[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 9595 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuue ehk mingisuguse riide pahempidi selga ajad, saad peksa (laps).

E 9595 (30) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söömise juures palju sööki lusikast maha pillad, saad joodiku naese, mehe.

E 9595 (31) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söe küljest üheainsa puhksamisega tuli ülesse tuleb, saad virga mehe, naese.

E 9595 (32) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selili magad, tuleb luupainjas pääle.

E 9595 (33) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jüripäeva karjavitsa koju tood, tood siu koju.

E 9595 (34) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui üksinda olles häälega räägid, räägid vanatondiga.

E 9595 (35) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui teada tahetakse saada, kustpoolt naene ehk mees saab, lastakse jumalalehmäkene sõrme otsa ronida ja üteldakse: "Lindu, landu, kohe poolõ lindat, säält mullõ naanõ, miis saa."

E 9595 (36) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui heina ajal riha püsti maa sisse lööd, tuleb põud.

E 9595 (37) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tõisele sülitad, pandakse viimsel päeval tulist kivi lakkuma.

E 9595 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sõrmeküünte sees palju valgeid täppisid on, saab hea õnn olema.

E 9596 (39) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruku juukseid ilma tema kuulmata lõikad ja püksivärdli vahele õmbled, hakkab tüdruk poisi järel jooksma.

E 9596 (40) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui koerale kruuslit (kanepiteradest valmistad või) süia annad, ei tunne ta enam hundi haisu.

E 9596 (41) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikuse lõpetusel peo enam täis ei saa, tuleb tõisel aastal leivapuudus.

E 9596 (42) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kukk pärast päikse looja minekut laulab, sureb keegi selles majas.

E 9596 (43) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kanad õhtu hilda väljas käivad, saab homme paha ilm.

E 9596 (44) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikamise juures tõise esi pääle lõikama lähed, jääb selg haigeks.

E 9596 (45) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kõrv pilli lööb, räägitakse kusagil. Kui parem kõrv, siis paha juttu. Kui pahem kõrv, siis hääd juttu.

E 9601 < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pümmesikk Ühel mängijal seotakse silmad rätikuga kinni, nii et ta midagi näha ei või. Siis võtab üks tal käest kinni ja viab nurka. Pümmesikk küsib: "Kohe sa minnu viit"? Vastus: "Tsia pahta". Pümmesikk: "Mida tegemä"? Vastus: "Putru süüma". Pümmesikk: "Kos luhits"? Vastus: "Otsi esi". Viimase sõna ajal jääb pimesikk üksi. Nüüd hakkab ta tuba mööda kobama, kuni kedagi kätte saab, kes muidugi tema ameti pärija on.

E 9611 (11) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (1894) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Müristamise ajal ei tohtiv tühjä nõud käe otsa võtta, sis löövät välk maha.

E 9611 (5) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Unenäo selätuse Puud maha raigume tähendes surnut. Kui raotev puu kask on, siis om mesterahvas, kuusk - siis naesterahvas.

E 9617 (1) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
On hobusel tiirud, siis võetakse küünar lõnga, seutakse 9 sõlme peale, pandakse nõel otsa, tõmmatakse siis kolm korda läbi keele (mina ei tea mitte, kas tõmmatakse nõelaga keelest läbi või mitte) ja öeldakse: "Tiirud, tiirud, minge ära, mina tulen käerid käes!"

E 9617 (2) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana usku Nooreskuus on parem loomasid osata kui vanaskuus.

E 9617 (3) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui surnu hakkab kodu käima, siis võetakse aiateiva pealt koort, kolme värava pealt pinda, tehakse sellest esimese risttee peale tuli ülesse. Selle tule peale pandakse üks musta kuke pea ja öeldakse: "Kus teid viidud, sinna jääge, ärge enam seia tulge."

E 9617 (7) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/Vana usku/ On sügisel palju pihlamarju, siis saavad palju neidusid mehele.

E 9621 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe < Andres kerner (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanast elas Kassares üks vana taluperemees nimega Peedu Pent. Iga kord, kui ta mõisaherra juurde läks, lükkas ta tee pealt kõik kivid pahema jalaga pahemale poole. Kui ta mõisaherra ukse ette oli jõudnud, ütles ta parema käega uksest kinni võttes need sõnad: "Vaga lammas oled sa, vagaks piad jäema, saksa peale pühi perset." Kui ta nüüd uksest sisse astus, siis püüdis ta ikka enne saksa vaadata, kui saks teda näeb. Nüüd oli ta selle peale julge, et saks mitte vihaseks ei saa, vaid teda lahkeste vastu võtab. (Tema usk aitas teda iga kord. Oma julge usu peale toetades oli ta ka ise julge ja talupoja julget olekut nähes oli herra ka muidugi parem tema vastu. Argadega ja värisejatega käidi muidugi karemalt ümber.)

E 9622/9623 < Käina khk., Kassare, Laasi t. - Friedrich Wilhelm Vahe < Mari Kerner, 65 a. (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nõiatud kaupmees Ühel palaval suvepäeval olnud talumees metsas heinamaal niitmas. Kui lõuna aeg kätte oli jõudnud, hakanud mees oma leivakannikatest närima. Ise istund põesa alla päikese eest vilusse. Korraga näeb mees hunti oma ligedal põesa all lamavat. Mees ehmatab, aga paneb imeks, et hunt ennast ei liiguta ega teda tähele ei pane. Võtab nua, pistab leivatüki sisse ja viskab sellega hunti. Hunt kargab maast ülesse, haarab leivatüki nuaga suhu ja pistab punuma. Mehel nuast kahju. Talvel läinud mees linna. Astunud ühe poodi sisse. Seal näeb ta leti peal just seesamasuguse nua nagu tema nuga oli. Vaatab ja vaatab, vaatab nii kaua, et ka kaupmees seda tähele panema hakkab. Küsib mehe käest, mis ta sest nuast nii väga vahib. "See on väga selle nua sarnane, mida hunt suvel metsas minu käest ära viis. Ma usu, see on seesama ja panen imeks, kuidas see seia on saanud." Ühtlasi jutustas ta kaupmehele hundi loo tervelt ära. Kaupmees kargas leti tagast välja, hakkab talumehe kaela ümber kinni ja ütleb: "Ole südamest tervitatud, minu kallis päestja. Mina ise olin see hunt, kes su nua aga viis. Kurja nõiduse läbi olin ma seks saanud ja ei võinud enne hundi olekust peaseda, kui ma ristiinimese leiba ei ole saanud. Sinu leiva läbi olen ma nüüd jälle inimeseks saanud, mille eest ma sulle veel mitu tuhat tänu ütlen." Nüüd kinkis kaupmees talumehele veel palju raha ja kraami, et mees üsna jõukalt elada võis.

E 9624 < Käina khk., Kassare, Matsipeetri t. - Friedrich Wilhelm Vahe < Willem Wahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pahapilli Andrese tegud (---) Ka olnud ta väga hea kalamees. Tal olnud nii pitk püüs (võrk), et teine ots Feltsandi otsas ja teine Pahapilli all olnud. (Vahe on mitu versta pikk.) Alati toonud ta nii palju kalu, et kusagile ei mahutanud. Kord palunud ta vader temalt abi ja õpetust, kuidas rohkem kalu püüda. "Võta mo müts ja pane sse pähe, mine siis merele, küll sa kalu saad," ütelnud Pahapilli vana ja annud oma mütsi vaderile pähe. Vader läinud merele, lasknud võrgu sisse ja näe imet. Vaevalt sattus võrk vette, kui juba kala täis olnud. Vader võtnud võrgu kohe välja, puistnud kalad paati. Nenda teinud ta mitu korda. Viimaks hakkanud mees vaatma, kus nii hirmus palju kalu tulevad ja näeb paadi äere all ühe mehe vees, kes sülega kalu võrku tuiskab. Mees ehmatanud ära, paiskanud kalad paadist kõik merde ja läinud kodu. (---)

E 9678/9685 < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanal ajal elanud üks kuri ja rikas härra, kis inimesi kurjaste on piinanud. Kui tema ära surnud, siis ei ole temal ka haudaski rahu olnd, vaid hakand kodu käima omakseid hirmutamas ja piinamas nii kui kodukäija kunagi. Kõige esti on tema käind loomi piinamas, sealt saand himu otsa, siis läind oma prouad piinama. Proua oli üsna hädas, ei tea mismoodi lahti saada. Viimaks rääkis ta seda lugu oma toapoisile ja lubas sellele, kis ära kautaks, 500 rubla. Toapoiss seda kuuldes ütles: "Põle viga, prouad, küll mina taga valmis saan." Ja kohe läind toapoiss nõia juure nõu küsima, mida see ka lahkelt andnud, muidugid mõista puhta hõbeda õlul. Siis õpetand ta toapoissi, käskind külmetand kindad kätte ja vana paja pähe panna ja öösse kell pool kaksteist surnuajale minna ja kõik kodukäijaga kaasa teha ja kõige viimaks, kui ta oma hauda on läinud, pahema jala kannaga kolm korda haua peale lüia, siis kaduda tema kodus käimene ära. Toapoiss tegi ka nõia õpetuse järele, kastis kindad vette märjaks, laskis ära külmetada, pani siis kindad kätte, paja pähe ja hakas surnuaja poole kõndima. Kui kell pool kaksteist sai, tuli üks valge kogu hauast välja ja otsekohe toapoisi poole ja küssis: "Mis sa siin teed, kas oled ka surnud?" Toapoiss vastand: "Ja." Härra: "No lähme siis minu mõisa." Hakkasime siis minema, härra pani kui tuul minu ees minema ja ehk ma küll järel sibasin, ei jõund mitte ligigi. Kui ta seda nägi, et ma kaugelle maha jäin, pööras ümber ja küsis: "Miks sa järel ei jõua, sa vist ei ole surnud, anna oma käsi seia, las ma katsun, kas ta on külm." Ta andis käe tema kätte, ta katsus ja ütles: "Jah, surnd oled sa küll ja käsi on üsna külm, aga mis see on, et sa järel ei jõua?" Kui nad mõisa jõutsid, läks härra kohe talli ja hakas kõige paremad täkku tallama ja tallas nii, et hobune vahtus oli ja toapoissi sundis teist hoost tallama, mida see ka ilma vastu tõrkumata tegi. Sealt läks härra proua juure ja hakkas jälle prouad tallama, nii et proua puhkus ja ähkis. Kui tema himu täis sai, siis ajas ta mind omakorda prouad tallama. Sealt läksid jälle surnuajale tagasi. Surnuajale jõudes küsis härra toapoisi käest: "Kus sinu haud on, ma tulen ka so hauda vaatama." Toapois näitas oma hauda ja ütles: "See ei passi, kui härra minu hauda tuleb. Mul on kehv haud, ei ole mingid iludust ühti, parem lähme härra hauda." Härra ütles: "Hea küll, lähme siis peale, aga mine sa ees." Toapoiss ütles: "Ei, minge teie ees ja ma tulen järel." "Hea küll," ütles härra, "ma lähen siis peale," ja hakas august sisse pugema. Aga nii pea, kui härra sisse sai pugenud, lõi toapoiss kolm kord pahema jala kannaga augu peale ja pidi ütlema: "Siin pead sa seisma igavesti," aga kogemata ütles: "Siin pead sa seisma seitse aastad." Kui härra seda ütelust kuulis, ütles tema: "Oleks ma seda teand, et sa elus oled, oleks ma so tõeste ära kägistand." Siis kadus tema ka sealt ära, ei old kuskil kuulda ega näha. Kui proua nägi, et kodukäija kadund oli, siis maksis tema toapoisile 500 rubla välja, nii et toapoiss jõukaks meheks sai. Kui seitse aastad mööda jõudis, siis ilmus meie tuntud härra jälle kodukäijana siin ja seal, aga oma mõisa ta enam ei tulnd. Üks kord sõitis toapoisis sakstega linna. Said nad mõni verst kottu eemalle sõitnud, ühe suure metsa sisse jõudes seisis suur must kuuehobuse tõld mustade hoostega tee peal ees nii, et miskid moodi mööda ei saand ehk toapoiss küll hüüdis, et tee lahti hoiaks, aga võera tõlla juures jäi kõik vaikseks, ei old kõpu-kopu kusagil. Kui nemad ära nägid, et oma jõu ega nõuga mööda ei saand, siis võtsid nõuks nii kaua oodata, kui tõlla peremees lagedalle tuleb. Kui nemad seal niiviisi ootasid, pani toapoiss tähele, et natukene maad teest eemal tuld näha oli ja hakas tule poole minema, et näha saaks, kis seal öö aeges tuld teevad. Kui ta tule juure jõudis, nägi ta omaks ehmatuseks, et see tema vana härra oli. Niipea kui härra teda silmas, kutsus kohe oma juure ja andis talle suure kerve kätte, üteldes: "Mine too mulle silguküpsetuse varras seia." Toapoiss läks tooma ja tõi paraja silguküpsetuse varda, aga härra hakas naerma ja ütles: "See ei kõlba sääskede küpsetuseski, veel vähem siis silgu küpsetuseks. Mine too uus!" Toapoiss tõi nüüd teise, umbes rehavarre jämeduse. See oli ka peenikene. Siis läks härra ise ja näitas ühe jämeda puu peale, üteldes: "Raiu see mul maha ja too mo kätte." Kui toapoiss puud hakas raiuma, hüüdis Püha Jüri metsast: "Ära raiu!" Aga härra hüüdis jälle: "Raiu ruttu!", sest tema tahtis toapoisi silgu asemel ära küpsetada. Püha Jüri keelas jällegi raiumast, aga härra käskis rutem raiuda. Viimaks vilistas Püha Jüri oma kutsikad metsast välja ja ässitas härra kallale. Niipea, kui nemad härrad nägid, tormasid nad üle puude ja põesaste härra kallale. Kui härra seda kutsikakarja nägi, pani jooksu ja tahtis kohe oma tõlda minna, aga üks kutsikas oli juba ukse peal ees. Kui tema nägi, et tõlda peasemist ei old, puges ta rattarummu sisse. Aga kui toapoiss seda nägi, et ta rattarummu sisse läks, võttis rummu alt ära ja Püha Jüri kutsikad panid tema nahka, nii et temast muud ei jäänd järele kui natukene sinist vett. Jutt otsas.

E 9752/9753 < Põltsamaa khk - Martin Luu (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Viirastus Ennemuistene jutt Mees läinud metsast puid tooma ja eksinud metsa ära. Küll sõitnud ta ühe tee peale ja teise tee peale, aga siiski pole ta õiget teed kätte saanud. Teed otsides tulnud viimaks öö kätte ja mehel pole muud olnud teha, kui metsa öökorteri jääda. Mees võtnud ka hobuse rakkest lahti ja pannud sööma, siis korjanud ta hulga kuivi ruaga kokku ja teinud tule ülesse, et siis kua natukene selgem oleks. Tule jeares istudes jeanud mees viimaks tukkuma. Kui ta jälle tukastusest ülesse ärganud, siis näinud ta, et tema juures tule jeares üks vanamoor soendanud. Vanamoor pole mehega sõnagi reakinud, muudkui pööranud tule jeares üht külge ja teist külge. Kui vanamoor niiviisi tükk aega soendanud, siis tõusnud ta tule jearest ülesse ja läinud natukene eemale, kus ta meest haleda jealega paluma hakanud: "Ole hea mees ja tule mulle vanaemaks, ma suan paerga maha." Mees aimanud paha ja tund kartust, aga põle vanamoorile vanaemaks läind. Natukene aega läinud mööda ja vanamoor sünnitanud lapse, mähkinud teda mähkmedesse, istunud siis ise lähedal oleva puukännu otsa maha ja hakanud last imetama. Sellepeale jäänd mees jälle tukkuma ja ärgand alles siis ülesse, kui ju päike tõust. Vanamoor oli kõige lapsega kadund, muud kui seal, kus ta enne istunud, olnud kaks tammepakku: teine suurem ja teine veiksem. Päävavalgega leidnud mees õige hõlpsasti õige tee ülesse ja suanud õnnelikult kodu.

E 9754/9756 < Põltsamaa khk - Martin Luu (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Suendite sündimine Ennemuistene jutt Kord hulkunud üks Soome tark pimeda sandi näul juhiga mööda maad ümber, rahva elu ja kombeid järele uurimas. Ühel õhtul juhtunud Soome tark oma juhiga ühte peresse, kus parajasti pulmad olnuvad. Pulmaperes olnuvad kõik inimesed sandi vastu nii halastamata, et keegi temale suutäit leiba pole annud ega head sõna ütelnud. Aga santi pole ka uksest välja küiditud. Soome tark vaadanud veel pulmamajas hea tükk aega, aga kui näinud, et asi sugugi pole paranenud, siis läinud ta uksest välja. Et jo õhtu kääs oli ja teisi talusid kuskil ligi lähidal pole olnud, siis olnud Soome targal hea nõu kallis, kuhu öömajale võiks jääda. Korraga torganud Soome targa juhile pere vihusaun silma ja Soome tark läinud oma juhiga sinna öökorteri. Saanud Soome tark tükk aega vihusaunas olnud, kui ta korraga oma juhile öölnud: "Pojukene, jookse tua juurde ja vaata, mis pulmalised teevad!" Poiss läinud tua juurde pulmalisi vaatama, aga Soome tark hakanud isi tundmata sõnu valju häälega lugema. Ei saanud veel kuigi palju aega mööda läinud, kui jo poiss tua juurest tagasi tuli, isi näust valge kui lubi. Kui poiss sauna juure saanud, siis küsinud Soome tark: "Noh pojuke, mis sa nägid pulmamajas?" Tükk aega läinud mööda, enne kui alles poiss vastust vanamehe küsimise peale võis anda. "Hundid, hundid, hirmsad hundid olivad pulmamajas!" vastas poiss hirmust väriseva häälega. Kui Soome tark poisi jutu ära kuulnud, siis ütelnud ta poisile: "Ole hea poiss ja jookse veel kord tua juure, tee tuauks lahti ja lase hundid tuast välja, aga isi karga sa siis kohe ukse kõrva paremale poole, ära sa seda unusta." Poiss jooksis nüüd ruttu tua juure ja tegi ka nii, kuida Soome tark teda käskis. Niipea kui inimestest saanud hundid seda nägivad, et tuauks lahti oli, siis jooksivad nad üks ees ja teine taga kõik tuast välja, nii et mitte ühtegi tuppa ei jäänud. Kui Soome tark seda nägi, mis tua juures sündis, siis tuli ta vihusaunast ära ka tua juure, kus poiss jo ees oli. Tuas leidsivad nad laudade pealt kõiksugusid söökisid ja jookisid eest, mis suenditest järele oli jäänud. Et meestel kõhud tühjad olivad, siis polnud neil muud midagi teha, kui aga toidul kinnitada keha. Mehed sõivad kõhud täis ja et neil siis muud midagi polnud teha, siis heitsivad nad magama. Aga hommikul, kui Soome tark ära hakkas minema, siis võttis ta tuleraua ja taelatüki kätte, lõi taela peale tuld ja pistis põleva taelatüki maja katusesse, mis peale maja kohe põlema hakkas. Oli niiviisi kõik ära toimetatud, siis pööras Soome tark põlevale majale selga ja läks oma teed. Niiviisi sündisivad inimestest suendid Soome targa nõiduse läbi, milleks nad vist tänase päävani on jäänud.

