titesitta.

ERA II 187, 281 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kõrvetised ehk pistihaige, juua aknauhakast keedetud vett.

ERA II 187, 281 (97) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laps kangesti nutab, antakse lapsele kommeli vett. ERA II 187, 281/2 (100) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv/lend/Kui loomal äkine, siis leigetakse taal kõru lõhki ja antakse taale seda verd sisse.

ERA II 187, 282 (102) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Mailaste vastu - kukemarjad.

ERA II 187, 282 (104) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
See rohi, millel pruun tolm sees on (kasub heinamaadel), on ka üle kärnade ja mailaste.

ERA II 187, 326 (7) < Karja khk., Pärsamaa v., Tiitsuotsa k., Hentriku t. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Aadu Toomessalu < Priidu Peetres, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Hundiks käimine. Purtsast Kapsi Taavi ja Tämba Liisu käind vanasti ikka seltsis hundiks. Taavi olnd õieti vanamees, ta ei jõudnud enam joosta. Kui nad lambakarja sega läind ja neid püüdnud, siis Taavi ütlen ikka: "Liisu, sirka." Liisu kamandan jälle omakorda Taavid: "Taavi, põika sa edasi kõrva!"

ERA II 187, 331 (14) < Karja khk., Leisi v., Meiuste k., Kase t. < Karja khk., Riigi v. - Aadu Toomessalu < Kustav Allik, s. 1861 (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Potermann, egas majas on oma potermann, ka egas laevas on ta. Kui potermann ennast näitab kuskil, põleb see maja maha. Laev läheb hukka, kus potermann ennast näha annab. Üks Riigi valla mees olnd kunagi oma laevaga Rootsi meres. Mees oln parajasti ööse valvekorral, teised kõik maganud. Äkist ta näin, suur punane mõrra moodi asi ronin laeva masti. Siis kadun säält ära. Kui nad söitma hakkand, läin nende laev Soome holmide otsa puruks. Laevamehed uppund teised kõik ära, ainult tema ja kapten pääsenud eluga.

ERA II 187, 332 (17) < Karja khk., Leisi v., Meiuste k., Kase t. < Karja khk., Riigi v. - Aadu Toomessalu < Kustav Allik, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Libahunt on jälle üks liba inimene, kes tööd ei tee, küla kaudu pääle läägerdab. Valejutusi teeb, teiste pääle valetab, inimesi riidu ajab. Öötakse ja ka vahest mõne naise kohta "va inimese liba".

ERA II 187, 339/40 (26) < Kihelkonna khk., Vilsandi s. - Aadu Toomessalu < Aleksander Kütt, 70 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Näkineiu. Meil sii Aarma allikas elavad üks kena näkineiu. Seda olla näinud üks madrus ainult ükskord. Laevamehed tulnud maale nii õhtu ees ja läind siis kõik ära, üks jäänd maale, et külase tütruku juure minna. Polla aga tütruku juure saand, läin siis heinaküüni ja pand magama. Korraga ta kuuleb: nii kena lauluhääl tuleb Aarma allikast. Äkist näeb mees, et näkineiu istub küüni katusel ja kammib oma juukseid kuldkammiga. Ta vaatab allika poole ja see näib taale nagu mõni kena "rahter" kus inimesed sihes söövad ja joovad. Mehel tuleb meelde, et on neljasse õhta täiskuu. Ja sel ajal kutsub Aarma allika näkineiu kõikide laevameiste hingesi, kes Vilsandi juures hukkunud, oma juure sööma ja pidutsema.

ERA II 187, 402 (165) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. - Aadu Toomessalu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Enne ei tohi maa pääle kõhuli panna, kui on kevadel müristanud. Müristamine võtab külgehakkavad haigused maast ära.

ERA II 187, 406 (175) < Karja khk., Leisi v., Pöitse k. - Aadu Toomessalu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Joomast, mis inimesed maha püllunud, eriti aga õlut. Selle kasutanud maa-alused oma joomaks, mis maha läin. Inimesed ütlend ikka, kui midagi maha läin: "Maa-alused tahtavad jo ka saaja."

