[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 51380 < Kullamaa khk., Piirsalu v. - Aleksander Tiitsmaa < Johannes Tammermann (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanapagan Suuressoosse*1 silda ehitamas Korra tahtnud Vanapagan Nõva poolt silda üle Suuressoo ehitada. Teinud juba hea tüki valmis, kuid korraga laulnud kukk. Vanapagan pannud plagama, sild jäänud pooleli. Koht, kus ta silda ehitanud, on veel praegugi näha. *1 Suuressoo asub Harjumaal. - Üleskirjutaja märkus.

E 51381 < Kullamaa khk., Piirsalu v. - Aleksander Tiitsmaa (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanapagan Suuressood niitmas Korra läinud Vanapagan Suuressood niitma seitsmesüllase löö ja viiesüllase vikatiga. Niitnud tükk aega. Viimaks väsinud ta ära ja ütelnud: "Ei mina seda niida, ilm on seda niitnud ja niitku veel!" Suuressoo asub Harjumaal.

E 51387 < Kuusalu khk., Kolga v. - Johannes Silberberg (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sündinud lugu Ukskord oli olnud ühes kohas sadamas kaks laeva kõrvi. Mõlemad olid olnud lastis, nii et teisel päeval oleks võinud välja sõita. Õhtul, kui videvikuks läinud, pandud tekkvahid välja, kaptenid olnud linnas. Nüüd, kui pimedamaks läinud, kuulnud vahid, et kapteid räägivad laeva poordi peal. Vahid imestanud mõlemad, et kust need kaptenid siia said, sest nad on ju linnas. Ja kaptenid olivad rääkinud isekeskis seal: teine oli öölnud et meie laev on alt mädanud, et ei või välja minna. Vähe aja pärast tulnud kapten laeva. Vahid hakanud kaptenile rääkima, mis nad kuulnud. Kapten imestanud ja ei uskunud. Siis mindud vaatama ja eks oligi laev alt mädanenud olnud. Ja ei aitanud muud kui pidi hakatama parandama.

E 51389a/90 < Kuusalu khk., Kolga v., Muuksi k. - Adele Linkmann (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Naissaare sündimine Ennevaste sõitnud üks laev Tallinnast Soome. See laev võtnud ka reisijaid peale. Enne laeva äraminemist tulnud laeva peale üks vanamees ja ütelnud: "Kui siia laeva peale keegi tuleb ja selles varastatud asi on, siis lähab laev hukka!" Seda üteldes kadunud vanamees. Palju inimesi olnud juba laeva peal, siis tulnud veel üks vana naisterahvas peale. Laev hakanud selle peale minema. Kui ta aga juba hulga maad oli edasi sõitnud, siis tõusnud hirmus torm. Kapten käskinud igaühe käest küsida, et kas neil kellegil on võerast asja kaasas. Ühel naesel olnud varastatud leib. Mehed rääkinud kaptenile, et sel naesel, kes kõige viimaks laeva peale tulnud, olla varastatud leib. Kapten käskinud naese merda visata. Naene visatud merde, aga ta hüüdnud leiba eel visates: "Kui sa ennast peastad, siis peasta ka mind!" Niipea kui naene vette kukkunud, tõusnud tema jalgade all üks küngas temaga ühes vee peale. Sellel künkal olnud puud, põesad, loomad ja linnud kõik peal. Kui naene hirmust toibunud, siis saanud aru, et see ilus saar oli. Mere poole vaatades näinud ta üht ilusat paati saare poole tulema. Naene istunud paati ja sõitnud kodu tagasi. Saar on oma nime sellest saanud, et sinna naene merde visati. Laev aga jõudis õnnelikult Soome. Saar kannab veel tänapäeval Naissaare nime.

E 51391 < Kuusalu khk., Kolga v., Muuksi k. - Adele Linkmann (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jutt Tsitri kulla leidmisest Ennevanaste elanud Tsitris üks suur tore mõisnik. Sel mõisnikul olnud palju vara. Tema pidanud omal palju teenijaid. Ükskord tulnud sinna kraavikaevajad tema kääst tööd paluma. Mõisnik juhatanud mehed kraavi kaevama. Kaevates leidnud üks mees kraavi põhjast kollast kullakarva mulda. Mehed kaevanud kuni õhtuni, siis läinud koju. See mees, kes kullamulda leidnud, pannud seda tasku ja viinud seda mõisnikule näha. Sellele aga ütelnud mõisnik, et ära sa seda kellegile räägi. Maksnud meestele palga välja ja saatnud nad minema. Sest ajast saadik on aga kraav poolikule jäenud, sest mõisnik kartnud seda, et keegi võib selle läbi rikkaks saada.