E 9772/9773 (6) < Ambla khk., Jootma - Joosep Neublau (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mustvete preester. Mõnikümmend aastat tagasi kaevanud venelased Virumaal Seli mõisas kraavi. Ühel lõuna ajal heitnud venelased sööma peale puhkama. Kui Mustvete preester tulnud ühe venelase ette ja öölnud: "Tõuse üles ja tule minu järel." Venelane teinud silmad lahti ja nääb ilmsi, et Mustvete preester seisab tema ees. "Tule ruttu senna suure kivi juure, mis seal kraavi põhjas on. Sealt saad sa rahaaugu leidma, aga ära sa sellest kellegile räägi."Preester hakanud eeli minema, aga venelane pole julgend järele minna, sest ta teadnud, et nende preester surnud on. Venelane ajand teised venelased maast üles ja rääkinud, et nende preester käinud teda senna suure kivi juure kutsumas, et seal peab rahaauk olema. Venelased läinud kõik senna kivi juure, kaevanud küll sügavad augud ümber kivi, aga põle mitte kopikadki leidnud. Teise pääva lõuna ajal tulnud jälle preester venelase juure ja käskinud teda üksipäine kivi juure tulla ja preester kadunud ise ära. Venelane mõteld tüki aega, viimaks löönud risti ette ja hakanud minema. Kui ta kivi ligi jõudnud, kuulnud ta kui laste nutmist kivi juures. Kivi ääre alt tulnud kuus poisikest välja, kõik kärnas nägudega ja ise peksnud rusikatega ühteteist. Kui nad venelast näinud, kadunud nad jälle kivi alla ära. Korraga seisnud preester jälle venelase juures ja käskinud venelast kolm sammu kivist eemale auku kaevata, ja preester ise kadunud ära. Venelane kaevand sügava augu, kui üks raudasi augu põhjas nähtavale tulnud. Venelane tõmmanud kasti kaldale ja kangutanud kasti lahti, kus hulk hõberaha sees olnud. Üks kärnas näuga poisikene tulnud ja sülitanud venelasele vastu silmi ja öölnud: "Mis sa sest tahad?" Venelane viinud ikka rahakasti ära ja ehitanud enesele Mustvete toredad majad. Aga venelase silmad läinud poisi sülitamisest kärna ja seda sugu peab veel praegu järel olema. Rahvajutu järele, et see peab tõeste sündinud lugu olema. Üles kirjutanud J. N.

E 9806/9807 < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanad jutud Luule Emajõe ehitus Muiste tulnud vanaisa taevast maha ning kõik loomad kaebanud temale oma häda. Üks ütelnud temal olla joogijänu, teine - temal põle tööd ja aeg olla igav. Vanaisa leidnud kohe head nõu, ütelnud: "Ma näen, teil puudub midagi, ma tahan teile midagi määlestust teha. Kaevage omale üks jõgi ja mina tahan ise tema jooksu näidata." Kohe hakkasivad kõik hoolega tööle. Rebane vidas sabaga jutti, karu kaapis käppadega, linnud kändsivad ka kõik nokkadega pori eemale, nii et sellest porist viimaks üks suur mägi kasvas. Varsti oli ka jõekraav valmis, aga vett ei olnud sees. Vanaisa tuli jällegi taevast maha, valas oma kuldkarika seest vett jõkkke nong näitas, kuhupoole jõgi pidi jooksma. Nõnda oli jõgi valmis saanud ja tema nime saanud Emajõgi. Kaks lindu aga pole mitte jõge kaevama läinud, need olivad peoleo ja vihmakull ja nendele mõistnud vanaisa trahviks, et nad ei tohi mitte jõest juua, vaid peavad oma janu kustutama kastetilkatest ehk puulehtede pealt vihmavett. Nüüdki räägib veel rahvas kui peoleo ja vihmakull karjuvad, et nad paluda vihma, sest muidu nad ei saada juua.

E 9812/9814 < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kolm katlatäit raha Muistsel aeal elanud üks kaval keskealine mees. Tema teadnud kõik kunstid ja ka seda, kuidas kuradi rahakatalt kätte võib saada. Tema oli kuulnud, et kurat iga neljapäeva õhtu vihelda tahta. Sellepärast kütnud ta neljapäeva õhtu sauna palavaks, pannud sauna vee ja vihad valmis, et siis kohe vanapoistel hea on tööle hakata, kui nad tulevad. Ise puurinud ta aga saunalae peale augu sisse ning kuulatanud sealt, mis nad saunas räägivad. Kõige enne tulnud vanaperemees ise. Temal olnud seitse sarve peas ning toredam kui kõik teised. Tema järele tulnud veel hulk teisa, nii et saun olnud täis mis kubisenud. Viimaks hakanud nad ühestteisest läbi käima nagu vaimud ning keegi põle vihtlema hakanud. Viimaks tulnud veel üks lombakas ja see olnud rahakatla hoidja. Kohe küsinud teised: "Kus sa rahakatla pannid?" "Pannin õue peale kivi ääre alla ega teda sinna keegi tea," olnud vastus ja kõik hakanud rahuga vihtlema. Mees läinud ruttu sauna pealt maha kuuldud koha peale ja leidnudga suure katlatäie raha kivi ääre alt. Ta kannud katla kodu ning olnud oma saagi üle väga rõõmus. Teisel neljapäeva õhtul kütnud ta jälle sauna palavaks ning läinud ise saunalae peale vahti. Kuradid tulnud jällegi kõik sauna ja kõige viimati tulnud jälle va tuttav lombakas rahakatla vaht. "Kus sa rahakatla panid?" küsinud teised. "Panin sauna nurga alla, ega sinna teda keegi tea" ning kõik hakanud rahuga vihtlema. Mees roninud ruttu sauna pealt maha, läinud võtnud sauna nurga alt rahakatla ning tassinud kodu. Mehe ahnus läinud aga ikka suuremaks. Ta kütnud kolmanda neljapäeva õhtu jälle sauna palavaks ja läinud ise oma tutva lae peale vahti. Kuradid tulnud ka kõik vihtlema ning kui lombakas jälle tulnud, küsinud teised: "Kus sa rahakatla pannid?" "Pannin õue, puujuurika alla, ega teda sinna keegi tea." Pärishärra aga rabanud ruttu ütelda: "Aga ei tea, ehk mõni kuulab?" Kõik jooksnud kohe saunast välja ning sauna katus olnud vaimusi nii täis, mis mustand. Mehe aga söönud nad nii ära, et temast mida enam jäerele põle jäenud.

E 9815 < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Eesti rahva vanaaegsed pruugid Kui mihklipäev noorekuu sees on, ei löö sel aastal looma toit ette.

E 9820 < Saarde khk., Jäärja v., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõnisepäev. 17. jaanuaril saab pühaks peetud, jõuluviina, -õlut hoitakse, roogasi tehakse, saab üks väike kakk tehtud. Selle sisse pannakse küünal põlema. Kakk saab härjapätsiks nimetud. Seda hoitakse seni, kui loomad kevadel esimest välja lähvad, siis peab karjane seda keik päev koti sees kaelas kandma. Kui õhtul koeu tuleb, siis leigatakse seda katki, antakse iga loomale tükk sest süüa, et loomad haiges ei jää. See on kesktalve päev, loomade pool sööma on mööda, inimestel 2 kord nii palju vaja, enne kui uut saab. Meri hakkab aurama, kaevuvesi lääb soojemaks, pool lund on tulemata, karu käänab teise külle. Sigadel olla Tõnis kaitseja olnud. Sigu tapetakse sel pääval, keedetakse pea üksi ära tangudega. Püha Tõnis, hoia mu oorikast, kaitse mu karja, ole mu söötja jootja. Kui sel pääval ei saa seapää keedetud, siis sead ei sigine. Õhtul süüakse, muidu sead teevad kurja. Enne seda päeva ei näe siga mitte päeva, tal veiksed silmad. Nüüd näevad päikesest veikese ääre. Lastakse laudast välja, et päikest näha saavad. Sel päeval peab põldo äestama, siis vili kasvab hästi. Ketrada, nõeluda sukka, kududa ei tohi, muidu poevad sead aeda kurja tegema. Õhtul mehed ütlevad: "Murrame talve selg katki." Kapstaid ei tohi keeta, ussid söövad suil ära. Kui päike sel päeval nii palju paistab, et mees hobuse selga karata saab, siis on suil hea heinasaak.

E 9823 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Siestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Linnupuude peremehed käivad Suure Reede öösel linnupuuaja ümber ja pistavad ikka kadaka- ja pihlakaokse sinna sisse, et mesilased, kui keegi nende juure kurja mõtetega lähab, heaste pistaksivad.

E 9824 < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nääripääv ja kolmekuningapäev, nende mõlemate vahel ei tohi hoovi peal puid lõhkuda ega laastusi teta, ei ka ketrata.

E 9828 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jüripäev/ Puukoor lööb lahti, poisid teevad pajuviled.

E 9829 < Saarde khk., Jäärja k. - August Kangur (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jürip./ Jõuluõhtused õled põletasse ära, suitsetasse kapstamaad.

E 9830 < Saarde khk., Jäärja k. - August Kangur (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jõululaup./ Heinu saab tuppa toodud mälestuseks, et Jeesus heintes on hinganud.

E 9830 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
(näärid) Tüdrukud toovad puud sisse, kus lasvad siis on paaris, siis saavad mehele.

E 9838 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana jutt Ennemuiste elanud üks vanamoor, kellel väga palju raha olnud. Kui ta ära hakanud surema, ei tahtnud ta oma raha kellegile maha jätta. Ühel päeval käsknud ta kõiki majarahvast välja minna. Tema poeg mõtelnud, mis ema nüüd tegema hakkab ja vaadanud läbi võtnmeaugu. Ema tõusnud sängist ülesse ja läinud kolde juure ja matnud oma raha tuha sisse, üeldes: "Enne ei pea seda raha kätte saama, kui alasti märga siit künnetakse." Poeg mõtelnud, mis alasti märga, see piab üks naesterahvas olema, ja kui vanamoor ära surnud, siis palunud ta oma pruuti, et ta ennast alasti võtaks. Pruut ei tahtnud küll mitte, aga viimaks täitnud ta tema tahtmist ja võtnud ennast alasti ja läinud adra ette, künnud sääl rahaaset. Raha tulnud ülesse, poiss saanud rikkaks ja võtnud tüdrugu omale naiseks ja elanud õnnelikult. Otsas. I. R. Kangur

E 9862/9863 < Oudova, Sträkova < Põlva khk. - Jaan Tamm (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Keekist külamees käinud jõulupäevadel teed mööda. Tal tulnud söögiisu. Ta istunud metsa äärel tee peale maha, võtnud leivakoti valla ja hakanud maaveitsega leivatükkisid lahti leikama ja suhu pistma. Kõrraga tulnud hunt, midas mees kohe soendiks olema tundnud, ka ligi, istunud ligi ja vaadelnud kaua ja vaadelnud vesiste silmadega sööja teekäija otsa. Mis teha, tarvis ka temale tükike leiba anda. Ta lõiganud tükikese leiba valla ja pistnud selle nua otsa ja küinitanud selle soendi suhu. Soend aga haaranud leivatüki kõige nuaga suhu ja jooksnud siis mehe silmist kaugele metsa. Sellest ajast läinud mõni aasta mööda ja mees arvanud oma nua koguniste kadunuks olemas. Kui ta siis kord teed käies ühte linna oli juhtunud ja poesse saanud, näinud ta, kudas kaupmees sepa tehtud nuaga leibatükikeisi lahti lõiganud ja vaestele nälja täitmiseks jaganud. Mees vaadelnud nüüd nuga ja tundnud seda omaks, mis tal soend mõne aasta eest ära viinud oli. "Austatud kaupmees," küsinud nüüd talupoeg, "kust olete selle nua saanud ja mis kombel? See näitab nagu minu oma olema, mida ma mõne aasta teed tagasi kellegile ära andma pidin." Kaupmehe palgele löönud esite puna, küsinud siis aga järele, kudas ja mil kombel mees siis omast nuast ilma jääma pidanud. Mees jutustanud nüüd, kudas ta jõulupäevadel teed käies leiba söönud ja soend metsast välja tulnud ja leiba igatsenud ja kui ta temale nuaotsaga leiba jaganud, siis soend seda kõige nuaga enesele võtnud ja metsa jooksnud. Kui kaupmees seda jutust pealt oli kuulanud, ütelnud ta viimaks: "Tenu ja lõpmata tenu sulle, sa, hää mees, et sa mind sel kõrral jälle inimeseks tegite, milles ma sündinud olin. Mina olin seesama soend, kes sinult leivasuutäie sai ja selle peale jälle inimese elukombe ja teumoe leidsin, mis vist kellegi õela inimese läbi kautanud olin. Nüüd elan jälle jõukasti nagu enneist ja jagan selle minu õnneliseks tegeva nuaga ikka vaestele andeid, lootes, et seega vahest mõnegist pahamõtteline tuju ära kaub ja selle asemele rahu asemele saab. Sina aga võta need mõned kopikad enesele sellekõrdse leiva ja nua kahjuks, kui sa mind oma leivasuutäie jagamisega inimeseks tegid. Poleks aga sa seda teinud, ei tea siis, kus ma veel praegustki inimestest ära olnud oleksin." Et mees mitte rikas mees ei olnud, siis võtnud ta kaupmehest pakutud kauni rahasummakese vastu ja saanud sellega oma vaest elu palju aidata.

E 9959/9962 (3) < Tarvastu khk., Vooru - J. Kuusk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanal aal ollu üits peremees nimega Ants. Et ta joba vana poole mees ollu ja ikki olla poissmees, kutsun mõni tedä peris vanapoesisse. Ta minnu ka mõnikõrd kossule, aga kunagi ei ole ta tohtin oma soovi neiule avalda - ta pellänu. Viimäte võttan ta nõusse õige poissmehesse jäia. Nõnda ku ta seda nõusse võttan, ei ole ta enämb üitsigi öö magada saanu: talle käenu luupaene selgä. Kui luupaene teda joba mitu ööd vaevanu, tullu tal viimate meelde, et sääl lähiksen üits tark elab. Selle manu minnu Ants nõu küsima. Vanamoor ka õpenu: "Sina tee endale üits pihlapune pulk ja kae omale üits naeste rõõvas. Sinu sängu jalutsi otsen koral (pahemal) pool küllen om üits auk seina sehen, sääld käib luupaene sissi. Kui ta öösi su manu tuleb, sõs ära pelgä, vaid võta pulk ja pista kora käe kolme sõrmega augule ette. Sõs viska talle üits naeste rõõvas pää otsa ja tast tuleb üits ilus naene välla." Ants minnu kodu ja tennu nagu tark õpenu. Kik minnu ka targa sõna järgi täide. Hommuku minnu tüdruk üten tõestega nurme pääle ja tennu egä päev tubliste tööd ning olli egapäie viisak ja lahke. Nõnda minnu mitu aastakest mööda. Sääl tullu Andsul viimäti mõte päha seda tüdrukut omale naeseks võtta, mis soovbi ta ka türukule avaldanu. Tüdruk ollu sellega rahul ja nemä minnu õpetei manu, kes neid ka paari laulatanu. Nüüd elanu na 7 aastakest rahulikult ja selle aja sees ollu neil ka joba kolm last. Antsu kurvastand aga pallalt üits asi ja nimelt see, et tema noorik 7 aastakse sehen mitte ütte kõrda es naara. Küll kaenu Ants noorigat ka kigi pidi naarma haugata, aga kik asjata. Üitskõrd ütel suvitsel pühap. naaran noorik ommetagi kolm kõrda. Nüüd Antsul perimist küll, mispärast ta naar? Õhtu, ku tõse inimese kik magama minnu, küsinu Ants õge pääle aaden: "Ütle ommetagi, misperäst sa täembe mitu kõrda naarid?" Naene vastanu: "Ku sa selle ärä ütlet, kost sa mind said, sõs ütle mia misperäst ma naari." Nüid tõmmanu Ants pulga augu eest ära ja ütelnu: "Näet, siit august oled sa tullu. Täembe om sest just 7 aastakest tagasi." Nüüd nakanu ka noorik oma naarmist sellätama: "Kirikun naari ma edimese kõrra. Õpetei luges kantslen jutust, vanapagan luges läve kõrvan naarijt ja suikijt ja kirjut neid koolu hobese veritse naha pääle üles. Aga ku nahast puudus tuli, sikut vanapagan nahka hammaste vahel suuremasse. Nahk karas hammaste vahelt ära ja v.p. käis pää nõnda kõvaste seina vastu, et silma pääst vällä karasive. Tõne kõrd naari ma tee pääl sedä, kudas kiriklise hobestega sõedive. Vanapagan seis keset teed ja ai jala pikka, nõnda et kirikliste hobese selle jala sellän komasive. Ku hobene komas, sõs ütel mõni: "Jumal, Issä, Pojake!" Ku vanap. seda kuuld, tõmmas ta ennäst konku ja lask tagast otsast sinist suitsu vällä, aga ku mõni ütel: "Korat, mis sa ikki komid!" sõs olli vanapaganal hää meel ja ta ai jala veel enämb pikka. Kolmat kõrda ma naari, ku me usse (õue) tullime. Väratitulba otsan kiike üits harak ja kätsat': "Ku vanapagan ära lääb, sõs tule ja võta siit tulba alt rahakatal ja toida ning kata selle rahaga oma latsi!" Nende sõnadega läits naene ku kärblane august välla. Sinine suits keerel veel tükk aiga augu ümmer.

E 10074 (31) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestanud Kristin Haugas 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vikerkaar kuulutab kuiva ilma vihma järel.

E 10074 (34) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Müristamine täiskuu aeg - vihma pikaldast.

E 10075 (41) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mets kohab, kõrvad sögelevad, kanad soplevad - sula.

E 10076 (49) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui näripää puud härmas, tuleb hea vilja-aasta.

E 10076 (51) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Näripää mets vangis, annab jumal vilja voodu.

E 10077 (63) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küindlapää lõukesed vanakuul tulevad, toovad häid sõnumid.

E 10077 (64) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuuseokkad küindlakuu pudenevad, hahkab lumi paastukuus sulama.

E 10080 (91) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kägu kevadi esiti lehtmetsast kukub, tuleb soe kevadi, kui okas, siis külm.

E 10080 (92) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuleb kägu lehtega, siis vähe vilja, tuleb raagus puil - palju.

E 10080 (93) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ööbik lehtimata metsas, kerged vihud varda otsas.

E 10080 (94) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kevadi puud pikalt lehte lähevad, tuleb tali varaliselt.

E 10082 (105) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mets ruttu lehte läheb peab külvimees kärmi külima.

E 10082 (106) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Juurekasvud külvatakse vanal, muu aja vili noorel kuul.

E 10082 (108) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kirsi õitsemise ajal on paras nisu kulvata.

E 10083 (113) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kevadi haavad hästi urves - saab hästi kaeru. Lepad urves - hästi vilja-aasta, ümargused urvad - hääd odra aega, pikergused - rukkisaaki, on mõlemaid väha - nälja-aasta.

