Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 3, 235 (3) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tütarlaps sündis Pati-Ristikülas, siis pandi ta vanadesse meeste pükstesse, siis pidada tal palju kosilasi olema.

ERA II 3, 235 (4) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui poeglaps sündis Pati-Ristikülas, siis pidi ta pandama seelikusse, et tal küllalt tulejaid naiseks oleks.

ERA II 3, 235 (5) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene või loom äkki haigeks jääb, siis on tuulerabandus sellel. Haigus on tuulest saadud. Tuulerabandse sõnad on: "Naelatuul, põhjatuul, loodetuul, vesikaaretuul, idatuul, läänetuul, lõunatuul, keskhommiku tuul, päevatõusu tuul." See tuleb kolm korda läbi lugeda. Iga kord tuleb seda teha ühe hingetõmbega.

ERA II 3, 237 (5) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Anna Põder, s. 1862 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Teder lendas teedarista, Teedarista, mättaista. Hobu jalga nikastasin, Mina arsti aitan jälle.

ERA II 3, 239/40 (1) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Jaan Kurm, s. 1833 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pati Ristikülas on elanud mõnes talus tondid, neile on pandud kambriotsale üles süüa igasugust toidukraami. Vanatondid pole tasuks selle eest jälle mingisugust paha teinud.

ERA II 3, 247 (4) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Karl Tints, s. 1881 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui karja esimest korda metsa aeti, siis öeldi Laiksaare Mõisakülas "Issa poeg ja püha vaim" loomadele. Kui kari esimesel päeval jälle koju tuli, anti loomadele soola ja leiba ja öeldi igale loomale ikka sinna juure veel "Issa poeg ja püha vaim". Miks just nii tehti ja öeldi, seda jutustaja ei tea.

ERA II 3, 251 (16) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Karl Tints, s. 1881 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikatse sõnad. Kivi otsa kips ja kannu otsa kaps, koeratüra nups ja liige paigal laks.

ERA II 3, 254 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vasika tervekstegemise sõnad. Tuhkrud ja tulipunased. Mii ja möö. Kõigist ilma hääledest ja põhjatuuledest. Mede vasikad saagu libedaks ja siledaks.

ERA II 3, 260/2 (16) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Korra tahtnud ühte meest kaks tüdrukut. Ühe kosinud mees omale naiseks. Teine aga olnud kositu pääle kole kade. Muutnudki naise soeks (libahundiks). Soeks muudetud naisel olnud väike laps. Pärast naise kadumist ilmus valts naine sängi, ütles enese haige olevat. Mees muidugi ei märganudki, et see naine õige pole. Korra tulnud aga metsast susi, tõmmanud lapsehoidja käest lapse ja jooksnud lapsega metsa. Laps karjunud hirmsasti. Pärast olnud aga laps metsas suure kivi kõrvas maas, pole enam karjunud ega kedagi. Teise korra näinud jälle lapsehoidja, kui susi lapse metsa viinud. Läinud järele vaatama. Näinud: hunt ajanud naha maha. Olnud siis päris harilik naine - lapse endine ema. Naha visanud kivile, ise hakanud last imetama. Pärast jutustanud lapsehoidja juhtunud lugu mehele. Läheb mees kohe targa juure küsima, kuidas naist tagasi saab. Tark õpetab: võtku mees kätte, tehku tuli kivile ja ajagu see tuliseks. Kui naine naha maha ajab ja kivile viskab, siis põleda see ära ja naine jäädagi inimeseks. Kütnudki mees kivi tulipalavaks. Tulnud jälle metsast susi välja, viinud lapse metsa, hakanud last imetama, naha aga tõmmanud maha ja visanud kivile, mis sääl ära põlenud. Nii jäänudki naine naiseks. Võltsnaise põletanud mees sel ajal ära, kui see oma emaga saunas olnud.

ERA II 3, 263 (19) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Poisslapsel ei ole pääle sündimist kohe käsa kinni mässitud, siis saada poisist virk mees. Tütarlaps kistud pääle sündimist kolm korda püksisäärest läbi, et ta ruttu mehele saaks. Samuti pidi antama külakoertele mett-leiba ja võid-leiba tütarlapse sündimise puhul. Ikka sellepärast, et tütar mehele saaks.

