[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 12, 335/6 (25) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Püssi "võim ära võetud". Tartumaa sees, Pedja ääres eland Küünissaare Otter. Tema võtnud mõnel püssi võimu ära. Kui kuulnud, et metsas lastakse, ütelnud: "No lase pääle, ega sa jänest maha ei saa!" Siis laskja pole enam looma maha saand, tee, mis sa tahad. Kord ta kutsund kõik kütid kokku, pannud kuke aiateivasse seisma ja käskind maha lasta. Kõik kõmmutand kohe hullu moodi, kuid kukke maha pole saand. Näe, tal olnud sihuke kange võim.

ERA II 12, 340/1 (37) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: püssi lasta looma nina all; põhja poolt räästast õlgi võtta ja nendega suitsetada, et suits läheks loomale ninasse; ustelt kaapida, risti nugadega (noaga ristamisi, ennem ühele poole ja siis teisele poole) ja sellega suitsetada; kolm kanamuna sisse anda.

ERA II 12, 341 (38) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: ...ilmast tulevat... aga vahel olevat ka teise inimese jonn ja kadedus... must põletikukoht on kohe näha ja auk sees, et pista näpuga... Mis eest läbi löödud, sellest enam asja ei saa, mis tagant, sellest võib veel saada.

ERA II 12, 341 (39) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul: hammastega looma keele otsast kinni võtta ja kohe hammustada. Niisugune verelaskmine olevat veel viimane abi. Kui see ei aita, siis ei aita enam miski asi ja loom peab surema.

ERA II 12, 346 (48) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste hingatud, moast hingatud. On mõnes kohas sihuke hall koht, kust halba õhku käib üles. Kui niisugust tead, siis võta labidas ja kaeva säält. Kui leiad, et on "nigu silmad või õhuaugud mulla sees", siis keera see teistpidi ja aja muld pääle tagasi. Siis edespidi säält kohalt enam haigust ei hakka.

ERA II 12, 346 (49) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Moast hingatud haiguse arstimine: lõigatakse tervest söödist mättaid ja nendega vaotatakse.

ERA II 12, 347 (51) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Umbratta veega arstitavat ka maast hingatud haigusi. Metsas kasvab taimi, mis nimetatakse umbrattad. Neid tuleb ummukses keeta ja selle veega siis pesta.

ERA II 12, 349 (4) < Simuna khk., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Jutustaja vanemad on rääkind, et rootslased võtnud Vesneri vallas Kob/r/atu külas maa seest välja varandust ja viind ära, "Võtnuvad ühe määrdetünni säält välja, nagu tead, on niisugused kõrged, kissi teab, mis nad säält said, kellele nad näitasid."

ERA II 12, 349 (5) < Simuna khk., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Vesneri mägedest on kunagi välja kaevatud kaks koormat vanaaegset varandust.

ERA II 12, 351/2 (13) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Emumäel (siin lähedal) metsa ei olevat, kuid "ära eksitab". Jutustaja ise tahtnud minna Koila külasse. Kõik paistab korraga hoopis teistsugune. Ei tunne enam äragi ennem päris tuttavaid kohti. Läheb esimese talu ukse taha ja koputab ega mõista ikkagi veel, kus on. Alles siis, kui inimene välja tulnud, saand aru, siis nagu silmad läind lahti.

ERA II 12, 352 (15) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk vanal ajal käind, jah, inimese kujul ringi. Kui väljal töös oldud, korraga hõigand eemalt tutva inimese häälega. Kes vastu hõigand, see jäänd haigeks ja surnud ära. Kes pole midagi rääkind, vaid põgenend ära, see jäänd elama.

ERA II 12, 353 (16) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vesneris olnud Kuia vanamees. Tema teadnud nikastuse sõnu. Kui näit. lehm jala ära nikastand, toodud vanamees sinna arstima. Tema sõnad käind vist niimoodi: "Nikatsi, nakatsi, Jeesus läks jala keriku."

ERA II 12, 358 (25) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulerõuged: põhja pool toa nurga ääres tuulepesadega vihelda, siis kaovad ära.

ERA II 12, 358 (26) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maalised: keedetakse maavitsa vett ja sellega pestakse.

ERA II 12, 358 (27) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tulest hakand haigus, pannakse vette üheksa sütt, kuid tagurpidi lugedes (üheksast üheni). Selle veega pestakse, kui on vesised rakud ihu pääl.

ERA II 12, 375 (10) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaaveres on Kaasiku mets. Sääl metsa vahel on ühele mehele tulnud öö ajal vastu punane kass ja hüpand õlale. Siis karand kiiresti vasemale ja paramale õlale, kolm korda edasi-tagasi, hüpand maha ja kadund jälle.

ERA II 12, 375/6 (11) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas teeb sukka. Jutustaja ja tema õde läind ühel ilusal pühapäeva õhtupoolikul - ikka mitu hääd aastat tagasi - Las/i/nurme Aukamäe metsa vahelt läbi, kui näind, et teest eemal põlend tuli ja tule ääres istund hall vanaeit ja kudund sukka. Ometigi vihma sadand, kuid eit istund ja kudund sukka, nagu poleks tal sest midagi. Nemad peatund ja silmitsend teda, kuid eit pole nägu tõstnud. Siis nad arvand, et mis see muud oli kui haldjas.

ERA II 12, 381/2 (17) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Oma väljal eksind. Üks küla naine eksind kord oma küla lähedale ära - siin olevat üldse palju eksimisi - ja müdrand tükk aega edasi-tagasi kuhugi välja jõudmata. Viimaks kuulnud eemalt mingisugust mühinat ja kohinat. Tuleb ligemale - nagu saovedamise hääl ja saand nähtavaks - nagu ilmatu suur hoone tulnud mööda teed tema poole. Naine ehmund koledasti ära, mõtelnud, et mine tea, mis küll nüüd juhtub, kükitanud tee ääre maha ja hakand nutma. – Viimaks hüüdnud koera, et: "Pontu, tule sinagi mu juure!" Koer tulnud ja siis kohe läind silmad lahti: olnud oma väljal ja ei kuskilgi kaugel.

ERA II 12, 382 (18) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kadiküla ja Koila mõisa vahel olevat korduvalt eksimisi. Üks mees käind ühe ööga enne kolm korda ümber Parra kaasiku, kui viimaks õigele teele sattund.

ERA II 12, 382/3 (19) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vana Grünberg hakand Paalilt (Paali t. Kadikülas) Koila mõisa tulema (see vahe pole vist 1 kilomeetritki) ja eksind väljale ära, ta tahtnud tulla otse üle välja. Ja - nagu ta rääkind - kaks tundi olnud eksind siin väljal. Viimaks näind eemal inimest, läind selle juure, et teed küsida, see naine olnud Leeni, säältsamast talust, kes natuke aega pärast teda hakand tulema samas suunas. Mõlemad eksind. Udune õhtu, ei oska kuhugi minna. Läind siis kahekesi Paalile tagasi, võtnud säält otse sihi mõisa pääle, siis saand siia välja.

ERA II 12, 385/7 (21) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hans Veku - kullakaevaja See olnud üks Mäistest pärit mees. Tema iseloomustavaks jooneks olnud rahuldamatu iha - otsida kulda. Ega ta mõistusega vist kõik korras pole olnud. - Alati ta näind unesid peidetud varandusist ja käind kaevamas mitmes ja mitmes kohas. Labidas õlal ja kollane koer kaasas, nii rännand ta ühest kohast teise. Saand omale hüüdnime "kullaisa" ja "kullaonu". Nüüd olevat ta juba kaks aastat kadund ega teata, kuhu jäänd. Mõned arvavad, et kuskil liivaaugus on kallas alla libisend ja küllap ta jäänd sinna kalda alla. Kadund järsku ära ja keegi pole otsind ka. Oleks ta kuhugi maa pääle jäänd, oleks surnukehagi leitud. Mõned arvavad koguni, et "kas oma poeg lõi mättasse või". Isa olnud ikka kaunis palju loll ja pojad hoolind tast vähe. Ja otsimas pole nad kuskil käind. Kui isa olnud juba paar nädalat kadund, alles siis hakand nad sellest kõnelema. See "mättasse löömise" arvamine olevat kaunis laialdane. Keegi on üht poega häbistand: "Kas sa tead ka, kus su isa on? Mis inime sa, kurat, oled, sa oma isa mõsukas!" Kuid hurjutatav pole rääkind vastu midagi, vaid läind alandatuna eemale. Üks imeline kuuldus on selle Hans Veku surma hiljem meelde tuletand ja vist see ongi kuuljaile "mättasse löömist" põhjustand arvata. Kadund Hans Veku vend Villem Veku ja keegi teine mees olnud metsas heinu toomas järgmisel talvel. Kui parajasti teind heinakoormat, kostnud lähedasest võsast hirmuäratavat oigamist, mis kadund H.V. häält meelde tuletand. Oigamine olnud kuulda nii kõvasti, et hobused pistnud jooksu ja alles 1½ km tagant saand kätte. Mehed ise olnud samuti ehmatand ja kohmetand, pole julgend vaatama minna sinna võsasse, kust see hirmutav hääl kostnud.

ERA II 12, 388/91 (22) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Pääsuke - teine kullakaevur. Tema olnud Torma kihelkonnast pärit, Pääsuke ta perekonnanimi. Tema kaevamispiirkond olnud õige lai. Kord käind isegi Tallinna lähedal kaevamas. Kohti juhatet ikka unes. Jutustaja olnud talus töömeheks, kus see Pääsuke ka juhtumisi olnud ja öömajalegi jäänd. Juba õhtul magama heites ütelnud: "Täna öösi tuleb mul rändama minna." Kella 12 ajal öösi tõusnud üles ja rõivastund. Pidand minema kohe välja, kuid pole olnud omal labidat. Müksand siis jutustajale külge, ta magand samas ruumis: "Kuule, ma nägin kedagi vaimus ja mul läheb tarvis labidat, kas sa tead mulle juhatada." Tema teand, et õhtul üks labidas jäänd "vöörukse" ja käskind säält võtta. Nii Pääsuke läind oma töösse. Umbes kella nelja ajal hommikul tulnud tagasi ja pugend siis jälle rahulikult magama. Kord seletand sääl peremehele: "Vat sa oled rikas mees ja mina tahan ka saada rikkast mehest. Sellepärast käin kaevamas ja kulda otsimas. Ma näen unes, vaim teatab, ja siis tuleb mul kohe minna." Salla väljadest otsind mitmest kohast kullatündreid ja kuskil, vist Emumäes pidand tema teadete järele olema isegi üks kuldtõld. Kuid kõiki peidetud asju ei saavat sellepärast kätte, et inimesed ei lubavat kaevata. Kord tahtnud hakata kaevama ühe talumehe loomatalli alt, mida muidugi pole lubatud. Seda ta kõnelend, et kui Salla väljalt leiab kätte ühe rahakatla, siis võtab siit omale naise ja sõidab Saksamaale. Kuid leitud rahast annab poole valitsusele, ostab Simuna kiriku Jeesuse ema kuju ja laseb ehitada ausambaid. Muidu see mees harrastavat sporti ja tegevat gümnastikat ning võtvat külmavee karastust, et siis tervis jälle hääs korras ja muudkui "pressib varvast". Siin ümbruses olevat tuntud ja teatud, teeb vahel mõne päeva tööd ja teenib natuke raha. Siis peseb nägu rõõsa piimaga, teeb gümnastikat ja rändab jälle edasi. Olevat umbes 50 aastat vana ja palju koolis käind, nagu arvatakse, olevat tal "viis keelt suus", nende seas inglise ja saksa. Olnud kunagi rikas mees. Tema vend olevat Vaietus, kuid miskipärast ei sallivat seda venda. Olevat siin tuntud ja teatud päeviti tööline. Vahel meeldivat talle koristada tuhka ja tahma majast välja. Kord ühes talus ta läind loomadele õlgi alla panema. Kui hiljem vaatama mindud, olnud ta juba umbes kaks koormat õlgi lauta kannud ja selle pääle veel korv ristikheinu, et "see teeb tahedaks".

ERA II 12, 402 (15) < Simuna khk., Salla v., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla mäe all olevat mitmes kohas Rootsi varandusi. Kui Rootsi sõda olnud, siis maetud maa sisse. Siis Salla mõisa kraam, kõik kuld- ja hõbeasjad peidetud ka sinna mäkke.

ERA II 12, 402/3 (16) < Simuna khk., Salla v., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla laandes olevat ka palju Rootsi varandust varjul. Kord käind siin Tallinnast kaks meest otsimas. Mitu tundi siin vaadand ja uurind, kuid pole vist leidnud seda õiget kohta. Tallinnas seisvat "Rootsi kirjad", kus kõnealuse varanduse asukoht märgitud järgmiselt: "mõisa harja kohal hobuste kopli tiigi mäel..." Kuid praegu olevat mõisa asend teistsugune. Praegune mõis olevat teisel kohal kui vana, kaevatud tiiki enam ei olevat. Praegusest hobuste koplist olevat kuuldavasti kaevatud, kuid leitud vist mitte.

ERA II 12, 405/6 (25) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
"Maast hakand" või "maast hingatud", nii nimetatavat haigust, mis hakkab maast (maalused). Kui sinna on maetud "kedagist" nagu mõni "äkilise surmaga" loom, siis säält kohalt hakkab haigust.

ERA II 12, 406 (26) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maavitsa vesi olevat maa hingatud haiguse vastu "esimese numbri rohi".

ERA II 12, 406 (27) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maavits kasvab lepapõõsastes, vee lähedal. Tal on sinised õied kollaste südametega nagu kartulil.

ERA II 12, 421 (2) < Simuna khk., Salla k. - Richard Viidebaum < Kata Tillik, u. 60 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldjad olema, kes inimesi eksitavad. Siis peab riided tagurpidi keerama ja issameiet lugema.

ERA II 12, 423 (2) < Simuna khk., Salla k. - Richard Viidebaum < naisinformant, u. 20 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad ja metsavaimud eksitavad inimesi. Kui satub nende jälgedesse, siis eksib ära. Sellest kõneldavat eriti siis, kui mõni eksib päris tuttavasse metsa.

ERA II 12, 431/2 (18) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elvi Kaasik, 16 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Suvel maha istudes tuleb ennem sinna kohta 3 korda sülitada, siis ei hakka maast miskit haigust.

ERA II 12, 441/2 (16) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Meinart Kaasik, 11 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene haldja jälgedesse satub, eksib ära. Õige tee leidmiseks peab pöörama riided pahempidi.

ERA II 12, 445 (1) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sallas on Madramäe mets. Sinna ühe küüni ette heitnud mees heinaajal magama. Magaja juure tulnud mees "mustjasrohelises riietes" (magaja näind teda kohe nagu avasilmi) ja ütelnud: "Tõuse üles! Mine minu tee pealt eest ära." Mees tõusnud küll, vaadand ringi, kuid heitnud samasse kohta jälle tagasi. Kui natukese aja pärast tulnud uuesti ja ajand teda juba kõvemini säält minema. Mees viimaks siis ikka läind ja heitnud teise kohta.

ERA II 12, 446/7 (2) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas perseli mehe suu pääl. Jutustaja isa onu olnud vana kalamees. Pedja jõe ääres käinud ta püüdmas. Õhtul pannud mõrrad sisse ja heitnud ise jõe kaldale magama. Aga haldjad teind sel õhtul sääl kõiksugu hääli ja tahtnud meest kiusata. Aga mees olnud kange ka, ütelnud: "Laku õite mu perset, ei mina sind sitta karda, karju niipalju kui tahad." Siis heitnud rahulikult puhkama. Aga vähe aja pärast tulnud üks mampsel, toredas riides, ja kui pannud kohe oma perse vanainimese suu pääle, et kas lämmatab või ära. Mees küll sülitand ja mõõrind pärast, aga mis sa enam teed.

ERA II 12, 448/9 (5) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana Küünissaare Otter, tema võind kohe püssi võimu ära võtta, kui kuulnud kedagi metsas laskmas. Kord vana Raudrusikas lasknud karu ja tema kuulnud ära, ütelnud: "No, lase, lase, ega sa teda maha ei saa." Ja kus vana Raudrusikas muudkui lasknud ja lasknud, mitu pauku kohe, aga mida enam lasknud, seda lähemale karu tulnud. Viimaks ajand teineteist taga ümber puu. Raudrusikas - oli ju kuulus kütt - võtnud viimaks pussi ja teind karu sellega vagaseks.

ERA II 12, 450/1 (8) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandust saab teha, kui võtta üheksa õlepead ja tuulega saata. Kaks peremeest teinuvat katust, olnud niisugune kõle põhituul sel päeval. Üks ütelnud: "On täna õite hää kõle põhituul. Vat sellega oleks hää lenvat saata." Teine: "No eks sa saada siis." Esimene võtnud siis üheksa õlepääd, keerand kokku ja saatnud lendva-ravanduse. Teine aga osand selle nii ära muuta, et saatja oma hobused saand selle läbi surma.

ERA II 12, 453 (11) < Simuna khk., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raudrusikas olnud vanasti siin ümbruses üks kuulus kütt. Ta õige nimi olnud Klasberg ja eland Kaavere külas. Palju ta oma elus maha kõmmutand kitsi, põtru, metsiseid ja isegi karusid. Hunte muidugi ka. Kui teda hauda viidud, jänes jooksnud surnuaial inimeste vahelt hauda ja jäändki sinna. Päris loomulik jänes olnud. Tulelukuga püss olnud veel sel Raudrusikal, millega ta jahti pidand. Nüüd olevat see Raudrusikas surnud juba mitukümmend (80?) aastat.

ERA II 12, 454 (12) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Koila laande eksib sageli inimesi. Jutustaja tahtnud kord tulla Koilasse, kuid eksind ära, kuigi mets talle tuntud. Eriti just Madramäe künkale võib kergesti eksida. Pohlalkäijad eksivat sinna õige tihti. Sääl üks perenaine olnud kord eksind ja pöörand siis suures hädas kõik riided pahempidi, kuid seegi pole aidand midagi. Siin tuntud eksimiskohti on ka Emumägi ja Lipumägi.

ERA II 12, 454 (13) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad eksitavad. Kui inime satub haldja jälgedele, siis eksib, ega's muidu.

ERA II 12, 463 (10) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Rootsi org peab kuuldavasti olema Salla mõisa maades, kuhu sõja ajal maetud palju Rootsi varandust. Olevat maa-alune kelder ja trepp minevat alla. Vanasti olevat nähtud vahel õhtuti sääl kohal tuld põlemas. Kustki on sääl kunagi välja kaevata kullakatelt, kuid pole vist kätte saadud.

ERA II 12, 484/5 (101) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi... see peab olema kurjast, teise kadedus, teine läheb teise pääle. Ühekorra üks tahtnud teisele pääle minna, ütelnud: "Ma teen enese roistust." (roist = prügi, roistust = prügist < -ks) Tüdruk joond alati rõõska piima... et teen enese roistust ja lähen piimakaussi ja kui tüdruk piima joob, siis ka selle roistu omale sisse, siis saab minna teda vaevama. Kui külmtõbi pääle tuleb, peab tahtma kohe inimese kondid ära murda.

ERA II 12, 485 (102) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmatõve vastu: a) Antud selle tõve all kannatajale süüa siili liha. b) Teine oht olnud üheksa täid haigele sisse anda.

ERA II 12, 497 (1) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ollaks eksind, peab pöörama riided pahempidi selga.

ERA II 12, 497/8 (2) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmast-tõvest. Kes seda teab, mis asjaga see külmtõbi tuleb, aga jutustaja oma mees on olnud külmastõves. Kõiksugu rohud proovitud ära, kuid miski asi pole aidand. Unes näidatud, et võtku sisse konna vett, siis saab terveks. Aga mis on see konna vesi? Pidasid kõik arud ära, et mis vesi see on. Aga pole saand seda tarkust kätte. Üks mölder annud ühe piprakauna, et pangu see viina sisse ja andku poisile üks veerandik seda viina. Nemad leotand ja annud ja saand terveks.

ERA II 12, 498/9 (3) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Tammiku koolmeister olnud ka külmastõves. Läind kord kottu välja, et siis ei saa väristama tulla. Muidu vabistand ja raputand teda, kui kätte saand. Läind ja peitnud enda väljale kartuliauku. Kui siis käind ümber augu ja karjund: "Kaarel, tule välja! Kaarel, tule välja!" Kaarel olnud vagane, pole vastu rääkind. Siis läind viimaks minema. Tema pole muidu lahti saand, kui jaanipäeva hommikul läind magand kiriku tee ääres kasukas seljas ja kaks paari kindaid käes. Kõik (möödasõitjad kirikulised) naernuvat teda. Tema (külmtõbi?) nagu häbenes siis teda. Nüüd ei ole olnud nisukesi asju. Ütlevad, et nõnna ehmatamisest ja vihastamisest tulnuvat. (Päälepanemisest ja -minemisest ei tea, kuid lisab juure:) "Tema oli nagu nõidus. Eks see old üks paha vaim, kes sii teda hüidis seal, et Kaarel, tule välja."

ERA II 12, 500 (4) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
"Moast hingatud haigus". Jutustaja mehel olnud, paiseid täis kui puru. 106 paiset olnud korraga. Ohitsend ja rohitsend siis nii, nagu õpetet. Soo äärest kolme mutimullahunniku südamest võtta peoga mulda ja kolme ukse alt ka ja panna see muld vette. Siis kütta saun ära ja viia haige vihtlema. Sellest mullasegasest veest tuleb visata leili ja vihta kasta sinna sisse. Tema mees vihelnud niimoodi. Kõik paised läind puruks ja ta olnud verine kui elajas. Aga viimaks paranend ära ja saand terveks.

ERA II 12, 501 (5) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari käes. Esimene laps närigu haiget kätt. Siis temalt küsida, kui närib: "Missa närid?" Närin nari. Missa närid? Närin nari. Kolm korda peab küsima ja vastama. Siis kaob ära.

ERA II 12, 509/10 (17) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
"Tammiku mäes on ometi praegust rahakatel sees. Kord kaevanuvad välja selle katla, pannuvad kõrvadest palgi läbi - need palgitükid olla seal praegugi (?) näha. See olnud mõisa maas ja mõisaproua kutsutud ka sinna. Üks neist üteld, et kõigile suntele ja santele peab sellest rahast antama. Kuid proua ütelnud: "Kõik peab saama mõisa, ei saa siit keegi muu... Kui kohe palk läind keskelt katki ja katel kukkund tagasi ja sügavasse maa põhja läind suure kolinaga. - Kis teab, mis nad sest prouast sinna kutsusid...

ERA II 12, 512/3 (21) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Kõik vana Salla mõisa varandus olevat ühes suures maa-aluses keldris. Üks maailmasuur kivi, see olevat keldri perse taga, võtmed seisvat keldri ukse äärel. Kelder pidand olema Salla laandes. "Teest hakkab minema trepp kuni keldri ukseni. Seda on minu vanemad rääkind ja mina räägin ka." - Jumal teab, kellele tahetakse anda, ehk antakse, kui ei taheta, ehk vajutatakse allapoole koguni...

ERA II 12, 514/5 (23) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Tartust varastet enam kui 100 a. tagasi üks rahakast ära, suur kast olnud, kus põhjatumast raha sees. Vargad saadud kätte ja viidud Peterburi. Aga üks mees saand varastelt kuulda, kuhu nad raha matnud. Teine varas ütelnud: "Meie sinna küll enam ei saa..." Kast on soldati sineli sees ja kindatäis kulda on veel kasti pääl. Kast on peidetud Salla laande, veski kohast otse üles, kahe sooaugu vahel, ühe kõvera kase juure all, kaks jalga maad pääl... Säält on otsimas käidud, kuid pole midagi leitud. - Mõtle ometi, kolme mehe (kolmekesi) heinaaegse päeva lugenuvat seda raha sääl rukki ääres, pole saand loetud... Kas sääl ei ole siis raha...

ERA II 12, 515/6 (24) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Jutustaja mees olnud põllul kündmas (siin Salla külas), olnud ise pikali ja hobused söönd. Unes teda hüütud: "Kuule, mis sa magad siin, mis su pää all on!" Tema tõusnud üles ja hakand edasi kündma, pole otsind midagi. Vat inimese märkus pannakse ju kinni. Oleks ta kohe hakand säält urgitsema, oleks ehk saand kätte. Alles teisel või kolmandal aastal käind kaevamas, siis olnud sääl nimme nagu auk, kust alla läind kohe, sügavamale (see varandus).

ERA II 12, 516/7 (26) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Siin praegust Tõnu mäelt üles minna... pole kuulnud, et oleks leitud... minu emale näidatud unes, et sinu raha seisab sääl mäel suure kivi all... ja ema näind sääl teda põlema ka... See kivi on küll alles oma paiga pääl, aga ümberringi on liiva urgitsetud. Eks neid raha-aukusid ole küll, aga kissi neid välja võtab.

ERA II 12, 517 (27) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Lassumäel Kalmu soo kaldas olevat kolm tündrit, üks siidi, üks kulda ja üks hõbedat. Sääl on ennem nähtud, et üks soldat sõitnud ratsahobusega ümber. - Eks ikka see aeg pandud, kui see suur sõda oli, see Rootsi sõda, või mis ta võis olla. Nüüd on maa sees ja keegi ei saa kätte.

ERA II 12, 518 (28) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
(Jälle varanduse keldrist) Noh, seda leidub ju muidugi (Salla mõisa varandust) Salla laanes, tee ääres, kolmnurka kivid pääl, pahemat kätt maanteest - sääl seisab kelder.

ERA II 12, 518 (29) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks mees õhtul kartulivõtjaid otsides tulnud pimedas Salla küla vahelt - korraga selge hõbeda kõlin olnud kuulda, nagu oleks kõlistet nuge ja lusikaid. Mees olnud jälle arg ja ehmund ära, et hoidku kohe, mis see nüüd on ja tulnud pleekides tulema...

ERA II 12, 519/20 (30) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hõbedaleid Salla külas. See mägi (näitab pääga) Torra ja Prügi maas, sääl ka rahaauk. Jutustaja õde olnud sääl sügisel kartulid võtmas, kui leidnud kartulivaost hulga pisikesi hõberahasid, mis olnud õhukesed nagu litrid. Leidja ehmund esiti ära nähes oma ees suurt rahahulka, läind teistele rääkima. Voh, siis tulnud kõik karjas kallale ja igaüks ahmind niipalju kui saand. Mõni juuretulija saand veel rohkem kui leidja. "Vat inimesel pannakse nagu märkus kinni," ütleb eit kahetsevalt. Pärast müüdud leitud rahad maha ühele juudile - need rahad olnud vana-aegsed - ja juut maksnud nende eest umbes 30 rubla. Seda rahaauku on jutustaja isale unes näidatud. Temale öeldud unes, et väiksed mehed on selle raha sinna kokku kannud mäest, kus seda olevat veel palju rohkem (täh. säälsamas ligidal). "Mõned helmed olnud ka leitud rahade hulgas, "lisab jutustaja. Isale näidatud unes ja öeldud, et "Sina ise ei saa, kuid sinu poeg saab." Kuid poega pole tal olnudki ja tütar siis leidnud (jutustaja õde).

ERA II 12, 520/1 (31) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Ennem, kui ta veel oma kodus olnud, üks naisterahvas läind ühel pühapäeva õhtul välja ja näind, et nende "ladu ukse pääl" söönd heinu hall hobune. Kohe hobune, mis hobune. Neil endil olnud ka hall hobune seekord, tema pidand nähtava selleks, läind tuppa tagasi ja ütelnud vennale: "Mine vaata, hall tuld koju, kas viid metsa tagasi või." Vend läind välja vaatama - ei mingisugust hobust enam - vat see olnud siis see halgjas.

ERA II 12, 522 (34) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulerõugete puhul viheldud tuulepesadega.

ERA II 12, 555 (87) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees olnud vanasti veenäkid ja veehalgjad. Kuskil külas lapsed mängind jõe ääres. Jõest tulnud välja, olnud nagu hobune. Lapsed ronind kõik selga, et hobune neid sõidab. Ühele jäänd vähe ruumi ja see ütelnud: "Oota, oota, las ma istun ka näki närva peale." Nii kui ta seda ütelnud, nii näkk olnud kadund ja lapsed kukkund sinna maha. Jutustajaeide tütar lisab juure: "See olnud sääl Simuna taga kuski küla vahel tiiga kaldal. Ja näkk viind lapsed ikka vette." Eit: "Oh, kus sa sellega! Tema tahtis niipalju lapsi ära uputada."

ERA II 12, 556 (88) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Kullakaevaja. Siin on käind jah üks kullakaevaja, kes Mäistest olnud pärit (Veku). Liivaaukudest käind kulda kaevamas. Indreku põllu sees on liiva-augu kallas alla kukkund ja sinna ta olevat vist jäändki. Koer käind sääl nuuksumas ja nutmas, aga keegi pole teda otsind. Sest on ju kaks aastat teed... nõnna on ta kadund. Teda hüütud Kullaisaks ja Kullaonuks.

ERA II 12, 557 (92) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on see, mis looma kohe läbi lööb, nõnna et ta sureb. Must põlend auk jääb järele. Kerge-ravandus on kergem, ei sureta, sellele saab abi.

ERA II 12, 583 (8) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Eduard Weidebach, 45 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hõbedaleid. 50 aastat tagasi tulnud Salla külas kartulivõtmisel maa seest palju hõberaha välja. Naised ja vao lahtiaaja kahmind omale igaüks niipalju kui saand. Pärast üks juut käind siin ja ostnud need rahad ära. Leitud raha olnud vanaaegne ja hoopis mitte Vene riigi rahagi.

ERA II 12, 583 (9) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Eduard Veidebach, 45 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla laane nukas peab olema suur rahakelder, kus Rootsi sõja ajal palju raha sisse pandud.

ERA II 12, 585 (1) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lehtpuid raiutakse tarbepuudeks ikka vanal kuul ja okaspuid noorel kuul, et siis ei lähe koitama.

ERA II 12, 596 (26) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui müristab, siis puu alla ei tohi minna.

ERA II 12, 597/8 (30) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Rahaaugu mägi olevat siin mõisa maa sees (Tammiku mõisa maas). Kunagi vanasti on sääl kaevatud ja rahakatel tulnud välja. Suur katel olnud raha täis. 13-tolline palk pandud sangast läbi, et välja tõsta. Vana mõisaproua kutsutud ka sinna seda väljatõstmist vaatama. Üks mees ütelnud proua sääl olles: "Siit saavad kõik sundid ja sandid." Kui proua ütelnud: "Hea, kui kõik töötegijad ja vaevanägijadki saavad ja mis üle on, see jääb mulle." - Kohe kukkund katel kõige rahaga auku tagasi, palk läind pooleks ja suure kolinaga läind katel kistakui sügavasse, et pole enam näha olnud midagi. See olnud Rahaaugu mäel ja mägi saand sellest omale nime.

ERA II 12, 599 (31) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Veku-kullakaevaja. See Veku-nimeline mees käind siin ka otsimas kulda. Kuskil hakand kohe õues kaevama, teisal tahtnud lillepeenrad ümber pöörda, et kulda säält alt kätte saada. Rak/k/e mäel olevat kõlakoda, selle tahtnud ümber lasta. Ühe samba kaevand juba lahti, siis aetud ta minema. Kärde mäel käind kuldtõlda välja kaevamas.

ERA II 12, 599 (32) < Simuna khk., Suur-Tammiku k., Jürtsi t. - Richard Viidebaum < Juhan Steinberg, 69 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanasti toodi jõuluõhtul õled tuppa, vana-aasta õhtul heinad.

ERA II 12, 601/2 (2) < Simuna khk., Suur-Tammiku k. - Richard Viidebaum < Mari Steinberg, 60 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui on ohatus (= maast ohatus), siis tuleb maaga (mättaga) vaotada, või ka ka hõberublaga vaotada. See aitab. Kus on nisuke halb maakoht, säält ohatab. Igast kohast mitte.

ERA II 13, 11 (1) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin küla maades olevat üks Kalmu küngas, kuhu vanasti sõdade ajal maetud. Inimese konte on säält välja tulnud. Haljaid ja jäneseid nähtud sääl ümbruses. Mees olnud sääl õitsel ja tuli olnud tal ees. Jänesed ikka keksind sääl ümber tule, suur hulk kohe. Viimaks võetud mehe jalust kinni, kui ta magand, ja veetud tükk maad edasi.

ERA II 13, 15/6 (7) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Haruldane pood jaanihommikul. Tema (jutustaja) ema olnud Tammiku külas ühes talus tüdrukuks. Jaanipäeva hommikul vara säält talu perenaine ärgand üles ja vaadand: külakari juba läind. Aga tema lehm alles kodu. Noh, ajand siis oma lehma ka välja ja läind kuni karjamaale. Sääl näind, et pole veel ainustki lehma veel. Aeg on nii väga varane; tema oma lehm ongi esimene. Tagasi tulles - Ilvekse mägi see on sääl tee ääres, sääl olnud suur pood, kutsutud ostma. Temal pole raha kaasas. Kuid poest öeldud, et täna antakse muidu, täna raha ei võetagi. Naine siis võtnud oma säält kraasid, nahkkindad ja veel ühe kolmanda asja. Aga ei enne ega pärast pole sääl nähtud kunagi mingisugust poodi. Tema ema olnud selle perenaise juures tüdrukuks, kes need kraasid saand.

ERA II 13, 19 (10) < Simuna khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Jüri Prinkman, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui haldjas ära eksitab... Siin Tammikus oli mees, kes käis Kurtnal, sääl oli tema pruut. Tee olnud talle muidugi teada küll, aga ühekorra eksind siiski ära. Mähkvere metsa eksind ära ja mässand sääl ligi hommikuni. Kuskile pole välja jõudnud. Aga kui siis keerand pintsaku pahempidi, kohe näind õiget teed ja jõudnud metsast välja. Aga ennem keerutand säälsamas ringi, kuid edasi pole saand.

ERA II 13, 31/2 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Inimene lööb sinisest ja tee või pane kuhu taht, aga ikke hüppab. Mõni ütleb, et peab kurjast tulema, et teine kuri inime peab seda tegema, et viha pärast, et vihaga saadab, et üks jumala haigus see küll ei ole. Õpetati ikke, et ukse alla panna maha ja ajada lambad üle - ega sellestki veel ära ei jäänd. Ega tema ei tapa, aga küll hirmsasti piinab. Kui ta tuleb, võtab esiti mõistuse ära, siis käed õiel ees (haigel), nagu sõidaks kuhugi: "Ptruu, ptruu! Pea, pea, pea!" Viimaks lööb sinisest. Üks joonuvad sõbraga kõrsis õlut. Olnud vihamehed, et lepime ära. Aga siis oli õllega sisse jootnud, kange vihaga - ja sarsid inimesed, need teinuvad.

ERA II 13, 32/3 (2) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõve vastu. Kui hobusel vars, siis võta see kott, kus see vars sünnib ja kuivatada ära. Kui siis säält küllest võtta ja salaja sellele sisse anda, kes on külmas tõbes haige, see pidi olema kangesti hea rohi. Muid arstimeid: kärnkonna tuhka, siili verd. Haige saand vahel teha tööd ka, ega ta alati pole pääl käind. Aga kui tulnud, siis murind ta kohe jõvetumaks.

ERA II 13, 35 (10) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti käind katk, olnud nagu luu-vare, miski liha pole tal olnud. Kepp olnud käes ja käind ühest kohast teise. Kellesse ta puutund, see jäänd haigeks ja surnud ära.

ERA II 13, 38 (24) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar hoovab maa seest vett. Kui ta üleval on, siis sadu jääb järele.

ERA II 13, 38/9 (28) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tammiku mäes olnud üks vana matmise koht. Kui vanasti säält kruusa võetud, tulnud välja inimese konte. Saarlased kaevand sinna mäkke teed ja läind viimaks salaja minema, raha pole võtnudki. Pärast selgund, et nad leidnud säält surnuluude ligidalt ühe kasti (kasti ase olnud näha), mis oli arvatavasti muidugi üks rahakast ja mis neil siis veel sellest palgast.

ERA II 13, 51 (36) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Kui külmtõbi tuleb, ega siis ei saa eest ära joosta. Ühekorra käind poisil külmtõbi pääl ja pandud ta siis sealauta, et sääl jätab rahule. Kuid ütelnud: "No minupärast pange sealauta või loomalauta, kus te tahate, igale poole pääsen mina sisse."

ERA II 13, 53 (38) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi - teiste kurjusest tuleb. Ajab hirmsasti külmetama, seepärast ongi külmtõbi. Meil Kärus oli sääl mehel. Niisuke pala ja kuum heinaaeg oli, aga kui pääle tuli, siis külm tahtis ta ära võtta. Käis pääl enamasti iga päev ja mõni päev veel kaks korda.

ERA II 13, 53 (39) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Teed mööda külmtõbi läind ja nutand: "U-u, u-u, kus sa oled? U-u, u-u, kus sa oled?" Mees läind rukkisse, peitnud eest ära. Pole talle vastu rääkind. Ja siis pole saand pääle tulla.

ERA II 13, 57 (42c) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kunsakas mees olnud see Lamba Kaarel küll. Kärus murtud kord üheksa lammast, olnud siruli maas, verised teised kõik, aga hinged olnud sees. Arvatud, et eks see ole Lamba Kaarli töö. Niisugune hunt (hundistund inimene) pole saand surmata. Veristand küll, kuid hing pole läind välja. Lammast kiskund kõri ümbert ära ja pannud siis lademesse maha. Pole saand ära viia.

ERA II 13, 61 (47) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord nähtud Laiuse järvel preilisid sõitmas, kes kõnelend võõrast keelt. Nägija tahtnud hirmutada - nad olnud päris lähedal, - kuid korraga kadund kõik ära, midagi pole enam näha olnud. Vahel nähtavat samas järves rohelisi rattaid vee pääl.

ERA II 13, 62 (48) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sääl müüride all (Rootsi linna müüride all Laiuses) peab olema kelder, kus kaks tündrit kulda. Seni välja võtmata. Iga aasta vaadatud need müürid riigi poolt üle (vene valitsuse päevil), pole lastud kaevata. Mine tea, kellele seda kulda hoitud.

ERA II 13, 62 (49) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui mõnele unes näidatakse rahaauku ja kästakse kaevama minna, siis peab minema täiesti üksinda. Vastasel korral ei leita säält midagi.

ERA II 13, 62/3 (50) < Simuna khk., Mõisama vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libehunt hakkab looma tagant sööma ja sööb seest õõnsaks. Pärishunt hakkab kõige ennem kõrisse kinni. Libehunt olevat ka ikka pärishundi tõugu. Libehundistumisest ei tea midagi.

ERA II 13, 66 (54) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ravandus tegi loomad surnust või haigest maha. Oli jälle tarku, kes vastu teatsid. Juhani-rahval siin surnud kõik loomad ära. Suur tõmmu härg tulnud õueväravast sisse, möirand veel korra, kukkund maha ja olnudki surnud. Oleks saand veel kõrigi läbi lõigata!

ERA II 13, 71 (63) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar joovat vett maast üles. Vahel olevat tal kohe nagu teine ots maa sees.

ERA II 13, 74/5 (67) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna kiriku ehitamisest. Simuna kirik tahetud ennem ehitada Tammiku mäele, kuid sinna pole siiski ehitet. Pandud kivid reele, kaks musta härga rakendet ette ja lastud minema, et kuhu härjad ise jäävad seisma, sääl ongi paras paik kiriku ehitamiseks. Ja härjad jäänd sinna seisma, kus asub praegu Simuna kirik ja ammund sääl kolm korda: Simon! Simon! Simon! Sinna on ehitet kirik ja talle antud nimeks "Simuna." Kuid see kirik pole tahtnud ikka edeneda. Kutsutud siis kõik rahvas ja õpetajad kokku ja küsitud rahvalt: "Kes tahab tulla Elmilinna võtmeid kandma?" Isal ja emal olnud üks ainuke tütar, see ütelnud: "Mina tahan!" Vanematel olnud küll kahju oma tütrest, kuid tütar tahtnud ise häämeelega minna. Kõik õpetajad ja rahvas olnud koos ja antud siis tüdrukule jumalaarmu ja müüritud ta elavalt kiriku altari taha, müüri sisse, sinna kus praegu on rist müüri pääl. Ja sellest ajast hakand kirik jälle edenema.

ERA II 13, 76 (71) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pilvetükid. Jutustaja on ise neid näind. Kui pilvetükid taevast alla langevad, siis on nagu sült, mis maa pääl ei sula. Külmatõve haiguse puhul on antudki sisse pilvetükke. Ravanduse puhul vist ka antud. Leitud pilvetükid korjatud purgi sisse ja hoitud alal.

ERA II 13, 79 (81) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kasvaja - lepapulk tehtud kuumaks ja sellega vaotet.

ERA II 13, 80 (84) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuu. Kui noort kuud näed esimest korda "täie kätega" ja paremalt poolt, siis see kuu on õnnelik.

ERA II 13, 82 (89) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kalevipoja säng. Mõisama külas, Madikse talu põllus olevat Kalevipoja säng. See on väike küngas, kaheltpoolt servad kõrgemad. Kui Kalevipoeg veel maad mööda ringi uidand, siis ta sääl magand.

ERA II 13, 87/8 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Üks mees rääkind, et tema kohe näeb, kui külmtõbi eemalt tuleb, on nagu must vari. Ja jutustaja on seda oma kõrvaga kuulnud, et külmtõbi räägib ka. Mees olnud maas külmastõves ja tema läind juhtumisi säält mööda. Siis mehe seljast tulnud alla nagu hall lind, läind jutustaja ees mööda teed ja sõimand teda: "Laku perset, sa vana lits! Ega sa mind enam kätte saa."

ERA II 13, 88 (2) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi, see on üks kuri, mõni kuri inimene kiusab teist. Kui Jakob Lill olnud külmastõves, siis külmtõbi teda kutsund: "Jakob Lill, Jakob Lill! Tule ära ega ma sulle enam kedagi ei tee." Kui mees olnud vagane, pole talle vastu rääkind ja saand niimoodi haigusest lahti.

ERA II 13, 92/3 (12) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõistu metsas käidud kaevamas, et sääl pidand olema rahaauk. Muidu oleks kaevajad saandki kätte selle raha, kuid üks mees hakand seejuures vanduma ja siis pole saand. Et Rootsi kaartide järele vist käidud sääl uurimas ja kaevamas.

ERA II 13, 95 (18) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varvaste haudumine: määrida tõrvaga või värnitsaga, panna "üheksama lehti" vahele.

ERA II 13, 95 (19) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Ann Kangur, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorkuu. Kui noor kuu esimest korda paistab - raputada rahakotti, siis ei saa ta ilmaski tühjaks.

ERA II 13, 100 (4) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Tartu-Maarja khk. - Richard Viidebaum < Mihkel Kukk, 61 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2002
Varandus Peetla soos. Rootsi sõja ajal lastud suur varandus Peetla sohu, kiviga lastud põhja. Nüüd olevat sääl kohal väljas tahutud neljakandiline kivi, nagu hauakivi, kuid ainult väike serv nähtaval. 20 aastat rootslased käind otsimas seda varandust. Ühele naisele lubatud suur tasu, kui näitab kätte selle kivi, kuid siis nad pole leidnud. Jutustaja olevat isegi kord juhuslikult näind sääl soos niisugust tahutud kivi serva, mis paistnud sambla seest. Kui aga teinekord läind uuesti otsima, pole enam leidnud.

