[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 1687/90 < Rakvere khk, Kloodi v. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kloodil on karjamõisad Lihulõpe ja Kullaaru (mõni nimetab ka Kullaarut lühidalt Aru - enamiste arumaa). Kullaaru on ära ostetud. Sinna külge on veel ostetud vai ühendatud peale muu kaks nelja päävä kohta: Vässta Pärtli ja Jüri (mõlemad pered elasid ühes Vässta tuas). Saunadest nimetan: Kiuka, Suone, Ussimää. Saun on sellenimelise rünka kesest - välja ja heinamaa vahel kallas oma nime saand, kus sarapuud kasvavad ja ussidest (madudest) puudu ei ole. Kalda järk, mis Rakkure mõisa maa sisse läheb, nimetakse Tõrremägi ja Tõnnisaun (endise peremehe nimi). Kullaaru ja Kloodi, Paatna küla rajaks on Sooallikas, mis suo pialt algab ja Päide alla jõkke lõpeb. Suopialne ja Arupialne oli enne, kui veel kohad krunti panemata olid (aastat 15 tagasi Paatna küla karjamaa. Nüüd on ta talukohtade külge mõedetud ja Arupiale hulk saunu asutatud, mis eest saunamehed iga aasta hulk päivi mõisale teevad. Arupialne on kõva nõmme- vai kruusimaa, kus muud ei kasva, kui mõnes kohas kadakajässid. Et ta viljamaa ei ole, sellepärast hüütakse seda uueste asutatud saunastikku Saratohv, sest et Saratohvis kord nälg oli ja ta näljamaa nime all siit rahvale tuttavaks sai. Suopialne, vaevalt versta pikkune ja mõnisada sammu laiuti, on jälle madal ja vesisem maa. Seal ei ole muud, kui lugemata künkaid, mis luomade tallamise läbi on saanud. Maal on paks kord süsimusta mulda, kust vahelt ka tugevaid puujuurikaid ja nagu süsi välja tuleb. Mõni arvab, et sial enne mets on olnud ja põlemise läbi otsa saanud. Sügaval maa põhjas tuleb lupja. Seal käis ammust ajast saadik külakari peal, sellepärast ei saanud seal puid kasvada. Nüüd on krunti panemisest saadik seal jägusi kolmel peremehel. Nad on igaüks sinna piale lojuste karjamaa - veike kopli - teinud, kus hobusid kinni piavad. Sinna, kuhu loomad piale ei saa, hakkab iseenesest paks paju- ja kasevõsa kasvama. E 1692/7 (4) < Rakvere khk, Kloodi v. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003/puu/arh/raha/Nüüd saime Sookülast Vanakülasse. Enne oli see koht küla otsa pial, nüüd enam mitte, ehk see pere küll vana koha pial on. Siin minagi ülesse kasvasin ja minu esiisad, võibolla rootsi ajast saadik vai veel ennemastki. Nüüd on koht võerastelle müüdud.Vaatan veel vana armsa koha korraks läbi. Põllul on üks koht, keda Raadiku määks hüitakse, seal on seda va kivirahka hästi ja mulda vähe. Heinamaa on eest otsast niisama kui eespool nimetud kolmel perel vesine, kus väga vähe heina ja kasepõesad kasvavad. Maa seest tulevad mõned suured juurikad vai kannud välja, mis tunnistab, et siin ennevanast hea mets on olnud. Nimetud kohal on maja ligi, välja ääres kohe Kannastik. Ma ei tia, kas siin enne nii pallu kandusi on olnud (ehk küll neist nüüdki puudu ei ole), vaid kust ta