[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 137, 92 (33) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja kui sa hobusemees oled, kui sa eluaegas hobusemees juhtud olema, siis noorekuu kolmandal pääval ehk teese pääva, kudas tahtes, siis rauta ära. Kui vanakuu sees, siis lõhub rohkem kapja. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 92 (34) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui luuda, harja teed, siis o kõige parem, kui viiereedene kuu on. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 95 (42) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
See peab üks naine olema, mis kuu sees on. Naine oli tõmmand vett kaevust ja kuu paistnud. Ta ütend: "Ma pean vett tõmmama ja sa laiskled seal üleval." Siis kuu on tõmmand oma sisse. See peab olema naine kahe ämbriga, veetäied selgas kaelkookudega, peab seal sees olema. Kuu eese sisse tõmmand, see on vanarahva jutt. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 96 (45) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised on lapi rahva pärast, et nad talve valgust nähtvad. Need näitavad lapi rahvale valgust. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 99 (59) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Halljad – need ned kääpad hüitasse. Eks jälle vanasti, ennemuiste, kui ma poisike olin, vanad inimesed teadsid rääkida, nagu ma siiski rääkisin. Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 99/100 (60) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Entses vana Karja-Juri oli karjas oln, aga need olid teda taga ajand seal. Loomad olid kadund oln, läind metsa õhtul otsima, uiland – üks uiland vastu, teist korda – üks uiland vastu ja kolmandat korda uiland, siis teind, nagu üks loom oli röökind. Siis ta teand küll ja pand eesa joosma – ta oli joosma pand. Kodu oli räägitud et mitte tagasi vaadata – vat kui sa tagasi ei vaata, siis ta kinni ei hakka. Aga kui tagasi vaatad, siis na ta on sul kraadis kinni. Luba hakata seljatakka ei ole. Enne, kui kotta saand, siis ta põle ka kaugel oln, vaadand tagasi – räästa all. Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 100/1 (61) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Siis küla kohta oli karjane ja kus peres ta söömas oli, sealt anti korraline ka. Korraline oln seal metsas ja karjane ond seal. Korraline läind metsa, üks väike laps alasti istund seal. Ta joosnd karjatse juure ütlema seda – üks väike laps alasti istub seal, kisub näpuga rohtu. Läind vaatama – põle kedagi oln. Siis karjane ütend: "See on see kääbas, mis sa nüüd jälle nägid, ta teeb eese suureks, teeb eese väikseks – igas moodi." Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 101/2 (62) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Enne oli rahaaukudest jutt. Ubasalu mõesast tulla, pahemat kätt on kotiauk Muuli (Schmuuli – A.S.) maa sees. Seda ei saa kätte, mõni on katsund küll, aga põle seda luba mitte. See on vanasti ennemuiste pandud. Sõja ajal on ta pandud, ennemuiste, vanal ajal. Aga see on ikka tõsine jutt – seal on! Ennemuiste, kui sõda tuli, panid kokku ja panid ära ja. Ei noh, tä oli vee peal ond, katel oli vee peal ond, pand puu sisse – kõrvadest läbi, kui ta nägi. Siis pani raha põlle sisse ka, aga üksi ei jõund. Ta saand mette, suutn mette, ta jõud oli nigel. Läks kodu ja kutsus mehe koa, sis tuld sinna augu juure ja mees ütles: "Siit saavad kõik sundid ja sandid." Aga ta naende ütles: "Peaks me isigi saama!" Aga na, kui ta sedasi ütles, siis läks alla ja seal ta seisab ja sealt võta teda välja kiski. Vaskkatlaga on ta sinna sisse pandud, kõrvad jäid järele, kõrvad jäid puu sisse. Jaah! Need Reenu-Jaani aitas, karjane näitas, need on need kõrvad nüüd ja temal oli üks raha ka – ristiga rupl. Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 102 (63) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jälle üks oli hundiks muudetud ja ta oli last iga päe käind imetamas seal halli kibi juures. Ei põle kätte saand – undiks muudetud – kuidas saad tagasi. Aga üks oli õpetand – keeda see kibi palavaks, ta viskab oma naha sinna kibi otsa – siis ta keedab ta naha ära. Mees oli selle kibi tuliseks teind, siis oli oma naise kätte saand. Aga see on üks muidu lorijutt lastele ajada. Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 103 (66) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tõnnivakk – niuksed tõnnivakad ja tühjad kolud.. Vanasti üteldi, et kui tühi kolu taevas joosis, siis pidi näljaaeg tulema. Sedasi tühi kolu jooseb taevast – nagu sii ühest äärest tuleb ja teise lähäb – seda vanarahvas hüüdsid tühjaks koluks. Ei põle paistnd, nääd-kuuled taeva peal ühe asja olevat, paistmist ei ole ond mette.

