[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 3, 525 (1) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Järve rahaauk Talli Järve talus olla suure tamme all rahaauk. Kas see kand praegu alles on või ei, seda ei tea jutustaja. Sinna maetud vanast raha, juba mitu põlve tagasi, tamme juure alla maha. Pärast veetud kahe musta härjaga suur koorm väikesi kive sinna pääle. Kivid olla praegu alles rahaaugul. Raha pole säält rahaaugust keegi kätte saanud. Jutustaja ei tea ka, milliste tingimustega on maetud raha sinna ja kuidas seda võiks kätte saada.

ERA II 3, 525/6 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Tõrsepa rahapakk. Talli Tõrsepa Tiidul olnud tammepakk, milles raha peidus olnud. Kelle raha sääl pakus olnud ja mis ajast see pakk rahaga Tõrsepal olnud, seda jutustaja ei tea. Raha pole aga Tõrsepa Tiidu oma jagu olnud. Alati kui ta säält raha omale tarvitada võtnud, annud ta kindla tõotuse, millal ta raha tagasi peab panema sinna. Kui ta raha pole selleks ajaks pakusse tagasi pannud, jäänud ta raskesti haigeks. Tulekahju korral toonud ta paku esimesena tulest välja.

ERA II 3, 526/7 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakatel Võhkelaane ligidal Kilingis. Võhkelaane talust Kilingi-Nõmme poole minna jookseb metsast läbi Katlaoja. See oja on oma nime saanud sellest, et tema kaldale olla maetud vanast katlatäis raha. Rahakatel on asunud umbes otsejoonel Kilingi-Nõmmest Võhkelaanele, 1 km viimasest. Katlaoja on nime sellest saanud, et rahakatel on maetud sinna kaldale.

ERA II 3, 527/8 (3) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Lodjas, Kilingi v. Lodja kõrtsimehe poeg tulnud ühel pühapäeva hommikul vara küla päält koju. Läinud üles aidalakka magama. Ta pole saanud veel magama jäädagi, kui näinud, et hall vanamees tulnud redelit mööda ülesse ja käskinud temal labida kaasa võtta ja Lodja oja äärest kase alt välja kaevata raha. Kolm korda tulla tal labidaga mulda visata, siis olla raha käes. Noormees pole läinud sellest hoolimata, et vanamees pärast veel kolm korda samal hommikul käskinud teda rahaauku välja kaevata.

ERA II 3, 532/4 (6) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Petermann, s. 1908 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõimessaare rahaauk Kilingis. Kahele Kilingi valla mehele on juhatatud ühel ööl rahaauk Kilingi Mõimessaare talu maasse. Kästud säält künkalt kruusaaugust välja kaevata rahakatelt. Kästud minna öösel. Mehed pole esimise korra käskimise pääle läinud. Teisel ööl aga tulnud jälle sama mees neid käskima rahaauku kaevama minna. Raha olla vaevas, seismise aeg olla rahal täis. Mehed pole ka nüüd julgenud minna. Kolmandal ööl kästud mehi niisamuti. Nüüd läinud mehed labidatega rahaaugule raha välja kaevama. Kaevanud seni kuni rahakatel vastu tulnud. Tulnud neil aga mitu ööd kaevata. Esimesel ööl tulnud vanapagan oma musta tõllaga sinna. Mehed kartnud ja jooksnud ära. Teisel ööl läinud mehed jälle kaevma. Tulnud juba rahakatel maa seest välja. Jälle sõitnud vanapagan oma musta tõllaga ja mustade hobustega sinna. Nüüd jooksnud teine mees ära metsa, teine jäänud kohale. Sellest aga sõitnud vanapagan oma tõllaga üle, kes paigale jäänud. Mees olnud pärast kogu eluaja vigane. Rahakatel vajunud aga mürinal maa alla tagasi. Jutustaja ei tea, mispärst. Kas need mehed midagi öelnud või teinud, mis katla vihale ärritanud - arvab umbes nii.

ERA II 3, 534/5 (7) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Petermann, s. 1908 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Kilingi Võhkelaanel. Kilingi vallas Võhkelaane talus elanud keegi Anna-nimeline naine. Sellele juhatatud unes raha, marjapõõsa alla aias. Raha pidada ta säält ära tooma, ei tohtivat aga ise tarvitama hakata, vaid pidada teda ennem tükk aega oma käes hoidma, siis alles tarvitama hakkama. Anna võtnud aga raha marjapõõsa alt aiast kohe välja ja hakanud seda ka kohe tarvitama. Jäänud haigeks selletõttu ja surnud varsti pääle selle.

ERA II 3, 535/7 (1) < Tori khk. - Eduard Johannes Kase < Jaan (Loll Jaan) (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori Riisaküla rahaauk. Tori Riisakülas läinud ühes talus ühel päeval vanemad kodust kirikusse, lapsed jäänud üksinda koju. Lapsed mänginud üksinda toaas, korraga kuulnud, et väljas sõitnud tõld ukse ette. Arvanud lapsed, et saksad talusse sõitsid ja jooksnud välja vaatama. Pole aga väljas midagi näha olnud. Ei tõlda ega muud iseäralikku. Jooksnud lapsed sisse tagasi. Sees hüpanud tuluke põrandat mööda. Väike talu poeg saanud aru, et see võib olla väga võimalikult mõni rahatuli ja hüüdnud mitu korda: "Kurat, situ kulda!" Nüüd kadunud rahatuluke ära ja olnud kuulda, kuidas midagi vajunud kõlinal maa alla. Pärast, kui vanemad inimesed koju tulnud, seletanud lapsed nendelegi, mis nad kodus läbi elanud. Toodud tark külast asja selgitama. See kuulanud järele, kuidas asi olnud. Siis seletanud, et sel rahal olla maas olemise aeg täis saanud ja ta oleks maa pääle jäänud, kui väike poiss mitte niiviisi ei oleks öelnud. Nüüd olla aga raha vajunud üheksa sülda sügavasse maa alla. Taluinimesed kaevanud aga raha üheksa sülla sügavusest põranda alt välja. Raha jaganud eneste vahel ära. Kõik, kes sest rahast osa saanud, läinud lolliks.

ERA II 3, 537/8 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Kosenkranius, s. 1863 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Kilingis Mõiste silla juures. Kilingi-Nõmmest eemal, paar km Pärnu poole, keerab maanteelt väike külatee Münniku külasse. Sellel teel asub nn. Mõiste sild väikesel ojakesel. Silla juures on suur kivi. Selle kivi pääl teinud vanapagan alati rahatuld. Jutustaja ema näinud korra kivil salapärast tuld. Teisel korral jälle tulnud hulk inimesi Münniku küla poole. Näinud kõik, et Pärnu poolt sõitnud suur must tõld Kil-Nõmme poole ja keeranud alla Münniku teed. Kivi kohal, kus ikka rahatuli põlenud, kadunud tõld ära. Pärast, kui inimesed kivi kohale jõudnud, näinud nad, et kivil suur must mees kivil asuvat tuld seganud. Vanast olla sinna kivi alla palju raha maetud.

ERA II 3, 568/70 (16) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Tõstamaal Otil. Tõstamaa Oti talus kutsutud üht osa põlde Pihelgapõlma põldeks. Sääl põldudel olnud väga suur kivi, mille all kuulujuttude järele pidanud leiduma suur rahakatel. Korra näidatud mitmele Tõstamaa mehele unes rahakatalt kivi all Oti talu põllul ja kästud seda säält ära tuua. Seda ei saadavat aga säält muidu kätte, kui tulla terve küla kari ühekorraga põllule ajada. Tõstamaa mehed ajanudki kogu ümbruse karja sinna Pihelgapõlma põllule. Mehed ise hakanud suure kivi külje alt põllult kaevama. Kaevanud natike maad allapoole - tulnud vastu suur rahakatel. Hiiglasang olnud katlal küljes. Säält pistnud mehed suure teiba läbi ja hakanud katalt üles kaaluma. Kui katal maapinna kohale kerkinud, siis tulnud korraga metsast kole palju hunta põllule aetud karja sekka. Mehed jätnud katla nii, kuidas see olnud, puu sangast läbi, augu kohale rippuma, ise läinud hunte karja juurest peletama. Hundid ajanud nad karja juurest minema ja tulnud siis ise rahakatla juure tagasi. Pole aga katalt enam kusagil. Ainult katkine teivas veel augu äärel. Teivas oli keskelt murdunud ja katal maa alla vajunud.

ERA II 3, 570/2 (17) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sindi rahaauk. Ühele Sindi mehele juhatati kord unes rahaauk kätte. Kästud teda minna ja välja kaevata raha Sibulasoost Sindi Lodja kõrtsi ligidalt rahakast. Kui ta kaevama hakata, tulla talle esmalt maa seest vastu vana härjanahast saapatald, siis vöö ja viimaks vaskne härjaike. Kohe nende asjade all asuda rahakast. Mees läinudki sinna kaevma. Kaevanud ära tüki aega ja tüki maad maasse. Tulnud välja juba vana saapatald ja vöö. Siis tüdinenud mees kaevamisest ja hakanud kartma. Tulnud koju, jätnud rahaaugu sinnapaika. Kodus olnud tema juures ööd magamas keegi Järvakandi mees. Mees rääkinud sellele loo ära, et temale sedaviisi rahaauk juhatatud ja tema kaevama läinud. Pole kedagi rahaauku olnud. Saapatald ja vöö olnud küll maa sees, kuid raha pole olnud. Kohe kui Järvakandi mees seda juttu kuulnud, läinud ta sinna, kust mees kaevamast tulnud. Võtnud labida kaasa. Kaevanud auku veel sügavamaks. Tulnud vastu härjaike, viimaks rahakatel. Niiviisi saanud Järvakandi mees Sindis päris juhuslikult rikkaks meheks. Kuskohal see rahaauk just asunud, seda jutustaja enam täpsalt ei tea.

ERA II 3, 578 (6) < Saarde khk., Kilingi v. < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Tõnis Vabrit, s. 1861 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori Kurjamäe augud Korra läinud kaks üliõpilast Toris sinna Kurjamäe aukudesse (Tori põrgu). Võtnud kaasa niidi, leivakoti ja saarlase tuura ja labidaga. Niidi sidunud ukse avause juure seina külge, et seda mööda jälle tagasi tulla. Saarlane teinud neile jälle labida ja tuuraga tee lahti, kui läbipääsemata koht olnud ees. Niimoodi läinud mitu päeva Kurjamäe aukude koopaid ja käike mööda edasi. Viimaks tulnud neile vastu kirik, sääl olla inimesed sees olnud. Õpetaja lugenud kantslis, rahvas laulnud. Ka teemantlõvi ja kuldhobust näinud üliõpilased. Kiriku juurest keeranud üliõpilased tagasi.

ERA II 3, 593/4 (2) < Saarde khk. - Eduard Johannes Kase (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nurme Jaani rahaauk. Korra tulnud Nurme Jaani juure unes keegi mees, kes öelnud Jaanile, et tema toa all keldris olla rahaauk. Võtku aga Jaan kohe labidas, mingu siis niisama alusriietes, nagu ta praegu on, keldrisse ja kaevaku raha keldri põranda alt välja. Kellegile aga, kes õues talle vastu tuleb, ei tohi ta midagi öelda. Tõusnud siis ka Nurme Jaan maast üles, võtnud labida ja tahtnud aluspükste väel raha välja kaevata keldrist. Läheb õue. Näeb: siga põrsastega on vaevaks võtnud mööda õuet ümber hulkuda. Nurme Jaanile tuleb see ka vähe veider ette, et siga nüüd mööda õuet ümber hulgub ja ütleb seale, et: "Mis sa, siga, nüüd kõnnid siin õues ümber," päris kurjaga kohe. Kui Jaan aga keldris kaevama hakkab, ei leia ta pennigi, sest ta oli seaga õues rääkinud.

ERA II 3, 595/6 (1) < Saarde khk., Talli v., Lindi k. - Eduard Johannes Kase < Enn Sepp, s. 1848 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Anijas kimbutab meest metsas. Korra läinud mees metsa. Eksinud metsa ära. Anijas tulnud talle juure ja vedanud teda metsa mööda ümber. Mees olnud hädas, pole teadnud, mida teha, et pääseda anija käest. Keeranud riided pahempidi, kuid viiske pole ta saanud kuidagi pahempidi keerata. Viimaks keeranud viisud jalas tagurpidi, nüüd alles pääsenud ta metsast välja. Pühajürikutsikad aga hakanud taga ajama anijat. Kui mees koju jõudnud, siis näinud ta, et anijas istunud tema tare otsal, pühajürikutsikad haukunud all. Mees läinud tare pääle, võtnud reeaisa, lükanud anija maha pühajürikutsikate kätte. Need kiskunud anija nii lõhki, et vaid sinine suits järele jäänud.

ERA II 3, 614/5 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kärsu k. - Eduard Johannes Kase < Kadri Olde, s. 1880, oma vanematelt (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Rõngu rahaauk. Voltveti Rõngu talu maas asunud rahaauk. Praeguse Rõngu peremehe vanaisa, keda rahvas Raanupiks kutsunud, toonud raha aga säält august ära. Rahaauku valvanud nimelt uss. Kord aastas käinud uss rahaaugult ära. Sel ajal toonud vana Raanup raha rahaaugust ära. Oma järele lasknud ajada lambakarja, et uss talle jälgi mööda ei teaks järele tulla. Lambad sõtkusid muidugi Raanupi jäljed üle.

ERA II 3, 616 (3) < Saarde khk., Talli v. - Eduard Johannes Kase < naisinformant (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Talli Krossil. Talli vallas Krossi talus põlenud vanast alati rahaauk. Rahatuli olnud sääl alati õhtutel näha.

ERA II 3, 617 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Jaak Koop, s. 1888 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanatüdruk söötis koera. Vanatüdruk annud Voltvetis kord penile süüa. Ise öelnud: "Laku, laku, krantsike, hunt sööb sinu, poiss sööb minu!"

ERA II 3, 698 (9) < Saarde khk. - Ivan Vakerman, klade, kirj. 1889 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui mets nosiseb, peab tuult tulema.

ERA II 3, 704 (4) < Saarde khk. - Ivan Vakerman, klade, kirj. 1889 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maaliste arstimiseks tee nõnda: Kui sa tunned, et sul nemad küljes on, siis võta üks nõu, kus vesi sees on, mine kolde või ahju juure, kus põlevad söed on, võta 9 tulist sütt ning lase nõu sisse; mine siis põhja poole toa nurgale ja pese ennast sääl selle veega. Pärast võta üks hõberaha ja kraabi nuaotsaga natuke hõbedat maale meeleheaks. Vee võid panna kus sa tahad. Aga see tuleb kõik vanakuu neljapäeva õhtul teha.

ERA II 4, 65 (40) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
lendva (rabandus, äkne).

ERA II 4, 67/9 (45) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nõiavõi. Hobusenaela needest tehti väike nuga. Kui pailu kollane või olnud, siis tõmmati selle väikese noaga või pealt läbi. Kui verepisarad külge jähid, siis oli see nõia või, kui ei jäänud verepisarad külge, siis oli see või õige või. Vanal hallil ajal olle siis need nõiatargad kevade enne karja väljalaskmist enne iga päeva pere värava taha, kedast ta kaetses löönud vihaga vastu väravaposti kolm korda: "Siit piima ja siit võid."

ERA II 4, 77/9 (62) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundi jutt. Muiste olnud Läänemaal Virtsu ja Uie-Virtsu vahel üks juustu-Olender. Saaniga sõites näinud ta Kasse lahe peal ühte koduhunti (eest madalam, takka kõrgem), kuna harilikud metsahundid olid eest kõrgemad ja takka madalamad. Ühel päeval lasknud Olender koduhunti jalast hõbekuuliga. Hunt läinud küla poole, Olender verejälgi mööda järele kunni talu perese. Vanaeit ahu pealt küsib: "Kus sa mo tervise panid?" Olender vastab: "Ma põle sind lasn, ma lassi hunti." Vanaeit vastu: "Kas sa ei tunne, et koduhunt on eest madalam, takka kõrgem, aga harilik hunt eest kõrgem ja takka madalam."

ERA II 4, 79/81 (63) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läänemaal Koti kõrtsis 70 a. tagasi rääkis kõrtsi-Rõõt, et ta olla 7 a. hunt olnud. Ta olla lamba karjaste juurest kinni võtnud ja tal olnud viletsad hambad ja põle jõudnud lammast üle aa viia. Karjatsed peksn ta hambad kaigaste ja kividega suust äe ja ühe jõululauba öösi, taal olla nii suur nälg olnud, et ta olla ühe vana kassi äe söön, näärilauba öösi ta söön puutaldadega reest kivide otsa teel hakanud bilblesid ja taal olle valge rätik kaelas oln, kui ta olle hundiks pandud ja sest olle tal valge rants kaelas oln ka hundina.

ERA II 4, 93 (70) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rebasekibi. Kuradi naise põllepaelad läin katki ja kivi kukkun maha. Kurat tahtnud silda ehitada.

ERA II 4, 115/7 (80) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Mihkel Mitt, 75 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puid peab noores kuus raima, siis kasuvad uied asemele, vanas kuus mets kaob ära.

ERA II 4, 133 (107) < Hanila khk., Kuke k. - Vassel Noot < Mari Müllermann, 80 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katkujutt. Katk võttis na inimesed äe, et üksainuke inimene järele jään. Teine suurele maale, teine Saaremaale. Suuremaa inimene otsin Saaremaa inimese jälgi kaudu üles ja hakan üheskoos Kahvatu kõrtsis elama, nii jään inimeste sugu järele.

ERA II 4, 157 (126) < Hanila khk., Mõisaküla k., Uuetoa t. - Vassel Noot < Marie Aul, 77 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised sulaga põhja all paistavad, siis ilmad lähevad sulaks; kui virmalised külmaga põhja all, siis ilmad lähevad külmaks.

ERA II 5, 52/3 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma ei tea muud, kui mis mu vanaema jutustas katkuajast. Et sis tulnud suur katk ja surm ja rahvas lõpnud nii otsa, et inimene olnud rõõmus, kui kuskilt leidnud mõne omasuguse jalajälje. Kogu Pärnumaal jäänd järgi ainult kuus venda, kellest siis uus rahvasugu siginend. Üks va Jaagup Jakk, kelle kuntur veel praegugi Pärnus, see leidnud Muhumaalt veel ühe tüdruku, kelle ta omale naiseks toond. Vanas Vatla kõrtsis peetud pulmad. Noorem vend mängind pilli ja va Jakk tantsind üksi oma noorikuga, hõisand ise: "Õitsa-Jakk-Jakk-Jakk, õitsa Jakk-Jakk-Jakk!" Sellest saand ta omale Jaki nime, sest priinimesid pole sel ajal olnud veel. Pärast asund ta Pärnu elama, kuna vennad käind tema käest soola ja muud kraami toomas. Nii hakand Jakk kaupmeheks ja saand viimaks rikkaks meheks.

ERA II 5, 54/6 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakast räägitakse Vändra pool veel rohkesti, seal neid vanemal ajal ka olnud. See oli nende ebajumal, kellesse nad uskusid, kes neid kaitses ja karistas. Enne olnud terve Vändra vald valmis sante täis. Kiriku minnes olnud päris häda näha, kuidas kiriku ukse ees üks roomab, teine lonkab, üks ammub veise moodi, teine laulab kuke moodi ja ei tea mida veel, aga see kõik olnud tõnnivaka pärast. Neid hoitud kusagil aida peal või pööningul varjul ja kui keegi ka päris teadmata-tahtmata sinna ette kusele läind või mõnda muud moodi tõnnivakka teotanud või petnud, sellele jäänd kohe viga külge. Ühes pulmas olnud parajasti veimete jagamine, kui üks koer poiss toond aida pealt tõnnivaka maha ja tantsind sellega ümber toa. Kus pulmarahvas jäänd kohe hirmust kangeks seda nähes ja peremehel olnudki terve kari kohe pikali maas surnud ja pulmal kohe lõpp. Poiss hirmu täis, et mis minuga nüüd tehakse. Rääkind vana pastor Körberile oma lugu. See and poisile viis rubla ja käskind aga üles otsida ja teatada, kus neid veel leida on. Poiss pole julgend enam seda nalja teha. Körber hurjutand kantslist kõvasti rahvast ja tema mõjul hakand need pikkamisi kaduma. Sestsaadik, kui Vändrast tõnnivakad ära kadund, kadund ka sandid ja nüüd on seal jälle terve rahvas.

ERA II 5, 56 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Teisal jälle, ma ei mäleta, mis talus minu vanaisa tahtnud peremehel aita põlema panna - olnud kõvasti vihukses - aga näed, tõnnivakk seisnud ka seal aida lakas ja sellel olnud nii kõva vaim sees, et ait pole kuidagi põlema läind. Mees viind puu pangega kõbjaseid aida peale ja tahtnud sellega tõnnivakka ära põletada, aga näed, - laele põlend pange perse suurune auk sisse, aga ait pole ikkagi tuld võtnud ja jäänd terveks. Tõnnivakka viidud igast värskest saagist ikka midagi nagu ohvriks.

ERA II 5, 64/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu õemees elas noores põlves ka Sindi lähedal. Sel ajal oli vabriku saun väiksel jõesaarel. Õemees saand kunagi jalast haavata ja läinud varsti peale seda läbi vee vabriku sauna. Saunast tulles paistend jalg üles mis kole: maa viha lõi sisse. Mindud tohtrilt abi otsima. Küll see põletand igasugu rohtudega haava - ei kedagi. Haavad kinni ei kasva ja jalg ikka ühesugune. Tohtrid tahtnud meest Tartu saata, et seal võetakse jalg maha, aga õemees olnud kangesti vastu, - vast paraneb veel. Nii läind seitse aastat mööda, aga paremat kedagi. Kord, saun olnud sel ajal saarelt juba ammu kadund, paljas ahjuvare veel näha, juhtund keegi Tahkuranna mees tallu öömajale. See vaadand ka mehe haiget jalga ja küsind, kas viina on. Toodud kortel viina. Mees pomisend sõnu ja vaadand ise hoolega. Võtnud siis soolatera ja kaapind preesilt hõbevalget, pannud need nartsu sisse ja käskind siis selle saarele vana sauna aseme juure vanasse mustavee renni peita. Mu õde viindki selle sinna, ehkki ta pole uskund, et see seitsme aasta järele veel midagi aitab. Aga kohe samal õhtul õemees tunnud, et jalg imelikult sügeleb ning paistus hakand alanema, haavad kasvand kinni ja varsti jalg terve mis paugub. Küllap ta siis viina pealt vaatas, kust haigus saadud ja selle jälle sinna tagasi nõidus.

ERA II 5, 66 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Mtº 299 Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tulnud va Pikse ühte tallu ja vaadand toas ringi. Üks magand, teine söönd, kolmas lugend. Pikse mõtelnud: "Missuguse ma siit nüüd ära võtan? Magaja, see ei tea midagi, lugeja, see palub Jumalat, aga sööja, see on muidu patutegija." Pikne lööndki sööja maha.

ERA II 5, 133 (11) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k., Soovaka t. - Voldemar Erm < Maria Jürisson, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Minu vanemad rääkisid, et ennevanasti suure katku ajal jäänd kõigest kaks inimest järgi: tüdruk ja poiss, kes käind ikka üksteist saatmas. Teine tahtnud oma kodus olla ja teine jälle oma kodus. Siis pole nad muidu saand koos olla, kui käind aga üksteist koju saatmas - päevad otsa ja ööd läbi, kuni sealt hakand inimesed jälle siginema ja täitnud terve maa.

ERA II 5, 188/9 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Riimküla k., Kõrgemäe t. - Voldemar Erm < Riina Kusinski, 89 a. (1928) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varp. Enne oma mehe surma näind Mooritse ema varpi. Ühel reede õhtul välja minnes näind ta oma õueväravas valges riides meest. Ema läind vaatama, et kes see seal liigub nii õhtu hilja, aga õue ei tule. Lähemale saades hakand ka valge kogu eemalduma, ikka mööda teed kabeli poole. Ema läind järgi, sest võõras paistnud talle väga imelik kahtlasena: valged riided lotendand tuules ja mees liikund nagu õhus. Üsna kabeli lähedale saades hakand Mooritsa ema kartma, jäänd seisma, kuna valge varp kabelisse kadund. Varsti peale seda surnud Mooritse isa.

ERA II 5, 194 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Suigu v., Tabria k., Pikkoja t. - Voldemar Erm < Joosep Kivikas (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana rahvajutt räägib, et vana katku ajal olevat inimeste sugu nii otsa lõpnud, et üks Uru Kai ja keegi Tabria mees on järgi jäänd ja kahekesi paari minnes uue rahvatõu sünnitand.

ERA II 5, 247/8 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k., Kärdi t. - Voldemar Erm < Riina Rosenstein, 82 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui puude lehed sügisel järsku kaovad, siis läheb ka lumi järsku, aga kui lehed kaua kiratsevad, on ka tali pikaline.

ERA II 5, 274/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Mõssi t. - Voldemar Erm < Liisa Hendrikson, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ruistomal olnud tõnisevakk, millele viidud igast värskest saagist natuke. Ostetud uus lehm - viidud värsket piima; sündind laps, siis viidud väike sukk. Tootsist viidud tõnisevakk Vändrasse ja põletet Pärnjõe kõrtsi ees ära.

ERA II 5, 275 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändras oli rohkesti tõnisevakku. Käära Ojal oli olnud õige kange. Samuti Vaku Kristjanil olnud ja olevat vist praegugi tõnisevakk aida põranda all. Viimatinimetet talu olnud õige karta. Keegi pole tohtind muidu sealt mööda minna, kui visand mingi raha tagakätt maha. Kes seda ei teind, see haigeks jäi, või õndusid tal loomad.

ERA II 5, 275/6 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändra poistel olnud pühapäeva öösel moeks külas koos käia. Ühel nelipüha laupäeva öösel tahtnud poisid Vaku alt üle jõe minna. Oldud tublisti purjus. Üks poiss kirund: "Muidu läheks siit üle, aga va Vaki kuradi tõnisevakk ees. Saand sealsamas jõe ääres, näed, mees hakand sees valu karjuma, jäänd haigeks ja olevat vigane tänapäevani. Tõnisevaka omanikud võisid oma vihaaluste loomi haigeks teha ja pisuhändu välja saata jne. Pisuhändu teati olevat ainult neil, kel oli tõnisevakk.

ERA II 5, 276/7 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Teisel mehel olnud hobustega niisugune lugu. Naabrimehega olnud ta vihukses ja kord juhtund jälle suurem pahandus. Sel õhtul viind ta oma hobused, terved, prisked loomad, karjamaale sööma. Hommikul läind võtma - näed jalad on kanged, ei saa neid karjamaalt äragi. Mees arvand kohe, et vihamehe töö, tõnisevaka kaudu saadet. Läind arsti juure, kes selle vastu abinõusid teadnud. See tulnud hobuseid vaatama. Võtnud õletuustid, sidund hobustele iga jala ümber, lugend sõnad peale ja ütelnud: "Küll me näeme, kust see on tulnud." Hobused olnud järgmise hommikuni metsas, siis olnud nad terved loomad nagu ennegi, aga selle vihamehe oma hobused jäänd samasse haigusse ja põdend paar nädalat.

