[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 19, 290 (4) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk pidi olema naisterahva moodi, suurte rindadega. Istuvat kivi otsas ja pesevat end. Ravila mõisas isa ja poeg uppusid korraga jõkke. Arvati, et näkineiu viis nad ära.

ERA II 19, 291 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsed istund aasu peal. Suur kasepuu tulnud laste keskele. Lapsed ronind puu peale. Üks poiss jäänd maha, sel pole olnud ruumi puul. Poiss hädaldand: "Kuhu ma siis istun? Istun näki nägarate peale või?" Puu seda kuuldes kadund, jätnud lapsed maha. See olnudki näkk.

ERA II 19, 291 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naine istund jões kivi otsas, pesnud oma suuri rindu laka-laka. Teisel päeval mees uppund sinna kohta jõkke. See oli näkineiu.

ERA II 19, 292 (7) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk käind vahel valge hobuse näol maal.

ERA II 19, 292 (8) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunküla Kiruvere järves elab näkk. Nagu inimene peseb end kivi otsas. Mu kasuvend näind, kui näkk tõusnud vee peale ja pesnud end. Olnud nagu inimene. Selle peale üks tüdruk uppund sinna järve.

ERA II 19, 292/3 (9) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk tulnud varsana karjalaste hulka. Lapsed ronind talle selga. Üks poiss jäänd maha, öelnud: "Ma istun näki nägarate peale." Nii kui poiss ta nime nimetand, kohe näkk kadund.

ERA II 19, 293 (10) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin karjapoiss. Läksin kord teistega seltsis emalaukesse parte laskma. Üks süsimust part ujus laukes, küll me seda põmmutasime, aga kätte ei saand. Tuli aina ligemale. Hkkasime viimaks kartma, et on kurivaim, tõmbab viimaks meid alla laukesse. Emalaukes pidi olema laukenäkk või kurivaim.

ERA II 19, 294 (11) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ilus vaskedega piip ujund jões. Poiss läind jõkke ujuma, uppund sinna kohta. Näkk tõmbas ta alla.

ERA II 19, 298 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taeva valitsuse poolt näidatakse virmalistega Lapimaale valgust, kus on pime.

ERA II 19, 298 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalased on taevavehklemised. Lapimaal rahvas näeb nendega valgust, muidu nad oleks pimeduses.

ERA II 19, 299 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalased kuulutavad sadu ja külma.

ERA II 19, 300/1 (2) Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kureteed on sügisel taevas. Need ei ole tähed ega pilved, vaid valged viirud, mis näitavad lindudele minekuteed. Kevadel lindude tuleku ajal kureteed on ka taevas, kuid neid ei ole näha.

ERA II 19, 306/7 (1) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Pruuli t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kuke, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas on Pruuli maa peal hiiemägi. Hiied käinud seal oma jumalat kummardamas. Hiieasun on sama talu maal, seal hiied käind varjul. Saun on külast väljas, kõrvalises kohas. Praegu hiiemäel metsa ei ole. Pruuli peremehe isa on lasknud kaevata sinna kalatiigi. Poole sülla sügavusest tulnud välja hiiglasuur tammekänd.

ERA II 19, 307 (2) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kõus oli hiiepaju auk. Paju kasvas sügavas heinamaa sopis, all oli auk. Sinna viidud vanasti andeid kõigist loomade ja viljade soost. Hiied olid pühad kohad.

ERA II 19, 307/8 (3) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose Siniallikale (Uuemõisa maal) viidi andeid. Kui lastel olid maa-alused, siis saadeti lesknaine Siniallikast vett tooma. Ta viis ½ või 1½ kopikase vaskraha allikasse ja tõi sealt vett, millega pesti haiget last. See tegi haige maa-alustest puhtaks. Siniallika lähedane heinamaa on hiieheinamaa. Seal lähedal on ka hiiemägi, hiieaas ja Hiie pere (Kuremäe külas). Hiiemäel kasvasid lepad, haavad, kased ja tomingad. Need olid väga vanad puud, kuid raiuti maha.

ERA II 19, 308/9 (4) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Oru küla vainul oli hiis. Sanglepad kasvasid seal. Nüüd nimetatakse seda kohta hiieheinamaaks. Hiide viidi andeid. Hiieneitsile viidi pühadeks toitu, ka õlut ja viina. Vorstid rippund puude otsas. Kui pikne või tuul tuli, siis käidi hiieneitsit palumas, et ta ei teeks rahvale liiga.

