[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 51794 (6) < Paistu khk., Kaarli v., - Anna Johanson (1921) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui hommikul taevas roostene, siis näitab kuiva, kui õhtu, siis vihma.

E 52885/7 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Sangaste Linnamägi Linnamägi on Sangaste vallas Mäekülas, Sangaste kihelkonnas, 5? versta Sangaste kirikust põhja pool. Keeni jaamast seitse versta, Restu-Pringi maanteest poolteist versta, Enno talust 350 sülda. Talude kruntisid välja mõõtes on krahv Berg välja graveerinud Linnamäe alla kuuluva maa ühes Kirikjärvega; mäe edela poole jalale on ehitanud väikse maja, kus elab mäevaht. Sangaste Linnamägi on Otepää kõrgustiku edelapoolses osas. Et tema juure saada, tuleb mõni verst vaheldavate küngaste ja orgude keskelt läbi minna. Loodusliku mäe seisukohta kasutades on inimene teda veel kindlustanud omapäraselt: vallide ja kraavidega nõlvad äkiliseks teinud. Sellepärast näeb Linnamägi välja neljakandilisena, hästi kindlustatud, muistse aja hiiglasena mägede ja küngaste keskel väikse veekogu, Kirikjärve kaldal. Linnamäelt avaneb vaade ümbruse pääle: õhtas silmapiiril valendab Võrtsjärv, lõunas sinetavad Karula mägede siluetid, siis Haanja Suur-Munamägi. Lähedal olevatest kõrgustikkudest suuremad on: kirdes 1/4 versta kaugusel on Uniku Hiiemägi - kõrgem kui Linnamägi 100 x, põhjas ühe versta kaugusel on Harimägi, mille absoluutne kõrgus on 250 m. Linnamäest edela poole on Matu mägi 3/4 versta kaugusel, niisama kõrge kui Uniku Hiiemägi. Õhtu pool mäe all on heinamaa, mis pika kitsa niidukaelana tuleb põhja poolt Hiiemäe õhtapoolse külje alt ja läheb lõuna poole. Linnamäest mööda saades võtab sihi kaugusse ja ümbritseb terrasidena lõuna poole madalamaks minevat Linnamäe osa, ise lõuna kohal oruks minnes. Heinamaa on 60 aastat tagasi läbipääsemata mäda olnud. Üle selle heinamaa, loode pool on madal maakünnis, mis lõunasse ja hommikusse lagendikuna edasi läheb. Hommiku pool, kohe mäe külje all on Kirgjärv. Järve kirdepoolsest otsast samas sihis edasi läheb sügav kraav, mille kallastel põõsad kasvavad, seda nimetakse Udila oruks, järve kagupoolsest otsast läheb samasugune kraav kagu sihis, mida Endo oruks nimetakse. Vanad inimesed kinnitavad, et Linnamäelt on tulnud üks maa-alune tee Endo orgu ja teine maa-alune tee Udila orgu, mida ka Röövlioruks nimetakse. Vanaaegne maantee on läinud Linnamäest mööda 1/2 versta kaugusel, Kirikjärve tagant, Sangaste mõisast tulles otsesihis üle Hasimäe Pühajärve poole. Siin on röövlid üle tee ketid tõmmanud ja inimesi kinni pidades neid paljaks röövinud - sellest siis ka org on nime saanud. Praegu on see tee külavaheteena alles. Põhja pool on mägestik. Siin ei ole looduse poolt Linnamäe juure pääsemiseks takistusi ees, sest et Linnamäe ja Uniko Hiiemägede vahel ainult lohk on. Siin on kaitseks ehitatud vall. See vall algab punkt I-sest järve äärest ja läheb 375? sihis, 100,8 m pikkuses kuni punkt II-ni heinamaa kraavini. Punkt I-se ja järve vahel on suur lohk, mille veeru pikkus tema põhjast kuni valli harjani on 32,2 m: veeru kaldnurk on 10°, sügavus valli kõrguseni 1603 cm. Saarmann räägib, et seda lohku ennemalt pole olnud. Umbes lohu kohalt pidanud minema madalane tee põhja poolt järve Udila orgu. Umbes valli keskpaigas on 3-4 aastat tagasi ümargune pangilaiune auk olnud - 5 jalga sügav. Augu põhjas olnud must muld. Kündmisega on auk kinni läinud. Seda on Saarmann näinud. (Saarmann on Uniko talu põline peremees, 72 a. vana.) Linnamäel ülevalt on keldriuks mäe sisse viinud. Uks on rauast olnud, alati poollahti seisnud. Seestpoolt ukse on trepp alla viinud. Pärast on uksele kivi ette veeretatud ja viimati lastud teomeestel uks koguni kinni panna. 78 aastat tagasi on uks veel näha olnud. Seda on näinud Uniku talu omaniku Saarmanni ema Eva. Linnamägi ei ole mitte päält tasane, seal on palju kaevamas käidud, kes kulda ja hõbedat otsimas, kes mäe konstruktsioonist huvitatud olles. Kõiki mäepäälist katab lepapõõsastik ja harvad noored puud. Otsisin kaevu kohta, kuid midagi sellesarnast polnud. Märt Saarmann teab rääkida Linnamäe otsas olevast kaevust, et see kaev olnud ühe kaardi pääle üles tähendatud, mis on Sangaste mõisa valitsejal von Jepardil kaasas olnud. See praegu enam ei ela. Vana peremees Saarmann räägib, et aastat 60 tagasi on ta leidnud mitmed kivikirved, lubjakivist ja raudkivist, nõndasamuti ka nooleotsasi nendesama kividest, ta on nad ära kaotanud. Rahvas räägib, et Linnamägi on olnud vanaaegne eestlaste Linnamägi, Uniko mägi, Hiiemägi ja matusekoht. Saarmann on Hiiemäge kaevanud ja leidnud maa seest tuhka, kahe kihi süsi, seda tuhka pestes on järele jäänud luuosad (luutuhk). Teised nimetavad mäge Lossimäeks ja seletavad, et see on endise katoliku piiskopi asupaik. Selle lossi varandus olla Kirgjärves, peal olla tal härjaike, et mitte üles ei tõuseks. Üks venelane hakanud kord kraavi kaevama, et järve tühjaks lasta ja varandus selle põhjast välja tuua, kuid jäänud pimedaks. Lõigatud kraavi koht on praegu näha.

E 52890 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Sangaste vallas Lauküla Ansi talu põllu sees kasvab suur tamm. Mõisa poolt on vali käsk antud seda kaske/?tamme/ ilusaste hoida. Üks mees, kes selle tamme küljest suure oksa ära leikas, sai mõisatallis läbi pekstud. Rahvajutt: Karl XII on oma katki murdunud aisa maa sisse löönud ning tähendanud, et kui see ais juurduma hakkas, siis saab see maa Rootsile tagasi.

E 52898 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Märkus saadetise ees: "Kopeeritud arheoloogia kabineti kogust." /Linn Kuikatsi Juudapalus/Mägiste jaamast 4 versta, Priipalu ja Riia-Tartu postitee vahel Juudapalu metsas on kivikalme. Ennem on kiva väga palju olnud, aga nüüd on nad ehitamise jaoks laiali veetud. Praegu on kive vähe, mõnes kohas on paar-kolm tükki reas, siis on näha, et vahepealt on jälle ära veetud. Kivide läbimõõt on 1-11/2 meetrini, nad on pealt sammeldanud ja heina sisse kasvanud. Maapind on tasane, liivane, pääl kasvavad männad. Vanajuudas ehitanud kord omale linna, selleks kannud kinda sees kiva kokku. Linn oleks pea valmis olnud, kuid üks kivi kukkunud kinda seest maha, sest pöial olnud katki. Selle kivi kõrgus olnud 1 süld. Linn pidanud enne kukke valmis saama, aga sääl kirenud korraga kukk ja kõik ehitus varisenud kokku. Säält siis tekkinud kivilademik, kellest saanud ka oma nime Juudapalu.

E 52899 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kuigatsi vallas Loku talu maa pääl olevast kivikalmust lõuna sihis 450 sammu, kahe suure pärna kohal on näha vundamendi ase, mida Jaani kiriku asemeks nimetakse. Sealt on kündmisega välja tulnud: kroonlühter ja kullast kalliskividega kaunistatud vöö, hõbedast sadulajalgraud, kuld- ja hõberahasi, kuldsõrmuseid ning kõiksugu teisi kuld- ja hõbeasju. Need olnud mullased ja märjad, sellepärast viinud leidja nad aita kuivama. Mõisaomanik on aga kohe sellest leiust teada saanud, hobusega aida ukse ette sõitnud ning kõik asjad ära viinud. Mõne väikse asja on leidja saanud ära peita. Nendest on järgi praegu Kuigatsi Lipi talu omaniku Jaan Härmanni käes kaks sõrmust, mõlemad kullast sinise kividega. Mari Kaaramaa poja Augusti käes on sõrmeotsa suurune hõbemuna, millest uurikett on läbi pistetud. Kalmust põhja poole on kündmisega välja tulnud rauast kirikurist, millel kukk otsas on. See on Loku talu omaniku käes.

E 52900 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Aakres leidub mitmeid Rootsi-nimelisi mägesi ja kohtasi. Nii on Rootsi mägi, Rootsi talu, Rootsi mets jne. Aakrest Pikasilla (Virtsjärve) poole seisab tee ääres Aakre mõisa metsa sees Rootsimägi, teisel pool Kunimägi. Rahva juttude järgi olla Rootsi sõja ajal nende mägede alla rahakatlad maha maetud. Mõlemad katlad olla raudahelatega ühendatud. Raudahel minna läbi tee alt Rootsimäe juurest Kunimäeni. Rahakatlaid hoida vanasarvik ise. Aakres Soka talu maa peal olla ka üks väike mäeküngas, Kunimäe nimeline. Sealt olla karjalapsed palju püssikuulisi leidnud, mis muidugi ära on kaotatud, sest see on umbes 15 aasta eest olnud.

E 52902 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana Uderna postijaama ees kasvavat kolm vana mända nimetat. Kolme pedaja plats. Praegu hoitakse seda pühalikult korras.

E 52908/10 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rõngu loss 1500 aastat on Rõngus Totveni suguvõsa elanud. Krahv Mannteuffeli suguvõsa käes on ta 300 aastat olnud. Von Anrepi käes 40 aastat, kes ka viimane omanik oli, sest praegu on mõis riigistatud. Praegused hooned on Gotthard von Mannteuffeli isa ajal ehitatud. Ehitus on suurepäraline, väga ilus ja hää töö. Rahvas seletab järgmiselt. Ehituse juures saanud oma telliskivid otsa, sellepärast on neid Kongota mõisast orjade läbi käest kätte edasi antud 12 verstalisel vaheteel. Naised, neiud ja mehed kõik olnud välja aetud. Naistel olnud lapsehoidjad taga, poisslapsele võinud ema kaks korda rinda anda, tütarlapsele üks kord. Teolistel pidi kodust oma toit ühes olema, see seisnud koos aganaleivast, hapupiimast ja ohakapudrust (kapsaid pole sel ajal olnud). Hapupiim rukkijahudega segatud on veel 50 aastat tagasi teoorjade toit olnud. Mõisast antud nende toidule lisaks raha ehk praaga. Meestele kaks toopi, naistele poolteist toopi päevas. Niimoodi sai ehitatud laudad, aidad, viinakoda, õlleköögid, mille alt vesi on läbi juhitud olnud. Rauast osad kõigi ehituste juure on mõisa sepp Jaan Grünfeldt teinud. Tema on selle seletuse annud, sest ta on 90 aastat vana. Kuidas rahvas lossi ajalugu seletab. Rõngu ja Rannu mõisade omanikud olnud suured sõbrad ja käinud koos jahipidudel. Mõlemal olnud kodus valmis sõjavägi, mida riik tarbekorral välise vaenlase vastu tarvitanud. Rõngu loss olnud looduse poolest väga hästi kaitstud, teda ümbritsenud vesi: järv ja jõgi, praegune Rõngu mõisa jõgi ja Lüüsi järv, mis siis palju suuremad olnud. Ainult põhja poolt ühines ta kitsa riba läbi maaga. Sinna on vallimägi ette ehitatud. Rannu krahvi poeg olnud Rõngu krahvi ristipoeg. Lapetukme küla olnud enne Rõngu päralt, kuid krahv kinkinud oma ristipojale. Seda kinnitab veel see asjaolu, et Rannu piirid on üsna Rõngu lossi lähedal. Mingisuguse tüli pärast lasknud Rõngu krahv oma ristipoja ära tappa, teinud ühe tükist prae ja kutsunud Rannu krahvi oma juure lõunale. Söögi ajal küsinud: "Kas liha hää maitseb?" Saanud vastuse: "Imehää." Siis käskinud ta vaagna pääl krahvile poja pää näha tuua. Rannu krahvil läinud oma kaitseväe abil korda lossist välja pääseda. Mõne päeva pärast ilmunud ta oma sõjaväega Kaapri mäe pääle, on sinna suurtükid üles seadnud ja Rõngu lossi pommitama hakanud. Seda on ta niikaua teinud, kuni viimaks Rõngu krahv ta suurte jõudega minema kihutanud ja Rannu lossi üsna ära hävitanud. Rõngu lossi varemed seisavad veel nii, kui nad purustuse tagajärjel üles jäid. Paarkümmend sammu asub eemal uus loss kuulsa Mannteuffeli ehitus. Von Anrepp on ta 1917. aastal põlema pannud, pääle selle, kui tema oma kallima kraami linna vedanud, mida moonamehed pool aastat toimetanud. Enne Vene vägede taganemist oli kraam ära veetud ja omanikku ennast polnud ka mõisas, sest ta kartis taganemist. Kui Saksa väed sisse tulivad, ilmus ta jälle ja oli Rõngu komandant - Herbert Anrepp. Mõisa on keldreid ja õõnsusi all täis. Seda on säält koha päält näha, kust pikne valli sisse löönud. Rahvajutu järgi olla sääl palju särgimusta ja laskemoona, mida on ka kaevamise juures välja tulnud, koguni üks raud üles leitud, aga siis on edasi kaevamine ära keelatud. Sääl pidavat ka palju viina olema. Mõne aasta eest elanud keldritoas metsavaht Jaan Raudjalg. Korraga kuulnud ta põranda all niisuguse plahvatuse, et tuli laual ära kustunud. Konrad von Anrepp tähendanud: "Lõhkes vist mõni veinivaat." Kõige esimesed talud olnud Alani ja Mikkani. Rõngus, mille ümbrus suure laanega kaetud olnud - rahvas räägib, et sääl olnud röövlite elukoht ja nad käinud säält Riia-Tartu postitee pääl röövimas. 1/4 versta Rõngu kirikust, Puidaku talu ja väikekoha omanik Eichvaldi piiri pääl on lättekoht, mida "Tondiläte" kutsutakse. Sinna on röövlid inimesed sisse visanud, säält on oigamisi ja hääli kuulda olnud. Kord selgel hommikul on Iha mäelt suits otse taeva poole tõusnud, mida lossivahid on näinud. Selle suitsu järgi on sõjavägi metsa läinud ja röövlid ära hävitanud.

E 52914 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Põrguhaud Rõngu lossist verst maad Väikse Rõngu poole, tee ääres on haud, mida rahvas Põrguhauaks ja ka sõjaaegseks pelgupaigaks hüüab. Näeb välja nagu sisselangenud koobas, soost ümbritsetud. Räägitakse järgmiselt. Sõda oli maa lagedaks rüüstanud, talud ja külad tuhahunikuteks muutnud. Peavarjuta rahvas, kes hävitava raua eest põgenemisega peasenud, ehitanud endale maa alla koopad. Et ka seal julge pole võidud olla, saadetud vahid välja puude otsa, kes märkidega röövlisalkade lähenemisest teada annud. Nii näinud vahid, et vaenlased ratsahobustega Hiiemäelt tulnud (praegune surnuaia koht Rõngu kiriku lähedal), aga et soo vahel olnud, pööranud tagasi. Nimetatud peidupaik on põrguhaud, jutust on aimata, et sel ajal vistist Rõngu lossi polnud.

E 52918 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rõngu kihelk/konna/ Kirepi vald, Ansu t/alu/Selle talu põllul asub maakivist rist ja hauakivi. Need mõlemad on teadmata põhjusel oma päriskoha päält tõise koha pääle paigutatud ja asuvad praegu tee ääres, mis õuest karjamaale viib. 400-500 sammu talust eemal. Risti juurest talu poole minnes kasvab paremat kätt teest eemal 110 sammu vana mänd, mida "rootsiaegseks" hüütakse. Selle männa juures on kruusaauk, kust surnuluid välja tuleb. Selle kruusaaugu kohal, mäe all on soo, mida Kalmesooks hüütakse. Soo on Matsi talu krundi sees, umbes kahe vakamaa suurune.

E 52919 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Salu talu nurmes Võrtsjärve kaldal kasvab suur mänd, mida rahvas "rootsiaegseks" nimetab.

E 52916a < Väike-Maarja khk. - A. Liiv (1916) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
V.a. her. M. J. Eisen! Kiri käes! Tahan Teile mõne küsimuse pääle vastata, nimelt mis tean: Puudest, mis ühest kohast teise oleks rännanud, pole kuulnud. Küll olla hääd vaimud ja metsajumalad häid inimesi tagakiusajate eest imelikult peastnud, neid puudeks moondades. Inimene olnud seni puu, kuni kiusaja ja hingevõtja temast mööda tormanud. Kuid pääle hädaohtu muutnud hädast aitajad puu jällegi inimeseks. Mis ma kasepuust olen kuulnud, sest kirjutasin "Lastelehes" 1914 a. jutukeses "Miks on kase tüved valged." Jutukesel on vanarahva mõte aluseks.

E 52916/17 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kivivarre Linnamägi Rõngu kihelkonnas, Aakre vallas, umbes kolm versta Puka raudteejaamast ehk üks verst Riia-Tartu maantee äärest seisab kesk soosid ja põldusid muistne Linnamägi, rahvas kutsub teda Kivivarre Linnamäeks. Linnamäe all seisab Kivivare nimeline talu. Mägi on kaunis suur ja kõrge, pikergust vormi. Mäeküljed on järsud, kuna mäepealne tasane on nagu laud. Mäe peal kasvavad männid ja kased, kuna mäe all siis lepavõsa on, teisel pool aga talu ja põllud. Mäe all viriseb oja, mis Verioja nime kannab. Mäe jalal on mõned suured pooleniste maa sees olevad kivid. Linnamäega lõunapoolsest servast ühendatud, seisab üks madalam mägi, mis Vargamäeks kutsutakse. Umbes pool versta Kivivarre Linnamäest lõuna-lääne poole seisab Tangi talu maa peal kesk sood pähklipuumetsa sees kõrge ümargune mägi, millel õiget nime ei ole, vaid Kuusemäeks hüütakse, sest et mäeharjal suur kuusk seisab. Kuusemäe all Linnamäe pool küljes on sügav kraav, mille põhjas küll vett palju ei ole, vaid mädasoo, heinaga ära kasvanud. Kraav on muistsete vallikraavide sarnane. Kraavi kaldalt läheb kõrgem maariba nagu tee läbi soo Linnamäele. Rahvajutt räägib, et siin venelased ja rootslased olla sõdinud. Lahingu ajal on venelased, kes Kivivarre Linnamäel olnud, püssirohusuitsu sees selle tee ilma rootslaste tähele panemata teinud ja nii rootslaste kallale tunginud. Kivivarre Linnamäest hommiku poole seisab Mooritse talu maa pääl Kabelimäe nimeline mägi, kus ennemalt surnuluid leitud.

E 52920 (1) < Tallinn - Aleksander Ploompuu (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Oodutaja (lind) Nimi ilmub õudselt C. R. Linnutaja lauludes. Laulu on kuulda lumemineku ajal: "Oot, oot, oot!":,: kõlaliselt kohutavalt suurtes inimesteta laantes ja metsades. Inimeste lähikonnas oodutamine tähendab tingimata õnnetust. 1888. aasta kevadel hakkas oodutaja juba veebruari kuul Koitjärve metsavahi toa taga jõe kaldal ja lähedal metsas laulma ja laulis mitu nädalit öösiti ja päevalgi ägedasti. Suurevee ajal uppusid kaks inimest sinna kohta jõkke. Külarahvas kõnelesivad, et kümmekond aastat varemalt ühe teise kevadise õnnetuse puhul oodutaja niisama ägedasti laulnud. Hiljemalt ei ole ma kunagi nii ägedat oodutaja laulu kuulnud, küll aga ükskord oodutas hõikamisi iga kevadel öösiti kaugemal metsades.

E 52921/2 < Torma khk. - Harri Moora (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pelgupaik Rahvas nimetab Kukelinnaks. Torma (Avinurme) khk., Maetsma küla all Suures soos. Asukoht. Maetsma küla all kroonu metsapiirkonnas oleva Suursoo (kaardil Maetsma soo) edela osas. Avinurme mõisast umbes 2,6 versta sihis 95° (umbes, sest et ümberkaudsete suurte metsade tõttu on sihti peaaegu võimata määrata). Kirjeldus: Mainit rabas, mis selgesti näib olevat kinnikasvand järv, mil veelgi mitmed laukad lahti, on madal (vaevalt 0,5 kõrge) liivasaar, loode-kagu sihis pikergune, umbes 30 m pikk, umbes 23 m loodeotsast ja umbes 16,5 m kaguotsast lai, kuju on raske määrata, sest soo sammal on kasvand üle äärte kaunis kaugele saarele. Saarel kasvavad üksikud männad umbes 12 cm jämedad (kuna sool kasvavad ainult piitsavarre jämedused) - saare äärtel on puid kuivand, nähtavasti on soo üle saare äärte kasvades need surmand, seda tõendavad ka ümberkaudsed elanikud, kelle mälestuses saar olnud suurem ja kõrgem. Saarele ei pääse praegusel ajal suvel loomad ja isegi inimene suurema vee ajal. Saarel on viimasel ajal kaevand augud salaja viinategija, kes siia kui varjatud paika on tulnud. Rahvas jutustab - nagu seda Vadi küla Andressa talu peremees Jaan Jõgi (50 a. vana) omilt vanemailt kuulnud ja nagu seda ka sama küla Pihlaka talus jutusteti, et Kukelinn olnud vanasti rahva pelgupaigaks sõja ajal, kuhu mindud kõige loomade ja varaga. Kord sõja ajal saand kõik inimesed otsa, üks kukk ainult jäi saarele. Selle laulmist kuuldud sääl ja antud saarele nimi Kukelinn. Üksikasjalisemalt midagi ei teatud. Sedagi juttu teadsid vähesed, kuna suurem osa saarel tähtsust ei arvand olevat, kuid nimi Kukelinn näis ümbruses üldiselt tuttav olevat.

E 52922 < Torma khk. - Harri Moora (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Maa-alune käik Torma köster Kõmmusaar jutustab, et umbes 23 aastat tagasi end. Torma õpetaja Landesen jutustand temale, et ta (õpetaja) leidnud kiriku arhiivist teate, et õpetaja aiast kahe teatud papli vahelt käivat maa-alune käik teatud sihis mingisuguse aarde juure, mis õpetaja arvates asuvat praeguse altari kohal. Aare maetud sinna vist kunagi sõja ajal. Rahvas jutustavat ka, et kiriku pikendamisel ja praeguse altari osa ehitamisel ehitajad tähele pannud, et maa mainit kohast kõmiseb, nagu oleks selle all õõnsus. Õpetaja Landeseni poeg hakkand arhiivist leitud juhatuse järgi paplite vahelt kaevama ja leidnud säält mingisuguse müüri, millest suure võtme kätte saand, mis õpetaja äraminekuga olevat kadund. Edesi pole õpetaja luband pojal kaevata, sest kartnud, et sellest laiemalt võidakse kuulda saada, kaevama tulla ja kirikuhoonele kaevamisega viga teha. Tähendut teadet on püütud arhiivist üles otsida, kuid pole leitud. Muude hulgas otsind seda ka Palamuse õpetaja Vestrén-Doll, kuid asjata. Olevat ka võimalik, et see on hävind õpetaja maja ümberehitamisel, kus arhiiv hiirte ja vee läbi palju kannatand. Ülestähendet köstri jutustuse põhjal.

E 52923 < Torma khk. - Harri Moora (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kalm ja hiiease Matused ajaloolisel ajal. Rahvas nimetab Kabelimäeks. Torma khk. Asupaik: Tuulavere külast Madi kohast mööda suurele teele, Torma postijaama juure viiva tee ääres, Tuulavere küla põhjapoolsest otsast umbes ? versta kirde pool - umbes kohal, kus seisnud triangulatsioonitorn. Teated: Peebu Juhani peremehelt: mainitud paigast on mitmel korral välja tulnud surnuluid. Koht om kruusaseljal, suuremaid ja väiksemaid kive on mitmel pool seljakul. Luud on välja tulnud niihästi kündmisel kui ka kaevamisel, kruusa võtmisel ja ka naabri Miku talu alalt. Luud on põletamata. On leitud ka mõned asjad: üks hõberaha, üks (vist) pronks mõõgapide, need kõik aga kaduma läind, üks spiraal pronkstraadist. Olevat ära antud E.R.Muuseumi. - Peremehe ema (surnud) seletand, et tema kuulnud omal ajal omalt koolmeistrilt, et mainit paik mäel olnud vanasti pühaks paigaks ja hiieks. Mäel kasvand 3 pärna, mille all olnud kiviohvrilaud, millele pandud antavad ohvrid. Viimaseks "preestriks" olnud keegi Palvik'u nimeline mees. Kelgi olnud veel mitte kaua tagasi tool ühest pärnast, mis hiiekohal kasvand.

E 52925 < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kalme Kohalik kabelimägi. Maarja-Magdaleena. Selgise. Asukoht: Selgise metsavahi ligidal Vara poole tulles paremat kätt tee ääres. Metsavaht Jänes. Kirjeldus: Kalme on ovaalitaoline liivaküngas. Pikkus 340° sihis 17 m, laius 6 m. Langud: põhja poolt 13°, lõuna poolt 19°, idast 33° ja läänest 27°. Künkal kasvavad umbes 80-aastased männid ja kadakapõõsad. Enne oli sinna juute maetud ja habemed välja jäetud, millest pärast kadakad kasvanud. Mujal ümbruses kadakaid ei ole. Kaevamised ja leiud: Umbes 20-30 a. eest käinud seda kalmet kolm meest kaevamas (kolm auku on veel praegu näha). Surnud olnud maetud männapuust künadesse. Leitud mingisugune vene kaelarist. Pärastpoole leidnud keegi sealt ühe mõõga. Kuhu asjad jäänud, ei teata. Surnud olnud maetud umbes 0,6-1,2 m sügavusel.

E 52926 < Maarja-Magdaleena khk., Kudina mõis - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Hõbeväravatega järv Kudina mõisa Tuuleveski mäe all olla järv, millel hõbe- (teisend: raudväravad) väravad ees olla. Kui need lahti teha, siis uputaks järv terve Kudina mõisa ära. Korra tahtnud üks juut neid ära osta (teisend: ära varastada), aga Kudina mõisa omanik ei ole lubanud.

E 52927 < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrikivi. Maarja-Magdaleena, Kudina v., Vaidavere küla, Paavli talu. Asukoht: Ohvrikivi asub Paavli (rahvasuus ka Kruusa) talu maa peal. Kaugus elumajast W sihis 30 m. Ümberringi küntav põld. Pealmine osa on põllu ääres kiviaia sees. Leiud: 8 aasta eest tulnud umbes 6-7 m. elumajast ida poole 60 cm sügavusest kuue raudkivi vahelt tulease nähtavale. Kivid olnud parajad mehe tõstekivid. Talu peremees Ludvig Simeon arvab, et seal õletuhka on olnud, millega oleks puid süüdatud. Umbes 0,5 km kaugusel ohvrikivist, soos asub Kärsa allik haiseva veega. Kui selle veega haigeid silmi pestud, siis olnud nad teisel hommikul terved.

