Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 19, 534 (1) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk seisnud nurgas. Mustlane kusnud vastu vakka. Ta munad paistetand sellest üles.

ERA II 19, 534/5 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juuru Ingliste vallas Palukülas on hiiemägi. Seal on pikk ja mitu sülda sügav auk. Auk on pealt laiem, alt terav nagu oleks maja tagurpidi keeratud. Seda hüütakse Tõnni auguks. Tõnnivakad olnud seal augus. Sügisel, kui tapeti lambaid või sigu, siis viidi ikka Tõnni auku Tõnnidele värsket. Kord sulane söönd toidukausid tühjaks, sittund ja kusnud kaussidesse. Kaks Tõnni tulnud sööma, hakand isekeskis vaidlema. Üks öelnud: "Pupp," teine vastand: "Ei, äkk!" Terve Paluküla viis Tõnnidele värsket.

ERA II 19, 535/6 (3) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk seisis laudil. Perenaine viis alati toidust esimesed täied Tõnnile.

ERA II 19, 536 (4) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakas oli ka loom. Lelles ja Kärus kingitakse pulmalauas pojale või tütrele tõnnivakk. Tõnn on varavedaja, toob peremehele rikkust.

ERA II 19, 537 (1) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Vana halli habemega taat käind kepp käes mööda peresid. See oli katk. Kes magas, sellele ta torkas kepiga külge ja see suri. Kes oli üleval, seda ta ei puutund ja see pääsis eluga.

ERA II 19, 538 (2) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk käind vanamehe näol ringi, teind katku. Riputand midagi maha ja inimesed aina surnud.

ERA II 19, 547 (1) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari ehk rodi. Kui nari on käes, siis tõsta niisugust väravat, mis karjub, siis nari paraneb. Või tõsta selle aida nurka, mis on 3 korda laotud. Teine küsigu kõrvalt: "Mis sa tõstad?" Vasta: "Tõstan nari." (partitiiv)

ERA II 19, 548 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari ehk rodi. Kes karuliha oli söönd, see pidi närima nari, siis see paranes. Mu ema oli söönd karuliha. Tema näris nari. Teine küsis kõrvalt: "Mis sa närid?" Ta vastas: "Närin nari." Kolm korda küsiti ja vastati.

ERA II 19, 548 (4) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari ehk rodi arstitakse: 1.Seotakse niinega kinni. 2.Pigistatakse haige käsi puu vahele, mis kasvades krigiseb. 3.Ema esimene poeg närib nari. Küsitakse: "Mis sa närid?" - "Närin nari," ta vastab.

ERA II 19, 549 (6) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari. Esimene poeglaps närib nari. Küsitakse: "Mis sa närid?" - Ta vastab: "Närin nari."

ERA II 19, 557 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas Maarja Pedaja 1998, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulispas´s ehk tuulekeere. Kui tuulispas´s tuleb, näita talle paljast perset, siis ta ei tee midagi paha. Kuimetsas üks eit kaarutand heinu. Tuulispas´s tulnud. Eit tõmmand seelikusabad üles ja näidand perset, et siis ei saa heinu kätte. Tuulispass aga tõstnud eide kõige keeretesega (Kaarutatud heinte kogu, valmis kokkupanekuks) õhku. Visand viimaks eide maha, nii et ta olnud hulk aega hingetu.

ERA II 19, 562 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmamus ehk taeva vehklemine on talvel taevas. Lapimaale näidatakse sellega valgust.

ERA II 19, 562 (3) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv
Virmalus on taeva vehklemine põhja-Lapimaal.

ERA II 19, 562/3 (4) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taevas vehkleb. Põhja poolt taevas on valge nagu koidu ajal. Lapimaale näidatakse valgust.

ERA II 19, 563 (6) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas Kristiina Niilus 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalad tähendavad sõda. Öeldakse ka pool-naljapärast: inimene sõidab saaniga tuulekiirusel seal virmalate sees.

ERA II 19, 570 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuimetsa Tamsi külas on hiiekased. Need on sellepärast, et pikne ei teeks seal ümbruses kurja. Nende hiiekaskede ligidal asuvad õrteallikad. Trepid lähevad sealt alla sügavasse.

ERA II 19, 571 (3) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mahtras on kaks hiiemetsa. Üks on mõisa maal, teine valla piirides. Esimeses kasvavad sanglepad, teisel muidu väiksed kadakad ja kase-sakid.

