[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 1138 (2) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Ka pruugiti seda pruuki jõululaube õhtul, et kadakasuitsu tuppa tehti, et seega kurjavaimu toast välja ajada. Siis tõmmatud akende ette ja uste peale kriidiga ristid ja loetud kolm korda Issameie, siis ei pidada kuri vaim enam sisse saama, sest need ristid keelata seda (ma isegi nägin veel lapsepõlves kahes kohes seda pruuki, aga nüüd on see rumal ebausu mood kõiki perest kadunud.)

E 1140 (7) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Näärilaupääval käib peremees oma krundi ja karjamaa ümber ja veab aga enese järel, nenda käib tema kolm ringi oma piirete ümber vastupääva ringi käies ja loeb see juures vastukse takka otsast peale hakates Issameie palvet. Seega peab metsaviha ära võetama.

E 1140 (8) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Õlga ehk heinu olen mina sellepärast kuulnud tuppa toovat jõuluks ja nääriks, et Jeesus on sõimes heinte peal jõululaupe öösel olnud. Muud tähendust ma ei tea selle juures ega tea, kui laialt seda pruuki ilmas on.

E 1141 < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Mõned maakohade nimed Männametsa on meie kodu maa ümber palju. Kõige enam aab Pikknõmm imesta, mis pikkuti läbi minna 10 versta on. Suurt metsa tema peal ei kasva, aga ta on nii kui üks ilmatu põld, mis kardulevagusi täis - nii on see nõmm. Nõmmestiku selg ja soek vahel ja jälle nõmmestiku selg, mis üks kümme versta, sedamoodu käib kunni mere äärde välja. Vaadata justkui merevood oleks oma lainetega eluaeg tema niimoodu uhtun. Ka on mõni sügav veehaud või järved neis loekudes, näituseks Näkujärv, mis suurem ei ole, kui üks pool tündremaad. Aga tema on nii ilmatu sügav, et keegi tema põhja mõetes kätte ei ole saanud. Küll on suure lõngakeradega mõedetud, kus kibi on saan lõnga otsa seutud, aga põhja leida on asjataks jäänud. Ka on kodu ligemal nõmmes suuri liivamägesi. Keige suurem on Tornimägi, mis Veskijärve kaldast üks paarsada sammu ära on nõmme serva sees. Nime on tema sest saanud Tornimägi, et ennemuiste maamõetjad ja uurijad sinna otsa on torni ehitanud, kust nemad ümmerkaudu maad on kiikre või pikasilma läbi uurinud ja mõetnud. Keige vanemad inimesed teadvad sest nii rääkida. Veskiküla juures on veikesem männimets, see mets on nii suuri kiba täis, et muist kui suured hooneaidad seisvad ja uurimise alla jääb see, kes need kivid eluaeg sinna on veeretanud. Selle metsa nimi on Kaalima nõmm.

E 1144 (14) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Nälgas olema - varanduse kasvamist.

E 1145 (26) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Paised - raha ja rikkust.

E 1145 (40) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Rahaauk - häbi ja pettust.

E 1145 (41) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Raamatud - raha kautama.

E 1146 (53) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Sabaga täht - sõda, katku ja nälga.

E 1146 (58) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Siil - raha saamist.

E 1146 (62) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Puude maha langemist - noorte meeste surma.

E 1147 (71) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Taevatähed - raha. Tähtede lugemine: muret ja häda.

E 1147 (72) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Täid - rikkust.

E 1147 (73) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Tammepuu - au ja võim. Kuivand - sõbra surm.

E 1148 (1) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõnad Madu musta, maa-alune, halli aedadealune, kiheva kivialune, läbi vetede pugeje, sina aga purge puude juuri, söö senä sarapuu südanta, kaseoksi sa kabista. Ära söö minu südanta, ära joo minu jumeta, ära vaeva vaimukesta, söö sina soosta sambelaida, mädäjärvest mättaaida, kalajärvest kalaida.