E 52928 < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003
Sandi kabel Maarja Magdaleena, Kudina vald, Kõrgemäe. Kõrgemäe asub Maarja-Magdaleena kirikust Pataste poole mineva maantee ääres paremal pool tee kõrvas, kirikust umbes 1 km kaugusel. Leitud siit midagi ei ole. Sandi kabeli kohta on ainult mitmesugused arvamised olemas. 1) Keset kinku kasvanud enne suur mänd, mille känd praegu alles on (diam. 1,1 m, ümbermõõt 3,25 m), selle all istunud pühapäeviti sandid. 2) Männa all olnud ohverdamise koht. 3) Siin olnud enne kalme, kuhu ainult sante maetud. 4) Siin olnud ennem kõrts. 5) Kohta on hakatud juhusliselt sandi kabeliks hüüdma.

E 52929 < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ebamäärased teated Maarja-Magdaleena. Vara Alajõe mõisa ligidal on umbes 40-45 m kaugusel jõest rabakivi rahnudest koobas. Rahvas räägib, et seal Rootsi ajal loss olnud (teiste järele 300 a. eest). Küngas on umbes 0,5 m ümberkaudsest põllupinnast kõrgem, 1 m sügavune. Künkal koopa kõrval kasvab kask.

E 52931/2 < Torma khk. - Harri Moora (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Linnamägi Rahvas nimetab Ummumäeks. Torma khk., Raja küla all Laius-Tähkvere kroonumetsas. Asupaik: Raja külast Aoselja küla poole mineva metsatee loodepoolses ääres metsalodus umbes 1,2 versta paigast, kus metsatee Raja külas Laiekõnnust Rajale tulevast teest ära pöörab edelasse, Tulimurrust arvates SE-is 0,9 versta. Teated: rahvalt, et mägi olnud linnamäeks, rahvas ei tea, vaid arvab selle olnud mingisuguseks pühaks paigaks, kuna mitmed arvavad selle ainult mingisuguse tähtsa paiga olnud. Pääasi, mille poolest mägi laialt ümbruses tuttav, on jutt, et selles mingisugune suur kuldvarandus peitub, mida siis ka väga mitmed on käind kaevamas, nõnda et magi auke täis on. Rahvas on mälestus - elavad seda ise ei ole enam näind - , et mägi olnud terve ja näind välja umbes kui kummuli pandud pada, ülemine osa olnud ümarik ja valge nagu lubjatud. Rahvas kartnud mäge, inimesed pole julend ööse mäele minna, räägitud, et sääl jookseb ümber mingisugune ilma nahata, verine hobune. Siis kaevatud mäes, ei tea kes, arvatakse, keegi õpetaja lasknud kaevata, hiljem lasknud mäes kaevata ülalt keskelt alla Avinurme mõisa veski mölder. Selle järgi hakatud mäge, mis enne täiesti puutumata, väga tihti kaevama ja kulda otsima. Hiljem luband kroonu, et rahval kruusa lähedalt saada ei ole, hakata kruusa mäest võtma, praegu ongi juba pool mäge ära veetud. Et kruusa läheduses ei ole - alles Aoselja külas on - , on rahvas arvamine, et mägi on siia veetud, mida juba mäletatakse isaisadest saadik räägitud. Edesi räägitakse, et veel mitte kaua aja eest olnud tunda pakktee jälgi, mis läbi metsa käind Aoselja küla poolt Ummumäele. Mäes on umbes 40 m kirde poole mööda Raja külast tulevat teed, teest vähe ida poole auk, mida rahvas nimetab Suteauguks, teised jälle Süteauguks, milles ka varandus peituvat. Augus olevat, nagu kord kaevamisel selgund, paeplaat põhjaks, mida siin looduses ette ei tulevat. Mõned arvavad augu küll lihtsaks söepõletamise auguks ja nimetavad siis ka selle järgi Süteauk. Kirjeldus: Mäest on järele ainult põhi ja lõunapoolses osas vallitaoline külg, mis seestpoolt on ära kaevatud, väljastpooltki on palju auke kullaotsijate poolt sisse kaevatud, muu osa mäge on teedele kruusaks ära veetud. Kõige enam on ära veetud mäe kirdeosa otse vastu Rajaküla teed, kõrgus on siin ainult 2 m, kalle umbes 12°, mäe sisemine osa on osalt veel enam ära veetud poolkuusarnase vallina alles olev edela osa on umbes 71/2 m väljast kõrge, kalle umbes 25-30°. Nõlvad on ümberringi ära kaevatud ja rikutud kullaotsijate poolt. Nii et auk augu kõrval on, ega saa nende kallet täpipäälsemalt määrata. Praegune mäe läbimõõt (ülemiste servade vahe) on hommiku sihis umbes 36 m jala juurest umbes 52 m, teisipidi on läbimõõdud umbes 31 ja (jala juurest) 46 m. Kõige tähelepandavam asjaolu on mäe juures see, et arvata kümne aasta eest mäest kirde pool küljest on leitud kaev, mille ülemine osa küll on ära mädanend ja seetõttu kogu kaev kruusa täis oli langenud, kuid alumine osa on praegugi alles ja ulatab kaevajate jutu järgi, kes kaevust varandust otsind, põhjaveeni. Kaevul on sees rakked, vist kuusepuust, mille pikkus on, nurkade kaelad ühes arvatud 235 cm pikuti rakkeil ja 175 cm risti rakkeil, nõnda et kaev on suur seest 205x145 cm. Rakked on täiesti ümmargused ja umbes 12 kunni 14 cm tugev. Nurgad on nähtavasti kirvega raiutud ja on nn. "koerakaela" viisil ühendet. Mäe ümbrus on madal, lodumets iseäranis on kirde pool mäge päris soo ja säält jookseb läbi väike oja, mis nüüd küll suvel ära kuivab. Seda oja nimetab rahvas Roosnaojaks, aga nagu mõned külaelanikud teatasid, tuntakse selle nime all oja ainult Ummumäe juures, kaugemal ojal nime ei olevat.

E 52933 < Torma khk. - Harri Moora (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas Laiuse khk, Paduvere küla, Pere-Jüri talu. Asupaik: Pere-Jüri talust, mis teine Kõola poolt Paduvere tulles (tuuleveskiga) umbes 440 m kagu poole (137?) rabasel heinamaal. Peremees Jüri Soo. Kirjeldus: Allikas on ümargune auk (umbes kaks meetrit läbi mõõta), mil olnud vähe kõrgemad kaldad, sest vesi näib lubjakas olevat ja lubi kogub kaldaile; nüüd on kaldad kari maha talland. Üldse ei jookse allikas nüüd enam muul kui suure vee ajal, muidu on ainult mäda loik. Paduvere küla peremees Joh. Ermani teatel viidud sellel vanasti hõberaha ohvriks. Ka viidud selle vett haiguste arstimiseks, missuguste vastu nimelt, ei tea.

E 52936 (4) < Torma khk. - Harri Moora (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrikivi. Laiuse khk., Paduvere küla, Alttoa talu. Asupaik: Alttoa talu heinamaal, mis Kõola poolt Paduvere tulla I talu, talust umbes 300 m lääne pool heinamaa servas, põllu servast umbes 5 m. Kirjeldus: Kivi on pikk 1,75 m, lai 1,30 m ja kõrge 75 cm. Tavaline maakivi ilma aukudeta ja muude märkideta, et see olnud ohvrikiviks, rahvas nähtavasti kindlasti ei tea. Kõneldakse, et säält leit ohverdet lihaluid, arvatakse mäletetavat, et rahvas siin ohverdamas käind. Ei tea siiski, kas mitte jutt ohvrikivist mõnd kirjanduslikku teed pole tekkind. Teine kivi, millest kõneleb Jung Mss 67 on hävitet. Kivi asupaik on tähendet Alttoa talu kalmete asemete kaardile.

E 52936 (4) < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pataste mõisa Lubjaaugu mäe sees olla kulda varjul.

E 52936 (5) < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kukemäel olla varandust. Enne olnud seal loss. Mäe sees leiduda telliskivikilde.

E 52937 < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pikkjärve kivivare Palamuse khk., Kaarepere vald, Pikkjärve mõis. Pikkjärve kõrtsist Visusi mõisa poole viiva tee ääres kagu pool maanteed ja kirde pool raudteed Pikkjärve mõisa põllus on kivivare, mille kõrgus keskelt on umbes 1-1,25 meetrit. Karl Ottoson, kingsepp Põderi maja ehitaja, avaldas arvamist, et kas kivivare või lohk olevat endine veskiase, kuid kumb just, seda ta ei teadnud. Mõtus 75 a. vana teadis kindlasti, et veski asunud kõrtsi vastas. Mäge, kus kivivare ja lohk asuvad, nimetati mitmel korral Veskimäeks. Mõtus Prossa mõisas ja Pikkjärve kõrtsi perenaine Anna Kaasik 65 a. vana. Veskimäe nime peale vaatamata, pidi kohaga mingisugune saladuslikkus ühenduses olema, sest Anna Kaasik jutustas: Tema tulnud kord septembrikuus õhtul Veskimäest mööda koju poole. Äkitselt silmanud ta suure paju otsas tuld. Tema ei olevat kartlik, tahtnud järel vaadata, mis see oli, läinud teisele poole puud, käinud ümber puu, et ehk kuu paistis, kuid ei olevat kuud olnud. Siis hakkanud koju minema, küll ta käinud ja käinud, aga kodu ei ole leidnud. Viimaks jõudnud kella kümne ajaks koju. Kõrtsi juurest on Veskimäele 3-5 minuti tee.

E 52939 < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kalevipoja kivi Palamuse khk., Kaarepere mõis. Kaarepere mõisa maa peal, Prossa järve lääne pool otsas on suur kivi, millest Kaarel Ingel, 73 aastat vana, Kaarepere mõisas teadis, et see olevat Kalevipoja visatud. Kalevipoeg tahtnud kivi Peipsi järve visata, kuid pool kukkunud Prossa järve ääre maha. Kivi on 160 m kiriku teest, Kaarepere mõisa mäe kõrgem koht on 176°. Pärtliste talu 356°, Kubu puulõikajate majad 330°, Prossa karjamõis 30°. Kivi on 3,14 m kõrge, 9 m pikk ja 7,29 m lai keskkohalt. Jungi teadete järele olevat kivil inimese pealuu sarnane kuju, millel iseäralised märgid peal. Kivi kuju võiks ju pealuu sarnaseks pidada, kuid märkide kohta ei tea ütelda, kas on nad looduse mõjul tekkinud või kunstilised sünnitud, sest neil ei ole joonistuses märgitud korrapärasust.

E 52941/1a < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ehavere Kalevipoja säng. I Palamuse khk., Luua vald, Ehavere. Luua vallas Ehavere veski lähedal Amme jõe kallast mööda läheb mägi idast lääne poole, mis näib puhtast liivast olema. Selle mäe põhjapoolsel serval Nava nõmme ja Ehavere veski vahel NE poolt SW poole on mäesopp, mida kutsutakse Ehavere Kalevipoja sängiks. Kalevipoja säng on metsa sees, mis oli ennem Luua mõisa päralt, kuid nüüd on vabariigi omandus. Luua mõis on vaadates NE poolt otsalt 330°. Amme jõgi voolab põhja poolt mäge temale paralleelselt umbes 100 m kaugusel Kalevipoja sängist. Jõesäng on ennem olnud õige mäejala juures, kuid hiljem vist kinni aetud ning heinamaaks tehtud ja uus säng kaugemale kaevatud. Jõe poolt on Kalevipoja säng õige kaitstud: S kohalt on kõrgus 15,5 m, T kohalt 13-25 m, kalle on üleüldiselt 30°-40°, mispärast on siis ka seletav, et siinpool ääres nn. vall puudub, kuna SW pool ots, mis on mäe selja pool, on kõrgemaks tehtud. Vall on seest 22 m, pealt 44 m pikk, algab F läheduses. Mäest lahutab Kalevipoja sängi 127 m pikkune kraav, mis algab U ja lõpeb N läheduses. Tee, mis Nava mõisa poolt tuleb ja Ehavere veski poole läheb, on sängist 17 m, kive ümbruses ei ole näha. Mets, mis väljavaate ainult Luua mõisa poole vabaks jätab, seisab koos õige mitmekesistest puudest, ei puudu isegi tamm. Valli seespool ääre ligidal kasvab üksik suur mänd. Sissekäik on valli alguse lähedalt. Kalevipoja sängi nime kõrval nimetavad üksikud teda ka linnamäeks. Kalevipoeg olevat seal mäe peal maganud.

E 52942/2a < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrikivi Palamuse khk., Süvalepa küla Süvalepa külas Märtina (rahva nimetuse järele Toomari) talu peremees Eduard Rükkel näitas meile oma põllu sees suure kivi, mille pikkus on 2,56 m, laius 1,7 m, kõrgus umbes 1-1,25 m. Kivi on talust umbes 100-120 m, teest Künnapuult tulles 30 m paremal pool, tallu mineva tee juurest 50° all. Kivi juurest on Laari (Lauri) talu 90°, Toomari talu 100°, Künnapuu talu 230°. Kivi on ju tubliste lõhutud, kuid leidsin veel tema peal S ja Se poolt äärest 13 korrapäralist ümargust auku, kuhu umbes 6-7 cm läbilõikega pall sisse mahuks. Samal äärel oli ka olnud sisse raiutud kaaretaoline märk. Kivi on NW poolt vähe madalam. Pealt vaadates on tal kõrval oleva joonistuse kuju. Heinrich Martinsoni (Jaagurahva-Peetri Tooma peremehe) teate järele olevat see ohvrikivi. Umbes 150 m kivi juurest SW poole on Künnapuu talu sauna juures allikas, praegu õige vähese veega ja vähe eemal oja Piirioit. Martinson arvas need ohvrikiviga ühenduses olema. Teine samasugune kivi olnud Kuusiku talu maas, kuid lõhutud ära. M. teatel leitud seal külas (kus just, seda ta ei mäletanud) tulekivi kilde, üks lai ornamentidega pronkssõrmus ja vaskraha. Kindlamaid teateid ma selle üle ei saanud.

E 52944 < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Tervise allikas Palamuse khk., Sääsküla Sääsküla mää all olevat üliõpil/ase/ H. Moora teatel allikas, millest rahvas arvab, et tema veel on terveks tegev omadus. Vanasti pestud selle allika veega haigeid silmi ja siis saanud need terveks. Rahva seas olevat üleüldse arvamine, et allikatel, mis ida poole jooksevad, terveks tegev omadus on.

E 52945/5a < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kassinurme Kalevipoja säng Palamuse khk., Kaarepere vald, Kassinurme küla. Kassinurme Kalevipoja säng on Palamuse kihelkonna loodepoolses osas, Patjala ja Kassinurme külade vahel, Kassinurme mägedes Saarema talu krundis, talust ida pool umbes 0,5 km. Kassinurme mägede läänepoolsel äärel S ja N pool otsas on vallid. Ümber sängi on nagu oleks seal ka kraav olnud. Niihästi põhja kui lõuna pool otstes on pealt ümargused mäed. Kalevipoja sängil W külg järsum, kuna E külg vähe rohkem libamisi läheb. Siit läheb kitsas seljandik 47 m pikkuselt mägedesse. Kassinurme mägedes on mitu trehtrisarnast auku, milledes on vesi sees. Üks niisugune on sängi N pool otsa lähedal, selle augu ringimõõt on 58 m. Teine auk on seal ligidal, selle ringimõõt on 85,44 m. Kalevipoja sängist allpool mägede nõlvadel on põllud. Saarema talu omanik Juhan Peik rääkis, et põllud olnud ennem kõrgemal mägedel, siis tulnud kündes süsi ja üks käsikivi pool maa seest välja. Rahvajutu järele maganud Kalevipoeg siin. Üks trehtrisarnastest aukudest olevat tema silmapesukauss. Teiste jutustuse järele olevat need augud Kassinurme mägedes Kalevipoja hobuse kabjajäljed. Sängil kasvavad külgedel põõsad ja peal kuused. Kalevipoja sängile on Kaarepere Tuletõrjujate Selts aia ümber ehitanud ja rahva-aiaks muutnud, kus rahvas suvepidusid teeb.

E 52946/6a < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ahja vallas Ropka metsas läbi Juhkami talu maal olevatest kääbastest põhja poole Läänste parvest (ka Läänste linnamäest) 3 versta kaugusel Ahja jõe kaldast 200 meetrit eemal metsa serval on Utsko nina. Rahvajutt kõneleb: Siin eland Eesti vanem Utsko omas linnas. Ta langenud vaenlaste vastu, toodud aga kodulinna, kuhu ka maetud ühes hulga varandusega. Tema linna raudväravad olla praegu veel Ahja jões. Veel olla linna kohta kastiga kuld maetud, mida mitmed otsimas on käind. Luude leiust teatakse rääkida, muust aga mitte. Koht asub täieste soo keskel, mis nüüd metsa kannab. Lääne pool veel Ahja jõgi. Otse üle jõe Viira metsas on (Teriketsi küla järel) ohverdamise koht. See kombinatsioon on õige palju arvamisi loov. Kindluse või linna jälgena võiks ainult veel märgatavat valli moodi moodustust pidada. See läheb sihis N 50°, S poolne ots on selgem, N 35 meetrit lai. Sellest lõpust hommiku poole on 3-4 meetri laiune lohk, mis nähtavasti vana kaevu, tiigi (igatahes veekogu) ase on. Sellest otsast siht üle jõe Kuksaare talule 330° ja Mootse talule 235° (lähemaid ehitusi ei ole). Valli reljeefne osa on umbes 600 m pikk. Kahel pool otsas on kõrged männatukad, keskel võsastik. Laius kohati 35 m, keskelt 19 m. Kõrgus 2-3 m otste poolt. Keskkohalt 11/2-2 m, kallak otstest 20°, keskelt 5°. Vall pealt näha näib ainult liivast või mullast olevat. Igatahes pinna profiili ei läind korda näha, sellepärast õiget koosseisu ei tea. Valli asend on kaarekujuline.

E 52948 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ahja vallas Võnnu kihelkonnas Läänste parve lähedal Ahja jõe paremal kaldal Ropka metsas on kalmud. Kohta umbes vakamaa suuruselt kutsub rahvas "kääbaste pealne". Koht asub nõlvakul, mille lõuna pool nüüd juba kuivanud soo. Üle selle soo nõlvakule olla palkidest tee tulnud, kõneleb rahvas. Soos olla härja kuldike. Kääbaste pealset on palju salaja kaevatud. Uudishimulised saada aga vaimudelt kohe karistud. Kohta kardetakse, iseäranis veel vanemal ajal. Pimedas ei lähe praegugi arg sealt mööda. Põhjuseks vaimude nägemine. Kohal seisnud kõrge torn, see kukkunud ümber ja sellest on seal niipalju kiva - seletab rahvasuu.

E 52951 < Võnnu khk., Ahja vald - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu khk., Ahja vald Piiri talu maal on kääbas Ahja jõe kaldal. Siht kääpele Pastali toast 230°. Kääbas on 40 m ümbermõetes, 13 m läbimõetes, kallak 5°-10°. Kõrgus 1 meeter. Asub pikki jõge mineval nõlvakul. Kääbas on liivast. Rahvas kõneleb kääpast: kahele vennale näidatud unes, et kääpas rahakast peitud. Leidnudki mehed kasti, kuid ei jäksa liigutada. Nüüd nõudnud hääl, andku üks meestest oma laps temale. Kui aga soovi pole täidetud, muutunud kast kiviks ja mehed jäänud pimedaks.

E 52952/2a < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu khk., Ahja vald Ahja jõe kaldal Valgesoo küla karjamaal nn. Pikaniidu käärus olla vana ohverdamise koht. Koht on lääne poole kerkival jõenõlvakul. Sihis 140°-320° 62 sammu pikk, 35 sammu lai. Koha keskel paistab maast grupp moräänkivirahnusi. Leidustest ei teata. Koht ikke lage olnud, kadaka põesaline. Üle jõe teinepoolt Põlva kihelkonda, sest olla leitud 20 aasta eest vaskvöö, prees ja vaskraha. Üldse annab sellel kohal Ahja jõgi oma tujukate käärudega loodusliselt väga ilusa koha. Järskused mäenõlvakud vahelduvad orgudega, saavutud kevadvetest. Valgesoo küla uhkuseks on ta Taevaskoda. Taevaskoja nimeline koht on väga järsk 18-20 meetri kõrgune devoni punase liivakivi kallas. Samas läheduses on teine samalaadiline koht Väike Taevaskoda. Kallas on poolkumer, millelt hääl vastu kajab, sellest vist küll koja nimi. Kaldas on koopaid, millest allikad jõkke nirisevad. Koha vaatamise väärtust täiendavad hulk legenda. Ühest, nimelt Vanakivi koopast, minna tee Kiievi, teise teisendi järel Riiga. Korra lasknud karjapoisid oina köiega auku, välja tõmmates olnud ainult sarved köie otsas. Ühes teises koopas olla tüdrukut õmblemas nähtud. Mehed läinud kord koopa, näinud seal väikest järve, mille keskel ohvrikivi ohvriga seisnud. Mehed põgenenud ja pärast vajunud see koopasuu kinni. Ka põrgu viia teed koopast, sisse võib küll vaadata, aga kaugemale minnes juhtuda õnnetus: kas tabada kurdiks, pimedaks või koguni hullumeelseks jäämine. Ka olla kord kirik mäkke vajunud. Mõnelt poolt peetakse kõrget kallast ohvrikohaks. Taevaskoja juures jões on kaunis suur ümargune kivi, see olla ohvrikivi ja ülevalt kaldalt jõkke langenud. Nüüd istuda näkineiu õhtuti kivil ja silida kuldkammiga juust. Kalju vahelt immitsevaist lätteist on silma-arstimiseks vett toodud. Valgesoo küla Taevaskoja nimelise koha kohta olla ajaloolisi andmeid G. Kelchil - Liefländische Historia's. Taevaskoda on Põlva kihelkonna päralt.

E 52954 < Võnnu khk., Võnnu-Kastre v., Hammaste k. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonna Võnnu-Kastre vallas Hamaste külas olla rahva näitamise järgi vana ohvriase. Vanema põlve mälestises on seal veel kaks suurt pärna kasvanud. Nüüd on veel ühest suur känd tunnistusena järele jäänud. Nimetud ohvrikoht asub nõlvakul. On leitud palju sõjariistu, ka surnuluid. Leiukohtadel asuvad praegu Jakobi talu hooned. Koht on täieste üles küntud, seega lõhutud. Kiva ega mingisugusi muid jäänusi järele ei ole.

E 52955 < Võnnu khk. - Alice Karu (?). Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonnas Võnnu vallas Võnnu külas, kirikust versta kaugusel on vanatüübilisem ohvrikoht. Tähelepanu kohale juhib juba hiigla pärn, mis ainuke hulgast hiiepuist seisma jäänud. Pärna iga ulatab ohvrikoha aktiivsuse ajani. Rahva mälestused elustavad vanu jäänuseid nii. Mäel asunud tähtsam ohvrikoht terves kihelkonnas (pea altar). 3 altaril, s.o. suuremal kividel, mis üksteisest eraldi seisid, toodi ohvreid. Ümberringi sõõris oli palju vähemaid kive, neid tõivad ohverdajad omale istumiseks. Lähedal olevas tiigis pesti püha veega ohvri liha enne põletamist puhtaks. Pasun peaaltarilt andis ümbruses olevate altaritele, näiteks Hamaste külas, märku ohverdamise algusest. Mälestusena endisest ohvrisuitsust on kaks talu - Mäesuitsu ja Allasuitsu. Koht on ümbruskonnast palju kõrgem, väga avara silmaringiga. Nõlvak kaldub õige järsult lõunasse. Praegu nimetakse kohta Ääre mäeks. Koht on maanteed mööda pikiti 70 sammu (1 samm - 73 cm), laius 35 sammu. Kohal võib eraldada kaks suuremat kiviladet ja üks väiksem, kõik ümargused. Maanteelt ristloodis kohale vaadates on pahemat kätt kivide sõõr 86 sammu ümbermõetes ja paremat kätt pikergune suurem 130 sammu ümbermõet. Vahe mõlemi vahel 5 sammu. Kohalt on leitud luid, süsa ja ehteasju: preesa, käevõrusi, alt tasased, pealt ornamentidega. Asjad on 25 aasta eest muuseumi saadetud (Rosentali korjatud). Mäesuitsu talu aida nurgast on samati luid ja tuhka leitud, arvata on see kõik üks ala. Kivisõõride lähedal on vana tiigi ase. Teine tiik rohkem ala hoidunud pajupuhmaga keskel on Mäesuitsu talu õues ja nõlvaku veerul veel kolmas tiigi ase. Suurtest altarikividest ei ole järel ühtegi, ka vähemaid kive on hulgana ära veetud. Jungile saadetud kirjades jutustab J. Mootse, ta ise olla poisikesena kolm asja sealt leidnud: 1) vasest viiekopka suurune lõvipea, 2) hobuse moodi looma kuju, millel ühest jalast rõngasauk läbi, 3) valgest vasest nööp, mille peal kaelkirjaku moodi loom palmipuude all jooksmas old kujutet. Veel on ohvrihiie kohta teisend J. Rootslase poolt (1898. a.): Mäel ohverdud sõjavange tänuks Ukule, Pikkerile ja põllujumalale. Ka rahva vanemaid maetud sinna ja nende haudadele kantud kiva. Kui raudrüütlid maale tungisid - kogund rahvas kulda ja hõbedat kokku terve laevatäie. Varandus lootsikuga maetud mõni samm vanast pärnast hommiku poole, kus ta veel praegugi peitus olla. Vanast pärnast siht Võnnu kirikule on W 225? ja köstri majale O 115?.

E 52956/6a < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonna Ahja vallas Läänste külas Kiltre talu maal on mägi, mida rahvas Linnamäeks nimetab. Mäe kunstiline saavutus on kindel, sest asub madalal jõelammel, kus nii reljeefne kõrgustik ebaharilik. Mäge on mõned ka Kalevipoja sängiks nimetand ta sellekohase kuju tõttu. Nimelt seisab ta madalamast lamedast ja kõrgemast kupli (padi) taolisest osast koos. Mäe pikkus sihis NS, laius O4. Mäelt Lipsoni veskile on siht 5200° ja Läänste koolimajale N 25°. Lamedama osa pikkus 56 m (kallaku all sellest 12 m), ta laius 32 m, kõrgus 5-6 m ja kallak on 40°. Kõrgema osa pikkus 24 m (sellest ka 12 m kallaku all), ta laius 19 m ja kõrgus lamedamalt osalt 4 m. Üldse aga maapinnast on kõrgema jao kõrgus 9-10 m. Selle osa kallaku järskus on lamedamale osale 20°, maapinnale aga 45°. Üleüldse on siis mäe pikkus 80 m. Mäe jalalt 6-7 sammu kauguselt algab vallitaoline moodustus, mis mäe põhjapoolsemast otsast sihis 5°-10° läheb. Koolimaja kõrvaliste hoonetega asub just vallil. Valli pikkus 444 sammu (1 samm - 73 cm). Koolimaja kohalt on valli laius 36 sammu, valli kallak koolimaja juurest jõele on 50° ja kõrgus sealt kohalt 10 m. See on sama kõrge kui mäe kõrgem koht. Koolimaja õues on leiukoht. On leitud palju ehteasju: sõrmusi, preesa, käevõrusi, ka sõjariistu. Kuhu asjad on jäänud, ei teata. Mäel on praegu vana kreekakatoliku usuliste matusepaik. Mäega rööbasjoones jookseb hommiku pool Ahja jõgi. Nii asuvad mägi ja vall täieste jõe kaldal, viimasest on jõgi koolimaja kohal palju ära uhtunud. Mäe õhtupoolsem külg on madal ärakuivanud soo ja alles siis järgneb Ahja jõe loomulik veerg. Vana inimeste mäletises on see õhtupoolne piir veel mädasoo olnud, mis inimestki pole kannud. Arvata on siit ka mägi veega (jõe haruga?) piiratud olnud. Ka olla Ahja jõgi sellest kohast enne väga sügav old ja jõgi ei külmetanud sealt kunagi kinni. Sellel kaitseabinõul ei puudu strateegilist tähtsust, hoopis selle vastu. Üle jõe teinepool on ka vallitaolist moodustust märgata (Mihklipalus) ka kalmeid. 4-3 versta jõge mööda allapoole on veel Utsko nina, rahvajutu järgi endine maalinn. Rahvas nimetab ainult esimest osa linnamäeks. Arvan, et see kõik üks ja sama ehituse üksus on. Ühte mäeks ja teist valliks pidada, selleks ei ole küllalt vahet. Vahekoht aga näib ühendavat Ahja jõge mäe õhtupoolsel olnud veega. Mõni kaitsevall just veeteel. Mis puutub Kalevipoja sängi nimetuse kohta, siis ei ole seda rahvasuus mitte. Küll on seda aga need teind, kes kirjanduslisest kirjeldustest leidnud nimetud mäe sarnadust Kalevipoja sängideks nimetud mägedega.