ERA II 137, 114 (10) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Urvaste k., Karumetsa t. – Alfred Samet < Anna Adamson, s. 1863 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord üks mees pakkus mulle nikastuse sõnu ja rabatise sõnu. Ma ei mäleta, see o ulk aega tagasi. See läks Pitrograati – Muhu mees oli – vana, vana mees oli. Ma andsin talle tüki sooja sepikut, võtsi ahust välja. Ta ütles: "Mul põle anda sulle midagi." Ma ütlesin: "Ma taha midagi selle eest." Ta ütles: "Mul o kahed sõnad: rabatise sõnad ja nikastuse sõnad. Ma kirjutan need sulle paberi peale." Ma ütlesin: "Ei ma taha ühti." Ma olin ka loll, võtnud vastu ühti, mis ma nende sõnadega ikka teen, aga ma oleks ikka võind võtta. Üleskirjutatud 27. sept. 1936 a.

ERA II 137, 115 (12) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Oomküla k., Jüri t. < Koluvere-Kalju v., Väike-Kalju t. – Alfred Samet < Jüri Sillamaa (Silberfeldt), s. 1870 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Metshaldjas pidi huilgama kui inimene. Kui inimene vastu huilgab, tuleb, pidi tulema vastu ja kui kätte saab, pidi ära murdma. No see oli – vaim pidi olema. Üleskirjutatud 27. okt. 1936 a.

ERA II 137, 117 (20) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Oomküla k., Jüri t. < Koluvere-Kalju v., Väike-Kalju k. – Alfred Samet < Jüri Sillamaa (Silberfeldt), s. 1870 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saaremaa Suur Tõll oli ka, tõllarattaga viskas kurni, ise oli ilma peata, joosis ühessa versta.* *Kurn jooksis 9 versta. Jutustaja kinnitas, et seda pole lugend, vaid kuuldud lugu. Üleskirjutatud 27. okt. 1936 a.

ERA II 137, 119 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kullamaa kirikla – Alfred Samet < Ann Reeder, s. 1868 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmaneitsi on nisukene näkk. Jõenäkk, öötakse ilmaneitsi. Jah, ilmaneitsi, jah, see näkk. Minu vanemad on seda ütelnud. Üleskirjutatud 29. okt. 1936 a.

ERA II 137, 127 (54) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Koolna-Uuetoa t. < Niinemaa t. – Alfred Samet < Mari Klementi, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noh ja see on varguse pärast. Jälle kurivaim, kis tõrvapotiga kuud määris, kuu oli helgas, väga valge. Ei saand varastada, siis võttis tõrva, määris mustaks. Üleskirjutatud 3. nov. 1936 a.

ERA II 137, 149 (11) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdroma k. – Alfred Samet < Tiina Reiners, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vat viidi, kui midagi maa-aluseid oli, pidi kolme ajatugiteiva alla soola viima. Põhja pool ääre pidid need ajatugiteivad olema. Soolaga hõerusid ja viisid siis selle soola sinna tugiteiva alla. Jah, need elajad kadusid ära pealt. Üleskirjutatud 28. nov. 1936 a.

ERA II 137, 149 (12) < Kullamaa khk, Vaikna v, Üdroma k – Alfred Samet < Tiina Reiners, s 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kaarema ema rääkis, ta oli ka rabatud olnd. Nisuke kange külm tuul tulnd, ta oli jäänd sis maha, tesed viind jälle süles koju – andnud rabatise rohtu. Üleskirjutatud 28. nov. 1936 a.

ERA II 137, 150 (14) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdroma k. – Alfred Samet < Tiina Reiners, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Härg tuli luigates sinna, see oli härja luikamise hääl, ega sis härga näind kiski. Härja luikamise hääl, see se katk oli sis, küüne juure, luigand seal, üks kaheaastane mullikas, see jäänd järele veel, aga kõik surnd ära. Üleskirjutatud 28. nov. 1936 a.

ERA II 137, 222/3 (5) < Kullamaa khk. – Alfred Samet (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/kaart/ Hiiepuu Kullamaa khlk. Jõgisoo vallas Patsu asunduses.// See niinepuu asub keset kõrgemat põlluküngast lagedal kohal. Puu on õige vana, tüve läbimõõt umbes 80–90 cm. Hiiepuuna on see ümbruskonnas kõige tuntum. Sellest puust lääne pool/x/ madalamas heinamaa metsas näidati veel üht hiiepuud, viimase kõrval olnud teine samasugune, kuid mõni aeg tagasi see varisend maha. Viimatimainitud hiiepuu oli päris tavaline tamm, on vähem tuntud ja ei paku nii suurt huvi oma kasvu kui ka asendi poolest kui kõrvalolev. Joonistus on tehtud kagust 29. detsember 1936 a. (joonis)

ERA II 137, 227 (1) < Tallinn < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. – Vello Eenveer < Mai Johanson, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui pihlakatel palju külges on, siis selle aasta on ikka palju tuleõnnetusi.

ERA II 137, 241 (37) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui päeval sapp ees on, siis teise või kolmanda päeva tuleb sadu.

