[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 141, 171 (31) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sajajalgsed sellas, siis võetasse 9 tükki ja pannasse püssi ja lastakse siis põhjapoole külge.

ERA II 141, 249/50 (12) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saja, saja vihmakene, ära saja meie maale, saja vihma Saksamaale. Mul pole kodu, kus ma kuevan ega aset, kus ma heidan, kodu koovita ninasse, ase haki tiiva all, maja marjavarre all.

ERA II 141, 259 (23) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sirise, sirise sirpi, kõrise, kõrise kõverad rauda, kelle sirp nüid ette jõuab, sellel peigmiis mütsi ostab! Kui rukki otsa lõppis, siis üks võttis mitu sirpi kätte ja visas vällä. Kelle tüdruku sirp vällä läks või kõige kaugemalle, sii saab mehele.

ERA II 141, 265 < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/--/ Noored vihtlesid vanasi ja vanad lapsi. Vanad inimesed, kui neid vihtlesid, siis tänasid ikki: "Aituma! Aituma! Aituma saanakütjale! Aituma leiliviskajalle! Olgu su käed terved! Aituma! Aituma!"

ERA II 141, 312 (12) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Mardi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Kaur, 74 a. (1936) Sisestanud USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lõpe, lõpe põllukene, kui sa ei lõpe, siia jätan, siia jätan sirgu süia, sirgu süia, kärba käia, vana madude magada.

ERA II 141, 370 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui rabandus loomal olli, siis aeti inimese sitta pudeliga sisse.

ERA II 141, 370/1 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord tahtis mustlane piima. Mina ütlen: "Mul on piima küll, aga sina seda ei söö, tema venib nigu hirmus." Mustlane ütles: "Too siia! Ma tahan ta sul hias teha." Võttis piimapüti ja seda ma kuulsin, kui luges ikki lätuska ja lätuska! Mis ta viil tegi, seda ma ei tia. Aga näe, teene hommuku olli piim terve.

ERA II 141, 371 (14) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui maastsaand jaos vett võetasse kaevust, siis piab vaatama, et võtmise aeg vesi hakkab panges peripäeva ringi kiirlema, siis aitab. Nii kaua piab katsuma võtta, kui sedasi juhtub, mudu tast põle kasu.

ERA II 141, 372 (21) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Murru t. < Vissuvere k., Kolgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Ulk, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui paised sellas, siis võta kolm levasuutäit ja vajutada nendega paiseid ja käi vana kuu nallaba õhta ajal kolm tiiristi läbi, mis kolmeharulised on. Iga tiiristi piale tuleb visata üks levasuutäis üle vasaku õla sella taha. Vastutulijatega rääkida ei tohi ega tagasi vahti kah ei tohi.

ERA II 141, 375 (35) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lapsel tulemärgid pial, siis võetasse ühessa tulesütt ja pannasse patta vii sisse. Siis keerutasse ükshaaval neid kolm korda ümmer paja. Selle viiga siis pestasse last sialt, kus niid tulkest saand märgid pial on.

ERA II 141, 376 (40) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui koera viga külles, siis selle koera karvadega suetsutadi, kellest viga tulnd. Laps olnd ükskord koera puumise juures ja ütlend: "Oh, sa Jumal, kudas ta tiib!" Ja näe, pärast lapsel koera viga külles! Vehib kätega nigu koer käppadega. Koer olnd juba maha maetud, aga siis võetud uuesti üles. Võetud karvu ja vist vajutud koerakäppadega kah seda last.

ERA II 141, 376/7 (41) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui tahad, et ussid enam sinu maa piale ei tule, siis tuleb teha nõndamuudi, kui mulle vana Mikk õpetas. Tuleb võtta üheaastased pajukasud (kasvud), aga ma seda ei tia mitu. Kas kolm või ühessa. Nendega lüiasse ussi, aga maha (surnuks) ei lööda. Iga kord kui lüia, siis tuleb ütelda: "Mine oma sõprade juure!" Nii tuleb kas kolm või ühessa korda lüia ja ütelda, täiesti just ei või ütelda, on meelest ära. Kui oled teda oma maa pialt ära ajand, siis viska niid vitsad talle üle piiri järele, siis enam sinu maa piale ei tule.

ERA II 141, 378/9 (50) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kida olli, siis panti "ranat" (kandilised ja peo vahel kärisesid) helmed ümmer ja luuaköitmid seoti kah. Kidakõrkid seoti kah ümmer. Siis jälle, kui kaks puud kokku käisid, üksteise vasta hõõrudes karjusid, siis võeti nende vahepialt koort ja sioti kida piale. Kõige enam olli kida käes.

ERA II 141, 380 (57) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui maalised olli, siis kaabiti hõbedat piale. Hõbeda pialt pesti lapsi, et kiigi asi külgi ei hakka.

