Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 17173 (11) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üits oli vellekene minule,
seegi panti palga pääle,
tibi pääle teenimaie,
raha pääle raiumaie,
kopikat kulutamaie.
Sooviti soldatis minema,
panti pauna kandijasse,
rootsi raua rookijasse,
vene püssi pühkijasse.
E 17173/4 (12) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sügise aea tuleva,
mõnel veel mehele minna.
Mõni taht talupojale,
kelles lään mina vaene?
Ma lää suise sulasele,
otsekohe orjale.
Sulasest sai suuri meesi,
orjast sai osa jagaja,
säält sai pätsi ürgajasse,
keskelt kiku lõikajasse.
Valge mees, vere valaja,
ilus mees, ihu imeja,
tuleb joobuna külasta,
õlut võtmast vöörinesta.
Hõigas ära üte kõrra,
Kui ma's johu kullelema,
elluke eranenema,
võtt ta anda piuti pihta,
piuti pihta, servi selga.
Lask ta lapiti õlale,
seni sai sinest silitseda,
seni sai punast puserdada,
seni kui tõista tõmmati.
Mees see musta, meeli tarka,
tuleb joobuna külasta,
õlut võtmast võerinesta,
hõigas ta ära üte kõrra,
kui ma's johu kullelema,
ütel: "Maga, naine noori,
ei sa maga laiska unda,
magad sa väsinud unda,
suigud suurta tetteenna.
E 17174 (13) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kust ma tuusi oma kodu,
oma kodu, oma kulla,
oma maja, oma marja,
kuldarist oli koha pääla,
hõberist oli õue pääla,
vaskeristi värati pääla.
Säält ma tuusi oma kodu,
oma kodu oma kulla,
oma maja oma marja.
E 17174/5 (14) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Valati, mina valati,
Valati variku pääle,
Kaie kasemõtsa pääle,
kas om puu ütepikku,
haava üteharulise,
kõiva ütekõrgulise,
toome ütetutulise,
pihlapuu üte pikutse.
Lääme alta harva mõtsa,
keset kuldakepi mõtsa,
mis mul vastu või tulessi?
Vastu tuli Sulevipoega,
Sulevi-Kalevipoega.
Pak's ta mulle suisa suuda,
suisa suuda kiusta kätta.
Enne anna jala alta,
jala alta, pää päälta,
piira pöidela peosta,
anna ei au käesta,
leimi ei pikesta linusta.
Oh, mu ilusta juusta,
kullastanni, kõllastanni,
vahapääda valgeida.
E 17175/6 (15) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Peremees, peremeheke,
perenaine, naisekene,
kui sa'i massa orja oma,
orja oma, vaese vaeva,
küll siis tandsid taevaenna,
küll siis põksud põrguenna,
suka suun ja kaldsa kaalan,
hame hammaste vahela,
küünarpuu pikka peona,
kangus laia kandalenna.
Tule, ori, võta oma,
tule, vaene, võta vaeva,
es tule ori oma võtma,
es tule vaene vaeva tahtma.
E 17176 (16) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mis kolin isa koduna,
lagin isa laua pääla,
põrin velle põrmandulla?
Kodun müüas tütterida,
kaubeldas kodukanuda,
Liis meist Virru viitanessa,
Anne Harju antanessa,
Maie jääb kodumajasse.
Kust siis kolmi kokku saame,
kirikusse minneenna,
toolist välla tulleenna.
Kost siis kolmi me tuusime?
Rihma riitsva minneenna,
kenga kiitsva tulleenna.
Tere, Virumaa Liisuke,
tere, Harju Annekene.
Meants elu Hiiomaala,
meants põli Põltsamaala?
Kurat elu Hiiomaala,
sadan põli Põltsamaala.
Elu oli esakoduna,
Elu oli emakoduna,
põli oli velle põrmandulla.
E 17177 (17) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Emakene, ennekene,
mis said hääda jo minusta.
Silmavett ja meelekurbtust,
ikke said imetamisest,
käe külma kandamisest.
Sülen hoidsid süüeenna,
kaalan karja saateenna,
suu manna magatenna,
rüpin rüga lõigatenna.
Emakene, ennekene,
enne sa mähkin mättaida,
tuttutanu turbaida,
meelitan merekiveda,
tugi es tullu turbaista,
mägi es saanu mättatesta,
kui hoidsid sa minusta.