ERA II 137, 241 (38) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kuul piire ümmer on, siis tuleb tuult.

ERA II 137, 241 (39) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kuul teravad otsad on ja kui kuu ka seliti või püsti on, siis tuleb jälle paari päeva pärast tuult.

ERA II 137, 241 (40) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui koidutäht virvendab, siis tuleb sadu.

ERA II 137, 241 (41) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sõelatähed koivalge sisse lähevad, siis tuleb ruttu sula kevadel.

ERA II 137, 241 (42) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sabaga tähtesid näha on, siis tuleb sõda.

ERA II 137, 241 (43) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jooksjaid ja langevad tähendavad ka tuult ja maru.

ERA II 137, 241 (44) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised vehklevad – tuleb sadu.

ERA II 137, 261/3 (1) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katk on niisugune inimene, kes keind mööda küla ringi hobusega. Mo emaema rääkis, et ta oli näind – pisike hall hobu ond ees, pisike aisakell ond ka kaasas. Ta keind talve aegu. Kal'lu külast läind läbi, pisike aisakell tilisend. Ta keind peredes sees. Kus ta sees keind ja kepiga külge turgand, see surnud omikul ää. Hakand paistetama ja surnd. Kes üleval ond, see jäänd elusse, seda ta põle turgand, aga kes magand, see surnd. Enamaste ond need vanad inimesed, kes ää surnd. Nooremaid inimesi põle sedamoodi pal'lu surnd. Maidla mõisnik (mõisahärra) käskind neid, kes noored on, mõisast rohtu saama tulla, kus katk oli keinud. Mõisahärra andis rohud. Vanemad inimesed olla ka rohtu tahnd, aga mõisaärra pole annud. Ma ei tea, kis oli ka keind oma emale või vanaemale rohtu saamas, aga mõisnik põle annud. Ta ütend: "Ta oo juba vana küll. Ta oo juba paras selle jaoks küll, mis rohtu tal veel tarvis oo." Katk, eks see ond ka vaim ikka.

ERA II 137, 344 (80) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noorel kuul ei tohi saunas käia, siis hakkab ihu peatselt kihelema, ega ka tohi noore kuuga pesu pesta, siis pidavad täid kohe pesusse minema.

ERA II 137, 346 (84) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lambaid tuleb niita noorel kuul, siis ei koita villad ära ja lambal kasvab uus vill ruttu selga.

ERA II 137, 347 (85) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui noor kuu paistab esite seliti, tuleb esimine veerand külm, paistab aga ta püsti, tuleb ilus kuu.

ERA II 137, 347 (87) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tubasi tuleb lubjata ikka vanal kuul, siis ei asu prussakaid ega kilka.

ERA II 137, 360 (3) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Herneid külvatakse siis, kui auklised pilved taevas. Kui puhub lõunatuul külvi ajal ja noorkuu, siis keevad herned hästi pehmeks, kui aga vanakuuga külvatakse, siis ussitavad herned ära.

ERA II 137, 360/1 (4) < Marna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui kevadel mets ruttu lehte läheb, peab põllumees ka külviga ruttama. Kui aga mets ei kiirusta lehte minemisega, pole ka kiirust vaja põllumehel.

ERA II 137, 361 (5) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Sügisel, kui puud ruttu lehed maha lasevad, tuleb vara talv. Lasevad puud kaua aega lehti, tuleb ka pikk ja soe sügis.

ERA II 137, 361 (7) < Martna khk. ja v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui toomingad kevadel kaua õitsevad, tuleb pikk ja soe sügis.

ERA II 137, 361 (11) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kartulid pannakse maha noore kuuga, keevad hästi pehmeks. Muu aja kraam aga vana kuuga ei karda ussisi.

ERA II 137, 362 (15) < Martna khk. ja v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui õunapuu õiseaeg läheb kahe kuu sisse, tuleb ilus õuna-aasta.

ERA II 137, 362 (16) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Linu ei tohi noore kuuga ega siis ka külvata, kui kuu ja päike korraga paistavad – ei ole head kiudu loota.

ERA II 137, 362 (17) < Martna khk. ja v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kirsi õitsemise ajal on hää nisu külvata.

ERA II 137, 363 (23) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui talvel lepad hästi palju urvasi kannavad, tuleb hää viljaaasta. Ümargurtsed urvad tähendavad hääd suvevilja saaki, pikad aga hääd talvevilja saaki.

ERA II 137, 372 (53) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Looma tuleb alati tappa noorekuuga, siis keeb liha hästi pehmeks. Noorekuuga ei tohi siga tappa, siis keeb liha kõik supisse. Vanakuul siga tapes paisub liha pajas, noorekuul tappes võtab pada liha ära.

ERA II 137, 372 (54) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Lapsed, kes sündinud vanakuul, on vaesed, noorekuulapsed aga rikkad.