ERA II 141, 382 (72) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kadaka musta marja vett võeti siist valu vasta.

ERA II 141, 382 (73) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kadakaokstega suetsutadi majasid, et haigused ära kaoks.

ERA II 141, 382 (74) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas M. Ahse 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kadakaoksi keedeti pajas ja selle viiga leotadi õllevaatisid, kui koppind või kueva maik juures olli.

ERA II 141, 382 (75) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kadakaoks panti lüpsiku urva sisse ja selleläbi oleva vanal ajal piima kurnatud.

ERA II 141, 382 (76) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haavakoore vesi on hia villi vasta.

ERA II 141, 382 (77) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kaselehe viin siist valu vasta. Kui kevadi lehed alles hiirekõrvul on, siis korjatasse neid arukaskedelt. Vanasti olli kaselehe viina igas talus.

ERA II 141, 382 (78) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lepaurva vesi on kõhu lahti oleku vasta.

ERA II 141, 382 (79) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Männaõied on tiisikuse ja rinnahaiguse vasta.

ERA II 141, 383 (80) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Harulisest männaladvast tehti "pudrumänd" (vispel pudru segamiseks, olli enamasti viieharaline).

ERA II 141, 383 (81) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kitspaakspuu koor on kõhu lahtioleku vasta.

ERA II 141, 383 (82) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pihlakajuure tee jooksja haiguse vasta.

ERA II 141, 383 (83) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saarepuu tõrva võeti tiisikuse vasta sisse.

ERA II 141, 383 (84) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui hammad valutasid, siis torgiti orgiga, mis pikes lõhutud puust olli tuudud.

ERA II 141, 383 (85) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Et lehm leidjas jääks, kui härja juures käidi, siis peksti teda sial tuupesa hagudega.

ERA II 141, 383 (86) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui kanad munad ära söönd, suetsutud neid pääsuksepesadega.

ERA II 141, 383/4 (87) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hallipajukoore vesi on langetõbe vasta. Ka kõhu lahtioleku vasta on mõned joond pajukoore vett.

ERA II 141, 387 (90) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kombeid. Vana Rikkeri (kirikuõpetaja) isa ütlend oma tiinijatele, et kui ma lauta tulen, siis sõimake mind salaja, nigu te vähe viil oskate. Ka siis, kui ma olen juba ära läind laadast. Temal olnd siuke halb silm, et iga kord kui ta laadas käind ja loomasi vaadand, jäänd loomad haiges. Kui teesed siis pärast teda salaja sõimand, kudas aga isi vähagi mõistnd, siis põle haiges jäänd. Mõnel inimesel on siuke kuri silm, kui vaatab, siis kedagi paha on. Siukest inimest vanad rahvas loomade juurde ei lasnd või tegid ja toherdasid loomade kallal enne, et kuri silm piale ei hakkaks.

ERA II 141, 454 (15) < Kolga-Jaani khk., Uue-Võidu v., Aru t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Juuniku t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Madli Aru, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui last pesti, siis visati rees sisse, maalised ei hakka külgi.

ERA II 141, 454 (16) < Kolga-Jaani khk., Uue-Võidu v., Aru t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Juuniku t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Madli Aru, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui laps riides, siis anti isa kätte, tema pidi Issameie pääle lugema. Ema olli juba enne lugenud.

ERA II 141, 466 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolga t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui maastsaanud (esineb ka sõna 'maastsaand' ja samuti on tuntud vähe sõna 'maalised') külles, siis tuleb lugeda kolm korda: "Maaisake, maaemake! Anna sii tervis mulle kätte, mis mul enne olli!" Määrida selle viiga ja seebiga. Määrimise aeg ei tohi seda vett esti maha lasta, mudu ei saa abi. Kui piale määrimist juhtub minema, siis ei tii sii kedagi. Kui maas istutasse, siis piab enne mahaistumist ja pärast ülestõusmist sinna kohta kolm korda sülitama, siis ei hakka külgi. Pesemise aeg jälle tuleb enne ja pärast kolm korda sülitada.

ERA II 141, 472 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lepakoorega värviti kangid mustas, ka lõnga.

ERA II 141, 472 (24) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui esimene lõng läbi visatud, siis öeldi: "Meie kangas lahe kui küla naiste reite vahe!"

