Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 1099 (44) < Tõstmaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõnad
Ussikene, hullukene,
ära pista nägemata,
ära torka teademata.
Keri ennast kerasse,
mässi ennast mätaese.
Minu käed on tõrvaokstest,
jalad tõrvakandudesta,
ise olen tõrvatoobrikene,
tubli tõrvatonnikene!
E 1099 (45) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Karja väljalaskmise sõnad:
Kuu ja päike on nii selge kui kristaaliklaas, Aadam ja Eeva, aamen! Maria otsis oma poega teeda mööda, süda kohises sees kui merehäda. Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
Neid sõnu luetakse niisama nagu hobuste juures!
E 1099 (46) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Karja väljalaskmise sõnad
Kirju kari keskel.
Jeesus käib karja ees.
Maria karja järel,
mina ise teen lauda karja ümber.
Nii kõrge kui muast taeva!
Nii tihe kui jõhvisõel,
nii lai nagu kirvelaba!
Põõsataguse süda nii pehme kui neitsi nisaots.
Põõsataguse hambad nii pehmed kui pottkinnas. Aamen.
E 1100 (47) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tulekahju vastu
Jumal hoidku tuld kitsas kohas,
pidagu pihus, kandku kamalus.
Seinad seisku serviti paigal,
katus kõikumata kaksiti peal,
raha-vara lükamata,
peatoidus puutumata!
E 1100 (48) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Hundi vastu
Metsasikku, metsasokku,
metsa kuldane kuningas,
metsahalli harvalõuga,
metsapeni pikkalõuga.
Ära salva salajate,
ära katsu minu karja.
Mine sokku soodesse,
meie kivi külge kiskuma.
E 1101 (56) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/
Maha istudes peab inimene ütlema: "Muld, ära tee mulle kurja" ja sealjuures kolm korda sülitama, siis ei hakka midagi haigust maast külge.
E 1101 (58) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/
Noores kuus puud raiuda ei või, siis on ta kange ära koitama!
E 1103 (67) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/
Putukas liiskana võetse ja pannatse käe peale ja üteldakse: "Liiskana, kuuluta, näguta kustpoolt N. N. naese võtab."
Kuhupoole see lendab, siis võid julge olla, et sealtpoolt see naise(mehe) saab.
E 1103 (68) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/
Niisuguse vitsaga ei tohtivat iialgi loomale lüüa, kust koor pealt maha kistud on, sest siis hakata see loom verd kusema.
E 1103 (69) < Tõstamaa khk., Pootsi v. v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hammas suust maha tuleb, siis peab teda ahju taha visatama, üteldes: "Ma annan, kilk, sulle luuhamba, anna sa mulle kuldhammas!" Kui sedaviisi on tehtud, siis võid julge olla, et see hammas, mis kasvab, iialgi enam maha ei tule.
E 1104/8 < Tallinn - A. Borman < Mari Kruus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ahju peal on parem öömaja kui metsas
Kord elas üks kehva peremees ühes metsas, külast väljas olevas talus, mis Tammiku mõisa päralt oli. Mõisa maksis tema iga aasta raharenti ehk teised küll tegu tegivad. Aga et temal põldu vähe oli ja metsa põlnd, mis need kasvasivad, ainult igapäevast leiba võis saada, aga millega siis tiumeest ja vaimu sööta. Aga et tema püssiga mõistis ümber käia, siis pidi tema peale raharendi veel metsloomi viima, mis mõisahärral kaunis head mekkisivad. Viisteistkümmend jänest, kümme tetre, kaksteistkümmend püi ja kakssada kanamuna, siis veel peale nende pidi tema naine mõisa sügise kaks linaropsimise päeva tegema. Kui neid punktisi mitte kõik täidetud ei saanud, siis esimine kord trahviti viiskümmend hoopi mõisas võtta vastu, aga maksu pead ikka maksma, teine kord oli pool rohkem.
Kord oli tema kõigi oma teiste maksudega valmis saanud, aga raha ei saa kudagi. Loomad surivad väga ränga see aasta, nii et ka temal paar lehma ära suri.
Külarahvas juba rääkisivad, et Kõrve Kustas, kudas ta ennast nimetada laskis, sest päris nimi oli temal Kustas Aur, pidada kohast lahti saama. Viimane tärmiinipäev jõudis ligi. Kustas mõtles kõiksugu mõtteid, viimaks tuli otsuselle. Tuli õhtu, läks metsa, raius puukoorma peale ja viis linna. Linnast tagasi tulles tahtis tema otseteed läbi metsa kodu minna. Jõudis öö peale ja pimedus võttis võimuse, tükk maad metsa sõites eksis hobune teelt ära ja läks kõrvale.