selle nime on saanud. Minu mälestuses ja enne seda on siin paks räga vai padrik suuremalt osadelt pajudest. Ma topin seie kohanimedele veel järgmised puude nimed vahele, mis meie Otsa Kannastikust kõik leida on. Remmelga-, hane-, vesi-, põld- ja muud pajud, kased, kadakad, lepad, sarapuud, türnapuud, paatsapuud, sadakoorikud, kuusmannid, toomingad, pihlakad, punased sõstrad, mustad sõstrad ja magedad vai taigsõstrad (mõni ütleb viimseid tainaspuu, kueraõilespuud, kibuvitsapuud ja järgmistest puudest ja põesastest igaühest vähemalt üks: sinikad, mustikad, kuusk, mänd, näsiniinepuu. Puudest ei tia ma midagi siin ümberkaudu ja ligilähedal kasvavatest kannastikus puuduma, kui üksi saared, mis siin ligidal ühest kohast natuke leida on. Seie kannastikku, mõnesaja ruutsammu peale on ümberkaudusest looduse varandusest iga seltsi nagu kokku kogutud. Nüüd kõige uuemal ajal aga hävitab inimese käsi ja kerves looduse tööd armuta, teinekord koguni otstarbeta ja paneb reieahju. Ka taimede poolest on see koht niisama rikas, aga mul ei ole praegu võimalik neid kõiki nimetada, võibolla ei ole neid tarviski. Maa on siin lubjapõhjaga, künkaline ja aukline. Meie kadund taat (isaisa ütles, et augu kohad selle läbi olla saanud, et sinna sõja ajal vilja on maetud. (Pärast mädanes muidugi vili ja maa vajus auku. On ka sealt hiljuti, enne mind, mõek leitud. Mina sealt muud suuremat vanavara ei ole leidnud, kui ühe kannaga kaelas kantud hõberaha. Vanemad inimesed ütlesid, et see endiste 75-kopikaste suurune olla. Sest on jo mitu aastat ja ma olin sel ajal veel päris poisikene, muidugi poisikesem kui praegu. Raha peal oli suurte kähära juukstega mehe nägu ja selle nimi (kui ma mitte ei eksi - Carolus XI ja 4 M., peale selle aastanummer, mis ma kahjuks ära olen unestand, sest et kuhugi ülesse tähendanud ei ole, 16. vai 17. Vist Rootsi Kaarli raha. Raha ei olnud sügaval maa sees, lojuksed olid ta käidavast pehmest kohast välja talland, võib ka olla, et ta sinna kautatud oli. Et mul raha vähe oli, võibolla sugugi ei olnud, müisin ma ta ühe rubla eest Rakveresse kullasepp Heftlerile ära. See sulatas ta muidugimõista ära. Ise laitis hinda tingides, et ta kõva ja vasene olla ja näitas oma sahtlist teist niisamasugust. See oli minust küll ülekohus raha ära müia, mis vanavara uurijalle oleksin pidand saatma, aga Taavet pani ka pühad ette panemise leivad näljaga nahka ja häda ajab härja kaevu. Rahahimus vai puuduses olin ka mina sunnitud vanavarale seda pisikest ohvrit tegema. Ostsin jo selle raha eest paberit, tinti, sulgi, pliiatsit, et saaks jälle rahva vaimuvara kaevata. Nää, et kõik head korraga igatahes ei saa. Ärge pange pahaks, et nii kaugele teelt kõrvale läksin, oli vana tuttav koht. Peale kalda-aluse on siin veel jäätmaa (kõva arumaa ja ülejõe mudava. Seal olevel veikel jõel on mudava ja jäätmaa juures kaks kohta nimedega Rotiauk ja Mudahaud.