ERA II 141, 475/6 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-arstidest. (Nende kohalik nimetus: toherdajad.) Vissuveres põln ühtegi. Soosaare vallas ei tiagi rohkem kui "Juurika" Kull. "Juurika" talu vanaperemiis. Tema andis ikki mitme häda vasta rohtu. Kui maastsaand ollid või jälle siist valu. Kui mõni jälle nõidadega hädas olli, siis tema õpetas, et "vasta" sai. Uuetoa ema (Anu Mikk, Uuetoa talu), tema parandas kah, aga tema põlnd nii kuulus kui vana Kull. Tema toherdas ussi nõelamist, maastsaand ja teisi siuksid rohkem pialmisi hädasi. Käis lapsi vasta võtmas ja aedas loomahädade aeg. Maastsaand kaotas ta paremini kui Vana Kull. Kull andis musta vedelikku. Tema andis aga vett ja rasva või siipi, sinna ollid tal sõnad piale loetud. Siist valu vasta sai vanasti hiad rohtu "Luha" Kulli käesti. (peremees "Luha" t., Võisiku v., Päoveres). Tal olli kange rohi, andis sisse võtmise jaos ja pialt määrimiseks. Nüüd on ta surnd. Oorgu külas olli vana "Tõnni" Rall (taluperemees). Tema aedas rohkem looma hädasi. Aga olli kah siist haiguste vasta rohtu and. Nüid on surnd. Praegu elavad viil Juurika Kull ja Uuetoa ema. Nende juures käiasse viilgi. Egas nüid enam suurt muu asja pärst käida, kui maastsaand on, siis. Sellepärst linnatohtre juure ei minta. Mõned on käind, aga põle abi saand. Aga ussi nõelamise pärst minnasse Kolga tohtre (jsk. arst Kolga-Jaanis) juure, nüidsed inimesed ei usu enam ussisõnu ega lauluraamatud.

ERA II 141, 490 (102) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937). Sisestas Kristiina Järve 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sügise kadakad punases läksid, siis öeldi, tulevaasta tuleb paelu tulekahjusid. Ja tulli kah, seda sai tähele pantud.

ERA II 141, 490 (104) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas Kristiina Järve 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehed sügisi puude otsa jäid, siis külm võtab sügisi vill'ä.

ERA II 141, 492 (113) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Purtsi k., Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti olli vahel paelu pajuumalid (siuksed kollased tutud pajuokste külles), neid ollid mehed korjand ja kuevatand ja piipu pand. Oleva rohus, vist köha vasta.

ERA II 141, 492 (114) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Emaleppa (lai, latergune lepp) paariaastane kasu (kasv) panti viha sisse ja viheldi tüdrekid, siis nad ei läha sohki.

ERA II 141, 492 (115) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehmaga härja juures käidi ja ei tahtnd asja saada (ei jäänd tiineks, vahel oli jäänd, aga siiski otsis veel), siis pekseti emalepaga. Seda tehti kah tuulehagudega (tuulepesadest puude ots).

ERA II 141, 492 (116) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui leppadel paelu piima on, siis tuleb paelu rohuriitsikid. Sel ajal öeldasse: lepad on piimal.

ERA II 141, 493 (119) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kägu õue tuleb kukkuma, siis saava surma (üks sialt majast).

ERA II 141, 508/9 (40) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hobune nõiutud. Villandi laadalt sai tuudud suur raudjes täkk. Noh, hakasid siin teesega sõitma ja eks vana Kilk olli näind, hakand teist kiitma, et no küll on alles hobene. Ta olligi ilus hobene, püsti piaga. Aga näe, nõidus ära. Vana Kilk oli ju suur nõid, vend – sii va sigan – sii nõidus kah. Aga nüid hobene enam ei võta heenakõrtki, muudkui sõi kõik oma sita ära. Noh, läksime rääksime siis Ennu Pritsule, tema käis ikki toherdamas ja aedas, et vasta sai. Tema ütles: "Oodake, kui ma kiriku lähen ja siis kirikuriietega tulen." Aga seda ma küll ei tia, kudas ta tegi, aga terves sai.

ERA II 141, 523 (51) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Johannes Raidla (Grauberg) (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui noort kuud nähes raha taskus on, siis saab terve see kuu hästi raha teenima.

ERA II 141, 544 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937). Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lähk. (Jutustus libahundist.) Onu rääkis seda lugu, kui ma alles väike olin. Üks tüdrek pidand minema ühele mehele naeses, olnd vist juba kord kirikust maha kuulutud. Aga üks teene tahtnd kah seda tüdrekut omale naeses, aga tüdrek põle jälle teda tahtnd. Sii miis ütlend, et oot, oot, ma tiin su lähus (hundiks, lähk – hunt). Pruudil kõik helmed ja sõled kaelas, aga hundi nahk sellas, joosnd müüda metsa ringi. Tulnd peigme õue sia kallale. Peigmiis lasnd püssiga hunti, aga nigu ta lasnd, nii kohe kukkund hundi nahk sellast ära ja ta saand oma pruudi kätte.