ERA II 13, 141/2 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Hans Prinken, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Jutustaja onu olnud Maarjas (Väike-Maarjas) ööd ja sääl räägitud, et peremees eksin õhtul oma koplilepikusse ja see lepik pole olnud kuigi suur. Sääl tulnud eksinu juure üks mees ja ütelnud: "Ma olen sinu vend, kes sind eksitab." Mehele kuuldund see väga kummaliselt, kuna ta ise ei teadnud venna olemasolust midagi. - "Aga sinu ema muretses mind tüdrukupõlves ja sellepärast sa minust ei tea. Vii emale pailu terviseid ja ütle, et matku ta mind maha." Mees läind koju ja rääkind emale. Kraapind midagi leest (? - üleskirjutaja märk) ja pannud rohuaeda mulla sisse. Aga surmatunnike jõudnud kätte ja ema surnud ise ka sinnasamasse paika. Vat nõnna on neid haldjaid, kua siis...

ERA II 13, 146 (4) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Otepää khk., Nuustaku k. - Richard Viidebaum < Eva Karavin, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Halli sõidab" (kui külmtõbi tuleb pääle). Kui tuli, siis (inime) hakkas värisema ja kukkus maha. Kui tõusis, sülgas, et sülgan oma tõbe välja.

ERA II 13, 147 (1) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjad. Kui nende jälile sattuda, siis inimene eksib ära.

ERA II 13, 147 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kivirist Avanduse mõisa all. Sääl mõisas olnud vanasti kord väga kuri valitseja. Sõda juba tulnud, tema aga ikka karjund: "Kündke, kündke!" Siis üks teomees võtnud härjaikke ja löönd maha. Pärast, kui sõda mööda püstitet sinna kivirist.

ERA II 13, 148 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse puhul antavat sooda ja "lõnga-eli" vett.

ERA II 13, 148 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on olnud loomadel. Sellele pole abi saand. Kui kallale tulnud, löönd looma kohe surnuks.

ERA II 13, 148 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandust saadetud hää tuulega. Jutustaja kadund isa rääkind, et üks mees saatnud jämeda õlekõrrega ja kange tuulega, tahtnud küll saata hoopis teisele, kuid läind saatja oma venna seale, vend eland saatmiskohast viis versta eemal. Siis saatja sõitnud ratsahobusega järele, kuid seegi osutund hiliseks: siga olnud juba surnud.

ERA II 13, 149 (6) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu: heinputke juurt ja toominga koori pandud pääle.

ERA II 13, 150/1 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Villi puhul antavat sisse: sibulast, "lõngaeli", "kamperid".

ERA II 13, 169/70 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hirlas (lapseristimise puhul) kirikust tulles pandi vaderitele soola-leiba ette, et lapsel peavad olema siis kõvad hambad. See Mensa Mardi naine pani oma vaderitele. Üks vihastand, visand vastu silmi talle soolaterad, et "Missa kunsitad!"

ERA II 13, 170 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal kui söönd just parajasti tulelt võetud leiba, siis katk jätnud järele. "Tuld sööte, tuld joote," ütelnud ja läind minema.

ERA II 13, 176 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvat on vanasti saadetud tuulega. Eland üks vana Nõmme Mihkel, kes olnud kange saatma. Kui kange tuul olnud, siis ütelnud: "Hea kõhe tuul, nüid oleks hea lendvat saata."

ERA II 13, 178 (11) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku jäljed. Siin ligidal, minu isa põllu kohal oli kivi, kus sees olid katku jäljed. Kannad olid näha, varbaid just ei olnud.

ERA II 13, 179 (12) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku vanker. Siit natuke maad edasi tema (katku) vanker lagunend ära. Siis tõotand, et tema lapselaps ei pea ka enam siia tulema.

ERA II 13, 179 (13) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui suur katk olnud, siis kõik inimesed surnud ära. Olnud elus veel ainult kaks, üks siin ja teine Jõhvis ja üks valge hobune. Need kaks inimest kartnud teineteist, pole julgend kokku puutuda, et mine tea, on vaenlane.

ERA II 13, 182 (1) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõve lilled kasvavad metsas nagu heinakõrs, lutika moodi marjad külles, ise värisevad. Külmtõbi tuleb raskest külmetamisest; see teeb siis terveks.

ERA II 13, 182/3 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldja jäljed. Hiieveski Kaarel läind ühel pühabehommikul kottu välja ja pannud noa tasku, va Tiina oli just õhtu mõõrind, et ei tee luuda. Metsas laseb pikali, et magan õige natuke. Siis näind (unes), kui mõisa poolt tulnud kaks heledas riides preilit ja laulnud läbi nina. Kui tema juure saand, tõmmand pintsaku silmade päält ära ja annud kaks kärakud vastu nägu. Mees jättis luuad tegemata ja tuli punase paledega koju. Kui ta maast üles tõusnud, pole enam midagi näha olnud. Rahvas arvasid, et haldja jälgedele oli magama heitnud.

ERA II 13, 183/4 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas. Minu ema rääkis, et kui tema tüdruk old ja mõisas karjakorraliseks old, istund metsas kannu otsas valges riides saksa naisterahvas ja teind sukka. Tema ei ole tund, taht ligemalt vaadata. Läind ja keerand vist korraks silmi, kui oldki juba kadund. Eks see haldjas vist old.

ERA II 13, 186/7 (18) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Juula Kümnik, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Liba (libahunt) läind loomale tagant sisse. Tema keha on venind kohe pikast-pikast ja peenest. Kui maa peal old, siis on ennast kokku tõmmand.

ERA II 13, 189 (7) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Leenu Leemits, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Liba olnud niisugune, kes ronind loomal mööda jalgu üles ja pugend persest sisse. Eks ta võind maas või rohu sees elutseda. Ta olnud nisuke väike, pää nagu äkkepulk, aga venind suureks pikaks. Läind loomale persest sisse ja söönd sisikonna ära. Siis loom surnud maha, ega selle vastu pole olnud rohtu.

ERA II 13, 191 (1) < Simuna khk., Avanduse k., Abrami t. < Simuna khk., Koila v., Koila k. - Richard Viidebaum < Vell, 45 a. naine (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti olnud jõulu ajal õled toas. Õlgi visatud vastu lage (tüükad ees). Kui heasti lakke hakkand, siis teine aasta pidi olema hea vilja-aasta. Esimese jõulupüha hommikul viidud loomadele kaeru.

ERA II 13, 194 (1) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsavaimud eksitavad inimesi. Orgose metsas alati eksivad inimesed ära. Seal on nisukene nal'lakas koht - Laulu-lage, seal me otsisime maasikaid ja eksisime ära. Seal on nisuksed vanamoodi suitsuooned metsa ääres. Seal lagedal ikke eksivad, nagu inimese silmad ära peidab kohe. Peab lugema issameiet, siis saab jälle õigele teele välja.

ERA II 13, 195 (2) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsavaim või viirastus. Käru metsas jutustaja ise läind kohe keskpäeval ja päikese paistes, kui korraga näind, et tema ees läheb suur ja imelik loom, sarved pääs ja saba taga, kuid jälgi tast ei jää. Kui saand natuke ligemale hõisand (argust pole tal olnud): "Kas sa seisad paigal!" Siis hüpand üle kraavi ja kadund see imelik loom. Eks ta olnud mõni metsavaim või viirastus või mis viirastus see silma ees oli. Ma ei oska seda lähemalt seletada. Oli punase-valge kirju, lehma moodi, suur saba ja suured-suured sarved. Sarved kohe abaluude peal, kaela nagu põlnudki.

ERA II 13, 207/8 (18) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav löönd läbi. Nii olevat üks mees rääkind alles nüüd hiljuti. (Lendav: lendva.) Jutustaja eland ise kord ühe lendvategijaga ühe koja pääl. Kui see kord kõrtsis ühe mehega riidu läind, siis koju tulles saatnud oma vastasele lendvat. Kui toast tulnud välja, siis olnud tal nagu kolm tulesütt suus. Läind ukse pääle ja puhund sääl sädemeid suust välja. Pärast olnud kuulda, et vastase hobune olnud haige.

ERA II 13, 215 (1) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seina sees tiksuvad seina maaljad. Kui sinna kohta vastu seina koputada, siis kaob ära.

ERA II 13, 215 (2) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbepuud lastakse põhja poole maha, põletispuud aga lõuna poole, et siis on pehmemad ja põlevad paremini. Nendel (hiidlastel) on see taba kohe.

ERA II 13, 216 (3) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad.

ERA II 13, 216 (4) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar. Vanasti oli suur veeuputus, siis tuli vikerkaar selleks märgiks, et enam ei pea tulema üldist veeuputust.

ERA II 13, 216 (5) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kõuevihma tuleb, siis viiakse raudriistad (raud ja teras) inimestest eemale, ja puu alla ei tohi ka minna.

ERA II 13, 217/8 (8) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking. Kui siga toob põrsad ja lehm toob vasika, siis võõrast juurde ei lasta. Kui võõras käib ja mõni selle järele ära sureb, öeldakse: "Vat see inime oli külmking, vat nõidus ära." "Näe, eks ole see kuradi külmking, tema paha silm see tegi haigeks."

ERA II 13, 219 (11) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluhaigus. Nemad räägivad, et viluhaigus tuleb sellest, et inimene on nii palju külmetand.

ERA II 13, 220 (15) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui talvel metsa ära eksid, pane pahema käe kinnas paremasse ja parema käe kinnas pahemasse kätte. Kui suvel, siis tuleb vahetada päälmine riie alumiseks ja alumine päälmiseks.

ERA II 13, 221 (19) < Simuna khk. < Hiiumaa - Richard Viidebaum < Madis Mundi, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kotu-vaim elab kaevus, muretseb hääd vett.

ERA II 13, 222 (1) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised. Taevas vehkleb, kes teab, kas see on just see virmaline, Lapimaa rahvale näidatakse valgust. Kui taevas vehkleb, tuleb teisi ilmasi ja vihmasadu, talvel külma.

ERA II 13, 223 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes ukse päält vett viskab (ei viitsi kaugemale minna), sel hakkab lendva ravandus käima.

ERA II 13, 223 (5) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesade vett tarvitet vist tedretähtede pesemiseks.

ERA II 13, 223 (7) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõni sülitavat enne, kui maha istub.

ERA II 13, 226/7 (23) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Siit-eide ema olnud ka külmastõves. Öösi tulnud tõbi pääle ja siis värisend ja rabelend, mis hirmus. Ehmatamisest tulnud. Olnud heina-ajal üksinda kodus, keegi kõbistand öösi ukse taga ja sellest ta ehmatand. Kust antud sisse, siis saand terveks. Ühes mõisas olnud noorhärra ka niimoodi haige ja kui tüdruku kust talle salaja sisse antud, saand kohe terveks.

ERA II 13, 227 (24) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnele antud külmatõve puhul sisse (muidugi salaja, haige teadmata) musta lehma kust.

ERA II 13, 234/5 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipojad. Vanasti Kalevipojad käind läbi Peipsi Pihkvas veskit ehitamas. Jutustaja tahtnud minna Viitna (? - üleskirjutaja märk) laadale ja oodand Tapal sõitu, sääl saand kokku tuttavate vanameestega, kes kõnelend, et Kalevipoeg ehitand sinna Tapa lähedale ühe mäe. "Tapalt hakkab minema nisuke mägi, läheb vist üle kümne versta, tee läheb piki mäge ja ümberringi on soo." Vanad mehed siis jutustand, et Kalevipoeg sinna teind selle mäe. Tal olnud korraga ehitusel kaks veskit, üks siinpool, teine Pihkvas, ja käind ühtelugu kahtevahet. Et soost olnud tülikas läbi minna, ehitand siit kõrge tee läbi. "Aga see on tore mägi seal, umbes l½ versta vaksalist, kahel pool on männiraba." Kui Kalevipoeg Peipsi järvest läbi läind Pihkva veskit ehitama, siis ta peksnud vastaseid, kes tulnud teda kiusama, lapiti laudadega ja peksnud kõik lauad katki. Siil siis põõsast õpetand: "Peksa servi laudadega." Kalevipoeg peksnud servi laudadega ja saand niimoodi vastastest võitu.

ERA II 13, 239 (13) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See ravandus võib tulihänd olla, kes läheb et sädemed taga. Kättemaksuks saatsid üksteisele, võttis loomad või inimesed maha.

ERA II 13, 241 (19) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libedat hunti vanasti ikka räägitud. Kord hobune olnud koplis selili maas ja ise hirnund ja kisendand. Mees läind sinna, löönd hobusele jalaga vastu külge. Vat siis kirju hunt tulnud hobuse persest välja, läind üle aia. See olnudki see "libehunt". Et läind hobusele sisse ja söönd sisikonna ära.

ERA II 13, 245 (7) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk. Simuna ligidal on Katku küla. Sääl läind katku ratas katki, nagu vanad inimesed rääkind. Kuid see võivat olla ka ainult "rahva tühi möga".

ERA II 13, 245/6 (8) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna lähedal on üks kivist post, mille jala sees olevat auk. Sinna auku tulevat midagi kallata kuival suvel (aga mida, seda ei tea), siis tõmbavat see post pikse pilvi ligi.

ERA II 13, 246 (9) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kivirist Avanduse mõisa väljal. Kui venelased ja rootslased sõdind, siis kestnud segaduste aeg seitse aastat ja venelased käind meie maad ühtelugu röövimas. Kui nad kord jälle tulnud, tahtnud üks Avanduse töömees härgadega metsa põgeneda, kuid opman pole lasknud. Teomees löönd opmani härja ikkega maha ja põgenend ikkagi metsa. Pärast rahulikumate aegade tulles püstitet opmanile sinna paika kivist rist, mis veel praegugi püsti.

ERA II 13, 247 (11) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsahaldjas pidi eksitama inimesi metsa. Siis tuli püksid või ka pintsak keerata teisipidi.

ERA II 13, 247 (12) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees olnud veehaldjad.

ERA II 13, 248 (14) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt läind hobusele tagant sisse ja söönd sisikonna ära. Kes teab, kas teda oli või ei old, aga hakkasid korra mögama niimoodi.

ERA II 13, 248 (15) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui mõni külmastõves haige olnud, siis pandud lauda ukse alla maha ja aetud lambad üle, et siis pidand külmasttõvest lahti saama.

ERA II 13, 255 (1) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äntu (mõisa) maal olevat Ukurimägi. Vana jutu järele peab sääl mäe ääres olema tünn kulda.

ERA II 13, 256/7 (4) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk. Kui vanasti ikke katkud old... Katk sõitnud mööda maandid ja Avanduse küla lähedal läind tal vankri ratas katki. Siis üteld, et tema lapselapski ei pea enam sinna tulema. Avanduse külas pidand ühes kivis olema katku jälg.

ERA II 13, 257 (5) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes külmastõves olnud, see pandud ahju ja süüdatud siis õled ahju suu all põlema (kuid ikka nii, et haiget mitte ära põletada). Külmtõbi tulnud külmetamisest.

ERA II 13, 258/9 (12) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus olevat see, mis tuulega saadetud. "Na rääkisid ikke, et ühekorra old hia tuul ja teine mees üteld teisele, et täna hia tuul, täna oleks hia ravandust saata."

ERA II 13, 259/60 (14) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Simuna kirik. Simuna kirik tahetud ennem ehitada Avanduse küla väljale, sääl olevat veel praegui näha kiriku ase. Kui sellepärast pole ehitusest midagi välja tulnud, et kõik mis päeval tehtud, see öösi lõhutud ära. Siis lastud härjad minema ja kuhu nad seisma jäänd, sinna ehitet praegune kirik. Simuna kirikumõisa ees olevat allikas ja selle pääl kelder. See allikas minevat Tartu Emajõkke kinni.

ERA II 13, 263 (22) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkid olnud vahel vee pääl ja kutsund inimesi sisse.

ERA II 13, 265/6 (33) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanainimeste jutu järele olevat Rakvere mäes rahaauk. Iga jaanipäeva öösi peab sääl kuivatatama raha. Kui see kuivatamise jutt olevat arvatavasti tühine, sest vanasti paberraha ei olnud ja metalli polevat ju vaja kuivatada.

ERA II 13, 266 (34) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eland vees.

ERA II 13, 269 (4) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavad inimesi.

ERA II 13, 269 (8) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik , s. 1842 (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Okaspuud raiutakse noorel kuul ja lehtpuud vanal kuul, "sest on suur pära". Ja põhja poole tuleb maha lasta.

ERA II 13, 272 (16) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus - seda peeti ka kurjast.

ERA II 13, 272 (17) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva olnud see, mis tapnud kohe kauge maa pääle. Jutustajal omal olnud 2-aastane sõnn. Õhtul olnud alles päris terve ja söönd, hommikus aga juba valmis (=surnud). Kurgu alt olnud lendva sisse läind ja kubemest välja tulnud. Auk olnud selgesti näha.

ERA II 13, 272 (18) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse vastu antud sisse püssirohtu ja piiritust.

ERA II 13, 273 (20) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas Jana Kuningas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised e. põhjavalgus tähendavat kuiva.

ERA II 13, 274 (3) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui sügelisi on, siis viheldakse üheksat seltsi okstest tehtud vihaga.

ERA II 13, 275 (5) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. 9 tikku looma nina all põlema tõmmata; püssirohtu põlema süüdata, et loom ehmataks.

ERA II 13, 282 (13) < Simuna khk., Liinemõisa m. < Väike-Maarja khk., Äntu k. - Richard Viidebaum < naisinformant (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Täht langeb - mis sel puhul mõtled, läheb täide; ka - inimene sureb.

ERA II 13, 282 (14) < Simuna khk., Liinemõisa m. < Väike-Maarja khk., Äntu k. - Richard Viidebaum < naisinformant (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad - see olevat Põhjamaa rahva päike. Siis neil päevaeg , kui virmalised vehklevad.

ERA II 13, 288 (1) < Simuna khk., Määri m. < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Mees, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti haldjad teind metsas häält ja eksitand inimesi ära. Siis pidand palvet lugema ja riided teisipidi keerama.

ERA II 13, 289/90 (5) < Simuna khk., Määri m. < Simuna khk., Salla v. - Richard Viidebaum < Mees, 67 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord karu käind kaeras. Mehed läind ööseks hakkjala alla valvama, et hirmutavad, kui karu peaks tulema. Karu aga tulnud ja viind mehed ühes hakkjalaga metsa.

ERA II 13, 292 (1) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavat inimesi metsa. Kui tema üle tee läheb, siis eksib ära.

ERA II 13, 292 (2) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin lähedal Kissa kuusikus on veel "hilja aja eest" halgjat nähtud. Olnud nagu hall naisterahvas ja istund kivi otsas. Kui sinna metsa vahele magama jääda, aetavat üles. Üks mees jäänd kunagi, kaks valges riides mampslid tulnud ja ajand ära. Mõnikord nähtud sääl metsa vahel halgjaid tantsimas.

ERA II 13, 294 (7) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus - selle vastu pole olnudki rohtu. Üldse olevat lendva-rabadus kangemat sorti rabadus, "mis kohe läbi lööb".

ERA II 13, 297/8 (1) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Määri Jüri on magand Määri kuusiku vahel. Siis näind, et tema juure tulnud naisterahvas, õletuust käes, ja ütelnud: "Mine ära siit, me hakkame tuld tegema!" Jüri tõmmand krae üle pää ja magand edasi. Kuid teist korda jälle aetud ära. Mine tea, mis loom see olnud, kas olnud halgjas või.

ERA II 13, 298/9 (5) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvarohtud ehk sassaparillad. Need kasvavad ravas, valged õied ja peenikesed lehed. Keedetakse kõige täiega (juured, lehed ja vars) ja juuakse seda vedelikku. Kui palju võtta, teeb joobnuks ja võib isegi tappa.

ERA II 13, 299 (6) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Palderjan on see mis rahustab, kui inime ei saa magada.

ERA II 13, 299 (8) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Hambavalu - ühel aitab üks rohi, teisel teine. Pannakse valutavale hambale pääle silgupäid, tubakat, nelgieli ja lastakse kuppu.

ERA II 13, 300 (10) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on maast hingand, siis selle vastu aitavad jälle maaviha rohud, mis kasvavad ahervartel (olevat väändelised kasvud).

ERA II 13, 300 (11) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi olnud nisuke, et inime ronind kohe mööda seina, kui teisi pole olnud nägemas (Lähemalt ei tea, kuna ise pole näind).

ERA II 13, 300 (12) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Haudumine. Kui varbad suvel ära hauduvad, pannakse vahele üheksama lehti (taim mis olevat 99 haiguse vastu; "Kaunis kõrge, purikas läheb ülesse, all lehed").

ERA II 13, 303 (25) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatus olevat maast hingand või maast hakand; arstitakse maarohtudega.

ERA II 13, 304 (28) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Pist. 1. Kolm kinganõela kapa põhja püsti ja säält päält juua. 2. Rehetoa seina vahelt võtta üheksa rukkiiva ja ära süüa. 3. Valget klaasi sisse süüa (peenendatult).

ERA II 13, 305 (30) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesa. Kui tüdruk hullab poistega ega ole viga kedagi, aga kui keegi siis tuulepesaga saab salaja 3 korda lüüa, siis on kohe rapsakas külles ja jääb raskest.

ERA II 13, 305 (31) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Olnud rabadus ja lendav rabadus; viimane tulnud tuulest.

ERA II 13, 311 (1) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Katku küla (praeguse Avanduse) nimi tulnud sellest, et siin on kord suure katku ajal kõik inimesed ära surnud.

ERA II 13, 311/2 (2) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Simuna aleviku ja Avanduse küla vahel (teest natuke kõrval) seisab üks kivi sammas. Objekt on kuulnud, et see pandud sinna ühe Rootsi kindrali mälestuseks, kes kunagi siit läbi läind. Kuid sedasama sammast nimetatavat ka maa looduse sambaks ja maa nabaks.

ERA II 13, 316 (8) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva. Kui kevadel enne sõnnikuvedu panna lehma nina alla maa sisse... (? - eksikombel on aga just see peidetav ese jäänd kuidagimoodi kirja panemata) nii sügavale, et sõnni/ku/veoga ei tule välja. Siis loomad ei jää haigeks ja nõiad ega vigurimehed ei tee enam midagi.

ERA II 13, 318 (17) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari. Kui nari on käes, siis esimene tütar närigu. Siis talt küsitakse: "Mis sa närid?" Ta peab vastama: "Nari närin." Nii on tehtud ja on aidand.

ERA II 13, 320 (21) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügelised. Näsiniinepuu koori tuleb hapupiima sees leotada ja sellega määrida. Et nad hästi välja tuleksid, peab enne sisse võtma herneiva suuruse tüki salmiaaku. Siis peab määrima nimetatud keedisega ja lõpuks vihtlema.

ERA II 13, 320 (22) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Närvivapustus (kui käed või jalad või kogu keha hakkab kestvalt värisema). Selle vastu olevat rohtu ka, mida saavat hankida kevadel. "Loomade küllest saab võetud ja taimerohud hulka segatud. Muuseas kärnkonna verd ja inimese oma küllest ka verd." (Jutustaja olevat isegi selle vastu annud, kuid ei taha kõike täpselt ära rääkida.)

ERA II 13, 322 (29) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatuse puhul arstitakse maavitsa veega.

ERA II 13, 322/3 (30) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksvahaiguse puhul võetakse sassabarilla vett, mis on aga õige kange. Võib võtta üks napsiklaasitäis iga söögi alla, kuid mitte rohkem.

ERA II 13, 323 (32) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi tulevat külmetamisest ja ehmatamisest. Siis inimene hakkab värisema. Jutustaja on näind ise üht niisugust haiget. Magand kuumas ahjus terve öö ja pärast antud sassabarillasid sisse.

ERA II 13, 324 (34) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmaline vehkleb; põhja virvelane.

ERA II 13, 326 (3) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luusaare küngas olevat Muuga metsas. Vanasti sõdade ajal põgenend sinna inimesi ja eland sääl soo sees.

ERA II 13, 327 (8) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas on metsas; halgja jälgede pääle inimene eksib ää.

ERA II 13, 327/8 (9) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pritsu isa eksind kord metsa. Kui keerand sukad teisipidi, siis pääsnud välja.

ERA II 13, 329 (16) < Simuna khk., Laekvere k., Korjuse s. - Richard Viidebaum < Korjuse eit, u. 70 a., taat, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt - ikke niisama metsahunt, loodud kohe, aga pisikene old. Pugend loomale persest sisse ja hakand sööma, vahel pärasoole välja kiskund.

ERA II 13, 331 (1) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Üks naine olnud metsas ja eksind ära. Kaua-kaua ta hulkund sihitult ringi, kuid pole leidnud teed, mis viiks metsast välja. Siis tulnud korraga ta juure valges riides naine, korv käes, ja küsind: "Kus te tahate minna?" Eksinu ütelnud, kuhu ta soovib, ja võõras juhtind ta õigele teele. Õige tee olnud säälsamas ligidal. Kui saand vaevalt selja pöörata, nii olnud valges riides naine kadund. Mis see muud olnud kui halgjas.

ERA II 13, 332 (2) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. Jutustaja ise olnud metsas marjul, märgand eemal valges riides naisterahvast. Päris selgesti olnud näha: valged riided seljas, kaks letti (patsi), suured jämedad, üks ees, teine taga. Seisatund ja hakand lähemalt silmitsema. Näind, et ta nagu toetund puu najale ja olnudki korraga kadund. Küll otsind ja vaadand - midagi pole enam olnud.

ERA II 13, 333 (4) < Simuna khk., Laekvere as. < Simuna khk., Vassivere k. - Richard Viidebaum < Miller, naine (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Muuga mõisa lähedal metsas on Luussaare küngas, kus kunagi ära tapetud seitse kihelkonda (seitsme kihelk. Elanikud). Nad olnud sinna sõja ajal rüüstajate eest varjule põgenende. Ja keegi vana Needo juhatand rüüstajad sinna. Kunagi olnud sääl künkal üks inimese kont, mis ajand vahtu välja ja karjund: Umbluu! Umbluu!

ERA II 13, 338 (8) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldja jälgede pääle sattudes inimene eksib ära. Et õigele teele saada, pannakse jalanõud tagaspidi jalga.

ERA II 13, 340 (15) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, parandas ja kontrollis Mare Kalda
Veneveres, Luusikul olevat Kalevipoja luisukivi.

ERA II 13, 340 (16) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga mõisa pargis kasvab kaks suurt pärna. Vanad inimesed on kõnelend, et kumbagi alla olevat maetud üks rootsi ohvitser.

ERA II 13, 340 (17) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehundid - need olnud hundistund inimesed. Nõiduse teel nad moondand endid hundiks. Muidu olnud nad välimuselt päris hundi moodi, ainult natuke alandlikumad. Nõiduse teel võind libehunt ka uuesti inimeseks moonduda.

ERA II 13, 340/1 (18) < Simuna khk., Paasvere k., Leenmanni t. - Richard Viidebaum < Juhan Kristman, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks libehunt läind heinaliste juure ja vahtind väga haleda näoga. Mees ulatand talle noa otsast leiba. Kuid libehunt sähmand leivatüki ühes noaga ja joosnud metsa. Siis see leiva andmine ongi nõiduse kaotand ja päästnud selle jälle nõidusest lahti. Mees läind kord linna, näind sääl oma noa, mis hunt ära viind, poes rippumas ja hakand kaupmehelt pärima, kust nuga sinna saand. Kaupmees siis seletand, et tema olnudki libehunt.

ERA II 13, 354/5 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Koulen, 29 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Parun Kabelimäel lapsi hirmutamas. Olgu Kabelimäe kohta seletuseks öeldud, et sinna on vanasti ja vist veel paarikümne aasta eest maetud, muidugi mõisnikusoost surnuid. Kabelimägi on väike mäeküngas, mille pääl on olnud vanasti rist. Praegu pole sääl midagi näha. Uksed on sisse läind alt. Välimuselt siis umbes nii:/joonis/Kui jutustaja olnud 6-7 aastane, olnud ta kord ühel suvisel päeval Kabelimäel korjamas valgeid härjabeid. Tema ise, Karugu Karla, Madi Jaan ja teisigi, kõik 6-7 aast. lapsed. Korraga lapsed näind, et vana parun (kes olnud surnud) ilmund valges riides nende keske.e. Kõik hirmund koledasti ära. Jutustaja ise tahtnud mõisa poole plagada, kuid pole muidu saand, kui pidand tulema parunist mööda. Katsund siis ettevaatlikult eemale hiilida, kergitand parunile mütsi ja ütelnud: "Tere!" (et ta siis ehk pole nii hirmus kuri). Kuid nii kui ta selle sõna öelnud, nii olnud vana parun kadund, pole näha olnud muud kui sinist suitsu.Aga siis nad tulnud säält kõik mõisa poole ikka hää kõba leiliga. Aga siis nad tulnud säält kõik mõisa poole ikka hää kõva leiliga.

ERA II 13, 357 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Koulen, 29 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Sama Kabelimäe lähedal Kabeli küüni juures käind üks mees ikka jäneseid piilumas talveõhtuti. Ühel õhtul olnud ta sääl jälle valvamas ja olnud väga selge ja kuuvalge öö. Suur valge kass hakand Kabelimäelt küüni poole tulema. Aga kui poolele teele saand, kadund korraga ära - ja üks must loom läind Kabelimäe poole tagasi.

ERA II 13, 364 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Juhan Koulen, 66 a. (1929) Sisestas Heidi Aadma, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuliis või tuulispask. Kord tulnud kange tuuleiis ja tahtnud kõik heinanukud ära viia. Mehed lasknud kõhuli pääle, et seda takistada, kuid tuul olnud nii kange, et tõstnud inimesedki paar sülda maast üles ja lasknud siis jälle maha.

ERA II 13, 365 (8) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Juhan Koulen, 66 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uueaasta öösi toodud õled tuppa. Vanasti muidugi. Praegu see komme juba ununend.

ERA II 13, 368 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Koulen, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt ja pärishunt - neil ikka olevat vahe ka, kuid objekt seda ei tea seletada.

ERA II 13, 377 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. < Peetri khk. - Richard Viidebaum < Ants Hasen, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunti jutustaja on ise näind. Ta olevat sileda karvaga, kõrvad ludus pää küljes nagu jänesel. Olevat peaaegu noore koera suurune, talvel punakas, suvel sinihall. Üldse olevat libahunt või liba ikka hundist sündind, nagu iga teinegi hunt, kuid nad olevat siiski nii isemoodi, olevat ülevõsade hundid, nagu kasulaps poisil ja tüdrukul.

ERA II 13, 383/5 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luussaare küngas. Luussaare künkal on vanal ajal maha tapetud seitse kihelkonda. Küngas olevat pehme soo sees ja sinna läheb ainult üks tee koht. Ennevanasti läind sinna pakkudest tee. Vana Küiska Madi isa leind säält künkalt ankru viina. Loom astund otsa ja hakand kaapima, ja tulnudki välja ankur viina. Maa on sääl künkline. Konta on välja tulnud. Kõik kasvab sääl väga hästi ja lopsakalt. Putked on kui teivad, puud nii jämedad, et ei saa lõigata. Seitsme kihelkonna rahvas on sõja ajal sinna varjule läind. Kuid üks tüdruk viind röövijad sinna ja need on siis kõik armutult maha tapnud. Tüdruk on ise üks vanatüdruk Needa. Olnud parsil puude taga. Röövlid tulnud tuppa, vaadand ringi. Pole leidnud midagi ja ütelnud: Neetu! Kuid tüdruk saand nende sõnast valesti aru ja hüüdnud kohe: Ärge mind tapke, ma annan kõik üles! Ja siis juhtindki see tüdruk need röövikud sinna rahuliste inimeste pääle. Luussaare on siit 7-8 versta eemal, igavese soo sees. Teadmata inimene ei oska sinna minna. Ringi on nagu lage väli (lage soo). Ainult kuiva ajaga sinna pääsebki. Sääl künkal kasvab enamasti niinepuid, aga kuuski, kaski ja pajusid ka. Sääl on rohuaia puid, ja kena kodune tunne on sääl olla. Kohati on orgline ja aukline. Pähklipuid on sääl ka. Kõrvalt täiendatakse: on nagu ristideta surnuaed, künkline; pilliroog kasvab üle inimese pää. Nüüd on puud maha võetud ja saar heinamaana kasutetav.

ERA II 13, 386 (3) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Vaimud Muuga mõisas. Siin Muuga mõisas nähtud endisel ajal vahel "vaimusi". See olnud vanas mõisas. Kord valitseja hakand õhtul pimedas härra juure minema. Läind pimedas mööda karidori käsikaudu ja koledasti ehmatand - et siga tulnud vastu. Aga olnud püsti kahe jala pääl nagu inimenegi.

ERA II 13, 386 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Kord samas mõisas valitseja kuulnud, et tema toa pääl nagu palka hakatud maha murdma, olnud kuulda suurt kolinat ja mürinat ja palju rahvast olnud seda kuulmas. Mindud üles vaatama - mitte kedagi. Kui läind alla, jälle kolistatud. Läind teist korda üles, ikka mitte kedagi. Ainult kass magand korstna kõrval.

ERA II 13, 389/90 (15) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga m. < Simuna khk., Kellavere k. - Richard Viidebaum < Miina Melesk, 73 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Siin Muuga mõisas üks endine tüdruk näind ka kunagi vaime. Tema olnud oma toas ja kuulnud köögist kolistamist. Läind vaatama. Vaadand ukse vahelt. Vanad mõisapreilid (kes tõeliselt olnud surnud ja maha maetud) olnud sääl mitmekesi koos ja kloppind koogitainast. Tüdrukule nad ütelnud: Maie, ära sina nüüd vahi, nüüd pole sinu aeg.

ERA II 13, 391 (1) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga mõisa lähedal on väike küngas, kus asub veski. Praegu nimetatavat seda Veskimägi, kuid ennem olnud Linnamägi.

ERA II 13, 391/3 (2) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Luussaare küngas. Vanasti olnud seitse aastat sõda. Siis rahvas põgenend sinna künkale, mis on soo sees. Ennem paistis see üle soo nagu rohuaia salk. Suuremalt osalt on sääl haavad. Sääl olnud seitsme kihelkonna rahvas. Puu sild olnud alla tehtud (et pehmest ravast üle minna). See tee koht olevat veel praegugi näha ja tunda: kõvem kui mujal ümberkaudu, ja männid kasvamas mõlemal pool teed. Eemal on lage. Aga üks lits annud üles. Soldatid olnud otsimas ja rüüstamas. Üks lits olnud pugend õlekubude alla. Soldatid pole midagi leind ja ütelnud: Neetu! Aga siis tüdruk tulnud välja: Kuda sa tead, et mu nimi Needu on? Vat siis see Needu viind nad sinna. Aga ta ise tapetud kõige enne ja siis need rahvas. Pääluud on sääl künkal pärast ümisend. Ennem oli see saar metsas ja siis oli sääl palju kitsi ja põdrasid. Nüüd on mets maha võetud. Õieti koosneb Luussaare kolmest vähemast kunkast: Aavasaare, Luussaare, Sikussaare. Vahekohtades on nõgud, mis käivad jäärakudi. Kord üks mees näind sääl pääluud ja löönd seda jalaga. Kuid öösi näind ta unes, et üks võõras mees tulnud ta juure ja ütelnud: Miks sa mind lõid?

ERA II 13, 394/5 (4) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katla-auk. Roela ravas on Katla-auk. Rava sees on kõvem koht, auk keskel ja paekilde täis. Tunamullu üks mees käis seda kohta vaatamas ja kiitis väga ilusaks. Keegi on enese sinna ära poond. Vana jutu järele olnud sääl suur rahakatel. Tahetud kolme venna verd, et siis katel tuleb välja. Aga siis peab sellest rahast antama ka kõigile vaestele. Tapetud siis kolm kukke ära ja mindud kaevama. Katel tulnud välja. Olnud juba kätte saamas. Palk pandud sangadest läbi. Aga noorem vend ütelnud: "Noh, mis me siit teistele anname, see kulub meile endilegi ära." Kohe palk läind katki ja katel kukkund kolisedes auku tagasi ega ole teda keegi saand enam kätte.

ERA II 13, 395/7 (5) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakasti leidmisest. Tallinna kõrval see kuski olnud, sääl Harjumaal, ühe kõrsi lähedal. Ühel päeval tulnud 2 meest punaselaugu hobusega sinna ja maksnud peremehele või kõrtsmikule 100 rubla, et ta lubaks neid oma maa sees kaevata, kuna vanade kirjade järele olevat sinna midagi peidetud. Käind nad esiti mööda põldu ja kaevand mitmest kohast, kuid pole leidnud midagi. Peremees vaadand esiti juures ka, aga pärast läind eemale, et minul ikka raha käes ja pole enam minu mure, kas leiavad midagi või ei leia. Kui ta aga tüki aja pärast läind uuesti vaatama neid kaevureid, olnud nad juba kadund. Kuid üks kivi trepp olnud ära lõhutud ja sääl olnud selgesti näha, et selle alt välja võetud üks kaunis suur kandiline kast ja ära viidud. Vat siis olnud kõrtsmikul asi selge küll, et ennem nad kaevasid lihtsalt moodi pärast ja ei tahnud peremehe nähes kasti välja võtta. Nüüd olnud kahju küll, et ise trepist üle käind ja ei teagi, mis sääl all; tulevad teised võhivõõrad inimesed ja muudkui viivad rahakasti ära. Siis arvatud, et küllap mehed olid vist Rootsist leidnud vanu kirju, mille põhjal nad selle rahakasti asukoha täpselt ära teadsid.

ERA II 13, 397/8 (6) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgja ketikõlin. Jutustaja vanamees ise olnud terve perega Ädiveres heinamaal. Päris päeva ajal, suur kari inimesi koos. Jutustaja ise läind parajasti heinaseljatäiega, kui kuuldund maa seest nagu keti kõlin (Nüüd kõnelevad teised kuuljad ka vahele). - Kohe selgesti oli kuulda, oli, mis viirastes ta oli. - Räägivad, et halgjad vahel viivad... - Väga selgesti oli kuulda - nagu 10-15 ketti oleks olnud hunikus kohe. - See oli ikke halja ketikõlin, mis ta muud oli... - See on ilus lage aruheinama. Pärast otsisime kõik läbi, aga mitte rõngastki ei leidnud. Kohe tõesti ja väga selgesti kuulsin, kõik kuulsid, aga ei näind mitte midagi. - Üks viirastus ikke oli, kes seda helinad tegi. Päris päev-ajal oli, selge päevapaiste... - See oli ikke halgja ketikõlin. Oli kuulda, nagu oleks läind sügavamale. - Aga maa sees ketid - ega need helise?

ERA II 13, 399 (8) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hõbedaleid Peipsi äärest. Üks Avinurme mees, Oskar Velt Tammispää külast on Peipsi äärest leidnud palju vanaegset hõberaha. Päris järve äärest leidnud, nagu järv oleks uhtund välja. Olnud nii õhukesed nagu lutikad, väiksed räätsikud. Hommuti käind korjamas, mitu päeva vist kohe. Rahade hulgas olnud ka pärlid (küllap vist helmi). Kuhu see leitud raha saand, sellest ei tea. Leid olnud üsna hiljuti.

ERA II 13, 400 (10) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Luussaare künka äärest on leitud ankur viina. Siit mõisa nuumkari käind sääl; üks härg astund jalaga ankrule augu sisse. Kuid viin olnud sees veel päris hää. Ankur ise olnud tammepuust. Asi tulnud välja sellest, et karjane olnud koju tulles sageli joobnud. Päritud, kust ta viina saand, ja siis ta kõnelend ära.

ERA II 13, 400/1 (11) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadus. Samas talus, kus praegu kirjutan, on noormees külmetada saand ja sellest haige. Tunduvat väga külm, kuigi on mitme teki ja kasuka all. Ema õpetab: "Ei tea, ehk on rabadus? Kuule, laku ristati peopesi ja võta kõrvavaiku sisse. Mõnikord kästakse ka uks ristati ära mõõta, et see peab aitama." Noormees: "Ah, laku õite perset ja ole vait!"

ERA II 13, 401 (12) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku kivid. Simuna lähedal on kaks kivist sammast. Nende vastu olevat katk löönd jalakannaga, et tema enam sinna ei tule. Pärast on need ära tahutud.

ERA II 13, 403 (16) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Okaspuid tuleb raiuda ikka noorel kuul ja lehtpuid vanal. Kui raiuda lehtpuid noorel, siis ajavad kevadel lehti ja lähevad seenetama.

ERA II 13, 403 (17) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti räägitud: Puid maha võttes lasta otsad põhja poole, siis ei lõhke.

ERA II 13, 403 (18) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tulioks olevat see, mis kasvab püsti, nii poolvilliti. Kui niisuguse oksaga palk panna seina, tõmbab äikest ligi ja läheb põlema.

ERA II 13, 405/6 (23) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muuga Peressaares eland vanamees, keda hüütud Hundikuningaks. Tema hävitand oma eluaastate jooksul väga palju hunte. Mõis maksnud talle 3 rubla poja päält ja 5 rubla vana päält, pidand viima kõrvad mõisa. Lasivere alt toond hundipojad ära - vaata, kus oli vana! Hunt tulnud järele, kuni paarikümne sammu kaugusele tulnud, siis istund maha ja haukund. Päris kallale pole tulnud. Ja mees pole lasknud ka, et saab siis jälle poegi. Poegadega teenind rohkem kui vanadega, kuna neid saand kohe mitu korraga. Ennem olnud mõisahärraga nii kokku räägitud, et kui 300 hunti on ära hävitand, siis saab priiks. Kui tal see arv täis olnud ja härraga rääkima läind, ütelnud viimane: "Mis priiks sa veel tahad, sa oledki prii." Vanamees lasknud ja püüdnud siis edasi hunte kuni surmani. Kui ta pärast Kulinasse läind ja sääl põtru hakand laskma, aetud säält minema.

ERA II 13, 406 (24) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läind aastal on üks mees leidnud heinamaalt sambla alt toreda põdrasarve. Müünd ära ja saand 250 marka.

ERA II 13, 407/8 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikne. Kui on väljas pikne, pühad raamatud panna lauale ja tuled süüdata põlema. Jutustaja arvab, et pikne lööb heleda asja pääle. Kui äike müristab, visatakse kirved, saed ja vikatid põõsasse, kuna need tõmbavad ligi. Ühel olnud sirp odranuku pääl ja äike löönd selle kolmest kohast katki. Tavalisti siin öeldavat: "Äike müristab, äike löönd korstnast sisse" etc. Sel ajal pandavat ka siibrid kinni, et "luht ei vea läbi".

ERA II 13, 408 (27) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised. Heitlejad on, et Põhja-virmalistele peab valgust näidatama, et päike paistab jäämägedele ja lööb läike üles taevale. Nii näidatakse Põhjamaa rahvale valgust. See hüitasse põhja virmalisest.

ERA II 13, 408 (28) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar on madal, tuleb veel sadu; on ta hästi kõrge, siis enam ei tule.

ERA II 13, 409 (32) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ohatus, moast hingamine. Vajutatud hõberahaga, siis kaabitud raha küljest mätta auku - ja murumätastega ka vajutatud.

ERA II 13, 410 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kel on kuisa paised, sellele tehakse kuisavitsa vett.

ERA II 13, 415 (52) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt. Libehunt oli see, kes loomale puges persest sisse ja sõi sisikonna ära. Kui hundil oli 12 poega, siis 12-nes nende hulgas oli peenike ja see oligi libehunt. Ta oli läikiva sileda karvaga ja terava ninaga ja väiksem kui teised hundid.