E 51392 < Kuusalu khk., Kolga v., Muuksi k. - Adele Linkmann (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Muinasjutt Ennevanasti elanud Salmistu külas üks naine. Selle naise mees olnud surnud. Ühel õhtul tulnud sellele naisele võõraid. Võõrad olnud toas, kuna naine teises toas toimetas. Pärast tulnud naine tuppa, siis kui võerad ära läinud, läinud ka naine neid saatma. Teised oodanud kodu tulema, aga naist ei ole tulnud. Hommiku, kui naise vanemad merele läinud, leidnuvad nemad naise võrgust. Päevavalges vaadates näinud nemad muda peal naise jälgi ja hobusekabja jälgi. Viimaks ütelnuvad teised, et tema mees oli põrgusse läinud ja sealt vanapaganaga naise järel tulnud.

E 51401 < Kolga-Jaani khk., Leie k. - August Anni < Jaan Anni, 61 a. (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Oiu kabeli kellad Kolga-Jaanis Oiu jõe suus olnud vanasti kabel. Kui sõda külasse olevat jõunud, olevat säält kabelist kellad võetud ja Oiu jõe ääres seisva Utti talu kohal jõkke lastud. Säält kõlisevat nad veelgi vahel, aga keski ei oska neid välja võtta. Oiu kabeli aga põletand vaenlased maha.

E 51496/7 (1) < Kodavere khk. - Elsbet Markus (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Umbjärv Umbjärve-nimeline järveke, umbes 1/3 versta pikk ja kuni 60 sülda lai, asub soos, mis Kavastu ja Vara valla piiril, Tartumaal asub (Tartust versta 25 Peipsi poole), ulatades Koosa-Tartu teest kuni Tammistu-Taabri teeni. See soo kannab nime: Kavastus ja Varal Umbjärve soo, Taabris Laukasoo. Järv asub soo põhjapoolses osas, Koosa-Tartu maanteest umbes verst maad eemal seistes. Järve ei ole seni teadusliselt uuritud. Ümbruskonna elanikud on tema sügavust mõõtnud köiega, kuid köis ei olevat põhja ulatanud. Umbjärv on kinni kasvamas. Temast välja voolab kaevatud kraav. Järves ei ole nähtud kalu. Ümbruskonnas on ta mõnesuguseid muinasjutte tekitanud. Neist ühe jutustas mulle Mihkel Koort, 73 a. vana, Kavastu Laarituma (= Laari Tooma) talus 17. juulil 1921. a. Jutt käib järgmiselt. Terve Laukasoo kohal asunud ennem järv. Kord sõitnud Tartust kodu poole üks kutnik* oma naese ja väikse lapsega. Et laps teel ennast ära määrinud, läinud naene teda järve kaldale pesema.** Järvest öeldud sarnase teotamise pärast: "Küll tuleb aeg, kus te siit enam juuagi ei saa." Läks mööda mõni aeg. Tuli torm. Järvest tõusis üles pilv, viis vee kaasa. Ainult väikene veekogu jäi järele. Torm oli nii suur, et pilv ühtlasi suure kivi üles tõi, mis Vara Polli talu*** juure maha langes. Üks kild eraldus kivi küljest ja langes Vedu**** taha. Järele jäänud järveke on veel praegugi iseäralik: igal jaanipäeva laupäeval tõuseb sealt välja kuldne lootsik. Imestades silmitsed sa teda. Aga seal hakkab õitsema sõnajalg, sa pöörad silmad tema peale ja lootsik on kadunud. * Kutnik - vaene inimene, pobul ("t" peenendatud). ** Sel ajal ulatus Umbjärv muidugi maanteeni. *** Polli talu juures asub suur aratiline? kivi. **** Vetu taha Kavaste poolt arvates.

E 51497 (2) < Kodavere khk. - Elsbet Markus (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Miks haavalehed värisevad Kord tahtnud tormi ajal vanapagan haava alla varju pugeda. Haab ei võtnud teda vastu. Vanapagan sajatanud: "Ärgu leidku sa tormi ajal iialgi rahu." Nüüd värisevad haavalehed igal tuule puhumisel.(Kuulsin lapsepõlves E.M.)

E 51497 (4) < Kodavere khk. - Elsbet Markus (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Peale leivade ahjust välja võtmist peab Kavastus ahju tingimata puid viskama. Miks? Ei teata.

E 51497 (7) < Kodavere khk. - Elsbet Markus (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui haavad urbe täis, on järgmisel aastal hea kaertesaak.