ERA II 19, 325 (2) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Otsa t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Leenu Otsman, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari arstiti: Esimene poeg näris nari: "Närin, närin." Teine küsis: "Mis sa närid?" Närija vastas: "Närin nari."

ERA II 19, 325/6 (4) < Kose khk., Kuivajõe v., Liiva k., Vetkamäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Jurjev, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Silgusoolveega võiti narid. Kus kolm aiapead jooksis kokku, seal tõsteti aeda. Teine küsis: "Mis sa tõstad?" - "Ma tõstan narid." Kolm korda nõnda küsiti ja vastati.

ERA II 19, 327/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naised sõimasid oma potisinise potti ahju otsal Tõnniks. Ma kord laotasin tuba. Tegin ahju ukse lahti, kuid peremees, vana taat, tuli mind keelama: "Ää tee lahti, me eide Tõn´n on seal."

ERA II 19, 328 (4) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Käru pool oli hiljuti veel tõnnivakk. Sinna pandud kõiki viljasorte, toite ja igasugu varandust, mis majas leidus. Tõnisepäeval löödud vakk ümber, vana sisu puistatud välja ja pandud uuesti täis.

ERA II 19, 328 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk seisis vanasti toa peal. See on veel üks ebausu jäänus.

ERA II 19, 329 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe, Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lelle meestel seisnud nõu nurgas. Selle sisse pandud iga supi lõpetest Tõnnile.

ERA II 19, 347/8 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugad olid kanged töömehed. Neid enam ei ole. Kose kiriku müürid on kangesti paksud, need on muukade tehtud. Muugad olid enne sakslasi meie maal. Panid raha maa sisse, mis nüüd jaanipäeva öösel põleb.

ERA II 19, 348/50 (4) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugad olid suured tööinimesed. Nad mõistsid teha kõiksugu kunstlikud tööd. Kose kirik olevat ka nende tehtud. Mu emaisa rääkis: Muugad panid oma varandused maa sisse. Neid kohti on ju küll, kust rahaaugud võetakse välja. Muugad panid rahale tõotuse juure, et inimesed ei saaks kätte seda. Ühele mehele näidatud unes: seo nahkpüksid alt kinni ja aja rahaaugust raha täis. Aga anna sest rahast vaestele ka nii palju, kui sa heaks arvad. Mees läind,leidnud punasest vasest katla rahaga. Laadind püksid täis, kuid katlasse jäänd küll veel raha. Mees pole raatsind maha jätta, hakand veel raha taskutesse laadima. Korraga väike punane koer tulnud mehe tööd takistama. Mees pole hoolind koerast, võtnud koguni rahakatla selga ja hakand tulema. Koer tulnud talle järele. Saand umbes pool kilomeetrit (vanad arvestavad juba järjekindlalt kilomeetritega) edasi, kui koer karand mehe najale püsti ja tõmmand küüntega näo katki. Mees toond küll rahakatla koju, kuid nägu läind mädanema ja mees surnud sellesse. See lugu juhtund Pala külas Triigi vallas. See oli muukade rahaauk.

ERA II 19, 356 (1) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend, seal olnud hoidja juures. Rahaaugul oli oma tõotus juures. Mõni inimene matnud raha, öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Üks vanamees matnud surres raha lee alla, öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läind sängi tagasi, surnud seal. Sulane näind seda, võtnud surnu käe ja kraapind sellega raha välja. Tõotus läkski täide.

ERA II 19, 357 (1a) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeva öösel nähtud rahaauku põlemas.

ERA II 19, 357 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Triigi vallas Ale mäel rahaauk põlend. Kaks naist näind: üks vanamees istund tule ääres, kübar olnud silme peal.

ERA II 19, 357/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pala külas leitud rahaauk. Auk olnud üsna lahti, tünder olnud pooleni väljas. Ühele mehele näidatud unes: "Mine too rahaauk ära, kuid anna muist raha teistele." Mees toond raha ära, mõelnud teel, et mis ma siit saan veel teistele anda! Samal silmapilgul kõik raha läind minema veeauku, pole midagi jäänd enam järele. Suur koer, rahaaugu vaht, tulnud järele ja võtnud hammastega mehe säärest kinni. Mehe säär kuivand ära. Ei seda rahaauku ole enam keegi kätte saand.

ERA II 19, 358 (4) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui näidatakse unes, et pead midagi viima rahaauku, siis viies antakse kohe raha kätte.