ERA II 19, 573 (3) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mahtras on kaks hiiemetsa. Üks on mõisa maal, teine valla piirides. Esimeses kasvavad sanglepad, teisel muidu väiksed kadakad ja kasesakid.

ERA II 19, 578 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tallinna järv tulnud praegusse kohta. Seal olnud enne põld. Mees künnud põllul sahaga. Korraga karjutud: "Hoia eest, järv tuleb!" Mees pole kuulnud, jäänd järve alla. Nüüdki pidi olema veel järve põhjas sahk näha.

ERA II 19, 578 (2) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui Tallinna järve kivi jääre peale soab, siis järv uputab linna ää. Üks visand selle kivi Toombelt sinna.

ERA II 19, 583 (9) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti Ülemiste järve ei ole olnud. Järve asemel olnud Mõigu mõisa väli. Kord teomehed läind õhtale, jätnud sahad ja äkked ööseks väljale. Öösel järv tulnud sinna ja matnud kõik tööristad enda alla.

ERA II 19, 586/7 (14) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sulane läind metsa puid raiuma. Kask hakand paluma: "Ää mind raiu, ma annan mahla!" Sulane läind lepa juure, löönd kirvega tüvele täkke. Lepp hakand verd välja ajama, läind üleni punaseks. Sulane pole leppagi raiund, läind haava juure. Haav hakand kohe hirmu pärast värisema, sulane pole raatsind tedagi raiuda. Õhtu jõudnud kätte, sulase leivakott tühjaks söödud, kuid raiutud pole üht puudki. Perenaise süda saand täis, kuuldes sulase halemeelsust. Läind teisel hommikul ise metsa, täkkind kirvega kõik puud ära, et "Mis te ometi karjute!" Mõni küll värisend ja teine jooksnud verest hoopis tühjaks, kuid perenaine pole hoolind sellest midagi.

ERA II 19, 597 (2) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kaiu valla tüdrukud./Sa ja ma ja Sanga Leenu, Kolgu Kai ja Kelgu Liisu on kõige toredamad tüdrukud terves Kaiu vallas.

ERA II 19, 598/9 (3) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Härküla jões ennemalt oli palju vähke. Mõis nõudis, et iga vaim (jalainimene) peab öösel püüdma mõisale 100 vähki. Üks saarlane-kraavikaevaja nõudis toobi viina, et "Küll ma teilt selle orjuse kaotan." Võtnud ühe vähi kinni, sidund sellele vitsakimbu selga ja lasknud jõkke tagasi. Vähk läind vitsakimbuga Pirgu tammini. Sellest ajast vähid kadusid Härküla jõest. Pirga tammist ülevalpool on neid küll, kuid siin ei ole ühtegi. Vaimud said nõnda vaevast lahti.

ERA II 19, 600 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Olen kaks korda näind unes rahaauku, kust kästakse raha ära tuua. Kord näidati unes: "Mine Allika juure, sealt leiad rattarummu, mis on raha täis. Must koer on seal juures valvamas, kuid see ei tee sulle midagi kurja. Mine üksi ja ööaegu!" Ma ei julend minna.

ERA II 19, 600/1 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks vanaeit olnud suremas. Teised aina oodand eide lõppu, sest tal olnud palju raha, tahetud see aga ruttu kätte saada. Eit tulnud salaja sängist välja ja matnud raha leede tõotusega: "Kelle käega pandud, sellega võtta." Läind sängi tagasi ja surnud. Keegi jälle näind pealt eide rahamatmist. Ta võtnud surnu sängist ja kraapind selle käega raha leest välja.

ERA II 19, 601/2 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks eit matnud oma raha enne surma leede. Minia valvand teda ja näind, kui eit paneb raha leede, lööb perssega 3 korda vastu lee äärt ja ütleb: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab!" Kui eit surnud, siis minia tõstnud laiba sängist välja, löönd selle tagumiku 3 korda vastu leed ja kraapind eide käega raha tuhast välja.

ERA II 19, 602 (4) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend. Keegi pole julend juure minna. Üks mees läind viimaks. Teda kästud rahaaugu juurest: "Too kolm venda siia, andku nad meile oma verd, siis me anname raha!" Mees mõelnud järele, viind viimaks sinna 3 kukke ühest pesakonnast. Tapnud kuked rahaaugu ääres ja annud verd. Üks isand pugend siis rahaaugust välja ja toond mehele külimituga raha. Mees viind raha koju, kuid need muutund haavalehtedeks.