E 52958 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonnas Teriketsi küla Lätte talu maalt on 1913. aastal leitud kirjadega kivi. Rahvajutt seletab, kivil olla juhatus, kudas rahakasti leida, mis sama talu maasse kuhugi maetud. Kivi leiti põllult Lätte talule siht S 265° ja Kuuse talu Peetsi veskist N 190°. Teine, väiksem kivi joontega on samast kohast leitud. Kas need tõesti mingisugused kirjad on, või lihtne juhuslik glacial hõõrumiste tagajärg?

E 52959 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Teriketsi külas, Võnnu kihelkonnas ja vallas Lingutuse talu karjamaal suure kuuse all on kivi, millel ka jooned ühel küljel. Kivi on "püsti" seisnud, lame lõunasse. Kivi juurest siht Manile Vikse tarele N 0°. Teisi hooneid lähedal ei ole. Kivi on harilik moräänrahk. Kivi seis on sarnane. Kivi juurest on kaevatud, nagu kuulda, olla sealt raha otsitud, vaev aga asjataks jäänud.

E 52960 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu-Kastre Peravallas riigimetsas Rökka metsavahi maja ligidal puulõikaja Todessoni maja eest tee kohalt on maantee tegemise ajal umbes 30 aasta eest leitud surnuluid, ehteasju, muu seas üks prees, mingisugune nuga ja veel asju, mille otstarvet ei teata. Asjad on endise Kambja mõisa omaniku poja Järnald v. ? poolt ära viidud, arvatakse Tartu. Koht on nõlvakul, mis muust ümbruskonnast 2-3 m kõrgem. Tee tegemisega on olnud muinasjäänuse kuju täieste lõhutud. Kohta on pühaks peetud. Mõnekümne aasta eest surnud vanake Tooma ? on oma eluotsani seal palvetamas käinud.

E 52964 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Haaslava vallas Lilu talu maas on allik, kus neljapäeva õhtuti käidud silmi arstimas, anniks on allikasse raha visatud.

E 52989/90 (8) < ? - Matthias Johann Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kuusk ja kask. Lapsed rääkisid kord ilusadest puudest. Üks ütles: "Teate ka, missugune on kõige ilusam puu maailma peal?" Väike Karla lõi kässi kokku ja hüidis rõõmsaste. "Oh, see on jõulupuu, kes palju ilusaid asju lastele annab." Ka teised ütlesid: "See on jõulupuu." Üks aga küsis: "Missugune on kõige sandim puu?" Väike vallatu Prits hüidis sedamaid: "See on kask, see on kask, sest täma oksadest saab lastele vitsu." Kõik naerdsid, sest nämad teadsid, kuidas Pritsu ema neid vallatu poisi persi peäle pruukis.

E 53041 < Hiiumaa - Matthias Johann Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Jeesus jäänud korra vihma kätte. Ei maja kusagil. Ainult siin-seal üksikud puud. Läheb kase alla: "Kask, anna vihmavarju!" Ei kask anna. Haaba alla: "Haab, vihmavarju!" Ei haab anna. Lepa alla: "Lepp,vihmavarju!" Ei lepp anna. Remmelga alla. Ei remmelgas anna. Viimaks kuuse alla. Kuusk kohe: "Küll varjan sind okstega." Kuuse all ei vihm viga Jeesusele. Pärast vihma J edasi, õnnistas kuuske: "Ikka olgu su oksad haljad, ka siis, kui muud puud tühjad ja paljad!" Sest saadik kuusel talvel ja suvel okkad rohelised.

E 53049a < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kiriku ase Navi koolimaja ligidal kruusaaugu asemel, arvab rahvas, et sääl puust kirik (vene) on olnud. Sõja tulekul lastud kell Navi järve, kus ta veel kaua aega oiganud.

E 53050 < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ajaloolised teated Külakalm ja kivirist. Nn. Lüllemägi asub Peri vallas Alakülas Padari talu põllul. Olla vanaaegne matuse- ja karistuskoht. Varem olla sääl umbes 50 (?) kiviristi olnud, kuid need olla ehitusteks ära veetud. Leitud mõned vanad rahad ja asjakesed. Ristidest on ainult üks järele jäänud, mis tee äärde on toodud.

E 53053 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pelgupaik Vedo küla ligidal Pragi mõisa metsas on nn. Kirstumägi. Sääl olla varandus peidus, mille kõlinat vahel kuulda olevat. Teiste teadete järele olnud see sõja ajal peidukohaks. Mainitud koht on väike küngas keset sood.

E 53054 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrimänd. Asupaik: Koiola külas (Aleksandri v.) Ruuda (Kruuda) talu põllul nn. Taru petäi. Kirjeldus: Mainitud männa juurde olla ohvrit toodud. Hiljemine on puu maha raiutud ja kändki ära põletatud. Praegu ei mäletada kindlasti kohtagi.

E 53055 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvripuud Asupaik: Vana-Koiola vallas, Vanakülas Sau talu maa peal, Lutsu jõe kaldal. Kirjeldus: Mainitud talu põllul olla olnud ohvrikadakas ja virvepuu (virvekõiv), praegu mõlemad hävinenud. Vanemad inimesed mäletavad nüüdki seda aega, kui sinna ohvrid olla toodud. Näituseks ei tohtinud noormees enne kosjagi sõita, kui ta sinna ohverdanud ei olnud (raha). Harilikult olla aga ohverdatud tõnisepäeval.

E 53056 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvripaik Peri vallas, Mäe talu põllu sees on suur mänd, mille all ohverdamas käidud. Rahvas nimetab teda Tõnise petäi.

E 53058 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas Asupaik: Tsopa külas (Võru v.) Levski talu maa pääl, Navi järve kaldal nn. Silmaläte. Kirjeldus: Mainitud allika vett olla tarvitatud silmade arstimiseks.

E 53059 < Põlva khk. - O. Urgart. (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas Asupaik: Võru linnast 11/2 versta õhtu poole niidul Vagula järve ligidal. Kirjeldus: Allikas olla õige kuulus. Ohvritena visatud allikasse ikka midagi valget.

E 53060 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallik Asupaik: Koiola külas (Aleksandri v.) Valgide talu heinamaal nn Silmaläte. Kirjeldus: Allik asub tasasel niidul, on väike veega täidetud auk, millest vesi vähehaaval ära niriseb. Allikast olla silmade arstimiseks vett võetud.

E 53061 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas Asupaik: Vana-Koiola vallas Himmaste külas, koolimaja ligidal. Kirjeldus: Mainitud kohas on nn. Silmaläte ja Silmajärv. Silmajärv on tekkinud kahest allikast jooksva vee sulgumisel ja annab veejõudu väiksele veskile. Allikad on sündinud liivakihtide paljastamisel, milline nähtus on õige tavaline Põlva kihelkonna ürgorgudes. Allikad jooksevad kihtide alt kahe väikese nõrena ladalasse ja liivapõhjaga tiiki. Rahvas ei tea nende kohta midagi erilist ega tunne ka nimede tähendust.

E 53067 < Vaivara khk. - ? (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Uku oja Asukoht: Õhtu pool Päite mõisa jookseb üle maantee oja. Kirjeldus: Seda oja nimetatakse Uku ojaks, see olla vanal ajal pühaks peetud. Ta voolab merde, moodustades kõrges kaldas sügava kuristiku. See on nähtavasti ohverdamise paik olnud, sest varem olla seal ka ohvrikivi olnud, mis nüüd aga juba hävinenud.

E 53068 < Vaivara khk. - ? (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrikivi Asukoht: Vodova küla Metsküla talu metsas umbes 3/4 versta elumajast lõuna poole. Kirjeldus: Kivi on kaunis suur, umbes 1,5 ars. kõrge, pikkus ja laius 2 ars. Kivil olnud jäljed, mida rahvas vanakuradi jälgedeks nimetas. Kivi all olla varandus. Kivi küljes olla mingisugused kirjad, mida keegi lugeda ei oska. Keegi on kivi kolmeks tükiks püssirohuga lasknud, mis kõik kohal on. (Teated saanud üliõp. Aug. Keskküla´lt)

E 53070 < Lüganuse khk. - N. Liiv (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Hiiekoht. Hommiku pool Kurtse mõisat kaunis kõrge mäeseljandik, kus mets peal, mis merekaldani ulatab. Kohta kutsutakse Hiiekaldaks, kus ka vanad kalmed olevad. Hiiemägi algab mere äärest peale ja on 1076 m umbes pikk. Tuleb välja Kurtse mõisa juurde. Hiie keskmine laius on 40 m. 256 m kaldast eemal on püha pärn ja algab hiiemets, mis 60 m pikk on. Mere kalda läheduses 112 m lääne poole Hiiemäest arvates on Uku allikas, kuskohast vanal aegul inimesed arstimiseks vett olevad viinud: iseäranis heaks abiks olnud see vesi silmahaigustele. Hiiemäest lääne poole põllu sees on kündmata kohtasi. Rahvas räägib, et need kalmid olevad, aga see ei ole kindel.

E 53071 (4) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vikerkaari peale ei tohi sõrmega näidata - sõrm mädaneb ära.

E 53071 (11) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pikne ei tee kahju, kui müristamise aeg risti ette lüüakse.

E 53072 (15) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui piim halb on, lüpstakse ristati tagumiste jalgade sõrgade peale ja antakse lehmale oma piima juua.

E 53073 (28) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pää otsimist ei tohi pooleli jätta - eksitakse metsa ära.

E 53075 (34) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Väikest last ei tohi kiita - toob lapsele õnnetust. Teeb mõni siiski seda, üteldakse: "Laku perset, kui sa ei näinud, oli ta veel ilusam."

E 53075 (43) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Siga tapetakse noorel kuul, siis paisub liha keetes. Vanal kuul tapetud liha kahaneb.

E 53075 (44) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Lehtpuud istutatakse noorel ja okaspuud vanal kuul. Niiviisi istutatud puud hakkavad jõudsasti kasvama.

E 53075 (45) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Okaspuud raiutakse noorel ja lehtpuud vanal kuul. Vanal kuul raiutud okaspuu hakkab koitama, noorel kuul raiutud lehtpuu ei kuiva ära ja läheb mädanema.

E 53076 (61) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karjuvad hakid elumajade lähedal - saab surma. Sellepärast hüütakse hakke nähes: "Kuradi hakid, jääge vait!"

E 53078 (73) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Noorel kuul ei tohi sauna kütta, täiad tulevad selga ehk ihu hakkab iseenesest sügelema.

E 53078 (74) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vihad tehakse vanal kuul, siis ei kihele ihu.

E 53078 (75) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Noorel kuul niidetud lambale kasvab ruttu uus vill.

E 53078 (80) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kuu pääle sõrmega näidatakse, mädaneb sõrm ära.

E 53078 (81) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kevadel esimest korda ussi nähakse ja ei taheta enam ussi näha, üteldakse: "Sina ära ütle teistele, et sina mind oled näinud, siis ei ütle mina teistele, et mina sind olen näinud."

E 53079 (87) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Anna Ratasmeister (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui piim halb, tuleb korjata vanu kaltse, kolme ukseläve päält lõigata pilpaid ja leida vana köis ehk puunott, kust palju inimesi üle käinud. Nendega suitsetada piimanõusid ja anda lehmale suitsuvett.

E 53079/80 (93) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Leena Kütt (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kiidab keegi reedesel päeval lehma, võib loom haigeks jääda. Sellepärast peab midagi halba vastu ütlema, kas näit.: "Ah sitta, kasvab või ei, küll tast asja saab!"

E 53080 (95) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Leena Kütt (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui lehm haige, tarvis korjata laaste mitme ukse alt, muretseda selle inimese riidetükk, keda arvatakse haiguses süüdlane olevat. Neid asju lehma ümber suitsutada.

E 53081 (110) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Miina Paramell (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui lehmal rabandus, aetakse pada tuliseks, valatakse äädikat või vett pääle ja lastakse auru lehmal sisse hingata. Siis antakse lehmale veel kolma korda läbi rattarummu lastud piima.

E 53081 (113) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Leenu Krumm (1922) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui jõuluaeg õlgi lakke vistakse, tuleb õnne.

E 53082 (116) < Tallinn - Paul Berg < Luise Linnamägi (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui esimest korda noort kuud nähakse, pistetagu käed tasku ja soovitagu midagi, see soov läheb täide.

E 53083 (133) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Kaarel Kraumann (1922) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003 2001
Külvi alates öeldakse: "Jeesuke tule ka!" Siis kasvab hää vili.

E 53086 (166) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kilkest võib järgmisil teil lahti saada: a) teha õlgist tee ahju juurest õue, ahju ümbert saunast toodud vihaga vihelda, üteldes: "Kas te saata, kas te saata," siis lähevad kilgid mööda õlest õrt minema, b) siduda üheksa kilki punase niidiga kokku ja viia toobripuul ristteele.

E 53086 (167) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Prussakate kaotamiseks a) tuuakse esimest lund sisse, visatakse kohtadesse, kus prussakad asuvad, sõnudes: Meie saksad lähevad sõitu, b) pannakse üheksa prussakat tagurpidi tikutoosi ja viiakse kas ristteele või teisi tallu.

E 53087 (169) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Rein Maritov (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rabandus tuleb tuulest.

E 53087 (172) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < A. Siimann, H. Pals, A. Ratasmeister (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Maha istudes peab kolm korda sülitama, siis ei hakka maa-alused külge.

E 53087 (178) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < A. Siimann, H. Pals, A. Ratasmeister (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kull ei vii kanapoegi ära, kui nad väiksest pääst sõela pannakse ja sõelast kadakasuitsu läbi lastakse.

E 53088 (180) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < A. Siimann, H. Pals, A. Ratasmeister (1922) Sisestas Irina Danilova, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Majaseinte vahele topitav sammal katkutakse kadakapõõsaste ümbert.

E 53088 (181) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < A. Siimann, H. Pals, A. Ratasmeister (1922) , kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanal kuul raiutud majapalgid ei lähe koitama.

E 53089 (197) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Raiudes jäetakse viimane hoop löömata, muidu läheb tehtav asi ruttu katki.

E 53090 (209) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kanapojad talus, ei tohi ütelda varest nähes: "Näe, vares lendab." Vares viib siis pojad ära.

E 53091/2 (225) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Tahetakse, et vana äratulnud hamba asemele uus tugev kasvaks, visatakse vana kerisele, sõnades: "Kilk, säh puuhammas, anna mulle luuhammas!"

E 53094 (246) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui uueaasta öö pilvine on, saab palju õnnetud surma ja loomakahju. Kukub mainitud ööl palju okaspuu okkaid, saavad inimsed see aasta palju peksta.

E 53095 (251) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui uuel aastal mees esimesena majja tuleb, tuleb õnn sisse. Naine toob õnnetust, sellepärast sülitatud naise tulekul kolm korda ja üteldud tasakesti: "Mis sa, kurivaim, otsid siit?" Et õnnetusi ära hoida, olnud naised uuel aastal ja järgmisil päevil kodu.

E 53098 (289) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui valget oinast sarvipidi vastupäeva kolm korda ümber kivi veetakse, tuleb lumi maha. Sealjuures lauldud: Tule, tule, lumekene, (Sada, sada, lumekene,) Päästa lapsed karjavaevast.

E 53098 (291) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanal kuul tehtud ahju ümber ei teki prussakaid.

E 53100 (309) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanal kuul ehitatud majja ei sigine söödikuid.

E 53101 (324) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Last ristimisele viies lugegu ema issameie, siis armastab laps jumalasõna.

E 53101 (326) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Täiel kuul istutatud kapsad kasvatavad suuri päid. Õhtul istutatud kapsaile ei sigine usse.

E 53101 (327) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanal kuul maha pantud kartulid on muredad. Noorel kuul istutatud kartulid kasvatavad juuri.

E 53101 (328) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanal kuul istutatud kaalid ja porgandid on kõvad, noorel magusad ja pehmed.

E 53101 (334) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Noorel kuul alustatud võrk ei püüa kala.

E 53107 (11) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Rein Maritov (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rabanduse saatjad Kaks Lähtru meest ajanud kõrtsis isekeskis juttu: "Lähme saadame ühe peremehe härjale rabanduse." Eks keegi kuulnud seda pealt, tundnud peremeest, kellest jutt olnud. Läinud teatanud teistele, mis ta kõrtsis kuulnud. Peremees võtnud pannud härja asemele mullika ukse kõrvale lõõga. Ise jäänud valvama. Varsti hakanud mullikas värisema ja kukkunud maha. Härg jäänud sedaviisi ellu.

E 53117 (27) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kelle käsi pannud, selle käsi võtku Minial olnud tige ämm. Riielnud iga päev. Minia elu olnud päris halb. Viimaks surnud ämm ära. Enne surma läinud ämm kolde juure, kraapinud tuhasse augu, pannud raha sisse, ise ütelnud: "Kelle käsi pannud, selle käsi võtku." Minias juhtunud seda salaja nägema. Surnud ämm ära, tahtnud minias raha kätte saada. Küll otsinud ja tuhninud, pole aga midagi leidnud. Viimaks tulnud ämma sõnad uuesti meele. Tassinud eide kolde, kaapinud siis surnu käega, kohe raha käes.

E 53120/1 (36) < Keila khk., Harku v., - Paul Berg < Leenu Krumm (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Heering naise sees Kord ostnud naine heeringaid. Tahtnud üht suurt heeringat pääle kauba võtta, pistnud salaja kotti. Kaupmees juhtunud nägema, ütelnud: "Küll see heering sind veel sööb!" Saanud naine koju, löönud valud sisse. Kala närinud südant. Varsti surnud naine ära.

E 53123/4 (40) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Raha koerte näol Peremees leidnud korra rahaaugu. Tulnud koju, käskinud sulast raha tooma minna, ise ütelnud: "Ära sa aga säält omale võta." Sulane läinud ja mõtelnud: "Ma hakkan nüüd kõiki temale viima, poole võtan omale." Niiviisi mõteldes saanud viimaks sinna, kus peremees ütelnud rahaaugu olevat. Näeb, surnud koer maas. Küll otsinud raha, aga ei ole pääle koeraraipe midagi leidnud. Saanud viimaks vihaseks. Mõtelnud: "Viin õige raipe peremehele. See ta raha ja kõik! Miks ta petab?" Võtnud siis koera õlale ja sammunud koju poole. Kodu viskanud koeraraipe peremehe jalgade ette. Ise ütelnud: "Säh, võta nüüd oma raha!" Kõlinal kukkunud raha põrandale. Olnud suur hunnik kulda. Sulane olnud imestuse pärast keeletu. Peremees seletama: "Et muist raha omale tahtsid saada, muutus see koeraraipeks. Nüüd ta ikka tervelt minu käes." Üks teine kord muutunud raha kaselehtedeks. Sulane tahtnud jälle osa saada.

E 53124 (41) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kudas mees rahast ilma jäi Korra öeldud mehele unes, et ta järgmisel päeval rahaaugu leiab, kästud aga sel päeval mitte vanduda, siis jääb rahast ilma. Mees virgunud, hommikul arvanud unenäo tühiseks, kas siis vaene inimene ka rahaauku leiab! Otsustanud siiski sel päeval mitte kurja nimetada. Hakanud kündma, künnud juba lõunani. Härjad väsinud, tahtnud puhata. Viimaks jäänud miski raske asja taha seisma. Küll mees minetanud, aga ei härjad liigu. Saanud viimaks päris tigedaks, ütelnud: "Mis teiel kuraditel sees on, et teie ei liigu?" Saanud mees seda vaevalt öeldud, kui kõlinat kuulnud. Nagu hulk raha vajunud maa alla. Läinud mees vaatama. Adra ees suur auk, rahakatla ase tunda. Nüüd mehel küll kahju, et kurja nimetanud, aga kõik juba hilja.

E 53124/5 (42) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Julius Rääp (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kudas mees rikkaks sai. Kord öeldud vaesele mehele unes: "Tõuse üles, mine mere ääre, mata maha, mis sa säält leiad, siis saad rikkaks." Ei ole mees seda tähele pannud, arvanud tühiseks unenäoks. Heitnud uuesti magama. Saanud vaevalt silmad kinni, kui jälle seesama uni kordunud. Nii kästud tal kolm korda mere ääre minna. Tõusnud ka viimaks üles ja läinud. Saanud mere ääre, sammunud tükk maad mööda kallast edasi. Näeb äkki mingisugune must kogu tee pääl ees. Läheb juure. Surnud mees lamab liiva pääl. Vesi oli ta oma hõlma võtnud ja nüüd välja viskanud. Riietest saanud vaene mees aru, et see üks kapten olnud. Kaevanud siis ka mulla sisse augu, tahtnud surnud sinna matta. Surnud maast üles tõstes tunnud ta taskus midagi rasket, hakanud katsuma, suur kott kullaga. Mees matnud surnu maha ja viinud kulla koju. Saanud sellest pääle jõukaks meheks.

E 53125 (43) < Keila khk, Harku v. - Paul Berg < Julius Rääp (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Raha mulle, katel kuradile Vanamees olnud juba mitu kuud haige, aga ei ole ära surnud. Küll palunud surma, aga surm ei ole tulnud. Kord künnud naaber põldu. Näeb, vanamees tuleb ruttu, ruttu nagu ei olekski haige, endal suur katel käes. Läinud vanamees aia alla, viskanud katla üle aia, ise sõnunud: "Kurat, võta oma raha!" Pääle seda läinud vanamees koju ja surnud kohe ära. Kui vanamees rahakatelt viskanud, hüüdnud naaber nalja pärast: "Raha mulle, katel kuradile!" Õhtul koju tulles näeb, must tõld seisab ukse ees ja tõllast käseb hääl raha järele tulla. Ei mees julge. Lõdisenud hirmu pärast toas. Viimaks tulnud tõllast must mees välja ja toonud ise raha tuppa. Pääle selle kadunud ta tõllaga kui tina tuhka. Olnud veel nagu katla kõlinat kuulda. Alles nüüd julgenud mees hingata. Suur rahahunnik seisnud põrandal. Mis mehel nüüd viga elada.

E 53140 (52) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Uss tüdruku kaelas Kord elanud vaene taluteenija. Palgaks saanud ainult süüa ja mõne riidenartsu. Tahtnud ka helmeid kaela saada. Mõtelnud, ma lähen metsa, korjan marju, saan raha ja ostan helmed. Läinud ka pühapäevasel päeval metsa. Hakanud korjama. Saanud poole toobi osa marju korjatud, kui teine tüdruk hüüdnud: "Näe, mis sul kaela ümber on!" Tüdruk vaatama. Kaelas olnud suur uss. Ei ole kuidagi ära tulnud, jäänud igavesti kaela. Nii saanud igaüks karistuse, kes pühapäeval tööd teinud ehk midagi raha eest müünud või ostnud.

E 53140/1 (54) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanatont Vesnari metsas Vesnari metsas nähtud sagedasti viirastusi. Kord tulnud talve ajal mees ja naine linnast. Saanud metsa vahele. Näinud tuld. Jäänud mõtlema, kust tuli sinna saanud. Nende teada ei olnud sääl lähedal ühtki elumaja. Läinud ligemale vaatama. Näinud: kaks musta ihualasti meest, sabad taga ja sarved pääs, istunud tule ümber ja sulatanud katlas raha. Meest-naist vahtinud tükk aega hirmuga päält. Viimaks hüüdnud: "Isa pojuke, püha ristike!" Silmapilk kadunud tuli ja rahasulatajad. Meest-naist minetanud hobust ja kihutanud ruttu kodu poole. Kodu jutustanud lugu teistele. Kodurahvas nõu andma: "Minge tagasi, vaadake, mis sääl kohal näha!" Läinud mees teine päev tagasi. Tule kohal olnud ainult hunnik kaselehti lume pääl maas, ei rahast ja sulatajatest jälgegi. Mees sõitnud tagasi koju. Pärast kahjatsenud, et ei võtnud kaselehti kaasa, oleks näha saanud, mis neist välja oleks tulnud.

E 53141 (55) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg (=Ariste) < Liisa Berg (1922). Pille Kippari Loomamuinasjutud. AT 243*, 97 t. Ligikaudu 1/4 üleskirjutustest (32) on jutuks välja arendamata loodushäälendid. Saaremaal lauldakse samateemalist riimilist rahvalaulu (ca 50 t.). Vrd. vanasõna EV 10564. Vt. P. Kippar. Varese naisevõtt (AT 243*). Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumisloost. Tln., 1985, lk. 83-100. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Varese naisevõtmine Vares läinud naist võtma. Kiidelnud pruudile, et jõuab küll naist toita. Kõik väljad vilja täis. Läinudki naine varesele. Tulnud sügis. Hakatud vilja ära vedama. Varese naine juhtunud seda nägema. Läinud mehele kaebama: "Jaak, Jaak, vili viias, vili viias!" Jaagul häbist silmad täis. Vale väljas. Hõikanud naisele nabra otsast: "Las' viia, las' viia, saab küllalt, saab küllalt!"

E 53148 (61) < Tallinn < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg (Ariste) < Liisa Berg (1922). Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vähk Vanasti andnud Jumal loomadele süüa. Vähk jäänud alati hiljaks. Tulnud Jumala juure ja venitanud ennast (ringutanud). Kord tulnud vähk ometi õigel ajal, jäänud aga Jumalale kahesilmavahele. Jumal küsinud: "No, kus vähk on jäänud?" "Vanamees, kas su silmad tagaotsas on, et sa ei näe?" küsinud vähk. Jumal vihastanud ja loonud vähjal silmad tagaotsa.

E 53148 (62) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Ann Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vaenuköis Vaenuköieks nimetab rahvas väikeste usside kogu, mis nagu madu välja näeb: ussi pää, ussi keha jne. Ainult sellest võib teda ära tunda, et väikesed ussid kehavad ja liiguvad. Vaenuköis ei lähe muidu laiali, kui käega segada ja lugeda teatavaid sõnu. Need sõnad, mida kord vaenuköie lahutamisel tarvitatud, aitavad iga haiguse vastu. Vanast otsitud inimesi, kes elus vaenuköit lahutanud. Vaenuköied olla vist sõja ajal vaenlaste poolt tehtud.