ERA II 187, 466 (85) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Minu lapsepõlve naabruses minu isa onul Jaan Viidasel olnud see pruugiks, et nääripäeva hommiku tehtud õlenuut. Seda hoitud kuni jõulute järge, kolmekuninga järge. See päeva hommiku, kui kõik olid alles magand, võtnud vanamees see õlenuudi, tõmband igaühele perekondas - olgu laps ehk vana - plaksu mööda tagumiku: lihapudid seljast maha, taaripudid jälle selga! Seda ütlend vana iga napsu juures ja iga isiku juures. Ka minu ema lõpsis meid kolmekuninga järge õlenuudiga ja ütles, et naabrimees tehja ikka nii oma lastega. Ja jõulute järge ei antud enam liha, ainult pühapäiviti keedeti lihasuppi.

ERA II 187, 481/3 (4-6) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu < Miina Väärt (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) *red.
Veel rääkis Miina Väärt: kui ta alles noor naine olnd, oli Hakjala karjamaal väga palju huntisi olnud. Tema elukoht oli karjamaal metsa ääres. Külas kellegil olnd üks niisugune lammas, mille pea ümber käind. See söönud ööd kui päevad metsa ääres ühe kuha peal, sest niisugune loom ei mõista kuhugile minna. Üks hommiku ta vaatnud: hunt tulnud metsast kuue pojaga lamba juure ja hakkand lapsi murdma õpetama, aga ta ei olla saand seda lammast ära murda, keegi peletand ta oma lastega ära, lammas jäend murdmata. Vanad inimesed räägivad: kui hunt inimese ennem näind, siis ei olla mitte häält üles saand, aga kui inimene näind hundi ennem, siis saanud hüüda "hürjuh", see oli hunti kohutand. Meie ligidal Ahtja ja Hakjala küla vahekuhas on suured mäed ja sääl mägede peal oli suur mets. Need on nimepidi Pelissu mäed. Nüüd on see mets kõik maha võetud. Sääl metsas elanud hundid. Iga õhtu käind hundi ulumise hääl külase. Vana Väärt rääkis, tema mees käind säält metsast puid toomas, teine mees olnd tal ka selsis. Läind õhtu hiljaks, hundid hakkand neil üsna ligidal uluma. Nemad viskand puud maha, tühjade regedega sõitnud kodu, nii kui hobused jõudnud sõita. Kodus mees olnd nii äritud, et pole julgend hobust ka ree eest ära võtta. Käskind teda, tema võtnd hobuse ree eest ära ja pannud lauta. Hundid ulund mis hirmus. Hommikul läind uuest puid ära tooma. Hundid koorind hammastega puud ära. Oleks nad mitte tühjalt kodu sõitnud, hundid oleks nad ära söönud. Hundid sai hüütud pajuvassik, pajuvillem. Nüüd ei ole Saaremaal ühtegi hunti. Kõige viimane hunt viis meie külast ühe sea ja selle kõhutäiega laskes Loona mõisa metsavaht mõisa heinaküünist hundi maha.

ERA II 187, 502 (27) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Mis on saanud uppund Vaarao sõeaväest? Neist olla saanud ühed kalad. (Need kalad karjuda: Vaarau, Vaarau)

ERA II 187, 503 (29) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Miks haava lehed väriseva? Juudas poond haava otsa ennast. Haava puu naernud, siis kui Jeesust risti löödud. Üks ütles, et Jeesuse risti alumine puu olnud haavast. Praeguse aja rahvas ütleb, et haava lehel on väga nõrk kand ja raske leht, seepärast väriseb.