ERA II 13, 432 (72) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluse sepad seinas tõksuvad. Ennustavad surma. Kui jutustajal tütar ära surnud, siis nad ka tõksund.

ERA II 13, 439 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu: 1. sõrmeküünte alt musta, 2. kõrvavaiku, 3. peopesi lakkuda ristati, 4. uks ristati ära mõõta.

ERA II 13, 442 (21) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas. "Üks näind halgjast, et jões päeva paistel pest ennast. Halgja jälge peale eksima ära inimesed."

ERA II 13, 444 (29) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus. Lendva-rabadus on saadetud tuulega. See löönd looma läbi, "kohe purust", et enam vastust pole saand. Kui tagantpoolt kehaosast löönd, siis ehk veel saand kuidagi abi, kui aga eest löönd, siis olnud surm kindel.

ERA II 13, 446 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. - Richard Viidebaum < Karla Kaevalt, 44 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Samas Noavere v. Muuga külas, Tott Jüri karjamaal olevat suur kivi. Tuleb minna mööda taliteed. Jutustajale on näidatud unes, et mingu kaevaku säält kivi alt, sääl olevat rahakast. Kuid tema pole kaevamas käind.

ERA II 13, 448 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k. - Richard Viidebaum < Karla Kaevalt, 44 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi varandust. Muuga veski lähedal olnud vanasti üks ladu (küün) ja selle lähedal (mitu sammu ja kuspoole, see pole enam jutustajal meeles) pidand maa sees peituma veerandiku täis kulda, Rootsi varandust. Sõjavägi on kord sääl seisnud ja siis on ka varandus maa sisse maetud. Nüüd polevat enam üldse olemas seda ladu ja seepärast on kulla asukoht teadmata.

ERA II 13, 456/7 (7) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nari. Seotakse villase lõngaga kinni. Ka lastakse esimest poeglast närida. Kui ta närib, küsitakse: "Mida sa närid?" Peab vastama: "Nari närin."

ERA II 13, 458 (13) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vassiverest Sute Madis oli nõid. Enne surma ta oma raha peitnud keriksele. Kuid teised näind, et tal käed tahmased, hakand otsima ja leidnud üles.

ERA II 13, 459/60 (21) < Simuna khk., Laekvere k., Otsa t. - Richard Viidebaum < Juhan Kriel, Pauline Kriel, u. 35-40 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ristikivi-küngas, asub Laekvere k. piires. Arvatakse, et sinna on kunagi inimesi maetud.

ERA II 13, 469 (18) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Iisaku khk., Tudulinna k. - Richard Viidebaum < Maali Erdeman, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu: lihasoolvee soola, tökatit, silgupäid, silgusoolvett.

ERA II 13, 476 (8) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Paasvere põldudes on kaks üksikut puud, kuusk ja mänd. Vana juttude järele olevat need võrdlemisi vanad puud ja peksu ajal on nende küljes peksetud inimesi.

ERA II 13, 476 (9) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jäägu mägi. See on Moora mõisa kohal, üle maantee. Vanasti joosnud säält jõgi läbi, kuid mõisa härra pole jõge tahtnud ja siis üks kange mees pannud jõe kinni.

ERA II 13, 479/80 (23) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Järva-Madise khk., Albu v. - Richard Viidebaum < Robert Kaudlerbach, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uku mägi olevat Äntu mõisa juures (Väike-Maarja khk.). Sääl olevat ka rahaauk vana jutu järele. Tavalisem nimi sel mäel olevat aga Uguri mägi.

ERA II 13, 490 (4) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Külmtõbi raputab inimest. Vanasti inimesed uskund, et külmtõbi on pahast vaimust tulnud, kuid tõeliselt tulevat külmtõbi suurest ehmatamisest. Haigele tehtud vanne, kuhu vee hulka pandud süsi.

ERA II 13, 491 (9) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Laekvere väljal need üks kuusk ja mänd olevat pruut ja peigmees. Vanarahvas nii nimetand Mõned nimetavat neid ka hiie puudeks. Endisel ajal olnud kombeks, et iga uudist viidud hiiele.

ERA II 13, 492 (12) < Simuna khk., Laekvere k. - Richard Viidebaum < Juukmanni eit, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Veiseröögatus, sammaspool. Kasetohu pääle teha viiskanda ja see pääle panna. Või ka: veiseröögatuse pääle sülitada kolm korda ja siis teha sinna pääle sõrmega viiskand.

ERA II 13, 499 (9) < Simuna khk., Laekvere k. < Simuna khk., Paasvere v. - Richard Viidebaum < Lilli Krüger, u. 25 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaldja jälgede pääle inimesed eksivad ära.

ERA II 13, 505/6 (10) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesa. Kui mesilaspere läheb ära - sinna kus ta puhkama jääb (kuhugi puu otsa), kasvab üks tuulepesa. Mesilinnu jalgadel on seda puuvaksi külles ja sellest siis hakkab kasvama ja kasvab suur tuulepesa. Kui inimesele on midagi tuulest külge hakand, kui on sihukesed pahad ja paistetand plaadad, mis kangesti sügelevad, siis on kõige parem raiuda puruks mõni tuulepesa ja pajas ära keeta. Kui selle veega paar korda pesta, siis on sügelemine mööda.

ERA II 13, 506 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulerõuged - soovitatakse soojas saunas tuulepesadega vihelda.

ERA II 13, 508 (14) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti olnud libahunt ja suurhunt. Libahundi kohta loetud juturaamatuist. Eks see libahunt võind ikka teistmoodi olla kui teine hunt. Inimese hundistumist ei teata.

ERA II 13, 510 (17) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Vana sõjatee. Veneverest Luusikulle, Luusikult Imukveresse, Imukverest Karukõrve - eks see ole vana sõjatee.

ERA II 13, 510 (19) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti suure sõja ja katku järele eland siin ümbruskonnas ainult kaks inimest. Nad olnud siis nii arad, et pole julgend teineteisele läheneda.

ERA II 13, 510 (20) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Laekvere mõisast Moora mõisa poole on pahemat kätt kivikangur, seda arvatakse ohvripaiga olema.

ERA II 13, 511/2 (21) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Luussaare küngas. Muuga mõisa lähedal, soos. Suure sõja ajal seitsme kihelkonna rahvas heitnud ühte seltsi ja läind sinna saarele, et ega sinna keegi järele tule. Aga üks vanatüdruk, Paasvere väljal või kus ta olnud, sellele nad ütelnud: "Ütle välja, kus teised on." Ja tüdruku-rumal ütelnud ka, juhatand röövijad metsa. Need läind ja tapnud sääl ära kõik inimesed. Kõik seitse kihelkonda. Et seal peab luu ots olema maast väljas, vahupull otsas, ja ajama ühtelugu "umbluu!" ja "umbluu!" (Küsin) Mispärast? - Sellepärast, et ta inimese kont on.

ERA II 13, 512 (22) < Simuna khk., Paasvere v., Vassivere k., Pärna t. < Viljandimaa - Richard Viidebaum < Juhan Pärna, 71 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Paasvere väljal olevat üks küngas, kus vanasti kirik olnud, Laaritsa kirik. See kirik on säält vist sõdade ajal ära hävinend. Arvatavasti olnud ta puust. Kuid sinna künkasse olevat vist veel pärast kirikutki surnuid maetud.

ERA II 13, 513/4 (1) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Luussaare. Sinna on sõja ajal inimesed varjule läind. Paasvere Kabelimäe juures olnud tüdruk, sinna kuhugi enese ära peitnud. Soldatid otsind, kuid pole leidnud, ütelnud: "Netu!" Kuid tüdruk seda kuuldes pole läbend enam peidus olla ja tulnud välja: "Kus te teate, et mu nimi Needu on?" Ega soldatid pole seda teand. See viind siis sinna. Aga kui nad sinna saand, siis tõmmatud see tüdruk ise kõige ennem lõhki kahe hobuse vahel ja selle järele tapetud sääl maha ka kõik teised inimesed. Umbes viiskümmend aastat tagasi sääl künkal üks inimese pääluu kisendand: "Upluu! Upluu!" Vahtu ajand välja.

ERA II 13, 514/5 (22) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Moora mõisa väravas on nõgu, kus vanasti jõgi jooksnud. Üks venelane pannud selle jõe kinni. Vist olnud nii, et venelane kaubelnud mõisahärra käest härgi, kuid pole saand kaupa. Lahkudes olnud venelasel süda täis ja pannud südametäiega jõe kinni.

ERA II 13, 517 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lenda rabadust saadetud tuulega. Nii tapnud mõni kuri inimene kõik teise loomad ära.

ERA II 13, 523 (32) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libehunt. Kui hundil on 12 poega, siis üks on sääl hulgas libehunt. Sel on terav nina ja ta sööb hobust tagant alates.

ERA II 13, 523 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kunsimehed saatnud rabadust udusel hommikul.

ERA II 13, 530 (1) < Simuna khk., Paasvere as. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tuliheina juured olevat ohatuse ja maast hingatud haiguse vastu.

ERA II 13, 530 (2) < Simuna khk., Paasvere as. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2003
Veneveres Ansurahva kohal olevat vana matus, sõjaaegne, kuhu Peeter Suure ajal maetud. Siis üks Vene polk olnud Veneveres ja hakand vastu. Kõik tapetud maha ja maetud ka sinnasamasse paika.

ERA II 13, 532 (5) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu vanemal ajal harjakad müünd "rabaduse süsi" ja "mere süsi", kuid see olnud lihtsalt rahva petmine kivisöega.

ERA II 13, 532 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjas, halgja jäljed eksitand inimesi metsa. Vahel mõni käind 6-7 korda ühte ja sama teed ja pole ikkagi saand metsast välja. Kõige parem olnud pöörata riided pahempidi.

ERA II 13, 532/3 (8) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Okaspuud olevat hää raiuda noorel kuul ja lehtpuud vanal kuul, see olevat päris õige küll. Kõige parem aeg tarbepuude raiumiseks olevat jaanuari- ja veebruarikuu.

ERA II 13, 536 (1) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kerstussaare olevat soodetagune saar, kus inimesed vanasti sõdade puhul peitu läind. Nimi tulnud sellest, et kirstud on sinna viidud üle laudadest silla. Saar asuvat Saolepa Venevere pool nurgas.

ERA II 13, 536 (2) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arukselt on üks venelane-liivavedaja leidnud liiva-august suure hulga hõberaha. Olnud vana vene hõbedat. Kui venelane raha kätte saand, sõitnud minema ja pole oma nägu enam näidand. Töötasugi jätnud välja võtmata.

ERA II 13, 537 (3) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi ajal on tehtud kindel piir Riiamaa ja Tallinnamaa vahele. Siin lähedal olevat ka kaks piirikivi, üks Liiasilma augus ja teine Savilepal.

ERA II 13, 537/40 (6) < Simuna khk., Venevere v., Iba k., Biltsi t. - Richard Viidebaum < Villem Bilts, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viirastisi ja vaime on vanasti nähtud. Ühel nelipühi esimese püha õhtul, vastu keskmist püha, jutustaja läind äiale ja siis mindud säält mitmekesi vähile. Olnud õige hää saak ja suured kotid saand täis. Hommikupoole ööd hakand koju minema. Siis nad järsku näind, et aidamees tulnud mõisa poolt ja otse nende pääle. Valged püksid ja valge pintsak. Jutustajal olnud revolver ka ja ta võtnud selle juba välja. Kuid päris nende pääle pole tulnud, keerand kõrvale ja umbes 50 sammu neist eemal kadund ära Uppumise auku. Aga kohe päris kindlasti olnud aidamehe nägu. Noh, seekord läind nad säält ikka minema ja keegi pole osand arvata, mis see õieti tähendab. Ennem on mõned küll arvand, et pühal ööl ei maksa minna vähile, kuid nüüd olnud vähid juba kotiga seljas ja mis sinna enam parata. Kuid samal suvel uppund sinna Uppumise auku ära kolm inimest: Kubja Tõnis, ta tüdruk ja sulane. Olnud lool ja õige soe päev olnud. Tüdruk läind jõkke ja kubjas ütelnud sulasele: "Mine tee tüdruk märjast." Sulane läind. Kuid nad trehvand sinna sügavasse kohta, mis nimetatakse Uppumise auguks ja vajund sääl mõlemad põhja. Kui kubjas seda näind, karand ta kohe appi, kuid teised hakand temasse kõvasti kinni ja nii uppund kõik kolm. Kui teised sinna kogund ja välja tõmmand, olnud juba hilja. Kuid Aida-Jaak - aidamees - sel ajal ise veel eland, kui teised nelipühi esimese püha öösi näind teda jõkke kaduvat.

ERA II 13, 557 (5) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veneveres olnud Sorts-Indrek, kes arstind rabadust. Kui nüüd rohtu pole käepärast olnud, siis kutsutud ikka Indrek kohale.

ERA II 13, 558 (7) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadust on saadetud suure nõelaga.

ERA II 13, 559 (9) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Lendva lõi läbi," vanasti muud ei olnudki kuulda. Lendva ja rabadus - see on üks raibe kõik, kahtepidi aga hõigatasse. Kui rabadusele abi ei saand, siis suri ära. Kui südame juurest läbi löönd, vahel kohe nagu haavlitega, siis olnud ka ots pääl.

ERA II 13, 560/1 (12) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2003
Libe hunt; (seda) libedad hunti. Jutustaja ise oma silmaga pole näind libehunti. Aga neid on olnud küll. Mees olnud mõisaväljal härgadega kündmas, jätnud härjad seisma ja läind kõrtsi. Libehunt tulnud ja söönd härja perse ära. Härg surnud maha. Mees saand mõisas oma 25 kätte ja härg olnud tasa. Libehunt olnud punetand karvaga loomake, väiksem kui teine hunt. Loomal kiskund ta sooled tagant välja ja söönd ära.

ERA II 13, 561 (13) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Moondatud hunt olnud ikka samasugune kui teinegi hunt. Ühekorra mees söönd ja hunt tulnud sinna juure vahtima. Mees annud raasukese leiba teisele ja siis hunt moondand enese jälle inimeseks, nagu olnud ennegi. "Enne olid kõvad jutud, et seda oli tehtud."

ERA II 13, 564 (23) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
(Küsin näkist.) Illiveres oli üks Rein Sivi kõrtsi taga heinamaal. Olnud õige kuum päev ja Rein läind jõkke. Kuid pole saand enam välja. Üks väike must loom võtnud kõrvast kinni ja pole tahtnud lasta välja. Aga olnud suvine aeg, vett jões vähe, sulane karand ka peremehele appi ja siis saand ikka veest välja.

ERA II 13, 565 (24) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulepesad. Kus linnupere lööb seisma, sinna kasvab tuulepesa. Kui kõrv haige, keeta tuulepesa vett ja seda valada kõrva.

ERA II 13, 565 (26) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Metsahaljas (haljas). Inimesed olevat neid näind, päris inimene, ikka meesterahvas, vahest must, vahest hal´l. Haljas käind inimestega ühes ja eksitand ära.

ERA II 13, 566 (30) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised vehklevad.

ERA II 13, 567 (31) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi. Sest ei tea mitte kedagi rääkida, kas seda sai keegi teha või... Räägivad küll, et üks läind tagurpidi rukkisse külmatõbe eest. Küll hõigand, aga mees old vaid, põle vastand. Siis põle osand järele minna. Oleks õigand külmatõbele vasta, oleks jälle peale tulnud, aga nii saand lahti. Päävas mitu korda vahest käind. Aga kui külm läks ära, siis palavad kõik kohad täis. (Rohtudest.) See, kus koer kuseb (koera kust), seda anna natuke sisse, kohe kadund. Salaja muidugi peab andma.

ERA II 13, 571 (3) < Simuna khk., Venevere v., Kaasiksaare t. - Richard Viidebaum < Kadri Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Avanduse mees kiitnud oma äia, et olnud teine kange lendvat saatma. Kord teind katust, kui ütelnud: "Täna hea tuul, täna oleks hea lendva-rabadust saata." Teised vaielnud vastu, aga vanamees siiski saatnud 25 versta pääle. Kellele saatnud, selle lehm surnud ära.

ERA II 13, 585 (5) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendva-rabadus, kui lõi läbi ja kohe oli valmis, abi enam ei saand. Muidu rabadusele sai ikka abi ka.

ERA II 13, 586 (8) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Korka vanamees - selle nimi oli Jüri - oli üks kuulus nõiavanamees. Muuseas saatnud lendvat.

ERA II 13, 587 (13) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt - veiksem teisest hundist, hakand sööma tagant peale.Seda nad kiidivad, mina ei ole näind ega tea.

ERA II 13, 589 (15) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuliheina sõnajalad. Nende juuri keedetud seestvalu ja viigi vastu ka.

ERA II 13, 591 (5) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljas: hal'lad Haljad jões pesnud endid. Metsas nad huikund inimestele vastu, petnud neid niimoodi metsa sisse ja eksitand ära.

ERA II 13, 593 (14) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus ehk lendav. Lendav rabas ää. Lendava läbi löödud.

ERA II 13, 598 (2) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad. Uss - moa karva, rohu karva, sarabu karva, nõe karva, kurati ma kohla karva... Moa ja metsa viha kadugu kõik ä! Kussa oled tuld, sõnna mine tagasi! Selgesti pead lugema, ega see muidu ei aita. Neid sõnu loetakse siis, kui uss on nõeland. Peavad kohe aitama.

ERA II 13, 600 (5) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a.(1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Väänamiste puhul väänatud liige paigale panna ja ütelda seejuures: "Luu luu vasta, kont kondi vasta, liige liikme vasta, soon soone vasta!" Siis valu kaob ära ja saab varsti terveks.

ERA II 13, 600 (6) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva puhul: "Püha Jumala vägi, sa isi tead ja nääd ja oled isi kohtumõistja." Need sõnad lugeda vee pääle ja sisse anda. Võib anda ka soolaga ja leivaga.

ERA II 13, 601 (9) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maast hakand haiguste puhul: "Moast tuld, maha läinud, moa viha, moa hakatus, moast tuld, maha mingu!" Searasvaga ihu määrida ja saunas vihelda, siis kaob ära. "Mõne sita asja küllest hakkab. Käivad naised saunas ja siis hakkab."

ERA II 13, 602 (11) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ajab külmetama, käib nagu painjas peal, väristamisega tuleb. Jällegi lugeda: "Sa Jumala vägi, sa isi näed ja oled kohtumõistja." Need sõnad tulevad "mõne asjaga" haigele sisse anda.

ERA II 13, 606/7 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libehunt olevat libeda karvaga, pugevat loomale tagant sisse ja söövat looma seest õõnsaks. Siin ütlevad, et ilves peab olema see libeunt.

ERA II 13, 607 (4) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halgjad eksitavat inimesi. Peab riided pöörama pahempidi, siis saab õigele teele.

ERA II 13, 608 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidebaum < Mihkel Vartsen, 86 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Umurid, nõiakollad (taim). Sellega suitsetatakse, kui arvatakse, et paha silm on üle käind.

ERA II 13, 631/2 (1) < Peetri khk., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Liisa Hahn, 79 a., saadud tütretütrelt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Venituse sõnad, mis tulevad ühe lusikatäie piima pääle lugeda ja sisse anda. Jeesus sõitis teeda mööda, Mari sõitis maada mööda, ilusalle ilutele, Kalamusta mooduselle, Susammela silla peale. Kuu pööratas, maa vääratas - (kelle) naba nikastand, emakas oli ehmatand. Jeesus kargas katsuma, soona sirutama, ligemeid liigutama, udemeid ühte panema. Kolmainu jumalal' - Jumal Isa, Jumal Poeg, Jumal Püha Vaim, Aamen!

ERA II 14, 16 (4) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbepuud tulevad maha lasta põiki tuult, siis kuivades puu ei lõhke.

ERA II 14, 17 (10) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui halija jälgede peale juhtud, eksid ära.

ERA II 14, 17/8 (12) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees tulnud õhtul kõrtsist. Tuttavat teed mööda tulnud. Pimedas. Näind, et keegi tuleb vastu. Kuid astund ikka julgesti edasi. Korraga leidnud enese tükk maad tee kõrvalt. Pole arugi saand, kuidas sinna sattund. See juhtund nii imekiiresti. Arvand mees, et kuri vaim tuli talle vastu ja viskas teelt kõrvale.

ERA II 14, 18 (14) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k, Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui eksinu tahab jälle õigele teele saada, lugegu tagurpidi issameie. Kui on selge ilm, tuleb minna pääva järele.

ERA II 14, 21 (24) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Moalused hakkavad kihvtisest nõgesest.

ERA II 14, 21 (25) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Moaluste arstimine: Vana hõbedat vette kaapida, selle veega pesta ja vesi siis sinna maha kallata, kust haigus hakand.

ERA II 14, 21/2 (26) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanad inimesed ütlesid, et maa hingab, et peab ennem sülitama (kui istuda), siis pole sealt kohast karta (haigust). Nihukesi kohtasi on kohe tõesti, kus hakkab (haigusi).

ERA II 14, 22 (27) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sügelised: puutõrvaga üle tõmmata, see võtab kohe ära.

ERA II 14, 22 (30) < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulioksaga puud seina ei panda, et toob tulekahju.

ERA II 14, 26/7 (9) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused taovad täks-täks, nigu uur seinas. Põruta sealt ära, läheb teises kohas jälle, niisama kui uur.

ERA II 14, 27 (10) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused peavad külge hakkama, kui maa hingab.

ERA II 14, 67 (7) < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused (haigus) peavad maast hakkama. Selle vastu otsivad maavitsu.

ERA II 14, 71/2 (4) < Anna khk., Anna v., Pikaküla m. < Paide khk. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused (haigus). Maast hingab, maast tuleb see külge. Võta hõberaha, kaabi kulli poolt küllest sinna, kus sügeleb, ja raudrohu mättaga vaota, see kaotab ära. Selle juures peab ütlema: "Maa-alused, maa-emandad, andke minu tervis kätte!"

ERA II 14, 83 (5) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas - naisterahvas - tulnud naisele metsa vahel vastu, küsind leiba - naisel olnud leib käes. Hal´jas ütelnud: "Anna mulle leiba, anna ruttu, meesterahvad tulevad järele."

ERA II 14, 84/5 (7) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja isa olnud poisike ja näind kord oma silmaga, kui üks vanamees tahtnud ravandust saata. Istund aia ääres maas - see olnud pulkadest aid ja läbi pulkade siis pidand saatmagi; müts olnud põlvede all, ise põlvili, käes lepapulk, mille sees nõel. Vanamees ütelnud poisile: "Kes sind, siga, siia ajas! Poiss tulnud segama ja ravandus jäänd seekord saatmata.

ERA II 14, 90 (1) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Kai Baum, u. 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandusest. Kuule, ühekorra kaks meest teind katust. Teine ööld: "Küll nüid on hea ravandust saata." Teine üteld: "Noh, näita siis, kuda sa saadad." Mees võtt taskust vaskraha, võtt kolm õlepead ja pand selle peale, pomisend ise natuke - ja läind kohe lendu. Siis teine pand talle kuklasse ja mees kukkund katuselt maha.

ERA II 14, 110 (30) < Paide khk., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõulus olid heinad toas. Kui heinu toodi, ööldi: "Toome jõulud sisse!"

ERA II 14, 114/5 (46) < Paide khk., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. – Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Ära sa mine sõnna jõe ligi, näkk tõmmab su sisse ja siis jälle ei tea, kus viiakse!"

ERA II 14, 131 (1) < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ussid on maaviha võtjad. Kus maa hingab, sealt tulevad maa-alused inimese külge, seal on maa viha. Aga kus ussa on, nemad võtavad ära selle viha, sealt siis ei hakka.

ERA II 14, 137/9 (13) < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarao-aegsed inimesed. Vaaro peab olema pool kala, pool inimest ja ütleb: "Vaaro, vaaro!" Nende keel peab olema mustlase keelega segatud. Üks toodud Tallinna, old naisterahvas ja kala saba taga, pool kala, pool inimest. Merest on kätte saadud. Kutsutud kuulama, et mis ta räägib, kuid keegi pole saand aru - küll ta rääkind ja kisendand. Viimaks toodud üks mustlane, see saand aru - vaata, mustlase keel on mitme keelega segatud - mustlane üteld, et tal on kaksikud lapsed ja viidagu ta sõnna tagasi, kust on võetud. Ja siis viidud ta sõnna tagasi. See old naisterahvas. Aga eks neid ole meesterahvaid ka - elavad seal ja teevad sugu ka. See Tallinnas old kolme aasta eest. Need on vaaro-aegsed inimesed, mine tea, kas Punases või Mustas meres, või kus nad on.

ERA II 14, 141 (2) < Paide khk., Paide l. < Põltsamaa khk., Laimetsa k. - Richard Viidebaum < Tiiu Breiberg, s. 1847 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tomingas õitseb kaua, tuleb pikk sügise, aga tänavu ei õitsend enam kui kolm päeva.

ERA II 14, 149 (18) < Paide khk., Paide l. < Põltsamaa khk., Laimetsa k. - Richard Viidebaum < Tiiu Breiberg, s. 1847 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused vaimud... kui maa hingab, sellest tulevad moalused. Üheksaväe õied ehk moaluse rohud, nendega tuleb hõõruda.

ERA II 14, 157/9 (12) < Paide khk., Paide l. < Paide khk., Mäo v., Mündi k. - Richard Viidebaum < Adam Breiberg, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti arvatud, et need on maa-alused vaimud, kes seina sees teevad tik-tak, tik-tak. Kui nende tiksumine olnud mõnes nurgas hästi kuuldaval, siis hoiatet lapsi: "Maa-alused vaimud on töös, nüüd ei tohi segada neid."

ERA II 14, 249 (34) < Anna khk., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´jas. See üteldakse metsahal´jaks. Et kui tema jälgede peale lähed, eksid ära. Aga loe issameie ää, kohe saad õigele teele.

ERA II 14, 249 (35) < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik (Luige eit), s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui moa kõmiseb, arvatakse, et on alt tühi.

ERA II 14, 338 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k., Liivamäe t. - Richard Viidebaum < R. Romeldi, naine (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! (Lastele pole seletetki, kus see koll on ja kust tuleb.) Mustlane tuleb, viib ära. Näkk. Kaevu peal ei tohi vahtida, näkk viib kaevu.

ERA II 14, 340 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Näkk tõmbab kaevu!

ERA II 14, 340 < Anna khk., Eivere k. < Järva-Madise khk., Seidla v. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hoia, kol´l tuleb kallale! (Koll on pimedas.) Hun´t tuleb! Mustlane Kotivanames paneb kotti! Vee sees on näkk.

ERA II 14, 343 < Anna khk., Anna v., Puiatu k. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Last ei tohi peletada, läheb araks. Siiski hirmutatavat neid vahel ka. Kol´l tuleb! Eks see ole muidu üks tühi sõna. Kotimees tuleb! Näkk on kaevus.

ERA II 14, 343 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Ton´t tuleb! Näkk tõmmab sisse! (kaevu) Kotimees Jõulumees viib ä, kui paha laps oled.

ERA II 14, 345 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Nimetu informant (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mustlane tuleb! Näkk tõmmab kaevu! Kol´l tuleb, paneb kotti, viib ä!

ERA II 14, 345 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Madli Ohmuth (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Ääh! Kol´l tuleb! (Mine tea, mis ta on. Saab muidu ööldud üks sõna, laps kardab ja jääb vaid.) Kotimees Näkk on kaevus! Ema tuleb vitsaga.

ERA II 14, 345 < Anna khk., Anna v., Purdi as. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külamees tuleb! Kol´l Kotivana Näkk kaevus.

ERA II 14, 347 < Paide l., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kol´l tuleb! Kotimees tuleb! Ära mine, näkk tõmmab! Ära kisu, see on paa! (Kui laps võtab näiteks teririista kätte.) Ära söö seda, päh, kaka see! (Et laps ei võtaks suhu.)

ERA II 14, 349 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas, -ja. Ööldakse, et metshalijas kostab sulle vasta, aga mets kostab vasta.

ERA II 14, 349 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k. - Richard Viidebaum < Meesinformant, rändav töömees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veehal´djas. Metshal´djas.

ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu < Järva-Jaani khk. - Richard Viidebaum < Jüri Andreus, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halijas ööldakse.”

ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas. Kui mets vastab, siis metshalijas hüiab vasta.

ERA II 14, 351 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijad peavad olema, kes eksitavad inimesi.

ERA II 14, 351 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Nimetu informant (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´djas, -a.

ERA II 14, 353 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metsahalijas eksitab inimesi.

ERA II 14, 353 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas. Kui mets vastu rõkkab, siis halijas hõikavat.

ERA II 14, 353 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´jas. “Metshaljas või kuda ta hüitakse.”

ERA II 14, 353 < Paide l., Paide vanadekodu < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k. - Richard Viidebaum < Eeva Usar, s. 1856 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalijas.

ERA II 14, 385 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, näku (näki tavalises tähenduses). “Näkkusi pidin teile rääkima.”

ERA II 14, 385 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, -i. Näkid olid kaevus.

ERA II 14, 397 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = loomahaigus.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus lööb läbi. Lendav rabandus olevat ka. Kui see looma läbi lööb, siis ei saavat enam abi.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Jaan Romeldi, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav ravandus.

ERA II 14, 399 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. Lendav ravandus. See (l.r.) oli järsum ja kangem.

ERA II 14, 415 < Paide khk., Paide l. - Richard Viidebaum < Linda Breiberg, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - sügelise rohi, loogeldes kasvab mööda maad, helelillad õied, veiksed ümmargused lehed.

ERA II 14, 415 < Peetri khk., Mäo v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Mari Herbst, s. 1850 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - taim, punased ja valged õied.

ERA II 14, 415 < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu - Richard Viidebaum < Madli Milosei, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad (on kuulnud, tähendust ei tea).

ERA II 14, 415 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - (taim) moa-aluste rohi, punased marjad külles.

ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad = taim; mõned tegevat nendest jooksvahaiguse puhul vanne.

ERA II 14, 417 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad - maa-aluste rohi.

ERA II 14, 417 < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Madli Ohmuth (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maavitsad,“ravas peavad olema; jälle korjavad, kellega värvivad... sealt turvade seest... Mis nad muud on, nisukesed juured. Ma olen kuulnud.”

ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´ti on kuulnud, ei tea lähemalt seletada.

ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Ees-Võõbu k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Indrik Sark, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t. Sa jusku va libahunt, muudku kiusad mind. Sellest põle muud kedagi, muud tähtsust.

ERA II 14, 429 < Anna khk., Anna v., Mustla k. - Richard Viidebaum < Vanamees (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hun´t ja libahun´t. Nad ütlevad, et iga hundi pesakonnas peab üks libahunt olema. Eks ta ole üks muidu jutt.

ERA II 14, 437 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Koi ehk maa-alune (seinas). “Vahest kuuleb, et on; vahest nagu kedrab kohe.”

ERA II 14, 437 < Anna khk., Anna v., Pikaküla as. - Richard Viidebaum < Marie Punapart, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-alused peavad taguma küll seda, tiksuma nagu sepad taovad.

ERA II 14, 501 (1) < Kodavere khk., Varnja k. - Paul Ariste < Naine, vana taluperenaine (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork või orgihaigus, või hal´ltõbi oli vanast. Vahel pandi kirstude sisse haige. Tema hõikus tagast järgi. Kui ei kosta vastu, siis ei saand kätte. Peedet mitmele poole ära. Öeldud: "Ära sa mitte hiält tii!" Kui kostis, siis veel hullemb vaevas.

ERA II 14, 503 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hal´ltõbi öeldi. Minu õde oli ka haige. Siakärss pandi kaala ja läks lehmalauta pakku. Hal´ltõbi hõigas: "Liisu ja Liisu." Ja minu sisart ka hõiganu (Märge: õde = sõts, sisar = õde): "Malle, mis sa sinna kottide alla lähed?" Mallel ollu ka siakärss kaalan. Igalepuule tulnu perra. Ta tegi oma inimese häält. Kui heli es ole vasta tennu, siis es ole saanu kätte. Rohtu sellele es ole midagist.

ERA II 14, 504 (5) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Soendid vai niisukesed hundid. Minu isa õde läks heinale. Saie sinna, kos rätsepäl oli tõõne koht. Siäl nõnda tulnu. Soe olnu, visanu undruku ära. Soend tulnu ja istunu undrukule pääle. Kui ta tõstnu vikatit, soend tennu õrr. Siis tagasi pidi niiten viibutanu undruku manu. Ei ole niitnu, tennu aga, nagu niidass. Siis saie undrukule käe pääle. Oli esi raske. - Pääru-Ann oli nimi. Nii raskest kartis, et suri ära. Ma tulin koolist. Siinsaman sanna kohal oli hunt. Seda ma mäletan, nagu täna oles olnu.

ERA II 14, 505/6 (9) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Hundid tulid rehealuse väräväst sisse. Emä arvas, et siad om. Läks vaatama. Hunt karas vastu rindu, ja emä jäi haigest ja selle perrä suri ka. Tõõno tegi tema soendist. Terve pulmarong on tehtu. Kõik joosnuva metsa. Siin köstri kõhal pulmarõng lähnu üles. Sii vanamiis olnu jälle sääl tii veeren. Pulmarong lähnu müüdä. Vanamiis öelnu: "Kae, kuda kõik lähva! Es anna viina ega midagi." Pääle selle tehnu kõik soendist, hundist. Hobused jäänu järgi. See soend ollu minu isäle ka sugulane. Ta nakanu süümä. Soend tulnu ja vahtinu ka. Isä annu väätsega võidleibä. Soend lähnu kõõgega metsa. Isä lähnu kõrra sinna võõrsile. Siis sii miis tänanu, et päästid mu, annid võidleiba. - Seda ma mäletan, nagu täna oles olnu.

ERA II 14, 507/8 (11) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendvast, mis äkiste jäi inimene haigest. Minu miis oli järve pääl. Lendva oleva ta sääl ära löönu. Aast verd suust välla. Lehma lõi ka ära. Lehm ka sõie ja jõie, aga mäletseda es saa. Teda oli lendva või sitt rabanu. Kui luusse rabas, siis es saa asja. Mul oli kolmeaastane pull. Tolle rabas aida taha maha. Oli nii hull, peksis laada puru ja jooksis. Taheti tappa, aga es saa. Naased ajasid elava konna pullile suhu ja linasiimneid keedeti ja pulli enda sõnnikut anti. Sedamoodi toosendasid ja pull sai õhtu tervest. Müüsime peräst ära, saime 30 rubla. Seda ütleva, et niisuke kuri inime, kes seda teeb. Lendvasõnad tükma suhu. Siis sülgama tuulde ja säält tulema. Nuul tuleb, kost tahes. Otsekohe purustab nii ära.

ERA II 14, 508/9 (12) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserduse vastu, kui hobese jalg oli niserdanu: Jeesus kõndnu teeda mööda Ja marsnu maada mööda, Lännu üle Soome silla. Musta hobese jalg nikastenu. Jeesuke, tule kaema, Tule sooni sobima. Liha kokku liidanegu, Sooned kokku sobinegu. Kui hobese jalg oli niserdanu, siis loeti. Naine oli kudanu kangast ja jäänu tukkuma. Hall vanamiis tulnud manu: "Loe kolm kõrda neid sõnu, sülga ja hõõru." Pikä Vana-Matska oli sii naine. Matska siis luges igaühele; siis sai tervest. Sii hal´l vanamiis oli ikka jumalast.

ERA II 14, 509 (14) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Venemaalt, ikka pel´lässivad, et tulevad riisjad. Siit põle pal´lu maad, Naarismaal om suured maailma müürid, kus käisid sõapakku. Mikul leidsid säält paatäie raha, Koolitare man. Kündsid teesed ja raha tuli. Kübara mamma siga aas ka raha üles. Minu miis tõie ka kübaratäie. Ma viil sõelaga pesin järve äärel.

ERA II 14, 512 (19) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda kõneliva ikke, et näkk olnu jõen kivi pääl ja suginu pääd. Kui minu isä lännu järvel sinnapoole, lännu lupsti alla. Ilusasti hõiganu viil. Ütelnu vastu: "Külamiis, mis sa tahad?" Ja läks sulpsti vette.

ERA II 14, 513 (25) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Minu isä kõnel, et viis versta linna puule Kalevipoeg visanu kivi linguga. Olnu niisuke kange miis. Alatski mõisa taga vasta Päätsekivi on ta magamise ase.

ERA II 14, 514 (26) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg visanu kolm kivi linguga järve (s.o. Peipsi). Kui esimese viskas järve, siis halled maan. Jaagupipääv viskas teese kivi, siis on teene külm. Kolmanda viskas, no, siis kui juba mihklipäävä külm om, tuleb. Minu papa kõnel, et "Nägin ka ära Kalevipoja." Tema olnu jõe viiren ja Kalevipoeg visanu. Kivi om sääl. Ja isä ütelnu, et "Mina olen sedä nähnu, kui visanu, kui lähnu lõmpsti vette." Jah mäletan küll, isä kõnel, et Kalevipoeg käinu siin minu papa puul.

ERA II 14, 521 (1) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskivil Päätsekivi veski man on Kalevipoja säng. Liite otsal oli Kalevipoja kivi. Piirisaarde ehiteti talvel kivikirik. Kivi lõhuti siis ära. Nii suur kivi oli, et terve kirik sai.

ERA II 14, 521 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg ja Vanatont võidelnuvad, kumb kaagemale viskab. Vanatont visas Ihaste alla Emäjõkke, Kalevipoeg visas Peipsi liite otsa. Tartu Toome päält visanuva.

ERA II 14, 521/2 (3) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg lähnud Peipsist läbi. Vesi olnu munnideni. Tallinna pool niitnu kuusemetsa kaari. Ütelnu: "Ah, halb on niita, putked peksavad puha silmad puru."

ERA II 14, 522 (4) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg ehitanu Tallinna Oleviste kiriku. Kirik saanu valmis, aga ei ole naisele ilmutanu oma nime, et on Olev. Ükskõrd naine petnu nime väl´la. Naine kiigutanu last ja öelnu: "Ole vaik, ole vaik, Olev tuleb kodo!" Võõras kuulnu, et Olev on nimi. Olev pannu parajasti risti. Võõras lännu müüda, kes oleva kuulnu. Hõiganu: "Olev, rist on mere puule kõver!" Olev kukkunu kohe maha. Konn tulnu kõhu pääle. Praegu on sääl maalitu, kõnn kõhu pääl.

ERA II 14, 522/3 (5) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoja tuul on ka siin Peipsi veeren. Ei tiä, kospuul siin on.

ERA II 14, 523/4 (9) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Sööjad-hundid olnuvad niisugused, nõiad, kui teisele oli vihane, siis tegi hundiks. Kui sai ristiinimese leiba, siis sai tagasi inimesest. Alatskivil miis, üks moonamiis kündnu. Sööja-hunt tulnu manu. Miis söönu parajast. Lõiganu nuaga leibä ja annu ka hundile. Hunt lähnu kõige täiega. Pärast mees lähnu linna poodi. Poodi aknal olnu mehe oma nuga. Mees küsinu: "Kost sii nuga siia sai?" Kaupmees küsinu: "Kas sii on sinu nuga?" - "Ja on!" - "Kas annid hundile leiba?" - "Vot mina olen sii hunt!" Kaupmees löönu nua sinna aknasse, et kes tuleb. Ütelnu mehele: "Kui sa ei oles andnu, oles murdnu." Kaupmees andnu mehele hulga raha.

ERA II 14, 527/8 (5) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kahtepidi öeldässe: ork või hal´ltõbi. Nüid on kripp. Haige läks hobuse naha sisse, siis sai abi. Seda piiti suurest nõidusest, et teene saadab. Tõõne kandis salaviha.

ERA II 14, 530 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk one nõid; näkk ehk üks nõid. Kõik kohad olid neid täis. Enne ei saand neist näkkidest või nõidusest lahti, kui Johan Jürgenstein tuli siia kuulmeistrist.

ERA II 14, 530/1 (19) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskis siin on Kalevipoja säng. Tikumäiku one väike mägi jõe ääres. Kalevipoeg õmass kuue siilust kautand selle mäe. Vaadanud Peatski külä puule. Kalevipoja säng one ka sängi nägu. Parun kangest hoidis seda mäge.

ERA II 14, 531 (20) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kalevipoeg laudu vedänd üle Peipsi. Ütelnud: Peipsi järv perseni, Emäjõgi helmäni (helmeteni), Kuningjärv kurguni, Mussjärv munnani.

ERA II 14, 531 (21) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg sõdind ikke. Vist tahtnud teestele minna. Siil hõeganud: "Lüü servilauda, lüü servilauda." Kääpa silla juures see olnud. Mõisamaa otsas Kalevipoeg sõdinud.

ERA II 14, 533 (32) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Juhannes Madi, 68 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
(Soendit ei tunne.) Libahunt oli see, kui teised tegid hundist. Kõik muutused olid vanast.

ERA II 14, 539 (2) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Need õlid halkjad, need one linnud, metsän eläsid. Hal´l lind õli. Pitkäd keerulised suled õlid.

ERA II 14, 540 (8) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk oleva siin piäle Rootsi sõda õllud. Egäl puul - kui Rootsi Kaarel Kaksteist käinud.

ERA II 14, 546 (8) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ork’ õli, minti lambalauta lammaste hulka. Mis ma orgast ei tiä! Üks põdes ju. Inimene väriseb kõhe. Riie panti viil üle, ku õli lammaste laadas.

ERA II 14, 546 (9) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg vei liiva Peipsist hõlmaga. Kaatas Linnamäe veerel tüki ära. Sinna sai mäeke. Muust tegi sängi üles. Muud ma ei tiä midägi. Sedä tiän sedäviisi.

ERA II 14, 546/7 (10) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Linnamäel one rahaauk. Ei saa meie siält raha kätte, sedä one juba ärä katsutud. Nõiadega one kinni pandud. Siäl õli viinavabrik. Üks sõitnud siäl maad müdä tritsudega. Tuli käinud kõhe välla. Läinud tammi juuren maa sisse.

ERA II 14, 547 (13) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a.; Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus one, vastupidi lugeda Issameie.

ERA II 14, 547 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inime one eksinud, siis ka lugeda vastupidi Issameie. Vanakurat eksitab. Vanapoisiga one see killan, kes eksib.

ERA II 14, 549 (23) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a., Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt ikke õli, soendid ei tiä.

ERA II 14, 553 (1) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
No ikke orgatõbi on. Kaheksateiskümne aasta eest üks mees oli veel orgatõbes. Minu isa rääkis, üks old ka orgahaiguses. Teesed ütelnud: "Peeda end ära, siis see ei saa kätte." Aga see hõiganud nagu naane: "“Kossa, Kaarel, õled?" Vastand, kus on. Ja tõbi jälle pääle.

ERA II 14, 555 (6) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Alatskivil jõõlulauba õhtu mees lähnd välja ja nähnd: puu pääl kaks last nutavad. Mees pand lapsed suitsusaunas ahjule sooja. Öösel kuuleb, kui need räägivad: "Kas me lähme üleaja Antsule ja sinna ja sinna?" On kadund hommikul ära. On katkud õld. Inimesed surnd ära neis peredes, kõhe tahid minna.

ERA II 14, 555 (8) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Oudovast nelikümmend versta maa sisse ühel eedel õli jalg haige. Hõigati katkuhaigus. Kui hakkas rohtu piäle panema, üks inimene nagu ütelnud: "Võta ära!" Teised ei näind. "Võta aga ära," üteld, "see ei praavita jalga, jalg ei saa tervest."

