Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 20, 148 (17a) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehrasid maa all. Kui nende otsa istusid, siis said maa-alused külge.

ERA II 20, 148 (18) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maas istumisest või pesemisest. Vaotati hõberahaga.

ERA II 20, 148 (19) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Seinas maa-alused tiksuvad. Neile antud vanasti körti süüa. Visatud või valatud kört sinna seina ääre.

ERA II 20, 148 (20) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Rätsepa s. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Piikman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul olid moaalused. Laupäeva õhtul pesime toas, ma läksin pärast õue loputama, sealt hakkasidki külge. See on üks kihiline asi. Pesin süteveega.

ERA II 20, 149 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutati: "Näkk tõmbab te vee alla! Ton´t tuleb!"

ERA II 20, 156 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nar´r lööb liikmete sisse, ragiseb. Tuleb ruukilõikuse ja mõnest muust raskest tööst. Esimene poeg närigu narri. Teine küsigu kõrvalt: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Närin narri."

ERA II 20, 157 (4) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari (gen. nari) lööb kätte. Seotakse vaskahelatega kinni, siis paraneb. Tõstetakse teise pere köögi nurka. Teine inimene küsib kõrvalt: "Mis sa tõstad?" Tõstja vastab: "Ma tõstan nari." Kolm korda tehakse nii. Kui ei taheta just midagi tõsta, siis võib ka muidu küsida.

ERA II 20, 165 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katkuhaiguse toob üks vanamees valge hobusega. Kui tuppa tulles ütleb: "Tere õhtust!" siis kõik surevad. Kui ütleb: "Tere hommikut!" siis ei sure keegi.

ERA II 20, 165 (2) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk olnud kord tubakakott, kord võipütt. Kes sirutas käe teda võtma, see suri kohe. Mõnikord katk ilmund vana naise näol.

ERA II 20, 168 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sügisel oli viimane joot Tõnni pidu. Kui välised tööd olid korras, siis rahvas aeti mõisa sööma ja jooma. Rahvas ise hüüdis seda Tõnni piduks.

ERA II 20, 168/9 (2) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabivere maal Väikses külas on hiiekivi. Perenaised viind kivi ääre Tõnnile pudru ja piima. Üks sulane näind seda, söönd pudru ja piima ära, sittund ja kusnud asemele. Tõnnid tulnud sööma, vaielnud kausside kallal: "Pupp-äkk, minnu-pis´s!" Kratt ja Tõnn, need on ühed.

ERA II 20, 169 (3) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisepäeval käidi külas ringi. Igal pool anti süüa ja juua. Tänada selle eest ei tohtind. Söömist lõpetades pidi ütlema: "Kurat võtaks Tõnni ja ta anni!"

ERA II 20, 179/80 (3) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orul oli hiis, sanglepa mets. See oli tümal maal. Sinna viidi toitu. Pärastpoole põõsad raiuti maha, siis öeldi, et hiieneitsi rinnad on maha raiutud, sest tal juhtub ju nii palju õnnetusi.

ERA II 20, 181 (1) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks Märjamaa mees näind unes rahaauku. Kästud, et mine too sealt raha, kuid võta mõni teine mees ka kaasa, kui lähed. Mees läind üksi, et saan kõik omale, mis ma sealt veel teistele annan! Läind purjus peaga juhatatud kohta. Näind: tule ääres nülitud inimese nahka. Mees kohkund hirmsasti, pistnud jooksu. Ehmatand enda targaks, kuid hirmuga sittund püksi.

ERA II 20, 182 (1a) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sipa külas Luha väljal rahaaugud põlend. Mardi peremehele näidatud unes, et mine too sealt raha. Mees läind öösel tooma. Tule ümber istund venelase moodi võõrad mehed. Mardi peremehe peanahk tõusnud kõige mütsiga, mees kohkund nii koledasti. Siis pistnud jooksu, jätnud rahaaugu sinna paika.

ERA II 20, 182/3 (2) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Lohu Jaanilinna juures jõehauas pidi olema rahakatel. Seitse musta venda pidid saama katla välja tõmmata villaste köitega. Lohu härral olnud seitse musta härga, kõik ühe lehma vasikad. Ta keerand villased kangad köiteks ja läind härgadega rahakatelt välja vedama. Luband siis sealt kõigile anda raha. Härjad vedand juba katla veepinnale. Härra öelnud siis: "Ei siit saa teistele midagi anda!" Sel silmapilgul köied läind katki ja katel kukkund jõehauda tagasi, kus ta pidi praegugi veel puhkama.