ERA II 141, 563/4 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehm tahab ära visata (enneaegne sünnitus), siis tuleb sedasi teha. Võta kolm vaksa madaraga värvitud punast lõnga ja aja kolmetahilise nõela taha. Siis võta kolm suutäit leiba, igast leva suutäiest aja nõel kolm korda läbi ja anna siis niid suutäied lehmale üksikult sisse. Sedasi saab ühessa korda nõelaga läbi tõmmatud. Meil üksvahe visasid järest ära. Varsti piale härja juures käimist. Aga nigu sedasi sai tehtud, kohe aedas. Ega's sial kedagi nõidust põle, aga seda toherdamist piab ikki tiadma. Mina vana Suurekivi Mari käest küssin, tema siis õpetas. Tema olli vanatüdruk, aga siuksid asju ta tiadis. Sii lõng olli hästi mustjas – tõmmu-punane. Piab korrutud lõng olema. Mina põle poelõngaga katsund. Vanasti sai kohe sellejaos seda lõnga hoitud. Suurekivi Mari, tema olli kah lehmapidaja, süütis lehmadelle nõgese süüma ja sai päratu paelu void. Kus siis rammu siis, mis nõgesel on.

ERA II 141, 565/6 (15) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vitsasõnadest. Vanasti, kui mõisas alles pekseti, siis mõni miis põle mitte üks niuks teind, kui enne vitsu näind. Lüüdud küll kahe mehega, aga põle kartud. Tõusnd ülesse ja põle asigi olnd. Perse olnd mudu sinine. Kis enne vitsade juurde saand minna, siis võttis valu ära. Ühed räägivad, et tulest oleva läbi tõmmatud. Mõned jälle, et pahemalt puult kaindla alt oleva läbi tõmmatud. Aga sii ei võind aedata, sõnu pidi kah lugema, aga neid ei tia.

ERA II 141, 578 (38) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Söögipalvest. Lauba õhta, pühaba hommuku ja pühaba õhta lapsed lugesid söögipalvet. Pidid lugema kah issameiet ja lauldi. Kõik laulsid. Palve olli siuke: "Issand Jumal, taevane isa, õnnista neid sinatseid sinu andeid, mis meie sinu rohkest armust vastu võtame Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen." Seda palvet kuskil raamatus olemas olla põlnd. Ei tia, kus siuke palve olli võetud. Piale sööki enamasti ei loetud, aga vahel öeldi kah: "Tänagem Issandat." Pühade aeg, siis lugesid lapsed kordamüüda söögipalvid. Piale sööki panti käed kokku. Ka "juutudes" loeti söögipalvet ja lauldi söögilaua ääres.

ERA II 141, 579 (39) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõululauba üüssi loeti kõigile õnnesalmisi lauluraamatust. Raamat lüüdi järsku lahti, ükskõik, kust kohast ja meestele loeti paremalt puult lehekõlle pialt ja naistele pahemalt. Nii mitmes laps ta olli, siis nii mitmes salm loeti sellele ette. Ja sedasi siis pidi minema. Vana Räni Jaanile juhtus siis salm, et niid piitsad, köied, paelad ... Ja näe – siisama aasta ta läks ullus ja seoti köitega kinni.

ERA II 141, 580 (42) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Külijatel olid kihlasõrmused käes. Minul isal küll ei olnd ja sellepärast ei tia, mis sii tähendas. Ja mõned lugesid enne külimist palvet.

ERA II 141, 580 (43) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui inimene haige olli, siis võeti lauluraamat ja loeti sialt õnnevärsse. Selle järele siis arvati, kas paraneb või ei.

ERA II 141, 584/5 (59) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Levaanumal pidada kõik laudadel tüikaotsad all ja ladvaotsad üleval olema, siis leib kerkib hästi. Segamini põle tohtind panna, siis võtab aega, enne kui kerkib. Aga eks vanasti olnd pikad künad, kis sial neid lauaotse sai vaadata. Künal olli laud pial ja selle pial veeretadi leiba.

ERA II 141, 590 (92) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mets sinises tõmmab, lähab ilm sulas.

ERA II 156, 22/3 (27) < Torma khk., Avinurme v., Kõrve k. - Mihkel Sild < Mart Müür (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Üva sügeliste rohtu suab paatsapuu koorest. Tuleb kuapida enne koorimest must koor maha. Siis koorida koor puu pialt ära. Sie koor ära kuivatada ja pienest tampida. Siis panna tambitud koor kohogi riista sisse, kallata vett piale ja jätta nädalast apnema. On ta apust lähnud, siis miarida ihu piale. Kui selle paatsapuu salviga kaks voi kolm kõrda ihu miarida, siis sügelikud kui pühib maha.

ERA II 156, 29/30 (53) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k., Ülesao t. - Mihkel Sild < Mihkel Sild (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kuerapüeri rohtudega viheldes tieb inimese lollist (nõdramielsest). Mõni kuri inimene õlema seda tehnud mõne tõisega, kelle piale paha miel õlnud ja tahnud tõisele kurja teha.