ERA II 19, 605/6 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sügeliste vastu on: sega kollast väävlit, magedat võid ja sasabarilla pulbrit segamini ja võia selle seguga haigeid kohti. Kollast väävlit võta ka sisse.

ERA II 20, 80 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijas. Kui satud halija jälgedele, siis eksid ära.

ERA II 20, 80 (2) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks Üksnurme mees näind, kui valge elukas nagu heinasaad läind üle tee. See olnud metshalijas.

ERA II 20, 80/1 (4) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mees hakand mõisa juurest koju minema. Teel ta aina eksind, igal pool olnud suur mets ees. Mees keerand mütsi pahempidi, pannud sedasi pähe, kuid see pole ka aidand. Ta oma koer tulnud viimaks vastu, see viind ta koju. Ta oli sattund metshalija jälgedele, need eksitasid ta teelt.

ERA II 20, 81 (5) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijad karjund ööseti metsas, nii et kõik kohad olnud kisa täis.

ERA II 20, 81/2 (6) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijad. Saula mõisa juures üks naine olnud vaarmarju korjamas. Korraga talle tulnud hall vanamees vastu, hoidnud ise pussi peos. Eit hakand jooksma, kuid halijas olnud igal pool ees. Eit olnud terve öö ja päeva metsas, pole kuidagi välja saand.

ERA II 20, 82 (7) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kes metsas hõiskas, sellele halijas hüüdis vastu. Lapsed ei tohtind ilmaski metsas hõisata.

ERA II 20, 82/3 (8) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oru Saaremäel (Kose) mees otsind härgi. Hüüdnud metsa poole. Kaugel hüütud vastu. Mees hüüdnud uuesti. Teine hüüdnud vastu, kuid juba palju lähemal. Kolmanda korra järele võõras hääl hüüdnud juba mehe selja tagast koleda häälega, nii et maa põrund: "Tule seia, härjad siin!" Mees pistnud jooksu, et aga pääseks metshalija käest. Jätnud härjad metsa.

ERA II 20, 83 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk olnud alasti naisterahva näol kivi otsas ja pesnud end.

ERA II 20, 83 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Keila jões naisterahvas pesnud ennast, olnud ilusa valge ihuga ja suurte rindadega neiu.

ERA II 20, 84 (3) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema näind näkki: ninarätik ujund mööda jõge. Kui keegi oleks läind võtma seda, siis võtja oleks kohe uppund. See oligi näkk.

ERA II 20, 84 (4) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Aadu Liibek, 82 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istund Tohisoo kõrtsi juures jões kivi otsas ja pesnud ennast. Üks inimene uppund hiljem sinna kohta jõkke.

ERA II 20, 84 (5) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veevaim ehk näkk. Mu leerivend uppus Saku jõkke. Üks päev enne seda nähtud seal kohal naist pesemas. Peseja olnud alasti, kaks nisa olnud teisel. See oli näkk.

ERA II 20, 85 (6) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli veevaim. Oru (Kose khk.) Otiveskil nähtud näkki noore tüdruku näol pesemas. Tal olnud seebikanikas peos, pikad juuksed lahti. Kui teda oli nähtud, siis selle järele ikka keegi uppund.

ERA II 20, 85 (7) < Hageri khk., Hageri v., Adila k. < Kose khk., Tuhala v., Oru k - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Oru Laastu perel olnud küün jõe kaldal. Näkk olnud kord selle küüni katusel püsti, olnud alasti, ainult kaabumüts peas. Karjunud seal: "Tund on tulnud, aga mees pole jõudnud!" Teisel päeval üks poiss läind jõkke ujuma ja uppund.

ERA II 20, 86 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt ehk susiilves. See on suur loom. Ta kisub looma tagast puruks, tal on suured küüned. Ronib puu otsa nagu kass.

ERA II 20, 86 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pahad inimesed panid teise hundiks käima.

ERA II 20, 86/7 (3) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kaks peremeest läind isekeskis riidu. Üks pannud teise hundiks, tahtis teisest lahti saada. Hunt läind metsa ühe mehe juure, omal silmad tilkund vett. Mees vaadand juba vikatit, kuid annud ometi hundile leiba soolveega. Hunt tõmmand leiva kõige noaga ja läind metsa. Saand jälle inimeseks, sest ta sai ju süüa ristiinimese leiba. Leiva-andja mees läind kord linna. Näind ühel kaupmehe letil oma nuga, mille hunt viis metsa. Kaupmees saand asjast aru, et see ta päästja - tema'p olnudki see hunt - ja tunnistand mehele loo üles: "Kui sa vaatasid vikatile, siis ma vaatasin su kõrile." Annud siis mehele hobusekoorma täie kraami.

