[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 188, 304 (15) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pallupõllu määl, Allika külas on praegu suur kibi, seda üitakse Tõlluste kibiks. Leiger ehitand Käinasse kiriku, Tõllus põle sellest Saaremaal midagi teand. Kui kirikutorn hakand üle väina paistma, visand Tõllus kiviga torni pihta. Aga kivi põle trehvand, vaid kukkund Palupõllu määle maha.

ERA II 188, 304/5 (16) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Põhjatu auk" on siin ligidal, kõrge maa sees järsku auk ja põhja äi ole all. Seal uppund inimesi ära, seal olnd näkutäkk, kes vedand inimesi alla. Nehtud teist pesemas, pool inimest ja tagumine pool hobuse moodi. Pesnd eese riideid, karjalapsed ütelnd: "Pulsi ka!" Siis teind pulsak, pulsak, pulsak ja mullid tõusnd vee peale. Üks mees läind sealt härjapaariga sisse ja 10 km kauguselt tulnd maa alt välja Orjagu trummi otsa juurest.

ERA II 188, 305 (17) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord lapsed mängind jälle seal augu juures, hall hobu tulnd sealt korraga välla. Va poisiksed koerad ronind hobuse selga. Üks pisike poiss pole enam mahund, jäänd teistest maha. Tahnd ka ronida: "Oda, ma tule näkutäku änna peale!" Nigu seda ütelnd, nii hobu kadund, lapsed jäänd hunikusse maha puhas. See ikka sedasi, nigu nime nimetad, nii kaob kohe ära.

ERA II 188, 305 (18) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tondituli joosis maad mööda. Suur tulekera oli. Sügise aegu kõige enam nähti. Üks mees rääkis, ta näind isi teda. Tulnd nagu hobu, nii suur valgus olnd ringi, üle küntud põllu. Mees läind talle vastu, olnd julge mees ka, ja üind: "Oled sa Jumalast või kuradist, tule mu juure!" Ega põle kuuland ühti, hakand otse mehe kohta tulema. Mehel viimaks hirm kääs, lööb risti ette ja hüiab Jessukest appi. Kadund siis korraga ära.

ERA II 188, 322/3 (71) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Kopli t. - Enda Ennist < Liisa Annus, s. 1892 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie vanaemal oli aias oma nime peal üks õunapuu ja soostrapõesas. Vanaema keelas lapsi nende pealt söömast, aga lapsed võtsid salaja ikka. Selle järele ühel paisus kael paksuks ja teisel tulid paised peale. Vanaeit sai kohe aru, mis asjast lastel nisuke viga tulnd ja ütles: "Kuulge, lapsed, te olete söönd mu puudest! See käsi, mis annud, see võtku!" Tal oli põhjapool küljes maea seinas 6 auku puuritud, igas augus seaploomi rasv. "Ülemere rasv" põlnd muud kui seep, mis siin keedeti, viidi kusagile üle mere ja toodi jälle tagasi - see oli hea arstirohi. Vanaema võttis ühest põhjapoolsest august rasva ja määris sellega kurku. Siis võttis heasti higise sukapöia, pani kuuma tuhka täis ja ümmer kaela. Homikuss olid kaelad kõigil terved. Paiseid määris ka rasvaga ja ütles: "Mis käsi on pannud, see on võtnud."

ERA II 188, 325 (85) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Kopli t. - Enda Ennist < Liisa Annus, s. 1892 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõulu esimese püha homiku tehti kohvi, kadakakibu seest joodi seda. Sel ajal pargiti ikka kodus nahku pajukoortega. Pajuvitsad kuivatati siis ahju peal ära ja pandi kohvipaja alla. Kohvi oli kangesti hea, siis pidid ka puud head olema. Saialeiba tehti koa.

ERA II 188, 341 (18) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõululauba õhtu nii kella 10 ümber toodi õljed tuba. Kõige vanem meesterahvas majast tõi nee ja ütles: "Tere, Jumal sise! Rõõmsad jõulud!" Temale vasdadi: "Tere tulemast!"

ERA II 188, 341/2 (19) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõulupõhku visa lage, ja kui palju ripuma jääb, siis tuleb hea viljakasv.

ERA II 188, 343 (30) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uueksaastaks toodi ikka heinad tuppa.

ERA II 188, 344 (34) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nelipühi lauba õhtu viisid poisid tüdrukutele "armukased". Kui keegi tüdruk ei meeldind, siis viidi kuivand kadakas.

ERA II 188, 352/3 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Hiidlaste tohuselkäigust./ Indri-Peetri Jaagu tuusel käimine. Tuusel käidi ennevanasti sedasi, et lootsiku ninas oli nisuke rauast raam, seal peal põles puudest tuli. Ja kui öösi mindi merele, siis see tuli valgustas lootsiku esist ja kalad tulid sinna valgusse. Siis raiudi neid pihiga (ahinguga). Ükskord Indre-Peetri vana Jaak läind ka tuusele ja näind, et üks teine mees püiab ka eemal kalu. Korraga teine mees hüiab: "Miks sa mu kala ära võtsid?" - "Missugune see sinu kala on?" küsib Jaak. Hakand vaadama ja näindki, et tal üks imelik ühe silmaga kala ja see üks silm olnd veel kukla peal. Jaak visand selle kala taale tagasi. Noh, sedakord olnd head naabrid jälle. Jaak hakand siis lähämalt silmama, kudas teine mees ka püiab. Ja vada nalja, teisel põle loodsigud ega kedagi, mehine puulaast pihus ja härjasitt põleb peal. Hakand randa tagasi tulema, mees tahab Jaagust kangesti ette, ei Jaak lase ka. Saand kalda ääre, siis visand Jaagu Sahtli koplis vastu suurt kibi. See kibi praegu seal alles. Jaagu puus läind paigast ära, jähi sellest eluksajaks vigaseks. Minu isaisa näind teda, kui ta alles pisike poiss olnd, hüitud siis va lombak-Jaaguks. Rahvas uskus, et see oli vanapagan, kes Jaaguga tuusel keis.

ERA II 188, 354/5 (44) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Hiidlaste seiklusi soolaveol./See oli nii vanal hallil aeal, kui Käina kõrtsis oli viina veel. Ühe pühaba homigu vara Maandi Ants joond seal. Korraga tulnd mehed kõrtsu ja rääkind, et nende soolalodjad randrüitlite kääs vangis Tuulikninal. Sel aeal oli sool kunderpant, äi lubatud maale tuua. Vilja ja humalade vastu mehed keisid Stukolmis seda vahetamas, siin müisid rahvale salaja ära ja said kallist raha. Va Maandi Ants ütelnd: "Andke pool toopi viina, ma lähän toon soldatite kääst lodja ära." Mehed luband ka. Vana visand kirguriided seljast ära, korjand külast vanad nadid selga ja paljajalu lähäb senna lotjade sega. Teeb ikka ühe juures asja ja teise juures, viimaks jõuab soldadile nii ligidale, et võtab lodjast lükipuu ja pistab soldadile niisuguse vopsu rõndu, et mees kukub üle hobuse pikali ja hobu minema. Ants annud talle maas ka nii pallu veel, et isi lodjaga minema sai. Otsiti pärast taga küll, aga keda sa süidistad, va kaltsus vanamees oli. Soldat tohi räägidagi mette: sa isi suur kroonumees ja hobuse selgas ning lased ühel kerjusel eesele naha tuliseks teha!

ERA II 188, 355/6 (45) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks Kassaare mees tõi soldati kääst Saksamaa viina ankru ära. See mees olnd jälle kangesti nobe joosma. Vanamees võtnd eese aluspükste peale, pallajalu ja palla peaga, kirves kää ja parandab karjamaa aeda, otsib isi ühtepuhku vitsu. Sedasi ta sai soldatile lisemale. Viimaks on vanamees nii soldati juures, et küsib ta kääst piibutuld. Soldat hakkab tuld otsima ja paneb püssi kääst maha. Vana ruttu selle aeaga lipsti püss kätte ja joosma. Soldat järele, aga vanamees kange liduma, äi saa käde. Teised mehed valvasid jälle kadagade sees ja viisid ankru ära. Kellele soldat tohib rääkida: sa isi kroonumees ja lased ühel taluvanamehel oma püssi ära võtta.

