Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 164, 11 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pistja - mõni jõi karuuhaka tiid ja mõni jälle võtnd nua ja torkand vasta.
ERA II 164, 12 (7) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv/hall/Hallitõbes; mis niid värinaheenad on, sis niid värinaheenad olevad hallitõve rohud, sis seda tiid on juudud.
ERA II 164, 12 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui eesi varvad haudund olid, panti tõrva piale.
ERA II 164, 13 (11) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põlend haaval panti aaloe ila, sii on kõege suurem rohi. Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.
ERA II 164, 13 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kida - sis võeti punast seda, mis kasekoorega on värvitud. Miu emal oli üü, sis võeti punane lõng sialt ja siuti 9 sõlme sisse ja sis siuti ümmer. Vat kasepuu värvib ka punases, sii kasepuu-värm pidi olema.
ERA II 164, 13/4 (14) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lehm röögatas, sis sülitadi piale 3 korda, aga nüid pantse kõrvavaiku piale, sii tiib kõege paremini terves.
ERA II 164, 14 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maalist olid, sis võeti raudnõgesid, panti rasva sekka ja sis hõõruti nendega, aga vanasia rasu pidi olema.
ERA II 164, 15 (20) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võta pane 3 kilki tikutopsi sisse ja savita sinna ülesse korstnaotsa sisse, sis kui kaduaeg (vanakuu viimane veerand ehk sis kui kuust riivatasse) on, sii kautab ärä puha.
ERA II 164, 16 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käärdi vanaisa ikki olema vandund nõnnat. Tema läind lootsikuga jõe pääle, sis niid näkid tulnd puha, pand käed lootsiku veere piale, sis tema lüünd mõlaga. Ütlend: "Lüü teenekord viil, lüü teenekord viil!" Aga tema ütlend: "Ma sulle kuradille ei lüü!" Vata sis temal võim pidada käes olema, kui teenekord lüüd.
ERA II 164, 17 (26) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats ja Ann Letner, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Püressare lombaku eidel hakkand käsi paestetama, tema teind ühe pisikese kinda, viind Tõnni vakka, kohe käsi terve.
ERA II 164, 17/8 (27) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas Tõnnivakad ära kadusid. Vata kui Singu Jaan läks Masso mõisa, tentsikas olnd alles, tema ema vidand ka sinna Tõnnivakka. Ja temal öeldud, et kui tema piaks neid lõhkuma, sis pia lääb pallaks. Aga tema raidund ikki katti, öeldud küll, et saab terves, pole saand kedagi. Tema viskand tükid Pärnu jõkke, läind alla, mis kolinal, pole juused ära läind ega kedagi. Aga pärast oli jäänd masina vahele, vat tema oli olnd katlakütja. Sis öeldud, et Tõnnivakk süüdi.
ERA II 164, 18 (28) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Punasesse merre tullid niid kalad, mis on pool inimese nägu, pool kala nägu ja karjub: "Vaa-rao! Vaa-rao!" (Vaarao sõjaväest tekkinud.)
ERA II 164, 22 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma mäletan viil, ma ollin sis väike laps, ollin onu juures külas, sis sial olli üks vana tädi, otsis ikki mööda ahjuauke, võttis russakad ühes sukakinnastega välla. Isi lõugas ikki: "Russakad tiile! Russakad tiile!" Vat surnurong läks mööda, sis pidi sedasi tegema, ku tahtis russakid ära kautada.
ERA II 164, 22/3 (15) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maas ei tohi istuda kevadi, kui lumi ära lähäb, piab 3 korda sülitama sinna, kus sa istud sis, kui sa üles tõused ja ära lähäd. Maa piab hingama lume järgi. Ma nägin isi seda, ku ma leeris ollin, üks vana naene istus sial tomminga all, tõusis ülesse: ptüh! ptüh! ptüh! kohe sülitas.
ERA II 164, 38/9 (44) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti ikki olli olnd siuksid asju. Siin Saarepiidil olli üks Aasu-nimelene koolmeister, sel oli unes juhatadud rahaauk. Aga olli öeldud, et ku selle raha ära tood, sis piad andma kuke ja kana. Sis olli toond ikki ära rahakasti. Aga poeg olli kohe jäänd haiges ja surnd ära. Olli viind rahakasti sinna Naanu Tantsimäe vahele tagasi, aga ikki olli tuudud jälle koolimaeasse. Viimati olli ta matnd selle enda sängipäetsi kohta põranda alla, sis olli jäänd rahu.
Sis olli tal olnd üks tütar kah. Sellel olid tulnd kosilased. Pidand just pulmad tulema. Aga äkki oli surnd koolmeister ära. Olli parajasti tundi and lastele, olli kukkund äkki maha ja olndki surnud. Siis rääksid, et vanapagan põle kana saand, et sis viind koolmeistri enda. Et olema puha imelikud loomad olnd koolimaja ümmer, sis ku olli surnd.
ERA II 164, 43/4 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Ühes kohas old noor eit ning vana eit old kahekesti. Noorel old laps. Ning noor eit hakand ikke tööle ära menema ja vanaeit old ikke töö juures. Noh, kena küll, hakand vanad piisuma. Ning leind siis koha ka, kus vana end hundis valmis teind. Seda kohta pole näind mette, kus ta jälle inimeseks saand. Siis jäändki hundiks. Tulnud koju, kiigutand käpaga last, ise vesi joosnud silmist. Vana näind seda, ütlend: "Vaada, vaada, tii veel mu järgi!" Siis vana ikke tõmmand naha tal ümbert ää.
ERA II 164, 45 (7) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel on viluhaigus - vahel peab siis nönda kange külm tulema, oh eldeke, kas külmad ära.
ERA II 164, 45 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel nimetasse maaviga (maalised). Maast võetasse purusid ning suetsetasse. Ning vahest saab tuulest ka, tuulerubid, neid on ka veikste laste ümber.
ERA II 164, 48 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täht jookseb ülalt maha ning siis mõned räägivad seda, et kui sa senna kohta juhtud menema, kus täht maha kukkund on, siis peab haigut saama.
ERA II 164, 58/61 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Ara südamega Aadu,
piaarja ammetmees,
kulutes küll palju vaiku,
sest tal mure südames.
Juhata, kus on see paik,
kus küll saada kuusevaik!
nönda küsis sagedasti.
"Vaiku on sääl kuuse otses,"
rääkis Reinu Reedu suu.
Otsekohe, sidamaid
Aadu läks ka metsa nüid,
juhtus kokku önnega.
Aadu hakes tasakesti
kuuse otse roinema,
ligi pussi hiljukesti
hakes vaiku nosima.
Korraga nüid kuuleb ta
pöösa taga kabina.
Vaada, pajuvassik sääl!
Pajuvassik, hundikene
ümber pöösast ta veel käis,
kunni kuuse alle ta
pitke heitis magama -
önnetuseks Aadule.
Poole päini laskis Aadu
oma saksa puhkada,
ei ta tohtind vötte vaiku
ega valjust hingeda.
Viimeks südant vöttis ta,
tahtis hunti ärata.
Aga mes nüid tuli sest?
Hirmu täis tema kirvest töstis,
tahtis lüüa kord üks laks;
häda rammu ära vöttis,
teine käsi lahti läks.
Kirves kukkus Aaduga
ülevelt nüid joonega
hundi peele köhuli.
Kohkund hunt nüid metse kargas.
Aadu oma paiga peel
kohkund, minestuse-surmas
midagi ei tiednud teel.
Paari tunni pärast ta
silmad lahti tegi ka,
ütles: "Kus nüid olen ma?"
Kui tel tuli enam märki,
hakkes ümber vaatema:
püksid kärisend ja särkki,
katkend, kuuseoksad ka.
Käsi-jalgu puserdas,
Reinu Reetu ähvardas,
kes tema sinne juhatas.
Maas tema nägi rojukäkki,
kustund ära suitsemast,
vaksapikkus sönnikmakki.
Ei ta aru saanud tast,
kumma oma oli ta,
hundi või ehk Aadu ka.
Tunnistust ep olnud sääl.
Hunt on läinud, Aadu jäänud
vaigukott ja kirves maas.
.............
käsi-jalgu puserdas,
Reinu Reetu ähvardas.
Kohkund Aadu koju tuli,
rääkis lugu minule.
Südames mul naer küll oli,
silmad säädsin nutule.
.................
kuidas kukkumise-viis.
Armas vend, ehk oled, Aadu,
ara südamega mees?
Selle laulu tunmest saagu
öpetust sult igamees.
Kui sul vastu tuleb tont,
vaesem veel kui vana hunt,
hüia: "Hurjoh!" eemalt viel!
ERA II 164, 77 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaks naist olid läind, old vara viel möisa minna. Üks varss süönd tie ääres. Teine naine ütlend, et ingame siin natukse aega. Heitand magame. Teine jäänd valvame. No teind teine end karuseks loomaks, murnd varsa ära, ühe kintsi pand kotti. Läind möisa. Löune aeg teine ütlend, et "sul liha küll, terve toores varsakints kotis." Aga vötnd teine siis kintsi kotist ja lüünd teisel vastu palet, pöletand ära puha. Ütlend, et "kui ma oleks teednud, et sa valvasid, siis su enda kints oleks vöinud kotis olla."
ERA II 164, 78 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin oli pidand Leina väljalt Raavi Jürnal antama raha. Unes juhatatud. Aga vana pole läind mette, kartis pimet. Öeldud, et kolme kivi vahel on kasevitsa raag, viska sie pialt ära, seal on raha. No teise peeva läind lammaste juure - kolm kivi old küll ja kasevitsa-raag ka, tuund labja, hakkend kaevama, aga pole leind midad. Muidu nad olid ennevanasti siin targad mihed keik old. Hunte oli käsutatud. Meitel oli lastud siga ää murda. Seitse hunti oli tuld. Ema oli sia ää kiskund küll, aga siga oli ää surnd ikke.
ERA II 164, 116/7 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit ühe peremihele oli üks vanamees Kaju Jüri ütlend ikke, on mütsi pand esiti pähe, vaatand ja ütlend nõnda: "Su koht on küll hea maa peal, vesi on sul lisidal sääl kase kannu all tänavasuus ja kahetuhandeline kotitäis raha on põlluvare ääres." Siis ta oli õppan ka teda, et sii, kis tahab seda raha kätte saada, siis piab 4 vanakuu nellabed nüri luuaga seda kohta raapima. Seda nüid üks veike tüdruk tegi küll, aga pole saand midad.
ERA II 164, 119/20 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Suur-Tõlli üideti Säädja, sellest Säädi koht. Kurivaim oli saand ta käest seal pihlase kepiga. Siis jooksis ta sealt merese ning pookis niipalju liiva merest, et Arilaid/= Harilaid/ sellest sündis. Ning siis ta läks sealt veel ikke edasi, siis laevarahudes suri ära ning siis kondid meri uhtus sinna Undve nena otsa; sääl undid käisid siis neid kurjavaimu kontisid lugemas. Ta üiti sel aal Undinenaks, pärast muudeti jälle, et Undvenena.
ERA II 164, 120 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurivaim pidi Kihelkonna keriku ukse kinni panema. Agama kukk laulend nõnda: "Võtke kivikandja kinni!" Vana kohkund nii kangesti, et laskend sii kivi maha ning naise varvaste peale. Vana naise silmaveest on kõik pehme maa, ning suur kivi on maha jäänd sinna. Kas nüid on kivi sääl, ma ei tea, ma pole sääl käind. Selle läbi on siis Kihelkonna kerigu ukse taa sii kivi panemata jäänd.
ERA II 164, 121 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kotermann - sii pidi olema üks hall lind. Kui laev madala piale joosken, siis kui sii hall lind sealt ära jooksen, siis laev lammub ära. Seda kotermanni peab esiti, kui laeva alustasse, peab kolme laastuga valmis tehtama. Siis kotermann oli laevaga ühes, niikaua kui sii kotermann ära jooskis sealt, siis laev sai otsa.
ERA II 164, 126 (14) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõruga, sõruga sõrgajalga,
anna piima, angussarve,
sest sind talve söödeti,
kevadel sind joodeti,
sügise said sa roonu nuia,
kevade vana tölpi kella.
ERA II 164, 127/31 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Mare Kalda
Tammigu peres või Tammel 3 venda on vaimudega sõitend. Üks on tunmata olnd selles asjas. Vend ütlend talle: "Miks sa nii kehva oled, ma tahan sul varandust anda. Sa pead iga vanakuu neljaspe järges käima selle koha peal, kus kolm majaristi kokku keivad. Et vilistad seal, mis sa seal siis kuuled." Nüid esimese õhta sii vend on käind seal, siis ta on kuulend, üks tuulepahin on olnd seel. Siis teine vend on küsind ta keest: "Mis sa sääl kuulsid?" Nüid on rääkin, et midagi pahinad on kuulend. Teine vend on ütlend, et see on hea siis. Ja teise neljaspa õhta on nõndasamuti kärisnaga tulnd, et paljalt kaks punast koera olnd. Ja kolmande õhta, siis on õieti suure mürinaga tulnd ning paljas raha kõlin olnd. Nüid kui kotisuu lahti teind. Kui kott on täis olnd, siis ta on ütlend seel, et olgu nüid Jumal tänatud, nüid on varandust küll. Aga selle ütlemise pääle sii teine vend on taga kuri olnd, et ei oska asja vastu võtta mette, raha kadund ää jälle.
Siis jõuluaegu nad on hakand kokku, et teeme joomad. On jälle kehva mehe seltsi võtnud. Üks neist on Sõrves eland, kaks on Kihelkonnal olnd. Siis nad ütlend, et läheme Sõrve, mis me siin ühes kohas siis niikaua tieme. Nüid Kehelkonna mees ütlend sedasi, et mis me sinna Sõrve läheme. Teised vennad on ütlend, et hobused on valmis, tule istu selga ja sõida. Olnd 2 musta hobust ning üks valge hobu. Kehva mees on valge hobuse seljas, rikkad on sõiten mustade hobuste seljas. Kui nad sealt hobused pääsnd, tuulekiirusel olnd kohe Sõrves. Hakand seelt jälle tulema, kui nad Sõrves olid juund. Nüid niisamasuguse kiirusega tulnd jälle, kui läind on. Siis sii kehva mees on ütlend ühes kohas nii äkiste: "Issa Poeg, mis loomad need ometi on!" Nõnda kukkund selle hobussega sinna Keimle külase Albre tapuaida, linalõuguti kaas löönd korra lõpsti! mehe perse all ja olndki valmis. No nüid mees hakkend vaatama sääl, et ma sügise tegi uie lõuguti, sie on mul kahjuks siia jätta. Siis hakkend seal lõugutid taluma ja siis ennem jõudend ikke Kihelkonnale ära, kui teised vastu homigud hakkend kirigu menema. Aga selle rumala tüki läbi on teised vennad väga pahased ta peale olnud.
ERA II 164, 149 (29) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kunde Jaen tegi jälle haigele sütevett. Nüid, kui haige inime sinne läks, siis ta naine jälle, vana Mare oli varutud; pahakse ja kadegepuud ta pani põlema. Ning pahakse söed lähvad põhja ning kadagesöed jäävad peale. Nüid ta näites seda, et niid söed, mis põhjas, on haigus ja nied söed, mis pääl on, siis nendest saab paremaks: "Kui keik sööd põhja läheksid, siis sureks ära. Nüid sa nääd ise oma silmage, et sa saad terveks." Siis 3 korda anti selle süteveest riibate, siis oligid haigus lahkund jälle.
ERA II 164, 154 (36) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad.
Kõmmud kõbisevad tuas,
mina raudkassige tule.
(Nie pidid sakste sõnad olema, kui nie ära loed, siis saks on hea.)
ERA II 164, 167/8 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kuoste Jaan oli Ristakuumilt keind raha kuulamas 3 vanakuu neljasnad. No nüid kolmande vanakuu neljasna öhta suur herra oli sinna tulnd. Siis küsind, et mitme pölve rahval ta tahab raha saaja. Vana Jaan ütlend, et 3 pölve rahvale. "Aga nüid annad oma vasagu kee nimedissörmest verd mul, mina kirjuti so nime sisse ning anna sulle 3 napsu ühe raudkepige." Vana Jaen laskend hobust lüia 3 napsu. Siis viskend 3 kühvliteit höberaha seelt velja vana Jaanile kotti. Vana tuli seelt tulema oma höbekotiga, aga hobused jeend sest lüömast öte viletsaks.
ERA II 164, 168 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad.
Uskised kuseudemed,
tammised tabuvedemed,
haabised ajaelepuud.
Ussi huuled punased,
mau huuled madalad.
ERA II 164, 169 (12) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra oli viidud üks tops täisid kirgopakku. Vana luges keriku kantsle peelt: "Üks suur hulk täisid on kirgupakku tuudud." - Ju sie oli kuntsi perast.
ERA II 164, 194/5 (41) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks mies tulnd külase, halli hobuse seljas olnd ning ütlend, et nüid surm tuleb külase. Ning siis teine olnd jälle, musta hobuse seljas tulnd. Siis pole inimesi rohkem olnd selle järgi kui kaks tükki. Kuralase külas seal on Kuramaalt tulnd jälle.
ERA II 164, 201 (54) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Kuidas siil (meresiga) Hiiumaal olnd.
Nad leidend siili, ei ole tundend, mes loom on. Hüitud Põlluotsa Matsi, et "Mats, sa va targa piaga mies, veereta vies üles, köhmus tuleb." Mats vaatend ja vaatend, pole teadend, "on ta sakjas kull vöi on ta köuenool vöi Järve Reinu karu ning ella ots, aga vana ise pole ta koguni mette." (See on: "Vanatont pole ta mette.")
ERA II 164, 244 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k., Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsepäev es tohi mette puid öue vedada, ussid tulevad sui siis öue.
ERA II 164, 245 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k. Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eerik Hanni, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuge saab ikke palgid maha vöetud, köva tuule sees saab pehme puu maha lastud. Tamme puu on köva puu, pehme tuule sees maha vötta; ogapuu see ikke pehme puu.
ERA II 164, 264 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Punase roosi sönad.
Enne sind ep olnud, kui Jeesus sündis. Jeesus köndis ühe mäe peel, 3 kroosi olid temal kee; ühe ta ära kautas, ühe ta era suetsetas, üha ta era lennatas.
Neid sõnu peab 3 korda läbi lugema, igakord 3 viirgu roosikohast läbi tõmbama ning 3 viitenurka ja siis 3 risti peale tõmbama.
(Noid roosisõnu ja järgnevaid paisesõnu võib õpetada ainult enesest nooremale, muidu kaotavat sõnad oma mõju.)
ERA II 164, 265 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad.
Paise, paise, paise,
kuibe, kuibe, kuibe,
vahebe, vahebe, vahebe!
Mine metse saka ala, mine metse saka ala, mine metse saka ala!
Kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala.
Nii ütelda, siis 3 viirgu ümber piirate, 3 viitenurka ja 3 risti peale.
(Nende sõnadega oma pojal paise ära kaotanud.)
ERA II 164, 284 (3a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühes peres jälle olnd sedasi: vanamiis oli ää surnd. Pool haigusega segamini oli pand raha kolde tuha sisse, ise ütlend, et "kelle käega paneb, selle keega ka võtab ee." Sulane jälle kuulnd seda. Koristend vana kerkost ee ning kaapind vana keege ning saand raha puha omale.
ERA II 164, 285/6 (5) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhu Madli oli hundiks käind. Sääl oli tal mänd ka, siis sääl ta oli eland. Käind perest perese süia otsma. Kurel ta oli ühe öhta koldeauku tulnd, küsind natuke leiba. Oli rääkind: "Ma tuli siit tied kaudu. Metsailugene oli ka, metsailugene hakkas seda vissi vaatama. (Kari oli söönud tee ääres.) Aga vana suur must härg tuli metsailugesel järgi."
Siis Köörgu mägede taa oli va Madli ee surnd, sääl öölti punased sukaveere tutid maas old.
ERA II 164, 287/8 (l) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tõll on tahtend siit ühe suure kivi Kihelkonna kiriku ukse taha viia, aga kukk on laulend ja sii kivi on sinna maha kukkend. Sie kivi on praegest Kuumi riigimetses (kivi).
ERA II 164, 288 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Odalätsi nimi on sellest: vanapagan on sääl Tölluge vöitlend ja oda on sääl katki läind vanapaganal. Siis ta on ütlend, et "oda läts ning oda läts" ja sellest ongi sie Odalätsi nimi tulnd. Nii alliged, mis sääl on, nii on vanapagane jäljed jälle. Kus ta on astund, sinne on jäänud nii alliged.
ERA II 164, 293 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad.
Kis sääl nömmes nötkutavad,
allapajus paagutavad?
Ilves istub, nurmes nutab,
vahtre süda valutab.
Vitsasõnad loeti siis, kui peksa sai.
ERA II 164, 293/4 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad.
Kömmu sarved näitvad,
kömmu nahk seljas.
Aavi keel ja amsi meel.
Mina suhkur teite suus.
Nii kui emased isaste eest,
nönda mind teite eest:
kukla tagant kullatükk.
Kui tuppa astud, siis ütle nönda:
Kömmud köbisege,
mina raudkassikene,
teide silmad söölapöhja.
ERA II 164, 294 (17) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad.
I defe bis tri defe bis se
sina de karne,
karne de os bek en sehos,
vesta ba vesta,
se be a be.
Need sõnad 3 korda üle klaasi veel pääle rääkida ja igakord üks rist teha. Naisterahvas peab viima meestele, muidu ei aita.
ERA II 164, 294 (18) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Segage linnud, segage linnud,
esimene taade, tagumene ede.
(Nii tuli öelda, siis rändlinnud läksid segi.)
ERA II 164, 295 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord üks juhtumene oli, kui laeves olime. See on päris sündind lugu. Üks lätlane tuli laeva, läks üösi, vahtis seel masinaruumis. Üks must mies on siis tulnd, käed olnd örevil. Siis tuli ülesse, mitte möhku ei saand rääkida. Sinna on ükskord üks meister jäänd masine vahele ja purunend ära. Siis on arvetud, et sie seel keis. Üks Kuresaare mies on ka seel teda mitu korda neind, aga see on nönda kange mies olnd, et on asund roobige taha. Siis on ära kadund puha.
ERA II 164, 297/8 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mu ema-ema rääkis ühekorra, kut ta veel elas, et tema ema olnd Kurevere külas, sääl on olnd vana perenaine - ta olnd sääl peres lapseks. Teised vedand sönigud välja, perenaine pand leiba ahju. Läind õue, hüidend: "Oh, ma vaene, ma vaene, millal mina jõuan! Teised näikse juba ära menema. Sääl on meie pidu koos."
Lapsed läind vaatama, näind: seitse hunti läind mööda. Vana perenaine pand ka järgi. Pilluaja ääres kikerdend ning natukse aa perast va pajuvassik valmis ning pand aga metsa poole.
Üks hunt on Tagamõisas kinni võetud, on lahti leigatud ja leitud punane üü.
ERA II 164, 298/9 (2a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Üks noormees tahtend tüdrugut naiseks, pole läind mette. Nüid noormees leidend omale uie. Aga tüdruge ema saand pahaseks, saatend tüdrugu sinna, et "mine vaata, mis nad tegavad." Tüdruk tulnd era, ütlend, et söid-jöid. Saatend uuesti tagasi. Natukese aa perast tuleb, et urisevad ja kisavad. Siis on saatend uiesti, et "mine, tege uksed lahti!" Kus pand siis välja köik.
Tagamöisas oli üks kätte saadud. Sellel olnd siis punane üü inimese liha ja hundinaha vahel.
ERA II 164, 299/300 (2b) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu naise võõrasema olnd lapsuke veel. Nende peres Tahula külas (teispool Kuressaare linna) üks naine käind ära üüsiti. Mees küsind: "Kohe sa käid?" Ütlend, et "ah, mis sa sest küsid, ma käi värsked leha otsimas." Ühekorra ütlend tüdrugule, et "tuu mu laps põõsa alla." Tüdruk viind, olnd hunt. Aga võttend piimakoti põuest välja. Pole enam inimeseks saand. Tüdruk rääkind lapse isale, et ema sedasi on. Istund seel kivi peel alati. Mees vöttend tule, teind kivi sojaks. Hunt istund sinna peele, nuusutand, et küla poolt tuleb värsked haisu. Tõusend üles, nahal olnd perse peel auk sees. Tal olnd seitse poega veel. Mees ütlend, et "kis nii sulle siis tegi." Ütlend, et "Nöör pöllu Mart sai Sähku pöllu oja peel kord sähvate."
ERA II 164, 300/1 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mees söitend maantied mööda. Kolm hunti olnd tie peel ning ulgund. Mees ütlend: "No va külamis, anna mulle tied ka!" Üks töusend keskelt üles, istund tie ääre ja ulund. Ta löönd hobust, et rutem läbi saaks. Hunt järgi. Vaatand taha: ta riiotsa peel olnd üks valge junn kui kaapstapea. Ta viskand selle valge asja sinna maha. Hunt kahmand selle suhe ning läind ära. Sii oli taevamanna, mis huntidele oli antud selle iest, et nad külmikingu murdvad. Hundid on ikke Püha-Jüri kutsikad, nad käivad külmekingi murdmas. Kärla reihe lae olid külmad kingad sisse tampind. Ma olin siis poisike, kui tuudi sii aru ära, et kuradid tampind lae sisse.
ERA II 164, 301/2 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma olen ikke tähendusi näind ka. Me olime laeva peel, ma oli viimest reisi. Kesköö ajal äkist aeti meid üles, et purjudele pääle panna, me lähme liiga vara Liibau pääle. Kui ma üles läksi, nägin, et poiss oli pooles mastis. Ma hüitsi poisile, et "võta, pane seelt kinni" - ei ühtegid. Ma tuli sidusi siis sölme kinni. Läksi maha siis ja ütlesi poisile: "Miks sa pooles mastis maha tulid." Aga poiss ütles, et pole olnd ja teised ütlesid ka seda. No öeldasse ikke, et laeva klapatermann, pootermann ka. Ju see siis oli. Neid on ka randades. Va Saare Simu oli kord tulnd ühe öhta öuest era ning ütlend, et meitel saa üks suur lae randa tulema, üks kallis lae suure kullage - üks täht langes maha ning lagas ära Tagamöisa pool. No tüdruged pole veel saand ära tulla rannalt, juba lae olnud seel, köiksugu kallid asjad olnd peel.
ERA II 164, 315 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad.
Ilves uites, nurmes nuttis;
mis seal nõmmes nõtkutab,
mis seal pajus patkutab?
Löhmuspuid löhuti,
tammest kandu raiuti.
Vitsasõnad pidid nii vägevad olema, et kohe möjusid teisele. Üks sõrulane oli olnd, antud 50 huupi. Sõrulane ütlend, et härra'p jõua seda valu välja kannata mette. Kui esimese korra oli lüüdud, härra teind: "Au!" Teise korra, siis ütlend, et lasku ta, kurat, lahti.
ERA II 164, 316 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosipaber.
Roes punane, ma veel punasem,
roes sinine, ma veel sinisem,
roes must, ma veel mustem,
roes hall, ma veel hallem,
roes valge, ma veel valgem,
roes kollane, ma veel kollasem,
roes kirju, ma veel kirjum,
roes köva, ma veel kövem,
roes kange, ma veel kangem.
Need sõnad kirjuta sinise paberi pääle, tee viisnurk pääle, 9 korda ümber kriipsutada ja siis see paber pliiatsiga üleni täis kriipsutada, nii et sönu näha pole.
ERA II 164, 330 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui aeti kevadi loomad esimest korda välja, siis vanaema pani õueväravalle maha raudkanni, selle üle lasti loomad. "Püha-Jüri kutsigene, hoia ise omad koerad!" vist umbes sedasi ütles kõvasti.
ERA II 164, 332 (21) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui paat ei püüa, siis tuudi pihlapuu, pandi pael säält läbi, siis hakkas püüdma. Ja purusid piibusse ning suetsetada nendega, aitas ka.
ERA II 164, 334 (27) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uies niites, sääl ikke meie Piiter oli näind, et halgudega tuli olnd ülal ning alasti mies olnd pääl. Aga kes teda nüid sinna pand - tühi jutt puha.
ERA II 164, 362 (15) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõnisepeeval süüdi siapee, siis kondid visati nurmepõllale, öelti: "Tõnis, kaitse sead!" Pisikessi kontisid lasti siis koeri võtta, et kedas koer võtab, siis saab siis mehele. Siajalad süüdi paastumaarjapee.
ERA II 164, 362 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui mailese katki tambid, siis peab haiget saama ning ei pea paranema. Austlu metses oli suur mailese piiriaid, suur ümarene rohilene tara, teismoodi rohi kui teine hein, siis seelt tuudi ja sellega siis arstiti.
ERA II 164, 363 (19) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sa Kihelkonnalt tuled, siis sul oli tie ääres 2-3 puud. Kui surnud maha viidi, siis tehti sinna puude peele ristid, siis õuemerk oli ka ning 3 risti tehti. Männapuud olid.
ERA II 164, 380/2 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Potermann. Va kapten Kiil siit teadis üsna töega, et potermann on olemas. Tema rääkis seda lugu: "Laev söitis merel öösse, kapten andis kurssi. Mees oli rooris. Pime öö oli. Nüid kiigi tunmata mees tuli roorimehe juure, tuli sinna, et "nüid söidad siia." Roorimees ütleb, et "ma ei saa teisiti, kui kapten käseb." No vöttend poomi kätte ja ütlend, et "kui sa mind ei kuule, siis ma lüün sind maha." Nüid see roorimees oli kurssi muutend. Kapten küsib: "Kus sa söidad?" Tema ütleb, et üks tunmata mees tuli, kässis kurssi muuta. Kapten ütles siis: "Täida ta soovi." Homigu, kui valge sai, siis laev läks pölema. Mehed olid juba surmasuus, aga siis tuli vastu laev, mis köik päästis. Nönda oli oletamine siis, et selles teises suunas ei oleks pääsmist olnd.
Siis üks meie küla mees oli masinameister, oli masinaruumis öösse. Nüid näeb, et üks mees tuleb pesuveel masinaruumi nurka. Tema mötlend, et sii kütja on, et läheb sinna kusema. Siis tema tahtis säält teda pahateu päält tabada. Läks vaatma: midagi polnud, köik oli kadund."
Teine juhtumene jälle selsamal mehel, kus nad viisid ühe mehe salaja üle. Mees oli punkris suures kastis, magas. Siis salaja nad viisid teda masinaruumi. Äkist tulnd mees teiste juure, et sääl on teine mees ka. Teised ütlend, et ei ole. - "Ooh, me magasime köruti." - Teise magamene on teda unest äratand. Ütlend, et tulgu vaatama, magab praegust sääl. Aga midagit pole olnd.
ERA II 164, 387/8 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Va Ansi-Kadi käind ikke lambud murdmas. (Ansi koht oli Kuusma metsas.) Oli ikke säälpool tääda olnd, et kui lapsed olnd karjas, siis va Ansi-Kadi tulnd. Rääkind, et kui metsakuts tuleb, siis mitte kuri olla taage, et ütelda:
"Oi, oi, metsa ilugene,
oi, oi, metsa ätsegene!"
No varsti olnd hunt lammaste seas. Lapsed pand: "Oloit! Oloit! Va Ansi-Kadi!" No siis va Kadi olnd oma punaste sukkadega sääl vahtimas.
ERA II 164, 388 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lapsed mängind rannas. Hall hobu tulnd, pand ennast sinna laste ette maha. Lapsed ladund selga. Üks pole ruumind. See ütlend: "Kus ma pea minema, kas niku-näku nena pääle?" - Kohe lastelasu jäänd maha, köik kadund.
ERA II 164, 388/9 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks mees tulnd linnest ära. Tagamöisa metses olnd suur sütetuli. Mihele olid tikud ligund ära, tahab suitsu teha. Pidand hobuse kinni: "Kuule külamis, kas saab piipu tuld?" - "Jah, saab." Pand piibu täis taal ja viskend rattele neid süsi ka. Homigul siis leidend piibust höberahasid, rattel olnd ka. Siis läind vaatama metsa - pole tuleaset olnd ega midagi.
ERA II 164, 393/6 (9) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mõisahärra tahma-tünnis varjul, peetakse kuradiks.
Ühel mõisaalamal oli ilus naine. Härrale meeldind see liiga ning ta hakkend küsima, et kuidas siis armastamesega saaks toime. Naine rääkind seda lugu mehele. See ütlend, et peame talle ühe viguri tegema. Mees toond ühe tünni, pand ahju taha kuruse ning korjand sinna tahma sisse. Härra hakkand naisele jälle avaldama. Naine ütlend ühe öhta, et nüid läheb mees välja. Härra, et "jah, jah, ma tule siis." No härra läind. Aga mees passind kõik akna tagant pealt. Naine pand ukse lukku. Härra tahnd asemele minna. Naine ütlend: "Siis olen nõus, kui koha saan vabaks." No härra teind siis akti ikke valmis, kirjutand käe alla, et koht on kingitud. Naine ütlend siis: "Mu mees veab end rasvaga üle, et siis hea lõbus asemel olla." No härra tegi ka sedasi. Hakkavad nüid asemele minema. Äkist naine kohkub, et mees on ukse taga. Härra, et kus ta peidab enese. Naine ütleb: "Tüki sinna tünni." Siis naine teeb ukse lahti. Mees tuleb tuba. Akkab kohe naisele rääkima: "Kuule, ma müisi selle tünni ära, ta muidu siin tüliks." Tahab kohe ära viia. Naine ütleb, et viigu homme. No muidugist kevadine aeg oli, hommik juba jõudis. Teulised kik tööl juba. Mees paneb tünni pääle, lääb teuliste juure. Küsib nende käest: "Kas te kurjavaimu ka näind olete? Ooda, ma näita, ma püitsi ta täna üüsi kinni." Kõik kogusid nüid sinna ümber. Mees teeb tünni kaane lahti, härra kargas välja, pani mõisa poole plagama. Sai elajate lauta. Tüdruk läks hanedele süia viima, tegi laudaukse lahti - tont lautas. Tüdruk paneb kisama, härra vaigistama: "Ole tasa, too siipi ning vett ja pese mind puhtaks." Ta kartis, et proua seda tääda saab. Aga mees sai ikke oma koha päriseks.
ERA II 164, 396/7 (10) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vana Tammigu Mihkel rääkis. Pidula möisa kari olnd mere ääres. Merest tulnd üks hall pull ning vöttend lehma oma vöimu ala. Tulnud koju ja homigu läind karjaga tagasi. Nüid see lehm toond halli vasika. Mihkel oli selle halli vasika ärä ostend.
ERA II 164, 397 (10a) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks Hiiumaa mies rääkis. Tal olnd 2 hobust üüsse metses. Läind kangesti tormiks. Homigul ta hakkes tüdrugel ütleme, et vaja hobseid vaadata. No saand nad sinna, sis kaks ütlemata ilusad sinihalli täkku hoind seda mära. Aga kohe läind merese ja sinna nad kadund. Teise aasta mära tõi varsa. Siis see hiidlane ütles, et nüid on see juba 50-aastane, aga et nüid ei ole enam nii vali sõidu pääle.
ERA II 164, 397/8 (10b) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra teulised näind, et rannapõllu all üks hall loom magand. Nad läin ikke ligemal. Siis ta kuulend nende juttu, tõstend pead. Aga mitte pole olnd hobuse moodi ega elaja moodi. Pand säät ülesse ja merese.
ERA II 164, 398/9 (10c) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mu isa rääkis, ta oli näind meriinimest. Ta sõitis Vilsanti. Nüid Vilsanti mehed olid ää läind juba. Ta sai paadiga sõudma sinne. Roostend ilm olnd. Ütles - siis arvata poole vahe pääle Vilsandi majakast eemale esiteks tulnd üks lauatükk vee pääl. Tema mõtlend: "Mis ma sellega paadis teen." Aga siis paadi kõrvas tõusend üles üks tüdruk, nii ilusad juuksed olnd tal ja nii ilusad nisad. Käed tõukand tema poole. Tema mõtlend, et üks surnu ja sõudend edasi. Siis läind niikaugele, saand sii lauatüki käde, siis sellega hakkand mängima. Ning mängind ikke niikaua, kui tema silmad teda veel näind. Ma kuulsi siis, kui ta seda hakkas Ingli Jaeni ees rääkima. Jaen ütles: "Meie oleme teda sääl vahepääl kaks korda näind."
ERA II 164, 399 (10d) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra võrgumehed laskend võrgud merese. Siis tõusend vee pääle inime, ilusti hakkend rääkima, et "kulla meremed, te lasksite võrgud nüid me karjaaia kohta. Et minge sinnapoole." Nii siis ka kalamed teind ning homigul saand rohkesti kalu.
ERA II 164, 412/3 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõja ajal on ühest mõisast käidud raha röövimas. Mõisaproua tapetud ära. Suured summad toodud kaasa. Osa olevat peidetud Reinu koplisse. Siis ma küsisi Reinu Aadu käest - sii on tõsi. Ta teedis, et sääl raha on, aga muidu tarvite ei saa, siis ta on lainuks võttend. Nüid Lillipee Riidu, Kadariku Jüri ja Riisa Ristjan läind ühe sügise Reinule, et "nüid, Aadu, tule, näida meitele koht." Aadu läind näitma. Istusid sääl panga äärel. Siis nad näind: eemalt hakkand tulema suur must kogu. Jüri läind taaspidi kätega selle kohe. Jäänd siis korrast ikka vähemaks, viimaks kabisend korra ja kadund (see olevus). Nüid Tiina, Aadu naine, olnd tuas üksi. Üks võõras mees tulnd, ütlend: "Sinu mees läks nüid raha näitama. Kui sa sii lubad, mis sinu ihus on, siis nad saavad raha." Tiina pole luband. Siis on sääl suur tuul tulnd. Aadu olnd kolm kuud haige selle järel. Sii laps elab praegust.
ERA II 164, 427 (29) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villase viha vastu - keige rohkem nad leotasid külma veega ning siis küpset sibulid pandi pääle.
ERA II 164, 427 (30) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi vastu - need pidavad tähed olema, nelja kanti ikka pidavad ühe sõna tähendama.
ERA II 164, 427 (31) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi vastu - Taevaisa abihüidmene peab seda aitama.
ERA II 164, 435 (50) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui aprillikuul on kuul täht ies, tuleb hia aeg, siis peremees otsib sulase.
ERA II 164, 435 (51) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Puude mahavõtmene - kui sa võtad vana kuuga ühe lehtpuu maha, siis sellel tulevad ussid sisse kohe. Männa- ja kuusepuud - 3 päeva enne ja 3 päeva pärast kuu täissaamest on mahavõtmese aeg. Kui pole aja järgi võetud, ussid söövad ta puhtas ära.
ERA II 164, 436 (54) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lapsed hullavad vahel, et:
lenna, lenna, lepatriinu,
huome tuleb kena ilm.
ERA II 164, 438 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Noorekuu riede õnge valmis tegid ning siis püidema lähed, on hea õnn tursapüüdmisel.
ERA II 164, 438/9 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Önge sisse heites öeldi:
Tuu mulle tuhat turska,
saada sisse sada härga,
vii mul välja viis härga.
Siis sai 3 korda pääle sülitud ja üle parda visatud.
ERA II 164, 439 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku seesi vihma sajab, siis laulsid, et ilm läheb tahes:
Eidi, eidi, ilmugene,
paista päeva, parmugene!
Eila olid sa hea ilm,
taane olid sa tahe ilm,
mullu musta kuke ilm.
Kui sa'p eidi minu pärast,
eidi kurja saksa pärast.
ERA II 164, 444 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k. < Kihelkonna khk., Liidre k. - Linda Köögardal < Ann Kraun, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hea palav leil oli, siis mõni tänas nõndat: "Aitimm! Aitimm! Aitimm!" ning ise vihtles kangesti.
ERA II 164, 444(10) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k. < Kihelkonna khk., Liidre k. - Linda Köögardal < Ann Kraun, 65 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Viluhaigus - üks vanamees tegi mul vett, vesi pidi aitama. Ma läksi heinu tuuma niitist, siis tuli soe õhk vastu, sellest ma jäi haigeks.
ERA II 164, 466 (9) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Liivaküla k., Kusta t. < Kihelkonna khk., Võdruka k. - Linda Köögardal < Mihkel Koka, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin Teesu rannas oli küll kari merest välja tulnd. Keik olnd hallikirju. Lehmaind läind säält kautu. Üks pull hakkand lehma innaga järgi ning oli lehma juures käind ka ära, aga siis pand merese ja oli kadund. Aga sellel lehmal oli tulnd hallikirju poeg. Sest on hallikirjude sugu siia Saaremaale tulnd.
ERA II 164, 487 (1) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hiirisõnad.
Pead vaatama, on ruun või märä, must voi valge, nõnda ütelda: "9 penikoormat edasi, 9 penikoormat tagasi. Kes elab, peab surema," nõnda 3 korda ütelda.
ERA II 164, 487/8 (2) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hiiresõnad.
3 korda kirvega, kõvem kui kivi, raskem kui raud. Sa void sinni taga minna, kui Jänese perse valgeks läheb. Kui tema sind kiusab, siis võta selle looma sitta ja põleta ahju ees pahupidi laava ära ja anna oma loomadele sisse ja mis üle jääb, pane laeka luki taha sinne niituse värava vahel on, võta ja põleta ära ja loomadele sisse anda. Merel pole puud, kivil pole juurt, linnul pole piima. Tüi ülespidi, ladu alaspidi, kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd. Koerasitt sa oled, koerasitaks sa jääd - 3 korda nõnda ütelda.
ERA II 164, 488/9 (3) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad.
Ühe tasi peale ja kolme sõrmega risti üle tõmmatud.
Itese pis taridese siun
Maa-madu, merede madu.
Teede pealt tuleb teris jälle, metsa põesast, põllustuse põllust, tuleb põesa sihest, teede pealt tuleb tervis jälle, kivi äerest kirjateks, mere äerest valguteks, maa rohu sarnatseks, kasteheina karmadseks; pea-alused, maa-alused, paksu parmaste alused.
ERA II 164, 489 (4) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihu-hoolmete sõnad.
Perva vas sista sedela
ranna tersga, Tolga Tus
simrasmi Jumesla karmanas.
sumalenti ti so j hkati
Tuda jatta Pehnadi on issarka
nokale Isago laiut karrassa
Japuk sarna soluk peata
Mauder susileninga.
ERA II 164, 489/90 (5) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täidest.
Võta kolm korda näpuga tuhka koldest ja pane ühe asja sisse tuhk ja mine lauta ja võta sõel ja lase pahupidi sõela läbi see tuhk elaja turja peale, aga kolm korda. Ja võta leivaluud ja sakitse 3 korda luuaga turja pealt. Siis võta luud ja mine sõnna, kus tua pühkmed keivad ja sakitse neid ka 3 korda ja ütle 9 korda: "Kasud juure sellele, kes seda mulle on teinud."
ERA II 164, 490/1 (6) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks paneb kokku kondid-luud.
1. Üks paneb kokku sooned-luud
2. " " " lihast, luust
3. " " " kivist, puust
4. " " " rauast, luust
5. " " " rauast, puust
6. " " " linnas kõik
7. " voidab linnas valu kõik
8. Üks üksi, kes aitab meid küll kõigist hädast, valust, kui usume H ja loodame ja palume ka südamest + + + H H H J. J. J. Ise + + + Oh Issand Jeesus Kristus, halasta ja heida armu meie peale, kuule meie palvehääli, vähenda keik valu. Võta selle, võta selle inimese ehk looma valu + + + N. d. e. Võta minu häel kuulda, nende kui sa kõikide preestrite palved kuulda võtad koguduse eest, võta valu ära +++8bb. Aamen. Isa Poja ja Püha vaimu nimel. Ja siis lugeda Meie Isa palve.
ERA II 164, 491/2 (7) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina, Jehoova Jeesus Kristus. Rahu olgu Teiega. Mina olen see raamatu oma Jumaliku käega kirjutanud ja ingli Miikaeli saatnud maa peale, mis kuldkirjadega on kirjutud. Seal Pratüla linnas puu kivi peal - kes seda tähele paneb - seal ta seisab, see ristikivi, kes seda aga ära kirjutada tahab, sellel on ta väga kasuks.
Kes pühapäeval tööd teeb, see on hukka mõistetud. Selle pärast ma palun teid, et teie mitte pühapäeval tööd ei tee iga teisi töösse sundida. Teie peate kirikus käima ja südamest Jumalat paluma.
ERA II 164, 493 (8.1) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tüdrukud poisi eest halvaks teha, et enam ei armasta (pealkiri):
Tütruku nimi kirjuta ja nime peäle sittuda.
Sina N:N: oled sitt minu eest.
ERA II 164, 493 (8.2) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tütruku juustest 8 poisi ehk mehe püksiperse peeretamise kohta teha.
ERA II 164, 493 (8.3) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vassaku jala sokki haista lasta.
ERA II 164, 493 (9) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu sõnad
x Cleilu x moioso x
x Cleilo x moioso x
x gunlo x guff x
x x x
ERA II 164, 494 (10) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lehma tagaajamine
Vett teha Marja magohemaida, Marja kolme sarve, üks hõbe, teine vaske, kolmas hõbe, teine vaske, kolmas kokku kulda harva, esiteks ette vaidu peält, kette vole tervise Jehovseri, punane Jehovveri unn.
ERA II 164, 494 (11) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
SOROPRO
Sator opera, ratas opera rola.
ERA II 164, 494 (12) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi tähed
dent. D. A. D. O. R.
A. R. E. R. O. säeleb
T. E. N. E. T.
O. P. E. R. A.
R. O. T. A. D. golok
ERA II 164, 495 (13) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
D. A. T. O. R.
A. E. P. O.
O. P. E. R. A.
X R. O. T. A. D. X
ERA II 164, 495 (14) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
t: b: t: s:
t: d: t: t: t:
Ts: t: a: t: g:
t: 3: t: t: Ts:
t: b: t: b: t:
A: s: a: M: t:
ERA II 164, 495/6 (15) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad.
Tere, süda, armas kuld, kuldne meel ja takne meel. Sündku nõnda kui mina tahan, mette nenda, kui sina tahad, sinu sõnad ja minu sõnad peavad ühed olema, kuldne keel ja meesi meel, mina sukkur sinu suus, mina meesi sinu meelest, nõnda kuidas emased isaste eest, nõnda mina sinu meelest, nõnda armas ja hea kui ema piim lapse eest, """ 3 korda kukla tagant kullatükk, :,: :,: :,:
minu saks tuleb õhtu ees, lammas taga, karunahk ümber pea, oleksin mina nõnda armas kot ema piim nõdra lapse meelest :,: :,: :,:
ERA II 164, 496 (16) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad.
Merel pole puud, kivil pole juurt, sinul pole piima,
tüü ülespidi, ladu alaspidi,
kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd, koerasitt sa oled ja koerasitaks jäed
3 korda nõnda järgest lugeda.
ERA II 164, 497 (17) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele.
Mõtelge haigete peäle omas taevariigis, tee nende ihud-liikmed kõik terveks, Jumala abi olgu teiega, Aamen!
Õue minna ja põhjatuule sisse puhuda kolm korda, Jehova Jumal, vaata minu peäle, kes sa varga peale vaatad, ikka elde võite kelde Jeesuke, veri punane. (3 korda öölda.)
ERA II 164, 497 (18) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihuoolmete sõnad
Pereva vas sesla seelada, Ranna tirssa Polga Tus simrasmi Juniela karmanas suuma lattiti So sihkati Tuda jätta Pehkadi on issasgos nokols Jrsogo laiut karrasso Japiksarna solok peta Mander süsiemega.
ERA II 164, 498 (19) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele.
Mis pean ma ütlema kaks ehk kom korda kinni hakates, mis on Jumala Poja nimi Jeesus Kristus, aja mustad kingad jalga, mustad sukad jalga, aja mustad kindad kätte, mustad leinariided üle, tule meid abi ehk sedaviisi. Jumala see Isa, Jumala see poja ja see püha vaimu nimel Aamen xxx.
ERA II 164, 498 (20) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haige sõnad.
Must mees käbi maate kautu, teete kautu, mine metsa puusid kautu, lõhmuspuude lõksutama, pahakspuusid paugutama, vesi jooseb, veri jookseb ormi kautu, niikui valged lund'e kautu, Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel Aamen xxx.
ERA II 164, 499 (21) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkise haige sönad.
Soost tulevad sojad nooled,
taevast tulevad pühad inglid,
kes on ussivalu võitnud,
need aga sinu valu võitnud
nenda tõesti kui kirikus altri taga aamen X X X
ERA II 164, 499/500 (22) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Looma kinnipanemine vana kuuga.
Võta üks muna, mitte palja käega, vaid kindaga ja pane sõnniku peäle, võta sõnnikuga seltsis see muna kätte, ja kokuta kolm korda looma suu ette ja ütle need sõnad:
"Ar vehitu sih, por ar vehitu sih, por ar vehitu schpor."
Pärast pane see muna põhjatsed poole lauda nurka, et ükski seda katki ei aja. Sügisel, kui loomad kinni paned, ütle selle muna juures kolm korda: "Aamen, aamen, aamen."
ERA II 164, 500/1 (23) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkise haiguse sõnad. Vett teha. Rabandust ehk äkkest haigust aitama.
Ja kurja vaimu kavalust rikkuma, minge, minge, minge, ma tahan teile abi saata,
esite homiku, teiseks õhtuks, kolmandaks lõunaks, neljandaks põhja pool, Jumala Issa, poja ja pühavaimu nimel, aamen x x
Need sõnad loetakse kolmele korrale läbi. Iga korra viimaste sõnade lugemise ajal tehtakse vassaku käe nimetissõrmega kolm risti. Hobusele antaks leiva peäle kolme ristikest tehes ja loetakse Issameie ühe hinge tõmbamisega ära X X X
ERA II 164, 501 (24) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Silmade sõnad.
Maria-neitsike tuli taevast maha, kuldne katlekene käes, kuldne kulbikene sees, kuldne pulgakene peus, tegi silmad selgemaks, silmalauad lahkemaks, pese pale puhtakse, aja ihusta iluda.
ERA II 164, 501 (25) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosisõnad.
Enne sind ep olnud roosi mitte, kui Jeesus kõndis mäe peäl. Jeesus läks üle mäe, kolm roosi oli temal käe, ühe ta ära lennatas, ühe ta ära suitsetas, ühe ta ära kautas.
ERA II 164, 502 (26) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad.
Sehest seata, peält peäta, alt juurita keskelt keata, Sinu nimel armas isa palun mina sind, võta sedasinast valu vähenda, mis see kuri paise selle inimese ihu sisse on tulnud, et ta jälle oma tervist võiks kätte saada, tee seda oma suurest armust, Aamen.
ERA II 164, 502 (27) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Maavea sõnad
Aita Jeesuke Jumala see Isa Jumala see poja Jumala see püha vaimu nimel, tule ise sina ja ole see tohter Aamen
ERA II 164, 502/3 (28) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi sõnad, mis vee pääle saab loetud.
S.O.R.O.P.R.O.
Sator Opera ratas Opera role.
Ie taisepes. Aketeste pes see senna ette karne karnedeos pekem, sest vasta see pee de x x x kolme sõrmega kolm risti vee peäle, ning need saab kolm kord loetud, ning kolm kord kuldasjaga ümber piiratud, kolm viitenurka ka peäle tehtud, niisama kui Mooses ussi vaskmau ülendas kõrbes, otse kui see kes selle peäle vaatas, sai terveks samal tunnil
I.E.K.L.A.J.W.M.S.3 olak S.E.T.W.A.T. ur. Issa poja ja püha vaimu nimel Aamen Aamen Aamen. Meie Isa palve saab kolm kord järgest loetud.
ERA II 164, 503/4 (29) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi sõnad.
Jeesus läks üle maa ja talus neli roosi käes, see viimane kadus ära, see teine põles ära see kolmas lõppes ära see neljas ei pea mitte puutuma kellegi inimise Margebein kätt pead rinda, ehk üht liigend, sest kõik roosi, nõnda kui see valge, punane, must, sinine, roheline, kolne, sa veeroos, vasserroos, ussiroos, Schlangen roosileheroos Plant roos roos ja kõik roosid, nenda kui nende nimed on, peavad ära kaduma ja mitte enam jälle tagasi keerma, Jumala see Issa poja ja pühavaimu nimel Aamen. Aamen. Aamen.
