[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E I 33 (239) < Äksi khk. - M. J. Eisen < A. Jürgens (?). Ka: E 42747 (2) < Torma, Tõikvere v. - J. Moisa. (1902). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kalevipoja lingukivi Saadjärve mõisa pargis moonameeste maja taga Saadjärve kaldal on suur kivi - Kalevipoja lingukivi. Kalevipoeg olevat selle kivi siia visanud. Kalevipoja lingukivi. Saadjärve lõunapoolse kalda lähedal Põltsama külas Kraksi talu koplis on suur kivi, mida ümberkaudne rahvas nimetab Kalevipoja lingukiviks. Kivi on järve äärest otse põhja poole 10,5 m Kase talu kohal, Kraksi talust lääne pool. Äksi kiriku juurest on Põltsama külasse 3-3,5 km. Kivi on kõige kõrgemast kohast 1,71 m. Kõige laiemast kohast on läbimõõt 3,5 m, perpentikulaaris sellele - 2,6 m; ümbermõõt on 14 m.

E I 33 (243) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Talust ida pool 1 1/2 lai madal kivi. Rootsi kindrali haud. Ligidal põline kuusk, selle alla palju varandust maetud.

E I 33 (244) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rõika ligidal Soondla Aareni talu väljal vanasti püha remmelgas, kus ohverdatud.

E I 33 (245) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Leie küla all Hundilaas, kus enne palju hunta ja tonta. Viimased tohtind väikse ojani ainult tulla, millest Kolsi veski all maantee üle läheb, selles olnud püha vesi, millega haigusi parandatud.

E I 33 (246) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Leie Orri talu väljal olnud vanasti suur kuusk, mis meheõnne annud.

E I 33 (247) < Kolga-Jaani khk. - M. J. Eisen < A. Anni (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Leie küla keskel Uia ja Anni talu vahel olnud tondilomp, kus tonta nähtud ja kaldal püha lepp, millele piima ja võid ohverdatud.

E I 34 (250) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Aakre Kivivare linnamäe juures on Verioja.

E I 34 (251) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Palamusel on Ronivere(?) küla kohal Verioja, ka Rõuge Kõrgepalul.

E I 34 (252) < Karksi khk. - M. J. Eisen < A. Johanson (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rõuge Sänna m. 1/2 kl. Tsooru poole Pärlijõe ääres klooster või kiriku ase. Sänna pargi juures suur kuusk, selle alla ühe mõisniku varandus maetud.

E I 34 (258) < ? - M. J. Eisen (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Otepääs olnud org ja orus küngas. Sellel künkal käinud keegi neitsi nutmas, sest peig jätnud ta maha. Neitsi pisarad täitnud viimaks oru, järve moodustades. Viimaks kadunud neitsi ise sellesse järve. Sest saadik hüütakse järve Neitsijärveks.

E I 35 (263) < Urvaste khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kauksis on org ja orus küngas, seal ka allikas, kust vett välja voolab, mis nagu heliseb. Sinna allikasse on vanal ajal palju kulda ja hõbedat maetud.

E I 35 (264) < Puhja khk. - M. J. Eisen < prl. Eller (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kavilda läte voolanud muiste mööda. Igaüks võinud nii palju võtta kui soovinud. Viimaks tulnud Kavildasse kuri mõisnik, see ei lubanud võõrastele enam lättest mõdu võtta. Kohe selle peale muutunud mõdu veeks. See allikavesi on ometi väga kasulik silmade arstimiseks.

E I 38 (276) < ? - M. J. Eisen < Pr. Nigul (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kuningas Valdemari kuldkroon Väikse väinas, kroon on kukkunud peast väina.