E 17177 (18) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meie kaitsi vaesta lasta,
Istume ütte haua pääle,
tõine tõise veere pääle,
siidirätti meil peona,
vahime tõinetõise silmi.
Tõine meid ilma isata,
tõine meid ilma emata,
siia tiiki tekkinessa,
allik ala asumessa,
kost saab äti härja juua,
ema nelja lehma juua,
onupoja hobuste juua,
tädipoja täkku juua.
E 17178 (19) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lätsi mõtsa lehisilla,
sääl tuli vihma vitu pääle,
kastet karva otse pääle,
pani kuuske kuivamaie,
kaselatva kahkumaie.
Tuli kulli, kurja lindu,
viis ta vitu vitsa päälta,
putsi puu oksa päälta.
E 17178 (20) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Setu süüdi mu esale,
setu süüdi mu emale,
pand ta mu kauele mehele,
üle kolme kuusemõtsa,
üle kate kasemõtsa.
Mul jäi kodu kolmi sööki,
hani jäi ahju küdsama,
parts see jäie panni pääle,
kali jäi külma kellerissa.
Kuu saab tullu kuusemõtsa,
kaits saab kuuda kasemõtsa.
E 17178/9 (21) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tütar, noori linnukene,
mõista mu unenäguje,
une näie magatenna,
tõise üles tõusteenna.
Kuuse kasvi koateele,
haava kasvi aidateele,
noore saare sannateele,
vahteri tare vahele,
kõiva kõlgusse lävele.
Tütar, noori linnukene,
mõistab mu unenäguje.
Ema jääs kuuses koateele,
ema jääs haavas aidateele,
noores saares sannateele,
vahteris tare vahele,
kõivas kõlgusse lävele.
E 17179 (22) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Milles poisi meida põlgsi,
leeva lalli meida laidi,
tühja kõtu meid kõneli?
Kas meil putsi puusa pääla,
kas meil vittu viida, vääda,
E 17179 (23) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Muidu lääs mina mehele,
kargas katella käela,
pelgan peiud pistavatta,
kaasa selga kargavatta.
Mul om pilu pisukene,
mahu ei madu vahele,
kerapää ei keskeella.
E 17179/80 (24) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lääme, lääme Lätimaale,
saame suure Saksamaale.
Kun ei kolgita linuda,
ega teta teopäevi.
Koti sääl kolgiva linuda,
titi teeva teopäevi.
E 17180 (25) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tahi ma naista nabra tõttu,
kabu kaerarõugu tõttu.
Tule es naine nabra tõttu,
kabu's tule kaerarõugu tõttu.
Mis tetta, mina vaene!
Näidi sõs titti näidissilla,
katte munna või kaole,
siis tuli naine titi tõttu,
kabu tuli kate munna tõttu.
E 17180 (26) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tsu-tsu-tsu-tsu suurembase,
kasva, kasva karjatsesse,
äti nänni pikutsesse,
ätti härja hoidijasse,
nänni lehma nüssijasse,
velle varsa vaatajasse,
sõtsi kana kaitsijasse.
E 17180 (27) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tsu, tsu, surma poole,
kiigu kirikuaia poole.
Jala ehen, pää peran,
käe risti rinna pääl.
E 17180/17181 (28) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hants oli Harva,
Jaak oli Järva.
Teiva silla soie pääle,
madalite maie pääle,
suurte meiste soola tuua,
rikaste raha vedada.
E 17181/2 (29) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuusi, kuusi, kulli pesa,
kulli pesa kuuse otsan.
Kunnes see kuuseke?
Vanamees raius kuusekse.
Kunnes see vanamees?
Vanamees põllupeenra all.
Kunnes see põllupeenar?
Kana sabits põllupeenra.
Kunnes see kanake?
Kull viis kanakse.
Kunnes see kullike?
Kull lennas roogu.
Kunnes see rooke?
Vikat niitis rookse.
Kunnes see vikatike?
Vikat karas kandu.
Kunnes see kannuke?
Kand musta mere veeren.
Kunnes see must meri?
Must härg jõie musta mere.
Kunnes see must härg?
Must härg laudan lõa otsan.
Kunnes see laudake?
Tuli palut laudakse.
Kunnes see tuleke?
Tuli läits taevasse.
Kost me sinna perra saame?
Ölpidega, pangega,
vana vastkataldega,
nugadega kirvestega,
kulpega, kookega n.n.e.