ERA II 164, 504/5 (30) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paisutamise haige sõnad
Läksid kolm pühad neitsid ja naad tahtsid ühte paisutamise haigust järge vaata, Esimine ütles see on palav, teine ütles see ei ole mitte kolmas ütles kas ta ei ole mitte; Räägi nõnda seda haava seun mina kinni, kolme nimel, et sa oma külge võttad, palavust, vett ja paistetamist ja kõike mis paisele võib sandiks olla, kolme Jumala nimel, ja see peab kolm kord räägitud saama, piira kolm korda ühe lõngaga ümber selle haava, pane seda lõnga päeva vastu parema maja nurga alla ja ütle; Mina panen sind sellega siia x x x et sa oma külge võttad palavust, vette paistetamist ja mäda. Ja kõik, mis haavale häda ei tee x x x Aamen. palu veel Issameie, ja aita Jumal.
ERA II 164, 506/7 (31) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kondi kokkupanemise sõnad
Usk paneb kokku kondid luud
Usk paneb kokku sooned luud
Usk paneb kokku lihast luust
Usk paneb kokku kivist puust
Usk paneb kokku rauast luust
Usk paneb kokku rauast puust
Usk paneb kokku ilmas kõik
Usk võidab ilmas valu kõik
Usk üksi on, mis aitab meid
Küll kõigest hädast valust mind
Kui usume ja loodame ja palume ka
südamest x x x H H H L. L. L.
lll. lll. lll. x x x (Oh Issand Jeesus Kristus halasta meie peäle, kuule meie palve hääle,
vähenda kõik valu,
võtta selle inimese valu x x x
N: N: võtta minu palve hääle kuulda nõnda kui sa kõikide preestrite palved kuulsid, ja koguduste eest kuuled, võtta valu ära x x x. 8 bl. Aamen. Isa poja ja püha vaimu nimel, Issameie palve saab ära loetud.
ERA II 164, 507 (32) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tole haige peäle veel vere sõnad
P. tilgu läbi nõela silma ja seisa paigal niikui Jordan kui Johannes ristis x Ja Iisraeli lapsed punasest merest läbi läksid ja meri seisis mõlemil poolel nullis ja pullis x Kui kõrgel käib töömees, kui punane on vähi, kui külm on mehe käsi, see võtab su valu kõik.
ERA II 164, 507/8 (33) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ambavalust.
See õnnistamine saab 3 õhtud nimetissõrmega haige hamba peale pannes. Mina võttan see valu ära nõnda kui Jumal teda omast pojast ristipeäl ära võttis kolme Jumala nimel x x x. Mina surman see ussi ära x x x mina teen need vermed lahti, nõnda kui Jumala poeg risti pealt lahti tehti. kolme ainu Jumala nimel x x x Tobias Reku Aamen.
ERA II 164, 508 (34) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roos
Jumal on meile siin mailmas Roosi Küngaks saatnud ja tema üle taeva kroonimise mantliks välja lautanud x Roos x
lahku minust ära lenna ühe
surnu peäle ja päesta, elu olevad tänasest kunni igavene.
ERA II 164, 509 (35) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele
Issa poja ja pühavaimu nimel Meie Issa palve saab loetud) Mis peame ütlema ma kaks kord kinni hakkates Jumala Issa poja ja püha vaimu nimel, sulle süntku nõnda kui sa oled uskunud, Yde su pis tritese pis sina dekarne karnde of pikem saa vesta pa verda see pee amne pea keige kangem valu jäeme käega. Üle muljuda kolm kord.
ERA II 164, 509/11 (36) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kasvaja sõnad.
(Siis vaata kui kuu viimse veerandine on:)
x Jumala Issa poja ja püha vaimu nimel kõik kuri asi peab kõikuma, ja Jumala sõna läbi päesema kuri haigus ära kaduma nõnda kui Jeesus Kristus Jumala sõna läbi kurja haiguse peäle võimust sai, nõnda pean mina püha palvete läbi nende peäle võimust saama igavesest ajast igavesti. pea eest oled ja peata keskelt oled saa. Sa juureta peält oled ja peata alt oled sa juurita, kolm kord nõnda üttelda Murel pole puud, kivil pole juurt, tüügas ülespidi, ladu alaspidi, kassi sitt sa oled kassi sittaks jäed koera sitt sa oled ja koera sittaks sa jäed, kolm korda) aita Jeesuke, toras Lord Ienal ruat waat not Joeugkomten me lond ovard Joug konalin, elavad hõbe sarve sisse panna nende sõnadega, ar vehi to schi por, kolm korda nönda öölda Peenikene tütruk ma olen ja peenikest lõnga ma ketran, punas langa ma punun ja siidi lõnga seun, valged villa ma vaun, kelle peäle ma panen omad käed need kõik terveks saage, rahu olgu teiega ütleb Issand, head sooned tulgu jälle minu sisse, ja pahad sooned minge kõik välja, nimetissõrm pane mu rinna peäle siis saan ma kohe paramaks, see tige silm, mis minu peäle vaatab, see mingu su oma peäle tagasi, Jeesus Kristus aita sind ja mind edasi minna Aamen
ERA II 164, 512 (37) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vett teha
3 korda järgest loetud
Karper vasto, mokku (maku) vastu Sasper kraun, Issa meie ühe hingega kolm korda järjest Hege helde kippe teele tervist Jeesu veri puna Minu ihu sai risti peäle pandud kolmest kohast sai mind katki pistetud, Minu Isa vaeva on sinul, minul arm Kristuse auu kuub see minu kroon. Isa oled mulle annud Aamen 3 kord järgesti.
ERA II 164, 512/3 (38) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi aigele.
X Püha risti täht olgu sinuga see Issa ja see poja ja see püha vaimu nimel. Kõik kuri asi peab kõikuma ja Jumala sõna läbi päesema, kurjad asjad ära kaduma nõnda kui Jeesus Kristus Jumala sõrme läbi kurjade vaimude peäle võimust sai nõnda pean ma püha palvete läbi nende peäle võimust saama. Igavesest igavesti. Aamen, Aamen, Aamen :,: :,: :,:
ERA II 164, 513 (39) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paisutamise haige sõnad.
3 korda, paistetus, paistetus, paistetus. Mina kässin sind Jeesuse Kristuse nimel et sa N: N: nii vähe paha teed kui Jeesuse Kristusele need naelad paha tegid, mis Juudid tema kätte ja jalgede sisse lõid x x x
ERA II 164, 513/4 (40) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksa sõnad.
Tere, tere mõisa herra
sina siidi sametis,
mina lammas karune
õigus teite, võit minu.
ERA II 164, 514/7 (41) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksa sõnad
Söön sinu sõnad, saan sinu silmad sõela põhja
Kõmu sarved näitvad, kõmu istub, kõmu nahk selgas,
aavi keel, aavi meel,
mina sukur teite suus,
mina mesi teite meeles,
nende kut emased isaste eest
nõnda mina teite eest,
kuklatagand kullatükk
3 korda nõnda öelda, kõmu sarved näitvad, sinu ja minu sõnad peavad ühed olema, toas raud kassikene tuleb teile valge pea ja silmad sõela põhja, Kõmu kõrvad näitvad, kõmu nahk selgas, aavi keel, aavi meel, lase minu käsi ka nõnda korda käija, kutt püha kiri korda käib. Saksa mees ja sõnad: Saksa mees soe sugugi pahane, koera karvane, sinu süda nõnda pehme kutt se villane virukas, minu süda nõnda kõva kutt tuline raudkivi peäl: ma soo meelest nõnda kutt Maria piim Jeesuse eest. Ma soo meelest nõnda kallis kutt kuld sinu kulmu sees, ma soo meelest nõnda armas kutt hõbe sinu hõlma sees, Jumal hoitku Maria keelgu seda vaimu sündimast, Ema ilma talumast, kes saab saksus elama igaveseks issanda orjaks, sellel läheb säsi särgi sisse, särgi tuli kube tuli karvane kasukas, kellega võib tules magada, tule all ka õhkuda, tule kirgedes kirjuta
nüüd ja rahu issandaga, söön sinu sõnad, saan sinu silma sõela põhja havi keel, aavi meel
mina sukur teite suus,
mina mesi teite meeles,
enne tuleb teile valge pea,
mina su meelest kutt sukkur,
kutt mesi, ho-oh vildsed kööved,
oh kuldsed kööved, ei need mind
kinni pidada, ma so meeles
Proua sinu eest; oh vildsed
kööved, oh kuldsed kööved,
sul pole häda ilmasgid,
Jeesus (Nadsarenus) Natsaretis
Juudas kunni mina astun
kohtumõistja maja ette,
sealt aknast vaatvad kolm
surnud meest, ühel pole pead,
tõisel pole kopsu, kolmas on haige pime ja tumm?
ERA II 164, 537/8 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõulu laupäeva õhtul tuuakse pahnad maha. Siis lapsed vinnivad neid lakke, kui pahna kõrsi palju lakke jääb, on hää viljaaasta, kui aga vähem jääb on vilets viljaaasta.
ERA II 164, 538/9 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Ka on palju muid kombeid, näiteks pahnad tuuakse vanaa/a/sta õhtul samuti maha kui jõululaupäeva õhtul. Siis vinnivad lapsed pahna lakke, kui sinna kõrsi palju jääb, on hää vilja-aasta, kui aga vähe siis peab tuleval aastal nälga kannatama.
ERA II 164, 539 (8) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsapäeval ei tohi hagu puid ega midagi niisuguseid asja majajuurde tuua, nendeg ühes võib ka usse maja ligitusse tuua, seda kardavad paljud inimesed.
ERA II 164, 542 (21) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laeva ehk kalapaati teha, peab nõnda nimetatud laeva täävipuu külast ehk võõra maa pealt varastama, kas olgu neid endal kodus kümme tükki. Siis saab tugevasti kalu.
ERA II 164, 546 (33) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Riina Kajaste 2001, kontrollis Mare Kalda
Majade valmistamise puud peab võtma maha vana kuuga peale jõulu.
ERA II 164, 547/8 (37) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kevadel hilja puud härmas on varene külv parem, kui aga varakult härmatis juba kaob tuleb hiline külv.
ERA II 164, 548 (38) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui pählapuud urmas, tuleb kena odrakasv.
ERA II 165, 13 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanaõue t. - Nelli Lilhein, 13 a. < Kata Lilhein, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hooneteperi.
Viinistu lähedal metsas on väike ümarik mägi, rahvas nimetab seda Hooneteperiks. See olevat olnud enne vanade eestlaste ohvripaik ehk hiis. Mägi ise on tihedalt kividega kaetud ja kasvatab väikseid mände ning kadakaid. Umbes viiekümne aasta eest on säält võetud maha üks hiiglamänd, mis oli arvatavasti hiiemänd. Hooneteperi mäge on ümbritsenud mingi saladus, seda on peljatud. Karjalapsi on hoiatatud sinna minemast, tähendades: "Ärgä sinne mengä, seel on muuga keltrid!" Mis sellega taheti öelda, on teadmata, kas muugad tähendasid munke või miskit muud.
ERA II 165, 14 (5) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanaõue t. - Nelli Lilhein, 13 a. < Kata Lilhein, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk.
Kord oli juhatatud kedagi meest öösel Silmi kuusiku, sääl pidi olema rahaauk. Mees läkski. Oli talvine öö. Kui ta jõudis lahe jääle, nägi ta Silmi kuusikust suurt tuld. Mehel oli keelatud tee peal kellegagi rääkimine. Kui ta edasi kõndis, tuli talle jääl kaks hunti vastu. Mees ütles: "Ah teijpne mehed oletegi!" Korraga käis suur raha kõlin ja kui mees Silmi kuusiku poole vaatas, ei olnud sääl enam näha midagi.
ERA II 165, 21 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Aksli t. - Signe Hong, 12 a. < Maaria Kain, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari.
Tammehari on Otsa ja Haltja karjamaal, seil old ennevanast paks tammemets. Seil eländ kaikisugu loomi, aga ühel kerräl süüdetüd see polema ja jäänd järele paljas hari. Nii tuldki ütelüs "Tammehari".
ERA II 165, 28 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Roogidu t. - Agda Laine, 12 a. < Marie Silbermann, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari.
Praigusel lagejal kohal, mes kutsutakse Tammeharjaks, old keskel lebamets ja äärtes tammemets. Sest saigi siis nime Tammehari. See mets vist poldeti ära vanuje inimeste judu järel.
ERA II 165, 36 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Aksli t. - Linda Merela, 16 a. < Maria Kain, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari.
Viinistu ja Turbuneeme vahel oli ennem olnud suur tammemets. Seda metsa hüüti tammeharjaks, sest seel on mägine, kus otsas kasvanud palju tammi. Kuid see mets oli pold ärä. Ja eks nee inimised ottaned seelt ka puid. Kaks või kolm tamme on veel järel.
ERA II 165, 52 (8) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vallimäe t. - Ines Sepman, 14 a. < Miina Vassiljev, 52 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haldi saar.
Rahvas räägib, et enne olnud Haldi saarel väga paks mets. Sääl arvanud inimesed elama haldjaid. Seepärast antudki saare nimeks Haldi.
ERA II 165, 52 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vallimäe t. - Ines Sepman, 14 a. < Miina Vassiljev, 52 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammeharja.
Vanemad inimesed arvavad, et Tammeharja nimi on tulnud sellest, et sääl läheduses heinamaal kasvab tamm. Arvatakse ka, et sääl samas karjamaadel on võinud kasvada tammi. Jutustaja kuulnud need jutud oma vanematelt.
ERA II 165, 53/4 (1a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Haldi t. - Helgi Kain, 13 a. < Hindrek Varma, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Viinistu karjamaa, mis kannab Tammeharja nime.
Tammehari nime sai ta sellest, et sääl oli olnud suur tammik, aga nüüd on need maha raiutud, millest ainult kaks on järele jäänud. Suurem asub Sääre talu heinamaal ja vähem Pärtli talu heinamaal.
ERA II 165, 54/6 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Haldi t. - Helgi Kain, 13 a. < Hindrek Varma, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Silmi kuusikus rahaauk.
Kord juhatati Pärtlijaani vanamehele rahaauk, see pidi olema Silmi kuusikus. Talle juhatati, et tuli põleb rahaaugul ja määrati öö. Kui öö kätte jõudis, läks mees metsa ja nägi kaugelt juba tule ja kui ligemale jõudis, nägi ta meest tuld liigutamas. Siis hakkas Pärtlijaani vanamees hirmuga issameiet lugema ja ümber tule käima, tundmata mees ta kannul. Korraga viskas tundmata mees kolm verist vasikakintsu P. vanamehele kaela, aga siis viskas P. vanamees kintsud tulle ja ütles: "Mene sina pergu." Ja kui kintsud tulle langesid, nägi vanamees, et need olid kolm suurt kullakotti, aga siis kadusid kõik nagu tina tuhka.
Sama rahaauku juhatati ka Andikäspri vanamehele ja määrati ka öö ja üeldi, et temale tulevad kaks meest vastu, aga ta ei tohi nendele midagi ütelda. Kui vanamees läks, tulid talle kaks hunti vastu ja vanamees ütles: "Kas teie oletegi nee mihed, kes mulle vastu piid tulema," kui ta sai need sõnad üeldud, tuli talle meelde, et ta ei pidanud rääkima. Kui vanamees rahaaugule jõudis, nägi ta koera mulda sütele pääle kraapivat, kuid äkki kadusid kõik ära, ainult suur helin oli veel järel.
ERA II 165, 68/9 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nägäkivi.
Pärispea Liidesoo lahes, mis asetseb Odakivi lähedal, on suur kivi meres. Selle peal olid olnud näkid ennast pesemas ja ehtimas. Ühel õhtul, kui old suur kisa ja laul külas, ehmund näkk ja hüpand merre. Pääle sidä ei ole teda enam nähtud. Kivi aga Liide soos kannab Nägäkive nime.
ERA II 165, 69 (5) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiietamm.
Pärispea Matsu talu koplis oli old enne sakslaste tulekut suur hiietamm. Rahvas palund selle all jumalat ja ohverdanud seal igal laupäeva õhtul ja teistel tähtpäevil. Kui tulid sakslased, siis raiutud maha tamm ja varastatud ära. Rahvas aga räägib, et kõige ligem mõis Pärispeale on ehitatud selle tamme puist ja oksist. See mõis on Kolga mõis.
ERA II 165, 69/70 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk Pärispeal.
Praeguse Oru talu tuhlimaalt on löüetüd suur katel rahaga, mes tuli väljä tuhliottamise ajal, kui aeti lahti vagusi. Rahast said osa kaik, kes olid tuhli ottamas. Taanja, kadund, oli veel peräst mend etsimä ja saand kätte pool katla, mes adra kaugemale oli veend ja toistest maha jäänd. Sida kohta peetakse ka praegugi pühäks ja ei panda tuhli pääle. See olla Vene keisri Peeter I kingitus inimestele.
ERA II 165, 70/1 (7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Mahu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Kata Linholm, 82 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkk Purekkaris. Purekaris praeguse suure kive otsas käinud igal ilusal õhtul pead kammimas pruut ja peigmees. Seal kohanud nad igal õhtul. Ühel õhtul oli vanamees kõrge mää pääl, kuidas jälle nad tulnud ja istunud sinna kivi otsa. Enne kamminud pruut oma juukseid ja ulatanud siis kammi peiule. See kamminud ka oma juuksed, siis suudelnud ja kaelustanud üksteist. Äkki oli läbitungivalt kiljatanud pruut ja ta juuksed tõusnud üles otsekohe. Peigmees kadunud kui maa alla, kuna pruut jooksnud merre.
Pääle seda oli nähtud veel mitmel õhtul sealt pruuti ja peigmeest. Mitte enam kive otsas ega maal, vaid nad suudelnud sügavuses vee peal.
ERA II 165, 80 (7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärlioja t. - Ilse Lehesalu, 14 a. < Magda Lehesalu, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Valuvõtmise laul.
Haigele arsti, tervele vorsti, varesele valu, musta linnule muu tõbi.
Tõbi tulgu, teine mingu, ärgu vaksa vahet olgu.
Juba lapse jalg terve!
ERA II 165, 99/100 (1) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k. - Ilmar Heinsoo, Kõnnu algkool < vanemate meeste suust (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Valgejõe madu. Valgejões elas palju aastaid tagasi suur kollasekirju madu. See olevat õnnemadu. Madu lennanud siia kaugelt. Ennen ei olnud selles peres, kus kohal madu asus, õnne, kuid mao tulekul kasvanud taluvara mitmekordseks. Sellest ajast liigub rahva seas lugujutt ühest perepojast, kes nõia poolt olevat muudetud maoks. Madu kadunud nõia juurest ja hüpanud jõkke just oma talu kohale. Perel, kus poja kadumisel kadus koduõnn. Nüüd aga sigines see uuesti. Pererahvas kui tundis oma poja lähedal olekut. Nõid aga kiristas hambaid. Vette ei ulatu ta võlus.
ERA II 165, 107/8 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Määpealse t. - Erni Janter, 15 a. < L. Berg, 53 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kahala järve tekkimine.
Vanasti olnud praeguse Kahala järve kohas Uuri küla. Ühel kevadpäeval kündnud Uuri mehed põllul, ega ole teadnud aimata midagi paha, kui korraga ilmunud küla kohale lind, kes kogu aeg hüüdnud:
"Põiki rahvas, põiki rahvas!" See pidi tähendama et Uuri küla rahvas oleks pidanud säält hoopis ära minema. Mehed aga olid pannud linnu hüüdmist muidu naljaks ja kündnud edasi. Korraga aga ilmunud taeva alla suur hall pilv, mis Uuri küla kohta jõudes lausa vihmaks muutunud ning küla peale maha sadanud ning kogu küla enda alla matnud. Alla jäänud kõik mehed hobuste ja adradega. Selgel suvepäeval olevad neid veel praegugi näha järve põhjas.
ERA II 165, 111 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. - Erni Janter, 15 a. < G. Valk, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk.
Kord näinud keegi Vanaküla inime unes järgmist. Pohla ja Klaukse talu rajal asuva suure kivi all on suur varandus peidus, mida ei saa aga muidu kätte, kui tuleb reede õhtul viia seitsme elaja veri sinna kivile, siis pidi avanema varanduseauk.
Sellel inimesel endal pole aga julgust olnud seda teha ja nii seisab varandus veel praegugi suure kivi all.
ERA II 165, 139/41 (10) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k., Valgejõe t. - Inna Antar, 13 a. < E. Hermann, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kust said endale nimetuse Kaanjärv ja Kaanjärve mäed.
Kord elasid seal mägedes röövlid. Nende pea-ninameest hüüti röövel Kaaniks sellepärast, et ta oli hirmus verejänuline ning röövis ja hukkas palju inimesi. Röövel Kaan oli veel kole kaval. Küll aeti ja otsiti teda taga, et hukata, aga kätte ei saadud kunagi. Tal oli mägedes palju vara ja kulda.
Seal ligidal elas üks asunik, kellel oli kolm ilusat tütart, kuna üks nendest kolmest oli kõige ilusam. Nemad käisid alati õhtutel mägedes jalutamas ning laulmas. Kord silmas röövel Kaan neidusid, kes istusid kalju veerel ja laulsid imeilusalt. Röövlil tuli tahe tüdrukuid vangistada. Ta hiilis lähedale, et parajal silmapilgul neid haarata. Kaks õde märkasid seda ja pistsid jooksu, kuna kõige noorem neist ja kõige ilusam ei saanud kohe jooksu pista. Röövel tahtis teda kinni võta. Tüdruk jooksis mööda kaljut edasi kuni kuristikuni. All lainetas järv. Ta mõtles: "Ennem ma suren, kui lasen end vangistada." Ning ta hüppas järve. Röövel sai kole vihaseks. Ta kõndis mööda järve kallast edasi-tagasi ning nuttis viha pärast. Järv muutus ümbert sooks, mis oli õige pehme, et seal ükski inimene käia ei saanud. Röövel vajus ja vajus viimaks järve.
Praegalt on järv ümbert nii pehme, et keegi sinna ligidale ei pääse. Järve ääres õitsevad valged vesiroosid. Kes neid noppima läheb, vajub järve, sest see ei kanna inimest. Rahvas hakkaski järve hüüdma Kaanjärveks ja mägesid Kaanjärve mägedeks. Kui praegalt minna õhtul sinna, siis teatakse rääkida, et on kuulda järvest uppunu neiu laulu. Rahvas kaevas mägedes ja otsis kulda, aga ei leidnud, sest vana röövel oli selle hoolsasti ära peitnud. Sellest ajast peale seal enam röövleid ei ela.
ERA II 165, 181/2 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Klaukseni t. - Irma Suumann < Anna Helberg, 80 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Kuidas soo sai omale nime.
Vanalajal oli seel soos soda. Tuglas oli soa ülemb. Tuglas vaevas inimesi raske töögä. Inimesed ei jaksand tööd tehä. Siis Tuglas hakkas inimesi piinamä. Meestelt leikas seljä päält suured nahajudad väljä ja naistelt leikäs rinnad ära. Pani naised nabapäidi puusse, rippuma. Viimäks jäi Tuklas haigeks. Siis tehti Tuklasele suur kätküt. Tuklas oli kätküves seljällä, naised kävid tädä imetämäs ümbär ranna, igelt poolt ja said sen eest 2 kobika päiväs. Kui naised jäid kätküve pääle suikuma, siis Tuklas oli lauland:
"Tukku, tukku vaene naine,
et saa kahte kobikaida."
Üks naine oli lägäständ Tuklase ärä. Ja Tuklas suri. Sellest sai soo omale nime Naistesoo, et naised käisid Tuklast imetamas.
ERA II 165, 187 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. - Ilse Kenamets, Leesi algkooli õpilane < Joost Kalmholm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Kuusalu ranniku kohtadest/ Kuidas ehitati Jumindale esimene kabel.
Kui taanlased Eestisse hakkasid tungima, joudasid nämäd väljä Juminda Sääreotsa. Oli kangesti udune päiv ja taanlased soitasid karile. Nämäd palusid jumala, et kui nämäd veel eluga pääsevad ja kuhu kohta, sinne ehitavad kabeli.
Olidki joudand sinne randa. Üks mees otand sõela ja otand sen merest vett täüs ja joost nii kaugale, kui vesi otsa loppend, sinne kohta heitänd nad polvilla ja palunud, ning siis hakatud kabeli ehitämä. See kabel ehidetud 1615 a.
Pärast veedi see kabel ristiusuliste poolt Kura talu aia taha, kus püsib veel surnuaid praigagi.
ERA II 165, 199 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguriaia t. - Greete Lambot, 12 a. < Joost Kalholm, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teisiti kõneleb aga Joost Kalholm. "Ige aestat käis näkineiu seel kivel jaanituld tegemas, sest tema peigmies oli surd jaanipäiva ööl. Ta oli teht tuld seel ige aastat niikaua, kui viimaks kivi oli mend punaseks."
ERA II 165, 203 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sai mets enesele nimeks Maduvare.
Juminda külast ½ km maad Leesi poole on kõrgem mereäärne koht, mille nimeks on Maduvare. Mets saanud nime järgmiselt. Ruotsi soja ajal oli siel palju ussisi ja kuldase kruoniga uss oli ka. Üks soldat soitas hobusega sielt mööda ja löi möögaga kruoni ussilt pääst ärä. Ussid said vihaseks ja jooksid suamihele külasse järele. Soldat jookses ussi iest Tabani tuba. Senperast hüüeda seda kohta nüüd Maduvareks.
ERA II 165, 206/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Põlismänd.
Kui punased Jumindale tunginud, elanud siin mongooli usulised inimesed. Need pannud punastele südilt vastu, ei olnud aga aidanud. Paar mongooli noormeest põgenesid põlismetsadesse Juminda neemel. Punased tunginud neile järele, kuid noormehed põgenenud puusse. Metsas teinud nad enesele onni ja elanud Taara armust. Nad hüüdnud teineteist Lutt ja Tutt. Kui eestlased neemele elama asunud, siis elanud noormehed sopruses rahvaga. Mändi, milles noormehed kord varju leidnud, hakatud hiljem pühaks pidama ja ohverdatud männi juurtel. Praegu seda mändi enam järel ei ole, sest taluperemees, kelle karjamaal mänd kasvanud, oli saagind vanakese maha.
ERA II 165, 219 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Jaan Sukamägi, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkikivi. Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale. Mees hakanud karjuma, näkk tulnud aga lähemale ja näkk viinud selle mehe jõkke. Igakord, kui keegi säält mööda läks, olnud sääl kuulda hääli. Alles aasta pärast visatud mehe laip jõest välja samale kohale. Peale selle olla sääl tihti nähtud näkki, aga inimest nähes kadunud vee alla. Sellest on ka see kivi nime saanud Näkikivi.
ERA II 165, 221 (3) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Anna Sukamägi, 77 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda *red.
Laps hundi pesas
Vanasti olnud Jõelehtme ümbruses palju hunte. Kord vanemad tööle minnes jätnud lapse üksi koju. Hunt tulnud, lipitsenud niikaua lapse ümber, kuni laps istunud selga, siis hunt viinud ta Koogi metsa oma pesasse. Hundipojad mänginud lapsega ja kriipinud ta oma küüntega lõhki. Vanemad koju tulles ei ole last leidnud ja läinud otsima. Tulnud veel külainimesigi, ja viimaks mindud Koogi metsa ja leitud laps säält hundipesast. Pärast vanemad küsinud, et "kuidas sa siia said?" Vastanud laps, et "suur kutsu võttis mind selga ja tõi väikestele kutsudele mängida." Väikesed kutsud olla mänginud temaga ja kriipinud teda.
ERA II 165, 233 (2) < Jõelähtme khk., Jõeähtme v., Manniva k., Raja t. - Angela Kütt, 13 a. < Miina Metstoa, 46 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuradikivi.
Kuradikivi asub Loo mäel Manniva külas. See on oma nime saanud sellest, et kurat istunud kivi otsas ja jälg jäänud kohe kivisse.
ERA II 165, 247 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Parasmäe k., Loovälja t. - Uno Mardim, Jõelähtme algkool < M. Mardim, 81 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kiia järve sünd. Ennevanasti pole olnud Kiia järv omas vanas kohas, vaid olnud koguni Järve sauna juures. Külanaised käinud järves muste lõngu ning pesu pesemas. Järv vihastanud sellest ja tõusnud suure halli kitsena õhku. Kits hakanud ida poole minema ja saanud Kiia võhma kohta, kus heinalised heina tegid, käinud hirmus pauk ja järv läinud pooleks. Üks pool heinalistele kaela, teine osa jõkke. Jõgi on selle koha pealt eriti lai.
ERA II 165, 251/3 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Aava t. - Hans Ojapõld, 13 a. < Jakob Ojapõld, 69 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sündisid Kostivere urked ja salajõgi.
Jõelehtme vallas, Kostivere mõisa lähedal asuvad Kostivere urked. Nende sünd vanarahva jutu järgi on järgmine.
Vanasti elanud Kostiveres palju tugevaid mehi. Meeste tööl olnud edu, ning nad olnud jõukad ja elanud omavahel sõpruses. Korraga aga töö enam ei õnnestunud ja kehvus pugenud majja.
Üks mees näinud ühel neljapäeva öösel juhuslikult vanasaadanat, kes külas vargil käinud. Meestel kohe nõu vanapaganale kätte maksta.
Kogunetakse siis järgmiseks neljapäevaks teatud kohta kokku, igalühel tubli madjakas käes.
Kell olnud vaevalt kaksteist läbi, kui ilmus vanapagan. Mehed kohe ta tegusi kätte maksma. Vanasaadan kisub omale kätega teed maa alla. Mehed maa alla järgi minna ei julge. Mehed valguvad laiali vaatama, kust vanapoiss välja tahab tulla.
Vanapagan muidugi meeste nõu ei tea ja pistab pea üsna mõisa lähedalt välja. Mehed on aga kohe kohal ja nuhtlevad sarvikut. Ruttu poeb see maasse tagasi ja kaabib omale uut teed. Kus ta aga pea välja pistab, saab kohe madjakaga vastu nägu.
Viimaks, pikema maa-all-jooksu järele õnnestub tal ometi Jõelehtme küla juures maa alt välja tulla ja plehku pista. Enam ei julge ta mehi tülitama minna.
Kus vanapagan jooksis maa all, hakkas vesi voolama, mida nüüd salajõeks kutsutakse. Kohad, kust vanapagan pea vaatamiseks välja pistnud, said urkeaugud.
ERA II 165, 255 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Manniva k. - Ella Salm, 13 a. < Aliine Salm, s. 1895 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kulbi tamm.
Kallavere küla ääres asuvas suures metsas kasvab suur tamm. Tamme kutsuti Kulbi tammeks. Tamm saanud nime sellest, et noor neiu, nimega Hilda, pärit Kivimäe talust, oli läinud tammest koskli mune kulbiga ära võtma. Aga nii õnnetult, et kulp oli jäänud tamme sisse. Pärast oli leidnud selle sealt Ristimäe Kustas ja oli võtnud kulbi omale. Sellest oli saanud nimi Kulbi tamm.
ERA II 165, 323 (1) < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Helmi Kula, Alavere algkooli õpilane < E. Lass, 72 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Kord sügise õhtul otsinud sant öömaja, aga kuskilt ei saanud. Siis märganud tulesid ja sant hakkanud tulede sihis minema. Maa vajunud sandi jalge all. Sant läind ikka edasi ja mõelnud, et säält tulede juurest saab öömaja. Kui ta kesksood jõudnud, vajunud ta ülepää laukasse ja sinna ta surnud. Teisel hommikul leidnud rahvas sandi soost ja matnud sinna ja sestsaadik hakatud sood hüüdma Sandisooks.
ERA II 165, 326/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Voose k. - Merjanda Pikker, 12 a. < Mai Abrams, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täijärv.
Vanasti elanud ühes üksikus saunahurtsikus väga vana mees. Temal pole olnud hoolitsejat ega toitjat. Nii et ta elanud mustuses ja korratuses ega puudunud siis täidki. Saabunud laupäeva õhtu. Kõik külarahvas läind sauna, siis tõusnud temal ka isu minna, aga et tal sauna ei olnud, siis läinud ta end järve äärde pesema. Vanamees komistanud ja kukkunud järve ja uppunud.
Nüüd sest ajast saadik on järvel nimi Täijärv. Sel järvel on väga palju inimese kujuga sarnadust. See on veel praegugi järel, ta asetseb Voose külas.
ERA II 165, 347 (2) < Kose khk., Alavere v., Rooküla k., Saare t. - Ilse Sallo, 13 a. < Hilda Taumsaar, 28 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Raha leidmine.
Nõmbra mõisa karjamaal on näha üks suur kivi, millele hobusekabja jälg sisse raiutud. Ka olla nähtud selle kivi kohal ööseti tulekuma ja jaaniööl hõbedasi rahalitreid. Rahvasuus hakkasid jutud liikuma, et selle kivi alla olla P. sõja ajal raha peidetud. Taluperemees, kelle krundis oli see kivi, kergitas selle 10 mehe abiga üles ja leidis säält 100 kuldraha. Nüüd on see kivi sellest ajast küliti.
ERA II 165, 355 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imelik puu.
Pikaveres Jõepere talu koplis kasvab üks väga vana puu. Keegi pole suutnud ta vanust üles arvata. Räägitakse, et vanapagan ise ta sinna istutanud. Keegi pole tohtinud seda puud rikkuda. Kes seda siiski teinud, seda tabanud õnnetus. Kord murdnud ometi keegi õitseline omale puust oksa. Järgmisel hommikul olnud tema hobune kadunud. Pärast seda lõiganud sama talu peremees sellest puust kaljaastjale pulga. Järgmisel aastal surnud temal kõige parem härg ära. Peale selle pole julgenud keegi sellesse puusse puutuda. Puu praegunegi peremees ei julge temasse puutuda, kartes, et õnnetus tedagi võib tabada.
ERA II 165, 357 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere k., Presti t. - Lennart Lepik, 14 a. < Johannes Lepik, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kullavalvaja.
Muiste elanud Pikaveres üks vanamees, kes olnud rikkam mees terves vallas. Temal olnud suur ämbritäis kulda. Et vanamees väga ihnus olnud, ei tahtnud ta oma kulda teistele pärandada, vaid matnud selle Kuusiku talu heinamaale ühe allika kaldale maha. Vanamees surnud ära. Et keegi kulda ära ei varastaks, siis käivat ta iga neljapäeva öösel sääl kulda valvamas. Rahvasuu kutsub vanameest "Kullavalvajaks".
ERA II 165, 359 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Andi k., Tuuliku t. - Edgar Teder, 15 a. < Tõnu Teder, 54 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pikavere heinamaade nimed.
Kui sakslased vanasti meie maale tulid, sundisid nad meid ka väevõimuga ristiusku vastu võtma. Eestlased lasid endid hädaga ristida, kuid palusid oma vanu jumalaid ikka edasi. Pikavere vallas vastu Uuemõisa heinamaid kasvanud enne suur mets. Siin käinud rahvas oma jumalale Ukule ohverdamas. Üks ohvrikivi on veel praegu alles Presti talu heinamaal. Selle juurest olla vanu ohvrirahasid leitud. Nüüd on mets maha raiutud, ja maa Kivioja ja Urvaste küla talude külge liidetud. Kuid seda kohta kutsutakse veel praegu Uku heinamaadeks või Uku-pealseks.
ERA II 165, 363 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nõiakivi.
Pikavere meeste heinamaade lähedal Arevalla metsas asub suur Pillardi kivi. Vanasti olnud see nõiakivi, mille juures olnud võimalik end hundiks või mõneks muuks loomaks muuta. Üks lähedane perenaine käinud igal öösel kodust ära. Ta käinud selle kivi juures, kus end hundiks moondanud. Hundina käinud ta külas ja varastanud loomi ning alati olnud tema pere laual värsket liha. Pererahvas pole sellest midagi teadnud, kus käib perenaine. Viimaks hakanud sulane asja lähemalt uurima. Ta läinud ööseks rehealla magama. Korraga näeb: suur hunt tuleb värava alla ja viskab ilusa varsa rehealla. Ise jooksnud minema. Hommikul olnud perenaine jälle kodus. Järgmisel öösel läinud ka sulane kivi juurde. Perenaine tulnud ka sinna. Äkki hakanud kivi susisema ja sinakat suitsu välja ajama. Sulane ja perenaine jooksnud hirmuga koju. Peale selle kadunud kivil nõidumisvõime, ega ole tänaseni tagasi tulnud.
ERA II 165, 367 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiie talu.
Pikavere Hiie talu kohal asunud muiste hiis. Seal käinud ümberkaudne rahvas jumalaid palumas. Veel praegugi kutsutakse paika, kus vanasti hiis kasvanud, Hiieheinamaaks. Osa sellest on praegu Tedre, osa Hansu-Jüri ja osa Hiie talu küljes. Hiie keskel olnud suur veelomm, mis praegugi veel näha.
ERA II 165, 371 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugud.
Rahaaukudest räägitakse palju ja mitmesuguseid jutte. Üks tähtsamatest rahaaugu juttudest, mis sündinud palju aastakümneid tagasi Kuimetsas, on järgmine: Kaubil vanasti elanud Vaadu nimeline mees. Temale oli näidatud unes, et Tõnuansu talu heinamaal kasvab üks toomingas ja selle juurel magab üks suur must uss: "Sina lükka see uss juurte päält ära ja kaeva raha välja." Veel kinnitatud juurde, et ärgu midagi kartku, mis juhtub. Tema siis läinud unenäos määratud ajal toominga juurte alt raha kaevama. Kõik oli läinud tee pääl hästi, kuid ainult - mis jättis raha juurte alla tagasi, et ei julenud palja käega ussi ära lükata. Sellest ajast kuni praeguste aastateni on igal aastal nähtud seda suurt ussi heina ajal sääl toominga ümber jooksmas, kuid igakord, kui püüdma hakatakse, pääseb nagu imekombel alati toominga juurte alla.
ERA II 165, 375/6 (3) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Idaurkad
Kuimetsa mõisast umbes kaks ja pool kilomeetrit Kose poole tulevad vastu järsud sügavikud ja Neitsimägi. Suurem osa jääb nendest orgudest ja nõgudest paremale poole, kus neid varjab Ida mets. Ida metsa nimetuse on saanud sellest: kui ehitati Kuimetsa mõis, jäi suur mets mõisast ida poole, mida hakati hüüdma Ida metsaks. Selle järgi on ka nimetuse saanud Ida talu, mis anti välja Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväelasele.
Esimesed urkad tulevad vastu mööda ida teed minnes, mis keerab enne Neitsimäest ülesminekut paremat kätt, neid hüütakse Kallise urgasteks. Sinna uppunud moonakas Kallis. Suurem urgas on sääl umbes 11 m lai ja 2,5 m kõrge, mis läheb edasi 9-10 m, säält enam edasi ei pääse. Üldse on neid urkaid palju, suuremaid kuhu alla pääseb on 21. Rahvasuus on palju õudseid jutte krattidest ja vaimudest Ida metsas ja selle urgastes.
ERA II 165, 379/80 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ida oja, mis algab Vaopere soodest ja rabadest, jookseb Ida talu juures maa alla, mis sääl haruneb omakorda kaheks haruks. Üks neist voolab välja Kuimetsa mõisa juurde Jäävandi ja teine Tamsi küla juures Kärt-Tõnu talu juures. Sääl madalmikus on allikas, mille kaldal on ümarik küngas.
Rahvasuus on levinud jutt, et vanalajal, kui möllas Eestis suur katk, teinud ta ka Tamsis oma puhastustööd ja jätnud elama ainult kaks vanatütrukut - Kärt-Tõnu Malle ja Küünimaa Kaie. Ise hüpanud siis allika künkal ühelt jalalt teisele ja laulnud: "Kärdi Mall elab ja Küünimaa Kai magab!" Nii jorutanud ja hüpanud ta sääl neid sõnu, olles uhke oma tööle.
ERA II 165, 381/2 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Suursilma allikas ja nunnade kaev.
Pääle Õrde allika tuleb veel palju ja palju allikaid Kuimetsas ette, mis on mitmesuguste tähtsustega, nagu näiteks veel Nunnade kaev. See on ka allikas, mis asub Kuimetsa külas Kamara talu karjakoplis. Säält käinud nunnad toomas omale puhast vett ja selle veega oli õnnistatud õndsaid. Üks rahva poolt väga tuntud allikas on Suuresilma allikas. Seda allikat peeti pühaks ja käidi seal ohverdamas oma iga-aastasest saagist veehaldjale, et teisel aastal kasvaks parem vili. Peatähtsus on selles, et arvati Kuimetsa jõe haldjat elavat Suursilma allikas, mis on jõe ääres. Sellest arvati siis, et haldjas hoiab suplejaid hukkumast. Suur tähtsus on veel Suursilma allikal selles, et sääl käidi toomas omale tervismuda, mida pandi pääle, kui oli mõnes kehaliikmes palavik. Kuid suurem mõju olnud siis veel, kui sinna kalleid esemeid visati.
Seda jutustas minule Tõnu Iibram, kes on praegu 60 a. vana. Teda olla ka kord poisikesepõlves kästud minna tooma ühele vanakesele seda tervisemuda. Talle antud siis kaasa ühte ja teist väärtuslikku, mida ta enam ei mäletavat.
ERA II 165, 383/5 (8) < Juuru khk. - Leevi Urke, 17 a. < rahvasuust (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õrde allikas.
Keila jõgi saab alguse Kuimetsa soodes asuvast järvest. Jõge ümbritsevad suurte veekogudega allikad, mis pidada olema arvamata sügavad. Üks suurematest allikatest kannab nime Õrde allikas. Õrde allikaga on seoses palju vanaaegseid omapäraseid sündmusi ja jutte, mida rahvasuu on edasi kannud põlvest põlve.
Allikas olevat nii sügav, et ühel kuival suvel, kui kuskilt vett ei saadud, Õrde allikas olnud siiski vesi. Keegi ema läinud säält lapsele juua tooma. Pikk tammepuust trepp viinud alla sügavikku. Vesi olnud sügaval ja palju läinud naisel selle toomisega aega. Kui ta veega tagasi jõudis, olnud laps jänusse surnud. Selge ilmaga paistvat allika sügavas vees midagi läikivat. See olevat kullakast, mis vanal arvamata ajal allikasse lastud.
Rahvasuu räägib, et kui seitse paari härgi panna vedama, siis tulevat kast välja, aga ainukesel tingimusel, et selle toimingu ajal ei tohi keegi kuradi nime nimetada.
Kuimetsa mõisa parun saanud sellest kullaloost teada. Kullapalavik hakanud vanale parunile pähe. Võtnud siis seitse paari härgi ühes. Pääle selle veel kiltrid, kupjad ja aidamehed. Ühisel nõul ja jõul mindud kulda välja tooma. Pikad tugevad ketid lastud kullakastile ümber ja seitse paari härgi pandud vedama. Pikkamööda tõusnud kullakast tugevate härgade jõul. Paruni rõõmul polnud piiri, kui pika vaeva peale kullakast tulnud nähtavale. Suures rõõmuhoos unustanud parun vande ja hüüdnud: "Käes ta kurat ongi!" Kuid sel hetkel murdunud tugevad ketid ja suure mürinaga vajunud kullakast kalda äärelt allikasse tagasi ja langenud nii sügavale, et pääle selle ei ole ükski abinõu ulatanud kullakastini. Ilusa selge ilmaga nähakse veel praegu allika sügavuses kristallselges vees kulla läiget. Pääle selle olevat veel allika sügavuses kaks kirikukella, sest nende kuminat olevat vahest kuulda. Kelli saada saalt põhjast kätte rahvajutte järgi sel teel, et vedama panna kaks kaksikut musta härga.
Praegu elavad Õrde allikas kallid veeloomad saarmad. Vanad kavalad kütid ootavad selgetel öödel head juhust, et kallist looma tabada. Kuid saarmas on tark, ta laseb end kaua oodata. Oma pikkadel igavatel ootetundidel mõtlevad vanad kütid kullakastist ja kuulavad kellade kuminat. Siis jutustavad neid jutte vaiksel õhtutundidel noortele tulevastele põlvedele.
ERA II 165, 387 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k. - Ellen Koik, 12 a. < August Koik, 37 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ulmu allika ja Katkuotsa talu lugu.
No vanasti möllanud siin Juuru ümbruses katk ja surm. Rahvas old päris hädas. Vesi lõppend otsa, toit samuti. Palju inimesi surnud janusse. Siiski olnud siin soos, Silde heinamaal allikas, millest ka kõige kibedamal ajal vesi pold otsa lõppenud. See oldki see Ulmu allikas. Ümberkaudu rahvas käind siin vett otsimas. Kuid ka Ulmu allikal olnud vesi nii sügaval, et sinna ilmatu pikk raudtrepp viind. Siis korra läinud üks ema oma lapsega, kes janusse suremas, Ulmu allikale. Võtnud kannu ja läinud allika põhja vett tooma. Nii pikk aga olnud tee, et kui ema tagasi jõudnud, olnud laps janusse surnud. Ja-jah, praegugi on ta ilmatuma suur allikas.
Noojah, see katk kestnud ikka edasi, tapnud palju inimesi ära. Läind möllates talust tallu, kuni äkki - stop! jäänud seisma. Rahvas hakanud seda talu hüüdma sellepärast, et sääl katk lõppenud, Katkuotsa taluks. Praegu asub ta Atla külas.
ERA II 165, 408/9 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juuli Saulep, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Heinamaa nimede saamine.
Üle kahesaja aasta tagasi kasvanud praeguste Kehtna valla Vastja küla talude Pitsi, Rehe ja Reino heinamaadel palju tammi. Et maapind olnud pehme, siis on vajunud tammed maa sisse. Tammedest saanud aga need heinamaad omale nimeks Tammearu. Praegugi leitakse veel üksikuid tammede tüvesid soost.
ERA II 165, 409/10 (3) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talunimede saamine.
Kehtna vallas Vastja külas asuva praeguse Iidase talu maa pääl olnud hiis, kus ohverdatud Ukule. Pärast lasknud mõisnik sinna hiide asutada talu. Talule antud nimeks Hiietalu. Sellest on kujunenud välja Iidase. Tammed lasknud mõisnik maha raiuda. Ainult kaks pärna olid jäänud alles. Need pärnad on praegugi alles ja asuvad Iidase talu aias.
ERA II 165, 414/5 (8) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pääle maailmasõda oli kardetatavaim haigus katk. Katku kohta räägib rahvasuu järgmist:
Kui esimene inimene surnud Vastjal katkusurma, siis ohverdatud ja tehtud suuri tulesid, et katku eemale peletada. Sellest hoolimata hakanud katk Vastja külas suure hooga levima. Paljud inimesed olid langenud katku kätte. Et paljud inimesed öösel jäid haigeks, arvati, et katk liigub öösel.
Katku kujutati suure, musta näoga mehena. Mehel on käes raudkepp. Öösel pimedas katk tungib majja, vajutab korra inimese keha vastu ja kohe on inimene katkus. Katk aga kartvat tuld. Katku eemalepeletamiseks põlenud taludes ka öösel tuled. Kui aga keegi sääl talus juhtus siiski haigestuma, siis arvati, et tuled ei olnud küllalt suured.
Paljud inimesed põgenesid katku eest metsa, kus nad toitusid marjadest. Kuid nad olevat ka haigestunud metsas.
ERA II 165, 419/20 (1) < Rapla khk., Kehtna v., Kalbu k., Kangro t. - Asta Pärtel, 13 a. < Jaan Reino, 69 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallikast.
Kuldallika asub Kehtna vallas, esimese klassi maantee ääres ja Nadalama külast umbes üks kilomeeter Kehtna mõisa pool.
Kuldallikas olevat sellest oma nime saanud, et sääl olevat kullakast põhjas.
Ühele mehele näidatud kord unes, et sääl allikas on kulda. Kulla saab kätte see, kes toob kulla välja kahe paari härgadega. Mees läinud allikale kahe paari härgadega ja võtnud kaasa ka ühe teise mehe ning rohkesti köisi. Kõigepäält pandud latt kastile alla ja rakendatud härjad kastile ette ning hakatud kasti välja vedama. Kui kast oli juba kaldale saamas, läinud mööda teed halli habemega vanamees. See näinud, et mehed midagi allikast välja veavad, ning oli küsinud meestelt: "Kas lubate mulle ka seda saaki, mis te välja veate?" Mehed öelnud: "Ei, see on suure vaevaga saadud ja seda ei või teistele anda." "Hää küll, kui te mulle ei taha anda, siis võtke kõik omale," öelnud vanamees ja läinud oma teed. Samal ajal oli aga kast tagasi allika põhja kukkunud ja seda enam kätte ei saadudki.
Põhjasõja ajal olevat üks venelane õngega katsunud ning kast oli kõmisenud.
Praegugi pidavat see kast sääl allika põhjas olema.
ERA II 165, 455 (2) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k., Juhani t. - Helmi Vainoja, 13 a. < Loviise Vainoja, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lina-Maie kalm.
Meie lähedal asub väike mägi, mida kutsutakse Lina-Maie kalmuks. Suure katku ajal langenud inimesed kui hein vikati ees. Sel puhul polnud võimalik inimesi korralikult matta, seepärast maetud neid igale poole, kuhu juhtunud. Üks tütarlaps surnud ka katku ning maetud põllu peale ühele väikesele mäele. Tütarlapsel olnud suured valged juuksed, mille tõttu kutsutud teda Lina-Maieks. Mäge aga hüütakse nüüd Lina-Maie kalmuks.
ERA II 165, 493/5 (1) < Hageri khk., Hageri v., Metsaküla k., Linaleo t. - Aino Kaljuste, 14 a. < Karl Kaljuste, 42 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lipumänd.
Endise Pajaka mõisa maal, Nooda mäel asub mänd, mida praegu nimetatakse Lipumänniks. Umbes kolmkümmend kaheksa aastat tagasi, kui oli sõjaväe kaarditegemine, püstitatud kõrgematele mägedele vaatepunktid, mis olid umbes kolmkümmend meetrit pikad. Neid punkte kutsutud majakateks. Püstitatud olid umbes 8-10 km kaugusele üksteisest, nii et kõrgemad tipud kätte paistnud. Lipud asetatud veel majaka katusele. Pajaka mõisa maa-alal, Nooda mäel kasvava tüseda ja tugeva männi latva püstitatud veel mitme meetri pikkune latt, mis täitis niisama majaka aset. Sestsaadik on saanud mänd nimeks Lipumänd.
ERA II 165, 505/7 (2) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mädajärv. Korra elanud Vaharas ühes talus peremees oma naise ja lastega. Olnud kibe heinaaeg, terve perekond läinud heinale praeguse Mädajärve kohale. Taevasse tõusnud imelik must pilv ja üks hääl hüüdnud: "Alt ära, tölpsaba orikas tuleb!" Naine tahtnud veel enne kaare kokku tõmmata, kuid siis langenud pilv neile kaela ning uputanud nad. Peale inimeste kadunud ka suur heinaküün. Ja rahvas teab rääkida, et selge ilmaga, kui vesi vaikne, pidi küüni peegeldus paistma. Mädajärve nime oli ta saanud sellest, et inimesed olid ta vett roojastanud ja selle trahviks muutunud järve vesi mädasarnaseks kollaseks.
ERA II 165, 513/5 (4) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jäärapea allikas.
Korra näinud üks mees unes, et teatud allikas on raha-auk. Noh, mees võtnud siis pika ridva kätte ja läinud allika põhja urgitsema. Korraga mees tunnud, et ridva otsas on midagi rasket. Mees tõmmanud ridva välja. Ridva otsas olnud verine jääripea. Mees lasknud kohkudes ridva tagasi vajuda, sest hirmus hääl oli hüüdnud: "Kui sa veel ritva liigutad, siis vajud ise sisse!"
See allikas on veel praegugi Piksarve heinamaal ning teda hüütakse Jäärapea allikaks.
ERA II 165, 543 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kloostri as., Uuemõisa t. - Aino Leesalu, Kloostri algkool < Leopold Leesalu, 45 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
/Risti kirik/Kuidas on ehitatud Risti kirikut.
Kord hakatud Risti kirikut ehitama. Öösel on sama palju ära laotatud, kui päeval ehitatud. Kord näinud üks töömees unes, et vanakuri seda teeb. Siis kästud veel unes, kui kuskil lehmal on kaksikud vasikad, siis kivi vasikatele järele panna ning nad minema saata. Kus vasikad seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Eks olnud kõik nii. Ja pääle seda ei ole tööd laiali aetud. Kui kirik valmis, siis vanakuri löönud torni viltu. Ja praegugi on torn pisut viltu.
ERA II 165, 553 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kõmaste k., Alu t. - Johannes Elving, 15 a. < Linda Palder, 20 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vintriku kivi.