ERA II 5, 277 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollisis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisevaka puhul olgu nimetet, et jõulu- ja nääriööl põlesid nende ees tõnisevaka küünlad. Tõnisevakka viidi igast saagist väike osa ohvriks.

ERA II 5, 308 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Soosalu k. - Voldemar Erm < Teng, 58 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Arsti sõnad, üles kirjutand vanaisa järele. Pidavat aitama kõigi haiguste vastu. Kolm ingelt tullid otsekui püsti taevast maha, Jeesus läks nende vastu, küsis: "Kus teie lähte?" - "Meie lähme äkilist haigust aitama ja kurja vastu sõnu lugema. Jeesus tulge ka." - "Minge, minge, ma tulen ka." Kui on hommikust tulnud, lõunasse mingu, kui lõunast tulnud, õhtusse mingu, kui õhtust tulnud, põhja mingu. Jumala isa, Jumala poja ja Jumala püha vaimu nimel x x x.

ERA II 5, 402 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Enge k. - Voldemar Erm < Maria Reinson (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Legend "Puud rändavad". Veel mäletavad vanemad inimesed, et vanasti seisid Soosalu ja Mõisaküla vahel Kuraliku kruusimäel kõrvu kaks vana mända, mida rahvas kutsus Leenuks ja Liisuks. Need olid ümbruskonna rahvale pühad puud, nende juure viidi andeid ja neilt käidi haiguste vastu abi otsimas. Hiljem kuivasid puud ja teadmata kuidas olid nad ühel ööl põlema läind, nii et vaid mustad tüükad inimesi hirmutasid.

ERA II 5, 534/5 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Riimküla k., Kõrgemäe t. - Voldemar Erm < Riina Kusinski, 88 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mesipuu materjali peab raiuma noores kuus, aga mitte reedel ega kesnasel (kesknädalal). Neil päevil ei tohi ka puud kohale asetada. Soovitetavamad päevad on teisip, neljap ja laupäev. Mesipuud kohale asetades visati alla soola ja tõmmati käega rist sellele kohale.

ERA II 5, 537 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Metsküla k., Paisu t. - Voldemar Erm < Kaarel Kontav (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud võetakse maha vanas kuus.

ERA II 5, 567 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomal on lendav läbi löönd. Inimesel on südamerabandus.

ERA II 5, 567 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus või südame rambid olevat äkilise haiguse põhjuseks. Loomadest räägitakse ka ikka, et rabatud on. Öeldakse koguni lindav rabandus.

ERA II 5, 567 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Annamõisa as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Et lendav oleks läbi läind, ei teata.

ERA II 5, 567 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väline haigus ja rabandus. Lendvat ei tunta.

ERA II 5, 567 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõisaküla as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Varem rabandus, nüüd välline haigus.

ERA II 5, 569 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Ärma t. - Voldemar Erm < Mihkel Antson, 81 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahundid on eriline liik hunte. Hundiemal on esimest korda 12 poega. Igal järgmisel aastal sünnitab ta ikka ühe poja vähem. 12 aasta pärast olevat tal üksainus poeg ja see olevatki libahunt. Olevat ise pisike, aga kõige õelam. See ronivat loomal päraaugust sisse ja kiskuvat loomal soolikad välja.

ERA II 5, 569 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kõnnu k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olevat hundiks moondunud inimene.

ERA II 5, 569 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - kaudne nimetus mõne õhvakese looma kohta. Peenike ku libahunt!

ERA II 5, 569 (6) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõisaküla k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - pikk, peenike hunt, kes looma sisse poeb ja sisikonda sööb.

ERA II 5, 569 (7) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Enge k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olevat ilves, kes looma tagant lõhki kisub.

ERA II 5, 583 < Pärnu-Jaagupi khk. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulispää. Tuulekeere ehk tuulispask tuntud üle PJg kihelkonna. Samuti tuntakse vesipüksi Kaisma, Enge, Suigu ja Are vallas. Niisamuti tuulepesa.

ERA II 6, 157 (5) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad. Tiisikuse puhul soovitatud võtta üheksa (või kolm?) tuulepesa, need ära keeta ja siis seda vett sisse võtta.

ERA II 6, 157 (6) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pahlad, võmmid, kasekäsnad - nendega olevat hää kasvajaid vaotada.

ERA II 6, 163 (20) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanamehe kujul katk kõndind mööda maad. Öösel astund ta sisse majja, kus inimesed kõik magand. Katk tapnud ära kõik vanemad inimesed, kuid lapse, kes olnud kiigus, selle jätnud ta järele. (Sellest katkust puutumata jäetud lapsest kasvand "midagi iseäralikku." Aga kes see just olnud ja mis suhtes iseäralik, seda objekt ei tea öelda.)

ERA II 6, 168 (33) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maaluste puhul pesti süte veega ja valati see vesi pärast teiva aukudesse.

ERA II 6, 178 (5) < Rapla khk. < Võnnu khk., Ahja v., Lääniste k. - Richard Viidebaum < Kusta Hint, 55 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Reedesel päeval ei tohtind vanasti sauna kütta.

ERA II 6, 185 (2) < Rapla khk., Rapla v., Alu-Metsküla k., Viite s. - Richard Viidebaum < Jaan Viitberg, 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Suur kivi. Rapla alevi lähedal on tee ääres suur kivi. Kivi on Kõpsoni krundis, mispärast ta praegune nimetus/on/ Kõpsoni kivi. Selle kivi on Vanapagan visand Ohekatkust. Sõrmejäljed olevat kivis praegugi näha. Vanapagan tahtnud hunti maha visata selle suure kiviga.

ERA II 6, 201 (26) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sops sooja soone peale, raps raba augu peale, ää mine külasse poisi juure, maga kodu eide juures. (lauliku isa nii laulnud lapsi viheldes.)

ERA II 6, 206 (39) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mart Kemplis rääkis ikka seda juttu, et Rapla mõisa väljal - Mahlamäel olevat rahaauk. Tema ise olevat näind sääl tuld põlemas.

ERA II 6, 207/8 (42) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Kord olnud üks laubaõhtu. Inimesed saunast tulnud, maganud kõik põrandal, ainult üks vanatüdruk olnud parsil. Öösel tulnud inimese kujul katk sinna ruumi. Puudutand korra iga magaja külge, kes sellest kohe surnud. Tüdruk olnud parsil vagune ja arvand, et ega katk teda tea. Aga katk ütelnud tüdrukule: "Ma tean küll, et sa parsil oled. Jätan su seepärast hinge, et pead teised kõik maha matma." Tüdruk siis ikka matnud teised maha ja jäänd ise elama.

ERA II 6, 231 (42) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ka niisugune õpetus oli, et kase kasujaga (kase oks kohati jämedam, midagi puu seest välja kasvand) kasujat vaotada, siis kaduvat ära.

ERA II 6, 231 (44) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kadakamari olevat hää neeru- ja maksahaiguste rohi.

ERA II 6, 238 (48) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui keegi pimedas veel töötab, siis öeldakse: "Sa teenid tondile tubakaraha."

ERA II 6, 238/9 (49) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Peigmees ei tunne teiste seast oma pruuti./Ühel kihlusel juhtund nii, et peigmees, kui hommikul pruuti kiriku tahtnud viia, pole ära tunnud, misuke tema oma. Toas istund kolm naist vokkide taga: kaks õde ja nende vennanaine. Pakkund ühele viinapudelit, see hakand kangesti naerma, pole vastu võtnud. Olnud veel liiga noor, käskind pakkuda vanemale. Peigmees pakkund siis vanemale ja see võtnud puiklemata vastu. Seejärele sõidetud kiriku juure, asjad arenend oma loomulikku rada.

ERA II 6, 240/2 (51) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kosilase õnnetus viinapudeliga./Ühel peigmehel juhtund kosjaõhtul rumal õnnetus. Nad olnud parajasti pruudi ukse taga. Peigmees ulatand isamehele viinapudeli, tema pidand selle kätte andma. Isamees pistnud viinapudeli tasku. Kuid õnnetuseks olnud tasku põhi alt ära. Pudel kukkund plaksatades põrandale ja purunend. Nii peigmees kui isamees mõlemad ehmatand ära. Mis nüüd teha? Küllap ju toaski oli kosilaste tulekut aimatud - kust võtta uut viina? Viimaks mehed otsustand, et ei aita ikka miski muu, kui tuleb koju tagasi sõita ja uus viin tuua. Kodukoht pole kaugel olnudki. Kui aga ukse taga vaikseks jäänd ja toasolijad hiljem võõraste ärasõitu kuulnud, pruut läind hirmus rahutuks. Muidugi oli tal kahju, et kosilased ära sõitsid. Ja ega välimuselt see pruut "suur asi" pole olnudki. Pruut juba kahtlustand, et kas mitte võõrasema tulijaile kuidagi märku ei annud selleks, et tagasi pöörasid. Nutt juba tulemas, lugu igapidi kurb. Kuid varsti olnud mehed tagasi. Peigmees toond kottu uue viinapudeli, isamees jälle lasknud oma taskud kinni lappida. Viinad võetud vastu, kõik sobind väga libedasti. Pruudil häämeel kõige suurem, et kosilaste tulek siiski nii kurvalt ei lõppend, nagu oli kaldund juba arvama.

ERA II 6, 257/8 (4) < Rapla khk., Rapla vanadekodu < Hageri khk. - Richard Viidebaum < Tiina Tormer (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laps oli täis vistrikke ja ringutas palju. Arvati siis, et lapsel olevat koera viga. Laps viidi vihtlema. Ema istus lapsega ahju pääl. Vihtleja seisis redeli pulgal, andis ühe sapsu vihaga lapsele, teise ahju müürile, kolmandama koerale (koer kutsuti redeli alla). Nii taheti lüüa kolm korda. Koer aga ehmatas vihaga löömisest hirmsasti, tahtis kasvõi aknast välja karata. Ja vist ei saandki nad teda rohkem lüüa. Pärast koer oli eluaja arg ja kartis vihta kui tuld.

ERA II 6, 262 (5) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sea rohtu toodi Rapla apteegist - sea riiakast ja sea rakerdist, mis olnud ka üks rohi kahe nime all.

ERA II 6, 262 (7) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel naisel oli jalg haige, see toond omale apteegist underkrooni eli.

ERA II 6, 262 (9) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Küla kurat olevat ka rahva seas tuntud arstirohi.

ERA II 6, 262 (10) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üle üheksa või üle üheksakümne üheksa, see on ka arstirohi.

ERA II 6, 267/8 (24) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kodila jões, Kodila mõisa karjamaade kohal olevat üks sügavam koht, mida nimetatavat neitsi hauaks. Kord nimelt üks neitsi uppunuvat sinna. Ja enne uppumist nähtud sääl näkki vee pääl.

ERA II 6, 268 (25) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõdva kõrtsi juurest jooksvat mööda jõgi. Kõrtsmik kord näind, et näkk istund vee pääl ja ütelnud: "Mees, tule ruttu! Mees tule ruttu!" Natukese aja pärast sõitnuvat sinna kõrtsi juure üks lihunik Tallinnast, olnud ratsahobusega. Lihunik sidund hobuse puu külge kinni, võtnud enese alasti ja läind jõkke ujuma. Läind ja pole enam tagasi tulnudki - uppund ära.

ERA II 6, 323 (19) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui taheti teise loomi ära rabada, siis saadeti sinna tuulega rabanduse sõnad.

ERA II 6, 323 (20) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui uss nõeland, siis tuleb lugeda ussisõnu, et mürk ei tapaks. Niisugused vist olnudki ussisõnad: Kuldpea koorupea, tee-äärne, aia-äärne, mis sa mind nipid, mis sa mind näpid.

ERA II 6, 324 (23) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda
"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.

ERA II 6, 327/8 (28) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui neljapäeva õhtul panna magava tütarlapse voodi ette veeanum ja puupulgad risti põhja alla, siis magaja näeb öösi unes mõnda poissi ja vett ka. Jutustaja ise olevat seda näind, kui teised pannud tema voodi ette veenõu. Näind unes, et üks halli riietega poiss aidand tema üle kraavi. Siis poiss pannud temale sinna maha mingi kirja. Hakand seda unes ära võtma, sirutand käega, kuid käsi läind solpsti veeämbrisse.

ERA II 6, 331 (42) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi on ka üheksat seltsi. Nende arstimiseks korjatakse sellek. taimi.

ERA II 6, 336 (62) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kaks inimest näevad ühekorraga tähe langemist, siis peab kohe mõtlema mõnele soovile ja mustast villasest riidest kinni haarama. Kui seda saadakse teha enne, kui täht silmapiirilt kadund, siis läheb soov täide.

ERA II 6, 340 (78) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kunagi öösel k. 12 ajal tulnud Kalmumäest välja valge naine. Tahtnud, et keegi teda käega puudutaks, ent seda pole juletud teha. Vist juhtumisi läind mäest mööda summ inimesi. Et keegi pole valget neist julgend puudutada, siis langend ta mäkke tagasi raha kõlisedes.

ERA II 6, 341 (80) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda
Suur kivi. Rapla lähedal on tee ääres suur kivi. Selle Kalevipoeg visand sinna kunagi. Iga jaanilauba öösi olevat kivi all kuulda kella helinat. /Ka: E II 18 (106) < Rapla khk. - J. Liiv./

ERA II 6, 371 (5) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moa-alused tiksuvad seinas ja põranda all.

ERA II 6, 371 (6) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa hingab, siis maalused hakkavad külge. Kust arvatakse hakkanuvat, sinna viiakse leivaraasukesi ja soolateri.

ERA II 6, 371 (7) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moalusi arstitakse: Elavad (tulised) söed vette panna. See vesi kolm korda keerata ümber pea - vastupäeva - ja siis pesta. Hiljem vesi õue maha visata.

ERA II 6, 372 (8) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moalusi arstitakse: Soolaleivaga hõõruda, see kaotab ära.

ERA II 6, 372 (10) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Vanasti, et rabandust teine inime oli kadeduse pärast teind. Minu isal suri lehm järsku ära. Siis räägiti, et ristluu pealt läind auk sisse, kohe nagu oherdiga lastud. Säält see rabandus siis sisse läinuvat. Rabanduse vastu rohtu ei olnud. Kes suri, see suri.

ERA II 6, 378/9 (5) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Eiko t. - Richard Viidebaum < Mart Staub, u. 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kihlusel. Õpetaja küsind kihlusele tulnud noorpaarilt: "Kuidas te ka tuttavaks saite?" Pruut kohe kärmesti vastand: "Eks ikka laudil ja laada (lauda) peal!"

ERA II 6, 380 (9) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Eiko t. - Richard Viidebaum < Mart Staub, u. 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Mis on abielurahva kohus?" Üks noorpaar olnud õpetaja ees lugemisel, õpetaja siis küsind: "Kas te teate ka, mis noorerahva kohus on teha?" Pruut vastand: "Armastada ja lapsi muretseda."

ERA II 6, 396/7 (11) < Rapla khk., Rapla as. < Suure-Jaani khk., Taevere v., Tamme k. - Richard Viidebaum < Anu Kösler, 52 a.; Liisa Kösler, 46 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk. Kasetohust tehtud kaunis suur vakk, seisis rehetoa lael, korstna lähedal. Sinna viidi lõikuse ja loomatapmise puhul andeid. Igast saadusest ikka osa Tõnni vakale. Vahel käidi vaatamas, kas anded vähenend. Kui oli, siis peremehel hää meel, et Tõnn anded vastu võtnud (hiired, rotid ja kassid muidugi vähendasid, lisab jutustaja).

ERA II 6, 417 (11) < Rapla khk., Aranküla k., Vidriku t. < Juuru khk., Õreda m. - Richard Viidebaum < Gustav Bakman, s. 1852 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaaugud põlend vanasti kolm korda päevas.

ERA II 6, 430 (32) < Rapla khk., Hagudi k., Jüri-Jaagu t. < Juuru khk. - Richard Viidebaum < Mihkel Holm, s. 1856 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Maš maš kali spatju!" need olnud mingisugused nõia-sõnad, mida üks sadajalgsete panija ikka olevat ütelnud.

ERA II 6, 432 (1) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuleoksad. Need on puu sees järsku ülespidi kasvand. Ehitamise juures tulevad välja pöideldada. Kui seda ei tehta, siis tuleb selles majas tulekahi.

ERA II 6, 434 (7) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui ehituspuude mahavõtmisel puu tahab langeda päeva ette, siis seda ei tohi lasta sündida, puu peab langema ikka päeva taha, kas või kõva tuule sisse. Puud, mis maha võetud kõva tuulega ning lastud päeva taha, ei ussita ega koita kunagi. See käib okaspuude kohta.

ERA II 6, 434 (8) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kased tulevad maha võttes lasta päeva ette kukkuda.

ERA II 6, 435 (10) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tamm tuleb maha võtta ikka noore kuuga, siis puu seisab värske.

ERA II 6, 435 (11) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vana kuuga võsa raiuda, siis uut enam ei kasva.

ERA II 6, 435 (13) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õlgkatust hakatakse tegema, üks seob räästvihke, teine annab alt õlgi kätte. Siis kätteandja küsigu tegijalt: "Mis sa hakkad tegema?" Teine: "Ma siu varese jalgu kinni." Kui katust alustades nii räägitakse, siis varesed ei tule kunagi seda katust lõhkuma. Muidu aga, kes seda kunsti ei tea teha, sellel lõhuvad tihti katused ära. Ja kui korra lõhkuma hakkavad, siis on neid raske takistada.

ERA II 6, 437 (23) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad. Nendest tulevad pahad tuuled inimese külge (tuule vistrikud). Kui tuulepesa ära põletada ja selle tuha vee sees end pesta, siis ka tuulest nakand haigus kaob ära. Objekti sõnade järele olevat ka tuulepesad ise pahast tuulest puu külge hakand.

ERA II 6, 438 (26) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui see, kes sulle hobuse müib, pahema jalaga muljub hobuse jala pihta ja üteb: "Jo sa tuled mind jälle vaatama," siis hobune ei jää sinu juure, vaid jooseb kasvõi ketiga minema ja ükskõik kui kauge maa taha. (Selle vastu on rohi, aga väga kunsilik.)

ERA II 6, 439 (29) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorekuu reedel ereda päevaga karastet vikateid, siis lõigand hästi ja seisnud kaua vahedad. Kui sihukese vikatiga niita, kasvab hää ädal. Kui vanas kuus karastet vikatiga niita, siis see koht ädalat ei kasvata.

ERA II 6, 459/60 (5) < Rapla khk., Raela k. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Peeter Perman, u. 45 a., kingsepp (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Linnamägi - maalinna mägi asub Raiküla m. metsas. Säält jõest käidud raha otsimas. Vanajutt: Kui selge ilmaga sel parajal ajal maalinna nurgalt vette vaadata, siis paistvat jõe põhjas rahakast.

ERA II 6, 463/4 (1) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < meesinformant, keskealine (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lüganuse kihelkonnas Jäbara mõisa maas olnud kerstukivi, kivi, mis välimuselt täiesti kerstukujuline. Rahvajutu järele leitud säält kivi alt rahakast ja umbes 20 a. eest. Leidjaks olnud üks rootslane, kes sääl möldri Lehtmetsa juures suvitand. Too rootsimees hulkund sääl ringi tükk aega, kui ühel hommikul leitud, et kerstukivi ümber lükatud ja kivi otsa all neljakandiline auk, millest vist kast välja kaevatud. Kang ja labidas olnud kivi juures maas. Inimesed arvand, et küllap Lehtmets ja rootslane kaevasid välja. Rootslane sõitnud pärast seda minema ja Lehtmets eland nagu rikas mees kunagi. Vist leidnud rootslane Rootsimaalt mõne vana dokumendi, millel varandus üles tähendet, ja selle põhjal siin otsimas käindki.

ERA II 6, 470 (11) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a., Tiiu Ots, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lapsel pää olnud kärnas, siis pestud tuulepesade veega.

ERA II 6, 472 (20) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a., Tiiu Ots, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui väksel lapsel isu puudund, toodud apteegist isujuurt (~nisujuurt).

ERA II 6, 482/3 (14) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Paistetust vähendab, kui paistes kohale panna üheksa maasikalehte.

ERA II 6, 483 (15) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi - sea rasvaga nühkida ja rasv viia pärast sinna mätta alla, kust maalused hakand, siis kaovad ära.

ERA II 6, 489/90 (31) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuusiku mõisa pargis on üks hästi suur kuusk. Kärnelile kord unes öeldud, et mingu ta öösel k. 12 ajal kaevama säält suure kuuse juurest paekivi alt, sinna on peidet palju hõbetaldrekuid. Mees tõusnudki üles, et minna säält kaevama. Aga emand jälle juhtund ka üles ärkama ja küsind, et kuhu ta läheb. Kärnel jutustand talle oma unemäo. Läind siis kaevama ja töötand tüki aega sääl labidaga, kuid pole leidnud midagi. Muidugi seepärast ei leidnud, et ennem oma kavatsuse emandale teatavaks tegi. ERA II 6, 490/1 (33) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda/raha/Kapa-Kohilas kunagi üks sulane künnud põllul, kui mingis. plekitükk hakand sahka kinni. Sulane hakand sääl lähemalt vaatama, leind neli tükki hõbedat. Pärast peremees ajand sulase metsa hagu tegema ja läind ise kündma. Arvatavasti leidnud ta säält pärast veel paljugi hõbedat, sest endisest kehvast talumehest saand pärast rikas mees, kes ehitand omale kivist elumaja.

ERA II 6, 491 (34) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Eit kaapind enne surma oma raha leede tuha sisse. Ise ta ütelnud seejuures: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Minia jälle salaja kõrvalt näind, kuidas eit raha matnud, samuti kuulnud eide üteluse. Kui eit ära surnud, minia läind säält raha otsima. Otsind küll ja otsind, kuid pole leidnud. Võtnud siis surnud eide sülle, viind leede ja kaapind sääl tema käega tuha seest. Kohe leidnud eide peidetud rahavaranduse.

ERA II 6, 492 (36) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kirik. Olev ehitand Tallinna kirikut ja tahtnud torniotsa pilvetesse kinni teha, aga kukkund ise torni otsast enne maha, kui pilvetesse jõudnud. Surmasaand ehitaja nime järele kirik nimetet Oleviste kirikuks. Kui Olev torni otsast surnuks kukkund, siis ühest ninasõõrmest tulnud tal välja uss, teisest kärnkonn. Ja vanasti olnud Oleviste kiriku kõrval tänavakivisse raiutud selline pilt.

ERA II 6, 493 (38) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti - ikka pärast suuri sõdu - katk rännand mööda maad ringi, kepp käes. Keda ta oma kepiga torgand, see jäänd katkuhaigeks ja surnud ära.

ERA II 6, 517 (8) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. - Richard Viidebaum < Mari Vakermann, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui silmad haiged - kreegi küljest võtta tuulepesa ja ära keeta. Silmi tuleb selle veega pesta, siis saavad terveks.

ERA II 6, 522 (17) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. - Richard Viidebaum < Mari Vakermann, 67 a. (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Karu tõbi" Üks raskejalgne ema läind kuhugile hobusega. Seitse karutantsitajat tulnud vastu. Hobune hirmsasti kartnud, tahtnud lõhkuma hakata. Naine sellest ehmatand. Kui laps sündind, olnud "kolmest kõver" ja käind karu moodi. Olnud üks värdjas ja eland kui metselajas. Kui looma näind, siis tunnud sellest häädmeelt. Inimese moodi pole rääkind, vaid mõmisend kui karu. Pää olnud ka ebaharilik ja välimuselt üldse veider. Käidud mõne arstile ka näitamas seda last, kuid arstid pole osand teda aidata kuidagi. Suitsetet teda karu karvadega, see pole ka aidand midagi. Eland ta 19-aastaseks, siis surnud ära.

ERA II 6, 526 (4) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kusagil see olnud vanasti, et pühapäeva õhtul inimesed istund kõik toas koos ja aina mõistatusi mõistatand. Mõistatamine venind juba väga pikale, kuid pole tahtnud seegipärast veel lõppeda. Lõpuks saand kõik koledasti ehmatada: punaselauk hobune lükand päälmise ukselapi lahti, pistnud pää sisse ja ütelnud: "Mõista, mõista, mis see on?"

ERA II 6, 527 (5) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi saab arstida - lihtsalt püherdada õhtul kastese rohu sees. Alasti muidugi.

ERA II 6, 527 (6) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tiisikuse puhul ka olevat hää õhtuti kastes püherdada ja kust juua. Raudnõgese tee olevat ka hää.

ERA II 6, 533 (15) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k., Pilpa t. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas Airi Kuusk 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nääris ja jõulus toas olnud õled, põhud või heinad viia pärast kapsamaale ja põletati sääl ära, et siis suvel ussid ei tule kapsastele kallale.

ERA II 6, 539 (1) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastuse sõnad, mida mõned inimesed praegugi tarvitavat: Niiri nääri nikastand, ja luu oli põrund Ja veri oli karand...

ERA II 6, 539 (2) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalused hakkavad tuulest.

ERA II 6, 539/40 (3) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnadest (katke): mügadi-mägadi mättaasse, kügadi-kägadi künkaasse.…

ERA II 6, 541 (5) < Rapla khk., Raikküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti olnud siin Tõnni vakk, sinna viidud alati igast asjast esimest.

ERA II 6, 542 (7) < Rapla khk., Raiküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva (e. rabandus) kurja inimese saadetud haigus teise looma või inimese kallal. See saatja pidi olema õige kange mees või vanamoor, kel oli kuri sõna, ta nõidus ja manas ja siis saatis kohe nagu mingisuguse laengu minema. Kord olnud lehmad aia taga, kui lendva saadetud, siis aia teivad võtnud ka villerdama (maraskile), nagu haavli laeng oleks läbi läind.

ERA II 6, 605/6 (9) < Rapla khk., Kabala v., Suurküla k., Uustalu t. - Richard Viidebaum < Madli Uustalu, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui väike laps paigal ei püsind, vaid palju ronis või roomas, siis tehti talle ribistüki suitsu (söed labidal, ribist. sinna pääle ja laps siis suitsu sees hoida).

ERA II 6, 615/6 (7) < Rapla khk., Valtu v., Saksa k., Kõpu t. - Richard Viidebaum < Leenu Kensapa, 57 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noore kuuga on ikka kasulikum seemet kasvama panna, idaneb hästi.

ERA II 6, 625/6 (4) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui haotegemisel olnud tuul põhjast, siis maharaiutud metsa asemele uut pole kasvand, vaid kännudki kuivand ära. Kui aga tuul lõunast olnud, siis kasvand varsti jälle uued lepad asemele.

ERA II 6, 627 (8) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse vastu anti rabandusekivi, mida võis osta kas apteegist või rändavailt venelasilt.

ERA II 6, 651 (4) < Rapla khk., Valtu v., Saksa k., Uue-Põlma t. - Richard Viidebaum < Katariina Põlma, 55 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla alevi ligidal on suur kivi, mida praegu nimet. lihtsalt Kõpsoni kiviks, sest asub Kõpsoni maa-alal. Vana-õelus tahtnud visata selle kivi Rapla kiriku pääle, et kirikut purustada, kuid nii kaugele pole jõudnud visata, kivi kukkund enne alevit maha. Kivis olevat veel praegugi Vanaõeluse sõrmejäljed.

ERA II 6, 662 (5) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjatuulega ja "päeva ette" puu maha lasta, siis saab hästi kõva tarbepuu, mis ei lähe koitama.