ERA II 20, 183/4 (3) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kelba küla juures Hundilinna hauas pidi olema rahakatel maetud. Kui ema pidi andma oma üksiku lapse ohvriks, siis pidi saama katla kätte. Ühe mehe ja ta naise peale tehti jutt, et nad tahavad oma lapse tappa rahakatla kättesaamiseks. Mees oli hädas, ei saand kuidagi sellest jutust lahti.

ERA II 20, 184/5 (4) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Ühe kõrtsi hoovi nurgast kuuldud alati häält: "Ma tõusen!" Inimesed kartnud seda häält, pole julend enam kõrtsi öömajalegi jääda. Üks mees olnud purjus peaga kõrtsi hoovis, kui jälle hääl hüüdnud: "Ma tõusen!" Mees käratand vastu: "Tõuse, kurat, kui sa tahad!" Tõusnudki suur kullakast maast üles, langend mehe jalgade ette maha. Siis veel üks hääl hüüdnud: "See on sulle palgaks, et nii julge olid ja tõusta käskisid! Mind pandi vandega siia, et kes julgeb käskida mind tõusta, see saab kulla omale." Mees saand korralt rikkaks.

ERA II 20, 185/6 (5) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Vanaisa olnud suremas. Tal olnud palju raha, kuid ta pole tahtnud seda kellelegi pärandada. Surma eel taat jäänd üksi tuppa. Ta tulnud sängist välja ja matnud raha lee põhja. Ise öelnud: "Pannkoogiga panen, pannkoogiga ta ka siit võetagu!" Vanamees surnud selle peale. Keegi aga näind salaja ta rahamatmist. See teind pannkoogi, pannud leele ja öelnud vanamehe sõnad. Kohe raha tulnud tuha peale.

ERA II 20, 189 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastuse sõnad. Jeesus Kristus sõitis mäge mööda. Püü vilistas, tema hobuse jalg nikastas. Luu luusse, liha lihasse! Jeesuse Kristuse nimel, aamen. (Lugend lapsena raamatust, millel olnud mustad lehed ja valged tähed.)

ERA II 20, 193 (4) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Roosi peale pandi tubakast, mesimagusat, kuldraha või musta jääri koti villu. Need rohud olid kuiva roosi vastu. Kuid märja roosi vastu keedeti pojode varssi rukki- või odrajahudega ja määriti seda peale.

ERA II 20, 200 (7) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuiarilt (Sakust) järv tulnud ära meie Pikemale. Naine loputand järves lapse sitast pesu, järv pole sallind seda ja tulnud ära. Ta on nüüd siin samamoodi sopiline, hobuseraua kujuline nagu ta oli Kuiarilgi.

ERA II 20, 214 (9) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kui virmalised vehklevad, siis öeldakse, et Lapimaal näidatakse valgust.

ERA II 20, 214/5 (11) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kiriku ehitas Olev. Kiriku lõunapoolses seinas on Olevi pudree, see on malmist valatud. Kiriku müüris on auk, augul katus peal ja seal sees ongi pudree. See on inimese kuju, kellel konn südame kohal ja uss tuleb kõrvast välja.

ERA II 20, 215 (12) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Olev ehitand Oleviste kirikut. Keegi ei tohtind teada ehitaja nime. Kirik saand valmis. Olev ronind jutluse ajal torni otsa risti nuppu paigale panema. Naine hüüdnud alt: "Olev, täna hakkame külimituga raha mõõtma!" Olev seda kuuldes kukkund tornist alla, uss tulnud kõrvast ja konn suust välja.

ERA II 20, 216 (13) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ülemiste järv. Ennemalt Tallinna väljal pole olnud järve. Praeguse Ülemiste järve asemel olnud Kurna mõisa põllud. Kord teomehed künnud kesa. Suur pilv tulnud õhus, üks valge komustus või nägu olnud pilves näha. Hääl hüüdnud pilvest, et "teomehed, jookske ära." Kubjas ronind kivi otsa ja karjund sealt: "Mis kurat te jooksete, jääge paigale!" Vesi tulnud peale, teomehed jäänd järve alla. Vesivaod pidid olema praegugi näha järve põhjas. Kubjas jäänd aga kivi otsa, pole sealt kuskile pääsnud. See olnud Kuiari Kuivjärv Sakus, mis sinna tulnud. Naised loputand järves laste sitaseid nartse. Veevaim pole sallind seda ja järv läind minema. Annab nüüd Tallinna rahvale joogivett.