ERA II 137, 372 (55) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui Linnuteel lõunepoolne ots on selge, põhjapoolne ots tume, tuleb soe sügis ja külm kevad. On aga põhjapoolne ots selge ja lõunapoolne tume, tuleb külm sügis ja soe kevad.

ERA II 137, 373 (58) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui linnuteel sügisi lõunepool ots on heledam kui põhjapoolne ots, on lund ennem jõulupühi oodata. On aga põhjapoolne ots lõunest heledam, tuleb lund peale jõulupühi.

ERA II 137, 375 (63) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui noor kuu esimest korda paistab ja on seliti, sureb noorekuul väga palju inimeisi ära. On aga kuu püsti, ei sure inimeisi midagi.

ERA II 137, 375 (64) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui noort kuud esimist korda näed, tuleb võtta rahakott, vastu kuud hoida ja kotti tugevasti kõlistada. Kui seal kõlisevat raha sees on, siis on loota terve kuul palju raha saada.

ERA II 137, 437/8 (11) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kord vanasti ühel tormisel ja pimedal sügisõhtul tulnud Haeska külas elutsev Mandu Jaan Sinaleppast koduse, oli seal käinud teopäivi tegemas. Tee koduse viinud Nurme metsas olevast vanakuradi tõllakivi juurest läbi. Eemalt vaadanud ta: tõllakivi juures põleb tuli, mõtelnud, ehk ka mõni teekäija teeb tuld. Vaja lähemale astuda, ehk saaks piibu peale tuld – oli kõik tule tael vihmast märjaks saanud. Lähemale minnes leidnud ta – ei ühtegi inimest pole tule juures, vaid tulesöed hõõgunud veel üksinda kivil. Tema astunud lähemale, et piipu panna. Imelik, söed põlevad, aga sooja ei anna. Võtnud peoga ühe suure söö ja asetanud piibule – mahvib ja vahvind, ei anna tuld. Ise ütelnud suure suuga kurja: "Mes kuradima tuli see on, ei soenda ega põleta." Saanud selle sõna ütelnud, kustunud kõik tuli ära ja olnud kanged sisinad veel kuulda, nagu oleks sütele vett peale visatud. Ka piibu peal olev süsi kustunud ära. Pidanud siis selle piibu pealt ära viskama, aga tundnud – mis see oo, tulesüsi harilikust sööst nii raske. Pannud siis selle taskusse, kodus peenemalt järele vaadata akkanud. Siis kodu poole kõmpima, olnud nii pime, et pole midagi näinud. Viimaks suure käimise peale jõudnud koduse. Olnud juba poole ööaeg. Tulevalgel taskusolevat sütt vaadates ehmatanud rõõmu pärast päris ära – süsi olnud puhas kuld. Siis saanud ta aru, et see oli rahaaugu tuli, ei meskid muud. Läinud teisel ööse veel vaatama, ehk põleb veel, aga võta näpust! Küll kahjatsenud mees, et pole osanud rohkem süssa tasku ajada. Oleks ühe ropsuga rikkaks saanud. Aga pole parata, sest vaesel pole iialgi õnne.

ERA II 137, 486 (35) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui siga tapeti, siis peale seda, kui siga oli juba puhastatud, võeti ja lõigati tükk liha sea küljest ning viidi toa peal asetsevasse Tõnni vakka. Ise lausuti sealjuures: "Püha Tõnnikene, hoja minu orikakest, kaitse ka minu karjakest, puhas, püha Tõnnike, ole minu söötja ja jootja, ole minu majahoidja, ole ka meie kaitseja. Anna meile armu ja heida heldust oma armuga, kuidas oled sa meile andnud oma armu igal ajal. Aamen!" Oli selline palve loetud, oli ka kindel, et Tõnn oma heldust looma ja majast ära ei võtnud, vaid andis oma õnnistust igas asjus majapidamises.

ERA II 137, 487 (36) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tõnise- või kohapeal tuntud nimetusega tõnnepäeval ei tohtinud puududa söögilaualt värske liha ja eriti veel seapea. Selleks tapeti ennem tõnnepäeva siga ära, et oleks sellel päeval värsket liha süüa. Kui tõnnepäeval ei keedetud seapead, ei olnud lootust, et Tõnn ka seakasvu õnnistas. Keedetud seapeast pidi ka osa viidama Tõnnevakka Tõnne heaks.