E 1150/3 < Haljala khk., Vihula v. - Toomas Lepp-Viikmann (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kord olla ühel noorel mehel pruut olnud teises külas, versta 5 vahet. Noormees olla käinud iga neljapäeva õhta pruuti vaatamas, tee peal old ka üks lai jõgi, kust ta ikka üle jõe käind. Üks õhta toodud taale sõnumeid, et pruut väga haige on, mees hakkand siis kaunis aegsalt kodunt menema. Teel saand ta ühe vana mehega kokku, kes seda sama teed lähend, vana üteld: "Kuule, poja, ma tean küll, kuhu sa ruttad, aga lähme seltsis, ma tean otsemat teed siit metsast läbi, sest ma lähen ka sinna külasse ja on sul, poeg, ka parem , kui sa ennem sinna saad." Mees võtnud vana õpetust kuulda ja lähned seltsis otsemat teed. Ühekorraga hakkand palju tulesid eest paistama. Mees küsib: "Mis tuled need on?" Vana vastand: "Need paistavad su pruudi kodunt." Korraga olled nad ühe väga suure lossi ees, kus keik aknad valgustatud olled, vana üteld: "Nüüd lähme sisse, sest pidurahvas on ju keik koos." Vanamees võttand mehe käe oma pihuse ja viind teda ühte väga ruumikasse saali, kus palju saksu laua ümber istuned ja kärmed teendrid viina klaasidesse kallaned. Toodud neile ka klaasid kätte ja kallatud viina täis, vana veel üteld: "Joome nüüd välja, su pruut ei ole küll veel mitte siin, aga tuleb varsti, siis joote tämaga." Mees võttand tõmmand omale risti ette üteldes: "Issa pojuke, püha ristike." Niipea, kui ta selle saand ööld, olled keik tuled kustund ja ta ümber old pime kui kott. Ta pigistand aga kõvast pihu kokku, sest viinaga täidetud klaas old veel ta pihus ja ootand kui valge tuleb. "Kus ma olen ja mis asi mu käes on?" Juba olnud lai koit väljas, kui ta enese ümbr hakkand vaatama, nähend, et tal käes üks hobusesitanunn olnud, mis ju pihus sulama löönd. Ta ise olla istund ühe jõe panga otsas ja sügav lahtine vesi old ta kõrvas (sellesama jõe jäol, kust ta iga kord üle käind) ja mõne päeva eest olla säelt jäid välja murtud. Mehel tuld jo külm istudes, olla visand sitanunni sinna jõeauku ja tõust ülese, rutust edasi sammuma. Saand pruudikoju. Pruut old ju ära surnud ja olla kirstus, rehetoas seist valvajate keskel. Mees saatand keik valvajad menema ja jäänd siis üksipäini. Kui jo pimedik hakkand tulema, pugend mees reheahju vommile puhkama. Ühekorraga kesköö aegus praksatand rehetoa uks lahti ja hulk inimesi tuld sisse. Ühel olle suur pundar piirgu seljas, old kahest otsast põlend, tõmmaned hammastest tuld ja süütaned keik piirud põlema. Siis võttaned kirstu kaane päelt ära, tõmmaned surnu lõhki ja sööned suutumaks ära, üks olla veel nuusutand, mis hais siin on. Teised vasta, ei ole kedagi. Siis hakkaned aru pidama, keda kirstu panna, üteldes: "Maretale maani pikka, Piretalle piriparaja," ja siis panned Pireta kirstu, kaas peale, tuled korjatud ära ja jäänd jälle tuba pimedaks. Teisel hommikul keetand mees suure pajatäie hobusesitta üsna kuumaks, üteld veel pererahvale: "Ei teie tütar enam siin sees ole, ma nägin ööse küll, kuhu ta sai, nüüd aga aidake mind, et ma vanapaganalle tahan vähe kibedat teha." Võttand siis mees ühe tugeva köie, sidund ümber kirstu mitu korda, siis tõmmand kirstu otsapitte rehetoa aampalki kinni ja pand köie sõlme. Siis võttand kerve kätte, löönd kirstu otsa ära ja hakkand siis seda keedetud rooga kirstu kallama. Saand ta ühe pangitäie sisse kallatud, praksatand korraga rehe aampalk katki, kirst lendand mitmeks tükiks ja Pireta joost suure kisaga rehest välja, ühes ka veel pool rehe seina maha viies. Nõnda lõpeb see surnulugu.