ERA II 19, 358/9 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha ei saa muidu august kätte, kui sulle pole näidatud unes. Ühele Pala küla inimesele näidatud unes, et meie (s.o. Kukepala talu) põllul kivi all on rahaauk. Ei see inimene ole julend minna. Minu vanamees kaevas sealt, kuid ei leidnud midagi.

ERA II 19, 359 (6) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Nägin kord, kui põles sinise nagu viinatulega. Kui rahaauk põleb, siis pidi puhastatama rahaauku.

ERA II 19, 360/1 (17) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mees olnud öösel tule ääres hobustekarjas. Hakand sööma, hunt tulnud juure. Mees vaadand noa peale, hunt jälle sihtind mehe kõri. Mees viimaks mõelnud, et annan talle õige leiba, siis läheb ehk ära. Annud noa otsast tüki leiba, kuid hunt viind leiva kõige noaga metsa. Paari aasta pärast mees läind linna. Leidnud ühe kaupluse letilt oma kadund noa. Kaupmees küsind: "Mis sa vahid seda nuga?" Mees vastand, et see on vist minu nuga. Jutustand siis kaupmehele hundiloo. Kaupmees öelnud jutu lõpul: "Mina olin see hunt, mind pandi selleks. Kui keegi pidi andma mulle leiba, siis pidin muutuma uuesti inimeseks. Sina mu päästsidki!" Mees küsind: "No kas said ka midagi kätte?" Kaupmees vastand: "Mis ma siis sain - kord sain mitme aja kohta akna pealt ühe vana kassi kätte!" Tänand siis päästjat ja tasund ausasti ta vaeva.

ERA II 19, 362/3 (18) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose Uuemõisa maal on pillerikivi. Aruvalla Kunimäe eit käind hundiks. Selle pillerikivi juurest ta saand omale hundinaha ja sinna ta ka pärast naha visand, kui jälle enda inimeseks muutnud. Eit tassind alati külast lambaid koju. Külarahvas hakand viimaks hunti passima. Üks mees saand teda püssiga lasta. Kunimäe eit jäänd selle peale raskesti haigena voodisse. Mees läind Kunimäele, küsind eidelt, mis tal viga olevat. Eit vastand: "Värss kaevas." Mees näidand talle püssi ja käratand: "Näe, kus su püss!" Selle peale eit kohe surnud.

ERA II 19, 363/5 (19) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Russveres (Jüri khk.) olnud alati värsket lambaliha. Mu isa olnud kord seal õmblemas. Tütrel olnud peigmees, pidand varsti pulmad tulema. Peigmees pidandki ühel päeval sinna tulema, et viia pruut kihlusele. Metsa vahel peigmehele tulnud hundikari vastu. Üks hunt tikkund iseäranis ligi, tahtnud aina üle saani hüpata. Mehel olnud püss saanis. Kui hundid tulnud jälle ligidale, siis ta lasknud paugu sellele kõige julgemale pihta. Tulnud siis Russveres ja rääkind: "Mul oli täna hea õnn, pääsesin huntidest terve nahaga!" Perenaine hakand karjuma: "Oh, sa Jumal, see vist oli me Mall (peigmehe pruut), kellele sa pihta laskid!" Peigmees kuulnud seda juttu ja pistnud minema, et saaks hundipesast eemale. Mall teisel päeval olnudki raskesti haige. Ta käis hundina liha toomas, valmistas peigmehele häid roogasid ette. Kuid peigmees pole enam tulnud tagasi, jätnud Malle kus seda ja teist.

ERA II 19, 365/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin raskejalgne, läksin öösel liiviga kalale. Olime kahekesi. Hommikupoole nägime, et tuli liikus vee pinnal. Tuli aina meie poole. Liikus keset jõge, teisi inimesi ei olnud lähedal. Ma ehmatasin sellest nähtusest hirmsasti. Ei julend enam jõele minna. Mu tütar, kes pärast seda sündis, kardab vett. See oli üks hirmutus. Nii palju ma olen ka näind nähtust.

ERA II 19, 376 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevus elas veevaim ehk näkk.

ERA II 19, 378 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti Ülemiste järve pole olnud seal Tallinna lähedal. Kord mehed olnud kündmas linna lähedal väljal, kui korraga järv tulnud õhust, laskund ootamata linna väljale. Mehed jään kõige sahkadega alla.

ERA II 19, 447/8 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks eit mõistnud rabanduse sõnu. Siuge külas peremehel täkk jäänd haigeks, süü aetud selle eide kaela. Eit öelnud: "Ei mu rabanduse sõnad enam maksa, mul pole enam hammast suus." See eit oli siis üks hammamees, tegi teistele nõidust.