ERA II 3, 267/8 < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k., Ura t. - Eduard Johannes Kase < Mari Jõõks, s. 1870 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja onu kiskunud kord metsas lõhmuse niini köite jaoks. Niinte hautamiseks olnud tuli tal maha tehtud. Kord öösel huiganud keegi metsas. Onu huiganud tule äärest vastu. Tulnud metsast välja noor tore preili. Tulnud vanamehele kallale, näpistanud ja öelnud sääljuures: "Või vanamehe kella! Või vanamehe kella!" alalõpmata. Preili kadunud ära, siis tulnud aga metsast valge mära välja ja hakanud tulele kusema. Tahtnud tuld nii ära kustutada. Kusenud ikka tulele. Pole ka ennem järele jätnud, kui onu hakanud lugema tagurpidi meieisat. Siis kadunud ka valge mära päris ära.

ERA II 3, 272 (1) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kurm, s. 1843 (1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanast Ristikülas Pati vallas laps sündis, siis tõmmati laps veepange kandme alt läbi, et ta ära ei upuks pärast eluajal.

ERA II 3, 274/5 (5) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kurm, s. 1843 (1928) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pati-Ristiküla Matsita peremehel vanal Andres Riisil olnud Tõnise vakk. Igast uudseviljast ja muust talu majapidamise saadusist pidi ta sinna esimesed peotäied või osakesed viinud olema. Teistel taludel Pati-Ristikülas polnud Tõnise vakku. Toris ja Vändras olla neid palju olnud. Ka Matsi talu peremees A. Riis olnud Torist pärit. Kes Tõnise vakasse puutunud, see pidi sellest haigeks jääma. ERA II 3, 286/7 (2) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Peeter Kõun, s. 1858 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda/raha/Voltveti Vabrikumäe rahahoidja. Kord öösel sõitnud keegi Tartu mees Pärnusse. Kui ta Voltveti vabrikust mööda sõitis, tuli talle valges riides preili vastu. Käskinud enesel suud anda. Mees pole julenud. Siis palunud preili, et ta preili omale pääle võtaks. Ka seda pole mees julenud teha. Siis käskinud preili meest endale lüüa piitsaga. Mees pole ka seda teha julgenud. Sõitnud mees rahulikult edasi. Saanud Kärsu kõrtsi kohale. Sääl kohal hakanud preili nutma. Seletanud siis preili mehele, et tema olla Voltveti Vabrikumäes asuva varanduse valvaja. Mäe sees asuda suur varandus ja tema olla nõiutud seda valvama. Mees, keda nüüd käskinud enesele lüüa, suud anda ja edasi viia, olla samal päeval sündinud, mil tema olla ära nõiutud ja oleks võinud teda ära päästa teda puudutades. Tasuks oleks ta mehele hulk raha annud. Mees pole aga julenud teda päästa ja nüüd pidada ta jälle ootama sada aastat, kunas sarnane mees jälle mööda sõidab, kes sündinud samal päeval, mil tema ära nõiutud.

ERA II 3, 307/8 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Toomas Ollino, s. 1849 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Emane kurat küti juures. Korra olnud mees mõtusemängu ajal metsas küttimas. Jäänud ka metsa ööd, teinud sinna tule maha. Öösel tulnud tema juure naisterahvas ja palunud meest, et see tooks talle heinu külje alla kuhjast ja lubaks enda juure tule ääre sooja. Mees lubanud küll naisterahva tule ääre sooja, aga käskinud tal enesel heinu külje alla tuua. Naisterahvas seletanud, et tema ei saavat kuhjast heinu tuua, kuhjal olla vöö ümber ja tema ei saavat sealt ainust kõrtki võtta. Nüüd saanud mees aru, et naine on emane kurat. Naiskurat palunud ikka meest edasi, et see talle heinu tooks külje alla. Lubanud selle eest mehele maksta. Toonudki viimaks mees sületäie heinu ligidalt kuhjast. Naisterahvas heitnud heintele magama mehe vastu tule ääre. Öösel sündinud talle poeg. Hommikuks olnud aga emane kurat kadunud ühes lapsega. Samuti olnud mehe müts kadunud. Mees arvanud, et kurat mütsi ära viinud. Vaadanud aga natuke ringi ja näinud, et müts teisel pool tuleaset maas olnud. Tõstnud mees mütsi üles, et seda pähe panna. Nüüd näinud mees, et mütsi all hulk hõberaha olnud.