ERA II 6, 662 (6) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügisel mihkle ja mardi vahel on kõige parem aeg kasepuude mahavõtmiseks.

ERA II 6, 662 (7) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanas kuus pole hää hagu teha - ei kasvata võsa. Aga kui noores kuus teha, uus mets kasvab varsti asemele.

ERA II 6, 668/9 (19) < Rapla khk., Vaiste k., Muru s. < Rapla khk., Järvakandi v., Kärpla k. - Richard Viidebaum < Jüri Karjaveski, 95 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui jutustaja alles poisike olnud ja Kärpla külas teenind, siis kord õhtul hobust karjamaale viies näind, et suure kivi ääres ("Raeli väravas") põlend tuli. Läind seda tuld lähemalt vaatama, kuid see pole enam midagi olnud. Pärast teised ütelnud: "Eks sääl ikka rahaauk põlend, mis see muud oli."

ERA II 6, 671/2 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Muru t. - Richard Viidebaum < Jüri Karjaveski, 95 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui seina sees tiksub, siis maa-alused kehravad.

ERA II 6, 673 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Koplearu s. - Richard Viidebaum < Enrik Valtman, 67 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla suur kivi. Kurat visand selle Ohekatkust Oore mägedest Rapla kiriku pääle, aga pole saand pihta.

ERA II 6, 690/1 (24) < Rapla khk., Rapla v., Raikküla k. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Mari Kärberg, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vigala kihelkonna Paljasmaa külas nähtud, et üks vanamees külind sinna midagi maha ja sellest tekkind suur katk ja kõhutõbi, palju inimesi surnud ära.

ERA II 6, 691 (25) < Rapla khk., Rapla v., Raikküla k. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Mari Kärberg, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiriku juures räägitud katku ajal, et mees sõitnud ratsahobusega ja visand maha mingisugust tolmu, mis katku tekitand.

ERA II 6, 697 (4) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändra pool olnud vanasti Tõnni vakad. Igas majas olnud üks vakk, kuhu igast saagist viidud andid. Vändra kirikhärrale see pole meeldind ja ta lasknud kord kõik ära korjata.

ERA II 6, 697 (5) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühel peremehel olnud sulane, kes pole sallind Tõnni vakka. See alati peeretand sinna vastu seina, kus teinepool olnud Tõnni vakk. Aga vat mis sündind: sulase perse läind kärna.

ERA II 6, 698 (6) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Majas olnud Tõnni vakk. Poeg võtnud naise, naine pole sallind niisugust vakka. Kui lehm piima toond, tahetud esimesest piimast osa Tõnni vakka viia, aga naine pole lasnud. Kord kui mehed kottu ära olnud ja naine üksinda ahju kütnud, võtnud ta vaka ja visand küdevasse ahju. Aga nii, kui ta visand, nii maja ungast löönd tuli välja ja põlend maani maha.

ERA II 6, 711/3 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k., Põltsama-Jaani t. < Rapla khk., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla suur kivi. Kui kirikuid ehitet, siis kurat öösiti lõhkund selle ära, mis päeval valmis tehtud. Aga kui kirikuid olnud palju ühekorraga ehitusel, siis vanakurat pole jõudnud enam kõiki lõhkuda. Katsund siis leida tehtud töö hävitamiseks muidki abinõusid. Kui Rapla kirikut ehitet, siis olnud parajasti ehitusel vist ka Pärnu-Jaagupi kirik. Ühel ööl kurat pidand Kalbu küla kohal aru, et kumma kiriku juure õige minna, kas Raplasse või Jaagupisse. Mõlemis ära käia, see läind talle paljuks. Võtnud siis maast suure kivimüraka ja tahtnud selle Rapla kiriku pääle visata. Arvand ise, et kui see pihta trehvab, siis on kõik laiali, aina sodi ja puru taga. Aga näe, kivi kukkund natuke maad siinpool Rapla kirikut maha ja on veel praegu sääl tee ääres. Kuradi näpujäljed on kivis näha.

ERA II 6, 722/3 (5) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k., Põltsama-Jaani t. < Rapla khk., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti, kui katk olnud ja mööda maad ringi käind, siis kõik kohad olnud täis haigeid ja surnuid. Ühes mõisas olnud kõik haiged ühte kokku toodud. Nende keskel olnud ainult üks terve, kes haigeid ravitsend. See ainuke terve näind välja vaadates: rehe poole tulnud eemalt mööda teed hallis riides mees. See ravitseja joosnud põhu lattu eest ära. Katk tulnud rehte sisse, kepp käes. Keda ta oma kepiga torgand, see surnud kohe ära, keda pole puutund, see jäänd elama. Siis teind vaheukse lahti ja vaadand pimedasse lattu - tal olnud teada, et üks sinna varjule jooksnud. Kuid sinna sisse seda ühte otsima pole läind. Seisnud uksel ja ütelnud kolm korda õudse häälega: "Üksainumas on aga veel jalal." Siis läind jälle edasi. Eks vaimul olnud ikka vaimu silmad, ega ta muidu poleks teda ära näind.

ERA II 7, 13 (12) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste ohuks on: kaapida vette mõne hõberaha küljest, sellele juurde veel süsi kolmelt tuleasemelt, ja sellise veega pesta neljapäeva õhtuti. (Jutustaja sõnade järele olevat see üks väga kindel ja järeleproovitud ohutamisviis, mis praegugi tarvitusel.)

ERA II 7, 13/4 (13) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja praeguses elukohas on elumaja lähedal saun. Säält võivat tihti saada ihu pääle peeneid vistrikke. Tähelepanekud näidand, et vistrikke saab siis, kui enne vihtlemist panna viht ahju otsale sooja. Kõnealuseid vistrikke on ohutet soola ja leivaraasukestega hõõrudes. Pärast hõõrumist on puru visatud osalt vastu tuult, osalt ahju pääle.

ERA II 7, 14 (14) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustajal olnud kord tüdruk (teenija), kellele ei tea kust suured paisetaolised "mürakad" kasvand ihu pääle (sinised kupud, kuid pääd mitte mädased). Siis ohutet järgmiselt: võetud näpuga mulda üheksast mutimulla hunikust, muld segatud veega, millega ihu pestud. Pärast pesemist vesi kallatud (toast põhja poole minnes) üheksa tugiteiva alla. (Juures joonis tugiteivastest)

ERA II 7, 15 (15) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapse maaluste vastu on kõige lihtsam oht järgmine: võtta üheksat seltsi viljateri (herneid, ube, nisu, otri jne), nendega vaotada haiget ihu. Pärast need terad panna põhjapoole tugiteivaste alla.

ERA II 7, 31/2 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. - Richard Viidebaum < Madli Saalmann, u. 40 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste oht. Otsitakse põllult 9 maaluse kivi, need tehakse kuumaks ja pannakse siis vette. Sellele lisatakse 9 sütt. Kui kivid vette lastakse, siis inimene (haige) olgu otseti veenõu pääl, riie üle, et saaks auru. Kui auru tehtud, võetakse 9-t seltsi viljateri, vaotakse nendega mööda haiget ihu. Pärast viiakse kõik arstimisvahendid põhja poole aia tugiteivaste alla.

ERA II 7, 32 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. - Richard Viidebaum < Madli Saalmann, u. 40 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügeliste arstimises on hapendet paakspuukoori üheksa päeva piima sees.

ERA II 7, 34/5 (2) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul pandi vette mõni kuum maaluse kivi, 9 põlevat sütt ja näputäis soola. Selle veega tuli pesta. Pärast pesemist vesi tulele kallata.

ERA II 7, 35 (3) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti ka - maaluste puhul - võeti soola, kaabitud hõbedat ja leivaraasukesi, selle seguga hõõruti mööda ihu. Pärast viidi puru kas kolme hari mätta alla või seisva vee sisse.

ERA II 7, 35 (4) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui kivimaalused on (kivilt saadud), siis tuleb korjata kivisamblaid, need ära kuivatada ning suitsetada.

ERA II 7, 35 (5) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kolm maaluse kivi ahju panna ja päris tuliseks-punaseks ajada. Siis vette panna, kuhu lisatakse veel kivisamblaid. Selle veega pestes on mõni maalustest lahti saand.

ERA II 7, 43 (3) < Märjamaa khk., Orgita-Paaduotsa k. - Richard Viidebaum < Villem Veltmann, sepp (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanas kuus puude küljest oksi raiuda, see paneb puud põdema. Kui aga noores kuus oksi raiuda, siis annab see kasvamiseks uut hoogu.

ERA II 7, 50 (11) < Märjamaa khk., Orgita-Paaduotsa k. - Richard Viidebaum < Villem Veltmann, sepp (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puude mahavõtmisel olevat sest lugu küll, kas vastutuult või allatuule maha lasta - teine pakatavat, teine mitte, kuid missugune pakatab, seda jutustaja ei mäleta. Teistelt sellist arvamust on kuulnud.

ERA II 7, 80/1 (7) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees ja naine läind pühapäeva hommikul kahekesi kiriku. Üle heinamaa läind. Ja eks üks võõras mullikas söönd selle mehe heinamaal. Mees ütelnud: "Ma raban selle ää." Naine keeland: "Mis sa tast siis rabad. Me lähme ju ise lauakiriku ja mullikas jääks siis siia vaevlema." Mees vastu: "Aga ma pean ta välja saatma." Naine: "Noh kui sa just pead, saada siis kivi sisse." Mees saatnud siis kivi sisse selle kurjuse ja kus läind kohe, et kivi tükid taga. No ei tea mis siis veel mullikast oleks järele jäänd!

ERA II 7, 88/9 (28) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha koldes. Vanaeit olnud suremisel haige. Kui teised toast ära, kobind ta voodist välja, läind kolde äärde ja matnud sinna oma rahavaranduse. Ise ütelnud seejuures: "Kelle käed on pand, selle käed võtvad." Aga mini jälle teisest toas kuulnud eide toimetust ja sõnu, mis ta seejuures ütelnud. Kui vanaeit siis varsti ära surnud, mini hakand otsima raha. Kuid pole leidnud. Teind siis tõotuse kohaselt: võtnud surnud vanaeide sülle ja viind kolde ette, sääl kaapind tema käega kolde põhjast ja niimoodi saandki kätte eide peidetud raha.

ERA II 7, 90 (30) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakast. Vana-Vigalas - mõniteist aastat tagasi - üks teomees leidnud põllult rahakasti. Olnud lükatava kaanega kast ja nii madalas mulla all, et harksaha otsa hakand kinni. Kasti sisuks olnud kuppe, paatreid (viis-kuus raha koos, kaelailustus) ja mitmetsugu raha. Eks kubjas jälle juhtund säälsamas ligidal olema ja rahakast pole tema silme eest varjule jäänd ühti. Võtnud ära selle, viind mõisa valitseja kätte. Valitseja aga olnd sihuke juhm mees, et pole teomehele mitte leidistki annud.

ERA II 7, 108 (5) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orgita Paaduotsa küla lähedal on hiiemägi. Kui siin veel koodi rahvast või paganaid eland, need sääl käind ohverdamas. Hiiemäel on suur kivi, mille all pidavat olema rahakast. On käidud säält otsimas ka, kuid pole midagi leitud.

ERA II 7, 108/9 (6) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orgita Suurkülas Kalmu sauna lähedalt põllult on kunagi tulnud välja suur hulk vanu rahasid.

ERA II 7, 116 (23) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jeesukese käpp ehk üheksapäeva lehed, neid tuleb panna haudund varvaste vahele - kohe paraneb.

ERA II 7, 118 (28) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Mees ei oska kihlusel "issameiet" lugeda./Kord mees pole kihluse ajal issameiet osand lugeda ja valetand, et hambad valutavad. Siis naine lugend mehe eest.

ERA II 7, 126 (6) < Märjamaa khk., Orgita-Suurküla k., Laasi t. - Richard Viidebaum < Andres Sarapuu, u. 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Põhjatuulega mahavõetud puud ei lähe koitama.

ERA II 7, 157 (1) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa pääle maha istudes tuleb enne sülitada kolm korda, siis maalused ei hakka külge. Kui istudes sülitamise unustad, siis sülita üles tõustes.

ERA II 7, 160 (9) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vigalas on Maivälja lage vana lubjaahju varemega. Sinna palju inimesi eksis ära. Ei tea, mis vaim seal oli. Kust teekäija minema hakand, sinna tulnud varsti tagasi jälle.

ERA II 7, 161 (12) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised väga näitavad, siis selle järel tuleb külma.

ERA II 7, 164/5 (18) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahalaenamine täkksaadanalt. Üks vanamees jutustand, et keegi laenand kuradilt suure kastitäie raha. Kui mees läind raha tagasi viima, oodand ja koputand tükk aega ukse taga (kus ukse taga see olnud, seda jutustaja ei tea. R.V.). Viimaks üks teind ukse lahti ja küsind: "Kellele sa tood?" Mees: "Sellele täkksaadanile ikka." Põrgul.: "See juba ammu maha löödud." Mees läind siis rahakastiga koju tagasi.

ERA II 7, 165 (20) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk. Vanasti katk käind mööda maad halli vanamehe näol. Keda vanamees kepiga puutund, see jäänd katkuhaigeks.

ERA II 7, 169 (2) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a.; Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valgu mõisa lähedal olnud Liivassoo suur kivi. Vanasti räägitud, et sääl all rahaauk. Aga üks mees vist olnud sääl alati vahtis, et keegi raha pole kätte saand.

ERA II 7, 169 (3) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a.; Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valgu mõisa heinamaades on Sõela allikas. Sellest räägib vanajutt, et sääl olevat sõelatäis kulda. Punane koer ja uss olnud seda kulda valvamas.

ERA II 7, 173 (20) < Märjamaa khk., Valgu v., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kadakatega suitsetades jälle korjatud kadakaid kolme saksa maa päält.

ERA II 7, 175 (30) < Märjamaa khk., Valgu v., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul - viska sinna kohta soola, kust arvad hakkanuvat.

ERA II 7, 175 (31) < Märjamaa khk., Valgu v. - Richard Viidebaum < Ants Virma, u. 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui oled metsa ära eksind, siis pintsak, pluuse või särk, mis seljas juhtub olema, keera kohe pahempidi, siis leiab õige tee kätte.

ERA II 7, 177 (37) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soolatüügaste rohud. Sellenimelistel rohtudel on vars seest tühi ja piimane, säält tuleb pigistada piima ja määrida soolatüükaid.

ERA II 7, 190 (6) < Märjamaa khk., Orgita k., Paadu t. - Richard Viidebaum < Liisa Lund (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui väljas pesta, siis saavat maalusi. Nende arstimiseks vaja võtta: leivapuru + soola + kaabitud hõbedat, sellega ihu üle rullida ja pärast puru vastu tuult visata.

ERA II 7, 190 (7) < Märjamaa khk., Orgita k., Paadu t. - Richard Viidebaum < Liisa Lund (1928) Sisestas Katre Kikas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel perenaisel poeg haige, punased plekid jalgadel. Ema käind targalt rohtu otsimas - ennem olnud paljudelt arstidelt toodud, kuid nende rohtudest pole abi olnud. Tark või maa-arst valmistand rohu, käskind sellega määrida, pärast aga ülejäänd rohi kallata toa põranda alla ja seejuures ütelda: "Tere, maaisandad, tere, maaemandad, andke Jaani jalge tervis kätte, ma annan teile valged." Kui nii arstitud, jalad saand varsti terveks.

ERA II 7, 199 (21) < Märjamaa khk., Lümandu k., Aru t. - Richard Viidebaum < Liisu Leiter, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluseid hõõruti soola ja leivaraasukestega neljapäeva õhtuti. Pärast puru pandi mitmesse kohta: 3 tuleasemele, visati vastu tuult, pandi tugiteivaste alla.

ERA II 7, 199 (22) < Märjamaa khk., Lümandu k., Aru t. - Richard Viidebaum < Liisu Leiter, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluse kivid tehti tuliseks, kui maalused olid, pandi vette, inime võttis rätiku ümber ja laskis omale seda auru.

ERA II 7, 231 (1) < Märjamaa khk., Sipa v., Sipa k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Umpse allikas olevat Sipa k., Kärsa t. heinamaas. See olnud päält peaaegu kinni kasvand, teivas seisnud püsti sees. Seda allikast peetud vanasti tähtsaks. Kord üks vanamees tulnud tema juure: tulgu näidaku, kus on too allikas. Juhtind siis sinna. Mehel olnud pudel kaasas, mille sees arvatavasti mitmesuguseid ohte. Mees löönd pudeli puruks vastu teivast, mis olnud püsti allikas. Üldse olnud ses allikas palju pudeleid. Nendega viidud sinna mitmesuguseid ohutamisvahendeid, et siis pidand mõjuma parandavalt.

ERA II 7, 232 (2) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul: leivapuru, soola ja hõbevalget (kaabitud hõbeda puru) võtta ja sellega hõõruda mööda ihu. Pärast panna see puru pudelisse ja viia Umpse allikasse (üldse niisugusesse allikasse, kust vett välja ei jookse).

ERA II 7, 232 (3) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veel on maalusi hõõrutud siidiga ja see siiditükk viidud pärast samuti allikasse.

ERA II 7, 232 (4) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti on maalustele tehtud tärniliste kivide auru (9 kivi kuumalt vette panna). Auru on tehtud neljapäeva õhtul ja vesi pärast kallatud põhja poole tugiteivaste alla.

ERA II 7, 244/5 (5) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928)
Lapsetapjast. Tüdruk tapnud lapse, tahnud aga siis matta surnuaiale, muidugi salaja, kui teised ei näe. Tahtnud esiti viia Kullama surnuaeda. Öösel läind lapsega, kui jõudnud ühe oja äärde, must koer olnud vastas, see pole lasknud edasi. Ja tüdruk pole saandki minna. Teisel ööl läind jälle välja, lapse laip nurudesse mässitult süles, et matta see Märjamaa surnuaiale, kuid jälle sama must koer olnud teel vastas. Viimaks tüdrukul viimne häda käes: ei saa kuhugi matta. Tahtnud matta kodus uue haopinu asemele, sääl jälle must koer ees. Nii palju ikka saand, et vana haopinu asemele prahi sisse peitnud ära. Kuid kevadel teised läind puhastama haopinu aset ning leidnud säält lapse laiba. Perenaine nutnud selle leiu puhul: "Mis see tüdruku pime hull sedasi tegi. Ma oleksin meeleldi võtnud omale kasulapseks. Üksainuke poeg mul on ja enam vist ei saagi..."

ERA II 7, 245 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt hakkavat mahamurtud loomi taguotsast sööma, aga päris hunt asub ikka kõige enne kõri kallale. Vahest loom polevatki päris surnud olnud, kui hunt tagumised reied ära närind (s.t. libahunt).

ERA II 7, 246/7 (7) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkijutt. Kõrts olnud peaaegu jõe kaldal. Kõrtsmik seisnud päeval kõrtsi ees ja vaadand ringi, kui korraga hakand silma, et jões - kohe vee pääl - istund naisterahvas. See nagu rindu loopind üle õla ja ütelnud ise korduvalt: "Tund on täis, aga meest ei ole! Tund on täis, aga meest ei ole!"... Mõne silmapilgu kõrtsmik saand vaadata, kui kadund äkisti ära. Kõrtsmiku pannud mõtlema see nägemus, et mida see võiks õige tähendada... Ega pole läinudki paljut aega, kui kõrtsi juurde tulnud võõras mees hobusega ja tahtnud minna jõele. Kuid teisi võõraid olnud ka sääl ja kõik hakand keelama, et ei tohi minna, on nähtud sihukest imelikku nägemust ja kes teab, mis see lõpuks võib tähendada. Kui mees ikka kangesti tahtnud jõele minna, teised viind ta tuppa ja hoidnud sääl kinni. Valvatud hoolega seda võõrast, et ta välja ei pääseks. Ja kõiki muidugi huvitand suuresti, mis saab näkineiu kuulutusest "Tund on täis, aga meest ei ole!" Viimaks võõras hädaldama: "Laske ma lähen joon sealt jõest, mul hirmus suur jänu." Kuid teised pole teda ikka välja lasknud. Hää küll, kui jänu, vett võid saada. Keegi läind toond toobiga jõest vett. Kui võõras sellest joond, kohe surnud ära.

ERA II 7, 281 (5) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. - Richard Viidebaum < Ann Särg, s. 1851 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügiliste vastu. Punase lehma piimas hapendada paakspuu koori, selle vedelikuga määrida pärast vihtlemist.

ERA II 7, 283 (9) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. - Richard Viidebaum < Ann Särg, s. 1851 (1928) Sisestas Pille Sääsk, 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanakuu reedel teha luuda, siis niisugune luud kaotab ka kirbud toast ära.

ERA II 7, 293/4 (2) < Märjamaa khk., Lümandu m. - Richard Viidebaum < Mari Nortman, s. 1868, Kai Hiiop, u. 60 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karukivi (Karukibi). Suur lai kivi Lümandu metsas, millel vanasti olnud nagu paejalg all. Kivi teine ots olnud maast nii kõrgel, et lapsed jooksnud alt läbi. Mõne vana jutu järele olevat sinna kivi alla maetud üks Rootsi kindral ja temale kulda kaasa pandud. Mõned olevat sääl isegi kaevamas käind, kuid et midagi oleks leitud, seda ei tea.

ERA II 7, 296 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluse rohte. Üheksa tärnilist kivi vette panna tuliseks tehtult ja siis seda auru lasta.

ERA II 7, 296 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üheksa sütt, mis enne piiratakse ümber inimese pea, vette panna. Sinna lisaks veel hõbeda kaabet, soola ja leivaraasukesi. Haige sülitand kolm korda sesse segusse ja pesnud siis ennast.

ERA II 7, 297 (4) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lümandu allikas on Lümandu mõisa ligidal heinamaades. Sinna on vanasti viidud hõberaha ja end pesemas käidud. Kel maalused olnud, käind sääl end pesemas ja visand pärast hõberaha vette, saand kohe terveks. Mitmesuguste haiguste vastu aidand selle allika vesi. Aga kes raha pole viind, see pole abi saand. Üks varastand säält kord raha, see pole terveks saand. Ka seda räägitud, et kes säält raha toob, peab jälle tagasi viima, ei saa omale pidada.

ERA II 7, 297/8 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakirst leitud. Lümandu heinamaadest on kunagi leitud rahakirst. Aga need, kes selle raha säält ära toond ja tarvitand, olnud väga õnnetud inimesed. Enamasti olnud kõik päris- ja poolpimedad. Ja üldse surnud välja see suguselts. Mehed jäänd kõik vanakspoisiks, üks küll abiellund, kuid õnnetult: mees surnud, lapsed kadund ka ükshaaval ära. Lõpuks olnud veel üks Mardi-nimeline neist järel, see ütelnud sageli: "Mis nad sest tooma läksid, kas mina sest midagi kasu olen saand..."

ERA II 7, 298 (6) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamõisa külas, Mihkli talu juures ühe eidele öeldud unes: "Võta õhtul vaskkang, tule otsi, siin on raha." Kuid eit pole õhtul otsima läind ja pärast pole ka säält midagi leitud. Too olnud ise üks saunanaine, nüüd ka juba surnud.

ERA II 7, 299 (7) < Märjamaa khk., Vanamõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1885 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katku ajast. Katku ajal on mõned inimesed eland maa all. Üks mees läind ka, teised ütelnud: "Kui haige oled, ära siis tagasi tule." Mees eland kaua aega ära, pole julgend välja tulla. Kui siis jälle maa pääle tulnud, kõik kohad olnud surnuid täis. Hundid jooksnud ringi, inimkintsud suus. Katku järel olnud väga vilets elu. Maid on haritud puusahkadega, milledele terade asemele pandud kitse sarved.

ERA II 7, 303 (1) < Märjamaa khk., Setküla k., Siima t. - Richard Viidebaum < Kaarli Siiman, 65 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuu tuleb raiuda vana kuu ja põhjatuulega - seda ma usun küll; saab kõva puu, ei lähe koitama.

ERA II 7, 312 (4) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Märjamaa khk., Sipa k. - Richard Viidebaum < Ann Muld, s. 1864 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kurat ehitab kirikut/Kurat pidand kord aru, et hakkab endale ka kirikut ehitama. Valind välja ilusa koha ühele mäele ja tassind kivid kokku. Aga kukelaul hirmutand Kuradi säält enne minema, kui kirik valmis saand. Kui kurat kukelaulu kuulnud, ütelnud oma abilistele: "Lähme nüüd minema, ei me änam või olla!" Aga kus mäele kurat omale kiriku tahtnud ehitada, seda jutustaja ei tea.

ERA II 7, 334 (6) < Hageri khk., Kohila v., Salutaguse m. < Tallinna l. - Richard Viidalepp < Anni Laurberg, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hiidlaste anekdoot. Hiidlased isekeskis. Madise-nimelisele mehele öeldud: "Madis, eks sa vilista ka." - "Ma ei oska." - "Aga kuule, Madis, su tütar on ülekäte läind!" - "Kumb?" - "Mõlemad!" Madis vilistand üllatuse tõttu pika joru.

ERA II 7, 340 (2) < Juuru khk., Juuru v., Pirgu k. - Richard Viidebaum < juhuslik informant (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maalused olnud, siis pestud kolm neljapäeva õhtut süteveega. Üheksa sütt pandud vette ja kaabitud sinna lisaks hõbedat.

ERA II 7, 456 (7) < Helme khk., Kärstna k. - Eduard Treu < Ann Kustavus (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kärstna mõisa lähedal, Mustla alevi poole viiva tee ääres asub kiviahervare, kus vanarahvas teab olnud olevat Rilli talu. Selle talu ahervartes käivat vanapagan raha sulatamas, sest mitmed olevat näinud sääl kohal sinist rahatuld. Ka leiduvat ahervarte all praegugi veel raha. Teda saavat kätte ainult juhatamise järele. Pidavat teatud kohale kolm korda pahema jala kannaga lööma ja kivi üles tõstma. Kohe ilmuvat vana pada nähtavalle. Kellegile olevat raha ka juhatatud, kuid mees pole julenud teda säält ära tuua ja rikkus ootavat praegugi veel omandajat.

ERA II 7, 457 (4) < Äksi khk., Kärkna v. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi on haigus, mis ilmub suure külmavärinaga. Arstitakse luuaga pekstes ja ähvardavate sõnadega, lootes, et haigus siis haigest lahkub.

ERA II 7, 457 (6) < Äksi khk., Kärkna v., Aru-Madise t. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav või lindva olevat niisugune äkiline tõbi, mis lööb kui kuul loomast läbi.

ERA II 7, 458 (1) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi käinud aastate viisi inimest vaevamas, kadunud viimaks iseenesest.

ERA II 7, 458 (2) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra käinud ühel tüdrukul hall kallal. Läinud see tüdruk oma tädi poole külla. Tunnud sääl haigusehoo pääle tulevat. Tädi viinud tüdruku aita ja pannud ta sääl takukirstu, arvates, ega haigus teda säält leia. Vaevalt olnud tädi aidast lahkunud, kui juba keegi hõiganud: "Anne, Anne." Anne olnud tüdruku nimi. See olnudki haigus.

ERA II 7, 459 (3) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Paljud haiged tõendavad, et haigus neid enne kallalasumist hüüdnud.