E 10083 (115) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Linu ei tohi noorekuu aeg külvata ega siis, kui korraga näha on päikesega.

E 10083 (116) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õunapuude õitsemine kahe kuu sisse ulatab, saab palju õunu.

E 10083 (117) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sõnikuvedu peab noorel kuul ja vaikse ilmaga sündima.

E 10085 (129) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuuskedel palju käbisi tuleb, hea kartuhvli saak.

E 10086 (145) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Selge lauritsepää tõutab palju puuvilja.

E 10087 (153) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pihelgatel palju marju, saab palju tütrikud mehele.

E 10088 (155) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui puulehed enne mihklepääva maha langevad, siis läheb lumi kevadil enne maarjapääva ära. Kui pärast, siis kaua kevadi lumi maas.

E 10088 (159) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügise lehed vara pudenevad, tuleb tali hilja.

E 10089 (162) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mardipää Sõel selgelt looja läheb, siis tuleb hea vilja-aasta.

E 10089 (164) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kadripää Sõel selgest maha vaatab, saab palju tütrukuid mehele. (Mart matab, kadri katab, andres harutab, nigulas needab.)

E 10089 (166) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõuluööl tähed taevas, sigineva hästi loomad.

E 10090 (171) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Virmaliste vehklemine tähendab ilma muutust.

E 10090 (172) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noore kuuga muudavad ilmad. Iga aeg nõuab oma tegu. Talvel teed, see suvel eest leiad, mis suvel teed, talvel eest leiad.

E 10090 (173) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kuri kuu kummuli, hää kuu selili, soe kuu serviti, külm kuu kületi.

E 10145/10146 (4) < Tarvastu khk. - Adu Meos (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ohvri viimise koht Tarvastu O, talu õue peal olnud niisugune ohvri viimise koht. Väljanägemise järele kasunud selle koha peal natuke lepavõsa. Kui sügise sigu ehk lambit tapetud, ei ole tohtin keegi enne sellest süia, kui mitte sinna koha peale ära ei olevad viidud. Kord värske söögi keetmise ajal võtnud selle talu tütar kõige enne kulbiga natuke liha ja söönud ära, ilma et sellest midagi paha oleks aimanud, et enne ka kuhugi tarvis viia on. Polnud sel koral küll midagi, aga ööse olnud tüdruk kambrist kadunud, tõised aimanud seda kohe ja läinud sinna kohta vaatama, leidnud tüdruku sealt maast, kõik siniseks ja kangeks pitsitud. Elulõhn olnud küll sees, aga terve meelemõistusega inimest polnud temast enamb saanud. Keegi ei ole ka sellest võsast vitsa ega muud tarvituse asja sealt lõigata ega võtta julgenud. Korra üks kange südamega mees raiun tema selle võsandiku kõik maha. Tõised hoiatanud küll teda seda tegemast, aga mees ei ole kuuland sellest midagi, muud kui kõik puhtase. Ka temagi ei olevat eluga pääsenud.

E 10150 (4) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees pestud ikka riidit, siis kui need riided seljal olnud, ei sügelnud ihu.

E 10150 (5) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees lõigutud vihalehessa. Kui nendega vihutud, siis ei ole sügelisi vihtujal külgi ajanud.

E 10151 (2) < Tarvastu khk. ja v., Kuressaare k. - A. Meos (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Naine, kes oma meest homiku üles äratab "Toomas, õe, Toomas, tõusu ülesse, päev on juba kõrges!" Toomas pöörab tõise külje ja ütleb: "No kes teda käskis enne valget üles tõusta," - ja norskab edasi.

E 10151 (6) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lõngu hakatud kollaseks keetma, lõigutud ikka need lehesad noorel kuul.

E 10154/10155 (1) < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana jutt Ennemuiste matnud üks mees oma raha maa sisse ja ütelnud: "Enne ei saa keegi seda raha siit maa seest, kui ta ühe looma, kes iialgi kuud ega valged päeva kätte ei ole näinud, ära tapab ja vere sinna kohta maha valab, kus raha maa sees on, siis saab ta raha kätte." Üks külamees kuulnud seda juttu ja mõtelnud: "Mina tahan seda raha omale saada" ja läinud koju, toonud omale ühe kitse, kellel varsti poeg sündinud ja pannud kitse ühe pimeda lauta ja kui kitsel poeg olnud, siis ei laskunud ta seda kitsepoega laudast välja ja hoidnud teda nõnda kaua laudas kinni, kuni ta täiealiseks sai. Siis pani ta kitsepoea koti sisse ja viis ta sinna kohta, kus raha maa sees oli ja tapnud kitse läbi koti ära ja valanud vere sinna kohta maha ja raha tulnud maa pääle, ainult auk jäänud järele. Sinna auku tõmmatud kott keige kitsega ja maa saanud tasaseks jällegi. Mees võtnud raha ja läinud koju ja elanud õnelikult. Kui ta mette ära ei ole surnud, siis elab ta praegugi (tänapäevani).

E 10155 (2) < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Millest Ambla kirik nime saanud Kui Ambla kirikut muiste ehitama hakatud, siis ei ole esmalt töö edasi minna tahtnud, vaid kõik, mis päeva ajal on tehtud, on ööse iseenesest ära lagunud. Mitmed rahamehed lasknud kirikud oma nime järele nimetata ja pannud selleaegse moodi järele raha müüri alla, aga asjata. Viimaks on kiriku kõrvast allikust ühe päeval punane härg ülesse tõusnud ja ammunud: ambullaa, mis pääle ta jälle allikase vajunud. Seda peetud jumalikuks juhatuseks ja pandud kirikulle Anbula nimeks ja ehitus saanud valmis. Pärastpoole on kiriku nimi aga esmalt Maarjaks ja pärast Ampeliks ümber solgitud, mikspärast ta mitu korda ära on põlenud ja ilma parandamata üleväl ei seista. Rahva suust.

E 10165/10166 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) < A. Sirkel Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Rahakatal Vanal orjuse ajal oli üks mees oma kahe härjaga mõisas orjamas. Ühel öösel, kui mees maganud, öeldud talle unes: "Kui jaanipäeva laupäeva õhtu kätte jõuab, siis võta kätte, pane härjad vankri ette ja kõik oma tööriistad vankri peale. Iseäranis kanna hoolt, et sinul labidas ligi oleks. Siis mine siit verst maad eemale, sinna, kus kahe mõisa piirid vastastiku käivad. Seal on üks koht, kus 5 aiapead kokku käivad; seda kohta nimetakse 5-e aia peaks. Kui öösel kella 12-ne aeg kätte jõuab, siis võta ennast ihualasti ja hakka sinna viie aia pea alla labidaga kaevama. Küll tulevad sulle palju hirmutajaid, aga tee kui ei paneks sa neid tähelegi. Ka kartust ei tohi sul kõige vähematki olla. Mõni tahab sind heaga ära ajada, mõni kurjaga; küll kuuled ja näed sa kõik, aga ära karda. Piad seal nii kaua kaevama kuni hommiku päikesetõusu ajal üks sangaga vaskne rahakatel vastu tuleb. Kisu see maa seest välja ja võta kõigega, mis seal sees on omale." Nüüd ärganud mees unest ülesse ja ei teadnud, mis see pidi kõik tähendama. Ometi ei rääkinud ta sellest kellegile. Jõudis jaanipäeva laupäeva õhtu kätte, tegi mees nagu heal õpetanud. Läks eelnimetud kohta ja ootas kuni kella 12-ne aeg kätte jõudis, võttis ennast siis ihualasti ja hakkas seal kaevama. Nüüd hakkasivad mehel hirmutajad käima. Esiti tulivad mööda aida palju inimesi valgis riides, kõik nagu kirikulised. Tulivad mehe juurest läbi ja hakkasivad meest ära ajama. Mees ei parmud tähelegi, vaid kaevas edasi. Kirikulised läksivad ära ja siis tuli palju veriseid huntisid, koeri ja huntisid. Need kõik tikkusid mehele kallale, aga mees ometi ei pannud tähelegi, vaid teinud oma tööd rahuga edasi. Siis läksivad hundid härgade juurde. Härjad möirgasivad koledasti. Jäivad viimaks vaikseks. Mees mõtles, et nüüd ära murtud on. Hirmutused käisivad ikka edasi kuni kõige viimati ilma peadeta, verised ihualasti inimesed teda hirmutama tulivad. Kadusivad needki ära. Nüüd kaevas mees kuni hommikuni edasi, siis tuli nimetud rahakatel vastu. Mees tõmmas sanga pidi maa seest välja, leidis siis palju kuld-ja hõberaha. Härjad olnud veel ikka seal, kuhu ta nad pani ja söönud rahuliste rohtu. Pannud rahakatla vankri ja viinud koju. Selle rahaga ostis ta ennast mõisaherra alt priiks ja elas õnnelikult. Jutustaja sõnade järele. Jutustanud A. Sirkel Valjala kihelkonnast.

E 10167/10168 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuulesõlmed Korra olnud hiidlane Harrilaidus tuult ootamas. Kaks nädalat olnud juba tuul vägevaste möllanud, ikka silma sisse vastu. Ei saanud ega saanud mees Hiiumaale minna. Viimaks olnud häda suur. Toiduvara ammu otsa lõppenud. Harri rahva käest juba paljugi laenuks võetud. Ühel hommikul kui hiidlane jälle mere äeres kõndinud ja murelikult Hiiumaa poole vaadanud, tulnud Harri vana ta juurde, koputanud mehele õla peale ja ütelnud: "Kas siis so lugu tõeste nii kibe on, et nõnda kurblikult kodupoole vahid?" "Oi jah!" õhanud mees, "küll on kirju lugu. Kodu on palju hädalisi töösid toimetada, aga ma pian siin vahtima." - "Pole viga, küll ikka peased ära," ütlenud vanamees jälle. "Aga kuidas ma siis peasen, kui tuul sugugi abiks ei pööra." Vana: "Noh eks võid siis ise oma tuulega minna?" Mees küsima: "Oma tuulega? Mis see tähendab?" Vana: "No, kui ei tea, saad pea näha." Harri vana võtnud taskust rätiku, sidunud kolm sõlme sisse ja ütlenud: "Nüüd pane paat valmis ja hakka merele minema. Esimene sõlm päästa ääres lahti, siis pöörab tuul kohe ja ilma vaevata pääsed edasi. On tuult vähe, siis päästa teine sõlm lahti ning tuult on küllalt, et rohkem soovida ei või. Kolmat sõlme ära päästa enne lahti, kui juba ääres oled või nenda vaevalt paar sammu kodu äärest eemal. Mees hakanud minema. Päästnud esimese sõlme lahti. Näe imet, tuul pöörnud kohe! Lahedasti lennanud paat paraja tuule käes. Saanud juba mees poole vahe peale, arvanud, et tuult veel küllalt ei ole; päästnud teise sõlme lahti. Oh sa poiss, kuidas nüüd paat lennanud, pole muud kui vilista. Juba olnud mees koduranna äärde saamas. Mõtlenud: "Tarvis näha, mis imet see kolmas sõlm ometi teeb?" Käskis mees küll mitte enne lahti teha, kui paar sammu äärest eemal, on küll paarkümmend sülda veel, aga mis ta siis ometi teeb, päästan lahti. Teinudki mees nõnda. Oh tuhat! Nagu tuulispask, läks korraga möll lahti. Paari silmapilgu pärast mees paadiga tükkis 20 sülda maad rannast eemal, maal. Seda tegi kolmas sõlm. Jutustus Hiiumaalt.

E 10169/10170 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jutustus Hiiu Kassare keelemurdes Ühe korra eland üks vanamoor, kis hermus ihne olnd. Kus ta aga iganes midagi käde saand, säält ta tõnmmanud. Oma poegadelle ei annud ta õiges viisi süüagi. Aga nenda, kui keikidelle inimestelle, nenda tulnd ka sene vanamoorile see tund kätte (käde), kus ta hermuga surmatundi tundis joudvat. Nüüd tulnd keik pere ta ümber ja jäänud suremist vaatama. Aga vanamoor ei soa iga soa surra. Vahib aga kartlikult ümber, tõuseb aga sängis istukille ja langeb jälle tagasi. Viimaks lähevad keik tuast välja, kuid mini läheb salakohta varitsema, mis vanamoor tegema hakkab. Vana touseb sängist ülesse, võtab sängi pääaluse alt ühe kaunis raske koti välja ja läheb kolde juure. Kaabib tuha sisse käega augu, puistab kotist hulga hõbe- ja kuldraha välja tuha sisse. Läinud siis sängi ja heitnud hinge. Mini tulnud tuba, läind kolde, vaatnud ja kaapinud, aga ei leia midagi. Räägib oma mihele seda lugu. Mees kohe ema juure, võtab teda sängist süle, kannab kolde juure, võtab vanamoori käe peusse ja kaabib sellega tuhka. Kohe keik raha tuha pääl.

E 10171/10172 (1) < Suure-Jaani khk. - Ernst Saabas-Galigula (1894). Sisestanud Janne Juuse Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Seitsmest Moosesest "Seitsmest Moosesest" olen mina väga väha rääkima kuulnud ja nimelt: "Seitsmes Mooses" olla üks väga vana raamat. Vanast katoliku aeg seisnud ta Piiblis tõiste hulgas, aga pärast kui viimast rahva sekka laiali oli laotama hakatud, võetud ta tõiste hulgast välja, et inimesi hulga kahjude eest hoida, mis tema läbi sündinud. Tema trükk olnud suur ja punast karva, nii et teda kerge tõiste seest ära olnud tunda. Niisugusi raamatusi olla veel mõne vana inimese juurest leida, iseäranis nõidade "kabinettidest". Sarnane nõid olla ka üks Jüri Roosenberg Sürgavere vallas, Jaanuse talus, kellel niisugune punase trükiga "Seitsmes Mooses" olla, millepärast siis tema juurde ka hulk ebausklikkusi abitarvitajaid minna. Ka Tartus Tähetornis olema üks, kahe raudahelatega, seina külge needitud, nii et teda keegi ära varastada ei võivat. Tema mõju läbi võida mitmesugusi imetükka teha, näit. tulekahju aegadel tuult tõise külga pöörda, nii et tuli mitte tõiste hoonete peal ei käi, mitmesugusi haigusi parandada, põua aegadel vihma sadada lasta j.n.e. Ka õnnetusi võida teda lugedes sünda, nagu veeuputusi, põuda, surnuid ülestõusta lasta, haigusi j.n.e. Kord olnud ühe niisugusel isandal säärane "Seitsmes Moosus", mida ta aga tõiste majaliste eest kangeste varjul hoidnud. Ühel päeval pidanud ta kodust külasse minema ja unustanud raamatu laua pääle. Tema poiss läinud selle vahe sees tuppa, leidnud raamatu laua päält ja hakanud lugema. Esite olnud ilm õues päevapaisteline, aga kui ta ühest peatükist sellest raamatust lugenud, läinud päike pilve alla. Lugenud ta tõist tükki, hakanud väljas hirmsat vihma taevast maha voolama, mis kõik viljapõllud ümberkaudu ära hävitada ähvardanud. Poisil tikkunud hirm pääle. Ta silmanud varemalt ukseprao vahelt salaja, kui tema peremees sellest raamatust lugedes tarvilikkudel aegadel vihma sadada oli lasknud ja kudas ta jälle sellest raamatust tõisest kohast lugedes sadu ära oli keelanud. Et ta aga õiget kohta märjukese ära keelamiseks pole täädnud, siis löönud ta umbes paar lehte edasi ja hakanud lugema. Aga, mis imet! Õues hakkanud koledat rahet sadama, veel paar lehti edasi lüies, tõusnud jälle mässoline torm, mis kõik hooned ja puud maa pealt maha on ähvardanud murda. Kahju olnud ränk ja oleks veel suuremaks minna võinud, kui mitte va' nõiaisand ise parajal ajal appi ei oleks tõtanud, kes ähkides ja puhkides, jooksust väsinud, külast tagasi tulles raamatust lugema oli hakanud ja niiviisi hirmsa tormi asemele vagusa päikesepaistele maad oli annud, pääle seda, kui ta oma poissi paari mõruda kõrvakiiluga tuast välja oli saatnud. Niipalju kõigest "Seitsmest Moosusest."

E 10179 (4) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui päikesel vikerkaar ümber, tuleb lund ehk sadu.

E 10179 (5) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapseristimise vesi valatagu puu ehk lille peale, siis hakkab puu ehk lill hästi kasvama.

E 10179 (9) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes kolm kord tagaspidi issameied lueb, saab kõigest kiusatusest (kurjast vaimust) lahti.

E 10180 (14) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõulus palju õlgi parte külge kinni hakkab, kasvavad head linad.

E 10180 (17) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ämblikud puude otsa võrku kujuvad, tuleb ilus ilm.

E 10180 (23) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui täht taevast langeb, sureb keegi.

E 10180 (24) < Vigala khk. - M. J. Eisen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lihavõtte homikul kiigub päike taevas.

