Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 53107 (11) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Rein Maritov (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rabanduse saatjad Kaks Lähtru meest ajanud kõrtsis isekeskis juttu: "Lähme saadame ühe peremehe härjale rabanduse." Eks keegi kuulnud seda pealt, tundnud peremeest, kellest jutt olnud. Läinud teatanud teistele, mis ta kõrtsis kuulnud. Peremees võtnud pannud härja asemele mullika ukse kõrvale lõõga. Ise jäänud valvama. Varsti hakanud mullikas värisema ja kukkunud maha. Härg jäänud sedaviisi ellu.

E 53117 (27) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kelle käsi pannud, selle käsi võtku Minial olnud tige ämm. Riielnud iga päev. Minia elu olnud päris halb. Viimaks surnud ämm ära. Enne surma läinud ämm kolde juure, kraapinud tuhasse augu, pannud raha sisse, ise ütelnud: "Kelle käsi pannud, selle käsi võtku." Minias juhtunud seda salaja nägema. Surnud ämm ära, tahtnud minias raha kätte saada. Küll otsinud ja tuhninud, pole aga midagi leidnud. Viimaks tulnud ämma sõnad uuesti meele. Tassinud eide kolde, kaapinud siis surnu käega, kohe raha käes.

E 53120/1 (36) < Keila khk., Harku v., - Paul Berg < Leenu Krumm (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Heering naise sees Kord ostnud naine heeringaid. Tahtnud üht suurt heeringat pääle kauba võtta, pistnud salaja kotti. Kaupmees juhtunud nägema, ütelnud: "Küll see heering sind veel sööb!" Saanud naine koju, löönud valud sisse. Kala närinud südant. Varsti surnud naine ära.

E 53123/4 (40) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Raha koerte näol Peremees leidnud korra rahaaugu. Tulnud koju, käskinud sulast raha tooma minna, ise ütelnud: "Ära sa aga säält omale võta." Sulane läinud ja mõtelnud: "Ma hakkan nüüd kõiki temale viima, poole võtan omale." Niiviisi mõteldes saanud viimaks sinna, kus peremees ütelnud rahaaugu olevat. Näeb, surnud koer maas. Küll otsinud raha, aga ei ole pääle koeraraipe midagi leidnud. Saanud viimaks vihaseks. Mõtelnud: "Viin õige raipe peremehele. See ta raha ja kõik! Miks ta petab?" Võtnud siis koera õlale ja sammunud koju poole. Kodu viskanud koeraraipe peremehe jalgade ette. Ise ütelnud: "Säh, võta nüüd oma raha!" Kõlinal kukkunud raha põrandale. Olnud suur hunnik kulda. Sulane olnud imestuse pärast keeletu. Peremees seletama: "Et muist raha omale tahtsid saada, muutus see koeraraipeks. Nüüd ta ikka tervelt minu käes." Üks teine kord muutunud raha kaselehtedeks. Sulane tahtnud jälle osa saada.

E 53124 (41) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kudas mees rahast ilma jäi Korra öeldud mehele unes, et ta järgmisel päeval rahaaugu leiab, kästud aga sel päeval mitte vanduda, siis jääb rahast ilma. Mees virgunud, hommikul arvanud unenäo tühiseks, kas siis vaene inimene ka rahaauku leiab! Otsustanud siiski sel päeval mitte kurja nimetada. Hakanud kündma, künnud juba lõunani. Härjad väsinud, tahtnud puhata. Viimaks jäänud miski raske asja taha seisma. Küll mees minetanud, aga ei härjad liigu. Saanud viimaks päris tigedaks, ütelnud: "Mis teiel kuraditel sees on, et teie ei liigu?" Saanud mees seda vaevalt öeldud, kui kõlinat kuulnud. Nagu hulk raha vajunud maa alla. Läinud mees vaatama. Adra ees suur auk, rahakatla ase tunda. Nüüd mehel küll kahju, et kurja nimetanud, aga kõik juba hilja.