Vene sõja ajal oli saanud üks ohvitser surma ja ta oli maetud Kõmastisse maha ning kuldmõõk pandud hauda talle kaasa. Hauale pandud kivi pääle, et keegi kuldmõõka kätte ei saa. Selle mehe nimi oli olnud Vintrik, nii on ka kivile nimetus Vintriku kivi.
ERA II 165, 567 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Väemla k., Jaani t. - Veleida Uusmaa, 14 a. < Juhan Neudach, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihnus peremees.
Ennevanasti elanud Väemla külas üks rikas taluperemees. Ta olnud nii ihnus, et ta kellelegi pole raatsinud midagi anda. Pärast, kui ta vanaks saanud, olnud ta ümberringi rahaga piiratud. Surnud aga ise nälga. Peale surma maetud ta pesemata maha, sest keegi pole julgenud teda pesema minna. Raha pole keegi julgenud tarvitada - arvatud, et kurjad vaimud sees. Siis maetud raha maha ja toodud suur virn hagu peale ning pandud põlema. Tuha peale pandud aga puurist, et kurjad vaimud seest välja ei saaks.
ERA II 165, 579 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Laane k., Jõberna t. - Heino Jõesaar, 15 a. < Juuli Jõesaar, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiiemets.
Hiiemetsaks kutsuti ainult seda metsa, kus kasvasid tammed ja kus vanad eestlased käisid Jumalale ohverdamas. Üks niisugune koht asub minu kodust ühe kilomeetri kaugusel. Praegu on sääl veel näha kolm kivi lähestikku, millest kõige suurem on olnud ohvrikivi. Kuid sakslased hävitasid need pühad paigad ja aja jooksul on hävinenud ka tammed. Seda kohta kutsutakse siiski Hiiemetsaks.
ERA II 165, 611/2 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Aru k., Karivelja t. - Raul Ackermann, 15 a. < Johannes Ackermann, 44 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk.
Rahaauk asub Letsema mäel (selle mäe, mis kirjutatud eelmises tükis) põhjapoolsel küljel, mehekõrguse kivi all. Öösiti peab see rahaauk põlema. Vanasti põle julgenud keegi öösiti säält läbi minna. Mina ise olen leidnud sealt üle 130 a. raha. Et sääl raha leidub, see on kindel.
ERA II 165, 625 (1) < Risti khk., Kloostri v., Kirikküla k., Paju t. - Alma Laasik, 12 a. < Leena Alvin, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõntsu Hiie.
Kirikkülas Tõntsu maa peal oli vanasti olnud suur mets. Metsas elutsenud hundid. Kui küla lambad olid laudast välja lastud, hundid olid kohe ära murdnud. Küla inimesed olid seda metsa alati kummardanud põlvili, ja olid igal õhtul palvetanud metsa poole. Praegu seal enam metsa ei kasva, kuid seda kohta kutsutakse ikkagi Tõntsu Hiieks.
ERA II 165, 629 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kõmmaste k., Kesiõue t. - Eliise Streimann, 12 a. < Madis Palder, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hundikivi.
Kõmmaste küla idapoolses osas, kust suurelt maanteelt keerab vähem tee Hattu mõisa poole, kahe teeharu vahel asub praegu väike käsitöölise maja, mida rahvasuus kutsutakse Hundikiviks. Vanasti olnud seal tee ääres suur kivi. Üks naine külast olnud moondatud hundiks. Sel naisel olnud kodus väike laps. Naine tulnud tihti metsast hundina, visanud oma hundinaha kivile ja läinud siis naisena koju last imetama. Kui ta tulnud, võtnud jälle hundinaha, pannud selga ja läinud metsa tagasi. Ükskord olid inimesed põletanud kivi punaseks. Naine oli tulnud jälle metsast ja viinud hundinaha tulisele kivile ja läinud oma last imetama. Kui naine oli tagasi tulnud, nahk olnud juba põlenud tuhaks. Sest ajast oli jäänud naine alati inimeseks. Kui hilisemal ajal oli hakatud sinna kivi juurde maja ehitama, oli see kivi lastud lõhki ja pandud maja vundamendiks. Maja on hakatudki siis hüüdma Hundikiviks.
ERA II 166, 11 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget,
Varesele valu,
Kiitsharakale kibedat,
Mustalinnule muud viga,
Meie laps saab tervest.
ERA II 166, 11 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Koit, koit, videvik,
Tule arsti minu last,
Minu laps tieb kõllast!
ERA II 166, 11/2 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lepatriinu, mine lendu, näita kuspool sõda on, kas maa pool vai mere pool!
ERA II 166, 14 (18) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mustametsa lapsed riakisid, et kui vanakuu riede õhta Ants-Juani aja tagast lepaõksu tuua ja neiega peksa, siis lutikad häbenevad ära.
ERA II 166, 15 (27) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Kes tuld laenas, sie ei tõhtind aitäh üelda.
ERA II 166, 16 (36) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kanga pakkuajamisel piab pulk ruttu välja tõmbama ja kudujale vasta perset lüema ja ütlema: Kudu ruttu, kudu ruttu, kudu ruttu! - siis saab kangas usina õtsa.
ERA II 166, 18 (48) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui hammas tuleb suust välja, siis piab ahju piale viskama ja ütlema: "Kilk säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"
ERA II 166, 19 (51) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi toherdatasse ninda, et kaivetasse maast kolm rohumätäst ja neiega vajutatasse kolm kõrd haigusse pääle ja pannasse nindasamate maha tagassi.
ERA II 166, 19 (52) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lapsel vällä lüeb, siis võttada ahjust üheksa heledat süsi ja lassa tagantkätt ükshaavali vette ja ise juassa õvve, et surina ei kuule. Siis sene viega piad pessa.
ERA II 166, 19 (53) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ehk jälle ninda, et laps viia sauna pessa ja pesuvie sisse vanni panna elavahõbeda ja kuldsõrmussi ja hõberaha.
ERA II 166, 20 (56) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui surne sõrmega tuaneluud vajutata, siis piab ütlema: "Võta omale kaasa, et mina saaks tast lahti!"
ERA II 166, 22 (69) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sualatüükeid arstitasse ninda, et siutasse villase lõnga sisse 10 sõlme ja maetasse lauta sõnniku sisse.
ERA II 166, 23 (71) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lauda-ehitamise ajal taguda 7 lepa vaiast lauda põhja ja uksepaku sisse lassa auk ja sinne panna klaas elavahõbedaga, siis luamad lähväd iast edesi.
ERA II 166, 23/4 (74) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Juripäiv õli suur naiste pühä. Näväd käisiväd kõrtsi juures võid tegemas (ka lüpsikut turbutamas). Kõrtsmik tõi pualtündri ja Ieva-kurat pandi sisse. Sie kolistas sääl ninda (ninda hääldat. ninnda, samuti andas jt.) kaua võid teha, kui naised laulasivad: "Kokko, kokko, kuoreke,
Kaivust tulgu kirnu mengu!"
Siis kõrjeti raha ja õsseti viina. Sie juadi õtsa ja pandi jällä tõine nuarik tündri ja pieti sääl nindakaua kui andas raha ja jällä juadi. Ninda kestas päivõtsa. Naised õlid purjes ja tramasivad; mõned õksendasid kõhe.
ERA II 166, 25 (80) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vitsavalu võetasse neie sõnadega vällä: "Kurat, tule tuulega, üle seitsme tuuleveski, vie ärä vitsavalu!"
ERA II 166, 26 (83) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mendi üks üesse Viru Juri, Allika Mihkel ja va Umberk Kivinõmme metsa Kalevipoja künkele kulda õtsima (Kalevipoja hauaküngast näidatakse praegugi Kivinõmmest). Kellu kahetõistkümme ajal haketi kaivama. Kaiveti, kaiveti ja lagedale tuli suur ribikont; niisikene vähemine mogomane kõhe, jusku hobose luak. Jäeti sie siis maha ja tuldi kodo magama. Eks näidetud miestele unes, et "Kõhe mattaga minu kont maha! Minu und ei tõhi teie segada." Mehed ei muud miski ku(i) mendi ja matteti maha tagassi.
ERA II 166, 29/30 (90) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui esimist kõrd nuart kuud nääd, astu seitse sa(m)mu tagasi, võta, mis kanna alle jääb, pane põuve, ärä enamb kellegiga räägi, heida magama. Keda unes nääd, on su peikmes.
ERA II 166, 30 (91) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lähäd vieämbritega ja nääd nuart kuud, kalla vesi kõhe maha, muidu saad nuttada. On sul aga lõnga ehk villu kääs ehk piima, siis on hia lamba ja lehma õnn.
ERA II 166, 30 (94) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lastel lähäb pia kärnä, siis isa tõrvapintsliga kammigu.
ERA II 166, 31 (96) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kõik tarbepuud piab õigel ajal laskema, kuivavad kergest. Õkaspuu lassa nuarel kuul, lehtpuu vanal kuul.
ERA II 166, 32 (104) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui tahad, et luamad hiast piima annavad, siis kõrja jaanilaupe üesse laudaukse alt sõnniku ja viska oma ja võõra laudaukse alle, ise ütle: "Siie piima, siie võid" ja võõrale (ütle:) "Siie kust, siie sitta."
ERA II 166, 34 (113) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kalda
Paiseid toherdatasse ninda, et ümmergune tuares leppahalg aetasse tulisest ja vajutatasse paise ümbert.
ERA II 166, 34 (115) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Sommeri t. < Iisaku v., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1862 (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui poiglaps läbi särgi lassa, siis saab tal pali pruutisi.
ERA II 166, 45 (6) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise laul (jüripäeva pühitsemisel lauldud).
Kokko, kokko, kuarekene,
Võist jumalaviljukene.
Taivast tulgu, sisse mengu,
Ümber männä, müssä, mässä.
Kodo lapse kuagi pääle,
Karjalapse kakku pääle.
ERA II 166, 45 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Haigus mengu, tervis tulgu,
Aripäivi harvast õlgu,
Pühäpäivi tihti tulgu.
ERA II 166, 48 (18) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lõppe, lõppe, põrgu põldu,
Saa õtsa saadana välja.
ERA II 166, 51 (26) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasi sõnad.
Ruasi, ruasi, kust sa õled tuld? Kas viest vai maast vai mõnest kurjast inimisest? Mene ärä, anna sina pühälä vaimule maad! Aamen, aamen, aamen.
ERA II 166, 51/2 (27) < Iisaku khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad.
Oi sina ussi, ussi,
Läbi mättäste ronija,
Oi sa maa-mahkerjas,
Sarapuukarva sahkerjas,
Viekarva, viljakarva.
ERA II 166, 53 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. < Lüganuse khk. - Armilda Hallik < Liina Suikin, s. 1872 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tulekahju kustutamiseks võta siatina taldrik ja kirjuta piale:
S,A,T,O,R,A,R,E,B,Õ,T,E,N,E,T,O,P,E,R,A,R,O,T,A,S, viska tulle ja kõhe kustub tulekahi.
ERA II 166, 68/9 (78) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Torma khk., Avinurme v. - Armilda Hallik < Helene Hallik (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Isa rääkis. Täma õld viel laps, püksata poiske ja nad eland Maetsmas. Suured metsad õld küla ümber. Õige suur kivi õld metsa servas maja ligi ja ühel hommukul mängind hulk poisikesi kivi pial. Tõugelnud vastastikku ja Alekere Toomas, ühetõistkümne aastane poisike kukkund alla. Sial õldki hunt kõhe platsis, tõmmand lapse lõugu ja jooksnud metsa. Poiskeste kisa piale tuld vanemate inimeste abi, aga hilja. Poiss elas viel küll, kui kätte saadi, kuid suri õige varsti, sest kõht õld lõhki tõmmatud ja sisikond väljas.
ERA II 166, 110 (5) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kenel kõht lahti, senele keitada kõllastest päivälälledest vai sanglepa urvadest tied.
ERA II 166, 110 (6) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kõhuusside vasta on hiad reinvarred ja küemned.
ERA II 166, 111/2 (8) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nari arstitasse ninda, et nari kõht panna kolm kõrda kräunuja ukse vahele. Ehk lassasse jälle esimisel lapsel närida ja üelda: "Närin nari, närin nari, närin nari."
ERA II 166, 112 (9) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes näeb kogemata kolme valget hobost kõrraga ja tämäl on tuaneluu, siis üelgu: "Valged hobosed, valged hobosed, viega minu tuaneluu!" Ehk võtta sutike alustamata kangast, vajuta tuaneluud ja pane kangaraasuke surnele kirstu kaasa.
ERA II 166, 112/3 (11) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi ja äkilist paistetust toherdatasse majakavitsadega. Ehk naisterahva haigete jaust võttada kasest tuulepesasi ja miesterahvaste jaust männist tuulepesasi ja keitada neid, siis sene keiduviega pessa.
ERA II 166, 113 (13) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ennemalt uinutati lapsi, kui tulid jua lagedale. Üks ema tõi saunas lapse lagedale ja tahi ära käägistada. Laps aivastas. Ema ütles "aitäh Iesukesele!" Kõhe jäi laps kallist ja ema ei saandki tappada.
ERA II 166, 114 (15) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabavuse kõrral andada kõhe püssirohto ehk võib ka rabanduse rohto.
ERA II 166, 114 (16) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külmavärililledest keitada tied külmavärina vasta.
ERA II 166, 114 (17) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Krampide vasta on pujujuured.
ERA II 166, 114 (19) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Külmtõve vasta aitab ka kärnkonna tuhk.
ERA II 166, 115 (25) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes kuerataudis õli, sie jäi lahjast. Pandi javekive pääle, kierutati kive ringi: "Javan kuerataudi."
ERA II 166, 115 (26) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerõugeid piab sanglepa vihaga vihtlema.
ERA II 166, 115/6 (27) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Õlima Undisuas heinamal ja ühele läks uss sisse. Siis tuadi Undi Kustav suur lugija. Sie luges pääle ja uss tuli vällä. Mies ehmatas, kui uss vällä tuli, ja jäi langetõbisest.
ERA II 166, 116 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vill on nisike äkiline aigus, et pääle surma läheb sinisest vai tuleb kuskil sinine plekk. Villi vasta on sibul, lõngaelivesi ehk saltserivesi.
ERA II 166, 116 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstisi ja sõnu ei tõhi vanemb nuaremale õpetata.
ERA II 166, 116/7 (31) < Jõhvi khk., Illuka v., Illuka vanadekodu < Jõhvi khk., Kiikla k. - Armilda Hallik < Miina Sareke, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Juripäiväl õlima võid tegemas kõrtsi juures. Eks Kurtna valitseja tuld ka sinne. Meie este hirmu täis, et mene tia, mis ütleb. Aga tämä miski, naeras vaide ja vahtis, kuda vana Viita õli vintis täis, pani munni tõrre serva pääle, et "kokko, kokko, kuareke." Eks meie siis võeti ja pandi valitseja ka tünni. Ei saand tõne muidu, ku õstas ka viina, siis vast lasima tünnist vällä. Ei vihastand ühtigi.
ERA II 166, 117/9 (32) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ieva-kurat õli vanatüdrik, vähe litsivõitu. Jõi pali viina ja tõmbas miestega. Juripäiv õli tämä esimene Raudi kõrtsi juures. Tahtas tünni ümber viskada, siis panima ta tünni. Tämäl õli raha alati viina ostada; ta õli kuppar. Käis laialt ringi, sääl Venemaa pual Vihtses käis ja tienis ikke viis kopka sarve päält. Üks nuar poiss õli Vihtses, last kaheksatõistkümme sarve selga panna ja siis hüppend ise jõkke, Vihtse jõkke. Sarved tulled kõik lahti ja kaduned vällä. Ieva õligi sarvidest ilma. Siis katsus, kust sai uved, minagi andasin siit vanu luamasarvi. Ieva leikas pienikese õtsa maha, panni sinne pääle rakkunahka ehk rasvakelmet ja pistas nõelaga pieni aukusi täis. Õligi uued kupusarved jälle kääs.
Kuppu lassasse paha vere vasta. Kui pia vai kaelasuaned valutavad vai on juaksev. Kriisa Katri raiub nuaga, sie on valus, aga Ieval õli massin, sellega lõi. Meie Mihkel lasi ükskõrd 18 sarve selga lüije, ärä siis läks südä pahast; ei minul ei mend kõrdagi. Ieva-kurat surigi Raudi kõrtsi koja ja vald mattas. Tämä õld kõrtsis juua täis ja kolm santi tulled sinne. Üks õld pime, tõised õld tallutajad. Räägiti, et nie tämä raha sääl vist üle lüened ja võibõlla andasivad miigagi pähä, et sinnesamatse suri.
ERA II 166, 125/6 (40) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallika juurest siit linnumäe pualt õlema vanarahva jutu järele ninda lai kraav mend alle Kontso järve, et ükskõrd viend paari härgi alle järve; härjed õlled ikkes, kukkuned Kuldallika juures kraavi ja vesi viendki menema. Ega siis ei üeldud Kuldallik; sie nimi tuli päräpuale, ku haketi rääkima, et allikas on kulda ja ku kullakaivajad tulid.
Nüüd on jua mitmed käined kaivamas, aga miski vist evat õle saaned.
ERA II 166, 126/7 (41) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit käisima, ku nuared õlima, iga pühä Jõvi kerikus. Talve ajal pieti pasli, suvel õlid kerikus virsud jalas. Tiepääl mendi paljajalu. Kerikus kui kõndisid, siis niuh, näuh, niuh, näuh, tohovirsud kidisesid. Tohovirsudel on nena päält jua ormad, aga pajuvirsudel käiväd risti. Miestel sõisasivad kõhe tohokerad lakkas. Haketi tegema, siis tuadi maha ja pandi ennem likku. Mina ku karjas käisin, siis lõuneajal käisin tohto ja kuart kõrjamas. Kakstõist paari õli ikke virsusi ies valmis. Ega pajukuarised kaua käined. Karjas sie päivä kolm kõigist. Tohtosed õlid küll kõvemad. Tohto võis alati võttada. Ajad nua ies ja tohosuga muudku tuleb järel, aga pajukuart ei saand enne, ku müristab kuare lahti. Esimine müristamine sie põrutaski lahti. Pajuvirsudele tegima viel apsati alle ka. Eks neid ka õld, kes kerikus alati paslidega käisid, nied õlid rikkamad. Lieris õlid minul jua ummiskingad.
ERA II 166, 129/30 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussiviga toherdeti ussinahaga ja ussipuuga. Võttada ussipuu ja segada vannis vie sies üheksa kõrda ringi. Sene puuga vajutata lapsele navaku kõhta, südämä pääle ja kõri alle. Ninda üheksa kõrda. Siis seljapuale ristluie pääle, kesk keha ja kaela pääle. Ninda saabki tervest.
Ühekõrra õlima mõisas heinamaal. Mehed leidasivad ussi ja viskasivad vieauku. Kustpualt uss tahtas lagedale tulla, säält jällä lüketi tagasi. Mullika Ann lükkes nindasamate ja ise õli raske. Laps tuli lagedale ja õli ussihaiguses. Jua kuuetõistkümme aastane, kole suure piaga ja jõi pali vett, ühtelugu jõi. Enesel pia paistas läbi.
Ussivia vasta õleks hia kolme sõrmega andada lapsele seda pesuvett suhu kolm kõrda, kus ussipuu on sies õld.
ERA II 166, 130 (51) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kenel jalad paisetavad, siis võttada tuulepesasi ja neie liuvies pidada jalgu.
ERA II 166, 131 (53) < Jõhvi khk., Illuka v., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkilise haigusse vasta on hiad punased putked.
ERA II 166, 162 (28) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. < Iisaku khk. < Torma khk., Avinurme v., Ninasi k. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1856 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui laps saab kuskile haiget, siis puhutakse peale ja loetakse:
"Varesele valu,
Harakale haigus,
Kiitsharakale kibedat,
Mustalinnule muud viga.
Meie laps saab terveks, ennekui noore mehe (naise) saab."
ERA II 166, 171 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Elasima alles Sõõrumäel. Sääl räägiti, et vana Klimka on leind Sõõrumä kalmudelt kastitäie raha. Este on näidatud unes, et sääl on, muudku mine ja võta. Läind ja saandki. Vana Suuder käind tõine hommuku vaatamas, löönd jalagi paekivi vasta, aga rahakasti põle õld. Käind Klimka juures juttu rääkimas mõne kõrra ja ühekõrra läind püssiga, last selle maha, aga tia kas raha sai.
ERA II 166, 171 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täriveres on järved mägede vahel. Ennevanast kukkund künnihärjad ühel pool mäge järve ja tõiselt poolt tulnud välja. Mägi ujund vie pial; järv õld mäe alt ühes.
ERA II 166, 172 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Halijas - metsahalijas, jõehalijas; hiad ja pahad halijad.
ERA II 166, 172 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Okaspuu tahab noorel kuul raiuda, siis kuivab hiast. Lehtpuu raiuda noorel kuul.
ERA II 166, 172 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Müristamise ajal ei tõhi joosta, siis õhk jookseb järele ja tõmbab ligi. Vikatit ei või ka seljas pidada, sie ka kisub välku ligi.
ERA II 166, 173 (19) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Puid istutada noorel kuul, siis kasvavad paremast.
ERA II 166, 173/4 (20) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas Kortinal õlema raha maa siest leitud, mis õlema tagasi tuld. Annad ükskõik kellele, ikke tuleb tagasi. Seda raha ei võind teisele anda.
ERA II 166, 174 (22) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tammekoorega kõhuhaigust arstida.
ERA II 166, 174 (23) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Soolatüvikud kauvad, kui tie niidi piale niipailu sõlmi kuimitu tüvikut on. Siis pane niit aja alla. Kui ära mädaneb, ongi tüvikud kadund.
ERA II 166, 174 (24) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. - Armilda Hallik < Gustav Õun, s. 1866 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas arstiti nõnna, et iga sõlme piale lue kolm kõrda viel "damina, damina, damina."
ERA II 166, 184 (61) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nied üeldasse nõiad õlema, kes iseeneses räägivad. Türiku Lienu on ka nõiamueline õld, kandand sualanuutsakuid kaasas, posind pääle ja käskind tütrikutel rohtosi juua, siis veike piab ärä tulema.
ERA II 166, 184 (62) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lienu võttas vargad ninda kinni, et posis sualale pääle ja viskas sene koja, keda kahtlustas. Kui sie käib sualast üle, siis kolme päivä pärä tuleb sinne.
(Tiiriku Lienu vt ka ERA II 166, 184 (61))
ERA II 166, 185 (65) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina õlin viel nuar mies, kui Lähtepäle ehiteti hospidali. Mehed käisivad müürisi kaivamas ja ühele näidetud unes, et sääl on kulda. Küll kaivaned ja õtsined, ühekõrra hakkand valgeid kitsi vällä tulema; kõik kõhad õld täis. Mehed kartaned, viskand labidad ja panned menema.
ERA II 166, 185/7 (66) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tarakuse Valdmann õld nuares ias kirjutaja postijaamas. Kontso Kristjan õld säälsamas postipoisist. Riigi kulda vietud ka postovostega ühest jaamast tõise. Ükskõrd saadetud Tallinna pualt 6 ankru kulda Venemaa puale. Jõhvist mend Kristjan postipoisist ja postiljoni nägemata viskand ühe ankru vankrist maha kravi. Narvas vast nähend, et ankur kadund; ehmatand ninda, et hüppend Narva jõkke. Kristjanil õld ka pali hirmu ja muret kullaga. Ei õle viimast muidu saand, kui rääkind Valdmannile, kuda kullaankru peitand õlgide sisse ja näitand kulda ka kirjutajale. Ise tuld, uitand Kontso metsas ja mend siis künega järve pääle. Riided viskand seljast vällä ja hüppand sisse. Va Pappa Madis püüdend nuadaga päiv õtsa, ennegu saand kätte. Kuld jäändki kõik Valdmannile. Sie võttand rikka naise muepera ja hakkand mõisi õstama. Vanas ias ei õle ise ka magada saand, õld vaimudega kimbus. Vot kuda sai Illuka mõisi ollendrist suur mõisa-herra.
ERA II 166, 187 (67) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõhvis sie Altkõrtsi Aabel võttand jällä Uhakvere herra raha. Tämä õld mõisas kupjast ja herra mend lollist. Tuand rahakasti tihtipääle väljäle kaasa. Eks kupjas viend jälle tagasi ja jua ta säält vahelt siis sai võttada. Kui Jõvi asus, õli suur kõrtsmik; riiealune oli kaupa täis ja müüdi kui suures pues. Perast õstand Tallinna tagant Sausti mõisi.
ERA II 166, 188 (74) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k. - Armilda Hallik < Jaan Aljaste, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse vasta võttada valget, musta ja punast lõnga, panna kokko ja siduda üheksa sõlme sisse, siis panna sinne pääle.
ERA II 166, 195/6 (97) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k., Joosti t. - Armilda Hallik < Leenu Puss, s. 1848 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui naised kedrasivad ja keski võõras juhtus tulema, siis ütles:
"Tere jõudu ka,
Kerpu kedrajale!
Üheksa igaühe nüeri vahele!"
Kedraja vastas:
"Tere, tere, jõudu tarvis,
Ja täid tulijale!"
ERA II 166, 200 (104) < Jõhvi khk., Järve v. Järve k., Joosti t. - Armilda Hallik < Leenu Puss, s. 1848 (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
/Rasvalaeva hukkumine/Ühekõrra läks Ontika rannas rasvalaiv hukka - mina õlin viel puhta laps - ja vesi ajas kalda alle paksu kõrra rasva. Säält käidi kõrjamas ja tehti küündli. Perast valitsus vedas rasva Ontika mõisa juure ladu ja inimesed käisivad säält vargal. Selle iest saadeti mitu miest Siberi. Küündli oli mitmest aastast varust valmis tehtud ja ninda pieti piergu rohkemb süütusest. Perast tulid mokkidega lambid.
ERA II 166, 203 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. < Jõhvi khk., Järve v., Saka k. - Armilda Hallik < Elisabet Suuban, s. 1863 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasisõnad.
"Tagene, tagene, sa tige ruajane, kurat kasujas pahus, alt juuritud, pialt latvatud, keskelt veripunane. Kui ülened, siis alane, kui paised, siis pagene. Linnul ei ole piima, kivil ei ole juurt ja viel ei ole oksa. Jumal-issa-poja pühavaimu nimel."
Terava nua õtsaga vajutata kolm risti ruasile piale ja üelda selle inimese nime, kel ruas on.
ERA II 166, 213 (25) < Jõhvi khk., Peeri k. < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme k. - Armilde Hallik < Kadri Niinepuu, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haldijad õlid metsas ja vies. Kes neile hiad tegi, senele tegid nämad ka hiad, aga enamiste ikke õlid pahad.
ERA II 166, 216/7 (32) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Avinurme pool jüripääval võitegemise moodi ei õld. Kui seie tulime, käisime ka vaatamas. Einsi vanamoor õli vanainime, jalad vigased, aga jüripääval tuli platsi, kepikene kääs. Jo Raudi mää alt hakkas kaikuma jämäda äälega:
"Kokko, kokko, kooreke..."
Tünn õli määl, siis naised ja noorikud käisid selle ümber ja kolistasid tünni sees võid teha. Nooremad hoisid nagu edemale, et nämad pidid viina õstma, kui tünni pandi.
ERA II 166, 218/19 (36) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
/Kuidas siil okkad sai/Siil sa/a/nd sedasi okkad, et Kalevipoeg kannud laudu ja pand nied maha, jä/ä/nd puhkama. Nähnud siili ja kutsund: "Kuule, tule siie juttu ajama." Siil põõsa tagast: "Ei julge, õlen alasti." Kalevipueg tõmmand siilu oma kasukast ja visand siilile: "Säh, pane selga!"
ERA II 166, 219 (37) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kalevipueg tuld kõrra läbi Peipsi, seitsesada saelauda seljas, ise kirund, et vesi, pagan, tegi tilli märjast.
ERA II 166, 225/6 (50) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jumal on tõugand kurjad inimesed vai vanasaadana taevast maha ja kes selle kõha piale heidab, sel lähäb nägu kärna. Vanal kuul paraneb ära, aga noorel jääb uuest haigest.
ERA II 166, 226/7 (52) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naine pand parajast leibi ahju ja üeld tüdrikule, et võta sie pihlakane kepp ja mine torka iga lehma külge, ise ütle: "Siit võid, siit piima!" Tüdrik õld neske vigur, lähnd torgand ja üeld: "Siit kust, siit sitta! Siit kust, siit sitta." Lähnuvad siis perenaisega lüpsma, kos lehmad muudkui kusevad ja situvad, piima annavad õte tilga. Perenaine küsima, et kuda sa ütlesid. Tüdrik vasta, et "Mul läks meelest ära, ütlesin "Siit kust, siit sitta.""
ERA II 166, 227 (53) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Perenaine lähnud keriku ja käskinud tüdrikul taga võid teha. Ise õpand: "Iga kõrd, kui paned koort kirnu, ütle: "Kolme küla või, kolme küla või." Tüdrikul lähnd meelest ära, üelnd: "Kolme kihelkonna või." Nõnna kui kõrrale kieras, hakanud koort üle jooksma. Tüdrik hullu hädas, kõik toovrid ja vannid koort täis ja vänta ei või mitte puutugi. Selle aa piale tuld perenaine kerikust kodu ja küsinud kõhe: "Kuda sa ütlesid?" Tüdrik, et kolme kihelkonna või. Perenaine luband tagasi teha ja tehnudki.
ERA II 166, 230/1 (56) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Teudu Kai õli Illukal suur nõid. Ta õli viletsa kuulmisega. Ühel aastal lähnud Kuremäele kuremäpäevale ja põle kuulnud, kui Kukruse kärner ajanud järele õunakoormaga ja Kaiele selga. Kaiel reieluu puru. Sest ajast maganud alati pussnuga ühes ja lammasrauad teises kääs.
ERA II 166, 231 (57) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Papa Mari varastand täma astnast silku. Kai üelnud: "Oot, oot, küll ma talle näitan!" Papa Mari lähnud valgeid usse täis, kõik perseski õld ja põle saand kudagi, kui tuld Teudu Kaiele rääkima, et täma varastas silku. Kai nõidund ussid ära.
ERA II 166, 231/2 (58) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Minu türel Maalil ajas ihu piale valgeid näpikuid. Kai tuli rohitsema. Pani lapse pesuvette ja sinna sisse kuldsõrmuse ja üheksa tulesütt. Pesi lapse ära ja viskas vee sorts, sorts, tagastkätt kuusejuure piale. Ise astus tagurpidi. Ei ma saand lapsele abi sugugi.
ERA II 166, 232 (60) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui Teudu Kai suri, käskind tütrel oma jalad kolmest kõhast niieniidiga kinni siduda, et muidu viimast hakkab kodu käima. Tütar sidunudki jalad kinni ja tehnud raudlabidaga mitu ringi ümber haua. Kui Kai haige old, siis vieretand ennast sängist maha ja klõbistand aga lammaraudadega "Klõpat-klõpat, klõpat-klõpat, ärge tulge, ärge tulge, minge eemale!"
ERA II 166, 237 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pistuse sõnad. Lugeda sibula piale ja sibul ära süüa:
"Sina pistus torkasid minuda ühe kõrra, mina torkan pistus, sinuda, kaks kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kaks kõrda, mina, pistus, torkan sinuda kolm kõrda. Sina, pistus, torkasid minuda kolm kõrda, mina, pistus, torkasi sinuda neli kõrda." (Nii edasi kuni kümneni.) Sibulat piab sel ajal terava nuaõtsaga torkima.
ERA II 166, 237/8 (8) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nari vasta võta musta vai punast lõnga ja siu üheksa sõlme sisse, pane sie piale. Niisamati nikastusele. Nari piab närima ja ütlema: "Närin näri, nari, nari, nari, närin, närin, närin, närin nari, närin nari, närin nari!"
ERA II 166, 240 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabaduse vasta tie kriidiga ristid pihupessa (haigele ristid) ja las haige lakub kielega ära, siis saab tervest.
ERA II 166, 240 (14) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kes karujälgi on mõõtnud, sie mõõtku rabandusehaiget paremast õlast pahema jala varbani ja tõisipidi risti pahemast õlast parema jala varbani, sie aitab.
ERA II 166, 240 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Ohakvere k. < Torma khk. - Armilda Hallik < Miina Kask, s. 1857, Kata Kask, s. 1867 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villihaiguse vasta keeta segamine piima, sibulat ja hiiresitta ja anda haigele sisse.
ERA II 166, 250/1 (41) < Jõhvi khk., Pagari m. < Torma khk., Avinurme v., Laekannu k. - Armilda Hallik < Liisa Lauringson, s. 1862 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühele tüdrikule tulnud kõsilased. Peidmes jäänud õue, isamies lähnud tuppa. Käinud ja vaadanud ära, tulnud välja tagasi. Peidmes küsind: "Noh kas kuu kõrgel?" Isamies vastand: "Õige kõrgel, nagu lauda katusel." Tüdrikul õld sieliku-auk lahti, välkund kuhtaserva alt. Peidmes küsind: "Kuda, kas taevas õli selge?" Isamies vastand: "Keskelt selge, jääred pilves." Tuapõrandat õld keskelt pühitud, servajääred kõik prahti täis. Kõsilased jätnud selle pruudi, lähnud minema.
ERA II 166, 258/9 (73) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ruasisõnad.
Mina vannun sind, sina ruajane vaim. Mine ära sestsinatsest Jeesuse Kristuse ümmardajast ja sulasest. Jumalaisa, poja ja pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen. Jeesus tuli läbi kõrbe, kolm ruasi oli temal kääs. Sinine kuivas, punane närtsis, valge kadus huapis ära. Jumalaisa, poja, pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen. Mina vannun sind sellest päävast, sellest tunnist, sellest minutist saadik. Jumalaisa, poja, pühavaimu nimel aamen, aamen, aamen.
ERA II 166, 259 (74) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui silmad haiged, tua allikast riistaga vett ja tõsta seda supilusikaga üheksa kõrda üks täis teise nõu sisse ja jälle lusikatäis omal üle õla tahapuale. Siis võta üheksa hõõguvat süsi, pane vie sisse, viska üheksa hõberaha ka ja siis hõeru selle viega, rahaga ja süsidega silmi. Perast viska vesi, kus kõikse rohkemb inimesed tallavad, kas risttie pääle vai ukse alla.
ERA II 166, 259/60 (75) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Türiku Lienu arstis ussiviga minu lastel nii, et võttis saaduveu köie, pani kolme rõnga, nii et köie ots jäi väljapuale nagu ussi pia. Pani köie siis pesuvanni serva äärimüeda, lapse pani keskele ja pesi puhtast. Pääle pesu lasi lapse kolm kõrda köierõngast läbi, võttis ussipuu ja vajutas sellega lapsele jala alla, pihupesa ja nava pääle.
ERA II 166, 260 (76) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui laps on imestatud ja kisendab, võta laps süüli, silmad väljapuale, seisa ukse pääl omal ja lapsel silmad väljapuale uksest. Enesele võta suu vett täis. Lase vett läbi hammaste üheksa kõrda ja igakõrd tõmba lapsel käega altpualt ülespuale ja otsaette.
ERA II 166, 260/1 (77) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Teise inimese viha tieb, et lehm ei jää tiinest. Ku hakkad pullile viema, mene võta saunast mustad mehepüksid, teine reieots teise kätte ja via lehmal kolm korda tagant ettepuale. Siis võta tüng luud ja tie ristid lehmale. Ehk jälle võta leivanuga, lue issameie palve kolmest ja tie nuaga ristid lehmale ristluie pääle, külgedele, otsaette, udara pääle.
ERA II 166, 263/4 (86) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Pagari as. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Pouline Pori, s. 1891 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lehmaga pullile lähäd, pane tähele, kes vasta tulevad. Kui pärast lehm annab vähe piima, siis nied vastatulijad on piima süened. Kui trehvad neiega kokko, ütle: "Tia, kes kurat on minu lehma piima kõrist alla laskend?"
ERA II 166, 278 (45) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nõiad õppisivad raamatust. Nõidusivad haiged silmad tervest ja saatasivad tuulega.
ERA II 166, 279/80 (49) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ennevanast räägiti ikke, et kõrtsipaigast ja puepaigast kurat viend raha menema ja pand haavalehed asemele.
ERA II 166, 281 (55) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Palmipuude laupa üesse pekseti inimesi pajuurbidega. Igaüks siis küsis: "Viskage, viskage mulle ka mõni oksakene!"
ERA II 166, 281 (56) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hommigu vara mendi muni korjama. Õigadi:
"Nuar kana, kaks muna,
Vana kana, üks muna!"
ERA II 166, 283/4 (59) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesmetsas üks poiss pettas tüdriku ja võttas tõise pruudist. Sie läks nõialt küsima, kuda tasuda. Poiss hakkas Venemaale kolima ja üks tõine Miili-nimeline tüdrik läind saatma. Nõid õpetand, et kui sina lähäd, hoia suu lahti ja lauluraamat pane põuve, siis ei hakka külge. Eks Miili jäändki haigest, karjund: "Juba tulevad, tulevad, tulevad!" Ahmind hinge ega old inimese nägugi. Kõik käisid vaatamas, muudku vana pruut pole mend. Nõid last poisile tuulega järele; selle ema mend rumalast ja õde uppund. Perast arvatud, kes on süüdi ja Venemaa nõid last tuulega tagasi. Tüdriku isa jäänd kieletust ja välk lüend pärast maha.
ERA II 166, 284 (60) < Iisaku khk., Pungerja m. < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Miili Jääger, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks ema vandund last, et ei vie huntidki sinuda menema. Laps mängind metsa ääres ja huntid vienedki oma kuapa. Olid seitse aastat sääl, käind käpili, õld täitsa hunti muadi, karvane. Üks mies vahtind, et mis sie üks hunt on niisige, ei saa teistele järele ega. Võttand kinni ja andand nuaotsast leiba, jumalavilja, saand jällä inimesest.
ERA II 166, 290/1 (85) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Varesmetsa k. - Armilda Hallik < Kadri Sabalotni, s. 1854 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui pulmasae tuli nõiale vasta ja tegi miski paha vai ei pakkund viina, siis nõid sidus isamele rätiku kaela, sie läks huntist ja teised pulmalised tagajärele. Kui võttis rätiku kaelast ära, jällä inimesed tagasi.
ERA II 166, 291/2 (90) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ussitõbi. Rohitseti nii, et köis tõmmati ümber kerise, pomisesivad vie piale ja vihtlesivad.
ERA II 166, 292 (91) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
/Ussitõbi/ Ehk võta humalavarsi ja pane vannivie sisse.
ERA II 166, 292/3 (94) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Eland kaks minijat. Ühel õld liha, teisel põle õld. Sie nähnud, et metsast toob, lähnud piiluma. Tõine mini pand kolm nuapussi maha püsti ja lasnud ise uperpalli. Õligi hunt valmis, kadund metsa. Piiluja korjand nuad oma kätte ja jäänud ootama. Natukese aja pärast tulnud hunt, lammas suus. Vot ei saanudki enamb inimesest tagasi. Teine mini ähvardand, et viimane kõrd õlgu sul võeraid lambaid tuua ja pannud nuad uuesti maasse. Hunt lasnud uperpalli ja saanud inimesest tagasi.
ERA II 166, 293/4 (95) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Venemaal elanuvad rikas vend ja vaene vend. Vaese juures õlnud vana ema. Ema surnud ära, parajast kui vennad olid kodust ära. Vaese venna naine lähnud teise venna naise käest abi küsima. Sie annudki raha ja mini pist raha ämmale puusärki pia alla. Rikas vend tuli kodu ja naine rääkis, et andis vaese venna naisele ämma matuse raha. Mees pahandama ja läks küsima, et kus raha on. Vennanaine juhatand, et pia all. Karand kõhe võtma, aga ema haarand kääst kinni ja pueg põle mitte enamb ennast lahti saanud. Mitu roodu soldatid käinuvad seda imet vaatamas.
ERA II 166, 296 (106) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Veresulgemise sõnad:
Bin+Kristus+Berhrtuh+Noomen+Noomen+Soros+Marja+Joosepa
ERA II 166, 296 (107) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kõige mure sõnad:
B+D+Y?+W?+?+?+D+O+K
ERA II 166, 299 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. < Torma khk., Lohusuu v. - Armilda Hallik < Miina Sääsk, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Roosi või eletingi arstimise sõnad:
Meie Issand Jeesus Kristus reisis üle mere ja maa. Kolm roosi oli tema kääs, üks valge, teine sinine, kolmas punane. Üks lendas ära, teine kuivas ära, kolmas kadus ära. Selle roosiga, see Issanda, Poja ja Pühavaimu nimel.
ERA II 166, 310 (33) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaga k. < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Armilda Hallik < Mari Juuse, s. 1844 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õhtate kiskusivad mehed kasepuust piergu kervega. Peerupuud kuivasivad rehetua parsil. Ahju ies seisis tulejalg, siis üks süütas piergu polema.
ERA II 166, 310 (34) < Iisaku khk., Iisaku v., Tammetaga k. < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Armilda Hallik < Mari Juuse, s. 1844 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Tuld saadi taela ja tulekivega. Tael pandi kive pääle, raiusivad piibud polema. Teisest perest käidi ka taela tükiga tuamas.
ERA II 166, 313/4 (46) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. - Armilda Hallik < Liisa Savest, s. 1860 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Juripäe käidi naised kõrtsi juures lüpsiku turrutamas.
Kolistati tünni sies võid teha ja lauleti:
"Kokko, kokko, kuarekene,
Võist jumalaviljukene.
Karjalapse kakku piale,
Kodolapse kuagi piale."
ERA II 166, 315 (50) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Võrnu k. - Armilda Hallik < Liisa Savest, s. 1860 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kriisi parandatasse rakurohuga ehk pannasse piibuprosku nava pääle. See tõmbab lapse uimasest ja kangest, ajab nava suurest. Vanainimised õpetasivad vaskraha pääle siduda.
ERA II 166, 320 (66) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Iisaku mäe põhjapoolses otsas, kus nüüd on Koordi talu, on lage plats mäe tipus ja puud ümberringi. Rahvajutt räägib, et selle mäe sees olevat suur varandus peidus.
ERA II 166, 322 (69) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammetaguse külas, mis mägi on, see olnud vanal ajal kesk järve. Vesi jooksnud mäe alt läbi. Ühelpool servas leotatud linu ja kilumeeter maad eemal ühe maja kaevus tulnud kuprad vee peale.
ERA II 166, 322/3 (70) < Iisaku khk., Iisaku v., Tärivere m. < Jõhvi khk., Illuka v. - Armilda Hallik < Joosep Nipsust, s. 1859 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ma olin leeris Ippiuse aeg, sellest on nüüd 63 aastat tagasi. Ühel hommikul leidsin kiriku juurest mäelt puujuurika vahelt värsket mulda välja aetud. Säälsamas oli paekiviplaat ja augu põhjas oli puuprügi, nagu oleks mõni laud mädanend maa sees. Hommiku rääkis kõrtsmik, et kaks võõrast meest olnud ööd ja läinud õige vara minema. Küllap nad kulda otsisivad.
ERA II 166, 331 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse sõnad.
Jiesus läks Suure Riede hommiku keriku ja püü tõigi niisikese mürina, et Iesuse hobone pelastas ja võttas puale mürina kõhe püült maha. Iesus istus hallile kive pääle, luges lõnga pääle, tegi üheksa sõlme sisse ja kui lõpetas lugemise, sidus hobosele ümber jala.
ERA II 166, 331 (2) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meil Kuremääl õli niisikene mies, Undi Kusta isa, et kui vahtis ussi pääle, siis õligi uss valmis.
ERA II 166, 331/2 (3) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kõik õpetas Kustale, aga vitsavalu ei õpetand, sääl piab vanasarvik kõhe ise õlema. Vitsavalu sõnudega tehti, et keda pekseti, sie õli aukubu pengi pääl ja mies ise vahtis juures, aga kiegi ei nähänd. Vanapagan tegi.
ERA II 166, 334 (10) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/painaja/Ei aitand, ku viedi luamad targa vaname juure, sie pritsis üle ja luges pääle.
ERA II 166, 345 (21) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Jõgedes ja järvedes on haldijad. Sie on naisterahva muodi valges riides, istub vie pääl ja kammib juuksi.
ERA II 166, 358/60 (37) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ramumies õtsis omale vastast võitlemaie. Läks metsa hulkumaie, tuleb vasta suur maja, uav ümber. Ramumehele tuleb majast vanamor vasta. Küsib, kas on mehi majas, kellega saaks hakkada ramu katsumaie.
Vanamor vasta: "On ikke; õhtast tuleb kaks miest metsast jahilt." Ise keidab ühes katlas karu, tõises põdra. Mehed tulevad ja süevad kõik sene liha nahka. Lai penk pannasse üle tua. Tõine jahimies heidab tõisepuale serva magama; ramumies pannasse keskele. Kui üks poiss pierestas, siis ramumies lendas vasta tõise perset ja kui pierestas tõine, siis lendas jälle tagasi.
Mies lõi kartama. Õli kuuvalge üe, tämä pani menema. Mehed ärkavad, vahivad, et läheb. Üks viskab suure nuiaga. Ramumies haarab nuia oma pihku ja vot ei saa enamb käe küljest lahti. Raske nui, ei pääse edasi ka. Eks tule Kalevipueg vasta, kakstõist tosina saelaudu seljas. Ramumies paluma: "Armas Kalevipueg, aita mind!" - "No puge minu püksi!" Mehed jõuavad sinna ja küsima, et kuhu see mies kadus? Lähvad ka kõhe Kalevipojaga riidu. Kalevipoig peksab lappi laudu oma lauad pualest, aga sarvikutest võitu ei saa. Siil jälle hõikab põesast: "Servi laudu, servi laudu, siis saad võitu!" Kalevipoig tieb, kuda siil õpetab ja saabki võitu. Siil on alasti põesas ega julge lagedale tulla. Kalevipoig viskab oma kasukakrae siilile, et "Säh, kata ennast!"
ERA II 166, 363 (l) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. < Iisaku khk., Illuka v., Sootaguse k. - Armilda Hallik < Indrik Õunap, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kalevipoja jalad on Kuremääl raiutud maha ja pölve nödide pääl mend viel Kuremäält Kivinõmme, kuhu siis maeti.
Tämä juures räägitasse tünner kulda hauvas õlema, aga kiegi ei saa kätte. Kes hakkab kaivama, sie nääb kummitusi. Mitmed on pruavinud, aga tulevad kas kurjad kuerad vai tigedad härjad.
ERA II 166, 366/7 (8) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vaabu k. - Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Einbergi isa rääkis, et tema käind pärtlipäeva ajal põdrajahil. Põtradel ju siis juaksuaeg. Leidnd põdra ja last selle pääle. Luam kukkund, aga õld põdralehm. Vana pulli täma pole näind, aga äkitse tormand sie põõsast laskjale pääle. Vaname õleks ikke ära talland, aga poisike, kolme-neljateistkümnene märkas ja lasi pulli maha.
ERA II 166, 373 (40) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Vaabu k. - Armilda Hallik < Konstantin Kiiver, s. 1875 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui keegi sinu looma imestab, siis ütle: "Sitta sulle suhu!" Või ütle: "Imesta oma must valgeks!"
ERA II 166, 377 (48) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. < Iisaku khk., Paasvere v., Saarevälja k. - Armilda Hallik < Loviisa Palmet, s. 1858 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks mies kündand ja hakkand siis keskhommiku ajal süema. Leikand leiba ja pist nuaõtsast leivatükkisid suhu. Hunt tuld metsast, haarand leiva kõige nuaga oma suhu ja juast metsa tagasi. Pärast saand inimesest ja näitand mehele nuga. Mies nõudma: "Kust sa selle said, minu nuga?" Teine vasta: "Sain, kui hunt olin."
ERA II 166, 383 (65) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. < Paasvere v., Saarevälja k. - Armilda Hallik < Loviisa Palmet, s. 1858 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pulmaajal viedi pruut riida pääle ja viheldi: kas viel lähed kodu? Kas viel lähed kodu?
ERA II 166, 392 (86) < Iisaku khk., Iisaku v. < Varbla khk. - Armilda Hallik < Anna Peedo, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Iga suvi vanaema korjas rohtusi ja kuivatas vilus. Talvel rippusivad kimpu siutud kambri- vai reietua seinal. Säält voeti, kui olid inimesed haiged, vai olid luamad.
ERA II 166, 465/6 (9) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Lendava arstimine.
a) Kui lendava luama läbi lüeb, tuleb kaapida suurenõela sulgi ja võttada lendava kulda; panna neid segamiste leivatüki sisse ja andada luamale süie.
b) Võib kõrjada kuldmommokesi, panna sualaga pudelisse ja kui vaja, siis hõeruda pienest ja andada luamale leivaga sisse.
c) Lendava vasta aitab ka sie, kui lase püssi risti luama alt läbi.
ERA II 166, 467/8 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on haige ja ei tia, mis tal viga on, siis tuleb panna suur siatapmise puss lehma juure seina sisse ja parema kääga tõmbada üheksa kõrda saba pualt sarvideni ja iga kõrd üelda: "Kuer, mene oma kodo!"
ERA II 166, 468 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v., Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui kuskilt ennast lõikad, vai keski raiub omale kätte vai jalga ja ei saa verd kinni, siis tuleb kolm kõrda ühe hingetõmbamisega lugeda: "Vesi juasku, veri sõisku, isa, poig ja pühävaim!"
ERA II 166, 470/1 (19) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Illuka v.,Raudi k. - Armilda Hallik < Liisu Porkon, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise juures lauldi:
"Kokko, kokko, kuarekene!
Taivast tulgu, patta mengu!
Mütsa, mätsa, ümber männa!"
ERA II 166, 480 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. - Armilda Hallik < Juhan Sommer, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstisi võib õpetada enesest vanematele. Kui õpetad nuaremale, siis kautad ise kunstitegemise võimu.
ERA II 166, 481 (14) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. - Armilda Hallik < Juhan Sommer, s. 1859 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kunstid kautavad oma võimu, kui on edesi õpetetud kolmandale või viel rohkemale inimesele.
ERA II 166, 492 (2) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kõige suurem tark õli Undi Kusta. Kui mõisa riies inimesi pekseti ja täma sääl lakkas sõnu pääle luges, siis ei tehend vitsad mehele kedaki.
Üks sepp saand 700 vitsahuapi ja hakkand kõhe päält seda sepikojas tüele, ainult tõine päiv õld sinine.
Üks mies tahtand kuulda, kuda sie Kusta lueb ja peitand enese lakka äre. Kusta vahtind kõik aig olviaugust välle ja lugend tasamiste, ise ikke vahepääl sülgend. Mies ei õle rohkemb kuuld ku: "Kurat, tule tuulega, üle seitsme tuuleveski, vie ärä vitsavalu!"
ERA II 166, 493 (3) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekõrra õli Kusta tõiste miestega metsas heinamaal. Keitaned õhta tule pääl suppi ja Kusta üeld: "Kui mina ei taha, et supp valmist saab, siis sie kiema ei hakka, panga puid alle nindapali, ku tahate!"
Mehed ei uskunud. Tegivad suure tule, aga supp mitte enne kiema ei mend, kui Kusta ütles, et no nüüd võib supp jälle kiema hakkada.
ERA II 166, 493/4 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Uhel Kuramää nunnal läks uss sisse. Käis kõik arstid läbi, aga keski ei tiadand, mis viga. Mend siis Undi Kusta juurde. Sie võttas klaasi vett, luges ja tegi ristid pääle ja andas siis nunnale juvva.
Nunn jõi vie õtsa ja tegi "aih" ja Kusta ütles: "No nüüd on uss surrud ja nunn võib selle vällä siedida!" Nunn saigi tervest. Kuberner saand sellest asjast tiada ja kutsund kuremäepäival Undi Kusta oma juure. Küsind siis, et kas sul on luba inimesi arstida. Kustal luba ei õld ja kuberner taht lassa vangi panna. Kõik inimised mend siis ja ütlend, et Kusta ei õle kellegi kääst raha võttand ja siis täde vangi ei pandud, aga inimesi arstida enämb ka ei tõhtind.
ERA II 166, 495/6 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Issameie palve on igale asjale hia. Kui vasikas ilmale tuleb, ninda vaja kõhe ristida. Kui vasikas pannasse aida, lase kummargile üle vasika ja ütle vasikale sosinal kõrva sisse: "Ma ristin sind, vasikas, isa, poja ja pühevaimu nimel." Rissitud luama ei saa kurjad vaimud tulla kiusama.