ERA II 188, 356 (46) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Väga vanal ajal oli Käina laht nii suur meri, et siin käisid kala püidmas laevadega muugalased. Sii oli olnd suur püiumeri. Võrkmajad olid laidude peal olnd. Muugalased käisid sii püidmas ja pidid selle eest kümnist maksma. Ühe aasta oli aga püid nii kehva olnd, et põle saand kümnist maksa. Siis võetud nende püised pandiks ära ja viidud Käina kiriku lae peale. Kui minu isa oli pisike poiss ja keis kiriku lael, siis ta veel näind kõdunend räbalaunikut, mis pidand muugalaste võrgud olema. – Üks muugalane olnd nii tark mees, võtnd neli räime, aeand hõbenõelale ja lasknd vette. Aga selle needmise pannud juurde: kus nee räimed kinni võetakse, seal hakkab suur püirand ja siit peavad siis kalad kaduma. Käina laht peab järveks saama. Nee räimed olla Pärnu lõukas kinni püitud ja see on ka praegu üks väga suur püikoht. Käina laht on juba minu mälestuse aeal üsna kuivaks läind.

ERA II 188, 357 (48) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuri visand Saaremaalt kolm kivi Käina kirku pihta: üks praegu Orjagus, teine Palupõllu määl ja kolmas Kärdla tee ääres. Nee on ka mehised kivid kohe.

ERA II 188, 363 (5) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laevamehed uskusid putermanni, see oli laevavaim. Teda harilikult keegi ei näind, aga kui ta ennast näitas või mudu eesest märku andis, siis juhtus laevaga alati õnnetus. - Ükskord me olime Viipuri reidil laadimas. Öösi, kui kõik magasid, kuulis vahtmees, et üks krabistab seina taga. Ta läind vaatama, kes seal on, aga ei leind kedagi. Natukse aea pärast jälle kõbistab. Mees rääkis seda lugu ka teistele ja arvati, et putermann võis olla. Aga kapten leidis, et rotid olid söönd laeva seina läbi ja kõik maale läind. See on kohe selge märk, kui rotid laevast ära joosvad, siis juhtub midagi paha. Nää, oligi sedasi, enne kui Tallinna saime, uppus meie tüürimees merre.

ERA II 188, 363/4 (6) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Igal laeval oli oma putermann, aga mõnel oli ka kaks. Ma isi olin ka ükskord vahtis ja kuulsin, kudas putermannid teineteisega mastis laeva üle vaidlesid. Üks ütles: "Kas on ka tugev laev?" Teine ütles: "Mis ta tühi on, hoia sülega kinni". Mõne pääva pärast laev jooksiski karile kinni.

ERA II 188, 366/7 (14) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin külas oli üks va Ingel, kellest arvati, et ta nõidab. Mulle rääkis isi üks tüdruk, et ta läind Ingliga vastamisi ja Ingel ütelnd talle: "Ärgu su suhu mingu enam sepikuleib!" Teise pääva tüdruk ei või näha ka, kui teised sepikut söövad, ta enni olnd suur sepikusõber. Ei ta põle osand selle vastu midagi ette võtta, pikapeale kadund see viga ise ära.

ERA II 188, 368 (24) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hauudund varvaste vahele pandi linase riide ehtid (udemeid) ehk kuiva sammelt seina vahelt.

ERA II 188, 370/1 (40) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui söötiir oli naha peal, siis nahk oli natuke sealt kohast punane ja paistes. Maas kasvab nisuke rohi, mis sinna peale pannakse. Kui väiksem oli, siis tehti viislepp peale, näpuga veetakse tugev kramm viide nurka.

ERA II 188, 371 (41) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roosile panid kanepid ümmere ja siis rõhud peale, mis küitude peal keisid. Musta lamma villu pandi ka peale.

ERA II 188, 371 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sinise villi rohi kasvab metsas, selle leht peale panna, siis kaob ära.

ERA II 188, 377 (58) < Käina khk., Käina v., Seljaküla k., Jaagu-Antsu t. - Enda Ennist < Leena Veel, s. 1872 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kotimees oli kaevus, lastel keelati sinna vaadata, tõmmab alla.

ERA II 188, 379 (72) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Kopli t. - Enda Ennist < Leena Pomerants, s. 1881 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laps kaev vuadas, siis ööldi, et kotumehe nägu on, mis sealt vastu vuadab.

ERA II 188, 381 (83) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Antsu-Tooma t. - Enda Ennist < Juhan Vaim, s. 1850, Anna Vaim, s. 1869 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrkusi sai keedetud, see puhastas nad kalarasvast ja nad hakkasid parem püidma. Mõni arvas küll, et võrkusi peab ohatlema või mõne kuntsti pärast suitsetama, siis toodi kolme saksa maa pealt salaja puid, pihlkapuid ja suitsetati nendega. Aga see on tühi ebausk.

ERA II 188, 382 (89) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Antsu-Tooma t. - Enda Ennist < Juhan Vaim, s. 1850 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maalased taguvad seinas: tikk-tikk, tikk-tikk. Ma sõin ükskord laua ääres, korraga maalased hakkasid nii kõvasti laua sees taguma. Mõne aea pärast suri mu tütar ära. Kaigutsi külas Mikul maalased tagund talve läbi nii kõvasti ja seal suri ja läks laiali terve see perekond.

ERA II 188, 384 (110) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma olin 12-aastane ja mäletan veel, et taevas oli hermsaste ühe öö läbi punane. Vanemad inimesed ütlesid, et see pidi sõda tähendama. Eks Türgi sõda tuligi.

ERA II 188, 386 (122) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ammust aega keind katk sii ringi nagu pisike hall poiss. Kes seda poissi näind, see surnd. Siis surnd kõik inimesed ära, kaks tükki jäänd ainult järele. Nad põle mudu üksteist leind, kui mere ääres liiva peal näind teise jälled. Siis olnd inimesel nii hea meel, et teise jälgi nähes lasknd kummuli maha ja annud nendele suud.

ERA II 188, 387 (123) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Inimesed rääkisid vanasti Tõllusest, kis eland Saaremaal ja keind siin oma sugulase Leigeri juures saunas ning kapsaid toomas. Olnd kangesti suur ja tugev mees. Mine tea, kas see õige on või mudu tühi luule.

ERA II 188, 389 (144) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Loomalauda lääve ette pandi pihlakpuu, nii et kõik loomad sellest pidid üle astuma, see pidi neid hoidma sui kõige õnnetuste eest.

ERA II 188, 390 (150) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puudehärmast vaadati ka viljasaaki. Kui puud talve palju uudetand, siis ka viljapead rasked.

ERA II 188, 397 (7) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sii Kurisoo metsas suur auk, seal nähtud näkkisi. Mõnikord pardid ujund vee peal, teinekord olnd kirjud härjad, vahest kenad tütarlapsed, mõnikord ehitas näkk ennast laevaks. See auk neeland inimesi alla. Ühekorra karjalapsed hakand lounat sööma ja istund sinna augu ääre valge kasepaku peale. Neid olnd 10-11 last, mo isaisa olnd ka siis karjapoiss, ta näind seda pealt. Kõik poisid mahund kännu peale istuma, ainult üks jäänd püsti. See ütelnd: "Kus ma istun nüid, kas niku-näku hänna peale?" Nii kui ta seda saand nimetand, nii pakk kadund ja lapsed kõik perseli maas, leivakotid süles. Ta tahtis kõiki peale võtta, siis oleks ära viind. Seda räägitakse ka veel, et härja neeland alla ja alt olnd nii ööne, et 5 km kauguselt merest tulnd härg välja.

ERA II 188, 398 (8) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed mängisid roogus, mu oma poeg oli ka ja tema rääkis just seda lugu, see oli umbes 30 aasta eest. Lapsed näävad, et ilus mängulaev lähäb. Nad joosvad karjas järel ja hakkavad laeva püidma, aga laev seda rutem eest ära mida kiirem nad joosvad, lähäb kord-korralt ikka sügavamasse mere. Purjud olnd peal ja sõitnd vahest vastutuult ja nõnna, kudas juhtund. Vahest tulnd jälle lastele lisemale ja siis jälle edasi. Lapsed saand viimaks aru, et see meelitab meit sügavasse vette ja tulnd tagasi. Seesama on näkuvaim ehk merenäkk. Ta pidada saama ennast igaks asjaks muuta, ainult mitte haugi peaks ja kadagamarjaks, nendel pidada ristimärgid olema.

ERA II 188, 398 (9) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen kuulnd küll, et Ülemiste järves pidada vaim olema. Ta pidi vahel sealt välja tulema väravavahi kääst küsima, millal Tallinn valmis saab. Seneperast seda ühtelugu ehitakse juure, mudu laseb järve linnale kaela. See vaim olevat pisike hall vanamees kangesti pika habemega.