ERA II 20, 88 (4) < Hageri khk., Kernu v., Kustja k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Mihkel Pauklin, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Riiseperes üks vanaeit käind hundina lambaid murdmas. Lambrine saand asjast aru, läind nõu otsima. Keegi annudki hea nõu, ta teind selle järele. Hunt tulnud karja hulka. Lambrine öelnud: "Eit, eit, ää seda võta, see mu oma valge lammas!" Hunt jäänd seisma, ajand jalad laiali. Viimaks muutundki vanaeideks, müts olnud tagurpidi peas.

ERA II 20, 89/90 (6) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hunte on kaht seltsi: ühed on libahundid, need söövad loomi tagast otsast, teised on pärishundid, need söövad hunti kõrist. Kuid ka inimene käib hundiks.

ERA II 20, 90/1 (7) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mu ema rääkis. Kaks talu olnud ligistikku, mu ema eland teises talus. Ta käind lambus (lambakarjas). Igal pühapäeva hommikul hunt viind nende karjast ühe lamba ära. Ühel pühapäeval vend võtnud kibilukuga püssi kätte ja tulnud karja juure hunti valvama. Valvates talle kippund kangesti uni kallale, silmad tukastandki kinni. Korraga harakas hakand kädistama, vend ärgand selle peale üles. Näind: hunt läheb lambaga üle aia. Mees lasknud püssiga hundile järele. Läind vaatama - Kangru (naabritalu) eit aia taga sirakil. Mees kohkund sellest ja jooksnud koju. Kangru laps tulnud selle peale neile, et "andke mulle oma koera karvu. Me ema reies on kolm auku, ta suitsetab neid koera karvadega." Lambatall olnud Kangru õues, saadud sealt kätte. Kangru rahvas öelnud, et lammas jooksis metsast siia.

ERA II 20, 91/2 (8) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sulane ja peremees olnud metsas heinamaal. Igal hommikul olnud värsket liha süüa. Kord sulane näind, kui peremees jooksnud 3 kord ümber kadaka põõsa ja ise kõnelend: Kiuh, kauh, karvad selga, siuh, sauh, saba taha! Ja hunt olnudki valmis, putkand metsa. Sulane teind ka nii, muutund samuti hundiks. Tulnud koju, kuid pole saand enam inimeseks. Istund lao otsas, silmad tilkund vett. Peremees olnud juba kodus; metsas murdnud kirju koera ja toond selle koju. Kui ta sulast näind hundina, siis hakand tõrelema: "Mis sa, siga, minu järele tulid! Mine nüüd ja hõõru perset 3 korda vastu sealauda nurka!" Sulane teind nii ja saand jälle inimeseks.

ERA II 20, 93/4 (9) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Orul on Tõnuhansu pere all suur kivi. Üks naine käind hundiks. Tulnud ikka sinna kivi juure, käind 3 korda ümber kivi ja öelnud: Niuh, näuh, nina pähe, siuh, säuh, saba taha, krõpsti kõrvad külge! Selle peale hunt olnudki valmis. Naine olnud imetaja-ema. Ta võtnud hundinaha seljast, visand kivi otsa ja imetand last. Mehele see asi pole meeldind. Külatark õpetand teda: "Vii koorm hagu sinna, küta kivi soojaks!" Mees teind nõnda. Naine tulnud varsti metsast, visand hundinaha kivile ja hakand imetama. Korraga tunnud kärsahaisu. Nuusutand ja öelnud: "Poh, poh, porsu-hais, vanamoori kärsahais!" Lapsehoidja vastand: "Pole midagi, Tõnuhansul tapeti siga, nüüd kõrvetatakse karvu." Naine tõusnud üles, kuid nahk olnud kõrbend. Pole enam saand hundiks minna.

ERA II 20, 94/5 (10) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orul üks perenaine käind hundiks. Igal hommikul olnud värske liha laual. Rätsep olnud talus õmblemas, näind kord, kui hunt visand suure emalamba üle rõhumulgu reiale.