E 53124/5 (42) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Julius Rääp (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kudas mees rikkaks sai. Kord öeldud vaesele mehele unes: "Tõuse üles, mine mere ääre, mata maha, mis sa säält leiad, siis saad rikkaks." Ei ole mees seda tähele pannud, arvanud tühiseks unenäoks. Heitnud uuesti magama. Saanud vaevalt silmad kinni, kui jälle seesama uni kordunud. Nii kästud tal kolm korda mere ääre minna. Tõusnud ka viimaks üles ja läinud. Saanud mere ääre, sammunud tükk maad mööda kallast edasi. Näeb äkki mingisugune must kogu tee pääl ees. Läheb juure. Surnud mees lamab liiva pääl. Vesi oli ta oma hõlma võtnud ja nüüd välja viskanud. Riietest saanud vaene mees aru, et see üks kapten olnud. Kaevanud siis ka mulla sisse augu, tahtnud surnud sinna matta. Surnud maast üles tõstes tunnud ta taskus midagi rasket, hakanud katsuma, suur kott kullaga. Mees matnud surnu maha ja viinud kulla koju. Saanud sellest pääle jõukaks meheks.

E 53125 (43) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Julius Rääp (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Raha mulle, katel kuradile Vanamees olnud juba mitu kuud haige, aga ei ole ära surnud. Küll palunud surma, aga surm ei ole tulnud. Kord künnud naaber põldu. Näeb, vanamees tuleb ruttu, ruttu nagu ei olekski haige, endal suur katel käes. Läinud vanamees aia alla, viskanud katla üle aia, ise sõnunud: "Kurat, võta oma raha!" Pääle seda läinud vanamees koju ja surnud kohe ära. Kui vanamees rahakatelt viskanud, hüüdnud naaber nalja pärast: "Raha mulle, katel kuradile!" Õhtul koju tulles näeb, must tõld seisab ukse ees ja tõllast käseb hääl raha järele tulla. Ei mees julge. Lõdisenud hirmu pärast toas. Viimaks tulnud tõllast must mees välja ja toonud ise raha tuppa. Pääle selle kadunud ta tõllaga kui tina tuhka. Olnud veel nagu katla kõlinat kuulda. Alles nüüd julgenud mees hingata. Suur rahahunnik seisnud põrandal. Mis mehel nüüd viga elada.

E 53140 (52) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Uss tüdruku kaelas Kord elanud vaene taluteenija. Palgaks saanud ainult süüa ja mõne riidenartsu. Tahtnud ka helmeid kaela saada. Mõtelnud, ma lähen metsa, korjan marju, saan raha ja ostan helmed. Läinud ka pühapäevasel päeval metsa. Hakanud korjama. Saanud poole toobi osa marju korjatud, kui teine tüdruk hüüdnud: "Näe, mis sul kaela ümber on!" Tüdruk vaatama. Kaelas olnud suur uss. Ei ole kuidagi ära tulnud, jäänud igavesti kaela. Nii saanud igaüks karistuse, kes pühapäeval tööd teinud ehk midagi raha eest müünud või ostnud.

E 53140/1 (54) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanatont Vesnari metsas Vesnari metsas nähtud sagedasti viirastusi. Kord tulnud talve ajal mees ja naine linnast. Saanud metsa vahele. Näinud tuld. Jäänud mõtlema, kust tuli sinna saanud. Nende teada ei olnud sääl lähedal ühtki elumaja. Läinud ligemale vaatama. Näinud: kaks musta ihualasti meest, sabad taga ja sarved pääs, istunud tule ümber ja sulatanud katlas raha. Meest-naist vahtinud tükk aega hirmuga päält. Viimaks hüüdnud: "Isa pojuke, püha ristike!" Silmapilk kadunud tuli ja rahasulatajad. Meest-naist minetanud hobust ja kihutanud ruttu kodu poole. Kodu jutustanud lugu teistele. Kodurahvas nõu andma: "Minge tagasi, vaadake, mis sääl kohal näha!" Läinud mees teine päev tagasi. Tule kohal olnud ainult hunnik kaselehti lume pääl maas, ei rahast ja sulatajatest jälgegi. Mees sõitnud tagasi koju. Pärast kahjatsenud, et ei võtnud kaselehti kaasa, oleks näha saanud, mis neist välja oleks tulnud.