ERA II 188, 400/1 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas enni üks peremees teind eese hundiks. Peremees ja sulane olnd kaheksi heinamaal. Hakand seltsis kodu minema, aga peremees olnd ammu enni kodu ja söönd laua ääres, kui sulane jõund. Riidleb veel pealegi sulasega, - kus see nii kaua aega viidab. Hakkavad heinamaale tagasi minema, juba jälle peremees enni kaare peal. Aga sulane näind iga kord, et taast kautu läind üks hunt lähkat, lähkat, lähkat. Sulane jäänd ühe õhtu metsa põesa taha valvama, mis peremees teeb. Peremees läind põesa taha, kikerdand kolm korda üle sella ja lugend: "Saba taha, sops ja kõrvad pähe, kiks!" Siis oligi hunt valmis ja pani kihudama. Eks sulane teeb järele. Aga sulane ei osand kodu tagasi teha inimeseks, hakand ukse taga ulguma. Peremees läind taale appi siis ja käskind minna sealauta ja seal kolm korda vastupääva kikerdada ümmer, siis saab meheks tagasi. Äi peremees põle sestsaadik saand ennast ka enam hundiks teha.

ERA II 188, 406 (28) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üksvahe oli nii pallu hunta, ulgusid nii, et aknaklaasid värisesid, ja sõid loomi. Siis korraga kadusid aasta-kahe jooksul ära, läksid talve üle jää minema. Selle kohta ma olen kuulnd nisukest juttu. Laev läind ükskord Kõpu randas hukka. Kõplased päästnd paatidega mehed ära. Kapten ütelnd: "Kui te mind sedasi laevast välja kannate ja Suuremõisa saali viite, et ma jalga vastu maad ei pane, siis ma luban teitele midagi, kas ussid või hundid kaotan ära." Mehed täitndki ta soovi ja kapten kaodand hundid ära. Sest on nüid üks 50 aastat juba tagasi.

ERA II 188, 407 (33) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Liba tahtis ükskord meie lehma ära süia. Teised hundid hakkavad ikka loomal kõrisse, aga liba kargab perssi. Küined lehma udas kinni ja sööb tagumiste jalgade vahelt. Liba on pisike ja kange terava ninaga. Tagumised jalad on tal pikemad kui esimesed.

ERA II 188, 407 (34) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kräti väljakutsumise sõnad: Änta, punta, kivitüdi pinta, tondituru lunta, vaimupulu kunta, lige-suge sunta.

ERA II 188, 408 (40) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli nisuke mees, kui ta tuli midagi su kääst saama ja ei saand seda asja, siis ta pistis lõhkise otsaga pihlakase kepi aea vahele ja ära sa siis oota, et loom õue veel tuleb. Ükskord oli sedasi. Panime lehmale trossi kaela ja tirisime, aga röökis ja ei tulnd. Lammad tõime süles õue, aga karjusid kohe.

ERA II 188, 409 (42) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sagrid pannakse teisele peale. Üks mees õpetas mind, kudas sagrisid saab teha: lepapuu puru pane pudelisse ja pissi peale ja pane sooja ahjunurka seisma, siis sigivad. Pealetuule lase neid lahti ja lähvad teise inimese peale.

ERA II 188, 410/1 (48) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Painaja keis ühel noorel tütarlapsel peal metsas heinamaal. Ta ei tohtind magama heitagi, kohe tuli peale. Mina jähin ükskord valvama, kui tüdruk magama jähi, hakkas kohe karjuma. Küll ma hüidsin teda ja tõmbasin talle ristisi peale, aga ei aita midagi. Enni see inimene seda tütarlast rahule ei jätnd, kui üteldi talle suhu, mis ta vaevab teist inimest. Siis kui kingad voodi serva alla paned nii, et varvaotsad väljapoole, siis painaja ei tule peale. Kui tunned, et hakkab tulema ja enni saad ütelda veel: "oh Jumal," siis lahkub ära, või parema jala suurt varvast liigutada saad.

ERA II 188, 411 (49) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti liikund siin katk ringi. Hall poiss olnd. Kui kepiga kellegile näidand, siis see suri kohe. Kaks inimest jäänd järele, üks Kõppu ja teine Tohri ninale, teine meesterahvas, teine naisterahvas. Jälgi kaudu otsind teise üles ja heitnd kaheksi paari.

ERA II 188, 411 (51) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui pihelgavitsaga ussi lööd, siis ta aeab jalad välja, saba juurest kaks jalga.

ERA II 188, 411 (52) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Uss ütelnd, et kui temal jalad all oleks, siis ühe ööga paneb üheksa pere uksed kinni. Siis Jumal ütelnd, et tal ärgu jalgu olgu. Aga kui ussi piinad, siis aeab jalad välla. Lepavitsaga lööd, siis sureb rutem, pihelgavitsaga lüies ei sure enni päävaloojat.

ERA II 188, 412/3 (58) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu ema oli üheskohas külas õhtu hilja olnd ja hakand sealt koju tulema. Kahe küla vahel olnd suur lai lagendik, ja kui ta sealt üle tulnd, siis eksind ära. Äi tema leia ega leia teed koju. Viimaks ta saand ühe kiviaea kätte ja hakand seda äärt mööda tulema, aga kogu aeg keegi krõpsutand teispool aeda. Ema mõtelnd: "Äi ma lähä üle kurjavaimu jälgede," ja läind aea äärt mööda edasi. Saand talu haopinu juure, siis olnd kole ragin ja kurivaim läind pinu sisse. Seal ta pöörand suka jalas pahempidi, siis saand koju.

ERA II 188, 413 (59) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Teine kord jälle ema akkas tütre juure minema, üks kilomeeter maad oli seda vahet. Aga ei tema põle jälle edasi saand, keind aga ringi peal ja tulnd samasse kohta tagasi. Viimaks ta istund maha ja keerand suka teisepidi jalga, siis saand edasi. Need ööldakse vaimu jälled olevat, mis inimesi sedasi eksitavad. ERA II 188, 415 (70) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras/vesi/Kui on kedagi salaja ära tapetud, mere lükatud või muud ülekohut tehtud, siis laevavaim putermann peab mastis vinguma.

ERA II 188, 419/20 (92) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siit külast Laasi Simu läind ükskord Tärkmaa Peetrile varrule. Saand õhtu ja Simu hakand kodu tulema. Teised keelnd, et ära mine vastu ööd, jää ööks siia, aga äi Simu põle jäänd. Peetri vana ütelnd siis: "Na, mine aga peale, küll tuled varsti tagasi." Simu läind natuke maad, kui hobu hakand ümmer kruusiaugu keima, äi lähe edasi, kas tee mis tahad. Äi Simul aita muud, kui keerand hobuse tagasi ja läind Peetrile. Seal ta ütelnd vanamehele: "Võta oma kurat mu hobuse juurest ära!" Vanamees ütelnd: "Na, mine aga siis peale." Siis ta hakand uuesti kodu minema ja hobu läind ilusti edasi. Saand siia Lülle põllu otsa, kui Miller tulnd kahehobuse tõllaga talle vastu ja küsind: "Miks sa oma isa palveraamatud ära võtsid?" Simu ütelnd: "Tagane must, saadan!" Siis läind koplimetsa, niiet tulesoru taga. Miller oli siin kirikuõpetajaks ja Simu isa oli usklik, kuna Simu ei olnd, sellepärast ta küsis isa palveraamatuid. Teise homiku Simu läind samasse kohta vaadama, aga äi seal põle jällekriipsugi olnd.

ERA II 188, 421 (96) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui keegi tütart kiitis, siis kästi ikka putsi haista, mudu teeb ära oma kiiduga.

ERA II 188, 425 (3) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Okaspuud raiuti ehituseks vanaskuus.

ERA II 188, 425 (4) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tarbepuud, kas rehavarski ja laevapuud lasti ettepoole pääva maha, mudu leheb lõhki.

ERA II 188, 425 (5) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Kontrollis Kadi Sarv
Lehtpuud raiuti nooreskuus.

ERA II 188, 440 (100) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männamaa külas on üks väga vana mänd ja sellel on rist otsas. Seal olnd vanasti kabel ja maetud surnuid, sellepärast rist.

ERA II 188, 440 (101) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahatulele pead otsekohe ilma silma pilgutamata juure minema, siis saad käde.

ERA II 188, 441 (110) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Villiga on sedasi, et metsas on villilehed ja villimarjad: neli haru, keskelt putk üles ja seal otsas sinine mari.

ERA II 188, 441 (111) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussisositud inimest ei tohi tulemaeasse viia, siis oksendab kas või "suured sapid" seest välja. Mo isa keis Kõpust ussisõnu toomas, vee peale olid sõnad räägitud ja sene veega pesti jalga. Valu andis tagasi. Samuti võib lepalehtedega vee sees pigistada, nuuskpiiritust, tubakalehti või piibuõli peale panna.

ERA II 188, 462 (28) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli üks vanamees, kellel oli tulihänd. Terved heinakuhjad toodud tal õue. Ta oli ka vakkind surmaga, ei tule ega tule. Pakkund teistele sõnu, mudu ei saa surra.