ERA II 156, 35 (83) < Torma khk., Avinurme v., Soldativälja k., Müüri t. < Iisaku khk., Tudulinna v., Oonurme k. - Mihkel Sild < Jakob Müür, 53 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sünnitamese teade: Kui naine saanas puegimas õli (vanaste sündis sie ikke saanas), siis üeldi (teatati sellest võerastelle): "Keriss kukkus sisse".

ERA II 156, 38 (92) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi v., Madruse t. - Mihkel Sild < August Haav, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Usukomme lina külvamesest: Kes soovib, et linad ästi kasvavad, pangu katkine särk selga ja võtku mun´n püksist välja pükste piale, kui linu külvab, siis üelgu ise: "Taevaisa, mull on paljas, taevaisa, mull on paljas..."

ERA II 156, 96/7 (29) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ehk jälle, kui laps oli endale haiget teinud, siis loeti pääle: "Varesele valu, harakale haiget, Mustalinnule muu tõbi. Meie laps saab terveks."

ERA II 156, 97 (30) < Kodavere khk., Pala v., Kodavere k. - Elly Luigla < Mihkel Reili, 1846 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lapse vihlemisel saunas loetud sõnu: "Pikk mees pilu taga Suur soola tera Rahe rasva tükk Isa erne hirmutus Ema külvi kämmeline Metselane linnukene Kus on kits kiilsilm Lendad üle metsade, merede, maade. Too abi meie lapsele. Aamen, aamen, aamen.

ERA II 156, 98/9 (31) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõiakunst. Nõide olnud paar aastakümment tagasi üsna rohkesti. Oma oskuse omandanuvad kas vanemailt või sugulasilt. Mõned inimesed kutsusid nõida "targaks" mõned "mustaks" inimeseks. Aga üldiselt on läbilöönud arvamine, et nõiad olid kadetad ja kurjad inimesed. Nii on jutte kurjadest nõidatest. Karjuse talu perenaine söötnud siga, siga olnud suur ja tugev. Tulnud tuntud külanaine ja öelnud: "Oot, oot ma ka vaatan kui suur see siga sul on." Külanaine (nõid) kiitnud siga mis hirmus. Hiljem perenaine leiab, et siga enam ei söö ja jääb kõhnemaks, ligemalt vaadatuna siga selgus, et seal täid seljas ja kohe palju. Ja perenaine kindlas arvamuses, et külanaise kade pilk pani tema seale täid selga. Nii hakatigi mõnd inimest nõiaks kutsuma, see oli muidugi paha nõid. Aga seesama Karjuse talu perenaine kurtis hädast (seal täid) külas elutsevale teisele vana inimesele (või nõiale) see kohe õpetama: "Vii sellest sordist siga sellele nii tagasi et ta ei tea misjaoks see siga toodi, igatahes maksu ei tohi võtta, muidu kinkida võib, või ütelda lihtsalt tõin sulle sul ei ole, või on neid vähe." Sündisid samal seal põrsad kellel nõid täiad selga pani, perenaine kohe sellele nõiale põrsast viima, kinkibki põrsa nõiale. Kolmandal päeval läheb perenaine vaatama kas on täid seljas, kuid mitteühte täid. Need on tõesti sündinud lood, olen ise kaasa elanud.

ERA II 156, 99 (32) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Head nõiad osanud inimest terveks teha. Lugenud enda nõiakunsti ja saanudki terveks. Oli mõni paise või roosi taolist siis võtnud noa teinud roosile risti peale ja lugenud "Alane roos pagene pahus Mina raiun rauaga Täksin tera riistaga Aan sinu askemesse Koera sita sõnnikusse Pühin sinu pühkemesse Abi Jumalast, et mitte minust ega minu sõnadest. Aamen, aamen, aamen.

ERA II 156, 100 (34) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine tee oli nassudel samuti, hõõruda linase lapiga ja visata tulle, öeldes ise "puhas mulle, nassud sulle."

ERA II 156, 100 (35) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Juukseid lõigates olla nõid käskinud äralõigatud juuksed viia hobuse talli, ise öeldes hobusele, "kasvagu mu juuksed ilusamaks ja pikemaks kui su saba". Usk olnud sellesse et juuksed kasvavadki paremini.

ERA II 156, 100 (36) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui hammast välja tõmmates, viskad hamba ahjupeale öeldes "luu hammas mulle kivi hammas sulle". Selle tagajärjeks olla, et uus hammas tulevat ruttu suhu.

ERA II 156, 123 (29) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla < Ann Tartu, 78 a. (1937) Sisestas Triin Toome 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui toas lapsed mängivad kividega, või kivid seisavad toas, siis on sääl majas leiba alati.

ERA II 156, 124 (32) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla < Ann Tartu, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui esimesel rukkilõikamise päeval lõigatakse rukist ja päeva lõppedes, loetakse saadud rükkihakkide arv, kui need paaris on, lähvad ka sealt talu noored paari, või sääl majas tulevad pulmad.