ERA II 20, 218/9 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose Uuemõisa Siniallikale viidi vanu rahasid. Siniallika töl´p pidi elama allikas ja ümbruskonnas. Talle viidi andeid, siis saadi allikast silmarohtu. Töl´p pidi olema sinise kuuega, kübar käes ja kepp peos.

ERA II 20, 223 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Rätsepa s. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Piikman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Südame-ema juured on venind haiguste vastu. Neid hüütakse ka tikstamme juurteks.

ERA II 20, 223 (2) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Rätsepa s. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Piikman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused. Öeldi, et maa-alused tiksuvad seina sees. Mul tiksus ka alati kapis. Hakkasin valvama, leidsin, et vana ämblik oli see tiksuja. Kui ta tiksus, siis oli sadu oodata. Vahel nagu luisatakse maa all, need on küll vist maa-alused. Aga metsas ka ämblikud soigutavad ja tõksutavad.

ERA II 20, 279 (14) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad panid teisele inimesele tallaja ja saatsid loomale rabanduse.

ERA II 20, 280/1 (16) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Matuselised läind surnuga kiriku poole. Sausti mõisa karjane istund tee ääres kruusiaugus. Harilikult antud talle ikka viina, et siis ei tee paha. Sel korral pole siiski antud. Matuselised läind natuke maad edasi, kui korraga hobune kukkund maha surnuvankri eest, olnud rabatud. Karjane toodud sinna, et tee hobune terveks. Mees lasknud hobuse lähedal püssi. Hobune karand maast üles ja kihutand surnuga metsa. Olnudki terve korraga.

ERA II 20, 287 (1) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lagedi Viitmani ja Nigula peremehed old riidus. Viitmani peremees võtt härjad ja läind põllule kündma. Hakand härgi saha ette panema, aga kuuland, nii kui üks helin tuld. Härg heit saha ette maha ja oldki surnud. Nigula peremees saat härjale rabanduse.

ERA II 20, 287/8 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on ikka teise inimese töö. Arstiti sõnadega. Kui Vaidas Nõmmiku mamma elas, siis oli ikka rabandust. Meil oli rätsep korteris. Nõmmiku mamma elas teises toas. Ühel päeval rätsepa ema kukkus järsku maha, tal oli rabandus. Nõmmiku eit tuli arstima, luges rabanduse sõnad vee peale ja andis siis vee haigele sisse. Rätsepa ema kargas kohe üles, oligi terve, sest sai ruttu abi. Elas veel 15 aastat peale seda.

ERA II 20, 288/9 (3) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomadel on ka rabandust. Üks oli suurrabandus, see seisis kaua peal. Teine oli lendvarabandus, see ajas looma tuult täis ja tappis kiiresti. Ka inimesel oli vahel lendvarabandus.

ERA II 20, 289 (4) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. < Jüri khk., Kurna v. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Kaller, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimene saadab teisele rabanduse. Saadab sõnadega tuule sees. Rabandus tapab loomi, kuid inimest ta surmata küll ei saa.

ERA II 20, 289 (5) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad saatsid rabandust. Üks niisugune rabanduse-saatja eland Koppelmannil, teine Kurevere Ärmal. Üks saatnud teisele rabanduse ohraivikesega, teine saatnud vastu jälle tahulise nõelaga.

ERA II 20, 290 (6) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tegime Nabala mõisa maalt heina. Nägime: kasel oli valge tohi, sellest jooksis nagu veri alla. Üks heinaline ütles: "Vaadake, üks inimene tahab teisele kurja teha, aga Jumal ei lase. Nüüd rabandus läks puu sisse!"

ERA II 20, 291 (3) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tuulispas´s on lendav ehk kratt. Võtab heinu ja vilja, läheb, nii et mets ragiseb. Tuleb kange tuulega ja viib sellele varandust, kes teda teenib.

ERA II 20, 292 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijad. Vaida kuusikus mu vend ja kolm teist meest teind hagu. Rääkind parajasti halijast, kui ta hakandki metsas röökima. Mehed istund hobusele ja hakand koju poole kihutama. Halijas tulnud kaks versta maad neile röökides järele.