ERA II 188, 465 (46) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks mees rääkis mulle ise, et ta olnd heinamaal ja läind õhtu küine magama. Põle saand veel magama jäädagi, olnd alles üleval, kui suur must härg tulnd neelmaaugust välla, röökind ja tuisand kõik heinakokad laiali. Läind homiku seda kahju vaatama, kõik olnd terved. Eks see oli näkk, keda ta nägi.

ERA II 188, 465 (47) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks pruutpaar läind ka väga vanal ajal neelmaauku.

ERA II 188, 466 (49) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mo ema rääkis ikka, nad olnd karjas ja visand lehkreid ülesse, kellel suu ülespidi jääb, see saab taeva, kellel ei jää, see ei saa. Nad näind, et korraga heinakokk tulnd kikerdades üle aea, aed üsna ragisend, läind loomade hulgast läbi ja lapsed kartnd kangesti. Mis ta muud oli kui näkk.

ERA II 188, 469 (59) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsi hermutati ikka, et kotumees kaevus, tõmmab sisse ja sööb ära, kui sisse vaatad.

ERA II 188, 474 (100) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk tulnd Mihkli juure ja ütelnd: "Sa pead nüid surema." Mihkel hakand vastu paluma: "Ma ei taha surra!" Katk ütelnd siis: "Noh hea küll, ma annan sulle siis kergema surma." Katk tulnd üle tappaea ja küined krabisend tappaea peal, ise soigund. Ta olnd halli poisi moodi. Mihkel magand üksi aitas, pererahvas olnd toas. Aitas Mihkel surnd ja sellest hüitakse praegugi seda aita Mihkli ait. See oli teise katku aeal umbes 200 aasta eest.

ERA II 188, 474 (101) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pühad lepad olnd seal, kus praegu Pühalepa kirik seisab.

ERA II 188, 474 (102) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hiiusaare nimi tulnd hiiepuudest, mis siin kasvand.

ERA II 188, 474 (103) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mänspää küla < männispää - suur männimets.

ERA II 188, 476 (108) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meremehed kardavad putermanni, kui ta ennast näitab, siis juhtub õnnetus. Üks öösi kapten annud tüürimehele kursi kätte ja läind isi magama. Putermann tulnd tüürmanni juure ja käskind teist kurssi tüürida. Ei mees muidugi tee seda, kus sa kapteni käsust tohid üle astuda. Läind siis minema, aga natukse aja pärast tulnd uuesti tagasi ja käskind sama kurssi tüürida. Mees kloppind siis kapteni ülesse ja räägib asja talle ära. Kapten käsib, et tüüri siis pealegi seda kurssi, mis putermann näitab, saab näha, kuhu viib. Läind sedasi ja laev läind kummuli, mehed saand veel põhjale ja päästetud ära.

ERA II 188, 476 (109) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mitu inimpõlve tagasi olnd kesk Hiiumaad Tihu kirik. Siis see kirik on ära neetud, niiet see on järveks vajund ja praegu on seal kohal Tihu järv. Kaks vanemat meest - Madis Jünmann ja Adu Veski - näinud veel torni luukidest saadik vee peal, nii pikkamisi vajund. See järv on u. 1 km pikk ja vähem kui kilomeeter lai, üks 500 sülda sügav.

ERA II 188, 477 (110) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vaarao vägi, mis Moosese järele tuli Punasesse merre, muutus hülgedeks. Saare rahvas sööb neid, siis öötakse: sööd vaarao väge.

ERA II 188, 477 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (end. kaugsõidu kapten) (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hüljes on väga hull, kui teda haavad. Üks mees Anikaitsi laiul püind hüljeseid ja löönd pootshaagi ühele sisse. Pootshaak pooleks ja mees kukkund pikali, hüljes mehele otsa. Mees hädas: liigutada ei tohi, nii kui edasi lähäd, hüljes sööstab kohe peale. Viimaks tuul viind mehe mütsi peast. Hüljes sööstab mütsi peale - ta arvas muidugi, et mees läks edasi. Mees sai sedasi plagama. Väiksed mustad, nn. viibrid on arad, aga suured-hallid on julged. Tal silmade vahel ninal on nii õrn koht, et mees võib ta piibuga surnuks lüia.

ERA II 188, 481/2 (128) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrgud pandi võrkaeda juhtmete peale kuivama. Kis teist kaetsema akkas, see läks ja lõikas teise võrgust tüki välja, siis rikkus sellega teise püiu ära. Ega inimene teand teinekord seega midagi nõidust, ta aga sai sedasi teise võrku rikkuda. Kõige parem oli, kui said talle ütelda, mis sa sedasi tegid, siis ei juhtund võrkudega paha.

ERA II 188, 482 (130) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui püised väga lintsuseks läksid, siis toodi metsast lepa- ja paakspuukoori ja keedeti ja pesti võrkusi selle veega. See põlnd kuntsi pärast, aga püised uuendati sedasi nagu riiet tärgeldakse. Siis hakkas kohe parem püidma.

ERA II 188, 484 (142) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen kuulnud küll, et varas lasti varastatud asjad tagasi tuua. Siit rahvas keis Saaremaalt tarkust toomas, kudas vargaga teha. Ka haiguste vastu otsiti sealt abi. Tark tegi sõnad viina peale, see anti loomale sisse, siis sai terveks. Sõrves pidada eriti tublid teadjad olema.

ERA II 188, 485 (144) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kis on valet vandunud, sellel ei ole enam õnne elada.

ERA II 188, 505 (14) < Emmaste khk., Emmaste v., Kaderna k., Tuhaselja t. < Emmaste khk., Emmaste v., Aldi k. - Enda Ennist < Toomas Kubja, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Naised tegid maaleelist. Maha tehti auk, sinna kallati vett sisse ja liigutati segamisi. Selle sogase veega pesti ville, mis maast saadud, kadusid siis ära.

ERA II 188, 506 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuralased keind siin kala püidmas. Meie koplis praegu veel kolm ahjuvaret, kus nad eland. Suurevallast on tulnd üks laevameister Nuut siia talusse elama, tema muidugi asutas selle talu kaheksa inimpõlve tagasi, enni põle siin küla olnd. Siis elanud siin kuralased, aga viimaks nende elu läks siin kitsaks, siis läksid ära. Ega nad päriselt siin eland, püiuaja ainult olid. Viimaks põle kala enam saand ega renti jõund maksa, siis võetud nende võrgud ära ja viidud Käina kiriku laele.

ERA II 188, 506/7 (20) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ruhnu mehed olid siin hülgeid laskmas. Siin naabris elas vana naine Kreet, kes läind ruhnulastelt rasva saama, äi ruhnulased põle and. Eit nõian nende püssid ära, äi põle lasknd enam. Siis üks Ruhnu vanamees lasknd püssi ja ütelnd: "Sellele mõjugu, kes seda teind." Kreeda silm läind kohalt ära pale peale. Ta keis meil ja silm oli viltu, nägin ise seda, ööti ikka, et ruhnulase lastud.

ERA II 188, 507/8 (23) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk keind sii ringi, hall poiss olnd. Siin ligidal üks Vare põld, sealt tuleb luid välja. Vanad inimesed arvasid: ju see katkuaeast pärit.

ERA II 188, 508 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu kodukohas olid neelmaaugud. Vanad inimesed ütlesid, et see on näkk, mis sealt alla neelab. Hani läind Kurisoo külast alla ja tulnd merest välja. Ööti ikka näkuaugud.

ERA II 188, 508 (26) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viislepp. Kui midagi vistrikku lõi inimese ihu peale, siis sõrmega vidadi viislepp sinna peale, sii pidi terveks saama.

ERA II 188, 508 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kaskede sees on tuulepesad. Siis kui keegi arvati tuulest midagi saanud olevat, siis suitsetati tuulepesaga.

ERA II 188, 509 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui loomad kevade esimest korda välja aeti, siis pandi pihlapuu lauda ukse ette nõnna, et loomad sealt üle läksid, siis põlnd midagi õnnetust karta loomadega sel suvel.

ERA II 188, 510 (36) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puude peal on uude, selle järele vaadatakse vilja- ja kalasaaki. Kui uudet on palju, siis on saak rikkalik. Kui uude on, siis arvatakse pool aastat edasi, siis nääb, kas tähendab vilja või kala.

ERA II 188, 512 (52) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Matsepää ei tohi mitte üks puuraag õue tuua, mudu on sui ussid õues.

ERA II 188, 514 (67) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord poisiksed narrind ussi ja tõrvand ta ära. Uss saand nii vihaseks ja tõmmand eese ratta ja läind nendest mööda, mis ulgund, Siis tõmmand ennast ümmer ajateiba, nii et teivas läind pooleks mis plaksund. (Ussidest vt veel nr. 2, 12:1, 20, 42, 51, 65, 68:7, 80:1, 86:4, 111:3, 142, 198:5, 229:7, 241:7.)