E 1155/8 (1) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Aaviku. Karjamõis Karkuse vallas. Andrekse. Pere Tapa vallas. Appuparra. Pere Kuru vallas. Ambla. Aru. Pere Kuru vallas. Ambla kih. Eeru. Pere Albu vallas. Madise kih. Ellu. Pere Albu vallas. Madise kihelk. Hansurahva. Pere Tapal, Nõu külas. Hermanni. Pere Jootma vallas. Ambla. Hinnu. Pere Tapal, Nõu külas. Jaanitõnu. Pere Tapal, Nõu külas. Joosepirahva. Pere Tapal, Rauakõrve kih. Jäevälja. Pere Albu vallas, Madise kih. Jalalepa. Pere Albu vallas, Madise kihelk. Juhani. Pere Tapa vallas, Abla kih. Hiiekaev. Kaev Karkse mõisa heinamaal, Ambla kih. Kangru. Pere Tapa vallas, Ambla kih. Kalda. Saun Albu vallas, Madise kihel. Karjamardi. Pere Tapa vallas, Ambla kih. Karni. Pere Räsna vallas, Ambla kih. Keevita. Pere Räsna vallas, Ambla kih. Kensa. Pere Jootma vallas, Ambla kih. Kaarle. Pere Albu vallas, Madise kihelk. Kautla. Pere Albu vallas, Madise kihelkonnas. Keru. Pere Kuru vallas, Ambla kihelkon. Kivimäe. Pere Tapa vallas, Rauakõrves. Kilvandu. Pere Albu vallas, Madises. Kiige. Pere Moe vallas, Ambla kihelkon. Koplimäe. Pere Jootma vallas, Ambla kihelkon. Koljusild. Tüma tee koht Tapal, Ambla kih. Kondimägi. Tapal, raudteejaama ligidal. Koogsemetsa. Pere Albus, Madises. Kukebalu. Pere Pruuna valas, Amblas. Kuberi. Pere Tapa vallas Ambla kih. Kustakse. Pere Tapa külas, Ambla kih. Kubja. Pere Tapa vallas, Nõu külas, Ambla kih. Kutniku. Pere Albu vallas, Madises. Krassi. Pere Tapal Nõu külas, Ambla kih. Kroonuotsa tükk. Maatükk Tapal raudtee ääres, kust raudteele mulda võeti. Kullamägi. Mägi Tapal, Ambla kihel. Kääri. Pere Tapal Nõu külas Amblas. Kääri-Hansu. Pere Tapal Nõu külas. Klaukse. Pere Karkuse vallas, Ambla k. Kõrdsi. Pere Tapa vallas Ambla kih. Kõpumägi. Tapa küla heinamaal. Kännukuhja. Heinamaa nimi Tapal. Lillakamägi. Tapa mõisa väljal. Sausaare lage. Heinamaa Tapal. Laeksuare. Pere Albu vallas Madise k. Lelu. Pere Viisu vallas Peetri kihelkonnas. Lepiku. Pere Jootma vallas Ambla kih. Maidu. Pere Tapal Nõu külas Ambla k. Madijaagu. Pere Tapal Rauakõrves. Madis-Tõnu. Perenimi Tapa külas. Mõldre. Perenimi Tapa külas. Matte. Pere Jootmal Ambla k. Matsi pere. Kuru v. Ambla kih. Mihkli pere. Kuru v. Ambla kih. Miilimägi. Mägi Tapa heinamaal. Maitsemägi. Mägi Tapal Ambla. Mannimägi. Mägi Tapa koolmaja juures. Männikumägi. Mägi Tapal. Mädasild. Tüma teekoht Tapal. Mustassuare. Pere Albus. Miilinõmme. Perenimu Albus. Mudajärve. Pere Albus Madise. Mudajärv. Järv Albus