E 53141 (55) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg (=Ariste) < Liisa Berg (1922). Pille Kippari Loomamuinasjutud. AT 243*, 97 t. Ligikaudu 1/4 üleskirjutustest (32) on jutuks välja arendamata loodushäälendid. Saaremaal lauldakse samateemalist riimilist rahvalaulu (ca 50 t.). Vrd. vanasõna EV 10564. Vt. P. Kippar. Varese naisevõtt (AT 243*). Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumisloost. Tln., 1985, lk. 83-100. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Varese naisevõtmine Vares läinud naist võtma. Kiidelnud pruudile, et jõuab küll naist toita. Kõik väljad vilja täis. Läinudki naine varesele. Tulnud sügis. Hakatud vilja ära vedama. Varese naine juhtunud seda nägema. Läinud mehele kaebama: "Jaak, Jaak, vili viias, vili viias!" Jaagul häbist silmad täis. Vale väljas. Hõikanud naisele nabra otsast: "Las' viia, las' viia, saab küllalt, saab küllalt!"

E 53148 (61) < Tallinn < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg (Ariste) < Liisa Berg (1922). Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vähk Vanasti andnud Jumal loomadele süüa. Vähk jäänud alati hiljaks. Tulnud Jumala juure ja venitanud ennast (ringutanud). Kord tulnud vähk ometi õigel ajal, jäänud aga Jumalale kahesilmavahele. Jumal küsinud: "No, kus vähk on jäänud?" "Vanamees, kas su silmad tagaotsas on, et sa ei näe?" küsinud vähk. Jumal vihastanud ja loonud vähjal silmad tagaotsa.

E 53148 (62) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Ann Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vaenuköis Vaenuköieks nimetab rahvas väikeste usside kogu, mis nagu madu välja näeb: ussi pää, ussi keha jne. Ainult sellest võib teda ära tunda, et väikesed ussid kehavad ja liiguvad. Vaenuköis ei lähe muidu laiali, kui käega segada ja lugeda teatavaid sõnu. Need sõnad, mida kord vaenuköie lahutamisel tarvitatud, aitavad iga haiguse vastu. Vanast otsitud inimesi, kes elus vaenuköit lahutanud. Vaenuköied olla vist sõja ajal vaenlaste poolt tehtud.

E 53148/9 (63) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Ann Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Mehe petmine Ühele mehele ilmutatud unes: Mine öösel vana müüri juure, müürist leiad poti ja potist raha. Mees ei ole alguses uskunud. Läinud viimaks siiski kaema. Leidnud ka poti üles. Teinud poti lahti, potis olnud raha asemel surnuluud.

E 53153 (13) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Sinu, minu ja meie lapsed. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Palju lapsi Mees kuulnud õues suurt kisa. Tulnud sisse küsima, mis juhtunud. "Ei ole suuremat midagi," seletanud naine, "minu ja sinu lapsed läksid meie laste kallale!"

E 53153 (14) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Poeg ei taha võõrast naist kosida. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kuda ma võtan võõrast inimest Poeg olnud juba vanapoiss. Isa peale käima: "Võta ja võta naine!" - "Kudas ma võtan võõrast inimest?" ütelnud poeg. "Aga ma võtsin ju ka võõra inimese," vastanud isa. "Sa võtsid ometi meie armsa ema!"

E 53160 (33) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Naise tanu läheb rutt moest välja. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Moodis tanud Mees tulnud linnast, läinud kõrtsist mööda. Sõbrad kõrtsi sisse kutsuma natuke viina võtma. "Ei mul ole aega", vastanud mees, "pean ruttu koju minema: ma ostsin naisele uue tanu, läheb muidu moodist välja!"

E 53203 < Vändra khk., Lelle v. - Linda Pärt (1922) < Peeter Kivimurd, 60 a. Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Lelles surnud keegi eit ära. Surnu viidud rehe alla höövlilaastude peale. Öösel kuulnud peremees rehe all korraga suurt müdinat. Arvanud, et hobused lahti tõmmanud. Ust avades näinud ta aga järgmise pildi. Eit olnud püsti kuradite vahel nagu hangupuu (s.o. alasti). Raginal kiskunud kuradid talt naha ja söönud liha ära. Peale seda hakkanud nad üksteisele eide nahka selga passima. Viimaks leitud kohane, öeldes: "Pirt Pirile paras!" Aetud nahk sellele selga ja see heitnud laastudele eide asemele. Pandudki kurivaim puusärki ja aetud puusärgile raudvitsad peale. Kiriku viies olnud puusärk nii raske, et hobused pole suutnud vedada. Puuritud puusärgile kuradi silma kohta auk ja lastud sealt tulist körti sisse. Selle järele käristanud kurivaim puusärgi puruks ja pannud metsa. Peremees saanud aga eelmisest pildist nii põrutatud, et paari-kolme nädali pärast surnud.