ERA II 187, 509/12 (38) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Veel üks juhus meie külas Hakjalas. 67 aastad tagasi, minu arvamise järge aastal 1870 oli vana Pärt Kask nii tark, et pand vankri nii seisma või kinni, et ükski hobune ei tõmband vankrid paigast, näha ei olnd mitte midagi, aga vanker ei liigu. See naine elab praegu minu naabruses, kelle varrul või joodul see asi oli juhtund (neid oli emal kaksikud tütred ja nende isa nimi oli Mihkel Saar). Nüüd vana Pärt Kask oli käind oma poega tellimas joodule või varrule, aga Mihkel Saar ei kutsund Pärdi poega joodule, Pärt saand vihaseks. Aga nüüd see olnd üks pühapäe hommiku. Joodulised hakkand kirikule lastega sõitma, hobused pandud kõik korda, järgemööda minema. Sel ajal said lapsed kõik kirikus ristitud, nüüd ristitakse kõik kodus. Nüüd vankrid, kus peal olnd tited, olnd kõige ees, aga hobu paigast ei saand, kas löö või lõika, ajab püsti ja rassib, aga vanker ei liigu. Mees läind, toond kodust teise hobuse, aga ikka ei olnd paremad, see teind sedasama. Siis laste isa Mihkel Saar toonud piibliraamatu ja lugend ümber vankri ja siis hobune saand (näha ei olnd mitte midagi) minema. Niisama olnd kõikide vankritega, kõik päästetud palvega lahti. Aga kui need hobused pääsnud, siis nad läind nii, et vankrid linnand järel. See peab tõestsündind lugu olema, seda on eit ise rääkind ja ta vanem õde rääkis seda, kui ta elas (See on surnud ja teine kaksikõde ka. Tiina elab alles ja on minu naabertalus perenaiseks ja kardab ka veidikene vanematest päritud võlusi). Tema rääkis veel: pärast jootude vana Pärdi naene Ingel käind sääl lapsi vaatamas, pand lapsed karjuma. Lapsed karjund nii et hirmus, siis toodud selle vana Ingli riidetükk salaja ja väravate alt puru, suitsetud lapsi ja lapsed pandud korvi sisse ja pandud korviga lammaste lauda ukse alla ja lastud lambad hüpata üle laste. Siis lapsed jätnud karjumise järge.

ERA II 187, 516/7 (58) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Ja veel ehk oli leitud maast tee pealt pudelikork, sellega visatud naist ja ööldud: punn perse.

ERA II 187, 530 (68) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Surmale visatud kiputäis õlut kirstule järge, kui surm kodund minema oli hakkand. Viskaja oli ütlend: "Sa pead öösel sääl seisma, kus sind päeval pandud."

ERA II 187, 707 (215) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kustpoolt metsad tempavad (üle mere kangastuvad), sõnna pöörab tuule.

ERA II 187, 709/11 (229) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
On pihladel pailu õitsid, tuleb tormine sügise.

ERA II 187, 711 (230) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
On toombul (toomingal) tutid külges (õietopsud näha), tulad linad muha teha (külvata).

ERA II 187, 715 (251) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Seisvad metsad sügise kaua nardes (lehed osalt puudel), tuleb hiline ja vilu kevade.

ERA II 187, 715 (258) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda
Põhjataeva põlemine (virmalised) teab külma või suurt sula.

ERA II 188, 169 (5) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Maalse k., Alt-Aru t. < Noarootsi khk. < Ridala khk., Võnnu v. - Enda Ennist < Anna Pestermann, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord oli ju katk rinki keind. Üks vanaeit magand ahu peal ja näind, kaks meest punaste kuubedega ja keppidega tulnd sisse ja turgand magajaid. Ta olnd üleval ja vaadand pealt, teda põle turgand ühti. Teised surnd kõik, ta jäänd üksi elusse. Jah, siis surnd kõik inimesed, Rohentse külasse jäänd järele üks vana naine ja Martna kihelkonda mees.

ERA II 188, 178/9 (19) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühes peres surnd peremees ära ja hulk raha jäänd järele. Surm oli nii järsk, et ei saand enni ütelda, kus raha seisab. Naine ja tütar otsind küll kõik kohad läbi, aga ei leia kuskilt. Üks laubaõhtu poeg tulnd põllalt kündmast ja läind kööki pastleid jalast võtma. Köök olnd tühi, sest ema ja õde olid juba sauna läind. Ta läind siis kambri süia otsima ja leidnd, et isa istub laua ääres, just kõik isa riided selgas nagu ta ikka iga pääv keind. Isa ütelnd selge sõnaga: "Te otsite raha, aga see seisab aitas kolme tünni taga nurkas." Siis kadund korraga poja silmi eest ära, muudku tuule vihin läind kõrvust mööda. Ta rääkind seda lugu ka emale ja õele, kui need saunast tuppa tulnd. Teise humiku läind aita vaatama ja seal olndki kolme viljaasta taga nurkas, üks lauatükk ja natuke mulda peal ka - karp rahaga. See lugu juhtus siinsamas külas, tütar ise rääkis seda mulle.