Madise. Matsjüri. Pere Viisu vallas Peetri kih. Matsu. Pere Viisu vallas Peetris. Mustaparra. Pere Keerus. Nigula. Pere Tapa külas. Napu. Pere Albus, Madise kihelkonnas. Niidu. Karjamõis Tapal. Otsa-Tõnu. Pere Tapal, Nõu külas. Otsa-Jüri. Pere Tapal, Nõu külas. Ojaotsa heinamaa Tapal, Nõu külas. Orava. Pere Viisu vallas Peetri kihelk. Oti. Pere Viisu vallas Peetri kihelokonnas. Pääva-Rahva. Pere Tapal Nõu külas. Peetri. Pere Tapal. Pajumardi. Pere Tapal. Pajujüri. Pere Tapal. Paemuru. Pere Tapal. Pähklamäe. Pere Tapal. Palginõmme. Pere Albus, Madise kihel. Palgissuare. Pere Albus, Madise kihelk. Põldsaare. Pere Tapal. Põldsaare mets. Tapal. Paljassaare. Heinamaa Tapal. Pesamägi. Mägi Tapal Kuru rajal. Pilli. Pere Albus, Madise kihelkonn. Peedu. Pere Albus, Madise kihelkonn. Peetre-Aadu. Pere Viisu vallas, Peetre k. Põldsüani. Pere Viisu vallas, Peetre k. Ristsaare. Pere Himastu vallas Kadrinas. Rummussuare. Pere Albus, Madises. Roobu. Pere Albus, Madise kihelk. Rebassuare. Pere Albus Madikse kihel. Rebase järve pealne. Lai kõikuv soopind, mis enne olla järv olnud. Rebase mägi. Kolme valla: Lehtse, Kruuna, Tapa rajamägi. (Kolme valla rajad jooksevad kokku) Rajassaare. Pere Albus, Madise rajasild. Karkuse-Roosna piiril olev madal koht. Raja. Pere Kuru vallas Ambla kihel. Raegu. Pere Viisu vallas Peetri kihel. Saare. Pere Tapal. Saaremets. Suur mets Tapal. Suarnakõrve. Karjamõis Hallikul. Sakssuare. Pere Himastus Kadrina kihel. Sepa. Pere Tapal. Sinisalu. Pere Albus, Madise kihelkon. Sinipalu. Pere Himastus, Kadrina kihelkonn. Sarvali. Pere Albus, Madise kihelkon. Sugalepa. Karjamõis Albus. Sillaotsa. Pere Jootmal. Sülla. Saun Tapal. Sigapussi. Pere Albus, Madises. Sae. Pere Albus. Sepahanu. Pere Viisu vallas. Seenesaunad. Saunad Tapal. Tooma. Pere Tapal Nõu külas. Tõnumäe. Saun Tapal. Taaveti. Pere Tapal. Traksi. Pere tapal. Tänava. Pere Albus, Madises. Tankseme. Pere Albus. Tammikumäe. Pere Tapa, Nõu külas. Tagussaare. Pere Halbus. Tõrvassaare mägi Albu vallas. Tõrvassaare järv Albu vallas. Uueni. Pere Tapal. Uustalu. Pere Tapal. Uuetua. Pere Tapal. Ussinõmme. Pere Albus. Ussinõmme mägi. Mägi Albus. Verioja. Kraav Tapal. Villemi. Pere Tapal. Vetepere. Pere Albus. Välliku. Pere Tapal. Vilguta. Pere Moe vallas, Amblas. Varesemägi. Mägi Tapa mõisa väljal. Valgma jõgi. Viru-Järva rajal. Valgma männik. Mets Tapal. Valgma. Karjamõis Tapal. Ähvardi. Pere Tapal. Ülevainu. Pere Tapal. Ülejõe. Metsavahi koht Himastus Kadrinas. Kokku 146 nime.