ERA II 156, 127 (50) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui oled näinud 99 valget hobust, ükskõik kui pika aja pääle ja kui see 99nda valge hobuse juht sind kätt pidi teretab, on tulevane peigmees.

ERA II 156, 127 (53) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kootakse kangast ja kes kanga lõpetades tütarlastest tallalauad lahti päästab, saab kõige enne mehele.

ERA II 156, 128 (56) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui taheti teada saada, näiteks, kas eelseisev töö õnnestub või, või üks kõik mida. Siis kirjutadi paberile "J" see tähendab "ja" ja kirjutadi sellele nullid taha, kuid ei tohi teada palju neid on, siis tehti veel "e" see tähendab "ei" ja tehti samuti nullid taha. Siis arvati arv (mitte just suur) näiteks, 3. Ja hakati "j-st" pääle. Missuguse nulli pääle tuli kolm, sellele tõmmati kriips pääle ja seda enam ei loetud. Kui esimesena läks maha "e" siis õnnestus hästi, läks aga kriips "j" pääle tähendas vastupidist.

ERA II 156, 128/9 (57) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui neiu tahab teada saada, kas peiu armastab või ei, võtab karikakra õie ning hakkab tema kroonlehti paarikaupa ära kiskuma, kui tõmbab esimese paari kroonlehti, siis ütleb "armastab või ei" teise paari tõmbamise juures ütleb "südamest, sügavalt" ja kolmanda paari juures "natuke või mittesugugi". Ja järgmise paari juures algab jälle "armastab või ei" jne. Nii kistakse kõik lehed ära. Milline lause tuleb öelda karikakra viimase kroonlehe juures, siis see ongi kas "armastab või ei, südamest, sügavalt, natuke või mittesugugi".

ERA II 156, 129 (58) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Võetakse hästi suur paber, ning kirjutatakse sõõris tähestik, iga tähe vahe oleks umbes 2 sm. Sõõri keskpunkti pannakse alustass kummuli. Juuresolijad panevad näpud taldrikule, ning tass hakkab liikuma, liikudes tähe juurest tähe juurde, kokkulugedes tähed ütlevad "huudisimulise" mineviku. Näit. mitu õde jne.

ERA II 156, 129/30 (59) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui keegi tütarlaps tahab teada saada oma peiut, siis teeb ta sarnasse joonise ... iga noole otsa kirjutab ühe poisi nime, arvab ühe arvu, paneb silmad kinni ja keerutab sulge joonise kohal ja kuhu sulg jääb, sealt hakkab lugema näit. 7 ja kuhu seitse jääb, sinna tõmbab joonekese pääle, teist korda seda enam ei loe ja kes jääb viimaseks, on siis ta peiu.

ERA II 156, 130 (60) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui tütarlapsed hulgakesi tahavad teada oma peiut, siis kirjutab üks neist tütarlastest sala, nimed paberile üksteise alla ja poiste nimed teisele poole üksteise alla. Üks tütarlast ütleb nii palju numbrit segamini kui on ühel poolel nimesid. Nüüd vaadatakse ühenumbritega nimesid, need on siis "paaris".

ERA II 156, 130 (61) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Üks tütarlaps kirjutab paberi teisele poolele tütarlaste nimed pöörab paberi nii et teine tütarlaps neid nimesid ei näe, ja laseb tal kohakuti tütarlaste nimedega kirjutada poiste nimed. Siis vaadatakse kohakuti nimesid, ja on jälle need niiöelda "paaris".

ERA II 156, 130/1 (62) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui tahetakse teada saada, kuidas töö õnnestub, tõmmatakse nii väikesed kriipsud, ei tohi aga teada palju neid on, kui on paaris õnnestub, ei ole aga paaris, tähendab vastupidist.

ERA II 156, 132/3 (5) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui teine inimene luksub, ning üks kuuleb seda tulevat valetada luksujale midagi, luksumine kaduvat kohe. Näiteks valetad "sa kaotasid taskuräti täna" jne. Ehk jälle teine küsib luksujalt ühe arvu üle 23 ei tohi öelda, luksuja ütleb näiteks 19, nüüd missugune täht on üheksasteiskümnes, tähestiku järje korras, see on S. Nüüd on mõni tuttav noormees S-tähelise nime algusega, siis see mõtlevat luksuja pääle.

ERA II 156, 134 (10) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Peavalutajad arvasid, kui juua kadaka marja teed, kaob peavalu.

ERA II 156, 134 (12) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Paistetus kohtadele pandud pääle toominga koori.

ERA II 156, 134 (14) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Põlenud haavale pandud pääle soola ja ühe toaskasvava lille "vett".

ERA II 156, 134 (16) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Keedeti veel tõrvast ja rasvast salvi, pandi pääle haavadele, see kiskus haavast välja mustust ja mäda, seda keedavad veel praegugi vanemad inimesed.