ERA II 188, 179/80 (20) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks teine lugu juhtus just selle pere naabris. Seal suri ka peremees ära ja tõi surnd pärast kakssada tuhat raha laua peale. Nad isi just olid näind, kui peremees tõi ja raha oli ka õige praegusajal maksev. Ta käskind veel selle raha eest osta kolm head lehma. Aga nad ei ole neid lehmi ostnd. Ütelnd veel, et kui te uusi lehmi ei osta, siis on ka praegused minu ja nende kolm lehma surndki ühe talvega ära.

ERA II 188, 200 (2) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord üks rikas vanaeit surnd ära, aga enni surma matnd eese raha salaja korja põhja, ta oli miniaga riidus olnd ja põle eese raha taale tahnd anda. Kui vanaeit raha tuhka pannud ja isi lugend: "Selle kääd võtvad, kelle kääd on seitsme venna vere siin peal ära valand," - kuulnd seda lugu karjapoiss pealt, kes parsil magand. Peale eide matmist laotatud ahi ära, aga ei leitud raha ühti. Viimaks minia olnd nii tark, ütelnd: "Mu kanal seitse kukke, tapame need ära." Tapndki kuked seal, ja kui viimase kuke veri valatud, kerkind sukasäär kohe isienesest tuha peale.

ERA II 188, 201 (4) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord olnd jälle nisuke lugu, et üks rikas vanaeit enni surma petnd eese raha korja põhja. Seekord kuulnd sulane pealt, kudas eit lugend kolm korda sõnu peale: "Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad! Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad! Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad!" Eit olnd juba puusärkis ja hakatud raha otsima - teatud küll, et taal seda pidi olema, - aga ei leita ega leita. Siis sulane õpetand, et võtku vanamoori käsi ja kraapigu sellega tuhka, küll siis leidvad. Viidudki surnu puusärgist korja ja tõmmatud ta kääga kolm korda, kohe kerkind rahakott tuha peale. Sulane saand sealt muidugi ka oma osa õpetuse eest ja olnd pärast rikas mees.

ERA II 188, 209/11 (31) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See oli mõne aasta eest, kui Peedul oli üks Saaremaa tüdruk teenimas. Ta rääkis mulle seda isi, kudas ta keind hirumandi juures. Vat ta oli Kiidika Sellal teenimas ja sealt jähi tal kaheksa tuhat palka saada, nüid ta läks siis hirumandi juure vaatama, kas saab selle kätte või ei. Tal põle rohkem raha koguniste olnd kui 150 senti ja see olnd tal taskus. Nii kui ta uksest sisse läind - hirumandid olnd Iie toas - kohe ööldud taale: "Sul oli 150 senti raha taskus ja see on nüid ära võetud, aga kui sa mõtled, et meie oleme võtnud, siis aeagu üks kuri asi sind taga." Tema katsund ja raha olndki kadund. Ei ta põle saand laska eesel kätt ka enam vaadata, raha oli ju läind, ja tulnd tulema niisama. Eks kodu olndki püstihull lahti, ei tüdruk saa enam magada ega tööd teha: kaks halli meest aeavad teda taga. Neli nädalat ta kannatand välla, peremees riielnd juba ja tahnd teda ära ajada. Viimaks ta siis rääkind Peedu vanaemale eese häda. Vanaema ütelnd: "Eks sa loe Issameiet." Tüdruk katsund, aga ei saa, mehed muudkui naervad. Ta rääkind uuesti emale. Ema ütelnd: "Eks sa mine lauakirikusse." Tüdruk läind pühava kirikusse, aga ei saa altari ette minna, hallid mehed seisvad ta ees ja naervad. Teised lähvad kõik lauale. Ta katsund ka minna, hoidnd isi toolipostidest kinni, ei siis kuradid põle just järele tulnd. Noh, tulnd oma koha peale tagasi ja tahnd põlvili lasta, aga ei saa, kuradid naervad. Kirik läind välla, ta läind ka teiste järele Kaagi väravast läbi, kuni reheni. Seal ta hakand nutma ja siis ta saand korraga Isssameiet lugeda. Kui saand lugend, keind kange kohin ja pauk ta sella taga ja kuradid olnd kadund.