ERA II 7, 459 (5) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühele haigele antud jälle pahema kinga kontsa seest kust (kuidugi halli põdejale) ja saanud terveks. Tänanud ikka pärast hää rohu eest ja küsinud sageli, mis rohi see küll pidanud olema. Aga rohu nime ei tohi ju haigele öelda, muidu kaotab ta oma mõju.

ERA II 7, 460 (7) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspooliku puhul tuleb võtta kasetoht, vajutada sellega sammaspoolikule, teha pääle viisnurk ja visata see siis tulle. Põlemist ei tohi haige ise vaadata, vaid peab kohe selja pöörama ja välja minema.

ERA II 7, 460 (8) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ka olevat sammaspoolikuid tuulehernestega arstitud.

ERA II 7, 461/2 (2) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendiks olevat moondunud inimen nõidumise teel. Eriti palju nõiutud soendeiks pulmade ja muude perekondliste pidude puhul. Korra muudetud kogu pidurahvas hunteks.

ERA II 7, 462 (3) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendist (libahundist) vabanenud inimene siis, kui saanud inimeselt mõne asja.

ERA II 7, 464/5 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kasepuu tuleb raiuda vanal kuul, kuusepuu noorel. Kui kasepuu raiutakse noorel kuul, siis on ta raske, vettiv ja üldse ei ole nii hää. Samuti on lugu kuusepuuga, see tuleb ikka noorel kuul raiuda. Seda asjaolu tulevat metsamaterjali raiumisel ikka tähele panna. Vanasti saanud valitsuski sellest asjast aru ja lasknud puud ikka hääl ajal raiuda ja välja vedada, siis seisnud ka ehitused kaua. Nüüd ei olevat sellest midagi. Inimesed raiuvat metsa, kuna ise tahtvat, aga vaata: paar aastat ja majal vamm sehes! Kes vanast seda nägi. Maja seisis viiskümmend, sada aastat, ei mädanenud ega kedagi, palgid nii kõvad kõik. Sedasi pidavat ka mesipuu materjali hankima, kui ei taheta, et mesipuu saab halb ja rõske.

ERA II 7, 471 (21) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi lahkuvat inimesest hirmutamise tagajärjel.

ERA II 7, 472 (1) < Äksi khk., Vedu v., Variku t. - Eduard Treu < Sepp (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Asi olevat ikke nii, et kasepuu tulevat raiuda vanal, kuusepuu noorel kuul, siis seisvat ta kaua ja püsivat täies hääduses. Nii maksvat see ehituste nii ka mesipuu tarbepuude kohta. Praegusel ajal lagunevat sellepärast elumajad ruttu, et ei panda tähele kuude vahet materjali raiumisel. Mesilane olevat õrn loom ja tahtvat erisugust hoolitsemist. Ta surevat rõskes mesipuus ruttu.

ERA II 7, 477 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaevust vahib vastu näkk.

ERA II 7, 477 (4) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi riie üle pää olla, muidu tuleb vanapagan ja poeb riide alla ning välk lööb siis sisse.

ERA II 7, 477 (5) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal peab risti ette lööma.

ERA II 7, 481 (15) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord nõiutud üks naine libahundiks. Ta jooksnud metsa, käinud vahest ka metsast väljas suurel kivil oma last imetamas. Sel ajal pannud ta ikka oma hundinaha kivile. Ükskord tark annud nõu, et enne tema tulekut aetagu kivi heledaks, et siis, kui ta oma hundinaha pääle paneb, selle kõrvetab. Nii tehtudki. Pääle selle saanud naine jälle inimeseks.

ERA II 7, 481 (16) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord jälle käinud üks tüdruk ise libahundiks. See söönud kõigi inimeste varsad ära, kelle pääle aga vihane olnud. Kord vihastanud teda peremees. Tüdruk jooksnud selle järele kohe metsa, aga peagi tulnud hunt ja murdnud peremehe koplis varsa maha.

ERA II 7, 482 (18) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva või lindva lööb looma äkki läbi. See on sama mis rabandus.

ERA II 7, 557 (5) < Äksi khk., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Konstantin Proosa, 13 a. (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, varesel valu, varesel valu, harakul haigus, mustal linnul muu tõbi. Minu lapse kõht tervest (terveks).

ERA II 7, 565 (11) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesel valu, varesel valu, harakal haigus, kirjulinnule kellatõbe. mustalinnule muud tõbe. Tõbi tulgu, teine mingu, kolmas upile oodaku - minu lapse jalg saab tervest.

ERA II 7, 590 (5) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kellegile näidatud kunagi öösel unes, et sääl ja sääl tee ääres kiviposti juures olevat peidetud raha. Mees läinud vaatama ja leidnudki.

ERA II 7, 590 (6) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühele juhatatud jälle metsa tamme juure alla. Olevat sügaval. Kättesaamiseks pidavat minema keskööl ja üksinda.

ERA II 7, 591 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahapotti valvavat küll palju hirmutisi, aga karta ei maksa neid ühtegi. Mehel pole verd olnud seda ära tooma minna.

ERA II 7, 591 (8) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord ilmutatud kellegile unes, et sääl ja sääl on raha, toogu ära, ärgu midagi kartku. Mees pole ikka julenud minna. Viimaks öelnud ta unes mehele, et ta olevat varguse eest ära nõiutud ning ei saavat enne oma needusest lahti, kui keegi ta rahapaja välja kaevab. Mees pole ikka julenud minna, arvanud, et kes teab, mis sest veel võib tulla.

ERA II 7, 595 (1) < Äksi khk., Vesneri vanadekodu - Eduard Treu < Hull Mari (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigus olevat tulnud näljast. Ta pannud inimese kangesti värisema ja hüüdnud pääle tulles isiku nime.

ERA II 7, 599/600 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees elavad veel näkid. Eriti aga jõgedes ja tiikides. Olevat teda küllalt nähtud istumas vees kivil. Ta olevat inimese vaim - pigemini küll surnud inimese vaim, kes naise- või meesterahva kujul end vees mõnel kivil näitab ja suplejad vee alla kisub, neilt hinge röövides. Jutustaja ise näinud ka kord näkki vees. Olnud kord niisugune pool sondund hommik. Jutustaja olnud siis veel tütarlaps ja käinud karjas. Ta istunud tiigi kaldal, mis ta karjamaa lähidal olnud ja vahtinud vette. Korraga tulnud tal kangesti uni pääle. Tema ikka püüdnud ärkvel olla, aga uni olnud võimsam ja kiskunud ta enesega. Viimati ärganud ta ja näinud teisel kaldal alasti inimese kivil istuvat. Tema vaadanud sinna ja näinud, kuidas too olend aegamööda vette kadunud. Pärast kuulnud ta, et samal hommikul olevat sinna tiiki uppunud ka üks mees, kes läinud sinna uppuma. Ju see ikka näki töö oli.

ERA II 7, 600/1 (7) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti olevat jälle eksitajaga. Eksitaja olevat ka inimese vaim, kes käivat elavaid nende töis segamas. Mõnikord ei oska inimene päris tutvat teed mööda minna, vaid eksib. See sündivat eksitaja läbi. Inimene ise ei näe harilikult sarnast eksitajat. Siin aitavad ainult pühitsemise sõnad, nagu Issameie ja sarnane ütelus: "Kos sa siis olid, kui Kristus sündis?" Need sõnad aitavat.

ERA II 7, 607/8 (5) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Eksitaja olevat küll päris kindlasti olemas. Ta olevat ikka üks vaim. Vanasti polnud ju kella. Siis täitnud kella aset küünal. Küünal põlenud tunni jooksul teatud hulga, mille järele siis aega otsustatud. Aga tol ajal pole osatud arvestada asjaolu, et kuumas toas põleb küünal palju kiiremini kui külmas. Ükskord uueaasta ööl tahtnud talu rahvas sõita kiriku. Oodanud, kuni küünal põlenud läbi ja hakanud siis minema. Aga küünal põlenud toasoojuse tõttu palju rutemini läbi kui harilikult ja siis tulnud minek vähe enne keskööd. Nad sõitnud paar versta nurme mööda edasi - küll ikka kiriku poole. Mida kaugemale edasi sõitnud, seda ilusamaks läinud tee. Aga imelik lugu. Kiriku juure olnud ainult kolm versta, aga sinna ei jõudnud. Nad keerutanud nurme mööda ringi kuni hommiku valgeni, alles siis märganud nad, et kogu öö sõitnud ainult nurme mööda.

ERA II 7, 608/9 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord sõitnud samal nurmel keegi mees. Olnud jälle talv. Sõitnud juba tüki aega, aga pole õigele teele saanud. Korraga näinud enese ees teel minevat meest. See pööranud ümber, oodanud järele ja palunud reele. Sääl küsinud ta ise: "Kas sa siis mind ei tunne?" Mees eitanud. Siis vastanud mees, et ta olevat ta kõige vanem vend. Mees arvanud, et võõras teeb nalja, sest ta ise olnudki kõige vanem poeg perekonnas. Et võõras kindlasti seda tõendanud pole mehel jäänud muud üle kui uskuda. Siis õpetanud võõras, et kui mees koju jõuab, öelgu ta emale, et ta tõmbaks kolm korda säält aida trepi alt mulda, kuhu ta ta on matnud, siis saavat ta lahti oma ametist. Mees läinud koju ja rääkinud asjast emale. See hakanud naerma ja tõendanud, et see polevat õige. Viimati hakanud nutma ja teinud, nagu ta tüdrukupõlves hukatud poeg õpetanud ja nii saanudki neetu oma ametist lahti ja võrgutaja pole seal enam inimesi tülitanud.

ERA II 7, 621 (8) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva haigus tulevat sellest, et mõni nõid saatvat nõela välja lendama ja see löövat looma läbi kellegile nägematult. Kord lasknud keegi lendvaga maha kitse.

ERA II 7, 621/2 (10) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus või lendva tabab looma, siis tulevat teda lõigata pahemast kõrvast ja sabaotsast, siis jäävat loom ellu, kui tulevat vähe verd. Kui aga verd sugugi ei tulevat, siis olevat kindel, et loom surevat. Jutustajal juhtunud ühel kevadel vasikatega sarnane õnnetus, et ühel päeval tulnud ette kolm juhust. Lõiganud saba lõhki ja pahema kõrva. Tulnud ka verd ja loomad jäänud ellu.

ERA II 7, 622/3 (11) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaliste arstimisviis: kohalt, kust istumisest või üldse puutumisest maalised saadud, tuleb lõigata kolm kolmenurgelist mätast ja vajutada nendega maaliste kohta. Vajutada hõbesõrmusega üle, teha vastupäeva ring ümber. Hõõruda tulevat ka vastapäeva. Kord olnud jutustaja oma talu sulasega vara kevadel kraavi kaevamas. Istunud kraavipervele puhkama ja peagi olnud (juba teisel päeval) punane nael kõhul. Teinud aga nii, nagu juhatatud ja kohe olnud maaline kadunud.

ERA II 7, 623 (12) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaviha tulevat kisendades inimese juure.

ERA II 7, 623 (13) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maalised peaksid kätele, siis tuleb neid kiriku käeraua vastu puudutada. See aitavat. Samuti aitavat muld kiriku läve alt. Üldse see maa, kus palju käiakse, olevat arstimiseks ülihää. Eriti soodsad muidugi sarnased uksealused.

ERA II 7, 623 (15) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mesindusest. Mesipuu materjal tulevat raiuda detsembri- või jaanuarikuul, siis olevat puu kõvem ja kestvat kauem. Puud tuleb raiuda ikka nii, et lehepuu noorel ja okaspuu vanal kuul. Vanal kuul raiutud võsa ei suurenevat ka nii ohtrasti kui noorel kuul raiutud.

ERA II 7, 633 (3) < Tartu-Maarja khk., Tammistu k. < Tartu l. - Eduard Treu < Elmar Reiman, karjane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Eeljutustatud karjamaale kase alla jutustatud kellegile raha. Muidugi öösel unes. Mees pole julenud järele minna, kes teab, mis võib juhtuda. Veel paar korda juhatatud arale mehele õnnelikku kohta, kui mehel pole ikkagi julgust jatkunud raha tuua. Viimaks tulnud keegi reisimees, mõõtnud koha välja ning kaevates juhtunudki rahapotile kuklasse. Küll mees kahetsenud, aga teha polnud midagi.

ERA II 7, 643 (3) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kollatsioneeris Mare Kalda
Päikesevarjutus (kui päev vahel õige mustaks lääb, nõnda kui siin enne sõda olli - nii ütles jutustaja, E. T. märkus) tähendab rahutuid aegu, enamasti sõda.

ERA II 7, 644 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmahaiguse, halltõbi vastu aitavat kõige paremini hirmutamine ja luuaga peksmine. Ka ahjuminekul on hääd tagajärjed. Halltõbi tulevat vaimu näol inimese pääle ja kaduvat siis jälle, kui teda hirmutatakse. Enne pääletulekut tegevat ta aga häält, nimelt hüüdvat oma ohvri nime. Muu aga ta hüüdu ei kuulvat kui ohver ise. Ka peidetavat haigeid ta eest. Nimelt nii: haige viidavat oma voodist teise tuppa ja keeratavat jalad vastupidi, siis ei saavat hall temale haiget tegema. Vanasti tulnud seda haigust väga palju ette.

ERA II 7, 677 (7) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord juhitakse inimest mingisugusele teisele asjale, kui ta ise tahab. Kas eksitatakse teelt või metsas kõndides. Inimene tunneb täiesti kohta ja kõik, aga välja ei oska ega saa minna. Siin aitavat Jumala nime meeletuletamine või nimetamine. See ise on ikka mingi paha vaim, kes eksitab või segab.

ERA II 7, 678 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi olevat külma-, eriti küll näljahaigus. Seda tulnud ette palju Türgi sõja ajal. Arstimisest suurt abi polnud, kui saanud terveks, siis saanud ise.

ERA II 7, 687 (16) < Tartu l. - Eduard Treu < Hendrik Kustavus (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti arvati küll, et halltõbi olevat selga tulles hüüdnud, aga ta ikka nagu muugi haigus, ei hüüa ega midagi. Olevat vanasti arstitud pekstes vanade vihtadega. Haige värisenud mis hirmus ja kartnud külma. Abi saanud haiguses vähesed.

ERA II 7, 765 (1) < Helme khk., Uru k. - Eduard Treu < Niina Behrsin (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõgevestes läinud üks mees kord naisega külla. Jõudnud parajasti talu all oleva oja purdele, näinud mees vasarat veel lebavat, mille vars paja sangast läbi pistetud niiviisi sääl rippunud. Mees saanud aru, et siin tegemist rahapajaga - jooksnud juure ja hakanud välja tirima. Et ta üksi pole jõudnud, kutsunud ka naise appi. Naine tulnud. Ent sis katkenud sang ja pada vajunud kolisedes põhja ning olnud nagu tina tuhka kadunud. Pärast seda pole teda aga keegi näinud. Küll aga jutustanud keegi vanem inimene, et ta veel mõnikord teda põhjas läikimas näinud.

ERA II 7, 775 (4) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alajaagu talu aida taga asuvat ka ohvrikivi, kuhu vanasti andeid viidud ja ohverdatud. Rahvas rääkinud, et selle kivi all kurat asunud, sest olevat näinud teda aovidevikus sinna kivi alla minevat. Samasugune kivi teatakse asuvat ka Vanausse talu rehe kõrval, kuhu Vanausse vana peremees ohvriandeid viinud. (Vanausse ohvrikivi olen isiklikult näinud: madal maakivi, päält kaunis lai ja suur nõgu keskel, kuhu vihma ajal suur vihmalomp pääle jääb. Sellest kivist teavad kohalikud inimesed mõnda jutustada, kuna Alajaagu ohvrikivi ma pole näinud, ega tea ka kohalikud elanikud sellest midagi. Küll on aga Alajaagu nimi vaimudega ühenduses. E. T. märkus.)

ERA II 7, 776 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord olnud Mäeküla rahvas (Taagepera keskel) Lagesoo ääres asuval karjamaal õitsel. Sääl karjamaal asunud sarnane kivi, kui sinna pääle keegi kauemaks istunud, jäänud kohe magama. Karjased pole julgenud kunagi sinna istuda. Üks õitselistest läinud sinna kivile, istunud ja jäänud tukkuma. Korraga kuulnud ta päris selgesti, et teda hüütakse: "Jaan, Jaan!" Ta läinud hüüdmise poole. See viinud teda ikka kaugemale, kaugemale, viimaks isegi sohu. Kui teised õitselised ärganud ja poisi leidnud puuduvat, hakanud teda otsima, pole aga leidnud. Viimati leidnud üks karjapoiss ta mütsi Koopsaare lähedalt võsikust, muud midagi.

ERA II 7, 777 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Hermann Eering (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Söödi kandikoha taga metsas on kinguke, mida kutsutakse Jaanimäeks (mäge olen isiklikult näinud, E. Treu märkus). Sääl olnud kord ümberkaudsed õitsel. Korraga kuulnud üks Jaani-nimeline õitseline, et keegi teda hüüab. Poiss läinud hüüdja poole, aga ei kedagi, ikka hüüdmine kaugemal. Läinud veel edasi ja eksinud metsa ning kadunudki sinna jäädavalt. Kohta aga, kust Jaan ära kutsutud, hakatud kutsuma Jaanimäeks. Sündmusest ise teatakse olevat umbes 90 a. tagasi.

ERA II 7, 778 (2) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Keegi näinud jälle kuradit õhtul pääle päeva. Näinud välja nagu heina ruga. Juure minnes moondanud enese kiviks. Teisel kadunud jälle äkki silmi eest.

ERA II 7, 780 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanemad inimesed kõnelnud tihti, et nad kuulnud Valgjärvest undamisi (Helmes tarvitatakse undamisi, E. T. märkus) kellalöömist, eriti õhtuti, tema sõber Eiber pole seda aga uskunud. Korra tulnud ta Valgjärve kõrtsist koju ja kuulnud äkki kirikukella kaja järvest. Imestanud. Pikema uurimise järele veendunud, et see polnud midagi muud kui Helme kiriku kellalöömine, mis järves nii selgesti vastu kajanud.

ERA II 7, 787 (21) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Surnuaial olevat jutustaja sinakat tuld näinud ja kuulnud inimesi jutustavat, et see olevat rahatuli.

ERA II 8, 32/3 (6) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Leena Vaik, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katkuajast. Vanasti olnd Saaremaal ühekorra suur katk lahti pääsend. Olnd nii suur katk, et inimesed surnd Saaremaalt keik maha ning saar jäänd tühjaks inimestest. Sellest katkust jäänd siis tühjale Saaremaale ainult kaks inimest eluse. Nee katkust jäänd kahekeste üle veel. Üks olnd ikka mees ning teine olnd naine, kis järge olid jäänd. Ning kumbkid pole teedand, et veel teine inimene Saaremaal elus on. Mölemad arvand, et nad üksi eluse jäänd. Siis viimaks üks löidand teise jälje ühest kuhast liiva peelt ning olnd nii hea meel, et andand sellele löitud jäljele musu. See olnd inimese jälg. Siis jälgede järge löidand selle teise inimese viimaks üles ning nendest kahest inimesest on pärast jälle Saaremaale inimesed sigind.

ERA II 8, 71 (3) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - tuntakse. Ka: inimese hunt ning hundi libu. Tarvitetakse harva neid nimetisi. Erilist kindlat termi libahundi kohta ei ole.

ERA II 8, 75 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Völu. Inimene kes oma tarkuse abil teisele paha tegi. Kes äkise (teat. haigus) lahti lasid ja teise (teat. inimese) pääle saatsid, kes teistele täisid tegid, loomad ära rikkusid jm. pahategusid tegid.

ERA II 8, 85 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus; tuleb äkki ja ebaperioodiliselt. "Sureb ja ärkkab jälle." On, nagu oleks see tehtud asi vanamehe usu järgi.

ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluaigus - haigus, kus külm vaheldub palavikuga (soojaga). Santaigus kah see.

ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine - tuleb järsku, kõige enam loomadel. Ka inimesil sageli. Haril. loom lakkab mäletsemast; külmavärinad käivad üle; ajab kere tuult täis. Tehtud asi. Sant-haigus - ka eelmine haigus nii nimetet. Tehtud asi, kuskilt võlu kohast hakkand, kusagilt halvast asjast (noiasjast) saadud.

ERA II 8, 99 (3) < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Peeter Kask, s. 1853 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöhi pöleb - virmaliste kohta. Kui pöhi pöleb, siis äp tähenda see heed asja.

ERA II 8, 111 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Jüri Allik, s. 1849 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - pahavaim - kui ta jälgedesse satub, siis jääb hingitumaks. Vatskülast läbi tulla tulnud üks punane koer tulnd kahele naisele järele. Vaadand teine taha (kes ennem vaatas, see jäi vigaseks) - ja kael jäänd pärast vaatamisest kõveraks. See olnud rahva arvamise järgi külmking. Kes on külmking - seda ei teata. Kas on ta mõni moondund nõid või neist olenematu paha vaim - seda ei teata.

ERA II 8, 113 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Tiina Allik, s. 1850 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - arvab rahvasuust olevat kuulnud. Harilik ütlus aga olevat pöhi pöleb. Vanad inimesed aga öelnud ka: "virmalised vehklevad."

ERA II 8, 114 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Miina Allik, s. 1850 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merekarja ei tunne ega pole kunagi midagi sarnast kuulnud.

ERA II 8, 122/5 < Püha khk., Ilbla k. - Mihkel Tooms < Marie Ent, s. 1858 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimesehunt Ma oli siis veel pisike laps, kui see sündis. Oli ikka ala kümmend aastad - körtsi pingi peele oli üsna raske saaja - see oli va igavene körge pink. Siis olnd üks siuke pisike valge habemega mees ning inimesed rääkind, et see keib inimese-hundiks. Tööd pole see midagid teind. Ainult keind ühest körtsist aga teise. Pisime valge kutikas kott olnd taal kainus. Nönda habemega ühte nägu olnd see. Sääl körtsis pingi peel ta siis ikka istus. Ma nägi täda ka mitu korda. Oli ikka üsna üksi ning pole teistega suurt tegemist teind. Ühekorra nad olnd saunas, siis tulnd nendele - sammu valge kutikas kott olnd, sihes olnd üks liha kints; seda söönd siis ahju taga. Mind aeti kambri ning pole lastud tuas olla. Inimesed kartsid seda vanameest ning pole luband lapsi toa ligidal olla. Siis ma tahtsi kangest kuulda ikka, mis nad sääl tuas selle vanamihega rääkivad ning läisi särgi vääl salaja tasakesti tipi-varbal ukse taa kuulma. Rääkind siis, et ta oleks Kuusiku körtsi kaks varsa ka ära murdand, äga teine olnd pakise rinnaga - pole süia kölband ning teine olnd nii kuivand, et pole hambad peele hakkand, siis pole seda nöu hakkandkid katsuma. Öösse oli ikka hundiks keid ning pääva istund körtsis ning ootand ähk saab killegi kääst natuse viina. See liha, mis ta sääl meite ahju taga oli söönd, olnd Lepiku koera liha, mis ta teise öösse oli ää murdand. Viimaks oli see mees Upa külas kinni vöötud; pärast pole sellest inimese-hundist midagid kuulda änam olnd. Kus ta säält Upalt viidi, seda map tia ka.

ERA II 8, 137/8 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking on tunt, ent täpist seletust ei teata anda, mis ta on olnud. Vanemad inimesed olevat külmkingast küll rääkind, kuid see olnud nii tema lapseeas, et ei tea, missugune see täpselt olnud. Kui inimene teat. viisil järsku haigeks jäi, siis öeldud: "On külmkinga jälgede peele astund." Sarnane haigus lõppes halvatuse või muu selletaolise halva tulemusega. Haigus ilmus järsku ja ilma teatava või täosoleva põhjuseta. Ka äkiseks haiguseks nimetet.

ERA II 8, 139/40 < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking see oli jälle seike paha asi, millest pailu äi riagitud. Külmking see oli seike surnuajast ää tulnd vaim, kis oma pahategude pärast sääl rahu's suand. Külmking see oli ikka see, et kui völu vöi nöi inimene ää suri, siis akkas surnuajast vöi kerguajast oma haava sihest väljas käima, ning teisi inimesi hirmutama. Kust siis seike kuri surnud vöi völu vaim oli üle läind ning jäljed järge jättand - siis kui sialt üle nende külmkinga jälgede üks inimene juhtus minema, siis jähi see üsna järsku haigeks. See hüiti külmkinga viaks ning seda osasid targad toherdada - muud nöu's aitand selle via vastu änam. Mõnikord juhtus, et inimene selle viaga tükkis ära suri. Sehikest äkist haigust, mis külmkinga jälgede küljest suadi, hüiti külmkinga viaks.

ERA II 8, 144 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: külmkinga Külmking äi ole ikha päris kodukeibija, se on seike vaimu moodi asi. Külmking saadab haigusi ning keib nönda, et kedagid täda'p nää. Kes äga siis üle külmkinga jälgede leheb - see saab umbe haiguse - mis ää ei parane, kui tarkadelt abi'p saa.

ERA II 8, 166 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taivas punab - siis see piab tähendama, et on kurja ilma tulemas. Kui päike punasse lihab looja, siis see tähendab, et on tulemas märga ilma. Kui aga päike lihab kuiva, selgesse taevasse looja, siis tuleb kuiva ilma.

ERA II 8, 167/8 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Puude mahavõtmine. Puude mahavõtmine sünnib ikka köva tuulega. Pehme tuulega mahavöötud puudest äp sua tarbipuid. Nee'p kölba selleks.

ERA II 8, 191 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailased Mailasiks nimetetakse seinakoid, mis muldapõrandaga majus, kambreis, kus seinad maa vastus olles seisavad niisked, tiksutavad. Ussid niiskes seinapalkes - mailased ää ajand. Koi nimetus: mailane ~ mailene - häälikulised variandid.

ERA II 8, 200 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: külmkinga Külmking on sisammu, mis kodukeibija. Siuke paha vaim. Kui külmkinga jälgede piale inimene juhtub astuma, kust külmking on läbi keind, siis suab haiguse. Sii on siuke imelik haigus, mille vastu üksi nöidumine aitab, mis targad terveks tegad, muidu'p sua terveks.

ERA II 8, 201 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailased. Mailasiks nimetetakse seina koid, mis muldapõrandaga majus, kambreis, kus seinad maa vastus olles seisavad niisked, tiksutavad. Ussid niiskes seinapalkes - mailased ää ajand. Koi nimetus: mailane, mailene - häälikulised variandid.

ERA II 8, 203/5 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane - mailaseks hüitakse niisuur leheussi, rööviku taolist elukat. Enamjaolt on ta rohelist värvi (aimat) mustjavöödiline ja muudki värvi. Pikkus on umbes 10 sentimeetri ja umbes sõrme jämune suurte pikkade karvadega. Seda ussi koheldakse teat kartuse ja aukartusega. Mailasele pääle ei tohi astuda, siis jalad lõõvad lammu ja lammuvad ning lammuvad ega saa kergesti harilikust arstirohust terveks. See on mailase viga. Samuti ei tohi mailast tappa ega talle mingit viga midagi teha. Kõige parem on lasta ta olla sääl, kus ta on.