ERA II 188, 514/5 (72) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Raske naine ei tohi naerda midagi, siis jääb see viga lapsele külge. Kui mees naerab, mõjub ka. Siin üks mees võttis naise, tal oli kolm poega ja ükski neist ei saa rääkida. See mees ennemalt lõigand lindudel keeli suust, sellepärast ta lapsed on tummad.

ERA II 188, 516 (86) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin ligidal on kurisoo-augud. Ükskord karjased istund augu ääres ja hall hobu tulnd august välja. Lapsed ronind kõik hobuse selga, üks väike tüdruk jäänd ainult maha. Hobu läind teistega edasi, tüdruk joosnd järele ja karjund: "Oot, oot, ma istun näku hänna peale!" Nii kui ta saand seda ütelnd, nii hobu kadund kohe ära ja lapsed kõik hunikus maas. Ükskord üks härg läind sealt august alla ja merest tulnd välja. Äi muud viga põle olnd ühti, kui üks sarv olnd peast kadund.

ERA II 188, 516 (89) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui heasti lookas vikerkaar, siis peab kangem sadu tulema.

ERA II 188, 516 (90) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar joob ots meres, siis pidada sadama akkama.

ERA II 188, 517 (94) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolm korda sülita alla, siis võib maha istuda, siis ei tule haigusi.

ERA II 188, 518 (97) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui maast istudes maalased saad, siis hõeru kukemarjaga (maas kasvav rohi), siis saab terveks.

ERA II 188, 526/7 (4) < Risti khk., Kloostri v., Valgma k., Valgma t. < Risti khk., Vihterpalu m. - Enda Ennist < Juuli Olep, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tõntsu hiie. Kirikkülas Tõntsu maa peal on olnud ennevanasti suur mets. Kui küla lambad olid laudast välla tulnud, hundid olid lambad ära murdnud. Vanad eestlased olid igal õhtul palvetanud põlvili metsa poole selle pärast, et hundid ei peaks lambad ära murda. Nüid on need puud kõik maha võetud, ainult lepa- ja pajupõesad on seal peal. Ja sellepärast hüitakse Tõntsu hiieks.

ERA II 188, 538 (42) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Kõnnu k., Matsi t. < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Tagavere k. - Enda Ennist < Miina Jalakas, 78 a. (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eks ikka jõulu ja uueaasta olid need mängiaad, siis istuti põhku ja mängiti.

ERA II 188, 539/41 (46) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti oli üks ihnus ja laisk perenaine, ta ei viitsind kunagi tööd teha, ütles ikka, mingu teised tööle, ta jääb kodu võid tegema. Ta teind küll võid, aga ega ta perele põle sellest tera annud, söönd isi ja müind. Üks lauba ütelnd jälle: "Minge te tööle, ma teen kodu võid ja siis saate õhtu võid-leiba." Sulane juba tundis asja ja tegi: "Mh, küll me su võileiba enne näind!" Perenaine võtndki koorekernu ja hakand männaga koort kokku lööma. Aga tee mis tahad, koor kokku ei lähe - vat sulase sant mõte oli koore ära rikkund. Perenaine hakkas siis laulma: Kópa, koopa, kóorene, válmis veere võike! Súlane saab súure tüki, péremees saab píka leiva, kárjapoiss saab kánika. Koor kuulas sellest ja akkas kokku minema: Koppás, koppas, kóoreke, válmis veeres võike. Oli või valmis, ei siis teind oma lubadusest väljagi, pani või pütti ja asi sellega. Sõi oma kõhu täis ja heitis magama. Noh, pere ootas pikisilmi, aga ei toodud. Tulid õhtu kodu, kõik oli tegemata: púdrupada oli pésemata ja paéakaaned kásimata. Noh, perenaine tõi siis külma toitu lauale, siis péremees patsis piima-leiba, súlane sonkis sóola-leiba, kárjapoiss sõi kálla-leiba. Siis sulane sõi ja sajatles: Págan võtku Púniku, soósse jäägu sõnnikud (ärikmullikad); täkk see surgu täiel traavil, vánad härjad ikes põllukraavil, rónk see nokkigu rúunaroju ja mära ärgu toogu várssa koju (hunt söögu selle), seápõrssad mata põllale ja lammatalled láuda taha. Siis hakandki kõik surema, loomad saand otsa. See pere olnd enni väga rikas ja see sulane olnd 7 aastat seal juba teenimas olnd, aga sajatles kõik ära. Peremees sai ise teise sulaseks. Mo isa võerasema rääkis selle loo ja kartis kangesti, et mitte mõnada (=sajatleda) ei tohi.

ERA II 188, 544 (53) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laps sünnib "ussihammad" suus, seda inimest kardetakse enam kui ussi. Mõni ema sai sajatatud: "Saagu su sugu sündima "ussihammad" suus!" sündides hammad suus.

ERA II 188, 547 (74) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõulupühade aegas magati põhkus, aga kõik pidid ühtepidi magama, siis ruki ei kasva sasis.

ERA II 189, 10/11 (3) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda Hiiumaad on kaks korda nälg ja kaks korda katk puhtaks teind. Muda külas Mihklil olnd akned ja uksed kinni pandud ja inimesed olnd kõik toas põlvili maas ja palund, tuli põlend ööd kui päävad. Keegi põle julgund toast välja minna, aga üks vanaeit olnd siis nii julge, et käind väljas loomi söötmas, aga ta ust põle julgund lahti teha, aknast käind sees. Hallid poisid keind rinki, keda kepiga puudutand, see surnd. See vanaeit, kes väljas keis loomi toimetamas, see kuulnd, kudas kaks halli poissi suure pihla all rääkind: "Kus puutus, sinna jähi. Me tulime Valgu poolt. Siin kange nutt, siia maksa sisse minna." See rahvas jäändki Mihklile järele. Pärast seda hakatud surnuid matma, kus keegi maas, sinna tehtud auk ja pandud mulda.

ERA II 189, 12 (10) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti oli näkk. Üks palk olnd ühes kohas maas ja karjalapsed istund selle peal. Aga ükskord olnd lapsi nii pallu, et ühele põle ruumi jätkund. See ütelnd mudu nalla pärast: "Las ma istun siia niku-näku näka peale." Kohe kadund palk ära ja lapsed olnd kõik hunigus maas.

ERA II 189, 12 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti olnd üks püha lepp, rahvas keind seda kummardamas. Sinna ehitatud praegune Pühalepa kirik.

ERA II 189, 13 (13) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Reigis oli "torupilli tamm", seal tamme all olla vanasti torupilli mängitud.

ERA II 189, 13 (16) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männamaa jõe juures nähtud ilusaid tüdrukuid, kes palmind juukseid. Nii kui saand ütelda näkud, nii kohe kadund.

ERA II 189, 13 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Prassi külas oli suur vana mänd, sealt alt leitud raha.

ERA II 189, 14 (18) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma seda küll kuulnd, et Ulja tee ääres rahatuld nähtud.

ERA II 189, 19 (42) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Külmhaigus oli enni, väriseti kangesti, külm oli ja vahel palavik. Selle vastu põlnd muud kui sooja katsuti saada.

ERA II 189, 20 (44) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See ei saa surra, kellel on sõnad või kratt. Ühel vanamehel olnd kratt, teenja näind seda. Vanamees pannud ühe õhtu ennast täiesse mundrisse: must kuub selga ja nahkvöö peale. Käskind teisi magama minna. Ümmardaja magand teises toas ja vaadand seinapraost. Must härg tulnd sisse ja vanamees silitab härga. Ümmardaja põle julgend enam edasi vaadata, läind magama. Noh, tulnd vanamehele kätte surmatund, aga ei vanamees saa surra. Annud siis sõnad oma pojatütrele Liisile. Liisi magand ükskord õuekambris, poiss olnd ka kõrval. Korraga tüdruk kõva nagu pulk. Poiss läind hirmuga ära, korraga tüdruk surnd ja tema süi viimaks. Poiss hakand välja minema, suur valge vasikas olnd ukse all.

ERA II 189, 22 (48) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks õpetand väikseid poisse, et vandugu sada korda ühte järge, siis näävad kurjavaimu. Poisid vandundki. Ei kohe põle kedagi tulnd, aga öösi, kui poisid magama heitnd, tulnd üks ja hakand poisi tutti kinni. Poisil teise homigu tutt juukseid valgeks läind.

ERA II 189, 22 (49) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin mää otsas veski juures olnd vana tamm, kus poodud inimesi. Nüid selles majas kummitab sellepärast alati.