E 53217 < Põltsamaa khk., Lustivere v., Pudivere k. - Gustav Saar (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ennustus Vanaisa jutustas: Tema ja ta teinepool olnud alles noored. Ühel sügisel olnud kusagil teises külas jubi. Nemad läinud ka. Kuu paistnud selgesti, nii et mingit eksimist karta pole olnud. Nende tee läinud kopliaia veert pidi. Sääl kasvanud suur haab ja haavast mõni samm edasi olnud äsja kaevatud linaleoauk. Haava kohta saades kuulnud nad, et keegi aukus sulistab. Vanaisa kärgatand: "No, kes kurat see sügisel veel siin ujub?" Lähemale jõudes näinud nad tundmatu mehe alasti rinnuni vees ja kätega vastu veepinda taguvat. Neid märgates kadunud ta kui tina tuhka, vesi sulisenud aga natukene veel. Vanaisa katsunud teivaga augu läbi, aga kedagi pole leidnud. Nemad olnud sellest nii hirmunud, et tontaril pole julgenud kellegile sellest sõnatada, ka tagasi tulles tulnud teist teed mööda. Mõni päev läinud mööda. Nemad olnud väljal tööl, kui karjapoiss suure nutuga sinna jooksnud ja kaebanud, et üks võõras mees olema linaleoauku ära uppunud.

E 53234/6 < Kursi khk., Puurmanni v., Ausi m. - Hilda Korp < Liisa Kaskler (1923) Sisestas Pille Parder 2003
Kolm venda Elasid kord kolm venda. Kõige noorem neist oli rumal. Igal vennal oli üks härg, teised vennad võtsid ühtepuhku rumala venna härga kündma, aga ükskord saanud lolli süda täis, ta võttis oma härja, viis metsa ja sidus puu külge kinni, puu kriuksunud ja loll küsinud 100 rubla, aga puu ei annud, nüüd läks lollil süda täis, ta võttis suure malga ja hakkas puud peksma, viimaks murdus puu ülesse ja puu kännu all oli suur rahapott. Loll võttis rahapoti selga, jättis härja metsa ja läks koju. Tee peal tuli talle õpetaja oma prouaga vastu, õpetaja küsis: "Mis sa kannad?" Loll vastanud: "Rahapotti." - "Anna mulle ka üks peotäis." Poiss annud. Õpetaja jälle: "Anna mu prouale ka." Poiss võtnud rahapoti ja löönud õpetaja surnuks.

E 53240 < Karja khk. Ratla k. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Ratla k. Ohvrikivi. Asukoht: Ratla küla kalmistute läänepoolsel äärel, nn. "Salu metsas", külast u. 1 verst N-O poole suurest maanteest paarsada meetrit lääne poole. Kirjeldus: Ohvrikivi, mida rahvas ka "tondikiviks" kutsub, on suur raudkivimürakas, u. 3 m kõrge, samapalju pikk ja u. 2 m lai, järsu äärtega, nii et ainult ühest nurgast vaevaga üles pääseb. Kivi päälmine osa kujutab umbes ebakorralikku ovaali, mille keskel lohk. Viimane on põhjast kitsas, päält u. 30 cm lai, sügavus samuti 30 cm ümber. Kivi keskel on lohk, õhem põhjapoolse kiviserva poole, läheb laiemaks ja sügavamaks, kuni mööda kiviserva alla keerab. Kivi on päält sammaldunud, ohvriauke ei olnud näha. Rahva arvates pidada kusagil kivi küljel sambla all mingisugused "kirjad", teisendi järele "tondi kuju" peituma. Täpsem kirjeldus kivist jäi ajapuudusel tegemata. Ohvrikivi lähedal kasvanud vanasti suur tamm, mis hävinud nii, et kohtagi ei teata. Kalmistu on üsna kivi lähedal selle ümbruses.