ERA II 14, 555/6 (9) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshalkjad õlid noh, metsavaemud. Siin räägiti, Sõõru nõmmes üks mees on lähnud metsa. Hääl hakand hõiskama. Mees hõiskand vastu. Hääl veend suure metsa sisse ja eksitand ära. Mitu pääva õld metsas, enne ku sai välja.

ERA II 14, 556 (10) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkka siin järves ei õle õld (s.o. Peipsis). Luunjas õli. Üks mees käind jõel kalu püüdmas vähtraga. Niisuke väike jarv õld. Näeb, üks naesterahvas istub kivil ja suib pääd. Nigu pääv piäle paistnud, nii kiljatanud ja kadund kivi õtst ära vette. Ja, et näkineitsi on õld.

ERA II 14, 557 (16) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alatskivil on säng. Et Kalevipoeg on liiva veend, põlle nurgad lähnd lahti, sest saand jälle üks mägi.

ERA II 14, 557 (17) < Kodavere khk., Kallaste as. - Paul Ariste < August Saar, 47 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiapa jõest lähnd Kalevipoeg läbi. Vaenlane on ära haavand. Kalevipoeg pand mööga vette. Üks mõisahärra tahnd välja vedada, kuus paari härgi pand ette, aga põle saand. Kui hele päev on, siis paestab ära jõest säält.

ERA II 14, 561 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork õli! Lõi kõik nagu kaste piale. Öeldi: vot poiss on orgas. Kui rannast leiti surnud lutsukala, kui seda söödi - es tõhi haigele öelda, et luts on - siis seda süüa, siis sai tervest.

ERA II 14, 561 (4) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus on äkiline haigus. Vot on rabanu.

ERA II 14, 561/2 (5) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rannas Tedre küla all on veike õja - Aavijõgi. Selle suus on kivi. Niisuke loss on külje piäl, sõrme jalg või. Kalevipoeg näind hunti, jah, ja visanud hunti. Selle piäle sõrme jälg jäi piale. Kas ta viskas järvest või teiselt poolt, ei ma tia. ERA II 14, 562 (6) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/kalev/järv/Kalevipojal Peipsi järv oli perseni, Kaiu järv oli kaalani. Läind läbi neist. Kaiu järv on umbjärv, sügav.

ERA II 14, 562 (7) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ligi Jõvi, sääl Pühtitsa juures, tulivad välja suured sääreluud. Vot ütlesid: "Need on Kalevipoja sääreluud."

ERA II 14, 567 (1) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi vai orgatõbi. Arst ei saa kuidagi palavikku välja. Hapukapussid ja sialiha söö, siis saad tervest.

ERA II 14, 567 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva on läbi löönu. Kui ristluist on läbi, siis võis veel elada, kui pääst, siis ei. Nüüd on ravandus.

ERA II 14, 569 (12) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahvas räägib, Tedre rannas kivil on pöidla ase pääl. Et Kalevipoeg olevat sellega visand venelaste vastu. 700 saelauda ollud sellas. Kõik peksnud puru. Siilike ütelnud: "Servi lauda, servi lauda." Siis Kalevipoeg saand võitu. See on nii, et eestlased said võitu.

ERA II 14, 571 (3) < Kodavere khk., Ranna as. - Paul Ariste < Naine, koolijuhataja proua (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork, jah orgas oldud ikke vanasti.

ERA II 14, 573 (1) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork ja orgatõbi, minu isa õli 6 nädalit haige. Kanepi mindi pakku - siin vanast õli palju kanepit. Kos naeste kerstud õlid, riidepakud sehes, sinna riidepakkude alla mindi ka pakku. Koirohtu kartis. Pidi niisuke vaim olema.

ERA II 14, 574 (3) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rannamõisast lõune pool on suur tamm. Rahapada õleva all.

ERA II 14, 574/5 (7) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rootsi sõda aeg õli suur katk. 1868 õli suur koller Narvas. Sõda järele tuli katk. Nende tiädä õli kui tuli: "Oota, ta varsti tuleb, kui perituul on, siis tuleb." Peeter külis esimese ja teese aasta rahvale vilja, aga külm võttis ära. Inimesed surid teelahkmel, heenätutid suus.

ERA II 14, 580 (17) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sookülas tamme kõhal järvel on suur kivihunnik. Kalevipoeg toond kivä Venemaalt. Kaks kõrd viänd rüpega. Kodavere keriku juurel viänd neli kõrda rüpega.

ERA II 14, 580 (18) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiäpa jõel, siäl piäb õlema Kalevipoja mõõk. Kiäpa silla juurel. Kes sisse läheb, lõikab jalad ära.

ERA II 14, 581 (20) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva õli vanass. Minu isal õli niisuke haigus. Jaagupipäeval õli lauakerikus. Ubasuppi sõi õsta. Akkas kaebama, et valu. Õpetaja proua õli arstist õppind või mis. Proua ütles, et on lendva. Kui rohu annad, oksendab välja.

ERA II 14, 583 (1) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orka vanarahvas lugi nõidusess. Teene soadab teesele külge, nii ikka riaksid. Kõik muudu arstiti. Kõhe näeb, kui tuleb. Miis panti kuvvede sisse ja vahid juure. Külma vett visand piale, siis läind ära. Viina ka antud, siis ork läks ära.

ERA II 14, 584 (6) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk ja koller on üks. Narvas õli koller, kutsuti ka katkust. Vanad naased kõnelsid, et kepiga käänod mööda inimesi.

ERA II 14, 584/5 (7) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´las eksitas ära. Inimesed läksid metsa, ei õskand väl´la tulla - metshal´las siis eksitas ära. Metshal´las pett ära, keda näha ei õld. Minu ajalgi inimesed õlid eksitusen, et metshal´las petnod ära.

ERA II 14, 585 (8) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk elas veden. Jõen õli. Järven näkki ei õld. Kui pisiksed õlime, hirmuteti: "Ärgä mingä jõe viirde, näkk one veden."

ERA II 14, 585 (10) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
See suur kivi - Ruukivi on Kalevipoeg visand. Hunt murd lammast või kitse, ja Vene poolt küljest visand. Kui jää ajas kivi, vaatasime, noh, mõni aasta tagasi, kas need hundi ja lamba luud one alles. Siin (s.o. Kalevipoeg) hulkund ja neid sõdasid pidand.

ERA II 14, 587 (17) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ja rabandus, mõlemad nimed kutsuti. Teine inimene on ikka nõidund selle. Nagu tatreterad teha lepapuust. Lasta sinnapoole, kos tahab.

ERA II 14, 589 (26) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaarau rahvas Tartus õli näha jäärmarki aal. Siis näideti neid. Purgide sides vee sees. Naesterahva nägu ja juuksed pias. Kõhe nigu kahe- või kolmeoastane laps. Kutsuti, jah, vaarau inimene.

ERA II 14, 595 (1) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k. - Paul Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ork one ikka üks haigus, ei muud tiä.

ERA II 14, 595 (4) < Kodavere khk., Ranna v., Omedo k. - Paul Ariste < Miina Annuk, 50 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sääritsa küläst tulla, see suur kivi ongi Kalevipoja kivi. Linguga viskand. Küll tal võis ikke võimu olla kah.

ERA II 14, 597 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vihma sadab, päike paistab, vanatondid vihtlevad.

ERA II 14, 601 (13) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshaljas, see oli eksitaja. Tolgane pia õli, inetud juuksed. See õli üks kurat. Inimesed ikka näind.

ERA II 14, 605 (22) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui õli nikastus või luu paegast ära, loeti palju korda: "Sonts, sonts soone pialle, saagu tuurvest ja saagu tervest." Triigiti kah.

ERA II 14, 605 (23) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külm ja ork koa, see on nagu pahast, nagu kuradist.

ERA II 14, 605 (25) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendev tehti, suure nõela taha niidi, kellele tahes lasti, loomale või hobesele. Moosese raamat vanast ikka õld. Ehk õn veelgi, aga kes seda ütleb.

ERA II 14, 611 (40) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkki õlema nähtod vee sees hommiku. Õllud niisugune õrn asi, mereneitsikene.

ERA II 14, 614 (3) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi nagu uuem nimi, ork õli ikke vanem. Nagu painjas tuli selga. Kui inimene põgenes ära, tuli järele, käis, õtsis üles.

ERA II 14, 614 (9) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929)
Katkuhaigus, see tuli vanast ikka sõdade järele, seda kuulsin küll.

ERA II 14, 614/5 (10) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nojah, metshal´las eksitas ära. Karjus metsast vastu.

ERA II 14, 615 (11) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et vanast need kivid siin Kodavere pool Kalevipoeg toonud. Ühe põlletäie Sassukvere poole. Tahtnud silla teha üle Peipsi. Müda Peipsit käinud, kiitnud ise: Peipsil perse, Kuremal kurku. Kost mina teda nägin. Ema kõneles, et vanemal ajal õli. Lepistik kasvis kõik siin jõesuul. Nüid põle midagi. Peipsi viis kõik ära minu ial. Noh, Peipsi võis siis madalam õlla. Kui taevani see Kalevipoeg ikka ulatas!

ERA II 14, 617 (16) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vee perast hirmutati lapsi: "Ära mine järbe suplema, näkk tuleb."

ERA II 14, 617 (17) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva vai rabandus, rabandus ikke vähem. Käis ikke loomade kallal. Lendva on ikke ise kui rabandus. Nagu noole laseb loomast läbi. Nõiad või kes.

ERA II 14, 621/2 (6) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Minna Raudsepp, 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Aastad viisteist tagasi, kui Kasaka Mart ära uppus, kuuekesi õlid seltsis (= kalapüügi liit). Teised magasid. Villem ärkas üles, Raudsepp ka nimi, nigu üks hall vanames istunud kohe vene serval, õld. Tulnud välja, kaua aega istunud kohe. - "Anna üks kätte!" Ei tema andnud midagi. Tulid kaldale. Perast Õmedu jõkke Kasaka Mart uppus ära. Vat see õli see näkk, ütles, kes tahtis ühte saada. Villem ütles: "Ma ütlesin järve pial kõhe, et ühe hinge ta ära vei."

ERA II 14, 623 (2) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Kadri Raudsepp, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sõda lähnod siit mööda, paljastand ära sellesama küla. Piale Rootsi sõda õli katk ja kõik õllud pärast Rootsi sõda. Vanast miilitsast võetud ja kõik.

ERA II 14, 625 (1) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Seda öeldi, et ork. Kadunud minu ema õli põdenud orka. Inimese pia valutab ja luid murib. Kange külma värinaga tuleb. Hal´li hobusega põle kannatanud sõita. Haige läks tagurpidi metsa, pani 9 seltsi õksi pia alla. Öeldi koa hal´ltõbi või hal´lvanames.

ERA II 14, 626 (4) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjapool sügise õli nagu koit, siis öeldi, et virmalised vihtlevad, et põhja rahvale näitaks valgust.

ERA II 14, 626/7 (6) < Torma khk., Torma v., Lullikatku k. < Torma khk., Tarakvere k. - Paul Ariste < Liisa Lepp, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Riagiti küll: metshaljad. Kes sinna jälgede piale eksib, see eksib ära. Kolm oastad tagasi tõin metsast hagu. Näe, vana inimene tuli metsa vahel. Ma mõtlesin, et on Ell. Edemal õli, sasis juuksed, õige hall vanamoor. "Kas on metshaljas?" ma mõtlesin. Mõtlesin, et on Ell ja ei tahtnud kokku saada. Tema riägib noh, nii palju juttu. Ma lasin põõsa taha maha, et läheb mööda. Noh, tõõsen üles, hakkan tulema. Ei soand enam välja. Metshal´jas eksitas ära. Siis vist õli metshal´jas. Alles õhtast sain kodu. Vanames käis, õtsis ja vilistas.

ERA II 14, 629 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Pedja jões on nähtud näkki. Seda on kõik nähnud. Naesterahvas istus kesk jõge kivi õtsas, et see ei õle muud kui näkk. Kes seda püidma läks, see sinna jäi.

ERA II 14, 630 (4) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Tähkuvere all metsas on Ummumägi. Sial on kulda kaevatud, aga ükski ei õle kätte saand. Nagu heinasaad kesk metsa on mägi; ümberringi kõik mäda.

ERA II 14, 630/1 (5) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kõnnu küla ligi on Katalsepa mägi. Vanast tulid rootslased ketiga, mõõtsid 3 kivi juure. Enne küsisid peremehelt, kus on see mägi. Ühe kivi alt, linna poolt serva alt võtid viis-kuus labidad mulda. Sialt tuli raudkast välja. No siis kuuekesi veid postmaandele. Tõlda pannuvad. Vana-Soodlale andsid üks rubla. Mustvees saadi teada, et rootslased käisid. Kolme-nelja päeva pärast aeti taga, aga kus sa enam. Pärast kivi alt tuli veel hõbeasju ja sõjariistu, lusikad või kahvlid. Ühe sõjariista ka. Vanad rootslased sõjaaeg matsid selle sinna.

ERA II 14, 632/3 (13) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui on orgatõbi, võta 9 õjast vett. Sisse võtta. Üle jõe ei tõhtind siis käia. Kui üle jõe käis, õli kõhe pial. Tuli kõhe inimese näol. Kala ei tõhtind süia.

ERA II 14, 634 (18) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav lööb järsku läbi. Rabandus ehk lendav.

ERA II 14, 645/6 (3) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Johannes Berg (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Laiuse lossi keldris on kuld paegale pandud. Ühele mehele - sepp oli - üks vanamees näitas: "Mina olen raha hoidja. Enne ma ei saa vabaks, kui keegi raha ära viib. Raha loe pooleks. Sääl tuleb must kass, sa poo üles. Muidu ei saa tappa. See on vanapagan ise. Kui sa seda raha pooleks ei saa, must kass murrab su ikka ära." Sepp läks välja. Tegi omale hia raudkepi. Läks keldri. Must kass tuli vastu. Sepp lõi ta uimaseks ja poos üles. Hall vanamees tuli vastu:“"Ah sa tulid! Ammu ootasin. Loe nüüd raha pooleks. Kui sa ei loe, siis välja ei saa." Sepp öö ja päev lugend, üks rublatükk teise ja teine rublatükk teise hunniku. Üks rublatükk jäänd üle. Sellega põle midagi teha... Sepp võttis rublatüki keskelt pooleks. Üks poole ühele, teine teisele poole hunnikule. Vanamees tuli tagasi. Põle hakand lugema:“"Mine kodu, too kaheksa paari hobusid. Sellega viidi õle säält ära. Sellega sai kelder vabaks ja tänapäevani alles. Laiuse lossis on ikka nägemisi nähtud.

ERA II 14, 647/8 (5) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin oli ikke külmtõbi. Muidu rohitsedi rohtudega ja kuumendedi.

ERA II 14, 648/9 (9) < Laiuse khk., Laiuse v., Kivijärve k., Raadaste t. - Paul Ariste < Mari Malm, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas olen kuulnud küll, aga ei ole nähnud. Meie isa läks kua luuaraaga tooma. Podras ringi ja otsis ikka luuaraaga. Korraga ei sua enam välja, ei tunne enam kohta. Võttis veel vitsu juure. Vuatas uuesti. Näe, Trossi turbasara - ja vahi just otsa, aga välja ei sua. Kui riided pöörata ümber, siis suad välja. Sial Alatskivi nurgas on suured metsad. Lapsed kingu pial mänginud. Helevalge piaga poisike tullud kua. Need hõikanud: "Seesa paigal! Kossa lähed?" Olnud ka niisuke metshal´jas või niisuke.

ERA II 15, 32 (6) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi sõja kuld. Mõned vanad jutud kõnelevad, et Rootsi sõja kuld Voltveti Tõnumaa talu lähedale mäe sisse olla maha maetud. Kuna teised vanad inimesed jutustavad jälle, et Rootsi sõja ülem, kui ta lahingu Kärsu järve peral Vasu mäel oli kaotanud, siis Rootsi sõja kulla Vasu talu mäe sisse peitu oli maha pannud, mis alles täna päev kätte saamata. Kui aastal, enne sõda Voltveti Tõrva talu nurme seest, kivi külje alt, kogu vanu rahasid leitud sai (Vaata E.R. Museumi kirjakogus minu "Vanad mälestused"), siis liikusivad jutud, nagu oleks Rootsi sõja raha ja vara ülesse leitud. See kogu oli aga veikene, mis leitud sai, kuid tõe poolest on Rootsi sõja kuld alles kätte saamata ja tänini tema koht teadmata.

ERA II 15, 33 (7) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a. (1920) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kuld ader. Vanajutt räägib, et Vana-Kariste Meeli mäe sisse muiste kuld ader olla ära peidetud. Tõenähtust otsides tuleb tähendada, et kui vahest mitte Meelimäe sisse mõni osa Rootsi aegset sõja kulda varjule ei ole maetud. See kui sääl tõeste kuld ader olemas on, siis peab see kindlaste Kalevipoja ader olema, sest vaevalt võiks mõnda teist oletada, kelle omandus see ader võiks olla. Jagatahes tuleb seda sündmust Kalevipojaga ligistada.

ERA II 15, 40 (12) Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1920) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana kirbu aimamised. Kui kord vana kirp kodust ära läinud, oma majapidamiseks mõndagi tarvidust muretsema, siis tulnud tema lapsed kõik kokku ja pärinud kui ühest suust seda järele, et millal nad teda tagasi võiksid oodata. Vana kirp vastanud lühidelt: "Armsad lapsed seda ma ei või teada millal ma tagasi jõuan, aga üht ma aiman siiski. Kui mind õerutakse, siis ma tulen õhtuks tagasi kodu, aga kui mind litsutakse, siis ma küll ei tulegi vist."

ERA II 15, 60/1 (29) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaan Jõgis (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehm ja lammas. Vanal ajal, kui kord karjapoiss karja juures magama uinund, läinud lehm ja lammas kahekesi sõnelema ja sõnelemisest sündinud viimaks riid. Lehm kiitlenud end suuremaks häätegijaks kui lammas, sest tema andvad piima ja võid, seega olla tema toitja, milleta inimesed sugugi läbi ei saavad. Lammas kiitlenud jälle end suuremaks ja kasulikumaks, sest ilma temata ei saavad ükski läbi. Tema andvad ihukatet ja kaitsvad seega inimesi külma eest. Tüli läinud viimaks nii suureks, et lehm tahtnud omas vihas lamba sarvedega läbi pista. Sääl tulnud Vanaisa vahele ja keelanud lehmal ja lambal tüli ja kisklemise ning kiitnud neid mõlemaid ühesugusteks kasulikudeks. Lammas jäänud sellega rahule, mida Vanaisa neile oli seletanud, kuid lehm kannud ikka ja alati, kuni meie päevini, lamba vastu viha edasi ega kõlbanud paljuks ühte karjamaale. Kui nad aga iganes kokku puutunud, kohe lehm lammast sarvedega viskama. See on ka meie päevil alles nii jäänud.

ERA II 15, 62/3 (31) < Saarde khk., Räägu m. < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1921) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaauk Kalbakülas. Vanal ajal kaebanud üks vaene kehv sulane-mees oma seisukorra üle, et ta nii varandusest vaene ja pidada teisi orjama. Hää oleks rikka mehena külluses elada. Ta palunud, kui ta ometi elus korra rikkust nähagi saaks. Ühel ööl juhatatud sulasele unes ja kästud minna Kalbaküla lähedale, sääl olla suur kivi, selle külje alt pidada neljapäeva õhtul, enne kukelaulu kajuma, mitte aga kartma, siis saada säält väga palju raha. Mees teinud, nagu õpetatud. Läinud lähemal neljapäeval Kalbaküla juurde, leidnud otsitava suure kivi varsi ülesse ja hakkanud õhtul enne kukelaulu, selle külje alt kajuma. Kajunud tüki aega, enne kui üks suur pajasang nähtavale tulnud. Kajunud edasi ja varsi ilmunud mehel, suur katal mis kuld rahaga täidetud, silmade ette. Mees nagu kohkunud korra, niisugust suurt raha kogu nähjes - ja kohe selle sama silmapilguga vajunud rahakatal suure kõlinaga maa alla. Mees kahetsenud küll, et ta natukene kartma oli löönud, aga mis möödas, see oli möödas. Küll käinud mees veel mõned neljapäeva õhtud teatavas kohas kajumas - aga raha ei saanud ta enam mitte kopikudki näha. See oli kõik maa alla vajunud. Mees oli korra rikkust ikka näha saanud.

ERA II 15, 72/3 (39) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Elts Taklaja (1921) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallitõbi. Hallitõbi tulnud külasse ja häävitanud inimesi surmale, kellesse ta vähegi puutunud. Suremine läinud nii suureks, et enam matjadki külast ei leitud. Hakatud halli vastu abi otsima: katsutud ja maitsetud kõik ohud ja rohud ära, kuid abi ei saadud ja paranemist ei olnud märgata. Hall teinud oma häävituse tööd ikka edasi. Viimaks mintud Setumaale, ühe kuulsa targa juurde nõu küsima. Tark seletanud, et hall ise elada Pärnu linnas, ühes kaupmehe tühjas aidas. Tulevad tähele panna, kui külas hall oma häävituse janti pidavad, sest siis olla teda kerge Pärnus kaupmehe aitas ära tappa, sest siis olla ta ilma hingeta ja ei suutvad vastu panna. Just sellel ajal, kui külas kõige suurem suremine olnud, mintud Pärnu ja leitud ka suure otsimise varal ühest tühjast kaupmehe aidast halli-kõsu ülesse, tapetud sääl kohe ära. Varsi lõppenud ka külas halli-haigus. Nii pääsenud küla halli-tõbest jäädavalt lahti, ega ole teda tänapäevani enam sääl nähtud.

ERA II 15, 78 (43) < Saarde khk., Räägu m. - Jaak Sõggel < Peeter Ruukel (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuida hunt ja karu vihameesteks saivad? Kui hunt kord ajaviiteks võeraspeol oli käinud, näinud ta sääl noomatud siga. Seda nähes hakanud temal suu vett jooksma. Ta pidanud plaani kuida siga saaks ära varastada. Aimanud, et ta üksi seda ei suuda ja kutsunud oma parema sõbra ja usalduse mehe karu abisse. Karu olnud ettepanekuga rahul ja nii mintud tormisel ööl teatavasse talusse siga vargile. Hunt katsunud esite omale siga turjale võtta, temal olnud ainult kahe mehe jõud - ei jaksanud. Karu, kellel kaheksama mehe jõud, upitanud sea turjale ja tassinud kodu. Tulnud kodus jaotamine. Karu lugenud toomise pärast omale eestõiguse, võtnud sea omale ja jätnud hundi kõhu tühjaks ning suu vett jooksma. Hunt läinud minema ja vandunud. Olivad küll siia maale hunt ja karu kui suured sõbrad, aga tänasest päevast vandus hunt karule kurja ja jäivad eluks ajaks teine teise vaenlaseks.

ERA II 15, 81 (47) < Saarde khk. ja Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Rebane, 60 a., Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld. Põhja sõja ajal, kui Rootsi sõjaväed Vene vägede käest lüüa saanud, taganedes Pärnu maalt läbi läinud, matnud sõja väe ülemad mitu pütti sõja väe päralt olevat kulda Saarde kihelkonda, Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse varjule, sest et Vene väed õige kannul olnud ja nii siis võimata arvatud olevad põgeneda, sest et raske kulla voor selleks takistust teinud. Tänini olla see kuld alles ülesse leidmata. Jaak Sõggel jätkab: Mina olen varem üht teist sellesarnast lugu varem ülesse kirjutanud, mis Saarde kihelkonnast kuuldud, selles räägitakse, et Rootsi sõja väe kuld, mida Põhja sõja ajal ära peidetud, seista varjul Voltveti Tõnume talu mägedes, või jälle Tõrva linnamäel. Minu arvamise järel peaks sellel lool pisut tõtt sees peiduma, mida see asja olu tõendab, et Rootsi kullast mitmes kihelkonnas ühte viisi räägitakse. Päälegi ei ole Kilingi-Nõmme männik Tõnume talu mägedest kaugel, vast kaks ehk kõige rohkem kolm versta. Niisiis üks kõik, kus kohal nimelt, aga Rootsi kulda peab siit ümbrusest otsima.

ERA II 15, 94 (58) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1924) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida ämm minija kõne välja võttis. Ämmal toodud minijas kodu. Ämm ei olnud minijaga sugugi rahul, sest et see temaga kunagiste ei rääkinud. Kui ämm midagi käskinud, minijas täitnud käsku, küsinud ämm midagi, siis näitanud minijas käega - ja midagi rohkem. Ämm minija kõne ikka ei kuulnud. Ämm arvanud viguri välja: pannud tapetud kassi supi pajasse keema ja käskinud minijat paja järele vaata ja tuld paja alla teha, et supp hästi keeks. Ise läinud kuulama salajas, mida minijas sarnasest loost arvab. Minijas täitnud käsku. Kui ämm ära läinud, vaatanud minijas pajasse ja hakanud üksinda rääkima, nagu see temale viisiks olnud: "Neni nippi näpakest, kait kikki kõvvakest ja üit tolu lolu pelan." Nüüd saanud ämm aru kätte, et minijas pudi keelega ja sellepärast oma kõne varjas. Ämm võttis ikka minija kõne välja.

ERA II 15, 95/7 (59) < Saarde khk., Voltveti v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vaenelaps Leeni. Leeni jäi vara vaeseks lapseks. Surivad ju temal isa ja ema ühte järgi halli-tõppe. Leeni võeti külla kasulapseks, kuid kasulapse elu jäi temal tundmata: pidi orjama ööd kui päevad ühte lugu ja päälegi sai ta selle palgaks õige tihti sõimata ning kuulda halbu sõnu. Kurjest kasuvanematest ja raskest orjusest tüdinenud palus Leeni omale ennem surma, kui veel üht tundi edasi elada. Kui Leeni ühel õhtul, pääle päävatöö hallikale vett tooma läks ja sääl kaua oma raske elu üle nuttis, ilmus tema juurde hall vanamees. Leeni kohkus esiti, kuid vanamehe lahke kõne pääle kadus ehmatus pea ja nagu abi paludes jäi ta ootama, mis vanamees temast õige tahab. Kui vanamees Leenile oli seletanud, et tema häda teadvad ja tema palvet olla kuulnud, ta saada teda aitama, kuid esite pidada teadma, mida Leeni soovib. Leeni ei soovinud midagi muud, kuid et ta võiks rahulise südamega tööd teha, sääl juures mitte kurja ei kannataks, ega häda ei tunneks. Et Leeni midagi üle liigset ei nõudnud, lubanud vanamees tema soovi täita ja käskinud teda neljapäeva õhtul jälle samasse kohta ilmuda. Kui Leeni lähemal neljapäeval samasse kohta oli ilmunud, kuhu teda vanamees oli käskinud, võttis vanamees teda enesega ja viis metsa, lükkas tihedas lehtis sahrapuu põesa kahele poole ja selle järele ilmus avaus, kust koguni teine ilm, teistsuguses ilus neile vastu naeratas. Vanamees läks ees ja Leeni sammus järel, mõtetes: Sündigu, mis sünnib, egas ma halvemat ikkagi ei saa. Vanamees andis Leeni ühe vanapoolse naesterahva hoole alla ja käskis Leenit seda kõik teha, mida see naesterahvas temale õpetama saavad, lubanud ise varsi jälle tagasi ilmuda Leenilt tema elu üle järele pärima, ütlenud endal õige väha aega ja palju tööd teha olevat, ning kadunud nii rääkides nende silmist. Leenil läinud uues kodus õige hästi, tööd temal teha olnud, kuid seda olnud nii vähe, et Leeni seda nagu tööks ei pidanudki. Nädala aja järel ilmunud vanamees tagasi ja pärinud kohe Leeni elu järele. Et aga Leeni oma eluga väga rahul olnud, see rahuldanud ka vanameest, kes siis jälle lühikese olemise järel ära kadunud. Vanamehe kadumine olnud Leeni mõttes kahtlane, mis temas osalt hirmu äratanud. Tema perenaene saanud tema kahtlusest aru ja seletanud, et tema vanal raske ammet olevat: ta pidada iga päev järele vaatama, et metsale, et metsloomadele siin ega sääl mingisugust kahju ei sündivad, mida kurjad käed alati püüdvad korda saata. Ka olla kõik lilled ja õied metsas ja vainul tema valitsuse all. Sellepärast hüütavad tema vanameest metsavanaks või metsavalitsejaks. See kõik rahuldanud Leenit, nii et ta oma elus enam paremat ei soovinud. Leeni kadumine äratanud tema pererahva hulgas kogu hirmu, sest mitmesugused jutud, mis end küla mööda laiutanud, avaldanud tema pererahva kohta enam halba kui hääd. Leeni olnud ja jäänud kadunuks.

ERA II 15, 107 (67) < Paistu khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1925) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hobune kaebama läks. Vanal ajal oli mees hobust jumalamuidu peksnud, omas viha tujus, sest et hobune oli töö tegemise juures rohtu püüdnud. Kuid hobune hakkanud andeks paluma. Mehel saanud süda sellest veel rohkem täis ja jätkanud peksmist veel enam. Hobune lubanud Jumala juurde kaebama minna, kui see peksmist järele ei peaks jätma. Mees ei jätnud ikka peksmist ja hobune läinud Jumala juurde kaebama. Jumal annud hobusel õiguse ja lubanud temal, et ta töö juures võib rohtu söömiseks püüda, kus juures töö mitte takistatud ei saa. Sellest ajast sööb hobune ikka tööd tehes ja püüab rohu kõrse, kus juures ta kunagi tööd ei takista. Sellest on ka sõna saanud: "Ära seo hobuse suud, kui se pahmast tallab."

ERA II 15, 109 (69) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Hans Rebane (1926) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanapagan Võrtsjärvele silda ehitamas. Vanapagan oli kord kuulda saanud, et Tartus lähemadel päevadel, mitme suurema kurjategija süütegusid kohtus saada arutusele võetud ja selleks mõtlenud Vana kohtumaja enne seda päeva, maani maha lõhkuda. Oma reisi alustanud ta Hallistest, kuid teepääl reisides Tartusse tulnud tal mõnesugusi takistusi ette. Kõige suuremaks takistuseks olnud Võrtsjärv oma suure vee koguga. Sellest ei saanud Vanapagan nii hõlpsaste üle. Kohe olnud temal hää nõu käepärast: korjanud hulga suuri kiva kokku ja kannud neid järvesse, et ülepääsemiseks teed saada. Kuid just kesk töö ajal laulnud kukk, Vanapagan ehmatanud nii kangeste, et just kõvaks jäänud järve kaldale. Kui ta väha toibunud, siis annud jalgadel teada, et aga enne päikese tõusu varjule saada. Sild jäänud ikka tegemata - ja teisel päeval lõpetanud kohus oma töö - kurjategijaid trahvides.

ERA II 15, 113/5 (73) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Julge mees ära eksinud. Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas asub suur laialine Kottnõmm. Kottnõmme kohta kuuldus jutt, et see kes pääle päeva veeru Kottnõmmest läbi juhtus minema ikka ära eksinud ja pidanud nii kaua Kottnõmme mööda edasi tagasi kõndima, kuni kuke lauluni, siis alles saanud ette võetud sihile. Nii kestnud see ikka ja alati edasi. Viimaks ei julgenud enam keegi pääle päeva veeru Kottnõmmest läbi minema, kartnud ikka eksimist, sest teati ju, et selles mõni kuri tegevuses olla, ja teekäijat eksitada. Arvati selles tegevuses süüd Vanapagan olevat. Nii läksivad aastad ja keegi ei läinud enam pääle päeva veeru Kottnõmme ligidale. Kord ajanud üks julge mees südame rindu ja suurustanud, et tema ei karda ühtegi kurja ega ka Vanapaganat, olgu nad kas seitsme pää või sarvega ja alustanud õhtul ämariku ajal reisi, et Torimu talust läbi Kottnõmme Seelaku või Kose talusse reisida. Oma teada läinud ta otse sihis, vana jalarada mööda, kuid pimedas kadunud jalarada käest, kuid julgemees läinud ikka edasi, arvanud nähtavad kohad väga tutavad olevad. Kui ta nõnda kaua aega kõndinud, ei jõudnud siiski lagedale, ega näinud ja saanud ta Seelakule ega Kosele, kuhu ta oli lootnud. Kõndinud, kõndinud ja jälle olnud ta vana koha pääl tagasi. Küll võtnud ta uue sihi, et eesmärgile jõuda, kuid ikka olnud ta vana koha pääl tagasi. Nii sündinud see mitu ja mitu korda. Nüüd uskunud julgemees, et ta tõeste eksituses ja Vanapagan teda edasi, tagasi vedavad. Jõudnud kesköö, kuid ei targemaks läinud sihile püüdmine sugugi. Viimaks kuuldud kaugelt kuke laulu ja nüüd, nagu kadunud soomuksed julgemehe silmade eest. Nüüd kohe leidnud ta õige teeraa. Nüüd olnud temale tutav iga puu ja põesas, iga mätas ja küngas, kus ta noorena oli karjas käinud ja aega mööda saatnud. Selle järel saanud ta ka õige pea Seelaku talu juurde välja.

ERA II 15, 120/1 (78) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Karl Rein (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida Vanapagan Koodiorust minema sai. See oli vanal ajal, kui Vana-Kariste Koodi oru ümbrust kattis suur laialine pime mets, elas sääl Vanapagan rõõmsat ja muretut elu. Ükski ei tülitanud teda, tema tegevuses. Ka koerte haukumisi ei olnud ühestki küljest kuulda. Isegi kirik olnud kaugel, see asunud Penuja vallas Alliste mäe pääl. Paremat, ega vaiksemat kohta ei teadnud Vanapagan halli taeva alt otsidagi. Aeg-ajalt ja aast-aastalt raiutud mets ikka Koodi oru kallastelt vähemaks, asutatud talud, isegi külad lähedusesse. Ka kirik ehitatud Koodiorust mitte kaugele. Kõik see pahandanud Vanapaganat hirmsaste: ta katsunud küll kõiksugu kunstidega rahva tööd takistada, kuid vähe tema ettevõtetest läinud täide ja see vihastanud teda veel enam. Kord läinud karjastest/mööda/, karjased teda nähes löönud kartma ja hakkanud Jumala keeli paluma. Seda kuuldes põgenenud Vanapagan, kus seda ja teist, ega ole sellest ajast karjasid enam tülitanud. Koodi orus, kodus olles kõlanud juba Pudru- ja Sirgeküla naiste vaimulik laulmine kõrvu Vanapaganale, mis talle hingerahu ei annud. Ja kui veel kiriku kella helin iga pühapäev Koodi orgu Vanapagana kõrvu kostnud, ehmatanud ta kangeks. Esi otsa ei tahtnud ta uskuda, et see Jumala kojast tulnud, aga viimaks, kui kuulnud, et see ühelgi pühapäeval ära ei jäänud, teinud Vanapagan ülepää, kaela otsuseks - Koodi orust põgeneda, põgeneda jäädavalt. Sellest päevast on Vanapagan Koodiorust ära läinud, teadmata kuhu.

ERA II 15, 122 (79) < Saarde khk., Voltveti m. - Jaak Sõggel < Liisa Tooming (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Päkapikulaste tantsupidu. Kord läinud Voltveti mõisast töölise naine päise päeva ajal, teed mööda mõisa taha Punapargi metsa. Ta lööb silmad ülesse ja näeb eespool tee pääl hulga veikseid pisilasi poisse ja tütrukuid tantsivad. Kõik olnud toredaste ja uudes ülikondades riietud. Naene lähenenud ja vaatanud neid hoolega. Olnud neist veel arvata vassamaa kaugel ja tantsu keerutus kestnud ikka endises tempos edasi. Selle järele vaatanud naene kõrvale ja tagasi, et ümbrust mujalt silmitseda. Kui ta siis jälle tantsijate poole pööranud, ei olnud tantsijatest ühtegi enam olemas. Naene rutanud kohale, kust ta tantsijaid oli näinud ja otsinud, et kas tantsijatest ei ole vast mõnda märki maha jäänud, kuid midagi ta ei leidnud, ei leidnud ka jälgi, mida oleks võinud veiksede päkapikulaste omaks tunnistada. Kõik olnud nagu enne.

ERA II 15, 124 (81) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 71 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kuida sündisivad Õisu ja Kariste järved (Teisent). Sääl, kus praegu Õisu ja Kariste järved asuvad, olnud muistsel ajal ümbruse elanikude heinamaad. See sündinud heinaajal, kord kui heinalised olnud heinatöös, tõusnud põhja-hommiku poolt suur, paks hirmuäratav must pilv ülale ja liginenud kohutavalt heinaliste poole. Korraga hüüdnud hääl pilvest: "Järv Õisu! Järv Karistesse! Rutaku, rutaku!" Henalised rutanud suure kiirusega, kes aga saanud, sest ükski ei tahtnud järve alla jääda. Selle järel lahkunud pilv kaheks: ühest pilve poolest saanud Õisu järv, ja teisest poolest saanud Kariste järv. Mõlemad järved asuvad teine teisest eemal, mille vahe arvata 15 kilum. Ka kuju poolest on järved teine teisele väga sarnased.

ERA II 15, 126/7 (84) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 72 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Lugu sellest, kuida otsijad kuldadrast ilma jäid. Rootsi kuninga kuldader, kes vana Rootsi sõja ajal Vana-Kariste Meelimäe sisse peidetud, olla katsutud küll säält päeva valgele tuua, aga iga kord juhtunud ikka üht, kui teist, mis asja nurja ajanud, nii et ettevõtjad alati kartma löönud - ja põgenenud. Kord pidanud kolm inimest, üks Abjast ja kaks Vana-Karistest nõu, kuida võiks kuldatra Meelimäe seest kätte saada. Et ettevõttes tarkust leida, läinud nad targa nõuandja juurde juhatust saama. Tark, Moia Maret juhatanud, et ei tohi kaevamise juures midagi karta. Kui kartvad, siis ei saada ette võttest midagi välja tulema. Kui mehed tarvilise juhatusega varustatud, läinud nad, tark ühes ka, Meelimäele. Olnud kottpime öö ja puhunud kerge tuul. Hakatud kajuma, sest enne keskööd oli tarvis targa õpetuse järel kuldader välja kajuda. Kui mehed küllalt juba higistanud suurest kajumisest, kuulnud nad jõe poolt häält: "Maret, Maret!" Mehed jäänud kuulama. Sündinud veikene vaikus, selle järel jälle: "Maret, Maret!" Nüüd pistnud Moia Maret jooksma ja kadunud kajujate silmist. Meestel olnud hirm põues, et kui tark juba kardab, siis see hääd nalja küll ei tähenda. Ilma, et mehed üks teisega midagi oleks rääkinud, annud mehed jalgadele tuld ja kadunud Meelimäelt, ilma et kuldadra saba otsagi oleks näha saadud. Nõnda jäänud jälle, see kord Rootsi kuninga kuldader Meelimäest välja toomata, kus ta praegu ka alles peidus puhkab.

ERA II 15, 140/1 (13) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 70 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Vanatüdruk naerab, et pulmad lähedal./ Vanatüdruku naer. Vanatüdruk naernud kord õige suure häälega. Kui perenaene asja järele pärinud, et mis naerule ometi võis põhjuseks olla, kuid tüdruk ei tahtnud kuidagi oma naeru põhjust välja rääkida. Ja kui perenaene sugugi järele ei jätnud, vastanud tüdruk: "Näen, et minu pulmad ka enam kaugel ei ole. Ja sellest oli mul nii hää meel."

ERA II 15, 145 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1919-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vatuherra Ann. Teine nimi teadmata. Elas Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas, Rae talus ja oli tegev 1870 a. ümber. Arstis maalise haigusi, tuulest rabatud ja rohkeste teisi haigusi. Luges haigedele sõnu pääle, sest tema sõnade pääle lugemisest loodeti ja oodeti õige palju terveks saamist. Pääle sõnade pääle lugemise andis ta haigedele ka rohtusid, küll vedelad pudeliga, kus juures ka pudelisse nõia sõnu loeti, kuivadest rohtudest olivad väga tähtsad juurerohud ja mitmedest lilledest kokku segatud õied. Neid õiesegu rohtusid anti kõige rohkem niinimetatud "üheksama-sugu haigustele". Vatuherra Ann oli ainult oma ümbruses otsitud arst, kaugemal ringkonnas väha kuulus.

ERA II 15, 173 (24) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Kristiina Rüütli 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lepadel lehed sügiseks kaua otsa jäävad ja kaskedel varem maha langevad, siis saada see hääd vilja aastat ette tähendama.

ERA II 15, 177 (48) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pihlaka vitsaga ei tohi noort tüdrukut lüüa, siis saada see vanaks tüdrukuks jääma.

ERA II 15, 184 (100) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kes noori puid armetult, rumalusega ja mõistmatalt maha lõigub, murrab, purustab ja viisiliselt häävitab, see saada juba noorelt pimedaks jääma ehk kaduvad temal nägemine märksa. Sellepärast vanad Eestlased keelasivad kangeste nooremetsa rikkumist ja selle häävitamist. Tähendati et puud olla elavad, ja tundvad purustamisest valu. Teati veel tähendada, et puud olla vanana koguniste kõnelenud, nagu seda ka muinasjutudes sagedaste saada ette tulema.

ERA II 15, 184 (101) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Näpuga ei lubanud vanad inimesed mitte kunagiste päikese, kuu ega tähtede poole näidata, ega neid kiites ilusateks nimetada. Teati, et need jumalikud olevused olla ja nii ei tohtida neist mitte palju rääkida, ei koguniste nende poole sõrmega näidata.

ERA II 15, 187 (134) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külitakse aega teravaste tähele pannes, ikka noore kuu sees. Vana kuu sees külitud vili kaob vähemusesse, kuna asemele aga tugevat umbrohtu saab tulema.

ERA II 15, 189 (151) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui toomed kevadel rohkeste õitsevad ja marju kannavad, siis saada tatre vili see aasta rohkeste väljaandma.

ERA II 15, 190 (162) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
On saare puudel rohkeste kõtru või seemet, siis saada see hääd odra aastat tähendama.

ERA II 15, 191/2 (175) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Müristamise ega välkimise ajal ei tohi teise inimese kohta halvaste rääkida; kurje ega rumalaid sõnu suust välja ajada; kärmeste jooksta, ega sõita; ega pikka puu all varju otsida; haljaid, läikivaid asju ligi kanda; vilistada ega huigata; ei tohi kivi pääl kõndida, ega istuda; maja uksi ega aknaid lahti hoida; niita, ega kärmeste tööd teha.

ERA II 15, 192 (181) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorekuu vihm saab rohkem kosutama, vanakuu vihm kaotama.

ERA II 15, 196 (218) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maasikad valmivad harilikult Jaanipäevaks ja vaarakad valmivad harilikult Jaaka (jakobi p.) päevaks. Valmivad nad sellest ajast varemalt, siis olla see varane aasta; aga kui nad hiljem valmivad, siis olla see hiline aasta.

ERA II 15, 208 (303) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tulekahju, või mõni selle sarnane valguse kuma öösel kõrgesse taeva pääle paistab, siis saab ilma teiseks muutma.

ERA II 15, 209 (310) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui talvel lume ajaga puude pungad peaks puhkema, siis saada selle järel vilu ja halb suvi tulema.

ERA II 15, 215 (356) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui laps majasse sünnib, siis koer rõõmustab; tuuakse noorik majasse, siis koer nutab.

ERA II 15, 217 (373) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui asub nälghein põllule, on see aasta leivanälga karta.