E 53148/9 (63) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Ann Siimann (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Mehe petmine Ühele mehele ilmutatud unes: Mine öösel vana müüri juure, müürist leiad poti ja potist raha. Mees ei ole alguses uskunud. Läinud viimaks siiski kaema. Leidnud ka poti üles. Teinud poti lahti, potis olnud raha asemel surnuluud.

E 53153 (13) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Sinu, minu ja meie lapsed. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Palju lapsi Mees kuulnud õues suurt kisa. Tulnud sisse küsima, mis juhtunud. "Ei ole suuremat midagi," seletanud naine, "minu ja sinu lapsed läksid meie laste kallale!"

E 53153 (14) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Poeg ei taha võõrast naist kosida. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kuda ma võtan võõrast inimest Poeg olnud juba vanapoiss. Isa peale käima: "Võta ja võta naine!" - "Kudas ma võtan võõrast inimest?" ütelnud poeg. "Aga ma võtsin ju ka võõra inimese," vastanud isa. "Sa võtsid ometi meie armsa ema!"

E 53160 (33) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Naise tanu läheb rutt moest välja. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Moodis tanud Mees tulnud linnast, läinud kõrtsist mööda. Sõbrad kõrtsi sisse kutsuma natuke viina võtma. "Ei mul ole aega", vastanud mees, "pean ruttu koju minema: ma ostsin naisele uue tanu, läheb muidu moodist välja!"

E 53203 < Vändra khk., Lelle v. - Linda Pärt (1922) < Peeter Kivimurd, 60 a. Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Lelles surnud keegi eit ära. Surnu viidud rehe alla höövlilaastude peale. Öösel kuulnud peremees rehe all korraga suurt müdinat. Arvanud, et hobused lahti tõmmanud. Ust avades näinud ta aga järgmise pildi. Eit olnud püsti kuradite vahel nagu hangupuu (s.o. alasti). Raginal kiskunud kuradid talt naha ja söönud liha ära. Peale seda hakkanud nad üksteisele eide nahka selga passima. Viimaks leitud kohane, öeldes: "Pirt Pirile paras!" Aetud nahk sellele selga ja see heitnud laastudele eide asemele. Pandudki kurivaim puusärki ja aetud puusärgile raudvitsad peale. Kiriku viies olnud puusärk nii raske, et hobused pole suutnud vedada. Puuritud puusärgile kuradi silma kohta auk ja lastud sealt tulist körti sisse. Selle järele käristanud kurivaim puusärgi puruks ja pannud metsa. Peremees saanud aga eelmisest pildist nii põrutatud, et paari-kolme nädali pärast surnud.

E 53217 < Põltsamaa khk., Lustivere v., Pudivere k. - Gustav Saar (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ennustus Vanaisa jutustas: Tema ja ta teinepool olnud alles noored. Ühel sügisel olnud kusagil teises külas jubi. Nemad läinud ka. Kuu paistnud selgesti, nii et mingit eksimist karta pole olnud. Nende tee läinud kopliaia veert pidi. Sääl kasvanud suur haab ja haavast mõni samm edasi olnud äsja kaevatud linaleoauk. Haava kohta saades kuulnud nad, et keegi aukus sulistab. Vanaisa kärgatand: "No, kes kurat see sügisel veel siin ujub?" Lähemale jõudes näinud nad tundmatu mehe alasti rinnuni vees ja kätega vastu veepinda taguvat. Neid märgates kadunud ta kui tina tuhka, vesi sulisenud aga natukene veel. Vanaisa katsunud teivaga augu läbi, aga kedagi pole leidnud. Nemad olnud sellest nii hirmunud, et tontaril pole julgenud kellegile sellest sõnatada, ka tagasi tulles tulnud teist teed mööda. Mõni päev läinud mööda. Nemad olnud väljal tööl, kui karjapoiss suure nutuga sinna jooksnud ja kaebanud, et üks võõras mees olema linaleoauku ära uppunud.

E 53234/6 < Kursi khk., Puurmanni v., Ausi m. - Hilda Korp < Liisa Kaskler (1923) Sisestas Pille Parder 2003
Kolm venda Elasid kord kolm venda. Kõige noorem neist oli rumal. Igal vennal oli üks härg, teised vennad võtsid ühtepuhku rumala venna härga kündma, aga ükskord saanud lolli süda täis, ta võttis oma härja, viis metsa ja sidus puu külge kinni, puu kriuksunud ja loll küsinud 100 rubla, aga puu ei annud, nüüd läks lollil süda täis, ta võttis suure malga ja hakkas puud peksma, viimaks murdus puu ülesse ja puu kännu all oli suur rahapott. Loll võttis rahapoti selga, jättis härja metsa ja läks koju. Tee peal tuli talle õpetaja oma prouaga vastu, õpetaja küsis: "Mis sa kannad?" Loll vastanud: "Rahapotti." - "Anna mulle ka üks peotäis." Poiss annud. Õpetaja jälle: "Anna mu prouale ka." Poiss võtnud rahapoti ja löönud õpetaja surnuks.

E 53240 < Karja khk. Ratla k. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Ratla k. Ohvrikivi. Asukoht: Ratla küla kalmistute läänepoolsel äärel, nn. "Salu metsas", külast u. 1 verst N-O poole suurest maanteest paarsada meetrit lääne poole. Kirjeldus: Ohvrikivi, mida rahvas ka "tondikiviks" kutsub, on suur raudkivimürakas, u. 3 m kõrge, samapalju pikk ja u. 2 m lai, järsu äärtega, nii et ainult ühest nurgast vaevaga üles pääseb. Kivi päälmine osa kujutab umbes ebakorralikku ovaali, mille keskel lohk. Viimane on põhjast kitsas, päält u. 30 cm lai, sügavus samuti 30 cm ümber. Kivi keskel on lohk, õhem põhjapoolse kiviserva poole, läheb laiemaks ja sügavamaks, kuni mööda kiviserva alla keerab. Kivi on päält sammaldunud, ohvriauke ei olnud näha. Rahva arvates pidada kusagil kivi küljel sambla all mingisugused "kirjad", teisendi järele "tondi kuju" peituma. Täpsem kirjeldus kivist jäi ajapuudusel tegemata. Ohvrikivi lähedal kasvanud vanasti suur tamm, mis hävinud nii, et kohtagi ei teata. Kalmistu on üsna kivi lähedal selle ümbruses.

E 53242/2a < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Metsaääre k. Hiietantsijate koht. Asukoht: Pärsma valla Metsaääre küla Hiie talust u. 150-200 m N-W poole, Rauniku mäe läänepoolsel veerul. Kirjeldus: Rauniku mäel algab Metsaääre küla kalmistu. Kalmusid (raunasid) on siin kaunis tihedasti, millest siis ka mägi oma nime saanud. Mullakiht on umbes jalg paks, all paas. Mägi on üleni kaetud tiheda sarapuupadrikuga. Rauniku mäe idakülg, eriti lõunaosas on kaunis järsk ja paiguti üleni kaetud umbes pääsuuruste ning suuremate raud- ja paekividega. Kallak on u. 20°-30° ja 3-4 m kõrge, nii et mäekülg nagu kivikattega linnamäe valli meele tuletab. Võiks oletada, et kivid lõhutud raunadest pärit (?). Umbes 20 m sarnasest kivisest mäeveerust kaugel Rauniku mäe tipul asubki Hiietantsijate koht. See on ovaalne ring suurtest raudkividest, mis tublisti maasse vajunud, keskmiselt 20-50 cm üle maapinna ulatades. Ringi läbimõõt N-S sihis 21 m, O-W sihis 29 m. Ringi laius 1,5-2 m. Ovaali sisemus on tasane muru. Kiviringil ja selle ümber tihe põõsastik. Hiietantsijate koha ja idaveeru vahel on kümmekond põõsastega läbikasvanud kivirauna, mille hulgas ka suuremaid raudkiva ja mis kogu poolest suuremad kui kalmistu raunad. Hiietantsijate koha üle räägiti, et sääl vanasti kiviringi sees tantsimas käidud, mida hiiel-käimiseks nimetatud, tantsijaid aga hiietantsijateks. Lähemalt midagi kirjeldada ei teatud. Kiviringist mõnikümmend sammu ida poole suure üksiku männa läheduses kasvanud vanasti suur tamm, mille känd u. 10 a. tagasi karjapoiste poolt ära põletatud, nii et aset enam üles ei leidnud. Rahvajutu järele olla tamme juure, kivide alla tüdruk maetud, keda kunagi vanasti röövlid Hiietantsijate kohal kinni võtnud ja ära tapnud. Hiietantsijate kohast enesest võiks veel tähendada seda, et erilist sissekäiku ovaalis ei näe olevat. Paari meetri laiune madalam koht kiviringi lääneotsas, kus kivid pea üleni maasse vajunud, tuleb vist säält kohalt kiviringi sissekäiva teeraja arvele panna.

E 53244/4a < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Põitse k. Põitse k. Silmaallikas. Asukoht: Põitse k. Kalmu t. juures külast Karjalasma kroonu metsaülema koha poole mineva maantee idakaldal. Allikad nimetavad kohta Karjalasma järele. Kohalised nimetused silmaallik ja rahalik allik. Mõlemad nimetused ka kirjanduses. Kirjeldus: Põitse küla juures on kokku 6 allikat, mis kõik maantee idakaldal ridamisi asuvad. Nende nimed lõunapoolsemast alates on järgmised: Üdise allik, Kõrgkosje a., Kesvere a., Silmaallik ja Sakste allik. Kuuendal, väiksel, pole eranimetust. Sakste allik asub just Kalmu t. tänava otsas. Nimetuse saanud sellest, et säält allikast Lasma m. v. Nolckenile vett viidud, varemalt hüütud teda Kännu allikaks, kaldal oleva suure kännu pärast. Sakste allikast meetrit 10 lõuna poole ongi Silmaallik. Ta jookseb välja otse maantee alt ega lähe millegiga teistest allikaist lahku. Veekogumise auk, kust väike oja välja niriseb, on u. 1 m suur. Allikas on vähemalt 16. aastasajast alates ohvrikohaks olnud, kus silmi arstimas on käidud ja praegu veel käiakse. Üldse on ümberkaudne rahvas nüüdki veel väga ebausklik. Terviseotsijad on ohvrina allikasse raha visanud. Muid ohvrid ei olla tarvitatud. Leiud: Hosmayeri/Holzmayeri/ teatel on Silmaallikast 1866. a. üks Sigismund III (1587-1632) aegne Riia solidus ja üks vene vaskraha 18. aastasaja algult leitud, mis Kuressaare muuseumis säiluda. Kas rahad veel alles, on teadmata. 1921. a. suvel leidnud lähedal olevas Kalmu talus elav gümnaasiumiõpilane Vasili Piik Silmaallikast ühe vene hõberaha, mis 1915. a. valatud (10- või 15-kopikaline). Sama isik leidnud 3 a. eest ka Sakste allikast ühe kulunud vene vaskraha 1840-dailt aastailt (kas ohver). Sügavamalt ei ole allikaid läbi kaevatud.

E 53245 < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Pamma m. Reo nõmm. Asukoht: Pamma m. (Herrenhof) ja Nurme k. vahelisel metsateel, umbes 1 verst mõisast põhja pool, üsna tee ääres. Kirjeldus: Reo ehk riu nõmme nimetus tuleb risuhunikust (risu gen. riu ehk reo), mis sääl varem olnud. Rahvajutu järele olla sääl kaks pulmarongi vastamisi juhtunud, kus mõned pulmalistest langenud ja tapluskohale maha maetud. Nende hauale pidanud iga möödasõitja midagi viskama. Hilisemal ajal olla sinna harilikult puuoksakesi visatud, millest terve risuhunik kerkinud. Aastat 20 tagasi pistnud poisikesed huniku põlema ja sellega lõpnud ka uute annete juure viskamine. Praegu ei tea nooremad inimesed enam kohtagi näidata.

E 53246/6a < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Metsküla m. Haud hilisemast ajast. Asukoht: Metsküla mõisast u. 1 verst maad suurt maanteed Asuka k. poole (lääne poole) minnes Punape t. männiku vahel, kesk maanteed. Kirjeldus: Praegu ei ole hauast jälgegi. See olla aastat 30 tagasi teede ümberjagamisel tasaseks tehtud, nagu Jüri Kull, Põitse k. Udiselt kõnelda teadis. Punape kohal läheb tee laia liivast metsavahet mööda, kus 3 paari roopajälgi kõrvuti jooksevad. Haua kohta enam täpipäält ei mäletatud. Nagu Asuka külas ja Liiküla Punikul kõneldi, olla sinna kohta, otse kesk maanteed, roobaste vahele 4 põlve tagasi surnu maetud, keda hobused kaugemale (vist Metsküla surnuaiale) vedada pole jaksanud. Sestsaadik olla kohta kartma hakatud. Sääl nähtud alati tonte ja hundid käinud sääl ulumas. Mees, keda Punape männikusse maetud, olnud Pahapilli Andres Liikülast, kes kuradiga ühenduses olnud. Temal olnud võrk Pahapillilt kuni Vilsandi saareni ja ikka kalu täis. Kord läinud vader, Andrese mütsi päha pannes kalale ja saanud kalu mitu võrgutäit järjest. Viimaks märganud, et võrgu äärel mees seisab ja sülega kalu võrku ajab.

E 53247 < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Endine Parismetsa mõisa omanik v. Rehenkampf rääkis, et mõnekümne aasta eest Koikla mõisa omanik (vist von zur Mühlen) kellegile rootslasele kõik oma metsa tammed kuni teatud jämeduse alammäärani ära müünud. Selle tõttu saanud maha raiutud ka suur ohvritamm, mille olemasolust mõisnik enne midagi pole teadnud. Rahva pahameel olnud nii suur, et avalikka rahutusi kardetud. Tamm olnud nii kuulus, et isegi Muhust sinna ohverdama käidud. Jutustaja teatel olnud tamme koor üleni täidetud sisselõigutud runokirjaga. Kus see hiietamm just kasvas, seda kõneleja täpselt ei teadnud (Koikla mõisa tammemetsad on vist praegugi kõige suuremad Saaremaal). Võiks arvata, et siin Hiietantsijate koha juures kasvanud tammest jutt. Et teade hiljem saadud, jäi kohal lähemalt kuulamata. Koiklas mäletatakse küll praegugi seda rootslase aega, kus metsa hävitatud.

E 53248 < Karja khk. - Ferdinand Leinbock (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karja khk. Pammana külas Olde metsavahi lähedal, vist merekaldal, olla Kalevi kivi, mille Kalevi naine põllepaela katki minnes maha pootnud.

E 53250 (17) < Audru khk., Oara k. Aadumadise t. - Juri Raku (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Terve jalaga ei või longata, taevaisa panebki lonkama.

E 53252/3 < Urvaste khk., Sõmerpalu v. - Johan Toom (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Väga austatud herra M. J. Eisen. Palun vabandada, et Teid tülitada julgesin. Pööran Teie kui kuulsa ja vilund vanavara uurija poole palvega nõu küsides asja üle, mis mind huvitab. Mõni aasta tagasi on leitud Räpina mõisa ligidal kellegi talu maa seest raudkasti sees olev Rootsi sõja aegne dokument, mis sisaldab järgmist: Tänasel päeval 12. juulil 1710. aastal on Rootsi sõjakassa Vene sõjavägede pealetungimisel siia maha maetud 2 tonni, 200 000 kuldtükidega; koha mõõdud: siit Kõlõsi kõrtsi kaevu juurest 3*** hommiku poole, 30+++lõuna, 300 ... tagasi põhja. Üks pool sellest dokumendist saab alal hoitud kuninglikus sõjaväe staabis arhiivis Stokholmis. Dokument on varrustet kuningliku vapi ja kolme kindrali allkirjaga. Sellest Rootsi sõjakassa matmisest on ka legenda vanarahva suus olemas ja selle legenda järele otsimisega on juhtumise see kast dokumendiga kätte saadud. See isik on ise ära surnud ja enne surma, ei tea keegi, kuhu selle dokumendi peitnud. Meelde on jäänud selle talu omanikule see, mis siin üles tähentasin. Kõrtsi ei ole enam olemas, see paik on ümberkaudu teada. Koht, kus dokument oli, oli mul teada. Koha omanik väga intereseerib selle asjaga ja palub mind selles asjas kaasa aidata. Seda asjalugu tõendab faktiliselt see, et dokument leiti, mis põhjust annab tõele, et see mitte ainult legenda ei ole. Kõige raskem küsimus on see, missuguseid mõõtusi nad tarvitasid, mis tähendavad niisugused mõõdu üksused või pikkused neis märkides. Ilma mõõduta ei ole seal midagi peale hakata. Väga kahju on niisugust varandust maa sees peidule jätta. Võib olla, et leiate niisugustest asjadest huvitust ja lubate sellest vaevast osa võtta tehnilisest küljest, mis väga tähtis oleks, kui aga Teil selleks aeg lubab. Teie ehk saaksite oma laialise tutvuse läbi kergelt Stokholmi arhiivist teise poole dokumenti kätte, mis meid kohe otsa peale viiks, ja mõõdut on tähtis. Palun teid väga, kui see Teid ei tülita, oma arvamist selles asjas teatada.

E 53256 (b) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui minevatele kurgedele laulda: Essi, essi, kurekesed, Tagumine ots ette, Edimene taade, siis lähevad nad segi ja ei leia enam õiget teed, aga sarnane segamine toob lauljale kahju.

E 53256 (7) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Toom olla püha puu ja teda olla püütud ikka koju istutada. Tema õied näitavad inimlikku (või neitsilikku) puhtust. Nagu vanapagan inimesi tüütama kipub, nii kipuvad putukad toomele kahju tegema. Aga inimese kohus on toome kaitsta, siis kaitstakse ka teda ja sellep. et ta püha, laulab tema otsas ka ööpik.

E 53256 (8) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas Eliina Korts 1999, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kadak seisab rahva põlguse all, sest ta kergats hoopleja oli ja inimesed ei tohi teda koju istutada. Aga kui majas halb õhk, siis kaotab selle kadakakõrvetamine, sest kadak ei salli võistlejaid ja halb õhk majas tähendavat kurjavaimu majas pesitsemist,kes seda sünnitab. Tules karjub kadak oma tigeda südame üle, sest ta on vihane, et Jumal ei luba teda teiste puie pikuseks kasvada.

E 53256 (9) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kask on tigeda vaimuga ja tema vitstega laste peksmine aitab, et nad kõige kergemini koeruse maha jätavad. Teistel puil ei ole seda mõju.

E 53256 (10) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui pihlakal palju marju, saab vihmane sügis.

E 53256 (11) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kevadel lepal pikad peened urvad, saab hea rukkisaak, kuna lühikesed jämedad urvad rukki äpardust tähendavad.

E 53256 (12) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui sarapuul kevadel palju urbe, on hea odrasaak.

E 53256 (13) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kevadel haaval pikad pehmed urvad, on head kaerasaaki loota. Haavapuudega ei tohi saunaahju kütta, siis hakkab nahk sügelema.

E 53270 (2) < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Siis on Kastre mõisast teisel pool jõge vana Kantsi linna varemed, kus rahva jutu järgi maa-aluses keldris suur varandus olla sõa ajal ära peidetud.

E 53270 (3) < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Nüüd tulevad teated Kastre-Peravallast: Kikkaseeres (Kikkasaar) aurulaevast välja astudes, viib tee üle Suuresoo (5 versta lai) Tasa talu juure. Seal on üks vana kapõl, mis suure vee ajal sinna alla peatama jäänud. 30 aasta eest olid seal veel surnuristid näha. Praegu on veel üks suur mänd selle pühapaiga tunistaja, kus meie esivanemate luud peituvad.

E 53270 (4) < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Sealt 4 versta edasi algab Ahunapalo külas Kure talu. Tolle talu kohal on vana ohverdamise koht, mis vanal muistsel ajal Karja kerikumägi kutsuti. Hilja aja eest kasvas veel sääl tore pihlapuu, mille all ohvrit oli toodud, mis aga kahjuks maha on raiutud. Koha nime järele võib otsustada, et seal kariloomi ohvriks toodi.

E 53270/1 (5) < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Üks verst maanteed edasi jõuab reisija Ahunapalo koolimaja ja surnuaia juure. Ka see nägemise väärt koht olla suure vee ajal tulnud. Nägemise väärt on ta oma üle 1000 aasta mändade ja kahe nägemise väärt kadaka pärast. Lehepuud on kõik hiljem istutud. Ei vist kusagil Eestis leia puusärk nii pehmet aset kui Ahunapalo kabeli liivas.

E 53271 (6) < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrikohtatest on üks Kõivosaares kahe talu vahel kasvava suure vana kase all ja teine Leegol Poska talu maa pääl. Ka seal kasvas suurepäraline kask. Kas alles on, ei tea.

E 53271/2 (9) < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pääle sõja on käinud peninukid (röövsalgad) külades ja riisunud kõik, mis kätte said. Selle kartusel on rahvas oma väärtasjad sügavale maapõue peitnud, sest röövsalgad on pika oradega isegi maa sisse torkind. Paljud surid ja varandus jäi maapõue varjule. Ahunapalus Mäha talus, kui vanast kootidega reht peksti, olla ühes kohas põranda all iseäräliselt kõmisend. Seal arvati raha või väärtasju olema ära peidetud, sest selle rehe põranda pääle oli juba teine maja ehitud. Praegune Mäha vana perenaine teab küll veel tänapäev seda kohta näidata. Mäha talu on küla asemele ehitud. Seal leiti põllult kõiksugu vana raha ja ehteasju, mis, kahju küll, kõik hoolimatult teadmatalt on laiali pillatud.

E 53275 < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Lõpõtusõn tulõ ma viil Mähä talo mano tagasi. Vanaste, mitu, mitu põlvõ tagasi, om säält üts perepoig, veli, kel esämajan võimalik elädä es ole, Otepää kihelkonda, Pühajärve ligidäle vällä lännü ja sinnä üte väikese järve viirde endäle talo ehitänü, talolõ Mähä nimes pannu ja järve Mähä järv kutsma nakanu. Tima sugu eläs viil prõlla sääl.

E 53297/302 < Vigala khk. - Matthias Johann Eisen (1892) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Torupilli-Tiit oli kange mängimees. Kus iganes pidu peeti, seal Tiidu torupill hüüdis. Ja Tiit mängis hästi. Tiit läks oma mängimise peale uhkeks. Hooples, et maa ega taeva vahel enam teist nii head mängijat ei ole. Kui ühe pühapäeva noorrahvas kaasikus tantsis ja Tiit nii torupilli puhus, et silmad pungis peas, tuli üks hall vanamees noorerahva sekka. Noorrahvas kohe pilkama: "Tule tantsima, taat!" Aga ei taat taha tantsida. Näeb Tiitki taati. Tiit hüüdma: "Ei taha sa tantsida, siis tule mängima. Minagi tahan tantsida!" Vanake vasta: "Heake küll, pojuke, anna aga pill siia!" Tiit pilgates vasta: "Kas tead aga ka, kust otsast puhuma hakkad?" "Küll saame näha," kostis vanake. Võttis pilli Tiidu käest ja hakkas puhuma. Ja näe imet: Tiit kohe tantsimas. Tantsib ja hüppab nii et küll saab. Ei tantsi enam tahtmise pärast, tantsib sunni pärast. Ei või vasta panna, jalad tantsivad vägise. Ei jätnud enne tantsimist järele, kui viimaks nii väsis, et jalad enam ei kannud. Langes nagu nott pikali maha, ei jaksanud enam ülesse tõusta. Sellegipärast ei jätnud võeras pillimees pillipuhumist järele. Puhus aga ühtelugu edasi. Ja vaata, mis nüüd sündis. Tiit hakkas maa sisse vajuma. Tahtis küll ära põgeneda, aga tee, mis tahad, jalga tõsta ei jõua. Palus pidulisi appi, aga ükski ei julgenud Tiidu pärast kätt ega jalga liigutada. Igaüks pani punuma, kui Tiidu nägi maa sisse vajuvat. Kõik kartsivad, et neilgi ehk niisamasugune lugu kätte tuleb. Vanamees mängis aga edasi. Tiit vajus ikka sügavamasse, pea paistis veel välja. Torupill hüüdis edasi. Pea ei nähtud enam Tiidu peadki. Tiit arvas, et nüüd surm silmapilk kätte tuleb. Pigistas silmad kinni ja ootas suremist. Aga või ep surm nii hõlpsalt tuleb. Korraga tundis aga Tiit, nagu puutuks keegi ta külge. Tegi silmad lahti ja nägi nüüd enese ümber mitu pisukest mehikest suurte vasaratega. Mõned koputasivad oma vasaratega Tiidu külge. Natuke kaugemal tagusivad teised niisama pisukesed mehikesed kulda ja hõbedat. Tiidu juuksed tõusivad hirmu pärast püsti. Üks pisuke mehike ütles: "Andke võerale tubliste pihta, miks ta tuli meie rahu rikkuma!" Ja juba koputasivad mitmed vasaratega Tiidu selga. Tiit põlvili maha paluma: "Kulla vennad, andke andeks! Ma pole midagi paha teinud. Ma olen Torupilli-Tiit. Ei oleks ise iialgi teie rahu tulnud rikkuma, kui mind siia ei oleks saadetud." "Kui sa pillimees oled, siis mängi meile ka üks lugu, siis usume," ütlesivad väiksed mehed. Torupilli-Tiit aga vasta: "Hea meelega mängiksin, kui mul pilli oleks. Aga mu pill jäi sinna maha, kus viimase korra mängisin!" "Ära pilli eest muret kanna! Küll me sulle pilli muretseme," hüüdsivad väiksed mehed. Ja sedamaid toodi torupill Tiidu kätte. Ja missugune pill veel! Niisugune, kelle sarnast Tiit enne veel iialgi ei olnud näinud. Tiidu ei mõtelnud kaua. Pani torud suu äärde ja lasi hüüda. Ja hüüdiski mehemoodi, hüüdis palju paremine kui Tiidu oma pill. Vaevalt kuulsivad pisukesed mehed torupilli hüüdmist, kui igaüks jalad ametisse pani. Pihid paisati piost ja vasar käest ja lasi labajalavaltsi. See oli nali näha, kudas väikesed mehikesed õige keerutasivad. Tiit mängis aga ka oma kõige kenamaid tükkisid. Tiidu suu väsis viimaks puhudes ära, aga ei väsinud väikesed mehed tantsimast. Lasti vahel Tiidut aga väha lõõtsutada ja siis algas tants uueste. Nii meheviisi ei olnud Tiit veel kusagilgi pulmas ega pidul tööd teinud, kui siin väikste meeste seas. Viimaks nähti väiksedki mehed väsivat. Nad käskisivad Tiidut puhata ja ütlesivad: "Sa oled meile nii suure rõõmu teinud, kui meil kaua aega ei ole olnud. Selle heateo eest ei taha me sinu vastu tänamata olla. Tule meiega kaasa ja piad oma palga saama." Väikesed mehed võtsivad pillimehe käest kinni ja viisivad suurde majasse. Siin oli seitse määratut tuba. Need olivad kõik kuld- ja hõbekangisid täis. "Võta nüüd nii palju kulda ja hõbedat, kui aga süda kutsub," ütlesivad väiksed mehed. Kõik tuad on su ees lahti, võta kust tahad, aga ära ometi seitsmendast kambrist võta!" Ütlesivad ja läksivad oma teed. Õnnelik torupillimees jäi üsna üksi kullavirnade vahele. Nüüd oli hea nõu kallis, mis võtta, mis jätta. Üks kullatomp oli ta meelest ikka armsam kui teine. Heameelega oleks ta kõik kulla enesele võtnud, kui aga oleks jaksanud kaasa võtta. Miks keelasivad aga väiksed mehed seitsmendast tuast võtta? Oli tarvis vaatama minna, mis seal on. Läkski vaatama. Kuldvirnad seal niisama nagu mujal. Kas see aga parem kuld ei olnud kui mujal? Vististe! Miks väiksed mehed muidu keelsivad sealt võtta? Küll nad vist kadedad olivad. Ei midagi, pillimehe nõu peetud: ainult seitsmendast tuast tarvis võtta. Kahmas kolm kuldpakku selga, aga ennä, olivad nii rasked, et mees nendega sammugi edasi ei saanud. Ei aidanud, pidi ühe kuldpaku seljast maha viskama. Kahju küll, aga mis teha! Suure vaevaga jõudis kahe kuldpakuga viimaks õue. Siin tulivad talle väiksed mehed vasta. Mehikesed kohe küsima: "Kas nüüd koju tahad minna?" Tiit vasta: "Mis ma enam aega viidan! Aeg ammu juba minna!" Väiksed mehikesed lahkeste vasta: "Hea küll, siis tuleme sulle teed juhatama. Oled nüüd enesele palga ise valinud, ole rahul sellega." Kui nad natukese maad edasi jõudsivad, lõi väike mehike vasaraga vasta maad. Vali kärgatus oli kuulda. Tiit langes nagu minestusesse. Kui ta jälle ärkas, leidis ta ennast kodutänavas olevat. Tiit ruttas nüüd koju. Siin hakkas ta oma kuldpakkusid paremine järele vaatama. Võttis vasara, lõi kuldpaku otsast tüki ära. Kuldpakust kargas pillimehele nagu suitsu vastu silmi. Suits pani Tiidu aevastama ja köhima. Ühtlasi hakkasivad Tiidul kõik kohad sügelema. Paremini vaadates nägi Tiit enesel kõik keha maa-alusid täis olevat. Neist ei saanud ta enam iialgi lahti.