E 53242/2a < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Metsaääre k. Hiietantsijate koht. Asukoht: Pärsma valla Metsaääre küla Hiie talust u. 150-200 m N-W poole, Rauniku mäe läänepoolsel veerul. Kirjeldus: Rauniku mäel algab Metsaääre küla kalmistu. Kalmusid (raunasid) on siin kaunis tihedasti, millest siis ka mägi oma nime saanud. Mullakiht on umbes jalg paks, all paas. Mägi on üleni kaetud tiheda sarapuupadrikuga. Rauniku mäe idakülg, eriti lõunaosas on kaunis järsk ja paiguti üleni kaetud umbes pääsuuruste ning suuremate raud- ja paekividega. Kallak on u. 20°-30° ja 3-4 m kõrge, nii et mäekülg nagu kivikattega linnamäe valli meele tuletab. Võiks oletada, et kivid lõhutud raunadest pärit (?). Umbes 20 m sarnasest kivisest mäeveerust kaugel Rauniku mäe tipul asubki Hiietantsijate koht. See on ovaalne ring suurtest raudkividest, mis tublisti maasse vajunud, keskmiselt 20-50 cm üle maapinna ulatades. Ringi läbimõõt N-S sihis 21 m, O-W sihis 29 m. Ringi laius 1,5-2 m. Ovaali sisemus on tasane muru. Kiviringil ja selle ümber tihe põõsastik. Hiietantsijate koha ja idaveeru vahel on kümmekond põõsastega läbikasvanud kivirauna, mille hulgas ka suuremaid raudkiva ja mis kogu poolest suuremad kui kalmistu raunad. Hiietantsijate koha üle räägiti, et sääl vanasti kiviringi sees tantsimas käidud, mida hiiel-käimiseks nimetatud, tantsijaid aga hiietantsijateks. Lähemalt midagi kirjeldada ei teatud. Kiviringist mõnikümmend sammu ida poole suure üksiku männa läheduses kasvanud vanasti suur tamm, mille känd u. 10 a. tagasi karjapoiste poolt ära põletatud, nii et aset enam üles ei leidnud. Rahvajutu järele olla tamme juure, kivide alla tüdruk maetud, keda kunagi vanasti röövlid Hiietantsijate kohal kinni võtnud ja ära tapnud. Hiietantsijate kohast enesest võiks veel tähendada seda, et erilist sissekäiku ovaalis ei näe olevat. Paari meetri laiune madalam koht kiviringi lääneotsas, kus kivid pea üleni maasse vajunud, tuleb vist säält kohalt kiviringi sissekäiva teeraja arvele panna.

E 53244/4a < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Põitse k. Põitse k. Silmaallikas. Asukoht: Põitse k. Kalmu t. juures külast Karjalasma kroonu metsaülema koha poole mineva maantee idakaldal. Allikad nimetavad kohta Karjalasma järele. Kohalised nimetused silmaallik ja rahalik allik. Mõlemad nimetused ka kirjanduses. Kirjeldus: Põitse küla juures on kokku 6 allikat, mis kõik maantee idakaldal ridamisi asuvad. Nende nimed lõunapoolsemast alates on järgmised: Üdise allik, Kõrgkosje a., Kesvere a., Silmaallik ja Sakste allik. Kuuendal, väiksel, pole eranimetust. Sakste allik asub just Kalmu t. tänava otsas. Nimetuse saanud sellest, et säält allikast Lasma m. v. Nolckenile vett viidud, varemalt hüütud teda Kännu allikaks, kaldal oleva suure kännu pärast. Sakste allikast meetrit 10 lõuna poole ongi Silmaallik. Ta jookseb välja otse maantee alt ega lähe millegiga teistest allikaist lahku. Veekogumise auk, kust väike oja välja niriseb, on u. 1 m suur. Allikas on vähemalt 16. aastasajast alates ohvrikohaks olnud, kus silmi arstimas on käidud ja praegu veel käiakse. Üldse on ümberkaudne rahvas nüüdki veel väga ebausklik. Terviseotsijad on ohvrina allikasse raha visanud. Muid ohvrid ei olla tarvitatud. Leiud: Hosmayeri/Holzmayeri/ teatel on Silmaallikast 1866. a. üks Sigismund III (1587-1632) aegne Riia solidus ja üks vene vaskraha 18. aastasaja algult leitud, mis Kuressaare muuseumis säiluda. Kas rahad veel alles, on teadmata. 1921. a. suvel leidnud lähedal olevas Kalmu talus elav gümnaasiumiõpilane Vasili Piik Silmaallikast ühe vene hõberaha, mis 1915. a. valatud (10- või 15-kopikaline). Sama isik leidnud 3 a. eest ka Sakste allikast ühe kulunud vene vaskraha 1840-dailt aastailt (kas ohver). Sügavamalt ei ole allikaid läbi kaevatud.