ERA II 188, 214 (35) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kord Vanapagan hakand Haapsalust üle mere Hiiumaale minema pallajalu ja kange külmaga. Öösi olnd hobussita muna varjus nagu oleks heinakuhja ääre all kükitand. Homiku tulnd talumees reega, Vanapagan hüpand reele. Seal pugend heinakessi tuulevarju, isi ütelnd: "Kus silma, seal külma, kus sõlme, seal sooja."

ERA II 188, 219/20 (43) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Poiss vastab laimamisele lauluga./Ühes talus tahnd sulane naist võtta. Perenaine põle seda hea silmaga vaadand - sulane lähäb siis maeast minema ja võtab kuskilt saunakoha. Eks üks nellaba õhtu perenaine aeand naabrieidega juttu, sulast põle toas nähä olnd mette, ja hakand laitma: "Mis nisuke naisest veel võtab, ei tal saand meil küntud ega niidetud." Sulane põle jälle vällas olnd ühti, enni olid va pimedad ahutagused, ta olnd seal sängis pikali. Naised vaterdand parajasti, kui ta pand ahu takka vahele: "Kas ma künnan kükakil või niidan nellatöllakil - neiud mul ligemale tulevad ja pruudid mu põue pugevad."

ERA II 188, 222 (50) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorelkuul sündind pull ei hakka heasti vidama, aga vanakuu vastikast saab tubli härja. Kui aga lehmikvasikas on nooreskuus ja veel reedesel pääval, siis saab sest alles hea piimalehm; vanaskuus sündind lehma kohta ööti ikka: see nagu va härg.

ERA II 188, 222/4 (52) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tead sa "eksijälgedest" ka midagi? Vat, ma olen isi nendega hädas olnd. Siinsamas meie ja Kõnnu küla vahel põllal on ka "eksijälled". Üks sügise oli, ma läksin Kõnnu külasse Vainu sauna Leenut vaatama ja hakkan sealt tulema õhtu na videviku aegas, tahan otse üle põldude tulla, aga ei saa. No küll mina summasin ja summasin rinki, aga kange paks männamets igal pool mu ees ja kohiseb kangesti, ei ma saa edesi. Viimaks nään ühe pere tuld ja lähen, vaatan aknest sisse, ei tunne ühtegi inimest. Nüid pärast tean küll, et olin Mardi akne taga. Siis tuli mulle hermuga meeli vanaema jutt, kudas ta jõululauba õhtu Kirima lagedal eksind olnd ja kangesti suured palgivirnad igalpool ees olnd. Vanaema põle mud'u kodu saand, kui lugend tagaspidi Issameiet ja pöörnd eese suka ka pahempidi jalga, siis näind kohe, kuskohas ta olnd. Ma mõtlesin, et ei ma püha palvet hakka tüha asja pärast lugema, ehk saan ilma selleta tee peale. Viimaks ma summasin üle põlde Iiele välla. Vaatan Kuurmanni aknest sisse ja nään küll, et üks naine istub pliita ees, aga ei tunne Leenat ära. Siis ma ikka kudagi aimasin, kus olen, ja sain Veski määle, siis olid silmad korraga nagu lahti ja tulin otse kodu. Ma mõtlesin, et ega ma teistele tohi seda lugu rääkida, nad arvavad, et ma hull olen, aga Teisttoa Anna ütles, et seal on teisigi enni ära eksind. Mo ema rääkis ka nisukse loo, ta olnd jälle Võnnu metsas eksind. Ta tulnd õhtu heinamalt ja korraga eksind nii ära, et läind üks kaks versta maad kottu mööda Rätsepalt teed küsima. Seal öötud taale, et mitu inimest olla teed küsind ja eksind olnd metsas. Need peavad olema nisuksed tõotuse jäl´led: kui keegi on teisele kurja teind, siis see tõotab, et kis selle jälge astub, see eksib päise pääva aeal. Võnnu metsas olla metsavarguse pärast nisuksed sõnad pandud.