ERA II 137, 487/8 (37) < Martna khk., Martna v., Haeska k. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti olnud tõnisepäev suur püha. Tööd pole tehtud, vaid peetud püha. Igas majas olnud söögilaud toiduga kaetud, kogu päeva läbi. Kes olnud jõukamad, nendel olnud õlu ja viin ka laual toidu juures. Kes võõras maja tulnud, see olle pidanud ka kohe lauaääre sööma minema. Lauast ülesse tõustes pole tohtinud kunagi öölda: "Aitäh söögi eest," vaid tuli öölda: "Olgu kiidetud ja tänatud Tõnnike, kes süüa on lasknud valmistada." Kui aga juhtus mõnda muul kombel tänama, võis see Tõnni vihastada ja seega igasuguse õnne majast eemale pehletada. Tõnne päeval käisid poisid ja mehed majast majja peremeeste õlut proovimas. Tavalisel valmistati Tõnise eelpäeval ja seega oli õlu alles värske. Siis istuti õlletõrre ümber koos pinkide peal ja prooviti peremehe märga. Kappaga võeti tõrrest õlut ja lasti käest-kätte ringi käia, kuni üks kapatäis otsas, võeti teine jalle. Seni, kuni küll aitas ja mindi teise peresse edasi.

ERA II 137, 611/3 (12) < Kullamaa khk., Vaikna v. – Johannes Nurme < Ernst Veiderma (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laastre paisu peal on suur sügav haud. Rahvas nimetab "sitt haud", seal olevat rahvajutu järgi rahakatel põhjas. Muidu ei pidada kätte saama, kui kaks musta härga rakendada adra ette ja sealt läbi ajada. Siis jääb katlasang adraraua taha kinni. Aga need härjad peavad olema kaksikud ja mitte ühte valget karva ei tohi kusagil olla.

ERA II 138, 13 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausk (ebausk) ja kombed. (Ennust. ilmade kohta.) Kui õhtul päikeseloojangut on selgesti näha, on järgmisel päeval ilus ilm. Vastasel korral ilm tuulene või vihm.

ERA II 138, 37 (48) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausk (ebausk) ja kombed. Tõnisepäeval viidi alati "Tõnnile" moona. Kui sel päeval Tõnnivaka unustasid, juhtus lähemal ajal midagi õnnetust.

ERA II 138, 41 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid: (Maa-arstist kõneleb mu vanaema päris pika loo): Kui mede vana (minu vanaisa – nii nimetab teda jutustaja = minu vanema – A. Õ.) oli alles poisike, siis ta käis tihti Mangusel (= kohal. talu nimi) pilli mängimes. Kui ta kord jälle seal testega (teistega) koos lõõtsa mängind, pole peremees seda sallind ja ajand nad toast välja. Koju tulles aga akand (hakanud) ta sõrmed nii (h)irmasasti valutama, et põle (pole) muud saand, kui päris karjund kohe! Ema läks siis rutuga Pa'ha-Mari (kohalik maa-arst; Pa'ha-Mari oli ise pime inime, elas kuski saunas) juurest abi otsima. Poiss istund aga kodus pliidi juur(d)e ja hädaldand edasi, aga varsti jäänd vagusi. Isa siis ütend: "Näe, eit juba sai vist sinna, poiss jäi magama." Mari siis seletand: "Poiss on kuskel pilli mängind; peremees põle seda sallind ja kurat on nüüd külgi hakand. Nüüd tuleb Tõnnile mõnda asja viia." Ema siis tulnd tagasi ja viind sinna kivivaremesse, kus "Manguse kurat" olli, oma anni. Poiss pole aga ikka terveks saanud. Ema läind uuesti Pa'ha-Mari juure. See ütend: "Jah, sa pole kuradile kätte and, oled visand eemalt sinnapoole." Ema läind ja toppind anni siis kivide vahele ja poiss saand kohe terveks.

ERA II 138, 42 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid: Teine võimalus "Manguse kuradist" vabaneda, kui ta "kallal" oli, oli see: kui laetud püssi rauda pandi natike hõbedat ja lasti Manguse poole (arvat. üle õla).

ERA II 138, 43 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid: Uute põlvede kasvamisel tahetud Manguse kuradit kaotada. Pole kevadel enam Tõnnile ohverdatud. Kuid selle-eest kevadel Mangusel surnud õnnetuste pärast palju häid loomi. Kuid kõige peale vaatamata on kadunud Tõnnivakk Manguselt ja ka mujal, sest oma ümbruses ei tea ma enam ühtegi Tõnnivakka.

ERA II 138, 80 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. – Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui noorekuu sirbil hästi vahedad otsad, siis tuleb sii kuu külm.

ERA II 138, 88 (61) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. – Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ristipäeva homiku päike tantsib tõusu aeg.

ERA II 138, 88 (62) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. – Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Esimese lihavõte homiku päike tantsib tõusu aeg. Mõnigi vana inimene on näinud päikese tantsimist nimetatud hommikutel.

ERA II 138, 95/6 (106) < Häädemeeste khk., Orajõe v. – Marta Mäesalu < Natalie Ülem, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hal'li sõitma = külmtõbe põdema. Siinjuures vanad inimesed seletavad, et seuke väike jässakas hall mees istuvat haigele kaksiti pääle, kange külmaga ta tulevat ja siis haige pidavat teda sõidatama nagu väikest last.