E 53340/3 < Vigala khk. - Matthias Johann Eisen (1890) Mt. 1148+1000. Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Hans teinud korra suurt veetõrt. Ajanud just viimase vitsa peale, kui korraga väike hall mees ta juurde joosnud. Ise hüüdma: "Päästa mind, päästa mind, kulla mees!" Hans küsima: "Kelle käest ma sind päästan? Ma ei näe sul ju kedagi viga olevat!" Võeras vasta: "Eks sa näe, et kuri vaenlane mu kannul on!" Hans vaatab ümber, ei näe midagi. Võerale vasta: "Mis tühja sa räägid! Pole ju kedagi näha!" Võeras vasta: "Vaata ometi, mis piksepilv sealt tuleb. Seal on palju välkusid. Need mu tapavad, kui ma varju ei leia!" Hans vaatab ja näebki piksepilve tulevat. Võeras aga uuesti paluma: "Ole kärme, ole kärme! Otsi varjupaika! Tahan su heategu ikka meeles pidada. Tunnen juba suurt surmahirmu!" Hans mõtlema: "Kuhu ma su õige panen? Pue tõrde! Paremat kohta ma ei tea!" Võeras vasta: "Ei see aita! Välk lööb tõrre puruks ja tapab minu!" Hans vasta: "Aga kui ma tõrre vee põhja lasen?" Võeras vasta: "Jah, see on mehine nõu. Ei siis ole viga midagi!" Hans kohe õpetama: "Karga siis kohe kaevu. Küll ma tõrre järele veeretan. Aga ütle mulle enne, kes sa ise oled?" Võeras vasta: "Ära mu nime küsi. Mul on tuhat nime. Minu nime tunneb igamees!" Ja juba hüppab võeras karsumm! kaevu. Hansul selge aru käes, et võeras keegi muu ei ole, kui vanapoiss. Kohe nõu kindel vanapoissi hästi kiusata. Veeretab tõrre üle kaevuääre kaevu. Ei ütle ise vanapoisile midagi. Vanapoiss vaatab vee peal, arvab kaevu sügavust järele. Korraga tõrs karkolks vanapoisi päha. Nüüd alles Hans hüüdma: "Hoia alt ära!" Aga juba vanapoisil pill pios. "Ai, ai, ai!!!" õhkab mehike. Ei Hans lase pilli lüüa. Hüüab alla: "Ära lõuga! Pue ruttu tõrde, tõmma tõrs üle pea ja kisu ta siis kaevu põhja. Juba välgud käivad. Kui müristamine mööda, küll siis hüüan!" Nagu kuul kadus vanapoiss tõrrega kaevupõhja. Müristamine läinud peagi mööda. Hansul tahtmine vanapoisile pussi edasi teha. Teinud kaevu äärde tule ülesse, rauatükid tulesse. Hakanud siis kaevu serval teist tõrt tegema. Korraga kuuleb solinat, vaatab alla: vanapoiss pistab pea veest välja: "Kulla sõber, kas müristamine juba möödas?" Hans kohe vastu: "Ei vennike! Välgud käivad veel siuh ja säuh!" Ja silmapilk tuline rauatükk kaevu vanapoisile kaela. Vanapoiss vette nagu tina tuhka kadunud. Tükk aega läheb mööda, vanapoiss jälle pea välja küsima. Seesama vastus ja palk. Nii piinand Hans vanapoissi kolm päeva. Hansu himu saanud siis aga kaevu ääres istumisest täis. Kui vanapoiss jälle pea veest välja pistnud, kostnud Hans, et müristamine möödas. Kribinal-krabinal ronind vanapoiss kohe mööda kaevusalvi ülesse. Üleval mees õhkama: "Oli aga see müristamine. Ei ma niisugust ole enne näinud. Ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Pidi mu hinge võtma. Ei ma oleks eluga pääsnud, kui sa, kulla sõber, mind ei oleks aidand. Välkusid käis pauh ja pauh! vasta tõrre põhja. Aga tugev oli see tõrs, ei välgud jõudnud tõrre põhja!" Hans naerdes vasta: "Mis nad mehe tõrrele siis võivad teha!" Vanapoiss vasta: "Ja jah, mees sa oled, seda ma näen. Teist nii tublit meest ei ole mu silma puutund. Kas tead mis? Tule õige minule poisiks. Niisugust meest läheb mul tarvis. Hea söögi ja hea palga annan. Annan aastas kotitäie kulda. Et niisugune tark mees minu juurest pea ära ei läheks, siis teeme kauba seitsme aasta peale. Seda ma nõuan aga, et mu käskusid karvapealt piad täitma!" Hans vasta: "Aga sa ei tohi suuremat tööd mulle teha anda, kui jaksan teha! Mis jõuan, tahan teha!" Vanapoiss vasta: "Ära karda! Üle jõu ei nõua ma iial su käest!" Hans vasta: "Kui lugu nii, siis kaup küps. Aga mis mul meelde tuleb. Ma olen ise hea mees ja tahan, et ka mu peremees hea mees on. Võib olla, et sa vahel vihastad, ei tahaks ma sind teenima tulla!" Vanapoiss vasta: "Ära karda, ei vihasta!" Hans vasta: "Küll sa nüüd oled mees lubama, aga kes seda võib uskuda. Seitsme aasta sees võib mõndagi juhtuda. Ehk saad ise vihaseks ehk vihastad mind! Kes seda teab!" Vanapoiss vasta: "Kui seda piaks juhtuma, siis pista kas mu silmad peast välja!" Hans vasta: "Sõnast meest, härga sarvest! Käsi siin!" Kaup valmis. Hans oligi vanapoisi poiss.

E 53364 < Saaremaa - Matthias Johann Eisen < P. Südda (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Mees tuli metsast heinakoormaga. Ilm oli palav, mehel tilkus higi otsa eest. Korraga tuli väike habemega mehike joostes mehe juurde ja meest paluma: "Kulla meheke, ole hea, võta mind oma vankri peale. Olen nii väsinud, et enam sammugi edasi ei jõua astuda." Mees aga vasta: "Eks sa näe, et mul enesel higi mööda nägu maha tilgub ja suur heinakoorm vankri peal on. Hobusel vedada küllalt juba. Ei taha ise heinakoorma otsa istuda, aga pean jo sinu istuda laskma! Mis veel!" Võeras aga mesikeelil paluma: "Kulla mees! Lase mind koorma otsas natukegi puhata. Ma annan sulle piotäie kulda selle eest!" Ja kohe võttis võeras taskust kuldraha ja andis mehele. Nüüd polnud enam muud kui võeras heinakoorma otsa. Ja vaevalt oli ta heinakoorma otsas, kui ta ju ka heinakoorma sisse ära kadus. Mees pani võera tegu imeks ja sammus koorma kõrvas edasi. Korraga tõusis aga kange müristamine. Välku lõi välgu peale. Ja iga välk jooksis mehe ligidal maha, üks siia, teine sinna. Äkisti lõi välk aga heinakoormase ja esimese välgu järel veel kolm, neli välku. Nüüd kargas väike mehike nagu tuul heinakoormast välja ja hüppas karsumm ligidase ojasse. Ja kohe jooksivad välgud sellesama koha peale vette. Nüüd alles sai mees aru, et see vanapoiss olnud, kes ta heinakoorma otsas istunud. Seda tunnistas talle antud raha. Kätt tasku pistes ei leidnud ta sealt enam rahakopikatki, vaid ainult haavalehti.

E 53365/6 (1) < ? - Matthias Johann Eisen (1892) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanapagana kivid Lääne rannas olivad talunikud ükskord põllul vilja koristamas. Keskpäeval oli palavus väga suur, kus inimesed kõik vagusi tööd tegivad ja rõõmsad olivad, kui vahest värske tuuleõhk mere poolt jahutust tõi. Siis tuli metsast üks päratu suur mees välja, jäe ühe välja ääre seisma, vaatas põlevate silmadega töötegijate pääle ka ütles: "Teie olete väsinud?" "Jah, herra," anti vastuseks. "Kui teie tahate, siis tahan ma teid aidata ja veel enam, ma tahan kõik selle töö üksinda ära teha ja teie võite kõrtsi minna ja juua!" Inimesed vahtisivad ehmatusega tema otsa. Üks vana talunik vaatis teda pääst jaluni ja ütles siis: "Teie olete küll suur ja tugev herra, aga mitte veel nii suur ja tugev, et 50-ne inimese eest tööd võite teha." "Ohoo," naeris suur mees, "mitte üksi 50-ne, vaid tuhande mehe eest võin ma tööd teha, kui tarvis on! Vaadake, ma tahan teile näidata, kuidas mina juht üksipäini ühe kivisilla siit Saaremaale üle mere läbi teen!" Talunikud ehmatasivad selle üle. See kole võeras tõmbas aga ilmasuured kivid peosse, keerutas neid kergel viisil ümber ja viskas neid teisele poole, nõnda et need silma eest kadusivad. Lühikese ajaga läks kivi kivi juure ja üks põhjatu suur sild tõusis merest ülesse, mis iga viskamisega kasvis. Siis märkasivad töörahvas, et see Vanapagan oli, ja neil oli hirm tema eest. Ainult üks vanamees võttis julguse kokku ja hüüdis: "Meie ei taha kellegi Vanapagana tööd, ega ka Vanapagana abi! Sööme parem peale higi sees oma leiba, kui et meie kõrtsides magame ja vanapagana vili meie põllul kasvab! Tagane meist Jumala nimel kõige oma tegudega!" Vanapagan naeris selle pääle suure häälega, aga siis langesivad sillakivid suure mürinaga kokku ja kukkusivad kolinal ja vulinal laiali merde. Vanapagan sai selle üle hirmus vihaseks ja toetas omad jalad kahe suure kalju pääle, kuna ta isi hirmus suureks ja kõrgeks kasvis, siis tõmbas ta ühe päratu suure kaljutüki käte vahele ja tahtis seda lagunud silda ühe hoobiga jälle ära parandada. Ta viskas, aga see kivi kukkus merde, nõnda et vesi kaugele üle kallaste välja voolas ja temale vastu silmi pahvatas. Selle pääle röögatas ta korra ja kadus. Tänapäevani näikse aga tema jalajälgi nende mõlemate kaljupankade pääl, mis üksteisest 51/2 versta kaugel seisavad, kellest üks Ridali kiriku taga Saaniku küla juures ja tõine Mäe mõisa all on. Jäljed on hobusejälgede sarnatsed ja 3-4 jalga läbi mõõta suured.

E 53366/7 (2) < ? - Matthias Johann Eisen < Jaan Jung(?) (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Üks teine jutt räägib jälle, et Vanapagan oma jalgega nende kahe kivi pääl olla seisnud, taskud ja põll kive täis, millega ta Kividepäält Sastamalle silda teha tahtnud. Kukk olla aga enne laulnud, kui ta oma kivivoosi õige koha pääle viia saanud; ta pillanud kivid sinnapaika ja pannud putkama. Ommeti olla ta aga omad jälged igaveseks ajaks nende mõlemate kivide sisse litsunud, kus nad veel tänapäevani näha on. Suuri raudkive on aga kõik see maa sääl täis. Niisugusid Vanapagana kivide sületäisi ja sillategemisi on kõik meie maa täis. Mis need kividevaremed ja kalmed õiete tähendavat, vt. Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1882, lk. 28-51. - Üleskirjutaja märkus.

E 53367 (3) < ? - Jaan Jung (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Halliste kihelkonnas Õisu vallas on Sammaste küla Taru talu põllu sees üks suur kivivare ja üks veerand versta eemal üks veiksem vare Kääriku talu põllu sees. Vanapagan olla Õisu järvest silda läbi teha tahtnud ja kesköö ajal ühe suure põlletäie kiva selle tarvis korjanud. Kukk olla aga järsku laulma hakanud, mispääle Vanapagan nõnda ära ehmatanud, et ta Kääriku põllult ühe sammu - üks veerand versta - järsku kõrva karanud, kusjuures põlletäie kuhi Kääriku põllule maha kukkunud, aga Taru põllul, kuhu ta karanud, olla põllepael täieste katki läinud ja kivid kõik sinna maha pudenenud. Niisama on ka Tisu Päidre küla Maiste talu põllu sees kaks kivivaret, kust Vanapagan neid Õisu järve sillaks on tahtnud viia, aga kukelaul teda ära ehmatanud.

E 53367/8 (4) < ? - Jaan Jung (?). Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karksi kihelkonnas on mitu niisugust suurt ahervart või varet. Polli Remsi talu põllu sees on 2 (kaks), Karksi Tauga karjamõisa põllu sees 1 ja Mäekülas Küti talu juures 1 jne. Neist räägitakse, et Vanapagan Karksisse linna olevat tahtnud ehitada, mistarvis ta põllega kive kokku olevat kannud. Kukelaulu ajal olevat ta aga nõnda ehmatanud, et põllepael katki läinud ja kivid sinna maha kukkunud, kus praegu need varemed on.

E 53368 (6) < ? - Matthias Johann Eisen (1892) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võrtsjärve ääres Tarvastu kihelkonnas Rõuma külas Rannu kihelkonnas Verevi külas ja Kolga-Jaani kihelkonnas Leie külas Ulge talu juures on suured kivivaremed, mis Vanapagan olla korjanud, et Võrtsjärvest silda läbi teha, aga kukelaulu pärast ära ehmatanud ja kivid sinnapaika maha poetanud. Järve sisse olla ta juba palju kive kannud, aga siiski on sillad ikka poolikuks jäänud.

E 53368 (7) < ? - Matthias Johann Eisen (1892) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Põhjapoolsest järve otsast Vare talu kohast olla ta otse üle järve kääru Tarvastu kihelkonda Saba kohta ühe ööga silda üle tahtnud teha. See sild on 7 versta pikk ja järve sees paiguti ligi 400 jalga lai. See hakkab juba üks pool versta kuivalt maalt Vare talu juurest pääle, kus just kivimää pääle on tehtud, mis ühte kitsast maajuga mööda kaunis sügavaste järve sisse lähäb, kus vee ääre pääl üks suur päratu kivivare on. Säält lähäb see sild siis veepõhjast edasi kuni Sabale. Vanapagan pidand selle sillaga peaaegu valmis saama, aga kui ta viimast sületäit kive veel viinud, siis laulnud kukk, ta ehmatanud kõvaste, põllepael läinud katki ja kivipõlletäis kukkunud sinna maa ääre pääle maha, kus ta veel tänapäevani seisab, ja nõnda ei ole see sild ka mitte täieste valmis saanud.

E 53368/9 (8) < ? - Matthias Johann Eisen (1892) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Nüüd olla ta seda uut teed mööda Varelt Sabale sõita tahtnud, aga vist ära unustanud, et ta sillaga veel mitte päris valmis ei ole saanud. Ta lasknud kaks tublit ruuna tõlla ette panna ja kihutanud, vene kutsar pukis, Saba poole. Teisele poole ranna ligi jõudes lõppenud sild korraga otsa, kuhu ruunad sisse kukkunud ja ära uppunud. Vene kutsar ütelnud taga järele veel: "Vot kak! (???? ????)" ja sellest saadik jäänud selle silla nime Vetka ehk Ruuna vare, sest et ruunad sinna ära uppunud.

E 53369 (9) < ? - Matthias Johann Eisen (1892) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pääleselle silla või vare on veel mitu teisi varesid Võrtsjärve sees, kellest mõned kuni kümne jala sügavusel veepinna all on, aga mõned nõnda kõrged, et vaevalt lootsikuga üle võivat sõuda. Nende nimed ja suurused on järgmised: 1. Papivare, umbes 800 jalga pikk ja 200 jalga lai. 2. Tartu Suurvare, Tamme mõisa all, umbes 600 jalga pikk ja 200 jalga lai. 3. Arvametsa vare, ligi 1000 jalga pikk ja 200 jalga lai. 4. Elna vare, Valma küla ligidal, ligi 100 jalga pikk ja 200 jalga lai. 5. Saba vare, umbes 1800 jalga pikk ja 300 jalga lai. 6. Piirioja vare, 400 jalga pikk ja 300 jalga lai. 7. Lubja vare, umbes 3600 jalga pikk ja 400 jalga lai, mis kõik lubjakividest kokku olla pantud, kuna teised vared puhta raudkividest olla. 8. Lai vare, ligi 400 jalga pikk ja lai. 9. Suur vare, ligi 400 jalga pikk ja 300 jalga lai. 10. Ohekolga vare ligi 400 jalga pikk ja 300 jalga lai. 11. Kalbassu vare, ligi 300 jalga pikk ja 200 jalga lai. 12. Kivikalda vare, ligi 400 jalga pikk ja lai. 13. Urri vare, umbes 1800 jalga pikk ja 200 jalga lai. 14. Haani vare, 800 jalga pikk ja 200 jalga lai. 15. Vihendi vare, ligi 6000 jalga pikk ja 300 jalga lai. 16. Karikolga vare, ligi 1000 jalga pikk ja 300 jalga lai. 17. Kärga vare, Tarvastu ligi, 400 jalga pikk ja lai. 18. Siilikärk ehk Mungavare 600 jalga pikk ja 200 jalga lai. Nende kivivaremete juures on Vanapaganal küll vedamist ja kandmist olnud, aga mitte ühte ainust silda ei ole ta valmis saanud. Ka kaugemalt maalt on Vanapagan Võrtsjärve sildade tarvis kive kogunud, aga ikka kukelaulu läbi ära ehmatatud, et ta korjatud kivid sülest maha visanud ja plagama pannud. Tema on ikka üks pimeduse töötegija olnud ja ainult enne poolt ööd tööd teha julgenud. Kui kukk esimest korda laulab, siis kuulutab ta valguse tulemist, mis Vanapaganat nii väga ehmatada ja hirmutada, sest et ta valgust väga vihkavat ja kartvat.

E 53370/1 (11) < ? - Jaan Jung (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võrtsjärv olla vanal ajal kuni Pilistvere kihelkonda Vitsjärve või Virtsjärve külani ulatanud, millest see küla veel oma nime olevat saanud. Selle küla hommiku-lõunapoolne külg puutub ühe suure soo külgi, mis ka Võrtsjärve ümber seisva soodega ja madalustega ühte lähab; see olla kõik vanal ajal järv olnud. Nõnda oli Vanapaganal järv olnud. Nõnda oli Vanapaganal asja küll ka sääl mail kive korjata ja sildasi teha. Esimene kivivare on Imavere vallas Tamme külas Sootsa talu põllu sees, teine ja kolmas Eistvere vallas Taadikvere küla põllu pääl, neljas Kabala valla Kurla küla Villemi talu ja viies Määru talu põllu sees, kuues Kõo tuuleveski ligi ja seitsmes Venevere küla juures. Viis varet on Kabala Arkma küla välja pääl ja üks õite suur vare 7 versta säält eemal Villevere küla Siimu talu põllu sees. Kõik need varemed olla Vanapagana enese ja tema tütre korjandused, kellest viimne ka oma põlle sees Võrtsjärve sildade tarvis kive kokku kannud; aga kus tema põllepael olevat katkenud, sinna olevat siis ka kivivare maha jäänud.

E 53372/3 (15) < ? - Matthias Johann Eisen (1892) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ka Maaltse mõisa põllu pääle Martna kihelkonnas olevat Vanapagan linna ehitada tahtnud. Ta olla sinna hulga kive kokku vedanud, mis sääl praegu veel laiali maas on. Sagedaste olevat sääl viirastusi näha, sest et nende kivide all suured varandused peitus olevat. Ka ühte suurt kivi, mis kiriku tee ääres karjamaa sees on, olla ta selle tarvis tahtnud pruukida, et ta aga väga sügavas maa sees oli, ei saanud ta seda mitte nii kohe välja kiskuda ja enne, kui ta seda oma linna asemelle viia sai, laulis kukk, mispärast ta kivi sinnapaika maha pillas ja katsus, et plagama sai.

E 53373 (17) < ? - Matthias Johann Eisen (1892) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui esimene männapuu maha oli raiutud, valas see kibedaid silmapisaraid, mis pärast kui vaik kõvaks läksivad. Ema kurvastus läks lastele, männakäbidele, väga südamesse ja nad ütlesid temale: "Ära nuta, armas ema! Meie tahame inimesel, kes sind nii armuta on surmanud, kõige kurjemine kätte maksta!" Selle pääle muutsivad männakäbi soomused endid lutikateks ja ronisivad inimeste majadesse, kus nad inimesi veel tänapäevani piinavad ja vaevavad.

E 53397 (4) < Põltsamaa khk., Pajusi v. - J. Retter (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Siis visati noorpaarile õnne, see sündis langude laulu ja kange püssipraginaga (laskmisega) Sisse ma viskan vilja õnne Katusele karja õnne Õueje hooste õnne Sõnikuje sea õnne Vitsu! Vitsu! Uttu! Uttu! Tsah! Tsah! Tsah!

E 53397 (5) < Põltsamaa khk., Pajusi v. - J. Retter (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Koera sõnad: Koer isane, koer emane, Koer koti tükist, koer vana kasuka käisest, Poe perenaise perse.

E 53409 < Petseri l. - Ilmari Manninen (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Peko kohta Nelipühade laupäeval tehakse pirukaid ja häid sööke. Peremehed ja -naised lähevad määratud tuppa, kus Peko lina sisse mähitult välja pannakse. Küünlad süüdatakse põlema. Palutakse, keegi laulab: "Püha Peko, anna meile häid kaeru!" Keegi teine palub, et tema tütar saaks mehele. Edasi palutakse soodsat ilma ("Meile saada mesipilved" jne.). Kuhupoole küünalte leek paindub, sellest ennustatakse. Ahju nurga peale ilmub kana, kukk ehk oinas. Oinas olevat Peko ise. Siis hakatakse rüselema, kel veri tuleb välja, see saab Peko omale hoida. Tääglova küla olevat suure Põhjasõja aegu suur hädaoht ähvardanud. Küla siiski sellest välja saanud. Sellepärast, et Peko päästnud küla, olevat seal teda austama hakatud. Peko tuleb hoida tingimata mitte tulihoones. (Jutustanud Petseri maakonna valits. haridusosak. juhataja hra Grünthal ja mõned teised hritlased.)

E 53411 (1) < ? - Matthias Johann Eisen (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Tallinna ligidal kõrges merekaldas on "röövlikoobas". Selles koopas asunud muiste mereröövlid. Praegu ei pääse enam sinna koopasse, kaljutükid on koopasuu ette langenud. Vanasti olnud koopas mereröövlitel ka palju varandust, mõned arvavad, et varandus kusagile koopasse maha maetud. Rahvas teab veel rääkida, et mereröövlid koopast umbes poole versta pikkuse maa-aluse tee kaevanud kuni lähema maantee äärde. Tee kaevanud nad selleks, et kui neid kinni tullakse püüdma, nad maa-alust teed mööda ära pääseksid. Koopal ehk maa-alusel teel olnud rauduksed ees.

E 53411 (2) < ? - Matthias Johann Eisen (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rannamõisa ligidal on mere ääres koht, mis Punaparda nime kannab (Parda = madalam koht mere rannas). Rahvajutu järele olnud seal merel korra suur lahing, kus nii palju verd ära valatud, et vesi päris punane olnud. Sellest koha nimi Punaparda. Arvatakse, et sõda seal taanlastega olnud. Tiskri ja/?Tiskrimetsa/ olnud vanasti kaua aega ühe taani printsi päralt.

E 53413 (1) < Kursi khk., Puurmani v. - Mart Reim (1923/1869) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Lustivere mõisa ligidal oli kaunis kalarikas Pühajärv (samanimelise talu krundis), mille veest elanikud alalist peatoidust saavutasid. - ... Ükskord suvisel ajal järve kaldal miski ülbuse teostamisel tõusnud üles must piksepilv, torm ja vihmasadu, pilv ühinenud järve kohal sellega, nagu allalastud suur sammaskott, järve vesi voolanud seda mööda üles ja kantud pilvega jäädavalt edasi, järele jättes järve põhja mudalompe, milles suurimad kalad pooliti kuival pinnal siplema jäänud, kust elanikud neid kui viimast lõpusaaki käsitsi tabanud. Järve ase, kasutatakse sestsaadik heinamaaks, olla tunda ja Pühajärve talu seal olemas.

E 53415 < Põltsamaa khk., Pajusi v. - J. Retter < Roosi Guutmann (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana kuu reede "Seitse sõna" Kolm päeva pärast vana kuud, reedel: 1) viheldes kaovad söödikud, 2) puu või põõsas maha raiudes ei aja seitsmel aastal ühtegi võsu, 3) sel päeval õmmeldud särk ei sügele kunagi, olgu ta kas või pigine, 4) villu kedrades, pestes või kraasides ei lähe sellest riie koitama, 5) tuba lubjades kaovad lutikad, 6) leivaahju määrides ei lõhke leivad, 7) pesu pestes ei sigine söödikuid ega sügele. Vana kuu reedet tuntakse "seitsme sõna" all, sarnast päeva juhtuvat õite harva.

E 53424a < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Paja t. - Ernst Saabas (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Jõulukuuske ei tunnud meie esivanemad mitte, kui ka tundsivad, ega nad ka sellepärast mitte teha ei võinud, oli mõisasakste poolt ära keelatud, olla üeltud: "Ori peab orjana elama!"

E 53427 (1) < Hargla khk. - E. Jakustant, õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahakast Vanapagan oli ükskord rahakasti suure tamme juurde alla ära peitnud, seda näidatud ühele mehele unes. Mees kutsunud teisi mehi ja läinud kasti otsima. Tee peal ütelnud üks mees teistele: "Oleks see raha meile saanud, siis oleksime rikkad!" Korraga tulnud nendele vastu Vanapagan viie sarvega, pika sabaga ja ütelnud: "Minge kodu ja tooge mulle mõrsja, siis saade rahakasti kõige rahaga." Mehed läinud kodu, pannud ühele kitsele riided selga ja läinud Vanapaganale viima. Kui nad tamme ala olivad jõudnud, kus hõberahakast hiilgas, tuli hunt ja tahtis kitse ära süia. Üks mees karjunud: "Hahuu, hahuu!" Teine visanud labidaga ja ütelnud: "Ma talle kuradile virutasin kesk selirootsu!" Hunt küll jooksnud metsa, aga rahakast kadunud ka ära.