ERA II 189, 23/4 (54) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Antsi t. - Enda Ennist < Ingel Vahtras, s. 1867 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie heinamaal on kaunis suur piklik mätas. Sinna peale ei või magama heita, hüitakse kohe nimepidi ülesse. Ma ise tegin ükskord proovi ja läksin peale lõunat sinna puhkama. Sain parajasti magama jäänd, kui üks hääl ütles selgesti: "Ingel, tõuse üles!" Ma tõusin kohe istuli, mõtlesin, et teised lähvad juba tööle, aga kõik magasid alles rahuga.

ERA II 189, 34 (90) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolmest kohast: saride vahelt, seljalt ja saba otsast võeti igalt loomalt karvu, pandi paberi sisse ja viidi keskpaika karjamaad, siis loomad söövad sui heasti karjamaal. Soola-leiba anti igale loomale tükk suhu ja ööti: "Tule sa õhtu ikka kodu."

ERA II 189, 35 (102) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged on Vaarao sõjavägi.

ERA II 189, 36 (104) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Haavale pandi ämbrikuvõrku peale ja tusspalli, see võtab vere pidama. Hobusesita vesi võtab ka vere pidama. Silguniiska pandi peale ja põienahaga seoti kinni. Rauateerohu sahvt on ka haavarohi.

ERA II 189, 36 (106) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Õlleviga läks katkise koha sisse ja pani selle punetama. Siis pandi õllevahtu või pärmi peale, see tegi terveks.

ERA II 189, 36 (107) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lapsel kõht lahti oli, siis toodi metsast tuulepesa, aeateivast võeti lipendavaid koori, pandi need põlema ja suitsetati väikse lapse tagumikku.

ERA II 189, 37 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hambavalu vastu põletati tuuti. Koerapöörirohi pandi paberist tuuti ja tuudi ots hambaauku, siis tuli otsa. Valged ussid tulid hambaaugust välja. Piibupõhja pandi ka hambaauku.

ERA II 189, 37 (113) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui sündis tütarlaps, siis pandi ta enni pesemist pükstesse, tõsteti ülesse ja hüiti: "Poiss siit ja poiss sealt!"

ERA II 189, 39 (122) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sii külas ka suur ohvritamm. Neljapäeva õhtutel keidud ohverdamas, toidukraami toodud. Seal oli siis ikka pidu, hüpati ja karati, tuli oli üleval.

ERA II 189, 55 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuusigus on neelmaaugud, seal näkk olla inimesi alla tõmmand. Ükskord läind sealt mees sõnikukoorma ja hobusega alla ja metsast üle kilomeetri kauguselt tulnd välja.

ERA II 189, 56 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti ööti ikka, ma kuultsin seda veel ise: "Päev läks ottu ja otuaeg on käes."

ERA II 189, 58 (36) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin olnd nii suur katk, et kõik inimesed surnd ära, kaks inimest jäänd ainult järele: Priit ja Marit. Kõpu juures saand kokku ja heitnd paari.

ERA II 189, 58 (40) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Uss pea mette leppa kannatama. Kui lepavitsaga lööd, siis kohe sureb ära. Samuti võib ussihammustust lepalehtedega hõõruda, kohe saab terveks.

ERA II 189, 59 (43) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lammas hakkab eese ümmer pöörama, siis pannakse ta jahukivi peale ja aetakse üheksa korda vastupidi ringi, siis saab terveks.

ERA II 189, 76 (4) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskuus tehti luudi ja vihtu, siis lehed seisvad heasti peal. Kolm pääva enni jaanipäeva tehti vihtu.

ERA II 189, 77 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui peelmised hambad enni tulevad, siis oled peelmine mees, enam lugupeetud. Kui tulevad silmahammad või purihammad enni, seda enam lugupeetud inimene saab. Rõesahammad visatakse ahjuotsele ja öötakse: "Kilk, kilk, ma annan sulle luuhamma, anna sa mulle kuldhammas."

ERA II 189, 79 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui magad kuuvalge see, siis tõmbab näo keeruks. See annab iseenesest tagasi ka. Kuutõbine keib katuseid ja seinu mööda, kui ta nime nimetad, siis langeb maha.

ERA II 189, 79 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kuusulane on kuule lisidal, siis tuleb paha ilma, kui kaugel, siis on ilmad ilusad.

ERA II 189, 79 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Lenne Ojamets 2001, kontrollis Mare Kalda
Virmalised vehklevad, tuleb külma. Eriti suured virmalised tähändavad sõda.

ERA II 189, 79/80 (31) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar on lamp, jääb sadu vähämaks. Vikerkaar joob vahel merest vett, kui vikerkaare otsad ulatavad mere ja vikerkaare juures hakkab pilv kasvama.

ERA II 189, 81 (44) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kiitsakale kiibud, varesele varbud, musta linnule muu haigus ja meie lapsele tervis. - Neid sõnu loeti siis, kui lapse kõhtu arstidi.

ERA II 189, 82 (57) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõru k., Pärtli t. - Enda Ennist < Peeter Pärtel, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui suure laeva kiilupuud saeti, siis taheti, et puu kännu pealt edasi sööstab, siis laev liigub heasti edasi.

ERA II 189, 83/4 (65) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõru k., Pärtli t. - Enda Ennist < Peeter Pärtel, s. 1873 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Putermann on laevavaim, kis kolistab ja mürab. Mõni nääb teda ka vahel, must kuju mastis, siis saab laev hukka.

ERA II 189, 89 (88) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Painaja on sandi inimese mõte. Kui talle ütelda saad, siis kaob ära.

ERA II 189, 90 (93) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See ei ole hea, kui püimehed omavahel tülis on. Enni oli siin hüljeseid ja ruhnulased keisid püidmas. Viimaks nad läksid hiidlastega riidu, ruhnulane ütelnd: "Mina lehep ära ja hüljes ka." Ei enam hüljest siin näha saa.

ERA II 189, 93 (105) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kõrtsis üks poiss kilgand, et tema lasta ussi metsast välja tulla. Eks tulndki jalgu mööda üles, löönd ümmer kaela ja limpsind keelt. Üks va kerjadus vanamees olnd ka seal, see ütelnd: "Mis sa mängid, teisa on targemaid kui sina." Kui uss hakand pigistama rinnust nii, et poiss karjund kohe. Siis vanamees ütelnd: "Lase keeletu loom minna." Siis uss lasknd lahti ja läind.

ERA II 189, 93 (107) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lepapuu võtab ussi kohe maha. Nõnna kui lepalehed on teda puudutand, äi ta lähä siis kuskile. Kasepuuga peksa lömaks, aga äi sure ära.

ERA II 189, 94 (117) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesa suitsu alla neelata, võtab köha ära.

ERA II 189, 95 (121) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tohri nina ligidal Leigri laid, seal eland Leiger ja Tiiu, nende maja varemed veel praegu alles. Nendel olnd maad, ja kapsaid kasvatand, Tõllus keis ju nende kääst kapsaid toomas. Nendel oli seal oma lauster ka.

ERA II 189, 95 (124) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin saartel olnd nii suur katk, kõik inimesed surnd ära, Ristivälja liival olnd inimese jälled. Isa hiidlane, ema saarlane, ühed kõmpjad on nad mõlemad, läind kaheksi hiidlane ja saarlane paari. Kui katk saand kedagi satutada, kas inimest või hobust, see surnd kohe ära.

ERA II 189, 96 (125) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Kassaare hiiemets neitsite ja koertega/Kassaare laidus kahe küla vahel oli männik, seal männigus olnd "hiiekoerad". Kis sealt läbi läind, hakand kohe hiielaulu lugema, siis põle kallale tulnd. Mo vanaema oli seda laulu noorest pärast osand. Pärast tulnd välja, et sakslased olnd koeranahas, raudhammad olnd suus. Nad tahtsid sedasi ristiusku inimestele õpetada, et inimesed õpiks lugema. Anikatsi laidus olnd vana Nigul, see põle muud osand lugeda, kui siiad-säinad kapi otsal. Need olid kanged kalamehed seal.

ERA II 189, 97 (135) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui inimene metsas ära eksib, keib ringi ühes kohas ja ei oska välja, siis pööra mõni riie pahempidi selga, siis na kut muistus pääseb lahti.

ERA II 189, 98 (142) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kis vastlapää kõige pikema liu sai, sellel pikad linad. Liugulastes lauldi: "Lina liugu ja pitka kiuga, linad põldu ja tudrad metsa."

ERA II 189, 107/8 (5) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühes rehes joulu ja nääri aegu olnd punased ja sinised tuled näha. Üks vaene mees keind teed ja näind tulesid ning läind öömaea paluma. Ei ole antud talle öömaea, antud 20 kop. ja otsi ise. Öötud veel, et kodu sul aseme all kast raha täis. Täiega saab ja kolme aasta pärast täis tagasi jälle. Mees leidiski oma kodust rahakasti, võtab sealt raha, aga ei raha vähene. Ja kui ta selle 20 kop. välja andis, siis tuli see ta tasku tagasi. Saand kolm aastat mööda, mees läheb nääriöösi raha tagasi viima. Koputab kaks korda ukse peale, ei mingit vastust, kolmat korda rääkind ära, mispärast ta tulnd on. Siis vastatud talle seestpoolt: "Oh, põle tarvis tuua, see lagus juba mineval jaanipääval libeda jää peal ära." See tähendas, et pikne lõi kurjavaimu maha. Rahakast jähi mehele, aga siis põle enam juure kasvand, siis palju sai kui oli.