ERA II 138, 96 (112) < Häädemeeste khk., Orajõe v. – Marta Mäesalu < Natalie Ülem, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uad ja erned külitaks nuures kuus, siis keevad ruttu pehmeks.

ERA II 138, 100 (134) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. – Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juuseotsi ei tohe lõigata vanas kuus, sii paneb juusekasu kinni.

ERA II 138, 152/3 (16) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k. – Jaak Veskemäe < Märt Konts, s. 1855 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katku käimine. Si oli üitskõrd joba ammu, kui si lugu oli ollu. Miu vanaesä oli elänu Tarvastu vallan taga sääl Jaanessa talun, kos si lugu oli ollu. Üitskõrd sügisel inimese maganu kik riha all õlge pääl mahan, aga vana taluesä ollu olla ülevan. Äkki minnu rihatse usse peräni valla ja suur must kateobesa tõld soitan riha ala sissi. Tollan isun kaits miist ja vaielnu omavahel. Üits ütelnu, et siit saab kik puha, tõine aga ütelnu, et siit saab ainult kaks tükki. Selle pääle kohe käändän tõld jälle ümmer ja sõitan ruttu minema. Vanaesä pannu rihatse usse jälle kinni ja heitän magama. Tõisel päeval tullu talupoiss ja -tüdruk mõisast teolt kodu ja ollu õige närvilise ja ajanu segätsit jutte ja tõisel päeval surnu mõlema ärä.

ERA II 138, 190 (29) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe < Epp Perlus, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised. Virmalise olevat suur valgus, mis paistvat suurte mägede vahelt ülesse. Need mäed olevat väga kaugel põhja pool, kuhu veel inimesi saanu ei ole. Sääl elavat peninukimehed. Need olevat muidu inimese moodu, aga koera pää olevat otsan. Kui inimese kätte saavast, sõs söövat ütekorraga ära. Millest just see suur valgus tulevat, ei olevat peris kindlasti täädä. Virmalisi om katte sorti. Ühed om kõllatse ja tõise om valge. Kõllatse tähendave sadu ja valge kuiva või külma ilma.

ERA II 138, 190/1 (30) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe < Epp Perlus, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Päikese sapid. Sapid päevä ehen tähendave sadu ja sapid päva taga tähendave kuiva või külma ilma. Sapid kuul tähendave kik sadu, kui talve kuu om õhtul kõrgem, sõs tuleb tõinepäev külm ilm.

ERA II 138, 200 (53) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. – Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noorekuu ja pühäpäevä hommukune unenägu minevat kõik täide.

ERA II 138, 201 (56) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. – Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kõtuvalu. Kui oli vanast kange kõtuvalu, sõs poletati leib mustaks ja söödi sedä. Ka söödi muste puusüse. Sõs keedeti pruuni pajukoort paan vähä vee sehen ja joodi sõs sedä vett.

ERA II 138, 202 (58) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. – Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tarvastu kirikumäe tekkimine Vanaste, kui ehitati Tarvastu kirikut, si oli vana kirik, mis oli enne praegust kirikut. Siis, kui päevä ehitati müür ülesse, oli si tõisel hommukul maha lõhut. Sedaviisi ollu mitu korda järgi mööda, et ikki ehitet müür ollu tõise hommuku maha lõhut. Sõs küsit ütelt targalt nõu. Tark ütelnu, et pange müüri sissi üits elun naine, et sõs jääb müür üles. Tett ka kohe sedaviisi, kudas tark õpenu ja ollugi tõisel hommukul müür alla ülevan. Nüüd saanud aga Vanapaganal söa täis, et müür üles oli jäänu ja võttan sõs suure kivi ja tahtan sellega müüri purus visata. Aga kivi sadanu enne maha ja löönu suure lohu maa sissi ja visanu lohust mulla vällä. Selles mullast saanugi praegune Tarvastu kirikumägi.

ERA II 138, 226 (29) < Tarvastu khk., Suislepa v., Muri t. – Jaak Veskemäe < Katariina Trumm, s. 1872 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennustusi ilmade kohta. Kui kuu luuasse kõrgesse, siis tuleb sellejärgi kangend külmad ilmad.

ERA II 138, 226 (30) < Tarvastu khk., Suislepa v., Muri t. – Jaak Veskemäe < Katariina Trumm, s. 1872 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lambaid peab pügama noorekuu otsa sehen, sõs kasvab jälle pikk vill ja pöet villa ei lää koitama ja rõõv om paelu kõvema.

ERA II 138, 327 (22) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Vene k., Mardi t. – Rudolf Jungholz (Alamets) < Maria Jundholz, s. 1884 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mõni on "maast ära võtnud", siis tuleb sealt kohalt, kus haigus on hakanud, lõigata neljanukeline rohutükk siis selle tükiga (mulla poolega) tuleb vajutada kolm korda haige koha peale, siis tükk tagasi pann täpselt samale kohale.