E 10228/10231 (3) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Soa- ja katkuaegadest ja Karksi kiriku ehitustest. Kord oli pääle sõdade ja katku Karksi ja see ümberkaudne maa inimestest nii tühjas laastatud, et kõigest kaks inimesehinge järele olivad jäänud. Tõine meeste- ja tõine naisterahva inimene. Need ei olnud mitte ka ühes kohas olnud, vaid otsimise teel tõinetõisega kokku saanud. Asjalugu on järgmine. Meesterahvas kui ka naesterahvas nii kui joba nimetatud, et nad teineteisest lahus elasivad, mõtlesivad, kui nad veel tõinetõise jälgile saanud ega tõinetõist näinud ei olnud, mõtlesivad nad end kumbagi aina üksi ilmas elanud olevad. Meesterahvas leidnud otsimise teel liiva päält inimese värskeid jalajälgesid. Oh kui rõõmus ta siis olnud, ta annud jalajälgedele suud! Ta läinud siis jalajälgi mööda edasi ja leidnud piagi omal seltsilase ühe naesterahva inimese üles ja silmitsenud seda, mis temast kaunis lähedal on olnud. Siis läinud ta rõõmust jookstes selle poole, naesterahvas näinud, et üks tema poole jookstes tuleb, mõtles mõne vaenlase tulevad ja pannud eest jooksma. Aga vali jooksja meesterahvas jooksnud tal ometi järele ja saanud ta kinni tabada. Meesterahvas olnud rõõmust ja näesterahvas olnud hirmust nii ärä minestanud, et esiti kumbagi sõna enam suust ei saanud, kuni tüki aja järele nad ennast tutvustasivad ja rääkima hakkasivad. Küll olivad nad siis rõõmsad tõinetõise üle. Nad heitnud siis kahekeisi paari ja hakanud sugenema ja saanud neil palju lapsi, mis keik terved ja prisked olnud, sest Jumala õnnistus oli nende pääl olnud. Neil olnud ka pühakoja ehk õigem ütelda kiriku järele igatsus olnud, muidugi on neil ka aeg igav olnud. Hakkanud nad Karksi vana lõhutud mullavalli juurde väljaspoole vallikraavi äärde põhjapoole külge kirikut tegema, sest valli pääl ja valli kõrvas kraavis, ehk õigem ütelda - orus, olnud palkisi ja puid saada neid, mis valli päält vaenlastel maha oli lõhutud. Et kahel inimesel seilläge õlal kanda, äkilise sügava orust pailke raske välja tuua oli, siis teinud nad pärna (lõhmuse) kooreniidsest kaks pikka nööri ja pannud ülestõmmatava palgil palgid risti alla ja tõmmanud niidsest nööriga nad üles orukaldale kirikuehituse platsile ja hakanud järjest kiriku seinadeks üles panema. Seda ehitust olivad ka tõised inimesed näinud kaugelt, kes omale muid seltsilasi otsisivad, need tulivad ka sinna ja aitasivad tööd edasi teha kuni kirik valmis sai, sest et Karksi lossi ümberkaudu üks ütlemada hea viljamaa on, siis sugenenud sääl kaunis jõudsast rahvas, nii et see kirik joba kitsaks jäänud. Niiviisi asunud siis Karksis rahvast. Kui puukirik joba kitsaks jäänud ja mädanema hakanud, siis on nad võtnud uut kirikut, võlvitud kivist kirikut sissepoole valli ehitama hakate. Mõte ei ole neil siis ka mitte mõtteks jäänu, vaid ka teoks saanud. Naad hakanud siis lõunepoole lossi sisse oru kalda ääre pääle vundamendikraavi kaevama. Kaevates tulnud õnnistus neile abiks. Nad leidnud maa seest lossist suure kuld härjaikke üles ja muid kuldasju, mis ülem oma kätte nõuden. See annud siis parematele töölistele muist palgaks ja muist, kui kirik valmis saanud, siis kirikuriistadeks ja iluasjadeks (kujudeks). Kui see kirik mõni aeg sõdade rahu ajal on seisnud, olla ta jälle vaenlastest ärä lõhutud ja kullast kirikuriistad ärä võetud, kas vaenlastest ehk oma rahvast, on mul täädmata. Nagu juba nimetatud, et kivist võlvitud kirik vaenlastest ärä lõhutud oli saanud, siis hakatud jälle endise puukiriku kohal uueste puukirikut ehitema, mida Peetri kirikus nimetatud. See on ka rohkem kui sada aastad olnud, kui see jälle ärä mädanenud, siis on jälle lossi sisse endise võlvitud kirikut uuesti üles säetud ja uuendud. See on nüüd see praegune kirik, mis praegu Karksis alles on, kelle 100. aasta jubileumi 1877. aastal peeti. Tähendus: Nimi Karksi tähendavad seda, et keige esite olevad üks ülem nimega Karkus ehk Karksi olevad Karksi lossi või kindlust keige esiti olevad asutanud.

E 10232/10233 (5) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894). Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanapagan tahab Virtsjärvest kivist silda läbi teha, jäeb aga pooleli Vanapagan tahtnud kord Virtsjärvest kivist silda läbi teha. Nad kannud siis kiva kokku siit ja säält ja viinud Virtsjärve. Kord korjanud nad Polli vallast Kivikülast kiva põlle pääle. Kui põlled täis saanud, läinud nad Virtsjärve poole minema, see olnud ka kesköö aeg. Kukk laulnud ja siis katkenud neil põlle kanmed katki ja kivid kukkunud neil maha, kus kohas nad siis keegi olnud. Üks on Polli vallas Rempsi talu nurme pääl, tõine Karksi karjamõisa Tauga nurme pääl, kus praegu mõned ilmatu suured põlised pärnapuud juures kasvavad. Kolmas Karksi Riidame talumaa pääl Mõhesoo otsa juures. Neljas Karksi Mäekülas Küti talu nurme ääres mõisametsa sees, kus praegu põline männimets ümber kasvavad, ja viies üks suur kivimürakas, mis oma suuruse poolest kuulus on, keda Iivakiviks kutsutakse. See on Karksi Pilgo talu maa sees. Kuues - Karksi Mäekülas Kitsi talu maa sees, mis joba ligi paarikümne aasta eest ära lõhutud on, sest et ta põllu sees olnud. Seitsmes Kärsna vallas Varebu talu maa sees. Kui kukk laulnud, olnud päävanapagan Karksi Mäekülas Pähnamäel ja ütelnud nende sõnadega: Tauga Salu seisa paigal, Iivakivi istu maha. Pähnariba pääse valla. Siis jäänu Tauga Salu seisma oma kohal ja nindasama ka Iivakivi istun maha ja Pähnariba ka, kus ta praegu on, ja sestsaandik jäänu sild Virtsjärve pooleli ja need kivilademed omal kohal seisma, kus nad praegu on. Tähendus: need kivilademed, millest ma siin eespool rääkisin, võivad ehk vahest vana gootlaste hauad olnud olla, sest neist kohtadest on vanaaegseid asju leitud: Kauksi Tauga kivivaremide seest olli 1879. aastal üks Soome provessor meie tuttava ajaloouurijaga, J. Jungiga, läbi kaevanud ja säält mitmed kullast vanaaja asju leidnud. Karksi Mäekülas Kitsi talu põllu seest olevad ligi paarikümne aasta eest tagasi lõhkunud peremees suure kivilademe ärä ja vedanud põllu seest välja. Lõhkudes leidnud peremees viis vaskristi ja ahelaid. Ja säält lähedalt lõitud ka veel maa seest vana hobedast paavang. Teised kivilademed, mis ma eespool nimetanud olen, on minu tääda alles läbi katsumata. Pähnariba (vaarikuriba)Karksi Mäekülas Pähnamäe pääl, kus ka vanad põlidsed puud ribaviisil enne olnud, kus nüüd üks ümmargune metsatolk (tukk) põliseid kase- ja männapuid kasvavad, kus ka kivilade olla.

E 10233/10234 (6) < Karksi khk - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Oigaja sääreluu Karksi Mäekülas Kukese talu maa sees tee ääres on üks mägi, mida Kalmemäeks kutsutakse, sest et sinna olevad katkude ja sõdade ajal inimesi maetud. Kui endisel ajal säält keegi õhtuti mööda käinud, kuulnud ta tee ääres Kalmemäel kuusikus haledat oigamist. Õhtu ei julgenud naljalt keegi nõrgavereline inimene mööda minna. Kui mõni mees päeva sinna vaatama läinud, kust tal õhtu oigamise hääled kõrvu kostsivad, ei ole sääl kedagi näha olnud. Üks julge mees Naps Hans oli ammu rahvasuust oigamise lugu kuulda saanud. Kui ta ühel õhtul mõisateolt tuli, kostnud oigamise heli temal kõrvu. Naps Hans võttis südame rindu ja läinud tee päält kõrva Kalmemäele kuusikusse vaatama, kes sääl oigab. Küll vahtinud ta sääl, kus hääled tulivad, igale poole, ei näinud midagi. Viimaks ütelnu üks hääl: "Otsi mu üles ja kaeva mulle haud, kui sa selle haua valmis kaevad ninda kui hauasäädus ja -kohus on, siis võta kurakäe poolt haua jalutsist nukast kolm korda liiva, sääl tuleb sul püti täüs kulda vastu. Kui sa labidaga selle kulla kätte saad ja mo ilusaste maha matad, siis võta pool osa kulda omale ja teine pool jaga kirikuvaestele. Naps Hans oli siis viimaks oigaje häält terasemalt tähele pannud ja üles otsinud. See oigaje hääl ei ole muud olnud, kui üks oigaje inimese sääreluu. Naps Hans oli teinudki nii kuidas talle enne ülesleidmist see oigaje hääl oli ütelnud. Teinudki oigamise hääle õpetuse järele ja saanudki püti täie kulda ja annud pool osa kirikuvaestele ja poole osa perantel omale.

E 10235/10236 (8) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Kaprali talu kalme Kolm vesrta Karksi mõisast maantee ääres Kaprali talu põllu sees on üks mäeküngasm, mida Kaprali kalmeks kutsutakse. Muiste olnud see koht matsaga kaetud. Praegu on see koht põllu all, kus ainult üks veike neiljakandiline ruutukene umbes neli ehk viis ruutsülla suurune ruutukene põllus ei pruukide. Et kui peremees selle ruutukeise üles künnab, siis jääda ta ise haiges ehk sureda ta ise ehk jälle ta lapsed ära. Korra olla peremees selle maalapikeise üles kündnud, siis olla ta lapsed keik ära surnud, nii surnud tal mitu last järgimööda ära ja viimaks ka ta naene ära. Kuid pääle selle jätnud peremees selle lapikeise jälle maha söödiks. Sest ajast saani ei ole säält talust enam selle peremehel ühtegi last ärä surnud. Kui katku ajal sinna inimesi oli maetud, mis ränka sel ajal oli surnud, oli öösi üles võetud ja ära söödud. Sel ajal oli Jõksi talus, mis sääl lähedal on, üks julge mees olnud. Temal oli ka oma armas naene ärä surnud ja ka sinn kalmes maha matnud ja ise õhtu kalme pääle kuuse otsa vahiks läinud. Ja ise ütlenu: "Kes sööb mo armsa naese keha ärä?" Siis oli tal üks hääl nagu maa alt vasta ütelnu: "Mees, põgene, see ei ole mitte karu, kes siit neid inimesi sööb, vaid Jumala viha, kes neid surnusid sööb." Mees roninu siis kuuse otsast maha ja läinud rahuta kodu ja hommiku läinud vaatama ja näinud, et tema naene oli ära söödud ja paljad luud veel järele jäetud, ja ninda ka viimse inimeseni, kes sinna maetud olivad.

E 10236/10237 (9) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Iivakivi juurest nähtused ja leidused Mees oli kord Iivakivi lähedal künnud. Õhtu, kui ta kündmise järele jätnud, võtnud härja adra eest ikkest lahti, pannud ikked adra pääle ja härja lasknud ta lahti Iivakivi lähedale karjamaale rohtu sööma, mõteldes ega väsinud härg kohegile ei läha, ja isi läinud kodu õhtukosti sööma. Kodust tulnud ta jälle pia tagasi, võtnud adra päält härjaikke ja ja läinud karjamaale härga otsima. Otsinud küll, aga ei leidnud kuskilt. Viimaks näinud ta Iivakivi juures tuld põlevad, mõtelnud, et see on vast õitsiliste tuli, sääl on vast ka õitsilised õitsil oma härgadega, ma lähan vaatama, vahest ehk on minu härjad ka sääl ühes olnud, ka ikka härjaikkes ligi. Kui ta tule ligi saanud, näinud, et sääl tule juures kedagi inimest ei ole olnud ja tuli ilma puieta põlenu, siis läinud ta tule juurde, visanu härjaikke tulesse. Nii suur kui see härjaikkes olnud, nii laialt jäänud siis kulda ja hõbedad selle härjaikke alla ja mees pärinu siis selle kulla ja hõbeda keik omal.

E 10237/10238 < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ühel mehel oli kord naene ära kadunu ja kaks last, mis tal oli olnud, mehe juurde jätnud ja ise Iivakivi juurde soendis läinud. Perast näinud mees oma naist Iivakivi otsas soendi näul last imetavad. Alati, kui ta lähemas läinud, siis kadunu naine kui vilpsti! kivi alla ära ja pannud imetava lapse sinna paika. Mees läinud siis targa juurde nõu küsima, et kuidas naist kätte saada. Tark ütelnu: "Küta kolm neiljapäeva õhtud Iivakivi pihlakpuiega kivi palavas, siis viska üks elajanahk sinna palava kivi pääle, siis tuleb naene kivi alt välja, istub kivi otsa naha pääle ja hakkab sääl last imetama. Kui naene old palava kivi pääl, nahk kokku kõrveb ja muidugi ei või siis naene enam sääl kivi pääl olla ja siis saad sa naese kätte." Mees teinudki nii targa õpetuse järele ja saanudki naese kätte ja viinud ta kodu ja elanu kodus kuni surmani ausat elu.

E 10239 (10) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Sinejärve näkist Kolme talu karjatse, kahe Jõksi ja Riidame olivad oma karjadega Sinejärve ääres olnud ja tubliste vandunud kuni näkk (pagan) järvest valge hobuse näul välja tulnud ja kivi kõrva läinud, mis Jõksi ja Riidame talu piiripääl on. Kui hobune kivi kõrvan seisen, läinud karjatse kivi otsa ja säält hobuse selga ja üks karjane jäänud üle. Selle nimi olnud Peeter Näkk. "Kus mina istun? Pian vist näki näbritse pääle istme." Siis kadunud hobune kivikõrva maa alla ära ja karjatse jäänud veel kivikõrva seisme. Säält Sinejärvest on mõndagi ilmutust nähtud. Kord katsutud järve sügavust mõõta ja pantud 27 süllalise nööri otsa kivi ja lastud järve sisse, et katsuda kui kaugel järve põhi on? Ei leitud põhja kuskilt. Nööri välja tõmmates leitud nööri otsas üks verine elajapää olevat kivi asemel. Kui keegi öösi säält mööda läinud, ikka näinud ta ilmutusi. Kord näinud keegi ühel ilusal sügisel päeval üht ilusat naesterahvast järvekaldal patseerivat. Kui ta selle patseerijal lähemas läinud, siis karanud ta Sinejärve vete alla ja kadunu ära. Tähendus. Sinejärv on Karksis üks veike järvekene mägede vahel, kelle keskpaigas üks veike saarekene on, kus mõned puud pääl kasvavad.

E 10240 (11) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) = H II 48, 4834 (2) < Karksi khk. - J. Kivisäk. Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi Karu Matsi pärnaraagudest Karksi Mäekülas Karu Matsi talu maa sees Pähnamäe kaldal külatee ääres olnud kaks suurt põlist pärnapuud, mida pärnaraagudeks kutsutud, sest et nad igavesed vanad raagud olnud, mida vanapagan sinna olla toonud ja seisma pannud. Intsaare soo, mis ka sääl lähedal on ja ennevanast paganate päralt olnud. Kui sääl Intsaaren midagi paganatel mõni pidu tulnud pidademõni pulma (saaja), varro (rsistse), siis tulnud üks pagan, võtnud õlle poolvaati käe pääle, läinud pärnaraagude otsa ja ise hõikanud: "Karu Mats, Karu Mats, tule nüüd Intsaare saaja, punapüksi pulma!" Kui Karu Mats pagana käest ande vastu oll võtnud, siis läinud ta naine nurikut (õlle) viima. Ja pääle selle läinud Karu Mats ja ta perekond Intsaare paganatele ristses. Kes ristsen risti ette ei ole heitnud, sellele antud kõiksugust head rooga küll ja küll süüa, kes risti ette oli heitnud, sellele ei ole siis muud süüa antud kui elajasitta ja joogi asemel elajakust ja korbide asemel kuivand elajasitakoorikaid. Kui sääl Intsaare soo ääres põllu pääl pääle pääva veel künda tahnud, ei ole paganad enam kudagi lasknud, siis ikka kiusanud juures ja hääl ütelnu nagu maa alt: "Jäta rähu, mis veel pääle päeva teed tööd!" Tähentus. Karu Matsi on praegused Mõku ja Tinu talud, Pähnamägi, kus need nimetatud kogud olid, seesamas ligistikus, kus eespool nimetatud ribagi on.

E 10241/10242 (12) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kitsi talu tondist ja ta väljaajamisest Kui Karksi Kitsi talus tont oli olnud, siis ollid nad sääl kuusikus varjus olnud, mis kahe Kitsi tee hargude vahel paksus sel ajal on olnud. Sääl on nad mitmesugusel näol möödaminejatel inimestel imelikuid nähtusi ilmutanud, iseäranis ööse, kui mõni üksik jalginimene säält mööda käinud, kutsunud tont endale võeraks, et ta küll vahest inimese näol end ilmutas, ei julgunud siiski üksinda sel korral sinna vaatama minna. Iga laupäeva öösi siis olnud sääl kuusikus tontitel kange vihtlemine. Sääl vihelnud siis keik paganad endid. Kui sinna kaks ehk rohkem inimesi vaatama läinud, siis kadunud tondid kui maa alla ja kuulnud ainuld vihtlemise häält ja vee kaldamist. Sääl Kitsi talul olnud ka ohvriaed. ÜKS kord korjanud veikesed poisijõmpsikad ohvriaiast vaarakamarju ja annud oma emal. Siis pigistanud pagan poisijõmpsikat kaelast nii, et ta mitu aega haige olnud ja ütelnud poisijõmpsikatel: "Kas mina teid neid vaarakumarju tõistel käsksin süüa anda?" See poisijõmpsikul olnud kuni surmani (vanapäevadeni) airm kaela pääl. Tähendus. Eepool nimetatud kuusiku kOhas on ka suur kivilade ära lõhutud, mis põlluks tehtud ja säält olla mitmed vanaaja asjad leitud. See koht on praeguse Kitsi taluperemehe Hans Kangru põllu sees ligi Rängli talu koopamäge vakamaad 3-4 õhtu pool küljes Kitsi talu tee ääres. Kui vene usk siiamaale tuli, siis oli Kitsi talurahvas veneusku salvinud ja vene preester oli siis tondi Kitsi talust välja ajanud. See olnud 43. aasta eest tagasi, üks nädal enne jüripäeva. Siis lasknud preester ohvriaia ärä lõhkuda ja lasknud ohvriaeda augu maa sisse kaevata. Sinna lasknud ta ohvrilaua ja aiapuud sinna auku sisse aada ja mulda pääle ajada ja siis õnnistanud preester seda kohta. Siis pidi tont säält ära minema ja ilma kohate olema. Kolm ööd järgmimööda käinud tont Kitsi taluperemeest Lauri kiusamas, üteldes: "Miks sa mind kiusasid? Ma ole siin kaua aega elanud, siin aseme pääl! Anna mulle aset." Peremees juhatanud siis teda Virtsjärve saare pääle. Tont ütelnu: "Sinna ei mahu mitte üks nööpnõelgi, kus mina sinna veel mahu." Kui peremees talle aset ei lubanud, siis läinud ta mööda Viira talu Virtsjärve poole musta ratsahobuse seljas, tondil isi must laiakiilajelaega muits pääs. Sest ajast saandik kadunu tont Kitsi talust ära.

