Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 8293 (245) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kuu ajast
Ikka veel: Kes vanal kuul sündis, jääb rutemalt vanaks kui see, kes noorel kuul sündis.
E 8293 (246) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Ja noorekuu unenäud tulevad ruttu kätte.
E 8293 (247) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Lõpetuseks piale kauba veel mõni põllumehe sõna.
Kui vanaaastal puud härmas on, siis on tuleval aastal hiad rukkid.
E 8300/8301 (1) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kalevipojast.
Kangest mehest tiab aga siitrahvas veel midagi vesta ja ei ole tema nimi veel ära ununud.
Õnnis Dr. Veske ütleb ühes oma korjanduses, et Vaidlu saare juures vesi Kalevipojal üle saapasääre tulnud. Jüri Maasing Kloodis ütleb, et tema isa Jaagup rääkida, et Vaidlu saar olla Kalevipoja mullakott. Pikemalt ei tia ta rääkida.
E 8301/8302 (2) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Ka räägivad niisugused, kes seda raamatust ei ole pärandand, kuda poisike metsa ära eksind, siis ühte majasse saanud, kus teda vana ema kahe poja vahele magama pannud, aga poisside loomulik tuul teda ühe juurest teise põrutanud. Poiss sialt putkama pannud, metsas teda jälle Kalevipoeg, kellel lauakoorm seljas, leidnud. Sellele kurtnud poiss oma lugu. Kalevipoeg pistnud teda oma püksitasku. Kuda siis põrgulised Kalevipoja kallale kippunud, tema neid lapiti laudadega vemmeldanud. Siil põesast õpetanud, et: "Sõrvi lauda, sõrvi lauda, Kalevipoeg!"
Kuda siis Kalevipoeg võitu saanud, siis oma hiategijat põesast välja kutsunud, see aga üelnud, et ta ei julgeda, sest et ta alasti olla. Siis Kalevipoeg kiskunud kasukahõlma küllest tüki ja põesa siilile visand, kes Kalevipoja kasukat tänapäävani kannab.
Pärast tulnud Kalevipojal tasku pandud poiss meele. Kobland kohe kää tasku ja leidnud, et ta vaene surnuks olnud muljutud ägeda võitlemisega.
E 8302/8303 (3) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kalevipoja jäljed algavad Vohnjast ja lähävad Jõeperest, Neerutist ja mojalt kuni Porkuni. Mägine ja aukline maa.
E 8303 (4) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Assamallas, kus hundid Kalevipoja hobuse ära söönd, on umbes ruutversta suurune tükk heinamaad punane rohi. Assamalla luht, see on Kalevipoja hobuse verest punaseks saanud, kui hundid selle ära on murdand. Sial ligidal on veike mägi, kus praegu tuuleveski pial on, see mägi on Kalevipoja hobuse maksast saanud ja kannab sellepärast nime Maksamägi.
E 8303/8304 (5) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890). Kontrollis Mare Kõiva E 8304/8305 (6) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8305 (7) < Rakvere khk. - Juhan Lilienbach < Mart Treial (1890) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva E 8347 (7) < Põltsamaa khk., Kaavere - Martin Luu (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8366L/8366s (3) < Põltsamaa khk., Kaavere - Martin Luu (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8377 (4) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestanud Merili Metsvahi Kontrollis Mare Kõiva E 8377 (1) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestanud USN Kontrollis Mare Kõiva E 8378 (4) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8378 (6) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8379 (14) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis Mare Kõiva E 8379 (18) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8380 (22) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8380 (24) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8380/8381 (29) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8387 (11) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8387 (12) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva E 8388 (22) < Põlva khk, Navi k. - Joosep Melzov (1893) Kontrollis Mare Kõiva E 8389/8390 (32) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva [ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]
Vt. ka: E 42003 < Väike-Maarja, Porkuni v. - J. Elken < J. Kuusler ja J. Ventsel (1901). Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 19. Sisestas
Sirtsisoo, umbes 12 versta iga pidi, piab Kalevipoja küntud olema. Ta künd seda ühe söömavahega, üeld ise: "Ega see suur asi ole, vabadiku kapsaaed."
Möödaminnes tähendan seie vahele seda, et rahvas ütleb Sirtsi soo pial Vanatüdrukute võlla olema. Piab suur kõver kask olema.