ERA II 8, 221/7 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamoori raha. Vanalmooril olnd pailu raha ning olnd kimpus - kohes se raha keik oleks panna.Vanamoor olnd juba haige ning kis tiab, kas töusebkid änam oetest üles. Oli nii tige nind sandi südamega see vanaeit, et omale pojale kua pole tahtand seda raha anda. Poeg pidand oma naisega aru. Rääkind ning mötlend, mis selle vanamooriga tuleb teha, sööda teist siin, anna armuleiba ning ise ilmatu rikas, äga mette ühte kopigud äi taha meitele anda. Siis valvand, et vanamoor kohegile äp suaks raha ära matta. Haiguse ajal olnd vanamooril rahapuustaks pia all. Valvand, et ta'p suaks seda puustakad sialt piaalt kuskile maha, kust pärast üles'p löva. No ühekorra pidand siis mees kuskile välja minema - ikka eripärast. Kodund ära minnes ütlend oma naisele, et see suure hoolega vanamoori järge valvaks, et ta'p saaks viimuks oma varandusega vingerpussi mängida. No naine olnd ka üsna kaval vanamoori järge valvama. Moor tiadand, et poeg kodund ära läind ning naine pole tervel pääval vanamoori kambri läind. Vuatand üksisilmi ukse pau vahelt, mis vanamoor piaks ede vötma. Pole sialt mujale kuskile läind, muutkut piilund ukse taga. Viimuks ajand vanamoor ennast oetest üles. Vöttand oma oetest pia alt ilmatu suure puustaku raha ning tuigerdand sellega suure vuarumisega kolde juure, kuapind selle rahapuustaku koldese tuha sisse ning ise ütlend: "Kille käsi paneb selle käsi vötab!" Minia vuatand keiksi aeg ukse juures ning kuuland keik, mis vanamoor sial rääkis. Siis läind teine, va patune, tagasi oete ning surnd-kas kohe ära. Ju raha kius täda ennem äs lase surra. Siis teise pääva mees tulnd kua koju. Naine pole surnut vahebel kiputandkid - surnu seisand pesemata nöndagut ta oli jäänd sönna. Ootand meest. No kui siis mees tuli, siis näine rääkind keik mihele ära, mis ta oli näind ning kuuland vanamoori kohta. Mees läind kohe kolde juure ning otsind hullupööra koldest tuha sihest, äga löida polnd mette äga midagid. Viimuks töstand keik tuha välja, äga löida polnd ikkagid mette kopikad. Muutkud ajand tuha tagasi kolde ning vaatand nöuta sial juures, et mis pagana asi see piaks olema: pani raha kolde tuhka - äga löida pole mette-äga midagid. Siis tulnd meele, mis vanamoor oli kolde juures rääkind: "Kille käsi paneb, selle käsi vötab." Mees tirind kohe surnud vanamoori oetest välja ning lohistand kolde juure ning hakkand vanamoori kääga sial tuhkas sogrutama. Kohe tulnd ilmatu tuust raha välja tuha seest ning poeg suand ikka keik vanamoori varanduse oma käde. Suand üsna rikkaks.

ERA II 8, 277 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane tiksu seinas. Puu sööbija. Seinakoi.

ERA II 8, 284/5 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöhi pöleb - virmalised. Nimetus virmalised tuntakse, kuid ei näi olevat murdepärane ja harilik nimetus on ikka: pöhi pöleb.

ERA II 8, 288/9 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: - nga. Kui külmkinga jälgede pääle juhtub inimene sattuma, siis saab haiguse - sarnase haiguse, mida tohtri rohi äi paranda. See külmking on seike surnud inimese hing, kis kuskil rahu'p saa, killel kuskil aset pole. Hulgub ühest kuhast teisse niikaua, kunni viimuks hunt ta on üheksa korda ära söönd. Siis kui hunt selle hinge on üheksa korda ära söönd, siis saab rahu nagu teisedkid. See külmking on üks hukkaläind ning sandist eland inimese hing.

ERA II 8, 290 (e) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese hunt –-libahunt, kui inimene enda hundiks moonutab, et hundi nahas paha teha või saaki murda.

ERA II 8, 290/1 (f) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Viluaigus - viluhaigus on sarnane teadmatuil põhjusil tekkind haigus. Ihu on nõrk. Kardab külma. Ägedad sooja- ja külmahood vahelduvad. Paranemist raske leida. Haigus arvatakse külmkinga jälgede juhtumisest saadud.

ERA II 8, 299/300 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Suur Töll ja ta poeg olid ükskord vanasti kahekesi ehitand kirikuid. Teind sedakord Kärdla kirikut Suur Töll ise, ja poeg teind samal ajal Kaarma kirikut. Kahepääle olnd mölemitel üksainus vasar kirikutegemise juures. Selle vasaraga pidanud mölemad läbi saama. Kui teisel vasarat hakkand tarist minema, siis teine viskand ikka vasara teise käde. Ning sedaviti ikka kordamööda. Kui kirikud olid valmis saand mölemitel, siis läind üksteise tööd vaatama. Kui Suur Töll poja tööd oli vaatma läind, siis näind, et pojal olnd param kerk sugend kut ta omal. Vana pole seda välja kannatand ning läind maruks. Suure vihaga pidand teine poja tehtud kergu ümber toukama. Suure Töllu sörme asemed on paergus veel Kaarma kergu seina sihes ning tutid vastud, mis siis vastu oli lautud, et kerk ümber äi saaks kukkuda. Suure Töllu tegu peab see jah ikka olema.

ERA II 8, 301/2 (3) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Mari Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal. Olnd suur katkuaeg ühekorra Saaremaal. Surnd selle korraga ära hirmus palju inimesi. Viimaks jäänd veel üle ainult kaks inimest, teised olnd katk keik juba maha murdand. Jäänd kaks inimest veel Saaremaale. Üks inimene olnd Mustjalas ning teine olnd Sörve säärel. Siis löidand üksteise jäljed üles ning otsind üksteist jälgi mööda üles. Palju neist kahest inimesest siis Saaremaale sugu sai. See oli üsna vähe. Siis hakati ägat sorti inimesi Saaremaale elama tooma. Äga liik oli ikka ise sorti. Sellepärast rääkivad Saaremaal inimesed nii mitmet moodi - ägas kihelkonnas isemoodi.

ERA II 8, 302/4 (4) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal Ükskord olnd jälle katkuaeg ning katk olnd tulemas. Üks mees asund hobuse selga, kui katku tulemisest oli kuuland, ning sõitand sönnapoole ikka katku üles otsima. Viimaks leidnud kuidagiviisi katku üles ning rääkind ikka, et katk peaks ta pere ning täda eluse jätma. Katk õpetand siis, kuidas ta peab tegema. Mees tulnd koju ning pand ikka õhta magama, põrandale pahna. Pand nõnda ikka magama, et olnud ühe pee ning teise perse, ühe pee ning teise perse, nõnda kut sead pahnas magavad. Sest öösel olnud ikka katku karta, päeval ta pole liikund. Ühel öösel, siis kui katk tulnd ning vaadand ukse vahelt sisse ning ütelnd kohe: "Need on sead, need pole inimesed!" ning läind edasi. Nõnda jäänd see mees oma perega elusse.

ERA II 8, 305/6 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese hundikskäimine. Ennem olnd ikka siuksid inimesi, kes hundi naha sihes olid käind teiste inimeste loomi murdmas. Siin käind ükskord va inimesehundiks vana Nöörberi Mart ning Hanebesa Ell. Olnd kahekesi teised kut paar koos ning ikka seltsis keimas ning murdmas. Oli ühekorra siis siuke asi, et vana Mardi kaaslane Ell lasti ühel siuksel murdmise reisil maha. Üks oli Ellule hõbekuuliga sirutand - vata muidu täda paganad äp saa ju lasta, sest äga kuul äi haka teise pagana peele. Oli maha lastud ning hakatud nahka tesel maha nülgima. Pääd otsast lõigates tulnud naha all ümber kaela naisterahva helmed vastu - helmed olnd ümber kaela. Nülgimine jäätud siis nõuks ning niisammuti maha. ERA II 8, 307/9 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda/liba/Inimesehundist Kaks Tagamöisa tüdrukud läind ükskord linna. Teel Randvere körtsi ligidal näind, et üks varss söönd üsna tee ääres. Teine tüdruk pole varssa tähelegid pand, äga teine tüdruk vaatand ikka ning ikka varsa kohe ning kiitand teisele: "Oi, oi, küll on kena varss!" ning: "Oi, oi, küll on, küll on ikka kena varss. Vaata saänd ka kui kena, kui kena varss!" Teine ütelnud: "Mis seänd nönda oo, varss nagut teised keik, mis sest sedavisi vahtida!" Läind natuse maad edasi, kut teine tüdruk vaatand ikka taa ning kukkund rääkima: "Mool topib nii kangest uni peele. Paneme seie natiseks ajaks magama." Teine pole tahtand, kuid andand viimuks järge ning pand tee ääre magama. Une tahtmist pole aga teisel tüdrukul piretkid olnd. Teine tüdruk paistand nönda imelik oma juttudega, siis pand muidu pikali ning teind ennast ka magama; tahtand nähja, mis sellest välja tuleb. Esimene tüdruk töstand vähe aja järge pee üles ning vaadand, kas teine magab. Arvand, et teine töösti magama on jäänd, sest see norisend mis hirmus. Siis läind murdand varsa ära ning toppind omale varsa kinsu veel kotti. Siis äratand teise üles ning ütlend: "Hakkame nüid minema jälle." Läind siis. Randvere körtsi juure jöudes läind mölemad sönna sisse ja hakkand sööma. Esimene tüdruk söönd oma varsa liha. Pakkund teisele ka oma liha ning ütlend: "Sähh, söö sa kaänd –-liha ikka param!" Teine ütelnud: "See oo toores –-mis ma sellest söö-änd!" Teine vihastand sellest ning ütelnud: "Katsu kas oo toores!" ning virutand varsa kinsuga teisele vastu palet. Liha olnd keeb-palav ning põletand teise tüdruku palge ära.

ERA II 8, 310/12 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundiks käimine Ühekorra jälle olnd üks hiilane ühes kohas öömajaliseks. Öösel kerpude pärast ärkvel olles kuuland, kuidas peremees ning perenaine omavahel oma kambris olid jutustand. Naine sundind meest ikka hundiks minema, äga mees ajand vastu ning olnd sedamoodi, et see öösse pole tahtand hundiks minna. Naine äga ikka ajand peele, et mine ning mine! Viimaks mees pole änam vastu rääkind ning hakkand rabistama. Saand vahe rabistand, siis naine läind teind ukse lahti ning saatand välja. Sääl krabistades ta ikka omale hundinaha oli selga ajand ning naine laskis siis hundi välja - vada see-s saand ju ise änam tuast välja. Vastu hoomikud naine laskend jälle mihe sisse, ning hiilane kuuland jälle, kuidas nad omavahel rääkisid. Esitiks mees rabistand jälle vähe aega ning siis naine küsind: "Mis täna ka saaja oli?" Mees urisend poolpahaselt vastu: "Mis saaja oli! Saak oli vilets. Keisi keik kuhad läbi, äga saaja polnd midagid. Viimuks Hiiu-Köpust sai ühe va kassiniru käde. Seegid oli nii sitke, et kiskus ümber hammaste." Hoomiku magand mees jälle vagusi naise juures. Pole märgatagid olnd, et ta öösse oli hundiks keind.

ERA II 8, 312 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varandused Kui unes varandusest nähakse, siis seda äi tohi teistele edasi rääkida, siisäi löva ükskid säält midagid. Peab üsna salaja hoidma ja ilma teiste teedmata neid ära tooma minema. Ühele näidatud, et seuksed varandused on Mõntus (Sörves), Kuresaare Linnapel ning veel ühes kolmandas kuhas.

ERA II 8, 385/7 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Fr. Miller, s. 1886 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaks potermanni. Ükskord juhtund üks madrus peelt kuulma, kuidas kaks potermanni üksteisega olid juttu puhund. Madrus oli olnd päris salaja ning tasakesi ruhvi nurga varjus ning potermannid kõnelend ruhvi taga. Teine oli teise laiva poterman. Laivad olid siis sadama süldas ankrus. Üks pottermann ütlend: "Küll mool oli eile ööse rasked tööd teha. Üsna jõud pidi juba ära nappima." Teine aga küsind: "Mis tööd sool siis eile öösse teha oli?" Siis teine potermann rääkind, et nad laevaga tulnd merelt eile ööse ning olnd kange tuul; piaaegu torm olnd lahti ning kapten pole laskend purjusid vähemaks vötta ning tahtand ruttu sadamasse saaja. Ning potermann pidanud keiksi aja oma abiga esimist masti kinni hoidma, sest see olnd alt mäda ning oleks muidu ümber kukkund. Kange tuul olnd purjudes. Madrus rääkind seda kaptenile hoomiku, ning kui esimist masti alt järge katsuti, siis oli see üsna mäda ning kapten imetlend, kuidas see pole juba ammu maha kukkund.

ERA II 8, 388 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Fr. Miller, s. 1866 (1928) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laiva väljaminemine Kellu kaheteisme ajal äi tohi ükskid laev sadamast välja minna teekonnale. See on halb aeg kui laev ankru kellu kaheteisme ajal üles vinnab ning merele leheb, siis juhtub laivale ikka midagid önnetust saama.

ERA II 8, 447/51 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Jaan Vaher, s. 1866 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kotermann: -nni. Jüri Rüüs oli Riiast korra tulnd oma laivaga Saaremaale. Riiast välja tulles olnd ilm kena - paras tuul olnd ning selge ka. Teel hakkand järsku uduseks minema ning tormiseks ka. Viimaks olnd udu nönda paks, et midagid pole ede näind ning torm olnd ka üsna kange, nönda et ankrubel olemisest pole midagid välja tulnd. Pidand umbropsu ikka edasi minema. Niipalju saand ikka merest aru, et laev kusagil Jaagarahu lähedal olnud. Jaagarahu juures see kardetav laevade hukkaminemise koht ongid. Jürne vend olnd sedakord roovratta juures. Vana Jüri Rüüs magand ise all kajutis. Külap ta vist purjus oli - oli va kange joomamees ning käis pooled omad reisid purjus peega. Noh, vana Jüri oli all magand - äkist raputand teda üks õige tugevasti. Jüri teind silmad lahti ning näind: üks lühikene poisikese pitkune mihejupp olnd ta koi ees ning ütlend: "Mis sa siin magad - su kondid kolisevad varsti rahude kaelas." Jüri ajand enese üles, äga väike hall mehike olnd kadund. Jürne uni olnd kadund - ajand enda koist välja ning läind üles laiva ninase. Ja kohe kuulnud, et hirmus terava mürin olnd laiva eest üsna ligidalt kuulda. See olnd lainemurd rahu kaelas. Jüri kisendand vennale, et see roovi pööraks ja nönda pääsend vaevalt veel hukatusest - rahu kivid jäänd möned süllad laiva külje alt kaugele Saaremaa poole. Hoomiguks läind ilm paremaks ning saand kenasti Kihelkonna ala maale. Äga muidu oleksid rahu otsa laivaga puruks läind.

ERA II 8, 457/8 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Puude mahavõtmine sündis ikka nõnda, et puud langesid põhjatuule sisse - siis mahavõetud tarbepuile ei sigind uss sisse ega koore alla.

ERA II 8, 478/9 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundiks käimine Tömbal oln vanasti üks vana Liisu ning Taavi - nee käin hundiks. Öhta kui hundid väljas - vanasti oli pailu huntisi - olid ulund, siis vana Taavi komberdand öue. Tagasi tulles ütlen Liisule: "Hundid uluvad hiad." Liisu küsin Taavi kääst: "Kuidas hundid ulusid - mis tiatsid?" Taavi ütlend: "Sörves oln hobu läin lahti. Hulgub väljas. On lahti pääsen - selle saaks käde."

ERA II 8, 479/80 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Siis ühekorra oli selle sama Liisuga - va Tömba Liisuga juhtun seesugune asi, et oli hundiks käin sönni kut ühekorra olid vad metshundid vana Liisu ära hoidan. Nojah hoidan, vöi kargan Liisu ää metsas. Siis toon ahjubel pojad - oln ikka poolik-hundid ning poolik-inimesed. Äga seda asja muidu ükskid poleks tiadand, kui Liisu poleks neid hundipoegi mette kotti ajand ning kotti sulasega saatan, et see koti jääauku viskaks. No sulane oli jälle üle keelu - Liisu oli keelan, et äp tohi kotti vaata - ikka vaatan ning näin, mis elukad sial sihes olid oln. Selle eest oli vana Liisu luband sulase ära murda.

ERA II 8, 572/3 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Polderman Polderman see oln maja ning laiva vaim, kes majas vöi laevas oli elan ning nende eest hoolt kandan. Kui maja tegema hakati, siis esimesest laastust sai polderman tehtud. Muidu polderman pole ilmaskid paha tein ning paha soovin. Oli nönda vagusi oln, et ükskid pole tiadan, et ta olemas on. Kui majas midagid õnnetust hakkan tulema, siis polderman oli ennast näitama hakkan.

ERA II 8, 574 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimesehundi hurjutamine. Kui arvati, et koduhunt, või inimesehunt on loomadel kallal - nee oln pailu julgemad murdma kut metsahundid, - siis pidan hurjutama: "Urjuhh! Käiu Marii! Urjuhh! Käiu Marii!"–- siis pole saan ühtegid looma ära murda, kui oli inimesehunt oln. Kui metsahunt, siis hurjutatud: "Urjuhh! Metsakristus." Siis metsahunt pole viin.

ERA II 8, 602/3 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kaarma ning Karja kirgu tegemine. Kaarma ning Karja kirk tehtud õige vanasti ühe vasaraga valmis. Kui ühel tegijal oli vasarad tarist oln, siis teine viskan vasara Karja kirgu juurest Kaarma kergu tegija käde. Neid kerkusid pole aga saan teha, sest öösse lammudud kõik jälle ära, mis pääva oli valmis tehtud. Siis pandud kivikoorm tuimustade härgade piale, ning nee viind kivid sönna kohta, kohes saan kergu ehitada. Sial me kergud paerguskid on.

ERA II 8, 620/1 < Karja khk., Linnaka k. - Mihkel Tooms < Mihkel Vaher, s. 1848 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbipuud. Keik tarbipuud toodi vanas kuus ning pöhjatuule poolt külgest. Näärikuus toodud tarbipuud olid keige virsemad ning kevamad - pidan kaua vastu.

ERA II 8, 629/30 < Jaani khk., Tagavere k. - Mihkel Tooms < Elisaveta Teelem, s. 1855 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking tuleb surnuajast - äi seisa haudas. Üitse kua kodukäijaks. Kui üle seele külmkinga jälgede minna, siis jäi haigeks ning sageli suri selle haigusega tükkis ää. Üsna harva oli, kui selle külmkinga jälgede pial suadud haigusest paramaks sai.

ERA II 8, 638 < Jaani khk., Välja k. - Mihkel Tooms < Vassili Velsvebel, s. 1849 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mua-haljad. Tiksutajad seinas; puukoid.

ERA II 8, 639/40 < Jaani khk., Välja k. - Mihkel Tooms < Vassili Velsvebel, s. 1849 (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas kadusid hundid Saaremaal? Kuhu hundid Saaremaalt jäänd on, selle kohta seletab vanamees järgmist: Saksamaalt olevat seuke mees tulnud Saaremaale kes oma vilega oli hundid Saaremaalt ära kohutand, või mõned rääkisid, et see mees ees vile ajades läind, ning hundid kõik järele. Pärast pole aga hundid Saaremaale enam tulnud. See olnd üks seuke tark mees, see kes Saksamaalt siin oli käind.

ERA II 8, 641/3 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Potermann: gen. -nni. Potermann - olevat sarnane elukas, kes laevas elutsevat laeva ehitamise algusest alates. Parast ikka laeva peal. Ükskord oli vahtis olnd üks madrus ning näind, kuidas poterman käind - seuke elukas olnd, ning vaatand ning takseerind laeva. See olnd öösse. Siis käind teine ühest mastist teise paelu mööda. Igas kohas, kus ta seisand oli, raputand ning katsund, kas laeva paelad ka tugevad on, ning tubli ilmale vastu pidavad. Siis olnd teine mihe nägu ja moodi. Vaht oli kogu asja kajuti varjust vaatand, et mis ta nöögib sedasi. Siis läind ede masti juure; katsund ja raputand masti ning ütlend ise: "Seda ma äi jäksa änam pidada." Pärast vaadatud mast läbi ning leitud, et see oli alt mäda olnd; vaht oli kaptenile rääkind sellest, mis ta oli näind ja kapten oli masti vaadates mäda koha leidnud. Et mast säält alt üsna mäda olnd, sellest pole kedagi midagid täädand. See oli see potermann. Seda ma kuultsi Riigas. Seuke mees oli see potermann.

ERA II 8, 643/5 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Majavaim (poterman) Uulispilli mäel pölend ükskord üks vabaniku maja maha. See olnud umbes siis, kui jutustaja mõneteistkümne aastane poisikene olnud. Vana inimene näinud öösse võigemini kuuland öösse pimedas õues, et üks tulnud majast välja ning läind nuttes pitkamissi Kasti mõisa poole. Nii selgesti olnd kuulda, aga näha polnd mette midagid. Ainult häält olnd kuulda. Teisel öösel pölend kõik vabaniku majad maani maha; mitte midagi ei jäänd järele. See olnud siis maja vaim või maja poterman, mis igal majal on. See läheb siis ära, kui maja hukka on minemas. Sedakord läind see suure nutuga majast ära kohe Kasti mõisad ning teise öösse olndkid õnnetus käes.

ERA II 8, 645/7 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Laeva poterman. Kui laeva poterman ennast näidab, siis pole laevaga asjad kõik korras. Kui asjad laevas on korras ja midagi tulemas pole, siis ei tea keegi, et poterman laevas on. Kui potermanni nähakse laevalt ära maale või ükskõik kuhu - ainult laevalt ära läheb, siis läheb laev hukka, või jookseb randa või rahule puruks. P. saamine. Kui laevameister laeva töö juures, enne kui töölised ikka, lööb esimese laastu laevatöö juures, ning selle pistab tasku - siis saab sellest poterman. Kuidas see poterman sellest laastust sai, seda vanamees ei tea.

ERA II 8, 647 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Potermanni palk. Ennevanasti pandi ikka laeva ehitamise ajal laeva täävi ja kiilu otsa vahele ja masti otsa alla hõberaha - see olnud potermanile palgaks laeva tulevase hoidmise eest.

ERA II 8, 648/50 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tömba Liisu ja Taavi hundikskäimine Korra käin Tömba Liisu ning Taavi jälle hundiks. Ajan ühte varssa taga. See oln aga nii nobe, et Liisu pole järge jöudan. Liisu oln Taavist vanem ning väsin ää. Ise hüidan Taavile: "Sirk,a Taavi! Sirka, Taavi." No Taavi sirkan siis ning viimaks saan varsa käde. Parkin sialsammas nii pailu nahka kut läin, mis üle jään, selle tassin koju ning Taavi käin möisas tiul, varsa liha oln kottis. Noh äks üks tiumis ütlen Taavile: "Mis mees sa ka oled - sööd varsa liha." Taavi vihastan ning äigan varsa kinsuga teise tiumihele vastu vahtimist. Varsa kints oln tuline ning pöletan teise tiumihe näu tükkis ää teisest küljest. Varsa kints oli oln palava Taavi kottis.

ERA II 8, 659/60 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - külmkingi oli oln. Nee eeti siuksed inimesed oln, keda's vööta pörgu vastu; kis nii pailu paha olid maabel tein, et pörgu änam pole vöötud. Sii pidand siis oma pahategude rahviks niikaua mööda maad ümber hulkuma, kui hunt ta kolm korda oli ära murdand ning köu kolm korda surnuks löön. Siis saan oma hulkumisest lahti. Kes üle külmkinga jälgede oli läin, see saan haiguse, mida ükskid tohtri rohi pole parandan. Ihu hakkas haigel paisutama. Siis toodi tarkade kääst vett ning rohtu - see aitas selle haiguse vastu.

ERA II 8, 663/4 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane: mailase - leheussist pikkuselt ja jämuselt natuke suurem mardikas. Umbes 5 cm pikk ja sörmejämune. Kes selle mailase katki tambib, juhtub jalaga piale astuma, saab palju kärnu - jalad lammuvad ära. Mõnikord on kärnad ning lammumised ka selgas ning perse pial. Harilikult roomab see mardikas maas, aia ääre mööda, rohus jne.

ERA II 8, 671 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöha pölemine - ka sedavisi hüitakse - änam ikka taivas löökleb.

ERA II 8, 700/701 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese-hunt, koduhunt –-nee oln inimesed, kes enese hundiks tein; nende piale poo ükskid püss lahti läin. Murdan loomi niisammuti kut teised hundid. Libahunt - oln niisugused hundid, kes looma maha murdan, perseaugust sisse läin ning looma süsikonna ära söön. Muidu pole söönd looma - ikka perse kallale tikkun loomadele.

ERA II 8, 701/2 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluhaigus oln sarnane sandist asjast saadud haigus, mis tuleb äkist ning kangete külmavärinatega. Selle haiguse tekitan siuksd kurjad vaimud, keda pörguse vastu ei vööta. (vrd. külmkinga kujutlust ja kes on külmking. Üleskirjutaja märkus) Need vaimud tulevad inimese piale ning vaevavad inimesi haigustega. Kui surnu luu pia ala panna, siis jätvad rahule, ning saab abi haiguse vastu. Nee oln ühed sandid haigused - kes neid pole osan toherdada, see surn varsti ära selle haiguse käde.

ERA II 8, 716 < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundimäe perest läind kord keegi Mai hundiks. Karjamaal olnud suur hall kivi. Mai läind selle juure, löönd kolm korda kukerpalli ja siis läind karja. Metsahundid pole aga seda ebahunti kannatand ja hakkand teda taga ajama. Läind küüni teiste huntide eest küüni paarele. Küüni pääl magand mees. Näidand mehele: "Ärr-unt, ärr-unt –-võta see käpp!" Mees löönd ta säält maha ja teised hundid murdnud ebahundi ära.

ERA II 8, 720 (1) < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mua-aljad - muhud ajasid maast saadult kusagile ihule. Neid kutsuti nii.

ERA II 8, 720 (3) < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tuul põhjast, siis ei veeta sõnnikut, ei tapeta sigu ega ei niideta ka lambaid. Puude mahavõtmisel lastakse need pohjatuule sisse langeda.

ERA II 9, 9 (1) < Pühalepa khk., Puliste k., Järveotsa t. - Meinhard Meiusi < Andrus Viidik, 64 a., Kustav Viidik, 58 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Üks nõid tulnud koju ja näinud maja põlemas. Ütelnud kohe: "Laurits, tasa, siitsaadik ja mitte enam!" Kohe kustunud tuli.

ERA II 9, 10 (9) < Pühalepa khk., Puliste k., Järveotsa t. - Meinhard Meiusi < Andrus Viidik, 64 a., Kustav Viidik, 58 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda
Üks peremees teinud end hundiks, sulane teinud ka, kuid ei saanud enam inimeseks tagasi, peremees aidanud.

ERA II 9, 13 (1) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid lambad ja hallid veised on merest tulnud, kui keegi raudus kingadega mere poolt karja läbi saab minna, siis jääb kari maale.

ERA II 9, 18 (18) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ujuma minnakse, siis visatakse vette ennem kolm kivi ja ütledakse iga kord: "Näkk, säh kakku, mine metsa, ma lähe merre." Siis ei tule näkk kallale.