On laste mängulaul. Lapsed võtavad ükstõisel sabast kinni, käivad ringi ning laulavad: "Kuusi, kuusi, kullipesa" kuni "tuli läks taevasse", siis lasevad ükstõise küllest lahti, teevad suurt kisa ja naeru hunikus ning ütlevad sõnu Ölpidega, pangega n.n.e., mis aga meele tuleb.
E 17182 (30) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lätsi mõtsa hommikulla,
vara enne valgeetta,
enne kuuda, enne päeva,
enne hallasta aguda.
Lõusi kure kündamasta,
haraku äestamasta,
varesse vagu aeamast,
hiire itsmid vedamast,
rotti nee muidu roomamast.
Siis võtti kündijal kübara,
ästajal hää hobesa,
võttis kündija kõnelda,
äestaja tetta häälta.
Mis sa, hulgus, siia otsid,
kõverik, sa siia kõnnid,
pilusilm, sa siia pilgud?
Kõverik, mine kõrtsi poole,
pilusilm mine Pihkva poole.
E 17183 (31) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Taidu raidu tahtsin laulda,
hääl es anna hästi laulda,
kurku ei kurjaste kõnelda.
Mine Moori mulla peale,
Nuki Jaagu nurme peale,
säält võta äkle häälessegi,
adrakurge kurgussegi,
rihavarta rinnussegi.
Siis tule vastu laulamaie,
laulamaie, laskemaie,
pisut sõnu pildumaie.
Mis sa, rinnutu, rögised,
mis sa, hääleta, ägised?
Mul om sõnu sõgla täisi,
manu võtti mati täisi,
kodu jätti koti täisi.
E 17183 (32) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mina, mees, mereme poega,
kallis mees, kalame poega.
Tei mina lootsik luige luista,
ankure hanisulista,
parmeke partsiluista.
Viisin laeva vee pääle,
saadin laeva Saksamaale,
poole laeva Poolamaale.
E 17183/4 (33) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lätsin mõtsa kündamaie,
ai ma härjad vaole,
kinnitin kirjud kesale,
kasigu musta söödulegi.
Ai mina hoori, ai mina kaksi,
neiu lelluts lepikunna,
neiu karas kasikunna.
Lätsi mina neiut valatema,
seni tuli soost soe sumba,
kasikust tuli karu kilda,
murs mu musta, kisk mu kirju.
ära sei härja mõlemba.
Lätsin kodu kurva meeli,
kurva meeli, leina keeli.
Kes sii tuli kurba küsüma,
või tuli leina löudamaie?
Esa tuli kurba küsüma,
ema leina löudamaie.
Mis sul viga, poiga noori,
kui sa kurdad leina keeli?
Karu mul kiskus kirju härja,
susi murdis musta härja,
üts om kirju, tõine musta,
kolmas om koguni punane.
E 17184 (34) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kodu pea mina minema,
kodu kooriksid jürama,
vesiputru vemmeldama.
Sääl meil tetas lepaleiba,
lepaurvest vorstesida.
E 17184/17186 (35) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lääme, lääme, käime, käime,
peame kivi peona,
hõbemõõka hõlma alla.
Kui tuleb poissi puttumaie,
lei ma poisil poole pääda,
poole pääda, poole meelta,
poole armasta aruda,
poole sündinu söanda.
Poiss läits Riiga kaibamaie,
neiu perra kullemaie,
kummal kohus kannetessa,
kelles õigus andanessa.
Poisil kohus kannetessa,
neiul õigus andanessa.
Poissi Riian pessetessa,
poissi sii ära koolenessa.
Kui see poissi koolenessa,
kus see poissi matetessa?
Kuramaale kuusikusse,
Harjumaale haavikusse,
Virumaale vitsikusse.
Kes sääl manna mattamanna,
kes sääl hauda kaevamanna?
Susi manna mattamanna,
karu hauda kaevamanna.
Hundi käive hulga kaupa,
karu käive karja kaupa,
susi käive silge-solge.
Kui see neiu koolenessa,
kos see neiu mattetessa?
Viias ta Viru kiriku,
pannas ta Paistule magama,
Helmesse või hingamaie.
Mööda käive mündi saksa,
ega reedi Riia härra,
ega poolba poepoisi.
Kõik tal kergiti kübarda,
kõik tal linti liigutalli,
kõik tall' anni hengearmu.
Jumalaga Mariaga,
jumalaga neiu henge.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]