ERA II 20, 119 (11) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalat hüüti ennemalt nõia vallaks. Seal oli palju nõidu: Nuhjal, Vanakubjal, Koplemetsal, Hollandil ja veel mitmes peres. Nad saatsid rabandust teiste loomadele.

ERA II 20, 123 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k, Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on inimeste tehtud. Ta suretab järsku teise loomad. Rabanduse sõnad saadetakse tuulega, need tapavad.

ERA II 20, 123 (2) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühe mehe künnihärg surnud. Ta läind naabri juure, et "anna oma härg mulle kündma." Teine pole annud. Mees teind vihaga rabanduse, suretand teise härja ka, jäänd nõnda mõlemad ühe härjaga.

ERA II 20, 123 (3) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ka inimesele saadetakse rabandus.

ERA II 20, 124 (4) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ääsmal üks mees õpetand teisele rabanduse sõnu: "Eest väravast sisse, takka väravast välja, vana päitsu peale!" Neid lugedes tehtud rabandust.

ERA II 20, 124/5 (5) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees rääkis mulle. Tema olnud ühes võõras kõrtsis öömajal. Kaks meest magand ka seal toas põrandal õlgedel. Üks õpetand teisele nõidust, kuidas loomale saab rabandust teha. Tema kuulanud meeste juttu pealt, jäänd rabanduse sõnad meelde. Kord kevade aegu ta teind mõisas katust. Mõisa kari tulnud koju. Ta mõelnud, et katsun õige korraks, kas on mõju neil rabanduse sõnadel. Karja hulgas olnud ilus pruun puula (noor veis). Niipea kui ta lugend need sõnad, puula kukkund maha nagu püssist lastud, olnudki kohe surnud. Mees siis luband, et tema iialgi ei tee rabandust.

ERA II 20, 125 (6) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui issameiet loetud 3 korda tagurpidi, siis võidud äkildast ehk rabandust saata.

ERA II 20, 126 (7) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul käis mineval talvel äkildane peal. Panin ikka oma juure triivistikki, soola ja püssirohtu, siis rabanduse saatja ei pidand hakkama peale.

ERA II 20, 126 (8) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu vend arstis äkildast. See haigus tuleb järsku, lööb läbi. Inimene saadab äkildast. Tärgentiin on heaks rohuks äkildase vastu, mu vend arstis ikka sellega. Talle oli näidatud unes seda ja see oligi hea rohi.

ERA II 20, 126/7 (9) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane ei ole teise inimese viha, vaid vaev ühe kurja inimese sees. Ta ei saa muidu rahu, kui peab aga tegema äkildast.

ERA II 20, 127 (10) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Adilas üks eit saatnud äkildast. Kui vaev tulnud peale, siis ta olnud hirmsas hädas ja valus. Lasknud vahel kummuli maha ja teind äkildase maasse, kui ta ei tahtnud teisele inimesele kurja teha.

ERA II 20, 127 (11) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loomal äkildane lööb südamest augu läbi, siis ei aita enam ükski rohi, vaid loom sureb. Kui kuskilt mujalt on läbi löönd, siis võib veel paraneda.

ERA II 20, 127/8 (12) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul oli ka äkildane. Nagu puuris rinnus. Tärgendeen viimaks aitas.

ERA II 20, 128 (13) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühele mehele äkildane tuli söögi ajal peale. Mees oli hirmsas valus ja vaevas, nagu kurjast vaimust vaevatud või oleks põrgutules põlend.

ERA II 20, 128 (14) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane saadetakse loomadele ja inimestele põhjatuulega.

ERA II 20, 128 (15) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse-kivi harjavenelased müüsid. Sellega arstiti äkildast.

ERA II 20, 129 (16) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loom ajas enda järsku täis, jäi haigeks, siis oli äkildane.

ERA II 20, 129 (17) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kernu vallas üks eit teind rabandust. Kaks meest läind kõrtsist koju. Üks öelnud: "Näe, rabandus tuleb vastu!" Teine pole näind. - "Aga ma saadan rabanduse tagasi!" Saatnudki eide lehmale kallale. Eit tulnud meestele vastu. Mehed naernud: "Mis su rabandusest ka asja on, näe, oma lehm rabatud!"

ERA II 20, 129/30 (18) < Hageri khk., Kernu v., Kustja k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Mihkel Pauklin, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad tegid äkilist. Teine inimene võis jälle arstida, kui ta ruttu abiks sai tulla.