Pimedas ei olnud võimalik teed leida, siis pidi nii kauaks ootama jääma kui valge välja tuli. Võttis, tegi hobuse rakkest lahti, ja juhtus hea rohukoht, pani senna ohjadega köide hobuse, ise korjas mõned sületäied puuraagu ja pani need põlema, et siis julgem oleks öömajal olla. Jõudis kesköö aeg, ükskord kuuleb, keegi hüiab kõva kärisiva häälega: "Kas viskan?" Kustas mõtleb, et see tema hirmumõtestest välja luuletud, tema kõrvades kõlab. Võtab heitab magama. Magab üks tükk aega, korraga kuuleb - seesama hääl hüiab teist ja kolmat korda ja ikka edasi.
Viimaks suur koit juba paistab hommiku poolt. Jälle hüüab seesama hääle, aga üsna tema ligidal: "Kas viskan?"
Kustas mõtleb ja hüiab vastu: "Viska, kui viskad, kaua sa lõugad seal, ei lase magadagi."
Kustas sai viimased sõnad lõptanud, kui ülevalt kuuse otsast ragin hakkas alla poole tulema. Kustas katsus, et sai aga kuuse ligemale, sest arvata oli, et midagi suurt asja sealt alla oli tulemas. Vaevalt sai Kustas puu ligi, kui ühe korraga üks ära näritud hobuseraisk matsudes tule peale kukkus. Kustas võttis hobuse, pani rakkese ja katsus et sai kodu poole teele. Valge oli juba kaunis suureks läinud, siis ei olnud raske teed leida. Kodu jõudes ei tulnud Kustaksel meelegi, et oleks hirmu olnud ööseks metsa jääda ja selle eest hoidis Kustas hoolega, et teist korda enam nii ei juhtuks. Aga igakord ei ole mitte nii, et mille eest inimene hoiab, et seda enam juhtu, nii oli ka Kustaksel.
Ei läinud paari nädalat mööda, kui ühel laupäeval hobune ära kadus. Kõrve Kustas läks ise hobust otsima, otsis kunni poole ööni, aga hobust ei leidnud kuskilt poolt, mis siis muud kui kodu minema. "Hobusest olen küll ilma, ei tea, kas sõivad hundid ärä või kus tema sai, aga kodu pean minema," mõtles Kõrve Kustas. Ja hakkas kodu poole minema, aga mida pimedamaks öö läks ja mida kauem tema käis, seda võeramaks läks mets. Viimaks jõudis ta ühe maja juure, et pime ja väsimus mõlemad vaevasivad, siis ei olnud muud paremat teha, kui öömaja minna otsima.
Maja, kus tema läks, oli kaunis ruumikas, peremees oli kaunis lahke meheke, andis Kustasele õhtu süia ja saatis teda vihtlemise sauna magama, üteldes, et tuas ruumi ei ole. Kõrve Kustas läks heitis magama, sai natukest maganud, kui kuuleb ühe korraga kerisenurgas, üsna oma ligidal, üks hääl hüiab: "Kas tõusen?" Mees kuulab, ei enam midagi, heidab uuest magama, aga juba teist korda seesama hääl: "Kas tõusen?" Kustas mõtleb ja mõtleb, kuulab ja kuulab, aga ei midagi, kolmat korda magama heites, seesama jälle hüüab: "Kas tõusen?"
Aga Kustase kannatus oli täis, hüiab selle peale: "Tõuse, kui tõused, aga jäta mind rahule ükskord ometigi."
Selle peale oli keriksenurgas rahakõlinat kuulda. Kustas võtab tikust tule ülesse ja hakkab vaatama. Suur hõbe-ja kuldraha hunik kerise nurgas. Kustas vaatab ja leiab koti ka, võtab paneb kõik kotti. Teisel hommikul peremees juhatas Kustakse teele. Kui Kustas kodu jõudis, pani raha kõik kõrvale, et teine kord võtta, kui tarvis on. Ei läinud kaua, kui teisel aastal mõisahärra kohtasi hakkas müima. Kõrve Kustas ostis külast kõge parema koha ja hakkas kord-korralt kohta paremaks tegema, nii et teised pärast ütlesid: "Kõrve Kustas on mõisnikuks läind. Vot mis ilusad hooned temal on ja kui ilusad loomad temal on."
E 1119 < Tallinna - A. Borman (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanad arstimise kombed
Paisete vastu - võta üheksat karva lõngaotsad, igat karva kolme tükki ja igale ühele tõmma kolm sõlme sisse. Siis võta iga sõlmega vajuta kolm kord paise peale ja kanna need lõngad risttee ligi ja viska need üle pahema õla risttee peale ja tule ruttu kodu. Kui niisugused lõngad keegi ära korjab, siis saab see need paised oma külge.
Sedasama võib ka vaskrahaga teha, aga peab kolm kolmekopikalist raha olema ja siis samuti ka ristteele kandma.
E 1127 (6) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vana usk/
Kui puud vastaoksa paja alla pannakse, saavad tüdrukud vastuoksa mehele (noorem ees).