ERA II 189, 110 (9) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laevapuud maha saed, pead ühe jutiga saagima, vahel puhata ei tohi, siis laeval ühtejärge hea tuul.

ERA II 189, 110 (10) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Muugalased keind siin enni kala püidmas, Aadu koplis praegu veel nende majade varemed. Nad olla siit ära aetud ja nende võrgud võetud ära. Siis üks muugalaste vanamees pannud kolm räime varda peale ja lasknd vette ja vanne ka veel peale: kus nad kinni võetakse, seal hakatakse jälle kalu püidma, siin aga kaduvad kalad ära. Pärnu juures võetud need räimed kinni.

ERA II 189, 110 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Pisimärkmeid hülgeasjandusest./Ruhnulased keisid siin hülgeid püidmas. Haldi külas kaks meest tahnd ise ka püida ja põle sellega rahul olnd, et ruhnulased siin keivad. Ruhnulased ütelnd siis: "Ja-ja, püidke aga peale, küll me lehme ja kalad ka." Selle järele põle enam ühtegi hüljest nähtud.

ERA II 189, 110/11 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulsel käima. Ühekorra üks vanamees läind tuusele ja tont tulnd ka seltsi ise oma lodjaga. Ja püiab kogu aeg vanamehega üsna kõrvu, ei vanamees saa kala. Siis peab ütlema: "Ah, nüid oleme va vaderiga seltsis juhtund," siis ta kaob ära ja sa saad jälle kala. Tuusel käidi sedasi, et lodja ninasse pandi kolme haruga raudhark, selle peal põlesid puud, siis nägi öösi pimedas kalu ahinguga raiuda.

ERA II 189, 121 (35) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Mees kõneleb naise haual rumalasti./Käinas surnd ühel mehel naine ära. Õpetaja matnd naise ära nagu kord ja kohus. Mees küsind õpetajalt: "Kas ma või ka jutustada?" - "Miks ei, võid küll." - Mees hakand rääkima: "Mis sul viga oli elada? Oli meil mingist puudust? Liha oli küll, leiba küll, nüid sa siin nagu va lehmaroisk vee sees." Ei õpetaja põle enam lasknd meest edasi rääkida.

ERA II 189, 139 (1) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laeva ehitades esimene laast, mis raiuti, see pandi teusse, siis on õnnekas laev, siis putermannid ei kei kallal.

ERA II 189, 140 (6) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rootsikülas üks kevade jää viis 18 meest ära. Koer on kolme pääva pärast tagasi tulnd ja küined olnd tal kulund. Enni seda olnd soigumist kuulda - see oli surma tähändus.

ERA II 189, 142 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni surma nad pakuvad sõnu ära, kellel neid on. Üks sulane pakkund ka peremehele, aga peremees põle võtnd: "On nad sul eluaea tarvitada olnd, siis vii nad ka hauda kaasa."

ERA II 189, 150/1 (81) < Reigi khk., Kõrgessääre v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni oli sedasi, kui meri midagi välja andis, mõisnik sai kõik omale. Kui laev kinni läks, siis madrused tulid kõik maale, mõis andis hobused, et nad Heltermale said, põle nad enam vaadand tagasi. Mõis sai laeva ja laadungi omale. Ega enni masinaid põlnd, purjulaevad olid puhas. Ma olin siin majaka peal, 2-3 masinat juhtus mööda minema, aga purjusi oli üle saja. Kui oli udu, siis jooksis vahest 2-3 tükki kinni. Mõis oli nii kange, mastid pealt maha ja omale.

ERA II 189, 151 (83) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Majapalgid võteti kõva tuulega maha, siis puu kõva, ei mädane.

ERA II 189, 152 (93) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Neid inimesi oli küll, kis ussisõnu teadsid. Sõnad puhudi kas vee sisse või leivatüki peale ja anti sellele sisse, keda uss oli hammustand, siis sai kohe terveks.

ERA II 189, 152 (94) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen ka kuulnd, et oolmetele oli ka sõnad.

ERA II 189, 154/5 (105) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuuru Mihkel olla isi näind, et alasti inimene istund vee peal. Kaleste all olnd ka, nagu paat oleks tulnd. Lapsed pannud joostes minema, mees, kes kõigi enni ligi saab. Kaleste Liisu ütelnd: "Ma jään maha. Kus ma lähän, istun näku-täku hänna peale?" Siis kadund korraga ära, lapsed põle mitte midagi näind änam.

ERA II 189, 155 (106) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülgede kohta üteldakse, et nad on inimeste, vaaru sugu. Nad karjuvad ikka: "Varuu, varuu!"

ERA II 189, 156 (110) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Kräti pask". Krätt on eese nii täis tõmmand, et jätab muist piima maha. See panda siis säärluu sisse ja pihlapulgad vastuksi otsa ja põletakse ära, siis ta'p tule änam mette.

ERA II 189, 158 (123) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vastlapää õhtu võteti uksed lahti ja kurikaga kolistati: "Tiss-tussadi toast välja, töövaim tule sisse!"

ERA II 189, 159 (130) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui hammas valutab, siis pannakse paberist toru hambaaugu sisse. Selle sisse pannakse hambarohu seemneid ja siis põlema. Suits läheb hambaauku ja aeab sealt ussid välja.

ERA II 189, 160 (138) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roosi peale pandi kanebid, punast kalevit, kui punane roos oli, ja maarohtusi. Roosid on mitmet seltsi: sinine, punane ja valge. Sinise papre peale pliiatsit määrida, see on sinise roosi vastu. Naiste musta särki pandi peale. Valge roosi peale pandi maapihlaid.

ERA II 189, 161 (141) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kõht lahti oli, siis söödi kuivadadud mustikaid, pipart, kõrvetatud ube ja lepatürke (urbi, mis on käbi moodi).

ERA II 189, 161 (142) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paakspuu musta koore alt võeti koort ja tehti teed, see aeas kõhuussid välja.

ERA II 189, 161 (144) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui teine inimene oli söögiisu ära võtnd, siis näridi miisujuurt, see pani kangesti oksendama, siis hakkas jälle sööma. Seapõrsastele anti ka seda sisse.

ERA II 189, 162 (152) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äkise haiguse vastu olid rabanduse rohud, siis suitsetati nendega.

ERA II 189, 162 (153) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jooksja kää sees on, käsi rodiseb, siis keedeti jooksjarohu vett ja joodi seda. Vaskkidi (=kett) pandi kää ümmere, see võttis ka ää.

ERA II 189, 163 (156) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maalased tulid maast istudes. Siis võteti sealt kohast maad ja sellega ööruti. Maalaste rohud kasvavad, nendega suitsetati või põletati neid ja pandi seda tuhka peale.

ERA II 189, 163 (157) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni kui maha istud, siis süli kolm korda alla, siis ei saa haigust.

ERA II 189, 165 (170) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskuus tehti luuad, siis kirp ei sigi. Vihad ka vanas kuus, kui noorekuu vihaga vihtled, siis ihu hakkab kihlama.

ERA II 189, 171 (3) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Villem Pisa, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kellel ussisõnad on, äi see saa surra. Vahel üsna suremas, siis saab jälle terveks, siis jälle haigeks, sedasi heitleb peal. Siis nad pakuvad neid sõnu teistele, kui saavad üle anda, siis surevad.

ERA II 189, 174 (14) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Villem Pisa, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni olnd seal üks lepp, see olnd püha, sinna rahvas viind ohvrit ja palund seal. Siis pandud kaks musta härga ikega kokku ja lastud minna. Nee läin senna lepa ümmer kinni ja senna ehitatud kirik, mis praegu kannab Pühalepa nime.

ERA II 189, 198 (46) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Peeter Tau, s. 1865, Liisa Tau (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõululauba õhtu viskas peremees õlgi lakke ja proovis sellega: vilja-, heina- ja karduliõnne. Kui suur tuust lakke kinni jähi, siis oli hea kasi.

ERA II 189, 199 (51) < Pühalepa khk., Kärdla as. < Pühalepa khk., Ausmaa k. - Enda Ennist < Madli Spriit, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda juttu ikka on, et inimene võtnd hundinaha ümmere ja eland metsas, põle süia tahnd ega midagi.