E 53428/9 (2) < Hargla khk. - Alvine Rockenbaum, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Näkk Mustas jões on suur võrreng. Külalapsed armastasivad seal ligi supelda. Korra soojal suvel suplesivad seal ligi hulk poisikesi. Kui poisid parajaste naljatavad ja oma ujumise kunsti näitavad, näevad nad korraga tundmata poisikest võrrengu kohal ujumas. Võeras poiss ujus osavaste ja kutsus ka teisi suplejaid sinna ujuma, usutades, et sügaval kohal palju kergem ja lõbusam ujuda. Keegi ei julgu minna. Poisid lõpetavad suplemise ja lähevad kodu. Teisel päeval kordub jälle seesama lugu. Võeras poiss kutsub ja meelitab, kui see ei aita, hakkas ta poisikesi narrima ja pilkama. Lapsed lähevad koju ja räägivad seda vanaemale. Vanaema õpetas: "Tehke puust ristike, pange paela otsa ja katsuge seda võerale ujujale kaela visata." Poisikestel oli varsti ristike valmis ja pael küljes. Lõuna ajal, kui nad suplevad, tuleb jälle võeras poiss nende sekka. Varsti visati talle ristike kaela. Kuidas nüüd aga võeras poiss kisendas: "Võtke see neetud rist ära, võtke see neetud rist ära!" Teised poisid katsuvad, kuda kodu jooksta. Võeras poiss ikka nende kannul kisendates: "Võtke see neetud rist ära!" Külas tuli kisendajale üks vanamees vastu ja täitis tema palvet. Korraga oli võeras nagu tina tuhka kadunud. Sest ajast saadik ei ole keegi seda võerast poisikest enam näinud, kuid ükski õige laps ei julge võrrengu ligi ujuma minna.

E 53431 (4) < Hargla khk. - Otto Paas, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Tammekolga oja rahakast Tammekolga oja silla all elanud vanast tondid. Kes sellest sillast kesköösel üle tahtnud minna, seda hakanud tondid kimbutama. Korra läinud keegi mees jaanipäeva hommiku päevatõusu ajal sellest sillast üle ja näinud, et keegi oja ääres kivi peal raha kuivatab. Mees läinud ligi ja küsinud enesele ka raha. Kuivatajad, kes keegi muud ei olnud kui tondid, lubanud ka kõik raha anda, kui mees neile selle eest valge lamba pojaga tooks, mis tal kodu on. Mees vastanud: "Seda valget lammast pojaga mina ei anna!" Sel silmapilgul oli raha kõige meestega kadunud.

E 53432 (5) < Hargla khk. - August Punt, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Viirastus Korra tulnud keegi talvel üle Mustajõe konnu. Astub ja astub, kond ei olegi lai, kuid otsa ei tule ja üle ei jõua. Korraga näeb ta jää peal maja, just kui oma kodu. Astub sisse, kodu mis kodu. Istub kohe paku peale ja peastab jalad lahti ning paneb jalakatted ahju ääre peale kuivama. Pärast istunud jälle paku peale ja jäänud suikuma. Korraga kuuleb ta, et kukk laulab. Mees ärkab üles ja vaatab ümberringi ja näeb, et istub jääaugu ääre peal ja sealsammas ta sukad kuivamas.

E 53432 (6) < Hargla khk. - ?, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahaauk Taheva endise Kirepi koolimaja aseme ligidal metsanurgas on kaunis sügav haud. Selles hauas olla varandus peidus. Kes seda varandust tahab saada, peab tagurpidi hauda ronima. Kuid kellelgil ei ole selleks veel julgust olnud.

E 53433/4 (7) < Hargla khk. - ?, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Raudjärv Taheva Essemäe metsas on mitu järve: Savijärv, Sammaljärv, Riidjärv, Linnajärved ja ka Raudjärv, mis praegu nagu Sammaljärvgi pealt kinni on kasvanud. Raudjärvest pajatab rahvasuu järgmist: Muste olnud Raudjärve kohal suur ja rikas talu. Tervel talul olnud kõrge aed ümber ja raudvärava läbi saadud talusse. Kui heaste hele õhtu olnud, siis kuuldud selle värava kinnipanemist Hargla kirikuni ära. Selle peremehe varandus tulnud aga röövimisest. Ühel päeval aga leidnud möödaminejad talu kadunud ja selle asemel järve päikese käes paistmas. Ennem, kui see järv veel lahti olnud, nähtud veel vee sees väravavarvu. Kõik rikkus ja nimelt terve pütitäis kulda hingata järve põhjas ja ei saada keegi muu seda sealt kätte, kui kes sinna mõrsja valges linikus viib. Ühel mehel tulnud hea mõte oma kitse valge palaja sisse mässida ja mõrsja asemel sinna viia. Kui ta nõnda järve kaldale jõudnud, näinud ta ka korraga, kui vesi kerkinud ja pütt, milles kullatükkisid hiilganud, tõusnud veepinnale. Mees sidunud kitse puu külge ja rutanud kulda võtma. Parajaste kui püti järele käe sirutanud, kuulnud, kui selja taga kisa tõusnud. Suur hunt tahtnud kitse puu küljes murdma hakata. Mees kohe hurjutama ja hunti ära kihutama. Seal aga vajunud kullapütt mürisedes järvepõhja, kus ta praegugi veel viibib.

E 53437/8 (9) < Hargla khk. - Hugo Paltsep, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kõndiv kuusk Sõitis keegi talumees linnast koju poole ja oli halvas tujus. Lund sadas ja oli külm. Mehel hakkas külm ja ta hüppas saanist välja, laskis hobusel tasakeste minna ja sammus ise taga. Korraga kuuleb ta enese taga kohinad, ta vaatas enese taha ja näeb, et üks suur kaharate okstega kuusk tema järele ruttab. "Hei, külamees, pea kinni," ütleb kuusk, "ma tahan ka sinuga ühes sammuda!" Külamees kargas saani, et minema sõita. Kuusk muutis ennast meheks ja kargas mehe kõrvale saani. Külamees vaatles teda ja tundis, et ta kurat on, ja küsis kuradilt: "Kuhu tahad sa minna ja mis su nimi on?" "Minu nimi on Ispel Purilase talust ja tahan kodu minna." Selle aja sees olivad nad/jõudnud/ külamehe maja lähedale ja kukk laulis. Kurat ehmatas ja ütles: "Siitsaadik on minu tee." Ta tahtis saanist välja karata, aga ei saanud, mees oli teda sabapidi kinni sidunud. "Ole nii hea ja lase mind lahti, ma toon sinule kotitäie kulda." Mees uskus ja laskis kuradi lahti. Kurat kargas saanist välja, muutis ennast kuuseks ja kadus ära. Mees ootis teda kaua aega, kuradid ei tulnud.

E 53443/4 (15) < Hargla khk. - E. Kalamees, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rehepapp Korra olnud ühel herral rehepapp. Tema olnud kimbus sellepärast, et temal iga kord vilja vähem olnud kui õigus. Ükskord olnud tema üksinda rehetuas. Aeg läinud igavaks, hakanud kartulid küpsetama. Varsti olnud ka Vanapagan seal ja küsinud: "Mehike, anna minule ka kartulid." Rehepapp heitnud risti ette ja lubanud ka. Vanapagan söönud kartulid ja ütelnud: "Mis küps, see läps, mis tooras, see rehepapile." Rehepapil olnud seal pihlakane nui, tema võtnud selle ja lõiganud üheksa risti peale, siis ähvardanud sellega vopsu üle kühmu. Peagi kadunud/vanapagan/ kui tina tuhka. Sest ajast ei kadunud papil vilja rehest.

E 53446/7 (17) < Hargla khk. - J. Udsu, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahakast Ennemuiste elanud üks mees. Temale üteldud öösel: "Mõniste mõisast verst maad eemale metsas on kuivanud petai. Selle juurte all maas on rahakast ja pedaja oksa peal võti. Mine öösel kell kakstõistkümme ja ära võta tõisi kaasa." Mees võtnudki nõuks tõisel öösel minna. Ta ütelnud tõisele mehele ka, et seal on rahakast. "Tule sina ka minuga ühes," ütelnud ta teisele, "sina jää kaugemale ja mina lähen toon sinule ka raha." Nad läinudki kodust minema. Pea jõudnud nad sinna kohta, kus see puu oli. Nüüd ütelnud (ta) see mees tõisele: "Jää sina siia ja mina lähen sinna rahakasti juure." Mees jõudnud sinna, võtnud pedajast võtme, pöörnud kastikaane lahti, see olnud raha täis. Mees toppinud tasku raha täis, ei jätnud kopikutki kasti ja hakanud teise mehe poole tulema. Seni kui sinna jõudis, oli raha taskust kadunud.

E 53447/8 (18) < Hargla khk. - M. Torm, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ennemuistne jutt Muiste elas ühes külas vana naene, kellel muud varandust polnud kui üks lehm. Natuke maad tema hurtsikust oli tore talu. Kord peeti seal talus pulmi. Sellel ajal juhtus sinna talusse vana sant oma pojaga. Sant palus enesele ka palukese leibagi, aga joobnud mehed irvitasivad ja naersivad ainult. Mõrsja tahtis sandile küll midagi anda, aga pulmalised irvitasid teda, kuni ta oma nõu katki jättis. Vanamees läks minema. Vähe aja pärast nägi ta hurtsikut ja läks sinna. Hurtsikus istus ta maha ja küsis naese käest süüa. Naene vastas, et temal muud ei olla kui üksainus lehm. Sant käskis lehma ära tappa. Vanaeit oli nõus ja sant tappis lehma ära. Pärast söömist viis sant lehma jalad lauta. Hommikul läks naene nuttes oma lehmalauta vaatama, sest tal oli kahju oma lehmast. Laudaust lahti tehes nägi ta neli lehma laudas. Naene läks rõõmuga aita, et järele vaadata, kas veel eilsest päevast jahu on üle jäänud, et sellest lehmadele jooki teha. Aita astudes nägi ta, et aidas hulk jahukottisid oli. Rõõmuga läks naene ja tänas santi. Vanamees saatis oma poja vaatama, mis pulmalised teevad. Poeg tuli tagasi ja jutustas, et kõik pulmalised põrandal lamanud. Niipea kui tema ukse avanud, jooksnud kõik huntideks muudetud neljakäpakil uksest välja. Mõrsja ainult olla pääsukeseks muudetud.

E 53450 (20) < Hargla khk. - Juulius Laap, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ennemuistne jutt Korra sõitnud kaks karjapoissi Vaidva jõge pidi venega. Sääl näevad nad, et jõe ääres liiva peal istub üks alasti poisike ja soendab ennast päikesepaistel. Karjapoisid märganud võerast poisikest ja hakanud tasakesti sõudma, et näha saada, kes see võeras poiss on. Võera poisi kohale jõudes vaadanud poiss üle õla, hüpanud vette ja kadunud. Poisikesed märganud, et see tont oli, ja hakanud kartuse pärast rutuste sealt ära sõudma.

E 53450/1 (21) < Hargla khk. - H. Valge, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahakattel Saru vallas oli ühele mehele unes öeltud: "Mine kaeva konnu äärest ühe suure kivi alt, sealt saad sa raha." Mees läinud välja ja vaatanud ja näinud, et ilm väga halb olnud, vihma sadanud. Mees heitnud jälle magama. Jällegi üteltud sedasama ja lisatud veel juurde: "Enne päevatõusu olgu sul üles kaevatud, siis saad sa raha kätte!" Mees läinud, kaevanud katla ääre vallale ja tahtnud juba katalt välja tõmmata. Sääl tõusnud päike. Raha läinud kõlistes tagasi. Mees läinud kurvalt ja rääkinud seda teistele. Üks mees oli ka õnne katsunud. Aga temale üteltud unes: "Nüüd kaevad sa küll labidaga, aga aeg tuleb, et sa kaevad oma ninaga." Mees ei kaevanud ka enam. Kui aga mees oleks läinud esimese käskmise peale, siis oleks ta küll raha saanud, nüüd aga kõik ilmaaegu. 1914 a. 5. nov.

E 53453/4 (23) < Hargla khk. - A. Kasak, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana jutt Ükskord elanud ühes külas päiviline, kes iga kord raha ahnitsenud. Kord läinud tema kõrtsi ja tee peal saanud ühe tuttava nõiamooriga kokku. Mees küsinud temalt nõu, kuidas korraga rikkaks saada. Nõiamoor mõtelnud tükk aega ja kostnud: "Nädala pärast sünnib siin külas ühel vaesel tüdrukul laps, sina varasta ta enne ristimist ära ja viska võrengusse, siis tuleb kirst kullaga vee peale." Tüdrukul sündinud küll lapsuke, aga mehe süda ei kannud seda teha ja lapse asemel viinud ta oma kassi. Kullakirst tulnud küll vee peale, aga niipea, kui mees kassi sisse visanud, vajunud kirst kõige kullaga põhja. Tõine kord saanud ta nõiaga kokku ja rääkinud temale oma äpardust. Nõid küsinud: "Mispärast last ei viinud?" Mehike ei lausunud sõnagi, vaid pistnud punuma.

E 53454 (24) < Hargla khk. - Varik, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana jutt Kord tulnud Mõniste Paju kõrtsist joobnud Saru mees koju. Mees sammund Mõniste teed mööda. Kui ta Vaidva silla juure jõudnud, sõitnud tõld temast mööda. Tõllast hüidnud heal: "Hei, külamees, karga sina ka pera peale!" Mees karanud ka, aga korraga olnud Vaidva jões, kust ta suure vaivaga välja oli saanud. Sellest ajast jätnud mees viinajoomise ja kõrtsis käimise maha.

E 53456/8 (26) < Hargla khk. - Kalkun, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rehepapp Korra elanud rehepapp. Iga ööse käinud tema juure üks ilus naisterahvas. Kui kell kakstõisku sai, kuuleb ta suurt mürinat. Rehepapp ärkas üles ja vaatas kereselt maha, kesk rehetuba seisab üks ilus naisterahvas ja naerab. Väha aja pärast läheb jälle ära. Rehepapp mõtleb ja mõtleb, kudas ta selle omale naeseks saaks. Ta proovinud ka teda kinni võtta, aga ei saanud. Viimaks mõtles, et tarvis nõia juure minna. Ta läks. See seletas: "Sina võta pihlakapuu ja rao sinna üheksa risti peale ja vaata järele, kust ta sise tuleb, sinna pane see pulk ette." Rehepapp tegi nõnda. Kui see naisterahvas jälle tuli, pistis ta pulga seinaaugule ette ja nüüd ei saanud tüdruk kuskilt välja ja jäi rehepapile naeseks. Ükskord sõidavad nad kirikusse. Kirikus naene naerab ja enne aamen ütlemist läinud välja. Koju sõites küsis mees naese käest: "Mis sa kirikus naersid?" Naene ütles: "Selleta enne minule, kudas sa mu omale naeseks said." Ja mees jutustas oma loo naesele kõik ära. Naene hakkas ka oma juttu rääkima: Vanapagan kirjutas kõiki neid üles, kes kirikus naersivad, suikusivad ja rääkisivad. Toores hobusenahk oli juba täis kirjutatud ja ta venitas teda laiemaks ja lei pea vastu seina ja mina naersin seda. Mehel läks seda naest juba nii täies, et enam ei tahnud ta peale vaatadagi. Ja ta tahtis naesest lahti saada. Läks jällegi nõia juure ja selletas nõiale, et naene teeb kõiksugu vigurid ja mitte ei tahta suguki enam. Nõid ütles: "Kui sa kirikusse lähed, viska ta silla ala jõkke ja mine ise kirikusse. Kui tagasi tuled, on silla peal üks ilus lill. Seda muu ükski ei näe kui sina, aga ära sa seda putu, kui sa putud seda, siis saab ta sulle jällegi naeseks." Mees sõidab kirikust koju, saab silla peale. Lill väga ilus, ei jäta ikka putmalta. Nüüd kuuleb healt: "Ära putu, ära putu, see on mu nabavars," ja korraga sai lill naeseks tagasi.

E 53465/7 (33) < Hargla khk. - K. Lüitsep, juh. õp. J. Tamm (1914) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Õitselise õnn Ükskord ühel jaanipäeva õhtul läksivad kõik külapoisid hobustega õitsi ja nendega läks ka üks vaese mehe poeg. Kui nemad kohale jõudsivad, oli juba pime, aga neil ei olnud tuld. Siis ronis üks poiss puu otsa vaatama, kas ehk kuskil tuld näha ei ole. Tuli nähti lähedal olevat. Nüüd ajasivad nad vaese mehe poega tule järele, see ei tahtnud küll minna, aga suure vaevaga pidi ta minema. Tuli nähti küll lähedal olevad, aga siiski kulus palju aega ära, enne kui ta ligi sai. Ta jäi ühe puu taha vaatama. Sääl nägi ta kahte halli habemega meest raudroobidega tuld kohendavat. Korraga kuulis ta üht vana meest teisele paar sõna sosistavat, siis ütles üks vanamees kareda häälega: "Poiss, ära karda, räägi, kuidas sa siia juhtusid?" Poiss rääkis kõik ära, mispärast tema tulnud. Siis võttis vanamees kõrvalt raudkühvli ja ütles poisile: "Võta särgisiil üles, ma panen söed peale ja kae, et minema saad, muidu tuleb valge ja siis pole enamb tuld tarvis!" Poiss ei tahtnud küll lasta hõlmasiilu peale panna, aga siiski vanamees pandis. Ta tänas ja läks minema. Teel minnes mõtles ta, missugused söed need on, kui kuuelegi auku sisse ei põleta, vaatas ja ennäe, kõik kuld. Poiss pandis kulla ühe kadaka alla maha ja läks teiste õitseliste juure. Need olivad kõik koju läinud. Nüüd ruttas poiss endisesse kohta, kuhu ta raha pandis, võttis raha ja läks koju. Seda raha sai tal isa eaks ja poja põlveks.

E 53468 (34) < Hargla khk. - Alfred Peltser, juh. õp. J. Tamm (1915) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Jahusoo Taheval Kord olnud Taheva valla maa sees üks imesuur järv ja seal sees elanud vanadkuradid. Kui uueaasta ööl üks mees sinna tulile läinud, siis näinud ta, kuidas mustad kassid vee sees hüpelnud ja mänginud. Kui mees lähemale sõudnud, siis muutnud kassid ennast mustadeks meesteks, ja üks neist vaatanud mehele väga uurivalt otsa, ja küsinud: "Kes sind siia ajas meie mängu segama?" Must mees võtnud mehe kaelapidi kinni ja läinud põrgusse, kus mees suures hädas olnud, sest vanad kuradid piinanud teda hirmsaste. Kui see küll haledaste palunud, siis olnud äkkiselt hirmus paukumine ja mürisemine, järv kasvanud kokku ja muutunud sooks. See soo on väga rabe, sellepärast nimetanud rahvas seda Jahusooks. Soos on üks auk, mille juures uueaasta ööd hõikamist kuulda on. Vanakurat piinavat siis seda meest.

E 53469 (35) < Hargla khk. - Karl Kaus, juh. õp. J. Tamm (1915) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana jutt Vanal ajal oli Karula kiriku vöörmünder ühel äripäeval kiriku juures käinud. Kui kodu tagasi sõitnud, kuulnud tema, et saksad tema ees sõidavad kelladega. Vöörmünder ütelnud ka omale hobusele: "Sõida, sõida, ruunake, sina ka sakstele järgi!" Ruunake oli ka sõitnud seda teed, kuhu saksad sõitnud. Saksad sõitnud alla Pikajärve juure, kus olnud üks läte, seda kutsutud Ijässe läte. Kuna vöörmündre tee hoopis teisele poole läks. Ruunake hakanud ka lättele sise minema. Nüüd oli vöölmünder aru saanud, kuhu saksad olivad sõitnud ja kuhu tema hobune ka tahtis minna. Vöölmünder peasis ikka eluga ära. Need saksad olivad enne juba palju inimeisi sinna lättese vedanud, seda olivad kuradid teinud, et inimeisi ära eksitada oma tee pealt ja lättese vedada.

E 53474/5 (38) < Hargla khk. - Edgar Ploomipuu, juh. õp. J. Tamm (1916) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana jutt Vanasti oli iga jaanipäeva õhtu üks herra tõllaga kaks hobust ees Hargla ojasse sõitnud. Ühel jaanipäeval pidanud inimesed selle üle nõu, et kes läheb oja ääre vahtima. Aga ükski ei julgenud minna. Viimaks lubanud kolm meest minna. Kui õhtu kätte oli jõudnud ja mehed vaevalt olid saanud oja ääre puude taga ära peita, siis oli suur mürin tõusnud. Tüki aja pärast sõitnud herra oma tõllaga ja jätnud nende meeste lähedale seisma. Mehed ehmatanud väga ära ja üks mees pannud koju poole jooksma, aga kukkunud maha, sellepeale hakanud Vanapagan suure healega naerma. Mees tahtnud maast ülesse tõusta, aga ei olevat saanud. Vanapagan ütelnud: "Tulge istuge peale ja sõidame edasi." Mehed ehmatanud ära ja tahtnud jooksma panna, aga jalad olid nagu maa külge kinni jäänud. Vanapagan ütelnud jälle: "Kui teie ei tule, siis surete kohe ära." Mehed läinud ka ja istunud tõllasse. Vanapagan hakanud otsekohe oja poole kihutama. Aga see kolmas mees jäänud pealt vaatama. Vanapagan sõitnud ojasse ja kadunud vette ära. Tüki aja pärast tulnud ka kolmas mees maast ülesse ja läinud kodu. Kodus tahtnud ta juhtumist rääkida, aga ei olevat saanud. Kolme päeva pärast oli see mees hakanud nagu väike laps kõnelemist õppima. Mõne nädala pärast olnud kõnelemine juba õige selge, nüüd jutustanud ta selle ka teistele ära, mis oli sündinud. Sellest ajast saadik kadunud sõitja ära ja ka ühes kaks meest. Iga jaanipäeva ööse kell kaksteiskümend oleb ojast nende meeste õhkamist kuulda.

E 53476 (39) < Hargla khk. - A. Lepp, juh. õp. J. Tamm (1916) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahakeller Vanast orjaajal öeltud ühele mehele unes: "Kui sa rikkaks tahad saada, siis tee nõnda, nagu ma sinule õpetan: Sina mine oma karjamaa peale, seal suure üksiku pedaja alt leiad sa valge lubjatüki. See alt võta võti ja mine eemale metsa äärde, seal näed sa suure keldri. Kääna keldriuks lahti ja mine sisse. Sealt võid sa nii palju kulda ja hõbedat võtta, kui ise tahad. Kae, et sa enne päikesetõusu kõige sellega valmis saad, muidu jääd ilma!" Mees tõusnud üles, läinud kästud pedaja ala, sealt leidnud ka valge lubja ja selle alt võtma. Nüüd läinud ta metsa äärde, kus ta suure keldri näinud. Mees läinud keldri juure ja käänanud ukse lahti, kuld ja hõbe säranud aina vasta. Parajaste tahtnud sisse astuda, kui korraga tõusnud päivaveer silmapiiri tagand üles. Keldriuks läinud kinni, suure mürina ja kõlinaga vajunud keller maa alla. Mehel jäänud paljas võti peosse. Kurva meelega läinud mees koju. Selle keldrivõtme viinud ta Mõniste mõisasse. Kui see ära ei ole kadunud, on ta praegugi seal alal.

E 53479 (41) < Hargla khk. - Elfrida Lepp, juh. õp. J. Tamm (1916) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ennemuistne jutt Kord üteldud ühele mehele unes: "Kui rikkass tahad saada, siis tõuse praegu üles, võta üks tõine mees ka ühes, pange valged särgid selga ja minge jõe ääre. Seal pajustiku sees on suur kivi, kivi peal on võti, kivi veere all on uks, pööra uks lahti ja mine sisse. Sealt saad sa nii palju raha, kui sa tahad, aga vaada, et sa enne päevatõusmist oma tööga valmis saad!" Mees tõusnud üles, vaatanud ümber, ei näinud kedagi. Ta heitnud uuesti magama. Jällegi üteldud: "Mis sa veel magad, kas sa rikkass ei taha saada?" Mees ärkanud, kuid jällegi heitnud magama. Kui kolmat korda üteldud, siis tõusnud ta üles, võtnud teise mehe ka, panivad valged särgid selga ja läinud minema. Kui nemad juba pea kivi juure olivad jõudnud, siis tõusnud päike. Kivi peal ei olnud ühtegi võtit pantud. Mehed läksivad kurvalt kodu.