E I 39 (277) < Helme khk. - M. J. Eisen (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sõitsin 28. juulil 1921 ühes Helme õpetaja Ustaliga kuulust Valgjärve vaatama, kuhu rahvajutu järele Saare mõis venna-õe laulatuse järele vajunud ja kelle mälestust praegu alles Saare talu järve kaldal kannab. Teel võtsime Konguta kooliõpetaja K. Ruuti enestele teejuhiks kaasa. Järve äärde jõudes astusin Kauri talusse, kust noor üliõpilane Kaur meile veel seltsiliseks tuli. See hakkas mind oma paadis järvele äravajunud mõisa kohta sõudma. Järv on varsti äärest sügav, ühes otsas öeldi 19 sülda olevat. Järve keskel näikse kõrgem koht olevat, seal kasvab põhjast rohtu veepinnale. Sügavus seal umbes 3 jalga. Selle koha peal olla äravajunud Saare mõisa. Kaur sõudis meid selle madala koha poole, kus rahvasuu järele mõisa vajunud ja põhjas näha olla. Tõepoolest nägimegi järve põhjas halle palke, need tuletavad enam parve kui majaseina meelde. Põhjas leidub 4 niisugust parve, igaühe ots puutub teisega natuke maad kokku. Ümbrus tundub prügiselt. Mingisuguse mõisa ehk ülepea hoone jälgi ei leidu. Oletatava mõisa kohalt sõuti meid edasi üle järve, kus kaldal metsa algab. Kaldal käib ka tee, mille ümber varemal ajal kasepuiestee istutatud. Puiestee ümber on ritta istutatud puud, nende seas isegi tamm. Kõrge kallas oma metsaga teeb väga hea mulje. Varemal ajal on kaldal kena lusthoonegi seisnud, kuid nüüd ammu kadunud. Tee pool otsast on madalam koht, sealt voolab kevadel vee rohkuse ajal vett välja Emasoo laukadesse. Need on pisukesed, sügavad laukad Valgjärve kõrge kalda taga.

E I 40 (278) < Helme khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Valgjärve kaldal metsa ääres silmaallik. Seal käind vanasti palju silmahaigeid ja viind sinna oma ohvrid. Paarikümne aasta eest puhastati seda allikat, kust rohkesti vett välja voolas. Puhastamise puhul leiti allikast 3 odaotsa, lammastekäärid, kaks pronksraha ja rüütli rinnakorb. Rinnakorvi viind Koorküla herra Styck ära. Kuhu see rüütli rinnakorb pärast jäänud, teadmata. Pärast puhastamist pandud allikale salvedeks õõnes puutüvi. Sest ajast hakkas allikavesi kahanema ja on nüüd paari aasta eest täiesti otsa saanud. Seda silmaallikat järele vaadates leidsin ta seest salvedeks pandud puutüve, aga allikas ise ei annud enam piiskagi vett.

E I 40 (279) < Helme khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorkülas on Pikrimägi ja seal ligidal ka Pikrijärv. Pikrimäel on ohvrikivid, kus vanasti Pikrile mõnesuguseid ohvrid ohverdati. Ohverdati põua ajal vihma pärast, ohverdati aga ka viljasaagi pärast.

E I 40 (280) < Helme khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorküla Keisri külas Mäe keisri Lausi piiril on ka ohvrikivi nagu mulle kõnedud. Vanasti ohverdati seal.

E I 40 (281) < Helme khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorkülas on Linsi saarik - hiis, kus vanasti ohverdati. Räägitakse, seal olnud isegi tõnnivakk, kuhu need ohvrid viidi.

E I 40 (282) < Helme khk. - M. J. Eisen < K. Ruut (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Valgjärve ligidal olnud vanasti kirik, pärast Saare mõisa maa alla vajumist vajunud ka sisse, kirik maa alla. Kiriku asemele kerkinud Kokejärv. Nime saanud järv sinna jäänud kokast.

E I 41 (288) < ? - M. J. Eisen < kellegi saarlase suust (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Korra tulnud Tõll Hiiust, suur puu kepiks käes. Karja jõudes löönud ühe kivi pihta selle puuga. Kivile jäänud suur lohk sisse.

E I 43 (299) < Karuse khk. - M. J. Eisen < Karopun (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Puanete(?) küla Karjuse talu aia nurgal ohvrikivi. Teine ohvrikivi Tuhu külas Tõnisejüri talu lähedal. Petaaluse (Petalu) külas Tamme talu maal Hiielage, see koht on soine, mitu allikat, suurem külapoolses otsas. Hiiemets Meelva küla ligidal. Hiieallik Meelva küla koplis Pääbu talu maal. Hiierand Metsküla kohal Kägi talu ligidal mererannal karjamaal.

E I 43 (301) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kihelkonnas Paadla Kogula väljal vihukivi, kus vanasti rahvas käis vihma palumas. Kivile ohverdati.

E I 44 (313) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Viru-Nigulas Vereoja.

E I 45 (316) < Urvaste khk. - M. J. Eisen < J. Jung (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vana-Antsla vallamaja lähedal on pedajas olnud, mida rahvas Kummarduse pedajaks hüüdnud, nüüd maha raiutud. Vanasti käidud seal ohverdamas ja palvetamas.

E I 45 (317) < Urvaste khk - M. J. Eisen < J. Jung(?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ka Ivaski talu maal olnud vanasti püha pedajas.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]