ERA II 20, 292 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui oled sattund metshalija jälgedele, siis eksid ära. Pane riie tagurpidi selga või müts tagurpidi pähe, siis pääsed välja metsast.

ERA II 20, 293 (3) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Kaller, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Pärast päikese loojaminekut ei tohtinud metsas huilata. Mu ema tulnud kord päikese loojaminekul metsast, hakand huilgama. Emal olnud vitsapundar seljas. Üks hall vanamees hakand talle järele jooksma. Ema visand hirmuga vitsad maha ja pistnud jooksu. Hommikul läind vitsu tooma - pundar olnud tehtud sulbiks.

ERA II 20, 293/4 (4) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Arro, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Patika Rätsepa eit ja taat toond laupäeva õhtul metsast vitsu. Üks hakand tulema suure hõiskega nende järele. Eit-taat pole julgend sõnagi rääkida, kartnud kangesti. Hääl tulnud aina ligemale. Kolmas kord tuleja häälitsend juba üsna nende lähedal, hääl olnud ka päris kole kuulda. Eit ja taat läind põõsa taha varjule. Suur pikk valge kogu, inimesest palju suurem, läind neist mööda, rutand ikka Nabala poole. Arvati, et see oli metshalijas või kodukäija, kes tuli kirikust koju.

ERA II 20, 294/5 (5) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Arro, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mees magand küünis. Metshalijas jooksnud ka küüni ja ronind pennile, sest hundid ajand teda taga. Halijas siis narrind hunte ja pakkund oma jalgu: "Kuts, säh seda jalga, kuts, säh seda jalga, ei anna kumbatki!" Mees võtnud hangu, lükand halija pennilt alla huntide kätte. Hundid kiskund halija lõhki, paljalt veetilgad ja närud jäänd maha.

ERA II 20, 295 (6) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. < Jüri khk., Rae v., Patika k. - Rudolf Põldmäe < Mari Arro, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mees küünis. Halijas pennil, hundid varitsevad all. Pakub jalgu. Mees võtnud püssi, lasknud hõbekuuliga halijast. Sinist suitsu jäänd maha.

ERA II 20, 296 (7) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Arro, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Patika Kriivle vanamees teind heina. Jäänd tulelõkke ääre öömajale. Halijas tulnud sinna, seisnud nagu post tule juures. Mees heitnud magama, pole kartnud, siis halijas kadund. Käind igal õhtul tule ääres vahtimas. Viimaks Kriivle taat küsind: "Mis mees sa oled?" Halijas vastand: "Mis mees sa ise oled? Mina olen metshalijas." Ja kadund ise selle peale. Kriivle vanamees olnud enne julge mees, aga selles loost jäänd araks.

ERA II 20, 297 (8) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijas elas metsas. Kui huilgasid, siis halijas huilgas vastu ja tuli su juure. Üks naine lõigand päeva läbi otra, hakand õhtul hilja koju tulema läbi metsa. Huiland korraks, halijas tulnud ta juure ja pannud ikka ennast tassima. Rõhund aina naisele selga, et see tassigu teda. Naine saand viimaks jooksu, tahtnud jõuda üle risttee, et siis halijas ei saa midagi teha talle. Jõudnudki enne halijast üle risttee. Halijas läind siis nagu heinasaad naisest mööda.

ERA II 20, 298/9 (9) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mees läind Aru kõrtsist mööda koju poole. Üks huiland metsas. Mees huiland vastu, et mõni otsib metsas oma kadund loomi. Korraga halijas tulnud metsast välja ja hakand meest vaevama, et see tassigu teda. Mehel olnud parasjagu harksahk seljas, ta tulnud sepalt. Olnud tugev mees, tahtnud saha teraga halijast lüüa, kuid ei ole saand seda teha. Halijas pöörand saha tera otsad mehe enda poole, mees saand suure vaevaga terad kõrvale juhtida. Selle järele mees jäänd raskesti haigeks, nii et teda pööratud linadega.

ERA II 20, 299 (10) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ämmardese mäel on nähtud halijaid. Nad eksitand inimesi, kui need juhtund sealt mööda minema.

ERA II 20, 299/300 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saula silla juures jões eland näkk. Lihunik tulnud linnast. Tahtnud Vaida trahteri juure jõkke ujuma minna, kuid pole ometi läind. Sõitnud edasi Saula silla juure, sinna läind ujuma. Mees uppund jõkke. Sama päeva hommikul orav kukkund jõkke. Inimesed näind seda lugu pealt, läind oravale appi ja aidand ta jõest välja. Pärast lihunik uppund samasse kohta. Kui orav oleks uppund, siis mehel poleks olnud midagi häda. Näkk pidi ikka ühe hingelise omale saama, oli see siis mees või orav.