ERA II 19, 451 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõid saatis teise loomale rabanduse. Pani paugu loomale külge, äkiline hoop tuli peale, loom kukkus maha ja oligi valmis.

ERA II 19, 451 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendav rabandus tuleb lennust.

ERA II 19, 451/2 (3) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juurus kaks meest teind palvemaja katust. Üks öelnud: "Täna on hea tuul rabandust saata!" Teine vastand: "No eks sa saada!" Ta saatnud kohe rabanduse teise lambale, lammas kukkund maha ja olnudki surnud. Teine mees vihastund ja saatnud ta karvupidi katuselt alla, et saada veel rabandust!

ERA II 19, 452 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Triigi mõisas. Üks kerjaja tuli meile. Ma ei annud talle leiba ja ütlesin: "Iga vald toidab oma vaesed!" Ta vihastus sellest ja saatis mu lehmale rabanduse. Lõi udarast läbi sisikonda, nagu oherdiauk oli seal. Liha oli must nagu kõrbend.

ERA II 19, 453 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaius olnud eit, kes mõistnud rabanduse sõnu. Kui need tulnud talle meele, siis nad tungind vägisi suust välja. Eit pole tahtnud alati saata loomadele rabandust ja sülitand siis maha. See kõrvetand rohu mustaks. Terve heinamaa olnud täis seesuguseid laike, kuhu eit sülitas rabanduse.

ERA II 19, 453/5 (6) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlane öelnud siin vallas (s.o. Juurus) teisele mehele: "Too katuseräästast 3 õlepead, siis sa näed, kuidas rabandus läheb üles taeva poole! Peaks ta aga minema metsa puusse, ma ei taha kallil jõululaupäeva õhtul kahju teha inimestele." Teine mees pole toond talle õlepäid, rabandus jäänd sedapuhku saamata. Teisel päeval hiidlane saatnud talle endale rabanduse. Pole mitte liikudagi saand, jäänd päriselt maha. Teisel pühal hiidlane tulnud haiget vaatama. Võtnud õlletoobi, pomisend sinna sisse sõnu ja pakkunud sellest haigele juua. Teine joond ja saand kohe terveks.

ERA II 19, 455 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näpu otsast saadeti rabandust: tõmmati ühe sõrmega teise käe pealt eemale - st-till! Järvakandist üks sant saatis sedasi loomale rabandust.

ERA II 19, 455 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti rabandusekiviga. Neid kive oli punaseid ja halle, müüdi apteegist.

ERA II 19, 456 (10) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui äkildane haigus (see on rabanduse moodi) tuli looma kallale, siis pandi püssirohtu looma nina alla ja pisteti põlema, see aitas.

ERA II 19, 456/7 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kurjad inimesed saatsid rabandust. Kaks meest teind katust. Üks öelnud: "Täna hea tuul, mõnus oleks rabandust saata!" Teine vihastund: "Ma sulle näitan, mis sa kurat tahad saata!" Virutanud teisele rusikaga rindu, nii et see lennand katuselt alla ja olnudki valmis.

ERA II 19, 457/8 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks meest teind katust. Üks öeld: "Aga hea kõhe tuul, oleks mõnus rabandust saata!" Teine pidand talle lasnaga andma, et mis sa teed! - "Ma saadan kibi sisse." Kibi old vällal, kangeste sammaldand. Saatnud, nagu pühkind sambla kibilt minema.

ERA II 19, 458/60 (13) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Järlepa Uueda Jaan olnud enne Atlas. Läind mõisa rukistega linna. Traksi kõrtsi juures üks võõras mees tulnud nende voorile vastu, tema vanker läind Uueda Jaani omaga kokku. Nad jõudnud juba Männiku külasse, kui ta hobune jäänd haigeks, visand enda pikali ega ole võtnud enam suutäitki toitu. Läind hädaga edasi, kuid Tõdval hobusel olnud juba vana häda käes. Olnud juba nii väsind, et pole saand enam sammugi edasi. Nad ladund koorma maha ja läind tühja vankriga edasi, sedagi hobune vedand suure vaevaga. Liiva kõrtsi ees seisnud palgikoorem. Jaan võtnud oma haige hobuse rakkest lahti ja tahtnud lasta hüpata teda üle palgikoorma, et see ehk aitab. Üks võõras mees tulnud nende juure ja küsinud, mis nad teevad seal. Mehed seletand talle hobuse haigusest, mees öelnud, et see on rabandus. - "Sa oled vist teise vankriga kokku ajand, sealt see rabandus saadigi." Võõras võtnud mütsi peast löönd sellega hobusele 3 korda kõrva ääre, võtnud siis 3 peotäit vilja kotist, pannud oma mütsi ja lasknud hobust süüa sealt. Hobune paranend silmnähtavalt. Mees siis öelnud neile: "Ärge te, pojad, teel teisi inimesi tülitage ega naerge, sealt võib kergesti saada vigaduse. Kes teab, mis inimesed teel liiguvad."