ERA II 156, 136/7 (3) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kodavere koguduse õpetaja läinud pääle suurt surnuaia püha järgmisel päeval kabelisse, läinud piibel kaenlas ja lilleoks käes, et panna seda vast sängitadud sõbra hauale. Sõbra haud oli taga kabeli nurgas. Äkki kuulnud ta jäletad häält ning näinud põõsa tagant valge olevus. Õpetaja lasknud põlvili ja hakanud paluma: "Kallid vaimud ja haldjad ärge tehke kurja, halastage ja kaitske mind. Aamen." Seda olla korranud. Olgugi, et piibel olnud lahti. Õpetaja saanud siis julguse tagasi, kui kellameest näinud. Tõeliselt olnud valge olevus aga Kodavere koguduse kellamehe lammas, ning kellamees ise olnud põõsa taga, nii, et õpetaja teda ei näinud.

ERA II 156, 211 (9) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Ann Tikker (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kuidas naisterahva armastust võita. Kui tahetakse naisterahva armastust võita, siis võetakse üheksast poolpeetud naisterahva hammest, särgist, üheksa lõnga kura käega välja. Siis võetakse veel kura ehk vasaku käega maa seest üheksa takja vart välja. Seotakse need üheksa takja vart selle üheksa naisterahva särkidest võetud lõngadega kimpu, ja viiakse see kimp selle naisterahva pea padja alla, ilma selle naisterahva teadmata. Sellest tunnist peale saab see naisterahvas seda meesterahvast armastama.

ERA II 156, 212 (11) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv
/15/ Rebaseid soovitavasse kohta meelitada. - Võia saapatallad rasvase sealihaga, mida tule peal on küpsetatud, ja tee peale harvakult tuleb visata väikseid tükikesi küpsetatud ja meega võitud seamaksa. Ja vea küpsetatud kassi, kel nahk seljast ära on võetud, köie otsas selle kohani, kuhu rebast tahad meelitada. Siis tee peenekstõugatud klaasist ja hakitud lihast kuulikesed ja pane nad maha.

ERA II 156, 213 (12) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vaenlast õnnetuks teha. Selleks võtta üks raudplekk ja õhtal enne päikese loojaminekut kirjuta sellele peale oma verega Sinu õnnetused tulevad sinu peale ja sinu kurjused langevad sinu pea peale suitseta seda 7 korda ja ütle seal juures. Tõuse üles Adonoi, omas vihas oma vaenlase vastu. Selle peale võta solgi august vett, pese sellega raud hästi üle, ja vala see vesi oma vaenlase ukse lävele. Siis tulevad sinu vaenlasele kõiksugused hädad ja viletsused ja veel iseäranis need, mis ta sinule soovib, temale endale kaela.

ERA II 156, 216/7 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < S. Jänes (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine abinõu mehele saamiseks. Tüdruk läheb laupäev õhtal sauna paneb kaenla auku ükskõik missuguse riidetükki ajab ennast kangesti higile, nii et lapp higist täitsa märjaks saab, ilma et vett sinna juure putuks. Siis kakab, võtab kaenla alt kolm karva ja persest 3 karva need kõik võetakse saunas. Siis loputatakse see higist märjaks saanud lapp vee sees puhtaks, pannakse need 6 teatavast kohast kaksatud karva ka sinna sisse ja sellest veest ehk segust tehakse taigen ja küpsetatakse, kas karask, vatsk ehk lihtsalt leib. Antakse seda soovitavale poisile ehk peiule süüa, ja korratakse järgmisi sõnu mõttes: "Ole sa mu ligi nigu neo karva ja higi." Ka niisugune abielu olevat tihti õnnetu. Räägivad vanemad inimesed, kes olevat teada saanud, et see ja see olevat niisuguse kunsttükiga maha saanud ja väga halvasti elanud.