ERA II 15, 227 (445) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külima peab kevadelt kasuval kuul, mitte kaduval kuul. Kasuval kuul külitud vili hakkab kohe idanema ja saab kohe kasvu jõudu, kuna kaduval kuul külitud seeme enamikus kadumist näitab.

ERA II 15, 228 (448) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õuna- ja marjapuudel kevadel õied lihavad, siis tähentavad see hääd saaki, aga on õied kidurad, tähentavad see kõhna ja viletsad saaki.

ERA II 15, 233 (1) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Ussiroht.

ERA II 15, 233 (2) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Nõiapiim.

ERA II 15, 233 (6) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Arniku juured.

ERA II 15, 233 (7) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Seitsmet sugu õiesegu.

ERA II 15, 233 (9) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Peerupaldsam.

ERA II 15, 233 (11) < Paistu khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Luuvalu roht.

ERA II 15, 233 (12) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1920-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Arstirohtude nimekiri. Jooksjavalu rohi

ERA II 15, 409 (4) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu m. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1922) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rootsi kuld. Kui mina varem Saarde kihelkonnast saadud jutu ülesse kirjutasin, et vanast Suurel Põhja sõja ajal, kui Rootsi väed Vene vägede eest taganedes Saarde kihelkonnast läbi läinud, matnud väed Rootsi sõja väe kulla Tõnume talu mägedesse, mis praegu alles ülesse leidmata. Nüüd sain mina Halliste kihelkonnast jutustuse, et Rootsi sõja väe ülemad Vene vägede eest taganedes sõja väe kulla Saarde kihelkonda Kilingi-Nõmme männikusse kingu sisse peitnud, mis tänini alles ülesseleidmata. Mõlemat eespool olevat teadet kõrvu säädida, peab oletama, et siin tõeste Rootsi kulda olemas on, sest muidu ei oleks mitte mitmedest kihelkondadest saadud teated nii ühe näolised; vähemalt veel tõstab tõe asja see, et peidetud kulla kohad ühe ja teise jutu järel mitte teineteisest kaugel ei ole. Et jutt vanal ajal on aluse saanud, siis viib ainult see teda teisest lahku, et nimetatud ei ole, kas Tõnume mäge ja männikut mitte Kilingi-Nõmme männikuks ja mäeks ei tuleks lugeda, sest nende vahe ka mitte suur ei ole. Iga tahes tuleks uurijatel teatavatest kohtadest Rootsi kulda otsida.

ERA II 15, 414/5 (10) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1923) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Huvitav ajalooline leid Põltsamaal. 23. mail 1923 hommikul sattus kohalik alevi kordnik Rümmel omale uue maja alusmüüri jaoks kaevamisel huvitava leiu pääle. Umbes kolme kuni nelja jala sügavusel maa seest tuli nähtavale terve kogu vanu rahasid, mis arvatavasti savist vaasi sees asusid, kuid kaevamisel on vaas purunenud. Vaasi tükid on mulla seest suuremalt osalt leitud ja kokku liimitud. Vaas on umbes üks jalg kõrge, eest poolt laiem–- umbes 6 tolli läbimõõdus, ja päält üle kahe tolli läbimõõdus. Vaasi kaunistavad ornamendid ja reljefkujutused, millest silmapaistev üks vanamehe pää pika habemega. Sääl samas oli maa sees ka savist neljakandiline, tömppiramiidi kujuline kauss. Rahad on mitmesuguses suuruses, umbes Eesti kolme- ja viiemargaliste metallrahade suuruses, kuid õhukesed ja kergesti murduvad. Nähtavasti on nad suuremalt osalt vasest valmistatud. Rahadel on mitmesugused ladina keelsed päälkirjad, mille järel nende vanadust võimalik kindlaks määrata 16. aastasaja teise poole pääle. Näituseks on mitmel rahal Johannes 3 päälkiri, ning vapis kujutatud kolme krooni, missugune tunnus Rootsi rahadele omane. Mõned neist on arvatavasti Poola kuninga Sigismundi aegsed. Kindlaid daatume võib selgitada lähem uurimine. Pääle nimetatud savinõude ja rahade tulid kaevandusel nähtavale samast kohast põlenud raud mõõga otsad ja üks rauast noole ots ning iseäralik prongsist või vasest naesterahva kujutusega leid, mille otstarvet raske kindlaks määrata. Nimetatud leiukoht asub Põltsamaa lossi läheduses Vana-Põltsamaa pargist lõuna pool. Nagu teada, on Põltsamaa ümbrusest 16 aastasajal mitmed sõjakäigud üle käinud, ning ajutiselt siin peatunud "Liivimaa kuningas" Magnus ja Johan Hirmsa sõjaväed; sellep. võib oletada, et nimetatud leiud, kas sõja ajal maa sisse peidetud varandustena esinenud ehk lihtsalt maha põlenud ehituste jäänud. Oleks soovitav, et leiu koht, kui ka leitud asjad huvitatud isikute poolt kindlaks saaks määratud ning leiud E.R. Muuseumi toimetatud. /Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Postimees", maikuus 1923/

ERA II 15, 416 (11) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärnu Postimees nr. 183, 1927 (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaleid Kihnust. Kihnu preester näitas vanu rahasid, mis on leitud a. 1922 või 1923 Sääre külast, maa seest kartula koopa kaevamisel. Leid olnud mahutatud lehmasarvesse. Rahad kuuluda XVI sajandikusse ja nende seas on Riia linna, Leedu ja Poola rahasid. - Varemalt olevad ka Lemsi külast metallkannu täis raha leitud. /Jaak Sõggel on selle sõnumi ümber kirjutanud ajalehest "Pärnu Postimees" nr. 183, 1927/

ERA II 15, 424 (15) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene kas metsa, ehk pimeduses ära eksib, siis üteldakse, et vanapagan vedavad teda ümber ja eksitavad. Ehk: vanaõelus kiusavad ja takistavad kohale jõudmist. Eksitusest pääsevad ja õigele teele jõudvad , ki istuvad siis maha, kui eksitusest aru saavad ja kolm korda "Issa Meie" läbi lugevad. Teise juhatuse järel tulevad "Issa Meie" tagaspidi läbi lugeda. Hallistes ja Saardes.

ERA II 15, 435 (12) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsena olen Hallistes kuulnud sõna "hallihein", mida rohuna on tarvitatud haiguse "halli" vastu, kuid hein ise ei ole mul mitte tutav. Praegu ei ole ma mõnede järele pärimiste pääle sellest heinast teateid saanud. Ajatare, ehk äiatare hein on tundmata. Kolmkümment a. tagasi Halliste Uue-Karistes metsavahiks olles, kuulsin üht sooheina kutsutavad: soojõhvid, sooema abe, vanaeide abe. Neist soojõhvidest lõigati ka mätas ja pandi seda heina kuhja varda otsa. Lõuna Hallistes on see hein väha tutav.

ERA II 16, 13 (3) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused olid, siis pesti Töötsi allika veega. Visati hõberaha vette. Poesid ikka leind allikast veel hilja raha. Töötsi allikas oo Kõima mõisa juures.

ERA II 16, 13 (4) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid pigistati soolaga. Selg vastu tuult käända ja üle õla visata.

ERA II 16, 14 (8) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lastele üteldi: "Nakk tõmmab sissi, ära mene mette kao ääre!"

ERA II 16, 39/40 (8) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Käblaste mõisas oo hiiemets ja sees oo allikas. Seal, rääkvad, et kiriku kell oo sisse pandud. Allika põhjas. Oln ennemalt katku sõda, ja katku sõja aegas. Peab hõbekell olema. Täis vana hõbe. Inimesed ootavad suure isuga, millal see allikas vähemas kuivab. See oo vana Vihuri kohja peal, karjamaa peal.

ERA II 16, 42 (13) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleagadega ohverdatse väiksid lapsi. Lapsele lüüatse muti pihta ja, kui alla pissuvad.

ERA II 16, 42 (14) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ja siis kase kül´les seoksed suured pahad. Nendega inimesed ohverdavad paisid. Vautavad nende vastu ja. Ja seda ma tean selgeste, et see on selge tõsi. Minu õel kasvas peidla peale suur ja jäme muhk. Õpetati, ja õde vautas, ja kadus ää.

ERA II 16, 46 (28) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku aeal oli ennemalt jään kolm peret kolmest külast: Lõu Lülle ja Kaseküla Kalle ja Voose Pent.

ERA II 16, 46 (29) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
See oli Voose Liival. Läind pühaba homiku kaks vanaeite kiriku. Ja teene et ütend, et "Minu sõnad sõerduvad." Aga teene hakand temaga taplema, et mine ikka, isi lähed lauakiriku: "Lase kivide, kändude ehk puude sisse." Ja siis aed oln neil kõrbas silla ääres. Ja aea teibast või irrest, ma ei tea isigi kummast, käin auk läbi vurtsti. See oli rabandis, rabandise haigus - sellenimeline ta pidi olema siis.

ERA II 16, 53 (13) < Mihkli khk., Koonga v., Jänistre k., Põntsi t. - Herbert Tampere < Mihkel Auka, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaonäkk võtab jällegi lapse kinni, kui kao juure lääb.

ERA II 16, 57/8 (26) < Mihkli khk., Koonga v., Jänistre k., Põntsi t. - Herbert Tampere < Mihkel Auka, 78 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Antsiku metsa ääres olle rahaauku nähtud. Va Rein põle kätte saand. Läind Sõrve nõia juure. Nõid lõigand parema käe esimese sõrme otsast verd. Lugend sõnad ka peale. Küsind: "Kas sa lubad selle minule, kes kõige enne kodo vastu tuleb?" Va Rein üten, et küll lubab. Mõten, et "Mul oo erk koer - nii hea koer, küll see tuleb." - "Nüüd mine silita kodu hobusid, siis seisvad nii ilusad." Tund koeo. Koera kusagil - magand laos nigu kott. Poiss, kolmeaastane, tulnd vastu. Noh, tulnd koeo, löönd emale ehtme pihta, et nüüd saame ramusad obused. Ema läind nii paksuks mis hirmus. Ja vana Rein võtngi lehma sangu täie raha välja. Siis hakan tal tuulispasad ja tulihännad käima. Kui poiss ära surnd, siis ütend: "Ma aga pean senis põrgu minema, kui vanaät´t järgi tuleb."”

ERA II 16, 59 (2) < Mihkli khk., Koonga v., Hirta k., Salu t. - Herbert Tampere < Mari Mikita, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nak´k oli jälle kaeos.

ERA II 16, 61 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Hiid, hiieallik ja ohvrikivi on Võitra küla juures Tõnnase ja Vainu talu maal. Lepikus olle sirgasthärja sarve täis kulda maha maetud.

ERA II 16, 61 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Sii oo see Taara mägi. Vaagna taoline mägi. Seal olnd vana poolakate leeriase. Seal olle 3 kaupmehe varandus peitus.

ERA II 16, 64 (7) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ei tohi mette kao peale vaatama menna, näkk tõmmab sisse!"

ERA II 16, 66 (20) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kivi väina ummistamiseks/Kallis oo suur kibi. Vanasõge tahnd Virtsu väina ummistada. Siin aga rebenend põllepael, kivi kukkund maha ja töö jäänd pooleli.

ERA II 16, 69 (1) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ah-ah-ah! Ei näkka põle kaevus! Kaevus oo konnad. Aga näkid oo metsas vana puurahi sees. Nemetse koa nirgid. Sehoksed loomad. Neid hüüdvad kahe neme peal. Metsa loomad. Ei neid põle kaevus - nad sitad uppuvad jo ää!

ERA II 16, 70 (6) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lebahundid, need olid änam koltsemad.

ERA II 16, 70 (7) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Koduhunt - kes teab, mis see siis oo. Nõid ike tegi seoksed koeod valmis ja - ega ta sitt isi köind. Murdsid loomi ja.

ERA II 16, 96 (7) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nak´k oli kaos. Sellega narriti lapsi. Nägu vee pealt paistis, see oli siis nak´k.

ERA II 16, 96/7 (9) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Enno-vana ja Matsi-vana olid suured rabanduse tegijad. Aga Mustu-vana oli nende üle veel. Kõrtsimehel surnd loom ää. Mustu vana küsind: "Kas ää müüsid?" - "Ei, varesel viisin." Kis muu kui Matsi-vana teind seda tükki. Mustu-vana lasnd siis kõrtsimehel papist kuju teha, et Matsi-vana. Preesiga siis lasnd. Matsi-vana langend kohe adra taha maha - halatud. Kolm aastat mädanend. Viidud loomalauta - sääl surnd.

ERA II 16, 97 (10) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust tuleb nii lasta, et verd ei tule. Kui veri väl´la saab lüüa, siis on võim läind.

ERA II 16, 122/3 (17) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Kraavi s. - Herbert Tampere < Liisu Välipson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui raudsepp (=puukoi) tiksutab, siis öetse, et maa-alused ketravad. Sealt hakkada siis maa-alused, kui seal kohtas oled. Seoksed visked ajavad ihu peale. Soolaga hõeruti ja visati vastu tuult. See oli jälle üks kunts.

ERA II 16, 131 (47) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tütsi allikasse viidi hõberaha ja soola, kui haigusi oli. Kärnade abiks oli alati Tütsi allika vesi. Enne pidi aga allikasse panema ühüksmat sugu vil´la.

ERA II 16, 132 (50) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsi ei lubatud kaevu vaadata, üteldi, et nak´k tõmmab sissi.

ERA II 16, 132 (52) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Puukoi seinas tiksutab, siis öeldi, et maa-alused ketravad.

ERA II 16, 132 (53) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui tuule-maa-alused olid, siis hõõruti soolaga ja visati sool vastu tuult.

ERA II 16, 156 (8) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k., Madise t. - Herbert Tampere < Mari Peitson, 51 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ää mette mene kao ääre, nak´k kargab kinni ja viib su vee sisse!"

ERA II 16, 161 (2) < Karuse khk., Lihula v., Karuse k. - Herbert Tampere < Karl Puusepp, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Öösiti vahel rahaauk põleb.

ERA II 16, 163 (2) < Karuse khk., Lihula v., Peantse k., Tõmmu t. - Herbert Tampere < Miina Kala, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleagu, sellega suitsetas looma, kui midagi viga on.

ERA II 16, 166 (25) < Karuse khk., Lihula v., Peantse k., Tõmmu t. - Herbert Tampere < Miina Kala, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hall koer tuln sisse ja keda ta nuusutan, see surn. Sõja järele oln. See oli katk. Mõni üts jälle, et hall mees oln.

ERA II 16, 172 (18) < Karuse khk., Lihula v., Saulepa k. - Herbert Tampere < Ann Vabi, 57 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants tõmmab kause lapse, kui laps lääb kau ääre.

ERA II 16, 174 (30) < Karuse khk., Lihula v., Saulepa k. - Herbert Tampere < Ann Vabi, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Triivisringiga ike arstiti ka.

ERA II 16, 175 (1) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Mehed Keemu kõrtsust tulnud, näind - rahaauk põleb. Pidand tõmmama nõelaga risti tule kohta ja 3 korda vastupäeva ümber käima. Siis rahaauk jäänd lahti. Noh, teindki niiviisi - saandki kätte. Kuid kõik mehed saand õnnetut surma. Üks neeland raha kurku, teine läind hulluks ja poond üles mõisa rehte. Kolmanda surma kohta ei mäleta.

ERA II 16, 177 (6) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vana katkuajal Metskülas veetud sõnikut. Väike laps tuln põllal vankri peale ja ütlen: "Siit talust ma võtan pal´lu!" Surn mitu inimest ää.

ERA II 16, 178 (9) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants oln kaevus.

ERA II 16, 181 (25) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks Triinu oln hundis. Üks oli pand. Kutsutud Hunt-Triinu. Lastele oli rääkin pärast, et ühe hobusevarsa ika ära murdsin.

ERA II 16, 181/2 (26) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks mees oln einamaal. Hunt tuln juure. Mees söön ja and hundile ka noa otsast leiba. Hunt võtn ühes noaga. Pärast mees näin Pärnus ühe poe aknal oma noa. Läin sisse, jutustan loo. Noh kaupmehe proua oln jah hundiks nõiatud. Kui kellegi käest midagi saab, siis saab inimeseks. Mees saand palju tasu.

ERA II 16, 184 (9) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Iga külal on oma hiie, suured metsad. Siia ei saa loom ka sisse, nii pühaks peeti. Poantses oli ka hiie.

ERA II 16, 185 (15) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Matsalus oln Un´t-Riinu, see muutn ennast hundis. Oln 7 aastat metsas. Selle aea sees saan ühü kassi ära murda.

ERA II 16, 185/6 (16) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ühül oln väike laps kodo. Tuln õue, puperdan hundinaha maha, imetan last. Pand naha jälle selga ja läin.

ERA II 16, 186 (20) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants - see oli rohkem lastehirmutus. Taris lapsed sisse.

ERA II 16, 207 (36) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõuluajal toodi õled, rukkiõled. Siis visati õlgi otsapidi vastu lage, tüükad ületsi. Mida rohkem neid siis kinni jäi, seda parem viljasaak.

ERA II 16, 209 (49) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Siis Virtsus Rame külas Toomu peres oln. Kassakad oln sii maa sees ja riisun. Ja siis Toomu peremees oli põllal künnud ja... Oln kange tugev mees. Kassakas torman üle kiviaea peremehe kallale, et raha tahab saada. Ja see, mina ei tea, mis asjaga ta oli kassaka maha löön, ja kassakal oln irmus pal´lu röövitud raha juures. Toomu peremees saan selle raha omale. Ja koht oln kaua jõukas. See oln muidugi kauges minevikus. Ei tea mis sõja järel see oln või.

ERA II 16, 211 (55) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sii Lõu ligidal oo hiiemets.

ERA II 16, 211/2 (56) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Illusti pool oo Villika männik, see pidi ka vanast olema hiiemännik.

ERA II 16, 212 (58) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui keegi kuhugi maha istus, siis sülitas kolm kord alla - muidu hakkavad maa-alused.

ERA II 16, 213 (66) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN
Tuuliaga hüitud seda, kui kasel oksad tuustis. Sel oln ka tervekstegevat jõudu sees. Keedetud, ja arstitud haigid selle veega.

ERA II 16, 213/4 (67) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ohvriallikas, nüüd pisike kui mütsi lagipealne, nii Nehatu mõisast lõuna poole, sookalda sees. Praegugi veel viiasse pudeliga vett. Ehk jälle vautasid paiset rahaga ja viskasid sisse, siis sai terveks. Küll seal olla rahakopikid ja soolatopsusid. Teuajal üks mees tühjasse, saan hulk raha ja joon maha. Põle viga oln ühti.

ERA II 16, 215 (80) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paatsalu mõisast tüdrukud läin teult koeo. Üle oja. Külm sügiseilm oln. Et kuidas me siit läbi saame? Pime aeg oln. Äkiste nad näin, üks valge hobu oln oja kalda peal. Tüdrukud üten: "See oo hea küll. Istume selga ja lähme oeast läbi, siis ei saa jalgu külmetud." Ronin mitmekesi valge hobose selga ja läin juba keskelt oja, üks üten na nal´la pärast: "Ma istun na taga näki nägade peal." Na kui ta selle sõna oli üten - valge hobu alt kadun, ja tüdrukud jaluli külma vee sees.

ERA II 16, 216 (81) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus oli jälle kuuldud vee peal laulvat, ilus neiu oln. See pidi ike vetevaim või näkk olema.

ERA II 16, 216 (82) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlased püün kala. Ei ole saan. Siis tõmman noodaga väl´la - ilus naisterahva pea ja kala saba. Ja see oli rääkin nendega. Üten na, et sii kohtas kala ei saa, sii oo meite lojuste karjamaa. Käskin teise kohta menna. Hüppan siis paadist merre ja hüün: "Vaarao!" Arvati, et nendest pidid olema, kui vaarao Punases meres pidi ära uppun olema.

ERA II 16, 216 (83) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ükskord meremees oli näin, kui suur ilus naisterahva pea tuln väl´la ja hüün: "Kaali, too kal´la!" Läin tagasi vette jälle.

ERA II 16, 216 (84) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Madrused ike uskun, et laeva peal mingisugune vaim on.

ERA II 16, 219 (93) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmahaigust oli enne oln õige tubliste.

ERA II 16, 219 (94) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tammiste valla pool oli kuulda, et kes Tõnni vaka külgi puutub, see viga saab. Üks sõitn teed mööda, jalad puutun aeda külgi (ait oln tee ääres) - ja jalad haigeks. Tõnni vakk oln aitas. Pandud sinna vil´la ja...

ERA II 16, 224 (2) < Karuse khk., Lihula v., Vagivere k., Pihu t. - Herbert Tampere < Miina Raadiku, 69 a. (1929)
Alakülas on hiieaed ja Kingsi külas hiieaed, hiielepad olid sees. Nel´laba õhta käind all tantsimas ja pidu pidamas.

ERA II 16, 264 (7) < Hanila khk., Massu v., Ridase k. - Herbert Tampere < Ida Kalden, 23 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau-Ants on kaevus, tõmmab alla.

ERA II 16, 265 (14) < Hanila khk., Massu v., Ridase k. - Herbert Tampere < Ida Kalden, 23 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lindva ja jooksja on üks ja sama - kontide haigus.

ERA II 16, 275 (3) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisekott olle olnud. Rehetoa otsas rippund. Toitu viidud sisse. Tõnisepäeval ikka oli viidud.

ERA II 16, 275 (4) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Kau-Ants tõmbab sisse!" Last narritse sedaviisi.

ERA II 16, 276 (7) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üheskohas kõrtsus oln. Kõrtsimehe tütar puperdand rehe all, hundi naha võtnud selga ja läind.

ERA II 16, 276 (8) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused, siis soolaga hõõruda, sool tuule vinnada või sinna kohta viia, kus kolm aeda kokku tulevad. Maa-alused, need on seoksed visked, mis maast tulevad. Lapsed maas roomavad, siis saavad.

ERA II 16, 276 (11) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandise haigus äkiste tuleb. Seda jälle, et teiste inimeste läbi tuleb.

ERA II 16, 277 (17) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nääris toodi õled, jõulus heinad tuppa.

ERA II 16, 282 (5) < Lihula khk., Lihula v., Valuste k. - Herbert Tampere < Jaan Roos, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kao Ants oo kaevus, tõmmab lapse sisse.

ERA II 16, 284 (4) < Lihula khk., Lihula v., Valuste k. - Herbert Tampere < Vanaeit (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kao Ants olle kaevus. Kui laps kao ääre tükkis, siis üteldi nii.

ERA II 16, 289 (5) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Viita t. - Herbert Tampere < Leenu Nurk, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ää mette vaata kaosse, näkk kaos, viib ää!"

ERA II 16, 289 (6) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Viita t. - Herbert Tampere < Leenu Nurk, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Kao Ants kaos, ää vaata mette, viib ää!"

ERA II 16, 297 (2) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Soolepa t. - Herbert Tampere < Mari Mägi, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleaod - kase otsas tuustis.

ERA II 16, 317 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Matu-Peetri t. - Herbert Tampere < Tiiu Laasen, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsi narritas, et näkk-nägaras tuleb vedest. Sai siis vädama panna.

ERA II 16, 321 (2) < Kihnu khk., Rootsi k., Kaasiku t. - Herbert Tampere < Riet Kaasik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Merenäkk tuleb, viib ära!" Kui mere ääre lähtvad. Kis sialt siis tuleb?!

ERA II 16, 341 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku aegas üks vana naene Pärtül Siäre küläs jään elämä. Siäl mere jääres meri viskas tammepaku väl´lä. Siäl tuond oma õuõ, ja siält siis katk hakkan. Sie pakk sie katk oln, seisn ja kiun, isienesest kadun ää. Siält perest jään elämä.

ERA II 16, 341 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks võeras inime tuln ja küsin üht peret taga, ja siält hakkan katk piäle. Mäe-Tõnise või kus sie oln.

ERA II 16, 342 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Potterman vai... Ebausu aegas igas laeval oln jah. Kobistan ja kolistan ikka ruumis. - Üks näin, et mies kukkun sisse - laev läingi hukka.

ERA II 16, 342 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Va Tuti eit reakis, et kolm sinist-halli merelehma old, käin maal. Puhastan maal ja läin jälle. Kui oleks jäl´led ümber saan, põleks änam tagasi saan.

ERA II 16, 344 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Peale katku käin merelehmad. Põdra sarvete moodi sarved oln, isi sinist karva. Kui inimesed vaatama tuln, läin jälle merre tagatsi.

ERA II 16, 344/5 (7) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui laev hukka lähäb, siis laeva vaim lähtvad nuttes ää. Ehk kui enne nähtud, siis ond teada, et asi hukka lääb. Sie on orava plaani valge luom.

ERA II 16, 347 (23) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vihm mine üle, Päe tule väl´la, Vii vihma Kura naistele kulpa lopota.

ERA II 16, 349 (4) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Mardil heenaajal parand hakata all kõlisema. Vanaisa näin, et terve majaesine oln raha täüs. Võtn ühe raha, et viin vanaemale nähä. Teesed läin kõik tagatsi, kartulivagudesse veerdun.

ERA II 16, 349/50 (5) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ensike peremehele Englismaal üteldud, et kojas nurkas, mine võta raha üles. Aga vennäpoeg kästud kah ühes võtta. Kaevand. Kast oln juba näha. No peremees ütend: "Vennapoeg, mine ää!" Tüki aja pärast, kui siis isi tuln koa tagatsi koleda häälega. Ei tia, mes siel oln. Sepä Liis kuuln küll karimist.

ERA II 16, 350 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ühe poisile juhatud unes, et kivi juures, mine võta kott ja paarimees! Tule olid näin, aga hakan kartma, põle julgen minna. Siis mindi Riiga. Riigas olle sihuke mies, kes vaimud laske väl´la tulla. Sie ütend, et sii olla varandused mereröövlid maha pand, undrehti varandus. Et kui mehed kaevma hakavad, siis tuleb politsei, siis varesed, siis madu. Ja ööse peab kaevma. Politsei tulngi paagist: "Mis te, kuradid, kaevate?" Varesed hakan koa kisendama. Siis mehed pand minema, et madu akuraat tulõb.

ERA II 16, 350/1 (7) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kus niisugused asjad nagu rahaaugud olle, seal tulle jälle 25 aasta pärast jälle ilmsiks.

ERA II 16, 351 (8) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ensike mees näin Kuraga aidas tule. Mehed oln juures. Tämä läin juure: "Ange piibu peale tuld!" Ant kühvlige. Kodo võtn riidid ää - kõlinaga tuln pintsaka põuõst. Läin vaatama kohale - oln viel raha maas.

ERA II 16, 351 (12) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud võetase vanas kuus, ogaspuud nuores kuus.

ERA II 16, 352 (16) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõstamaal ehitati laeva. Laevapuud seisn hunikus. Vana hall mees istun puude peal. Läin juure - põlõgi änam näin. Laeva ehituse aegas uppus Kjõhnu ja Suurmaa vahel 7 inimest. Sisse ajades üks murn jalaluu. Talve kaotas ühe mehe. Vana rauaga läks terveni. Kõige meestega jäljeta kadun.

ERA II 16, 352 (17) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Protemannid, laevavaemud olid ikka. Kui laevast läheb paljas inime, siis ei pease keegi. Kui midagi käes, siis pääsevad.

ERA II 16, 352 (18) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laeva ehituse juures randas kuuldud nutmist. Laev läks tükkis ära. Viis viis meest kaasa.

ERA II 16, 353 (20) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puu peab vastu põhja maha laskma, siis ei pakata, ei koita ega...

ERA II 16, 359/60 (6) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k. - Herbert Tampere < Mai Vaan, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk, kui tuln jõe ääre, oln ühü hobuse või sihukese moodi - vot ta muundud. Lapsed mängin ja istun selga. Üks küsin: "Kus mina siis istun?" Näkk üten: "Istu siia näki nägara peale!" Läin vette, uputun lapsed ära.

ERA II 16, 360 (7) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k. - Herbert Tampere < Mai Vaan, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tein enese sõrmuses jälle - näkk ikka. Tüdruk läin vett tooma, tõmman pengi pealt sõrmuse, pisnd põue. Hakan aga liigutama. Tüdruk visan põuest tagasi.

ERA II 16, 369 (9) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui nare on, siis esimene poeglaps pidada kolm korda närima. Isi pead küsima: "Mis sa närid?" - "Naret."

ERA II 16, 371 (17) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui näkk näitab ennast inimese mudeli pial, siis mõni sial upub. Me tulime mehega teesest heenamaast teise - nää, valge peaga poisike nagu Tõnise Kustas kaksiti tõkke peal. Mees hakas ka vaatama - kedagi kuskil. Mõni päev - Kustase oni uppuski ää.

ERA II 16, 372 (23) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kes rabanduse või välishaiguse teeb, see isi aidata koa. Vaskvarda pealt saadetavat. Inimese elu ei saa võtta - inimene oo ristitud - aga haigeks teeb küll.

ERA II 16, 379 (29) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mu õemehe emaema Kelu külas oli hunt olnd. See kivi praegu õues, kus otsas istund. Köind kodu, imetand last. Kasukas selgas, pand kivi peale. Silmad joosnd vett. Põletud siis kedrevarred ää kivi peal, siis tõmband naha kokku - pääsnd ää. Seitse kedrevart põletud ää. Kurja sõnaga pandud hundiks. Mis asjast ta elas, seda ei tea.

ERA II 16, 385/6 (10) < Kirbla khk., Kirbla v., Kirbla k., Uustalu t. - Herbert Tampere < Juri Klement, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks kaupmees olle hundis muundud, hulkun senna-tänna. Üks talumees and noaotsast leiba. Võtn tükkis ää. No siis jälle, hea küll, kaupmees pand noa poeleti peale. Mees läind sisse, tunnistand lugu. "Mis sa tunnistad?" - "Mis ma sest tunnistan, see jo ammust aega." Viimas saand jutt jutust, kõne kõnest. Kaupmees ütend: "Kui sa selle noa peale vaatsid, siis vaatsin ma su kõri peale." Kinkind selle mehele palju raha. Neid nimetati koduhundid. Ega nad metsi mööda käind - ike inimesi mööda.

ERA II 16, 386/7 (15) < Kirbla khk., Kirbla v., Kirbla k., Uustalu t. - Herbert Tampere < Juri Klement, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanal ajal, kui jõenäkid näidand, siis inimesi uppund. Siin Kasari jões on saar, sääl ika rohelise mantliga saksa nähtud.

ERA II 16, 400 (5) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Jüri Saul, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu isaisa naabremehega tulnd rannast silke toomast. See mees ütend: "Aga ma katsun!" Noh, meite vana ütend: "Missand katsud!" Valge härg söönd tee ääres. Härg röögatand, visand maha ja - valmis. "Ah, sitaste läks, ei tahndki nii." - Tal oli kohe selleks valu - kuhu trehvus, see langes. See oli siis lindav ehk rabandus - see tähendab ühe välja.

ERA II 16, 401 (10) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Jüri Saul, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kullamaa kantis Tõnise vakka ei teata. Pärnu pool vana äbausu kuntsid. Iga tõnispäe pidand tõnisvakka täitma. Leiba, liha ja... Kui põle teind, siis surnd mõni loom või; see oli nende äbausu kunts.

ERA II 16, 405 (1) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastus, nakastus, Emakitse hakatus, Puu puusadi, luu luusadi, Sooned soonte peale, Liikmed liikmede peale!

ERA II 16, 414 (29) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naret või rodi arstiti nii: a)Kirstukaane vahel vaotati kolm korda, kus kaan kräuksus. b)Kus kaks puud üksteise vastu käisid, selle vahel arstiti. c)Aholuua pallad varastatakse ää ja seotakse senna ümmer. d)Punane lõng koa ümmer ja ühüssa sõlme sisse ja loetakse ühüssast üheni. e)Esimene poeglaps, see siis näris kolm korda.

ERA II 16, 414 (31) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste haigus oli vistrad.

ERA II 16, 414/5 (32) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jõemaasikad on jälle laiad vistrad. Jõeveest tulevad. Kui raskest on, siis võid sa poole tunniga nii paistetand olla kui põmm. Soolaga hõõrutakse, kraabitakse hõbevalget leivaga segi ja visatakse senna jõkke, kust oled saand.

ERA II 16, 415 (34) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõrastes oli noor neitsi kibi otsas kolm korda pesnd, seebitükk käe, kuldjuuksed, isi ütelnud: "Tuled aga varssi ää!" Varssi üks noor lodjamees uppundki ää.

ERA II 16, 439/40 (6) < Kullamaa khk., Vaikna v., Oomküla k., Ärma t. - Herbert Tampere < Liisu Uulmann, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks naisterahvas ond, murdnud loomi, valge krants olnd kaelas. Ei tea, kuidas ta lahti pääsnd. Vend vist päästnud. Ei ole mu meeles änam kedagi. Peidmees oli selle tüki teind. Tüdruk põle talle läind. Täis vana hunt, neli käppa all ja...

ERA II 16, 440 (7) < Kullamaa khk., Vaikna v., Oomküla k., Ärma t. - Herbert Tampere < Liisu Uulmann, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt, see oli ikka päris hunt küll, aga pidi vähem olema. Nagu hunt, peenikene ja.

ERA II 16, 445 (2) < Kullamaa khk. < Kärla khk., Kärla v., Kõõrküla k. - Herbert Tampere < Ella Pannas, 20 a (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmking üteldakse ka olevat, kuid see on isisugune kui kodukäija.

ERA II 16, 448 (6) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind ikke inimese näul. Vits olnd pius, and ikka siuh! ja siuh! Pererahvas magand. (Sõjast jäänd järele Kai ja Mai, need olnd virutse küna all. Teses peres jälle olnd tõrdes.) No siis magand ühes. And ikka vitsaga sipst! ja sipst! Põle änam ükski üles tõusnd.

ERA II 16, 450 (11) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Piksekibi, mis ülevalt kõueksega maha pillatakse. Sinine, pikk nagu kanamuna. Kui loomi rabati, siis ikka arstiti sellega. Kui pikne maa sisse lööb, siis kivi pidi kolme aasta pärast välja tulema.

ERA II 16, 450 (12) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saabla vanamees oli ikka nõiand ja raband. Niisugused sõnad. Kui ta isi arstima läind, löönd loomale pihta - loom krapst üles, läind oma teed. Rabandus või äkiline haigus.

ERA II 16, 452 (20) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oo teistmoodi. Libahunt oo väike, sinikas, ahvenakarva. Suure pika peene ninaga. Pugeb takka looma sisse, sööb kõik rasvad ära ja... Sellepärast ta liba hüütasse, et ta takka rasva norib, sisse poeb, siis liba. Hunt toob kahessa-ühessa poega, ja üks peab siis liba seal hulkas olema.

ERA II 16, 452 (21) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanast ju inimesed olid undiks läind ja murnd obose varssasid ja... Pärast saand inimeseks jälle, tõstand selle kasuka maha ja... Ei nime neil põlnd teada kedagi.

ERA II 16, 452/3 (22) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli ikka vahel kivi otsas istund ja pesnd enda. Siis olnd ükskord Kohatu jões, hüünd: "Tund on täis ja meest on tarvis!" No rahvas vaadand, et kust see mees tuleb ükskord. Siis üks tulnd kihutes ratsahoosega kohe. Mehed pidand kinni, põle jõkke lasnd. No ütlend: "Mul oo jänu kangesti!" Mehed toond jõest vett - kui oleks kaost toond, ei tea, mis siis oleks saand. Joond - ja visand hinge välja kohe.

ERA II 16, 454 (26) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Räägivad, et need olla vaaraost saadik - pool kala, pool inimest. Üks oli kinni püütud noodaga. Toodud välja. Ei põle keegi keelt teadnud. Üks heebreamees toodud, see saand aru. Ütend, et kästud lahti lasta, et tal olla kaksikud lapsed meres. Meres ikka häält ka teind, ikka: "Vaarao, Vaarao!"

ERA II 16, 454 (28) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kullamaa liivamägedes olla kulda maetud. Kuldorilad ja... Katku ja sõdade aegas. Soldatid olla need liivamäed mütsidega vädand. Siin sõda seisnd ja puhand. Poolakate supikatla ase praegu alles.

ERA II 16, 464 (14) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshal´las. Kui enni jaani, kui ilus aeg hakab, siis nähakse. Postipoiss Lookmann tulnd Nõmmelt. Metshal´las istund teeääres kui särand, pärlid kaelas, tulelemmisi täis. Tal hakand hirm, pand tulema. Tüdrukud ika rääkisid, et peaks ika metshal´last nägema. Ei tea, kas sest midagi õnn oli või. Ükskord karjane pand kuusesamblast habeme ette, kasetohust särgi ja läind heinaliste sekka. Need joosma: "Näe, metshal´las tuleb!"

ERA II 16, 465 (18) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katkuaegas, läind tuppa, üks mamsel istund lõsna peal, mustad riidid olnd selgas. Kohe peale selle olnd, katk tulnd talusse, surnd kõik ära. See mamsel pidand siis katk olema.

ERA II 16, 465 (19) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istub vee peal - naisterahvas - kammib pead. Äkist näeb inimesi, kaob lupst ära.

ERA II 16, 465/6 (20) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui vaarao meres ära uppus, siis said niisugused - kala saba ja inimese pia.

ERA II 16, 466 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mis järsu surma haigus, kõik üteltse, et rabandus, rabatud. Inimese tehtud. Rabanduse sõnad pidid olema.

ERA II 16, 466/7 (26) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaaugud jälle maa sees, vahid kallal, ei saa ära võtta. Mõne vandega pandud. Ühel olnd raha palju. Pidand ära surema. Kraapind koldesse augu. "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." No üks kuulnud seda. Kui surnud, võtnud, käega kraapind välja–- saand raha kätte.

ERA II 16, 467 (27) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt peab jälle üks hunt olema. Kargab tagastpoolt loomale selga ja sööb neerurasvad ära. Seda nimetatakse ka paiurebane.

ERA II 16, 467/8 (29) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Mees lõkke ääres söönd. Hunt tulnud juure. Tema and nuaga leiba. Hunt kõige nuaga minema. Nojah, pärast oli nuga ühe kaupmehe letil olnd. Kaupmees pandud hundiks. Põle aga muud saand kui kolme aasta jooksul söönd ühe kassi ära.

ERA II 16, 470 (35) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kiriku meistri nime põle kiigi teand. Kui nime keegi teab, siis kirik jääb pooleli. Naine ütend ükskord lapsele: "Oota ikka veel, küll Olev tuleb varsti kojo!" Na kui ta seda ütend, nii Olev kukkund tornist maha.

ERA II 16, 471 (47) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõuluks tuuakse heinad tuppa, nääriks ka heinad, ja kolmekuningapäevaks hernevarred.

ERA II 16, 474 (7) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Karl Einbaum, 53 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil olnud. Kuke Jüri rääkis, tema isal ka olnud veel. Mis talle antud, seda ei mäleta änam. Vanamees olnd poiste peale kuri, kui poisid kallale läind.

ERA II 16, 475/6 (12) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Karl Einbaum, 53 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Üks Rootsi kindral lasnd Kuijõe allikasse rahakasti - kuld - venelaste eest ära peita. Mõni aeg tagasi olid sealt mõned otsind, aga ei tea, kas said kätte või ei. Mõni ütleb, et said, moni jälle, et ei saand. Aga need otsijad olid pärast rikkad.

ERA II 16, 477 (2) ) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks joonud mees Kaariku kõrtsu peal Väike-Lähtrus hüüdis, siis Orkse mõisa poolt hüüdis vastu. Noh, üteldi: "Hüüa nüüd kolm korda, siis metshaljas tuleb. Murrame ta maha." Noh, hüüdis teist korda. Juba kõrtsu sepapaja juures hüüdis vastu. Ei mees julend änam hüüda.

ERA II 16, 479/80 (6) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandis olnd sedasi, et üks vanamees saatnd ikka rabandist ja tuulispaska. Metsas või niisuguses kohjas ikka magand nagu surnu kohe. Siis räägiti, et keera nii pea sinna, kus perse, siis jääb surnuks. Karjased olnd lammus, pöörand ümmer mehe. Tulnd porikärbes, otsind suuauku - ei leia. Noh, poisid pöörand tagasi. Kui siis vanamees hüpand üles. Ja poistel na suur valu sees, et pand karima. Viimaks vanamees tulnd, löönd kumbagit poissi kolm korda jalaga, siis kadund valu ära.

ERA II 16, 481 (10) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahundid olle kirjud olnud. Härjad ja noored pullad ja lehmad söönd takka seest tühjaks. Minu emal õhtu jäänd puul metsa, siis söönd kõik udara ära ja...

ERA II 16, 482 (15) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Kross on kurgus. Lapsel keel ja kurk läheb valgeks, ei saa imeda. Maas kasvavad nagu kõrvad, maakõrvad. Keedeti nende vett ja anti lapsele juua.

ERA II 16, 483 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kasari jões olnd ikka näkk. Minu isa oli kutsar. Kui jõest läbi läind, siis tõsnd rattad üles, mis kärtsatas.

ERA II 16, 484 (25) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kasari jõe ligidal olnd ühes talus, laps läind jõe ääre. Ema läind vaatama - laps vees, teine laps alasti kaela peal. No saand ikka poolsurnult veel kätte. Kasari jões ikka näkk üteldi olevat.

ERA II 16, 485/6 (29) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Lapse varrud olnd. Kerjaja läind senna. Põle tast tähele pand ühti. Siis pandud kõik huntideks, ainult laps jäänd. Siis ema ütelnud: "Tooge laps põllale kivi juure! Ma käin imetamas." Kasvataja pidind siis nii ää minema, et ei näe teda. Tulnud ja ütend: Saps saba takka, Naps nahk sel´last, Krõps kõrvad peast. Visand kivi otsa. Võtnd lapse ja imetand kõhu täis. Pand jälle lapse maha. Saps saba taha, Naps nahk selga, Krõps kõrvad pähe. Ja läind metsa. Nüüd õpetud: "Põletage see kivi tuliseks." Tulnd ja pand naha kivi otsa. Kivi kõrvetand naha kokku. Ei änam lähe selga. Siis jäänd inimeseks.

ERA II 16, 486 (30) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Üks hunt käis jälle. Mina ka nägin: ulgus ja käis küla pidi. Üteldi, et kui näete, hüüdke Liisuks, siis ta saab sest mardusest lahti. Rannaküla mehel oli naine Liisu nõiatud hundiks. Siis kui õiget nime pidi hüüti, siis pidi inimeseks tagasi saama. Noh, viimaks kaduski ära.

ERA II 16, 501/2 (5) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Rehe-Juhani t. - Herbert Tampere < Jüri Karm, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui ükskord katk tulnd, ütelnd: "Puisesse ei puudu, kalaranda ei kaota, Põgarilt võtan paari peret."

ERA II 16, 502 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Rehe-Juhani t. - Herbert Tampere < Jüri Karm, 66 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on emane hunt. Hunt on ikka hunt, aga see on emane hunt.

ERA II 16, 506 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Siimu t. - Herbert Tampere < Priidu Vahtmann, 70 a. (1929) Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui meri midagi välja ajab, siis enne keegi, ei vares ega keegi ei puudu, kui inimene on ära näind.

ERA II 16, 506 (9) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Siimu t. - Herbert Tampere < Priidu Vahtmann, 70 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt ei söönd mitte majalt kui sisikonnast rasva.