ERA II 188, 224/5 (53) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu as. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lähtrus Niinemetsa einamaal põle keegi veel ussi näind. Rahvas räägib selle kohta niiviisi, et üks vääpealik vanasti suure sõa aeal olla ussid ära kaodand sealt. Sõavägi olnd laagris ja kangesti kuiv aeg olnd, niiet kusagilt põle vett saada olnd kui Partsu allikast. Siis keidud selle allika juures hobuseid jootmas. Ükskord uss nõeland vääpealiku hobust ja siis pealik ütelnd: "Siin ärgu nähku sind ükski silm!" Sellest saadik ongi ussid kadund. Rahvas pidas sellest allikast kangesti lugu. Talve toodi sealt lähkriga vett kodu ja pesti silmi, siis said silmad terveks. Allikale olid kolmenurksed salispuud peale pandud, ei seda mäletand vanad tudidki, kis need oli pand. Seda nad ikka rääkisid, et siis, kui sõavägi seal olnd, siis olnd allikal veel kaan peal ja lukk ees ja üks pidand üsna vahti seal juures. Ei teistel põle vett antud kui sõavääle: küla kaevud olnd kõik mürgitatud, tahetud sedasi vääst lahti saada. Noh, pealik võtnd siis selle Partsu allika ja seal olnd ainult terve vesi. Sellepärast rahvas usub veel praegugi, et sellel veel on imelik võim iga haiguse vastu.

ERA II 188, 225/6 (54) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskülas oli veel teine veekoht, mida lapsed kartsid, see oli Reinu kaev. See oli küll üks imelik kaev, seda ei saand tühaks teha ega puhastada, vesi muudkui kees aga ülesse, suur kuhi oli vee peal. Vanad eided rääkisid, et Reinu kaevu oli kord hani kukkund ja Matsi-Mihkli kaevust välla tulnd. Nisuke suur veesoon pidi olema Vana- ja Uueküla vahel, seda on ikka oma tubli verst maad, et hani sai maa alt läbi minna. Vanad inimesed rääkisid veel, et Takkakurisool olla ka nisuksed augud, kus härg kukkund ühele sisse ja tulnd teisest välla.

ERA II 188, 234/5 (3) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tüdrukud riiete ja tantsuga poisi pärast võistlemas./Võndus olnd kaks seltsitüdrukut, kis tahnd mõlemad ühte ja sama perepoega. Poiss isi põle osand ka valida ja ütelnd naljatades tüdrukutele: "Kui te seitse õhtut kõrtsus ühtejärge tantsite ja iga kord isi riided selgas on, selle ma siis võtan." Tüdrukud teand mõlemad, et nendel põle nii pallu riidid ega ehtid olnd mette. Noh, keind Rannaküla kõrtsus ikka tantsimas ja Poti Liisu, kelle see poiss pärast võtnd, vaadand, et teisel tüdrukul iga kord uus siilik. Vat, teine oli nii pallu kavalam, ta korjas sugulaste kääst riided kokku ja keis nendega. Taal olnd Kureveres ema õde mehel, selle kääst toond viimaseks õhtuks veel uhke korrutise kuue. Tantsind siis selle õhtu kangesti kõrtsus ja olnd uhke oma võidu üle. Poti Liisu istund kurvalt nurkas, tal juba paar korda oli sama siilik selgas olnd. Korraga ta mõtelnd, et mis ma siin norutan, kui teine kõpsib võõraste ehetega, läind ka parandale, laulnd isi loo ja tantsind: Kõps, kõps, kõps, kõrr, kõrr, kõrr, vidi, vidi, vidi, võrr, võrr, võrr, muude ehted ja muude helmed, oma ümbrik ja võera vammus, Kurevere Else korroline! Saand ta sedasi laulnd, teised hakand kangesti naerma ja ta läind uksest välla kodu.

ERA II 188, 240 (27) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eksitaja - ei ole kuulnud. Eksijälled olid küll metsas või põllal, kui inimene nende sisse astus, siis eksis ära.

ERA II 188, 240 (29) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Haldjas on vaim, kes ilmutab ennast alati inimese näol. Kurivaim näitas ennast looma näol - kukk, koer ja jäär olid kõige kangemad.