E 51535 (14) < Vigala khk. - Jaan Eisen (1869) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Puud kivikõvaks teha Kes seda tahab ja tarvitab, võtko üks jago liivakärko, (tulekivi liiva) ja kaks jago värvi, sulatago poti sees kokko ja pärast keeva vee sees vedelaks. Selle vedelaga saab puu, mis kivikõvaks tahhe, kord-korrast senikaua määritud, kuni puu sisse enam ei võta. Viimaks saab veel puu vitrioliõliga üle määritud, ja kui on kuinud, veega üle pestud.

E 51548 < Tartumaa - Kustav Vilberg < Tartu Reaalkooli õpilane (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuidas Saadjärv tulnud Ennemuiste olnud Saadjärve asemel suur kirik, kirikusse läinuvad ühel pühapäeval seitse venda. Aga paraku kui vennad saanud kirikusse, karjunud üks mees väljast: "Saadjärv tuleb, Saadjärv tuleb!" Ja kohe olnud ka kiriku asemel järv. PS. Tänapäevani, kui kohegi kirikusse seitse venda kõik korraga üheskoos lähevad, kaduda kirik kohe ära.

E 51550 (2) < Palamuse khk., Toovere k. - Gustav Vilbaste < V. J. (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Maanteed mööda Roela mõisa poole minnes tuleb tee peal madal lohuke ette, kus veeallikas vett tee pääle niriseda laseb. Sellepärast ei ole see koht kunagi suvel kuiv, vait alati enamiste märg. Selle koha kohta teavad säälsed inimesed järgmist rääkida. Ükskord toodud Roela mõisast suur piiritusevoor. Selle lohu kohal kukkunud ühel moonamehel piiritusevaat vankrilt maha, mille pääle vaat katki läinud ja piiritus kõik vaadist välja voolanud. Teised moonamehed, kes seda olivad näinud, jooksnud sinna juure kohe piiritus maha sattunud ja lakkunud ta viimse tilgani maast ülesse. Tänapäevani teavad rahvas rääkida, et näe Roela mõisa moonamehed on selle koha kõige mulla ja piiritusega ära lakkunud. Sellest see koht ollagi madal. 1910, V.J.

E 51555/6 < Äksi khk., Kärevere k. - Gustav Vilbaste (1911/21) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuidas Saadjärv sündinud Sääl kohal, kus praegu Saadjärv on, olnud ennemiste üks suur kirik. Vanapaganal olnud nõu mitu korda seda kirikut ära hävitada. Küll visanud ta mitu korda kiviga, kuid pole kunagi trehvanud. See lugu tehnud tolle va mehikesele palju meelevalu. Ükskord tulnud temal hea nõu meelde, et kaks versta kirikust eemal üks kuulus nõid elada, kes kõik oma salasõnadega ära suut teha. Vanapaganal hea nõu kallis, kohe jookstes nõia juurde, rääkinud oma loo otsast otsani ära ja küsinud, kuidas seda kiriku hävitamist võiks korda saata. Nõid vastanud selle peale: "Minul on kerge seda kiriku-tühja ära hävitada, kui sa aga mulle selle eest kaks vakast kotitäit kulda annad." Vanapagan vastanud: "Küll ma sulle kulla annan, kui aga kiriku hävitatud saab. Nõid olnud selle kulla lubamisega nõus ja rääkinud vanapaganale järgmist: "Pühapäeval, kui inimesed kiriku jumalat paluma lähevad, siis lasen ma järve kirikule pääle. Järgmisel pühapäeva hommikul ole kullakottidega minu juures. Koputa ukse pihta järgmiste sõnadega: Kati, Kati, tii uss lahti. Küll ma siis su sisse lasen." Pühapäev jõudnud kätte. Varahommikul olnud juba vanapagan, kaks kullakoti seljas, nõia ukse taga ja koputanud ukse pihta nõia õpetadud sõnadega: "Kati, Kati, tii uss lahti." Nõid, kes neid sõnu kuulnud oli, avas vanapaganale ukse. Vanapagan astunud sisse, visanud kaks kotitäit kulda õlalt ukselävele maha ja ütelnud: "Säh, siin ons sinu palk! Tule ja lähme nüüd kirikut hävitama, muidu läheb paras aeg käest ära!" Nõid olnud ka valmis ja mõlemad sammunud kiriku poole. Kiriku juure saades sammunud nad kiriku ligi, nõid lugenud natuke aega oma salasõnu ja karjunud viimaks: "Üks, kaks kolm, järv, tule nüüd!" Silmapilk olnud kiriku asemel suur järv. Kõik kirikus olevad inimesed olla praegugi järvepõhjas kirikus. Selge ilmaga võida kirikut järvepõhjas tänapäevgi näha, vahel kosta ka järvepõhjast kirikuliste laul. Märkus. Vahel jääda kalameestel ka noot kirikutorni otsa kinni. Kati olnud nõia nimi. Märkus. Kui Saadjärv kuulsa nõia Kati nõidumise pääle sündinud, teinud nõid otsuseks ühte inimest järves kiisaks nõiduda. See suur kiis pidada sääl järves tänapäevgi olema. Kui mõni inimene teda sealt kätte pidada saama, kaduda Saadjärv ära. Käreverest kulnud 1911. 15. III.