ERA II 166, 502/3 (23) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
/Joomamehe ärkamine/Mies tuli üesse Narvast Kaidmale. Õli tuplist viina võttand ja jäi rekke magama. Mehel õli vast õige hobone õssetud ühelt Toila mehelt ja eks sie kierand Jõhvist Toila pääle. Toila ranna ääres tulid hundid vasta. Tappasid hobose maha ja seid nahka, aga mies ei tiadand kedaki ja magas edesi. Ükskõrd tieb silmad lahti ja nääb: hobone konotab aisude vahel ega lähegi edasi. Tõmbas piitsaga hia sätteka, siis rohkemb ei õld vaja. Mies lendas kõige riega Toila rannast alle ja kasukapidi ühe puu külge rippuma. Viin õli ku pihuga piast võetud. Päästas enese lahti ja läks alle vahtima. Regi õli puhta puru ja rie all oli surrud hundi kere. Sie vist rangide siest näris hobose kontisi ja tõmbas ehmatusega rie kaldast alle.
ERA II 166, 505/6 (25) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Metsaküla k. - Armilda Hallik < Kai Hallikas, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaidma küles, praiguses Koljati talus elas enevanast Mudi-nimeline vanames. Mudi künnab ühel päeval väljäl ja hobosed ei jaksa enamb vedada. Annab piitsa, hobosed tõmbavad ja äre annab järäle, aga sahkade õtsas on raudsang. Mudi hakkas kaivama ja eks tuld maa siest pada välle, kõik kaan ilusast pääl ja. Võttas kaane päält äre, pada hõberaha täis. Ei tahtand mõisile anda ja pidas sala.
Eks tõine tiumies õli jälle näht ja võttas rääkis tõistele tiumiestele. Eks härra saand ka tiada ja tuldi kõhe nüüd Mudi üle kuulama. Kodo õli vaide naine lastega. Nied ei tiadaned rahaleiust miski, muudku, et vana Mudi õli Pieterburis sõitand. Mendudki vanamiest õtsima ja kui Pieterburis kätte saadi, ei õle raha enamb õldki, sie õld jua ühele juudile annetud. Mõisnik ei õle saand miski, aga Mudi õstand päält seda Pieterburis kolm suurt maja ja viend naised-lapsedki menema.
ERA II 167, 20 (4) < Simuna khk., Salla v., Salla k., Pärtjaago t. < Simuna khk., Salla v., Salla k., Vahimardi t. - Ernst Lippius < Marie Simson, s. 1882 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui juhtus kellegil käes nari olema, siis pidi kõige vanem poeg seda kohta närima, ise ütles: "Närin, närin." See, kelle kätt näriti, küsis: "Mis sa närid?" "Närin nari," vastas poeg.
ERA II 167, 105 (11) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Poeg või väimees kaelkoogu-meister.
Kaks eite räägivad: "Minu tütar saab mehele." "No kellele ta suab?" "Ühe meistrile." "Mis meister ta on?" "Kaelkoogu meister. Seaaeda parandab, vasika-aeda lahutab. Eks see ole ka meister, ega kõik mõista seda teha."
ERA II 167, 109/10 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kadakas puuks ei kasva?
Looja oli loonud kadaka suureks puuks. Kadakaid oli kasvanud palju ja nad kasvasid kõikjal. Pikapeale kippus kadakas ruumi teiste puude eest ära võtma ja ise sinna kasvama. Kui Looja seda nägi, ütles ta, et sina pead kängu jääma kõike oma sooga. Teised puud peavad sinu üle võimust saama. Nii jäigi kadakas väikeseks ega kasva enam suureks puuks. Väikseks jäid need, kes uhkustasid ja arvasid, et mina kasvan ikka suureks. Vastupidine lugu oli aga nende kadakatega, kes arvasid, et nemad peavad jääma põõsaks, ometigi kasvasid puuks. Nii õnnistab Looja kadakaid.
ERA II 167, 111 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas siil endale okkad sai?
Siil oli loodud alasti. Siil oli häbelik ja kartis, et teised teda naeravad. Ükskord ta aidanud Kalevipoega ja see näinud, et siil on alasti. Kohe rebinud ta enda kuuel tüki küljest ja andnud siilile. See sai nüüd endale uhke kuue, mida ta ei laena ühelegi teisele.
ERA II 167, 114 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Elidingi (roosi) sõnad.
Jeesus käis mööda mägesi ja mäekinkusi, kolm roosi käes, ühega tõotas, teisega vaotas, kolmandaga tegi terveks.
ERA II 167, 120 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjaste nõidus oli see, et karjane tõi omale kepi kolme saksa raja pealt, pihlakase kepi muidugi. Tüüka poole puuriti nuaskliga auk sisse ja täideti see juudasita ja mina ei tea, mis muud prahti sääl oli. See oli karjatse kunts ja ma ei tea, miks seda tehti.
ERA II 167, 120/4 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjastel oli ülemkarjane ehk nn. ooberkarjane. Iga karjane pidi andma sügisel vaka rukkeid, kes tahtis järgmisel aastal karjas käia. Selle kuninga alla käisid ümberkaudsed seitse valda. Kes sellele kuningale ei andnud rukkeid, neil lasi ta hundi tulla karja ja selle ära süüa. Siis ükskord üks sulane kündis härjaga põllul. Külakarjane läks läbi ja ütles: "Oh misukene härg sinul! Meil kevadised vasikad palju suuremad!" Sulane ütles: "Ega see minu härg ole, see on peremehe!" Siis oli see mood, et piale päikese loojamineku pidi sulane ajama härjad lodumaa piale. Sial söödeti neid umbes kella 10-11-ni ja aeti siis koju. Seda tegi see sulane ka. Ta lasi välja väravast tänavale ja pani värava kinni, aga härjad kadusid ära. Väljas oli pime ja ta ei leidnud neid enam üles. Sulane läks ja ütles peremehele: "Pane tuli lattorni ja otsime härjad üles." Peremees ütles, et "Kuhu nad ikka lähevad. Hommiku läheme rehele, eks siis otsi ülesse." Hommiku hakati kukekella järele rehele. Härjad hakkasid kisendama ja nad jooksid neile appi. Sinna minnes nägid nad, et selle härja kõri oli läbi näritud ja ta surnud, kelle kohta oli päeval öelnud külakarjane, et ta on nagu kevadine vasikas. See oli teine külakarjane, mitte selle küla, kus see härg hundi läbi surma sai. Nüüd läks selle küla karjane karjaste kuningale kaebama ja naine jäi tema eest karja.
Teine hommiku see kuningas tuli selle härja juurde ja hõiskas. See külakarjane hõiskas oma vainult: "Näe, üks sööb vist härja liha! Koer kodu ja kutsikas kõrvas!" Siis oli juba suur valge. Mina tahtsin minna härgi söötma, aga karjane ei lasknud. Alla koplis oli 20 varssa, need ajas sialt ära mööda teed edasi ja tagasi. See oli jälle üks kunts. Siis ajas varsad koplisse tagasi ja lubas mind ka härgadega minna. Sulane kündis ja mina olin härgadega tema juures kesal. Kaks päeva läks rahulikult mööda. Siis läks teise küla karjane kuningale kaebama oma häda. Tema häda oli järgmine. Ühel päeval tulnud tema karja sekka suur kari hunte ja hakanud karjast taga ajama kuna karjakorralisest pole väljagi teinud. Karjane saanud puu otsa ja siis hundid murdnud kolm kõige paremat lehma. Karjasele tuldud pärast hobuse ja meestega järgi ja viidi puu otsast ära. Kuningas tuli sinna ja luges oma sõnad, et hunt enam teist korda karja ei tuleks. Siis jättis hunt naabriküla karjatse rahule ega tulnud teda enam hirmutama. (Olgu siin üks kirjeldus selle aja rahva ebausust. Minu arvates ei ole see küll ebausk vaid sündinud lugu, minu silmaga nähtud).
ERA II 167, 125 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks haavalehed värisevad?
Haavalehed värisevad seepärast, et Kristuse ristipuu oli tehtud haavapuust. Kui nad nägid seda koledat piina ja valu, mida Kristus kannatas, hakkasid kõik haabade lehed värisema, mis kasvasid.
ERA II 167, 125 (8) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kuusepuu põledes praksub?
Vanakuri on peeretanud vasta kuusepuud ja nüüd alati praksub ta põledes.
ERA II 167, 125 (9) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Miks kadakas põledes käriseb?
Kadakapõõsa all on jänese pesa ja siis öeldakse, et see on jänese rasv, mis kadakas käriseb, kui teda põletadakse.
ERA II 167, 126 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist.
Ükskord üks mees olnud üksi metsas. Vihma hakanud sadama ja mees pugenud vihmavarju vana kännu juurikate alla. Saanud teine natuke aega sial olla, kui vana mesikäpp karu pugenud ka samasse kännu alla varju. Mees ehmatanud alguses ära, aga siis võtnud karul selja tagant kinni ja vajutanud. Karu koperdand ikka tagurpidi koopast välja, aga nii kui välja saand, kukkund maha ja olnudki surnud.
ERA II 167, 126/7 (2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist.
Üks karjane olnud karjas. Oli juba õhtu, kui tal kadunud üks punane mullikas ja ta läinud seda lepikust otsima. Natuke maad eemal näinudki teda kraapimas sipelgapesa. Süda saanud täis ja tõmmanud madjakaga talle mööda vahtimist. Nüüd alles saanud aru, et see on hoopis karu. Teine päev leitud karu teise mätta ja mees siinpool mätast surnult. Suri küll ise, aga karu sai ikka kah mööda vahtimist.
ERA II 167, 127 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Jutte vanust jõukangelasist.
Karu käinud ühtelugu kaeras. Peremees läinud siis ükskord teist passima. Roninud suure kuuse otsa ja seadnud püssi laengivalmis. Eks karu tulnudki ja läinud kohe puu alt läbi, mille otsas mees oli. Mees mõelnud, et karu mõtleb puu otsa ronida ja hüpanud alla. Hüpanud alla karule otse selga. Karu ehmatanud nii endal kõhu lahti, et kui läinud, siis olnud tee taga, ja peremehe kaeru ei tulnud ka enam sööma.
ERA II 167, 137 (2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Pearna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord jälle tulnud ta Räitsvere külast ja näinud naljakat ebausku (Räitsvere külasse on Rakkest 2 versta). Päike olnud juba loojas ja punanud eha. Ühest talust mööda minnes näinud ta, kuidas üks hüpitab väikest last. Laps olnud alasti ja kõhukile käe pial nii, et istmekoht olnud paljas ja nii hüpitud ning hüpitaja kõnelenud: "Eha, eha, koit, koit, minu laps teeb rohelist!" Lapse kõht olnud vist lahti ja sellepärast siis tarvitati sarnast nõidust.
ERA II 167, 138 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühed maganud lakas (mees ja naine, mehe ema juures). Mehe isa olnud kuri mees ja tulnud seda naist krabistama. Mees ja naine näinud mõlemad - olnud nagu heinasaad, tulnud kohe kohinaga. Mõlemad ehmatanud ära ja alles siis läinud minema, kui naine hakanud mõttes Meieisa palvet lugema. Minnes olnud samasugune nagu tulleski, aga nägu ega käsa pole olnd, muidu ka ära ei tunnud, ainult arvanud mehe isaks.
ERA II 167, 139 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Samuti tulnud painajaks ka vihavaenlane, kes päeval saanud sõimata. Seda tund ka ära. Ennem pole ära läind, kui painatav saanud hõigata ta nime.
ERA II 167, 141/2 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Surnu ei saa hauas rahu.
Mõni aasta hiljem eelmist juttu sündi juhtunud õpetajaga jälle imelik lugu. Ühel hilisügisööl, kui õpetaja tulnud jumalaarmu andmast haigetele, näinud ta hobuse suukõrvas valget kogu. Hobused hakanud kartma ja pole tahtnud enam edasi minna. Õpetaja küsinud kutsarilt, et kas see ka midagi näeb ja et kutsar ka seda tõendas, siis käskis ta hobuseid peatuda. Õpetaja hakanud nüüd surnut hauda ajama, ikka kas saad hauda ja kas saad hauda. Surnu põgenenud ikka tagurpidi ees ja see õpetaja kannul. Viimaks leidnud surnu oma haua üles ja õpetaja lugenud teist korda matmisesõnad, öeldes ise: "Kas ma sulle pole lugenud matmisesõnad," kuni surnu kadunud hauda. Nüüd tulnud õpetaja tagurpidi surnuaiast välja. Pääle selle juhtumi olnud õpetaja jälle raskesti haige. Kas õpetajal kolmas juhtum veel oli, seda pole kuulnud.
ERA II 167, 149 (49) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Usuti, et haiguse võib saata halb inimene või vihavaendlane. Kuidas just saadeti, seda ei tea. Lendva, ravandus oli see haigus, mis saadeti teisele inimesele. Ravandus oli nagu lennanud inimese külge järsku ja õhust ning seepärast nimetati lendva ravanduseks.
ERA II 167, 149/50 (50) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Arste meie külas ei olnud. Aadri ja kupulaskjad ning nikastuse arstijaid oli, muid haigusi parandati ise ehk vanemad parandasid. Külapoisid laulsivad:
Lase kuppu Kaiele,
aadrid haige Annele
ja mööda magu Maiele.
Aadri- ehk kupulaskja käis mööda külasi. Ühes külas piatas ta umbes nädal ühes peres ja sinna tulivad siis kõik haiged kokku. Kui enam haigeid ei olnud, rändas kupulaskja edasi.
ERA II 167, 151 (5) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kõigile vihadele pandi sibulat piale.
ERA II 167, 151 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põletamise korral pandi näpuga soola niiskele haavale ehk toodi mõisast aloed ja pandi seda.
ERA II 167, 151/2 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu puhul pandi soola ja silgupäid, piibupigi ja kervesilma pial põletatud kukerpuud, selle eli. See oli see hambavalurohi.
ERA II 167, 152 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raudrohtu hõeruti ninasse, kui ninast jooksis verd.
ERA II 167, 154/6 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmtõbi. Külmtõbi tuli minule ehmatusest. Kevadel oli vesi kraavidesse uuristanud augud ja meie olime kolmekesi ree pial ja niikui see hobune hüppas, olime meie kraavis. Sain kaks versta edasi minna, kui külmtõbi tuli piale. Siis oli mul 20 versta sõita. Keerasin sialt ülesse ja õhtaks tulin koju tagasi see 20 versta. Sain koju, siis tuli teistkorda veel piale seesama õhta. Raputas nii kangesti, et kondid värisesid ja külm tahtis ära võtta. Siis raputas mind kolm kuud, siis oli iga päev ükskord. Siis kui külm raputamast ära jäi, siis tuli kange palav ja nii pidi veel üks paar tundi voodis olema. Kui see juhtus, olin kümme aastat vana. Siis hakkasid külanaised vaatamas käima ja rohtu õpetama. Mind pandi tagaspidi rehetoa ahju ja siis tehti tulelõke ahjusuu piale ette. Ema oli juures, vits käes ja ütles külmatõbele, et kui sa ära ei lähe, siis põletan su ära. Siis tuli teine naine ja õpetas konnakudu salaja sisse anda. Üks õpetas jälle ämblikuvõrku võileivaga sisse anda. See ei aidand, siis kästi salaja jäneksekust sisse anda. Jänes kusi lume piale ja see lumi korjati, sulatati ja anti mulle salaja. Ega minule ei öeldud, mis mulle anti, ainult pärast sain kuulda. Nende rohtudega jahiti kolm kuud. Siis ükskord hakkas hommiku külmtõbi jälle piale ja ma hakkasin parajasti minema rehetoa vommile. Ema hakkas vitsaga alt andma mööda külge, ise ikka ähvardades: "Ma tahan sulle anda" ja "Ma tahan sulle anda!" Ma hakkasin nutma ja ütlesin, et ma pole midagi teinud, aga ema suges ikka edasi, valusasti ta just ei löönud. See vits, millega ema peksis, oli toodud mõisarohuaast, lepapuu, veerand tolli lai, õhuke, mitte ümmargune. Seda nimetati emalepp. Siis läksin vommile ja jäin magama ja sain terveks. Kahe aasta pärast näitas õde aidast seda vitsa ja ütles, et see oli see tohter, kes tegi sinu külmasttõbest terveks.
ERA II 167, 156 (10.1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Põrutuse puhul tulid külanaised ja lugesid oma sõnad.
ERA II 167, 156 (10.2) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui oli nikastatud või väänatud, siis tulid nikastuse arstijad ja lugesid nikastuse sõnad.
ERA II 167, 157 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosile (elidingile) loeti sõnad (eelm. vihus) ja määriti punsel palsamiõliga. Piale selle pandi veel piale mitmet siidi ja tubakat, soola ja sinise paberi piale kriitseldati, musta pliiatsiga, seda paberid, samuti pandi laulatussõrmust.
ERA II 167, 157 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Konnasilmadele pandi piale äädika sees liutatud sibulat.
ERA II 167, 157 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Soolatüügastega tehti nõidust, nimelt sõlmiti lõnga. Võeti villast lõnga ja hakati lugema ning sõlmima üheksast üheni, kolm korda. Kui loetud nii, siis võeti ja pandi mulla sisse mädanema. Kui lõng on mädanenud, on ka soolatüükad kadunud.
ERA II 167, 157 (9) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paisetele pandi piale teelehti ja kualilehti (kaalilehti).
ERA II 167, 157/8 (11) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN
Koeranael oli väike vistrik, millel oli "pia" otsas. Temaga suurt ei jännatud, pühiti mäda ära ja pandi kualilehti piale, et kisuksid rohkem mäda välja.
ERA II 167, 158 (12) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kange piavalu puhul oldi pikali sängis ja pandi külmavee lapid pähe. Kui oli aega jännata, siis toodi metsast kuuseoksi ja raiuti puruks ning pandi neid lapiga ümber pia.
ERA II 167, 158 (19) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pisti ajal võeti karuohaka seemneid ja toodi mõisast pistiõli.
ERA II 167, 158/9 (20) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuskohas oli pist, siis sinna pisteti nuaga ja üteldi, et pistan pisti ja pistan pisti!
ERA II 167, 159 (25) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakaveega pesti rõugeid, siis öeldi kuivama hakkama.
ERA II 167, 160 (34) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villi ajal anti hiiresitta ja magusat, leivaastnat loputati ja siis seda vett, ja lõngaeli ja sibulat.
ERA II 167, 160 (35) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Umbvalu ajal võeti rehetuast kalse ja samblaid ja kõrvetati ja seda pandi tuppa (kõrvetati kambris). Kaltsude ja sammalde piale pandi puutükke, et rohkem ja kauem põleksid. Kiviga vajutati, kivi võeti maast, vajutati kolm korda ja pandi samamoodi tagasi. Siis kadus haigus kolme päeva jooksul.
ERA II 167, 168 < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Arstimisest.
Jaan Enger, pottsepp* 1880 a. on tuntud kohapääl, kuigi kitsamas ringis, sõnadega arstijana. Ta ise selle kohta palju ei räägi, lööb käega ja ütleb: "Ah see naiste usk ja inimeste mõte, ei mina seda usu." Abikaasa aga teab jutustada, et ema on osanud tal mitmesuguseid arstisõnu, vargasõnu, kohtusõnu, teadnud kõik õnnetud päevad aastas jne. Ka Jaan E. ise on nagu poolsalaja teinud selliseid "nõidumisi". "Ju ta sinna vist Jumalasõna loeb, on teisel vahel müts peast ära. Meil on niisugune vana leht, kus peal kõik sõnad on. Kahju, ainult lätikeelne. Seal on 12 roosisõnu, loomaarstimisest, kui loomal on äkiline haigus. Vargasõnu peab lugema igal õhtul ja hommikul, kauem nende sõnade mõju ei kesta. Kohtusõnad on tal läti lauluraamatus, Eestis ei ole."
J. Enger on rahvuselt lätlane.
Esitan allpool mõningaid näiteid, kui vajalik, koguda võib täiendavat materjali.
ERA II 167, 169 (1) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jaan Baumannil, näe, jäi siin loom järsku haigeks. Ei teadnud kuidagi aidata. Rääkis sellest Engerile. See läks koju ja - lehm oligi varsti terve. Peab ainult teadma, mis värvi lehm on, must, punane jne.
ERA II 167, 169 (2) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Valgas oli siga naabril haige. Ta ema võttis leiba, pani põlle sisse, pani suu ette ja luges 5-6 korda midagi sinna juure tasa ja ütles siis: "Mine vii see sea ette, siis aitab." Ja aitaski.
ERA II 167, 169 (3) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Enger teab hambavalu vastu rohtu. On kahesugune valu: 1)sööja viga - see kaob sõnadega arstides, 2)vereviga - ei kao. Kirjutab pliiatsiga paberi peale ja see valge paber pannakse põse peale.
ERA II 167, 169 (4) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Eks jälle siin oli lehmal rabandus, rabandusel on sarved ja nina kuivad. Enger käis jälle laudas, ütles et mine lauta, küll lehm on varssi terve. Ja oligi.
ERA II 167, 169 (5) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teinekord paneb jälle loomal vere kinni. Kord tapetakse siga, tema küsib: "Kas tahate verd või ei, ma võin panna kinni vere." Torkavad ja tilka verd ei tule!
Ka mõnda teistki valu võtab ära inimesel peale hambavalu.
ERA II 167, 170 (6) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka ussipaistetuse võtab ära. Ühel poisil oli ussihammustus. Võttis selle suure paberi, kirjutas sealt pealt, viis paberi poisile, panid ussi hammustuskoha peale ja ei paistetanud üles.
ERA II 167, 170 (7) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Marie Enger, s. 1877 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sain selle arstisõnade lehe kasutamiseks ja ERMile saatmiseks tingimusega, et saadetaks tagasi nende sõnade eestikeelene tõlge. - Lisan siinjuures nim. "nõiasõnade lehe", millel on 23 lauset ja õnnetud päevad. Palun saata nende sõnade tõlge, kuna originaal jääks ERMile.
ERA II 167, 175 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
1931 a. suvel sain kuulda, et Ambla valla Jootma asunduses elab rahvaarst, kes ümberkaudseid elanikke arstib taimerohtudega. Kuna kogusin dr. G. Vilbastele vastavat materjali, külastasin vanakest - Miina Veiderpassi. Tagasihoidlik vaikne vanake jutustas, et ta on 80 a. vana (sünd. 1851). On sündinud ja üles kasvanud Järva-Madises Peedu külas Kotkassaare tl. Kabranirava lähedal. Hiljem elanud Järva-Madise Venevere külas, kus neil tärklisevabrik olnud. Oma tarkuse on saanud ta noorespõlves baron Lilienfeldilt Albu mõisas teenides (Lehtse mõisa omanik Wrangel oli L väimees. Kui Plehve, minister, sai surmat, siis Wrangel oli ka seal hulgas, siis ta viidi Albust ära). L. oli tunnud palju arstirohutaimi ja neid uurinud, saatnud isegi väljamaale.
M. Veiderpass suri 1932. a.
ERA II 167, 176 (1) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanijuured - vere seletamiseks. Õitest tehakse teed ja juuri leotatakse vees.
ERA II 167, 176 (2) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Võilillejuured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal. Kollatõbe vastu keedetakse teed.
ERA II 167, 176 (3) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine haigus, venimine.
ERA II 167, 176 (4) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookael on jooksva vastu, õllest tehakse teed, mitte väga kanget.
ERA II 167, 176 (6) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Angervaks - on peamiselt naiste rohud.
ERA II 167, 176 (8) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kummelid - lastele vanne teha, kui lapsed rahutud, elitingale peale panna kompressina.
ERA II 167, 176 (12) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ubalehed - tiisikuse vastu, keedetakse ummukses.
ERA II 167, 177 (14) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva- Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalad - lutika- ja prussakarohu lehed, keedetakse ja veega pestakse. Prussakad kaovad ka, kui surnud uss panna ahju peale.
ERA II 167, 177 (15) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Saksasõnajalad - pisikesed tumerohelised, siin pole kusagil, kasvavad kuusemetsa servil, kus liivane. Lehti ja juurt keedetakse paelussi vastu.
ERA II 167, 177 (17) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedremadarad (Potentilla tormentella) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.
ERA II 167, 177 (18) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Reinvars (Chrysanthemum vulg./harilik soolikarohi/) - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.
ERA II 167, 177 (19) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lõhnavad veljenid (Viola) - võetakse õied ja leotatakse viinas ja tarvitatakse paistetamise vastu.
ERA II 167, 177 (20) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raudnõges (Urtica urens) - tarvitada roosi (haigus ehmatamisest ja vihastamisest) vasta, tampides peeneks pudruks, ja pääle panna.
ERA II 167, 177 (21) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Koerapöörirohud (Hyoscyamus niger L.) - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer taime sööb, läheb hulluks.
ERA II 167, 178 (22) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paiselehed (Tussilago farfara) - sakslased neidki siin korjasid, kõik saadeti ära. Olen ise proovind, ise jalutu olnud, keetsin paiselehti kompressiks ja jalad paranesid.
ERA II 167, 178 (23) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Türgi pipar - vene sõjaväele ei keedetud ühtegi suppi ilma; ajab ära külmatõbe, mis paneb raputama, hoiab ära ka teisi haigusi.
ERA II 167, 178 (25) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Piparmünt - teeks on hästi pruugitav.
ERA II 167, 178 (26) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pohlavarred (V. vitis-idaea) - jooksjahaiguse vastu tarvitetakse teeks.
ERA II 167, 179 (31) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Liivatee - influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.
ERA II 167, 179 (32) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vesimünt (Mentha) - kui on pimeda soole haigus, on see tee hea.
ERA II 167, 179 (33) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas (Sorbus aucuparia) - marjad keeta moosiks ja see on hää palaviku vastu.
ERA II 167, 179 (34) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass, s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kask (Betula) - hõõru kaselehti piiritusse, ja tarvitada piiritust, pungad ja lehed ka.
ERA II 167, 179 (35) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toomingas (Prunus padus) - kõhutõve vastu, ja kui ükski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua.
ERA II 167, 179 (36) < Ambla khk., Ambla v., Jootma k. < Järva-Madise khk., Albu m. - Julius Lunts < Miina Veiderpass s. 1851 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lepaurvad - vedelikku tarvitada kõhuhaiguse vastu, kui kõht ei pea.
ERA II 167, 179 (37) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedremadara (Potentilla erecta/tegelikult tedremaran/) - viina sees leotada, on venituse vastu.
ERA II 167, 179 (39) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Seapohlad põiehaiguse vastu, tarvitada lehti teeks.
ERA II 167, 180 (40) < Järva-Madise khk., Peedu k., Peedu t. - Julius Lunts < Pauliine Peedov, s. 1878 (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Petersellijuurte teed tarvitetakse põiehaiguste vastu. Kui sünnib allakusemine, siis teed juua 2 tassitäit päevas, hommikul ja õhtul. On kaotanud isikl. jutustajal haiguse.
ERA II 167, 180 (41) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookaelad (Ledum palustre L./tegelikult sookail/) - kopsuhaiguste vastu. Keedetakse õisi ja oksi vees, võib oksi koguda talvelgi.
ERA II 167, 180 (42) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Verihein (Achillea millefolia/harilik raudrohi/) - kogutakse siin kimpudesse ja pannakse kuivama; tarvitetakse teena, edendab seedimist seedimise häirete puhul. Õisi tarvitetakse teeks ka köha vastu. Palju anda ei või, umbes ¾ tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima; lehti pannakse ka haavale, paneb verejooksu seisma (verihein!).
ERA II 167, 180 (43) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Männa (Pinus sylvestris) kasvud - köha vastu väga head, kui neid koguda noorelt, kuivatada ja tarvitada teena. Võib võtta rohkem, eriti kui karta tiisikust. Tee teeb rinnad kergeks ja puhastab.
ERA II 167, 180 (45) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. < Järva-Madise khk., Albu v., Punamäe k. - Julius Lunts < Alviine Maiste (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maasikas (Fragaria vesca) - kogutakse õisi ja marju, tarvitetakse teeks.
ERA II 167, 181 (46) < Järva-Madise khk., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Karpal, islandi sammal (Cetraria islandica) tarvitetakse köha vastu, keedetakse teed, viha, tarvitetakse ka koos männikasvudega.
ERA II 167, 181 (47) < Järva-Madise khk., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maavitsa (Solanum dulcamara)vett tarvitetakse ihukoi vastu, pestakse maavitsa veega, siis ei lähe haigus edasi, kaotab ära ka vistrikud.
ERA II 167, 181 (48) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sookaerad (Ledum palustre L./sookail/) on hääd ka südamehaiguste vastu.
ERA II 167, 181 (49) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kõbjas (Fomes/?/) - Aegviidus Kosenõmme külas, Ülejõe talus tarvitetakse kasekõbjast, keedetakse teeks, selle puru annab vanale inimesele söögiisu.
ERA II 167, 181 (50) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Võilille (Taraxacum officinale) juuri tarvitetakse teena sissevõtmiseks kollatõbe vastu.
ERA II 167, 181 (51) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põldkannike, vaenelaps - tehakse ka teed köha vastu.
ERA II 167, 181 (52) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalad (väikesed) - lutikate vastu.
ERA II 167, 181 (53) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maakõrvu tarvitetakse teeks külmetamise puhul, kui hääl ära.
ERA II 167, 181 (54) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Seapohlad - tiisikuse vastu teena ja ka põiehaiguse vastu.
ERA II 167, 181 (55) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õunapuulehti tarvitetakse teena ka tiisikuse vastu.
ERA II 167, 182 (56) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Piimasoone rohi (Luzula/piiphein/) - tarvitetakse siis, kui lehm ei anna hästi piima, siis keedetakse neid pajas ja antud lehmadele juua (poisid on ise kogunud Peedu ja Lehtmetsa külas).
ERA II 167, 182 (57) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toomingas (Prunus padus) - koort tarvitetakse kopsupõletiku vastu. Peedu külas Aidal on tarvitatud. Isa on sõjaväljal ka tarvitanud ja saanud terveks.
ERA II 167, 182 (58) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sassaparillad - tarvitetakse jooksvahaiguse vastu. (Oru talu peremees Jakob Turgan on tarvitanud ja rohi on aidanud.)
ERA II 167, 182 (59) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kanarpik, aruhein ja kõrvenõgesed - neist tehakse vanni, mis aitab jooksvahaiguse vastu.
ERA II 167, 182 (60) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kadakas (Juniperus communis) - marju tarvitetakse teena jooksvahaiguse vastu.
ERA II 167, 182 (61) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Heinputk (Angelica sylvestris) - juure osi tarvitetakse sisemiste haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.
ERA II 167, 182 (62) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tuhkpohla varred, põdrasamblad ja sookaerad on tiisikuse vastu kõige paremad.
ERA II 167, 182 (63) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ussilakk (Paris quadrifolia) - villi vastu sisse võtta.
ERA II 167, 182 (64) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.
ERA II 167, 183 (67) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vereurmarohi (Chelidonium majus) - korjatakse Peedu külas lehmade haiguse vastu.
ERA II 167, 183 (71) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Knautia arvensis/harilik äiatar/ - tulekahjurohud, odrakarmid.
ERA II 167, 183 (72) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põierohud (Silene venosa/harilik põisrohi/) - hääd põiehaiguse vastu.
ERA II 167, 183 (73) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jumalapuud (Lycopodium complanatum/mets-vareskold/) - Läänemaal nimet. nii, ütlevad õpl.
ERA II 167, 183 (75) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ungrud (Lycopodium selago/harilik ungrukold/) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.
ERA II 167, 184 (82) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vaenelaps (Viola arvensis, põldkannike) - teed tarvitetakse köha vastu.
ERA II 167, 184 (83) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Euphorbia virgata/vits-piimalill/ - Mägede külas tarvitetakse ihukoi vastu.
ERA II 167, 184 (87) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Väristushein (Thalictrum flavum/kollane ängelhein/) - tarvitetakse arstirohuna lehmade punasehaigusel.
ERA II 167, 184 (90) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kukehari (Sedum acre) - kui loomadel on sadakoorik kinni, tarvitetakse.
ERA II 167, 184 (91) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Narirohi (Sedum maximum/suur kukehari/) tarvitetakse nari vastu, hõõrudes.
ERA II 167, 185 (103) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Jooksvarohi - Veronica chamaedrys/külmamailane/
ERA II 167, 185 (104) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Hundihambarohi - Pedicularis palustris/soo-kuuskjalg/
ERA II 167, 185 (109) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Venitamisrohud (Linnaea borealis/harilik harakkuljus/) - korjata, kuivatada ja siis a/u/ru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt valus, siis alul vähem, pärast kuni tassitäis sisse võtta, ajab küll esialgul väänama.
ERA II 167, 185 (110) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jooksvarohi (kirjelduse järgi nähtavasti Ranunculus flammula/sootulikas/), jooksva vastu toored taimed siduda riide vahel haigele kehaosale, ilma riideta võtab naha kupla; ka teena võetakse sisse.
ERA II 167, 185 (110a) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kibuvitsajuured on ka hää jooksva vastu
ERA II 167, 226 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kustav Kronström, 70 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Maamees ei tunne laeva.
Kord maamees sõitnud naesega randa kalu ostma. Merel sõitnud laev, vedades järgi väiksemat paati. Maamees näidanud naisele: "Näe, Mari, see ongi merihärg, poeg jookseb järel, tahab vist imeda!"
ERA II 167, 226/7 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kadri Krönström, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mis on maailma lõpus.
Räägidä, et maailmal ei ole otsa. On küll. Vana Numme Kalle oli käünd laevaga siel, kus taevas oli ulatund ninda madalalle, et laeva mastid olid jäänd taevasse kinni. Kalle oli rönind veel masti ja kaapind pussuga taevast - oli old selge punane vask. Tämä löönd siis pussuga augu taevasse ja sield tuld kohe ingli jalg läbi, old ninda paks ja pehme jusku tide reis. Tämä oli sielt siis nähnd, et maakerä on laberik jusku leib ja taevas pääl kummulla jusku pada.
ERA II 167, 228 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kustav Kronström, 72 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Maamehed ja kammilas.
Kaks maameest sõitnud randa ostma kalu. Paadis olnud kinnipüütud kammilas. Üks ütelnud teisele: "Näe, missugune lai teine, küll sellel on hea vee peal ujuda!" Teine vaadanud omakorda kammilast ja ütelnud: "Aga vaeneke on vist jäänd kahe laeva vahele, kuidas ta muidu nii laiaks on litsutud!"
ERA II 167, 246/7 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Katarina Kronström, 71 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mäetaguse Madis peksab poisse.
Virvel eli vanasti va Mäetaguse Mart. Sel oli kuus poissi, kaik kanged rööpelid. Mart oli igäl huomigul peksänd kaik poissid varuks läbi. Naabrimies kerra oli üöld Mardile, et mes sa neist poistest alade peksäd. Mart vastand: "On siis sidä tiedä, miks poissi peksädä. Poissile pidäb ninda andama, et hüppib ja siis viel, nendä et hüppib." Poistest kasvidki peräst aeva tuplid mihed. Kaks olid viel merikaptenidki.
ERA II 167, 250/1 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Katarina Kronström, 71 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Laisk naine.
Vanasti oli tuodud Suomest naine siie randa. Kes tämä omale toi, sidä ma ei mälestä. Sie old kole laisk, oli vade rääkind: "Oli ninda, et üks pühä tulis, toine menis ja üks argipäiv olis vahel, et sais leibuda." Toine naine oli old ka ninda laiska nahka. Kerra enne joulu oli tämä vade magand, kui toised olid tehned jouluks preksu. Mihele oli üöld: "Jouluaat (jõululaupäev) on pikke päivä. Piaks ma nie vorstid vuristan, piaks ma nie kägid käristan." Magand ninda kaua, kui jäändki kaik preksud jouluks tegemätä.
ERA II 167, 274 (1) < Harju-Jaani khk., Kehra-Anija v., Ülejõe k. - Gustav Sommer < Remmelgas (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lapsi hirmutati jõe ääres, et näkk tuleb ja viib su ära. Näkk pidi kujult olema kala sarnane, sabaga - ja kaldal olles viivat ta lapse vetesügavusse.
ERA II 167, 274 (2) < Harju-Jaani khk., Kehra-Anija v., Ülejõe k. - Gustav Sommer < Remmelgas (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Teinekord võis näkk olla ka naisesarnane, kes eriti lapsi armastas vetesügavusse tirida.
ERA II 167, 275 (1) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lähevad puud lehte, on paras aeg põllutööle hakata.
ERA II 167, 275 (2) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Õitseb tomingas - õige aeg külvile mõelda.
ERA II 167, 275 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ajab haab kasvusi (õitsend narmad) olgu põllutöö pooles paikas.
ERA II 167, 275 (4) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Liina-Liis Nergi 1999, kontrollis Kadi Sarv
Läheb kask lehte hilja, on varane sügis.
ERA II 167, 275 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakast arvatakse, et ta on 99 haiguse rohi.
ERA II 167, 275 (6) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakamarjad aitavad külmetamise vastu.
ERA II 167, 275 (7) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Ursula Zimmermann 1999, kontrollis Kadi Sarv
Kadakajuur (kuidas tehakse, ei tea) aitab luuvalu, pistjate, seljakangestuse korral.
ERA II 167, 275 (8) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis Kadi Sarv
Kadaka okkaid antagu loomadele jahuga segatult, siis ei tüki haigus ligi.
ERA II 167, 275 (9) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Irina Danilova, kontrollis Kadi Sarv
Kadakakepid seina pandult peletavad ka vaimud ja igad salalikud pahatoojad eemale.
ERA II 167, 275 (10) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadaka okkad on arstiaineks punasehaiguse puhul lehmadele. Antakse, nagu kuulsin, kaks osa purukstaotud okkaid, üks osa karukella (kasvavad liivastel kohtadel) õisi ja pehmemat rohtu, pealmiselt maltsrohtu. Se olla aidanud haiguse puhul.
ERA II 167, 275 (11) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hobuse peataudi puhul antud okastest väljapressitud mahla koos jahudega.
ERA II 167, 275 (12) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakas aitavat ka hullustujude, marutaudi puhul inimestel ja loomadel.
ERA II 167, 275 (13) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kadakasuits haivitavat tuast lutikad.
ERA II 167, 280 (1) < Kose khk., Triigi v., Armi as. - Gustav Sommer < Liisa Robane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahvapärane arstiteadus.
Vanasti, kui oli arste vähe või puudusid, siis raviti haigusi kodusel teel. Olid ju enne ka igasuguseid hirmujutte, et arst lõikavat käed, jalad või muud kehaliikmed, mis haiged. Veel nüüdki kardetakse arsti ja olen kuulnud-näinud, kus lastakse sõrm või mõni muu kehaosa mädaneda, aga arsti juurde kardetakse minna. Ikka veel püütakse kodusel teel ennast arstida. Vanad inimesed oskavad veel paljud igasuguseid arstimiskombeid. Vanasti, nagu kuulsin, elanud arstid ja puhujad kaugel soodes ja metsades, eemal inimasulatest. N.N. külaarste austatud ja usaldatud end ravima. Külaarstid ravinud igasuguste taimerohtudega, allikaveega, sõnadega, puhumisega. Rudja külast kuulsin, et seal elanud veel hiljuti külaarst ja olnud suures lugupidamises, nüüd aga kahjuks surnud. Vähemaid haiguseid ravitud ise kodu.
ERA II 167, 281 (4) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Paiseleht oli abinõuks, kui paistetas kusagilt või mädanes.
ERA II 167, 281 (12) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kurguhaigused, mis enamuses niiskeil ja külmal aastaaegul, olnud hea tarvitada pärnaõieteed.
ERA II 167, 281 (13) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka männivaik olnud tuntud ravim, kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina voi piirituse ja puskariga.
ERA II 167, 282 (14) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aidanud ka liiva- ja õunapuutee külmetuse korral.
ERA II 167, 282 (22) < Kose khk., Triigi v. - Gustav Sommer (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda *red.
Kõhuusside vastu arvatud ikka kibedad rohud, näituseks reinvarre tee, viinaga, takjamahl, ka kasekoor olnud ravimiks usside vastu.
ERA II 167, 282 (24) < Kose khk., Triigi v., Triigi k. - Gustav Sommer (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka jumalasõnaga on püütud kohuussidest lahti saada. Arvamus, et ussid kõik on vanapagana loomad.
ERA II 167, 284/5 (1) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kord laenand vaenemies rikkalt mehelt vaka vilja, et naisele- lastele leiba teha. Luband ära tasuda sügise, kui vili kasvab. Kui vili valmind, läind vaenemies rikkamehele oma laenu ära viima. Rikas mies old haige suremas, öeld vaesemehele: "Ei ma võta ühtigi sinu käest seda vilja, las jäeb peale sulle, tule selle eest kolm ööd minu haua peale, kui ma olen surnud." Mies reakind sellest kõrtsus ühele mehele, mis rikas mies temale oli enne surma reakind. Sie mies oli öeld: "Kui sa lähed tema haua peale, murrab tema sinu ära. Sa mine kolmandema haua taha, kaeva omale senna auk, sealt vaata, kui ta hakkab hauast välja tulema, siis lase oma pea maha, niiet ta sind ei näe, aga kui ta sind näeb, söeb su ära." Vaene mies teind nii, kui teda õpetud, kaevand augu kolmandema haua taha ja jäend siis ootama. Varsti hakand peale suur kolin ja mürin ja rikas mies läind hauast välja ega ole vaestmiest auku näind. Vaene mies käind nii kolm ööd seal valvamas. Kolmandel ööl, kui rikas mies oma rännakult tagasi tuld ja hauda läind, löönd vaene mies pahema jala kannaga kolm korda, niiet auk on kinni läind, ise öeld sealjuures: "Siit ei pea sa enam välja tulema." Rikas mies öeld hauast: "Oleks ma seda teand, et sa nii tied, ma oleks su ää söend." Vaest miest õpetand niiviisi tegema sie mies, kellele ta kõrtsis oli seda lugu reakind.
ERA II 167, 286/7 (4) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kose kihelkondas Kuivajõe valdas old vanaste hiis ja selles hiies suur järv, mida nimetatud Tündersepa järveks. Sie järv läind sealt ära peale selle, kui Tündersepa perenaine järves lapse sitaseid nartsa pest. Järv vihastand sellase perenaise tiu üle ja läind Seva järve, minnes hüind viel: "Maret, Maret, kus sa jäid?" Maretiks nimetand järv püha puud, mis kasvand järve kaldal. Maretil läind pastlepael lahti. Ta hakand seda parandama ja jäend järvest maha (sellest puust olen juba varem kirjutand). Selles järves olnd ka suur kivi, mida praegu hüütakse viel näkikiviks. Selle otsas käind näkk vahel nutmas. Näkil old suured kollakad juuksed peas. Sellesse järve olla uppunud mõnigi inimene. Nüid on selle järve asemel ilus heinamaa, mis kuulub Tündresepa talule.
ERA II 167, 287 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kose kirik olla vanaste old katoliku usu kirik. Kui luteriusulised selle kiriku omale võtt, ei olla muugid kiriku kella neile and, last tornist maha ja uputand kiriku alla jõkke, kus ta olla tänapäevani. Kord hakatud seda kella kahe paari härgega jõest välja vedama ja härgele lubatud anda tangupudru süia, kui kella jõest välja toovad. Kell old juba üsna kalda jaares. Siis mõeld sie mies, kis kella välja vidand, et mis ma nüid härgi hakkan tangupudruga söetma, saab ilma selletagi kella välja. Ja niipea, kui mies seda mõeld, läind köied katki ja kell kukkund vanasse paika tagasi.
ERA II 167, 292 (18) < Tallinna l. - Tõnu Võimula (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Maohaavade vasta aitab sie, kui võtta pruuni koorega paplipuu punge, neid liutada viina sies ja seda juua, poole liitre viina peale panna üks ehk kaks piutäit ja lasta paar päeva seista. Ka haavade pesemiseks väljastpoolt olla sellel suur tervendav mõju.
ERA II 167, 292 (19) < Tallinna l. - Tõnu Võimula (1937) Sisestas Liina-Liis Nergi 1999, kontrollis Kadi Sarv
Põiehaiguse vasta peab aitama see, kui võtta kasepuu kuivatatud punge, neist teha teed ja seda teed juua.
ERA II 167, 293 (24) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sügelised on, siis kauvad nied ära, kui üheksa puu okstest teha viht ja selle vihaga palavas vihelda.
ERA II 167, 293 (25) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Venind haiguse vasta peab aitama, kui võtta balderjaanijuuri ja neid kieta ja siis seda vett juua.
ERA II 167, 293 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jooksvatõbe vasta aitab sie, kui võtta kibuvitsu, raiuda katki ja kuivatada ahjus ehk päeva käes ja siis neid keeta nii, et vesi läheb punaseks ja seda vett siis juua niikaua, kui tõbi kadund. Väljastpoolt pesemiseks ja hõerumiseks võetakse kanga pleeki kloorlubja, liutakse tulise viega. Pidada ka aitama.
ERA II 167, 294 (27) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ka kontpuu juured peavad aitama jooksvatõbe vasta. Neid juuri keedetakse ja seda vett juuakse.
ERA II 167, 294 (28) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nahkkoi vasta aidata sie, kui võtta mäerõigast ja kaapida neist mähka ja panna seda mähka sees koha peale, kus on nahkkoi. Sie rohi piab kautama märja nahkkoi. Kuiva nahkkoi vastu aidata jälle sie, kui võetakse koerõispuu marju ja neid marju pigistakse haige koha peale katki ja hõerutakse selle marjamahlaga haiged kohta.
ERA II 167, 309/10 (53) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas käidi õitses kunni 1885 a., mil maad mõedeti kruntidesse ja ühine karjasmaa kautati. Õitsel käimine algas jüripäevaga ja lõppes mihklipäevaga. Õitsel käidi iga õhta. Üks küla käis kevadepoole suvel ja teine küla sügisepoole suvel. Õitsel käisid noored tüdrukud ja noored mehed, käisid õitses sulased, tüdrukud, perepojad ja peretütred. Ka palgalised vanemad mehed käisid õitses, saades palgaks igast talust külimit rukkid. Kui õitsele mindi, siis anti sellest teistele märku huigetega. Õitsele mindi ratsahobustel, ka tüdrukud ratsutasid. Õitsel pandi hobused kammitsasse. Õitsel käidi loopeal ja ka põlde ääres. Hunta on karjast eemale peletatud sellega: tehtud tuld, pillutud tuletukkidega, karjutud "Hurjah ja tsihah hunt." Tule tarvis pidid igaüks kordamööda tooma hagu ja kända. Õitsel on poisid magand, tüdrukud old üleval, lauldud, mõistatatud, räägitud muinasjutte. Kes old väga unised, neid on õlekõrrega ninast kõtistatud ja mokke mööda tõmmatud, ka mõnele kustud kaela. Õitseplatsil on tehtud jaanilaupäeval jaanituld, kus joodud õlut ja viina.
Magati ka paariviisi. Magamise ase tehti puude okstest. Kui olid kaaliajad ligidal, siis käidud ka kaalivargil, mis tules küpsetatud ja ühiselt söödud. Homiku õitselt tulles lastud õitselisi natukene aega magada. Vihmastel öödel magatud okstest tehtud onnis, kellel oli õlgkatus peal.
ERA II 167, 310 (55) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Leena Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on punatõbes, siis võetakse üheksa lepaoksa, tee maa peale üks ring ja need lepaoksad pista püsti selle ringi sisse alates vastapäeva ja lehm saada terveks.
ERA II 167, 312/3 (63) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas Limu külas Järve talu maa peal on üks nurk, mis kannab Anni kopli nime. Praegu on see Järve talu karjamaaks. Kui Peeter Suur Rootsiga sõdis, siis sel aal eland Limu külas Jürka nimeline mees, kes venelasi ei ole sallind, sellepärast et venelased olla kõik inimesed ära tapnud. Jürka on jäend elama, sest tema on õigel aal metsa läind. Kui tema Vene soldatid näind, siis on ta selle kohe maha last. Soldatite sõjariistad peitnud puujuurte ja kivide alla. Kord näind tema, kui Vene ohvitser Anni nimelise tüdruku kallal tarvitand vägivalda. Jürka last selle ohvitseri maha ja tema sõjariistad, kuldkäepidemega mõega koos matnud suure lõhkise kivi alla, kus see tänaseni olla. Kord olla Juhan Uudiksele unel öeldud, et mine too see kuldkäepidemega mõek kivi alt ära. Mees ei ole aga julgend minna tooma. See Jürka old kange laskur. Kord last tema kuus Vene soldatid ühe kuuliga ja ühe pauguga maha, kui need istund kõik ühe puupaku peal.
ERA II 167, 314 (67) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Mari Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on ära põrund, siis võta üheksa suurt hanesulge ja nende sulgede seest tuleb keeled võtta, panna üheksa leivatüki sisse ja need leivatükid kolm tükki korraga kolmel korral anda lehmale, siis saada lehm terveks.
ERA II 167, 335 (22) < Jõelähtme khk., Koila v., Koila t. - Tõnu Võimula < Jakob Ilma (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui loom on rabanduses haige, siis aitab selle vasta sie, kui antakse loomale tema oma verd kas sabast, kõrvast või kielest. Seda antakse nii: lõigatakse noaga täkes sabasse, kõrva ehk keelesse, leivatükk kastetakse vere sisse ja antakse loomale suhu ja varsti saab loom terveks.
ERA II 167, 335 (23) < Jõelähtme khk., Koila v., Koila t. - Tõnu Võimula < Jakob Ilma (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui inimesel on rabandus, siis pidada sie aitama, kui lugeda lauluraamatust mihklepäeva epistel leivatüki peale ja anda haigele, kes selle peab ära söema ja kohe olla inimesel tervis käes.
ERA II 167, 339 (30) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Iru vanadekodu < Hanila khk., Uue-Virtsu v., Rõme k. - Tõnu Võimula < Anton Brandt, 77 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
/Rott poob enda varastatud pähklite pärast/Läänemaal Nehatu mõisas on niinimetud Lambaaru, kus kasvanud palju pähklipuid.
Kord leind mehed sarapuupõesa alt rotipesa, kus old kolm toopi pähklaid sies. Mehed võtt pähklad ära ja teine homiku leitud sarapuu otsast poond rott. Rotil toitu enam ei olnd kuskilt koguda, nälg oli käes ja ennem poos ta enese ära, kui nälga surra.
ERA II 167, 360/1 (25) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kord on üks peremies saat sulase metsa hagu tegema. Sulane hakand ühte pajupõesast maha raiuma. Sialt põesast hakand ussa välja tulema. Sulane hakand neid maha nottima, aga mida rohkem ta neid nottind, seda rohkem on neid tulnd. Sulane viimaks läind koju, koju minnes joost suur krooniga uss talle järele, sie old ussikuningas. Sulane reakind peremehele, et hagu ei saand, aga ussa nottind palju maha. Peremies pand hobuse ette ja läind sulasega metsa vaatama, kaevand siis selle pajupõesa ülesse, kust ussid välja tuld. Kaevates tuld välja suur kast - kõik kuld- ja hõberaha täis. Peremies ja sulane jägand selle omavahel ära ja nii saand mõlemad rikasteks miesteks.
ERA II 167, 361 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Kuivajõe v. - Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kopli talu maa pial on üks kõrgem koht, kus vanaste on vistist old vana linn. Üks jaanilaupäeva õhta läind üks mies härgi jöetma, näind, et seal tuli põleb. Mies mõeld: "Lähen õte võtan sialt piibu piale tuld." Tule juures old üks mies, kes and talle paar kulbitäit süsi kuuehõlma sisse. Mies ei ole taht lasta kuuehõlma süsi panna, aga ikka viimaks last. Läind koju, teind kuuehõlma lahti - aina hõberaha old kuuehõlmas.
ERA II 167, 512/3 (36) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v. - August Hanson < Ado Hanson (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Keegi Valtu mees tulnud Tallinnast, soolakott olnud koormaks vankri peal. Olnud sügisene paha tee ja hobune olnud tülpinud. Jõudnud Selikivi ja Hagudi kõrtside vahelisele. Hobune hakkanud nii lõõtsutades vidama. Tema vaatanud, mis asi see on, et nii vidada annab. Öösine aeg - tuleb meele, ehk on aga vanapaganaga tegemist. Seda näha niimoodi: vaata rangirooma alt. Tema vaatanud, näeb veikesi sarvikuid, terve trobikond peal. Tema lugenud Meieisapalvet, nii olnudki kadunud.