ERA II 156, 220/2 (21) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõiasõnad Roosi- ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu. Praegu enam ei ole meie ümbruskonnas olemas niisuguseid sõnaarste, nagu oli seda paarkümmend aastat tagasi. Siis elas Põlva kihelkonnas Peri vallas Naruski külas kuulus nõid ehk sõnaarst nimega Johan Palo, rahvanimega "Juto", kes jäi viimati lolliks hakas algul naisterahva riideid oma ihu ligi kandma ja viimati kandis juba avalikult naisterahva undrukut. Suri vist aastal 1923 ära. Ta oli oma arstimisega kuulus ka kogu Räpina kihelkonnas. Ja igaüks, kes tema poole abiotsima läks, kinnitas seda, et tohtrite käest nemad abi polevat saanud, aga "Juto" olevat oma nõiasõnadega terveks teinud. Juto oli tuttav ka minu naiseemaga Mari Ortusega, kelle käest tema oli nõudnud üht vana undrukut ehk seelikut, et kui selle temale annad, siis ta opab omad nõidumised sellele ära. Mari Ortus oli siis annud temale ühe vana pruugitud undruku ja siis oli õpanud temale järgmisi nõidumise kunste ja sõnu: Roosi ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu võetakse paks sinise värviline paber sinna kirjutatakse hariliku musta pliiatsiga järgmised tähed järgmiselt: S A T O R A R E P O T E N E T O P E R A R O T A S Siis hõõrutakse need tähed pliiatsiga täitsa üle, nii et kirjatähti üldse sugugi tunda ei ole. Võetakse siis see niimoodi valmistatud paberi tükk pannakse haige koha peale seotakse rätikuga kinni ja lastakse seal olla nii kaua kuni paistetus alanema hakkab ja valu väheneb ehk täitsa ära kaob. Loomadele ülespaistetanud kohtade vastu tehakse järgmiselt: Võetakse samuti paks sinise värviline paberi tükike ja kirjutatakse samasugused tähed samasuguses järjekorras peale ja hõõrutakse samuti pliiatsiga üle mustaks nii et tähti enam tunda ei ole, võetakse siis umbes teelusika suurune tükike searasva hõõrutakse selle nõiutud ehk kirjutatud paberi peal täitsa läbi ja sitkeks ja pannakse ühes selle paberiga tühja tiku toosi sisse ja viiakse haige loomani, kas olgu see loom siis kas kümme sammu ehk kümme kilomeetrit kaugel. Võetakse siis see nõia salv tikutoosi seest välja pannakse loomale haige koha peale nõnda, et paber väljapoole jääb ja rasvaga pool vastu haiget kohta jääb ja seotakse kõvasti rätikuga loomale haige koha peale. Lastakse olla seni kuni püsib ehk paistetus alanema hakkab.

ERA II 156, 223 (22) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Armastust võita. Jaanilaupäiv õdagu päivamineku silmapilgul korjatagu 13 meelespää (äraunustamise) lille. Enne seda toimikut ei tohi süüa kogu päev. Kuivatatagu neid vilus ja hõõrutagu pulbriks. Seda pulbrit tuleb kanda nartsu sisse köidetult südame kohal ihu peal 13 päeva ja 13 ööd. Kui tahetakse kellegi armastust võita, siis katsutagu milgil kombel seda pulbrit sellele inimesele toidu või joogi sees sisse anda. Ja see inimene hakkab seda inimest tõeliselt armastama, kes seda pulbrit on oma ihu ligi kandnud.

ERA II 156, 227 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui sünnib poeglaps, siis pannakse lapse ligi kas raha, et rikas saaks ehk mõni tööriist missuguseks ametmeheks teda loodetakse saada.

ERA II 156, 227 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui laps on sündinud visatakse ahju soola, et laps kunagi kärna ei lää.

ERA II 156, 228 (24) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kus kohal last pestakse, siis loetakse enne pesemist selle koha peale Meie isa palve, et õnnetused ja hädad lapsest mööda lääksid.

ERA II 156, 232 (45) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ristimise ajal peavad vaderit vagusi seisma ei tohi laulda ega ringi vahtida.

ERA II 156, 232 (46) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristimise ajal vaderit laulavad, siis kasvab väga riiukas inimene, kui vaderit ringi vahivad siis saab lapsest edev inimene.

ERA II 156, 232 (48) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristimise ajal vaderit räägivat, siis hakkab laps unes sonima ehk rääkima.

ERA II 156, 234 (26) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Äia kammitsa. Kui laps käima ei hakka ja jalad kõverad ehk risti on, siis viiakse laps reede õhtul sauna ja pannakse laps sauna läve peale. Lapse sauna viija võtab kirve kätte ja raiub lapse jalge vahelt. Teine kõnnib ümber sauna, kui läve kohale saab, siis küsib saunas olijalt ja lapse jalge vahelt raiujalt: "Mis teet siin?" Vastus: "Raiun äiakammitsaid." "Rao nii kui raotus saa." Ümber sauna käimist, küsimist ja vastust korratakse üheksa korda.

ERA II 156, 235 (29) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui lammas poja ära põleb, siis minnakse risttee peale ja hõigatas kõva häälega: "Külämiis lammas põlg är poja" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras mees teed mööda läheb. Möödamineja külamees peab vastama "Mine, mine tagasi, küll võt umas."

ERA II 156, 261 (381) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Liisa Otsing, 69 a. (1937) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vihma aol vikakaar paist, sis om tõõnõ päiv tol samal aol jäl satto uuta.

ERA II 156, 261 (385) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Liisa Otsing, 69 a. (1937) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui õhk helle, tulõ kuiv ilm.

ERA II 156, 261 (387) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Liisa Otsing, 69 a. (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui hau ragomisega kirvõlõ, sinitse joonõ pääle jääva, sis nakas sadama.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]