ERA II 19, 461 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Seli mõisas. Lehm mul jäi rabandusse. Mu tädipoeg, Mõisakülast Tooma taat, arstis lehma: vaatas, lõi mütsiga lehmale pähe, puhus talle kõrva ja ninasõõrmeisse. Ütles viimaks: "See inimene, kes saatis su lehmale rabanduse, elab siinsamas!" Arvasime, et see oli mõisa karjane. Tädipoeg lubas siis talle tasuda, nii et ta ei saavat pükse jalga panna. Karjasel läinudki peale seda kõht hirmsasti lahti, mees olnud hädas.

ERA II 19, 462 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Maavitsad on metsarohud. Keedetakse ning seda vett juuakse ja pestakse sellega, kui inimesel on jooksva-haigus. ERA II 19, 462 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/maa/bot/Maavitsad kasvavad aukude ääres. Neil on valged õied. Tarvitatakse maaaluste vastu: keedetakse ja pestakse selle veega haigeid kohti.

ERA II 19, 487 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijas näitab ennast halli vanamehena. See on siis üks nääbastus. Mõnikord halijas ilmub kas kitse või põdra näol. Ta elab metsas, tahab inimest segada ja ehmatada. "Alijas tuleb auruga, Metsaküüt tuleb küüruga." Eks see "metsaküütki" ole halijas.

ERA II 19, 487/8 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas elab metsas. Vaavre rabas eland vanasti halijas. Lapsed läind rabasse kaarlale. Korraga alasti inimene jooksnud nende keskele, hoidnud ise vihta jalgade vahel. Jooksnud nende seas paar korda ringi ja siis kadund. See oli siis metshalijas.

ERA II 19, 488 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud metshalija jälgedele, siis eksid metsas ära.

ERA II 19, 488/9 (4) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijad. Jõululaupäeva öösel halijad karjund metsas. Kui on tulemas tuuleseid ja saduseid ilmu, siis halijas karjub ja möirgab.

ERA II 19, 489/92 (5) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Kolm poolpõlenud püssi puu taga./Metshalijas. Ta oli ka kuri elukas. Üks mees rääkis mulle halijast niisuguse loo. Kilingul (Pärnumaal, Saarde khk.) püssimees läind metsa jahile. Jäänd õhtuks metsa, pole saand enam valges välja. Jäänd suure kuuse varju öömajale. Teind tulelõkke maha, istund ise selle ääre soojendama ennast. Korraga üks hõisand metsas. Mees hõisand vastu, et on ka mõni jahimees, tuleb mulle seltsiks. Metsast hõisatud teist korda, kuid siis juba mees löönd kahtlema, et see vist inimese hääl küll ei ole. Hüüdnud siiski teisele vastu. Kolmas hõisk olnud juba õudne, mees pole julend enam vastu hüüda. Järsku tule ääre ilmund valges riides saksa naisterahvas. Tõstnud riided üles ja hakand paistma oma keha. Käskind siis meest suurema tule teha. Mees korjand oksi juure ja teindki tule suuremaks. Naine aina kiirustand teda takka, et toogu mees veel oksi tulele lisaks. Mees hakand viimaks mõtlema, et see vist õige inimene küll ei ole. Võtnud rinnast hõbepreesi, murdnud selle puruks ja pannud tükid püssi sisse. Lasknud siis paugu naisele vastu paljast perset, sest seelikusabad olnud ju ülal. Naine hakand kohe metsa minema, ise öelnud: "Ei ma seia enam tule, ütlen veel oma laste-lastele, et nad hoiaks end sellest kohast eemale!" Kadund siis mehe silmist. Mees hommikul leidnud tule lähedalt puu tagant kolm poolpõlend püssi. Mõelnud, et küllap minu oma oleks olnud siin neljandaks. See naine oli ju metshalijas. Ta põletas tulel jahimehed. Käskis ju mindki tuld teha aina suuremaks ja suuremaks, kuid mina sain aegsasti asjast aru. Eks see halijas olnud siis kurjast.