ERA II 167, 521/2 (2) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v., Hansumardi t. - August Hanson < Toomas Hanson s. 1825 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tema olnud leeriealine. 17. veebruaril peetud Rapla laata, sel päeval olnud väga pakane, tema rakendanud hobust ree ette laadale minekuks. Näeb eemal välja peal kari koeri olevat, ütleb isale: "Näe, mis koerakari seal on." Isa ütelnud: "Need pole koerad, need on hundid." Neid olnud seitse ja kõik käinud reas ja astunud ühte jälgedesse. Nemad hakanud kisa tegema "Hunt hurjah, hunt hurjah!" Nad pole kohkunudki, vaid sammunud Lautaguse metsa poole. Tema isa rääkinud, kuidas hunt ühel hommikul ahjukütti ajal jooksnud koera taga ajades nende tuppa, tema kütnud hommiku vara ahju ja suitsu löönud maani toa täis. Teised maganud kõik veel, lapsed läkastanud tekkide all. Neil olnud tõmmatab toa uks, pulkast, lükati ja tõmmati nagu vaguniuks, kaks palki olnud ülestikku uksepakuks. Kui suur suits olnud välja läinud, tõmmatud alt laud alla, et mitte külma sisse ei tuleks, suits seisnud kui pilve üleval, tema istunud leelõukal (Viljandimaal "kolle"). Koer karjunud ja kilkanud õues, ja hüppanud üle altlaua volksti tuppa ja sängi alla, ja hunt hüppanud koerale järgi. Isal olnud ahjuhark käes, saand hoobi anda, läinud välja. Sel ajal püüdnud hundid paljud koerad kinni ja murdnud ära. Laadal olnud paljudel inimestel ninad ja palenukid valged, külmast näpistatud. Varesed vehkinud lennata, mõni kukkunud külmavõetult lennust alla. Järgmisel suvel olla väga kuum olnud, kaevud olnud kuivaks jäänud, veetud allikatest vett. Kuuma tõttu jäänud suveviljad veikeseks, peoga korjatud vili kokku. Karjatsed olnud huntidega hädas, murdnud mulikaid ja varastanud lambaid. Hobustel olnud kintsudel haavad ja armid.
ERA II 167, 523/4 (3) < Tallinna l. < Kose khk., Tuhala v. - August Hanson < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pirita jõgi, mis oma alguse saab Koselt, on Tuhala Otiveski ja Saula vahelt haualine ja sügav, heinamaade ja metsade vaheline. Sääl olla tihtipeale mitmed näkki näinud. Ühel suveõhtul tuleb metsavaht oma ringkäigult jõe äärt mööda ja näeb eemalt midagi valgentavad, vee peal. Näinud, et üks naisterahvas peseb ennast ja istub vee peal, paksud juuksed piha peal lahti. Metsavaht silmitseb ja ütleb endale: "See on näkk" ning võtab püssi seljast, preesi särgikaeluse eest, sest preesiga peab vaimu laskma, muu laskematerjal ei pea vaim valu tundma. Siis, kui näkk ennast näitab, tuleb sea/l/ kohal uppumisi ette. Metsavaht läinud eemale kivi peale ja taob hõbepreesi katki ja laeb püssi ja paneb preesitükid kuuliks peale, läinud hiilides põesaste tagant, ja näeb: näkk ikka peseb ennast. Metsavaht paneb püssi palgesse ja laseb näki pihta. See karjatab: "Ai, ai, ai, pind läks p-sse, ei minu lapselaps pea enam seja tulema!"
ERA II 167, 524/6 (4) < Tallinna l. - August Hanson (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Näki nägemine. Hageri kihelkonnas Lohu mõisas oli 1890. a. järgmine nägemine. Teomees Jaan Stroo jutustas, tema söönud jõe kaldal paisu otsa kohal keskhommikut, hobusetee käib üle tammi, ja seal kõrval asub viljapeksuhoone, kus vee jõul pekstud vilja. Selle vesirattakambri uks käinud lahti silla peale ja sealt tulnud välja alasti meesterahvas ja hüppanud pealepool tammi pauhti vette. Läinud paar nädalat mööda. Ühel õhtul peale päevatööd läinud mõisa sepp tammi peale jõkke ujuma ja uppunud sinna ära. Siis oli näkk oma ohvri saanud.
Teine juhtumine, mida rääkis mõisa tisler Juhanson, vana sunftisell, põline vanapoiss. Tema oli läinud ühel heinaaja õhtul Linnamäe juure natadega vähi püüdma. Olnud paar korda nattasid välja võtnud, mõnikümmend vähki kotti pannud. Äkitselt hakkanud kange ümisemine, nagu maa alt kostnud, kedagi näha pole olnud, hirm ajanud juuksed püsti. Jätnud natad, võtnud vähjakoti pihku, lasknud jalga, ei enam läinud Linnamäe juure vähki püüdma. Kolmas juhtumine mõni nädal peale selle, süda ei annud järele. Läksin allapoole tammi käsitsi püüdma männitõrvikutega või peergudega. Kott kaelas, peerg lõõmab peos, vähid roomasivad mööda kivist jõepõhja, aina nopi. Olen kalda ääres längus leppade all, kohendan kotti ja süütan uut peergu - tunnen midagi oma jalasääre ümber olevat. Olen kuulnud, et vees olevat ussid, hakkavat siis ümber käe, kui urkast vähki võetakse. Vaatan ümber, näen: punane koer vahib minu peale ja saba ümber minu jala ja tirib mind sügavama poole. Ehmatasin hirmsaste, kisendasin: "Appi, appi!" sain kaldal kasvavast längus lepast kinni, vaatasin värisedes ringi, aga kedagit ei olnud enam näha, kedagit ei olnud kuulamas mind. Nii oli minu vähjapüüdmise isu jäädavalt kadunud, ei enam üksinda vähile lähe.
ERA II 167, 527/8 (6) < Tallinna l. - August Hanson < Juhan Koukberg, s. 1860 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Virurannas Vihulas.
Endine meremees ja pärastine kalamees rääkis, kuidas neli nende ranna meest käinud Soomes konderpanti toomas. Jõudnud Uhtju saarele et seal ööbida, see on üks veikene saar ilma ühegi elanikuta. Ainult kalameestele on üks veikene elamu ööbimiseks ja tormivarjuks. Need neli konderpandi meest jäänud sinna, heitnud magama, aga öösel hüütud neid kõva häälega: "Mehed hakkake minema," aga uinund jälle. Veel hüütud: "Hakkake minema!" Kaks meest tõusnud ja ajanud teisa ka, teised pole tõusnud, ütelnud, haka kõige unistuse järele jooksma. Kaks meest asunud paati ja alganud sõitu, saanud poole tee peale, tõusnud tuul ja lisanud juure. Saanud vaevalt võideldes randa, aga kaks meest jäänudki kadunuks.
ERA II 167, 535/9 (12) < Tallinna l. - August Hanson < Aleksander Reppo, s. 1880 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaimu märatsemine Gatshina Eesti asulas. Aleksander Reppo (sünd. 1880) jutu järgi elas veike talupidaja, aga ise maru joodik. Naine jäi tema juures kannatades tiisikusehaigeks. Neil olnud kolmeaastane tütarlaps, naine olnud pikemat aega voodis. Surma eel ütelnud mehele: "Seda mina ütlen sinule, peale minu surma hojad minu riided kõik tütrele. Sina võttad naise, aga minu riideid ei tohi tema mitte tarvitada. Kui sina seda lubad teha, siis mina sinule rahu ei anna, siis käin iga päeval ja öösel kiusamas." Naine suri ära. Mattis naise maha, peale selle tõi uue naise kodu. See hakkas vana naise riideid selgas kandma. Läksivad mõlemad naisega kottu ära, jätnud tütre üksi kodu. Tulivad kodu, leidsivad, et laps on puhtaks pestud. Küsivad: "Kes sind on puhtaks pesnud?" Tema ütelnud: "Minu ema pesi mind." Ja seda pesemist oli mitu korda teinud, kui laps üksi oli kodu olnud.
Naine ja mees maganud ühis sängis, öö olnud niivõrd valge, et võib toas inimest näha. Naine ärkanud, näeb: vana naine seisnud nende voodi ees. Kiljatab, mees ka ärkanud, naine kadunud. Hommikul läinud loomi söötma, naine läinud aita, näeb: aitas kõik viljad segamini aetud. Läinud loomi vaatama, loomad inisenud, heinad olnud tagumiste jalgade all. Nii kordunud see iga päev. Nüüd nägi mees, et vana naine oli oma lubaduse täitnud ja kiusamine kestis edasi. Mees ja naine hakanud sööma, naine pannud teemasina lauale. Naine hakanud teed kallama, ei teemasinat enam laual, vaatavad ümber - ei ole. Naine juhtunud õue vaatama, näeb: teemasin suitseb lumehanges. Toonud teemasina lauale, söövad ja peavad sööginõusid silmas. Nii kui silmad pöörad, siis kauvad nõud laualt. Ümbruse inimesed saanud teada, tulnud tihti imet vaatama. Siis kutsutud preester maja uuesti pühitsema. Preester tulnud ühel päeval, pannud piibli lauale, riputanud kasuka varna. Enne püha talitust ütelnud perenaine: "Pidage oma asju silmas, meie majas lähevad kõik kaduma." Nende toas olnud ahjualune tühi ja iga ahju külle poolt olnud rusikasuurune auk. Perenaine näitanud preestrele: "Vaatake, mis punane lint!" Liputakse august välja, varsti jälle teisest august, nii kui vallatust teinud. Preester ütelnud, see lint on tema piibli vahelt. Preester alganud püha talitust, pritsinud ja lugenud kaasa: "Kurjad vaimud välja, kurjad vaimud välja!" Preester läinud minema. Peale selle kordunud asi ikka endistviisi edasi. Ei ole aitanud pritsimine ega sõnumine.
Peale selle saanud maakonnaülem ja urjadnik sellest teada. Sõitnud ise oma silmaga seda asja näha. Ametnikud tulnud tuppa, pannud mütsid ja kindad lauale. Peremees ütelnud: "Vaadake oma asjade järele, meil lähevad hõlpsaste kaduma." Ametnikud naernud ja ütelnud, lori kõik. Suitsetanud suitsu ära ja pidanud minema hakkama, pole midagi iseäralikku näha. Juba pistetud punane lint ahjuaugust välja. Ülemus võtnud mõega, torkanud auku. Teisest august pistnud jälle välja, nii narritanud edasi. Ametnikud hakanud mütsisi võtma - ülema mütsi ei ole, otsivad ja otsivad - ei ole, sõnunud: "Vaata vaimu, nina alt võtab ära." Kapsasupp keenud, perenaine liigutanud suppi, tunneb - raske asi pajas, karvane nagu kass, teinud kisa, ütelnud: "Müts on pajas." Võetud välja, ülemus teinud nalja: "Müts sai vanni." Peremees annud oma mütsi ülemusele kodu minna ja selle oma jäänud sinna kuivama.
Ühel päeval peremees lubanud poodi minna ja pole tulnudki enam tagasi. Otsitud ja kuulatud, pole leitud. Siis pandud külarahvaga otsimine toime. Olnud esimine lumi maas, jälgi ja teesid metsad täis. Õhtu eel leitudki metsast, ühe suure kuuse alt, olnud põlvili pea vastu puud nagu tukkuja. Suur kõver kuuseoks olnud kaela peal, nagu keegi oleks pannud, vaadatud järele - vägivalla tundemärka pole leitud. Rahvas rääkinud, eks vanaõelus ole teda ära kägistanud.
ERA II 167, 542/3 (15) < Tallinna l. < Simuna khk. - August Hanson < Otto Spiegel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Otto Spiegel (elab Simunas) rääkis, tema läinud kevadisel õhtul hobuseid heinamaale ööseks söötma, heinad olnud otsas. Pannud hobused kammitsasse, ise heitnud suure kase alla pikutama. See koht olnud lohkus, keeranud kasuka sisse. Tunnud, et mõnus olemine, jäänud magama. Öösel hüütud: "Mine ära minu silme pealt!" Tema mõtelnud - see ehk oli unenägemine. Läinud silmad kinni, hüütud aga palju kõvemini, niisama nagu ennegi. Ehmatasin, kargasin ülesse, läksin teise kohta. Pugesin kuusepõesa alla, uinusin koiduni. Korra tema läinud karjamaalt hobuseid tooma päeva ajal, näinud - eemal lagendikul sööb hiigla suur hallhärg, mõtleb: kelle oma see on, ei tea niisugust olevat, vaatab, astub edasi, härg kadunud. Läinud mõttes - näeb: eemalt tuleb temale vastu kõrgekasvuline linnapreili. Mõtleb, kuhu see läheb. Tema komistanud, vaatab ringi - ei preilt kusagil, ainult kummitus.
ERA II 167, 557/8 (46) < Tallinna l. < Märjamaa khk., Paeküla v. - August Hanson < Ann Veedam, s. 1854 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paeküla mõisnik olnud Rennenkamf. Tema ütelnud vallarahvale: "Kui juhtub kusagil tulekahju, siis tuleb kohe moisa minule ütlema, minu kohe kustutama." Pikne löönud agasiaida põlema, teatatud mõisnikule. See kihutanud ratsahobusega sinna. Tema sõitnud kolm korda vastupäeva ümber tule, tuli jäänud vähemaks, kustunudki ära, ainult katus põlenud ära. Vett pole mitte ühte ämbritäit tulde visatud. Öeldud - saksal on tulesõnad.
ERA II 167, 558/9 (47) < Tallinna l. < Rapla khk., Valtu v. - August Hanson < Ado Hanson, s. 1848 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tema/jutustaja Ado Hanson/ läinud 1895 sügisel Rapla laadale. Olnud vihmane ja tuulne ilm. Laada kaupmeestel olnud vihma katteks purjeriidest katused nööridega kinnitatud vaiade külge. Ühe vene kaupmehe kaubakasti peal joonud õlut kaupmehega Angerjamõisa valitseja Ed. Rõigas, see istunud kaubakasti peal, jalad välja sirutet. Tuul liigutanud vaia lahti. Kaupmees ütelnud oma voorimehele - see olnud suur mees, teda hüütud voorimeeste hulkas Isa-Abram: "Võta kirves, anna vaiale pihta, tuul liigutanud vaia lahti." Abram saand paar hoopi anda, kirves läind varreotsast lahti ja kukkunud tera alaspidi Rõika jalapöia peale, veri purskanud ülesse. Kaupmees võtnud rätikuid, sidunud ümber, aga pole pidama jäänd. Kaupmees käskinud oma selli tuua teise kaupmehe juurest poissi, see oskanud veresõnad. See tulnud, põlvitanud, võtnud mütsi, pand käed risti, palvetanud - veri jäänd seisma.
ERA II 167, 561 (49a) < Tallinna l. < Saarde khk., Pati v. - August Hanson < Peeter Oat, s. 1878 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teine kord tema tulnud oma vanemate poolt, maanteed mööda, olnud kuuvalge öö, muda natuke külmetanud. Tema näeb: üks naisterahvas tuleb vastu. Tema annud teed. Tahab mööda minna, see naisterahvas tema ees lollaka näoga, suu ilane, keksib ees. Tema kisendanud kõigest jõust: "Appi!" Siis pööranud ümber, läinud tema ees. Hüüdnud: "Uhuu, uhuu!" Jõgi olnud ees, hüpanud silla pealt jõkke, olnudki kadunud. Sinna jõkke olla naisterahvas ära uputanud, seal silla peal nähtud naisterahvast istumas, aga kohe kadunud.
ERA II 167, 567/8 (54) < Tallinna l. < Hageri khk. - August Hanson (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Minu isa pidas Katelapi kõrtsi Hageri kihelkonnas Salutaguse mõisa järel. Siis kuulsin, kui üks vana kütt oli sellajal 70-aastane (see oli 1885. aastal), kiitles, kuipalju tema oli hunta lasknud ja poegi pesadest kinni püüdnud. Tema nimi oli Juhan Rõngelep, Rõngelepa talu pidaja, tubakakoti külges rippus punasest vasest piibuork ja libedaks kulunud ussipea (vist talisman). Rõngelep ütles, et Tallinnas Toompea mõisnikkude Landstoa peal maksetakse iga hundi kõrvade pealt 3 rubla; praegu olen juba 95 paari hundikõrvu sinna viinud. Kui saan 100 paari, siis minu pilt ja nimi saab sinna üles pandud. Seal on kõik kuulsused üleval: Riiamaalt olla üks rikas taluperemees seal üleval, Pulli Jaan Järvamaalt; Peetri Koigi mõisa põllud, Harju-Jaani kih/elkonna/ Peningi mõisa põllud, Saku mõisa Aasu heinamaad, Koluvere mõisa Kändi heinamaad.
ERA II 181, 105/6 (3) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Peeter Võlli (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui merereisil suured kalad laeva järel jooksevad, siis on teada, et laevalolejatest mõni saab varsi ära surema.
ERA II 181, 107 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad inimesed: Ei tohi pika puu all istuda ega varju otsida.
ERA II 181, 107 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
/Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad imimesed:/ Ei tohi välja pääl seistes mõnd riiet üle pää võtta või hoida.
ERA II 181, 108 (20) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanadel usklikutel Saarde elanikkudel on viisiks iga pikselöögi ja müristamise ajal kas tasaselt ehk kuuldava häälega kohe hüüda: "Issa Pojake, Püha Vaimuke!" ehk "Issa Püha ristike." Mõned teevad ka ristimärki rinna ette.
ERA II 181, 109 (22) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teised vanad inimesed teavad tõendada, et kui kolm korda Piibliraamatut ümber piksetule kandvad, ise tulesõnu lugevad, siis kustuvat tuli. Räägitakse, et vanal ajal olla mõned vanad inimesed Saardes tulesõnu mõistnud, aga minu küsimiste pääle ei ole ma neid saanud.
ERA II 181, 128 (70) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakapuud peetakse Saarde ümbruses nõiapuuks, millega võimalik olla teisele kahju sünnitada. Kui pihlakapuuga või vitsaga teise looma või lehma saavad lüüa, siis hakkavad see loom "punast kuskma" ja "lõppevad" (surevad) viimaks ikka ära.
ERA II 181, 128 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka teisi kahjusid saavad sünnitada teisele, kui pihlakapuu laastuid puistata jaanilaupäeva öösel saavad teise nurmele ja käia tulevad vastupäeva kolm korda ümber nurme. Siis jäävad viljakasv teise nurmel kohe kinni.
ERA II 181, 128/9 (72) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal olnud nõidadele pihlakapuust pulk, kellel kaks otsa teravad, nõidumise juures suureks abiks. Mõned tõendavad ja usuvad kindlaste, et lendaja muud midagi ei ole kui terava otsadega pihlakapuu pulk, millega saavad teise looma läbi lasta. Kui mõni loom õige ruttu ära sureb, siis ütlevad vanad inimesed, see on lendajast läbi lastud. Siis otsitakse loomal ka kohta, kuskohalt lendaja on lasknud.
ERA II 181, 129 (73) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas oli ka vanainimestele ilma näitaja. Kui pihlakas rohkeste marju täis, siis on oodata vihmast ja halba sügiset.
ERA II 181, 129 (74) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
On pihlakas marjadest tühi, siis järgneda kuiv ja ilus sügise.
ERA II 181, 270/3 (2) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärtel Pärn (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
/Karu peetakse suureks saksaks/Vanal ajal läinud talumees metsa puid vargile. Läinud üht salateed mööda sügavale metsa, niiet puude raiumine mõisasakste kõrvu ei kostaks. Raiunud koorma kuivi puid valmis, asetanud reele ja sidunud koorma köiejupiga kõvaste kinni, et teel laiale ei laguneks, ja hakanud siis oma tuttavat salateed mööda tasahiljukesi kodu poole minema. Äkitselt näeb eemale vaadates puude vahelt: mõisahärra, karvase kraega kasukas, enesele vastu tulevat. Mees arvanud, ega vast härra teda ei näinud ja pööranud üht kõrvalist teeharu mööda, et jälgi segada, ja ergutanud hobust kiiremalt minema. Näeb, härra pöörab läbi metsanuka just otse temale järele. Mees ajanud hobuse sõitma. Näeb: härra jookseb ka nii, kuida jõuab, tema järel. Et sõitu enam kiirendada, raiunud mees köied katki, pillanud puud reelt teele ja ajanud hobusega nüüd nelja kodu poole, nii kuida võinud. Kuid tagasi vaadates näinud puude vahelt, kuida härra leekab ikka järel ega jäe ivagi maha.
Nii sõites ja kihutades jõudnud viimaks mees väravast õue, jätnud hobuse õue ja jooksnud hädaldades tuppa ning kaebanud naesele, et mõisahärra on väljas: "Jumal teab, mis nüüd küll saab! Viimaks laseb kohast lahti kah ja kus siis jälle lähad?" Naene olnud esiotsa nii saamatu mehe kohkumist päält vaadates, viimaks ometi saanud aknast välja vaadata, kui mees näitanud, kus härra jäänud metsa alla kõndima. Naene tunnistanud esiotsa, kuid viimaks hakanud rääkima: "Küll oled ka sina üks jabur maailmas! Vaata ometi, see on ju karu, päris selge karu ise." Mees vaatanud kaua aega ja lausunud siis: "Küll ma võin ka üks jahupää olla maa pääl; nüüd ma näen küll, et see karu on."
ERA II 181, 286/9 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Kadri Annuson, 75 a. (1937) Kontrollis Mare Kalda
Kuida kiivit omal nime sai?
Hiljuti küsisin ühelt kui teiselt vanemalt inimeselt, et kas nad ei tea või kas nad kuulnud ei ole, kuida meie kevadlind kiivit on oma nime saanud. Mäletan nagu noorest ajast sellest midagi kuulnud, kuid kõik on meelest ununenud. Seda küsimist avaldasin edasi Kadri Annusonil, kes on üle 75 a. vana. Tema tõendas, et on kuulnud, aga kuidas? Lubab enne meelde tuletada. Pärast kokku saades jutustas järgmiselt:
Tüdrukud pesenud Reiküla järve ääres rõivaid. Sellel korral olnud õige palav ilma ja päike kõrvetanud, ninda et tüdrukud pesemise juures endil rõivad seljast ära ajanud ja päris ihualasti olnud. Pesemise juures löönud nad laulu, olnud rõõmsad ja vallatanud väga palju, kui korraga lähedalolevast lepavõsast kostnud linnulaul: "Vitt, vitt! Häbo, häbo!" Tüdrukutel saanud hing täis, mõtlenud mõne häbemata, ulaka poisikese nõnda rumalaste karjuvad. Kui ikka laul ei vaikinud, läinud tüdrukud vaatama, kes sarnane südametükk ometi on, kes nõnda häbemata kombel kisendab. Põõsast leidnud nad linnu, keda hüütud taevakiiviks. Tüdrukud hakanud kisendades taevakiivist oma häält üle ajama: "Kiivitt, kiivitt!" nõnda et nad linnu häält enam ei kuulnud, olgugi, et lind oma laulu ei jätnud. Kui tüdrukud minema läinud, ütlenud nad südametäiega: "Eluaeg olgu sinu nimi kiivit, teisite me sind enam ei hüüa ja ilmast ilma pead sa oma nime karjudes hüüdma, kui sa kedagi näed endale liginevad. Võsa ja soo olgu sinu eluase ning jahimeestest pead sa alati taga aetav olema."
Tüdrukute vanne ja needmine oli ka viimaseni täide läinud ja kui üteldakse: "Ega vanne ehk needmine midagi ei tähenda," siis on see vale. Selle linnu juures oli vanne ja needmine täieste täide läinud, sest et tüdrukud olid kurja meelega needinud ning vandunud.
Teisite, ega midagi rohkem ei ole ma kiivite nime kohta kusagilt kuulnud.
ERA II 181, 499/502 (7) < Saarde khk. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Liiv (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mispärast kuusel on paksud oksad?
Hiljuti oli üks Halliste poolt vana mees Hans Liiv meil ööd, et teisel päeval siit edasi Kanakülasse minna, kus ütles omal sugulased elavad. Sai siis külalisega kaua räägitud üht kui teist ajast ja elust, kuni viimaks jutt jutust ja kõne kõne kõnest kaldus ka vanaaegsete juttude pääle. Minu küsimise pääle, kas ta mitte metsapuudest mõnda vana juttu kuulnud ei ole, sest ennevanast olla metsapuud kõik kõnelenud: "Võib olla on midagi metsapuudest kuuldud?" vastas ta: "Aga kellel need vanad jutud veel meeles on, peab enne mõtlema. Mispärast kuusel nüüd paksud oksad on? Seda oled muidugi vast kuulnud. See siande tühine jutt."
Kui tõendasin, et ma Halliste poolt küll hulgakese jutte ülesse kirjutanud, aga sellesarnast või nimelist juttu küll veel kuulnud ei ole, siis algas vanamees oma seletust:
"Õige vanal ajal olnud kuused harvade oksadega, nagu tema oma vanematelt kuulnud, aga ükskord juhtunud sedaviisi, et tige võõrasema saatnud oma võõratütre majast südaöösel minema just sellel ajal, kui temal meest kodus ei ole olnud. Päälegi sadanud sellel ööl hirmust moodi vihma. Vaenelaps ei ole kusagile varju saanud, sest külasid lähedal ei olnud. Hulkunud metsa, et säälgi ometi tuulevarju saada; muud ei olnud vaesellapsel mõteldagi. Leidnud siis suure kuuse ja jäänud kuuse alla öömajale. Kuusk halastanud vaeselapse pääle ja annud temale varju. Enne olnud kuusel õige harvad oksad, sellest ajast saanud kuusk omale suured ja paksud oksad. Ka nüüd olla veel kuusk haleda südamega ja andvad varju igaleühele, kes seda tema juurde otsima tulevad. Ka praegusel ajal, kui mõni inimene külma kaibab, kästakse kuuse käest kasukud tuua, sest kuusel on oksad nagu vana kasuk. Kes teab veel, kas sellest see sõna rahva suhu on saanu: "Mine metsa kuuse alla," kui mõnel kusagil kohta ei ole."
See vanamees lubas küll veel minu juurde sisse tulla, kui ta külast tagasi tuleb, aga siiamaale ta ikka ei tulnud. Vististe läks ta küll teist teed kaudu tagasi.
ERA II 181, 640 (157) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui on jüripäeval puud lehtes, siis on enne jaanipäeva lume veel karta.
ERA II 181, 640 (158) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäevast ärkavad metsapuud talveunest ja puudel lööb koor lahti.
ERA II 181, 643 (168) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui jüripäeval puid raiutakse või lõhutakse, siis saavad sellel suvel väga palju huntide ulgumisi kodu lähedal kuulma.
ERA II 181, 643 (170) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui tuletegemise juures jüripäeval piirge murretakse, siis saavad sellel suvel palju müristamist kuulma ja pikken löövad siis sisse.
ERA II 181, 644 (173) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäeval põletatud kapsaajas kadaka- ja pihlakaoksi, et suvel ussid kapsaid ära ei sööks ja perenaene külinud salaja tee päält kokkupühitud teetolmu kapsaaeda, et keegi ei saaks kapsaid aeda kasvamise ajal ära nõiduda.
ERA II 181, 645 (178) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjapoisile õpetatud, et siis, kui hunt karja juurde tulevad, pidavad hirmsaste karjuma: "Jüri, Jüri, hunt karjas!" siis põgenevad hunt kohe minema, sest et hunt Jüri nime ei kannatavad.
ERA II 181, 653 (207) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui suvepühadel on mets raagus ja puudel ei ole lehti, siis saada sellele järgnema kehv vilja-aasta.
ERA II 181, 660/1 (219) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mõned vanad nõiad süütanud jaaniöösel tõrvasid (kuiva männapuu tõrvased laastud) oma põllu ümber põlema, et ei saaks teise inimese "kuri sõna" põllule vaeva teha.
ERA II 181, 705/6 (304) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui nigulipäeval puid raiutavad või suurt kolinad tehtavad, siis saavad suvel säälkohal sagedaste müristama.
ERA II 181, 709 (314) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui Koodid-Rehad (tähestik taevas) enne jõulu maha minevad, siis olla hääd ja korralikku vilja-aastad oodata.
ERA II 182, 39 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Mihkel Kotkas, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, varesele valu, mustalinnule muu tõbi. Häda tulgu, teine mingu, kolmas upil oodaku. Varese sabaga võida, haraka sabaga vihelda; meie poisi jalg (või käsi, sõrm) terve, enne kui noore naise võtab.
ERA II 182, 90 (10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/Tuhkapäev/Tarbepuude ega ka jääaukude raiumisest ei tea.
ERA II 182, 93 (16) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Tuletoomisest.
Tuld tuli alal hoida leeaugus. Matsime söed tuhaga kõvasti kinni, et ära ei hinganud, et tuli seisaks elus. Kui halvast mateti kinni, siis õhus tuli ära, ei saanud tuld oma käest, mine siis laenama külast. Siis panime pange põhja tuhka, et pange põhi põlema ei hakka ja söed panime labidaga pange sisse ja tuhka sütele peale ja riie üle pange, pang kõvasti sülle ja ruttu tulema. Ilma riieta ei tohtinud. Pidi riie kõvasti üle olema. Üleaia naabri käest tõime tuld.
ERA II 182, 93/4 (17) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Sarlahaiguse ajal - õpetasid vanemad inimesed - tuleb võtta elavad söed panni peale, võtta kadakamarjad, tampida katki ja raputada süte peale. Paks villane tekk endale üle võtta ja laps enda sülle.
Minul olid mõlemad pojad August ja Volli sarlahaiguses. Seda suitsu lasksime teki alla ja ka pärast tuppa. Igapäev suitsetasime niikaua, kui terveks said.
ERA II 182, 104 (45) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui umbes haige on, siis tuleb toores lepakepp lõigata, see kuumaks ajada ja seda haiget kohta põletada, saab terveks.
ERA II 182, 106 (68) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui viskad soola tulle, tulevad soolatuvikad, kui kuuled praginat, aga kui ei kuule - ei tule.
ERA II 182, 108 (77) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui soolatüvikad on, siis tuleb võtta kepp, lugeda soolatüvikad ära; niimitu tüvikat on, niimitu märki kepile teha; visata kepp ära; siis kaovad tüvikad ära. Kes selle kepi üles võtab, sellele tulevad soolatüvikad külge.
ERA II 182, 109 (81) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kellegil on kooljaluu, siis tuleb vajutada terariistaga ja lugeda meieisapalve tagurpidi, siis kaob ära.
ERA II 182, 112 (100) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kooljaluu käe pääl on, siis tuleb toore lepa pulkadega taguda ja seda kooljaluud hammastega närida, siis kaob kooljaluu ära.
ERA II 182, 116 (123) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui soolatüvik ajab inimesele näo ehk jala peale, siis tuleb kolm sibulat pooleks lõigata ja poolega soolatüvikut hõõruda, siis iga pool oma poolega puupulgaga kokku; siis tuleb viia need sibulad lauta ning panna sõnniku sisse. Ja kui laudast ära tuled, ei tohi ennem lauda poole vaadata kui toas. Kui sibulad ära mädanevad, on soolatüvik ära kadunud.
ERA II 182, 117 (129) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tütarlaps teeb õhtul enne magamaminekut silmad märjaks ja läheb voodi ja ütleb: "Kes minu tulevane on, see tulgu ja kuivatagu minu silmad ära." Kes unes silmad ära kuivatab, sellele saab ta mehele.
ERA II 182, 118 (135) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kass või koer tuuakse kuhugi talusse ja kardetakse, et kodu läheb, siis veetakse kolm korda vastupäeva ümber kaevu; iga korra aegu võetakse looma seljast karva ja lüüakse pihlakase kiiliga kaevurake vahele; siis ei lähe loom kodu tagasi.
ERA II 182, 119 (137) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kurja silmaga inimene ütleb: "Küll ilus loom" ja on looma pääle vaadanud, siis tuleb omas mõttes ütelda: "Siis oli ilus, kui sa ei näind." Seda öeldakse veel praegu.
ERA II 182, 120 (147) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui surnuvankrile unustatakse kuused ehk kased ja tuuakse tagasi, siis saab säält majast veel surnut.
ERA II 182, 121 (156) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Söögi ajal ei tohi jooksikutest rääkida, siis hakkavad söögi kallal käima.
ERA II 182, 122 (170) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kõrv pilli ajab, küsitakse lapselt: "Kumb kõrv pilli ajab?" Kui ütleb õieti, pärib varanduse. Ehk küsitakse, ja kui ära ütleb, täitub soov.
ERA II 182, 133 (272) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lammas põlgab talle ära, siis tuleb minna lauda nurga juure ja kui keegi mees läheb mööda, hõigata: "Külamees, lammas põlgas talle ära!" Iseennast ei tohi näidata. Siis lammas võtab talle omaks.
ERA II 182, 134 (277) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jaanilaupäeva õhtul tuleb ristteele minna ja pärga punuda. Tuleb võtta üheksat seltsi lillesid ja igast seltsist üheksa lille. Pääle selle, kui pärg punutud, ei tohi kellegagi rääkida. Ja kui koju lähed, siis võib pärg padja alla või pähe panna, siis öösel näed oma tulevast meest.
ERA II 182,134/5 (279) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui noorkuu paistab, siis tuleb õhtul välja minna ja kuu otsa vaadata ja ütelda: "Kkuu, kuu, ütle, mis mul ette juhtub!" Nii tuleb kolm korda ütelda ja iga kord tuleb näpuga mulda riide peale panna ja siis tuppa padja alla viia. Pääle selle ei tohi kellegagi rääkida. Siis peab tulevast meest nägema.
ERA II 182, 136 (291) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lammas põlgab talle ära, siis peab minema lauda ukse taha, ootama, niikaua kui sealt keegi võõras läbi läheb ja hõikama: "Kuule, külamees (naine), lammas põlgab talle ära!" Kui võõras midagi vastab, siis lammas ei võta hoida, aga kui ei vasta, siis võtab hoida.
ERA II 182, 141/3 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talkuse taluperemehe Matsi juhtumised.
Talkuse taluperemees Mats läinud jaanipäeva hommiku karja. Kui ta tükk aega karjas saanud olla, tulnud tema juure üks tundmata räbalasnahka näoga ja näru riietega mees ja ütelnud: "Peremees tulnud ise karja, kas teisi karjatulijaid ei olnud?" Mats ütelnud: "Nooremad tahtsid keriku minna ja mõnda mõjale kohta. Karjalapsele oli püha kaubeldud, sellepärast tulin ise karja." Võõras ütelnud: "Inimene võib kõik teha: karjas käia ja tööd teha. Mina tulin sinu juure ühe tähtsa asja pärast. Tahtsin sulle üht rahaauku juhatada." Mats küsinud: "Kus rahaauk on?" Võeras ütelnud: "Teie oma krundi sees, Molkuse mäel. Võtke homme hommiku labidas kätte ja minge Molkuse mäele, sääl näete mitu kivi. Ühe kivi otsas on kaunis suur sisalik. Kus sisaliku pea on, sinna kaevake kivi äärde paari jala laius auk. Säält leiate rahaaugu. Sellest rahast tuleb teil pool ära anda selle keriku kasuks, kus sinu teenijad täna on. Kui nad ühte kerikusse kõik läksid, siis tuleb pool selle kirikule, kui mitmesse kirikusse, siis tuleb pool raha jagada nii mitme kiriku vahel, kuhu teenijad läksid. Teine pool saab sulle."
Kui võõras need ütelused oli ütelnud, siis kadunud ära. Mats vahtind ümberringi - pole kuskil näinud.
Teine hommiku umbes tund aega enne päevatõusu, võtnud Mats labida kätte ja läinud Molkuse mäele. Sääl leidnud kivi ülesse, kus otsas sisalik olnud.
Kaevanud pea poole paari jala laiuse augu. Kui auk juba sügaval olnud, näinud rahakatalt. Hakanud rahakatalt võtma, mõelnud iseendast: "See raha on ju minu maa peal ja minu omadus. Ja mind sunnitakse, et mina pean poole ära andma!" Kui ta sedaviisi mõtelnud, langenud rahakatal helinal alla. Mats vahtinud, suu ammuli peas, järele ja sülitanud tuld suust välja. "Kui mina nii ahne ei oleks olnud, oleks poole ikka omale saanud, aga nüüd olen kõigest ilma." Pidanud esiteks minema hakkama pahases meeles, aga ajanud augu kinni ja läinud minema.
ERA II 182, 292/5 (121) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kassilook.
Kevadisel ajal öeldud kellegile mehele unes, keda aunimega Kassiloogaks kutsutud: "Mine Konnaorgu. Seal kuuled sina konnade kontserti ja vaata järele, kas sa säält leiad rahaauku." Kassilook tõusnud hommiku üles, rääkinud unenägu naisele. Naine ütelnud: "Oh ära jookse unenägude järele." Aga Kassilook ei ole saanud muidu rahu, kui läinud Konnaorgu. Kuulnud seal konnade haukumist, luksumist ja solistamist. Aga vaadanud ümber - ei ole miskisugust niisugust asja näinud, mida rahaauguks oleks võinud tunnistada. Läinud kodu tagasi. Naine ütelnud temale: "Eks ma öelnud sinule, ära jookse unenäo järele. Sinu öeldakse Kassiloogaks ja see sina oledki." Kassilook ei ole midagi naisele vasta ütelnud. Õhta, kui Kassilook magama oli heitnud, öeldud temale unes: "Kas sa Konnaorus käisid?" Kassilook öelnud: "Jah, käisin." "Kas sa konnade kontserti kuulsid?" Kassilook ütelnud: "Jah, kuulsin." "Kas rahaaugu leidsid?" Kassilook öelnud: "Ei leidnud." Siis öeldud temale: "Tõuse homme hommiku vara ülesse, pane tasa ennast riidesse, et sinu naine seda ei kuule. Võta labidas kätte, mine Konnaorgu, konnaaidu põhjapoole külge. Seal on ühe kivi otsas üks konn. Ära sa konna puudu. Kaeva sinnapoole auk, umbes kahe jala laiune, kus konna pea on. Seal on rahaauk." Kui Kassilook üle jala oli augu juba sügavaks kaevanud, tundnud tema labida otsa ees midagi nõrkuvad raudasja. Kui ta veel edasi kaevanud, näinudki ühte plekk-kasti. Kui ta kasti sugupärast oli lahti kaevanud, et välja võtta võis, võtnud Kassilook kasti august välja, vaadanud ümber ja mõelnud: kaunike suur kast, siin võib ikke tubliste raha sees olla. Hakanud kasti kaant lahti tegema. See olnud sugupärast ära roostetanud. Kui ta natukene aega liigutanud, läinudki kasti kaas lahti. Kassilook näinud raha, mis sääl sees olnud. Seal olnud suuremjagu kuldraha, vähe hõbedat ja vaske. Kassilook pidanud esimese rõõmutujuga jooksu pistma, aga viimaks lükanud augu kinni. Kõrvaldanud kasti kuuehõlma alla ja hakanud laulma tasasel häälel:
Naise käest sain tapelda,
Kassiloogaks sõimata.
Kõnnin rõõmsalt kodu pool´
Rahakast mul hõlma all.
Kui Kassilook juba kodu oli saanud, olnud naine üleval. Küsinud Kassiloogalt: "Kos sa käisid?" Kassilook ütelnud: "Käisin rahakasti järel." Naine ütelnud: "Oled ikke Kassilook, nagu sind öeldakse." Kassilook pannud labida ukse kõrvale, ise läinud uksest sisse minema. Öelnud naisele tasasel häälel: "Tule tuppa!" Naine läinud mehele järele. Kui tuppa saanuvad, võtnud Kassilook rahakasti hõlma alt välja, teinud lahti, näidanud naisele. Naine kiljatanud rõõmu pärast, kui rahahulka näinud, mis kastis olnud ja ütelnud: "Mis sa nüüd minule ostad, et hulka raha said?" Mees ütelnud: "Kas sellepärast pean sinule ostma, et mind Kassiloogaks sõimasid?" Naine ütelnud: "Õh, vanamehekene, ega mina sinu tõepärast ei sõimanud, see oli kõik nali, mis ma sinule ütlesin." Kassilook ütelnud naisele: "Mis sa tahad, et ma sulle ostan?" Naine mõtelnud natukene ja ütelnud: "Osta mulle siidikleit ja kärtsujad saapad." Mees ütelnud: "Ega need asjad palju kallimad ole, ainult kolm kopikat." Kassilook ostnud kellegile mehele liitri viina ja annud oma nime kellegi teisele. Annud pudeli viina pealitsest.
ERA II 182, 296 (122) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pottseppmeister Savisikk.
Pottsepameister Savisikule öeldud unes: "Mine Tümaleiva künkale, sealt leiad sina ühe kaheharulise kase. Kui sa sinna lähed, võta labidas ja üks puutikk endaga kaasa. Mine kasest põhja poole külge, seisa nõnnaviisi: oma pikkuse maa kasest eemal. Ole kaseharudega sihis. Pane tikk enda asemele, et tema kaseharudega sihis on. Heida seliti, pane pea vastu kaske ja jalad tiku poole. Sinu jalakandade all on rahaauk. Kaeva välja, saad rikkaks meheks. Toeta mõnd vaest ka omast rikkusest."
Savisikk läinud hommiku Tümaleiva künkale, leidnud kase ülesse, seadnud ennast sihti kaseharudega, pannud tiku enda asemele ja heitnud seliti maha, pead vastu kaske pannes Kaevnud jalakandade aluse kohast ja leidnud rahakatla. Saanud rikkaks meheks. Toetanud palju vaeseid oma rikkusest. Tema rikkust jäänud veel isa eaks, poja põlveks ja tütre-tütrele tükiks ajaks.
ERA II 182, 297/8 (124) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kingseppmeister Pigilind.
Kingseppmeister Pigilinnule öeldud unes: "Mine Hullu krahvi kabeli aia juurde. Kaeva pahemapoolse väravaposti juurest, väljastpoolt küljest. Sinna pead sina minema öösi, peale kella kaheteistkümne, siis ei ole inimesi käimas. Kui sa sinna lähed, siis tuleb sinu juurde kaevamise ajal rätseppmeister Kakaduu. Sellega tuleb teil raha pooleks jagada." Järgmisel ööl läinud kingseppmeister Pigilind kaevama. Kui ta kaevama läinud, sel ajal öeldud rätseppmeister Kakaduule unes: "Tõuse ruttu ülesse ja mine Hullu krahvi kabeli aia juure. Seal kaevab keski rahaauku välja." Rätseppmeister Kakaduu pannud ennast ruttu riidesse ja läinud kabeliaia värava juure ja leidnud sealt kingseppmeister Pigilinnu eest. Annud talle tasase häälega jõudu. Pigilind kohkunud sugu. Kaevanuvad ühiselt rahakatla välja. Läinuvad rätseppmeister Kakaduu majasse, lugenuvad seal raha pooleks. Pigilind pannud oma raha katlasse tagasi, läinud kodu. Olnuvad rikkad mehed mõlemad surmani.
ERA II 182, 298/9 (125) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv
Luuasepameister Kõvernina ja pilpameister Plõkatsnina.
Luuasepameister Kõverninale öeldud unes: "Võta pilpameister Plõkatsnina kaasa ja minge Seaniidu orgu. See org on omale nime saanud sellest, et sääl on põrgu peremees siga niitnud ja ütelnud: "Palju kisa ja vähe villa." Seal on üks kivi, sel on persease olemas, kos põrguperemees istus. See kivi näeb välja nagu niidumasina sadul. Kui põrgu peremees istunud selle kivi peal ja niitnud siga, on pannud rahakatla oma jalgade alla. Seal on tema praegust alles. Minge ükskõik missugusel hommikul, umbes tund aega enne päevatõusu ja kaevage kivi ääre, sinnakohta auk, kos kivi väljanägemise järele põrguperemehe jalad on olnuvad. Sealt leiate põrguperemehe rahakatla. Jagage raha pooleks. Ärge aga kiskuma isekeskis minge. Luuasepa meister Kõvernina võtnud pilpameistri Plõkatsnina kaasa, läinuvad kaevanuvad juhatatud kohast kivi äärest ja leidnuvad rahakatla. Jaganuvad raha kahevahel rahulikult pooleks. Olnuvad rikkad mehed surmani ja veel pääle surmagi.
ERA II 182, 299/300 (126) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karukellaküla karjus.
Karukellaküla karjus olnud karjaga karjamaal. Tema juure tulnud hästi ilusas riides noorisand. Ütelnud karjusele: "Kuda karjaga lugu on?" Karjus ütelnud: "Mis temaga on. Vaata ilusti järele, siis ei ole ühtegi viga." Noorisand ütelnud: "Noh, kas karja palk toidab sind ära ka?" Karjus ütelnud: "Eks ta pea ikka toitma, kos teda rohkem saada on?" Noorisand ütelnud karjusele: "Ma juhatan sulle rahaaugu." Karjus küsinud: "Kos see rahaauk on?" Noorisand ütelnud: "Kas sa tead seda kivi ja kaske, mis karjatänava otsa ligidal on?" Karjus ütelnud: "Tean küll." Noorisand ütelnud: "See on väga hea, et sa tead. Kask on teinepool kivi. Sina mine teisele poole. Pane puu enda ja kase vahele nõndaviisi, et kivi mõlemil pool ühevõrra on. Kaeva oma jälgede alla auk, kos sa seisad, seal on rahaauk. Seda rahaauku võid sina ükskõik millal välja kaevada, kas nüüd ehk sügise, kui karjast lahti saad. Ära sa aga ennast pooliku suvega karjaametist lahti võta." Karjus vaadanud ümberringi. Noorisand olnud tema silmade eest kadunud nagu tina tuhka. Karjus võtnud mõne päeva pärast labida kätte, läinud rahaauku kaevama. Küsitud karjuselt: "Kos sa lähed?" "Lähen mesilase pesa välja kaevama." Kaevanud rahaaugu välja. Ei ole enam edespidi olnud tarvis karjas käia.
ERA II 182, 300/3 (127) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uskumata Toomas ja ara südamega Aadu.
Uskumata Toomas raidunud karjamaal hagu. Kui ta haokubu kinni sidunud, tulnud tema seljataha üks mees, teretanud ja annud jõudu. Toomas pööranud ümber. Kui ta võõrast näinud, kohkunud tema ära. Aga mispärast, seda tema ei teadnud. Võõras istunud haokubu pääle, ütelnud Toomale: "Istu minu kõrvale ehk mõne teise koo pääle. Ma tahan sulle midagi jutustada. Võta oma sõber, ara südamega Aadu ühes ja minge hommen hommiku vara, enne päevatõusu teed mööda metsa, mis teie väravast mööda läheb. Võtke labidas kaasa. Kui te metsa saate, näete teie paremat kätt teed imeliku olevuse. See on kahejalgne hobune. Temal on kaks esimest jalga jalgadest saat esimene pool kehaosa, kael ja pea on harilikust lühemad. Peas on kaks sikusarve tagasipoole längus. Eespool kaela pääl on punane saehambuline hari. Tagapool kaela pääl on väga ilusad suled, mis kahele poole kaela alla langevad. Saba on kukesaba taoline. Pikad suled tolgendavad allapoole. Seljas on üks imelik ratsanik. Tagumised jalad on temal pikad, niiet ulatavad ümber kaela ja kaela alla risti. Esimesed käpad on lühelase võitu, nendes on hobuse ratsutid. Ratsutid on väga ilusad, läbipaistvad ja pilluvad sädemeid ümberringi nagu jõulupuu sädemete pildujad küünlad. Saba on ratsanikul kaunis pikk ja karvane ja püsti tagapoole justkui Ararati mägi. Seal, kus see olevus seisab, tema jalgade all on rahaauk. Kui te tema poole lähate, siis pidage hästi seda kohta silmas, kos tema jalad on, seal on sugupärast hobusejälgi tunda." Võõras kadunud ära. Toomas vahtinud ümber, aga ei ole koskil teda näinud. Järgmisel hommikul läinuvad Uskmata Toomas ja Ara südamega Aadu labidat kaasa võttes metsa. Ku nad metsa saanuvad ja olevust näinuvad, kulunud neil tükk aega ära imeliku olevust silmitseda. Ja siis kui nemad edasi läinuvad, kadunud imelik olevus ära. Nemad pannuvad hoolega tähele, koskohas olevus seisnud. Sugupärast olnud seal hobuse kabja märkisid tunda. Kaevanuvad augu maa sisse, sinna kos hobuse jäljed olnuvad, leidnuvad sealt rahakatla. Saanuvad rikkaks meesteks. Elanuvad surmani rikkaliku elu ja toetanuvad omast rikkusest mitut vaest.
ERA II 182, 303/5 (128) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sepameister Tahmanina.
Sepameister Tahmanina tulnud kõrtsist. Olnud õieti purjus. Tuigerdanud ühest tee servast teisi. Vahest kukkunud pantsti! kraavi. Puperdanud ülesse, tuigerdanud jälle edasi. Näinud oma ees ühte viirastust ja valgust. Tema ees seisnud varsasuurus olevus. Temal olnud kaks pikka sarve peas. Sarved olnuvad kaunis tubliste tahapoole längus. Sarved olnuvadki need, kes valgust annuvad. Tahmanina kohkunud ära, kui viirastust näinud. Viirastus ütelnud: "Mis sa tuigerdad ühest teeservast teisi. Vahest kukud ninakile kraavi." Tahmanina ehmatanud ära viirastuse üteluse pärast. Viirastus ütelnud: "Jäta viinajoomine maha! Mina teen sind rikkaks meheks, kui sa viinajoomise maha jätad." Tahmanina ei ole midagi mõistnud ütelda. Viirastus ütelnud: "Kas tahad viinajoomist maha jätta vai ei?" Tahmanina ütelnud: "Ei tea, kas ma saan?" Viirastus ütelnud: "Saad küll, kui sa ise tahad" ja annud Tahmaninale ühe sokolaadi tükikese, öelnud: "Söö see ära, siis sina ei taha enam viina ega õlletilka." Tahmanina söönud annetuse ära. Viirastus ütelnud: "Kahe kuu pärast ehk pääle selle, kudas mina aega saan, tulen mina sinu jutule. Kui sa kaine oled olnud selle aja, siis juhatan sinule rahaaugu." Ise kadunud ära. Tahmanina hakanud minema. Olnud ehmatuse tagajärjel peaaegu kaine. Läinud kodu, rääkinud asjast naisele. Naine öelnud: "Missugust kasu sinule see viinajoomine annab, et sina ei raatsi teda maha jätta." Tahmanina ütelnud: "Ei ma vist võtagi enam viina. Tema andis mulle midagi ärasöömiseks. Nüüd on minul viina järele niisugune iseäralik põlastav tunne." Pääle selle oodanud Tahmanina viirastuse vastatulekut. Kui juba paar kuud mööda olnud, tulnud viirastus kord jälle Tahmaninale tee pääl vastu ja ütelnud: "Kas oled kaine olnud pääle selle, kui me koos olime?" Tahmanina ütelnud: "Mina ei ole ühtegi tilka miskisugust purjutegevat jooki joonud." Viirastus ütelnud: "Ma tean seda isegi, et sa ei ole purjutanud. Kui sa kodu lähed, siis kaeva auk oma toapõranda sisse, ahju ette, üks labidatäie osa seinast kaugemale. Seal on küll sinul üks säng ees, kõrvalda see ära, siis saad kaevata." Viirastus kadunud ära. Mees läinud kodu, kõrvaldanud magamisaseme eest ära, leidnud rahaaugu üles. Teinud mitmele vaesele head omast rikkusest. Olnud kaine ja karske surmani.
ERA II 182, 305/7 (129) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tiretimmi Toomas.
Tiretimmi Toomas läinud metsast läbi minema. Kui ta kesk metsakohta saanud, tulnud temale üks kasetohust riietes mees vastu. Mehel olid ilusti tehtud riided seljas kasetohust. Näinud välja nagu tambreti laud: üks ruutu valge, teine pruun. Üks niin üksipidi, teine niin teisipidi. Tohuriietes mees ütelnud Tiretimmi Toomale: "Kos sa lähed?" Toomas ütelnud: "Lähen kohtu pääle." Tohuriietes mees ütelnud: "Tule ma näitan sulle rahaauku." Toomas ütelnud: "Minul ei ole aega, mina pean kohtu pääle ruttama. Kardan isegi hiljaks jäämist." Tohuriides mees ütelnud: "Kas tuled siit jälle tagasi?" Toomas ütelnud: "Jah tulen." Tohuriides mees kadunud ära. Toomas läinud edasi. Kui ta kohtu asjaga hakkama saanud, tulnud tema tagasi. Kui ta tagasi tulnud, olnud endise koha pääl kasetohuriides mees temale vastas ja ütelnud: "Kas sul nüüd on aega?" Toomas ütelnud: "Jah on." Tohuriides mees läinud ees, Toomas taga järele. Tohumees näidanud Toomale koha ja ütelnud: "Siin on selle koha pääl rahaauk. Aga muidu ei saa sina seda rahaauku kätte, kui sina kolme venna vere oled siin ära valanud." Toomas märkinud koha ära, kos Tohumees ütelnud rahaaugu olevat. Läinud kodu minema. Tee pääl mõtelnud: "Kuda ma rahaaugu kätte saan? Kost ma saan kolm venda, kelle vere ma ära valan?" Pärast mõtelnud: "Ohoo, poiss! Minul on juba viis kukke. Kui ma kolm sealt ära tapan, ehk tuleb rahaauk välja." Kui ta edasi läinud, tulnud temale uus mõte: "Mine tea, kas need kuked on vennad vai ei. Võtan parem kolm põrsast, mis minul mõnepäevased on." Kuda mõeldud, nõnda tehtud. Viinud põrsad koha pääle, kos rahaauk näidatud olema. Tapnud põrsad ära. Kui viimase põrsa veri välja olnud jooksnud, tulnud rahaauk helinal maa seest välja.