ERA II 188, 240 (30) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Metsavaim oli vana mees pika halli habemega ja lõikamata juustega. See oli suur mees, aga väikesed vanad mehed olid pöialpoisid.

ERA II 188, 240 (31) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord vaene karjapoiss läind nuttes metsas mööda teed ja näind korraga tuld ja pika juuste ja habemega mehi tule ääres. Need annud poisile kuuehõlma sisse süssa, aga sööd olid rahad, mis poiss pärast leidis. Need olid metsavaimud, kis tule ääres istusid. vesi ERA II 188, 240/1 (32) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras/vesi/Vee sees oli näkk, mis oli valge olen, kis viis lapsi vette. Vahel oli näkk ilus naisterahvas, pikkade juuste ja kalasabaga, see oli näkineid või veeneid.

ERA II 188, 243 (46) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanadrahvas arvas siis viimistpääva tulevat, kui oli päikse- või kuuvarjutus. Ka suuri sõdasi pidi see tähändama.

ERA II 188, 244 (50) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui noortkuud esimest korda nääd ja midagi teed, siis teed seda terve selle kuu läbi.

ERA II 188, 245 (58) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuuga tehakse saunavihad ja luuad, siis kerbud ei tule tuppa.

ERA II 188, 245 (62) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuuga äästatakse põldu, siis rohi kaob põllalt ära.

ERA II 188, 246 (66) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar pidi olema targa neitsi siiliku krundiriie, sealt võeti siiliku krunti.

ERA II 188, 246 (67) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaarel mõlemad otsad maas on, siis ta joob.

ERA II 188, 246 (68) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar heasti lookas on, siis vihm jääb ruttu üle, kui ta lame on, siis tuleb pikem sadu.

ERA II 188, 250 (93) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui noortkuud esimest korda näed, siis pead rahakotti raputama, siis raha ei saa otsa.

ERA II 188, 272/3 (36) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ega vanasti sedasi püitud kui nüid. Siis võeti aerud kätte ja mindi Stukholmigi, Pärnu alla püigile sai alati aerudega mindud. Üks mees teind ka esimese purju, viind rullis laeva ninasse, isi palund: "Me võtame ta küll juure, Jumal aidku teda tarvitamast!"

ERA II 188, 275 (43) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äi sii meres põle näkki olnd. Heltermaa sadamas oli küll. Me läksime ükskord, noored tüdrukud koos, sinna ujuma ja nägime alasti naise kõhuli maas, juussed tegid latsaku, latsaku vee peal. Me kartsime ja tulime ära. Üks vanainimene ütles siis sedasi: "See oli hea, et te ära tulite, mudu ta oleks teit ära viind." Siis ta õpetas meit, et enni, kui ujuma minna, kolm kivi vette visata ja iga kord ütelda: "Näkk, säh söö kakk ära, ära söö mind ära!"

ERA II 188, 278 (54) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Luguse külas üks naine kardab kangesti nõidust, siis ta ütleb igale inimesele, kes ta loomi nääb: "Haista putsi, haista perset!"

ERA II 188, 286 (99) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näku-täkk pesi riideid siin üheskohas aukus tumpsat, tumpsat, tumpsat ja loputas jälle sorra, sorra.

ERA II 188, 287 (107) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrke suitsetati ja keedeti iga kevade kase- ja kuusekoortega.

ERA II 188, 290 (121) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Piibutuhka ja tõrva pandi haigele hambale.

ERA II 188, 299/300 (6) < Käina khk., Putkaste v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tõlluse ja Vanapagana tüli. Ennivanasti Tõllus ja Vanapagan läind tülisse. Vanapagan uputand eese Sõrvesäärde meresse ära. Enni surma visand peoga liiva maale ja ütelnd: "Pallu põrssaid ja pisut podi." Sellest saadik on Saaremaal kangesti pallu põrssaid ja kehva maa pärast süia nendele vähä anda. Tursad söönd Vanapagana liha ja närind kondidki ja kui tursad surevad, siis nende suu jaab sellepärast lahti. Kui ma laps olin, ei ma julgund tursakala süia, sellepärast et need Vanapagana konte närisid.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]