ERA II 20, 301 (2) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Arro, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksime isaga linna, palgikoormad olid vankritel. Patika Kivita värava kohal leppade all jões seisis üks naisterahvas, oli ise rinnust saadik vees ja vahtis aina üksisilmi mind. Ma hakkasin kartma. Pärast rääkisin isale, isa vastas, et see oli näkk.

ERA II 20, 301 (3) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kurevere küla kohal on kuristik. Üks noormees läks sinna hobust ujutama, uppus vette. Kuri kiskus ta alla. Moondas enda vaimuks või näkiks ja sai sedasi mehe kätte.

ERA II 20, 302 (4) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks tütarlaps läks sinna kuristiku ääre. Nägi ilusat rätikut veel ujumas. Läks võtma, kuid kukkus vette ja uppus.

ERA II 20, 302 (5) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Seal Kurevere kuristikus on nähtud mitu korda ja mitmesugusel kujul näkki.

ERA II 20, 302 (6) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõdva jõkke üks mees kippund ujuma. Teised keeland, et ära mine, seal on näkk, sa upud! Mees läind kõrtsi, surnud järsku kõrtsi pingil. Talle oli ikka surmaks määratud, ega ta oleks pääsnud sellest.

ERA II 20, 317 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Aravalla Kunimäe eit oli nõid. Ta läind väljale kivi juure, lugend sõnu ja hundinahk tulnud talle selga. Eit käind siis hundi näol küla lambaid murdmas. Kunimäe sulane näind seda ja rääkind välja. Sellest on tagasi umbes 120 aastat.

ERA II 20, 317 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunbdil ei ole hambaid suus, sellepärast ta ei jaksa lambaid murda. Ta on vist inimeste tehtud.

ERA II 20, 318 (3) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mees teeb metsas hagu. Hunt tuleb juure, suu jookseb vett. Mees annab noaga leiba, hunt viib leiva ühes noaga metsa. Mees hiljem läheb linna, leiab oma noa ühelt poeletilt. Kaupmees räägib: "Ma olin pandud hundiks, kuid sa andsid mulle leiba ja nõnda ma sain jälle inimeseks." See oli siis libahunt.

ERA II 20, 318 (4) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt ei murdnud looma, ta sõi looma takkaotsast.

ERA II 20, 322 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused (haigus) tulevad maa hingamisest. Maa all elavad inimesed. Ahju seest on kuulda, kuidas üks teeb tiks-tiks. Selle kohta öeldi, et maa-alused kehravad. Nad elasid ahju all, seina sees neid küll ei olnud.

ERA II 20, 322/3 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. < Jüri khk., Kurna v. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Kaller, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kord ma pesin väljas silmi, maa-alused hakkasid külge. Kord kuulsin jälle, et maa all nagu uur tiksus. Ema kraapis siina hõbevalget maha, siis tiksumine kaduski. Maa-alused tiksuvad nõnda. Või on see ka maa hingamine.

ERA II 20, 325/6 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nõelussid olid rahaaugu valvajad. Vaidas Remmeli krundi sees on vana lubjaahju koht. Seal on palju usse. Ühel kevadel tulnud seal ühest august välja 21 ussi. Nad tapetud, kuid arvatud, et seal on mõni rahaauk. Kus nõeluss oli näha, sealt otsiti ikka rahaauku.

ERA II 20, 326 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Paunküla viinavoor tulnud jaanilaupäeval linnast. Mehed näind tee ääres tuld põlemas. Hakand otsima, et siin peab olema rahaauk. Mölland hulk aega seal ringi, kuid pole leidnud midagi. Tuli kadund ka viimaks.

ERA II 20, 327 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk käib halli vanamehe näol ringi. Tuleb tuppa, kepp käes. Keda kepiga turkab, see sureb. Aga ega ta kõiki inimesi tapa, ühe jätab ikka elusse, sest muidu saaks inimeste sugu otsa.

ERA II 20, 328 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutati: koll tuleb, viib su ära! Ärge vaadake kaevu, kaevunäkk tõmbab te alla!