ERA II 16, 518 (4) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k., Andresjaani t. - Herbert Tampere < Ann Tampere, 61 a. (1929) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kiägi võiteo aigu sisse tulli, sis küsiti: "Kas savikuurmat näid tuleva?" - Sis tuleja pidi ütlemä: "Näi küll! Õige lähikesin olli." - Sis läits või varsti kokku.

ERA II 17, 119 (61) < Pärnu-Jaagupi khk., Halinga v., Uduvere k. - Eduard Treu < Roman Siitam (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ussisõnad: Ussike, hulluke, Kirjupea kivialune, Mis sa kiiskad? Hammusta haavakoort, Pigista pajukoort, Sarna suust samblid. Issa pojuke, püha ristike. Issa pojuke, püha vaimuke. Aamen.

ERA II 17, 306 (192) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutatakse: Kaevust ja jõest tuleb näkk (gen. näki). Kui Päivilä poiss olnud väike, ei saanud veel õieti välja räägitud, öelnud: nät´t. Seda hirmutatud ikka, et näkk tuleb ja kisub su kaevu. Näkil on pikad käpad, püüab kinni. Hunt jälle metsas.

ERA II 17, 306/7 (193) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkiline haigus, mõni ütleb rabandus. Ta lööb vere ühte kohta kinni seisku - põletiku.

ERA II 17, 331 (207) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Sepa s. - Eduard Treu < Mihkel Vaarmann, s. 1850 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaaugu tuli. Minu isa old ka pääle kaheksakümne aasta vana kui näin mõisas, old suure karjasmaa pääl, ta kõrvas old kui suur lõke, isa rääkis sedäsi. Muidu na sinine tuli old, sis pärast räägiti sii, et see oln rahaaugu tuli. Raha ei saanud kedagi, käin kaevamas koa, ei tia mes see oli vai.

ERA II 17, 331 (208) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Sepa s. - Eduard Treu < Mihkel Vaarmann, s. 1850 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Öeldama küll, et Vigalas koa öeld jälle unes mõnele ikke, ei oo sääl ja sääl raha. Põle kuuln, et keegi oleks saan midagi.

ERA II 17, 587 < Helme khk., Taagepera v., Vaassaare k. - Eduard Treu < Leenu Pinka, s. 1883 (1929) Sisestas Kristiina Niilus 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised s.o. punane õhk. Vanapagana poisikesed vehklevad. Tähendab sadu.

ERA II 17, 607 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paha inimene saadab teise loomale rabanduse. "Ära sa pahas pane, ega ma su lehmal ei tahtnudki saata, ma tahtsin selle teisele, aga sinu lehm juhtus ette," nõnda öelnud rabanduse saatja lehma kaotajale. Peremees öelnud kord heinakuhja tehes oma sulasele: "Ma lasen ühe rabanduse siia tulla." Ja kohe rabanudki rabandus heinakuhja pooleks.

ERA II 17, 609 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Kui ilusa ilmaga virmalised vehklevad, tuleb jälle torm ja sadu.

ERA II 17, 627 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. Virmalised on tulekeerud. Alt näidatakse tulega, siis see sääl kumab.

ERA II 17, 629 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkeldane haigus või ravandus tuleb tuulehoodest. Harilikult loomale, mõnikord isegi ka inimesele. Ükskord löönud siinsamas külas härjale äkeldane haigus sisse, röökinud siis see koledasti ja ajanud verd välja. Millest see tekib, või kes teda saadab ei tea. Rahvas rääkivat küll, et nõid saadab.

ERA II 17, 643 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva, sarnane nool, mille mõni inimene, kel sarnane võim, välja saadab mõne looma või inimese pihta ja tapab selle. Ükskord lasknud ühe talu peremees lendva ula välja, see läinud ettejuhtuva kase pihta ja see olnud kõik ümbert ära näkitud. Rabandusi olnud kaht sorti. Üks olnud lendav, teine roomav rabandus. Hirmus vägevad olnud nad üksteise vastu. Isegi üksteise tapmisi tulnud ette.

ERA II 17, 649 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakku olnud igas talus (peres). Need olnud Jumala eest. Vaka sees olnud vahakujuke. Vakk oli püha, kuhu viidi Tõnnile andeid. Ta asus päämiselt aidas. Ükskord peksnud keegi jalaga Tõnni vakka ja sellepääle kistud ta parema käe pöial kõveraks. Inimene jäänud haigeks, siis öeldud, et Tõnn on külge hakand. Maksmine aidanud jälle ja haige saanud terveks.

ERA II 17, 669 < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Eduard Treu < Liis Alas (Kuraga Liis) (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus, gen. -õ Loomade haigus. Tuleb tuulest. Olevat isegi kuulda, kui ta läheb suure urinaga.

ERA II 17, 697 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sepa Mihkel Säärekülast läinud õhtul hämaras randa hoost otsima ja näinud laevapuude juures halli meest. Hakand vaatama, kadund ära. Tema läind puude juure vaatama, pole enam olnud kuskil.

ERA II 17, 701 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud peab raiuma vanas ja okaspuu noores kuus. Kui maja hakatakse ehitama vanas kuus, siis saab ta kuiv, kui aga noores kuus, siis tee mis tahad, ikka niiske. Nüüd küll ei peeta enam sest midagi, ehitatakse, kunas aga tahetakse ja raiutakse puid ka metsast, kunas aga tahetakse.

ERA II 17, 705 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puu ja riistapuu nimelt, peab vastu põhjatuult maha laskma, siis ei pakata ta. Niisama ka majapalgid.

ERA II 17, 727 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ilmade ennustusi. Kui päike selgesti loojub, rehatse põranda kivid kuivad, sääsed õhtuti väljas, siis tuleb järmisil päevil ilusaid ja kuivi ilmu. Kui veised kiili jooksevad, koer rohtu sööb, siis tuleb halbu ilmu.

ERA II 17, 739 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Põrgus viheldakse. Taeva taplus on virmalised. Kui taevas taples, siis laplastele näidatakse valgust. Virmaliste järele tulevad muutlikud ilmad.

ERA II 17, 755/6 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Mari Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vistrikuid arstiti hõbevalge- ja rukkileivapuruga. Arstiti peene soolagagi. Need asjad pandi nartsukesse, litsuti tõbisele kohale ja öeldi: "Terema isand, terema emand. Terema neitsit, kuningas. Anna mu lapse endin' tervis kätte, ma anna sulle hõbevalge." Kuid ju leivas eneseski on soola olemas, sinna pole teda siis tarvis lisadagi. Hõbevalge viidi pärast ristimist ristteele, või paisati õues vastu tuult. See pidi sündima kas teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Vistrikulasu käel arstiti veise röögatisega, s.o. kõvasile tehti viisnurk, sülitati kolm korda pääle, vajutati tõbisele kohale ja röögatati veise kombel kolm korda ja sellega oli asi valmis.

ERA II 17, 759 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k, -i. Tunneb teda ainult lastehirmutisena. Näkk elab jões. Hüppab jõest välja ja viib vallatu lapse enesega jõkke.

ERA II 17, 763 < Vigala khk., Vigala v., Naravere k., Ööbi t. - Eduard Treu < Mihkel Kaubi, s. 1859 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k (lasteh.) Näk´k tõmbab vette. Ega näk´k kaevus ei ole, näkk viis jõkke. Milline ta välja nägi, ei tea, olnud ikke naisterahva keha, kala saba ja, kiskund ikka suplejaid vee alla. Mõnikord tõmmand nii kangesti, et kohe jää vette.

ERA II 17, 775 < Vigala khk., Kivi-Vigala as. - Eduard Treu < Ann Volga-Kanskopp, s. 1852 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kullaotsijad. Kivi-Vigalas, tohtre pargis on praegu võõraid mehi, kes palunuvat luba tohtre käest pargis kaevamiseks. Nagu kuulda, otsivat mehed pargist kulda. (Kullaotsimine sündis umbes 5. või 6. juuli paigu 1929 a. - Koguja märkus.)

ERA II 17, 791 < Helme khk., Taagepera vanadekodu - Eduard Treu < Ann Veidemann (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hall, ka al´l. Hal´l tuleb inimesele pääle teda väristades. Tekitab ka koledat päävalu. Lahti saab hallist, kui haiget heidutada: valada külma vett krae vahelt sisse või lasta püssi. Haige ise ei tohi heidutamiskavatsusist midagi teada. Vanasti pekstud ka haiget haiguse pääletulekul, et nõnda haigust kallalt minema peletada. Löödud tavalisti vitsakimbuga ja ahjuluuaga. Miks just nendega, ei tea.

ERA II 17, 858 (2) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Kord kudunud vaene tütarlaps kivi otsas sukka. Äkki kukkunud hulka hõberaha temale kõrvale. Tütarlaps noppinud rahad põllesse ning läinud koju, kuid kaotanud kõrvakuulmise. Teised õpetanud küll, et mine kolme kirikukella alla, saad kuulmise tagasi, kuid pole saanud kedagi.

ERA II 17, 858/9 (3) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sädivere postimaja juures on suur vaskkatel jões. Ei noh, päris tõesti ikke! Kui keegi seda kätte tahab saada, see peab võtma kolm toorest köit ja kaks musta härga, viskama nad jõkke ning ootama, kuni härjad katla välja veavad. Kord katsunud keegi. Juba tulnudki katel nähtavale. Seal kuuldud mingit häält, mis käskinud poole vaestele anda, kuid see vastanud: "Kust ma saa kedagi anda." Nii katkenud kohe köied ning katel langenud tagasi jõkke. Päris tõesti kohe! Ase praegugi veel nähä, seda ei saa ju keegi ometi salata. Ja kui lähed sinna kohta jõkke ujuma, kus katel on, siis upud kohe, sest seal on nii sügav. ERA II 17, 859 (4) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/raha/Mu vennanaine kündis kord põllul. Korraga naks! jäi ader kinni. Eks adra sahk läind rahakatla sanga kinni. Küll Madis otsis, kuid ta vajus ju maa sisse. Aga sanga sai küll kätte.

ERA II 17, 859/60 (5) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Näe vanaste ämm pand raha koldesse ja ütlend: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Mini kuulnud jälle päält. Kui ämm ää surnd, mõtelnd mini: "Mis see oo?" Võtnud surnud ämma käe ning kraapinud sellega raha koldest välja. Ta polegi kuigi kaua saand kaapida, kui raha juba tõusnudki isi üles.

ERA II 17, 860 (6) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Meie isa tulnd kord õhtu hilja ja näinud rätsepa a-as sinist tuld. Ma ütlesin küll: "Eks sa läind vajutand vasaku jala kannaga, seal rahaauk." Läksid hommiku vaatama, kuid põlnd enam kedagi kuskil.

ERA II 17, 860 (7) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001
Näe kord üks mees läkski katusele ja ütles: "Nüüd vaatan läbi reite, kus rahaauk on. Vaadanud ning kukkunud alla ja kohe surnud. Eks kurat lükand alla. Egas kurat seda ei taha.

ERA II 18, 121 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord Kalevipoeg ja Vanatont läind riidu. Kalevipoeg hakand vastast peksma lapiti laudadega, tagund kõik lauad puruks. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, löö ikka serviti lauaga!" Kalevipoeg teindki siili õpetuse järgi, saand Vanapaganast võidu. Kalevipoeg annud siilile oma kasukast tüki nahka, siil saand sellest endale okkalise kasuka.

ERA II 18, 122/4 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Poiss läind karja. Vanatondi kari olnud teisel pool jõge. Ta värs´s tulnud poisi karja hulka. Poiss võtnud härja sabast kinni ja visand üle jõe vanatondi karja tagasi. Poiss hakand pidama end tugevaks meheks, läind välja vastast otsima. Leidnud metsast maja, astund sisse. See olnud vanatondi maja. Kolm poega tulnud õhtul töölt koju. Üks toond seljas veskivõlve, teine veskikivi, kolmas saelauad veski kere jaoks koju, pidand hakkama veskit ehitama. Pojad söönd õhtuks terve teo leibu nahka. Pandud siis seina ääre magama, poisi ase tehtud keset põrandat. Vanatondi pojad hakand peeretama, poiss lennand ühest seinast teise. Viimaks poisil hirm nahas, pistnud jooksu. Kalevipoeg künnud väljal. Poiss läind temalt abi saama. Kalevipoeg pannud poisi oma kalitsasse. Vanatont tulnudki poisile järele. Küsind Kalevipojalt, kas see on näind jooksikut. Kalevipoeg vastand, et ei ole näind. Vanatont sidund veskikivi piitsa otsa, hakand sellega Kalevipoega peksma. Kalevipoeg võtnud saha ja löönd sellega tondi maa sisse, et saaks jälle ühe tondi vähemaks.

ERA II 18, 136 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks mees näind öösel tuld, arvand, et leidsin rahaaugu. Läind ligemale - kuu paistnud veeloiku, see oligi siis rahaauk.

ERA II 18, 136/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sepp kündnud väljal. Sahk hakand ikka maa sees ühe asja külge kinni. Härja jäljed olnud seal lähedal. Viimaks sahk vedand rahapaja välja. Mees tahtnud asja saladuses pidada. Läind ometi tooma naabri käest külimittu, et sellega mõõta raha. Naaber määrind külimitu põhja rasvaga, et saaks näha, mida ta mõõdab. Raha jäändki põhja külge kinni, sellest saadud teada, et sepp leidis rahaaugu.

ERA II 18, 137/8 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaauk. Mees tulnud teed mööda. Näind: isandad põletavad tuld tee ääres. Ta läind sinna piibule tuld saama. Isandad öelnud: "Piibule ei anna, aga hõlma anname küll. Tagasi ära enne vaata, kui oled kodus." Pandud siis mehele hõlm süsi täis ja mees hakand minema. Selja taga üks käind kange krabinaga, kuid mees pole tagasi vaadand. Jõudnud viimaks koju ja puistand hõlma tühjaks - olnud selge raha!

ERA II 18, 138/9 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Olen näind rabas, et tuli tõuseb üles. Oli lai nagu me tuba, läks kõikudes edasi. Lugesin kord raamatust, et kuhu kuld, hõbe või inimese kondid on maetud, seal on näha tuld. Arvasin ka, et seal on midagi maetud, kuid selle järele tuli hoopis suur torm.

ERA II 18, 139 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kord vaatasin jälle, et rahaauk põleb. Läksin vaatama, leidsin kännu hiilgamas. Viisin kännu tuppa. Naine tuli pimedas tuppa, ehmatas kangesti kändu nähes. Võtsin aga tule üles, siis hiilgus kadus kohe.

ERA II 18, 139/40 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Mu isaisa näind Kruusimäel rahaauku põlemas. Ta lasknud põlvili maha ja lugend kolm korda Issameiet. Rahaauk kadund siis. Hommikul läind vaatama - kaste ja halla olnud ümberringi maas, kuid see koht olnud urbne, kasteta ja hallata, kus ta rahaauku nägi.

ERA II 18, 140/1 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Mardi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Teras, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud haldjate teedele, siis eksid ära. Üks taat läind linna, eksind teel ära. Mölland ühes kohas ringi, tulnud 3-4 korda samasse paika tagasi. Metsad olnud tema meelest nii suured ja võõrad, et ei ole kuidagi leidnud õiget teed. Teine hüüdnud eemalt, et tule teele, mis sa seal mässad! Siis leidnud õige tee. Arvand, et sattund haldja jälgedele.

ERA II 18, 141 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas. Kes üle tema jälgede läheb, selle eksitab ära.

ERA II 18, 141 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsahalgjas läheb mühinal ja kohinal, lööb puud juurtega maha.

ERA II 18, 146 (1) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus. Ma nägin mardavust. See oli inimese eeskäija, käib enne surma krobistamas. Mineval aastal Tallinnas mu akna taga üks tegi tokk-tokk. Läksin ust lahti tegema, kuid ei olnud kedagi seal. Selle järele samast toast (meid oli mitu ühes toas) üks vanaeit suri. See oli kevadel, ja sügisel suri mu mees. See oli siis üks surmateataja.

ERA II 18, 147/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Tisleri (Puusepa) t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kureküla k., Aukemäe s. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Ots, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus. Nägid kuskil viirastust, hunti või karu, siis see oli margus, polnud ju õieti midagi seal. Vanasti viidi vooriga kraami Tallinnast Tartusse. Kord takkapoolt mehed tulnud ühele me valla mehele vastu. Nad hoiatand poissi, et ära mine edasi, varsti tuleb surnuaed, tondid on seal haua ääres, tuled põlevad ees. Margus on kirikua'a peal. Poiss olnud julge, läind edasi. Surnuaial näindki tuld põlemas. Läind ligi - ristil kuldkiri, see hiilgab. Seal oli siis see viirastus või margus.

ERA II 18, 149 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läksin kord kõrvemetsa. Jõudsin Jägala-Joa sillast mööda, kui üks vankriratas veeres must mööda, keeras mäekerkast üles, läks metsa. Läksin talle järele, leidsin samast kohast metsas mehe kõlkumas puu oksas. Oli poond enda üles. Eks see olnud margus, mis mulle näitas.

ERA II 18, 151/2 (7) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k. < Jüri khk., Rae v., Lagedi koolimaja - Rudolf Põldmäe < Madli Proosahallik, 69 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rae valla endine koolmeister Pihlakas läind Assaka ja Lehmja-Loo kõrtside vahelt, pidand minema emale vastu. Üks tore preili tulnud metsa vahel talle vastu, päevavari olnud käes. Pihlakas mõelnud, et on tore preili, oleks korra ümbert kinni võtta ja pikali panna. Kui preili pursand talle sellepeale tuld vastu nägu, suured punased hambad paistnud suust. Siis muutund hirmsaks. Hakand viimaks kaduma, lõpuks pole olnud teist kusagil enam. Pihlakas ehmatand sellest nii palju, et jäänd eluks ajaks jalust vigaseks.

ERA II 18, 167/8 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t oli vannutud inimene, kelle teine inimene muutis hundiks. Libahun´t püüdis lapsi, kelle viis metsa. Tallinnas oli kaupmees Hunt. Oli üks mees metsas puid raiumas. Hakand sööma, hunt tulnud metsast, vaadand tema juures. Mees vaadand noa peale, hunt jälle löönd silmad mehe kõrile. Viimaks mees annud hundile noa otsast tüki leiba. Hunt võtnud leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Visand siis naha maha ja saand jälle inimeseks. Sest saandki kaupmees Hunt. Korra see puuraiuja-mees läind Hundi poodi, näind oma nuga letil. Küsind, et kust see siia sai. Siis kaupmees avaldand saladuse ja annud mehele suure vaevatasu.

ERA II 18, 213 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahaaugu-haldjad, rahaaugu-vaimud.

ERA II 18, 213 (5) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Tallinna l. - Rudolf Põldmäe < Josefiine Pudjus, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Majahaldjas käib maja sees, näitab nagu viirastus, ütleb õnne või õnnetust ette. Metshaldjad eksitasid inimesi tee pealt.

ERA II 18, 213 (6) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Ambla khk. - Rudolf Põldmäe < Leena Bergmann, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Koolmeister ütles: "Kui sa majasse lähed, ütle ikka tere, kuigi seal inimesi ei ole, siis sa õnnistad majavaimu ja tema õnnistab sind."

ERA II 18, 214 (7) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Tallinna l. - Rudolf Põldmäe < Josefiine Pudjus, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahahaldjad on kratid. Näind "kuldpalli" linna kohal lendamas.

ERA II 18, 214 (8) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaldjad olid inimesekujulised. Hall habe ees, nagu meesterahvas. Tegi hirmust häält, hirmutas inimesi. On mõni kinni võetud.

ERA II 18, 214 (9) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahahaldjad - need jo kratid. Käisid raha korjamas.

ERA II 18, 214 (10) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks randrüütlit näind merehaldjaid, kes istund kivi otsas ja pesnud end. Olnud ilusad naisterahvad, suurte rindadega.

ERA II 18, 215 (11) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ei ma metsahaldjatest tea midagi, meil siin metsa ei ole, ega nad ole siin elandki. Ühel talul lehm olnud perekambris kinni. Hommikul olnud ikka teine märg. Aga seal lehma kohal seina sees ikka nagu tiksund midagi. Siis haldjad öelnud perenaisele, et kui ta oma musta koera siit ära ei vii, situb teine nende peale. See oli siis haldjate koht.

ERA II 18, 215/8 (12) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema näind jõel pesu loputades: sead olnud väljal odrapõllul. Üks pruun naine keerlend nende ümber. Ema kutsund koera endaga kaasa ja läind sigu viljast välja ajama. Rahahaldjas siis pöördund ümber ja läind Väljamäele. Teine külg läikind vastu päikest. Ema kohkund veidi, kuid mõelnud, et üks võõras naine korjab vist maitseid (maarohud). Öelnud siis võõrale: "Mis inimene sa ometi oled, et ei ajand sigu viljast välja!" Siis võõras naine muutund nagu varjuks, vajund viimaks maa sisse. Ema kõrvad aga löönd lukku ja silmad läind pimedaks, pole enam midagi kuulnud ega näind. Pärast läind otsima auku, kuhu ta kadus, kuid pole midagi leidnud. Ei sealt olnud rohigi maha tallatud. Seda haldjast näind samal ajal ka üks Saha vanamoor, kes läind sealt mööda. Teinekord karjapoiss näind seal Väljamäel alasti inimest. Poiss tulnud koju, öelnud sulasele: "Pearu, mis sa väljal kerpa otsisid, lehvitasid särki?" Pole aga keegi olnud sel ajal väljal. Kord jälle onu pannud väljaväravat ette. Koer hakand korraga ägedasti haukuma. Onu olnud ühe silmaga, nägemine olnud küll vilets, kuid ta näind ometi, kuidas läbi veesoone läind hallid sea moodi elajad. Onu arvand, et need on rahaaugu vaimud, kartnudki veidi neid. Õhtul rääkind loost kodus teistele, pole tahetud uskuda teda. Ta öelnud siis koerale: "Sa ikka kartsid ka neid elajaid, oleksid su murdnud!" Teisel hommikul Liisu (tüdruk) magand toas, kui üks hall vanamees tulnud sisse ja küsind: "Mis te Pearn ka rääkis eilsest loost?" Liisu pole teadnud asjast midagi ega vastand vanamehele sõnagi. Siis taat kadund toast.

ERA II 18, 219/21 (13) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väo külas Allika talus ei ole tohitud sigu panna lauta. Nad hakand seal karjuma, jäänd haigeks ja surnud viimaks. Kord perenaisele näidatud unes, et sealauda alla on maetud varandus. Rahaaugu vaim öelnud unes: "Ära pane sigu mu silmade peale sitale!" Teine kord jälle näidatud perenaisele unes: "Tõuse üles öösel kella 12 ajal, võta kätte lepane kepp ja mine sealauta. Üks must härg seisab laudas, löö seda kepiga. Härja all on kivi, kivi all on söed, võta need ära, siis leiad sealt alt varanduse." Naine pole julend öösel minna, läind päeval teise naisega seltsis otsima. Leidnudki kivi ja selle alt söed, kuid rohkem pole julend otsida, pistnud suure kisaga jooksu. Lambaid võidud sinna lauta panna, neil pole olnud midagi viga, kuid sigu pole sinna enam pandudki.

ERA II 18, 221 (14) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Meres olnud ka halgjas kivi otsas pesemas. Plaksutand seal oma nisi.

ERA II 18, 221/2 (15) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnikord surejad peidavad oma raha kivide alla. Seda teised ei saa kätte. Kurivaim ei anna kätte, sest see pole heaga pandud sinna. Tuled põlevad seal kohas. Lähed aga vaatama, siis tuled kaovad. Halgjad need tuledepõletajad ongi, need ei anna raha välja. Vahel oled kimbus metshalgjaga. Ta hirmutab sind, aga ega ta sulle ennast näita. Eksid ta jälgedel ära.

ERA II 18, 222 (16) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaldjad. Kui inimene metsa eksib, siis ta on haldja jälgedel. Meil Saha metsavaht läind metsa hagu raiuma. Võtnud haokubu-vitsa puntra selga, pole aga sellega osan enam kuskile minna. Suure vaevaga saand koju.

ERA II 18, 237 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kui loom röögatab su peale, siis pead sülitama, muidu tuleb veiseröögates. Aab suure kärna või punase pleki. Arstiti tubakaveega.

ERA II 18, 241 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulevad sealt, kus maa hingab. Ihust hakkab vett välja ajama. Arstiti maarohtudega: keedeti uhakajuuri ja takjavarsi ja pesti selle veega.

ERA II 18, 242 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab mõnest kohast. See õhk on nii kange, et hakkab inimese külge. Ei tohtind kõhuli magada. Kui maha istusid, siis pidid sülitama enne maha, et maa-alused ei hakkaks külge.

ERA II 18, 242 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast. Mõnest kohast maa hingab, see hakkab inimese külge, ajab vistrikud üles ja naha kihelema. Keedeti maavitsu ja pesti selle veega.

ERA II 18, 242 (4) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on niplikud keha peal. Tulevad maa vihast. Arstiti maavitste veega.

ERA II 18, 247 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kes tulesõnu mõistab, see võtab tule valu ära ja võib tulesöe peos hoida, ei põleta enam.

ERA II 18, 248 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi hakkab raputama. Olen ta ise läbi teind. Mõtlesin ühel päeval, et täna ta vist tuleb jälle kallale. Läksin kasarmusse (olin Türgi sõjas), pugesin sineli alla, ei tulnud peale. Viimaks kadus üsna ära. Sain sõjast lahti, tulin Kurna mõisa. Seal tuli veel paar korda kallale. Mõisaproua ja üks teine naine keetsid rohtu, siis enam ei tulnud kallale. Mõni hüüdis väristustõbeks.

ERA II 18, 248 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbe põdejal inimesel on alati külm. Tea kas see haigus tuleb ka tuulest.

ERA II 18, 254/5 (1) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Paide khk., Paide l. - Rudolf Põldmäe < Therese Mägi (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Elasin Paide linnas. Tulin saunast, läksin palki mööda üle jõe. Sealt kohalt jõgi on sügav, ujutatakse hobuseid. Kuulsin korraga, kui üks hüüdis: "Al´lo, al´lo, al´lo!" Tegi kolm korda nii, siis nägin: veest tuli välja valge krussis peaga alasti poisike. See oli näkk. Kahe tunni pärast samas kohas üks väike poiss pidi uppuma. Oli samuti valgete krussis juukstega laps nagu see, keda ma nägin. Mölder Grube päästis suure vaevaga uppuja poisikese, keda näkk tahtis saada omale. Paide linnas jõgi võtab igal aastal inimesi. Mündi silla juures nägin kord, kui naisterahvas hüppas kivilt vette, tuli kivile jälle tagasi ja hüppas uuesti. Tal olid suured rinnad ja pruunid juuksed. See oli näkk. Teda nähti tihti seal. Kui keegi uppus, siis enne seda ta näitas end ikka koera või inimese näol.

ERA II 18, 255/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Kallavere k., Nuudi t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Kamm, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Näkid eland meres. Kui inimesed uppusid, siis enne seda nähtud ikka näkki. Näkk pesnud end kord kivi otsas, olnud inimese moodi, suurte rindadega naisterahvas. Selle järele üks naine uppund sinna kohta merre.

ERA II 18, 256 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maardu järves eland näkid. Järves olnud kaks kivi, mille otsas näkid käind istumas ja pesemas. Visand ikka teist nisa ja teist nisa üle rinna. Neid kive hüütud näkikivideks.

ERA II 18, 257 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Aigrumäe k, Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istub vees kivi otsas, peseb ja näitab end üksikule inimesele, paljudele ei näita. Emaseid ja isaseid. Inimese moodi, alasti. Habemega näkke ei ole, nooremad mehed. Laulavad ja meelitavad inimesi vette.

ERA II 18, 257 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksin merde ujuma, nägin palja nahaga inimest istumas paadi ääres. Ma pistsin jooksu, ei olnud aega vaadata. Merehaldjad on näkid. Kahte ei ole.

ERA II 18, 257/8 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli elajas. Tulnud korra mere ääre laste hulka. Lapsed ronind kõik selga, tahtnud sõita. Ühel pole olnud ruumi istuda. Öelnud: "Ma lähen näki nurja peale!" Kui siis kadund kohe ära. Elaja moodi olnud teine.

ERA II 18, 258 (7) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Mardi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Teras, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Merenäkid tulevad inimeste kallale. Hirmutati lapsi: "Ära mine vette, näkk tuleb kallale!"

ERA II 18, 258/60 (8) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rangu saunas Lagedil (Jüri khk.) eland vanamees, kes olnud Saha järvevahiks. Siis veel Saha ja Maardu järved olnud ühes. Vanamees teind järve kaldal tuld. Vaadand korraga: näkk tuleb järvest välja tule juure end soojendama. Vanamees löönd ahingiga läbi tule näkile persse. Kui siis läind nagu hall härg vette tagasi.

ERA II 18, 260/1 (9) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Võsu rannas oli seal kaks venda ja käind nagu ail ahingitega kalu otsimas. Tuli põlend juures. Hüüti ahe-kaladeks veel. Siis läind, kahe vennaga old siis ail, seal old siis teine vend, öeld: "Solpsnikud käivad!" Üks käind vees solps, solps nagu koer. Üks alasti naesterahvas tuld nende juure. Mees löönd läbi tule ahingiga, et mis sa seia oma perset näitama tuled! See öeld: "Oleks sulle õnne soovind, aga nüüd kuulutan surma." Kahe nädala pärast see mees uppundki sinna kohta. See naesterahvas oli näkk.

ERA II 18, 262 (10) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma kord nägin Jägala jões naisterahva istumas kivi otsas. Tal oli rätik peas, sinine jäkk seljas ja kirju seelik. Läksin vaatama, siis ta laskus seliti jõkke. Selle järele üks tüdruk uputas enda jõkke. Eks see olnud jälle üks margus või vaim või näkk.

ERA II 18, 263/4 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laevahaldjad. Kapten istund laevatekil. Üks hall mees tulnud ta juure ja küsind: "Kas annate mulle laeva nime või laeva ema?" Kapten mõelnud tükk aega, siis vastand: "Annan laeva ema." Mees kadund. Selle peale tõusnud kange tuul, igavene pigur (segadus, kitsikus) olnud käes, laev jäänd päris kitsikusse. Kapten viimaks käskind mehi: "Raiuge mast maha, et tuul ei saaks enam kägistada!" Mehed raiund masti maha ja laev pääsnud kitsikusest. Kapten siis seletand: "Andsin laeva masti, sest see oligi laeva ema, mida mult nõuti. Kui ma oleksin lubanud laeva nime, siis me laev oleks kadund kõige meestega." (Jutustaja on lugend selle loo vist raamatust nagu teised objektid seletasid, sest seesugused lood olevat tundmatud Jõelähtmes. R. P.)

ERA II 18, 264 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Võsu rannas ehitatud laev. Järgmisel päeval tahetud hakata kaupa laadima. Kapten öelnud: "Kui keegi koputab kajuti uksele, siis olge üsna vait ja vagased!" Käindki üks koputamas ustel, kuid keegi pole vastand talle. Kahe aasta pärast laev uppund Naissaare taha. See oli siis mõni vaim või näkk, kes kuulutas ette laevale kadu.

ERA II 18, 265/6 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a., Miina Treiel, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa kõmises, siis maa-alused inimesed rääkisid. Maa-alused inimesed on ju kärnkonnad. Korra üks mees kastnud palava ilmaga konna; läind siis ise pidule. Näind seal sama konna ukse man. Tõstnud kõrvale. Konn tulnud siis tuppa ja hakand rääkima. Öelnud: "Ehitage oma laudad teise kohta, me ei saa seal maa all süüa, te loomad kusevad lauale." Kutsund mehe omaga kaasa. Aia äärest läinudki trepp alla. Olnud päris suur tuba ja rahvast täis, kõik söönd laua ääres. Korraga hakand laest vett tilkuma. Konn öelnud: "Näe seal ta on, nüüd te lehm kuseb me lauale." Üks lausund: "Pista musta!" teine aga vastand: "Ei või pista, sõbra must!" Siis mees saand asjast aru, tulnud välja ja ehitand kohe lauda teise kohta. Ei tal ole enam olnud loomaõnnetust, eland jõukalt ja õnnelikult.

ERA II 18, 267 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Me keldri taga maa all üks tagus nagu sepp. Seal vanasti olnud talud, Rootsi sõja ajal hävitatud ära. Oli muidugi üks vaim, kes sinna oli maetud.

ERA II 18, 267 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maad ei tohi peksta, siis hakkab tuul.

ERA II 18, 269 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on suured väädid veelompides nagu pajud. Maavitsa veega pesti maast hakand haigusi.

ERA II 18, 274 (1) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutati: ärge minge kaevu vahtima, näkk tuleb välja!

ERA II 18, 275/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Kadi Sarv
Muugad eland vanasti siin Muuga külas. Need olid niisugused mustlaste moodi inimesed, käisid mangerdamas külast külla, ajasid palju varandust ja raha kokku. Sõja ajaks nad pannud raha maa sisse aukudesse. Tea kus nad ise sõjaga said, kuid pärast neid pole enam olnud siin. Nüüd seal maetud varanduse kohal, suure kivi ääres mere kaldal, ööseti tuli põleb. Üsna hiljuti leerilapsed leidsid mere äärest hulga raha ja varandust. Tõid koju pool kartulikorvi täit rahasid, preese ja keesid.

ERA II 18, 283/4 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Esimene poeg pidi närima narit, ise ütles: "Närin, närin narit, nari läheb välja!" Nari rodises. Punase lõngaga seoti sõrmed kinni, siis nari paranes. Ka piibuahelaga seoti käsi kinni.

ERA II 18, 284 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari arstiti kuldimunarohuga, vaskrahaga või vaskketiga. "Kuldimunad" kasvavad siin me karjamaal. Neil on niisugused munad all nagu kuldimunad ja sellepärast neid nimetatakse nõnda.

ERA II 18, 304 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saku Pagu (Saku mõisnik) tegi loomakatku. Laskis üht juuti mingisugust pulbrit külvata metsadesse. Haigus tungis Harkust Sakuni ja Nehatuni, kaugemale ei läind. Mõisnikud tegid ka inimestele katku.

ERA II 18, 304/5 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paha tuul tõi katku. Minu vennanaine suri katku. Ta läind naabriperesse, kui korraga iseäralik õhk löönd vastu silmi. Tulnud koju, hakand oksendama, ja nädala pärast suri.

ERA II 18, 306 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katku jupp olnud väiksem kui katk ise. Keda ta kepiga torgand, see kohe surnud. Inimese moodi nad olnud mõlemad.

ERA II 18, 307 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Ants Käsper, 53 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu vanaema rääkis: Katk käind kepiga turkamas. Tulnud ühte kohta sisse, kus inimesed magand reas maas. Keda ta turgand, see surnud. Üks olnud üleval, seda pole turgand. See jäänd üksi elama ja rääkind jutu välja.

ERA II 18, 308/9 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus tuleb järsku. Lööb tervest kehast läbi. Kes on nõrga verega, see sureb. Loomadel oli ka niisugune haigus, hüüti lendva-haiguseks. Kurjad inimesed saatsid need haigused.

ERA II 18, 309 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus tuli kange külmaga. Tegi haigeks, mokad ja suu läksid katki.

ERA II 18, 309 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti 1) pastlapaelad pandi taha risti, kanna sisse kallati vett ja rüübati sealt; 2) pahema pihu pealt võeti soola sisse.

ERA II 18, 309 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Käsper, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav-haigus. Selle vastu oli linnas tillemani tropid, kodus tarvitati püssirohtu, soola ja nõge.

ERA II 18, 311 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Roosi arstiti lausumisega. Rahvas oli ebausklik, uskus, et lausuja aitab. Roosi peale pandi ka tubakalehti.

ERA II 18, 315/6 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kandmise ajal naisel koer on süles või läheb üle jalgade, siis laps on koeratõbes. Ta on lahi, vilets ja vedela lihaga, ei kosu sugugi. Koeratõbe arstiti: a) laps viidi vihelda, üks hoop löödi vihaga lapsele, teine koerale, siis paranes. b) Kolm neljapäeva õhtut lesknaine mõõdab last oma põlle sees. Lapse ema küsib: "Mis sa mõõdad?" - "Mõõdan last," vastati. Ema: "Mõõda nii, et terveks saab."

ERA II 18, 319 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nehatus Proosa talu väljal olnud kalmud. Seal põlend ühel jaanilaupäeva ööl rahaauk. Mehed läind vaatama. Kui hallid pukid tulnud, hakand mehi taga ajama. Mehed saand aga jooksu.

ERA II 18, 319 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Suurtel lahinguplatsidel ikka rahaaugu tuled põlend vanasti.

ERA II 18, 319 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Raha, mis maasse maetud, ikka vahel kerkib ja jälle vajub sügavamasse. Kui ta kerkib, siis a'ab sädemeid väl´la.

ERA II 18, 326/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Hunt Tallinna külastajaks/Kui linnas tehti Narva maanteele konkateed, siis hunt tuli Pöögle hoovi, sadama raudtee-ülesõidu kohal. Istus tee ääres, hobune hakkas maad kraapima, ei läind mööda. Läksime kardavoiga vaatama, ei ta kartnud meid ühtigi. Läks siis viimaks Pöögle hoovi. See oli varahommikul. Pärast läksin oma hobusega ka sinna hoovi, siis hunt oli pugend suure tünni alla. Oru Jüri tõmbas sabapidi välja. Pidi Jüri kätte kinni hakkama. Püüdsid siis kanapuuriga hundi kinni. Viisid politseisse, et on viimaks kellegi koduhunt. Politsei lubas tappa. Hanguharu torgati kuklasse, kõri lõigati läbi. Nahk võeti maha, saadi 5 rubla. Niipalju ma olen hunti näind.

ERA II 18, 327/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas hundid sündisid. Hundid tulnud pulmalistest. Sant läind pulmamajast armu saama. Pekstud minema, pole midagi antud. Läind teise peresse, võtt ja teind pulmalised, pand hundiks. Saat plika vaatama, mis pulmalised teevad. Plika tuld tagasi - pulmalised vahivad üheteise silmi. Saat teist korda, ikka sedasi. Saat kolmat korda - tuba hunta täis. Plika teind ukse lahti, kui kõik pand metsa. Sellest hundid tulidki.

ERA II 18, 350 (28) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tähed vehklevad, jooksevad üksteisest läbi, see on siis silma ees nagu virmaline.

ERA II 18, 350 (30) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taeva valgus. "Virmalisi" ei ole kuulnud. Taeva valgus kuulutab ette paha ilma.

ERA II 18, 350 (31) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised tähendasid külma.

ERA II 18, 353 (44) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Palli t. - Rudolf Põldmäe < Truutu Kruuberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Triivistrekk oli südamehaiguse vastu. Võeti sisse.

ERA II 18, 385 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Olev ehitand Tallinna Oleviste kiriku. Ta kukkund torni otsast maha ja saand surma, sest ta tahtnud torni otsa taevasse teha.

ERA II 18, 395 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Haljava kõrtsu taga nähtud rahaauku põlemas. Üks mees läind kaevama, ei ole leidnud midagi.

ERA II 18, 406/8 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel isal olnud poeg. Poiss olnud hirmus laisk, magand 16-aastani asemel. Isa ajand teise viimaks asemelt välja, et mine ometi teole. Poiss läindki teole, võtnud hobuse sahaga kaasa. Põllul pannud hobuse sööma ja vedand ise sahka. Olnud tugev poiss. Õhtul tulnud teolt koju. Pannud hobuse vankrile sööma. Naabri mullikas tulnud ka hobuse eest heinu võtma. Poiss vihastund, võtnud mullika sabast kinni ja visand üle kahe tänavaaia ja tänava naabri õue. Saand sest ise aru, et on tugev mees. Läind vastast otsima. Vanapagan tulnud vastu, viind poisi põrgusse. Pannud kahe vahele magama, nii et poiss magand keset põrandat ja kuradid teine teise seina ääres. Üks kurat korraga peeretand. Poiss lennand kohe teise seina ääre. Teine kihutand vastu, poiss lennand tagasi. Poiss hirmu täis, et nüüd on lõpp käes. Seal põrgus leidund veel üks neiu. See õpetand poissi: "Kui nad tuld suust välja ajavad, siis magavad. Katsu siis põgeneda." Poiss põgenendki. Teel tulnud talle Tugev Ärman´n (Herman) vastu, 12 tosinat laudu seljas. Poiss kurtnud sellele oma häda. Ärman´n pannud ta oma püksi tasku. Kurat tulnudki järele tedre näol ja karanud kohe Ärmanni kallale. Ärman´n hakand laudadega Vanapaganat peksma, tagund hulga laudu teise pähe katki. Korraga siil hüüdnud põõsast: "Ärman´n, löö servi laudu!" Ärman´n teindki nii ja peksnud kuradi põgenema. Ärman´n võtnud siis nimetsesõrmelt tüki nahka ja visand siilile. Ärman´n olnud okaskarvaga ja siil saandki sellest oma okkad.

ERA II 18, 421/2 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks peremees ja sulane käind seltsis heinamaal. Peremees käskind sulast ikka enne minema hakata, kuid jõudnud ise ikka enne heinamaale. Ühel õhtul sulane passind põõsa taga, et näha, kuidas peremees oma teed käib. Näind: peremees lööb persse vastu kivi ja põmiseb midagi oma ette. Muutund hundiks ja pistnud jooksu. Saand jälle sulasest enne koju. Sulane teisel õhtul teind samuti: löönd persse vastu kivi ja muutund hundiks. Jooksnud küll koju, kuid pole saand enam inimeseks. Pannud käpad üle altukse, nii et peremees näind teda toast. Öelnud: "Löö, va häbemata, perse vastu sealauda seina!" Sulane teind nagu kästud ja saand jälle inimeseks. Pole pärast seda enam julend end hundiks teha.

ERA II 18, 425 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg läind kord vanakuradiga tülli. Tagund sordile 12 tosinat laudu pähe puruks, aga pole ikka võitu saand. Siis siil õpetand põõsast Kalevipoega: "Löö ikka servi laudu!" Kalevipoeg hakandki serviti laudadega lööma ja ajand vanapagana põgenema. Kalevipoeg võtnud oma kasuka hõlmast tüki nahka ja visand siilile õpetuse eest. Sest ajast saadik siil ei karda enam koera hammast, sest Kalevipojal oli okkaline kasukas ja siil sai sest endale naha.

ERA II 18, 459 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Piksevihm sajab. Pikse ajal ei tohtind jooksta, et siis pikne lööb maha. Puu alla ei tohi istuda pikse ajal.

ERA II 18, 461 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk pidi olema jões. Nähtud Jägala jões kivi otsas värisemas. Olnud lehma vasika moodi. Hüpanud jõkke, kui inimesed lähenesid.

ERA II 18, 461 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui keegi uppus, siis arvati, et näkk kiskus alla.

ERA II 18, 461/2 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk eland järves, käind kivi otsas istumas. Inimesed aina uppund järve, näkk tõmmand nad alla. Mees läind püssiga näkki laskma. Hõbekuuli tal pole olnud, murdnud hõbesõrmuse kolmeks tükiks ja pannud püssi sisse. Näkk, alasti naisterahvas, hakand meest kutsuma oma juure, et seal olevat madal vesi. Paistnudki nii, et näki juurest vesi olnud väga madal. Mees pole siiski läind, et meelitab mu vette ja võtab hinge. Lasknud püssiga paugu näkile pihta. Näkk kukkund kivi otsast alla ja hüüdnud veel: "Kes sind sedasi õpetas tegema?" Sellest ajast järv hakand kuivama. Kadund hoopis ära, kivi ääre jäänd aga nagu pudrusilm, kus vesi seisnud alati sees.