E 1697 (6) < Rakvere khk, Kloodi v. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Näsda Mihkli. Neil mõlemil peredel on põllul Paemurru ja heinamaal teinepool jõge - Ülejõe, Jaanirahval jões veel Otsa-Antsu haud.

E 1701/2 (16) < Rakvere khk, Kloodi v. - Juhan Lilienbach (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Jaani Mardi Kloodi vallast ja mõisast juokseb veel jõgi läbi, mis Ulja mõisa alt vai kust piale piab hakkama. Päris nime tal siin ei olegi, nimetakse aga selle järele, kust kohast läbi jookseb, sest et jõgi vai oja veike on. Sügavamaid kohtasi nimetatakse haudadeks ja on neil igal haual ise nimi. Ma räägin üksi Kloodist. Aasusi, mis käänudes ja haua juures on, nimetakse vahelt haua nimega. Mõnel suurema aasul on ka oma nimed, nagu mõisa heinamaal Jaani aas, Suur aas, Kiili aas. Hauad jões: Mardi haud, Käänu auk, Otsa Antsu haud, Roti haud, Muda haud, Liiva haud, Kassi haud. Jões on ühes kohas ka kivi, kus jälg pial on, jälg üeldakse Jeesuse oma olema.

E I 6 (11) < ? - M. J. Eisen < Prof. A. Paldrock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vändra Rõusal olnud mineva aastasaja keskel hiiepärn. Mees raiunud selle maha. Leidnud pärna õõnsusest raha, sukke, kindaid, linte, paelu jne. Varsti jäänud mees haigeks. Et terveks saada, pidanud ohverdama. Mees ütelnud: "See olgu viimne kord pärnale ohvrid viia."

E I 6 (12) < ? - M. J. Eisen < A. Jürgenstein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vändra Massus olnud vanasti pärn, kus palju ohverdatud. Sealt pärnaõõnsusest leiti uuemal ajal lapseriideid, lapsetanusid, raha, hobuseraua tükk, helmeid, preesa ja muud sellesarnast.

E I 7 (19) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuse Juusa küla naised käinud Juusa järves lapse nartsusid pesemas. Seda ei kannatanud järv välja, vaid läinud teisale. Seal kannab ta nüüd Palujärve nime.

E I 7 (20) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuse mõisast läheb võlvitud maaalune võlvitud tee Oru pedastikku, kuhu sõja ajal võidi lossist ära põgeneda. Siin on ülepea rida valla, mis Annumäelt algavad, umbes 1 1/2 versta pikkune sõjaliin. Teisendi järele lasknud rootslased need vallid ehitada kaitseks. Rootslased matnud ühtlasi oma varandused neisse vallidesse maha. Annumäkke peitnud nad tõllatäie kulda ühes tõllaga ära. Tõlla tiisli ots pandud Mäemusti mõisa pool. R. lubanud pärast järele tulla. Mõni asjata kaevanud.

E I 7 (21) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kanepis on Karl XII tamm. Krootuse Mäemusti mõisa suure tee ääres on hiiemänd, 4 meetrit ümber mõõta, viie haruga. Ta tüvil näidatakse kohta, kuhu rootsi suurtüki kuul sattunud.

E I 7 (22) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorastes on Kuku tamm Kuku talu maal, 6 meetrit ringi mõõta. Latv kuivanud, läänepoolsed harud niisama, pihlakas peale kasvanud. Oli seal kuulsam hiietamm.

E I 7 (23) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuses on Korbeläte Hilba jäe paremal kaldal. Sellest allikast müüdud vanasti raha eest vett silmade arstimiseks.

E I 8 (27) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Krootuses on Vallimägi, neid valla vedanud rootslased kokku kaitsevallideks ja matnud nende alla oma varanduse.

E I 8 (29) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Juusa kivivare (kalme) tekkinud sedaviisi, et vanajuudas viinud mingisuguse ehituse jaoks püksireite/s/ kiva. Aga kui ta Juusa kohale jõudnud, laulnud kukk ja kivid langenud sinna maha. Teisendi järele tahtnud Kalevipoeg Juusale linna ehitada ja vedanud selleks kiva kokku, aga mingisuguse põhjuse pärast jäänud linn ometi ehitamata.

E I 8 (30) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kanepis on Juudalinn. Seal asuvad vaimud mustade sipelgate näol, kes sinna maetud varandust valvavad. Korra läinud üks mees öösel Juudalinnast varandust välja kaevama. Korraga näinud, riided sipelgaid täis. Küll raputanud mees, aga sipelgatest lahti ei saa. Viimaks pannud mees punuma, visates riideid teine teise järel seljast ja olnud rõõmus, et veel hengega ära pääsnud.

E I 10 (34) < Paistu khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui kuu esimene veerand selili, siis sureb palju inimesi.

E I 10 (35) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vigala valla Selja endise kõrtsi, nüüdse poe ees olnud enne matusepaik. Sinna maetud nimelt katku ajal surnuid maha. Sealt liiva kaevates on surnuluid välja tulnud. Korra leitud sealt luu, mis vahtu välja ajanud. Kuulsin, et see luu oianudki. Luu maetud maha, siis jäänud kõik vagusi.