ERA II 182, 307/9 (130) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanaldane piiga.
Kord olnud üks vanaldane piiga üksinda kodus. Istunud leelõukal, söönud kibust pudi. Kui ta söönud, söögiajal tulnud keegi noorisand tuppa, teretanud ja ütelnud: "Jatka, Jumal, leiba." Vanapiiga teretanud vasta ja ütelnud: "Anna, Jumal, jatku." Noorisand küsinud: "Kas sina oled piiga vai eit?" "Kes mind vaest eideks on teinud. Olen piiga veelgi." Noorisand ütelnud: "Kas sa tahaksid mehele saada?" Vanapiiga ütelnud: "Eks see oleks küll üks kallis asi, kui ma mehele saaksin." Noorisand ütelnud: "Mina juhatan sinule rahaaugu, siis saad sina selle läbi rikkaks ja saad ka varsti mehele." Noorisand juhatanud piigale rahaaugu ära ja kadunud ise ära. Piiga läinud välja, võtnud labida, urgitsenud natukene labidaga, saanudki rahakasti kätte. Teinud kasti lahti. Kastis olnuvad ilusad naisterahva käe-, rinna- ja kaelaehted. Vanapiiga võtnud ehted kastist välja, pannud endale rinda, kätte ja kaela ümber. Kaaselanikud tulnuvad kodu, imestanuvad vanapiiga ehteasju ja ütelnuvad: "Küll sina nüüd saad mehele." Piiga ütelnud: "Eks see ole väga kallis asi, kui ma mehele saan." Piiga oodanud mehelesaamist aasta ja teise tagast järele. Kolmandama aasta sees tulnud Liiva-Annus järele ja viinud vanapiiga mulda.
ERA II 182, 309/10 (131) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Soru Saul ja Toru Toomas ehk ilma nahata rebane.
Soru Saulile öeldud unes: "Võta Toru Toomas endaga ühes, kes talled taevasse viskas, põrsad põigiti järele. Minge Kitselükanduse mäele hommen hommiku, umbes tund aega enne päevatõusu labidad kaasa võttes. Seal näete teie ühe rebase istuma. Kui edasi lähete, jookseb rebane varsti ära. Aga teie peate edasi minnes seda kohta hästi silmas pidama, kus rebane istus. Seal on rahaauk."
Järgmisel hommikul läinuvad Soru Saul ja Toru Toomas Kitselükanduse mäele minema ja näinuvad mäel ühte rebast istuma. Kui nad edasi läinuvad, kadunud rebane nende silmist ära. Nemad pidanuvad kohta täiesti silmas. Kui nad koha juure saanuvad, kos rebane istunud, katsunuvad käega maad. Maa olnud selle koha päält soe, kos rebane istunud. Kaevanuvad augu maa sisse, leidnuvad rahakatla augus olema. Jaganuvad raha pooleks, saanuvad rikkaks meheks mõlemad. Elanuvad rikkaliku elu surmani ja olnuvad peal surmagi veel rikkad.
ERA II 182, 310/3 (132) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tihasemäe mõisa rehepapp.
Tihasemäe mõisa rehepapp olnud rehes õhta. Sel ajal keetnud ahju suu peal omale suppi ja sulatanud tina. Põrgu Juss jooksnud ahju ees olevast seina sees august sisse, kust puid reheküti jaoks sisse pillutud ja ütelnud rehepapile: "Ära lase hunta sisse tulla, kes minule järele jooksivad. Mina annan sulle vaevatasu." Rehepapp võtnud puuhalu kätte, löönud huntidele haluga päha ja tõrjunud hundid tagasi. Pannud laua augule ette. Põrgu Juss küsinud: "Mis su nimi on?" Rehepapp ütelnud: "Mina ise." Põrgu Juss küsinud rehepapilt: "Mis sa sääl ahjusuu pääl keedad?" Rehepapp ütelnud: "Keedan omale suppi ja silmarohtu." Põrgu Juss hõõrunud silmi ja ütelnud: "Minu silmad on ka haiged. Kas minule annad ka silmarohtu?" Rehepapp ütelnud: "Lubasid minule vaevatasu anda, huntide käest ärapäästmise pärast. Nüüd pole veel kedagi tasu annud ja tahad silmarohtu ka veel saada." Põrgu Juss kõndinud mööda rehte ja ütelnud ühte kohta seisma jäädes: "Tule seie!" Rehepapp läinud tema juurde. Põrgu Jüss ütelnud: "Märgi see koht ära, kos mina seisan. Teinepool seina on rahaauk. Kaeva välja rahaauk, saad rikkaks meheks, ei ole tarvis enam rehepapp olla." Siis öelnud rehepapile: "Kas nüüd annad mulle silmarohtu." Rehepapp ütelnud: "Jah annan. Heida sinna pingi pääle selili, mis ahju suu ees on, mina lähen toon sarjaköidiku, seon sinu kinni. Kinniseotult on parem rohtu silma valada." Põrgu Juss heitnud pingile seliti. Pink olnud lühelane, jalad jäänuvad põlvist saadik üle pingi. Rehepapp sidunud Põrgu Jussi sarjaköidikuga kinni, võtnud tinasulatamise panni ahjusuult, valanud Põrgu Jussile sulatina silma. Põrgu Juss pistnud hirmsas valus möurgama. Löönud tinapanni rehepapi käest minema kos seda ja teist. Karranud ülesse, jooksnud mõurates vastu seina. Sein nõrkunud sugu, aga ei ole maha kukkunud. Siis jooksnud vasta ust. Uks läinud puru pilbasteks. Rehealuse väravad niisama läinuvad puru Põrgu Jussi jooksu tagajärjel. Põrgu Juss jooksnud edasi, hundid ajanuvad teda taga. Jooksnud möurates põrgu uksest sisse minema, ei olnud aega valu pärast ja huntide tagaajamise hirmust ust lahti teha. Jooksnud põrgu ukse kõige piitadega maha. Siis jooksnud paar ust veel tagajärele maha. Siis võetud teda põrgulaste poolt kinni. Küsitud: "Mis sa kisendad?" Põrgu Juss ütelnud: "Mina ise pani minule rohtu silma. Silm valutab hirmsal kombel." Teised ütelnuvad: "Kui sina ise omale rohtu silma panid, siis oled sina ise selles süüdi." Peale selle ei ole enam Põrgu Juss rehepapi jutule millaski läinud. Järgmisel hommikul kaevanud rehepapp juhatatud kohta augu, saanud rahakatla kätte. Saanud rikkaks meheks. Teinud mitme vaesele heategusid ja annud abi oma suurest rikkusest, mis rahaaugust oli saanud.
ERA II 182, 313/5 (133) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Kornats, kos on rahaauk?!"
Ruunaaugu taluperemees mõtelnud mitu korda, et peaks minule ka unes juhatatama rahaauk, et mina saaksin rikkaks meheks. Tema olnud isegi kaunis jõukas mees. Üks ööse öeldud temale unes: "Mine targa juure, küll tark juhatab sinule, kos rahaauk on." Mees tõusnud hommiku ülesse ja läinud rõõmsal meelel targa juure. Annud targale viis rubla ja ütelnud targale: "Mina himustasin ammugi, et minule unes juhatatakse rahaauku, aga nüüd juhatati niipalju, et öeldi: "Mine targa juure, küll tark juhatab, kus rahaauk on."" Tark võtnud iseäraliku raamatu, sorinud raamatut. Raamatus olnud mitmekarva lehti: punased, musta ja muid värvi. Missugune trükk lehtede pääl oli olnud, seda mees ei ole näind. Tark lugenud paarist kohast, pannud raamatu kinni, võtnud klaasi, pannud vett sisse ja ütelnud viimaks: "Mine vanakuu neljapäeva õhtu kõige lähemal olevasse ristteele ja ütle: "Kornats, kos rahaauk on?!" Tark olnud kõhukõneleja. Läinud enne juba tee äärde põõsasse. Kui mees hõiganud: "Kornats, kos rahaauk on?" tark rääkinud kõhukõneleja viisi, et hääl mehele teisest kohast kuuldavale tulnud ja öelnud: "Mine sinna, kos taevas ja maa ühtekokku lähevad, seal on rahaauk." Mees mõtelnud: "Mina olen juba kodukohast kaunis kaugel käinud, aga seda ei ole mina veel näinud, et taevaserv ligemal on ühes kohas, kui teises kohas. Küsinud mitme mehe käest: "Kas sa tead, kos taevas ja maa kokku lähevad?" Saanud igaühe käest eitava vastuse. Sedaviisi jäänud mees ilma rahaaugu saamata. Maksnud targale viis rubla, olnud sellest ilma. Nõnda saavad kõik ahned nuhelda.
ERA II 182, 315/6 (134) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Koopamäe Joonas.
Koopamäe Joonasele öeldud unes: "Mine Härjasoru orgu. Kui sa sinna lähed, võta labidas ja paar vemmalt kaasa. Sääl tuleb sinul ussidega võidelda. Kui sa orgu saad, seal oru põhjas on üks kivi, mis mehel kerge asi on paigast teisi lükata. Lükka see kivi ümber teisi kohta. Võta ruttu vemmal kätte. Kui näed ussi pead välja pistma, anna ussile plaks! päha kepiga. Järeltulijatele anna niisamate plaks! päha. Kui kõik on juba väikesemad ära tapetud, siis tuleb kaunis suur uss välja. Sel on tilukene suletutt peas. Tapa see ka ära. Siis on ussid otsas, kes rahakasti valvasid. Kaeva auk natukene eemale, kõrvalda ussid aukku, mata kinni, kaeva rahakast välja. Oled rikas mees korraga." Mees läinud labidat ja matrid kaasa võttes Härjasoru orgu. Leidnud kivi ülesse, mis temale juhatati. Lükanud kivi kõrvale, hakanud materdama. Annud ikka tükk aega materdada, enne kui materdatud saanud veikesed ussid. Pärast tulnud suletutiga suur uss. Mees jõudnud selle ka ära materdada. Oodanud natukene aega, matnud ussid auku, mis tal kaevatud olnud. Kaevanud labidaga rahakasti välja, keda ussid valvasivad. Saanud rahaaugu leidmisega jõukaks meheks.
ERA II 182, 316/8 (135) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Oleviste kirik.
Vanal hallil ajal hakatud Tallinna kirikut ehitama. Sinna läinud üks tundmata ehitajameister ja võtnud ehituse oma kätte järgmiste tingimistega: tema ehitab kiriku valmis linna materjalist. Ehituse rahalised kulud on tema kanda, tööliste palgad ja muud rahalised kulud. Kui kerik valmis saab ja tema ülesse läheb kellatorni otsa risti viima ja sedaaega antakse inimestele teada, et igaüks võib tulla tema nime ütlema. Siis, kui rist on torni otsa pandud, kui tema nimi öeldud saab, siis ei ole linnal temale mingisugust rahalist tasu maksta, mis temal kiriku ehituse tööde eest on välja makstud. Kerikuehitus hakanud pääle. Meister olnud igal tööajal töö juures tööliste järel vaatamas ja neid juhatamas. Aga kos tema söögiajal ja ööd on olnud, seda ei ole keski teadnud. Keegi tark mees hakanud tema jälgi uurima, kos tema elab. Läinud niikaua kui Peterpuri temale jälgi mööda järele. Leidnud ka selle maja ülesse, kos ehitajameister elanud. Jäänud kuulatama. Ehk kuuleb midagi ütelust, kost võib meistri nimest aru saada. Üks laps hakanud nutma. Üks naisterahvas vaigistanud teda ja ütelnud: "Ole vait, ole vait, Oleviste pojakene. Olevist tuleb kodu, toob meile palju raha." Kui mees need sõnad oli ära kuulnud, pööranud ümber, läinud Tallinnasse tagasi. Kerikuehitus ei ole veel nii kaugele olnud, et ristipanek käes oleks olnud. Kui ristipaneku päev kätte jõudis, anti linnarahvale teadus, et tulla nime ütlema. Olnud palju rahvast keriku ümber kogunud. Igaühel olnud luba nime hõigata. Hõigatud ühte ja teist nime. Meister oodanud torni otsas ja kuulanud nimeütlejaid. Viimaks öelnud see mees: "Olevist!" Selle pääle kukkunud ehitajameister torni otsast maha. Konn ja uss karanuvad tema suust välja tema rindade pääle. Meister olnud surnud. Selle järele hakatud kerikut Oleviste kerikuks nimetama ja kannab seda nime tänapäevani.
ERA II 182, 322 (140) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesele valu, harakale haiget;
Musta linnule muu tõbi.
Tõbi tulgu, teine mingu
Ärgu vaksa vahet olgu
Meie lapse käsi (või jalg) terve.
ERA II 182, 328 (158) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paista, paista päevakene
Ära paista rannarahval.
Rannarahvas söövad kala,
Meie, vaesed, vett ja leiba.
ERA II 182, 360/1 (217) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muinasjutt Laiuse lossi ehitamise käsust.
Laiuse luteriusu keriku õpetajale Jaunole öeldud unes: "Mine võta Laiuse lossi alt keldrist raha ja ehita loss ülesse." Õpetaja ärganud ülesse, näinud võtmeid tooli seljataguse pääl. Heitnud magama. Aetud teinekord jälle magamast üles. Kästud jälle raha minna võtma ja lossi üles ehitada. Õpetaja heitnud jälle magama. Aetud kolmat korda ülesse. Õpetaja tõusnud jälle ülesse, näinud võtmeid tooli seljataguse pääl. Heitnud magama. Kui ta hommiku ülesse tõusnud, olid võtmed kadunud.
ERA II 182, 361/2 (218) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Laiuse lossi all käimisest.
Keegi naisterahvas olnud Laiuse lossi varemete juures lambakarjas. Lambad läinuvad lossimüüri alla keldri. Naisterahvas läinud lambaid ära ajama. Kaks meest olnud lossimüüri all. Kui naisterahvas sinna läinud, öelnuvad mehed: "Hoia, et sina lambaid teinekord siia enam ei lase." Teine mees ütelnud naisterahvale: "Tõsta põll ülesse." Naisterahvas tõstnud põlle ülesse. Mees visanud kühvliga kuivi puulehti põlle. Naisterahvas pööranud ümber, et välja minna, lasknud põlle käest lahti, mõeldes: "Mis mina nende kuivanud puulehtedega teen." Kui ta välja saanud ja kaugemale läinud, näinud tema midagi helendavat oma põllevoldi vahel. Võtnud ära. Olnudki kuldraha. Võib olla, et oleksid kõik kuivad puulehed rahad olnud, kui tema neid ei oleks põllest maha lasknud.
ERA II 182, 377/9 (237) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lendva saatmine.
Kui lendvat saadetud, kukkunud loom järsku pikali maha ja olnud surnud. Kellegi mehele saatnud mees lendvaid hobustele. Mees rääkinud asjast kellegi teisele mehele, kes selle asja juures natuke rohkem tundlik olnud. Mees ütelnud: "Mina ei saa midagi nüüd sinu kasuks teha. Kui sinul veel hobune otsa saab, siis on see viimane. Võta hobusel nahk seljast maha, aga enne lõhki ära lõika, enne kui mina kohale tulen." Juba varsti pääle selle saanud jälle hobune otsa. Mees kutsunud asjatundja. See tulnud, püss käes, hobuseraisa juure, lõiganud hobuse lõhki. Lõiganud südame, kopsu ja maksa küljest raasukesed, pannud püssi, käinud kolm korda vastupäeva hobuse ümber. Kui ta viimase sammu astunud, lasknud püssi lahti. Pääle selle saanud hobusemees kellegiga kokku. See ütelnud: "Mes sinul minuga asja on?" Temal, see oli lendva saatja, kukkunud hobune põmmu päält pikali surnuks maha, kui püss lahti saanud lastud. Pääle selle ei ole enam hobuse otsasaamist olnud.
ERA II 182, 380/1 (239) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Veenäki hõikamine.
Koski Pedja jõe põhjapoolses küljes, kas Pillijaagul või Pedjal, olnuvad inimesed õues ja kuulnuvad häält ütlema: "Tund on tulnud ja aeg on jõudnud, minu meest ei ole kusagil." Inimesed, elanikud kuulnuvad seda häält ja mõelnuvad, mis see ütelus tähendab. Tulnudki varsti mees suure rutuga ja palunud teda ruttu üle jõe viia. Elanikud mõelnud, vist see ongi see mees, keda jõest hõikav hääl ootas. Ei ole kohe läinuvad teda üle viima. Mees jäänud haigeks, palunud: "Tooge mulle jõevett." Viidud kaevuvesi. Mees vaadanud vee ära ja ütelnud: "See ei ole jõevesi." Siis toodud temale jõevett. Kui vee kätte saanud, valanud vee üle näo ja olnud surnud.
ERA II 182, 381 (241) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jõenäkk palgi näol.
Koskil jõe ääres olnud lapsed mängimas. Näinuvad ühe palgi oma lähedal. Läinuvad palgi pääle istuma. Kui viimane palgi pääle istunud, ütelnud: "Istun näki nälva pääle, jõetäku turja pääle". Nõnna, kui see ütelus üteldud olnud, pildunud palk kõik lapsed oma seljast maha ja jooksnud vette, nõnna et vesi suitsenud.
ERA II 182, 381/2 (242) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jõenäkk hobuse näol.
Õitsilised olnuvad koski jõe lähedal õitsis. Sääl olnud üks võeras hobune. Seisnud vaikselt kivi ääres. Õitsilised röninuvad hobusele selga. Hobune seisnud vagaselt ees. Viimane selgamineja nimetanud näki nime. Nõnna pistnud hobune minema. Pillanud õitsilised seljast maha. Läinud jõkke nii et vesi suitsenud. Kui mitte keegi nime ei oleks nimetanud, oleks näkk õitsilised kõik jõkke viinud ja ära uputanud.
ERA II 182, 382/3 (243) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Metshalja jutt.
Vanal hallil ajal tulnud seda kaunis tihti ette, et inimesed metshalja jälgede pääle saades ära eksinuvad. Läinuvad edasi. Kui tükk aega olnud edasi mindud, olnud endise koha pääl tagasi. Sedaviisi käinud mõni mitu korda ringi. Kui metshalja jäljed olnud ära lahkunud, saanud inimene oma teed õigelt edasi minna. Üks mees kallistanud metshaljast. Muidu olnud kõik naisterahva olek, aga külm olnud. Keegi naisterahvas hakanud kostki mõisast kodu minema. Mõisast olnud umbes verst maad kodu minna. Kui ta umbes poole teed olnud ära käinud, olnud suur mets tee pääl ees. Kohisenud ja mühisenud. Naisterahvas hakanud kartma. Läinud mõisa juure tagasi. Arvanud, et tema on vahest kõrvalteed läinud. Kui mõisa juure saanud, tunnud, et ta õiget teed oli läinud. Istunud natukene aega, mõtelnud: nüüd ehk on vahest metshalja jäljed ära lahkunuvad. Aga kui ta tükk maad edasi läinud, olnud jälle mühisev ja kohisev mets ees. Pööranud ümmer, läinud jällegi mõisa juure tagasi. Istunud jälle natukene aega. Hakanud kolmat korda minema. Oodanud ikke metsa olemasolekut. Kui ta edasi läinud, näinud juba oma maja katuseid eemalt. Aga mets olnud kadunud.
ERA II 182, 390/1 (248) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmtõbi. Tõestisündinud lugu.
Laius-Tähkuvere vallas Võisiku talus elav mees rääkis Tähkuvere mõisa Allveskil tuuleveski elumajas, umbes viiskümmend aastat sinna tagasi, külmatõbe haigusest, mis temal enesel on olnud. Külmatõbi murinud teda nii raskesti, et ta töövõimetu ja luu ja nahk olnud. Kui tema ennast kohegi kõrvale ära peitnud, hõigatud teda mõne kaaselaniku häälega. Kui ta vasta hõiganud, olnud külmtõbi teda murimas. Temale oli tehtud ase reiealla. Sinna asemele, tema juure, tulnud talu väike neljasilmaga koer. Külmtõbi hakanud temal igakord varvastest pääle teda raputama. Nii olnud asi ka seekord. Kui külmtõbi teda juba jalavarvastest on hakanud raputama, hakanud juuresolev koer õrisema. Mida kõrgemale rindade poole raputamine tulnud, seda rohkem koer õrisema hakanud. Kui raputamine juba rinnuni olnud, karanud koer rindade pääle. Nõnnapea olnud raputamine kadunud. Koer jooksnud haukudes reiealuse väravast välja ja tükk maad edasi. Järgmisel korral, kui külmtõbi temale jälle pääle tulnud ja teda varvastest raputama hakanud ja rinnuni saanud, karanud jälle koer tema rindade pääle ja olnud niisamati raputamine äkitse kadunud nagu esimesel korralgi. Koer jooksnud jälle väravast välja ja tükk maad edasi. Kolmandakordne juhus olnud niisamasugune nagu kaks esimest. Pääle selle oianud keegi inimese hääl laka otsal. Aga inimest näha ei ole olnud. Kui oigaja oianud, vahtinud koer ülesse ja õrisenud. Ja pääle selle olnud külmtõbi jäädavalt kadunud.
ERA II 182, 394 (252) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ebausukombed. Jõulud.
Kui jõulud käes olnuvad, toodud rukkiõled tuppa. Rehetoas oli muidugi hallil ajal elamine. Võetud pihku rukkiõlgi ja kukutatud ülesse, ladvad ülevel pool hoides. Kukutamine pidanud kaunis kõva olema, et rukkiõled vastu lage läinuvad. Siis vaadatud sellest eestulevat rukkisaaki. Kui palju õlgi lakke jäänud rippuma, saadud palju rukist. Kui vähe õlgi jäänud, olnud saak väike.
ERA II 182, 399 (259) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Isa peidab raha leeauku.
Keegi vanamees olnud sängis haige. Mini olnud teda põetamas. Vanamees vaadanud minija pääle põlastava pilguga. Mini läinud ruttu uksikust reiealla, sealt lakka. Tõmmanud lõhnaaugult tropi eest ära. Vaadanud tuppa. Äi röninud sängist välja ja läinud lee juure. Pannud raha leede. Sobrinud käega tuhka ja ütelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läinud sängi tagasi. Kui mini lakast maha saanud ja tuppa läinud, olnud äi surnud - äia perse külm. Mini võtnud äia sülle viinud lee juurde, sobrinud äia käega tuhka ja ütelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Tulnudki raha tuha seest välja.
ERA II 182, 399/400 (260) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Isa peidab raha kase alla.
Keegi vanamees käinud õueväravas ühe kase juures ja olnud iseäralises mõttes. Seda pannud poeg tähele. Kui ta juba raskelt haigeks jäänud, olnud suremas, aga ei sure ega ela. Poeg saanud asjast aru. Läinud toast välja, jätnud haige isa üksinda. Läinud ruttu puu otsa. Isa olnud nägemise poolest kaunis puudulik. Kui poeg puu otsa saanud, tulnud isa toast välja, tulnud puu alla, pannud raha maha. Raha läinud maa sisse. Ise ütelnud: "Kui siin mehe veri ära valatakse, siis tulgu raha välja." Poeg hõiganud: "Ei, mitte mehe veri, vaid siku veri." Isa ütelnud alt: "Mehe veri!" Poeg ütelnud puu otsast: "Siku veri!" Isa öelnud: "Olgu, Issand, sinu tahtmine: siku veri." Isa läinud tuppa. Kui poeg järele saanud, olnud isa surnud.
ERA II 182, 401 (263a) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Ei ole tohtinud ka neljapäeva õhta javada (jahvatada).
ERA II 182, 405/6 (274) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui üldine lõikus lõpetud, siis korjanud keegi sirbid oma kätte, pannud teravad otsad esimese sõrme pääle, sirbi küürud ette poole. Liigutanud sirpisi ette- ja tahapoole niisama kui vene patjuska suitsetamise panni ja ise laulnud:
Sirise, sirise sirbikene,
kõrise kõver rauakene.
Kelle sirp ette jõuab,
selle peigmees vastu sõuab.
ERA II 182, 407/10 (279) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugu leidmise jutud.
P. Kääri oma jutustused.
Peepuse talu karjus pidanud iga hommiku ühes ja sellessamas kohas keskhommikut, kui ta karjas olnud. Ühe künka pääl istudes ja selga vastu kaske toetades mõtelnud mitmed korrad oma vaeva pääle. Suve palk on väga väike, ei taha kuidagi talve üle elutada. Kui ta ükskord jälle istunud ja söönud, kuulnud oma kõrval imelikku häält. Vaadanud kõrvale. Tema kõrval olnud veikene härjapõlvemees. Härjapõlvemees ütelnud: "Sina muretsed oma elu ette ja ise istud rahahuniku otsas." Karjus vaadanud maha ja ütelnud: "Mina ei näe siin miskisugust raha." Härjapõlvemees ütelnud: "Tee nõnna nagu mina sind õpetan, siis oled rikas mees surmani. Kui sa söönud saad, siis löö noaga kolm täkki kase sisse. Pane pahem käsi rusikasse ja löö kolm korda sõrmnükkidega vasta kaske. Hommen tuleb sul niisamuti teha. Ülehomme löö kolm täkki noaga kase sisse ja löö pahemat kätt rusikasse pannes kolm korda sõrmenükkidega vasta kaske ja ütle igakord kui lööd: "Tule välja! Kui sa näed sääl midagi tulevat, ära karda mis sa näed. Kui ta ära kaob, mis säält välja tulnud on; mis temast järele jääb, see võta omale. Selle läbi saad sina rikkaks meheks." Karjus teinud õpetuse järele ja löönud noaotsaga kolm täkki kase sisse ja pannud pahema käe rusikasse ja löönud kolm korda sõrmenükkidega vasta puud. Sedaviisi teinud tema ka teisel päeval. Kolmandal päeval löönud jälle noa otsaga kolm täkki kase sisse; aga rusikaga löömine ja ütelus: "Tule välja!" olnud karjusel hirmuäratav. Viimaks mõelnud: "Kui ma siin surma saan, mis sest lugu. Elamine on mul ka vilets." Pannud pahema käe rusikasse ja löönud sõrmenükkidega kolm korda vasta puud ja ütelnud igakord: "Tule välja!" Kui ütelus üteldud olnud, astunud karjus kolm sammu puust eemale, pööranud ümber, silmad kase poole ja näinud kase äärest, sealt, kos tema seisnud, tõusnud aegamööda üks inimese kogu ülesse. Kui ta juba inimese pikuseks saanud, kummardanud peaga karjuse poole, langenud jälle kokku. Kui ta kokku olnud langenud ja ära kadunud, olnud sääl üks plokk-kast maas. Karjus olnud viirastuse nägemise pärast kohkunud. Ei ole julgenud kasele läheneda. Viimaks torganut kasti piitsavarrega ja koputanud kasti pääle. Siis astunud kasele lähedale, võtnud kasti maast, teinud lahti. Kastis olnud hulk raha. Karjus viinud kasti lõunaajal kodu minnes kodu, kõrvaldanud oma sauna juure ära. Käinud sügiseni karjas. Kui karjaskäimine otsas, teinud tema kasti lahti. Annud vaestele omast suurest leiust armuandeid ja annud mujale ka kingitusi oma suurest leiust.
ERA II 182, 410/2 (280) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Metsavaim.
Mees raiunud puid, keda metsa-Tõnuks nimetatud. Kui tema puid raidunud, teretanud keski teda seljataga ja annud jõudu. Tõnu pööranud ümber, teretanud vastu ja võtnud jõuandmise vastu. Vahtinud tükk aega võõrast tulijat ja ütelnud: "Kes sa, külamees, oled? Sina oled üleüldse tohuriides. Kübar on sul ka kasetohust." Võõras ütelnud: "Mina olen metsavaim. Tundsin sinu häda ja tulin sinu juure sinule rahaauku juhatama. Õhta, kui sa kodu lähed, vaata, missugune puu põhjapool teed kõige ligemal on. Sellest puust põhjapool küljes, paar sammu puust eemal, kahe suure juurika vahel on rahaauk.
Hommen hommiku võta labidas ja pussnuga kaasa. Kui sa puu juurde saad, löö nuga puusse, tera allapoole. Kaeva auk, umbes kahe jala laiune. Kui sa juba niikaugele oled kaevanud, et rahakatal poolestsaadik väljas on, tõsta rahakatal august välja, pane augu servale. Võta nuga ruttu kätte ja tapa see ära, mis sinu augu põhjas elavat olevust näed. Kui ta on tapetud, löö nuga jälle puu sisse. Aja auk kinni, talla muld kovaks. Torka pussi peaga kolm auku kolme nukka augu keskele. Võta rahakatal, vii kodu - oled rikas mees surmani."
Mees läinud õhta kodu minema, leidnud puu ülesse. Puu olnud kaunis tugev kuusk. Olnud kaks tugevat juurikat põhjapoolses küljes, nagu metsavaim ütelnud oli. Tulnud teine hommiku tagasi, labidat ja nuga kaasa võttes. Löönud noa puu sisse. Hakanud kaevama. Kui katal juba niikaugel oli välja kaevatud, et teda käega välja tõsta võis, pannud mees jala katla kõrvale auku, tõstnud katla välja. Võtnud noa ruttu kätte, vaadanud auku. Augus olnud imelik haruline loom. Loom oli võtnud mehe viisuormast ammastega kinni. Mees torganud teda noaga läbi. Kui olevus surnud olnud, lükanud mees teda endise koha pääle katlaauku. Ajanud mulla auku, tallanud kinni, torganud kolm auku kolme nukka pussi peaga. Mees saanud rikkaks meheks. Ei ole enam tarvis olnud puid raiduda.
ERA II 182, 412/4 (281) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imevõimega prillid.
Keegi mees läinud õueväravast välja tee pääle. Tee ääres olnud kiviaed. Kui ta natukene maad teed mööda edasi läinud, kuulnud oma kõrval üht õige tasast häält. Jäänud seisma ja kuulatanud. Kivi pääl olnud üks õige tibutillukene mees. Ütelnud mehele: "Mine kodu, võta labidas ja kaeva minu kohast tee päält, kivi äärest. Siit sina leiad ühe kastikese. Selles on imeväelised prillid. Kui sa need prillid ette paned, nendega sina näed maa sisse, ülesse vaimude riiki, seintest läbi, nii nagu ei oleks seinu olemas. Lukustatud uksed lähevad sinu eest lahti ja tagajärel kinni. Nendega näed sina ööse niisama heast kui päeval. Nende prillidega ei tohi sina miskisugust halbtust toime panna. Kui sa seda teed, siis kaotavad prillid oma võime ja sina ise jääd õnnetusse."
Mees toonud labida, saanud prillid kätte, pannud ette, näinud imeliku asju maa seest ja ka õhust. Seintest läbi, mis teinepool seina tehtud. Näinud, üheskohas seina taga olnud palju raha. Mees mõelnud: "Lähen võtan sealt ka omale. Seal on seda küll!" Läinud ukse juure, lükanud lahti. Lukustatud uks läinud tema ees lahti ja kinni lükates jälle lukku. Tõmmanud rahasahtli lahti, võtnud sahtlist raha, tahtnud sahtlit kinni lükata, aga sahtel ei ole mitte enam kinni läinud. Hakanud uksest välja tulema. Uks ei ole tema ees lahti läinud. Siis mees tunnud oma viga, mis ta teinud oli, et keelatud oli: "Sina ei tohi midagi kuritegu teha." Pidanud hommikuni olema lukustatud ukse taga. Hommiku pandud teda vangi ja prillid olnud oma nägemise-võimu kaotanud.
ERA II 182, 414/5 (282) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imeväeline rahakott.
Arja Toomale öeldud ööse unes: "Võta labidas ja mine teed mööda edasi välja kohta. Seal on tee ääres kolm kivi. Keskmisel on terav nukk tee poole. Kaeva säält tee poolt teravat nukka. Sealt leiad ühe plekk-kasti. Kastis on veikene kott. Kotis on kuldraha. Kui sa ühe raha välja võtad, on teine asemel. Võta säält kuldrahasid niipalju välja, kui kast täis saab. Kui kast täis on saanud, siis võta raha kastist omale elutarvituseks. Pane kott kuldrahaga kasti tagasi, vii kast sinna, mata maha, kos sa teda leidnud oled. Kasti ei tohi sina enne avada kui kodu.
Mees läinud, kaevanud ja leidnud plekk-kasti. Läinud kastiga kodu rehetuppa, kos sel ajal elamine oli. Istunud istmele, teinud kasti lahti. Kastis olnud veikene kott kuldrahaga. Mees hakanud kuldrahasid kotist võtma üksteise järele. Kui kast raha täis olnud, mõelnud mees: "Ma võtan veel rohkem." Ja nõnna teinudki. Võtnud kaks raha, pannud omale karmani. Ahi küdenud parajasti, kui tema rahasid kotikesest võtnud. Kui tal kaks raha võetud olnud ja tasku pandud, tulnud suits silmadesse. Mees pannud rahakasti ja koti põlvede pääle, hakanud silmi sügama. Kui tal silmad sügatud olnud, olnud rahakast põlvede päält kadunud. Mees kahetsenud tema ahnust, et ta sellega rahul ei olnud, kuda teda kästi.
ERA II 182, 417/8 (284) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaeselapse õnn.
Keegi peretütar Needu ütelnud vaeselapsele: "Mine seeni korjama!" Kui ta juba tüki aega oli seeni korjanud, kuulnud oma kõrval kaunis tasast healt, näinud kaunis veikese mehe oma kõrval. Mees ütelnud: "Sina oled vaenelaps. Mina teen sind rikkaks oma õpetuse läbi. Võta mind oma kätte ja vii mind edasi, kohe mina sinule teed näitan. Sealt leiad sina raha ja kallid kuld rinna-, kaela- ja käe-ehted. Tütarlaps võtnud veikese mehe oma kätte ja läinud edasi veikese mehe juhatuse järele. Veike mees ütelnud: "Mine sinna kivi juurde, tõmma see kanarbikupõõsas ära. Sealt alt leiad sina ühe plekk-kasti. Seal on raha ja naisterahva kuldehted. Vaenelaps tõmmanud kanarbikupõõsa paigast ära. Leidnudki kasti, teinud kasti lahti. Kastis olnud palju kuldraha ja naisterahva kuldehted. Veike mees ütelnud vaeselapsele: "Pane kast seente alla, et keski teda ei näe. Võta minu oma kätte, vii sinna kohta mind tagasi, kus sina mind oma kätte võtsid. Mina lähen sealt kodu." Vaenelaps viinud veikese mehe endise koha peale tagasi, pannud maha. Veike mees kadunud ära. Kos tema läks, seda ei ole vaenelaps näinud. Peale selle pannud vaenelaps omad kuldehted omale külge. Läinud keriku. Kerikus näinud teda üks kuningapoeg ja võtnud teda omale naiseks.
(Selle jutu on jutustaja ise koostanud.)
ERA II 182, 419/20 (285) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kutsar ja Punahabe.
Naistepuneja mõisa kutsar sõitnud kodu poole tühjalt, käinud härraseid raudteejaama viimas, sõitnud tühjalt kodu tagasi. Kaunis kõva tuul olnud vastu. Üks punase habemega mees läinud teel edasi sinnapoole kos kutsargi. Tuul ajanud mehe habeme tahapoole üle olade. Kutsar vaadanud ja mõelnud: "Oleks minul niisugune habe olema, siis oleksin mina täielik kutsar." Kui kutsar punahabe kohta saanud, ütelnud punahabe kutsarile: "Võta mind ka sõidale." Kutsar ütelnud: "Ega luba küll ei ole kedagi vedada, aga tule peale!" Kui hobused poolkaudu seisma jäänud, olnud punahabe pukis. Kutsar mõtelnud: "Küll on kärme mees." Kui punahabe pukki saanud, ütelnud kutsarile: "Kuidas kutsari amet ka meeldib?" Kutsar ütelnud: "Eks ta ole, mis ta on. Punahabe öelnud: "Eks sa katsu, ehk saaksid iseseisvaks ja oma peremeheks." Kutsar ütelnud: "Ega see kutsari palk nõnna suur ei ole, et midagi kohta osta ehk rendi peale selle kutsari palgaga võtta võiks." Punahabe ütelnud: "Aga kui sa leiaksid rahaaugu?" Kutsar ütelnud: "Ei ole veel seiesaat leidnud." Punahabe ütelnud: "Pea hobused kinni ja ära nii ruttu sõitma hakka!" Kui hobused juba pooleldi seisnuvad, karanud punahabe pukist maha, jooksnud tee ääre kraavi, tõmmanud ühe rohumätta kraavikalda pealt ülesse ja kraapinud mulda nõnna, et muld lennanud. Võtnud sealt ühe kasti kätte, pühkinud vasta rohtu mullast ära. Teinud lahti ja vaadanud sisse: pannud kinni, läinud tõlla kõrvale, annud kasti kutsari kätte. Kutsar ostnud talukoha. Elanud rikkaliku elu surmani.
(Selle lookese on jutustaja ise koostanud.)
ERA II 182, 420/2 (286) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kas konur kodu? Ruunaaugu peremees.
Ruunaaugu peremehele öeldud unes: "Mine selle kase juure, kost sina iga kevade mahla lased. Pane pahem käsi rusikasse, löö kolm korda vasta kaske ja küsi: "Kas konur kodu?" Kui öeldakse: "Jah, kodu," siis küsi: "Kos rahaauk on?" Kui öeldakse: "Ei ole," siis küsi: "Millal tuleb?" Öeldud: "Homme."" Mees läinud järgmise päeva hommikul, koputanud kase peale, pahemat kätt rusikas hoides: "Kas konur kodus?" Kolmandamal päeval löönud jälle nagu ennegi ja küsinud: "Kas konur kodu?" Öeldud: "Ei ole." Mees öelnud: "Mina olen juba kolmat korda siin ja küsin: "Kas konur kodu?" Igakord öeldakse, homme. Millal see õige omme on?" Siis öeldud: "Mis sa konurist tahad?" - "Juhatage mulle, kos rahaauk on!" Siis öeldud: "Mine sinna, kos koerad persetega purevad, seal on rahaauk." Mees küsinud ühe käest: "Kos koerad persetega purevad?" Mees naernud ja ütelnud, ei tea. Mees küsinud ühelt, teiselt ja kolmandalt: "Kas teate, kos koerad persetega purevad?" Need naernuva niisamati nagu esimene ja öelnudvad, nemad seda kohta ei tea. Ruunaaugu peremees jäänud rahaaugust ilma.
(Lookese on P.K. ise koostanud).
ERA II 182, 422/3 (287) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hunt talutab mehe rahaaugu juure.
Keegi mees tulnud väljastpoolt. Umbes verst maad kodust eemal tulnud temale üks mees vastu, kepp käes ja ütelnud: "Mine homme hommiku seda teed mööda metsa, mis sinu väravast sind metsa viib. Seal tuleb sulle vastu üks hunt." Annud mehele kepi ja ütelnud: "Võta see kepp kätte ja labidas. Mine metsa. Metsas tuleb sinule üks hunt vasta hüpates ja karates. Anna selle kepi ots hundi kätte, mis sina maas hoiad. Teine ots hoia oma käes. Hunt veab sind edasi nagu poiss pimedat santi. Kos hunt seisma jääb ja kraapima hakkab ja kepi otsast lahti laseb, lase sina ka pihus olev ots lahti, et kepp maha kukub. Sealt, kos hunt kraabib, hakka kaevama ja kaeva umbes kahe jala laiune auk. Sealt leiad rahaaugu."
Mees läinud järgmisel hommikul metsa. Tulnudki hunt vasta. Mees mõelnud: "Kui ta mulle kallale tulla tahab, siis annan labidaga päha." Torganud kepiotsa hundi poole. Hunt võtnud kepi otsast hammastega kinni. Vedanud meest tükk maad oma järele. Lasknud kepiotsa lahti, hakanud kraapima. Mees võtnud labida, hakanud auku kaevama. Hunt kadunud ära. Kohe tema jäänud, seda mees ei ole näinud. Kepp kadunud nõnnasamuti ära. Mees leidnud rahaaugu kätte, saanud rikkaks meheks. Olnud rikas surmani.
(See lookene on vanakese oma koostatud).
ERA II 182, 423/4 (288) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Noore lamba suurune sääsk.
Liiva Toomale öeldud unes: "Mine Kitselükanduse orgu. Seal näed sina põõsaste vahel suure sääse. Sääsk on noore lamba suurus. Pea seda kohta hästi silmas, kos sääsk seisab. Seal, kos sääsk seisab, seal on rahaauk." Järgmisel hommikul läinud mees Kitselükanduse orgu, näinud seal ühte imelikku olevust. Peast rippunud alla pikk pulk. Mees läinud ligemale, siis saanud aru, et see ongi see noore lamba taoline sääsk. Pulk, mis tal peast alla rippub, on sääse nokk. Kui mees veel edasi läinud kohta silmas pidades, kadunud suur sääsk ära. Mees läinud sinna kohta, leidnud kaevamise tagajärjel rahaaugu. Raha jatkunud isa eaks ja poja põlveks, tütre-tütrele tükiks ajaks.
(Lookese on Peeter Käär ise koostanud).
ERA II 182, 424/5 (289) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kassisuurune konn.
Kellegi mehele öeldud unes: "Mine teed mööda jõe poole. Kui jõe jäärte saad, pööra sealt pahemat kätt jõejäärt mööda edasi. Seal sa näed ühe kassisuuruse konna. Löö seda konna kepiga, mis sinul käes on. Ja mis temast järele jääb, see on sinu varandus." Mees läinud järgmisel hommikul jõe lähedale teed mööda, pööranud pahemat kätt kõrvale. Ja kui ta tükk maad edasi läinud, näinudki oma ees ühe kassisuuruse konna. Löönud konna kepiga. Olnud äkiline kärgatus: konn olnud kadunud ja rahakast olnud asemel. Mees saanud jõukaks meheks.
(Selle lookese on jutustaja ise koostanud).
ERA II 182, 437 (300) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mis on saanud Punasesse merre uppunud Vaarao sõjaväest?
Vaarao sõjaväest on muinasjutt või tõelik jutt, seda mina ei tea. Olen kuulnud, et kui kalanoota peab juhtuma niisugune olevus, kellel peapool ots inimest kujutab ja altpoolt ots kala, olevus peab kisendama: "Vaarao, vaarao, millal tuleb maailma ots?" Need on uppunud vaarao sõja sõjavägi.
(Seda ei tea kellelt olen saanud).
ERA II 182, 441 (310.1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahvakombed. Töö juures anti jõudu: "Tere, Jumal appi!" Vastaja: "Tere, aita Jumal!"
ERA II 182, 441 (310.2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Söömise ajal: "Jätku Jumal leiba." Vastu: "Anna Jumal jätku."
ERA II 182, 441 (310.3) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pesupesemise juures: "Tere, Jumal appi, val'gid pesijale!" Vastu: "Tere! Aita Jumal! Val'gid tarvis."
ERA II 182, 441 (310.6) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Anna Jumal kasvu!" (külvamise juures.)
ERA II 182, 441 (310.7) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaalika eest ei tohi aitäh anda, siis kasvab kaalikas puine.
ERA II 182, 442 (310.9) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tänusõnad: "Ole terve süia andmast!" Vastu: "Võta heaks."
ERA II 182, 442 (310.10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Ole terve võeristamast ja kõige oma hüva eest." Vastu: "Võta heaks."
"Ole sina tuhandest tervest!" - heateo eest.
ERA II 182, 443 (314) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Vrd. E 43172/3 < Laiuse khk., Jõgeva v., Kurista m. - H. Tiedemann (1902) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kalevipoja ütelused: "Peipsi on perseni", "Peipsi lomp kastis kellad ära", "Kuremaa järv kurguni, Ilmjärv - hingevõtja".
ERA II 182, 444/5 (321) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õnnesoovimised. Noorpaarile ja vahest ka pruudile ja peigmehele soovitakse: "Üheksa last ja üks särk!" Mõni jälle: "Üheksa särki ja üks laps." Soovid tulevad suuremalt jaolt siis avaldada, kui kosjaviina antakse.
ERA II 182, 446 (328) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal, kui võid tehtud ja kui võeras tegemise juure tuli, öeldi (võõras): "Võikoormad tulevad."
ERA II 182, 446 (329) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise laul.
Kokku, kokku, koorekene.
Taevast tulgu, kirnu mingu.
Ümber männa mütsa, mätsa
Leiva peale patsti!
ERA II 182, 451/2 (342) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Muinasjutt räägib ühest loomast, mis maa sees pidada olema. Kui tema üksipidi on, siis ei ole midagi haigust temast saada, kui seal kohal magada ehk muidu maoldada. Kui tema teisipidi pöörab, siis kui selle koha peal keegi maa peal on, siis hakkavad külgehakkavad haigused.
Koski rehetoas olnud keski maoli maas ja temale löönud niisugused kublad ihu peale. Keegi kaevanud ja leidnud maa seest ühe imeliku looma, mida keski enne ei ole nähnud.
ERA II 182, 452/4 (343) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerõuge arstimine.
See on tõestisündinud lugu. Kui mina umbes kahekümne kuue või seitsme aastane olin, olin mina Narva taga raudteeparanduse töömees. Olime ühel ilusal suvisel päeval Narva raudteejaamast Venemaa poole umbes viis versta kaugel. Minu ihu sügeles. Ütlesin teistele meestele, kellega ühes tööl olime: "Kas teid ka kihud söövad!" Nemad ütlesid, et ei söö. Mina tegin enda särgi eest lahti ja vaatasin oma ihu. Minu ihu oli üleni tuulerõugeid täis. Ütlesin teistele, et minul on tuulerõuged küljes, sellepärast sügeleb minu ihu. Keegi vanamees ütles: "Ära süga nii kõvast, et katki sügad rõuged. Küll leiame vahest nende vastu rohtu." Mina mõtlesin: "Mis rohtu meil leida on?" Päevalooja aeg jätsime töö järele, et õhtale jääda. See vanamees, kes rohtu mulle lubas anda, astus üle kraavi. Seal oli üks veike heinamaakase taoline kask. Murdis sealt kaseoksi ja ütles minule: "Mine sinna orukaldasse, nii sügavale, et org üle sinu pea on. Pööra silmad eha poole ja vihtle selle vihaga oma paljast ihu, üle ihu." Mina mõtlesin, mis see kõik peaks aitama. Aga astusin orgu, võtsin särgi seljast, lassin püksid alla langeda. Alumised pooled sääri olivad pükstest ja saapasäärtest kaetud. Sopsisin vihaga kõik üle ihu ära. Soe ilm oli. Õige hea oli pehme vihaga sopsida. Kui arvasin, et küll olen vihelnud, viskasin viha maha tema käsu järele. Panin ennast riide. Selle koha pealt oli umbes pool versta kodu minna. Kui ma kodu sain, olid tuulerõuged igalt poolt mujalt kadunud, ainult alumistel säärte pooltel oli pikemat aega rõuged alles. Peale selle teise hommiku küsisin vihaandjalt vanamehelt: "Sina andsid minule hea tervekstegeva viha. Mis viht see ometigi oli, et ta nii ruttu tuulerõuged minu küljest ära kaotas?" Vanamees ütles: "Seal ei ole miski nõidust ega tähtsust. Ainult üheksa kaseoksa ja see oli kõik. Kui sul edespidi veel tuulerõugeid tuleb, siis võta mitmest puust okse ühtekokku üheksa oksa ja seisa oru ehk seina lähedal, nii et sein vastu eha on ja sina eha pool seina seisad, silmad eha poole, siis ei tule sinule enam tuulerõugeid." Peale selle ei ole minul ühteainust tuulerõuge täppe olnud.
ERA II 182, 454 (344) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vere kinnipanemisest.
Vanast pandi sõnadega verejooks kinni. Olid head vere kinnipanejad. Üks vere kinnipaneja ütelnud: "Kui mina õlud pruulin ja minul meelde tulevad vere kinnipaneku sõnad, siis jääb õlu pruulimise aeg kinni."
ERA II 182, 456 (351) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu vastu. Hambavalu vasta tarvitada toominga koort, heinputke juurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.
ERA II 182, 458 (359) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse vastu.
Nikastuse lõng tehti üheksa sõlme ühe korraga. Sellega seoti nikastatud koht ümber kinni.
ERA II 182, 458/9 (362) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ohatuse arstimine.
Ohatuse arstimiseks tarvitati maavitsa ja kassiratta vett. Pealt määrimiseks.
ERA II 182, 459 (363) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Vistrikute ja vinnide vastu. Vistrikute ja vinnide vastu tarvitati enda kust. Siis maavitsa ja kassiratta veega pesemine.
ERA II 182, 459 (364) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõuraröögatist arstiti.
Tõuraröögatist arstiti järgmiselt. Inimene, kes oli vainuköit lahutanud, võttis selle haige koha oma kätte ja "sülitas" mitu korda (kuipalju kordi, seda ei tea): "Tüh, tüh, tüh; urr, jurr, juu; tüh, tüh, tüh; urr, jurr, juu." Sedaviisi korrati ütelust mitu korda peale sülitades. Siis tõmmati vainuköie lahutaja käe nimetissõrmega rist peale.
ERA II 182, 459/60 (365) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi arstimine.
Roosi arstiti järgmiselt. Kirjutati sõnad paberi peale tindiga ehk pliiatsiga: "Jeesus kõndis Ketsemannis, kolm roosioksa käes. Üks põles, teine suitses, kolmas kustus koguni ära."
Selle kirjaga paber pandi haige peale. Selle läbi paranes roos ära.
Tehti ka musta kasuka naha kärssa. Nahal pandi karv põlema ja pandi roosi peale kaunis kuumalt.
ERA II 182, 460 (369) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pistja rohi. Pistja rohi on takjaseemned.
ERA II 182, 461 (371) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Sügeliste vastu rohi. Sügeliste vastu rohi on tuliheina juured, mis niisuguste ojade ääres kasvavad. Kust pannakse juure. Tehakse peeneks ja pannakse kust hulka, et ta salvitaoline on ja lastakse hapuks minna. Sellega tuleb sügelisehaigust arstida.
ERA II 182, 469 (385) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lenda, lenda, lepatriinu,
Kostpoolt sõda tuleb?
Siitpoolt või sealtpoolt,
Ülevaltpoolt vai altpoolt.
Lepatriinu pandi pihu peale ja teise käe esimese sõrmega veeti tema ümber sink-sonk ja lauldi seda laulu. Kospoole lepatriinu lendu läks, sealtpoolt pidi sõda tulema.
ERA II 182, 470 (389) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laps haiget saab, siis puhutakse peale ja öeldakse: Varesele valu, harakale haigus,
Musta linnule muu tõbi.
Tõbi tulgu, teine mingu,
Ärgu vaksa vahet olgu.
Meie lapse haige terve.
ERA II 183, 20/1 (7) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahvapärane arstiteadus.
Kui sõrm vai varvas jäi ukse vahele vai haambri alle vai kukkus midagi raske asi päälä, siis puhuti sene haige kõha pääla ja üeldi: "Varesele valu, harakale hädä."
ERA II 183, 21 (9) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kuhugi pind läks ja kättä ei saand, siis pandi päälä mageda võid ja mageda sealiha ja leivapuru, taigina ja teedite lehti.
ERA II 183, 21 (10) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paisedele pandi päälä tuaroosi lehti ja takjalehti, ka kameliteed.
ERA II 183, 22 (14) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kurk õli haige ja kahelpoolised ja rinnad haiged, siis põletati jalaalusi vasta tulist asja ja joodi keeva piima soodaga ja linnumagusaga ja sibulakooreteed ja klopitud muna.