ERA II 18, 463 (4) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk meelitab inimesi: "Tule siia, siin vesi on madal!" Inimesele paistab, et vesi ongi madal. Kui ta aga sisse astub, siis kohe upub.

ERA II 18, 463 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk on ka tondi seltsi.

ERA II 18, 463 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad jõgedes, kaevudes, järvedes ja meredes.

ERA II 18, 463 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Siin Perila Veskijärveski olnud näkk. Keskhommiku ajaks tulnud järve kaldale pärna otsa ennast kuivatama. Passitud teda ja lastud hõbehelmega surnuks. Ühes kohas järve kaldal rohi oli must, loomad ei söönd seda. See pidi olema näki veri seal, kus ta maha lastud.

ERA II 18, 464 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli ikka enamasti naisterahvas. Aga Peningi Kalesi küla all järves olnud meesnäkk. Ta käind vahel siin me Veskijärve näkki vaatamas, olnud mõlemad korraga me järves näha. Kui me Veskijärve näkk maha lasti, siis järv kuivas ära. Kalesilt kadund ka järv ära. Need järved läind teise kohta. Ühte kohta tekkind järsku uus järv, ei tea, kust tuli.

ERA II 18, 465 (9) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnikord inimene uppus väiksesse veeloiku. Ega ta muidu sinna oleks uppund, kui näkk poleks alla kiskund.

ERA II 18, 465 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Taevast loobiti ingleid alla. Kes kukkus vette, sellest sai näkk, kes langes maha, sellest tuli inimesesööja.

ERA II 18, 466 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad jõehaudades. Puhastavad jõehaudu, ei lase kinni kasvada. Kui on tõotatud, siis näkk võtab ka inimesi alla jõehauda.

ERA II 18, 467 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus maa kõmises, seal arvati olevat surnud elusalt maetud. Sõja ajal ju aetud sageli elusalt inimesi hauda. Nüüd inimesed müravad seal all. (Nii arvatud Kuimetsas, Juuru khk.)

ERA II 18, 471 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on rohud punaste marjadega. Maast hakand haigusi pestakse maavitsa veega. Tütar läks kord läbi raba, astund maake vee loiku, jalg jäänd haigeks, siis arstitud maavitstega.

ERA II 18, 471 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on metsarohud, nendega arstitakse maa-aluseid.

ERA II 18, 473 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Tegime metsas heina. Heitsime maha sööma, kui järsku reied ajasid kupule. Mu ema kraapis hõberahalt puru maha ja mu reitele, siis kohe kupud kadusid. Need olid maa-alused.

ERA II 18, 473 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus. Hakkavad sealt, kuhu kuri, tema inglid ja sõjaväed kukkusid. Arstitakse maavitstega ja maaviha-juurtega. Maaviha-juured lähevad maa põhja.

ERA II 18, 474 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed. Me toas kapi ees oli kuulda, kuidas maa all kehrati. Vokid kriuksusid, voki kõlgut käis kolks ja kolks. Me olime lapsed, laskime kapi ette maha, panime kõrvad vastu maad ja kuulasime. Ema ütles: "Eks maa all inimesed kehravad. Me jalgade kohal maa all elavad ka inimesed, need on maa-alused. Ega nad sealt välja tule, ärge kartke, nad on sügaval maa all."

ERA II 18, 474 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed. Nad teevad tööd nagu meiegi. Aga me ei näe neid. Need on maa-alused inimesed.

ERA II 18, 474 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, hakkab maast.

ERA II 18, 475 (9) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kord nägin naisterahvast jões kivi otsas istumas ja pesemas. Kadus järsku vette. Öeldi, et see oli jõenäkk, sinna upub keegi inimene. Natuke aega hiljem üks noormees uppuski sinna kohta jõkke.

ERA II 18, 475/6 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid on jões. Olin tüdrukuks Palgi jõe äärses peres. Sõime laua ääres, mehed pidid minema pärast söömist kalale. Sel ajal üks mees uppus me värava kohta jõkke. Teised näinud, kui ta tõstnud veel käe üles, kuid näkk kiskund käe alla ja tõmmand mehe vee alla. Mees oli küll hea ujuja, aga nii kui ta seekord vette läks, nii ka sinna jäei. Näkki nähtud mõnikord kasti kujul jões. Mõnikord olnud jälle naisterahvas kivi otsas pesemas.

ERA II 18, 481/2 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu vanaema ema läind linna. Saula silla kohas näind: üks naisterahas peseb jões oma rindu. Olnud kollaste juustega ja laiade puusadega naine, seljaga tema poole. Eit hüüdnud: "Tere hommikut vee-emand!" See võõras naine vastand siis läbi nina: "Jumalime, saagu su lapselapsed neljandast ja viiendast põlvest hästi elama, ei veesurma nemad sure." See olnud suvel päikesetõusu ajal. Õhtul eit tulnud linnast koju, kuulnud, et samas kohas, kus veevaim istus, üks tüdruk uppund lambapesemise juures. Olnud see õnnetu ka suurte kollaste juustega tüdruk. Kahe nädala pärast samas kohas kuuldud häält ütlema: "Tund jõuab ja mees ei jõua!" Nii mitu korda. Samal ajal Vaida poolt üks mees tulnud hobust ujutama. Inimesed hoiatand teel, et ära mine. Mees ei ole hoolind sellest. Ajand hobuse samasse kohta jõkke, kust häält kuuldud. Hobune pöördund järsku küljeli, mees kukkund seljast vette ja uppund silmapilkselt. Jutustaja vanaema, veevaimu nägija tütar, öelnud alati oma lapselastele: "Ei teil ole uppumise surma karta." Ja tänini pole ka ükski inimene nende suguvõsast leidnud veesurma, kuigi nad on sageli eland vee ääres ja olnud isegi mitu korda uppumisele õige lähedal.

ERA II 18, 483/4 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Ursula Zimmermann, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olid pisikesed hallid vanamehed. Mõned inimesed on näind neid. Ohukotsust üks mees rääkis: Hauategijad leidnud maa seest küünrapikkuse poisi. Olnud külm aeg. Nad saand suure vaevaga maa pinna pealt ära, seal all olnudki see küünrapikkune poiss. Pole rääkind sõnagi. Mehed arvand, et on külmetand. Viind kirikumõisa sooja, pannud ahjuauku. Õpetaja läind vaatama, küsind: "Mis loom sa oled, sul on ju hing sees ja inimese nägu peas?" Võõras vastand õpetajale: "Kas sa ei mäleta, kui sa mu seitsme aasta eest neesid? Ma olin seitse aastat seal maa seas." Öelnud seda ja kadund toast. Õpetaja vaadand raamatusse ja siis tulnudki see lugu meele: 7 aasta eest õpetaja käind haigete juures, läind ikka surnuaiast läbi. Õpetaja kutsar kord läind teda hirmutada. Õpetaja küsind: "Kui sa oled inimene, siis seisa, kui vaim, siis tagane! Mina võin su needa." (Õpetajate käes oli needmine.) Kutsar vajundki maa sisse. Hing ei saand kohta, käis hulkumas.

ERA II 18, 495 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus on muidu silma ees. Ma nägin kord mõisahärrat tulema, korraga kadus silma eest. Pärast seda härra lasti maha. Eks see olnud siis üks marguse nägemine.

ERA II 18, 496 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind halli mehena ringi. Kui ta tuppa astund ja keegi magand, siis see surnud. Kes jälle üleval olnud, valvand, see jäänd elama.

ERA II 18, 497 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu emaema rääkis: Kord karjapoiss näind, kui üks umbes 5-aastane punaste pükstega, punaste juustega ja punaste hammastega poiss tantsind karja keskel. Millist looma ta kepiga pistnud, see kohe surnud. Kaks lehma jäänd pistmata, need jäänd elama. See oli katk.

ERA II 18, 497 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema tädi näind ühel hommikul vara päikesetõusu ajal, et üks veripunane peatu hobune tulnud Kuimetsa küla vahelt mööda teed. Kadund kaugemale hoonete vahele. Selle järele tulnud Kuimetsas suur loomade katk. Valda jäänd ainult kaks hobust elama. See peatu hobune olnud loomade katk.

ERA II 18, 498 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind ringi küünrapikkuse vanamehena. Habe olnud varbast saadik. Kus ta tuppa tulnud, seal inimesed surnud. Inimesed kogund ühte kohta kokku, lugend ja palund. Kui katk sinna tulnud, siis öelnud: "Siin rahvas valvab, siia ei maksa tulla!" ja läind edasi. Kus aga rahvas magand, seal ta öelnud: "Ah, siin rahvas magab!" ja jätnudki nad magama.

ERA II 18, 498 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühes talus mees magand ja naine imetand last, kui kaks katku tulnud tuppa. Üks öelnud: "Siin rahvas magab," teine vastand: "Ei, siin rahvas valvab!" Löönd siis kepiga mehele vastu reit, reis kuivand ära. Surma pole siiski majasse toond.

ERA II 18, 499 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks mees olnud külmtõbes. Ei ole saand kuidagi terveks. Viimaks õpetatud: "Kui külmtõbi tuleb mehe peale, siis pane talle hobuseriistad peale." Naine teind nõnda, kuid see pole aidand. Külmtõbi öelnud veel: "Nüüd võtame kahekesi!" ja raputand meest hullemini veel.

ERA II 18, 499/500 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mu mehel oli ka külmtõbi. Üks soldat õpetas: "Kui tõbi tuleb, siis anna mehele viina juua." Ma andsingi. Küll nad raputasid meest, aga ära läksid viimaks ometi. Mees sai terveks. Kord ta läks linna. Ülemiste järve kohal talle tulnud jälle külmtõbi peale. Seal Ülemiste järve juures tuli alati külmtõbi tagasi, kellelt ta oli ära aetud. Siis Kose apteegi proua õpetas: "Võta musta-ussi pulbrit, see aitab. Ostsin sealt apteegist pulbrit kolme kopika eest ja andsin mehele sisse. Ajas ihu paistesse, kartsin juba surma, kuid terveks tegi mehe.

ERA II 18, 500 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmtõbi ajab inimese raputama ja hüppama. Ta on nagu vedrude peal, hüppab kas või asemelt välja. Haige karjub kohe hädaga.

ERA II 18, 501 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Kadapiku t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - Rudolf Põldmäe < Ants Anderson, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimesed teevad ravandust. Üks paha inimene, kel midagi on hamba taga ja teisele tahab paha teha, siis saadab teise loomale ravanduse.

ERA II 18, 501 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Kadapiku t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - Rudolf Põldmäe < Ants Anderson, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsavahi talust Tubli Krõõt tuli ostma püülijahu. Tahtis kümme naela, anti ainult viis. Vihastas ja läks toast välja. Kohe selle peale vasikas redeli all hakkas rappima ja viskas pikali. Peremees ütles, et Krõõt saatis ravanduse. Andis vasikale sisse püssirohtu ja suitsetas, siis loom toibus. Krõõt olnud nõid, osand ka ravandust teha.

ERA II 18, 502 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on kurjast. Loomi ta tappis, aga inimestest ei saand jagu.

ERA II 18, 502 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse teine inimene saatis. Seda tegid nõiad.

ERA II 18, 502 (5) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks nõiaeit tegi loomadele ravandust. Tegi ka mu ema lehmale ravanduse. Lehm ei saand karjamaalt koju tulla. Võtsime siis katusest õlgi sealt kohalt, kust suits välja käis, suitsetasime nendega lehmi, siis ta tuli jälle koju.

ERA II 18, 502 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees oli nõid, saatis loomadele ravanduse. Mulgi üks lehm sai sellest otsa.

ERA II 18, 504 (2) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Haljas. Kui keegi satub halja teedele, siis ta eksib ära.

ERA II 18, 504 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahaaugul olnud haljad juures, et inimesed ei leiaks üles raha.

ERA II 18, 504 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui lähed metsas üle halija jälgede, siis eksid ära.

ERA II 18, 505 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas eland Perila kuusikus. Siis mets olnud veel suur ja paks. Pärast metsa raiutud hõredamaks ja palju puid kuivand, siis halgijas kadund ära.

ERA II 18, 505 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui metsas eksiti ära, siis arvati, et ollakse halgija jälgedel. Ma eksisin ka kord Perila kuusikusse. Tulin kolm korda samasse kohta tagasi, kust olin välja läind. Tee oli suur ja lai, ei tunnud kohta, kuigi olin kodu lähedal. Eks ma siis olnud halgija jälgedel.

ERA II 18, 506 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine tuli Ärma moonakult, tuli läbi metsa. Ta näind kaht inimest raiendiku ääres, üks olnud mees ja teine naine, kes vaielnud omavahel. Üks öelnud: "Ei!" teine: "Ja!" Naine arvas, et need olid metsahalgijad, kes vaidlesid seal. See pidi tähendama, et surm tuleb sinna kohta, kus nad vaidlesid. Ei tulnud sinna surma ühtigi. Need olid vist kaks puukändu, mida naine pidas metsahalgijateks.

ERA II 18, 507/8 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksime Rätla Mäe reie juure rehte peksma. Üks tüdruk jäi meist maha, hakand üksi tulema läbi kuusiku. Tüdruk huiland, et saab teised kätte. Metsast huilatud vastu. Tüdruk istund kännu otsa, et ootan seda ka, kes sealt tuleb huilates. Hääl läind aga kord-korralt hirmsamaks, nii et mets põrund. Tüdruk pole julend enam vastu huilata, hakand jookstes tulema. Võõras tulnud koleda kisaga talle reieni järele. Reie otsa jäänd alles maha. Hääl läind aina hirmsamaks. Tüdruk tuli poolsurnult reie ja rääkis, et metsahalgijas ajas taga. See oli tõotud aeg, millal ta huilgas. Ega ta alati seda teind.

ERA II 18, 508/9 (9) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma olin oma tütrega sarapikus marjul. Plika kadus korraga ära. Ma hakkasin teda huilgama, aga ei tema hüüdnud mulle vastu. Hakkasin otsima last ja leidsin viimaks kaugelt metsast. Ta kuulnud metsast huilgamist, arvand seda minu hääleks ja läind aga järele. Tea, kuhu metsahalgijas ta oleks viind.

ERA II 18, 509 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Merehalgjad pidid endid vahel näitama meremeestele.

ERA II 18, 509 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jõehalgjas. Mu onupoja tütar oli Kehra külas lapsehoidjaks. Nelipühi ajal ta näind: võõras tüdruk läheb jõelt vett tooma. Ta aidand natuke last, küürutand, kuid selle ajaga võõras kadund. Viie nädala pärast sinna kohta üks naine uppunud. Pererahvas arvand, et see oli jõehalgjas, kes näitas ennast seal.

ERA II 18, 510 (12) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sõitsin kord kodu ümbruses päeva läbi ringi, kuid koju ei saand. Laskin viimaks hobust vabalt minna, ta viis mu koju. Öeldi, et ma oli halgjate jälgedel.

ERA II 18, 510/1 (13) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin metsas karjas. Laulsin seda laulu: "Eit mind põlgas põnderikku, maha jättis marjakesta," kui korraga metsahalgjas hakkas mulle vastu laulma. Ma arvasin, et see on naabritüdruk. Hakkasin parajasti lehma vitsaga lööma, kui korraga nagu kate langes mu silmade ette. Mõlemad silmad lõid pimedaks, ei ma näind midagi enam. Tegin uih ja vaih, vaatasin läbi kaenlaaluse, siis hakkasin jälle nägema. Need loomad, kes seal olid, said pärast kõik otsa. Metsahalgjas selle tembu vist mulle tegi, kuulutas ette, et loomad saavad otsa.

ERA II 18, 512 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Haljava saksad ehitand Tallinna Toompeale maja. Ehitus olnud pooleli. Inimesed magand teises toas, kuulnud ühes poolikus ruumis kanget kolinat. Arvand, et hommikuks on kõik me poolik töö lõhutud. Aga olnud kõik terve. Selle järele härra või proua, ei mäleta kumb, surnud. Eks see olnud üks surmavaim või surmakäsk, mis nad kuulsid. Niisugused asjad on vaimust, ega need ole kurjast.

ERA II 18, 513 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Raasiku mõisa juures on maa seest kuulda nagu vaimu hääli. Seal kohal lasti streigi ajal hulk inimesi maha, eks need ole nende hinged seal.

ERA II 18, 517 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kaupmees olnud hunt. Mees teind hagu metsas, hakand kivi otsas sööma. Hunt vahtind ligidal. Mees annud talle noa otsast leiba. Hunt viind leiva kõige noaga metsa. Kord mees näind ühes linna poes oma nuga. Kaupmees küsind: "Mis sa vaatad sellest noast?" Mees vastand: "See minu nuga, hunt viis ta metsa." Kaupmees siis rääkind, et tema oligi see hunt.

ERA II 18, 518 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Kreim, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli eest jäme ja takka peenike. Näris looma kaela läbi. Puges hobusele perssest sisse, sõi sisekonna ära.

ERA II 18, 518/9 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt. Ühed hundid olid libad, teised ei olnud. Samuti olid jänesed ja rebased - ühed libad, teised mitte. Libahunt sõi looma takkaotsast. Nägin härga, kelle tagumised reied olid ära söödud. Loom jäi siiski veel elama. Öeldi: "See va libahundi töö, kes looma takka sööb!"

ERA II 18, 519 (4) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t sööb looma tagast.

ERA II 18, 519 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raasikul olnud kuskil varrud. Hunt vahtind maja ligidal niikaua, kui varrud kestsid. Seal ligidal elas üks mees, keda hüüti hunt-vanameheks. Arvati, et see oligi hundina seal vahtimas.

ERA II 18, 528 (13) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Telliskivi t. < Harju-Jaani khk., Kiviloo k. - Rudolf Põldmäe < Pauliine Vitke, 56 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Triivistreks oli üks rohi.

ERA II 18, 530 (22) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nari (gen. nari) lõi käerandesse. Rodises. Põllul kasvasid paksude ja lühikeste lehtedega narirohud, neid pandi peale.

ERA II 18, 542 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Riis lõi väiksele lapsele nabasse, laps aina nuttis. Arstiti: aloed pandi nabale.

ERA II 18, 553 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mungad olnud niisugused inimesed. Nad toond salaja varandust, keegi pole teadnud, kust kohast. Nende peremees või peamees käind ikka toomas. Kord sulane passind, et kuhu peremees läheb. Näind: peremees poeb puujaare (ääre) alla. Sulane läind järele. Olnud seal all suur ruum, aina kullatündreid täis. Igal tündril istundd vaimu moodi vaht. Sulane toppind taskud kulda täis, kuid pole enam tagasi saand. Pannud aga kulla tagasi, siis saand jälle maa peale. Sellest loost pole lubatud sõnagi rääkida, kuid sulane rääkind ikkagi loo välja, ega ta muidu meil teada oleks. Kui mungade peremees suri, ta kutsus enne surma poja enda juure ja juhatand sellele kätte varanduseaida. Need olid siis mungad, neil oli raha küll. Üks eit öelnud: "Kas vanasti mungade ajal tehti tööd, aga näe kulda oli küll! Tõid aga sealt maa alt."

ERA II 18, 576 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend Maardus. Leerilapsed saand kätte rahaaugu, leidnud hulga keesid ja rahasid.

ERA II 18, 576/7 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma olin poisike, läksin hommikul vara kooli. Ühel mäel nägin kivi kõrval tulukest, tõusis umbes põõsa kõrgusele. Oli sinakas nagu väävlituli. Kolm kirjut siga tuhnis seal mulda tulesse. Õhtul koju tulles läksin sealt jälle läbi, kuid ei näind midagi. Rääkisin sellest kodus, kuid peremees ei uskund mu juttu. Peremehe vend oli aga ka näind seda tuld ja ütles, et see oli rahaauk.

ERA II 18, 577 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Igas majas on kaks vaimu. Üks on hea, teine paha vaim. Nad vaidlevad isekeskis, tahavad mõlemad maja omale saada. Kumba poole inimese mõte pöörab, sellele vaimule jääb maja.

ERA II 18, 577 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kõigil majadel on vaimud. Vahel kuuled koputamist, see ongi majavaim.

ERA II 18, 578 (1) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui last viheldi saunas ja kui ta nuttis, siis rahustati teda lauldes: Sopu, sopu, soolavakka, Vanamoori villavakka!

ERA II 18, 587 (6) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui taevas sügisel on viiruline, siis öeldi: kureteed on taevas, kus kured näevad lennata soojale maale.

ERA II 18, 587/8 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Enne oli taevas kaks Sõela - üks vana seaduse Sõel ja teine uue seaduse Sõel.

ERA II 18, 588 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Linnud lähevad sügisel ikka mööda Linnuteed. Kui nad minnes kisendavad, siis tuleb tuisune tali. Kui nad, linnud, lähevad vaikselt minema, siis tuleb vagune tali. Kui aga linnud lähevad sügisel madalast, siis tali on madal; kui lendavad kõrgel ja kisendavad, siis tuleb sügav, tuisune ja vali tali.

ERA II 18, 593/4 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma kuulsin kord lindu enne jaanipäeva laulmas, kes vissitas heleda häälega, nagu inimene kutsub loomi. Selle järele tuli suur loomatõbi. Mõnes peres surid kõik loomad maha.

ERA II 19, 31 (13) < Kose khk. - Rudolf Põldmäe < Jaak Õunapuu üleskirjutus 1914. aastast (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Kadi Sarv, parandas Mare Kalda
/Laps heinaliste kaasas/Eit läks eile heinamaale, Taat läks täna tammikusse, Viskas lapsed laanikusse, Pikka paksu pilliroogu, Kus ei kuuldud kukehealt Ega kana kõerutust; Muud kui hundi ulgumist, Vana karu karjumist.

ERA II 19, 45/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all sepad taovad. Mees läks metsa, heitis sinna magama. Kui ta ärkas üles, oli eksind - ei osand koju minna. Jõudis käies viimaks tule ääre, mille ümber magas viis või kuus meest. Üks mees lubas eksinu metsast välja viia. Käskis teist rahulikult heita teiste juure puhkama. Sel mehel oli muide suur mänd kepiks käes. Mees jäi tule ääres magama. Kui ta ärkas, kuulis seppade tagumist. Läks töötajate juure, tahtis teed küsida. Teiste hulgast tundis ära selle mehe, kes temaga ennemalt tule juures kõneles. See oli seppade pealik, istus uhkel toolil. Näitas mehele seppade tööd, pärast viis koguni endale võõrusele. Ütles mehele: "Ma olen siin seppade peremees. Siin taotakse kulda." Mees elas paar päeva lahkete seppade juures. Minnes anti talle suur latt kulda kaasa, kuid mees ei jaksand kanda seda, läks kullata minema. Jõudis varsti endise tuleaseme juure tagasi. Sütest leidis aga selget kulda. Võttis sealt süle kulda täis ja läks eksimata koju. Need olid maa-alused sepad või maa-alused.

ERA II 19, 83/4 < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mai Uurberg, 72 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Aravallas (Jüri khk.) Kunimäe peres olnud naine, kes käind hundiks. Läind ühe suure kivi juure ja öelnud: Niuh, nauh, saba taha, Kiuh, kauh, kõrvad pähe! ning hunt olnudki valmis. Käind hundina loomi murdmas. Kord saand vaimud (mõisatöölised) selle hundi kätte ja hakand peksma. Hunt hakand paluma: "Mis te must peksate, ega mulgi kerge ole: pean vahel mitu riiki läbi jooksma, kuid ei saa koerakutsikatki." Vaimud küsind: "Kas oled siis Kunimäe perenaine?" Hunt vastand: "Olen küll, aga ega te mind peksa, te lööte praegu haokoole." Pole tal peksustki olnud häda. Pühapäeviti see naine käind hundina murdmas kirikuliste hobuste varssu.

ERA II 19, 84/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vardja külas (Kose khk.) Tretsu perenaine käind pühapäeva hommikuti hundina toomas perele värsket liha. Tal olnud hundi nahk aganikus, pannud selle selga ja hüpand reialuse tagumistest väravatest välja. Käind vainul küla loomi murdmas. Pere saand igal pühapäeva hommikul värske liha suppi. Sulane magand reialuse laudil. Ühel pühapäeva hommikul ta näind, kui lammas visatud reialuse väravast sisse. Hunt tulnud selle järele, võtnud naha seljast maha ja saand perenaiseks. Sulane pole sellest rääkind kellelegi. Teinekord näind aga, kui perenaine toond kirju koera ja keetnud sellest suppi. See vihastand sulast ja ta rääkind sellest külarahvale, et see on me perenaine, keda te ajate taga mööda vainut ja metsa! Külarahvas tulnud sinna ja viind hundi naha ära. Perenaine pole saand enam minna hundiks.

ERA II 19, 99/100 (5) < Kose khk, Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vee all on laev, kõik laevamehed sellel on tummad. Kui laevad lähvad rikki, siis see veealune laev veab nende varandused ära. Laevamehed ei saa iialgi laevast välja, peavad alati töötama vee all. Kust nad sinna said, seda ei tea.

ERA II 19, 104/6 (2) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karjajun´n (karjapoiss) hoidnud loomi. Härg jäänd tümasse. Poiss võtnud tal sabast kinni ja visand mäele. Poiss läind omale vastast otsima. Läind Sinise eide poegade juure, et need ka tugevad mehed. Poegi pole olnud aga kodus. Poiss oodand õhtuni, siis tulnud. Söönd korraga teo leibu nahka ja joond vaadi õlut peale. Karjapoiss pandud magama keset põrandat, Sinise eide pojad heitnud teine teise seina ääre, et siis hommikul hakkavad värske jõuga rammu katsuma. Üks poegadest korraga peeretand, nii et karjapoiss lennand seina ääre teise juure. See virutand omalt poolt kärtsu, löönd sellega poisi teise seina ääre tagasi. Poiss hakand kartma vastaste jõudu ja pistnud putku. Hommikul Sinise eide pojad ärgand, pole poissi enam kusagil. Hakand taga ajama. Pannud veskikivid piitsa otsa, et anname talle kere peale. Kalevipoeg tulnud üle mere, kaksteist tosinat laudu seljas. Läind poisile appi, hakand vaenlasi laudadega peksma. Löönd algul lapilauda, tagund nõnda hulga laudu puruks, kuid vaenlased pole sellest hoolind midagi. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, servilauda, servilauda!" Kalevipoeg võtnudki siili õpetust kuulda ja peksnud Sinise eide pojad põgenema. Kalevipoeg tõmmand tüki nahka oma kasuka sabast ja annud siilile. Siil on sealtsaadik karvane, enne ta nahk olnud paljas.

ERA II 19, 108 (7) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uuemõisa taga olnud järv. Naised loputand seal sees lapsenartsusid. Järv pole sallind seda, läind minema Uuemõisa alt. Järve koht on seal praegu alles, isegi Järve talu on olemas, kuid järve ennast pole kuskil enam.

ERA II 19, 113 (3) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Seda ei saa kõik inimesed kätte. Lintse Tõnut kästud unes: mine too rahaaugust varandust, aga pool anna vaestele. Tõnu leidnudki augu üles. Suur punane koer istund augu juures, pole mehele midagi teind. Tõnu võtnud hulga raha kaasa, hakand koju tulema. Saand Pala küla juure, mõelnud: "Mis sest saab veel vaestele anda, jätan õige kõik omale." Kohe see punane koer olnud ta juures ja tahtnud raha ära võtta. Tõnu pole annud. Koer hammustand teda silma alt. Tõnu toond küll raha koju, kuid surnud varsti haava pärast. Raha kantud samuti laiali, Tõnu pole sellest õnne saand.

ERA II 19, 114 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teekäijad näind rahaaugu põlemas. Nad visand kolm vaskkopikat tulle. August visatud uued rahad tagasi, ka kopikased vaskrahad. Mehed pole auku kätte saand, kuid võtnud need kopikad ja visand need linna uulitsale laiali. Üks veekandja vanamees korjand rahad maast üles. Mehed läind vanamehe juure ja juhatand talle rahaaugu, et sina saad sealt raha kätte, sest sa võtsid esimeseks üles need kopikad. Veekandja läinudki rahaauku otsima, leidnud ja saand sealt mitu koormat hõbedat.

ERA II 19, 115/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas. Olin kaheksa-aastaselt Sõmeru mõisas karjase abiks. Läksime hommikul karjamaale loomadega. Loomad kippusid kangesti metsa, me ei lasknud, tõrjusime tagasi. Hulk aega tõrjusime, kui loomad jäid seisu. Läksin vaatama: olime ajand karja mööda tänavat mõisa juure tagasi, mõisa aed oli ees, sellepärast loomad jäid seisu. Siis öeldi, et me olime sattund metshalja jälgedele, need pidid eksitama inimesi.

ERA II 19, 116/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma olin Viskla külas ühes peres õmblemas. Oli mardipäeva aeg. Peremees läks Pikaveresse oma õe juure võõrusele. Tuli öösel koju läbi paksu metsa. Metsas üks vilistand heledasti, nii et mets laksund. Mees hüüdnud vastu: "Mis sa, poiss, vilistad seal!" Kui korraga tulnud metsast üle aia karvane koera moodi elukas, pannud käpad vankri tagumise otsa peale ja tahtnud aina vankrisse hüpata. Küll mees kihutand hobusega, enne kui metshaljas maha jäänd.

ERA II 19, 117 (3) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas on vaim. Eksitab inimesi teelt.

ERA II 19, 117/8 (4) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kolm meest tulnud Kiviloo laadalt. Üks tulnud hobuse pealt maha ja hõisand korraks. Metsast hõisatud talle vastu. Mees tulnud siis eelmise mehe vankrisse, jätnud oma hobuse kõige taha üksi tulema. Korraga see viimane, tühja vankriga hobune tulnud hirmsa sõiduga teistest mööda, kihutand mitu versta teistest ette. Saadud viimaks kätte. Hobune olnud üleni vahul. See olnud metshaljas, kes sedasi hobusega kihutas.

ERA II 19, 118 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mees käind öösel külas. Perila kuusiku vahel üks hüüdnud. Mees hüüdnud vastu. Metsast tulnud üks mehemoodi elukas, kahe jalaga, saba taga. Pistnud mehele härja jala pihku. Mees lugend hirmuga Issameiet, haljas lugend järele, muudkui "aamen" pole saand öelda. Mees ehmatand enda haigeks.

ERA II 19, 119 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiviloo kuusiku vahel haljas läind ühest mehest mööda suure mühinaga nagu heinasaad. Mets aina kohand, kui läind.

ERA II 19, 119 (7) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiviloo kaupmees läind hobusega linna. Hundid hakand teda taga ajama. Mees kihutand niipalju, kui hobune võtnud, jõudnud viimaks kuskile talu õue varjule. Pererahvas öelnud: "Sul oli metshaljas vankris, hundid tahtsid teda kätte saada." Kaupmees olnud hommikuni talus, pole julend enne välja minna.

ERA II 19, 120 (8) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalgjad või eksitajad. Kui juhtud nende teele, siis eksid metsa ära. Halgjas oli ka kuri vaim.

ERA II 19, 120 (9) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas hõiskab metsas inimesele vastu ja eksitab inimesi teelt.

ERA II 19, 120/1 (10) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijad. Ravilal teomehed käind Vetla kõrtsis. Tulnud koju, teivas seisab tee ääres, lina ripneb otsas. Tulevad edasi, teine teivas ja lina otsas. Need olid halijate tembud.

ERA II 19, 121 (11) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas elab metsas. Üks mees olnud Aeli metsas metsisejahil. Üks huiland ikka metsas. Viimaks karjund sama puu otsas, mille all mees teind tuld. Siis hirnund kõva häälega nagu varss. Mees kohkund ja pistnud jooksu. See oli halijas või metsahirmutaja.

ERA II 19, 122 (12) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas näidand kord end ihualasti seana.

ERA II 19, 122/3 (13) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma käisin lapsepõlves teiste lastega seltsis maasikal. Kord halijas tuli meid hirmutama. Oli hall vanamees, ähvardas meid: "Oot, oot, oot!" Jooksime ühe hingega paar versta edasi - ta oli jälle ees. Viimaks saime ühte peresse. Peremees tuli mega tükk maad seltsis, siis ei näind halijast kuskil. Aga nii kui mees läks tagasi, halijas tuli jälle meile vastu. Me jooksime hingetult mööda metsa ringi, aga kui seisma jäime, nii halijas oli kohe me ees. Viimaks jõudsime Kanikmäe talu juure. Sealt koer tuli välja, see ajas alija metsa tagasi. Saime niimoodi koju. Olime kahekesi. Mets oli täiesti tuttav, eksind me ei olnud.

ERA II 19, 123 (14) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui huiskad metsas, siis halijas huiskab vastu. Kui satud ta jälgedele, siis ta eksitab su.

ERA II 19, 123/4 (15) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Niitsime vennaga kaera, olime mõlemad noored mehed. Õhtul koju tulles olime väga väsind. Läksime Kolu kõrtsi jalgu puhkama, võtsime kortli viina. Hakkasime siis tulema, kuid aina eksisime. Koidu ajaks läksime ühe talu tule peale välja, saime nõnda viimaks koju. Metshalijas eksitas meid. Kardan praegugi metshalijaid. Kui üksi oled suures metsas, siis ta võib su kergesti eksitada.

ERA II 19, 124/5 (16) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks tüdruk käis Hanepalul (Jüri khk.) karjas. Ta läind kord metsa vaargamarju sööma. Tüdruk hõisand, metshalijas hõisand metsast vastu. Siis halijas tulnud tüdruku juure ja eksitand teda mööda metsa ringi. Üks vaim käind aga ees ja tüdruk käind järele. Tüdruk läind suurest segadusest rumalaks.

ERA II 19, 125 (17) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas on kuri vaim. On üks inimese hirmutaja. Räägiti, et kord üks inimene näind metshalijast.

ERA II 19, 126 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas oli vaim. Mu emaisa magand Saarnakõrbe metsas. Üks hüüdnud metsas. Mees hüüdnud vastu. Hüüdnud uuesti, kuid juba hulga ligemal. Hääl läind tulejal kord-korralt koledamaks, emaisa pole julend enam vastu hüüda, siis pole halijas ka enam ligemale tulnud.

ERA II 19, 127/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Villikal oli Luts-Ants, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand enam sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: "Too me tölpsaba orikas tagasi!" Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest.

ERA II 19, 128/9 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Tõnu Nokkur, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Järve vanamees. Mees püüdnud sabata kala kinni. Järvest hüütud talle järele: "Too me tölpsaba orikas tagasi!" See oli järve hoidja või järve vanamees, kes hüüdis. Sabata kala ei olnud harilik kala, vaid näkk.

ERA II 19, 129 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
On olemas veevaimud, maavaimud ja metsavaimud. Kui taevast ingleid maha loobiti, siis mis sattusid vette, neist said veevaimud, mis kukkusid metsa, neist said metsahaljad, mis kukkusid maale, need jäid maale elutsema.

ERA II 19, 155/6 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mai Uurberg, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
17-aastasel tüdrukul olnud laps. Tüdruk tapnud lapse ja pannud ta rehte seina ääre kivi alla. Seal alati nähtud vaime. Tüdruk saand mehele, kasvatand juba oma lapsed suureks. Poeg olnud juba täismees, kui läind rehte vaatama. Korraga tulnud sari rehte, rippund traadi otsas. Selle järele üks tüdruk tulnud mehe juure, hakand talle kaela ja rääkind: "Olen su õde, päästa mu, armas vend! Ema tappis mu, olen nüüd metshalijas. Mata mu kondid surnuaeda, muidu ma ei saa rahu!" Mees läind ema juure, küsind seletust. Ema tunnistand üles oma süü. Poeg kaevand rehe põrandat, leidnudki sealt lapse kondikübemeid. Matnud need surnuaeda, ja õde saand rahu.

ERA II 19, 157/8 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kruusiaugu lepiku juures (Jüri khk. Rae v.) säärekont karand üles ja karjund ikka "Umpahh, umpahh!" Viimaks kont öelnud ühele mehele: "Mata mu sinna prügihunnikusse ja loe matmissõnad peale." Mees teind nii, nagu kont käskind. Hakand prügihunnikut kaevama, leidnud sealt hulga kulda. See olnud selle inimese varandus, kelle säärekont seal lepiku vahel karjund. Ta tapetud raha pärast, kuid pole seda kätte saadud, kuna omanik matnud raha prügihunnikusse. Mees, kes mattis maha säärekondi, saand rikkaks, kuna tema olnud nii julge ja kõnelend kondiga.

ERA II 19, 160 (5) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mihkalai ja inglid sõdisid lendava mao (kuradi) ja tema inglite vastu. Viimased visati taevast maha. Kes kukkus vette, see sai näkiks, kes langes metsa, sest sai halgjas ehk eksitaja. Kes langes maha kummuli, sellest pärast ei olnud karta mingisugust kahju, aga kes langes maa peale seliti, see hingab inimestele maa-aluseid.

ERA II 19, 191/2 (18) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ennemalt lendvaid oli palju näha. Läks nagu tulehagu. Ees oli nagu nui, taga nagu hagu. Silmsi mõisas oli rentnikuks Kukk-Peeter. Ta poeg läind kord rehte tüdrukute juure magama. Rehe uksel siga röhkind talle vastu. Peeter hakand siga taga ajama, korraga see järsku kadund. Siis näind, kui lendva pugend läbi aida unka. Läind aita vaatama: nagu kollane kana istund salve äärel ja nokkind teri. Ajand lendva sealtki minema. Siis ta lennand kivikangru otsa, jäänd sinna nagu täht särama.

ERA II 19, 192 (19) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõn´n magand toa peal. Perenaine viind talle pudru ja piima sinna. Sulane söönd toidu ära, kusnud ja sittund asemele. Mees sööma: "Äkk!" Vihastund sellest, pannud toa põlema. Tõn´n oli kratt, tõi vilja ja raha.

ERA II 19, 192/3 (20) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas Sael Jänekse söödil üks mees olnud kevadel tedremängus. Lendva tulnud noosiga üle pea. Mees pannud hõbesõrmuse püssi sisse ja lasknud lendvat. Küll see siis ragistand hädaga, ragin kostnud Triiki. Pilland hulga vilja maha, suur vall olnud nisu rohus, sigadele jatkund sellest sügiseni süüa. Mees ise ehmatand enese haigeks.

ERA II 19, 193 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin lapsepõlves Ravila Villikal. Sealt lendva käis iga ööse üle õue. Õhta läks ja hommiku tuli jälle tagasi.

ERA II 19, 194 (22) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnn magand tõnnivakas. Mõnel olnud Tõnn nagu must kass.

ERA II 19, 195 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõn´n on kratt, magand tõnnivakas.

ERA II 19, 195 (27) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva on kratt.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 215/6 (13) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Uuemõisa vallas üks peremees olnud nõid. Kui tema juhtund nägema kedagi, kes läind püssiga metsa, siis selle püss pole enam lahti läind. Raua otsast tilkund vett, kuid pauku pole tulnud. See vanamees teind loomadele ravandust. Ühes talus lehm kukkund maha reialuse väravate vahele, olnud läbi rabatud. Süü aetud selle vanamehe kaela. Kui see vanamees hakanud surema, siis ta tahtnud oma sõnad kellelegi edasi anda. Tasuks nõudnud pahema, käe nimetsesõrmest verd. Keegi pole julend anda verd, vanamees pole annud ka sõnu välja. Vaevlend hulk aega, hing pole läind välja.

ERA II 19, 223 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab mõnest kohast. Vahel on nagu maa oleks lahti, seal justkui luiskab tiks-taks, tiks-taks. Teises kohas jälle nagu ketrab. Need on maa hingamise-kohad. Maa-alused ketravad ja luiskavad seal. Need on maa-alused inimesed. Nad töötavad seal maa all, siis see kostab meile.

ERA II 19, 223/6 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu võõrasema teenis Ravila Sepa talus. Sel ajal Paide linnas ühele inimesele näidatud unes: "Mine Tanski linna, seal on arstiallikas ja Sepa pere. Vii allikasse üks rublatükk, siis see vesi on sulle arstirohuks." Inimene otsind kaua aega Tanski linna, viimaks tulnud Ravilale. Vanasti seal peetud sõda ja siis hüütudki Ravilat Tanski linnaks. Sepa pere juurest leidnud allika ja õige koht oligi käes. Nüüd arstitakse Sepa allika veega maa-aluseid. Vanakuu neljapäeval ja reedel visatakse allikasse kaht seltsi raha ja üheksat seltsi vilja, siis pestakse allika veega maa-aluseid. See on arstiallikas, sealt saab ikka abi. Ühed mehed toond allikast rahad ära, ostnud nende eest suitsu. Kuid meeste mokad paistetand üles. Nad viind rahad allikasse tagasi, pesnud suid allika veega ja mokad saandki terveks. Praegu viiakse allikale andeid ja tuuakse rohuks vett. Rahvast käib palju sealt abi saamas. Kes sealt allikast toob vett rohuks, see kraabib hõberahalt puru allikasse ja loeb: Maaisandad, maaemandad, Maahärrad, maaprouad, Maa noored neitsikesed, Andku X tervis kätte! Siis need maa-alused inimesed annavadki tervise tagasi.

ERA II 19, 226 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitste veega arstiti maa-aluseid. Keedeti ja joodi seda vett.

ERA II 19, 226 (4) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid sealt inimese külge, kust maa hingas.

ERA II 19, 227 (5) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste vastu tuuakse Ravila Sepa allikast vett. Viidi üheksat seltsi vilja ja raha allikasse.

ERA II 19, 227 (6) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast.

ERA II 19, 227 (7) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all pidid elama inimesed. Pidid töötama seal - raiuma ja kõmpima, vahel ketrama. Need olevat maa-alused inimesed.

ERA II 19, 227/8 (8) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused inimesed elavad maa-aluses ilmas. Sepad taovad, luiskavad, ketravad, karjuvad. Seal on teine maailm. Kui jääd sellasele kohale ja kuuled neid, siis saad maa-alused (vistrikud).

ERA II 19, 228 (9) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused kehravad moa all. Kui sa jääd magama sinna kohta, kus moaalused kehravad, siis nad tulevad moa alt väl´la ja teevad so ihu katki. Siis sul on moaalused külles.

ERA II 19, 228 (10) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, mis hakkab maast.

ERA II 19, 229 (11) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on nahahaigus. Maavitsad kasvavad sooneteste peal. Keedetakse neid ning pestakse selle veega maa-aluseid. Ka juuakse seda vett maa-aluste vastu.

ERA II 19, 229 (12) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Poostlemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Riisikamp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Kui tahad maha istuda, siis sülita enne maha, siis maa-alused ei hakka külge. Maa hingab, sealt nad hakkavad. Kui maa-alused olid küljes, siis vaotati hõberahaga neid ja kraabiti rahalt puru sinna kohta, kust nad hakkasid.

ERA II 19, 230 (13) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab, sealt inimesed saavad maa-aluste-haiguse. Olen kuulnud, kui maa alt kostab nagu naise ketramise kõrin.

ERA II 19, 230 (14) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehravad. Kui keegi kuuleb seda, siis jääb maa-alustesse haigeks.

ERA II 19, 230 (15) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus maa hingab, sealt hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 231 (16) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ump-maa-aluste rohtudel kasvavad munad küljes. Pahad on inimese küljes, taimel on samasugused. Keedetakse neid rohtusid ja juuakse ning kastetakse selle veega.

ERA II 19, 233 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus tuleb tuulest.