ERA II 9, 18 (19) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näku nime ei tohi nimetada, siis kaob näkk kohe ära.

ERA II 9, 20 (31) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - loitlemine.

ERA II 9, 20 (33) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiiud - üks vaimude selts, suured mehed, tantsivad mere ääres, tulevad merest.

ERA II 9, 21 (34) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt ehk väike hunt - ilveshunt.

ERA II 9, 21 (35) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Äkine on see, mis võtab härja ja võtab härra ka.

ERA II 9, 40 (13) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk viib vee sisse, tuleb nimetada näku nime, siis ei vii.

ERA II 9, 40 (14) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapsi vee äärde jättes visatakse vette kivi üteldes: "Näkk, säh võta kivikakk, siis seisad lastest rahu."

ERA II 9, 42/3 (25) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ema oli lambas, järsku hakkas reis valutama - maa näkk olnud kallal. Tõi säält mulda ja pesi selle liguveega, siis valu kadus.

ERA II 9, 43 (26) < Käina khk., Mäevli k. - Meinhard Meiusi < Simmu Männamaa, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maha istud, süli enne maha, siis maa näkk ei tule kallale.

ERA II 9, 50 (21) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas USN, parandas Eve Ehastu
Tõllu tahtnud Pühalepa soost tee läbi teha, kuid vihastas seepärast, et Uudama külast süüa ei saanud ja jättis töö pooleli, ainult natukese jõudis teha, mis tuntud Ermiste mäe nime all.

ERA II 9, 50 (22) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas USN, parandas Eve Ehastu
Hiiesaare külas on praegu veel Tõllu magamise ase.

ERA II 9, 51 (27) < Pühalepa khk., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maadlased (maalised) tekivad sandis kohas magamisest. Tuleb võtta maadlase kase (lai madalate okstega) alt mulda, sellega pigistada ja siis muld vanasse kohta tagasi panna. Siis võtta mulda veel maadlase mättalt (mätas, kus kasvavad isesugused hallid lehed) ja tee samuti.

ERA II 9, 54/5 (47) < Pühalepa khk., Nõmba k., Pendi t. - Meinhard Meiusi < Peeter Huuk, 73 a. (1928) Sisestas Marius Kuningas 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks nõi on ära põletatud haavapuu pakkude vahel. Suremisel ütelnud nõi: "Kus minu häält kuulda, sääl loomad ei edene - õnduvad."

ERA II 9, 57 (5) < Käina khk., Männamaa k. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tihu järves elab järve pukk, keelab järvel kalu püüdmast. Ühe mehe viskanud kogu paadiga järvest välja mändide sekka.

ERA II 9, 58/9 (14) < Käina khk., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger ehitanud Käina kirikut, Vanapagan aga lõhkunud öösel ära. Viimaks kihutanud Leiger Vanapagana maalt välja. Väsinud tagaajamisest, istunud Leiger kivi peale, mida sellest ajast peale kutsutakse Leigri kiviks ja rõhus kivi keereks (2 km Männamaa külast).

ERA II 9, 59 (15) < Käina khk., Käina v., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõll ehitas sel ajal Karja kirikut, kui Leiger ehitas Käina kirikut. Et Käina kirikul pikem torn oli, vihastas Tõll ja tahtis Käina kiriku torni maha visata. Ei trehvanud aga märki. Üks kivi praegu Tubala mäel, teine Mäelse mäel (lõhutud), kolmas Käina alevis (lõhutud), neljas Käina lahes vees.

ERA II 9, 60 (17) < Käina khk., Männamaa k., Lauri t. - Meinhard Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Männamaa küla heinamaal paistab kuuvalgetel öödel tuli. Kui juure minna, siis kaob ära. Tuntakse rahva seas kui tondituli ja kui rahatuli.

ERA II 9, 77 (21) < Emmaste khk., Kuusiku k. - Meinhard Meiusi < Aet Kubja, 72 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Varao kalad - üks pool inimesest, teine pool kalasabast - karjuvad: "Varao, varao, mil tuleb viimane päev?"

ERA II 9, 77 (24) < Emmaste khk., Kuusiku k. - Meinhard Meiusi < Aet Kubja, 72 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tiksumine seinas - maalased taguvad - kuulutab ette lõikuse aja algust.

ERA II 9, 89 (21) < Emmaste khk., Vanamõisa k. - Meinhard Meiusi < Joonas Moonson (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui Muhus viimast korda katk oli, siis käinud hall katkupoiss, hallid riided seljas, kübar peas ja ork peos ja käib ühest kohast teise, keda torkab, see sureb.

ERA II 9, 93 (13) < Emmaste khk., Emmaste v., Kuusiku k., Jürna Andruse t. - Meinhard Meiusi < Joosep Pumberg, 45 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõll ja Leiger olid vennad, käisid üheskoos läbi väina, vesi ulatas Leigril kubemeteni, Tõllul ainult põlvedeni.

ERA II 9, 99/100 (4) < Emmaste khk., Õnniku k., Rea t. - Meinhard Meiusi < Liisa Vannas, 40 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõik, mis peab olema toores, peab tehtama noores kuus, mis aga peab olema kuiv ja kõva, tee vanas kuus.

ERA II 9, 110/1 (3) < Emmaste khk., Õnniku k., Masti t. - Meinhard Meiusi < Aadu Mast, 79 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks hiidlane varastanud Rootsis kauplusest hulga raha. Asja uurimisel tunnistati keegi teine süüdi ja vangistati. Varas ei saand kurjade vaimude eest enam rahu, alati olnud kallal ja viinud raha veski alla kivide sekka. Teine külamees saanud seda teada ja tahtnud raha ära varastada. Niipea kui raha otsima hakanud, tulnud kivide vahelt väike must koer välja ja mees surnud sinnasamasse paika. Ka raha varas suri ootamatult äkki - kurivaim viis hinge ära.

ERA II 9, 111 (4) < Emmaste khk., Õnniku k., Masti t. - Meinhard Meiusi < Aadu Mast, 79 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Et rahaaugust raha kätte saada, selleks tuleb võtta tükk karastatud terast ja sel ajal, kui rahaaugul tuli põleb, rahaaugu juure minna ja see karastatud terase tükk tulde visata ja ise tagasi vaatamata ära tulla - kes tagasi vaatab, jääb soolasambaks. Kui teisel hommikul jälle sinna kohta minna, kus eelmisel ööl tuli põles, siis on raha maa peal tule kohal.

ERA II 9, 123 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Metsalauka k. - Meinhard Meiusi < Priidu Seppel, 60 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leigril oli Emmastes Tohri küla juures kapsaaid.

ERA II 9, 123/4 (l) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Emmastes Tohri küla juures on meres kaks väikest saart ja nende vahel lõugas, mida kutsutakse Leigriks. Ühel saarel asunud vanasti vägimees Leigri kapsaaed, peenarde asemed praegu veel näha. Saarel oli veel saun, mille vundamendi asemed praegu veel näha on, kuid kas Leiger seal ka saunas käinud, ei teata. Saartel elanud kunagi Leigri Tiiu, kes nüüd mõnikord suure laia kivi otsas oma pesu käib pesemas. Kui Leigri Tiiu peseb, siis tuleb paha ilma.

ERA II 9, 124 (2) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tõllu olnud kord Hiiumaal oma venna Leigri juures ja läinud millegipärast Leigriga tülli. Tõllu vihastas ja jooksis Leigri juurest ära, et minna Saaremaale. Leiger jooksnud järel ja hüüdnud: "Tule tagasi, pool palka juure!" Tõll keernud kanna peal ümber, millest jäänud merde suur kannaase, mida praegu hüütakse Suureks Kuivaks, keskel kolm sülda vett ja ümberringi kuiv. /Sama E X 47 (229) < Emmaste khk. - M. J. Eisen < Meinhard Meiusi/

ERA II 9, 127 (6) < Emmaste khk., Tohvri k. - Meinhard Meiusi < Johan Tohver, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkuaugus ujunud tihti suur palk vee peal. Palk kadunud siis ära, kui keegi hüüdis: "Näkk, näkk, näkk, üks sii nurkas, teine sääl nurkas, saaks näku hänna pääle astuda."

ERA II 9, 137 (15) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kurivaim rikkunud kord naistel riidevärvid ja kaljaastjad ära. Mehed pidasid nõu kuidas kurjavaimu ära ajada, kuid ei saanud midagi teha, sest kurivaim tundis nende nõu ära. Viimaks leidsid naised kurjavaimu ühe pere koldest. Nõu pidamata asusid naised kurjavaimu kallale ja andsid märgade riide kaltsudega talle vastu pääd, kastsid riidekaltsud vahel liiva sisse ja peksid ikka edasi, kuni kurivaim viimaks oli pooleldi surnud. Peale seda peksmist kadus kurivaim.

ERA II 9, 138 (16) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kurat tahtis Saaremaalt tüdrukut varastada, kuid Tõll ajas teda suure pihlakaikaga taga ja päästis tüdruku. Hobune aga, mille seljas kurivaim tüdrukut vedas, jäi sinna paika kiviks, kus Tõll tüdruku päästis. Sama hobusekujuline kivi on praegu veel alles 4-5 km Kuresaarest Kihelkonna poole.

ERA II 9, 140/1 (26) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger oli Tõlluste noorem vend, ta elas Sõru kabeli juures. Pääle selle, kui Tõlluste naine ära suri, läks Tõllus venna vastu kannatamatuks ja algasid tülid ja riiud nende vahel, kirikute lõhkumised jt.

ERA II 9, 141 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger kandis teed käies puhkamise puhul istumise jaoks kivi taskus. Üks sarnane on maha jäänud ja praegu Leigri juures Leigri kivi nime all tuntud. /Sama E X 47 (231) < Emmaste khk. - M. J. Eisen < Meinhard Meiusi/

ERA II 9, 142/3 (30) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees läks metsa puid raiuma. Vahepääl hakkas vihma sadama ja mees läks kase alla varjule. Vihm läks üle ja mees astus jälle edasi. Äkki kuuleb mees imelist müdinat. Mees vaatab ümber ja näeb, kuidas väikesed hallid poisid jooksevad selle kõvera kase poole, mille all ta varjul oli. Hallid poisid jooksid kõik kordamööda kase juure ja ütlesid: "Anna mu müts kätte!" Ja igaüks sai kase alt mütsi. Mees vaatas, imestas ja läks siis ka mütsi küsima. Maa alt vastas hääl: "On siis üks kaks võtnud?" Mehele aga visati nüüd maa alt kaabu, mis oli tehtud inimese varba- ja sõrmeküüntest. Mees pani kaabu pähe ja leidis end korraga hoopis teises ilmas, nägi palju ja palju teisi vaimusid. Rändas niiviisi kaua aega vaimude riigis. Tahtis viimaks vaimude riigist välja saada, kuid ei saanud kuidagiviisi. Võttis siis mütsi peast ja viskas maha, kuid ikka ei saanud vaimude riigist välja. Viimaks suure hirmuga võttis mütsi, pani põõsa ja pistis põõsa põlema, nii et müts ära põles. Nüüd sai mees jälle endisesse maailma tagasi.

ERA II 9, 150/1 (33) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kes tahab kurjavaimu koopast raha tuua, see peab seda tegema müristamise ajal, siis kurivaim magab - kardab müristamist.

ERA II 9, 152 (36) < Emmaste khk., Sõruküla k., Klombi t. < Käina khk. - Meinhard Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kord tahtis Kurat Saaremaal kiriku ukse taha kivi veeretada. Parajasti, kui ta suure kiviga kiriku ukse poole oli minemas, laulis tee ääres kukk: "Veta kivikandja kinni-i-i!" Kohe kukkus kivi maha ja Kurat kadus.

ERA II 9, 174 (6) < Käina khk., Kassari v., Taguküla k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Piir (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui nõi teisel üht liiget laseb, siis jääb see liige mädanema, kui aga südamesse laseb, siis sureb kohe.

ERA II 9, 179/80 (1) < Käina khk., Kassari v. - Meinhard Meiusi < Andrus Vahe (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kassares oli vanasti "Hiie koppel". Sealt ei saanud keegi muidu läbi, kui pidi hiie laulu oskama. Hiies elasid hiie neitsid ja neil hiie koerad. Kes hiie laulu ei oskanud, seda neitsid ja koerad läbi ei lasknud. Hiie laul (algus ja lõpp puudub, ei mäletata): Hiie koerad, kenad koerad, ei nad iial hammusta. Hiie neitsid, head neitsid, ei nad keegi pahanda.

ERA II 9, 195 (22) < Käina khk., Käina v., Ühtri k. - Meinhard Meiusi < Anna Kaev (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lapsel on tuuleviga, kui tal kõhus haige. Arstimiseks tehakse talle tuulepesa suitsu.

ERA II 9, 196/7 (31) < Käina khk., Käina v., Ühtri k. - Meinhard Meiusi < Anna Kaev (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Leiger magas Kõpus, ärkas ja nägi üle metsa, et Käina mehed ehitavad kirikut. "Kus see aitab, vetan kivi ja ann!" Üteldes neid sõnu viskas Leiger kiviga Käina kiriku poole, kuid kivi kukkus natuke ligemale - Paelu mäele.

ERA II 9, 205 (27) < Ridala khk., Valgevälja kõrts - Meinhard Meiusi < Juhan Marlei, 90 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui lastel maa-alused ehk visked pääl, siis tuleb teha süte vett, sinna sisse kraapida hõbedat, käsi sisse kasta ja selle käega piirata kolm korda vastu päeva ümber pää.

ERA II 9, 205 (30) < Ridala khk., Valgevälja kõrts - Meinhard Meiusi < Juhan Marlei, 90 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui näkk end näitab, siis sureb keegi.

ERA II 9, 208 (12) < Ridala khk., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalaõiega saab rahaaugust raha kätte. Tuleb sõnajalaõiega mitu ringi ümber rahaaugu käia, siis ei pääse kurjad vaimud rahaaugu avamisel avaja kallale, vaid jäävad sõnajalaõiega tehtud ringi taha peatama.

ERA II 9, 210 (31) < Ridala khk., Sinalepa v., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jumal ehitas kord Ridali kirikut. Kalevipoeg ei sallinud seda ja tahtis Puise ninalt kiviga kirikut puruks visata, kuid ei trehvanud märki.

ERA II 9, 215/6 (4) < Ridala khk., Litu k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Hints, Juula Hints, u. 60-70 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas
Üks mees nägi tee ääres sinise tule põlemas. Läks piibu pääle tuld saama. Tule ääres lamas hall mees ja liigutas tuld. Hall vanamees lükkas mõned söed tulest välja ja andis ühe teisele piibu pääle. Teisel hommikul, kui mees jälle piibu võttis, leidis ta piibust hõberaha. Suures imestuses, läks mees veel kord kohta vaatama, kust söe oli saanud, kuid ei leidnud muud kui ainult mõned hõberahad maast. Kõik need söed, millised hall vanamees tulest välja oli lükanud, olid hõberahadeks muutunud. ERA II 9, 221 (16) < Ridala khk., Jöödri k. - Meinhard Meiusi < Viiu Peeterson, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/lend/Nõiad saatsid "nõiamunad" loomade seltsi. Kui loom ühe katki astus, siis suri - äkine käis läbi.

ERA II 9, 227/8 (18) < Ridala khk., Panga k., Põldema t. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sinalepa mõisa juures on Kalevipoja kivi, milles on näha Kalevipoja jälg. Ükskord läks ta suure rutuga, pidi minema Puise pulma, Tagamõisa titetalgule, Vätse varrule. Astus seepärast suurte sammudega ja vajutas ühe jalaga kivile astudes sellesse jalajälje.

ERA II 9, 228 (20) < Ridala khk., Panga k. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk on jumala vaim. Kord tuli ta Ridalasse, oli väike hall poiss, kepp käes. Keda kepiga turkas, see suri, kuid need, kes ülevel olid, neid ei turganud, magajaid aga kõiki.

ERA II 9, 231 (11) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanamees käis metsast heinu toomas, kuid alati suur hundikari kannul. Mees läks targa juure. Tark käskis pahema käe kinda pahempidi pöörda ja ree puhtaks pühkida. Mees tegi nii ja kohe pääses suur rägin ja kärin huntide seas lahti, üks hääl ütles: "Vii Jüri Järile terviseid, et Susi Säsi otsa saanud." Mees läks koju ja ütles tuppa astudes neid sõnu, mis metsas kästi. Niipea kui mees need sõnad oli ütelnud, tuli ahjult hall kera maha ja veeres uksest välja, üteldes: "Mis te mulle olete andnud, mis ma siit olen saanud." Üks tont - majavaim - oli tapetud, teine läks ka minema.

ERA II 9, 233/4 (14) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiidlased olid Tahkurannas kalapüügil. Ühel päeval kukkus üks kalameestest merde. Küll otsiti ja otsiti, kuid leida polnud teda kuskilt. Viimaks tuli mees ise vee seest välja ja ronis laeva. Vahepääl oli teine kalamees veest välja tõmbanud ühe ühe silmaga tursa. Niipea kui veest välja roninud kalamees ühe silmaga tursa laevas nägi, haaras selle kätte ja visakas merde tagasi, üteldes: "Säh oma ühe silmaga orikas!" Teised kalamehed hakkasid imestades küsima, miks ta kala merde tagasi viskab. Nüüd jutustas mees, mis ta meres näinud. Ta kukkunud mere põhja ilusa õue pääle. Õues olnud üks vanamees, see tulnud ja hakanud temaga riidlema seepärast, et kalamehed iga päev omad võrgud ta karjamaa väravasse laskvat, veel täna olevat nad viinud talt ta ühe silmaga orika, ja lubanud kalamehi karistama hakata, kui need teda ükskord rahule ei jäta.

ERA II 9, 237 (1) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Reets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kalamehed olid väljas merel, oli öö, magasid. Äkki kuuldi meres häält: "Kus, kus, pika Matsi võrku, pika Matsi võrku." Nii ajas sarvik meres kalu ühe mehe võrku.

ERA II 9, 240 (4) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Jaan Valgemäe, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui loom äkitselt sureb, siis arvatakse, et keegi on saatnud äkise.

ERA II 9, 244 (35) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste arstimiseks võetakse riidetükk või raha või tulesüsi. Õerutakse sellega ja viiakse siis see "maa-aluse kivi" (auklik raudkivi) alla.

ERA II 9, 245 (41) < Ridala khk., Kolu k., Peetri t. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a., perekonnaga (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kortsmik oli hundiks pandud, sai kellegi käest leivatüki, siis sai inimeseks jälle.

ERA II 9, 247 (3) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Keegi läks sajajalgsete pärast nõia juure. Tark võttis üheksa sajajalgset kinni ja viskas tulde, üteldes: "Kust olete tulnud, sinna minge!" Sajajalgsed olevat tulnud sellest, et keegi on saepuru vastu silmi visanud.

ERA II 9, 251/2 (12) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Naine läks vahi loaga metsa heinavarga. Metsas huljas naine ja kuskilt huljati vastu. Teine huljaja tuli naisele ikka ligemale ja muutus viimaks hirmsaks elukaks. Suure hirmuga viskas naine seeliku, mille ta heinu täis oli toppinud, maha ja ronis ise küüni katusele. Metsast jooksis hunt välja ja murdis seeliku pääl vaimu ära. Viimane tahtis naise kallale tulla, kuid leidis maast ainult seeliku, ise aga suri nüüd hundi kätte, surres tehes natuke kädinat. Hunt aga saatis naise, peale selle, kui see küüni katuselt maha oli roninud, koju.

ERA II 9, 280 (3) < Käina khk. - Meinhard Meiusi (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussivalu võtmise sõnad: Ussi huuled, konna keeled, sitiku sinised sooled, parmu paremad pooled.

ERA II 9, 294 (10) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sarapuu kuradid - väikesed kõvera sabaga poisid - aidanud üht meest kord katust teha.

ERA II 9, 295/6 (17) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks isa oli suremas ja õpetas oma poegi, et kui need tahavad rikkaks saada, siis käigu nad kolm ööd peale matmist sarapuupõõsa all ta haua juures teda valvamas. Kaela pangu see, kes valvama tuleb, musta hobuse rangid, et keegi teda ei näeks ja võtku kätte pihlapuust vitsa, siis ei tunne haisu ja mis kätte saab, selle toogu koju. Vennad ei julgenud esiteks minna, viimaks oli kõige noorem vend nõus ja läks. Haua juures nägi poeg, kuidas suur kari kuradeid tulid ja tõmbasid isal naha päält. Poeg tõmbas konksuga naha enda juure ja jooksis koju. Kõik pojad said rikasteks meesteks. Kuradid oleksid aga hakanud isa naha sees kodus käima ja vara ära vedama.

ERA II 9, 297/8 (24) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui rahahaugu tulde kinnas sisse visata, siis pannakse see raha täis ja visatakse tagasi. Hiljem kinnast ära viima tulles ei tohi tagasi vaadata. Keegi viskanud "härja ige" august alla, kuid kohe visatud tagasi ja löönud mehe pooleldi surnuks.

ERA II 9, 298 (25) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maa sees on rahakatlad, kes vaestele ka lubab, see saab kätte. Üks mees oli leidnud sarnase rahakatla ja lubanud vaestele ka anda, kuid katla maa peale tõustes arvas mees, et raha on liig vähe ja ütles: "Ei siit saa vaestele midagid anda." Peale selle vajus katel kohe maa alla tagasi.

ERA II 9, 298 (26) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas järves elavad näkid ja jaagud.

ERA II 9, 421/2 (2) < Saarde khk., Surju v. < Vändra khk. - Eduard Johannes Kase < Mari Oldermann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tõnnivakk Vändras. Vana-Vändras oli Kullimaa talus tõnnivakk. Säält mööda käies ei tohitud kõvasti rääkida ega vanduda. Kui mõni vandus või kurja sõna ütles tõnnivaka juures, siis hakkas Tõnn seda taga kiusama. Kullimaa talu sulasel olnud poeg, kelle tõnnivakk ära pigistanud.

ERA II 9, 436/9 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kauoja t. - Eduard Johannes Kase < J. Kosenkranius (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuradi (tondi) rahaauk Katlaoja metsas. Teoorjuse ajal 80 aastat tagasi elanud Kilingi vallas Välja külas, kaks versta Võhkelaane talust eemal Katlaoja kaldal, selle talust tuleva Pikanõmme tee ääres, Kilingi-Nõmme minna, kurat, kelle rahaauku nähtud öösel sääl põlevat. Kellegi teekäija mehele on kurat säälkohal teel vastu tulnud, väljanägemises alt lai kui heinasaad ja pealtpoolt kuuse pikune. Teomehe kohale jõudes on teomees ära hirmudes hüüdnud: "Isa pojuke ja püha ristike," millise hüüde pääle kurat ära kadunud. Seal rahaaugu ligidal sama teel on ka kuradi jälgi talvel lume peal nähtud, mis küünra pikused ja poole küünra laiused, eespool olevate küünede asemetega olnud. Samal kohal on ka hulga keppisid maas olnud, millest teati rahvasuus rääkida, et Võhkelaane talu peremees, Peet Vendelin, (minu ema isa) on kepidega seal kuradi vastu võidelnud ja kuradilt tema rahaaugust omale rikkuse võitnud ja Võhkelaane, vaese mõisa talu peale elama jäänud, kus varemalt keegi teine mees seda talukohta pidada ja mõisas teol käia pole suutnud. Seletus, kust tekkis sarnane usk. Nimetud Katlaoja kaldal tee lähedal metsas oli süllakõrgune mäeküngas, kus keegi söepoletaja ööd ja päevad otsa, vahetpidamata süssa põletas, missugune tuli ööseti möödakäijatele teravalt silmi paistis. Söed olidki tõeliselt söepõletajale rahalise sissetuleku allikaks. Kuradi jäljed teel olid Võhkelaane taluperemehe väimehe jäljed, kes mõisateol käis ja talvel omale, kui lumi sügav, lauatükid jalge alla kinnitas, et käies mitte sügavasse lumesse vajuda. Nende jälgedele oli nupukas mõisa kubjas kepi otsaga augud ette teinud: nagu oleksid need kepiaugud jälgede küünede augu asemed olevat. Samuti oli see mõisa kubjas ka kepid sinna teele maha visanud nähtuseks, nagu oleks nende kepidega sääl kuradi vastu võideldud. Teel teomehele vastutulev kurat heinasao laiuse ja kuuse pikkuse näol oli Võhkelaane talu peremees P. Vendelin ise, kes ratsa hobuse seljas eesnimetatud teekäija mehele vastu tuli ja selle hüüdu kuulis, mille peale omaltpoolt vastu hüüdis, mehe rumaluse mõtet mõistes: "Pime perse!" Lisan ligi: P. Vendelin oli täiesti kirjaoskaja ja oma isiklise mõistmise, teadmise ja tahtmise läbi oskas tema vaesel mõisatalul ära elada, aga millegi olemata imevõimu läbi.

ERA II 10, 11 (l) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Millal tuleb Oolu koju, toob vaka vaske, külimitu hõbedat, toobi puhast kulda.

ERA II 10, 15 (21) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakatel palju marju, siis tuleb vihmane sügise.

ERA II 10, 15 (25) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõhuvalu vastu võetakse pipart viinaga.

ERA II 10, 17 (39) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äikse ajal ei tohi akna juures ega puu all olla - välk lööb külge.

ERA II 10, 93 (6) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Tõnu Viedemann < J. Põldmäe (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
/Mees peab hiirt jooksvahaiguseks/Pajupea külas Suitsu talu peremehel oli jooksvatõbi, mis liikus ühest kohast teise. Kord vilja vidades kaebas naabriperemehele: "Vaata, missugune jooksva mul on, justkui rott jookseb külge mööda ülesse!" Naaber katsus ja tema piusse sattus elav hiir, mis oli Suitsu-isale viljavihkusi koormasse pannes särgi põue kukkund.

ERA II 10, 108 (3) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkonnas Mõigu külas Vägeva talu koplis on rahaauk, mis jaaniöössel põleda, mida on mitu inimest näinud, aga kätte teda ei olla tänaseni saadud.

ERA II 10, 109 (6) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Nabala küla maa peal on üks suur kivi, kus peal olla kivistunud nõelussid, üks suurem, teised veiksemad. Selle kivi all olla rahaauk. Mitu korda olla seal jaaniöössel tuld nähtud.

ERA II 10, 109/10 (7) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nabalas on teeninud kord ühe peremehe juures sulasena keegi Jaanuse nimeline mees. See leidnud koplist mutimulla hunnikust raha, mispeale tema labida toond ja kaevama hakand. Kaevates tulnd välja rahakarp, kus sees olnud kuld- ja hõberaha, mees ostnud selle rahaga omale Soone sauna, peremees - kuuldes sulase rahaleiust - läind ka mutimulla hunikuid kaevama. Ei ole aga sealt mitte midagi leidnud.

ERA II 10, 110 (8) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Lehmja mõisa heinamaal on üks suur kivi, kus peal on palja jala jälg ja mitu jalakanna jälge. Rahva jutu järgi olla vanasarvik selle kivi peale kukkund, kui ta taevast alla visatud. Selle kivi all olla rahaauk, mis jaaniöössel põleda. Kivi nimetus on Liivadi-Otsa kivi.

ERA II 10, 114 (15) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lagedi küla all Kalda sauna juures jões on suur kivi, selle kivi otsas on nähtud näkki ilusa naisterahvana suurte rindadega.