E 53245 < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Pamma m. Reo nõmm. Asukoht: Pamma m. (Herrenhof) ja Nurme k. vahelisel metsateel, umbes 1 verst mõisast põhja pool, üsna tee ääres. Kirjeldus: Reo ehk riu nõmme nimetus tuleb risuhunikust (risu gen. riu ehk reo), mis sääl varem olnud. Rahvajutu järele olla sääl kaks pulmarongi vastamisi juhtunud, kus mõned pulmalistest langenud ja tapluskohale maha maetud. Nende hauale pidanud iga möödasõitja midagi viskama. Hilisemal ajal olla sinna harilikult puuoksakesi visatud, millest terve risuhunik kerkinud. Aastat 20 tagasi pistnud poisikesed huniku põlema ja sellega lõpnud ka uute annete juure viskamine. Praegu ei tea nooremad inimesed enam kohtagi näidata.

E 53246/6a < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Metsküla m. Haud hilisemast ajast. Asukoht: Metsküla mõisast u. 1 verst maad suurt maanteed Asuka k. poole (lääne poole) minnes Punape t. männiku vahel, kesk maanteed. Kirjeldus: Praegu ei ole hauast jälgegi. See olla aastat 30 tagasi teede ümberjagamisel tasaseks tehtud, nagu Jüri Kull, Põitse k. Udiselt kõnelda teadis. Punape kohal läheb tee laia liivast metsavahet mööda, kus 3 paari roopajälgi kõrvuti jooksevad. Haua kohta enam täpipäält ei mäletatud. Nagu Asuka külas ja Liiküla Punikul kõneldi, olla sinna kohta, otse kesk maanteed, roobaste vahele 4 põlve tagasi surnu maetud, keda hobused kaugemale (vist Metsküla surnuaiale) vedada pole jaksanud. Sestsaadik olla kohta kartma hakatud. Sääl nähtud alati tonte ja hundid käinud sääl ulumas. Mees, keda Punape männikusse maetud, olnud Pahapilli Andres Liikülast, kes kuradiga ühenduses olnud. Temal olnud võrk Pahapillilt kuni Vilsandi saareni ja ikka kalu täis. Kord läinud vader, Andrese mütsi päha pannes kalale ja saanud kalu mitu võrgutäit järjest. Viimaks märganud, et võrgu äärel mees seisab ja sülega kalu võrku ajab.

E 53247 < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Endine Parismetsa mõisa omanik v. Rehenkampf rääkis, et mõnekümne aasta eest Koikla mõisa omanik (vist von zur Mühlen) kellegile rootslasele kõik oma metsa tammed kuni teatud jämeduse alammäärani ära müünud. Selle tõttu saanud maha raiutud ka suur ohvritamm, mille olemasolust mõisnik enne midagi pole teadnud. Rahva pahameel olnud nii suur, et avalikka rahutusi kardetud. Tamm olnud nii kuulus, et isegi Muhust sinna ohverdama käidud. Jutustaja teatel olnud tamme koor üleni täidetud sisselõigutud runokirjaga. Kus see hiietamm just kasvas, seda kõneleja täpselt ei teadnud (Koikla mõisa tammemetsad on vist praegugi kõige suuremad Saaremaal). Võiks arvata, et siin Hiietantsijate koha juures kasvanud tammest jutt. Et teade hiljem saadud, jäi kohal lähemalt kuulamata. Koiklas mäletatakse küll praegugi seda rootslase aega, kus metsa hävitatud.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]