ERA II 19, 492/3 (6) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkli t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas. Üks mees läind metsa sitale. Halijas tulnud talle kaela peale, vaotand mehe hinge kinni. Mees hakand halijast häbistama, et "Lase ometi ristiinimene situb rahus!" Siis halijas läind minema, ise naernud veel: "Huu-huu!" Mees rääkis seda lugu alati, ütles, et see oli kindlasti metshalijas. Rahvas jälle arvas, et ta oli purjus või käis ta oma surnud Ann, kellega ta oli eland väga pahasti, teda rõhumas.

ERA II 19, 494 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Perenaine käind hundina loomi murdmas. Ühel ööl ta jooksnud 7 kihelkonda läbi, kuid saand ainult ühe koeravinserdi kätte. Toond selle vihaga koju ja visand üle ukse tuppa. Ise öelnud: "Näe, käisin seitse kihelkonda läbi ja nüüd pean va koeravinserdist suppi keetma!" Hakand pahaselt koera nahka võtma ja liha keetma.

ERA II 19, 495/6 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Peremees ja sulane niitnud heinamaal. Peremees õhtul öelnud: "Sa hakka juba koju minema, ma niidan veel ühe kaare." Sulane jäänd põõsa taha passima, et mis ta veel tahab teha siin. Peremees lõpetand niitmise ja lugend: Niuh, nauh, nahk selga, Kiuh, kauh, karv selga, siuh, sauh, saba taha, volks, üle aia. Selle järele peremees muutund hundiks ja jooksnud koju, saand sedasi alati enne sulast koju. Sulane lugend sõnu järele ja muutunud ka hundiks. Läind koju, kuid pole saand enam inimeseks. Peremees viimaks aidand teda, siis saand hundi nahast lahti.

ERA II 19, 496 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t. Kui hundil on 10 poega, siis 9 neist on õiged hundid, kuna kümnes on libahunt. Libahunt poeb loomale persse ja kisub sisikonna välja.

ERA II 19, 496 (4) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt sõi hobuse takka ää.

ERA II 19, 499 (7) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt. Kui hundil oli 9 poega, siis viimane neist oli libahunt. Libahunt oli hoopis väike. Ta hüppas hobuse selga ja hakkas teda takka kiskuma.

ERA II 19, 500 (8) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimene käis ka hundiks. Siitküla (s.o. Ärismäe) Jaani peremees käind hundiks. Ühele mehele hunt tulnud teel vastu. Mees hakand hurjutama, hunt kadundki. Natukese aja pärast Jaani taat tulnud mehele vastu. Küllap tema see hunt oligi.

EERA II 19, 500/1 (9) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaani taat õpetand ühele lihunikule, kuidas saada hundiks. Loe järgmised sõnad: Niuh, näuh, nina pähe, Siuh, sauh, saba taha, Kiuh, käuh, kõrvad pähe, Siuh, säuh, silmad pähe. Kui tahad jälle saada inimeseks, siis poe tagujalu 9 tugiteiva alt läbi. Lihunik teind proovi. Sidund köie ümber keha ja teise otsa kinnitand tuppa vankri ratta külge. Lugend sõnad ja muutundki hundiks. Karand volksti aknast välja, tõmmand köie pooleks. Jooksnud hundina metsa ja hakand loomi murdma. Pärast saand küll veel inimeseks, kuid rääkind alati, et küll oli kole see hundielu.

ERA II 19, 502/3 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on pikk, peenike loom, nii suur nagu mehe käevars. Ta sööb looma tagast. Poeb looma perssest sisse.

ERA II 19, 503 (13) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Mees teind hagu. Hunt tulnud sinna. Annud noa otsast leiba, hunt viind leiva kõige noaga metsa. Mees leidnud pärast noa linnast ühe kaupmehe letilt. Üks tark inimene pannud ta hundiks, kuni viimaks ristiinimese leib päästis ta nõidusest.