E 10243/10245 (14) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Soendi kirikus minek Karksi Rauksild olivad peretütar ja teenijatüdruk Karksi kirikus läinud. Kui nad Papimaa kohta saanud olivad, oli sääl Kivikraavi tee ääres üks hobune ilusa varsaga rohtu söönud heinamaa pääl. Seda nähes ütelnu peretütar teenijatüdrukul: "Illi sõtsik, mul tuleb uni pääle, heidame, aega on küll ju veel kirikus minna." Teenijatüdruk ei tahtnud küll järgi anda. Kui peretütar teda palunu, siis annud ta viimaks ometi järele ja heitnud magame. Teenijatüdruk heitnud küll magame ühes peretütrega, aga uni ei tulnud tal ometi pääle ja vaatnud salakeisi, mis peretütar tegema hakkab. Peretütar mõtelnu ka, et nüüd teenijatüdruk magab, ega ta ei näe, mis ma nüüd tegema hakkan, sest teenijatüdruk oli ka nagu peretütre nähes ennast maganust teinud. Peretütar tõusnud siis maast üles, võtnud suure puupääga nua taskust välja, mis ta vist kodust ligi oli võtnud. Ta pannud siis selle nua maha selili ja isi karanu kolm korda üle nuatera kukerpalli ja isi ütelnu: "Niuh, nauh, nahk seilga, kiuh, kauh, karva selga, siuh, sauh, saba taga, iuh, auh, huint valmis." Siis olnud ta huint valmis ja karanud varsa kurku kinni ja söönu varsa ära! Teenijatüdruk vaatnud aga hirmuvärinal varjust. Ühe kübemekeise maksa jätnud ta veel üle, selle annud ta teenijatüdrukul süüa. Teenijatüdruk ei ole seda küll kuidagiviisi süüa tahten, visanud ta salamahti kõrvale. Siis visanu peretütar jälle kolm korda üle nuatera kukerpalli: "Niuh, nauh, nahk maha, kiuh, kauh, karva maha, siuh, sauh, saba maha." Kui ta need sõnad saanud lõpetanud, siis saanud ta jälle inimeseks: "Siis läinud nad teenijatüdrukuge kirikus. Teenijatüdruk oli aga selle sündinud loo kirikherral ära jutustanud, mis ta oli näinud. Kirikhärra oli siis ristinud peretütre ristiusku. Kui peretütar sellesama korrage tääda oli saanu, et teenijatüdruk seda kirikhärral oli tääda andnud, siis ütelnu peretütar: "Oleks ma täädnud, et sa sääl kavalust kuulasid, ma oleks so varsa asemel ära söönud. Kui kirikuteenistus läbi oli olnud, siis läinud nad mõlemad, peretütar kui ka teenijatüdruk, kodu.

E 10258 (20) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Karksi kiriku keldrist Karksi kirikus altari kohas kirikuseina sees on üks uks, mis enne lahti on olnud ja nüüd kinni naelutud on. Enne kui uks lahti on olnud, nii kõnelevad vanemad inimesd, siis olla nad näinud, et sääl vanaaegseid kuldasju on olnud näha ja ka alati ilmutusi nähtud. Kord istunud kullapütil veike must koer, kord olnud üks must kass ja kord vahtinud üks suurte sarvedega oinas ukse pääl. Kord viskanud kiriku vöörmünder kiriku pühkmed sinna keldrisse. Siis tulnud kolm meest musta vammusse (särgi) seljas ja laialehega kaabud pias säält nimetatud keldrist välja ja ei annud enam vöörmündrile hingearmu. Kui kiriku vöörmünder kodu läinud, siis tulnud need mehed metsas tee pääl vastu ja ütelnud: "Mis sa meist tahtsid, et sa kiriku pühkmed sinna keldrisse visasid." Ja ninda kiusanud nad seda vöörmündrid alati.

E 10267 (1) < Palamuse khk. - Helene Maasen (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ussisõnad Iirusilla, aerussillas, nägemata siirusilla. Ära mind sala salvagu, nägemata näpistagu!

E 10270 (1) < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui surnule puusärki tehakse, peavad laastud puusärgi valmiks saamiseni ära põletatud saama, muidu saada varsi keegi surema, iseäranis abielupaari juures.

E 10272/10273 < Põlva khk., Navi - Joosep Melzov (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jeesus, Peetrus ja Jaan Kord kõndinud Jeesus oma jüngritega - Peetrus ja Jaan - õhta eel talule ja palunud öömaja, mida nendele ka lahkeste lubatud. Peremees tunnud neid ja teadnud, et nendel ikka imetegevad võimu on ja palunud Peetrust, kas ta ei vöiks homikul tema reht kudagi aidata imetegevalt ära peksa, mida Peetrus ka lahkeste lubanud. Homikul tulnud peremees ja palunud Peetrust rehele tulla. Peetrus aga ei julgenud asja ette võtta ja jätnud minemata. Peremees kobanud kepi ja peksnud Peetrust, kes voodis äärel magaja olnud. Peremees läinud välja ja pidanud perega nõu, et tarvis kõik korrast läbi kutsuda ehk on nad kõik aina kelmid. Peetrus kartnud aga peremehe uueste kepiga tulekut ja heitnud üle Jeesuse keskele arvates, et siis ehk tagumisest kõrvale puigata. Peremees tulnud ja küsinud keskmiselt: "Eks tule ja aita mul reht peksa." Niipea aga Peetrus eitanud, nüpeldanud peremees Peetrust uueste. Nüid läinud peremees rehe juure ja teatanud, et ka tõine kelm olnud ja läinud tuppa, et kolmandama ja viimsega veel asja katsuda. Seni aga peremees õues olnud, kobanud Peetrus keskelt seina ääre Jaani taha ja jätnud Jaani keskele selle mõttega, et peremees küll Jeesust tunda, aga mitte neid, ja nii Jaan see viimase valu võtab. Kohe ilmunud peremees ka kolmandamat korda ja küsinud seinaäärselt: "Eks tule ja aita sina mul reht peksa!" Nii pea aga Peetrus vastusega viivitanud, käinud kepihoobid Peetruse pihta. Nüid tõusnud Jeesus üles, keelanud peksu ära ja läinud peremehega rehe juure, pannud lademe põlema, käinud ise ümber ringi. Saanud tuli seina ligi, seal löönud ta kepiga tulde, tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits" ja nii kestnud see kuni aganad, õled ja terad igaüks ise hunnikus olnud. Kui ta jüngritega edasi läinud, tõrelenud ta Peetrust usujulguse puuduse pärast. Peremehele olnud Jeesuse töö aga nii meeldiv, et ta tõise rehe peksmisel kohe lademe põlema süidanud ja naesega ringi kõndinud, keppidega tuld tõreledes: "Tasa, Laurits, tasa, Laurits." Tuli aga tõusnud rehest taeva poole ja peremees naesega tänanud õnne, et eluga peasenud.

E 10305/10306 (7) < Ambla khk., Tapa k. - Otto Hintzenberg < Johannes Sapmann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 (1894)
Katked katkujuttudest Endistel aegadel, kui katkud inimesi häävitanud, olnud üks väga kaval eit, kes ennast katku eest mõistnud hoida. Katk saatnud oma häävitust inimeste hulka mitmel viisil: pannud mitmesuguseid pisukesi asju, kas rätikuid, raha, nuge jne. teede peale maha. Kui keegi neid asju leidnud ja maast ära korjanud, jäänud haigeks ja pidanud tingimata surema. Kes aga asju pole ära korjanud ega nendesse puutunudki, see pole ka haigeks jäänud. See olnud aga raske katku eest hoida, sest mõnikord olnud ka vili põllul katkuseks tehtud. Nimetud kaval eit läinud aga, kui katkust kuulda saanud, toidukraami ligi võttes põlisesse metsa ja olnud seal niikaua, kui haigus ära raugenud. Saanud kaasavõetud toidud otsa, siis toitnud ta ennast rohujuurtega ja marjadega. Et vanal ajal inimesed muud surma pole surnudki kui katkusurma, siis elanud see eit väga vanaks, ligi kakssada aastat. Teda hüütud pärast katkueideks. Ka käinud katk vanamehe ehk vanamoori näul mööda küla ja torganud kepiga inimesi. Ükskord tulnud katkutooja vanamoor ühte peresse. Peretütar roninud ahju peale. Katku-vanamoor torkinud kõik kepiga läbi, tüdrukut pole ülesse leidnud. Läinud siis vanamoor kolde juure ja hakanud koldel olevast pajast hernesuppi sööma. Tüdruk olnud parsil nii hirmu täis, et üle ahju otsa katkuvanamoori kuklasse kukkunud. Tüdruku silmad olnud tahmased, katkuvanamoor jooksnud tuast välja ja pole sellestsaadik enam katkuhaigust laiali lautanud, rahvas võinud jälle paremast hinge tõmmata.

E 10312/10315 (11) < Ambla khk., Tapa - Otto Hintzenberg < Johannes Sopmann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jutukene sõnajalaõiest Keegi upumees läinud jaanipäeva öösel kella kaheteistkümne ajal metsa sõnajalaõit otsima. Sõnajalg pidada igal jaanipäeva öössel õitsema ning õnn sellele, kes selle õie kätte saab, sellel lähevad kõik ettevõtted õnneks. Sellepärast ka kurjad vaimud seda rohuõit inimeste eest hoiavad. Juba mitu korda oli ta käinud õit tabamas, kuid ikka oli temale õnnetusi juhtunud. Esimesel korral oli jõed ja kraavid põigiti ees olnud, nii et metsa ligigi pole peasenud. Mees pidanud nukralt tagsi pöörama. Mehe paha olnud veel suurem, kui kuulnud, et sarvik ise neid silmamoondamise abil mehe silma ette tuua, kuna julge edasitormaja ikka sihile jõuda. Et aga julgesti edasitormaja kuskile kraavi ega kusristikku ei kukuks, olla hea surnuajal hauda kaevates niisugused puusärgi lauatükid otsida, milledel oksaauk sees on ning nendest lauatükkidest prillid teha. Nende prilide läbi vaadates võida aru saada, kust mets ehk mägi, kust kraav ehk kaevandus on. Mees muretsenud omale järgmiseks jaaniööks niisugused prillid ning läinud nüüd õnne katsuma. Pole enam midagi takistajad ees olnud, jõudnud õnnelikult sihile. Sõnajalaõis säranud mehele eemalt vastu, muudkui krahmanud mees õie pihku ja las käia kodu poole. Küll lipanud mees kiirelt, siiski tormanud üks müsajas kogu põesastikust temale järele, kiskunud temal sõnajalaõie pihust, kui ka puusärgi lauatükkidest prillid nina pealt ära. Mees läinud pahal meelel koju, kuulanud targematelt nõu, kuida õit nõnda hoida, et sarvik kätte ei saaks. Antud nõu kadakapuust karbiga õnne katsuda, sõnajalaõis sinna sisse panna. Teinud siis mees karbi, uued prillid ka, ning läinud siis jällegi jaanipäeva õhtal. Saanud õie kätte ning tormanud siis kodu poole. Kuid jällegi tabanud sarvik tema kinni. Pole temal nüüd võimu olnud õit ära võtta, kuid võtnud mehe kukile ja tassinud oma kodupaika. Seal pannud mehe kindlasse kohta kinni ning pole lubanud enne lahti lasta, kui mees sõnajalaõie tema kätte annab. Mees pole aga õit lubanud anda, vait olnud nurisemata vangis. Mõnel päeval olnud tema üsna üksipäini kodu. Ühel päeval kuulnud ta ühes nurgas olevas kapis müdinat. Avanud kapiukse suure vaevaga, kapist tulnud veikene lind välja, kes vähe ajaga suureks kotkaks sirgunud. Tänanud meest, et mees teda ära peastnud ning lubanud meest ära peasta. Varsti põgenenud nemad tualaest maja katuksele, seal istunud mees linnu selga ja sõitnud oma koju. Seal hakanud ta nagu uut elu elama. Sõnajalaõis teinud teda teiste inimestele nägemataks. Ta elanud kui herra kunagi, söönud selle laual kõhu täis, kellel toitu küll arvanud olema, võtnud omaks, mis ilusaks pidanud. Kaua aega toitnud tema ennast nii ühe rikka peremehe laual ja käinud selle rahakotil võersil. Sõnajalaõit pole põrglane enam nõudmas käinud. Üks kord ostnud tema omale uued riided, võtnud vanad seljast ära. Unustanud sõnajalaõie teise kuue tasku ning läinud siis jällegi rikka mehe rahapunga kallale, arvates, et teda keegi ei nää. Kuid mehike võetud kinni, pargitud tal kere urvaplaastriga läbi ning pandud vangi. Küll kuulanud mees oma vanade riiete järele, pole aga neid kätte saades sõnajalaõit enam taskust leidnud. Pidanud mees oma elupäevad nüüd vaevaselt surma poole saatma. Juhannes Sopmanni suust.

E 10355/10356 < Viljandi, V.-Võidu v. - Hans Pihlap (1894) R. Põldmäe rmt Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanatüdruku lugu Elanud korra elatanud vanatüdruk, kellel kange himu olnud mehele minna, mehe hõlmas magada ja lapsi kasvatada. Aga et tal kedagi võtjad ei ole tulnud, siis läinud ta laudile, võtnud õlevihu lapse asemele hõlma ja õlekoo teisele poole, tagaselja mehe asemele. Natukese aja perast nihutanud ta ikka persega õlekubu ja ütelnud: "Nigu, nihka sinnapoole ja anna lapsele ruumi!" Maha heites olnud ta selja laudiaugu poole pöörnud ja nõnda aeg-ajalt nihutades nihutanud ta ennast viimaks kõige õlekoo ja hõlmavihuga kolinal laudiaugust alla. Laudiaugul aga olnud, muidugi mõista, redel ees. Vanatüdruk kukkunud kaelapidi redeli pulkade vahele ja käännud seal oma suu selja poole. Muidugi mõista sures ta selle haleda nalja kätte ära.

E 10356/10358 < Viljandi, V.-Võidu v. - Hans Pihlap (1894) R. Põldmäe rmt Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Poiss ja tüdruk Üks poiss tahtnud korra ühte tüdrukud omale naiseks. Tüdruk pole aga talle läinud, vaid läinud palju kehvemale, aga südame poolest paremale mehele. Ka see rikkam ja kurjem mees võtnud omale teise tüdruku naiseks. Kord lüpsnud vaesema mehe naene kitsi, kui tema endine naesekstahtja rikas mees sealt mööda läinud. See näinud teda kitsi lüpsvad ja ütelnud: "Mis sul viga oli mulle tulla, oleks kaks lehma lüpsa olnud, nüid kükita siin va ahtre kitsi all!" Naene tõusnud kitsi alt üles ja ütelnud: "No mis mul siis viga on siin kitsi all kükites, ma tean, et mul on ometi rahulik elu, ega keegi mind siin ometi ei tülita. Ma lüpsan kitsi ära ja kui ma tahan, viskan veel piima kitsile perse kah!" Nende sõnadega tõstnud ta kitsi saba üles ja visanud karsäuh lüpsikuga piima kitsile saba alla!

E 10419/10422 < Ambla khk., Jootma - Josep Neublau (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kaardimängija Kord elanud vanal ajal üks rikkas mõisnik, kes iga pääv muud ei teinud, kui olla kaarta mänginud. Ta olnud juba ennast nenda sisse harjutanud, et öösel, kui ta magamast üles ärganud, kaardikimbu võtnud ja üksipäine hakanud mängima. Võerad ei saanud rikka mõisniku majast kaduma, ühed tulivad, teised läinud ja rikas mõisnik olnud iga mängija vastas number üks mängija ja igaüht ta oli võitnud. Rikka mõisniku lossis põle ilmaski argipääva olnud. Võerad pillimängijad, tantsijad ja kaardimängijad, neid olnud ööd kui päävad loss täis. Teenijadki laulnud: "Ei lossis ole argipää, vaid püha, püha alati." Kui tema nenda oma elu esimese poole iga ära oli elanud ja viimase poole eluaastate sisse astunud, siiski ei ole parandanud ta oma meelt. Ühel jõululaupa õhtal põle ta lossi ühtegi kaardimängijad tulnud, ta sõitnud linna võerastemajase mängima, aga oh õnnetust, see õhta kautanud ta oma raha viimase kui kopika. Ta tulnud kodu ja olnud nii rahast puhas kui hiidlase püksinööp. Teisel õhtal läinud ta tagasi mängima, võtnud oma raha viimase kopikani kodunt juure, tagasi tulles olnud ta niisama puhas kui esimese korral, ehk aja ora perse, rikka mõisniku majast enam kopikad ei leitud. Kolmandamal õhtal läinud ta veel mängima, lootes, ehk ikka võidab, aga ei paremad ühtigi, juba siis oli oma peavarju (lossi) ära mänginud. Nüid olnud rikkast mõisnikust kerjaja saanud, mis nüid heaks nõuks võtta? Ta võtnud oma püssi, läinud metsa, et tarvis ühe kuuliga ennast seest tinutada, kes kurat seda häbi enam jõuab ära kannatada. Kolme pääva eest põhjatu rikas, nüid vaesem kui kirikurott. Ta sedanud püssi otsa südame kohta ja hakanud jala varbaga trikli peale vajutama, kui korraga tema ees kadakapõõsa all üks pisikene punase frakiga poisikene tantsinud ja ise laulnud: "Kükk, kükk, kükk, kükk, küirakile. Püssi ots on püstakille." Härra näinud poisi tantsima ja kuulnud neid laulusõnu. Ta võtnud ja anud selle paugu pisikese poisile senna kadakapõõsa alla, kust sinine suits üles tõusnud. Ta läinud senna vaatama ja leidnud ühe kaarti, padakuninga, sealt maast. Ta viskanud kaarti maha ja öölnud: "Nüid te kuradid surmatunnil ei taha mo silma eest kaduda!" ja pannud teist korda püssiotsa südame kohale, et ennast maha lasta, kui jälle pisikene mehike oma kää püssiaambri külge pannud ja öölnud: "Rumal mees, sa lased ennast sellepärast maha, et ennast vaeseks oled mänginud. Mine too see kaart sealt maast ära ja hakka jälle mängima, küll sa nääd, sa saad kolm korda rikkamaks, kui sa enne olid." Mõisnik toonud kaarti kadakapõõsa alt ära, vaadanud: "Ilus padakuningas, põle veel kordagi taga mängitud." Veike mehike öölnud: "Kui sa mängima hakad, tee näpp suus märjaks ja katsu seda kaarti na salaja taskus, et teised mängijad ei nää, siis pead sina iga kord võitma. See kaart jääb sinule, aga selle eest pead sa mulle kolm tilka verd oma pahema kää nimetissõrmest andma." Mõisnik põle tahtnud verd anda, lubanud siis anda, kui näha saab, kas tema selle kaardiga võidab. Mõisnik mõelnud risti ja põiki oma eluloo läbi: "Häbi on mul igapidi ja see kole vaesus ja teiseks mo suur mõisniku au! Ah, kus kurat ma sellega saan. Säh käsi, võta see veri ja anna kaart seia." Veike mehike hammustanud sõrme otsa pisikese täkke ja lasknud kolm tilka verd ühe pisikese toosi sisse tilkuda, pistnud toosi tasku ja olnudki kadunud. Mõisnik läinud kodu. Ta olnud sellega kõige rohkem kimbus, mitte kopikad põle raha olnud, kellega kaarta minna mängima. Ja teiseks, ükski endine mängija, keda ta võitnud oli, ei tulnud tema lossi enam mängima. Ta pannud oma kõige paremad riided selga ja läinud linna võerastemajasse mängima. Kõigepealt mänginud ta oma riiete peale, ta olnud võitnud ja ikka ühtelugu olnud võit mõisnikul. Teisel pääval läinud mängima ja võitnud oma mõisa tagasi. Ja nii käinud ta mängimas iga pääv ja alati olnud ta suur võitja. Keegi põle enam temaga tahtnud mängida, sest ta võidab meid purupaljaks. Nii olnud siis veikese mehikese jutt tõsi, et kolm kord pead sa rikkamaks saama ja nii ka olnud. Aastad läinud mööda, aga mõisnik põle oma mängimist mitte maha jätnud. Oma ligidal põle taga keegi mänginud, siis käinud ta võeras linnades mängimas, ta rikkus olnud musttuhat miljonid suur. Aga ükskord jäänud see härra haigeks, küll käinud tohtrid ligidalt ja kaugelt, aga keegi põle võinud aidata, sest pisikene punase prakiga kurivaim seisnud alati te silmade ees ja vaevanud teda hirmsaste. Kui ta üksipäine oma kambri jäätud, siis kuuldud teda suure häälega vaidlema. Kui proua teda vaatama läinud, põle seal kedagi näinud, kes härraga rääkinud. Kui proua küsinud, kellega sa siin rääkisid, siis öölnud ta: "Pisikene punase prakiga poiss oma teendritega tahavad mind kinni siduda, Näe, praegu tuleb, suur nöörikimp kääs. Tulge appi, tulge appi, juba hakkavad jalgu siduma!" Proua kutsunud kõik mõisapere kokku, aga keegi põle midagi näinud, kui härra aga trampinud jalgadega ja vehklenud kätega voodis (sängis) ja padakuningas (kaart) olnud härra rindade peal, mida proua põlevase ahju visanud. Natukese aja pärast hakanud hära jälle karjuma: "Tulge appi, leigake need nöörid katki, nad siuvad minu kääd ja jalad kinni, küll tõmmavad kõvaste nööridega ihu sisse." Jälle rabelenud härra ja öölnud: "Ometigi sain veel nöörid katki" ja jälle olnud padakuningas härra rindade peal, härra tõmbanud kaardi lõhki. Jälle hakanud härra karjuma: "Tulge appi, nüid tahavad minu pead otsast ära tõmmata. Juba siuvad käsi ja jalgu kinni, ei enam jäksa katki tõmmata, nüid siuvad traatidega." Selle peale jäänud härra vagaseks ja härra olnudki surnud. Aga kudas ehmatanud kõik mõisapere ära, sest härra pea olnud otsast ära ja kaela otsas vere sees olnud kaart - padakuningas. Keegi põle enam kaarti julgenud minna ära võtma. Vahimees lahutanud vaiba härrale peale ja kõik läinud oma teed. Kui kohtuametnikud senna kutsutud asja järele vaatama, olnud härral jälle pea otsas, aga hingetoss olnud igaveste kadunud. Lõpp. Rahvas räägib, et see peab tõestesündinud lugu olema, sellepärast ei mulle mitte mõisa nime. J. Neublau.