ERA II 138, 327/8 (24) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Vene k., Mardi t. – Rudolf Jungholz (Alamets) < Maria Jundholz, s. 1884 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui metsa ära eksid, siis tuleb jakk (naisterahval) või pinsak, palitu või kasuk pahurpidi pöörata ja see siis selga panna ja tagurpidi meieisa palvet lugeda.

ERA II 138, 331/2 (31) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. – Rudolf Jungholz (Alamets) < Anna Sihver, s. 1865 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eks ükskord üks mees olnud ka itsis, aga hobused läinud ära mõisa metsa ja mees läinud teisi siis taga otsima. Näinud siis ühte tuld, aga põle uskund ligi minna. Aga üks meestest näind teda ja kutsund ligi. Ja annud siis mehele haavalehti kühvliga palitu hõlma. Keeland aga kõvasti ära, et ta ei tohi kellelegi rääkida, mis tal pärast lehtede asemel hõlmas oli. Kui veel mina olin laps, siis see mees käis tihti meil. Küll minu ema pärind, aga mitte põle ütelnud, muudkui aga naeris.

ERA II 138, 332/4 (32) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. – Rudolf Jungholz (Alamets) < Anna Sihver, s. 1865 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ühel külasepal kästi unes minna Tartu kivisillale – seal tuleb talle üks mees vastu ja juhatab, kust saab raha. Eks sepp läindki Tartu ja kõndinud seal pealegi. Esimesel paeval põle keegi teisega juttu teinud. Järgmisel päeval kolanud kuni lõunani jällegi silla ja selle ümbruses. Aga lõunaaeg tulnud see kordnik, kes sillal vahti pidas, tema juurde ja hakandu vanduma, et mis sa kolad siin: eila nägin sind sillal vahtivat, täna jälle kuni lõunani, mis sa kurivaim kolad – tahad silda õhku lasta või. Mees rääkinud ära, et temal ei olevat kurja nõu midagi, minul kästi unes siia tulla, et keegi mees juhatab, kust saab raha. Kordnik hakanud naerma ja ütelnud, et kas sa rumal usud siis seda, mul kästi ka unes, et sial ja sial külas ühe sepaalasse all on üks portsjon raha. Sepp aga olnud sama küla sepp, mida kordnik unes oli näinud. Rääkinud kordnikuga veel mõne sõna ja pannud kodu poole tulema, endal hea meel, kasvõi tansi. Kodus hakab kohe alassi alt kaevama ja saabki suure katlatäie vana kuldraha. Läinud siis linna tagasi ja müünud rahad ühele kullassepale ära. Siis läinud otsinud kordniku üles ja annud sellele ka natuke raha. Läinud siis kodu tagasi ja ostis ühe talukoha ja elanud peris hästi.

ERA II 138, 397 (2) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. – Greete Paljak < Johannes Kukk (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui päike loojub pilveisse, tuleb halb ilm.

ERA II 138, 397 (3) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. – Greete Paljak < Johannes Kukk (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui järv kohab, läheb sadama (Vadil).

ERA II 138, 397 (4) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. – Greete Paljak < Johannes Kukk (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui pihlakail on palju marju, tuleb pikk soe sügis.

ERA II 138, 398 (14) < Torma khk. – Greete Paljak < Linda Paju (Saareväli) (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui kuu on seliti, läheb külmale.

ERA II 138, 399 (18) < Torma khk., Avinurme v., Änniksaare k. – Greete Paljak < Valter Kiik (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui raiumisel kirvele sinised jooned jäävad, läheb sulale.

ERA II 138, 401 (34) < Torma khk., Avinurme v., Änniksaare k. – Greete Paljak < Valter Kiik (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui kuu punades tõuseb, tuleb vihma.

ERA II 138, 402 (42) < Torma khk. – Greete Paljak < Pärja Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui päike punades tõuseb, läheb vihmale.

ERA II 138, 406 (2) < Torma khk. – Greete Paljak < Richard Jalakas (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Siga tuleb tappa noorel kuul, siis liha kasvab pajas, vanal kuul tappes läheb liha kokku.

ERA II 138, 407 (12) < Torma khk., Avinurme v., Rehesaare k. – Greete Paljak < Bernhard Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Kui pihlakail on palju marju, siis tuleb palju pulmi.

ERA II 138, 407/8 (13) < Torma khk., Avinurme v., Rehesaare k. – Greete Paljak < Bernhard Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Kui lepal on kevadel palju vanu jämedaid urbi, siis tuleb hea odra-aasta.

ERA II 138, 408 (16) < Torma khk., Avinurme v., Rehesaare k. – Greete Paljak < Bernhard Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Kui pimedas metsas ära eksid – mis on haldja tegu –, pööra pintsak pahempidi selga, siis ka haldjas ja eksitus.

ERA II 138, 409 (20) < Torma khk., Avinurme v., Rehesaare k. – Greete Paljak < Bernhard Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Prussakatest lahtisaamiseks ole sel ajal üksi toas, kui mõni surnu mööda läheb, löö loogaga vastu seina ja hüüa: "Koolja läheb!"