E 1158 (2) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui siga ehk muud looma tapetakse, siis sündigu see ikka noorel kuul. Siis kasvab liha pajas keetes, vanal kuul tapetud - kahaneb.

E 1158 (3) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?)Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Hagu peab noorel kuul raiuma, siis ajavad kännud jälle uusi võsusi.

E 1159 (4) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tarvituspuid peab vanal kuul raiuma; vanal kuul raiutud puud seivavad kauemini.

E 1159 (8) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?), kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003/puu/Niisugune puu, mis talvel raiudes sädemeid välja annab on kardetav tarbepuuks pruukida, sest et pikne teda kas varem ehk hiljem põlema saab lööma. Raiutud ükskord maja palkisid. Üks puu saatnud enesest kirvehoopide peale sädemeid. Teda pandud heinamaale hoonetest eemale, kuhu pikne teda veel kolme aasta pärast põlema löönud.

E 1160 (14) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui inimesel hammas suust ära tuleb, ja inimene tahab, et temale jälle uus suhu kasvaks, siis visaku hammas ahju ehk keriksele ja ütelgu ise: "Kilk, säh, puuhammas, anna mulle luuhammas!"

E 1162 (26) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kes õues käies rahatuld näeb, visaku kolmekandiline pastlanõel tule poole ja ütelgu: "Pool mulle, pool mua alla!" Kui tuli ligidal on, siis üks riie üle tule lautada ja needsamad sõnad ütelda. Mida suurem riie, seda rohkem raha saab.

E 1164 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Holstre valla talude nimed segamini: Muri, Juhkama, Jaama, Varessa, Massumõisa, Muressa, Tuule, Koni, Linsi, Veske, Hansu-Veske, Turva, Ritsu, Jänessa, Lõo, Luiga, Vangu, Supsimari, Peedihansu, Tikerpilli, Hanniandressa, Ritsukse, Katimärdi, Laarisupsi, Härjakoorma, Kibe, Otsaluiga, Vanausse, Saare, Koorti, Pätsi, Jakupa, Supsi, Kibe, Peedi, Rekandi, Luugussa, Asu, Pulli, Rebase, Kulbi, Länkru,Kibemärdi, Liivausse. Holstre valla kroonumetsad: 1. Lõhmusja, 2. Punabu, 3. Iirikse, 4. Änilase. Holstre valla järved: Pirmastu järv, Pätsi järv, Rõika järv, Nõia järv, Lina järv, Must järv, Õllekoja järv, Viinakoja järv, Viisu järv, Oolepu veske järv, Kulli järv, Roosti veske järv, Mossumõisa järv, Linsi veske järv, Olde kaks veskejärve, Hansu veske järv. Holstre valla ojad. Raasilla oja (jõgi), Savioja, Lahtre oja, Viraste oja, Viisu ehk Lolu oja, Tömbi oja.

E 1165/6 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Holstre valla mägede nimed. Laki mäed, Koodiorge mäed (Punabu kroonumetsas), Nava mägi, Raassilla mägi, Tamme mägi, Mikite mägi, Koa mägi(Kovali maal), Kundri mägi (Kovali maal), Hiire mägi (Kovali maal), Rasna mägi (Kovali maal) Sood. Punabu Kovali Roigu jne. alune soo, Tõrdu soo, Hoolepu soo, Lolu soo, Maritare alune soo, Tömbi soo, Massumõisa Muressa jne. alune soo. Saksniidu soo. Madijaani alune soo, Ritsu-Jänessa alune soo. Sillad. Raassild, Linsi sild, Roostuoja sild, Tömbi sild, Massumõisa sild, Viraste sild, Koordi sild. Holstre Punabu kroonumetsa ja metsavahi platsi sees olevad kohtade nimed. Punabu ehk Kodioru metsa mäed. Rahahaua mägi (kuulus muinasjuttude poolest ümberkaudu), Kirikuharja mägi, Lusti mägi, Rebaste hauke mägi, Tondi mägi, Põrguhaua mägi, Esimene mägi. Lohud ehk lombid. Rebasteauke soo, Tondi lohk, Viira soo, Porilohud, Põrguhaua soo, Esimese mäe soo, Peetri soo, Soonepealine soo, Lusika lomp, Kirikuharja mae soo, Raipe lomp. Viidika niidu Hänna soo, Lusluse soo, Kartuleaukude alune soo, Sultsimaa lomp. Roo soo, Niidukuru soo, Kivitammi soo, Naari lomp, Ümarik lomp, Sanna soo, Pikk lomp, Toome lomp, Kaasiku lomp, Sannaalune lomp, Hiiremäe lohk. Kingud: Hiire mägi, Kadaja mägi, Roo mägi.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]