E 51558 (1) < ? - Gustav Vilbaste (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lammas poja ära on põlganud, siis peab karjus mööda sõitvale külamehele hõikama: "Külamees, külamees, lammas põlgas poja ära." Kui teine külamees ütleb: "Võtku hoida," siis võtab lammas poega hoida.

E 51558 (2) < ? - Gustav Vilbaste (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kevadel kuustel palju käbisid on (noori), siis saab hea kartuliaasta.

E 51578/80 < Tallinn - H. Tomasson (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Virumaal Haljala kihelkonnas olnud Kaostu mõis. Mõisaherral olnud kutsar. See viimane olnud väga ebausklik. Ta uskunud kõiksuguste lausujate, soolapuhujate, nõidade ja nende kunstide sisse. Kaostu mõisast natuke maad eemal Vihula külas elanud omas viletsas hurtsikus üks vanaeit. Tema olnud suur lausuja. Kõik, kes tema juurde tulnud kas hambavalu, luuvalu või mõne muu häda pärast, pööranud tervena ja rõõmsana jälle koju tagasi, kiites ja imestades lausujaeide suurt võimu. Arvati ja räägiti, et vanaeit põrgulastega ühenduses olla, sest kust tal muidu niisugune suur võim. Kord olnud Kaostu mõisa kutsaril kange hambavalu. Ööd ja päevad läbi kannatanud kutsar puurivat valu, siis lõppenud aga tema kannatus ja ta otsustanud: "Oot, oot, lähen õige lausuja juure, ta ju nii mitmed terveks teinud ehk suudab ka mind aidata. Ruttu võtnud ta tallist hobuse ja kihutanud lausuja vanaeide juurde. Igaüks,kes lausuja juure abi otsima tuli, pidanud (talle tasuks) pudeli viina kaasa tooma, muidu vanaeit jutule ei olevat võtnud. Kutsar võtnud siis ka pooletoobise kaasa ja ulatanud vanaeide kätte. Viimane pobisenud vanaeit viina peale mingisuguseid salajaseid sõnu ja andnud seda lausutud viina kutsarile juua. Kohe olnud kutsari hambavalu nagu käega pühitud. Rõõmsana pööranud kutsar koju tagasi. Korraga poole tee peal tulnud talle vastu must sikk, kelle seljas istunud must mees. Mõlemate silmad kiirganud peas nagu tulised söed. Imelik ratsanik asunud kutsari hobuse pahemale poole külge ja sõitnud sõnalausumata. Kutsar pole hirmu pärast ka julenud esiteks suud lahti teha. Viimaks võtnud südame rindu ja küsinud: "Mis sa must tahad, et kogu see aeg mu kõrval kõmbid?" Niipea, kui mees seda ütelnud, komistanud ta hobune, kukkunud maha ja ta ise jäänud hobuse alla. Üles tõustes tunnud ta pistvat valu pahemas puusas, see olnud nagu halvatud. Enese ees näinud kutsar seitse teed ja olnud kimbus, missugust teed minna. Korraga aga hakanud kuked laulma. Siis kadunud seitse teed ära ja kutsar tunnud oma vana tee jälle ära. Ta annud hobusele pihta ja kihutanud tuhatnelja kodu poole.