ERA II 20, 130/1 (19) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust inimesed teevad. Olime lammus. Korraga me vabadiku suur lammas tõusis püsti ja kukkus siis pikali. Oli rabatud. Seda me naaber tegi. Me hobune käis vahel tema maa peal. Ta tahtis hobusele rabandust saata, kuid tabas lammast. Ta ise pärast rääkis seda, ja seletas ka, kuidas tema õppind seda. Ta tulnud linnast. Teel kuulanud kui üks rääkind teisele, kuidas tema saatnud rabandust: "Panin veekappa 9 nisutera, lugesin sinna peale 9 korda vastuksi issameiet, siis saatsin minema. Läks ühe looma peale, loom suri kohe." Ta rääkis seda juttu enne suremist, tunnistas kõik oma patud üles.

ERA II 20, 131 (20) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane-haigus tuleb loomale lemse tuulest. Inimest ta ei taba. See tuul tuleb maa seest. Kui loom või puu satub sinna ette, siis kohe suretab või kuivatab selle asja.

ERA II 20, 131/2 (21) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Enne toodi rabanduse vastu rabanduse-kivi apteegist. Oli punane kivi. Ka meresüsi on rabanduse vastu. See on must.

ERA II 20, 132 (22) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loomal on äkildane-haigus, siis talle antakse lendavat kulda sisse. Seda ostetakse apteegist, peetakse paberilehtede vahel.

ERA II 20, 132/3 (23) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Adilas oli kaks peret lähestikku - Sõeru ja Kirikudi-takkapere. Peremehed tegid vastakuti üksteisele rabandust. Siimu pere oli nende vahel, seal oldi alati hädas rabandusega, sest seda tuli ju kahelt poolt. Kord Siimu peremees teind katust. Rabandus tulnud tuulispassiga, kippund tema kallale. Suure vaevaga saand aga lahti.

ERA II 20, 133 (24) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sõeru vanamees öelnud mõnikord: "Aga täna on hea tuul, saada või 200 versta peale rabandust."

ERA II 20, 133/4 (25) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse sõnad. Kolm meest - Päsaotsa Pärtel, Sillaotsa Siim ja Raiküla Rein - läksid Munavere kõrtsu moona maksma. Üks tõi sihta-vihta, teine tõi mähka-müginat, kolmas tõi ennejaanipäevast lojuse asja, mis nii kõva kui kuuse korp. Need sõnad loeti aia toeteiva alla. Kui tuul pööras selle talu poole, kuhu taheti rabandust saata, siis kergitati pahema jala kannaga seda toeteivast, mille alla sõnad loetud ja saadeti tuulerabandus. (Kuulnud 7-aastase poisikesena 90-aastaselt eidelt Orul, Kose kihelkond.)

ERA II 20, 134 (26) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine rääkis mulle: "Rabanduse-saatmine on õpitud nõidust, millest inimene ei saa enam lahti."

ERA II 20, 134/5 (27) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mõisamees läind teistega seltsis mõisa karja linna ajama. Läind teel kõrtsi. Viina võttes mees õpetand ühele poisile rabanduse sõnad. Poiss tahtnud katsuda, kas sõnad hakkavad peale. Öelnud: "Rappa kirju härja pihta!" Kirju härg kukkund kohe maha ja olnudki valmis. Poiss olnud pärast hädas, pole saand rabanduse sõnadest lahti. Tulnud aina hirmu rabandust teha, pole saand vastu panna. Teind tuule sisse, siis läind inimesele või loomale külge.

ERA II 20, 135 (28) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse vastu on metsateed ehk rabanduserohud.

ERA II 20, 135 (29) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus ehk äkiline.

ERA II 20, 139 (6) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tuulispask oli väljahalijas. Kui tuulispask tuli, siis ikka vaim oli ta sees. Liikus suivilja külvamise ajal, korjas seemne ära. Oli sama seltsi vaim kui halijas. Kui tõmmati pastlepaela ristid katki, siis ta pillas oma saagi maha.

ERA II 20, 140 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluse-haigus tuleb maast. On mõni paha maa koht, sealt hakkab see haigus.

ERA II 20, 140 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused tulevad moast. Moa kiht on sees.

ERA II 20, 140/1 (3) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksin kord heinamaal küüni taha, pesin seal loigust silmi. Nägu läks siniseks ja muhkusid täis, olid maa-alused küljes.