ERA II 10, 132/3 (2) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui Talina Oleviste kirikud hakati ehitama, tuli üks mees ja tegi kaupa, aga tema oma nime ei ütelnud, et minu nime ei tohi enne ükski teada saada, kui kirik valmis on. Siis saab selle kirikule minu nimi. See mees oli väljamaalane. Küll rahvas arvasivad igadepidi, et kas ta ei ole nõid. Küll kuuladi igadepidi, et ehk saab tema nime teada. Jäi saladuseks, kui kirik oli valmis kõik, ainult keriku torni tipp oli panemata. Seda pidi meister ise panema, läks kodust ära keriku tippu panema. Naisel hakkas süda valutama, et ei tea, kudas läheb, kas saab kõik heasti, sest kaup oli tehtu, et kirik valmis ja igadepidi korras, siis saab ehituse raha kätte. Läheb võttab poja sülle, saab keriku juure. Parajaste paneb tippu üles. Oli veidi kõver. Naisel poeg süles, hõikas alt: "Olev, Olev, kõver on!" Niikui oli kuulnud oma nime, kukkus ülevalt maha ja temast karanud uss ja konn suust välja. Rahvas arvas, et tema oli päris nõid. Ja on tänapäevani Talinas Oleviste keriku kõrval maas. Võib igaüks näha.

ERA II 10, 134 (4) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanast kivid kasvasid. Need kivid kasuvad, kel sammal peal oli, kel sammalt peal ei olnud, on veerivad kivid, need ei kasva. Ja teisest: sammal kasvab kivist.

ERA II 10, 172 (15) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad. Jeesus läks Jeruusalemma, Eesli jalg oli nikastand. Mine vana naiste juure, Küll sa sealt abi saad.

ERA II 10, 172 (16) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapselt valuvõtmise sõnad. Varesele valu, Harakale haigust, Mustalinnule muud tõbe. Meie laps saab terveks.

ERA II 10, 221 (2) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laste koeranaelte vastu aitab põleva vettind puu, mis ajab vahtu välja, otsaga vajutamine vastu haiget kohta või raisakondi maapoolse küljega vajutamine. Või visata soola põlevasse ahju ja ise nii ruttu ära põgeneda, et praginat ei kuuldu.

ERA II 10, 229/231 (10) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Eeva Uin, 67 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanatont eksitab ära, kui inimene mõtleb kurja. Kui sis paluma nakat, siis saat väl´la: "Jummal Issake, Jummal Pojake, kes om mu kurjale teele vidanu." Kui kohe paluma nakat, siis pole pikka palvet vaja. Sii oli peris tõsi lugu. Rehepapp tuli Vil´landist kohta otsma. Sai Kavilda mäele vastse aasta üüsi, läts rehe juure kaupa tegema. Siberi mäel esnu ära. Vannu ja vannu. Kõrraga ollu kats miist man. Mehe küsnu: "Kohe sa tahat minna?" Miis ütelnu ära. - "Läki!" Neebu mäel, sääl om Kallissuu mäe all. Lännu sinna. Tema ollu ikke purjun. Nännu, et mehil ollu kõvera tagasipidi jalguga, härjasõrgu ja kapjuga. Miis saanu kohe kõrraga kaines, es ole tahtnu edesi minna. Tõõse võtnu käe alt kinni ja vägisi vidanu turbla augu viirde. - "Siia me viskame su sisse." Miis nakanu pallema: "Laske, ma palu". Noo lubanu kah. Ütest suust rääknuva perrä, mis miis palunu. Miis lasknu põlvili ja lugenu Meieisa palvet. Noo ütelnu ütest suust järgi. Miis ütelnu: "Aamen," võõra tennuva: "Läll, läll, läll" ütekõrraga. Miis lugenu tõõse kõrra Issameie palvet, no kah. Jälle, ku ütelnu: "Aamen," no tennuva: "Läll, läll, läll." Nii lugenu kolm kõrda. Sis võtnu mehe kätest kinni ja tahtnu auku visata. Miis ütelnu: "Jummal Issa, Jummal Pojake! Siin om nüüd minu surm!" Võõra lasnuva lahti sis: "Te kolmekesti, meie katekesti" ja lännuva ära. Miis es julgnu üles tõusta. Tükk aiga oli põlvili maan ollu, es julgu ümbregi kaia, kos võõra om. Perast lännu Neebu Mäetare manu. Hommikuni ollu sääl. Sis lännuva kaema tuud paika. Määratse suure jälle ollu! Kõik lumi ollu ära veetu.

ERA II 10, 233 (1) < Läti, Tirza v., Baznickalna k. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Paul Ariste < Leena Potsep, u. 50 a. (1929) Sisestas Laes Vesik 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, parandas Mare Kalda
Lat´s visas hamba aho pääle - "Virusk´ikas, mullõ raudhammas, ma' anna sullõ luuhamba!"

ERA II 10, 337 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahamatmine. Röövitud raha. Tingimusteta Vanalajal, kui raudteed veel ei olnud, veeti posti hobustega. Kord jäetud ühes postijaamas hobused järelvalveta välja. Seda kasutanud üks kelm oma kasuks. Ta hüppas tõlda ja sõitis minema. Seekord oli tõllas veel peale muude paberite ka raha, mis valitsusele saadeti. Kelm võtnud kulla ja paberraha ära ja lasknud hobused omapead minna. Ta matnud raha Valgevariku metsa maha. Hobused jäänud Vana-Nõo kõrtsi ette seisma. Keegi linnamineja oli aga sealt veel hobuse peakoti täis rublasid saanud, kuna üldine rahakott selleks raske oli, et seda ära viia.

ERA II 10, 339 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maetud raha. Rootslased-rahaotsijad. Rõngu õpetaja maja ja Salusilla vahel pidi rahva jutu järele tündritäis raha olema. Ühel kevadehommikul tulnud kolm rootslast Salusilla juure. Mõõtnud sealt ketiga õpetaja maja poole, hakanud seal siis kaevama ja olid ühe tündri välja võtnud. Nad panid kohe tündri vankrile ja sõitnud minema. Kui rahvas sinna vaatama läinud, näinud nad ainult tündri aseme.

ERA II 10, 341 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varakeller. Sõja ajal maetud varandus. Tingimusteta Kord näinud Peetsu talu peremees oma maa peal seisva mäe jalal auku. Mees oli toonud kohe lati ja august sisse torkanud, aga latiots ei olnud kuhugi külge puutunud. Mäe sees, mida rahvas muuseas ka Peetsu Kabelimäeks kutsub, peituvat rahva jutu järele suur varandus, mis Põhjasõja ajal olla sinna maetud. (Varanduse asukoht Meeri vallas Verevi külas Peetsu talu maa peal. Üleskirjutaja märkus.)

ERA II 10, 343 < Nõo khk., Meeri v. - A. Turp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha oletamine. Sõja ajal maetud raha. Rootsi ohvitserid raha otsimas. Vapramäe vastu suubuvad Elva jõkke kaks oja, kohaliste nimede järele Timmuski ja Voika oja. Olen kuulnud raha oletamist kas ühe või teise nende ojade pervesse (kaldasse), mis Rootsi sõja ajal sinna maetud. Kord otsinud kaks Rootsi ohvitseri, kaart käes, seda maetud raha. Kas nad leidsid või mitte, ei teata.

ERA II 10, 347 < Rõuge khk. - ? (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
I Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke? Ma käisin õel võõrusel, mu emake. Oh valu, oh valu mu südames, Mu süda suure valu sees, mu emake. II Mis õde sulle süüa and's, mu pojuke? Seda hallikirja angerjast, mu emake. Oh valu, oh valu mu südames, Mu süda suure valu sees, mu emake. III Mis õde sulle juua and's, mu pojuke? See punast viina pudelist, mu emake Oh valu, oh valu mu südames Mu süda suure valu sees, mu emake.

ERA II 10, 406 (2) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuleoksa ei tohi seina sisse panna: maja läheb siis põlema. Kui päike piale paestab, siis hakkab kohe põlema. Sel on rohkem tõrva sees. (Tuleoks on see oks, "valelatv", mis kasvab ladvana murdund pärisladva asemele.)

ERA II 10, 415 (33) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rabandus, seda usti küll, et see on vana naistest. Ühel loomad surid ää. Mees läks Sõrve. Nõid vaadand: vanaeite soolaga lasta, siis ei sure loomi enam - enne nõid kuuland järgi, kas mõni vanaeit on ligidal. Jah, lasta soolaga, siis kaob see viga ära. Mees last ka soolaga vanaeidele, kui läind aja äärt mööda.

ERA II 10, 423 (51) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Inimesed surnd vanast kõik ära. Ühed läind laevale, see pial sial ehk ei sure ära. Surnd ikke. Üks vanainime jäänd üksi järele ja koer old ka kaasas. Vanainime pole osand laevaga midagi teha. Hakand laeva kella kõlistama. Nii vist kuuldud.

ERA II 10, 428 (69) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katku ajal jäänd Kuiele meesterahvas ja Kloostri Attu (Vilikale) naisterahvas. Suitsu kaudu leidnud üksteist ja hakand kokku elama.

ERA II 10, 431 (7) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Last hirmutet: "Ää mine mere äärde, näkk viib ää"–- või "küll võtab".

ERA II 10, 432 (12) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi on, aga muud midagi ei tia.

ERA II 10, 432/3 (15) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-alused on niisugune haigus, vistrikud aeab ihu piale. Maavitsu toodi, selle viega arstiti. Kui maa all tegi: tiks, tiks, siis öeldi, et maa-alused tiksuvad. Enne kui maha istuti, sülitati maha, siis maa-alused ei tule. Nüüd ka sülitatakse. Maa-aluste ussid olid pisikesed ussid, roomasid ühes tükis, karvased, piad polnud, liig pallu polnud jämedust. Neist pidi maa-alused tulema. Vanal ajal olid maa-alustel lausujad.

ERA II 10, 439 (1) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jarlok pat kaamenu, Seml´anitsu pat kaamenu. Jarlok pat pliitano, Seml´anitsa na pliitana. Tzornikaad, seerõikaad, Laabõ kaad, krasnõ kaad, Perii svaijujad./sülitab/ Amin.

ERA II 10, 439/40 (2) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Käändümisõ sõna. Nisõltun´, nikõrtun, kõik luu' paika. Halu musta pini persehe. Nisõldunu', nikõrdunu' kõik luu paika, Suurõ luu', väiko luu', kõik umma paika. Halu haraga hanna ala. Nisõldunu', nikõrdunu', kõik luu' paika, Suurõ luu' väiko luu', kõik umma paika. Halu sinna, kohe ratas veeres. Kuukõnõ, kosta, pääväkene, pästä, aokõnõ, avida hädäst vallalõ. (sülitab) Amin - (kolm korda). Kolm korda lugeda siis tuleb abi.

ERA II 10, 440 (3) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi sõna'. Kizi kiitsjalõ, kizi vangjalõ, Kizi hainamaa pääle süümä, Kizi kivi pääle magama. (Kolm korda lugeda ja siis sülitab pahemale poole) Amin.

ERA II 10, 440 (4) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi latsõ nabah. Kizi soelõ, kizi kahrulõ, kizi toomõlõ, Kizi kivi pääle magama. Kizi loigatas nabast vällä. (Kolm korda, sülitab) Amin.

ERA II 10, 441 (6) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vaivaja sõna. Meri sais mere pääl, kivi sais kivi pääl, varõs varõssol. Olõ-i silmi, õi olõ siiba. Kui varõs saie linnada, nii saagu-i hädä kavvu. Hädä kuijoma, häda kaoma, häda lõpõhuma, häda läkähümä. (Kolm korda siis sülitada) Amin.

ERA II 10, 442 (7) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindaja sõna. Must miis, hahk särk. Üle teije, üle puije, üle kivve, üle kanda, üle kivetse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi, üle merri. Suurdõ suuhu, lak´k´a (laijasse) laandõ, koh kirie kikka' ja kana' kõõruta-i. Patja paiju, rabastikku. Koh kiaki käuje, sinna häda ja viga. (Kolm korda. Sülitada ja siis) Amin.

ERA II 10, 469 (1) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõna. Jeesus lats üle liiva ja maa, n. löus sääl üte tulitungle ja ütel: "Sa olet palanu, n. ei pala enamb." Nüüd tuli jäi saisma nida kui meie Issand Jesus Kristus sis Jordani jõen sais, kui Jaan teda ristse: Jumala see Esa, n. Poja ja Püha Vaimo nimel. Amen ja Amen! 3 korda nii lugeda.

ERA II 10, 471 (4) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabause sõna. "Issanda Engli, taiva risti, püha pikse välki: koletake kiik kurja nooli n. sega maa päält ärä." Neid sõnnu peap 3 kõrda nii lugema. (Need sõnad näituseks. Minu arvates uskusid ka kümmekond aastat tagasi paljud haritud inimesed nende mõju, ka õpetajad. Vastasel puhul poleks ju vajagi olnud nende vastu võidelda, kuna sõnadel isegi vaimulik sisu.)

ERA II 10, 488 (7) < Kose khk. - Tõnu Viedemann (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose-Risti männiku alla maetud Rootsi sõjakassa, aga kuskohta just, see on teadmatu.

ERA II 10, 501/3 (15) < Suure-Jaani khk., Vastsemõisa v. - August Ots < Ann Ots (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kes eksitab inimesi ära, seda ei teata. Arvatakse, et on olemas sarnased kohad, kui inimene sinna sattub, siis tingimata eksib ta sinna ära. Õige tee jälle leidmiseks istutakse maha ja süüakse leib ehk loetakse meieisapalvet. Räägiti üks lugu eksimisest: Vastemõisa vallas Kabila küla lähedal on üks mägi, mida "Udresmäeks" kutsutakse. Seal eksivat ka inimesed tihti ära ja nägevat viirastusi. Umbes 25 aastat tagasi, Peet Karus (too mees vist elab praegu, aga elukohta ei tea) eksinud ka sinna ära. Ta teinud tule maha ja istunud tule ääre. Tule teinud ta selleks, et siis silmad jälle selgeks lähevad ja õige tee uuesti kätte leiab. Korraga näinud ta, et tema kuuehõlma peal on hall lõngakera. Kust ta sinna oli tulnud, pole ta näinud, samuti kadunud ta ka nägematult ära. Peale seda leidnud ta kohe õige tee üles. Sama mehe ema läind korra külast pimedas koju ja näinud seal mäel tuld. Ta läinud ligemale vaatama ja näinud - must emis olnud tule ääres ja imetanud põrsaid.

ERA II 10, 509/10 (2) < Helme khk. ja Halliste khk. - Klara Kase < emalt ja isalt (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserdus (nikastus). Võetakse 3 lõnga, sinine, must ja punane. Tehakse korraga kõigisse sõlm, aga enne sõlme kokkujooksmist loetakse sõnad: Edimält läits Jeesus kerikude. Irulanni, allilanni. Loe musta mustusele. Jalo (käsi) jakust jõmati, Kivi vasta kiuksati. Püha Maarja, tõse ülesse, Tii pehmes, parembas kui enneki. Kohe (kuhu) luu luigatanu, Sinna liha liigatanu. Siruta sinist, venitä verevät, mutsuta musta. Nüüd pigistatakse lõngad pihku, sülitatakse ja puhutakse 3 korda ning tõmmatakse sõlm kokku. Seda korratakse 9 korda ja siis pannakse niidid haigele kohale. Sõnad loetakse ühe hingetõmbega ja ka puhumine ja sülitamine peab samaga sündima.

ERA II 10, 521/2 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ("ork" ei ole ma siin kuskilgi kuulnud). Selle arstimine sünnib haige ärapeitmise läbi. Haige kuuleb peidetud kohas enese nime hüüdmist (hõikamist, nagu siinpool üteldakse), hõikab ta vastu ehk annab ta häälitsedes enesest kudagi märku, on tõbi kohe kallal. Leiab tõbi ta (haige) ülesse, on ta täie hooga ta kallal ei aita muu, kui jälle uude kohta ära peita. Peidukohad on: pimedasse rehetuppa, ahju peale ehk kõige parem lambasõnniku alla. Praegu ei ole külmtõbe siin ümbruses ammu kuulda, kuna ta enne väga sagedane on olnud.

ERA II 10, 522 (2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljast nimitakse siin haljas, metshaljas. Ta on inimese äraeksitaja metsas. Teda nähakse ilusa naise näol, vahest ka noor poisike, mõnikord metsaloom: metskits, hirv, lind jne. Kui metsas kõndija tema meelitustele järele läheb, on ta peagi eksind.

ERA II 10, 527/9 (7) < Pilistvere khk. < Helme khk., Koorküla k. - O. Ruut (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ennevanasti, kui must surm maad mööda reisinud ja igat talu külastanud, siis tulnud ta ikka igale poole ise kujul, kas siku, lehma, hobuse ehk koera ja kassi ning tulekera kujul, enamiste aga ilusa tüdruku näol. Tulles tallu, siis küsinud peale teretamist, küsinud kohe: "Mis teie teete?" Vastatud õiglaselt, mida tehakse, siis surnud kõik ära ja surm läinud uut saaki otsima. Aga juhtunud mõni hambamees või nutikas, kes ütlen nii, et ta ei ole aru saanud ehk tema pilge olnud, siis süllitanud ja läinud oma teed ja kõik jäänud siis elusse. Kord tulnud ta ilusa tüdruku näol kuhugi metsatalusse, kus parajasti kõik pere koos söönud palavat odratangusuppi piimaga ja ahjust võetud kuum leib olnud laual. Teretanud ja küsinud: "Mida sööte?" Peremees vastanud: "Kirgesid sööme ja korgesid joome." Must surm ei mõistnud midagit selle peale ütelda. Süllitanud kolm korda põrandale ja läinud oma teed ja talupere olnud peastetud. Ta läinud teise peresse kui pisikene rakakoer ja kiununud ukse taga, kuna jällegi pere lõunal olnud. Söödud ahjus küpsetud koorega kartulid ja orgi otsas küpsetud silkusid. Peretütar läinud ukse peale vaatama. Raka ütlema: "Mis teie siin teete?" Peretütar olnud suur hambamees ja ütelnud: "Kirepill läks kurepillile külla." Raka vihastanud. Tõstnud jala üles ja lasknud kolm korda uksepiida peale sirts, sirts, sirts ja sörkind minema. Tulnud kolmandasse peresse, ikka lõuna aegu. Keik pere söönud kuuma rokka ja odrakaraskit. Surm tulnud sörkides kui hall sokk ukse peale. Teretanud ja küsinud: "Mida sööte?" Pereema vastanud: "Kirge sööme ja korge joome." Sokk mõtelnud tükk aega ja viimaks ütelnud: "Lollide kari! Minu jaoks ei kõlba," ja läinud täis viha minema, enne pühkinud habemega kolm korda uksepakku. Nii jäänud kõik need kolm talutäit inimesi ellu, kuna ümberkaudu kõik ära surnud peale mõne üksiku, kes ei ole juhtunud sel ajal, kui surm külastas, kodus olema.

ERA II 10, 556/7 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõniste mõisa lähedel, minnes Võru poole, asub praegu mets. Seda kutsutakse "Annemõisa petästik" (männik). Sääl olla asunud vanast Anne kirik ja kiriku all (juures) keller. Selles keldres olla kulda. Seda on ka mitmetele unes öeldud, kuid keegi ei julge öösi kaevama minna. Säält leitud ka korra üks suur võti, mida rahvas arvab keldre omaks, see olnud mõisniku käes, kuid sattunud mõisa sepa kätte, kes ta ära tarvitanud.

ERA II 10, 557 (4) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Roosa vallas, Matsimõisa moonamaja ligidal (Krikuli) mäe kalda sees olla üks allik. Korra ühele mehele unes üteldud, et tõuse üles ja kaeva raha välja, oled vaene mees. Raha asub mäe nõlval allika sees, enne tuleb üks vana kasetüvi ja siis kaevupuud, ning siis saad raha. Mees tõusnud üles, ei julgenud öösi minna. Läinud päeva, kaevanud, olnud ka nii, enne kasekand siis kaevupuud, kuid raha kusagil. Järgmisel ööl öelnud sama vanamees, et las minna raha järele, kuid mees ei läinud. Säälsamas on ka olemas üks vana sõjaaegne surnuaed.

ERA II 10, 558 (5) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tahevas, Essemäe mõtsas on üks järv nimega Raudjärv, mis juba ammu samblaga on kinni kasvanud, niiet väikesed männid kasvavad pääl. Endisel ajal olla ühele mehele unel öeldud, et võta üks valge kits ja mine sinna Raudjärve äärde ja seo kits mäele puu külge kinni, ise mine järve äärde ja sääl on üks raudvänd(?) ja üks pütitäis kulda, mida võid omale võtta, aga ei tohi kellegiga tegemist teha, kui mõni tuleb segama. Mees tegi ka nii. Läks ja leidis kõik nagu öeldud. Kui mees kulla kallale asus, et välja võtta, enne oli vaadanud veel kitse ja näinud kohe, et hunt kitse kallal. Mees hakanud hunti kisendama, hunt tahab kitsi murda, kohe kadunud kuld järve põhja. Mees võtnud kitsi ja läks kodu. Kits jäi kätte ja kuld kadus. Järgmisel ööl olla mehele öeldud, mis asja olnud tal veel kitsega, kui kuld oli pea juba käes, "Sinu pärast pean ma nüüd jälle mõni aeg ja ehk igavesti järve põhjas magama."

ERA II 10, 559/60 (6) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana-Roosa vallas, Matsi mõisast Vana-Roosa mõisa minnes on mägi, mida nimetataks Hööramäeks. Mäe all on üks läte, kust postmaantee mööda läheb. Selle lätte kohal on mitu inimest hirmu saanud tunda. Korra läinud mõisa piimavedaja hommiku vara, pimedas, piimaga Matsi mõisast Roosa mõisa. Lätte juures tulnud valges riietes mees vastu, seisnud tee pääle ette, niiet hobune kartnud ja mees ei julgenud edasi sõita ning keeranud tagasi. Teine kord juhtund samal kohal kutsaril jälle kentsakas lugu. Olnud kuuvalge öö, ilmunud lättest üks valges riietes inimene välja ja läinud tantsides risti üle tee ja laulnud: "Kuu paistab kõrgest ja surnub seisab sirgest." Läinud üle tee ja kadunud ära. Samal kohal juhtunud korra naisterahval, kes tulnud heinamaalt, otse keskpäeval. Tulnud jälle üks ihualasti mees ja läinud tantsides risti üle tee linatiiki sisse.

ERA II 10, 566/8 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Berhard Kõivamägi, 32 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõesti sündinud lugu. Asi oli niiviis olnu, et ühele mehele näidatud unes, et "Vii Soe Piitrele teadmine, et las ta minna kulda kaibma." Seda kuulas teine isik päält - Jaan Uibo, kes elab Mõniste vallas, et "Raha kaeba Mõniste tiilahkmest mäele Uue-Roosa poole, Hütti küüni kohalt edasi verstatulba man, hommiku poole ütessä sülda." Vana Uibo läheb kodu ja mõtleb seda raha nüüd kaibma minna. Õhtul heitase nasega voodisse. Nüüd heranes ööse üles, kaes, et naine magas. Siis võtt oma kolmevakalise kotti ligi ja mõtel ise, et nüüd ma panen küll siiä üte summa. Nüüd tuleb Tsuntnult tulema, olnud selge kuuvalge öö. Saa verstatulba manu, mõõt sülepuuga ära ja kaib kolm kõrd lapjuga, nagu kästud. Võtab veel neljas kõrd - ei midägi. Siis mõtles, et mis nüüd om, mõõt nüüd ütessa sammu. Võtt katskõrd lapjuga ära ja nägi, et Mõniste Wulf sõit Vastse-Roosa poolt Mõniste poole, kats hobust iis. Tema kaes, et selge, ilusti näha ja kus temal on häbi, järgmine päev läheb mõisa töösse, et mis siis Wulfile öelda. Siis mõtelnud: Ma hiida siia kõtule maha, jääs mõtlema, et ta tunda ka siis mu ära." Sääl olnud kaugemal üksi mäeke, läinud sinna. Nii siis tule uuesti, kui Wulf oli müüda sõitnud, silmas et kos Wulf om. Äkki kaob see kõiki hobustega ära, ei ole enam midägi kuulda ega näha. Tule haua juurde, säält kargas välja väikene must koerakene. Tema harnud lapju, et ma löön ta maha. Koerakene juuksnu üle tii ja sääl olnud üts truup. Koer jooksnud sinna sisse. Mees vahtinud küll, aga ei näinud. Siis tulnud viil tagasi ja kaibnud, aga ei saanud midagi. Kui ta ei oleks häbenenud Wulfi, siis oleks ta raha saaud, sest see oli ise vanakurat.

ERA II 10, 570/2 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas Tiidu talus. Oli sääl karjas Ants Varblane. Tema nägi und karja juures: Tiganiku talu krondis Kõomäel on raha saada. Poiss muidugi ärkab üles ja vaatab omade loomade peale, mis tal hoida oli ja uinub jälle magama. Tuleb keski tema juure ja ütleb, et "Ärka üles ja mine ja võtta säält raha, nüüd on see auk lahti." Aga tema virgub jälle üles ja mõtleb, et mis asi see peaks olema, praegust muidugi minul võimalik minna sinna raha otsma ei ole ja uinub kolmast kord magama. Jälle tuleb keegi ja raputab teda õige tugevasti: "Ärka ja mine, nüüd on paras aeg." Poiss võtab nõu ette ja läheb. Võtab ka oma koera kaasa ja jõuab mäekungale, kus raha viibis. Mõtleb ise nüüd, kui ta sinna mäekungale jõudis ja näeb tõesti mäekungal auku olevat: Mis nüüd teha? Mõtleb, et mina saadan koera ees auku ja ise lähen taga. Käseb nüüd koera, aga koer ei lähe. Käsen teist kõrd koera, aga kah koer ei lähe. Nüüd võtab koera kinni ja karistab ja ütleb koerale: "Oh sina kurata saadan, või sina ei lähe, muidu oled sina kõik kohused täitnud, mis ma olen käskind, nüüd on minul raha saada ja sina ei lähe." Ise vaatab augu poole ja auk vajub kinni. Mõtleb, et see oli ilmaaegu, et mina koera peksin, nüüd olen mina oma omast rahast ilma ja ka omast suve teenistusest. Mis teha nüüd? Poiss läheb koju aga oma karja pole kusagil näha. Peremiis ütleb: "Kos sa olid." - "Jah, mina käisin raha otsimas, aga ei saand raha, vaid raha asemele vajus auk kinni. Nüüd annan peremehele otsuseks teha, mis peremees teeb, kas läheb ise kaevab selle raha välja või tehku mis tahes." Peremees mõtleb, mis teha. Võtab koti välja ja maksab poisile suve teenistuse kinni ja läheb siis ise sinna kaevama. Kaevab päeva, kaevab teise ja ka kolmanda. Viimaks võtis ta nõus ka omale hinge lõpu teha. Siis saatis selle asja täide, et tema pidi sinna surema. Jutustaja on seda ise kuulnud selle poisi käest, kes olnud siis sääl karjus. Tema olnud teisen talus.