ERA II 19, 233/4 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse-haigus. Loom rabatakse järsku. Veri on liha ja naha vahel, liha on nagu küpsend. Rabandus inimest ei tapa palju, muidu piinab. Ravila mõisas olnud vana preili. Lugend ravanduse sõnu. Värava vahel üks tütarlaps tulnud talle vastu, teretand teda lahkesti. Preili öelnud siis: "Ma pidin saatma sulle ravanduse, aga nüüd pole viga midagi, sest sa teretasid mind lahkesti."

ERA II 19, 234 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendvaravanduse inimesed saadavad. Kaks meest tulnud linnast. Teine öelnud: "Täna hea kõhe tuul, hea oleks ravandust saata."

ERA II 19, 234 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hobuse rabandust arstiti: ristteel lasti hobuse jalgade vahelt püssiga läbi, see viis nõiduse minema.

ERA II 19, 235 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus on inimeste tehtud. Mõned saadavad ravandust õlekõrre pealt.

ERA II 19, 236/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõisnik tegi katku. Seadis kirjad kokku, keda tappa, keda jätta. Minu õemehe isa läind teise mehega katku hirmul jõkke, pidand pead veest välja. Öösel käind toitu otsimas, päeval olnud jões. Sel ajal olnud suur katk Ravilal. Nii palju surnud inimesi, et pole jõutud uksest surnuid välja kanda, tiritud konksuga laipu õue. Õemehe isa saand kolme aasta pärast poja, läind õpetajale teatama. Õpetaja imestand: "Sa oled kirikuraamatute järele juba kolm aastat surnud, kust sa siis nüüd veel poja said!" See katk oli koleera.

ERA II 19, 237 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käib vanamehena ringi. Kelle külge kepiga torkab, see sureb.

ERA II 19, 237 (3-4) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Poisike käind kepiga inimesi torkamas, need surnud siis katku. Nüüd suure sõja ajal kardeti, et katk tuleb jälle.

ERA II 19, 237/8 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk on sakste tegu. Nad lasid kihti tuulega lendu. Üks karjapoiss luband teise kihtiga tappa. Võetud selle jutu peale poisi käest ära 3 totsi täit kihti. Üks hulgus mees annud poisile, käskind seda riputada kaevu juure ja uste alla.

ERA II 19, 238 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Liiva k., Vetkamäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Jurjev, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamees tõukab kepiga, toob katku.

ERA II 19, 238 (7) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Pruuli t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kuke, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk tulnud halli kuuega vanamehena tuppa. Torgand kepiga magajaid, need surnud kohe. Kes olnud üleval, see jäänd ellu.

ERA II 19, 259/60 (9) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku ajal üks mees tulnud linnast, olnud tugevasti purjus. Heitnud tee ääre magama. Teda peetud surnuks ja visatud koormasse, milles veeti surnuid hauda. Kui mees ärgand, siis leidnud enda hauas surnute seas lamamas. Haud olnud sügav, mees pole saand kuidagi välja. Ladund viimaks surnud hunnikusse, ronind virna otsa ja saand nõnda hauast välja. Hauad peetud lahti, surnuid loobitud aina sinna sisse.

ERA II 19, 261 (11) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ka loomi surmati katkuga, kui nende hinnad olid väga odavad. Anti ju alati ette teada, millal haigus pidi tulema. Tohtrid lõikasid tapetud loomade kõrvad peast, panid kihti jumikasse ja viisid sedasi haiguse karjamaale loomade hulka. Selle järele loomad hakkasid aina surema. Neil oli ette teada, mitu looma pidi surema. Kui arv sai täis, siis nad panid haigusele piiri ja läksid edasi teise kohta.

ERA II 19, 262/3 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi tuleb alati kindlal kella ajal. Ajab inimese raputama. Haige pannakse selleks ajaks, kui ta tuleb, ahju ja tehakse tuli ette. Siis külmtõbi tuleb ja hüüab haiget tuttava inimese häälega. Kui haige vastab talle, siis saab ta jälle kätte ja hakkab raputama. Kui ei hüüa vastu, siis tõbi ei tule peale. Külmtõbe hüütakse ka hal´ltõbeks ehk hallisõiduks.

ERA II 19, 279 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt pidi olema väike, terava ninaga hunt. Kui hundil on korraga 12 poega, siis 11 on õiged hundid ja kaheteistkümnes libahunt. Libahunt kargab loomale selga, sööb persse augu ja läheb sealt sisse. Mõni suur nõid käib libahundiks.

ERA II 19, 279 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olnud väike hunt, söönd looma tagast.

ERA II 19, 280 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Tõnu Nokkur, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahundid on inimesed. Nõiad teind inimesed libahuntideks. Inimesed söönd metsas. Libahunt vahtind juures. Talle antud noaga leiba. Saand inimeseks, olnud ilus preiln.

ERA II 19, 280 (4) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on väiksem harilikust hundist. Ta sööb looma takka, teine hunt kargab kõrisse.

ERA II 19, 280/1 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli valge nagu kass, ka samasuurune. Puges härja perssest sisse, tiris süsikonna välja. Üks vanamees näind libahunti Saaremäe soos. Olnud nagu kass härja seljas, valge väike elajas.

ERA II 19, 281 (6) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõni käis meelega libahundiks, teised inimesed jälle pandi hundiks.

ERA II 19, 281 (7) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Poostlemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Riisikamp, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõne inimese kohta, kes on ülalt tüse ja alt peenike, öeldakse: ta on just nagu libahunt!

ERA II 19, 282 (8) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hunt toob 7 poega, siis üks neist on libahunt.

ERA II 19, 282 (9) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hundil 7 poega, siis üks on liba.

ERA II 19, 282 (10) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli niisugune hunt, kes ei söönd looma ära, vaid kiskus looma sisikonna välja.

ERA II 19, 283/4 (11) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tallinnas on Karu pood. Selle poe kaupmees tehtud hundiks. Üks mees teind metsas hagu, hakand sööma. Hunt tulnud ta juure, vahtind vesiste silmadega ta otsa. Mees annud hundile noaga leiba, hunt tõmmand leiva kõige noaga ja läind metsa. Mees läind hiljem linna, juhtund sisse astuma Karu poodi. Näind: tema nuga, mille hunt viis metsa, ripub ketiga leti kohal. Mees küsind kaupmehelt, kuidas tema nuga sinna saand. Kaupmees kutsund mehe oma tuppa ja rääkind talle, kuidas ta tehtud hundiks ja kuidas mees päästnud ta sellest oma leiva-andmisega. Kaupmees tänand meest ja tasund teo ausasti.

ERA II 19, 285/6 (15) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nõiad pannud mehe hundiks. Üks mees raiund hagu metsas, hunt läind ta juure ja aina vahtind, kui teine söönd. Mees annud viimaks hundile pussiga tüki leiba. Hunt tõmmand leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Muutund hiljem inimeseks, sest ta sai ristiinimese leiba. See haotegija mees läind kord linna, leidnud oma pussi poeletilt. Kaupmees küsind: "Mis te voatap see suur pussi?" Mees vastand: "Muidu vaatan." - "Ei, te ikki voatap!" Mees siis jutustand loo ära, kuidas hunt viind ta noa metsa. Kaupmees öelnud lõpuks, et tema olnudki see hunt ning saand mehe teo läbi inimeseks. Annud mehele hulga raha, vaari ja kaupa.

ERA II 19, 286 (16) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uuemõisas perenaine käind hundina koeri püüdmas. Toond ikka hommikuks saagi koju ja keetnud värsket suppi.

ERA II 19, 287/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravila külas allpool silda oli Vanakubja pere. Seal rahvas vihelnud laupäeva õhtul saunas. Kuid sulane kippund veel pärast saunaskäimist jõkke ujuma. Samal ajal kuuldud aga jõest hüüet: "Tund on tulnud aga mees pole tulnud!" Pererahvas pole lasknud sulast jõkke minna, et näkk on seal. Seekord jäänd küll minemata, kuid sügisel sulane uppund just sinna kohta jõkke, kust häält kuuldud. Seal kohal on külmhaud ja sinna on uppunud mitu inimest.

ERA II 19, 288 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose jões Pearna pere all on lai kivi. Näkk käind seal end pesemas. Olnud suurte rindadega alasti naisterahvas. Pesnud rindu ja loopind neid aina lops ja lops.

ERA II 19, 288/90 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeval Pearna rahvas näind jälle näkki kivi otsas istumas. Sant tulnud tallu, kuulnud sellest ja öelnud: "Kui teomees tuleb õhtul koju, ärge teda siis laske minna jõkke ujuma. Kui ta ei kuule keeldu, siis meelitage ta aita, andke talle viina ja pange ta aita kinni, muidu ta täna eluga ei pääse." Teomees tulnud õhtul koju ja tahtnud minna jõkke ujuma. Peremees kutsund ta aita ja pannud sinna kinni. Näkk tulnud kivi otsa ja karjund: "Tund on tulnud, aga mees pole jõudnud!" Teomeest ta muidugi oodand, kuid see pääses eluga. Paar päeva hiljem möldri sulane lasknud näkki hõbekuuliga. Näkk põgenend sealt Saula silla alla jõkke, kus ta elutsevat veel praegugi.

ERA II 19, 290 (4) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk pidi olema naisterahva moodi, suurte rindadega. Istuvat kivi otsas ja pesevat end. Ravila mõisas isa ja poeg uppusid korraga jõkke. Arvati, et näkineiu viis nad ära.

ERA II 19, 291 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsed istund aasu peal. Suur kasepuu tulnud laste keskele. Lapsed ronind puu peale. Üks poiss jäänd maha, sel pole olnud ruumi puul. Poiss hädaldand: "Kuhu ma siis istun? Istun näki nägarate peale või?" Puu seda kuuldes kadund, jätnud lapsed maha. See olnudki näkk.

ERA II 19, 291 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naine istund jões kivi otsas, pesnud oma suuri rindu laka-laka. Teisel päeval mees uppund sinna kohta jõkke. See oli näkineiu.

ERA II 19, 292 (7) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk käind vahel valge hobuse näol maal.

ERA II 19, 292 (8) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunküla Kiruvere järves elab näkk. Nagu inimene peseb end kivi otsas. Mu kasuvend näind, kui näkk tõusnud vee peale ja pesnud end. Olnud nagu inimene. Selle peale üks tüdruk uppund sinna järve.

ERA II 19, 292/3 (9) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk tulnud varsana karjalaste hulka. Lapsed ronind talle selga. Üks poiss jäänd maha, öelnud: "Ma istun näki nägarate peale." Nii kui poiss ta nime nimetand, kohe näkk kadund.

ERA II 19, 293 (10) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin karjapoiss. Läksin kord teistega seltsis emalaukesse parte laskma. Üks süsimust part ujus laukes, küll me seda põmmutasime, aga kätte ei saand. Tuli aina ligemale. Hkkasime viimaks kartma, et on kurivaim, tõmbab viimaks meid alla laukesse. Emalaukes pidi olema laukenäkk või kurivaim.

ERA II 19, 294 (11) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ilus vaskedega piip ujund jões. Poiss läind jõkke ujuma, uppund sinna kohta. Näkk tõmbas ta alla.

ERA II 19, 298 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taeva valitsuse poolt näidatakse virmalistega Lapimaale valgust, kus on pime.

ERA II 19, 298 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalased on taevavehklemised. Lapimaal rahvas näeb nendega valgust, muidu nad oleks pimeduses.

ERA II 19, 299 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalased kuulutavad sadu ja külma.

ERA II 19, 300/1 (2) Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kureteed on sügisel taevas. Need ei ole tähed ega pilved, vaid valged viirud, mis näitavad lindudele minekuteed. Kevadel lindude tuleku ajal kureteed on ka taevas, kuid neid ei ole näha.

ERA II 19, 306/7 (1) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Pruuli t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kuke, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas on Pruuli maa peal hiiemägi. Hiied käinud seal oma jumalat kummardamas. Hiieasun on sama talu maal, seal hiied käind varjul. Saun on külast väljas, kõrvalises kohas. Praegu hiiemäel metsa ei ole. Pruuli peremehe isa on lasknud kaevata sinna kalatiigi. Poole sülla sügavusest tulnud välja hiiglasuur tammekänd.

ERA II 19, 307 (2) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kõus oli hiiepaju auk. Paju kasvas sügavas heinamaa sopis, all oli auk. Sinna viidud vanasti andeid kõigist loomade ja viljade soost. Hiied olid pühad kohad.

ERA II 19, 307/8 (3) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose Siniallikale (Uuemõisa maal) viidi andeid. Kui lastel olid maa-alused, siis saadeti lesknaine Siniallikast vett tooma. Ta viis ½ või 1½ kopikase vaskraha allikasse ja tõi sealt vett, millega pesti haiget last. See tegi haige maa-alustest puhtaks. Siniallika lähedane heinamaa on hiieheinamaa. Seal lähedal on ka hiiemägi, hiieaas ja Hiie pere (Kuremäe külas). Hiiemäel kasvasid lepad, haavad, kased ja tomingad. Need olid väga vanad puud, kuid raiuti maha.

ERA II 19, 308/9 (4) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Oru küla vainul oli hiis. Sanglepad kasvasid seal. Nüüd nimetatakse seda kohta hiieheinamaaks. Hiide viidi andeid. Hiieneitsile viidi pühadeks toitu, ka õlut ja viina. Vorstid rippund puude otsas. Kui pikne või tuul tuli, siis käidi hiieneitsit palumas, et ta ei teeks rahvale liiga.

ERA II 19, 325 (2) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Otsa t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Leenu Otsman, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari arstiti: Esimene poeg näris nari: "Närin, närin." Teine küsis: "Mis sa närid?" Närija vastas: "Närin nari."

ERA II 19, 325/6 (4) < Kose khk., Kuivajõe v., Liiva k., Vetkamäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Jurjev, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Silgusoolveega võiti narid. Kus kolm aiapead jooksis kokku, seal tõsteti aeda. Teine küsis: "Mis sa tõstad?" - "Ma tõstan narid." Kolm korda nõnda küsiti ja vastati.

ERA II 19, 327/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naised sõimasid oma potisinise potti ahju otsal Tõnniks. Ma kord laotasin tuba. Tegin ahju ukse lahti, kuid peremees, vana taat, tuli mind keelama: "Ää tee lahti, me eide Tõn´n on seal."

ERA II 19, 328 (4) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Käru pool oli hiljuti veel tõnnivakk. Sinna pandud kõiki viljasorte, toite ja igasugu varandust, mis majas leidus. Tõnisepäeval löödud vakk ümber, vana sisu puistatud välja ja pandud uuesti täis.

ERA II 19, 328 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk seisis vanasti toa peal. See on veel üks ebausu jäänus.

ERA II 19, 329 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe, Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lelle meestel seisnud nõu nurgas. Selle sisse pandud iga supi lõpetest Tõnnile.

ERA II 19, 347/8 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugad olid kanged töömehed. Neid enam ei ole. Kose kiriku müürid on kangesti paksud, need on muukade tehtud. Muugad olid enne sakslasi meie maal. Panid raha maa sisse, mis nüüd jaanipäeva öösel põleb.

ERA II 19, 348/50 (4) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugad olid suured tööinimesed. Nad mõistsid teha kõiksugu kunstlikud tööd. Kose kirik olevat ka nende tehtud. Mu emaisa rääkis: Muugad panid oma varandused maa sisse. Neid kohti on ju küll, kust rahaaugud võetakse välja. Muugad panid rahale tõotuse juure, et inimesed ei saaks kätte seda. Ühele mehele näidatud unes: seo nahkpüksid alt kinni ja aja rahaaugust raha täis. Aga anna sest rahast vaestele ka nii palju, kui sa heaks arvad. Mees läind,leidnud punasest vasest katla rahaga. Laadind püksid täis, kuid katlasse jäänd küll veel raha. Mees pole raatsind maha jätta, hakand veel raha taskutesse laadima. Korraga väike punane koer tulnud mehe tööd takistama. Mees pole hoolind koerast, võtnud koguni rahakatla selga ja hakand tulema. Koer tulnud talle järele. Saand umbes pool kilomeetrit (vanad arvestavad juba järjekindlalt kilomeetritega) edasi, kui koer karand mehe najale püsti ja tõmmand küüntega näo katki. Mees toond küll rahakatla koju, kuid nägu läind mädanema ja mees surnud sellesse. See lugu juhtund Pala külas Triigi vallas. See oli muukade rahaauk.

ERA II 19, 356 (1) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend, seal olnud hoidja juures. Rahaaugul oli oma tõotus juures. Mõni inimene matnud raha, öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Üks vanamees matnud surres raha lee alla, öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läind sängi tagasi, surnud seal. Sulane näind seda, võtnud surnu käe ja kraapind sellega raha välja. Tõotus läkski täide.

ERA II 19, 357 (1a) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeva öösel nähtud rahaauku põlemas.

ERA II 19, 357 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Triigi vallas Ale mäel rahaauk põlend. Kaks naist näind: üks vanamees istund tule ääres, kübar olnud silme peal.

ERA II 19, 357/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pala külas leitud rahaauk. Auk olnud üsna lahti, tünder olnud pooleni väljas. Ühele mehele näidatud unes: "Mine too rahaauk ära, kuid anna muist raha teistele." Mees toond raha ära, mõelnud teel, et mis ma siit saan veel teistele anda! Samal silmapilgul kõik raha läind minema veeauku, pole midagi jäänd enam järele. Suur koer, rahaaugu vaht, tulnud järele ja võtnud hammastega mehe säärest kinni. Mehe säär kuivand ära. Ei seda rahaauku ole enam keegi kätte saand.

ERA II 19, 358 (4) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui näidatakse unes, et pead midagi viima rahaauku, siis viies antakse kohe raha kätte.

ERA II 19, 358/9 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha ei saa muidu august kätte, kui sulle pole näidatud unes. Ühele Pala küla inimesele näidatud unes, et meie (s.o. Kukepala talu) põllul kivi all on rahaauk. Ei see inimene ole julend minna. Minu vanamees kaevas sealt, kuid ei leidnud midagi.

ERA II 19, 359 (6) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Nägin kord, kui põles sinise nagu viinatulega. Kui rahaauk põleb, siis pidi puhastatama rahaauku.

ERA II 19, 360/1 (17) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mees olnud öösel tule ääres hobustekarjas. Hakand sööma, hunt tulnud juure. Mees vaadand noa peale, hunt jälle sihtind mehe kõri. Mees viimaks mõelnud, et annan talle õige leiba, siis läheb ehk ära. Annud noa otsast tüki leiba, kuid hunt viind leiva kõige noaga metsa. Paari aasta pärast mees läind linna. Leidnud ühe kaupluse letilt oma kadund noa. Kaupmees küsind: "Mis sa vahid seda nuga?" Mees vastand, et see on vist minu nuga. Jutustand siis kaupmehele hundiloo. Kaupmees öelnud jutu lõpul: "Mina olin see hunt, mind pandi selleks. Kui keegi pidi andma mulle leiba, siis pidin muutuma uuesti inimeseks. Sina mu päästsidki!" Mees küsind: "No kas said ka midagi kätte?" Kaupmees vastand: "Mis ma siis sain - kord sain mitme aja kohta akna pealt ühe vana kassi kätte!" Tänand siis päästjat ja tasund ausasti ta vaeva.

ERA II 19, 362/3 (18) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose Uuemõisa maal on pillerikivi. Aruvalla Kunimäe eit käind hundiks. Selle pillerikivi juurest ta saand omale hundinaha ja sinna ta ka pärast naha visand, kui jälle enda inimeseks muutnud. Eit tassind alati külast lambaid koju. Külarahvas hakand viimaks hunti passima. Üks mees saand teda püssiga lasta. Kunimäe eit jäänd selle peale raskesti haigena voodisse. Mees läind Kunimäele, küsind eidelt, mis tal viga olevat. Eit vastand: "Värss kaevas." Mees näidand talle püssi ja käratand: "Näe, kus su püss!" Selle peale eit kohe surnud.

ERA II 19, 363/5 (19) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Russveres (Jüri khk.) olnud alati värsket lambaliha. Mu isa olnud kord seal õmblemas. Tütrel olnud peigmees, pidand varsti pulmad tulema. Peigmees pidandki ühel päeval sinna tulema, et viia pruut kihlusele. Metsa vahel peigmehele tulnud hundikari vastu. Üks hunt tikkund iseäranis ligi, tahtnud aina üle saani hüpata. Mehel olnud püss saanis. Kui hundid tulnud jälle ligidale, siis ta lasknud paugu sellele kõige julgemale pihta. Tulnud siis Russveres ja rääkind: "Mul oli täna hea õnn, pääsesin huntidest terve nahaga!" Perenaine hakand karjuma: "Oh, sa Jumal, see vist oli me Mall (peigmehe pruut), kellele sa pihta laskid!" Peigmees kuulnud seda juttu ja pistnud minema, et saaks hundipesast eemale. Mall teisel päeval olnudki raskesti haige. Ta käis hundina liha toomas, valmistas peigmehele häid roogasid ette. Kuid peigmees pole enam tulnud tagasi, jätnud Malle kus seda ja teist.

ERA II 19, 365/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin raskejalgne, läksin öösel liiviga kalale. Olime kahekesi. Hommikupoole nägime, et tuli liikus vee pinnal. Tuli aina meie poole. Liikus keset jõge, teisi inimesi ei olnud lähedal. Ma ehmatasin sellest nähtusest hirmsasti. Ei julend enam jõele minna. Mu tütar, kes pärast seda sündis, kardab vett. See oli üks hirmutus. Nii palju ma olen ka näind nähtust.

ERA II 19, 376 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevus elas veevaim ehk näkk.

ERA II 19, 378 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti Ülemiste järve pole olnud seal Tallinna lähedal. Kord mehed olnud kündmas linna lähedal väljal, kui korraga järv tulnud õhust, laskund ootamata linna väljale. Mehed jään kõige sahkadega alla.

ERA II 19, 447/8 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks eit mõistnud rabanduse sõnu. Siuge külas peremehel täkk jäänd haigeks, süü aetud selle eide kaela. Eit öelnud: "Ei mu rabanduse sõnad enam maksa, mul pole enam hammast suus." See eit oli siis üks hammamees, tegi teistele nõidust.

ERA II 19, 451 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõid saatis teise loomale rabanduse. Pani paugu loomale külge, äkiline hoop tuli peale, loom kukkus maha ja oligi valmis.

ERA II 19, 451 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendav rabandus tuleb lennust.

ERA II 19, 451/2 (3) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juurus kaks meest teind palvemaja katust. Üks öelnud: "Täna on hea tuul rabandust saata!" Teine vastand: "No eks sa saada!" Ta saatnud kohe rabanduse teise lambale, lammas kukkund maha ja olnudki surnud. Teine mees vihastund ja saatnud ta karvupidi katuselt alla, et saada veel rabandust!

ERA II 19, 452 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Triigi mõisas. Üks kerjaja tuli meile. Ma ei annud talle leiba ja ütlesin: "Iga vald toidab oma vaesed!" Ta vihastus sellest ja saatis mu lehmale rabanduse. Lõi udarast läbi sisikonda, nagu oherdiauk oli seal. Liha oli must nagu kõrbend.

ERA II 19, 453 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaius olnud eit, kes mõistnud rabanduse sõnu. Kui need tulnud talle meele, siis nad tungind vägisi suust välja. Eit pole tahtnud alati saata loomadele rabandust ja sülitand siis maha. See kõrvetand rohu mustaks. Terve heinamaa olnud täis seesuguseid laike, kuhu eit sülitas rabanduse.

ERA II 19, 453/5 (6) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlane öelnud siin vallas (s.o. Juurus) teisele mehele: "Too katuseräästast 3 õlepead, siis sa näed, kuidas rabandus läheb üles taeva poole! Peaks ta aga minema metsa puusse, ma ei taha kallil jõululaupäeva õhtul kahju teha inimestele." Teine mees pole toond talle õlepäid, rabandus jäänd sedapuhku saamata. Teisel päeval hiidlane saatnud talle endale rabanduse. Pole mitte liikudagi saand, jäänd päriselt maha. Teisel pühal hiidlane tulnud haiget vaatama. Võtnud õlletoobi, pomisend sinna sisse sõnu ja pakkunud sellest haigele juua. Teine joond ja saand kohe terveks.

ERA II 19, 455 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näpu otsast saadeti rabandust: tõmmati ühe sõrmega teise käe pealt eemale - st-till! Järvakandist üks sant saatis sedasi loomale rabandust.

ERA II 19, 455 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti rabandusekiviga. Neid kive oli punaseid ja halle, müüdi apteegist.

ERA II 19, 456 (10) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui äkildane haigus (see on rabanduse moodi) tuli looma kallale, siis pandi püssirohtu looma nina alla ja pisteti põlema, see aitas.

ERA II 19, 456/7 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kurjad inimesed saatsid rabandust. Kaks meest teind katust. Üks öelnud: "Täna hea tuul, mõnus oleks rabandust saata!" Teine vihastund: "Ma sulle näitan, mis sa kurat tahad saata!" Virutanud teisele rusikaga rindu, nii et see lennand katuselt alla ja olnudki valmis.

ERA II 19, 457/8 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks meest teind katust. Üks öeld: "Aga hea kõhe tuul, oleks mõnus rabandust saata!" Teine pidand talle lasnaga andma, et mis sa teed! - "Ma saadan kibi sisse." Kibi old vällal, kangeste sammaldand. Saatnud, nagu pühkind sambla kibilt minema.

ERA II 19, 458/60 (13) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Järlepa Uueda Jaan olnud enne Atlas. Läind mõisa rukistega linna. Traksi kõrtsi juures üks võõras mees tulnud nende voorile vastu, tema vanker läind Uueda Jaani omaga kokku. Nad jõudnud juba Männiku külasse, kui ta hobune jäänd haigeks, visand enda pikali ega ole võtnud enam suutäitki toitu. Läind hädaga edasi, kuid Tõdval hobusel olnud juba vana häda käes. Olnud juba nii väsind, et pole saand enam sammugi edasi. Nad ladund koorma maha ja läind tühja vankriga edasi, sedagi hobune vedand suure vaevaga. Liiva kõrtsi ees seisnud palgikoorem. Jaan võtnud oma haige hobuse rakkest lahti ja tahtnud lasta hüpata teda üle palgikoorma, et see ehk aitab. Üks võõras mees tulnud nende juure ja küsinud, mis nad teevad seal. Mehed seletand talle hobuse haigusest, mees öelnud, et see on rabandus. - "Sa oled vist teise vankriga kokku ajand, sealt see rabandus saadigi." Võõras võtnud mütsi peast löönd sellega hobusele 3 korda kõrva ääre, võtnud siis 3 peotäit vilja kotist, pannud oma mütsi ja lasknud hobust süüa sealt. Hobune paranend silmnähtavalt. Mees siis öelnud neile: "Ärge te, pojad, teel teisi inimesi tülitage ega naerge, sealt võib kergesti saada vigaduse. Kes teab, mis inimesed teel liiguvad."

ERA II 19, 461 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Seli mõisas. Lehm mul jäi rabandusse. Mu tädipoeg, Mõisakülast Tooma taat, arstis lehma: vaatas, lõi mütsiga lehmale pähe, puhus talle kõrva ja ninasõõrmeisse. Ütles viimaks: "See inimene, kes saatis su lehmale rabanduse, elab siinsamas!" Arvasime, et see oli mõisa karjane. Tädipoeg lubas siis talle tasuda, nii et ta ei saavat pükse jalga panna. Karjasel läinudki peale seda kõht hirmsasti lahti, mees olnud hädas.

ERA II 19, 462 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Maavitsad on metsarohud. Keedetakse ning seda vett juuakse ja pestakse sellega, kui inimesel on jooksva-haigus. ERA II 19, 462 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/maa/bot/Maavitsad kasvavad aukude ääres. Neil on valged õied. Tarvitatakse maaaluste vastu: keedetakse ja pestakse selle veega haigeid kohti.

ERA II 19, 487 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijas näitab ennast halli vanamehena. See on siis üks nääbastus. Mõnikord halijas ilmub kas kitse või põdra näol. Ta elab metsas, tahab inimest segada ja ehmatada. "Alijas tuleb auruga, Metsaküüt tuleb küüruga." Eks see "metsaküütki" ole halijas.

ERA II 19, 487/8 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas elab metsas. Vaavre rabas eland vanasti halijas. Lapsed läind rabasse kaarlale. Korraga alasti inimene jooksnud nende keskele, hoidnud ise vihta jalgade vahel. Jooksnud nende seas paar korda ringi ja siis kadund. See oli siis metshalijas.

ERA II 19, 488 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud metshalija jälgedele, siis eksid metsas ära.

ERA II 19, 488/9 (4) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijad. Jõululaupäeva öösel halijad karjund metsas. Kui on tulemas tuuleseid ja saduseid ilmu, siis halijas karjub ja möirgab.

ERA II 19, 489/92 (5) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Kolm poolpõlenud püssi puu taga./Metshalijas. Ta oli ka kuri elukas. Üks mees rääkis mulle halijast niisuguse loo. Kilingul (Pärnumaal, Saarde khk.) püssimees läind metsa jahile. Jäänd õhtuks metsa, pole saand enam valges välja. Jäänd suure kuuse varju öömajale. Teind tulelõkke maha, istund ise selle ääre soojendama ennast. Korraga üks hõisand metsas. Mees hõisand vastu, et on ka mõni jahimees, tuleb mulle seltsiks. Metsast hõisatud teist korda, kuid siis juba mees löönd kahtlema, et see vist inimese hääl küll ei ole. Hüüdnud siiski teisele vastu. Kolmas hõisk olnud juba õudne, mees pole julend enam vastu hüüda. Järsku tule ääre ilmund valges riides saksa naisterahvas. Tõstnud riided üles ja hakand paistma oma keha. Käskind siis meest suurema tule teha. Mees korjand oksi juure ja teindki tule suuremaks. Naine aina kiirustand teda takka, et toogu mees veel oksi tulele lisaks. Mees hakand viimaks mõtlema, et see vist õige inimene küll ei ole. Võtnud rinnast hõbepreesi, murdnud selle puruks ja pannud tükid püssi sisse. Lasknud siis paugu naisele vastu paljast perset, sest seelikusabad olnud ju ülal. Naine hakand kohe metsa minema, ise öelnud: "Ei ma seia enam tule, ütlen veel oma laste-lastele, et nad hoiaks end sellest kohast eemale!" Kadund siis mehe silmist. Mees hommikul leidnud tule lähedalt puu tagant kolm poolpõlend püssi. Mõelnud, et küllap minu oma oleks olnud siin neljandaks. See naine oli ju metshalijas. Ta põletas tulel jahimehed. Käskis ju mindki tuld teha aina suuremaks ja suuremaks, kuid mina sain aegsasti asjast aru. Eks see halijas olnud siis kurjast.

ERA II 19, 492/3 (6) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkli t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas. Üks mees läind metsa sitale. Halijas tulnud talle kaela peale, vaotand mehe hinge kinni. Mees hakand halijast häbistama, et "Lase ometi ristiinimene situb rahus!" Siis halijas läind minema, ise naernud veel: "Huu-huu!" Mees rääkis seda lugu alati, ütles, et see oli kindlasti metshalijas. Rahvas jälle arvas, et ta oli purjus või käis ta oma surnud Ann, kellega ta oli eland väga pahasti, teda rõhumas.

ERA II 19, 494 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Perenaine käind hundina loomi murdmas. Ühel ööl ta jooksnud 7 kihelkonda läbi, kuid saand ainult ühe koeravinserdi kätte. Toond selle vihaga koju ja visand üle ukse tuppa. Ise öelnud: "Näe, käisin seitse kihelkonda läbi ja nüüd pean va koeravinserdist suppi keetma!" Hakand pahaselt koera nahka võtma ja liha keetma.

ERA II 19, 495/6 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Peremees ja sulane niitnud heinamaal. Peremees õhtul öelnud: "Sa hakka juba koju minema, ma niidan veel ühe kaare." Sulane jäänd põõsa taha passima, et mis ta veel tahab teha siin. Peremees lõpetand niitmise ja lugend: Niuh, nauh, nahk selga, Kiuh, kauh, karv selga, siuh, sauh, saba taha, volks, üle aia. Selle järele peremees muutund hundiks ja jooksnud koju, saand sedasi alati enne sulast koju. Sulane lugend sõnu järele ja muutunud ka hundiks. Läind koju, kuid pole saand enam inimeseks. Peremees viimaks aidand teda, siis saand hundi nahast lahti.

ERA II 19, 496 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t. Kui hundil on 10 poega, siis 9 neist on õiged hundid, kuna kümnes on libahunt. Libahunt poeb loomale persse ja kisub sisikonna välja.

ERA II 19, 496 (4) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt sõi hobuse takka ää.

ERA II 19, 499 (7) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt. Kui hundil oli 9 poega, siis viimane neist oli libahunt. Libahunt oli hoopis väike. Ta hüppas hobuse selga ja hakkas teda takka kiskuma.

ERA II 19, 500 (8) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimene käis ka hundiks. Siitküla (s.o. Ärismäe) Jaani peremees käind hundiks. Ühele mehele hunt tulnud teel vastu. Mees hakand hurjutama, hunt kadundki. Natukese aja pärast Jaani taat tulnud mehele vastu. Küllap tema see hunt oligi.

EERA II 19, 500/1 (9) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaani taat õpetand ühele lihunikule, kuidas saada hundiks. Loe järgmised sõnad: Niuh, näuh, nina pähe, Siuh, sauh, saba taha, Kiuh, käuh, kõrvad pähe, Siuh, säuh, silmad pähe. Kui tahad jälle saada inimeseks, siis poe tagujalu 9 tugiteiva alt läbi. Lihunik teind proovi. Sidund köie ümber keha ja teise otsa kinnitand tuppa vankri ratta külge. Lugend sõnad ja muutundki hundiks. Karand volksti aknast välja, tõmmand köie pooleks. Jooksnud hundina metsa ja hakand loomi murdma. Pärast saand küll veel inimeseks, kuid rääkind alati, et küll oli kole see hundielu.

ERA II 19, 502/3 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on pikk, peenike loom, nii suur nagu mehe käevars. Ta sööb looma tagast. Poeb looma perssest sisse.

ERA II 19, 503 (13) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Mees teind hagu. Hunt tulnud sinna. Annud noa otsast leiba, hunt viind leiva kõige noaga metsa. Mees leidnud pärast noa linnast ühe kaupmehe letilt. Üks tark inimene pannud ta hundiks, kuni viimaks ristiinimese leib päästis ta nõidusest.

ERA II 19, 503/5 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saku Tammemäe kõrtsi lähedal hunt käind sigadega mängimas. Arvatud, et see on pandud hunt. Tahetud noa otsast talle leiba anda, et siis saab jälle inimeseks. Püssiga pole lubatud lasta teda. Siiski üks mees lasknud hõbekuuliga seda hunti ja saandki surnuks. Naha vahelt leitud 7 tinakuuli, kuid ükski pole olnud surmav. Pärast selgund, et see hunt olnud üks Hiiumaa tüdruk, kelle peigmees pannud hundiks. Pruudil olnud 2 peigmeest. Ta jätnud viimaks ühe maha ja läind teisele. Mahajäetud peigmees ähvardanud teist peigmeest, et kui mina ilma jäin, siis ei pea sina ka teda saama. Lugemast tulles pruut tulnud saanilt maha ja läind metsa. Ta polegi enam tagasi tulnud, sest armukade peigmees muutis ta hundiks.

ERA II 19, 505/6 (15) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kaupmees pandud hundiks, jooksnud juba 7 aastat hundina ringi. Mees teind metsas hagu, hunt vahtind ta juures. Mees annud hundile noa otsast võid-leiba, hunt viind leiva kõige noaga metsa. Mees leidnud noa linnast ühe kaupmehe letilt. Selgund, et kaupmees oligi see hunt, ja mees päästis ta leivaandmisega. Kaupmees annud päästjale surmani tavaari. Ta kõnelend oma hundielust: Olin 7 aastat hunt, kuid toitu oli mul vähevõitu. Kaks kassi murdsin selle aja jooksul, sest rohkem ei lubatud.

ERA II 19, 506/7 (16) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Perenaine käind hundiks, toond perele alati värsket liha. Sulane passind laupäeva õhtul, näind: perenaine läheb suure kivi juure ja loeb: Niuh, nauh, nahk selga, Kiuh, kauh, karv peale, Saba taha ka ja muutundki hundiks. Hommikul tulnud hunt suure lambaga koju, vedand lammast oma kõrval, löönd sabaga veel takka. Sulane teind jutu välja, et me perenaine käib hundiks, kuid ta pole sest midagi hoolind, vaid käind ikka teiste loomi murdmas.

ERA II 19, 507/8 (17) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libahunt oli loodud hunt. Kui hundil oli paarisarv poegi, siis nende hulgas libahunti ei olnud. Kui üks poeg oli üksik, siis see jäi libaks. Libahunt ajas looma nii kaua taga, kuni loom jäi tümasse. Siis libahunt hakkas looma pärakast sööma ning kiskus kõik sooled välja. Libahunt oli palju väiksem kui harilik hunt.

ERA II 19, 508 (18) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Inimene tehtud hundiks kurjuse väel.

ERA II 19, 508 (19) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libahunt murrab looma takka, tal ei ole luba looma peast võtta.

ERA II 19, 508 (20) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Tark teind kurja ämma nõudel minia hundiks. Ta tulnud vahel koju, visand hundinaha maha ja imetand last. Kord mees võtnud salaja naha ära, siis alasti naine jäänd seisma, saand uuesti naiseks.

ERA II 19, 509 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veevaim peseb vahel alasti inimesena ennast kivi otsas. Inimene upub selle järele sinna jõkke.

ERA II 19, 509 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad vees. Üks Kaiu mees tulnud üle Tõdva silla. Näind: Vetka pere kohal jões pajupõõsa ääres alasti naisterahvas. See oli jõevaim.

ERA II 19, 510 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk tulnud jõest välja laste hulka. Olnud ilus hobune, luband lapsi sõita. Lapsed ronind hobuse selga, kuid ühel poisil pole enam olnud ruumi. Ta öelnud: "Ma istun näki nägarate peale!" Kohe näkk kadund ja jätnud lapsed maha.

ERA II 19, 510 (4) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk elab vees. Meie talu maa peal on näkikivi. Sellel on jäljease sees, umbes lapse jälje suurune.

ERA II 19, 517 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on inimesed maa all. Maa-alused kehravad vahel. Maa-alused tulevad ka inimeste kallale, siis inimestel on maa-alused küljes. Kui need jäävad kauaks inimese külge, siis nad muutuvad sügelisteks. Kui maa-alused on küljes, siis minnakse kaardinaiste juure, need õpetavad rohtu.

ERA II 19, 517/8 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on vistrikkude-haigus. Kui istud seal, kust maa hingab, siis maa-alused hakkavad su külge. Nende arstimiseks tehakse sütevett, millega pestakse haigeid kohti. Pärast vesi valatakse 3 põhjapoolse tugiteiva auku. Seda tehakse kolmel õhtul. maa-aluseid pestakse veel jõevee kobraga.

ERA II 19, 518 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kivimaa-alused on pisikesed peened. Neid ei kaota ükski rohi.

ERA II 19, 518 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Seina sees mõni kehrab. See on maa-alune. Kui istud seal ligi, siis sulle hakkavad külge maa-alused.

ERA II 19, 519 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed, kuid ega need sealt iialgi välja tule.

ERA II 19, 519 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Kuimetsas on allikas, kuhu viidi raha, kui taheti maa-alustest lahti saada. Tõi aga keegi raha ära sealt allikast, siis maa-alused hakkasid selle inimese külge.

ERA II 19, 519/20 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehravad maa all. Siin me vanas toas oli kuulda nagu inimeste kehramist. Need olid maa-alused.

ERA II 19, 520 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste haigust arstiti süteveega, millesse pandi üheksat seltsi vilja, leiba ja soola.

ERA II 19, 520 (9) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui elusad söed pandi vee sisse ja need surisesid kangesti, siis öeldi: küll on kurjad moaalused.

ERA II 19, 520/1 (10) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused hakkavad moast. Moaalused kehravad, sealt hakkavad moaalused. Need hakkavad mõnikord üsna kergeste so külge. Moaaluseid pesti süteveega. Pandi vette 9 tulist sütt, ohraibikesi, soola ja leivaroasukesi. Selle veega pesti moaaluseid ja valati siis sinna kohta maha, kust kuhalt moaalused so külge tulid.

ERA II 19, 521 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kaiu Kässus old moapiired, sinna valatud moaaluste rohi maha, siis inime soand terveks. Moapiired on nagu inimesel piired peas. Rohi on ikka teisipidi ja teisipidi.

ERA II 19, 522 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tiksuvad maa all. Kui jääd magama sinna kohta, siis hakkavad maa-alused. Need on vistrikud, suured pahlad kohe kere peal. Maa-aluseid arstitakse süteveega ja hõbevalgega, mida kraabitakse maha.

ERA II 19, 522/3 (13) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui Jumal ja kurat läind riidu, siis kuradi inglid loobitud taevast alla. Kui nad kukkund maa peale, sealt pidid hakkama maa-alused, kui kukkusid jõkke, siis said näkkideks, kui langesid metsa, siis neist said metshalijad.

ERA II 19, 523 (14) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused hakkasid kehrama, siis pidi saama juba uudseleiba, s.o. rukkilõikus lähenes. Kevadel neid ei ole kuulda.

ERA II 19, 523/4 (15) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused taovad maa all. Mõnikord on neid seina sees kuulda, siis öeldakse: maa-alused hingavad. Kui seal kohal inimene peseb silmi, siis talle hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 524 (16) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast, kust maa hingab. Sinna kraabitakse hõbevalget maha, see aitab. Ka piiratakse leivaraasukesega või soolateraga haiget kohta ja visatakse sinna maha, kust maa-alused on hakand.

ERA II 19, 524/5 (17) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, mis hakkab maast. Maas magades hakkab. Mulle hakkas isegi ahju pealt. Pani hinge kinni. Tulin alla, reied olid kupulised. Kraapisin raha küljest hõbevalget sinna ahjule ja viskasin veel lisaks mõned soolaterad ja leivaraasukesed. Võtsin ahju küljest saue, vaotasin sellega maa-aluseid ja panin jälle vanale kohale tagasi. Maa-alused kadusidki.

ERA II 19, 525/6 (18) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juuru leeritoa seina sees maa-alused kehrasid. Ma elasin kirikumõisas, siis tihti võõrad inimesed tulid leeritoast kellaaega küsima, sest nad pidasid maa-aluste kehramist kella tiksumiseks. Alati nad ei tiksund seal, vahel olid hoopis kadund. Sealt pidi hakkama maa-aluste haigus. Leerilastele hakand külge, kes seal kohal istund. Nad võtnud siis sealt nurgast põrandaprügi, hõõrund sellega haigeid kohti ja pannud prügi nurka tagasi, siis saand jälle terveks.

ERA II 19, 526 (19) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast, kust maa hingab.

ERA II 19, 527 (20) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hingavad mõnes toa nurgas, sealt hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 527 (21) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid arstiti: a) hõberaha piirati 3 korda ümber pea, siis vaotati rahaga kolme kohta kehale, igasse kohta kolm korda. Sellelt rahalt kraabiti hõbevalget vette, pandi lisaks veel soola ja visati see vesi põhja poole maha; b) 9 kasepuusütt ja hõbevalget pandi vette ning pesti selle veega maa-aluseid.

ERA II 19, 527/8 (22) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all tiksuvad maa-alused. On kuulda, kuidas nad hingavad.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10 Järgmine lehekülg ]