E 1127 (7) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
On teine inimene midagi paha sulle teinud ja tahad seda kätte maksta: katsu kolm juuksekarva vastalise peast /saada/, vii metsa kahe kokkukasvanud puu vahele, keda tuul kidestab, ja ütle: "Kidisegu, kädisegu kuni must härg poja toob." Siis pidada see inimene eluaeg haige olema.
E 1128/1129 (17) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Nõiakunstid
Kui tüdrukud mehele ei saa, toodagu kolme mõisa maa pealt kaseoksad, tehtagu vihad ja löödagu selle vihaga koertele vahele, kes ühes on. Selle vihaga löödagu siis seda poissi, keda tahetakse ja pärast vihelgu tüdruk iseennast. Siis lasku tüdruk kolm tilka nimetisesõrme otsast verd üle vana hõberaha ja andku poisile sisse, siis ei või poiss enam sellest tüdrukust lahkuda. Hõberaha peab nõndasuguse koha peale pantama, kust keegi ei saa liigutada, siis on rahuline elu. - Kui liigutakse - ümberpöördud.
E 1129 (19) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui loomal täied seljas on ja kellegi inimese süiks arvatakse, siis võetakse üheksa täid, pannakse püssi sisse ja lastakse taeva poole öeldes: "Sealt uksest ja aknast minge sisse, kust olete välja tulnud. Ühega tulnud, üheksaga minge!" siis lähevad täied selle peale tagasi, kes neid on esite teisele saatnud.
E 1129 (20) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kuuled, et keegi püssi laseb ja tahad, et lindu kätte ei saa, siis ütle pauku kuuldes: "Lind metsa, kivi kotti, sulg katlasse keema." Siis ei saa lindu kätte.
E 1130 (21) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui lutikid majast tahetakse ära kaotada pekstagu loogaga mööda seinu, kui surnut mööda viiakse, öeldagu: "Saksad, minge, minge, roog viiakse." Siis kaovad ära.
E 1130 (22) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui elajal söögiisu ära on, siis arstitakse nii: heidetakse kolm risti taha ristluie peale ja ette rinna otsa ja öeldakse üheksa korda: "Issand, anna söömest ja joomest!" Siis peab sööma hakkama.
E 1130/1 (1) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vitsasõnad
Tule, kurat, jõua, kurat,
Tule, sa tuline kurat,
üle metsa ja mägede,
üle seitsme kiriku,
üle viie viinaköögi.
Pane paasine palakas,
pane kivine kasukas,
pööra kuube kuuekorra,
pööra särki seitsmekorra,
pööra vilti viiekorra,
kasukat kaheksakorra.
Tule, kurat, jõua, kurat,
too oma tuline kuube.
Vitsa ladvas villatükid,
kaseladvas karvatükid,
lepaladvas lemmed.
Nuudi mööda nurke,
pane mööda parsi.
E 1131 (2) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Saksasõnad, kes saksaviha ära võtavad
Tere, härrä, soe sikk,
sinu viha vette,
minu au sinu peale,
mina armsam kui proua põllealune,
mina armsam kui meepütt,
mina armsam kui kuldkarikas,
nagu hõbevaagen laua peal.
Pisuke punane põrsas,
alt tema jookseb allikale,
pealt tema poeb pilvedele.
Uske mo suu,
seiske kui sein,
magage kui maa.
E 1131 (3) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Pillisõnad
Kahejalgne neitsikene,
tulehelliku pajud,
too tompu, topi pilli ...?
E 1136 (a) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Perede ja külade nimed Tallinna kreisis oleva Nõva valdas. Üles kirjutanud Juhan Holts Nõval üle Paldiski
See mõis seisab Tallinnast õhtu pool 75 versta, on mere ääres või vastu merd oma vallaga. Temal on kaks karimõisa, nimelt Tusari mõis ja Sõalõpe mõis. Viimane kannab oma nime sellepärast, et vanal ajal sõda sinna olla lõppenud ja vanad inimesed näitavad nüüdki veel noorematel seda suurt puukändu, kus sõalipp on püsti löödud.
E 1138 < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Suuremõisast on Tusari mõisa 5 versta, maantee läheb sealt Haapsu poole. Suuremõisast on Sõalõpe mõisa 19 versta. Tee on kõrvaline nõmmetee ja enam maad on metsamaad kui lagedat maad selle tee ääres. Järvesi peab nime järele 18 Nõva valdas olema, mis aga suurem jagu veeaugud on. Neist on keige suuremad: Veskijärv, pikuti 3 versta, laiuti 2 versta; Indaste järv on pisut vähem; Tänajärv on samasugune. Nende seest püüavad kalamihed kalu iga aasta.
E 1138 (1) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/
Vanarahval oli see usk, et tooma- ja kolmekuninga pääva vehel keik ööd ette kuulutasid ehk tähendasivad. 1) Kui jõuluöösel tuiskab, pilves ja tuuline on, ehk virmalise vehklemist, kui taevas punane on, siis pidada see uuel aastal sõda ja vaenulist aega ette tähendama.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]