E I 11 (38) < ? - M. J. Eisen < K. Soo (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pühajärv Kui Jaagupi Koeravaere küla all olnud muiste Pühajärv. Iga aasta ohverdati Pühajärvele, et põuda ei tuleks. Pärastpoole jäänud ohverdamine maha ja külarahvas hakanud pesu Pühajärves pesema. Korra pesemise ajal tulnud suur pilv, keerutanud Pühajärve kohal ja võtnud P/ühajärve/ kaasa, viinud tüki maad edasi ja lasknud rabasohu maha. Seal kogutud just marju. Hääl hüüdnud ülevalt: "Kai, Mai, eest ära, Pühajärv tuleb." Sinna sadanu Pühajärv maha. Seal ei kutsutud järve enam Pühajärveks vaid Mustjärveks. Pühajärve koht on nüüd päris kuiv.

E I 13 (77) < Nõo khk. - M. J. Eisen < Riisberg (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pangodi Tamsa külas Räisa talu põllus Kullavare. Seal olnud vanasti linn. Nime saanud koht sellest, et keegi isa varanduse sinna pannud ja poja siis käskinud võtta kui vaja.

E I 14 (81) < Nõo khk. - M. J. Eisen < Riisberg (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kalevipja iste Meeri vallas Hiire talu heinamaal Lokutaja kandikohast umbes 1/2 versta Nõo poole Elva jõe kaldal. Pool tooli on raudtee ehitamise läbi ära lõhutud, alles on 50 sammu laiune, 40. s. pikkune ümmargune küngas, mis Kriiska(?) jala lähedalt mööda jooksvast Elva jõe pinnast umbes 2 sülda kõrgem on. Koht on praegu üles küntud.

E I 14 (83) < Otepää khk. - M. J. Eisen (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kandimägi, linnamägi Vana-Otepääs, Käpa talus. Pikkus 290 m., laius 80-84m.. Idapoolset madalamat osa hüütakse Kullamäeks. Läänepoolsel küljel olla katlatäis raha.

E I 15 (89) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hiiekoht vasta Räpina kõrtsi poolsaarel veski järves, nn. Maidomägi. Seal ohverdatud jaanipäeval piimaohvrid.

E I 15 (90) < Räpina khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Hiis Friedholmi parki vasta Võhandu kaldal. Seal mõned vanad tammed, kus ohverdatud. All kaldas on koobas, kus sõja ajal peidupaik olnud.

E I 16 (94) < Tõstamaa khk. - M. J. Eisen < Prl. Seemann (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Seli Killumaa põllul puu, vana pärn, vanasti pühaks peetud. Pärna all kärnakivi hobuse, inimese jälgedega. Teisendi järele on 2 kivi, üks ini/mese/, teine looma jälgedega.

E I 17 (101) < Martna khk. - M. J. Eisen < F. Leinbock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kuluse külas auguga ohvrikivi, augu pikkus 13 cm, laius 6 cm. Kivi on vesisel maal, kaskede ümbruses 5-6 samasugust aukudeta kivi. Kivi kutsutakse jäljega kiviks ja auku Kalevipoja jäljeks.

E I 17 (102) < Martna khk. - M. J. Eisen < F. Leinbock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Teine Kalevipoja jäljega kivi Martna Oonga külas Karja talu põllul - hall raudkivi, auk sees. Auku kutsutakse K/alevi/poja jäljeks. Kivil käiakse veel praegugi maaaluseid arstimas. Seks visatakse raha kivis olevasse auku. Veel paari aasta eest leiti sealt 1 kop. ja 1/2 kop. vaskraha. Arstimas käivad eided.

E I 17 (103) < Martna khk. - M. J. Eisen < F. Leinbock (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Teine sarnane kivi Oonga külas Kõver talu põllul. 2 auguga, üks peaaegu südame kujuline, teine pikergune. Auka kutsutakse jälgedeks. Kivile ohverdati vanasti haiguse puhul. Aasta 10 eest leiti august raha, viidi aga sinna tagasi, et rahaga haigus ei tuleks kaasa.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]