ERA II 3, 367/8 (8) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanaeide raha. Korra olnud ühes talus perenaise ämm suremas. Minia valvanud surija juures. Ämm pole seda sallinud, et minia tema juures valvab. Öelnud, et tema ei saavat enne surra, kui minia tema juurest ära minevat. Läinudki viimaks minia toast välja, jätnud vanaeide üksi sinna surema. Minia vaadanud aga läbi võtmeaugu, et mis ämm nüüd üksi toas teeb. Näinud, et vanaeit tõusnud sängist üles, võtnud peaaluse koti seest raha, hulka kulda ja hõbedat, matnud koldesse tuha sisse maha. Ise öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läinud siis jälle sängi tagasi ja surnud kohe. Minia läinud ka kohe kambrisse sisse, hakanud koldest raha otsima. Pole leidnud ainust kopikatki, kõige hoolsama otsimise pääle vaatamata. Viimaks tulnud talle hää mõte: tõmmanud koolnud sängist ja selle käega urgitsenud kollet mööda. Kohe tulnud raha koldes esile.

ERA II 3, 377/9 (18) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valma rahaauk Kilingis. Valma kohal Saunametsa külas jões olnud vanast rahapada. Valmaks nimetatakse ühte jõehauda Kilingi Väikseküla Napsumuru heinamaa kohal. Rahapada olnud suure lepa all, mis sääl näha on. Rahaaugust tahtnud paljud rahakatelt välja tõmmata, pole aga see läinud korda kellegil, sest suur sarapuukirja madu valvanud paja kaanel, et keegi rahakatelt üles ei vinnaks. Korra läinud Valma heinamaale, mis seekord olnud Voltveti mõisa pärält, ühes kubjaga heinale teomehed. Pole teomehed ühes kubjaga pühapäeval Voltveti mõisa läinudki, vaid jäänud Valma heinamaale. Pühapäeval hulkunud mehed ümber jõe ääres. Korraga silmanud teomehed jões lepa all suurt rahakatelt, mille kaanel suur kirju, sarapuukarva uss valvanud. Uss vaadanud meeste poole, ise limpsanud keelt. Mehed rääkinud asja kubjale. Otsustanud siis katal ühisel nõul jõest pika poomiga välja tõmmata ja raha ühetasaselt ära jaotada. Mehed kõik sellega nõus. Otsitakse kohe paras teivas, mehed pistavad selle katla sangadest läbi ja hakkavad üles kaaluma seda. Kaaluvad, kaaluvad, katal kerkib. Sarapuukarva uss kaob katlakaanelt ja varsti on katal veepinnal. Nüüd hakkab juuresseisval kubjal kahju, et ta oli lubanud raha ühetasaselt ära jaotada. Ütleb kubjas kõvasti: "Juua saate küll nii palju kui tahate, kuid raha küll ühetasaselt ära ei jaota." Kohe murdunud teivas, mis rahakatla sangadest läbi pistetud. Rahakatel kukkunud kilinaga-kolinaga tagasi jõkke, sarapuukarva uss ilmunud jões katlakaanele, laksutanud ise lõugu. Pole lasknud kellelgi puudutada katlasse. Nii jäänud Voltveti teomehed rahakatlast ilma ja pole seda tänapäevani keegi Valma haudadest veel kätte saanud.

ERA II 3, 379/81 (19) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lähkma rahaauk Kilingis. Lähkmal Kilingis elanud keegi Jüri nimeline mees ja vigane poiss. Jüri olnud varemini jõukas mees, nüüd olnud ta vaeseks jäänud. Korra ilmunud unes tema juure keegi ja käskinud teda jõe kaldalt Lähkma suure küüraka lepa alt tuua ära rahapada. Ta pidada veel ühes võtma samast talust vigase poisi ja sellega koos raha välja kaevama. Mees tõusnud magamast üles ja rääkinud seda ka vigasele poisile, mis temale unes kästud. Vigane poiss pole uskunud, et Jürile niiviisi kästud ja pole kaasa tulnud raha välja kaevama. Heitnud Jüri uuesti magama, tulnud jälle keegi tema juure, kes käskinud teda tuua ära vigase poisiga koos raha Lähkma küüraka lepa alt. Jälle tõusnud Jüri maast üles, käskinud ka vigast poissi tulla kaevama, poiss pole tulnud. Mees heitnud magama. Kolmandat korda tulnud tema juure unes sama mees, kes teda varemini käskinud raha ära tuua. Käskinud nüüd minna Jüril üksinda rahaaugule raha tooma. Pärast tulla aga Jüril ka vigasele poisile osa anda. Midagi ei tohtida aga Jüri karta. Küll seletanud mees, kes Jürile unes ilmunud, et see sõja aegu maetud raha olla, mida ainult näitamise pääle kätte saab. Sellest hoolimata kartnud Jüri ja pole julgenud minna rahaaugule raha välja kaevama.