ERA II 183, 38/40 (29) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Olga Kruusik, s. 1878 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühäkõrra õli suve aig ja üks maamees läks õhta riiala vankri päälä magama. No magas ja õli juba üä aig ja ühäkõrra unes üäsä tuli sinne riiala üks mees ja ütäl, et "Kuule mees, et tule nüüd ruttu üläs ja mene võtta labidas ja kolm samu vankrist eemal riiala nurkas on rahapada. Tõsta ainult 3 kõrda labidaõtsaga maad ja ongi kääs!" No see mees erkas kõhe, aga kole arg õli see mees ja ei tõhtind pimedas riialas pead teki alt vällä ajada. Mees jäi magama, aga võõras tuli jällä ja ütäl, et "Kuule mees, et tule nüüd üläs, sa saad jõukast mehest, kolm samu vankrist riiala nurkas on rahapada ja kolm kõrda on tarvis labidaõtsaga tõstada!" No aga kole arg mees ei tõhtind jällä mitte sinne riialuse nurga poole vahtidagi, et viimast nääb veel säält midagi. No mees jäi jällä magama ja võõras tuli kolmat kõrda ja ütäl jällä, et "Kuule mees, et erka nüüd, ärä karda midagi ja kui sa kardad, siis ärä kaivagi, vade lue sääl nurkas põlvili Issameiepalve ja siis tulebki rahapada lagedale." No mees aga ei tõhtind ikke maha tulla ja jäi magama ja võõras ei tuld ka enamb. Hommiku, siis kui õli valge, siis läks sinne, et ükskõik, milla tädä lued ehk kaivad. Ninda kuda tämä labidaga riiala nurka lei, ninda hakkas kole rahakelin ja see kelin vajus sügävale maa alle. Küll luges mees põlvili ja kaivas kole suure augu, aga ei rahapada enamb tuld lagedale.
ERA II 183, 58/60 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Matuselised kaotavad surnukirstust./Ühäkõrra vanal ajal suri jällä üks mees vällä ja sene mehe nimi õli Juri. Pandi siis see Juri ka sinne pakku sisse ja pajas tehti suured naelad, miiga palk kinni tauti. Mehed õlivad jällä lakku täis ja kautasivad Juri puusärgiga teele. Kaks meest tulivad parajast säält müädä ja võttasivad Juri puusärgist välla ja panivad puu nojale soisama. (Talve aig - Juri õli jääs kui kont.) Mehed panivad suure malaka viel Jurile kättä ja tõine puusärgi pual tõisele puale Jurida. Keriku juures jällä nägivad, et Juri kadund ja läksivad tagasi. Vahtisivad - Juri sõisab puu nõjal, suur malakas kääs, ärä mene ligi. Kui matuselised hakkasivad kartama ja karjuma. Aga need mehed, kes sene tembu tegivad, jäiväd nalja põõsast vahtima ja tulivad nüüd vällä, nagu näväd ei õles midagi tehendki. Mehed, et "Õstaga meile toop viina, et meie panema Juri puusärki." Ei matuselistel aitand midagi, mudkui lubasivad. Siis mehed hakkasivad manitama, et "Juri, et õle ikke mees ja mene nüüd puusärki tagasi, siis meie annama sulle veel käräka viina." Tõstasivad siis Juri ninda tellimisega puusärki ja tahivad viina ka Jurile andada, no aga matuselised kisa, et ärä anna, et jääb purje ja kie tiab, mida siis hakkab tegema.
ERA II 183, 117/8 (2) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahapada.
Ennevanast tegivad ühäkõrra heinalised heina. Üks mees niitas kõhe lageda maa pääl ja ühäkõrra käis hele kelks ja vikast läks pualest. Hakkasivad siis vahtima, et kas vikast käis vasta kandu, et senepera läks pualest, aga maa õli lage nagu põrand. No imelik see lugu õli, aga unesteti vällä ja ninda aasta läks müädä ja tuli jällä heinaaig. Ja jällä juhtus niisikene lugu, et kõhe lageda maa pääl vikast läks nagu ise pualest. Panivad siis sinne kõha päälä märgi, et saab nähä, kas viel tõine aasta juhtub niisikene lugu. No aasta läks jällä müädä ja tuli heinategu ja seesama mees lei jällä säälsamas kõhas vikasti pualest. Läks siis viel aasta möödä ja jällä juhtus niisikene lugu. Ühäl üäsä siis see mees läks sinne kõhta ja hakkas kaivama. Kaivas ja sai juba sügäva augu. Siis tulivad tiiliskived vasta. Mees hakkas neid kivi aukust vällä loopima ja neid kivi õli 200 tükki. Kui need kived õlivad aukust välläs, tuli rahapada lagedale. Sääl rahapaas õli kole pali raha sies ja mees sai jõukast mehest.
ERA II 183, 123/5 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ennevanast elas üks tütärlaps. Tämäl õli kole paha elada. Alati tädä kiusati ja pekseti. Tämäl õli võõrasema ja see ei hoolind tämäst midagi. Ühäl õhta sai jällä emalt tupli piapesu ja läks paha mielega riiala vankri magama. Üäsä ajas tämä üläs üks võõras mies ja ütläs, et "Laps, tule üläs. Kui sul julgus on, siis sa saad pali raha. Maad sinne on, rahapada on Tarikmetsa künkäl, suure kuuse all. Tie on sulle võõras, aga ega sa ei eksi. Mulda on vaid ninda pali, et katab kinni. Midagi ärä karda, keegi sinu ei nää ega kuule. Enne, kui vanemad erkavad, õled tagasi!" Tütärlaps erkas üläs ja mõtles, et maad räägivad sinne õlema ülä kümnä virsta. Õli sügisepuale juba ja välläs kangest pime ja lapsuke ei tõhtind kudagi vankrist maha tulla, toppis vade pia tekki alle ja jäi magama. Aga mies tuli jällä ja ajas üläs ja rääkima, et "Kulla laps, ärä jää enamb magama, su elu on õnnetu ja sa saad jõukast inimisest, kui sa aru pähä võtad!" Lapsuke erkas jällä ja koledast kartas ja ei tõhtind menema menna, vade jäi uuesta magama. Mees tuli kolmat kõrda ja ajas jällä üläs ja ütäl, et "Kui sa nii arg õled, siis mene tuppa ja aja oma nuaremb õde ülas, siis sene võid võttada kaasa. Aja julgelt õde üläs ärä midagi karda, vanemad teid ei kuule. Tee on teile võõras, aga küll teid juhatatasse!" Nüüd tuli lapsuke vankrist maha ja läks tuppa ja ajas õe üläs. Õde õli unine ja puhises ja ei tahand tulla, aga keegi üläs ei erkand. Kiirest panivad riide ja läksivad õue. Öö õli kottpime. Hakkasivad siis hia juttuga menema, aga ise evvad teanedki kuspual Tarikmets on. Ega evvad saanedki kuigi pali menna, kui ühäkõrraga hakkas tulema tulekuma vasta. No saivad siis viimast sinne kuuse alle ja ohukese mulla alt saivadki rahapaa kättä. See õli suur, raha õli sees pali. Tulivad siis ja kandasivad rasket pada. Kui kodu saivad, magasivad vanemad viel. Õde läks jällä ema selja taha magama ja tütärlaps rönis rahapaaga vankrile. Hommiku andas tütärlaps rahast osa oma õele ja isale ja võõrasemale ja läks ise isatalust vällä laia maailma.
ERA II 183, 154 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sompa vallas ja külas (Tuleb lugeda: Jõhvi vallas Sompa külas. Sompa valda pole kunagi olnud. Üleskirjutaja märkus) heinamaal asub suur mägi, mida rahvas Seljapere mäeks nimetab (kutsutakse ka veel Sompa mäeks ja munamäeks, kuid need on vähem tuntud). Rahvas arvab, et sääl oli Rootsi sõja aegne kindlus. Mägi on suur ja kõrge, täis madalaid auke, mis mõnikümmend aastat tagasi olnud kaunis sügavad, kuid nüüd on kasvanud kinni. Need on rahaaugud. Arvati olevat sääl palju Rootsi varandusi, aga keegi pole säält midagi leidnud.
ERA II 183, 155 (8) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõhvi kihelk., Kohtla külas, Kohtla mõisa õuel kasvavad kaks suurt tamme, millede küljes olevat orjuse ajal inimesi pekstud.
ERA II 183, 217 (261) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Maria Kivistik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Unesta uni!"...
Kui Liine Rebane, minu mehe õde, oma talus Mullamäel (Haljala khk.) pulme pidas, oli ka Milde, Pihuvere kaupmehe Joosepi tütar, kelle liignimi ununenud, ja kellest oli juba räägitud naljajutus nr. 227, pulmas. Nende kohad olid üksteise juures. Sel ajal oli kombeks veel pruudi linutamine. Linutaja, kes noorikule (pruudile) tanu pähe pani, pidi nagu kord ja kohus sellejuures ka midagi noorikule manitsuseks ütlema. Milde oldki linutaja. Ta löönd esmalt ühe käega noorikule vastu üht ja pärast teise käega vastu teist palet, et paled terve õhta õhetand, ja öeld selle juures: "Unesta uni, mäleta mälu ja pea noormees meeles!"
ERA II 183, 218 (262) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Maria Kivistik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laul lapsele valu vaigistuseks.
Lapsele, kes haiget saand, lauldakse lohutuseks:
Vareksele valu, harakale haiget, kerbule kibedat, hundi jalg katki, jooksija jalga ja lendaja tiiba! Valgel linnul varvas pooleks! Musta linnule muud tõbe! Lapse sõrm terveks! - Puhuda veel haigele kohale peale. Laps hakkab naerma ja unustab valu.
ERA II 183, 222/3 (265) < Haljala khk., Vihula v. - J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. Veltsi meier Lindebaumilt (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Parandas Maarja Oras
Jahimehe juhtumisi.
Üks jahimees läks metsa. Ta jõudis ühe järve äärde, kus nägi vees 8 parti. Hakkas siis püssi trikilt tõmbama, aga alles siis tuli tal meele, et oli püssi koju unustand. Võttis siis kerve vöö vahelt ja viskas partide sekka. Ta sai 10 parti maha ja 12 parti tõusid lendu. Pani siis pardid kotti ja asus teele, kus tuli talle hobune vastu. Tema hüppas hobuse selga. Pärast hakkas vaatama ja märkas, et hobusel ei olegi tagumist poolt: kerves oli löönd tagumise poole maha. Jahimees võttis tubli pajuväädi ja sidus pooled jälle kinni. Hobusel oli rammus veri. Paju hakkas kasvama, kasvas ja kasvas taevasse. Seda mööda ronis ka jahimees taeva. Sai taevaelust isu täis, hakkas alla tulema, aga hobune oli läind koos pajuga oma teed. Siis ta sai taevast ühe köie kätte, pani selle otsapidi konksu külge rippuma ja hakkas alla ronima. Liig kõrgel maast lõppes köis otsa. Jahimees ronis taeva tagasi, leikas köie katki ja sõlmis otsa. Viimaks oli selge sõlmepuru, aga siis jõudis maa lähidale, et julges alla hüpata. Kuid ta kukkus soosse ja vajus kolme sülla sügavusele. Mehel oli hea nõu kallis, kudas nii sügavalt välja saada. Ta läks koju, htõi sealt labida ja kaevas enese soost välja.
ERA II 183, 268/9 (56) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Marjakorjaja ja metshaldjas.
Haljala kooliõpetajanna Kleesmann jutustand oma õpilastele koduloo tunnis, kui jutt old metshaldjatest, et tema old ühel sügisel üksinda Rakvere lähidal metsas marju korjamas. Korraga kuuld, et keegi huikand mitu korda heleda healega. Peale seda tema näind, et mets ümberringi old koguni võeras ja marju pole old. Vähe aja pärast kuuld jälle huikamist ja märgand siis, et paik old uuesti kodune ja tuttav, nagu ennegi, ja marju leidand küllalt. Mets old temale läbi-läbi tuntud. Ta käind seal ennem mitu korda küll marju, küll seeni korjamas. Kui aga paik võeraks muutund, ehmatand ta ära ja mõeld, et mis asi nüüd on. Tal pole enam himu ega tahtmist old kauemaks metsa jääda, vaid võtnud marjakorvi ja tuld koju. Jutustaja old kindel oma arvamises, et metshaldjad on olemas ja võivad inimesi ära eksitada. Õpilased on hakand vastu vaidlema, et niisugune asi olla võimata, aga kui kooliõpetajanna seda kindlasti tõendand, jäänd nemad ka uskuma.
ERA II 183, 297 (67) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Söepõletaja põgenemine metsast.
Minu emaisa Mart Allikas põletas omas noores eas - ta old väga julge noormees - suures metsas augu sees süsa. Kord oma töö juures heitnud magama ja unes üks hääl ajand teda üles, et "Mine siit ära, ära maga siin." Tema ärgand küll üles, aga jäänd uuest magama. Jällegi seesama vaim või mis ta oli, ajand teda ägedalt üles ja käst ära minna. Veel seekord jäänd ta paigale ja pole lahkund. Kui hääl kolmat korda teda manitsend ära minna, siis pole ta enam rahu saand, istund hobuse selga ja südaöösel tuld metsast koju. Tema ei teadnud, mis seal juhtund. Mulle rääkis seda lugu minu ema. Sellest on umbes 100 aastat tagasi.
ERA II 183, 299 (69) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ema unenägu uppunud pojast.
Minu vend Johannes Sebar läks noores eas kord Narva Meriküla lähidal paadiga merele lusti sõitma. Ema sellest midagi ei teadnud. Selsamal ööl torkas emale suur hingelik valu (rahutus) südamesse, et enam magada ei saand. Ta läind lähemasse majasse, kus poeg elas, vaatama, kas ta on kodus. Nägi, et voodi oli tühi.
Mõne aja pärast nägi ema unes, et poeg öeld temale: "Ma kahetsen seda tundi, et merele läksin. Ma oleksin ära pääsend, aga sain kõva põrutuse pähe, mis mind uimaseks tegi." Poolteist kuu pärast tuli hilja sügisel tema surnukeha randa, ja kui järel vaadati, leiti peas haav, mis mast sõiduki ümberminekul oli löönd. Sellest on 25 a. tagasi. Ema oli siis 55 a., Johannes 26. Mina teenisin sel ajal Peeterburis.
ERA II 183, 301 (71) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlakapuust kepid kodukäija peletajad.
Keegi äi ja minia ei saand üksteisega hästi läbi. Äi old kiuslik inimene ja teind minia elu kibedaks, niiet see temaga kuidagiviisi ei võind elada. Viimaks ometi surnud äi ära ja minia lootis paremaid päivi. Aga varsti tuld äia vaim miniat kiusama ja tülitama. Ta teind tubades ja lakas suurt kolinat ja loopind asju ühest kohast teise. Minia kaeband ja kurt teistele, et ei või kudagi elada. Keegi on teda siis õpetand, et too metsast pihlakapuust üheksa keppi ja pane tuppa - kas ukse alla või mujale, on jutustaja (Sebar) ära unustand. Minia teind nii ja äi pole enam tuld tülitama.
ERA II 183, 377 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. < Simuna khk., Paasvere-Vanaküla k. - Kalvi Õis < Anna Õis, s. 1891 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jaanilaupäeva ja ristipäeva öösel teinud nõiad teistega nõidust. Võtnud valge lina, mässinud enda sisse. Läinud siis karjatänavale. Iga talu kohal küürutanud aia tugiteiba alla ja lausunud: "Siit saab piima ja siit saab vöid!" Rahvas arvanud, et sedamoodu nõid korjab kõik teiste lehmade piima ja või omale. Üheks sääraseks nõiaks olnud Toomas Kõrk Paasvere vallas Paasvere Vanakülas.
ERA II 183, 383 (20) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eelpool mainitud kabelimäel kasvab kaks suurt kuuske. Arvatakse, et kuuskede alla on maetud kohalik mõisnik ja tema naine.
ERA II 183, 383 (21a) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Punasesse merre uppunud Vaarao sõjavägi ei surnud igavesti, vaid igal teatud ööl tulevad nad merepinnale ja hüüavad: "Vaarao, Vaarao!"
ERA II 183, 384 (24) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. - Kalvi Õis < Jaan Õis, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
150 a tagasi olnud ühel vanamooril ussisõnad, milledega lasknud ussi välja tulla ja ammustuse puhul haava noolida. Hiljem suri uss.
ERA II 183, 386 (28) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k. - Kalvi Õis < Ants Tartu, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jeesuse surmapäeval kui Jeesus Kolgatale läks, värisesid ja olid vaiksed kõik puud pääle haava. "Haab, et sa ei tunne minule kaasa, pead alati värisema!" lausus Jeesus.
ERA II 183, 388 (34) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k. - Kalvi Õis < Ants Tartu, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti öeldidi: "Linnupesi lõhkuda ja noort metsa rikkuda on kõige suurem "patt"."
ERA II 183, 437 (18) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Endine ja nüüdne peegel./Mis nüüd tüdrukul viga on, vahib suure peili ees, eest ja tagant, kus mina pidin enne veehämbri peal vaatama kas (lahe) lauk peas otse on, ja silma puhas.
ERA II 183, 452/3 (2) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ravanduse saatja.
Kuru külas Rätsepa peres olnud üks vanamees. Teda hüütud Külma vana sekk. Tema olnud kuulus hobusetohter. Ühel jõululaubal vanamees hulkund ringi ja ohkind. Peremees küsind: "Mis sul täna on, et nii ohid?" - "Keda mul siis on. Tarvis õige vana luud käima panna." Läind õue ja tulnud varsi tagasi ja heitnud parsile peergude peale magama. Paari tunni pärast tulnud Moe kutsar senna, et "Teie peab hobusetohter olema. Kas on ta kodus?" - "Jah on, parsil magab." Kutsar palub tohtrid, et sõiduhobune jäänd haigeks. Tohter küsind: "Mis karva ta on? Noh kui ma ta karva teada saan, põle temal siis häda." Kutsar viind tohtri Moele. Tohter silitand ja pomisend hobuse suu juures ja ööld: "Nüüd võite homme kiriku sõita, põle tal enam viga midagi." Tohtrile antud terve leib, seasink ja rubla raha ja toodud kodu. Vanamees ise tegi haigeks ja ise parandas. Vanamees pakkund peremehele ka tohtriammetid: "Anna mulle üks rubla, võid ka enesele mõned kopikad teenida." - "Ei ma niisugust teenstust taha" vastand peremees.
Sündind lugu.
ERA II 183, 453 (3) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kust õppisivad endised inimesed need sonad - ussisonad, vitsusõnad, tulesonad, veresõnad, ravandust saatma, elitinga lausuma jne.
ERA II 183, 454 (4) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
6 ja 7 Moosese raamatust.
Ristirahva Pühapäevalehes on lugeda 1914. a. No 15: Kuuramaal varastati Tahleni kirikust vana piibel ära, mis 1640. aastal Saksamaa trükitud (saksa keeles). Varas oli aknast kirikusse läinud. Piibel on 2 jalga pikk ja ½ jalga lai ja 1 jalg paks, poogitult kaalus see 2 puuda. Hiljem sai salapolitsei teada, et Riias keegi nõid, ühe stabikapteni lesk, elab ja ühe musta raamatu abil, mida ta seitsmandaks Moosese raamatuks nimetab, suuri imesid tegevad. Politsei järelpärimisel teatas see, et ta selle raamatu - vana piibli - 17-aastase Anna Kurti kääst saanud. Politsei võttis nimetud tüdruku kinni ja ta tunnistas ennast Tahleni kiriku piiblivarguses süüdlaseks.
ERA II 183, 454 (5) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mis vägi on ühe sõna sees? Hakkad looma tapma, veri jääb kinni. Hakkad sa minima - nõelussid sul ees.
Maja põleb. Mees käib ümber maja - tuli kustub ära.
Hunt tuleb metsast välja, võtab inimest nähjes hane, lähab.
Mees peksetakse, valu ei ole. Edespidi saab pikemalt teada.
ERA II 183, 457 (1) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tulesõnad. Kustas Vatlang käind peerutulega lakas heinu hobustele maha viskamas. Pistnud tulepeeru seina vahele. Saand peerg põlend, kustunud iseenesest ära. Ühekorra juhtunud Amblas olema ja Roosna kõrts hakkand põlema. Kustas käind ümber kõrtsi. Tuli hakand raugema. Kustas pand tulele piiri ette, et enam kaugemale ei tohi minna. Poolest rehealusest saadik põlend kõrts maha. (Rahva jutt.)
ERA II 183, 457 (2) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Juhan Rilling (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Juhan Rilling niitnud Prümli mõisas heina ja uss nõeland jalga. Juhan hüüdma: "Tulge lööge uss maha. Ta, kuriloom, nõelas mu jalga." Kubjas tulnud senna, pand kaks pulka senna kohta, kust uss põesasse läind, risti ette, ja käskind Juhani maha istuda. Uss hakan aegamise tulema ja tuli jala juurde. Kubjas haugutand ja noomind ussi. Uss läind lakkund seda kohta, kus ta nõeland, siis läind ise lõhki. Ei ole jalg paistesse ajand, kui olnud hell. (Ta oma jutt.)
ERA II 183, 457 (3) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eliteng. Kui eliteng ehk roos juhtub kuskile lööma, siis selle vastu kirjutakse sinise paberi peale need sõnad: "Meie Issand Jeesus Kristus läks üle liivamäe, kolm roosioksa käas" ja panakse see paber haige koha peale. Ehk loetakse need sõna ühe hingamisega haige koha peale ära.
ERA II 183, 458 (4) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L
Püssinõidus. Mina läksin oravaid laskma, see aasta oli neid palju. Mulle tuli tee peal nõid Pleess vastu ja küsib: "Kuhu sa selle püssiga lähäd?" - "Lähän oravaid laskma." - "Ei seda ole, et sina orava kätte saad!" Nii ka oligi. Orav puu oksa peal sammu viis eemal; niikui paugu lasin, orav kukub maha ja maast üles kohe puuladvasse tagasi. Nii lasin ma 33 pauku, aga mitte üht oravat. Siis räägin naabriperemehele selle loo ära. See ütleb: "Nad täna pesivad pesu, mine vaata, ehk saad Plessi narusid kätte, suitseta nendega püssi!" Mina läksin öösel ja leikasin Plessi püksitasku ära ja suitsetasin püssi. Tommasin kuke üles, lasin raua otsast suitsu sisse. Oh sa tuline kurat! Püss tegi viuuuuuu! vilistas. Siis pesin püssi puhtaks ja laskis kui ennegi. Siis läks Plessi kurat püssist välja.
ERA II 183, 459 (7) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Kai Koonukõrb (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kai Koonukõrb ütles: "Mina olen kaks tegu leiba teind, aga suutäit süüa põle ma neist saand. No mis neil siis viga on? Nii kui ahjust välja võttan, leikan tüki leiva pealt ära - juba ussid sooja leiva sees. Ei tohi loomadele ka anda. Siis tegin kolmat korda ja läksin võtsin - üheksa ussi leiva sees ja viskasin kuuma ahju, ööldes: "Kust, kurat, te olete tulnud, senna minge!" Sellest saadik kadunud ussid ära." Kaie oma jutt.
ERA II 183, 459 (8) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussi hamustamine. Mees kõndinud Soodla kõrsis, nõeluss särgi põues, vahel pistnud pea põuest välja. Seda oli üks hambamees näind ja öölnud: "Kus need ussihambad nüüd on?" Oh sa hull, kui hammustanud kohe mehe kõhu lõhki. Olivad aga hambamehed mõlemad. Rahvasuust kuuldud.
ERA II 183, 471/2 (26) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuru küla juures kasvand enne suur männimets, kust olla Albu mõisa palgid viidud. Praegu on seal suuri kändusi küllalt leida. Aastat 50 tagasi leidnud küla karjane, mis loomad kannujuurikate alt välja tallanud: hõberaha, preesisi, sõlgesi, sõrmuseid, kaelarahasid ja viind Ambla õpetaja kätte ja saand 70 rubla õpetaja Knühferi kääst. Siis on arvata, et sel ajal elas siin rikkalik rahvas. Praegu on seal Varesmäe küngas, kus maa seest tulevad kaevamisel mustad kerisekivid välja.
ERA II 183, 472 (28) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus loom haigeks jääma, et ravandus, siis anti viina ja püssirohtu ja pandi looma kõhu alla järi peale püssirohtu ja süütati põlema, et sellega looma ehmatada. Mõnikord saadi abi, aga teinekord kärvas.
ERA II 183, 473 (30) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus naistel mingisugune kondihaigus, kas maast hakand või mõne kurja silma läbi, siis korjati loomakonta, enamasti labaluukondid. Pandi kerisele, kööti ahju, siis visati kontide peale leili ja viheldi. Siis need kondid pandi kotti sisse ja viidi võera saksa maa peale ja visati üle pahema õla maha, aga viskaja ei tohtinud tagasi vaadata nende kontide poole, siis pidi haigus jäädavalt kaduma.
ERA II 183, 473/4 (31) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtus külas veikene laps olema, kellel veel harjaksed võtmata, siis toodi laps senna vihtlema, et harjaksid ära võtta. Mina küsisin, kust need harjaksed siis tulevad. Naidake mulle, missugused need harjaksed siis on? Siis näidati mulle. Lapse ihu sees olid peenikesed teravad okkad. Niisugune käima peal naine, kes alati sigade hulgas käib ja neid iga pääv nääb, siis hakkab see lapsele. Siis tehti rukkijahutainast pärmiga käima ja määriti laps üleni tainaga ära, sest tainas kiskus harjaksed välja. Siis pandi laps kõhuli põlvede peale ja võeti parem käsi ja pahem jalg - siis mõedeti, kas ulatavad üle selja kokku. Siis pandi sõrm lapse suhu ja räägiti veel. Siin ta, rammutu, võib elada, näe, kui kurgulagi on alla vajund. Sedaviisi arstiti veikesid lapsi.
ERA II 183, 474 (34) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui juhtub maast ohatus ehk lojuse röögatus, siis kaabiti hõbevalget tulde, niiet hõberubla oli pooleni õhukeseks kraabitud ja sellega haige koha peale vajutud kolm korda, siis pidi abi saama. Olen neid koik näind.
ERA II 183, 479 (37) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eestlased austasid vanasti päikest, kuud ja tähti. Päike oli taeva silm. Päikese varjutamise ajal arvas rahvas, puhastati päikest, et hiilgaks suurema hiilgusega.
ERA II 183, 481/2 (43) < Ambla khk., Lehtse v., Jootma k. - Joosep Neublau < Joosep Neublau (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ja seitse tähte on taevasoelas, mis tahandavad 7 taevast, kus Paulus vaimus kisti ja kuulis sõnu, mis ei või üles rääkida.
ERA II 183, 495 (35) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Julius Lunts (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lenda, lenda, lepatriinu,
näita, kus mu peigmees elab,
linna pool või ranna pool -
kui ei lenda, tapan maha!
ERA II 183, 497 (44) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Julius Lunts (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Varesele valu, musta linnule muu tõbi
tõbi tulgu, teine mingu,
meie laps /ka nimi/ saab terveks!
ERA II 183, 506 (79) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < Emilie Luts, õpilane (1928/1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Harakale haigust, varesele valu,
Musta linnule muu tõbe,
Kiitsakale kibedat!
Laps saab enne terveks,
enne kui uue kuue saab.
ERA II 183, 568 (10) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < õpilased (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ara vahi kaevu, kaevus on näkk.
ERA II 183, 568 (11) < Järva-Madise khk., Albu v., Lehtmetsa k. - Julius Lunts < õpilased (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõe äärde ei tohi minna, sest jões on koll.
ERA II 183, 589 (3) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jaanipäeval toodi kased tuppa ja keedeti mune kaselehtedega roheliseks. Kotta ka tassiti puid ilustuseks. Käidi kiigel ja lauldi ning mängiti ringimänge. Oli soe ja rahvas oli rõõmus ja lõbus, nii elati jaanipäeval.
ERA II 183, 591/2 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Meil mingisuguseid muid kombeid ei olnud, kui jõulutel toodi tuppa õlgi, nääripäeval heinu ja kolmekuningapäeval kõlkaid (põhud). Söödi, mis oli pühadest järgi jäänd. Noored ja vanad ikka käisid ka sugulaste pool võõrusel. Lapsed - need möllasid ikka nii kõlgastes, et tolm käis üle pia. See päev neid ka ei keelatud, lasti teha, mida nad tahtsid. Vanemad inimesed rääkisid jälle endi hädasid. Kolmekuningalauba õhtu kella ühe ajal, umbes nii esimese kukelaulu ajal võeti laualt pühadeorikas ja anti sellest igale loomale nii, et jätkus. Kolmekuningapäeval käidi kirikus.
ERA II 183, 656/9 (13) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seitsmes Moosese raamat.
See raamat on ju kirjutatud püha mehe poolt ja temas on väga palju saladusi. Ao külas olnd ka ühel eidel see raamat ja ta oli täitsa nõid. Nõidus kõik, mida ta tahtis ja soovis. Mina teda küll ei uskunud, aga seda raamatut usun ma küll. Ma ei tia, kuhu ta hiljem selle raamatu pani või andis, aga tal teda enam ei olnud. Kõik ta maja lõhuti pääle ta surma ja üks rikas taluperemees lubas selle raamatu eest oma talu, aga teda ei leitud, vahest eit kartis, et see raamat temalt ära võetakse ja põletas vahest ära tema. Sellel eidel oli neid nõidussõnu küll. Ta tigi terveks inimesi ja loomi, pani mehele vanutüdrukuid ja saatis naisi vanapoistele. Ükskord oli mu hobuse jalg haige ja siis ma kutsusin ta ka enda juurde. Minu ajas juurest ära. Pomises teine ja sidus jala niitidega risti ja põigiti kinni. Samal päeval tuli jälle mõisa kubjas meile ja nägi hobust, hakkas pärima. Seletasin talle kõik ilusti ära. Tema naeris, kiskus jala lahti ja sidus lapi ja siarasvaga kinni. Mõne päeva pärast oli jalg terve. Nii ma ei saanudki tiada, kas aitas selle eide tarkus Moosese raamatu järele midagi või ei aidand sugugi. Naabritüdruku, kis oli vanatüdruk, pannud ta mehele oma lugemise järele. Saunas viheld ja lugend oma nõiasõnu ja vehkind kassisabaga. Seda saba ei tiand, kust ta selle sai, aga ise ütles, et talle taevast saadetud vanatüdrukutele mehe saatmiseks. Lugemise ajal vehkind siis sellega ja teise käe hoind tüdruku pia pial. Saunas olnd tüdrukuga kahekesi, naabrinaised olnd aga kuledasti uudishimulikud ja vahtind prau vahelt seda kõik pialt. Tüdruk sai küll mehele, aga kas ta nüüd selle vihtlemise läbi sai, seda ma küll ei tia. Räägitakse, et ükskord keegi tüdruk läind sinna tuppa ja saand selle raamatu kätte ja hakand lugema. Tuba tulnd kõiksugu vaimusi täis ja kõik karjund ja vahtind tüdrukule otsa ja üteld, et "Tööd, tööd, anna tööd!" Tüdruk ehmatand nii ära, et pole ju mõistnud seda raamatud õieti lugeda. Õnneks tulnd eit kodu ja lugend tondid ja vaimud tagasi. Keegi põle näinud seda raamatud, aga nii on rahvasuus jutt, et ta olevat natuke väiksem kui piibel, aga tähed on olnd nii samasugused ja nii suurelt trükitud kui piiblis. Räägitakse, et siin on veel üks inime, kellel on seitsmes Moosese raamat. Tema ei kasuta seda vist, siis oleks rohkem kuulda olnd. Muidu see nõiaeit oli täiesti nõiavanamoori moodi. Pika lõuaga, kolm hammast suus ja muidu andis ka nõia plaani välja. Kui mina mäletama hakkasin, siis nägin teda samasugusena nagu hiljemgi. Õpetaja põle matt teist surnuaeda, vaid selle taha, nagu nõidasi ikka maeti.
ERA II 183, 663/4 (28) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Arbi tegemine sibulaga.
Kui oli kellegil soolatüükad, siis tehti arpi või taba. Iga soolatüüka jäoks võeti kolm sibulat. Need leigati kolmeks tükiks. Iga tükiga vajutati soolatüügast kolm korda. Siis pandi nad niisukesse kohta, kus nad ruttu ära mädaneksid ja kui sibulatükid olid kadunud - ära mädanenud, siis olid ka soolatüükad kadunud. Nii tehti soolatüügastega ja seda nimetati arbiks. Arpi tehti ka leivaga, võttes sibula asemele leiva.
ERA II 183, 683/5 (17) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Luupainaja ja jutte luupainajast.
Meil kohapial nimetati ikka luupainaja. Muud nime tal ei old. Luupainaja oli enamasti kuri inimene. Kui mõni kuri inime ära suri, siis võis ta veel ka käia sul pial. Luupainaja võib tõesti olla ja sul pial käia ja nii võib ta sind kaua vaevata, kui sa ruttu abi ei saa. Luupainaja tuli alati siis sulle piale, kui sa jäid halvasti magama. Minul oli ka ükskord niisuke kole häda, et luupainaja tuli piale. See oli siis veel, kui ma noormees olin ja siis oli meie külas üks vanatüdruk, nii üle kolmekümne, see tahtis mind kangesti, aga mina olin siis noor ja kartsin teist kohe, oli ikka vana ja juba nagu vunsid kasvand nina alla. Oli pühapäeva hommik ja ma pikutasin aidas, silmad olid lahti, olin üleval ja mõtlesin nii seda naisevõtmist. Ükskord hakkab nagu kohin ja see vanatüdruk tuleb nagu heinasaad ja laskub minu piale ja tahab mind ära lämmatada. Ei julge enam midagi mõtelda ja viimases hädas hakkan Issameiet lugema, siis läks kohisedes jälle ära. Pärast nägin külavahel seda tüdrukud ja ütlesin, et "Mis sa käid mind painamas, et ega ma sind ikka ei võta." Pärast seda enam ei tuld. On kohe näha inimese kuju ja nägu ainult on nii kui udune või vaatad inimest läbi udu. Räägitakse, et kui saad midagi karjuda või ennast liigutada, et siis läheb ära.
ERA II 183, 693/4 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tüdrukud vanutavad kanga köieks./Ükskord old kaks laiska peretütart ja need läind Kambja veskile oma kangaid vanutama. Veskipoiss näidand ja õpetand naistele ära, kudas tuleb vanutada ja läind ise peremehega heinamaale. Tüdrukud läind kraavi äärde magama, kangastest sai aga kaks pikka köist. Need tüdrukud jäänd siis ka vanakstüdrukuks ja keegi pole neid taht.
ERA II 183, 707/9 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Parandas Maarja Oras
Mina nägin vainuköit ka oma elus ühe korra. Olin mõisaaias heina niitmas. Hommiku oli ja rohi oli veel õige märg. Niitsin liivase tee ääres, mitte just tee pialt, aga eks ta old sial ka liivane. Heina niitsin pialt ära ja nägin heina all nagu halli riideriba. Hakkasin teda ära viskama, mõtlesin ikka villase riide riba olema. Ligemalt vaadates nägin, et on ussidest nagu kokku tehtud põimik. Ussid olid nagu sabapidi ja piadpidi koos, ja nii kui ma nad lahti tegin, läksid jälle ruttu kokku ja parandasid selle sassiläinud põimiku jälle ruttu ära. Kartsin teisi, olid libedad ja nii kole palju ja sellepärast jätsin nad rahule ja läksin kaarega edasi. Olid imeväikesed (ühe sentimeetri pikkused umbes), niisukesed hallid nagu need vihukaaned ja musta piadega (nende vihukaante värvi, millesse ma seda juttu kirjutan). Seda ma nüüd kindlasti ei tia ütelda, kuidas nad kinni üksteisest hoidsid, ei julenud neid vaadata nii kaua. See põimik oli umbes ühe küündra pikkune ja nii nelja sõrme laiune. See põimik liikus mööda maad edasi. Natukese aja pärast tuli mu juurde vana mõisakärnar. Rääkisin temale selle asja ära ja küsisin tema käest siis, mis asi see on. Siis tema ütles, et vainuköis. Tema tahtis siis seda üles otsida ja näha. Otsisime küll, aga enam ei leind seda kohta ülesse. Kärnar rääkis siis mulle, et see inime, kes on parema käe nimetissõrmega ära lahutand vainuköie, et selle sõrmega vajutamine nagu kasvajat, kahepoolset või muud, siis see saab terveks või kaub haigus. Üks naabrieit rääkind ka, et tema on vainuköit lahutand ja nüüd selle sõrmega on ta juba mitu imet teind.
ERA II 183, 718/9 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mis on saanud Punasesse merre uppunud vaarao sõjaväest? Punasesse merre upunud vaarao sõjaväest on saanud veenäkk. Niisuke ilus naisterahva kuju, ilusad pikad juuksed, käed, rind, aga nabast saadik olla kalasaba soomusega. Kui vee all olevat, siis on vait, aga nii kui vee piale tuleb, teeb hirmus koleda häälega ikka "Vaarao, vaarao." Kui tahab kedagi omale vee alla meelitada, muidugi noorimehi, siis vahtivat niisukese pilguga, et muidu nad ei saa, kui lähvad näki juurde. Seda ma siis küll ei tia, mis ta surnuga teeb, kas sööb õige ära.
ERA II 183, 719 (5) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Metshaldjas.
Viina vanaperenaine jutustas mulle, et tema on ise ka näind metshaldjast. Old vanem naisterahvas, suurrätik ümber, seelik ja pluuse seljas ja hall linane rätik pias. Istund kivi pial, väike laps süles ja imetand. Eit läind mööda teerada kodu poole ja hõigand nii muidu lusti pärast "Uu!" Haldjas kivi pial hõigand "Uu!" vastu ja üteld: "Tule siia!" Eit põle läind ja haldjas hõigand ikka "Uu! ja uu!" Eide tee viind sialt kivi juurest mööda, aga nii kui sinna kivi juurde saand, nii old järsku kadund nagu mua alla.
ERA II 183, 719/20 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks jutt oli jälle niisuke. Mehel kadund õitsil olles härjad ära. Otsind siis härgi ja otsind. Üks naisehääl hõigand metsast, et "Tule siia, härjad siin!" Otsind ümbert hääle igalt poolt, aga kuskilt põle leind. Viimaks läind hääle juurde ja old haldjas. Vaadand, et kuskilt näha põle härgi ja saand vihaseks ning pidand päitstega andma, aga kadund enne. Nii kui haldjas oli ära kadund, tuld metsast härjad joostes välja ja hunt aand taga. Meest nähes joost hunt metsa tagasi ja mees aand härjad koju.
ERA II 183, 720 (7) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k., Päärna t. - Laine Priks < Jaan Tamm, s. 1845 (1838) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näkk kutsub.
Poiss joost jõe kohta jooma. Üks mees istund jõe kaldal ja kuuld, kuidas näkk tõst pia vee piale ja üteld, et tund on tulnud, aga poiss ei jõua. Mees läind ja üteld poisile, et "Ära siit joo." Viind teise kõrtsi ja nii kui saand esimise lonksu, nii kukkund pikali ja surnd. Saatuse vastu ei saa keegi, kes on uppuma määratud, see sureb ikka veega.
ERA II 185, 17/8 (10) < Kihnu khk., Rootsi k. - Teodor Saar < Liis Alas, 70 a., Liis Sutt, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lendäv lähäb läbi. Ju ta jumalast luõdud üks luõm ond. Kirikuhärra loeb ju kua kirikus. Kullalehte ning sulahõbõdad, ravandõskivi aetassõ sisse. Kõrvassõ valatassõ suõla ning vett. Vana Künkrä põlõ uskn mitte, et ollõ. Pitkänäl läin kandu, mis urisõn. Siis luõm väriseb. Hännä otsast lõegatassõ verd. Tammõkuera kiedetässe luõmalõ.
ERA II 185, 18 (15) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Aleksander Laidla, 33 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged oo varao uppun sõjavägi. Nendel oo nisad esimeste jalge juures nagu inimestel. Sellepärast arvatasse inimesed oln.
ERA II 185, 19 (17) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Aleksander Laidla, 33 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ära saja, vihmakene,
Ära saja meite piale!
Meil põle kodu kuevatajad,
Peeni särgi pesijad,
Takse särgi tampijad.
Vii seda vihma Vigalasse,
Aja seda vihma Harjumaale!
Vigalasse veiste juua,
Harju hanede ojoda.
ERA II 185, 21 (21) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Torilao t. - Teodor Saar < Jaan Laidla, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Killuma pärna ei tohtide keegi maha võtta. Üks läin saagima - jäen kurdise.
ERA II 185, 104 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Majaka k. - Marta Mäesalu < Maimu Allikas, õpilane (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võitegimese laul. Migadi-mägadi, mättad sisse, Taevast tulgu, kirnu mingu; Või võerastel, pett perele, Koor vanamoori omale.
ERA II 185, 106 (26) < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Marta Mäesalu < Marta Mäesalu (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noorekuu aeg kanna kõlisevat raha või võtmi taskus ja ku esmalt noortkuud näed, sis kõlista, sis ei tule kunagi rahapuudust.
ERA II 185, 114 (68) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Talguselaul.
Sirbid, niitke, vihud, heitke, kaske, kaske!
Lõpe, põldu, lõikadessa, " "
Ja kulu kokku panne'essa, " "
Änndes olli ää elada'a, " "
Änndes piitsa, änndes pilli " "
Seda laulu olli veel, aga ei tule änam meelde, vanemad naised ikki lauldsid, me nooremad kuulatasime. Olli teisi laulusi ka, aga ikki "kas´ke!" öeldi juure.
ERA II 185, 131 (120) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kadakas olli suur rohuasi vanasti. Kadakaokstega hautadi püttisi, ku piim raisus olli, ja kadakapuust tehti surnuristisi, et ei mädaneva.
ERA II 185, 132 (122) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlakas olli suur rohuasi. Ku loom ära lõppes, sis enne aukupanekut pidid ta pihlakapuuga ära mõõtma, kõik ta pikkuse ja jämmuse ja muud mõõdud, sis aja loom auku, pää põhja pool, ja see pihlakakepp pääl, isi ütle: "Mis mõõduga sa mõõdad, sellega mõõdetaks sinul ka," sis see häda läheb tegija pääl tagasi. (Minu emal lõppes vasikas ära selle Aru rahva heinte järgi, sis otsis ka targemate käest nõu, sis nõnda olli õpetadu ja nõnda tehtu ja saadu abi ka.)
ERA II 185, 136 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hädemestel olli ikki moeks mune saata teste õuedesse. Ku sa ta katki tegid, sis see loom läks, kelle nime pääl ta olli tehtu. Minu kodu olli kord üksainuke vasikas kasumas. Suiste kesmese püha lõuna õde niitis õuest vikatiga nõgesi siadel ja muna olli sääl nõgestes, läks vikati ees katti. Ja sa ime küll, säälsammas lähme karja välla lasema, vasikas kukub jala päält maha, vintslema ja vähkrema, inimeste vahel viiti rihialla, sääl ta parandi pääl vintsles homikuni, sis olli ta ots käes. Seda ma olen just oma silmaga ära näinu.
ERA II 185, 136 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hallitõbehein või värisejahein, sellest tehtaks teed, ku inime halli sõidab, seuke värisemese ja külmetamese haigus.
ERA II 185, 136 (3) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kondivalurohe või naistepuna, ku kondid haiged on, sis tehtaks sellest teed.
ERA II 185, 136 (4) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nõgestega kõrvetadakse joosvavalus liikmi ja hautadaks nõgesevannides. Vanasti, ku neid pikki juusi imustadi, siis mõned pessid pääd nõgesteveega, et sis juused kasuva hästi pikaks.
ERA II 185, 146 (89) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Toored lambakopsud ja maksad pannu orgi otsa ja vihtlenu tüdrikusi "kopsuga kubemi kauda ja maksaga magusi kauda", sis keedetu need kopsud-maksad ära ja söödetu selle poisil, kedast tüdrikul tahetu.
ERA II 185, 152/3 (114) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Perenaise proov. Noorikul panti palakas ümmer, tehti seuke nuku pähe, panti rihituppa levaahju ette istuma, sis sapsiti tend ropsimõõgaga ja vannutadi: "Uneta uni ja tuleta tuli, pia mees meeles ja pane metsa tubli levakott!" Sis tõsteti ropsimõõgaga uju ümmert ära, visati partsil, noorikul siuti silmad kinni, panti levalabinda pääl üks asi, see olli "leib", ja noorik pidi pimeda silmadega "leva" otse ahju lasema, sis saava hää perenaine.
ERA II 185, 156 (123) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Piiriküla k. - Marta Mäesalu < Floriida Tuling, 25 a. < Juula Grant, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nikatsesõnad, mis nikastanud liikme pääle pusitaks: Nika-näka niudi mööda, Mooses kõndis sooni mööda, nika-näka pääle kah.
ERA II 185, 156 (125) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Piiriküla k. - Marta Mäesalu < Floriida Tuling, 25 a. < Juula Grant, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Omast nooremal inimesel võib kuntsi või tarkust edesi anda, aga omast vanemal mitte ei või.
ERA II 185, 177/8 (35) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kanamune on küll viitu teste lauta ja lauda ukse alla, sis lendva lööva loomad läbi. Vanad naised hoidnu need munad paigal, sis ku mõne loomal mõni häda tulnu, klopitu see muna ära, aetu pudelis lihasoolveega segi ja antu loomal sisse. Minu isakodu olli ka ükskord suure ristibe homiku kolm muna lauda uksepaku ees liiva pääl, aga minu isa ei uskunu midagi seukest, lassis munad ära keeta ja sõi ära, põlnu häda mitte mihastegi, ilusad värskid munad ollid.
ERA II 185, 180 (43) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kevadi esimest korda maha istud muru pääl, sülga enne kolm korda maha, sis ei hakka selle sui maalesed külgi. Ja on hää, ku uue, täädmata koha pääl nõndasamma teed, nägu kuskel külas olles.
ERA II 185, 183/4 (55) < Häädemeeste khk. - Marta Mäesalu < rahvasuust (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahvapärane abinõu jooksja vastu. Kui "joosja" jalus on, kästakse käia suve läbi hommiku vara paljaste jalgade ja säärtega kastese heina sees, nii et kaste ja heinapebred ümber jäävad. Räägitakse ühest saarlasest laevameistrist, kes kevadel kepiga longanud, siinsete vanade inimeste õpetuse järgi hakanud kastes käima ja sügisel tantsides lahkunud.
ERA II 185, 267/8 (9) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. - Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, 75 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Peidetud varandus.
Korra olnd suur sõda meie maal. Tapetud pailu inimesi ja kis viil elusse jäänd, sii põgenend ära. Ühel rikkal mehel olnd pailu raha. Põle jõund kõik põgenemisel kaasa võtta. Peitnd raha maa sisse.
Sõda lõppend ükskord otsa. Ühel päival tulnd paar miist ja kaivand raha maa siist välla. Sis läind oma tiid.
Pailu varandusi jäänd aga maa sisse ja on sial viil praegugi. Niisugustel kohtadel olevat öösiti märgata tulekuma.
ERA II 185, 540/1 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak
Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jumalaga, Jumal kaasa, Jumala nimel, mine Jumala nimel, mine Jumala rahuga, Jumal sinuga, jäe Jumalaga = kui külalist, või iga võõrast ära saadetakse, pannakse paremad käed kokku ja üteldakse neid eespool nimetatud sõnadest ükskõik missugust. Seda toimingut nimetatakse Saarde pool jumalagajätmiseks ja hää-tervis jätmiseks. Jätsivad üksteist jumalaga väga südamlikult. Jätsivad üksteist jumalaga ja nutsivad kaua aega teineteise kaelas. Pigistasivad kõuaste teineteise kätt jumalagajätmisel. Lahkusid jumalaga jättes ilma käe andmata.
Minul jutustas üks vana naene Ann Kurvits, kui tema kord oma tütart oli õhtul pimedas kodust ära saatnud, jumalaga jättes käskinud ütelda alati: "Isa pojake, püha vaimuke!" siis ei saada temal midagi häda ega õnnetust juhtuma. Tütrel tulnud pimedas Ruunaku (koht asub Paistu kihelkonnas Heimtali vallas) laanest läbi minna. Teel tulnud tütrele vanapagan vastu ja tahtnud teda ära viia. Tekkinud kaua aega rüselemine. Viimaks tulnud tütrele ema õpetus meelde, ta ütlenud: "Isa pojuke, püha vaimuke!" Sellejärel kadunud kohe vanapagan ära kui õhk ja tema leidnud end üksi olevat.
ERA II 185, 545 (88) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Tere Jumala nimel" = teretamine.
ERA II 185, 545/6 (89) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Tere! Jumal appi!" = teretamine, kui töötegijatest mööda minnakse. Mõned Saardelased ütlevad töötegijatest mööda minnes: "Jõudu!" ehk "Jõudu tööle!" Mõned ütlevad: "Jõudu appi!"
ERA II 185, 549 (106) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jumalapuu = aedades leiduv põõsas.
ERA II 185, 559 (4d) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Leena Sõgel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Käsnu tuleb hõeruda mähi ajal oleva haavapuu koorealuse vedelikuga. (Leena Sõgel, on kuulnud noorena vanemade inimeste käest, V. Kariste.)
ERA II 185, 559 (6) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Tiina Meltsas (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui on rikas pähkleaasta olemas, siis järgnevad sellele külm, sügav lume poolest ja pikk tali.
ERA II 185, 622 (1) < Halliste khk. - M. Pukits < kogutud umbes 50 aastat tagasi (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rüaterä, mis leväpätsi sehen tervelt löüdä om, pidäved hää rohi eläjide rabandusehaiguse vastu oleme.
ERA II 185, 622 (2) < Halliste khk. - M. Pukits < kogutud umbes 50 aastat tagasi (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku vanast uiska nätti, siiss ütelti temäle, seni ku malka otsma minti, ninda:
Ehi, ehi noorikuke
Seni ku peigmies tuleb.
ERA II 185, 636 (11) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas vana-Jumal oli üte mehe rikkas tennu.
Üits miis tennu seast hääd äri, käünes külä mööda ja müünu jumalt. Kuju mudugi. Lännu majas sisse, pakkun müvva, viimäde vahete, et see om joba vanass lännu, mõnest kohalt raha pääle ja, tõises kohal vahetin selle jälle ärä. Nüid ühes kohal olla õige vana jumal, joba vana-vanaesäst või kes tääd, kust ajast. Nu see om mudugi ärä igavest vanas lännu ja vahetetki ümmer. Aga see vana ollu ilmatu raske. Miis es ole jõuden tad küla mööda kanda. Viinu kodu, mõtelnu: "Ma lõhu ta õige ärä ja vaate peris, mis tal siin ninda rasket om." Hakanu kirvega lõhkme, kus ollu ilmatu hulk raha sehen, ninda et saanu peris rikkas mehes. Aga nu kes ta ärä vahetan, es ole seda täädengi arvate, ega nemä tad ei ole kunagi liiguten.
ERA II 185, 637 (12) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas üits poiss oli hulka raha saanu.
Poiss perinu esäst maja. See ollu joba vana-vanaesa maja. Pärnapuu kasunu läve ehen. Aga see poiss ollu seonde logart ja maja müüt ärä. Sis ta tennu nindasama juhuslikku tööd. Üitskõrd tal unel ütelt: "Mine oma kodu lähükses silla pääle, sääl sa kuuled uudist. Temä lännugi. Üits vana meheke istun silla pääl ja mõtelnu. Temä küsünu: "Noh, mis sa siin istud ja mõtled?" - "Ma mõtle seda, et mul juhateti ütes katel raha, üteldi, et pärnapuu kasvas läve ehen, sääl om raha sehen, aga ma mitte kuskil ei tää seast kotust olevet." Pois mõtelnu: "Miu esämaja läve ehen kasvas küll pärnapuu, viimäde om sääl kõrd raha sehen." Lännu ööse salaksi ja hakanu kaeme ja koputeme. Kus puul ollugi õõs sehen ja raha täus. Säält ta saanu sis hulka raha, osten omal maja tagasi ja puha. Sis ta es ole änäp seonde loobert ka ollu.
ERA II 185, 638 (13) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vana Kiini Peetrel, Ann Toompalu esäl, oli ka üitskõrd unel ütelt: "Mine oma esätallu, sääl sa kuuled uudist." Tema lännugi Undil. Sõsaremees, Ennok Jaan ollu enne joba sääl ja jutusten, et temäl juhatet Linnaveske orgu raha. Ütelt kik ära, kus katel mäekülle sehen ja miantse puhma all. Vana Peeter pidanu iki ka kõrra kaeme mineme, aga es ole iki häste uskun ja jäänugi minemede.
ERA II 185, 638 (14) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Karksi Laane talu vana pernasel ütelt ka unel: "Mine kindrali hauaaia manu. Kirik-kõrdsi poolt lugede seitsmes post, sääl selle all om raha." Küll peremees kutsun, et "Lääme järgi, ma tule ka üten," aga pernan pellanu, es ole lännu.