ERA II 19, 503/5 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saku Tammemäe kõrtsi lähedal hunt käind sigadega mängimas. Arvatud, et see on pandud hunt. Tahetud noa otsast talle leiba anda, et siis saab jälle inimeseks. Püssiga pole lubatud lasta teda. Siiski üks mees lasknud hõbekuuliga seda hunti ja saandki surnuks. Naha vahelt leitud 7 tinakuuli, kuid ükski pole olnud surmav. Pärast selgund, et see hunt olnud üks Hiiumaa tüdruk, kelle peigmees pannud hundiks. Pruudil olnud 2 peigmeest. Ta jätnud viimaks ühe maha ja läind teisele. Mahajäetud peigmees ähvardanud teist peigmeest, et kui mina ilma jäin, siis ei pea sina ka teda saama. Lugemast tulles pruut tulnud saanilt maha ja läind metsa. Ta polegi enam tagasi tulnud, sest armukade peigmees muutis ta hundiks.

ERA II 19, 505/6 (15) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kaupmees pandud hundiks, jooksnud juba 7 aastat hundina ringi. Mees teind metsas hagu, hunt vahtind ta juures. Mees annud hundile noa otsast võid-leiba, hunt viind leiva kõige noaga metsa. Mees leidnud noa linnast ühe kaupmehe letilt. Selgund, et kaupmees oligi see hunt, ja mees päästis ta leivaandmisega. Kaupmees annud päästjale surmani tavaari. Ta kõnelend oma hundielust: Olin 7 aastat hunt, kuid toitu oli mul vähevõitu. Kaks kassi murdsin selle aja jooksul, sest rohkem ei lubatud.

ERA II 19, 506/7 (16) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Perenaine käind hundiks, toond perele alati värsket liha. Sulane passind laupäeva õhtul, näind: perenaine läheb suure kivi juure ja loeb: Niuh, nauh, nahk selga, Kiuh, kauh, karv peale, Saba taha ka ja muutundki hundiks. Hommikul tulnud hunt suure lambaga koju, vedand lammast oma kõrval, löönd sabaga veel takka. Sulane teind jutu välja, et me perenaine käib hundiks, kuid ta pole sest midagi hoolind, vaid käind ikka teiste loomi murdmas.

ERA II 19, 507/8 (17) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libahunt oli loodud hunt. Kui hundil oli paarisarv poegi, siis nende hulgas libahunti ei olnud. Kui üks poeg oli üksik, siis see jäi libaks. Libahunt ajas looma nii kaua taga, kuni loom jäi tümasse. Siis libahunt hakkas looma pärakast sööma ning kiskus kõik sooled välja. Libahunt oli palju väiksem kui harilik hunt.

ERA II 19, 508 (18) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Inimene tehtud hundiks kurjuse väel.

ERA II 19, 508 (19) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libahunt murrab looma takka, tal ei ole luba looma peast võtta.

ERA II 19, 508 (20) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Tark teind kurja ämma nõudel minia hundiks. Ta tulnud vahel koju, visand hundinaha maha ja imetand last. Kord mees võtnud salaja naha ära, siis alasti naine jäänd seisma, saand uuesti naiseks.

ERA II 19, 509 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veevaim peseb vahel alasti inimesena ennast kivi otsas. Inimene upub selle järele sinna jõkke.

ERA II 19, 509 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad vees. Üks Kaiu mees tulnud üle Tõdva silla. Näind: Vetka pere kohal jões pajupõõsa ääres alasti naisterahvas. See oli jõevaim.

ERA II 19, 510 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk tulnud jõest välja laste hulka. Olnud ilus hobune, luband lapsi sõita. Lapsed ronind hobuse selga, kuid ühel poisil pole enam olnud ruumi. Ta öelnud: "Ma istun näki nägarate peale!" Kohe näkk kadund ja jätnud lapsed maha.

ERA II 19, 510 (4) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk elab vees. Meie talu maa peal on näkikivi. Sellel on jäljease sees, umbes lapse jälje suurune.

ERA II 19, 517 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on inimesed maa all. Maa-alused kehravad vahel. Maa-alused tulevad ka inimeste kallale, siis inimestel on maa-alused küljes. Kui need jäävad kauaks inimese külge, siis nad muutuvad sügelisteks. Kui maa-alused on küljes, siis minnakse kaardinaiste juure, need õpetavad rohtu.

ERA II 19, 517/8 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on vistrikkude-haigus. Kui istud seal, kust maa hingab, siis maa-alused hakkavad su külge. Nende arstimiseks tehakse sütevett, millega pestakse haigeid kohti. Pärast vesi valatakse 3 põhjapoolse tugiteiva auku. Seda tehakse kolmel õhtul. maa-aluseid pestakse veel jõevee kobraga.

ERA II 19, 518 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kivimaa-alused on pisikesed peened. Neid ei kaota ükski rohi.

ERA II 19, 518 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Seina sees mõni kehrab. See on maa-alune. Kui istud seal ligi, siis sulle hakkavad külge maa-alused.