ERA II 3, 383/4 (22) < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k., Napsumurru t. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pärnu jõe tulek. Muiste pole Pärnu jõge praegusel kohal olnud. Jõe toonud praegusesse kohta hall vanamees kolme härjaga. Vanamees kolme härjaga olnud sinikashall ja käinud mööda taevaalust. Jõgi tulnud taga. Samuti toodud ka Tori jõgi praegusesse kohta.

ERA II 3, 391/4 (25) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kilingi Kahjamäe rahaauk. Kilingis elanud vana Sõõla Kai oma vennaga. Olnud mõlemad vaesed ja viletsad, elanud üheskoos. Kord öösel näidatud Kaie vennale unes: hall vanamees tulnud tuppa, käskinud vennal ka Kaie maast ülesse ajada ja siis minna Kahjamäele sellega koos ja säält Kahjamäe kase alt välja kaevata rahapada. Midagi ei tohtinud nad aga karta. Ajanud siis vend Kaie maast üles, käskinud kaasa tulla Kahjamäele rahapada välja kaevama. Seletanud talle oma unenäo ja hoiatanud õde, et see midagi ei kardaks. Läinud siis Sõõla Kai teele oma vennaga Kahjamäe poole. Tulnud neile kõigepäält vastu imelik kolu. Seda pole nad kumbki kartnud. Selle järele tulnud neile vastu suur lehm, lüpsik sarvis. Lüpsik kolisenud koleda häälega. Lehmal olnud koledad põlevad silmad ja ta jäänud just Kaie ette seisma. Kai pole sedagi kartnud. Siis tulnud neile vastu kole röhkiv emis ühes poegadega. Ka seda pole kartnud ei Kai ise, ega tema vend. Viimaks just Kahjamäe jalal tulnud neile vastu just väga kole ja imeveider lummuts, (nagu jutustaja räägib) ja ka seda pole kartnud ei Kai ega tema vend. Jõudnud Kahjamäele. Kase juure alt pahemalt poole, nagu õpetatud, hakanud kaevama. Korraga hakanud hirmsasti müristama ja välku heitma. Vihma tulnud nagu oavarrest. Öelnud siis Kai vennale, et ärme nüüd kaevame, kui õige hirmsasti müristab. Ootame seni, kuni kole müristamishoog üle läheb. Jätnudki Sõõla Kai ja vend kaevamise. Kohe olnud välk ja müristamine kadunud. Taevas selge, tähed taevas - ei vihma kusagil. Kai ja vend uuesti kaevama. Kaevavad ja kaevavad, rahapada aga pole enam augus olnud. Kuulda olnud ainult kolin, kui vend kord labida õige sügavale maa alla pistis. Küll siis rahapada maa alla vajus igaveseks. Ei ole nad leidnudki sel ööl Kahjamäe kase alt rahapada. Järgmisel ööl ilmunud Sõõla Kaie vennale unes rahaauku kaevama minna käskija vanamees uuesti. Öelnud, et nad ei oleks kartma pidanud. Oleks nad müristamise ajal olnud edasi kaevamise juures ja oleks nad siis katla välja kaevanud, siis poleks midagi erilist juhtunud. Müristamine ja välguheitmine oleks kohe pääle selle vaikinud ja mõlemad oleks saanud rikka(i)ks inimesiks.

ERA II 3, 397/8 (27) < Saarde khk., Kilingi v., Kikerpera k., Napsumurru t. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kurat eksitab Kilingi naisi. Korra läinud kaks Kilingi naist Raudsiku perenaisele viima titepütti. Eksinud aga metsa ära. Hulkunud hulk aega sihitult metsas ringi. Pole kusagile metsa äärde välja jõudnud. Viimaks tulnud neile juure võõras mees, pärinud, kus ja kuidas naised niiviisi ära eksinud ja kuhu nad minna soovivad. Naised seletanud ka ära, et nad lähevad viima titepütti külasse. Mees lubanud naisi metsast välja viia. Viinud neid aga ikka kaugemale metsa. Naised saanud aru, et see pole kellegi õige mees, vaid vanajurn ise. Istunud viimaks maha, pannud titepütid kõrvale, pannud põlled pahupidi ette. Nende juure tulnud siis ka mees tagasi, kes neile teed juhatanud ja vahepääl ära kadunud. Naised ütelnud mehele: "Tagane, saatan!" Siis kadunud naiste eksitaja. Varsti jõudnud naised ka tagurpidi tanudega ja pahupidi põlledega välja Raudsiku talu kopli aia taha, kus nad jumalat tänanud, et õnnelikult välja olla pääsenud.