E 10441/10442 < Tarvastu khk., Vooru - Paul Arthur Meil (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanast, kui alles meie esivanemad paganad olid ja oma kõige suuremad jumalad Taarad kummardasid, siis oli neil niisuguseid Taara kummardamise kohtasi palju. Üks niisugustest Taara kummardamise kohtadest oli ka Tarvastu kiriku lähedal mõisa põllu sees olnud, seal näidatakse meile ühte väga vanad männapuud, mille juurte alla ohvrid olla kantud Taarale. See männ seisab tänapäevani mõisa nurme sees kirikumõisa kaasiku kõrval ühe kingu otsas alal. Siis kui ristiusk seie toodi ja kirikuid ehitama hakati, siis ehitati ka Tarvastu Taara kõrva kirik, kus praeguses Tarvastu kirikus selleaegsed ehitusmüürid ka alal on. Rahvas aga kutsunud seda kirikud oma jumala Taara järele "Taara vastu" seepärast,* et ta nende jumala kõrval seisis. Tänapäevanigi kutsutakse seda kihelkonda kiriku järele Taara vasta ehk vähe rahva suust muudetud - Tarvastu. *Võibolla, et Taaravastu mitte ei tähenda, et kirik Taara kõrval seisab, vaid et ta kõige oma õpetusega Taara õpetuse vasta käib.

E 1003 (4) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Karoliina Kagovere 1998, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tulle ei tohi süllätä, sõs minnev keel kärnä.

E 1003 (1) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui karjane keväde edimest kõrda karjaga kodu tuleb, sõs piab ta selle sama karjavitsa, mis ta hommuku üten võtt, tagasi kodu tooma - siis ei kaduvat eläjä suvel ärä.

E 1003 (2) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui suu mõskmise järgi maalise suu pääle tuleve, sõs peab see inimene mõne hõbetse asja küllest suumõskmise kotale hõbet maha kaapma, sõs saavat tervese.

E 1003 (3) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui küläst koer tuuas, sõs puuritas oherdiga auk seina sissi, lõigatas koeral tükk karvu hänna otsast ärä, pannas oherdi auku ja lüüäs pihlapune pulk ette, siis ei minnev koer tagasi.

E 1005 (16) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui noorkuu õige seliti om, sõs saavat sel kuul paelu surnit.

E 1005 (17) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul savitamine tekitab ritsikid ja karakanne (prussakaid), kuna vanal kuul savitamine neid häävitab (see on osalt tõsi).

E 1005/6 (19) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Enne ja peräst pärtlepäevä (24. aug.) kolm päeva ollev lepp paju poolvelle. Sel aal om nimelt keskrüa mahategemise aig ja et sõs põllumehel aiga ei ole pajju (pajustik) uut ägle vahevitsa otsma minnä, ku vana katik lääb, ollev sõs lepp, ku egäl pool saadav puu ennäst sellesse aasse nõnda sikkese muutan, et ägle vahevitsase küllalt kannatavat käändä.

E 1006 (20) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui karjastel midagi ära kaob, siis panevad nad vanapagana, kes muidugi ära om võtan, aidusse. See sünnib nii: võetas kaits peenikest puuossa, painutades na looga sarnasesse kõverase ja pistetas sõs maa sissi - muidugi kõik otsad nõnda, et ülemisel kokkupuutumise kohal üks look teisest risti üle käib. Siis võetakse vanapagan (üks kuivand hundikulu tükk), pannakse aiduse ja üks karjane hakkab teda puupulgaga peksma, kusjuures ta ise hüüab: "Anna kätte vanapagan, anna kätte vanapagan, jne." Tõised muidugi otsivä ja kui nad asja kätte leiavad, siis võetakse vanapagan kohe välja, kui aga mitte, siis jääb ta ikka vangi.

E 1008 (18a) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kohtade nimed Voorust Kuningaväli - paik, kus pardiajajate kuningas on vastastest ära tapetud. Ristikiriku mägi - natuke kõrgem koht nurme sees, mis üleskündmata on, millel surnuluud, kivid, vundamendid maa sees ja üks äräsammaldanud kivist rist tema nime tänini veel tõendavad. Linnamägi. Üigumägi. Pööramägi. Anniaseme kink. Ärgistemägi. Laatreniidu kink. Tatremägi. Nabamägi. Villemamägi. Kasemägi. Varapumägi. Laberikmägi: pikk mägi. Umbjärv. Ruusamägi.

E 1009 (18b) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ristikivi oja. Antsu oja. Kubja oja. Koolitare oja ja Põrguorg. Viira oja. Kubjaorg. Ristikiriku mõts. Ottissaat. Tuhalaan (mõts). Põramõts. Soesaadukandsik. Kassaat. Uisaniidu kuusik. Härrapalu. Simmusanna nurm. Põndsiku mõts. Särkakuru. Laanekuru Hansu küla. Sinililli küla. Käru kuru. Soovik (mõts). Miina niit. Sopu niit. Tainas niit. Laat niit. Pata niit. Tani niidu kaal. Tutisoo. Lautesoo. Kohvisoo. Põdrahaua niit. Paasimaa.

E 1009/10a (18c) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kohtade nimed Vana-Suislepist Järgülä oja. Koordipooline pedästik. Järguläpalu. Turba palu. Asumõtsa soo. Asumõtsa soo. Iissaar. Uiualune. Siiviku nurm. Närtsu niit. Koobi kink. Soone lepik. Kullissaar. Pimejüri saar. Luska saar. Emäusse soo. Rebäste kingu. Meeri ase. Solusaadu mõts. Veneste niit. Rõsve niit. Õitsiaseme mõts. Moori soo. Rammik. Kopa niit. Arapu niit. Riisnõna niit. Munamägi. Roomõts. Neeliksteniit ja oja. Tarusilla oja. Tinni oja. Koogipaju niit. Mülkeperse niit. Laudsilla oja. Rundsi jõgi. Nälgumõts. Soopa soo. Pülmse niit. Lüüsi oja.

E 1010a (4) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Unenäo seletused Suurvee sihen kõndma - villa õnnistust.

E 1020 (10) < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani v., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui jõulu- ja uuaastaöösi pailu tähti taevas om, sündi sellel aastal pailu loomasi.

E 1023/4 (39) < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani v., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui külaline ära minnes poisi ja tüdrukuga jumalaga ei jäta - kui neid majas peaks olema -, siis lähavad need paari.

E 1058 (2) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui välku lööva, siis pidavat inimene alati risti rinna ette tegema, muidu käivat tal müristamise aegus pagan selja taga.

E 1059 (14) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud I Inimestest/ Kui keegi meesterahvas eksituses oleva, siis pidava ta oma mütsi taguspidi päha panema ja kolm korda Isameie lugema, siis saavat ta varsi oma tee leidma.

E 1061 (29) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud II Elajatest/ Elajaid ei tohtivat mitte väänetud vitsa lüüa, sest see raskendava sünnitamist, niisama ei tohtivat ka kinniseid õlesidemeid alla visata, mis sedasama viga tegeva.

E 1061 (35) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud III Lindudest/ Kui varesse kevadel puude otsas istudes põhja poole vahivad, siis tulla külma, ütleb ta aga kolm sõna järgimööda, siis minevat ilm sulale.

E 1063 (47) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui talvel puud lumehärmaga kaetud on, siis olevat sui sellel ajal hea külviaeg, kaunis soojad ja kuivad ilmad.

E 1063 (48) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui talvel jõulu- ja uues aasta päevadel noored puud raske lumega kaetud on, nii et oksad painduvad, siis surra järgmisel suil palju lapsi.

E 1063 (49) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui puulehed sügise varakult ära lähevad tulla varane kevade jäävad aga hiljaks otsa tulla ka hiline kevade.

E 1063 (51) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui lepad kevadel urvades, siis saada rukkid, kui haavad, siis kaeru, kui paju, siis tatraid.

E 1063 (52) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui mage õunapuu õitseb, siis olla hea linu lülvada, kui hapu, siis odre.

E 1063 (53) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui kuused heaste käbisid kannavad, siis saada sellel aastal kartuleid.

E 1063 (54) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Ehituspuid raiutavat jaanuari- ja veebruarikuu esimestel veeranditel, riistapuud aga nende kuude viimastel veeranditel.

E 1063 (55) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui kadaka õitsmed tolmavad, siis võib kõige külviga hakatust teha, kui pihlak õitseb - odre, kui tooming - linu.

E 1063 (56) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Põletus lehtpuud ei tohi vanal kuul ja okaspuud noorel kuul raiuda, sest need ei kuivava ja mädaneva.

E 1063/4 (57) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud V Taimedest/ Kui mets külma ja vaga ilmaga mustaks lööb ja kohama hakkab, siis olla tõisel ehk kolmandal päeval sooja ilma.

E 1064 (59) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui kevadel päikene teeradasid ühte külge pidi sulatab, siis jäävat sellel aastal keeduviljast ilma.

E 1064 (60) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kuuvarjutamise aigu tehtud tööriistad, iseäranis kalameeste riistad, olla head püüdmiseks.

E 1064 (61) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui päikesel võre ümber, sapid ees ja taga, siis tulla tõisel ehk kolmandal päeval sadu.

E 1064 (62) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui päikene selgesti tõuseb ja varsi pilve alla läheb ehk ka õhtu pilve sisse veereb, siis olla järgmisel päeval kindlasti vihma loota.

E 1064 (63) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui talveöösel tähtede mahasadamist, rutulist virmaliste tõusmist ja kadumist nähakse, tulla kolmandal päeval tuisku ehk ka kanget külma; suine tähtede sadu tähendavat tuult.

E 1065 (66) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestanud Kristin Haugas 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ On vikerkaar lame ja tuhmi värviga, siis pidada vihma tulema, on aga püsti ja hele värviga, siis minevat kuivale.

E 1065 (67) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VI Taevatähtedest ja nähtustest/ Kui kuul võre ümber on, siis tulla sadu.

E 1065 (73) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Noorel kuul ei tohtivat mitte herneid külvata, siis ajava nad ainult kasu taga, kasvatava väe kõttu ja jääva sügisisi külma kätte.

E 1066 (77) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Kui noorel kuul ahju tehtavat, siis siginevat palju kilkisid (ritsikaid).

E 1066 (78) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Noorel kuul ei olevat hea aeda teha, sest see mädanevat pea.

E 1066 (79) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Kui mihklipäeval puulehed maha langevat, sulada maarjapäevaks juba lumi ära.

E 1066 (80) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VII Aastaaegadest ja tuultest/ Kui kevadel sula ilmaga kuuseohakad lume peal on, siis ei olevat reeteel enam pikka pera.

E 1066 (84) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VIII Veest/ Kui jää jõgede peale iseeneses ära sulab, tulla soe sui, saab ta aga tuulest kas järve või merde aetud olevat - sui külma poole.

E 1066 (85) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VIII Veest/ Kui järvejää kevadel põhja poole läheb, tulla varajat külma, kui aga lõuna poole, olevat suil tihti vihmaseid ilmi.

E 1066 (86) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud VIII Veest/ Vett ei tohtivat pangist mitte tagasi kaevu kallata, siis jäävat see kuivaks.

E 1067 (88) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud IX Elumajast ja tööst/ Kui talvel jõed kõvasti lõgisivad, siis olla sula loota.

E 1067 (89) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud X Elumajast ja tööst/ Kui suits talvel korstnast välja tuleb ja katust mööda maha jookseb, siis tulla pehmeid ilmi.

E 1067 (93) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned punktid vanadest kombedest, mis enne peetud ja tähele pantud X Terariistadest/ Kui nuga teritatud on, siis ei tohtivat mitte kõige esite leiba lõigata, vaid puud - muidu saavat ta haigust.

E 1069 (12) < Viljandi khk. - J. Täht (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenägude seletused, mis vanal ajal tähele pantud/ Nähtavat kusagil marjapuuaias, hoovi(õue) peal puu kasvamist või istutamist, siis saavat see maja kas noore ilmakodaniku läbi rõõmustatud või võtvat keegi sinna omale mõrsja.

E 1082 (4) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Kui esimest korda saab lehmapiima toomise järele piima keedetud, siis pajasse piima sisse kolm kivi, kolm lepa laastu ja kolm soolatera panna, siis ei lähe lehmapiim halvamaitseliseks.

E 1083 (18) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Üle kää ei tohi vett kallata, kui kallad, tuleb majas riidu.

E 1084 (22) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestanud Katre Kikas 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Kui silmad maast ohatanu, siis peab ohatanud kohta kolm korda hóbeasjaga vajutama, siis seda hóbeasja kolm korda vastu pääva ümber pää keerutama ja ise lugema: Maa isandad, maa emandad, maa noored neitsikesed, andke mu tervis tagasi.

E 1084/1085 (23) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille P-arder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ a) Kui silmad haiged, siis võta kolm tera soola, kolm tera tangu ja kolm leivaraasukest, vajuta igaühega kolm korda haiget silma. Siis leika neljakandilise raudmata põhjapoolne nurk lahti, teised kolm nurka jäta lõikamata. Pane need soola-, tangu- ja leivaraasukesed mätta alla ja vajuta siis pahema jala kannaga kolm korda mätta peale. b) Võta põhja poolt räästast kolmest räästavihust igast ühest kolm kõrt, pane need trehtli alla, süüta siis põlema ja lase seda suitsu silma kolm korda, siis saab silm terveks.

E 1085 (26) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Kes kana haudma paneb, see pangu ikka noorel kuul. Siis tulevad pojad selsamal kuul munadest välja. Kui nemad aga teisel kuul tulevad, siis karjuvad nad väga.

E 1085 (27) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hintzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ Vikerkaar on sellespärast taevas, et tema maast üleliigse vee ära joob. Kui vikerkaari ei oleks, tuleks varsti uputus.

E 1086 (12) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Isa nägu tütrel ja ema nägu pojal saab hää õnn.

E 1088 (79) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Käega, vastatüve laasitud rooskaga ei või elajale lüvva, ta nakata siis verd kusele.

E 1088 (80) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Ladva otsa ei tohi puul ahjo pandes eel ajada, sõs tulla tuli ahjust välja.

E 1089 (83) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Kui kevadil lepad narmas, saab sellel suvel tatreka, kui tilkas - kesvi.

E 1089 (95) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanad sõnad või rahva arvamised/ Kui mets pikkaviisi kohab, saavat pikalisit sadu.

E 1089 (96) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - J. Tamm (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui päike punetades looja läheb, saab kuiva, kui hõbekarval, siis sadu.

E 1092 (4) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Kui mihklipäev noore kuu sees on, sii ei löö loomale toit mitte vastu.

E 1092 (5) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Madisepäeval ei tohi puid õue tuua, mudu tulevad ussid õuue.

E 1094 (11) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Kevade, kui loomad välja lastakse, siis pannatse ukse alla kanamuna ja pihlakapuu aetakse lõhki, nenna et mõlemad otsad terves jäävad. Kui nüüd loomad ükshaavalt välja võetakse, ja see, kes kanamuna juhtub katki tallama, siis on selgeste teada, et see sel aastal ära sureb. Aga kui ta lõhki aetud pihlakapuust läbi läheb, siis jääb see elama. Kui nüüd kõik loomad on läbi tulnud, siis käib ta kolm kord ümber karja, lööb iga looma selle vitsaga, mis palmipuudepühal vene kirikust antakse. Siis lueb ta oma karja sõnad ära ja heidab ta magama.

E 1095 (14) < Tõstamaa khk., Pootsi v. v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Kui nuures kuus puu raiud, siis koitab see väga ära.

E 1098 (36) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Kui pastlad esimest jalga pannatse, siis peab neid sõnu ütlema: "Kivi kõvaduses ja pae paksuses, ühed pastlad ja ühessad paelad."

E 1099 (44) < Tõstmaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõnad Ussikene, hullukene, ära pista nägemata, ära torka teademata. Keri ennast kerasse, mässi ennast mätaese. Minu käed on tõrvaokstest, jalad tõrvakandudesta, ise olen tõrvatoobrikene, tubli tõrvatonnikene!

E 1099 (45) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Karja väljalaskmise sõnad: Kuu ja päike on nii selge kui kristaaliklaas, Aadam ja Eeva, aamen! Maria otsis oma poega teeda mööda, süda kohises sees kui merehäda. Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Neid sõnu luetakse niisama nagu hobuste juures!

E 1099 (46) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Karja väljalaskmise sõnad Kirju kari keskel. Jeesus käib karja ees. Maria karja järel, mina ise teen lauda karja ümber. Nii kõrge kui muast taeva! Nii tihe kui jõhvisõel, nii lai nagu kirvelaba! Põõsataguse süda nii pehme kui neitsi nisaots. Põõsataguse hambad nii pehmed kui pottkinnas. Aamen.

E 1100 (47) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tulekahju vastu Jumal hoidku tuld kitsas kohas, pidagu pihus, kandku kamalus. Seinad seisku serviti paigal, katus kõikumata kaksiti peal, raha-vara lükamata, peatoidus puutumata!