E 51581/4 < Tallinn - Hilda Nurk (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
VIII b kl Järve lendamine (Kuurkülas) Korra elas mõisas üks mees, kes kutsari ametit pidas, oma julguse ja elavuse tõttu aga terves vallas lugupeetud oli. Ühel kevadisel päeval läks ta metsa, kirves kaasas, et vehmreks parajat puud raiuda, ja tagasi tulles nägi puujuure ümber imelikku hunikut, mis elavatest ussidest koos seisis. Imeväärt julgusega ligines ta sellele, tappis osa usse ära, kuna harjakandjal pea kirvega maha lõi ja koju viis, sest sellest oli ta vanainimeste juttudes palju kuulnud. Nimelt: harjakandja ussi pea söömine andis sel isikule võimaluse linnukeeltest aru saada. Nii sündis ka kutsariga, kuid ta ei teadnud sellest kuni järgmise juhtumiseni. Mõne päeva pärast pidi ta kusagile mõisahärra käsul sõitma. Tee peal pani ta tähele, et tuul puhuma hakkas ja suur must pilv kõrgele tõusis ja järk-järgult kutsarile ligines, kuid see ei teadnud suuremat hädaohtu peale vihma karta. Järsku hakkas üks väike linnuke sõitja ümber siristades lendama. Kuulatades sai mees linnu jutust aru - suur pilv ei olnud muud midagi kui lendav järv, mis iga silmapilk alla kukkuda võis. Nüid kihutas kutsar hobust nii ruttu kui võimalik, et ainult elu päästa, kuid vaevalt oli ta paarsada sülda eemale sõitnud, kui must pilv maha langes. Järgmisel päeval koju sõites nägi ta luha asemel, mis mõlemalt poolt segametsaga piiratud oli, suurt järve. Ainult üks kõrgem koht, kus kolm kaske kasvasid, paistis endiselt silma. Tuul kiigutas kurvalt nende üksikute kaskede latvu ... Nii lendasid vanast järved ja kui lapsed karjamaalt sülditaolist vedelikku leidsid, pidasid seda mööda lennanud järve tükiks, mida puudutada ei tohtinud. Korra olla järv terve mõisa enese alla uputanud, ühes sellega ka kõik ta elanikud. Praegu veel paistvat elumaja korstnad vees, kui suvel paadist järvepõhja vaadata.

E 51592 < Kodavere khk., Ruskavere k. - Aleksander Tiitsmaa (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rauduks Kustavi naine Ein tulnud noorespõlves kord mõisast teenimast koju, läinud kääbastest mööda ja näinud seal raudukse. Kodus kõnelenud ta sellest isale ja küsinud, miks Küti rahvas omale sinna metsa keldri on teinud. Isa ütelnud, et seal mingit keldert pole. Tüdruk tõendanud, et ta kindlasti kellert näinud - olnud rauduks pruuniks värvitud. Ka kolistanud veel sõrmega võtmeaugus. Mindud siis kellert otsima, aga pole enam midagi leitud. Märkus: Käesolevad 8 kääbast asuvad Saare Kose metsas Kääpa jõe äärest umbes 0,5 km kaugusel. Seal olla palju varandust varjul. Varanduseotsijad on kääpad läbi kaevanud.

E 51593 < Kodavere khk. - Aleksander Tiitsmaa (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahaauk. Kääpad /joonis/ Saare Kose metsas on 8 kääbast. Pull Peetrile oli kord näidatud unes kääbast nr 7 ja kästud teda sinna kaevama minna. Seal pidanud olema kuldhärjaikkeid ja veel muid asju. Unes kästud teda üksi minna ja keelatud ära sest kellegile rääkimast. Pull Peeter pole julgenud üksi minna, rääkinud sellest ka pojale ja läinud siis kahekesi kaevama. Kaevanud augu 8 jalga sügavaks, aga pole midagi leidnud. Oleks ta üksi läinud, siis oleks ta varanduse kätte saanud.

E 51594 < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmaa (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Verioja Vara mõisast Sirnavere poole minnes on väike ojake, mis tee alt läbi voolab. Vanasti olnud seal suur lahing, nii et hobusevarss veresse ära olla upunud. Sellest tulnud ka nimi. Sealt olla ka sõjamehi kõige mundritega välja kaevatud, kuid Vara krahv lasknud nad jälle maha matta. Paremad asjad võtnud ta omale.

E 51596 < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmaa < Soosaar, peremees (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kalevipoja kivid Ruskavere Lassi talu väljal on Kalevipoja lingukivi tükk. Teine tükk kukkunud Peipsi ääre, kuna teine siia, Ruskavere väljale kukkunud. Talu peremees Soosaar.

E 51597 < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmaa (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kalevipoeg järvi mõõtmas Korra mõõtnud Kalevipoeg järvi. Kõige sügavam olnud Kaiu järv, mis tulnud kaelani, teised tulnud põlvini.

E 51598 < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmaa (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kalevipoeg järvi mõõtmas Korra mõõtnud Kalevipoeg kõik järved ära. Peipsi olnud persini, Mustjärv munnideni, Kaiu järv kaelani, Kuninga järv kuklani, Ilmjärv olnud ilma põhjata.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]