ERA II 20, 331 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nari arstitakse: ema esimene poeg närib haiget kohta. Teine küsib kõrvalt: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Närin nari." Nii peab 3 korda küsima ja vastama, siis nari kaob.

ERA II 20, 331 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. - Rudolf Põldmäe < Miina Keit, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Põllul kasvavad narirohud, nendega arstitakse nari.

ERA II 20, 345/6 (l) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tallinna Oleviste kiriku ehitand Olevi-nimeline ehitusmeister. Ta käind iga lõuna Peterburis söömas. Meistri armuke eland ka Tallinnas. Keegi ei ole teadnud meistri nime, armuke pole tohtind seda ka kellelegi öelda. Kirik saand valmis. Olev pannud ristigi paigale, hakand siis ise risti otsas. tantsima. Naine hüüdnud alt: "Olev, ole otse!" Olev seda kuuldes kukkund torni otsast alla. Konn ja uss tulnud tal suust välja, mees saand ise kohe surma. Ta maetud kiriku juure sinnasamasse kukkumise kohta. Hauakivile raiutud uss ja konn. Kirikut hakatud hüüdma surnud meistri nime järele Olevisteks. Kord udupilved lükand Oleviste kiriku torni pooleks. Nüüd torn olevat 5 sülda lühem kui alguses.

ERA II 20, 356 (5) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnn on nõid, tema oskab kuntsi.

ERA II 20, 357/8 (7) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Lastele öeldi jõulu ajal, et jõulutaat toob õled tuppa. Sulane harilikult tuli, õlekubu oli õlal, siis me palusime teda, nagu ta oleks jõulutaat, et andku ta meile õlgi. Sulane alguses ei tahtnud anda, aga viimaks ikka pani õled põrandale.

ERA II 20, 362 (13) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kalev on visand suure kivi Ülemiste järve. Tahtnud linna peale visata.

ERA II 20, 365 (2) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi tuleb luhist.

ERA II 20, 397 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas eksitab inimesi metsas. Kui jääd metsa kuulatama, siis ta eksitab. Pead minema alati otse edasi. Kui lähed üle metshalja jälgede, siis eksid.

ERA II 20, 399 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli jões. Tõmbas inimesi vette.

ERA II 20, 399 (2) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lastele öeldakse: Ärge minge jõkke, näkk tuleb kallale!

ERA II 20, 399 (1a) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti pandud inimesed hundiks käima.

ERA II 20, 399/400 (2) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Peremees jõudnud alati enne teenijaid heinamaale. Kord sulane jäänd passima, et kuidas ta saab ometi nii ruttu. Näind: peremees nühib ennast vastu aida nurka, muutub hundiks ja jookseb metsa. Sulane teind ka enda hundiks ja läind heinamaale. Kuid ta pole saand enam kuidagi inimeseks. Peremees käskind viimaks nühkida perset vastu küüni seina. Nõnda saand jälle inimeseks.

ERA II 20, 400/1 (3) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Peremees ja perenaine käind huntidena koeri murdmas. Alati olnud värske liha laual. Pere arvand, et kust nad ometi võtavad alati värsket liha, viimaks saand aru, et pererahvas käib huntideks.

ERA II 20, 401 (4) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt murrab loomi teisiti kui pärishunt. Ta poeb loomale takka sisse, kisub soolikad välja.

ERA II 20, 406 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulevad maast inimese külge sealt, kust maa hingab. Maavitsa vett keedetakse ja sellega pestakse maa-aluseid.

ERA II 20, 406 (2) < Keila khk., Vähiküla k., Vääna vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Anna Poot, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kihelevad ja kipitavad inimese ihul. Nad hakkavad maast ja saunast.

ERA II 20, 406/7 (3) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast inimese külge. Kui inimene kuseb sinna kohta, kust maalused hakkavad, siis tulevad kohe külge. Maa-aluseid suitsetatakse heinapebredega.

ERA II 20, 407 (4) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühele vanaeidele maa-alused hakand saunast külge.

ERA II 20, 414 (2) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalised tähendavad seda, et laplastele näidatakse valgust.

ERA II 20, 415 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomadele ja inimestele tehti rabandust. Teine paha inimene saatis.

ERA II 20, 415 (2) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimesed tegid rabandust.

ERA II 20, 417 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui ma elasin veel oma vanematekodus, siis me naabrinaine kuulnud uueaasta öösel, et jõgi nutnud. Arvati, et suvel upub palju inimesi jõkke. Naabritüdruk uppuski järgmisel suvel jõkke.