E 1100 (48) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Hundi vastu Metsasikku, metsasokku, metsa kuldane kuningas, metsahalli harvalõuga, metsapeni pikkalõuga. Ära salva salajate, ära katsu minu karja. Mine sokku soodesse, meie kivi külge kiskuma.

E 1101 (56) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893). Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Maha istudes peab inimene ütlema: "Muld, ära tee mulle kurja" ja sealjuures kolm korda sülitama, siis ei hakka midagi haigust maast külge.

E 1101 (58) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Noores kuus puud raiuda ei või, siis on ta kange ära koitama!

E 1103 (67) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Putukas liiskana võetse ja pannatse käe peale ja üteldakse: "Liiskana, kuuluta, näguta kustpoolt N. N. naese võtab." Kuhupoole see lendab, siis võid julge olla, et sealtpoolt see naise(mehe) saab.

E 1103 (68) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vanausu punktid/ Niisuguse vitsaga ei tohtivat iialgi loomale lüüa, kust koor pealt maha kistud on, sest siis hakata see loom verd kusema.

E 1103 (69) < Tõstamaa khk., Pootsi v. v. - Gustav Anniko (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hammas suust maha tuleb, siis peab teda ahju taha visatama, üteldes: "Ma annan, kilk, sulle luuhamba, anna sa mulle kuldhammas!" Kui sedaviisi on tehtud, siis võid julge olla, et see hammas, mis kasvab, iialgi enam maha ei tule.

E 1104/8 < Tallinn - A. Borman < Mari Kruus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ahju peal on parem öömaja kui metsas Kord elas üks kehva peremees ühes metsas, külast väljas olevas talus, mis Tammiku mõisa päralt oli. Mõisa maksis tema iga aasta raharenti ehk teised küll tegu tegivad. Aga et temal põldu vähe oli ja metsa põlnd, mis need kasvasivad, ainult igapäevast leiba võis saada, aga millega siis tiumeest ja vaimu sööta. Aga et tema püssiga mõistis ümber käia, siis pidi tema peale raharendi veel metsloomi viima, mis mõisahärral kaunis head mekkisivad. Viisteistkümmend jänest, kümme tetre, kaksteistkümmend püi ja kakssada kanamuna, siis veel peale nende pidi tema naine mõisa sügise kaks linaropsimise päeva tegema. Kui neid punktisi mitte kõik täidetud ei saanud, siis esimine kord trahviti viiskümmend hoopi mõisas võtta vastu, aga maksu pead ikka maksma, teine kord oli pool rohkem. Kord oli tema kõigi oma teiste maksudega valmis saanud, aga raha ei saa kudagi. Loomad surivad väga ränga see aasta, nii et ka temal paar lehma ära suri. Külarahvas juba rääkisivad, et Kõrve Kustas, kudas ta ennast nimetada laskis, sest päris nimi oli temal Kustas Aur, pidada kohast lahti saama. Viimane tärmiinipäev jõudis ligi. Kustas mõtles kõiksugu mõtteid, viimaks tuli otsuselle. Tuli õhtu, läks metsa, raius puukoorma peale ja viis linna. Linnast tagasi tulles tahtis tema otseteed läbi metsa kodu minna. Jõudis öö peale ja pimedus võttis võimuse, tükk maad metsa sõites eksis hobune teelt ära ja läks kõrvale. Pimedas ei olnud võimalik teed leida, siis pidi nii kauaks ootama jääma kui valge välja tuli. Võttis, tegi hobuse rakkest lahti, ja juhtus hea rohukoht, pani senna ohjadega köide hobuse, ise korjas mõned sületäied puuraagu ja pani need põlema, et siis julgem oleks öömajal olla. Jõudis kesköö aeg, ükskord kuuleb, keegi hüiab kõva kärisiva häälega: "Kas viskan?" Kustas mõtleb, et see tema hirmumõtestest välja luuletud, tema kõrvades kõlab. Võtab heitab magama. Magab üks tükk aega, korraga kuuleb - seesama hääl hüiab teist ja kolmat korda ja ikka edasi. Viimaks suur koit juba paistab hommiku poolt. Jälle hüüab seesama hääle, aga üsna tema ligidal: "Kas viskan?" Kustas mõtleb ja hüiab vastu: "Viska, kui viskad, kaua sa lõugad seal, ei lase magadagi." Kustas sai viimased sõnad lõptanud, kui ülevalt kuuse otsast ragin hakkas alla poole tulema. Kustas katsus, et sai aga kuuse ligemale, sest arvata oli, et midagi suurt asja sealt alla oli tulemas. Vaevalt sai Kustas puu ligi, kui ühe korraga üks ära näritud hobuseraisk matsudes tule peale kukkus. Kustas võttis hobuse, pani rakkese ja katsus et sai kodu poole teele. Valge oli juba kaunis suureks läinud, siis ei olnud raske teed leida. Kodu jõudes ei tulnud Kustaksel meelegi, et oleks hirmu olnud ööseks metsa jääda ja selle eest hoidis Kustas hoolega, et teist korda enam nii ei juhtuks. Aga igakord ei ole mitte nii, et mille eest inimene hoiab, et seda enam juhtu, nii oli ka Kustaksel. Ei läinud paari nädalat mööda, kui ühel laupäeval hobune ära kadus. Kõrve Kustas läks ise hobust otsima, otsis kunni poole ööni, aga hobust ei leidnud kuskilt poolt, mis siis muud kui kodu minema. "Hobusest olen küll ilma, ei tea, kas sõivad hundid ärä või kus tema sai, aga kodu pean minema," mõtles Kõrve Kustas. Ja hakkas kodu poole minema, aga mida pimedamaks öö läks ja mida kauem tema käis, seda võeramaks läks mets. Viimaks jõudis ta ühe maja juure, et pime ja väsimus mõlemad vaevasivad, siis ei olnud muud paremat teha, kui öömaja minna otsima. Maja, kus tema läks, oli kaunis ruumikas, peremees oli kaunis lahke meheke, andis Kustasele õhtu süia ja saatis teda vihtlemise sauna magama, üteldes, et tuas ruumi ei ole. Kõrve Kustas läks heitis magama, sai natukest maganud, kui kuuleb ühe korraga kerisenurgas, üsna oma ligidal, üks hääl hüiab: "Kas tõusen?" Mees kuulab, ei enam midagi, heidab uuest magama, aga juba teist korda seesama hääl: "Kas tõusen?" Kustas mõtleb ja mõtleb, kuulab ja kuulab, aga ei midagi, kolmat korda magama heites, seesama jälle hüüab: "Kas tõusen?" Aga Kustase kannatus oli täis, hüiab selle peale: "Tõuse, kui tõused, aga jäta mind rahule ükskord ometigi." Selle peale oli keriksenurgas rahakõlinat kuulda. Kustas võtab tikust tule ülesse ja hakkab vaatama. Suur hõbe-ja kuldraha hunik kerise nurgas. Kustas vaatab ja leiab koti ka, võtab paneb kõik kotti. Teisel hommikul peremees juhatas Kustakse teele. Kui Kustas kodu jõudis, pani raha kõik kõrvale, et teine kord võtta, kui tarvis on. Ei läinud kaua, kui teisel aastal mõisahärra kohtasi hakkas müima. Kõrve Kustas ostis külast kõge parema koha ja hakkas kord-korralt kohta paremaks tegema, nii et teised pärast ütlesid: "Kõrve Kustas on mõisnikuks läind. Vot mis ilusad hooned temal on ja kui ilusad loomad temal on."

E 1119 < Tallinna - A. Borman (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanad arstimise kombed Paisete vastu - võta üheksat karva lõngaotsad, igat karva kolme tükki ja igale ühele tõmma kolm sõlme sisse. Siis võta iga sõlmega vajuta kolm kord paise peale ja kanna need lõngad risttee ligi ja viska need üle pahema õla risttee peale ja tule ruttu kodu. Kui niisugused lõngad keegi ära korjab, siis saab see need paised oma külge. Sedasama võib ka vaskrahaga teha, aga peab kolm kolmekopikalist raha olema ja siis samuti ka ristteele kandma.

E 1127 (6) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Vana usk/ Kui puud vastaoksa paja alla pannakse, saavad tüdrukud vastuoksa mehele (noorem ees).

E 1127 (7) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
On teine inimene midagi paha sulle teinud ja tahad seda kätte maksta: katsu kolm juuksekarva vastalise peast /saada/, vii metsa kahe kokkukasvanud puu vahele, keda tuul kidestab, ja ütle: "Kidisegu, kädisegu kuni must härg poja toob." Siis pidada see inimene eluaeg haige olema.

E 1128/1129 (17) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Nõiakunstid Kui tüdrukud mehele ei saa, toodagu kolme mõisa maa pealt kaseoksad, tehtagu vihad ja löödagu selle vihaga koertele vahele, kes ühes on. Selle vihaga löödagu siis seda poissi, keda tahetakse ja pärast vihelgu tüdruk iseennast. Siis lasku tüdruk kolm tilka nimetisesõrme otsast verd üle vana hõberaha ja andku poisile sisse, siis ei või poiss enam sellest tüdrukust lahkuda. Hõberaha peab nõndasuguse koha peale pantama, kust keegi ei saa liigutada, siis on rahuline elu. - Kui liigutakse - ümberpöördud.

E 1129 (19) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui loomal täied seljas on ja kellegi inimese süiks arvatakse, siis võetakse üheksa täid, pannakse püssi sisse ja lastakse taeva poole öeldes: "Sealt uksest ja aknast minge sisse, kust olete välja tulnud. Ühega tulnud, üheksaga minge!" siis lähevad täied selle peale tagasi, kes neid on esite teisele saatnud.

E 1129 (20) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kuuled, et keegi püssi laseb ja tahad, et lindu kätte ei saa, siis ütle pauku kuuldes: "Lind metsa, kivi kotti, sulg katlasse keema." Siis ei saa lindu kätte.

E 1130 (21) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui lutikid majast tahetakse ära kaotada pekstagu loogaga mööda seinu, kui surnut mööda viiakse, öeldagu: "Saksad, minge, minge, roog viiakse." Siis kaovad ära.

E 1130 (22) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui elajal söögiisu ära on, siis arstitakse nii: heidetakse kolm risti taha ristluie peale ja ette rinna otsa ja öeldakse üheksa korda: "Issand, anna söömest ja joomest!" Siis peab sööma hakkama.

E 1130/1 (1) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vitsasõnad Tule, kurat, jõua, kurat, Tule, sa tuline kurat, üle metsa ja mägede, üle seitsme kiriku, üle viie viinaköögi. Pane paasine palakas, pane kivine kasukas, pööra kuube kuuekorra, pööra särki seitsmekorra, pööra vilti viiekorra, kasukat kaheksakorra. Tule, kurat, jõua, kurat, too oma tuline kuube. Vitsa ladvas villatükid, kaseladvas karvatükid, lepaladvas lemmed. Nuudi mööda nurke, pane mööda parsi.

E 1131 (2) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Saksasõnad, kes saksaviha ära võtavad Tere, härrä, soe sikk, sinu viha vette, minu au sinu peale, mina armsam kui proua põllealune, mina armsam kui meepütt, mina armsam kui kuldkarikas, nagu hõbevaagen laua peal. Pisuke punane põrsas, alt tema jookseb allikale, pealt tema poeb pilvedele. Uske mo suu, seiske kui sein, magage kui maa.

E 1131 (3) < Kolga-Jaani khk., Rõika k. - Johann Kampus (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Pillisõnad Kahejalgne neitsikene, tulehelliku pajud, too tompu, topi pilli ...?

E 1136 (a) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Perede ja külade nimed Tallinna kreisis oleva Nõva valdas. Üles kirjutanud Juhan Holts Nõval üle Paldiski See mõis seisab Tallinnast õhtu pool 75 versta, on mere ääres või vastu merd oma vallaga. Temal on kaks karimõisa, nimelt Tusari mõis ja Sõalõpe mõis. Viimane kannab oma nime sellepärast, et vanal ajal sõda sinna olla lõppenud ja vanad inimesed näitavad nüüdki veel noorematel seda suurt puukändu, kus sõalipp on püsti löödud.

E 1138 < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Suuremõisast on Tusari mõisa 5 versta, maantee läheb sealt Haapsu poole. Suuremõisast on Sõalõpe mõisa 19 versta. Tee on kõrvaline nõmmetee ja enam maad on metsamaad kui lagedat maad selle tee ääres. Järvesi peab nime järele 18 Nõva valdas olema, mis aga suurem jagu veeaugud on. Neist on keige suuremad: Veskijärv, pikuti 3 versta, laiuti 2 versta; Indaste järv on pisut vähem; Tänajärv on samasugune. Nende seest püüavad kalamihed kalu iga aasta.

E 1138 (1) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Vanarahval oli see usk, et tooma- ja kolmekuninga pääva vehel keik ööd ette kuulutasid ehk tähendasivad. 1) Kui jõuluöösel tuiskab, pilves ja tuuline on, ehk virmalise vehklemist, kui taevas punane on, siis pidada see uuel aastal sõda ja vaenulist aega ette tähendama.

E 1138 (2) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Ka pruugiti seda pruuki jõululaube õhtul, et kadakasuitsu tuppa tehti, et seega kurjavaimu toast välja ajada. Siis tõmmatud akende ette ja uste peale kriidiga ristid ja loetud kolm korda Issameie, siis ei pidada kuri vaim enam sisse saama, sest need ristid keelata seda (ma isegi nägin veel lapsepõlves kahes kohes seda pruuki, aga nüüd on see rumal ebausu mood kõiki perest kadunud.)

E 1140 (7) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Näärilaupääval käib peremees oma krundi ja karjamaa ümber ja veab aga enese järel, nenda käib tema kolm ringi oma piirete ümber vastupääva ringi käies ja loeb see juures vastukse takka otsast peale hakates Issameie palvet. Seega peab metsaviha ära võetama.

E 1140 (8) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Mõned üleskirjutused ebausust tooma- ja kolmekuningapäeva vahel/ Õlga ehk heinu olen mina sellepärast kuulnud tuppa toovat jõuluks ja nääriks, et Jeesus on sõimes heinte peal jõululaupe öösel olnud. Muud tähendust ma ei tea selle juures ega tea, kui laialt seda pruuki ilmas on.

E 1141 < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Mõned maakohade nimed Männametsa on meie kodu maa ümber palju. Kõige enam aab Pikknõmm imesta, mis pikkuti läbi minna 10 versta on. Suurt metsa tema peal ei kasva, aga ta on nii kui üks ilmatu põld, mis kardulevagusi täis - nii on see nõmm. Nõmmestiku selg ja soek vahel ja jälle nõmmestiku selg, mis üks kümme versta, sedamoodu käib kunni mere äärde välja. Vaadata justkui merevood oleks oma lainetega eluaeg tema niimoodu uhtun. Ka on mõni sügav veehaud või järved neis loekudes, näituseks Näkujärv, mis suurem ei ole, kui üks pool tündremaad. Aga tema on nii ilmatu sügav, et keegi tema põhja mõetes kätte ei ole saanud. Küll on suure lõngakeradega mõedetud, kus kibi on saan lõnga otsa seutud, aga põhja leida on asjataks jäänud. Ka on kodu ligemal nõmmes suuri liivamägesi. Keige suurem on Tornimägi, mis Veskijärve kaldast üks paarsada sammu ära on nõmme serva sees. Nime on tema sest saanud Tornimägi, et ennemuiste maamõetjad ja uurijad sinna otsa on torni ehitanud, kust nemad ümmerkaudu maad on kiikre või pikasilma läbi uurinud ja mõetnud. Keige vanemad inimesed teadvad sest nii rääkida. Veskiküla juures on veikesem männimets, see mets on nii suuri kiba täis, et muist kui suured hooneaidad seisvad ja uurimise alla jääb see, kes need kivid eluaeg sinna on veeretanud. Selle metsa nimi on Kaalima nõmm.

E 1144 (14) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Nälgas olema - varanduse kasvamist.

E 1145 (26) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Paised - raha ja rikkust.

E 1145 (40) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Rahaauk - häbi ja pettust.

E 1145 (41) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Raamatud - raha kautama.

E 1146 (53) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Sabaga täht - sõda, katku ja nälga.

E 1146 (58) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Siil - raha saamist.

E 1146 (62) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Puude maha langemist - noorte meeste surma.

E 1147 (71) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Taevatähed - raha. Tähtede lugemine: muret ja häda.

E 1147 (72) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Täid - rikkust.

E 1147 (73) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Unenäu seletused/ Tammepuu - au ja võim. Kuivand - sõbra surm.

E 1148 (1) < Ambla khk. - Karp Kuusik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ussisõnad Madu musta, maa-alune, halli aedadealune, kiheva kivialune, läbi vetede pugeje, sina aga purge puude juuri, söö senä sarapuu südanta, kaseoksi sa kabista. Ära söö minu südanta, ära joo minu jumeta, ära vaeva vaimukesta, söö sina soosta sambelaida, mädäjärvest mättaaida, kalajärvest kalaida.

E 1150/3 < Haljala khk., Vihula v. - Toomas Lepp-Viikmann (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kord olla ühel noorel mehel pruut olnud teises külas, versta 5 vahet. Noormees olla käinud iga neljapäeva õhta pruuti vaatamas, tee peal old ka üks lai jõgi, kust ta ikka üle jõe käind. Üks õhta toodud taale sõnumeid, et pruut väga haige on, mees hakkand siis kaunis aegsalt kodunt menema. Teel saand ta ühe vana mehega kokku, kes seda sama teed lähend, vana üteld: "Kuule, poja, ma tean küll, kuhu sa ruttad, aga lähme seltsis, ma tean otsemat teed siit metsast läbi, sest ma lähen ka sinna külasse ja on sul, poeg, ka parem , kui sa ennem sinna saad." Mees võtnud vana õpetust kuulda ja lähned seltsis otsemat teed. Ühekorraga hakkand palju tulesid eest paistama. Mees küsib: "Mis tuled need on?" Vana vastand: "Need paistavad su pruudi kodunt." Korraga olled nad ühe väga suure lossi ees, kus keik aknad valgustatud olled, vana üteld: "Nüüd lähme sisse, sest pidurahvas on ju keik koos." Vanamees võttand mehe käe oma pihuse ja viind teda ühte väga ruumikasse saali, kus palju saksu laua ümber istuned ja kärmed teendrid viina klaasidesse kallaned. Toodud neile ka klaasid kätte ja kallatud viina täis, vana veel üteld: "Joome nüüd välja, su pruut ei ole küll veel mitte siin, aga tuleb varsti, siis joote tämaga." Mees võttand tõmmand omale risti ette üteldes: "Issa pojuke, püha ristike." Niipea, kui ta selle saand ööld, olled keik tuled kustund ja ta ümber old pime kui kott. Ta pigistand aga kõvast pihu kokku, sest viinaga täidetud klaas old veel ta pihus ja ootand kui valge tuleb. "Kus ma olen ja mis asi mu käes on?" Juba olnud lai koit väljas, kui ta enese ümbr hakkand vaatama, nähend, et tal käes üks hobusesitanunn olnud, mis ju pihus sulama löönd. Ta ise olla istund ühe jõe panga otsas ja sügav lahtine vesi old ta kõrvas (sellesama jõe jäol, kust ta iga kord üle käind) ja mõne päeva eest olla säelt jäid välja murtud. Mehel tuld jo külm istudes, olla visand sitanunni sinna jõeauku ja tõust ülese, rutust edasi sammuma. Saand pruudikoju. Pruut old ju ära surnud ja olla kirstus, rehetoas seist valvajate keskel. Mees saatand keik valvajad menema ja jäänd siis üksipäini. Kui jo pimedik hakkand tulema, pugend mees reheahju vommile puhkama. Ühekorraga kesköö aegus praksatand rehetoa uks lahti ja hulk inimesi tuld sisse. Ühel olle suur pundar piirgu seljas, old kahest otsast põlend, tõmmaned hammastest tuld ja süütaned keik piirud põlema. Siis võttaned kirstu kaane päelt ära, tõmmaned surnu lõhki ja sööned suutumaks ära, üks olla veel nuusutand, mis hais siin on. Teised vasta, ei ole kedagi. Siis hakkaned aru pidama, keda kirstu panna, üteldes: "Maretale maani pikka, Piretalle piriparaja," ja siis panned Pireta kirstu, kaas peale, tuled korjatud ära ja jäänd jälle tuba pimedaks. Teisel hommikul keetand mees suure pajatäie hobusesitta üsna kuumaks, üteld veel pererahvale: "Ei teie tütar enam siin sees ole, ma nägin ööse küll, kuhu ta sai, nüüd aga aidake mind, et ma vanapaganalle tahan vähe kibedat teha." Võttand siis mees ühe tugeva köie, sidund ümber kirstu mitu korda, siis tõmmand kirstu otsapitte rehetoa aampalki kinni ja pand köie sõlme. Siis võttand kerve kätte, löönd kirstu otsa ära ja hakkand siis seda keedetud rooga kirstu kallama. Saand ta ühe pangitäie sisse kallatud, praksatand korraga rehe aampalk katki, kirst lendand mitmeks tükiks ja Pireta joost suure kisaga rehest välja, ühes ka veel pool rehe seina maha viies. Nõnda lõpeb see surnulugu.