ERA II 3, 398/9 (28) < Saarde khk., Kilingi v., Kikerpera k., Napsumurru t. - Liisa Talts, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kurat eksitab Kilingis metsavahti. Kilingi vallas surnud kord vana metsavaht ära. Asemele jäänud tema noor seitsmeteistkümne-aastane poeg. See läinud kord jõuluajal metsa. Eksinud ka metsa ära, kõndinud hulk aega metsa mööda ümber. Korraga märganud oma jälgede kõrval noor metsavaht pikki ahtakesi samme, tema kõndinud ikka neid samme pidi ja pole metsa ääre välja jõudnudki. Viimaks olnud noore metsavahi kõrval ka võõras mees. Lubanud see viia välja metsast noortmeest. Noormees kõndinud ka siis metsast tulnud mehe kõrval edasi. Märganud aga metsavaht viimaks, et mees teda sugugi metsast välja viia ei kavatse, vaid ainult metsa mööda ümber eksitab. Istunud siis mees lumele maha ja hakanud ennast riidest lahti võtma. Riided pannud tagurpidi selga, pastlad tagurpidi jalga. Ka eksitaja jäänud mehe ette hargis jalgadega seisma. Küsinud, mis mees nüüd teha. Vastanud noormees, et ajada higiseid riideid vähe teisipidi selga. Nüüd kadunud eksitaja mehe kõrvalt uuesti metsa. Mees jõudnud ka kohe Saunametsa talu aia ääre välja.

ERA II 3, 399/401 (29) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Talts, s. 1867 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kurat pakub metsavahile raha. Korra eksinud üks Kilingi metsavaht metsa ära. Pika ümbereksimise järele jõudnud välja Kivilaane Abrami kõrtsi juure. Kõrtsis öelnud: "Nüüd eksisin hulk aega metsas ümber, peaks kurat mulle nüüd hulga raha andma!" Kõik kõrtsisolijad hakanud mehe soovi pääle naerma. Metsavaht tulnud kõrtsist välja ja läinud metsavahelist teed koju poole minema. Jõudnud tüki maad edasi, kuulnud äkki kõrvulukustavat vilet. Ei ole mees seda sugugi tähelegi pannud, läinud edasi natuke ehmunult. Natukese aja pärast läinud justkui keegi temast metsas mööda ja vilistanud veel kõvemalt, kui varemini. Tüki ajapärast vilistanud tal keegi just kõrval nii et tal kõrvad lukku jäänud. Mees vaadanud ringi. Kurat olnud tee ääres, just tema kõrval, ise kõlistanud pika orgiga raha hunikust, mis tal kõrvas maas olnud. Küsinud mehelt: "Luba mulle, mis lubad, selle raha saad omale." Metsavaht vastanud: "Tagane minust saatan!" Läinud ise rahulikult edasi. Kurat jäänud tee ääre kohkunult oma rahahuniku juure maha.

ERA II 3, 417 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja Abjas. Jutustaja ema näinud kord, kui ta alles väike olnud, kuidas väike karjapoiss lambatallest lendaja läbi laskis ja talleke kohe surnud. Olnud väga selge hommik. Karjapoiss öelnud, et nüüd eriliselt hää olla lendajat saata. Pannud lendajaks sukanõela. Tall surnud kohe kivi otsa ära. Kuidas karjapoiss lendaja välja saatis, seda ei tea jutustaja.

ERA II 3, 417/8 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja saatja Abjas. Abjas saatnud ühe talu peremees teise talu loomadele lendajaid. Loomad lõpnud alati sääl lendaja tõttu. Looma kops pandud aga sääl talus kord aia vahele. (Muidugi lendajast läbistatud looma oma.) Üheksa tahilist nõela läbi. Pärast keedetud kops ühes nõeltega pajas umbkaane all ära. Siis tulnud, kui kops pajas keenud, teise talu peremees, kes lendajat saatnud, sinna talusse sisse, tahtnud juua või midagi muud asja. Midagi pole talle aga antud. Siis surnud nõiduja lapsed selle järele kõik ära.

ERA II 3, 418 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nõiutud jõgi Kanakülas. Korra nõidunud keegi nõid Voltveti-Kanakülas jõe ära, nii et kõik loomad, kes jões joomas käinud, sinna viimaks ära uppunud. Iga päev uppunud jõkke üks loom karja hulgast ära. Viimaks pole enam keegi oma karja julgenud Kanaküla jõe äärde jooma ajada. Kes jõge nõidunud, seda ei tea jutustaja.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]