ERA II 20, 585/6 (22) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Haldjas. Mo vanaisa oli Lagedi Linnaarus küla härgade juures. Korraga härjad kadund ää. Vanaisa läind poisiga härgi otsima. Üks vanamees tuld neile vasta - üks old hobuse, teine inimese jalg. Vanamees ise lauld: Teen aga tallid taeva'asse, Latrid ligilähedasse. Meil on targad tallipoisid, Hoolelikud hoostepoisid. See vanamees old metshaldjas. Mehed otsind härgi, ei ole kuskilt leind. Teisel päeval soand alles härjad Nihatu rajalt kätte. Nad arvasid, et olid haldja jälgedel. Metsad old võerad, pole tund kohta. Alles teisel päeval nagu silmad läind lahti, siis leind härjad üles.

ERA II 20, 586/8 (23) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus. Ükskord mo ema tädi oli raudtee peal vahtis, võtt ööse kella kaheteistkümnest sõitu vasta; ta oli prieestu-naene. Mo isa old veel mõisast tulemata, ta käis seal vakamoad tegemas. Sõit old tulemata, tädi oodand seal. Näind, et üks mees seisab raudteel. Eit arvand, et see on vist Nigulas (mo isa), tuli mõisast ja läheb nüüd koju. "Ma lähen õige küsin ta käest herneid, küllap ta neid ikka mõisast taskuga tõi." Aga enne pidand sõidu läbi laskma. Kui sõit läbi oli, tädi võtt põlle üles ja läind mehe juure: "Nigulas, anna mulle koa herneid!" Kui mees teind korraga: "Õõ-õõ!" Kõik hambad old punased ja igemed ja keel old koa kõik nisukesed. Tädi hakand selle peale karjuma ja korraga põle kedagi old. Sel lool oli ikka oma tähendus koa: see oli sügise, aga talve jäi üks verst moad eemal linna pool mees masina alla. Tädi ütles, et see oli mehe margus, mis tema nägi. Margus pidi alati ennast seal näitama, kus mõni õnnetus või surm pärast juhtus olema.

ERA II 20, 589/90 (24) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Siin Limu külas jõulupühade aal Ärma eit kuuld ööse, et üks koputab tema aseme kohta seina peale. Joan (eide poeg) kuuld koa seda koputamist ja käskind eite voatama minna. Koer magand põrandal, tõst koa pea üles. Eit läind õue voatama, põle näind kedagi. Kaks ööd hiljem eit suri teiste nägemata, veike laps jäi surnu käte vahele, hommiku ei ole last kudagi kätte soadud. Vanad rahvas oleks sellegi kohta üteld, et margus koputas.

ERA II 20, 590/2 (25) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lagedi Sipelga Joan oli moaaluseid täis. Need olid pisikesed vistrikud üle kere, hakand vihtlemisest. Redeli all toa nurkas olid alati nagistand nägu kilgid. Arvati, et Sipelga vanamehe lollaka õe Tiiu vaim on seal. Tiiu ise küll elas veel, aga vaim arvati olema seal nurkas ja rahvas kartis kangesti seda nurka. Sipelga poiss jäi sellest moaaluseid täis. Kupu nana (vanaema) õpetas, et võtke soola, piirake sellega kolm korda poisi pead põhja poole, siis viska sool tuppa ja toast kambre. Siis võta hõberublatükk ja kroabi selle küllest hõbevalget ja ütle ise: Moaisandad, moaemandad, Andke Joani tervis kätte! Poiss ökitas. Läks arstima ja jooksis toast kambre ja kambrest tuppa ja ökitas: "Sa-sa isane, ma-ma e-emane, andke mo tervis kätte!" Soand ikka terveks sellest arstimisest.

ERA II 20, 592 (26) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui moaalused on külles, siis võta kolm peotäit soola, viska üle pahema õla põhja poole, siis mine koju, ilma et tagasi voatad, ja saad terveks.

ERA II 20, 592/3 (27) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Ma olin noorespõlves Rookla (Kose Alavere vald) mõisas. Seal oli üks vana 84-aastane vanaeit Anu. See reakis. Siin mõisa moa peal on Nuti küün. Mind on kästud juba kaks korda, et mine südaööse selle küüni juure ja tõsta nurk ülesse. Seal all on suur varandus so jäoks. Eit ei julend minna, oli koa jumalakartlik inime, kartis kurja. Seal küüni juures oli suur kruusiauk. Seda vist tarvitati vanasti matusepaigaks. Me leidsime mitu korda sealt surnuluid ja sõrmukseid ja muid hõbeasju.