ERA II 10, 573/5 (5) < Hargla khk. Mõniste v., Mõniste k. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas. Pehme järve heinam. Ants Ain ja tema poeg Mikk Ain olid heina niitmas. Niitsid mõni aeg ja muidugi istsid siis sööma. Näevad, et tuleb metsast susi välja. Ikka tuleb nendele lähemale, niikaua kui kohe nende ligi saab. Nemad söövad ikka edasi ja vaatavad, et susi vahib väga haledasti ja silmad jooksvad pisaraid mööda lõugu maha. Mikk Ain ütleb omale isale: "Isa, anna soele pala leiba," aga ta ütleb pojale: "Kuida ma annan temale, käega anda, võtab ta käe kätski." Poeg ütleb: "Pole tarvis käega anda, võta pala leiba, pane noa otsa ja anna sellega." Nõnda siis andis Ants Ain noa otsast leiva soele ja susi haaras kõige noaga leiva ja pandis metsa. Läks mõni aeg mööda, tuli Ants Ainal Tartusse-sõit oma asjatoimetusele. Käib ühest poest teiste ja trehvab muidugi suurte arisse sisse minevat ja näeb Ants Ain nuga olevat leti peal, kinni löödud ja hakkab seda nuga vaatlema. Nõnda siis näeb ärimees, et keegi vanamees silmitseb seda nuga, mis oli kinni naelutud. Ärimees küsib: "Vanapapi, mis te vaatlete seda nuga?" - "Mis ma vaatlen, see näheb välja nagu minu nuga." Ärimees küsib: "Tõesti on see sinu nuga?" - "Jah, see on minu nuga." - "Aga kust see nuga siia siis sai?" - "Vaat, härra, asi oli nõnda. Me olime heina juures ja hakkasime sööma ja tuli susi metsast välja ja tuli meile nii liigi ja silmad tilkusid peas ja mina võtsin noa ja andsin temale leiba. Tema haaras leiva kõige noaga ja pani metsa." Ärimees ütleb: "Jah, kui on see sinu nuga, siis võite ta kätte saada ja selle vaeva eest annan ma teile hea tasu, et see es ole mitte susi vaid mina olin." Nüüd ärimees loeb välja kolm tuhat rubla ja annab Ants Ainale selle raha ja ütleb, et "Teie olete mind päästnud" ja Ants Ain tänab ja tuleb koju. Muretseb omale ka krondi selle saagi eest, mis ta Tartust oli saanud. Praegust on see talu olemas, kus tema poeg Mikk Ain elab. Võru maakonnas Vana-Antsla vallas Haanja talus.

ERA II 10, 579/80 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Antsla vallas kolme talu piiri nurgal juhtunud lugu. Suve õhtal läinud õitselised hobuseid sööma viima. Saanud hobused sööma panduks, siis hakatud mitmekesi aru pidama, kuhupoole nüüd minna, võetud pillid kätte ja hakanud piirikupatsi pääl mängima. Osalt seisnud piiripeenra peal, kui korraga kuuldus kellade helin ja hääl hõikab kaugelt: "Tii lähti!" Ei pandud sellest tähele ja heal hüüdis teist korda: "Tee lahti." Siis keegi vanem poisidest ütles, et "Seistage piiripeenra pealt ära, siin võib midagi paha juhtuda." Nõnda siis seistsime piiripeenra päält eemale ja korraga kanges kiiruses sõitsid kahe halli hobusega, uhke vanker taga, otse piiripeenart mööda mäest alla talu poole. Tagant vaadates nägime, et sõitis otse talu rehe alla sisse. Hakasime määst alla jooksma umbes 300 sammu maad talu õue pääle, vaatama, et kes see sõitja oli. Jõudsime talu õue, värjad olid kinni ja rehe uksed olid lahti. Reheall ei olnud kedagi näha. Läksime tuppa ja küsisime järele, kes on sinna sõitnud, kuid sääl ei teadnud sellest keegi midagi. Nii jäi kõigile teadmata, kes see sõitja oli ja kuhu ta võis kaduda. Jutustaja on seda ise näinud, on ise ka seal hobuste juures olnud.

ERA II 10, 580/1 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas Karula naised Suri juures arstiabi otsimas käisid. Naised võtsid nõu kokku, et Suri juure abi otsima minna. Mõtlesid, et mida Surile tasuks anda. Võtsid kaasa omale raha ja ka mune. Mune oli muidugi rohkesti võetud liigi. Pidasid tee pääl plaani, et mune saab Surile anda palju, et paneme pooled munad põõsa alla tee äärde, nüüd läksid Suri juure oma asja üle abi otsima, mõnel põrsas haige, teisel teine häda. Suri tegi sääl kõigsugu tempe ja andis lõppude lõpuks sõna naistele, et "Pidage meeles, mis teie sinna põõsa alla pandsite tee äärde. Võtke kodu minnes need ära." Aga kui naised sinna kohale jõudsid, kuhu need munad olid ära peidetud, siis nad leidsid selle asemel ussid hunikus lamavad.

ERA II 10, 630 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa v. - August Ojasson < Oskar Ojasson (1922) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
(Ilmateated) On pihlakatel palju marju, saab vihmane sügise.

ERA II 10, 636 (6) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lehtpuid olla parem vanas, okaspuid - noores kuus maha võtta, siis nad ei pihasta ega koita.

ERA II 10, 637 (3) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Toore kartulaga igaühte soolatüügast vajutada ja siis kartul kaevu visata, nii et solksu ei kuule.

ERA II 10, 637 (5) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Toore haavapuu vahuga määrida (vahtu ajab puu välja ahjus).

ERA II 10, 637 (7) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Kasta teeäärse rohu kusega.

ERA II 10, 693 (1) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sukruhaiguse vastu aitab see, kui keeta maavitsu ja seda vett juua.

ERA II 10, 693 (2) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.

ERA II 10, 693 (4) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste vastu aitab see, kui võetakse kolmest kohast linnurohtu ja selle rohuga vautakse kolm korda haiged kohta, kusjuures öeldakse kolm korda: "Maaisand, Maaemand, antke selle inimese tervis kätte," nimetades selle inimese nime. Peale vajutust viiakse need rohud tagasi senna sama kohta, kust nood olid võetud.

ERA II 10, 693 (5) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvahaiguse vastu aitab see, kui mäerõigast liutada hapu kalja sees ja selle seguga võida haiged kohta.

ERA II 10, 695 (6) < Tallinna l. < Kambja khk., Haaslava v. - Tõnu Viedemann < Ann Laber, 75 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui on majas palju lutikaid ja prussakaid, siis saadakse nendest lahti, kui neid järgmiselt arstitakse. Käiakse kolmel vanakuu reedel saunas ja lüüakse saunavihaga vastu igat seina, kus asuvad lutikad üks kord, kusjuures lausutakse järgmisi sõnu: "Lutikad ehk prussakad, minge kodu."

ERA II 10, 695 (9) < Jüri khk., Limu k. - T?nu Viedemann < J. P?ldmäe (1929) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui kana pannakse pühapäeval sellel ajal, kui rahvas kirikust välja tuleb, hauduma, siis ei olla ühtki mädamunaks jäemist karta.

ERA II 10, 700/1 (6) < Kose khk., Uuemõisa k. - Tõnu Viedemann < Jüri Seffer (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kose kihelkondas Uuemõisas teind tiuorjuse aegu heinalised Uuemõisa jõe äärdes heina, seal näind heinalised, et üks suurte rindadega naisterahvas pesnud ennast jões, varsti peale seda tahtnud üks heinalistest, Miina nimega, jõkke ojuma minna, teised ei ole aga teda last minna. Pärast kuuldud nutva naisterahva häält ütlevad: "Tund on tulnud, aga Miinad ei tulegi." Peale seda kuuldud jõest tugevad sulpsu, mis pand vee jões nii lainetama, et pidand heinalisi ära uputama. Peale selle jäend Miina tummaks.

ERA II 10, 702/3 (10) < Kose khk., Tuhala k. - Tõnu Viedemann < Juhan Karjaherm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalas Sõerde vahel, kus kolm oapead koku lähevad, olla rahakatel, kellest unes näidatud Joosep Sarapikule ja öeldud: "Mine senna kohta, kus kolm oapead kokku lähevad. Selle all on rahaauk, vaskkatel kuldrahaga. Selle katla peal on kolmed sepapihid, võta need sealt ära ja sa saad raha kätte." Sarapik ei ole julgend öössel minna rahakateld ära tooma. Rääkind hiljem sellest oma tuttavatele, need läind juhatatud kohta, hakand sealt kaevama. Ei ole aga rahakateld kätte saand, kuulnud ainult rahade kõlinad, kui need maa sügavusesse kukkunud.

ERA II 10, 703/4 (13) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Leena Noorberg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orus Otiveski jões pealpool veskitammi kuulnud heinalised pajupõesas veikese lapse nuttu. Vaatama minnes ei leitud sealt kedagi, teisel päeval peale selle uppus samasse paika mees ära. Teine kord on nähtud samas jões pika varrega Rakvere piipu vastuvett ujuvad ja peale selle uppund jällegi senna mees ära.

ERA II 10, 704 (14) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti, kui olid Eestis suured metsad, siis elas neis metsades palju karusi ja hunta. Need loomad olla siginud õige tubliste. Vanematel huntidel olnud kunni kaksteiskümmend poega, kaheteistkümnes poeg olnud libahunt, muidu kui päris huntki, aga sellest võidud libahunti ära tunda, et tema loomi ei ole murdnud eestpoolt kõrist, vaid takaotsast.

ERA II 10, 705 (17) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord näidatud Orus Tiiuvälja talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kütkise talu vare juure, seal on ahju alusmüüri all tammekann täis hõbe- ja kuldraha." Peremees ei ole julgend minna. Rääkind seda oma tuttavale, see käind küll näidatud kohal otsimas, aga ei ole sealt midagi leidnud. Teine kord näidatud sama talu peremehele jällegi unes ja kästud minna Oru mõisa põllule ja Sepa talu köögi alt kaevata, kust tulla pada välja rahaga. Peremees ei ole jällegi juhatatud kohta läind. Pärast käind seda kohta vaatamas. A maa olnd külmetand, ei ole saand kaevata ja raha pada on tänaseni juhatatud kohal.

ERA II 10, 707 (22) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann < Anna Rüütberg (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vähitõbe (kreebs) vastu peab aitama see, kui võetakse põllul kasvavad mädarõigast, hakitakse üsna peeneks ja süüakse, peale juuakse külma vett. Ka see peab vähitõbe ära kautama, kui võetakse metsas mädanend kasepuu otsast kõbjast (käsna), seda keedetakse ja juuakse. Neid kõbjasi on kaht seltsi olemas: ühed, millest saab taela valmistatud ja teised, millega vähitõbe arstitakse.

ERA II 10, 708 (23) < Tallinna l. < Kambja khk. - Tõnu Viedemann < Ann Laber (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tahad, et kana kõik munad välja hauduks, siis pane kana õhtul karja kojutuleku ajal hauduma ja ütle sealjuures kepiga kanale vastu perset lüües kolm korda: "Kari kodu, kari kodu, kari kodu."

ERA II 10, 708/9 (29) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Langetõbi kaduda ära, kui võetakse ohumõega seemneid, kuivatatakse õllega ja juuakse seda vedelikku.

ERA II 10, 709 (30) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakad marju täis, siis saada sel aastal vanutüdrukuid palju mehele.

ERA II 10, 709 (34) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Koeranaelad või veripaised kauvad ära, kui võetakse pajupaise või pajukäsnu ja vautatakse sellega kolm korda haiged kohta. Peale vautust visatakse see pajupaise üle õla selja taha maha ilma tagasi vaatamata ja minnakse edasi, ka looma paised kaduda ära sarnaselt arstides. See on, kui loomadel on mingid paised olemas keha küljes.

ERA II 10, 710 (37) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendava ehk rabanduse sõnad. "Kus sa leitsid lendava? Kas loodelt või läänelt või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritellelt?" Need sõnad loeti vee sisse ühtejärge üheksa korda, kusjuures kogu aeg lusikaga vett segati, seda vett anti siis loomale ehk inimesele sisse, kellel oli rabandus. Olla alati aidand, siis kui arstija ja arstitav ise kindlaste uskund, et see rohi aitab.

ERA II 10, 710 (40) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad. Oho ussike, püha ristike. Muist on mööda läind, muist on sinu vaese peale tuld.

ERA II 10, 710 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad. Luu luu kohta, kont kondi kohta, soon soone kohta, liha liha kohta, veri vere kohta, naha alla kokku, naha alla kokku, naha alla kokku.

ERA II 10, 711 (41) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemaann < Juuli Valpret (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuli müttast mättast välja sarapuukarva saksakene, kulukarva, kullakarva, murukarva, mätta karva, sookarva, samblakarva, pajukarva, paate karva. Kui said, siis salvasid, parem olid, et sa panid, mina ise üle nende.

ERA II 10, 716/7 (1) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanal ajal on maetud varandused enamikus maa sisse ega pandud pankadesse, kui tehakse seda praegusel ajal. Üheks suuremaks varanduste hoiupaigaks olnud Vaida Aru mets, kuhu on Tallinna ja ümbruskonna rikkad oma varandusi maha matnud. Selles metsas on raudkividest koosnev kivimägi, kuhu peamiselt need varandused on maetud. See Aru mets kuulus ennem Vaida mõisale, nüüd on tema maareformi tagajärjel ära jautatud asundustalude vahel. Kolm aastad tagasi on sealt keegi Kustas Kivimägi leidnud savipoti hõberahaga. Mitmed olla Kivimäel käind kaevamas ja vanu varandusi otsimas. Kas ja kuipalju sealt keegi on saand, ei tea. Kuid näidatud Aravalla Hanipalu talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kivimäele ja murra seal kivi all kolm raudkangi katki ja sa saad sealt rahakatla kätte." Mees ei ole sellel korral läind, jätnud teiseks korraks. Teine kord läind, võtnud kolm nõela ja murdnud unes juhatatud kivi all nõelad katki, aga ei ole rahakateld kätte saand.

ERA II 10, 717 (4) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ara valdas Kunimäe talus eland sada aastad tagasi perenaine, kes käind hundiks. Kunimäe põllul olnd suur kivi, kuhu perenaine pand oma riided ja sealt võtnud hundi naha, tõmmand omale ümber ja hunt olndki valmis. Kunimäel ei ole kunagi värske lambaliha puudund.

ERA II 10, 755 (1) < Tartu l. < Torma khk., Lullikatku k. - Paul Ariste < Aleksander Berg, 53 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Metshal´jas öeldi ikke, mitte haljas. Kui metshal´ja jälgedele satud, siis eksid ära. Metshal´jas uigub ka metsas.

ERA II 10, 755 (2) < Tartu l. < Torma khk., Lullikatku k. - Paul Ariste < Aleksander Berg, 53 a. (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ku nad väljast tulivad ja ihu värises, siis ütlesivad, et noh, sul on nagu ork pial. Hal´li põdeb, öeldi, siis see õli ikke teine asi.

ERA II 11, 117 (5) < Haljala khk., Aaspere v., Raisma k. - G. Trimm < J. Läns, 70 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ussisõnad Maarja magas kalda alla, Koolja jooksis konna suust Higi ilma hilgja ninasta. Kimburie, kamburie Sookarva, sarapuu karva, rohukarva, roostekarva, maakarva, maagekarva ehk siis muidu musta karva. Madu vaevane sureksi. Abi puusta, abi põesasta, Abi armsast jumalast.

ERA II 11, 117/8 (6) < Haljala khk., Aaspere v., Raisma k. - G. Trimm < J. Läns, 70 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõnad. Valge mees tõuseb meresta, Valge katela käessa, Valge kepp oli katelassa. Ära puudu punakivisse, Liha luie liigetesse.

ERA II 11, 135 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kiriku k. - Hella Rutoff < Jüri Asper, 85 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse sõnu: Lauk tõuse maast üles, mine kiriku, söö kulda ja hõbedad, võta süle ja seljaga. Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel.

ERA II 11, 199 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Kellamäe k., Triksi t. - Helene Mugasto < Elisabet Riismann, 45 a. (1925) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lammas niidetakse noorel kuul ja ikka teisipäeval ja laupäeval, siis hakkab vill jälle ruttu kasvama.

ERA II 11, 267 (12) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui esimest korda noort kuud nähtakse, siis peab vaatama, mis on nägijal käes ehk, mis ta teeb. Seda, mis ta sel korral teeb, teeb ta terve kuu. Kui tal raha käes on, siis saab ta sel kuul palju raha. Kuud vaadates peab ütlema: "Tere, tere, noor kuu! Sina raua raskuseks, Mina kulla kerguseks."

ERA II 11, 269 (17) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui vilja külitakse, siis ei tohi kolmel esimesel päeval alates kuu veerandi saamisest vilja külida, need kolm päeva on kuu-vast. Peab külima järgmistel päevadel.

ERA II 11, 277/9 (37) < Viljandi khk., Päri v., Kärsa t. < Paistu khk., Heimtali v. - Helene Tõnson < Ann Tõnson (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui sauna vihtlema minnakse, siis peab kõiki tänama üteldes: "Aituma saunakütjale, Aituma puutoojale, Aituma veekandjale, Aituma leinuviskajale, Aituma vihategijale, Aituma vihlejale."

ERA II 11, 313 (32) < Viljandi khk., Viljandi v., Aluste t. - A. Romulus < Kadri Mitt, 55 a. (1928) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, Varesel valu, harakal haigus, Mustal linnul muud häda, Minu lapse kõht terveks.

ERA II 11, 498 (52) < Tartu l. - Marta Pohka (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Korra linatalguse ajal olnud igal poisil oma tütarlaps, kellega ta juttu vestnud. Üksikuks jäänud üks noor poisikene, kellest keegi pole ta nooruse pärast välja teinud, ja pudikeelega vanatüdruk, kes pole saanud hästi "s" tähte ütelda. Vanatüdruk ütelnud sellele poisile: "Poith, putu minnu kah, ma otha thulle käänithpääga väithe!"

ERA II 11, 544 (6) < Viljandi khk. - E. Kiilas (1929) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesele valu, harakale haigust, musta linnule muu tõbi, lapse kõht terveks.

ERA II 11, 550/1 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. - E. Kiilas < Tõnis Raid (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk. Uue Võidu vallas, Viljandimaal öeldud unes Mats Martinsonile, et Puuri kalmetel, kolme tee harul on rahaauk. Rahaaugu juhatamise eest nõutud kukk ja kana. Mees läks kaevama ja leidiski juhatatud kohalt raha. Kana ja kuke all oli mõeldud tütart ja poega. Varsti peale seda suri poeg. Sageli nähti sääl tares nägemisi, vahel olnud nagu tunnikella tiksumist kuulda. Mats ei tahtnud tütart ära anda, seepärast teised hoiatasid teda raha liigutamast. Raha jäigi nii seisma, kuni vanem tütar mehele sai. Siis läks isa säält raha võtma, et tütrele kaasavara anda. Saanud raha võetud kukkunud ta surnuna maha. Rahaauk, kust raha välja võetud, on veel praegugi näha.

ERA II 11, 605 (5) < Helme khk. - I. Ilisson < Kusta Ilisson, 63 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Helme mõisa ja Alaveski talu vahelises jõekaldas olevat rahakast peidus. Kui vaenlased Helme linna ära võitnud ja sinna sisse tunginud, põgenenud linna laekur rahakastiga ära ja matnud ülalnimetet kohta.

ERA II 11, 607 (6) < Helme khk. - I. Ilisson < Kusta Ilisson, 63 a. (1929) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naisel olnud pühapäeval igav. Ta läinud jumala juure ja küsinud pühapäevatööd. Jumal raputanud talle liiva pähe. Neist liivateradest tekkinud täid. Sest saadik on täid pääs. Harilikult on ka kõige põhjalikum pääkammimine pühapäeval, eriti just maainimeste juures. Nüüd ei ole naistel enam pühapäeviti igav.

ERA II 11, 665/6 (9) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Juhan Müllerson, 62 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Hää söök. Pühapäeval läinud kõik talu rahvas kirikusse. Peremees üksi jäänud koju. Tahtnud omale "era" teha. Võtnud liha ja koort, võid ja moosi, kapsaid ja maasikaid, kurki, mett ja sinepit, maitseaineteks suhkrut, soola ja tubakat. Seganud kõik segi ja hakanud sööma. Olnud kibe ja ajanud oksele. Peremees aga öelnud: "Ole sa, mis sa olet, aga hääst kraamist olet sa tettu" ja söönud kõik ära. Paar päeva selle järele kannatanud ta kõhuvalude all.

ERA II 11, 666 (10) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Juhan Müllerson, 62 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kiä sääl kõpa? Vanaema on tagumises toas haige. Eestoas kuuleb ta samme. "Kiä sääl kõpa?" küsib. "Mina, memmeke!" vastatakse. "Selle kõpa nigu hiireke," ütleb vanaema. Pisut aja pärast kuuleb ta uuesti samme. "Kiä sääl kõpa?" küsib jälle. "Mina, pernanõ," vastatakse. "Selle tampa nigu hobõnõ!" ütleb vanaema.

ERA II 11, 675 (4) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Anastassia Trifonova 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapse haigele sõrmele puhutakse ja öeldakse: Varõssõlõ valu, harakale halu, latse sõrm terves."

ERA II 11, 683 (64) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtul ilm põhjast selge, tuleb teisel päeval ilus ilm.

ERA II 11, 684 (74) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi puu all seista.

ERA II 11, 684 (77) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui puuraiuja kõrvale lööb, siis öeldaks, et ta on käe ära maganud.

ERA II 12, 171 (12) < Simuna khk., Lasinurme k. - Richard Viidebaum < Juula Klaas, 67 a., Mai Kaldas, u. 65 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas eksitab inimesi metsa, haldja jäljed. Siis peab kummuli laskma ja issameiet lugema, siis lähvad silmad lahti, näed, kus sa oled ja pole kuskile kõrvale läind.

ERA II 12, 184 (28) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallitõbi. Jutustaja ema on olnud ka hallis tõbes, kuid lähemalt sellest haigusest ei mäleta.

ERA II 12, 185 (32) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuldpõrnikaid hõõruti puruks ja anti rabanduse puhul leivaga sisse.

ERA II 12, 186 (37) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. - Richrd Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüükad hõõruti soolaga, pandi pääle sibulast ja viidi pärast see sibulatükk lamba sõnikusse mädanema. Kui sääl ära mädaneb, siis pidid soolatüükad ka kadund olema.

ERA II 12, 186 (39) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. - Richrd Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kidale veel: metsast toodi kida rohtu ja seoti ümber. Neid vist nimetet "põllu kõrgas", krigisend väänates (= põldosjad?).

ERA II 12, 190 (54) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vankri telje puud tulevad raiuda noorel kuul, siis ei hakka kriuksuma.

ERA II 12, 197 (75) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Lenne Ojamets 2001, kontrollis Mare Kalda
Virmalised tähendavad tuisku või külma.

ERA II 12, 197 (77) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vikerkaar on jõe või järve kohal, siis räägitud, et võtab vett üles.

ERA II 12, 200 (86) < Simuna khk., Lasinurme k., Korba t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse puhul suure puu alla ei tohi minna.

ERA II 12, 223 (5) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaart või päikest või kuud ei tohi näpuga näidata - sõrm mädaneb ära.

ERA II 12, 224 (7) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar. Kus veeloik, säält vikerkaar peab tõusma ja säält võtma omale värvid.

ERA II 12, 224 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vihma järele nahakse vikerkaart, öeldakse: "Nüüd jatab vihma järele."

ERA II 12, 224 (9) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - Põhjamaa valgus, Põhjamaa rahva valgus... Põhjapõdradega peavad sõitma, et siis käib ülespidi see tolm.

ERA II 12, 224 (10) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, öeldavat: "Nüüd ilmad muutuvad, tuleb kuiva (suvel), nüüd tuleb käredat külma (talvel)."

ERA II 12, 227 (20) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad tulevat sellest, et põhjavesi on ligidal ja kask ei saa lopsakalt kasvada.

ERA II 12, 227 (21) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesasid keedetud ja selle veega pestud lapsi, et siis ei tule vinne ega vistrikuid ihu pääle.

ERA II 12, 228 (23) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maalused hakkavat maa pääl magamisest. Haige laps määritakse üle mulla ja sinise saviga.

ERA II 12, 229/30 (29) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk vanal ajal. Vanasti, kui sõda läbi olnud, siis tulnud katk ja sõitnud valge ratsahobuse seljas ringi. Katk sõitnud õue ja hüüdnud: "Kaied, Maied, tulge välja, juba pergel venelased vei!" Kuid inimesed hoidnud kõrvale, pole julgend välja tulla. Siis katk läind ahju paistele ja hakand sääl ennast soendama. Siis tulnud mees salaja selja taha ja lükand ta roobiga ahju. Nii katk põlend ära.

ERA II 12, 234/5 (50) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Laiuse khk. - Richard Viidebaum < Liisa Alatsei, 40 a. (1928) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus. Siin üks karjapoiss joosnud karjamaalt koju ja rääkind, et mardus ajand teda taga ja ütelnud ühtelugu: "Kappari, kappari!" - Mis õieti olevat see mardus? - Midagi vaimutaolist. Kui tema taga ajab, ei tohi tagasi vaadata: lööb silmad puruks.

ERA II 12, 259 (60) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. - Richard Viidebaum < Klara Demidova, s. 1915, Magda Ennus, 20 a., Leida Tikker, 20 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soolatüükaid kaotab: a)haavapuu vahtu (kui haavapuu ahjus põleb ja vahtu välja ajab) b)kuuvalgusega pesta c)hobuse higiga määrida.

ERA II 12, 295 (15) < Simuna khk., Lasinurme k., Allikmäe t. < Tartu mk. - Richard Viidebaum < Aleksander Fiiderman, s. 1882 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sellest peetavat siin praegugi kinni, et okaspuid võetavat maha (tarbepuudeks) noorel kuul ja lehtpuid vanal kuul. Siis puud ei minevat koitama.

ERA II 12, 298/9 (8) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. - Richard Viidebaum < Jaan Eerik, 60 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vill on, pannakse pääle kartulitärklist, lambasitta ja villimarju. Need villimarjad olevat sinakad ja kasvavat metsas üksikult varre otsas.

ERA II 12, 299 (10) < Simuna khk., Lasinurme k., Raismiku t. - Richard Viidebaum < Jaan Eerik, 60 a. (1928) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti toodud jõulus õled tuppa ja vana-aasta õhtul heinad.

ERA II 12, 300 (1) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < A. Joosing (mees), s. 1877 (1929) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti on lastud ehituspalgid põhja poole maha, et siis ei lõhke.

ERA II 12, 309 (8) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Joosing (naine) (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised vehklevad, on kolmandamal päeval sadu.

ERA II 12, 309/10 (12) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Joosing (naine) (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse puhul: uksed-aknad pannakse kinni, terariistad (nagu vikatid) viiakse eemale (näit. heinamaal küünist kaugemale), sest arvatakse, et teras tõmbab pikset ligi; ei tohi joosta ega vehelda, ei tohi minna suure puu alla.

ERA II 12, 315 (1) < Simuna khk., Kadiküla k., Linde t. - Richard Viidebaum < Johannes Joosing, u. 20 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui pakk metsas põhja poole ja vastutuult maha võtta, siis ei lõhke.

ERA II 12, 328 (9) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul antakse loomale sisse terve kanamuna.

ERA II 12, 335 (24) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tarbepuud lasta metsas maha "päevalooja poole", siis need puud ei lõhke.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20 Järgmine lehekülg ]