E 53484/8 < Jämaja khk. - Ojasson (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kohanimed Jamaja kihelkonnas Jamaja küla perenimed: Hinso, Laaso, Erigo, Leemu, Priigu, Reheoue, Padjagu, Härbsla Mere rahu: Kummi rahu. Heinamaad: Alagu, Kärvibä. Oesaare (Höhesaar) küla perenimed: Hihuse, Jaandi, Anli. Põldude nimed: Vassakri p., Hellakri p., Kõdu p., Kaagri p., Kessakri p., Kossatu p., Liguri p., Aardu p. Heinamaad: Lanermaa, Ubassoo, Kodu niit, Nurme niit, Kõrve, Praski heinm. Mäed: Lanerma m., Jaandi m., Kellaniidu m. Jõed: Praski j., Kossatu j., Nurma j. ja põld ja Nurma. Türju küla: Ahiste, Leesi, Rummu, Tehu, Proosa, Päädu, Vänava, Loete, Inu, Jõnni. Põllud: Luurigu p., Leesi p., Rahniste p., Klaa p., Uha p., Naasma p., Kavandi p., Palu p., Leeslõuga p., Likri p., Paakse p., Kihnutse p., Tiirima p., Hurva p., Saarina p., Metsandi p. Heinamaad: Kellaniit, Leeslõugu, Kreijala, Volisaadu, Palu, Kihnutse, Vormi, Jõnnika-aaniit, Kahusaadu, Hoolisaadu, Lükri, Looterannaniit. Mäed ja jõed kannavad põldude ja heinamaade nimesi. Mererahud: Kummi, Suuriku, Jaandi, Saki, Polda ja Türju hall rahu. Maaninad: Pitari, Jaandi, Hiletule. Lülle küla perenimed: Libligu, Laudiste, Piskuelu. Põllud: Pädaste, Handsudama, Luadiste, Õitse, Aidandi, Kasnuaed, Ouma aed ja Haueskabli aed. Heinamaad: Aeste heinm, Ahe niit. Mäed: Kalmu, Kaatsa. Jõed: Kalmu, Kõrendi. Laada küla perenimed: Simbi, Arma, (Norentse) Kabuna, Rootsima (2 per) Rootsima (Seemi), Pendise, Annuste, (2) Jaagudama, Uhametsa, (2) Massindi. Põllud: Tagava, Õitse, Ahela, Pellepere, Räägi, Kolga, Risti, Vaime, Simbi, Vanava. Heinamaad: Kahusaadu, Uha, Lülleniit, Pellepere niit, Jüssiniit, Uhametsa (karjamaa) Jõed: Kolga, Papipõllu. Mõisaküla (Ide k.) perenimed: (3) Põrsa peret, (3) Vesiku, (2) Punäbä, Suurigu, Naarismaa, Teisigu. Põllud: Ide, Teisugu, Plaasse, Olli. Heinamaad: Paluniit, Punaba kopl. Mäed: Huterdi, Roosma, Kivesnina rüngas. Jõed: Isahatsu. Hängeküla perenimed: (2)Hänge, (2)Küntri, Pisku, (2) Raisa, (2) Hansudama, Kahusaadu Põllud: Kesni, Toate, Raisa Heinamaad: Aki, Rajandi, Pahissoo, Raisa väli (karjamaa). Mäed: Aki mägi. Karuste küla: Uustla, Tõnni, Jõensuu, Undreste, Oeselja, Vakuma, Mariste, Vinni, Kibe, (2) Ilbipõlli, Seasita. Põllud: Poevaste, Monilaasma, Külasma, Uha, Ratu, Ilbi, Kibeste, Uuendi, Maeva, Armi, Unbä, Easte, Miilingu. Heinamaad: Põevaste, Kibe, Piili, Kaesla, Runastu, Kõrve, Kalmati, Valma koppel, Ratu koppel, Usilaugu (karjamaa). Mäed: Leeri, Votinga, Armpõllu, Ilbipõllu, Monilaasma, Ratupõllu, Uhapõllu, Kibeste põllu. Jõed: Votinga Mereninad ja rahud: Argade nina, Lammaste nina, Laevade nina, Rohine nina, Katurand, Uletnina ots, Rohine ladu, Utrina laidu, Paksurahu, Alumine ja Ülemine umbrahu, Linnuste rahu, Valma rahu, Pisku rahu. Ahlud: Tiidu-Tooma ahl, Kivise otsa ahl, laevade ahl, Katu ahl. Padud (pajud): Innu padu, Leeri padu, Kalmatse padu, Sookase padu, Paduri padu. Prikikivi. Tammuna küla perenimed: (3) Usina, Kauste, Vanava, Kräguldi, Kotkapesa, Kurjana, Kaubi, Tilsi, Ahlo. Põllud: Palso, Kauste, Piki, Tõnni, Vanava, Huobama, Õerisma, Karspõld, Lülle, Tilsitoata, Ubama. Heinamaad: Pikipõllu, Piskuniidu, Poeraste, Karspõllu, Tilsi, Oolisaadu, Loeti. Mäed: Kaustepõllu, Usina, Kraguldi, Karspõllu, Tondi, Poeraste, Seasita. Jõed: Ratu, Polendi, Tondi. Mererannad ja rahud: Ratu rand, Taaliku rand, Pulga rahu, Laste rahu, Suuresea ja Pisinesea rahu, Ulge rahu, Vinniahku laidu, Ülemine ja Alumine riit, Rohine laidu, Tondimäe ahl, Rannaniidi ahl. Sääre küla perenimed: Pärsa, (2) Lahtima, Mädaniidi, Vaheniidi, Tõusla, Pärdise, Utu, Tikaste, Roomiste, Toudigu, Selgandi, Kahusaadu, Palupõllu, Väigi, Loopsu, Vapri, Urva, Olmi, Muutski, Arpaja. Põllud: Hintuma, Liigagu, Toudigu, Palu, Pitloma, Leesi, Suuri-aia. Heinamaad: Lehminiit, Kilbaniit, Selganiit, Kikaguniit, Kanisteniit, Roomiste-alasoo, Toudigu heinam, Hargatte karjamaa. Karjamaad: Rojaste k., Sillu k., Rahustu k. Rahud: Kongi, Hänna, Tuule ja 2 Lombi laidud.

E 53555/6 (1) < Haapsalu l. - Voldemar Lao < J. Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Millest Kullamaa kirik nime saanud Sääl, kus praegu Kullamaa kirik asub, elanud ennevanasti kaks sõdurit. Kord on nad metsa jahile läinud ja püssid ja mõõgad kaasa võtnud, metsas künkal näinud nad kahte madu. Nad löönud need maha, selle aja pääle tulnud aga uued asemele ja suuremad kui endised. Iga kord, kui mehed niiviisi usse nottisid, tulid aga ikka uued ja suuremad asemele. Viimaks läinud ju maod nii kole suureks, et teine meestest kartma hakkanud ja mõtelnud ära jooksta, teine sõdur on aga julgem olnud ja ütelnud teisele: "Kuhu sa jooksed, mõõkadega me ju neid karta ei pruugi." Teine on ka siis veel ikka paigale jäänud ja nii nottinud nad siis kahekesi edesi. Mahanotitud madude hunnik kasvanud ikka suuremaks, mida nad mõõkadega teine ikka teinepoole küngast loopinud, sääl pole viimaks enam madusi ilmunud ja olnud juba õige suur vaheaeg... Korraga mürisenud, kõikunud ja vabisenud terve küngas ja vana ussikuningas pistnud pea välja. Mehed pole siis ussikuningaga sugugi paremini toimetanud, vaid raiunud tal mõõkadega pea otsast. Surmavalus peksnud ussikuningas ümberkaudse maa tasaseks, pääle selle vajunud peata keha oma koopasse tagasi. Mehed oodanud siis eemal, kunni ta täiesti sureb. Läinud siis sinna tagasi ja leidnud ussiaugult kaks kahe- ja üherauaga püssi ning ja kolm tündert kulda. Ühe tündri kulda võtnud nad enestele, teise tündri osa jäganud nad vaestele ja kolmanda tündritäie kullast ehitanud nad kiriku, millele nad Kullamäe nimeks pannud, sellepärast et kuld oli leitud ussiaugult - mäelt, kus nad ussikuninga hukkasid.

E 53557 (3) < Kullamaa khk., Piirsalu - Voldemar Lao < Voldemar Riimann (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Mustjärve sünd Piirsalu vallas Turvastu küla lähedal asub väike järveke, rahvasuus Mustjärve nime all tuntud. Järve tekkimisest teab rahvasuu järgmist jutustada. Kord kündnud Vanapagan sääl soos, korraga hakkanud müristama ja välku lööma! Vanapagan kartnud müristamist, üks välk trehvanud mehele (vanapoisile) pihta, tükk sinist suitsu jäänud järele, kuna härjad sügavasse sohu vajunud. Sinna, kuhu härjad vajunud, tekkinud aga järv. Veel praegugi kuuldub sealt järvest härgade röökimist.

E 53557 (4) < Käina khk. - Voldemar Lao < Alex Mäeumbaed (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Öine nägemus (rahatuli) 2.IX 22 Hiiumaal Kõrgessaare vallas Puski surnuaia taga nähtud ühel ööl väikest tuld, mis ikka aeg-ajalt suuremaks läinud. Viimaks on tuli nii suureks läinud, et kõik ümbrus nagu oleks tules põlenud. Inimesed on siis vaatama läinud, saanud ligemalle, jäänud tuli ikka väiksemaks ja kustunud viimaks hoopis, vist olnud see rahatuli.

E 53558 (6) < Käina khk. - Voldemar Lao < Alex Mäeumbaed (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rahatuli surnuajas Korra öösel kusagilt tulles näinud üks poiss, et Puski surnuaias ümber risti tuli jooksnud. Poiss ligemale vaatama ja hüüdnud: "Kes siin on?" Selle pääle pole keegi vastanud. Poisil tulnud hirm pääle, aga pole julgenud enam hüüda. Varsi kustunud tuli ise ära.

E 53562 (10) < Käina khk. - Voldemar Lao < Alex Mäeumbaed (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Näkijutud Kord läinud mereranda kaks neiut suplema ja pärast suplemist hakkanud üksteise pead otsima. Korraga tulnud veest kolmas neiu nende juure ja ütelnud teisele: "Ma aitan ka siis otsida, kui sa ära väsid." Võtnud siis oma noa ja aidanud ka otsida, kui teine neid ära väsind. Neiud pole midagi paha aimanud, korraga tirinud näkk, kes ta muud võis olla, teisel neiul vööst kinni, kelle pääd ta otsinud, ja hakkanud teist neidu merre tirima, neiu hakkanud karjuma, sel ajal saanud teine abiks ja lõiganud vöö katki, nende tükkidega läinud näkk merre.

E 53566/7 (15) < Haapsalu - Voldemar Lao < J. Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Nõva mees kääbuste käes kimbus Enne olnud Nõva meestel viisiks enne pühi nõukoormatega mööda küli käia. Kord ühel jõulude eelsel ajal juhtund Nõva mees metsast läbi minema, olnud juba pime ja öö käes, hobune olnud päisest käigust väsinud ja mees ka. Mees otsustanud siin vähe puhata, teinud tule ülesse ja hakanud õhtusöögiks silku küpsetama. Saanud just parajasti seda tööd tegema hakata, sääl tulnud metsast kolm valgeis riideis neidu välja ja läinud mehe juure. Üks ütelnud mehele: "Mine too mulle metsast kalaküpsetamise ora." Ei mees pole julgenud minna, mõtelnud: "Ei tea, mis viimaks minu ja mu hobusega ära teevad," kuid läinud siiski viimaks ja toonud kalaküpsetamiseks peenikse vitsarao. See valge neiu, kes teda esmalt käskind, ütelnud: "See on väga peenike, mine too jämedam." Nüüd läinud mees uuesti metsa ja toonud õige tubli roika. Kui ta teist korda tagasi tulnud, öelnud kääbus (kes ta muu oli): "See on väga jäme, mine too peenem." Mees läinud, toonud nüüd kõige esimese tagasi. Kui ta metsast välja tulnud, ütelnud üks kääbus teisele: "Asi ei ole korras, vististi luurab meid siin lähedal Püha Jüri kutsikas." Pöörnud siis mehe poole ja ütelnud: "Tõsta see tõrre äär natuke ülesse, me poeme siia alla. Kui keegi tuleb, ära sa siis juhata, kus meie oleme." Mees tõstnud tõrre ääre ülesse ja kääbused (kodukäijad) pugenud tõrre alla. Natukese aja järele tulnud hunt tormates vahuste lõugadega, jooksnud kohe tõrre juure, kaapinud käppadega ja urisenud nagu koerakutsikas. Mees pole esiti hundist väljagi teinud, aga kui hunt mehele hambaid näitama hakkanud, tõstnud mees tõrre ääre ülesse, mispääle hunt tõrre alla pugenud ja kääbused ära murdnud nii mis kägin kohe taga. Selle pääle olla mehele üks hääl ütelnud, et see hunt saadetud päästma sind viieteistme versta takka, sest muidu oleks kääbused sinu ja su hobuse ära murdnud.

E 53574 (7) < Haapsalu - Voldemar Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui vana-aasta õhtul tuuline ilm ja tähed taevas, siis sai järgmisel aastal palju pähklaid.

E 53583 (7) < Haapsalu - Voldemar Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Mõnel pool kaapis pereisa maa-aluste meelehääks nurka natuke hõbevalget, et nad eeltuleval aastal kodu kõigi kurja ja õnnetuste eest kaitseks.

E 53583 (11) < Haapsalu - Voldemar Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Mindi veel tagaspidi puukuuri ja tõmmati virnast halg välja: kui oli oksline halg, siis sai tüdruk halva mehe, oli aga sile lepahalg, siis sai ta kodaniku soost mehe.

E 53584 (23) < Haapsalu - Voldemar Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karjalaskmise päeval söödeti uueaasta öösel tehtud leivad loomade kätte, ühtlasi pandi ka lauda ukse alla piirunuga, pajakook, ahjuroop, ahjuluud ja leivalabidas, üle lauda ukse koolutati võruna pihlakane vits, mis teise saksa maalt pidi toodud olema.

E 53584 (24) < Haapsalu - Voldemar Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karjapoisile anti ilus kirju kepp, mida ta õhtu pidi koju tagasi tooma.

E 53584 (26) < Haapsalu - Voldemar Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karjapoiss andis kepi (mis harilikult lepast) peremehe kätte, peremees pani kepi künasse ja laskis loomasid siis säält päält juua. Kui loomad joonud said, turkas ta kepi tara rästasse, sellega arvati loom murdjate eest kaitstud olevat.

E 53584 (27) < Haapsalu - Voldemar Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Roosi arstimine. Roosihaigust (eliting) arstiti musta lamba villadega, pääle selle puistati roosi peale kriidituhka, arstiti ka veel Katariina II aegse ristirublaga, kuldrahaga ja sõnade lugemisega, samuti arstiti villihaigust suhkru sinise paberi ja sõnade lugemisega.

E 53585 (35) < Haapsalu - Voldemar Lao (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Toodi sületäis halga tuppa - kui oli liigarv, siis jäi tüdruk sel aastal koju, paarisarvuga sai ta mehele.

E 53588/92 < Maarja-Magdaleena khk. - A. Mitt (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanasti elanud kusagil Tartu pool metsas (vist Kivinõmmes) üks väga kuulus nõid ehk tark, nagu neid nimetatakse, kelle juures mitte üksi rahvas, vaid ka teised nõidujad tarkust saamas käinud. Kord püüdnud see nõid ühe murutütre metsast kinni ja olles tark, võtnud selle enesele naiseks või muutnud naiseks. Nõia ja murutütre abielu õnnistuseks sündind tütar, kellele nimeks pandud Volper. Tütre sündides kadund ema, saanud vist jällegi murutütreks. Volper kasvand ja olnud väga tark. Isa, olles vana nõid, õpetanud ka tütrele kõik vigurid ja kunstid kätte ja viimaks saanud nõiatütar kõigi nõidnaiste ülemaks. Kord tulnud aga üks munk rahvast õpetama ja kuulnud, et lähedal üks nõid elavat, ja läinudki vaatama. Munga hoolitsusel põletud vana nõid ära, tütar jäätud aga alles, vistist samuti sama munga hoolitsusel, sest Volper oli ilus kui murueide tütretütar kunagi, ka munk olnud ilus ja noor mees ja meeldinud Volperile. Järgnenud armastus. Munk hakkanud viimaks õige sageli läbi metsade nõidneitsi Volperi juures käima. Liiatigi pole aeg ega ruum nende kohtamist takistanud. Igal ajal, igas kohas võinud munk armastatut näha, kui ta läbi pärlirea vaadanud ja hüüdnud: "Volper, Volper, võimassa, tulder, tulder tulessa." Nende sõnde lausudes tulnud nõidneitsi kohe munga juure, ilma et keegi teda (Volperit) oleks märganud-näinud. Muidu olnud nõidneitsi inime mis inime. Kestnud kaua aega, kuni kord üks munga ülematest asjast märku saanud ja kavalusega munga ühes tüdrukuga kinni püüdnud. Peetud kohut ja kui selgunud, et tüdruk nõia tütar olnud, olla munk keldrisse müüritud ja tüdruk mõistet põletamise surma. Enne piinatud neid mõlemaid. Põletamine sündind kevadel ja kui tuleriit põlema süüdatud, lennanud nii suur parv sitikaid tulle, et tuli ära kustunud. Nii peasend nõidneitsi surmast. Ka munk ei olla keldris nälga surnud, vaid eland seal väga vanaks. Süüa ja juua olnud tal küllalt, mida vist Volper talle toonud. Nõiad aga, kes eneste põletamisega tule kustutasid ja Volperi päästsid, said kõik otsa. Volper aga inimene olles ja munka armastades kaotas palju oma võimetest, kuid siiski elavat ta edasi ülemnõiana, sundides vihtlema ja tantsima ülejäänd nõidu, kes teda peastma ei rutanud. Nende (nõidade) tantsu ja nõialaulu võib praegugi ilusal kevadõhtul sitikate lennus, nende tiivade krabinas ja suminas tajuda: näha, kuulda ja nõidneitsi (paganuse) armatsemist ristiusu (katoliku) mungaga reprodutseerida. (NB Olen kirjutanud Volper, sest minu kuulmise järele ei häälda rahvas seda sõna mitte helilise "b" kaudu. A. Mitt)

E 53593/4 < Tallinn - A. Truberg (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kõrgesti austatud herra professor! Ei tülitaks Teid tühise asja pärast, kuid mõtlen, et see ehk Teid endid huvitab. Teie kõnet Tallinnas nõidadest ja nõidumisest edasi andes oma tööseltsilistele, leidsin veel kindlat usku nõiasõnade imetegudesse. Nii seletas minu kaastööline, et tema isal on olnud ussi-, vere- ja palju teisi sõnu ja need toonud temale õnne, samuti võinud tema nendega ka teisi aidata. Kord pannud tema ühel naisel veresõnadega verejooksu seisma ja mis mina tähendasin, et ehk aitas naise oma usk, siis jutustas tema teise loo, kus sedasama on sündinud seaga. Üheks tähtsaks sündmuseks arvas tema ka seda, et tema vend, kes oli seitsme-aastane, ega midagi sest raamatust ei teadnud, olles haige, tulnud enne surma voodist välja ja võtnud selle raamatu teiste kirjade vahelt ja rebinud tükkideks, mis tema isa jälle kokku korjanud ja kokku lappinud nii palju kui korda läinud. Siiski kord varastud see tema isal ära ja peale selle ei ole tema isal enam midagi õnnestunud. Ka Tallinna Olevi kiriku end. õpetaja Hahu olla leeris oma õpilastele seletanud, et nõidust võib uskuda. Tallinn 15.X. 1923. Austusega A. Truberg, Luise tän. nr 27.

E 53611/2 (5) < Lüganuse khk., Püssi mõis - Otu Liiv < K. Normak (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Jutt Kikerpära mõisa varemete kohta Lüganuse khk. Püssi vallas. Kikerpära mõis asunud endisel ajal Purtse jõe saarel (jõe varemat sängi võib selgesti näha veel Püssi mõisa juures tee ääres). See olnud üks tugev ja ligipääsematu loss. Tema omanik oli suur röövel ning ta riisund omale palju kulda, hõbedat ja muud vara kokku. Tema agaram abiline riisumisel ja vara kokku voorimisel oli ta teener, pärisori. Kord pahandas peremees mainitud orja, lõi teda ning haavas veel mitmel viisil. Ori tõotas kätte maksta. Ja ühel ilusal ööl pani ta vihast taga kihutuna lossi põlema, viskas härra jõkke ning uputas ka iseenese. Nii hävines tore loss, kuid varandused olla säilunud ta sügavais keldres. Nüüd käia vana omanik, rüütel, jõest pimedail ja udusil öil vaatamas, kas ta varandused veel alles.

E 53612/3 (8) < Lüganuse khk., Maidla v., Tarumaa k. - Otu Liiv < Madis Välja, 74 a. (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Tarumaa küla minevikust Suurest Põhjasõja-aegsest katkust elab külas seitsmes põlv. Tarumaa külas jäänud katkust järgi ainult üks mees, nimega Tenno. Tema pääsenud ainult põgenemisega põlistesse laantesse ja metsakõrbedesse. Sellel Tennol säilinud ka üks maja Tarumaa külas. Tükil ajal pole ta ühtegi inimest näinud. Ükskord leidnud ta inimjälje metsast, mis naisterahvale kuulunud. Selle jälje mineku sihis alganud siis nõrkenud Tenno teist omasarnast olevust otsima, enne veel põlvitades jälje juures ja sellele suud andes. Jälgides nägi Tenno eemal naisterahvast, kes teda nähes püüdnud põgeneda. Lõpuks põgenevat neidu kätte saades palunud Tenno teda mitte karta, sest nad ühesugused õnnetud. Abielludes neiuga on nende järeltulijatena nimetada pea tervet küla. Selle Tenno perekonna peavõsude nimed on järgmised: Tenno ise, poeg Tenno, siis Toomas, Jaan, Madis, Jüri ja jälle Madis (praegu 74-aastane).

E 53617 (6) < ? - Matthias Johann Eisen < H. Prants (?). Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Petseri ühes kirikus/on/ kellalöömise nui. Rahva teate järele on see Petseri vägimehe külleluu. Kudas külleluu Petseri kirikusse saanud, ei tea rahvas enam kõnelda.

E 53620 (2) < ? - Matthias Johann Eisen (?). Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui vanasti üle Ülemiste järve sõideti, visati kas raha ehk muud järve. Loodeti, et siis õnnetust ei juhtu. Vist anti see ohver järve haldijale.

E 6741 (3) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Otto Schantz (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hundivanker Taevas on veel meie päivilgi nimega Hundivanker, mis mõnest tähest on kokku pandud. Seal olla taeva taat kaks iges härga neid vedama pannud kui õhtul hundivanker siin seisnud, siis olnud ta hommikul koguni teise koha peal. Nenda täinud härjad säetud tööd. Ühel õhtul karganud aga va hunt põõsast välja ja murnud teise härja ära. Sest ajast süttinud jumalaviha põlema ja ta teinud otsuseks, et enam ilma peal hunt looma ehk hobust aistevahel ära ei tohi murda. Ja see tõutus on meiegi päivil tõsi. Ka võtnud taat hundi ja pannud härja kõrva igese. Sest ajast hüitakse seda tähe paika Hundivankriks.

E 6745 (7) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Otto Schantz (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kord istunud herra, kes ussisõna mõistnud trepi peal ja vaadanud ilma ilu. Korraga näinud ta, et üks mees ratsahobusega ajades sinnapoole tulnud. Mees mie selgas istunud, vaarunud siia- ja sinnapoole. Herra aimanud asja ja jooksnud tee peale mehele vastu. Seal saanud ta aru, et see mees ussi nõelatud olnud. Ta lugenud sõnad ära ja mees saanud terveks. Viimas seletanud ta mehele ära ja ütlenud: "Kui sa üle kolmandama veesoone oleks tulnud, siis ei oleks minu abi enam midagi maksnud." Sest oli aga veel hea, et ma sulle vastu jooksin. Mees tänanud väga ja läinud kodu. Nenda teinud see herra mitme mehe terveks.

E 6760/6761 < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Otto Schantz (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Nõiakivi Palmses Ajaloolik ennemuistne jutt. Kes Palmse mõisast Sagadisse läheb, nääb 21/2 versta Palmse mõisast minnes pahemat kätt tee ääres, paarkümmend sammu teest eemal ühe heinakuhja moodi kivi kuuse- ja männimetsa sees. Sealne rahvas hüüdvad seda Nõiakiviks. Kust see nimi selle kivile tulnud, räägib rahvas nõnda: Palmse vallas, Võhma külas, Kingu peres elanud üks perenaene nimega Krõõt. See on suur nõid ja kuradi seltslane olnud ennast mitmet moodi moondanud. Temal olnud ahjo ees põranda all hundinahk, kui selle sealt võtnud ja ümber pannud, siis olnud hunt, läinud püüdnud metsas loomi kinni ja keetnud neid perele süüa. Ükskord homiku vara olnud pere veel tööle minemata, viskanud ühe murtud koera üle sanga tuppa ja keetnud perele lõunaks värsket leent, sest saadik ei ole pere enam liha söönud. Temal olnud mood iga laupääv võid teha. Ükskord, kui teised tööle läinud, pugenud sulane voodi alla, et näha saada, kuda perenaene võid teeb. Perenaene toonud natuke koort, pannud kernu, liigutanud natuke ümber, siis läinud heitnud ahjolaele magama. Natukese aja pärast tulnud nurgast üks suur kass välja, tulnud kernu juure, oksendanud selle täis, siis läinud tuldud teed tagasi. Selle peale tõusnud perenaene magamast ülesse, liigutanud kernus natuke ümber, või olnud valmis. Sest saadik ei ole pere enam võid söönud. Sääljuures on teine pere nimega Kanguste. Kui see vilja tuulanud, tulnud kange tuul ja viinud kõik vilja ära. Kui seda jo mitu korda olnud, toonud Kanguste peremees teiste nõu järele metsast kuuseoksi, pannud reie üles, kuivatanud ja peksnud nii kui viljagi. Kui see kuuseoksa reie jo hakanud tuulatud saama, tulnud kange tuul ja viinud kõik ära. Mõni pääv peale selle hakanud Kingu perenaine kurtma: "Ei tea, mis lugu see on, meie leib on nii kuuseokka magu." Sest on siis teada saadud, kes vilja ära viib. Nõnda on tema mitmet moodi varastanud ja teistele kahjoks elanud. Need ja paljo muid kaebtusi on mõisas tema peale kaebatud. Seepärast on tahetud teda ära hukata. Mõisahärra käsu peale toodud ja visatud mõisatiiki, et pidanud ära uppuma, aga ei ole uppunud, tulnud sügavast veest välja, istunud ühes kesktiigis olija kivi otsa ja öölnud: "Ei upu, ei upu, olen laps, kel nööpnõel perses." Siis toodud tiigist välja ja viidud see nimetud Nõiakivi otsa, sääl on ta tulega ära põletud. Keha on küll ära põlenud, aga süda jäänud järele. Üks mees on siis ühe kadakakepi leiganud, vastuoksa oksad küllest ära kiskunud, selle kepiga on siis selle põlemata südame läbi pistnud, siis läinud see süda suure pauguga äkitselt lõhki ja karganud suure kuuse otsa ja olnud harakas.

E 6788 (1) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kalevipojast Kalevipoeg ehitanud majasid ja toonud Soomest laudu. Ükskord tulnud Soomest, 12 tolti laudu seljas (l tolt - 12 tosinad); tulnud Mohni saare juurest merest läbi, kus 40 sülda vett, öölnud: "Ooh, siin tuleb jo tilluni!"

E 6788 (2) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Teinekord tulnud lauakoormaga Suuresaare juurest merest läbi, kivi hakanud varvaste ees veerema, võtnud veest välja ja visanud maale tülist ära. Kivi peab praegu Malla mõisa akna kohal olema, heinakuhja suurune.

E 6788/6789 (3) < Haljala khk, Metsiku v. - Danel Pruhl (1893). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vatku mõisa maa peal on üks nõmm, hakkab Palmsi Viitna kõrtsi ligidalt, mitu versta lai. See nõmm on mägine ja aukusid täis. Sääl on Kalevipoeg ratsahobusega sõitnud, need peavad hobusejala augud olema. Sääl Viitna kõrtsi ligi on ka kaks järve, need peavad hobuse püherdamise kohad olema.

E 6789 (2) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kaks versta Palmsi mõisast Võsupere küla juures on üks veike männikusalk. Hüütakse Kalmemännik, peab vana matusekoht olema. Rahvas räägib, et sääl on rahaaugu tulesid nähtud.

E 6790 (6) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1889) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui tomingas õitseb, külva linu. Kui pihlakas õitseb, külva odre.

E 6801 (1) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl < M. Jaansohn (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rahasaak Rakvere lossist Kord läinud üks laps Rakvere vana lossivaremete alla keldri eksides. Ukse kõrvas olnud üks suur must koer, keldris seina ääres olnud paljo punasid kastisid. Keskkeldris olnud tuli. See must koer kõndinud jälle sääl tule ümber. Nurgas olnud üks hunnik tuliseid süsi. Üks vana naine olnud keldris, see võtnud raudkühvli, käskinud lapse särgisava üles võtta, visanud kühvliga süsi särgisava sisse ja käskinud siis lapse kodo minna. Laps läinud kodo ja särgi sees olnud selge hõberaha.

E 6802/6803 (3) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rakvere naise rahasaak lossi keldrist Kord läinud üks naine lossi varemete vahele kõndima. Näinud keldriukse, läinud sisse. Küünal põlenud kesk tuba laua peal. Laua juures istunud kaks meest vastakute teine teisel pool lauda, teine on kirjotanud ja teine vaadanud pealt. Ühes nurgas olnud tuli, üks mees on oraga tuld sorinud, teises nurgas olnud rahahunnik. Üks mees seisnud juures, kühvel kääs. Laua juures istujad mehed küsinud naise kääst: "Mis sa tahad või mis sa otsid siit?" Naine hakanud vabandama: "Kogemata juhtusin seie, tulin varemete vahele kõndima, nägin ukse, tulin sisse." Laua juures istuja mees öölnud: "Mine siit ruttu välja ja kui sa kellegile ei räägi, mis sa siin kuuled ja nääd, siis selle palgaks anname sulle ..." Kühvlimees öölnud vahele: "Tõsta põll ülesse!" Ja kui naine põlle üles tõstnud, visanud kühvlimees kühvlitäie hõberaha naise põlle sisse. Siis lükatud naine keldrist välja ja üks hüüdnud ukse pealt naisele järele: "Aga ole sa vait!"