Peipse järvest on ta mitu korda läbi käind. Ühest kõige sügavamast kohast tulnud vesi jo m- saadik. Kalevipoeg üeld: "Tohoh, see akkab jo kubemesse ulatama!"
Vana usk
Kui nuga seliti lahti jääb, siis viilida Vanapaganas viil ahelaid, aga kui kirikus aamen ööldama, siis kasvada Vanapagana nädala viilimine kõik kinni.
Vanadpärglid surnunahas.
Ühel õhtul tulnud üks tundmata mees ühte talusse ja palunud öömaja. Pererahvas ütelnuvad mehele: "Siin tua juures meil ruumi küll ei ole, sest meil om kibe matuste vastu valmistumine, aga kui tahad, siis mine sauna juurde. Surnu on küll praegu üksinda seal, aga karta pole sul seal ka midagi, sest praegu on alles valge ja pärast tuleme meie ise ka sauna juurde. Sauna juures on kaks tuba, teine on külm, aga teine soe. Külmas on surnu, aga soojas pole kedagi. Soojas tuas on ka voodi, sinna võid sa ka magama heita!"
Mees ütelnud, et ta midagi ei karta ja läinud üksinda sauna juurde. Sauna juures heitnud ta tähendatud voodi peale magama. Korraga käinud teises tuas suur prahvakas nagu oleks keegi uksest teisi tuppa tulnud, kus surnu oli. Mees ärganud ka selle prahvaku peale ülesse ja tahtnud teisi tuppa vaatama minna, et kas teised on tua juurest jo sauna juurde tulnuvad, aga ei saanud teise tuppa minna, sest vaheuks oli lukus. Vaatas siis läbi võtmeaugu teisi tuppa, et näha saada, kes seal on.
Aga mida nägi mees. Teises tuas seisivad kaks sikkusarvedega meest ja tõstsivad puusärgi kaant pealt ära. Tõstsivad siis surnu puusärgist välja, võtsivad surnu riided seljast ära ja tõmmasivad hammastega surnul naha umbselt ära ja panivad surnu kirstu tagasi. Oli kõik niiviisi ära toimetatud, siis pugesivad pärglid surnunaha sisse ja läksivad tuast välja. Saivad vanadpärglid tuast välja läinud, siis tuli ka võeras mees teisest tuast välja ja läks surnu puusärgi juurde. Käis kolm korda vastu pääva ümber puusärgi, tegi siis kolm risti puusärgi kaane peale ja läks siis vöörkotta pimedasse nurka vanapärglid ootama. Polnudki mehel tarvis kaua oodata, kui jo vanapärglisi kuulis sauna tulevat.
Vanadpärglid läksivad ka kohe surnu juurde tuppa. Mees nägi vöörkojast nurgast seda, läks ruttu ukse juurde, lõi vassaku jala kannaga kolm risti uksepaku peale ja ütles: "Las nad seisavad seni, kuni ma neid kõrvetan." Nende sõnadega hakkas ta tua poole minema.
Tua juures ütles ta teistele: "Nüüd on jo varsi kesköö kääs ja teie lubasite mulle sauna juurde seltsiks tulla, aga ei ole veel seni ajani tulnud, tulge siis nüüd!" - "Keda me veel sinna tuleme, kui jo vanamees isigi siin käis, õlleriistad ja leivaastnad ümber viskas, tua lae peal tantsis ja kõiksugusid tempusid tegi jne." - "Seda ma arvasin kohe," ütles mees tuarahvale, "aga tulge nüüd sauna juurde ja vaadake, kuidas tont vangis istub. Aga seda ma pean teiel ütlema, vanamoor isi sest täitsa süita on."
Tuarahvas läksivad nüüd võera mehega lugu sauna juurde vaatama.
Sauna juurde saades vaatasivad nad läbi võtmeaugu tuppa, kus surnu ja ka vanadpärglid olivad. Mis nägivad nad siis - vanadpärglid olivad surnunahast välja pugenuvad, selle puusärgi peale laiali lautanuvad ja käisivad isi ehmatanud nägudega mööda tuba ümber. Seda nähes ütles tundmata mees pererahvale: "Nüüd pole meil muud nõu, kui piame tuale tule otsa pistma. Tuba ja surnukeha põlevad küll ühtlasi ära, aga see on veike kahju selle vastu, mis vanadpärglid teevad."