ERA II 20, 141 (4) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnes kohas nagu uur tiksub maa all. Need on maa-alused, kes seal täksivad või kehravad.

ERA II 20, 141/2 (5) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Meil rehetoas redeli taga maa-alused täksisid. Üks kaltsuaaja õpetas, et sinna peab ikka soola viskama. Me siis viskasime ikka soola sinna nurka, enne kui pesema läksime. Pesin kord oma last seal nurgas. Laps läks maa-aluseid täis. Suured plakid olid ihul, viimaks lõi silma. Sain ühelt eidelt varmalt rohtu. See eit elas Nissi kiriku juures ja oli kuulus tark. Ta ütles mulle rohtu andes: "Sa oled noor inimene, aga lähed nurka oma last pesema! On sul aru peas?! Pese keset põrandat. Seal nurgas on ju maa-alused." Ma pesin pärast ikka keset põrandat, ennast ja oma lapsi. Üks teine naine läks ka ennast sinna nurka pesema, sai samuti plaksu külge, oli üleni maa-aluseid täis.

ERA II 20, 142 (6) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste vastu tarvitati keedetud maavitsa vett.

ERA II 20, 142 (7) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluse ussid pidid olema. Kui nende peale läksid, siis said maa-alused külge.

ERA II 20, 143 (8) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kivimaa-alused on väga kurjad, ei need taha ära kaduda.

ERA II 20, 143/4 (9) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulid maas istumisest. Mõnes kohas oli kangesti roheline rohi. Kui laps juhtus istuma sinna, siis sai kohe maa-alused. Mu lapsele hakkasid nõnda külge. Kraapisime küll kulduuri küljest puru sinna maha ja riputasime soola sinna, kuid see kõik ei aidand. Viimaks mu mees käis 3 neljapäeva õhtut seal, kus 3 saksa rajad kokku jooksid, tõstis iga saksa maa pealt 3 mätast üles, kraapis hõbevalget alla, pani ka raha sinna ja rõhus mättad vanale kohale tagasi. Sellest laps sai terveks.

ERA II 20, 144 (10) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Toas põrandal pestes hakkavad ka maa-alused külge. Siis määriti vistrikke soolaga ja visati sool sinna maha, kust nad hakkasid. See aitas.

ERA II 20, 144 (11) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine käis me toas vihtlemas, läks maa-aluseid täis. Lesed naised tegid sütevett, sellega pesti maa-aluste vistreid ja ka sügelesi.

ERA II 20, 145 (12) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Aadu Liibek, 82 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui istud sandi koha peal maas, siis saad sealt maa-alused. Ma olin noor mees. Metsas hagu raiudes lõin omale kirvega jalga. Tööd ei saand enam teha sel päeval, pikutasin samuti teiste juures. Korraga mu silmad läksid nagu pimedaks. Keha lõi maa-aluseid täis. Ma lõikasin maast kolmenurgelise tüki lahti, hõõrusin rublase hõberahaga maa-aluseid ja kraapisin siis raha küljest puru mätta alla. Panin siis mätta omale kohale tagasi. Maa-alused saidki kohe terveks.

ERA II 20, 146 (13) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast. Kui teadsid, kust nad hakkasid, siis võtsid hõbeasja, piirasid 9 korda vastupäeva ümber pea, sülitati 3 korda peale ja kraabiti sellelt puru maha.

ERA II 20, 146 (14) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused on küljes, siis võta vanakuu neljapäeva õhtul soola ja leivaraasukesi, sega segamini, mine õue ja viska see segu üle õla kolm korda eha poole. Selle tegevuse ajal ei tohi tagasi vaadata.

ERA II 20, 146/7 (15) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Toa nurgas tiksub maa-alune. Kui lähed sinna kohta, iseäranis vihtlemise ajal, siis maa-alused hakkavad külge. Suurt ohotamist (ohotama või ka ohverdama tähendab abi otsima, rohitsema, arstima - R. P.) on tarvis, enne kui neist lahti saad.

ERA II 20, 147 (16) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid arstiti veel nõnda: võeti kärnas kivi, tehti tuliseks, valati vett peale ja lasti sealt auru ihule.

ERA II 20, 147 (17) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast. Maha istudes pidid sülitama 3 korda ja ütlema: "Muld, ää tee mullale kurja!" Siis võisid julgesti istuda, maa-alused ei hakand külge.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]