ERA II 20, 596/7 (30) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rooklas oli metsa sees Kolmeristi mägi. Kolm teed tulid risti sinna mäe peale kokku, sellepärast teda hüütigi nii. See mägi oli kitsas liivaseilandik, suur auk oli ühe külle peal moa sees. Seal pidi olema rahaauk. Mitu korda karjatsed, kui nad ööseti loomi otsisid, olid näind seal nagu veavletuld, siis rahaauk põlend. Kõik kartsid seda kohta, ei julend pimedas ligi minna.

ERA II 20, 603/4 (36) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kross oli lastehaigus. Lõi lapsele suhu, suu ja mokad läksid katki. Tuli vist tuulest. Lepapuu sütest tehti vett ja pesti sellega. Söega piirati või pandi kross-eli peale. Hageri Kiisal tarvitatud krossi vasta umbpaise- ehk krossilehti, kui suu oli katki või laps oli ehmatand.

ERA II 20, 604 (38) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Ungrurohud on nägu koerakollad. Tarvitakse venimise haiguse vasta.

ERA II 20, 606 (41) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkki mo vanaema näind korra Lagedil jões. Old teisel suured valged juuksed sel´la peal, visand aga nisasi üle õla. Pest ennast jões kivi otsas.

ERA II 20, 607/8 (43) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Selimäe Liiva toat old korra hallitõbega kimpus. Kui ta kadunuke elas, siis alati reakis seda lugu. Tal käind halltõbi peal peaaegu iga päe. Üks õpetand toadile, et mine selleks aaks sealauta seapesasse, siis halltõbi ei soa sind kätte. Vanamees pugendki selleks aaks sealauta põhku. Halltõbi tuld vanameest otsima, aga põle leind. Tuld viimaks sealauta ukse taha ja hüünd meest: "Indrek, kus sa oled?" Indrek põle vällagi teind, et teda hüütud ja pugend veel sügavamasse põhku. Ei halltõbi ole enam teda kätte soand, jättki ta edaspidi rahule.

ERA II 20, 608/9 (44) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Patiki küla mees old Patikitaguse heinamoal hooste karjas. Old sügisene aeg. Võtt tule üles, mees päris üksi old seal. Old tule juures. Üks hõisand metsast, tema hõisand vasta. Siis tema hõisand jälle ikka vasta ja see hõisand jälle talle, ja viimaks tuld tema juure. Old tema selja taga püsti nägu haokubu. Küsind koleda jäälega mehe käest, et "Mitmekesi te seal koa olete?" Mees old hirmu täis, et ega ma nüüd halija käest pease. Vastand siis, et "Oleme kolmekesi: mina, Jumal ja koer!" Siis halijas löönd kartma ja läind metsa tagasi.

ERA II 20, 609/10 (45) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rae mõis old enne siin Vasjala väilal. Old kange katkuaeg. Mõisarahvas magand suures küünis. Üks kart kangeste, et katk tuleb, ei või magama jääda ja old sellepärast ärkvel. Katk tuldki uksest sisse, old veike poiss. Kepp old käes, keda sellega turgand, see old hommikuks surnud. Muudkui see jäänd üksi elama, kis seal küünis valvand ja katku tegu näind.

ERA II 20, 611/2 (2) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollman, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Me noabremehel olid varrud. Nad võtsid parajaste mo isaga rohu peal viina, kui noabremehe lehm sai ravatud. Arvasid selle ühe teise noabremehe peale - teda ei old varrule kutsutud, aga ta oli kangeste viina peale maias ja sellepärast soatis lehmale ravanduse. Kui tal aga viinahimu peale tuli, siis kohe soatis. Soatis korra minu ema lehmalegi. No vat, teisel päeval tuld noabremehe käest viina soama, kelle lehm oli ravatud, et "Mul jäi sinine ravandus lausumata." Eit and viina, siis vanamees posind peale ja valand siis lehma selga muist viina. Nägu suitsend ja surisenud lehma selgas. Vanamees öeld veel: "Ma unustasin muist sõnu ütlemata, aga näe, nüüd ta läks väl´la." Ja lehm oldki terve.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]