Nõnda leiti ka nõu hea olevad ja saunale pisteti tuli otsa. Vanadpärglid palusivad tules küll, et neid ära päästetaks tulest, aga keegi ei teinud sellega tegemistki. Küll lubasivad vanadpoisid sellele mitu kotti kulda anda ja viimaks kõik eneste kullavaranduse, aga see kõik ei aidanud. Palve jäi ikka ainult palveks ja vanadpärglid põlesivad tules ära, nii et neist muud järele ei jäänud, kui paar kamalutäit tuhka. Sellest päävast saadik olla kõik pärglid maa pealt ära kadunud ega olla neid enam kellegi silm näinud. See tundmata mees polnud keegi muu kui Soome tark, kes mööda maad ümber käis rahvast õpetamas ja neilt õppides.
Siu Sõnad
Hissi, hässi, hirmutus,
visise, väsise, vänderus,
susise sa, soosoppi.
Narakas, räbakas,
patt sulle, kivi juure.
Irr, ärr, ära sure.
Tööhu, tonti pure.
Tee tige, soo sõge,
Põgene, raibe, rampe alla.
Vana uss, ussisugu,
kirju keerus, patu prägu.
Meid tull' Jeesus peastema,
kouri konti kolkima.
Pis paas pahane,
Hiss,häss, hävine.
Pista pea, kasi vea,
jäta rahvas rahule.
Amen.
Kellel põletaja rindus, võtnud rüa õitsemisel üheksa pea küllest üheksa õelmed (igast peast) ja söönud nad ära, siis kadunud häda.
Kui laps jalgu risti hoiab, ööldi äiokammitsas. Sellest peasta, viidi laps kolm pühapäeva õhtud palvemajasse laua peale ja leiguti nuaga puud, sellega sai ka äiokammits leigatud.
Urbepäeval võetud vits, hoitud esimese karja metsa laskmiseni, siis löödud selle vitsaga iga looma ristluude peale kolm korda, siis ei söönud hunt.
Vana usku.
Puule, mille all inimene pikse ajal seisab, leigati rist, et pikne sisse ei lööks.
Vanaasta õhtal mintud söögi ajal teisele talule, käitud kolm korda vastupäeva ümber tua ja vaadatud siis rehealuse otspajast tuppa, kes süies ilma peata istunud, see surnud sellel aastal.
Noorel kuul ei tohitud hamed valmis õmmelda, sest siis saanud ta süidine, olgu siis, et kolm tulist sütt läbi hame sai lastud.
Kui laps kahetamisel kärnas, siis pantud üks nõu saunaahju, selle sisse üheksa tulist sütt, valatud vesi läbi kerise nõusse ja luetud sealjuures üheksa korda isameie. Selle veega last pestes saanud ta terveks.
Suure neljapäeva homiku toogu neiu sülega puid tuppa. Kui halud paaris, siis saab sellel aastal mehele.
Vana usku
Tangud tehtud ikka vanakuu kuival, siis ei löönud ussid sise, pehmel ajal aga küll.
Vana usku
Kui kuu luuakse, on terve nädal kuiva aega, siis tuleb kaks nädalad pehmed või mäda aega ja viimane nädal on jällegi kuiv aeg. Noorekuu kuiv olla ikka halvem. Mädal ajal ei tehtud niiti ega kaplu) - saada mädad.
E 8388 (20) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva/astro/putukas/Vana usku
Kui noorel kuul korstnad ja truubid pühitud saanud, siis sugenenud prussakad ja ritsikad (kilk).
Noortkuud nähes tervitatakse teda järgmiselt:
Kuu vanaks, mina nooreks;
leivakikk kindmaks,
jahumatt jaksaks.
Seale uni , saksale tõbi,
lambale laiskus,
mulle kitse kergus.
Vana usku
Poeglapsele pantud ikka nõelapuust (kuusk) ja tütarlapsele lehepuust (kask) nõderm (hälli vard). Poeglapse juures tähendanud see kindlust, au ja vahvust, tütarlapse juures aga õrnust, au ja järelandmist.