E 6804/6807 (5) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Jaaniõhtune rahaaugu leidmine Mees läinud teed mööda edasi ja kurtnud iseeneses: "Oh, oleks mul raha olema, siis oleksin ma mees." Sääl tulnud teine tundmata mees vastu, see öölnud: "Mis sa rahapuudust kurdad, mine jaaniõhtu metsa ja vaata, kus tuli paistab. Mine tule juure ja viska midagi hõbedast asja tulde, mine ise edasi. Teisel pääval saad säältsamast kohast raha ja selle asja, mis sa senna tulde viskad. Aga hirmu ei tohi sa tunda, olgu sääl mis tahte, tagasi ei tohi sa ka vaadata." Mees ootas nii kaua, kuni jaanipäevani, läinud metsa ja näinud tuld. Läinud tule juure, suur tuli on põlenud. Üks pika habemega mees liigutanud raudhargiga tuld ja üks nülgitud, ilma nahata hobune kõndinud ümber tule. Mees läinud tulest mööda ja visanud oma hõbepislakkidega piibu tulde. Läinud edasi, aga vaadanud üle õla tagasi. Aga nii kui mees tagasi vaadanud, läinud raha kolinal maa sisse. Teisel pääval läinud mees raha vaatama, aga ei ole midagi leidnud. Mees hakanud kurtma: "Nüüd olen piibustki ilma." Sääl tulnud see tundmata mees sinna ja öölnud, mis sa kurdad: "See on so oma süü, et rahast ja piibust ilma jäid, miks sa tagasi vaatasid. Nüüd ole targem, tule aasta pärast, jaaniõhtu, kui sa ei eksi, siis saad raha." Mees oodanud kuni teise jaanilaupääva õhtuni. Läinud siis jälle vaatama. Näinud tule, läinud tulest mööda, visanud oma hõbepreesi tulde. Seekord jooksnud üks must koer ümber tule, raudhargiga tulesorija olnud seesama habemega vanamees, mis mineval aastalgi oli. Mees läinud siis natuke maad edasi, jäänud siis vähe seisma ja kuulama. Sääl kuulnud tema, kui raha kõlinal maa sisse läinud. Teisel pääval läinud vaatama, leidnud oma preesi ja paar kamalutäit hõberaha maast. Sääl tulnud jälle see tundmata mees ja öölnud: "Mikspärast sa senna seisma ja kuulama jäid, sellepärast sa rohkem ei saa. Seda ma nään, et sinust õiget rahaaugu leidjad ei saa. Jäta parem see rahaaugu otsimine järele, sest kui sa nii kahtlusmeelne oled, võib sul ka mõni õnnetuski rahaaugu otsimisega juhtuda." Selle peale kadunud tundmata mees ära. Mees on ka näinud, et veikene ümmargune must auk on maa sisse läinud. Augu põhja ei ole paistnud.

E 6814 (10) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Mees, kes varguse tagasi lausus Kord läinud mõisa teumehed killaga linna. Peetud ühes kõrtsis lõunat ja söödetud hobusid. Üks mees tuleb õuest tuppa ja ütleb teisele: "Jaak, sinu leivakott on koorma pealt ära varastatud." Jaak seda kuuldes teeb paar vigurid ja istub kõrtsi põrandale maha, ööldes enne: "Mina siit ei tõuse, kui varas leivakotti hambus minu kätte toob." Istub natuke aega põrandal. Sääl tuleb teine mees õuest tuppa ja ütleb: "Jaak, sinu leivakott on jo koorma otsas tagasi." Seda kuuldes kargas Jaak põrandalt püsti: "Sina tolavasikas, miks sa mulle ütlema tulid, et leivakott koorma otsas on, nüüd enam varas kotti hambus minu kätte ei too," ütles Jaak.

E 6825 (1) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui kaarnad nääd, ei tohi millagi mustlind öölda, vaid ikka valgelind. Kui nääd tulema, siis ütle ikka: "Häid sõnumid, valge linnuke!" Kui must ütled, tuleb õnnetust.

E 6826 (11) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Loomad jäävad tihti haigeks äkitselt ja surevad ka tihti. Seda haigust hüüab rahvas lendva ehk vanakuri, mis loomast läbi käib, mõni hüüab ka rabadus. See haigus peab teise kurja inimese süü olema, teine inimene peab selle haiguse saatma. Kui loom sureb, siis otsitakse looma seest see koht üles, kust lendva läbi käinud. See koht peab punane ehk ka must ja põlenud olema. Mõni ütleb ka, augu leidma, kust lendva sisse läinud. Seda haigust arstitakse väga mitmet moodi: lastakse looma alla kaks kord risti püssi, pannakse püssirohtu nina alla põlema, lastakse piibusuitsu ninasse, puhutakse ninasse. Kui arvatakse, kelle süü, siis võetakse salaja selle inimese riideid, suitsetakse nendega jne. Pihutäis soola piiratakse ümber looma pea ja antakse sisse, püssirohtu antakse loomale sisse jne., mitmet aja.

E 6827 (1) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kollast lõnga värviti karikakratega villast lõnga. Kamarikuga on ka kollast värvitud. Kaselehtedega on ka kollast ja rohelist värvitud. Linast kollast lõnga on sibulakoortega värvitud.

E 6827 (2) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Punast on värvitud õunapuu lehtedega ja ka punedega villast lõnga. Paatsapuu koortega linast lõnga.

E 6827 (4) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1889) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Linast pruunikad kollast värviti sanglepa koortega. Villast musta lõnga värvitakse ka lepa koortega.

E 6842/6843 (5) < Karksi, Kurimetsa - Jaak Kivisäk (1893). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Mis perast ühest kohast Karksi Veisjärve vesi kohab Üks salk pardiaajat tulnud Kärsna valla poolt Veisjärve pääle. Nad tahtnud Karksi valda üle Veisjärve riisuma tulla. See olnud ka sügisepool talved, jää olnud nõrk, kesk järve jõudes ragisenu jää sisse, pardiaajad ka alla vee. Nii räägib vanarahvas, pidata järv selleperast vahel kohama - koht, kus nad uppunud olla. Veisjärv on Kärsna ja Karksi valla vahepääl 4 versta pikk 2 versta lai.

E 6863 < Haljala khk., Metsiku v. - Karp Kuusik (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Orja kasuk Kord elas üks vaenelaps, keda kuri võerasema alati ränka tööd pani tegema ja temale millagi rahu ei annud, vaid teda iga ööse ketrama pani. Ühel laupäeva õhtul läks võerasema ise sauna vihtlema ja pani võeratütre ketrama. Ööse, kui kukk oli laulnud, käskis ta võerasttütart vihtlema minna. Vaenelaps läks nuttes sauna juure, võttis seal ämbred kaelkookudega õlale ja läks kaevult vett tooma. Kuu paistis selgeste ja vaatas vaeselapse peale. Vaenelaps vaatas ülesse ja nägi kuud paistma ja tal oli siis nii hea meel ja ta igatses, et ta kuu juure võiks saada, kus tal parem elu oleks ja võeraemast lahti saaks. Ta tõstis käed ülesse kuu poole ja laulis: Kuukene, kullakene, võta sa mind omale. Veetoojaks, vihahaudjaks, saunakütjaks, leiliheitjaks. Kuul oli vaesest lapsest hale meel, sest võerasema vaevas teda kurjaste. Kuu tõstis vaeselapse oma juure, kus tal hea elu on ja iga õhta alla vaatab veeämbrid õlal.

E 6870/6874 (1) < Narva, Kreenholmi - J. Laur (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Jutud Kreenholmist Ükskord olnud üks hästi vaene mees ja läinud siis ühel päeval metsa kõndima ja oma tüdimust lohutama. Ja ise palunud, et mis ma vaene pean ometi peale hakkama, enam ei saa kudagu läbi. Kõik mu põllud ja loomad on juba vaeseks jäänud, maja lagund ja rahakopikad põle mul ka enam mitte. Kui ta nõnda kaebanud, tulnud korraga üks vana hall mehikene tema juurde ja ütelnud: "Mis sul viga on, et nõnda mures oled ja kurdad?" Mees vastanud: "Miks ei pea ma mures olema? Olen vaene, et enam kuidagi nõu ei hakka või kas tee omale ots peale." Selle peale ütelnud vanamees: "Luba ennast kümne aasta pärast minule, siis saab sul kõiki küll olema. Kõik su majad lasen ma kolme päeva pärast üles ehitada ja loomad rammusaks, põllud hakkavad heaste vilja kasvama jne." Mees mõtelnud üks natuke järele, et mis siis, luban peale, kui aga kümme aastad heaste elada võin, ja kes teab, kuda siis lugu võib olla, ei tule mind viimaks keegi pärima. Ja lubanud siis ennast vanamehele ära ja kaubakinnitus olnud kolm tilka pahema käe nimetissõrmest verd. Teisel päeval tulnud kohe mehed ja hakanud kirina ja kärinaga majo ehitama, mis ka kolme päeva pärast valmis saanud. Muist neni hakanud jälle põldusi harima ning üht asja toimetama ja mõne nädala pärast olnud mees juba jõukas mees, mille üle naabrid küllalt imestanud. Nõnda elanud ta siis kümme aastat head ja rõemiliku elu. Kui aga kümme aastat mööda hakkanud saama, jäenud mees ühel päeval häkiste haigeks, nõnda, et enam sängist välja põle saanud. Naene valvanud ööd ja päevad alati tema sängi juures. Mees näinud ühtepuhku koledaid vaimusi oma sängi ümber käima ja näidanud ka naesele. Naane põle aga kedagi näinud. Viimaks käskinud siis naene meist küsida, et küsi, kuhu nad sind tahavad viia. Vatsatud, et ei mujale kuhugi, kui lojuste lauta varna otsa. Veel selsamal päeval hakanud naene toast välja minema, aga põle veel õuegi saanud, teine jalg olnud alles toa sees, kui äkitselt mürakas käinud. Naene vaadanud tagasi ja põle muud midagi näinud, kui et ahjunurk olnud verine ja lihatükid põrandal maas. Naene korjanud siis lihatükid kokku ja tehtud puusärk ning pandud lihatükid puusärki ning ühes ka surnuriided. Naene pannud valged villased kindad mehele kätte. Kindad aga toodud veel selsamal öösel naese pea alla sängi. Ning reial, kus puusärk seisnud, olnud müra ja kära iga öösi kuni pühapäevani. Laupäeva õhtul öelnud ema poegadele, et kas toome ka isa ööseks tuppa. Pojad vastanud: "Mis me tast siis siia tuppa tooma, ega see enam meie isa põle, see on kurat." Pühapäeva hommikul kogunud kõik sugulased ja sõbrad kokku, et surnud maamulda viia. Pandud siis kolm õige tugevat musta hoost vankri ette, aga kui surnuajale saadud, olnud hobused üleni valges vahtus. Selle peale maetud surnu maha ning sellepärast kadunud kõik müra ja kära ära ja peale selle elanud naene poegadega jõukalt edasi.

E 6874 (2) < Narva, Kreenholmi - J. Laur (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Veenäkk ja lapsed Ükskord mänginud lapsed kuskil jõekaldal ringmängusi. Korraga siginenud üks hästi ilus valge hobene nende sekka ja hakanud ka laste seltsis mängima. Ta võtnud lapsed kõik oma turjale, et neid sõita. Üks poisikene olnud aga teistest vähe noorem: See põle kohe istunud. Viimaks aga istunud ka see hobuse selga ja öelnud ise: "Las ma istun näki nägarate peale. Nõnda, kui see need sõnad öetud, olnud näkk või hobune kadunud.

E 6874/6876 (3) < Narva, Kreenholmi - J. Laur (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Narva linna ära võitmine Sel ajal kui Vene-Rootsi sõda Narva all oli, siis langenud venelasi ikka rohkem kui rootslasi. See tulnud sellest, et rootsi nõid või rootsi kuninga ema selles tornis elanud, mis vastu Ivangorodi kindlust Eestimaa pool linnajäus veel praegu üleval seisab. (See on see neljakandiline torn). Tema nõiduse vägi teinudki seda, et venelasi rohkem langenud kui rootslasi, sest iga kord, kui rootslased omad püssid tühjendanud, langenud venelasi kui loogu maha, kuna venelaste laengud rootslastele midagi pole teinud. Ühel öösel aga näidatud ühele vene soldatile unes, nõndaviisi: võta kuninga seitsmes sinelinööp ja lase õpetajal ära needa ja pane siis püssi sisse ning valva kui nõid oma pea torni august välja pistab, siis kohe lase. Soldat jutustanud asjaloo kuningale ära ja olnud seda tööd kohe valmis tegema, aga üksnes selle tigimusega, kui kuningas tema naesed-lapsed toita lubab, kui ta vahest peaks surma saama. Kuningas lubanud siis tema soovid täita, kui aga nõid otsa saab. Soldat teinud siis nõnda, kudas unes õpetatud ning seadnud ennast sellele tööle valmis. Kui siis nõid pea august välja pistnud, lasknud soldat kohe püssiga ta pea lõhki, kust aga üks ilmotsatu ussikari välja tulnud ja kohe soldati kallale tormanud. Soldat seda hirmust ussikarja nähes hüpanud kohe jõkke ja sellesse samasse kohta, kus praegune Narva sild linna ja Ivangorodi vahel seisab, mille määlestuseks ta ollagi ehitatud. Nõnda saanud siis rootsi nõid otsa ja venelane võitnud pea rootslased ära.

E 6889 (7) < Narva, Kreenholmi - J. Laur (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui jälle unes näed, et mööda sügavat musta jõe äärt hulgud, siis tähendada see liig vaevalist elu.

E 6890 (15) < Narva, Kreenholmi - J. Laur (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui unes näed, et noort kuusemetsa maha raiutakse, siis tähendada sõda.

E 6906 (6) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku - Danel Pruhl (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ketraja tüdruk Mees läinud peresse. Tütruk on kedranud, mees teretanud: "Tere, tomplik, tämplik!" - "Saab pestud ja keritud, siis sile, jummalime!"

E 6911 (19) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Merekallas Sagadis (Mälestus rahvajutus) Sagadist alla minna mere ääre, siis on igal pool enamiste kaunis suur mägi alla minna, sest määst räägib rahvas, et see peab vana merekallas olema. Seda alusmaad hüütakse praegu Määaluse mets. Rahvas räägib, et seal mää all veel hilja aegu laeva põhjapuid on leitud. Mõned tahavad tunnistada, et praegu tämas maas peab tammelaeva puid leida olema (Kas tõsi, ei tea ma. D.P.) Rahvas räägib, et Sundist on merekitsus läbi kaevatud, siis on meri tagasiläinud. See mägi on 3 kuni 4 versta merest eemal, mõnes kohas ka rohkem, mõnes vähem. See mägi on Tallinna ja Narva vahe enamiste kõik.

E 6922 (30) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kord läinud üks mees järve ääre ja näinud, et üks pisike laps on järve ääres ennast pesnud. Mees läinud ligi ja öölnud: "Mis sa laps siin teed?" Korraga kadunud laps mehe silmist kui tina tuhka. Mees ise olnud nii väsinud, et ei ole kuhugi jaksanud minna. Sääl ligi olnud üks heinalado, mees roomanud käpakille senna lattu. Sääl laus om see mees ühtvalu kolm pääva ja kolm ööd maganud, siis ärganud üles, siis olnud nii tugev, et kodo jaksanud minna. Sest ajast saadik ei ole see mees millalgi enam üksi senne järve ääre läinud. Ja see mees on kaua aega noor olnud, ei ole vanaks jäänud. Kord on see mees teistega seltsis senna järve pesema läinud ja kui sealt ära tulnud, jäänud haigeks ja surnud mõne aja pärast. Kui see mees surnud saanud, siis on teised inimesed õuest veikese lapse nutuhealt kuulnud. Kui vaatama mintud, ei ole kedagi nähtud.

E 6924 (32) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Venelase kelk Üks õhtu pimedas läinud üks harjavenelane ehk vene kaupmees, kribu-krabu kaup kelgus, teisest külast teise. Kahe küla vahekohas kuuleb mees, et üks ähib kelgu kõrvas. Sääl jätab venelane kelgu maha ja jookseb külasse. Üks jookseb ikka äh, äh järele. Venelane ei tohi tagasi vaadata, tunneb, et soe hingeõhk käib tema peale. Venelane jõuab, ehmatanud ja higine, külase, räägib seal oma äpardust ja kus kelk on. Sealt palunud venelane paar meest seltsi ja siis mintud kelku ära tooma. Kui kelgu juure saanud, olnud kelk paigal, tee peal, aga suur värske mutimulla hunnik olnud kelgu kõrvas. Tehtud siis kolm risti mutimulla peale. Venelane teinud kelgule ka ristid, võetud siis kelk ja mintud külasse. Seal vaadanud venelane oma kauba järele, kõik olnud alles ja paigal. Perenaine keetnud venelasele kaetisrohu vett juua. Sest saadik ei ole venelane enam õhtupimedas üksi teele läinud, palunud õhtu aegsaste öömaja ja jäänud paigale.

E 6929 (38) < Haljala, Vihula v., Metsiku - Daniel Pruhl (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Naise sooja piima keetmine Mees olnud põllul kündmas. Naine hakanud omale maiuserooga keetma, pannud natuke rõõska piima padaje ja tuli alla. Piim hakanud pajas kerkima. Naine seda nähes toast välja, ikka kisaga põllule mehe järele: "Tule koo, mees vaene: pisut panin, paljo sain!" Mees tulnud kodu, mintud pada vaatama - pada olnud tühi! Mees öölnud naisele: "Jätsid ukse lahti, piim läks pajusse!" Sest on see sõna tulnud: pada läheb pajusse. Siis kui supp kergib, ööldakse ikka nii: pange uks kinni, pada läheb pajusse!

E 6934 (1) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Haige hamba arstimine. Kui hammas valutab, siis võta ühe suure puu küllest koor lahti, koore alt võta üks kild, selle killuga torgi hammaste vahelt igemete seest veri välja, siis pane see kild jälle puu külge võetud kohta tagasi ja koor peale.

E 6935 (7) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui kõrvad haiged on, siis lase teine tasahillukeste issameie kõrva sisse lugeda, nii tasa, et isegi ei kuule. Seda peab ka paljo valu haigustega tegema.

E 6935 (9) < Haljala khk., Metsiku k. - Danel Pruhl (1893). Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sisestas USN Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003/ns/jaht/Kui püss on imestatud, et lindu ei tapa, siis suitseta püss kollaokste ja kaetisrohuga, siis pühi ja puhasta püss heaste ära, Siis poeta püss kolm korda ristamisi oma jalgade vahelt läbi ja ütle: "Oma koer kodo tagasi!"

E 6935 (11) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui küünla tegemise ajal peerestab, siis küünal suhiseb ja ajab sinist tuld välja. Selge päävapaistse ilmaga peab küünlaid tegema, siis põlevad valgest. Noorel kuul peab küünlaid tegema, siis küünlad ei jookse.

E 6952/6952b < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tõrvapõletaja Hannus Vana Hannus läks iga kord, kui tõised tööst raha said, metsa ääre tõrva põletama. Ühel neljapäeva õhtul istus ta jälle oma tõrvapaja juures, soendas oma jalgadevahet ja rääkis iseenesele nõnda: "Neli toopi tõrva, mis mul käes, peaks ma mõne niisuguse mehega kokku juhtuma, kes mulle igast toobist 50 kopikut annaks, no ku ta ka 40 või 35 kopikut annaks, vaata siis, siis saaks ma õige hää hulga raha." Kui ta nõnda rääkis, hüüti metsast: "Hannus!" Hannus kostis: "Mis sa tahad?" Nõnda hüüdis metsast üks hulga aega ikka nime pidi. Viimaks arvas Hannus, et tõise tare Jaan hobusega mõtsas õitsil ja läks vaatama. Tüki maad mõtsa läinud, leidis ta ennast ühes majas, kus viiolit löödi ja tansiti ning tõises nurgas raamatud loeti. Hannus kohkus ära. Ta pani käed risti ja tahtis välja minna, aga uksehoidja ei lasknud, vaid andis talle valitseda, kas raamatud lugeda ehk tantsida. Hannus võttis nõuks raamatud lugeda ja hakkas kõva häälega pääle. /2 Mos 3. p/ Ära astu mitte siia ligi, tõmba omad kingad jalast ära, sest see on püha maa jne. ja kui ta seda sai lugenud, olid kõik ta ümbert kadunud ja maja ei olnud ka enamb. Ta läks tagasi tõrvakatla juure ja leidis seda ümber lükatud olevad. Tõrv, mis laiali oli jooksnud ja ümberkaudu maad ära määrinud ja tulega ära põletatud, ei kanna enam taimi, muud kui mõni vana männaköss on all lohus, sellepärast nimetakse seda kohta ka praegu veel Tõrvaauguks. Praegu on see lugu ka nõnda. Aga sui palava päävaga ei või sääl kinga, saapa ega pastlaga käija, kui nendega käid, kukud ikka maha, sest see maa on nagu rasvatud. Aga paljas jalg hakkab hästi kinni, sellepärast võta ikka kingad ära, kui sa sääl käid, armas hing, muidu kukud sa maha ja teed enesele haiget.

E 6960 < Ambla khk. - Karp Kuusik < Ann Sepp (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ennemuistne jutt kütist Kord käinud üks kütt metsas jahi peal ja saanud alati palju lindusid lasta. Viimaks ei ole ta enam aga midagi lasta saanud, vaid alati, kui ta metsa läinud, kuulnud ta enese selja taga kanged naeru ja vilistamist. Ta vaadand ringi, aga põle kedagi näinud. Ta läind targa juurest abi otsima. Tark õpetanud, kuda ta õnn paremaks läheb ja öölnud: "Kui lauakiriku lähed, siis too sealt Jumala armuleib ära. Kodu tee tada peeneks ja pane püssi sisse ja mine metsa ja lase üle õla selja taha püssiga. Aga hoia, et sa tagasi ei vaata. Mees teinud targa õpetuse järele, õerunud peeneks ja pannud püssi sisse ja läinud metsa leeva laskma. Ta lasknud püssi üle õla lahti ja näinud Jeesuse ristikuju enese selja taga kase otsas. Mees ehmatanud ja kukkunud maha ja olnud surnud.

E 6962/6963 < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rahakatlatest Vanal ajal kui palju sõdasid siin maal käinud, pannud inimesed oma raha ja kõik hõbeasjad maa sisse. Mõned pannud aga ka kui teistele oma varandust ei tahtnud jätta oma vara maa sisse ja lugenud katlale lausumise sõnu ja needmisi. Lõpetuseks öölnud nad, kas Jumala ehk kuradi nime "oh Jumal" ehk "Oh kurat". See, kes rahakatelt leidis, pidi ka kas kuradi ehk jumala nime ütlema, muidu ta teda kätte ei saanud. Kord kündnud üks peremees kahe paari härgadega põllul. Kui ta ühe kivi ligi saanud, ei ole härjad enam sahka maa sees edasi tõmmata jaksanud, mees löönud härgi piitsaga, aga see põle midagi aidanud, härjad põle edasi saanud. Viimaks saanud mehe süda täis, löönud veel härgi piitsaga ja öölnud: "Mis kurat siin õige on?" Mees kuulnud raha kolinad ja näinud, et suur katlakõrv raha külles olnud. Ta vaadanud ümber ja näinud, et mitu rublatükki ja hõbesõrmused seal maas olnud, kus sahk kinni olnud. Ta toonud ruttu kodust labida ja hakanud kaevama, et rahakatlad kätte saada. Ta leidnud küll aseme, kus suur katel maa sees olnud, aga katlad ennast põle kuskil olnud.

E 6963 < Ambla khk. - Karp Kuusik < Ann Sepp (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Üks kord läinud üks tüdruk mööda rukkivälja peenart kiriku. Ühe kivi ligidale saades näinud tüdruk, et suur kahe kõrvaga pott kivi ääres seisab ja rublatükid potis läigivad. Tüdruk mõelnud, kuda ma nüid ta kätte saan, kas pean jumalat või kuradit nimetama, ei tea kumba rahapanija ütles.

E 6964 < Ambla khk. - Karp Kuusik < Mart Mägi (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sõnajalaõiest Vanast õitsenud sõnajalad iga jaanilaupäeva ööse. See, kes sõnajalaõie kätte saanud, olnud õnnemees. Ta võinud sõnajala abiga kõik teha, mis ta ise arvanud. Läinud igale poole, aga ükski põle teda näinud. Sõnajalaõiega näinud ta kõik ära, mis teised inimesed teinud. Sõnajalaõis löönud siis parajast õitsema kui südaööaeg olnud ja vanapoiss olnud hoolsast õit valvamas. Kes õit tahtnud kätte saada pidand omale valge lina ja mõega, mida kirikhärra enne õnnistanud kaasa võtma. Lina sai maa peale laiali lautud ja mõegaga kolm kriipsu ümber lina tõmmatud, et vanapoiss ligi ei saa. Oli õis kätte saadud, siis moondas vanapagan ennast kas leidja isaks, emaks, vennaks ja õeks, sagedast ka naiseks ja palus õit omale näha, ja juhtus siis, et õie leidja õit näha andis, siis moondas vanapagan ennast jäneseks ja lippas metsa. Ei annud ta õit näha, siis saatnud vanapagan varekseid ja muid hirmsaid lindusid mehe ümber karjuma. Olnd aga õieleidja hästi julge, siis viinud ta õie ilusasti koju ja temal olnud hea elu.

E 6965 < Ambla khk. - Karp Kuusik < Mart Mägi (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rahaaugu põlemisest Vanal ajal pannud kõik ihnsad inimesed oma raha, kui neil lapsi ei olnud ja võerastele raha jätta ei tahtnud, maa sisse auku, enne kui nad ära surnud. Peale nende surma on aga rahaaugud iga jaanilaupäeva ööse põlenud ja nähtud rahaaukude peal sinist tuld. Kätte pole aga raha naljalt saand, sest vanapoiss olnud augu jääres valvamas ja kui raha hakand keegi võtma, saatnud vanapoiss oma sulased rahavõtjad hirmutama. Mõni, kel hea julge süda olnud, läinud rahaaugu juure, visand kolmetahulise nõela tulesse ja teinud kolm ringi ümber tule, et vanapoisi sellid ta kallale ei saa tulla. Tuli kustunud kohe nõela viskamise järele ära ja rahahunnik jäänud maa peale järele.

E 6966 (1) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kord kõndinud Jeesus oma teed ja isunenud väga, seal näinud ta üht naest tahralt tulema, kes Jeesust nähes lüpsikut varjanud. Seal küsinud Jeesus: "Naene, mis on sul seal anumas, et anna mulle süia." Naene aga kostnud: "Ei mul pole siin midagi suupäralist, vaid selge vesi on siin sees." Seal kostnud Jeesus: "Pole tarvis selge vesi olla, vaid olgu sul kaks jagu vett." Sest ajast olla piim end palju veeks muutnud kuna ta enne seda selge piim olla olnud.

E 6971 (1) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ristipäeval ei pea karjane ühti looduse ilustajad rikkuma nagu lille, rohtu jne., seda tehes tulla veri nähtavale.

E 6972 (11) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vanakuu reede ja esmaspäeval kanep külvata, kasvab hea, nendel päevadel ka kablad teha, saada kõvad ja kestvad.

E 6972 (14) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui kuu ees käib ja hele täht taga (peremees ja sulane), siis on ikka ennemalt viljaikaldust oodata. Kui siis, kui sulane (hele täht) ees käib. Käivad nad aga kõrvustikku, siis nad pidada võitlema ja olla koguni õnnetud aega oodata.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]