ERA II 19, 519 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed, kuid ega need sealt iialgi välja tule.

ERA II 19, 519 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Kuimetsas on allikas, kuhu viidi raha, kui taheti maa-alustest lahti saada. Tõi aga keegi raha ära sealt allikast, siis maa-alused hakkasid selle inimese külge.

ERA II 19, 519/20 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehravad maa all. Siin me vanas toas oli kuulda nagu inimeste kehramist. Need olid maa-alused.

ERA II 19, 520 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste haigust arstiti süteveega, millesse pandi üheksat seltsi vilja, leiba ja soola.

ERA II 19, 520 (9) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui elusad söed pandi vee sisse ja need surisesid kangesti, siis öeldi: küll on kurjad moaalused.

ERA II 19, 520/1 (10) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused hakkavad moast. Moaalused kehravad, sealt hakkavad moaalused. Need hakkavad mõnikord üsna kergeste so külge. Moaaluseid pesti süteveega. Pandi vette 9 tulist sütt, ohraibikesi, soola ja leivaroasukesi. Selle veega pesti moaaluseid ja valati siis sinna kohta maha, kust kuhalt moaalused so külge tulid.

ERA II 19, 521 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kaiu Kässus old moapiired, sinna valatud moaaluste rohi maha, siis inime soand terveks. Moapiired on nagu inimesel piired peas. Rohi on ikka teisipidi ja teisipidi.

ERA II 19, 522 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tiksuvad maa all. Kui jääd magama sinna kohta, siis hakkavad maa-alused. Need on vistrikud, suured pahlad kohe kere peal. Maa-aluseid arstitakse süteveega ja hõbevalgega, mida kraabitakse maha.

ERA II 19, 522/3 (13) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui Jumal ja kurat läind riidu, siis kuradi inglid loobitud taevast alla. Kui nad kukkund maa peale, sealt pidid hakkama maa-alused, kui kukkusid jõkke, siis said näkkideks, kui langesid metsa, siis neist said metshalijad.

ERA II 19, 523 (14) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused hakkasid kehrama, siis pidi saama juba uudseleiba, s.o. rukkilõikus lähenes. Kevadel neid ei ole kuulda.

ERA II 19, 523/4 (15) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused taovad maa all. Mõnikord on neid seina sees kuulda, siis öeldakse: maa-alused hingavad. Kui seal kohal inimene peseb silmi, siis talle hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 524 (16) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast, kust maa hingab. Sinna kraabitakse hõbevalget maha, see aitab. Ka piiratakse leivaraasukesega või soolateraga haiget kohta ja visatakse sinna maha, kust maa-alused on hakand.

ERA II 19, 524/5 (17) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, mis hakkab maast. Maas magades hakkab. Mulle hakkas isegi ahju pealt. Pani hinge kinni. Tulin alla, reied olid kupulised. Kraapisin raha küljest hõbevalget sinna ahjule ja viskasin veel lisaks mõned soolaterad ja leivaraasukesed. Võtsin ahju küljest saue, vaotasin sellega maa-aluseid ja panin jälle vanale kohale tagasi. Maa-alused kadusidki.

ERA II 19, 525/6 (18) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juuru leeritoa seina sees maa-alused kehrasid. Ma elasin kirikumõisas, siis tihti võõrad inimesed tulid leeritoast kellaaega küsima, sest nad pidasid maa-aluste kehramist kella tiksumiseks. Alati nad ei tiksund seal, vahel olid hoopis kadund. Sealt pidi hakkama maa-aluste haigus. Leerilastele hakand külge, kes seal kohal istund. Nad võtnud siis sealt nurgast põrandaprügi, hõõrund sellega haigeid kohti ja pannud prügi nurka tagasi, siis saand jälle terveks.

ERA II 19, 526 (19) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast, kust maa hingab.

ERA II 19, 527 (20) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hingavad mõnes toa nurgas, sealt hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 527 (21) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid arstiti: a) hõberaha piirati 3 korda ümber pea, siis vaotati rahaga kolme kohta kehale, igasse kohta kolm korda. Sellelt rahalt kraabiti hõbevalget vette, pandi lisaks veel soola ja visati see vesi põhja poole maha; b) 9 kasepuusütt ja hõbevalget pandi vette ning pesti selle veega maa-aluseid.

ERA II 19, 527/8 (22) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all tiksuvad maa-alused. On kuulda, kuidas nad hingavad.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]