ERA II 189, 213/4 (56) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tubi t. - Enda Ennist < Kreet Keskla, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui toomingas kolm pääva õitseb, siis tuleb vara tali maha, kui kolm nädalat, siis jääb tali hiljaks.

ERA II 189, 215 (66) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tubi t. - Enda Ennist < Kreet Keskla, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kevade esimest korda loomad välja lased, siis kei nende ümmer ja loe issameiet, siis nad seisvad koos ja nendega ei juhtu õnnetust.

ERA II 189, 228 (112) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. - Enda Ennist < Madli Keskla, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nelipühilouba õhtu poisid viisid tüdrukutele ukse taha "armukaski". Kellega pahasti oldi, sellele viidi kadagas ja veel kuivand kadagas.

ERA II 189, 228 (114) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. - Enda Ennist < Madli Keskla, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesad, mis männa või kuuse otsas on, on tähtsamad kui need, mis kase otsas on, okaspuudelt neid vähäm saada. Neid suitsetati, kui tuulest mõni haigus tuli.

ERA II 189, 230 (131) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Koidma k., Koidma-Villemi t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Rootsiküla k. - Enda Ennist < Villem Espenbaum, s. 1850 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männipalgid maha võtta 3 pääva enni kui kuu täis saab; kuusepuud just siis, kui kuu täis. Põhatuulega võetud puu pakatab.

ERA II 189, 231 (138) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Koidma k., Koidma-Villemi t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Rootsiküla k. - Enda Ennist < Villem Espenbaum, s. 1850 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Öönes puu olnd vanasti rahva jumal. Sinna viidi raha ja kui kellegil paised olid, siis muljutud neid lapiga ja viidud see lapp sinna öönsa puu juure ja löödud naalaga sinna külgi kinni. Igas külas olnd oma jumal.

ERA II 189, 239 (41) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Villama k., Oodava t. - Enda Ennist < Mari Kõrm, s. 1864 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jouluks toodi õljevihk tuppa ja visati õlgi lakke, kui palju õlgi sinna kinni jähi, siis oli rikkalik vilja-aasta, kui mõni üksik, siis kehv.

ERA II 189, 242/3 (65) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Va Madis rääkis, nad saagind võrklaeva kiilupuud või emapuud. Puu kukkund kännu pealt maha ja teind kolm ringi eese ümmer. Madis keeland küll, ärgu nad seda võtku emapuuks, aga nad ütelnd, et see tühi kunts ja lora ja teind sellest puust laeva. Saand laev valmis ja vette lastud, siis esimese korraga kadund tükkis meestega. Vanad inimesed ütlesid ikka: "Kui emapuu kukkudes mitu ringi teeb, siis see laev saab hukka." Nad vaatasid koguni seda, et mitu ringi, nii mitme aasta pärast.

ERA II 189, 243 (67) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu isa olla näkkusi küll näind. Sii järve ääres praegu kivi, mis öötakse näkukivi, seal otsas nad tantsind. Siin järve peal sõidetud hoostega, kapjade plagin olnd kuulda. Siis üks õpetaja keind seal lugemas, siis kadund see plagin ära.

ERA II 189, 244 (71) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Loodetuule ja vana kuuga hakati maea ehitama, siis jääb kuiu, mudu mädaneb ää.

ERA II 189, 244 (72) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ehituspalgid raiuti pärast kuu aavamist, vanas kuus veel, enne kui uus põlnd kolmepäävane veel.

ERA II 189, 244 (73) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paadi lauad raiuti enne kuu aavamist, enne kui noor kuu loodi, siis ei pakata lõhki.

ERA II 189, 244 (74) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lehtpuud, mis tarvituseks, raiuti noore kuu ja pehme tuulega, nee kuivavad sitkeks, ei lehe lõhki.

ERA II 189, 244 (75) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Need puud, mis tävekuu aeal maha võetakse, kuivavad kebjaks.

ERA II 189, 245 (78) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui esimest naabravihku hakkad panema, siis hüia: "Kiiss, kiiss, kiiss!" Siis rotid ei tule naabra alla.

ERA II 189, 255 (101) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie ligidal oli üks naine, ta teadis seda, et tal sant sõna oli. Ta ütle ikka ise: "Kui ma su looma kohta midagi ütlen, siis ütle salaja: "Haista putsi!" siis ei juhtu midagi." Ükskord ta tuli meile ja ma olin üksi kodu, väike tüdruk olin alles, ja meie vasikas oli õues lahti. Ta silitas vasika pead ja ütles: "Küll on ilus rammus vasikas, ta vist joob heasti." Nää, vasikas õhtu mo kääst juua enam vastu ei võta, aeab aga nina püsti. Ema tuli kodu ja ma rääkisin talle, ta suitsetas vasikat ja mässas enni, kui jooma hakkas.

ERA II 189, 259 (118) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Peale vihtlemist tõsteti last kerise poole ja loeti iga kord: "Hea laps olema, meeles pidama, sõna kuulama, lugema hakkama." Suuga ise musutati, tõmmati oma poole.

ERA II 189, 259 (122) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Esimese pesemise ja vihtlemise aeal üpatati last kiritse poole ja ööti: "Tõuse kakk ja kasva laps!"

ERA II 189, 260/1 (125) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed pannakse sisse kinni, ei sünni kudagi ilma. Ema ei tohi midagi paha kandmise aeal ütelda. Üks tüdruk olnd raske inimene ja üteld ühe naisele: "Haista putsi!" Naine vastand: "Küll sul eesel läheb putsi tarvis!" Mõne aea pärast tüdruk hakkab last tooma, aga karjub mitu pääva, ei tule ilma. Viimaks ütelnd: "Tooge Kreet siia!" Kreedule ta sedasi rumalasti oli ütelnd. Kreet tulnd senna ja ütelnd: "Mis sa eest karjud, eks aea takka häält välja!" Lükand kolm korda kääga üle tüdruku selja, ja laps sündind kohe.

ERA II 189, 261/2 (127) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui raske naine või ta mees varastab ja tagasi aeab seda tegu või koguni vannub seal juures, siis lapsel jääb viga külgi. Siin üks mees läks oma isaga riidu ja vandus, et sündigu ta laps ühe silmaga. Ja laps sündiski ja teist silma põlnd loodudki. Teine varastas jälle võikarbi ja vandus: "Kasvagu välja sealt, kus ta on!" Naisel sündis laps ja lapsel kasvand reie pealt välja kahe poolega nagu võikarp.

ERA II 189, 268 (9) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kare peale maha istutakse, siis süliti kolm korda alla, siis ei hakka haigust külgi maast.

ERA II 189, 269 (23) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vastlapää lapsed keisid liugu laskmas. Siis lauldi ka: "Lina liugu ja pikka kiudu!"

ERA II 189, 270/1 (32) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui uss hammustab, siis mulju seda kohta louluraamatuga, millel kuldrist peal on, siis annab paistetus kohe tagasi.

ERA II 189, 271 (35) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kukulind kevade ära situb, siis jääl see sui haigeks. Kui kukulindu kuuled ja põle söönd mette, siis hammusta toore puu sisse, siis sulle ei mõju, aga puulehed kuivavad ära. Mo ema oli hammustand pihla sisse, ei lehed põle tal suuremaks kasvand, kui kevade olid, teise aasta hakand jälle uuesti kasvama.

ERA II 189, 271 (36) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noored tüdrukud kuulavad ikka, mitu suutäit kukulind laulab, siis nii mitme aasta pärast nad saavad mehele. Vanad inimesed surevad jälle nii mitme aasta pärast.

ERA II 189, 273 (51) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sealt, kus sa lehma või hobuse tood, võta sealt maeast kepp kätte ja pista oma katuse räästasse, äi ta'p lehe mette ära siis.

ERA II 189, 273 (53) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks viind looma ja õnnistand: "Olgu sul niipalju loomi, et kõik puuoksad tilkuvad täis!" Loomad läind seal peres nii täisi täis, nühkind nii, et kõik puuoksad tilkund nendest.

ERA II 189, 275 (63) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k. Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vesikaarejoon (=vikerkaar) heasti lookas on, siis tuleb vihma rohkem. Kui ots vee peale ulatab, siis öötakse: "Vikerkaar joob."

ERA II 189, 278 (79) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui keegi aevastab, siis öötakse: "Tervist! Tervis tuleb!"

ERA II 189, 278 (83) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kõrv lööb pilli, siis keegi sugulane tahab hingetänu. Siis mõtle kõikide surnud sugulaste peale, kui leiad selle, siis jääb järele.

ERA II 189, 278 (84) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui luksud keivad, siis peab seda inimest ehmatama, siis kaob ära. Ööti ikka sellele järsku: "Kuule, sa keisid kaokaldal sital!" Siis teine ehmatas ja luksud jähid järele.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50 Järgmine lehekülg ]