E 1155/8 (1) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Aaviku. Karjamõis Karkuse vallas. Andrekse. Pere Tapa vallas. Appuparra. Pere Kuru vallas. Ambla. Aru. Pere Kuru vallas. Ambla kih. Eeru. Pere Albu vallas. Madise kih. Ellu. Pere Albu vallas. Madise kihelk. Hansurahva. Pere Tapal, Nõu külas. Hermanni. Pere Jootma vallas. Ambla. Hinnu. Pere Tapal, Nõu külas. Jaanitõnu. Pere Tapal, Nõu külas. Joosepirahva. Pere Tapal, Rauakõrve kih. Jäevälja. Pere Albu vallas, Madise kih. Jalalepa. Pere Albu vallas, Madise kihelk. Juhani. Pere Tapa vallas, Abla kih. Hiiekaev. Kaev Karkse mõisa heinamaal, Ambla kih. Kangru. Pere Tapa vallas, Ambla kih. Kalda. Saun Albu vallas, Madise kihel. Karjamardi. Pere Tapa vallas, Ambla kih. Karni. Pere Räsna vallas, Ambla kih. Keevita. Pere Räsna vallas, Ambla kih. Kensa. Pere Jootma vallas, Ambla kih. Kaarle. Pere Albu vallas, Madise kihelk. Kautla. Pere Albu vallas, Madise kihelkonnas. Keru. Pere Kuru vallas, Ambla kihelkon. Kivimäe. Pere Tapa vallas, Rauakõrves. Kilvandu. Pere Albu vallas, Madises. Kiige. Pere Moe vallas, Ambla kihelkon. Koplimäe. Pere Jootma vallas, Ambla kihelkon. Koljusild. Tüma tee koht Tapal, Ambla kih. Kondimägi. Tapal, raudteejaama ligidal. Koogsemetsa. Pere Albus, Madises. Kukebalu. Pere Pruuna valas, Amblas. Kuberi. Pere Tapa vallas Ambla kih. Kustakse. Pere Tapa külas, Ambla kih. Kubja. Pere Tapa vallas, Nõu külas, Ambla kih. Kutniku. Pere Albu vallas, Madises. Krassi. Pere Tapal Nõu külas, Ambla kih. Kroonuotsa tükk. Maatükk Tapal raudtee ääres, kust raudteele mulda võeti. Kullamägi. Mägi Tapal, Ambla kihel. Kääri. Pere Tapal Nõu külas Amblas. Kääri-Hansu. Pere Tapal Nõu külas. Klaukse. Pere Karkuse vallas, Ambla k. Kõrdsi. Pere Tapa vallas Ambla kih. Kõpumägi. Tapa küla heinamaal. Kännukuhja. Heinamaa nimi Tapal. Lillakamägi. Tapa mõisa väljal. Sausaare lage. Heinamaa Tapal. Laeksuare. Pere Albu vallas Madise k. Lelu. Pere Viisu vallas Peetri kihelkonnas. Lepiku. Pere Jootma vallas Ambla kih. Maidu. Pere Tapal Nõu külas Ambla k. Madijaagu. Pere Tapal Rauakõrves. Madis-Tõnu. Perenimi Tapa külas. Mõldre. Perenimi Tapa külas. Matte. Pere Jootmal Ambla k. Matsi pere. Kuru v. Ambla kih. Mihkli pere. Kuru v. Ambla kih. Miilimägi. Mägi Tapa heinamaal. Maitsemägi. Mägi Tapal Ambla. Mannimägi. Mägi Tapa koolmaja juures. Männikumägi. Mägi Tapal. Mädasild. Tüma teekoht Tapal. Mustassuare. Pere Albus. Miilinõmme. Perenimu Albus. Mudajärve. Pere Albus Madise. Mudajärv. Järv Albus Madise. Matsjüri. Pere Viisu vallas Peetri kih. Matsu. Pere Viisu vallas Peetris. Mustaparra. Pere Keerus. Nigula. Pere Tapa külas. Napu. Pere Albus, Madise kihelkonnas. Niidu. Karjamõis Tapal. Otsa-Tõnu. Pere Tapal, Nõu külas. Otsa-Jüri. Pere Tapal, Nõu külas. Ojaotsa heinamaa Tapal, Nõu külas. Orava. Pere Viisu vallas Peetri kihelk. Oti. Pere Viisu vallas Peetri kihelokonnas. Pääva-Rahva. Pere Tapal Nõu külas. Peetri. Pere Tapal. Pajumardi. Pere Tapal. Pajujüri. Pere Tapal. Paemuru. Pere Tapal. Pähklamäe. Pere Tapal. Palginõmme. Pere Albus, Madise kihel. Palgissuare. Pere Albus, Madise kihelk. Põldsaare. Pere Tapal. Põldsaare mets. Tapal. Paljassaare. Heinamaa Tapal. Pesamägi. Mägi Tapal Kuru rajal. Pilli. Pere Albus, Madise kihelkonn. Peedu. Pere Albus, Madise kihelkonn. Peetre-Aadu. Pere Viisu vallas, Peetre k. Põldsüani. Pere Viisu vallas, Peetre k. Ristsaare. Pere Himastu vallas Kadrinas. Rummussuare. Pere Albus, Madises. Roobu. Pere Albus, Madise kihelk. Rebassuare. Pere Albus Madikse kihel. Rebase järve pealne. Lai kõikuv soopind, mis enne olla järv olnud. Rebase mägi. Kolme valla: Lehtse, Kruuna, Tapa rajamägi. (Kolme valla rajad jooksevad kokku) Rajassaare. Pere Albus, Madise rajasild. Karkuse-Roosna piiril olev madal koht. Raja. Pere Kuru vallas Ambla kihel. Raegu. Pere Viisu vallas Peetri kihel. Saare. Pere Tapal. Saaremets. Suur mets Tapal. Suarnakõrve. Karjamõis Hallikul. Sakssuare. Pere Himastus Kadrina kihel. Sepa. Pere Tapal. Sinisalu. Pere Albus, Madise kihelkon. Sinipalu. Pere Himastus, Kadrina kihelkonn. Sarvali. Pere Albus, Madise kihelkon. Sugalepa. Karjamõis Albus. Sillaotsa. Pere Jootmal. Sülla. Saun Tapal. Sigapussi. Pere Albus, Madises. Sae. Pere Albus. Sepahanu. Pere Viisu vallas. Seenesaunad. Saunad Tapal. Tooma. Pere Tapal Nõu külas. Tõnumäe. Saun Tapal. Taaveti. Pere Tapal. Traksi. Pere tapal. Tänava. Pere Albus, Madises. Tankseme. Pere Albus. Tammikumäe. Pere Tapa, Nõu külas. Tagussaare. Pere Halbus. Tõrvassaare mägi Albu vallas. Tõrvassaare järv Albu vallas. Uueni. Pere Tapal. Uustalu. Pere Tapal. Uuetua. Pere Tapal. Ussinõmme. Pere Albus. Ussinõmme mägi. Mägi Albus. Verioja. Kraav Tapal. Villemi. Pere Tapal. Vetepere. Pere Albus. Välliku. Pere Tapal. Vilguta. Pere Moe vallas, Amblas. Varesemägi. Mägi Tapa mõisa väljal. Valgma jõgi. Viru-Järva rajal. Valgma männik. Mets Tapal. Valgma. Karjamõis Tapal. Ähvardi. Pere Tapal. Ülevainu. Pere Tapal. Ülejõe. Metsavahi koht Himastus Kadrinas. Kokku 146 nime.

E 1158 (2) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui siga ehk muud looma tapetakse, siis sündigu see ikka noorel kuul. Siis kasvab liha pajas keetes, vanal kuul tapetud - kahaneb.

E 1158 (3) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?)Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Hagu peab noorel kuul raiuma, siis ajavad kännud jälle uusi võsusi.

E 1159 (4) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Tarvituspuid peab vanal kuul raiuma; vanal kuul raiutud puud seivavad kauemini.

E 1159 (8) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?), kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003/puu/Niisugune puu, mis talvel raiudes sädemeid välja annab on kardetav tarbepuuks pruukida, sest et pikne teda kas varem ehk hiljem põlema saab lööma. Raiutud ükskord maja palkisid. Üks puu saatnud enesest kirvehoopide peale sädemeid. Teda pandud heinamaale hoonetest eemale, kuhu pikne teda veel kolme aasta pärast põlema löönud.

E 1160 (14) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui inimesel hammas suust ära tuleb, ja inimene tahab, et temale jälle uus suhu kasvaks, siis visaku hammas ahju ehk keriksele ja ütelgu ise: "Kilk, säh, puuhammas, anna mulle luuhammas!"

E 1162 (26) < Ambla khk., Lehtse v. - Otto Hinzenberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kes õues käies rahatuld näeb, visaku kolmekandiline pastlanõel tule poole ja ütelgu: "Pool mulle, pool mua alla!" Kui tuli ligidal on, siis üks riie üle tule lautada ja needsamad sõnad ütelda. Mida suurem riie, seda rohkem raha saab.

E 1164 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Holstre valla talude nimed segamini: Muri, Juhkama, Jaama, Varessa, Massumõisa, Muressa, Tuule, Koni, Linsi, Veske, Hansu-Veske, Turva, Ritsu, Jänessa, Lõo, Luiga, Vangu, Supsimari, Peedihansu, Tikerpilli, Hanniandressa, Ritsukse, Katimärdi, Laarisupsi, Härjakoorma, Kibe, Otsaluiga, Vanausse, Saare, Koorti, Pätsi, Jakupa, Supsi, Kibe, Peedi, Rekandi, Luugussa, Asu, Pulli, Rebase, Kulbi, Länkru,Kibemärdi, Liivausse. Holstre valla kroonumetsad: 1. Lõhmusja, 2. Punabu, 3. Iirikse, 4. Änilase. Holstre valla järved: Pirmastu järv, Pätsi järv, Rõika järv, Nõia järv, Lina järv, Must järv, Õllekoja järv, Viinakoja järv, Viisu järv, Oolepu veske järv, Kulli järv, Roosti veske järv, Mossumõisa järv, Linsi veske järv, Olde kaks veskejärve, Hansu veske järv. Holstre valla ojad. Raasilla oja (jõgi), Savioja, Lahtre oja, Viraste oja, Viisu ehk Lolu oja, Tömbi oja.

E 1165/6 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Holstre valla mägede nimed. Laki mäed, Koodiorge mäed (Punabu kroonumetsas), Nava mägi, Raassilla mägi, Tamme mägi, Mikite mägi, Koa mägi(Kovali maal), Kundri mägi (Kovali maal), Hiire mägi (Kovali maal), Rasna mägi (Kovali maal) Sood. Punabu Kovali Roigu jne. alune soo, Tõrdu soo, Hoolepu soo, Lolu soo, Maritare alune soo, Tömbi soo, Massumõisa Muressa jne. alune soo. Saksniidu soo. Madijaani alune soo, Ritsu-Jänessa alune soo. Sillad. Raassild, Linsi sild, Roostuoja sild, Tömbi sild, Massumõisa sild, Viraste sild, Koordi sild. Holstre Punabu kroonumetsa ja metsavahi platsi sees olevad kohtade nimed. Punabu ehk Kodioru metsa mäed. Rahahaua mägi (kuulus muinasjuttude poolest ümberkaudu), Kirikuharja mägi, Lusti mägi, Rebaste hauke mägi, Tondi mägi, Põrguhaua mägi, Esimene mägi. Lohud ehk lombid. Rebasteauke soo, Tondi lohk, Viira soo, Porilohud, Põrguhaua soo, Esimese mäe soo, Peetri soo, Soonepealine soo, Lusika lomp, Kirikuharja mae soo, Raipe lomp. Viidika niidu Hänna soo, Lusluse soo, Kartuleaukude alune soo, Sultsimaa lomp. Roo soo, Niidukuru soo, Kivitammi soo, Naari lomp, Ümarik lomp, Sanna soo, Pikk lomp, Toome lomp, Kaasiku lomp, Sannaalune lomp, Hiiremäe lohk. Kingud: Hiire mägi, Kadaja mägi, Roo mägi.

E 1172 (6) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui vanal kuul hobune sündinud, siis on suured silmalahud kulmude pääl.

E 1174 (17) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui esimest korda kõo müristamist kuuldakse, siis peab sinna poole, kust müristamine on, kolm korda kukerpalli laskma, siis ei saa sel suil piksest ära löödud.

E 1174 (18) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Surnu pestava veega kastetakse õunapuid, siis kasvab hästi.

E 1177 (16) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanakuu pehmel ei külvatud kaera, sest siis kasvada vedel kõrs ja murduda maha.

E 1178 (30) < Põlva khk., Navi k. - Joosep Melzov (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Puud, kus kägu kevadel kukub, piirigu õnneotsija üheksa korda vastupäeva ümber, plaksutagu siis käsa. Kuhupoole nüid kägu lendab, sealtpoolt saate naese ehk lähete sennapoole mehele. Ei lenda aga kägu kohe ära, peate veel kaua abieluõnne otsima.

E 1194/5 (5) < ? - J. Valdmann < õpilastelt (1888) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Laud. Kellest tehakse laud? Laud tehakse saelaudadest. Kes teeb laudu? Laudu teeb tisler. Missugusid laudu moodu poolest oled sina näinud? Mina olen moodu poolest ümmarguid, pikerguid, kandilesi laudu näinud. Mitu jalga on enamast igal laual? Enamast iga laual on neli jalga. Mitme jala peal võib aga laud seista? Laud aga võib juba kolme jala peal seista. Missuguse värviga värvitakse laudu? Laudu värvitakse punase ja musta värviga. Mikspärest värvitakse neid? Sellepärast värvitakse neid, et nemad mustase ei lähä ja ilusad on.

E 1201 (2) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Siis on paras kaara teha, kui vares haavalehtedesse ära upub.

E 1201 (3) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui haavadel head urvad on (palju urve), siis on hea kaara-aasta.

E 1201 (4) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Vanal kuul ei pöeta lambaid, sest siis ei kasva vill.

E 1201 (6) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui hammas suust ära tuleb, siis visatakse ta ahju peale ja öeldakse: "Riitsik, säh luuhammas, anna mulle raudhammas."

E 1202 (19) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kadakad tolmavad, on paras otra teha.

E 1203/4 (33) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui täht taevast maha satab, sureb inime ära.

E 1204 (40) < Viljandi khk,, Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kirves varre otsast lahti läheb, ehk kui ader lahti kuivab; tuleb vihma.

E 1208/9 < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Ajalugu Uusna vald (S.k. Neü Tennassilm) on enne Tänessilma (S.k. Alt Tennas) vallaga üks olnud, Uusna mõisa asemal aga olnud talud, hiljem tehtud selle koha pääle Tännessilma karjamõisa ja kautud talud säält ära. Praeguse mõisa asemel pole vist ühtegi talu olnud, aga arvata üks verst Tartu maanteed edasi minnes olevat praeguse Uusna kõrtsi asemel enne Palikauri talu olnud, mida nime ka praegune kõrtski kannab. Sealt lõuna poole tulles arvata üks verst olevat jälle Ramsi talud seisnud. Praegu kannab see maatükk Ramsi maa nime. Edesi õhtupoole minnes Võidu valla piiri ligidal olevat Kabuna küla seisnud, kelle põllud Uusna mõisa asemel olnud. Ja õieti Võidu valla sees on lohkjas maa, mis Mitipera lohu nime kannab. Ei tää, kas seal ka mõni talu olnud, kellest ta selle nime on saanud. Tükk heinamaad mõisa luhas kannab Simmi käära nime ja sügav koht jões, mis Uusna all on, kannab Paa haua nime. Sellest Paa hauast hakkab ka raav, mis Tänessama jõge Viljandi järvega ühendama pidi ja kannab Vene raavi nime.

E 1214 (2) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Heinakuhja tegija ütleb, kui otsast maha tuleb: "Jakku." Siis annab hein loomale hääd rammu.

E 1216 (15) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui haavalehed sügiselt punased, kollased, on palju tulekahjusid.

E 1216 (21) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Laastupuru pääl suud pesta, ajab suu kärna.

E 1216 (22) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Haavapuiega köetud saun paneb ihu sügelema.

E 1217 (26) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Käänetud vitsaga lehma lüia - kuseb punast.

E 1217 (27) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Pihlakavitsaga looma lüia - kuseb punast.

E 1220/1 (58) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Sõrmega ei tohi taevatähti näidata (ei tea, mis siis on).

E 1221 (62) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (?) (1893) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Müristamise ajal ei tohi naised ülesse käändud ega hõlmad vöö vahel olla ega ka koer inimese juures seista: sääl otsivat kurat varju. Ei tohi ka kaks ega kolm ligistikku seista, ka sinna vahele tükkivat kurivaim, pikne lööda neid ja lööda ühes ka inimese maha - peab üksi seisma.

E 1222 (65) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui kägu ära petab, siis käi kolm korda ümber lepa ja hammusta iga korra aegus tükk koort lepa küllest ära, siis pole viga midagi.

E 1223 (70) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kui sabaga täht näha on, siis on sõda karta.

E 1224 (73) < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Lendab ronk üle karja, siis on karjatsite püha kohus hüüda: Tere, tere, valge lind, sinul pesa poegi täis, meil on laut lambaid täis. Siis ei vii ronk lambaõnne ära.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]