ERA II 138, 431 (2) < Torma khk. – Agu Tamm < õpilane (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Läheb päike selgesti looja, on ilusat ilma loota.

ERA II 138, 441 (22) < Rõngu khk. ja Rannu khk. – H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Arstimine/ Hallitõbe, külmetamise vastu aitab saun ja reheahi.

ERA II 138, 443 (33) < Rõngu khk. ja Rannu khk. – H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ebausk, kombed Lutikaid ei tohi hävitada vanakuu ajal, siis sigib neid noorel kuul veel rohkem.

ERA II 138, 443 (34) < Rõngu khk. ja Rannu khk. – H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ebausk, kombed Kodukäijate vastu abinõuks on seinas olevasse tühja oksaauku lepapuust punn lüüa.

ERA II 138, 466/7 (40) < Karksi khk., Karksi v., Ainja vndk. < Nuia al. – Aleksandra Grünvald-Univer < Mari Eiber, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üi't's miis olt pl'lu raha ollu. Ei täidin seda tõistel anda. Hakanu sureme. Enne surma läits' kolde manu. Panden raha tuha sisse, esi ütelnu: "Kelle käsi pand, selle käsi võtt." Keegi tõine olli sedä kuulu. Ku miis olli ärä surenu, tõmmas' surma käege raha tuha siist vällä. Sai raha kätte.

ERA II 138, 467 (41) < Karksi khk., Karksi v., Ainja vndk. < Nuia al. – Aleksandra Grünvald-Univer < Mari Eiber, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Emänti raav' om Polli mõisa man. Sääl olevet kivi all raha. Ütel mehel olli unel juhadet sedä raha, et mine võta säält kivi alt raha ärä. Mees es ole julgen minnä. Ku ta pan'd ääge maha, sai ääge kätte. Ku mõtel' kurja pääle, es saa kennigi kätte.

ERA II 138, 534 (37) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. – Aleksandra Grünvald-Univer < Marie Univer, s. 1869 < emalt ja vanaemalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pesu pesti harilikult vanal kuul, siis kaovad kõik söödikud.

ERA II 138, 603 (26) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. – Voldemar Lille < Miina Roosilill, 71 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Halltõbi vaevanud kaua aega meest, mees teinud oma riietest kuju ja poonud toaukse ette ülesse, hallitõbi tulnud ja ütelnud: "Rumal mees, poos ennast sellesama pärast ära! Ma oleks täna öösel isegi ära läinud, kodu ube tegema." Mees teinud ka teine päev ube, oad kasvand kui käevarred ja olnud seest kõik ube täis.

ERA II 138, 613 (25) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. – Voldemar Lille < Amalie Lille, 68. a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-aluse rohi – kui kellelgi on maalised, siis tambitakse need rohud salviks ja pannakse pääle.

ERA II 138, 614 (44) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. – Voldemar Lille < Amalie Lille, 68 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Taimede nimed:/ Lendva rohi (lendva küüned, nõia rohi, rabanduse rohi).

ERA II 138, 614 (46) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. – Voldemar Lille < Amalie Lille, 68 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Taimede nimed:/ Rabanduse rohi.

ERA II 139, 115/7 (4) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Virtsu mõis – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt. Kaks noort tüdrukud läksid ühel homingul poole koidu aeges mõisa tööle. Ja nägid tee ääres ühe hobuse söövat oma varsaga. Hakkas teine teisele tüdrukule ütlema, et mool hakkab kangesti uni peale kippuma, et heidame magama. Siis laskis tüdruk teise magama heita ja siis kuulas, kui teine just tõesti magas, siis läks puperdas enese hundis ja murdis hobusevarsa ära. Teine tüdruk aga ei maganud, vaid oli ülal ja nägi kõik. Siis ta ehmatas sellest, sest hunt tuli kuulama, kas teine ikka tõesti magab ja haistis oma verise ninaga teda. Tüdruk aga tegi ennast magama ja hunt isi läks varssa ää sööma. Sõi kõhu täis ja kaks sinki pani kotti teise päeva jaoks. Läks puperdas ennast jälle inimeseks ja äratas teise üles, kuigi see ei maganud, et hakkame nüüd teole minema. Ja lõuna teol süües hundiks oln tüdruk pakkus teisele oma liha, et ma anna sulle ka proovida. Teine üteln: "Taha ma su toorest hobuseliha ühti." Teine üteln: "Säh, katsu, ka oo toores?" – tõmmas teisele lihasingiga vastu silmi. Liha oli nii pala, et põletas teisel poole silmnägu ää. Siis hundiks olnd tüdruk pahandas end hirmsasti sellepärast, et teine valvas. Siis ta ütles vihaga: "Oleks ma seda teadn, et sa valvasid, ma oleks soo ka ää murdn."

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]