ERA II 187, 17/8 (26) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Lutikadest vabanedakse sellel teel, kui võetakse mõni lutikas vanakuu neljapäeva õhtul, need vana kaltsu sisse siduda, kaltsule peale heita punase lõngaga üheksa sõlme vastapidi lugedes. On sõlmed peale heidetud, siis tuleb kalts lutikadega viia nelja tee ristile ja sinna maha visata. On kalts teelt ära kadund, on ka lutikad majast kadund.
ERA II 187, 18 (27) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui mindakse surnud matma, siis tuleb hauategemise kangiga lüüa matuse ajal kolm korda vastu puusärki. Peale seda ei tohi enam kangi maha panna. Koduse kang tuues selle kangiga lüüa kolm korda maja põhjapoole välisnurga peale, ise sealjuures ööldes: saksad välja, mats on peremees! Siis peale seda kaovad kõik prussakad ja kilgid majast ära.
ERA II 187, 19 (29) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui keedetakse värsked sea kopsu ja maksa, peale keetmist keeduveega kõik seinad, kus asuvad lutikad, üle pesta, ülejäänud vesi vastu tuult vesata. On see toiming tehtud, siis ka kaovad lutikad majast ära.
ERA II 187, 19 (30) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Täidest vabanedakse järgmisel teel: tuleb võtta samblepa pulk, sellele oherdiga laska auk otsa. Võtta üheksa täid, need panna auku, siis auk teise lepapulgaga kinni lüüa. Nüüd see täidega olev lepapulk küdevasse ahju vesata ja ära põletada, lähevad täid jälle selle peale, kes neid tegi.
ERA II 187, 33/5 (36) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kord näidatud ühel öösel kolme pöidlaga Mardile unes, et Tammelaske tihus Kärssama mäel kahe pajupõesa vahel oo rahaauk. Selle järele mene üksipäini täiskuu neljapäeva öösi ja teistele sa ei tohi sellest rääkida. Siis kui raha järele lähed, võta eesele kolmetahuline raudkang kaasa, sellega löö kolm korda vastu pajupõõsast, siis tõuseb rahakatel ülese. Võta raha sealt seest ää ja sa saad rekaks meheks. Et aga Mart old kangesti arg mees, siis põle tä julgend üksinda menna, vaid kutsunud eese venna koa seltsis, aga vaat siis põle raha saand. Oleks tä üksipäini läind, oleks küll saand, aga et ta teise eesega kaasa võttis, sellepärast tä raha ei saand kätte. Viimaks ükskord kuuld koa küla kõrtsis seda juttu Mardi käest soldat Priidu. See old julge mees. Ühel õhtul võtnd ta kolmetahuliseks kangiks pastlinõela kaasa ja läind raha järele. Löönud sellega põesa peale kolm korda. Oh sa poiss, kus hakkand igate sorti elukaid põesast välla tulema ja taht va soldati kallale tulla, aga tääl old nõel käes, seda kõik kartnd ega põle julgenud keegi ligidale tulla. Seal näind, kui küll loomasi oli põesast vällä tuld, et keset põesast seisnd suur rahakast, mes old kuld- ja hõberahasi ääreni täis. Tema võtnud kuue seljast ja kalland kõik need rahad kuue sesse. Siis keernd kuuele keeru peale ja tuld tulema. Need elukad ajand teda takka kuni Sooba heinamaale, seal lauld Kaasiku kukk esimest korda. Seepeale kadund koa vaimud ää. Saadud raha eest ost Priidu eesele lenna suure ja elusa maja, kus eland jõuka mehena, kuni ta oli ää surnd.
ERA II 187, 37/9 (38) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Suure heinamaa juures oo praegu veel see suur lai pajupõesas alles, kust seest ennemalt ükskord oli rahaauk välla võetud. See oli sündind sedasi. Kord näidatud Sookõrtsi Andrusele, kui ta alles noor mees old, et suure heinamaal laia pajupõesa all oo rahaauk. Kui seda tahad kätte saada, siis pane alasti hobu adra ette ja mene künna seal pajupõesa juures põhja pool ääres kolme sammu pikkune vagu, siis saad raha kätte. Andrus läind targa juure nõu küsima, kust ja kuidas ma saa nülitud hobuse, kellega ma saa künda, sest ega see hobu enam künna, kellel nahk oo pealt ää võetud. Tark kuuland ta asjakeigu elusti ää ja siis küsind ta Andruse kääst, kas sool koa pruuti oo. Ta vastand, et jah, ikke oo. No see oo hea, üteld tark. Nüüd mene kodu, võta ja vii ader senna, kus sa pead kündma, katsu rääki pruudile - ma võta so ää, tule moole hobuseks, et saan natuke künda. Eks ta teind koa sedasi. Ühel õhtul läind ta pruudiga seltsis pajupõesa juure, seal nülgind pruut eese riidest lahti ja astund aiste vahele. Siis võtnd aisad peose ja sedasi siis läind künd lahti. Olid nad saand sedasi vaevalt mõne sammu künda, kui kange kolinaga tõusnud rahapada maa seest ülese, mes old kohe rahatükkisi äärepardani täis. Andrus toond pruudi abiga kõik raha koduse ega põle sellest kellegile musta ega valgedki lausunud, vaid mõne aja pärast läind ta pruudiga lenna, seal teind uhked pulmad ja peale pulmi ostnud eesele toreda maja ning hakanud kaupmeheks. Küll murdnud külainimesed pead selle üle, kustkohast ometi Andrus selle raha kokku ajas, aga keegi põle seda teada saand. Viimaks hulga-hulga aastade pärast ta rääkind, et leidsin ülese suure rahaaugu.
ERA II 187, 39/41 (39) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti põlend Vahamäe all suure kibi juures rahaauk, seda olid metmed inimesed näind. Kord ühe subeööse old Haeska ja Kideba mõisa teovaimud Vahamääl õitsel. Õitsevanemaks old selle korra va ühesilmaga Mart. Poisid kogunend ümberolevast valgelepikust puud kokku, et õitsetuld teha, aga vaat, näe tuld põle saadud ülese, ei ole tuleraud mete tuld löönd, just nagu nõiatud old kõik se värk. Küll katsund üks ja teine luua, aga näe mette tuld ei saa kätta. Seal korraga üteld Siimu Juhan, et näe, seal suure kibi all juba põleb tuli, mingu keegi ja toogu sealt mõni tuletukk siia hakatuseks. Eks mindudki metme mehega tuld tooma. Saadud senna kibi juure - seal selgund, et oo see hoopis rahaaugu tuli, mette muud. Suure kibi alt tõusnud suur sinine leek ülese, põle old süssa ega tukkisi kedagi. Siis toond Siimu Juhan tulevanema kääst tuleraua ja vesand tulese. Keind suur pauk ja tuli kustund kange sisinaga ää. Selle sisina sees justkui oleks keegi ööld, et vesand kolmetahuline kang tulese, siis sa oleks rekaks saand, aga nüüd ei saa sa suurt kedagi ja enam keegi seda rahaauku ei näe. Teisel päebal old kibi juures maas viis hõberaha tükki. Peale seda põle koa keegi enam seal rahahuku põlemas näind, oli ää kadund.
ERA II 187, 228 (27) < Karja khk., Leisi v., Pamma k., Halli t. - Kaljo Lepp < Liisu Prenner, s. 1878 (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui õhtati taevas punab, tuleb sula soe ilm.
ERA II 187, 228 (28) < Karja khk., Leisi v., Pamma k., Halli t. - Kaljo Lepp < Liisu Prenner, s. 1878 (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui hommikuti/taevas punab/, tuleb mõrudat ilma.
ERA II 187, 236 (75) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kus tüdrukuid majas, sääl äi tohi lambi päält suitsu otsa tuld võtta äga ukse lävele istuda, siis tüdrukud äi saa mehele.
ERA II 187, 240 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pihlapuust tehti rist ja sellega tuli seda lüüa, kellel painaja pääl oli. Siis sai painaja kätte.
ERA II 187, 245 (109) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajat muljuti puu kasvajaga.
ERA II 187, 245 (112) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerubisi arstiti tuulepesadega, mis kasvavad puude otsas.
ERA II 187, 245 (113) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Harjaseid, õigem arjaseid, võeti nii: laps määriti pärmist ja rugijahust tehtud rokaga ja viheldi siis saunas.
ERA II 187, 245 (114) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui loomal oli äkine, siis arstiti mitmed moodi. 1) Üheksa tikku põlema tõmmata ikka kolm haavalt (s. o. kolm tükki korraga). 2) Püssi lasta looma kõrva ees. 3) Kolm korda hingeauru suhe puhuda. 4) Tõrvasuitsu teha. 5) Püssirohusuitsu teha.
ERA II 187, 246 (121) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Hambavalu vastu võõti pihla küljest oks, torgiti sellega hammast ja pandi uiesti pihla külge tagasi, just sõnnasammase, kust ta võõtud oli. Pihla juurest ära tulles tagasi vaadata äi tohtind, siis võis hambavalu tagasi tulla. (Sel viisil oli hammast arstind jutustaja mees, kes ka "suurel maal" alati tööl on olnud, sellepärast pole kindel, kust see arstim just pärit on. Üleskirjutaja.)
ERA II 187, 247 (125) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sulatüü kaub, kui lammaste raudadega üheksa korda sulatüü päält niita.
ERA II 187, 247 (126) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sulatüüd tuleb üheksma hernega hõõruda, herned ahju tulese vissata ja ise ruttu eemale joosta, nõnda et ise herneste raginad äi kuule.
ERA II 187, 247/8 (128) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lõhmuspuu koore õli ehk lõhmuspuu koore salv. Keedeti lõhmuspuu koori veega, kunni läks paksuks - õliks. See oli hea rohi uudele ja ka põlend haavadele ja sõukstele kohtadele, kus muu rohi änam äi aitand.
ERA II 187, 248 (130) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Verekusemise vastu anti loomale levaga sisse erkpunane lõng millele oli üheksa sõlmi sisse tehtud.
ERA II 187, 248/9 (135) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Roosi pääle pandi "roosivillirohu marja" ("Roosivillirohi" on, nagu jutustaja seletusest aru sain, "ussilakk" kirjakeelse nimega. Üleskirjutaja.)
ERA II 187, 249 (141) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmetamise haiguse vastu "rauariiarohu" tee.
ERA II 187, 250 (145) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui oli söötrei, siis võõti raudnõgesid, muljuti nee kahe raudkivi vahel limaks ja pandi seda mahla söötreile pääle.
ERA II 187, 250 (146) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Mailasi uhatasid vanasti oatajad. Oatajad olid targad, arstijad.
ERA II 187, 253/4 (1) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Peremees ja sulane hundiks.
Ükskord eland ühes peres peremees ja sulane. Kui nad hoomiku olid hakkand metsa minema ehk õhta metsast ära tulema, siis peremees ütlend ikka sulasele: "Hakka sa pääle ees minema, ma tule pärast järge." Aga kui sulane oli koju saand, siis olnd peremees juba ammu kodu.
Ükskord peremees saatnd jälle sulase ennem metsast koju. Sulane tahtnd aga näha, kudas peremees nii ruttu koju jõuab ja jäänd ühe kase taha vaatama, mis peremees teeb, kui ta ära läind on.
Peremees ajand ennast kolm korda üle pea ja olnd äkist hunt valmis ja joosnd ruttu koju poole. Sulane näind seda, läind ja ajand ennast ka kolm korda üle pea ja saand ka hundiks. Sulane läind ka nüüd hundi moodi koju, aga kodu tulnd häda käde. Pole ennast änam mõistnd inimeseks teha. Olnd siis hulga aega hunt. Viimaks saand peremehele märku anda, kes ta on ja see oli siis teda õpetand, kudas jälle inimeseks saab.
ERA II 187, 254 (3) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Paisele pandi pääle küpset sibulat ja.
ERA II 187, 254 (5) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Peavalu vastu nuusutati ninatubakad, see ajas aevastama ja pea sai terveks.
ERA II 187, 255 (7) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui laps juhtus haiged saama, siis puhuti haigele kohale ja loeti järgmisi sõnu: "Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muu haigus ja lapse pea (ehk muu koht) saab üsna terveks."
ERA II 187, 255 (9) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Pistihaiguse vastu tuleb üheksa "pusu" seemest ära süüa.
ERA II 187, 256 (12) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Emalepa viimane ladvaleht on hea haavarohi, parandab lahtised haavad.
ERA II 187, 256/7 (17) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Põlend haavale pandi hapud leiba ja tuhli kaabet (s.o. kartuli kaabet. Koguja.)
ERA II 187, 257 (18) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Veega põlend kohti arstiti lõhmuspuu ihukoorest ja kanamunast tehtud salviga.
ERA II 187, 257 (22) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.
ERA II 187, 258 (28) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajad muljuti puu kasvajaga.
ERA II 187, 258 (29) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhku muljuti noateraga (lapiti noateraga) ja kui oli tegemist veel lapsega, siis lausuti: "Varesele valu, kiitsakale kibu, nonnile nobed haiged, minu ("Vaiki") saab terveks".
ERA II 187, 258 (30) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Köha vastu - sibulaga keedetud piima ja "rauareierohu" tee.
ERA II 187, 258 (31) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Tiisikuse vastu "akna uhakas" (üks kaktuseliik).
ERA II 187, 258/9 (35) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lapselt harjaste võtmine. Laps määriti seguga, mis oli tehtud pärmist, nisujahust ja sukrust, kaeti riide või linaga üle ja viheldi siis sauna laudul.
ERA II 187, 260 (46) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pistihaige. Üheksa pususeemet asja sisse panna, vett pääle kallata ja siis seda vett juua. Olen kuulnud ka midagi nõõldega arstimise kohta, aga pole änam meeles.
ERA II 187, 260 (48) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerubidele tehti maripuu tuulepesadest suitsu.
ERA II 187, 268 (71) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui metsas ära eksid, pane riie pahupidi selga, siis leiad õige tee üles.
ERA II 187, 269 (73) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Rahaauk.
Kuulsin vanadelt inimestelt, et üks hobusenaha täis raha olla Tämba mäel laia kivi all. See koht on, kui Purtsa küla poolt tuled ja Tämba kuha värava tagant teed mööda mäest üles Tammiku poole lähed. Siis on vassakud kätt tee ääres pealt lai raudkivi, seesamma ollagi.
ERA II 187, 269 (74) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teine rahaauk olla Purtsa külas (Pärsama vallas) Antsu põllu nurkas. See põld oli enne Panga mõõtu (Põllupanga mõõtu) Kapsi talu kääs. Sääl pidada olema suur katlatäis raha ja sääl olla ka rahatuld nähtud.
ERA II 187, 274/5 (77) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kaks tuttavad tüdrukud läind tiule. Teel teine ütlend teisele: "Lähme korra pöösa taha." Teine mõtlend kohe: "Kas ta pole nüüd küll, räägitakse ikka, et ta käib hundiks." Pole tahtnd esitiks põõsa taha minna, kartnd, et teine murrab ära. Teine käind aga pääle. Siis läind. Teine uinund kohe ära. Ärkand üles, vaatand - teist pole kuskil. Siis näind - sääl olnd üks hobusevars, teine olnd hundiks ja murdnd selle ära. Muist söönd ära ja ühe varsakintsu pannund omale kotti ka. Kui olid pärast mõisas tiul olles söönd, siis teine küsind teiselt: "Kas pole toores ühtid?" Nõnda teine oli virutand varsa kintsuga vastu nägu ja ütlend: "Katsu, kas on toores." Teise nägu oli kõik ära kõrbend ja jäänd eluajaks punaseks.
ERA II 187, 276 (78) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Tämba Liisu ja Kapsi Taavi käind vanasti hundiks (Purtsa külas). Kui nad olid väljal hobuseid püüdnd ja murdnd, siis üks ütlend ikka: "Sirka, Taavi!" ja teine jälle: "Põika, Liisu!".
Ükskord Liisul olnd pojad, pannund need koti sisse ja annund sulase kätte. Käskind Tämba liiva (koha nimi) maha matta kõige kotiga. Pole sulast luband vaadata, mis koti sees on. Sulane ikka vaatand. Siis olnd hundi pojad, muist olnd ikka inimese jalad, muist hundi jalad.
Liisu oli ikka oinud käägistand. Ükskord Kapsi isa olnd lambas, siis hunt tulnd, viind suure oina ära. See hunt olnd Tämba Liisu.
ERA II 187, 279 (83) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Verejooksu suleti rugijahuga.
ERA II 187, 279 (84) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pakatand haigele pandi tõrva.
ERA II 187, 279 (85) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sõrmed vastasid, tõmmeti konksus sõrmedega üheksa korda põlve silma mööda alt ülespoole.
ERA II 187, 279 (86) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Haige hambale pandi tubakat ja ka titesitta.
ERA II 187, 281 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kõrvetised ehk pistihaige, juua aknauhakast keedetud vett.
ERA II 187, 281 (97) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laps kangesti nutab, antakse lapsele kommeli vett.
ERA II 187, 281/2 (100) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv/lend/Kui loomal äkine, siis leigetakse taal kõru lõhki ja antakse taale seda verd sisse.
ERA II 187, 282 (102) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Mailaste vastu - kukemarjad.
ERA II 187, 282 (104) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
See rohi, millel pruun tolm sees on (kasub heinamaadel), on ka üle kärnade ja mailaste.
ERA II 187, 326 (7) < Karja khk., Pärsamaa v., Tiitsuotsa k., Hentriku t. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Aadu Toomessalu < Priidu Peetres, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Hundiks käimine.
Purtsast Kapsi Taavi ja Tämba Liisu käind vanasti ikka seltsis hundiks. Taavi olnd õieti vanamees, ta ei jõudnud enam joosta. Kui nad lambakarja sega läind ja neid püüdnud, siis Taavi ütlen ikka: "Liisu, sirka." Liisu kamandan jälle omakorda Taavid: "Taavi, põika sa edasi kõrva!"
ERA II 187, 331 (14) < Karja khk., Leisi v., Meiuste k., Kase t. < Karja khk., Riigi v. - Aadu Toomessalu < Kustav Allik, s. 1861 (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Potermann, egas majas on oma potermann, ka egas laevas on ta. Kui potermann ennast näitab kuskil, põleb see maja maha. Laev läheb hukka, kus potermann ennast näha annab.
Üks Riigi valla mees olnd kunagi oma laevaga Rootsi meres. Mees oln parajasti ööse valvekorral, teised kõik maganud. Äkist ta näin, suur punane mõrra moodi asi ronin laeva masti. Siis kadun säält ära. Kui nad söitma hakkand, läin nende laev Soome holmide otsa puruks. Laevamehed uppund teised kõik ära, ainult tema ja kapten pääsenud eluga.
ERA II 187, 332 (17) < Karja khk., Leisi v., Meiuste k., Kase t. < Karja khk., Riigi v. - Aadu Toomessalu < Kustav Allik, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Libahunt on jälle üks liba inimene, kes tööd ei tee, küla kaudu pääle läägerdab. Valejutusi teeb, teiste pääle valetab, inimesi riidu ajab. Öötakse ja ka vahest mõne naise kohta "va inimese liba".
ERA II 187, 339/40 (26) < Kihelkonna khk., Vilsandi s. - Aadu Toomessalu < Aleksander Kütt, 70 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Näkineiu.
Meil sii Aarma allikas elavad üks kena näkineiu. Seda olla näinud üks madrus ainult ükskord. Laevamehed tulnud maale nii õhtu ees ja läind siis kõik ära, üks jäänd maale, et külase tütruku juure minna. Polla aga tütruku juure saand, läin siis heinaküüni ja pand magama. Korraga ta kuuleb: nii kena lauluhääl tuleb Aarma allikast. Äkist näeb mees, et näkineiu istub küüni katusel ja kammib oma juukseid kuldkammiga.
Ta vaatab allika poole ja see näib taale nagu mõni kena "rahter" kus inimesed sihes söövad ja joovad. Mehel tuleb meelde, et on neljasse õhta täiskuu. Ja sel ajal kutsub Aarma allika näkineiu kõikide laevameiste hingesi, kes Vilsandi juures hukkunud, oma juure sööma ja pidutsema.
ERA II 187, 402 (165) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. - Aadu Toomessalu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Enne ei tohi maa pääle kõhuli panna, kui on kevadel müristanud. Müristamine võtab külgehakkavad haigused maast ära.
ERA II 187, 406 (175) < Karja khk., Leisi v., Pöitse k. - Aadu Toomessalu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Joomast, mis inimesed maha püllunud, eriti aga õlut. Selle kasutanud maa-alused oma joomaks, mis maha läin. Inimesed ütlend ikka, kui midagi maha läin: "Maa-alused tahtavad jo ka saaja."
ERA II 187, 466 (85) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Minu lapsepõlve naabruses minu isa onul Jaan Viidasel olnud see pruugiks, et nääripäeva hommiku tehtud õlenuut. Seda hoitud kuni jõulute järge, kolmekuninga järge. See päeva hommiku, kui kõik olid alles magand, võtnud vanamees see õlenuudi, tõmband igaühele perekondas - olgu laps ehk vana - plaksu mööda tagumiku: lihapudid seljast maha, taaripudid jälle selga! Seda ütlend vana iga napsu juures ja iga isiku juures. Ka minu ema lõpsis meid kolmekuninga järge õlenuudiga ja ütles, et naabrimees tehja ikka nii oma lastega. Ja jõulute järge ei antud enam liha, ainult pühapäiviti keedeti lihasuppi.
ERA II 187, 481/3 (4-6) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu < Miina Väärt (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) *red.
Veel rääkis Miina Väärt: kui ta alles noor naine olnd, oli Hakjala karjamaal väga palju huntisi olnud. Tema elukoht oli karjamaal metsa ääres. Külas kellegil olnd üks niisugune lammas, mille pea ümber käind. See söönud ööd kui päevad metsa ääres ühe kuha peal, sest niisugune loom ei mõista kuhugile minna. Üks hommiku ta vaatnud: hunt tulnud metsast kuue pojaga lamba juure ja hakkand lapsi murdma õpetama, aga ta ei olla saand seda lammast ära murda, keegi peletand ta oma lastega ära, lammas jäend murdmata.
Vanad inimesed räägivad: kui hunt inimese ennem näind, siis ei olla mitte häält üles saand, aga kui inimene näind hundi ennem, siis saanud hüüda "hürjuh", see oli hunti kohutand.
Meie ligidal Ahtja ja Hakjala küla vahekuhas on suured mäed ja sääl mägede peal oli suur mets. Need on nimepidi Pelissu mäed. Nüüd on see mets kõik maha võetud. Sääl metsas elanud hundid. Iga õhtu käind hundi ulumise hääl külase. Vana Väärt rääkis, tema mees käind säält metsast puid toomas, teine mees olnd tal ka selsis. Läind õhtu hiljaks, hundid hakkand neil üsna ligidal uluma. Nemad viskand puud maha, tühjade regedega sõitnud kodu, nii kui hobused jõudnud sõita. Kodus mees olnd nii äritud, et pole julgend hobust ka ree eest ära võtta. Käskind teda, tema võtnd hobuse ree eest ära ja pannud lauta. Hundid ulund mis hirmus. Hommikul läind uuest puid ära tooma. Hundid koorind hammastega puud ära. Oleks nad mitte tühjalt kodu sõitnud, hundid oleks nad ära söönud.
Hundid sai hüütud pajuvassik, pajuvillem. Nüüd ei ole Saaremaal ühtegi hunti. Kõige viimane hunt viis meie külast ühe sea ja selle kõhutäiega laskes Loona mõisa metsavaht mõisa heinaküünist hundi maha.
ERA II 187, 502 (27) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Mis on saanud uppund Vaarao sõeaväest?
Neist olla saanud ühed kalad.
(Need kalad karjuda: Vaarau, Vaarau)
ERA II 187, 503 (29) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Miks haava lehed väriseva? Juudas poond haava otsa ennast. Haava puu naernud, siis kui Jeesust risti löödud. Üks ütles, et Jeesuse risti alumine puu olnud haavast. Praeguse aja rahvas ütleb, et haava lehel on väga nõrk kand ja raske leht, seepärast väriseb.
ERA II 187, 509/12 (38) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Veel üks juhus meie külas Hakjalas. 67 aastad tagasi, minu arvamise järge aastal 1870 oli vana Pärt Kask nii tark, et pand vankri nii seisma või kinni, et ükski hobune ei tõmband vankrid paigast, näha ei olnd mitte midagi, aga vanker ei liigu. See naine elab praegu minu naabruses, kelle varrul või joodul see asi oli juhtund (neid oli emal kaksikud tütred ja nende isa nimi oli Mihkel Saar). Nüüd vana Pärt Kask oli käind oma poega tellimas joodule või varrule, aga Mihkel Saar ei kutsund Pärdi poega joodule, Pärt saand vihaseks. Aga nüüd see olnd üks pühapäe hommiku. Joodulised hakkand kirikule lastega sõitma, hobused pandud kõik korda, järgemööda minema. Sel ajal said lapsed kõik kirikus ristitud, nüüd ristitakse kõik kodus. Nüüd vankrid, kus peal olnd tited, olnd kõige ees, aga hobu paigast ei saand, kas löö või lõika, ajab püsti ja rassib, aga vanker ei liigu. Mees läind, toond kodust teise hobuse, aga ikka ei olnd paremad, see teind sedasama. Siis laste isa Mihkel Saar toonud piibliraamatu ja lugend ümber vankri ja siis hobune saand (näha ei olnd mitte midagi) minema. Niisama olnd kõikide vankritega, kõik päästetud palvega lahti. Aga kui need hobused pääsnud, siis nad läind nii, et vankrid linnand järel. See peab tõestsündind lugu olema, seda on eit ise rääkind ja ta vanem õde rääkis seda, kui ta elas (See on surnud ja teine kaksikõde ka. Tiina elab alles ja on minu naabertalus perenaiseks ja kardab ka veidikene vanematest päritud võlusi). Tema rääkis veel: pärast jootude vana Pärdi naene Ingel käind sääl lapsi vaatamas, pand lapsed karjuma. Lapsed karjund nii et hirmus, siis toodud selle vana Ingli riidetükk salaja ja väravate alt puru, suitsetud lapsi ja lapsed pandud korvi sisse ja pandud korviga lammaste lauda ukse alla ja lastud lambad hüpata üle laste. Siis lapsed jätnud karjumise järge.
ERA II 187, 516/7 (58) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Ja veel ehk oli leitud maast tee pealt pudelikork, sellega visatud naist ja ööldud: punn perse.
ERA II 187, 530 (68) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Surmale visatud kiputäis õlut kirstule järge, kui surm kodund minema oli hakkand. Viskaja oli ütlend: "Sa pead öösel sääl seisma, kus sind päeval pandud."
ERA II 187, 707 (215) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kustpoolt metsad tempavad (üle mere kangastuvad), sõnna pöörab tuule.
ERA II 187, 709/11 (229) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
On pihladel pailu õitsid, tuleb tormine sügise.
ERA II 187, 711 (230) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
On toombul (toomingal) tutid külges (õietopsud näha), tulad linad muha teha (külvata).
ERA II 187, 715 (251) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Seisvad metsad sügise kaua nardes (lehed osalt puudel), tuleb hiline ja vilu kevade.
ERA II 187, 715 (258) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda
Põhjataeva põlemine (virmalised) teab külma või suurt sula.
ERA II 188, 169 (5) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Maalse k., Alt-Aru t. < Noarootsi khk. < Ridala khk., Võnnu v. - Enda Ennist < Anna Pestermann, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord oli ju katk rinki keind. Üks vanaeit magand ahu peal ja näind, kaks meest punaste kuubedega ja keppidega tulnd sisse ja turgand magajaid. Ta olnd üleval ja vaadand pealt, teda põle turgand ühti. Teised surnd kõik, ta jäänd üksi elusse. Jah, siis surnd kõik inimesed, Rohentse külasse jäänd järele üks vana naine ja Martna kihelkonda mees.
ERA II 188, 178/9 (19) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühes peres surnd peremees ära ja hulk raha jäänd järele. Surm oli nii järsk, et ei saand enni ütelda, kus raha seisab. Naine ja tütar otsind küll kõik kohad läbi, aga ei leia kuskilt.
Üks laubaõhtu poeg tulnd põllalt kündmast ja läind kööki pastleid jalast võtma. Köök olnd tühi, sest ema ja õde olid juba sauna läind. Ta läind siis kambri süia otsima ja leidnd, et isa istub laua ääres, just kõik isa riided selgas nagu ta ikka iga pääv keind. Isa ütelnd selge sõnaga: "Te otsite raha, aga see seisab aitas kolme tünni taga nurkas." Siis kadund korraga poja silmi eest ära, muudku tuule vihin läind kõrvust mööda. Ta rääkind seda lugu ka emale ja õele, kui need saunast tuppa tulnd. Teise humiku läind aita vaatama ja seal olndki kolme viljaasta taga nurkas, üks lauatükk ja natuke mulda peal ka - karp rahaga. See lugu juhtus siinsamas külas, tütar ise rääkis seda mulle.
ERA II 188, 179/80 (20) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks teine lugu juhtus just selle pere naabris. Seal suri ka peremees ära ja tõi surnd pärast kakssada tuhat raha laua peale. Nad isi just olid näind, kui peremees tõi ja raha oli ka õige praegusajal maksev. Ta käskind veel selle raha eest osta kolm head lehma. Aga nad ei ole neid lehmi ostnd. Ütelnd veel, et kui te uusi lehmi ei osta, siis on ka praegused minu ja nende kolm lehma surndki ühe talvega ära.
ERA II 188, 200 (2) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord üks rikas vanaeit surnd ära, aga enni surma matnd eese raha salaja korja põhja, ta oli miniaga riidus olnd ja põle eese raha taale tahnd anda. Kui vanaeit raha tuhka pannud ja isi lugend: "Selle kääd võtvad, kelle kääd on seitsme venna vere siin peal ära valand," - kuulnd seda lugu karjapoiss pealt, kes parsil magand. Peale eide matmist laotatud ahi ära, aga ei leitud raha ühti. Viimaks minia olnd nii tark, ütelnd: "Mu kanal seitse kukke, tapame need ära." Tapndki kuked seal, ja kui viimase kuke veri valatud, kerkind sukasäär kohe isienesest tuha peale.
ERA II 188, 201 (4) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord olnd jälle nisuke lugu, et üks rikas vanaeit enni surma petnd eese raha korja põhja. Seekord kuulnd sulane pealt, kudas eit lugend kolm korda sõnu peale: "Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad! Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad! Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad!" Eit olnd juba puusärkis ja hakatud raha otsima - teatud küll, et taal seda pidi olema, - aga ei leita ega leita. Siis sulane õpetand, et võtku vanamoori käsi ja kraapigu sellega tuhka, küll siis leidvad. Viidudki surnu puusärgist korja ja tõmmatud ta kääga kolm korda, kohe kerkind rahakott tuha peale. Sulane saand sealt muidugi ka oma osa õpetuse eest ja olnd pärast rikas mees.
ERA II 188, 209/11 (31) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See oli mõne aasta eest, kui Peedul oli üks Saaremaa tüdruk teenimas. Ta rääkis mulle seda isi, kudas ta keind hirumandi juures. Vat ta oli Kiidika Sellal teenimas ja sealt jähi tal kaheksa tuhat palka saada, nüid ta läks siis hirumandi juure vaatama, kas saab selle kätte või ei.
Tal põle rohkem raha koguniste olnd kui 150 senti ja see olnd tal taskus. Nii kui ta uksest sisse läind - hirumandid olnd Iie toas - kohe ööldud taale: "Sul oli 150 senti raha taskus ja see on nüid ära võetud, aga kui sa mõtled, et meie oleme võtnud, siis aeagu üks kuri asi sind taga." Tema katsund ja raha olndki kadund. Ei ta põle saand laska eesel kätt ka enam vaadata, raha oli ju läind, ja tulnd tulema niisama.
Eks kodu olndki püstihull lahti, ei tüdruk saa enam magada ega tööd teha: kaks halli meest aeavad teda taga. Neli nädalat ta kannatand välla, peremees riielnd juba ja tahnd teda ära ajada. Viimaks ta siis rääkind Peedu vanaemale eese häda. Vanaema ütelnd: "Eks sa loe Issameiet." Tüdruk katsund, aga ei saa, mehed muudkui naervad. Ta rääkind uuesti emale. Ema ütelnd: "Eks sa mine lauakirikusse." Tüdruk läind pühava kirikusse, aga ei saa altari ette minna, hallid mehed seisvad ta ees ja naervad. Teised lähvad kõik lauale. Ta katsund ka minna, hoidnd isi toolipostidest kinni, ei siis kuradid põle just järele tulnd. Noh, tulnd oma koha peale tagasi ja tahnd põlvili lasta, aga ei saa, kuradid naervad.
Kirik läind välla, ta läind ka teiste järele Kaagi väravast läbi, kuni reheni. Seal ta hakand nutma ja siis ta saand korraga Isssameiet lugeda. Kui saand lugend, keind kange kohin ja pauk ta sella taga ja kuradid olnd kadund.
ERA II 188, 214 (35) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kord Vanapagan hakand Haapsalust üle mere Hiiumaale minema pallajalu ja kange külmaga. Öösi olnd hobussita muna varjus nagu oleks heinakuhja ääre all kükitand. Homiku tulnd talumees reega, Vanapagan hüpand reele. Seal pugend heinakessi tuulevarju, isi ütelnd: "Kus silma, seal külma, kus sõlme, seal sooja."
ERA II 188, 219/20 (43) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Poiss vastab laimamisele lauluga./Ühes talus tahnd sulane naist võtta. Perenaine põle seda hea silmaga vaadand - sulane lähäb siis maeast minema ja võtab kuskilt saunakoha. Eks üks nellaba õhtu perenaine aeand naabrieidega juttu, sulast põle toas nähä olnd mette, ja hakand laitma: "Mis nisuke naisest veel võtab, ei tal saand meil küntud ega niidetud." Sulane põle jälle vällas olnd ühti, enni olid va pimedad ahutagused, ta olnd seal sängis pikali. Naised vaterdand parajasti, kui ta pand ahu takka vahele:
"Kas ma künnan kükakil
või niidan nellatöllakil -
neiud mul ligemale tulevad
ja pruudid mu põue pugevad."
ERA II 188, 222 (50) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorelkuul sündind pull ei hakka heasti vidama, aga vanakuu vastikast saab tubli härja. Kui aga lehmikvasikas on nooreskuus ja veel reedesel pääval, siis saab sest alles hea piimalehm; vanaskuus sündind lehma kohta ööti ikka: see nagu va härg.
ERA II 188, 222/4 (52) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tead sa "eksijälgedest" ka midagi? Vat, ma olen isi nendega hädas olnd. Siinsamas meie ja Kõnnu küla vahel põllal on ka "eksijälled". Üks sügise oli, ma läksin Kõnnu külasse Vainu sauna Leenut vaatama ja hakkan sealt tulema õhtu na videviku aegas, tahan otse üle põldude tulla, aga ei saa. No küll mina summasin ja summasin rinki, aga kange paks männamets igal pool mu ees ja kohiseb kangesti, ei ma saa edesi. Viimaks nään ühe pere tuld ja lähen, vaatan aknest sisse, ei tunne ühtegi inimest. Nüid pärast tean küll, et olin Mardi akne taga. Siis tuli mulle hermuga meeli vanaema jutt, kudas ta jõululauba õhtu Kirima lagedal eksind olnd ja kangesti suured palgivirnad igalpool ees olnd. Vanaema põle mud'u kodu saand, kui lugend tagaspidi Issameiet ja pöörnd eese suka ka pahempidi jalga, siis näind kohe, kuskohas ta olnd. Ma mõtlesin, et ei ma püha palvet hakka tüha asja pärast lugema, ehk saan ilma selleta tee peale. Viimaks ma summasin üle põlde Iiele välla. Vaatan Kuurmanni aknest sisse ja nään küll, et üks naine istub pliita ees, aga ei tunne Leenat ära. Siis ma ikka kudagi aimasin, kus olen, ja sain Veski määle, siis olid silmad korraga nagu lahti ja tulin otse kodu.
Ma mõtlesin, et ega ma teistele tohi seda lugu rääkida, nad arvavad, et ma hull olen, aga Teisttoa Anna ütles, et seal on teisigi enni ära eksind. Mo ema rääkis ka nisukse loo, ta olnd jälle Võnnu metsas eksind. Ta tulnd õhtu heinamalt ja korraga eksind nii ära, et läind üks kaks versta maad kottu mööda Rätsepalt teed küsima. Seal öötud taale, et mitu inimest olla teed küsind ja eksind olnd metsas. Need peavad olema nisuksed tõotuse jäl´led: kui keegi on teisele kurja teind, siis see tõotab, et kis selle jälge astub, see eksib päise pääva aeal. Võnnu metsas olla metsavarguse pärast nisuksed sõnad pandud.
ERA II 188, 224/5 (53) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu as. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lähtrus Niinemetsa einamaal põle keegi veel ussi näind. Rahvas räägib selle kohta niiviisi, et üks vääpealik vanasti suure sõa aeal olla ussid ära kaodand sealt. Sõavägi olnd laagris ja kangesti kuiv aeg olnd, niiet kusagilt põle vett saada olnd kui Partsu allikast. Siis keidud selle allika juures hobuseid jootmas. Ükskord uss nõeland vääpealiku hobust ja siis pealik ütelnd: "Siin ärgu nähku sind ükski silm!" Sellest saadik ongi ussid kadund.
Rahvas pidas sellest allikast kangesti lugu. Talve toodi sealt lähkriga vett kodu ja pesti silmi, siis said silmad terveks. Allikale olid kolmenurksed salispuud peale pandud, ei seda mäletand vanad tudidki, kis need oli pand. Seda nad ikka rääkisid, et siis, kui sõavägi seal olnd, siis olnd allikal veel kaan peal ja lukk ees ja üks pidand üsna vahti seal juures. Ei teistel põle vett antud kui sõavääle: küla kaevud olnd kõik mürgitatud, tahetud sedasi vääst lahti saada. Noh, pealik võtnd siis selle Partsu allika ja seal olnd ainult terve vesi. Sellepärast rahvas usub veel praegugi, et sellel veel on imelik võim iga haiguse vastu.
ERA II 188, 225/6 (54) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskülas oli veel teine veekoht, mida lapsed kartsid, see oli Reinu kaev. See oli küll üks imelik kaev, seda ei saand tühaks teha ega puhastada, vesi muudkui kees aga ülesse, suur kuhi oli vee peal. Vanad eided rääkisid, et Reinu kaevu oli kord hani kukkund ja Matsi-Mihkli kaevust välla tulnd. Nisuke suur veesoon pidi olema Vana- ja Uueküla vahel, seda on ikka oma tubli verst maad, et hani sai maa alt läbi minna. Vanad inimesed rääkisid veel, et Takkakurisool olla ka nisuksed augud, kus härg kukkund ühele sisse ja tulnd teisest välla.
ERA II 188, 234/5 (3) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tüdrukud riiete ja tantsuga poisi pärast võistlemas./Võndus olnd kaks seltsitüdrukut, kis tahnd mõlemad ühte ja sama perepoega. Poiss isi põle osand ka valida ja ütelnd naljatades tüdrukutele: "Kui te seitse õhtut kõrtsus ühtejärge tantsite ja iga kord isi riided selgas on, selle ma siis võtan." Tüdrukud teand mõlemad, et nendel põle nii pallu riidid ega ehtid olnd mette. Noh, keind Rannaküla kõrtsus ikka tantsimas ja Poti Liisu, kelle see poiss pärast võtnd, vaadand, et teisel tüdrukul iga kord uus siilik. Vat, teine oli nii pallu kavalam, ta korjas sugulaste kääst riided kokku ja keis nendega. Taal olnd Kureveres ema õde mehel, selle kääst toond viimaseks õhtuks veel uhke korrutise kuue. Tantsind siis selle õhtu kangesti kõrtsus ja olnd uhke oma võidu üle. Poti Liisu istund kurvalt nurkas, tal juba paar korda oli sama siilik selgas olnd. Korraga ta mõtelnd, et mis ma siin norutan, kui teine kõpsib võõraste ehetega, läind ka parandale, laulnd isi loo ja tantsind:
Kõps, kõps, kõps, kõrr, kõrr, kõrr,
vidi, vidi, vidi, võrr, võrr, võrr,
muude ehted ja muude helmed,
oma ümbrik ja võera vammus,
Kurevere Else korroline!
Saand ta sedasi laulnd, teised hakand kangesti naerma ja ta läind uksest välla kodu.
ERA II 188, 240 (27) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eksitaja - ei ole kuulnud. Eksijälled olid küll metsas või põllal, kui inimene nende sisse astus, siis eksis ära.
ERA II 188, 240 (29) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Haldjas on vaim, kes ilmutab ennast alati inimese näol. Kurivaim näitas ennast looma näol - kukk, koer ja jäär olid kõige kangemad.
ERA II 188, 240 (30) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Metsavaim oli vana mees pika halli habemega ja lõikamata juustega. See oli suur mees, aga väikesed vanad mehed olid pöialpoisid.
ERA II 188, 240 (31) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord vaene karjapoiss läind nuttes metsas mööda teed ja näind korraga tuld ja pika juuste ja habemega mehi tule ääres. Need annud poisile kuuehõlma sisse süssa, aga sööd olid rahad, mis poiss pärast leidis. Need olid metsavaimud, kis tule ääres istusid.
vesi ERA II 188, 240/1 (32) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras/vesi/Vee sees oli näkk, mis oli valge olen, kis viis lapsi vette. Vahel oli näkk ilus naisterahvas, pikkade juuste ja kalasabaga, see oli näkineid või veeneid.
ERA II 188, 243 (46) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanadrahvas arvas siis viimistpääva tulevat, kui oli päikse- või kuuvarjutus. Ka suuri sõdasi pidi see tähändama.
ERA II 188, 244 (50) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui noortkuud esimest korda nääd ja midagi teed, siis teed seda terve selle kuu läbi.
ERA II 188, 245 (58) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuuga tehakse saunavihad ja luuad, siis kerbud ei tule tuppa.
ERA II 188, 245 (62) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuuga äästatakse põldu, siis rohi kaob põllalt ära.
ERA II 188, 246 (66) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar pidi olema targa neitsi siiliku krundiriie, sealt võeti siiliku krunti.
ERA II 188, 246 (67) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaarel mõlemad otsad maas on, siis ta joob.
ERA II 188, 246 (68) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar heasti lookas on, siis vihm jääb ruttu üle, kui ta lame on, siis tuleb pikem sadu.
ERA II 188, 250 (93) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui noortkuud esimest korda näed, siis pead rahakotti raputama, siis raha ei saa otsa.
ERA II 188, 272/3 (36) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ega vanasti sedasi püitud kui nüid. Siis võeti aerud kätte ja mindi Stukholmigi, Pärnu alla püigile sai alati aerudega mindud. Üks mees teind ka esimese purju, viind rullis laeva ninasse, isi palund: "Me võtame ta küll juure, Jumal aidku teda tarvitamast!"
ERA II 188, 275 (43) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äi sii meres põle näkki olnd. Heltermaa sadamas oli küll. Me läksime ükskord, noored tüdrukud koos, sinna ujuma ja nägime alasti naise kõhuli maas, juussed tegid latsaku, latsaku vee peal. Me kartsime ja tulime ära. Üks vanainimene ütles siis sedasi: "See oli hea, et te ära tulite, mudu ta oleks teit ära viind." Siis ta õpetas meit, et enni, kui ujuma minna, kolm kivi vette visata ja iga kord ütelda: "Näkk, säh söö kakk ära, ära söö mind ära!"
ERA II 188, 278 (54) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Luguse külas üks naine kardab kangesti nõidust, siis ta ütleb igale inimesele, kes ta loomi nääb: "Haista putsi, haista perset!"
ERA II 188, 286 (99) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näku-täkk pesi riideid siin üheskohas aukus tumpsat, tumpsat, tumpsat ja loputas jälle sorra, sorra.
ERA II 188, 287 (107) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrke suitsetati ja keedeti iga kevade kase- ja kuusekoortega.
ERA II 188, 290 (121) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Piibutuhka ja tõrva pandi haigele hambale.
ERA II 188, 299/300 (6) < Käina khk., Putkaste v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tõlluse ja Vanapagana tüli.
Ennivanasti Tõllus ja Vanapagan läind tülisse. Vanapagan uputand eese Sõrvesäärde meresse ära. Enni surma visand peoga liiva maale ja ütelnd: "Pallu põrssaid ja pisut podi." Sellest saadik on Saaremaal kangesti pallu põrssaid ja kehva maa pärast süia nendele vähä anda.
Tursad söönd Vanapagana liha ja närind kondidki ja kui tursad surevad, siis nende suu jaab sellepärast lahti. Kui ma laps olin, ei ma julgund tursakala süia, sellepärast et need Vanapagana konte närisid.
ERA II 188, 304 (15) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pallupõllu määl, Allika külas on praegu suur kibi, seda üitakse Tõlluste kibiks. Leiger ehitand Käinasse kiriku, Tõllus põle sellest Saaremaal midagi teand. Kui kirikutorn hakand üle väina paistma, visand Tõllus kiviga torni pihta. Aga kivi põle trehvand, vaid kukkund Palupõllu määle maha.
ERA II 188, 304/5 (16) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Põhjatu auk" on siin ligidal, kõrge maa sees järsku auk ja põhja äi ole all. Seal uppund inimesi ära, seal olnd näkutäkk, kes vedand inimesi alla. Nehtud teist pesemas, pool inimest ja tagumine pool hobuse moodi. Pesnd eese riideid, karjalapsed ütelnd: "Pulsi ka!" Siis teind pulsak, pulsak, pulsak ja mullid tõusnd vee peale. Üks mees läind sealt härjapaariga sisse ja 10 km kauguselt tulnd maa alt välja Orjagu trummi otsa juurest.
ERA II 188, 305 (17) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord lapsed mängind jälle seal augu juures, hall hobu tulnd sealt korraga välla. Va poisiksed koerad ronind hobuse selga. Üks pisike poiss pole enam mahund, jäänd teistest maha. Tahnd ka ronida: "Oda, ma tule näkutäku änna peale!" Nigu seda ütelnd, nii hobu kadund, lapsed jäänd hunikusse maha puhas. See ikka sedasi, nigu nime nimetad, nii kaob kohe ära.
ERA II 188, 305 (18) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tondituli joosis maad mööda. Suur tulekera oli. Sügise aegu kõige enam nähti. Üks mees rääkis, ta näind isi teda. Tulnd nagu hobu, nii suur valgus olnd ringi, üle küntud põllu. Mees läind talle vastu, olnd julge mees ka, ja üind: "Oled sa Jumalast või kuradist, tule mu juure!" Ega põle kuuland ühti, hakand otse mehe kohta tulema. Mehel viimaks hirm kääs, lööb risti ette ja hüiab Jessukest appi. Kadund siis korraga ära.
ERA II 188, 322/3 (71) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Kopli t. - Enda Ennist < Liisa Annus, s. 1892 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie vanaemal oli aias oma nime peal üks õunapuu ja soostrapõesas. Vanaema keelas lapsi nende pealt söömast, aga lapsed võtsid salaja ikka. Selle järele ühel paisus kael paksuks ja teisel tulid paised peale. Vanaeit sai kohe aru, mis asjast lastel nisuke viga tulnd ja ütles: "Kuulge, lapsed, te olete söönd mu puudest! See käsi, mis annud, see võtku!"
Tal oli põhjapool küljes maea seinas 6 auku puuritud, igas augus seaploomi rasv. "Ülemere rasv" põlnd muud kui seep, mis siin keedeti, viidi kusagile üle mere ja toodi jälle tagasi - see oli hea arstirohi. Vanaema võttis ühest põhjapoolsest august rasva ja määris sellega kurku. Siis võttis heasti higise sukapöia, pani kuuma tuhka täis ja ümmer kaela. Homikuss olid kaelad kõigil terved. Paiseid määris ka rasvaga ja ütles: "Mis käsi on pannud, see on võtnud."
ERA II 188, 325 (85) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Kopli t. - Enda Ennist < Liisa Annus, s. 1892 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõulu esimese püha homiku tehti kohvi, kadakakibu seest joodi seda. Sel ajal pargiti ikka kodus nahku pajukoortega. Pajuvitsad kuivatati siis ahju peal ära ja pandi kohvipaja alla. Kohvi oli kangesti hea, siis pidid ka puud head olema. Saialeiba tehti koa.
ERA II 188, 341 (18) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõululauba õhtu nii kella 10 ümber toodi õljed tuba. Kõige vanem meesterahvas majast tõi nee ja ütles: "Tere, Jumal sise! Rõõmsad jõulud!" Temale vasdadi: "Tere tulemast!"
ERA II 188, 341/2 (19) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõulupõhku visa lage, ja kui palju ripuma jääb, siis tuleb hea viljakasv.
ERA II 188, 343 (30) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uueksaastaks toodi ikka heinad tuppa.
ERA II 188, 344 (34) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nelipühi lauba õhtu viisid poisid tüdrukutele "armukased". Kui keegi tüdruk ei meeldind, siis viidi kuivand kadakas.
ERA II 188, 352/3 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Hiidlaste tohuselkäigust./ Indri-Peetri Jaagu tuusel käimine.
Tuusel käidi ennevanasti sedasi, et lootsiku ninas oli nisuke rauast raam, seal peal põles puudest tuli. Ja kui öösi mindi merele, siis see tuli valgustas lootsiku esist ja kalad tulid sinna valgusse. Siis raiudi neid pihiga (ahinguga).
Ükskord Indre-Peetri vana Jaak läind ka tuusele ja näind, et üks teine mees püiab ka eemal kalu. Korraga teine mees hüiab: "Miks sa mu kala ära võtsid?" - "Missugune see sinu kala on?" küsib Jaak. Hakand vaadama ja näindki, et tal üks imelik ühe silmaga kala ja see üks silm olnd veel kukla peal. Jaak visand selle kala taale tagasi. Noh, sedakord olnd head naabrid jälle. Jaak hakand siis lähämalt silmama, kudas teine mees ka püiab. Ja vada nalja, teisel põle loodsigud ega kedagi, mehine puulaast pihus ja härjasitt põleb peal.
Hakand randa tagasi tulema, mees tahab Jaagust kangesti ette, ei Jaak lase ka. Saand kalda ääre, siis visand Jaagu Sahtli koplis vastu suurt kibi. See kibi praegu seal alles. Jaagu puus läind paigast ära, jähi sellest eluksajaks vigaseks. Minu isaisa näind teda, kui ta alles pisike poiss olnd, hüitud siis va lombak-Jaaguks. Rahvas uskus, et see oli vanapagan, kes Jaaguga tuusel keis.
ERA II 188, 354/5 (44) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Hiidlaste seiklusi soolaveol./See oli nii vanal hallil aeal, kui Käina kõrtsis oli viina veel. Ühe pühaba homigu vara Maandi Ants joond seal. Korraga tulnd mehed kõrtsu ja rääkind, et nende soolalodjad randrüitlite kääs vangis Tuulikninal. Sel aeal oli sool kunderpant, äi lubatud maale tuua. Vilja ja humalade vastu mehed keisid Stukolmis seda vahetamas, siin müisid rahvale salaja ära ja said kallist raha. Va Maandi Ants ütelnd: "Andke pool toopi viina, ma lähän toon soldatite kääst lodja ära." Mehed luband ka. Vana visand kirguriided seljast ära, korjand külast vanad nadid selga ja paljajalu lähäb senna lotjade sega. Teeb ikka ühe juures asja ja teise juures, viimaks jõuab soldadile nii ligidale, et võtab lodjast lükipuu ja pistab soldadile niisuguse vopsu rõndu, et mees kukub üle hobuse pikali ja hobu minema. Ants annud talle maas ka nii pallu veel, et isi lodjaga minema sai. Otsiti pärast taga küll, aga keda sa süidistad, va kaltsus vanamees oli. Soldat tohi räägidagi mette: sa isi suur kroonumees ja hobuse selgas ning lased ühel kerjusel eesele naha tuliseks teha!
ERA II 188, 355/6 (45) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks Kassaare mees tõi soldati kääst Saksamaa viina ankru ära. See mees olnd jälle kangesti nobe joosma. Vanamees võtnd eese aluspükste peale, pallajalu ja palla peaga, kirves kää ja parandab karjamaa aeda, otsib isi ühtepuhku vitsu. Sedasi ta sai soldatile lisemale. Viimaks on vanamees nii soldati juures, et küsib ta kääst piibutuld. Soldat hakkab tuld otsima ja paneb püssi kääst maha. Vana ruttu selle aeaga lipsti püss kätte ja joosma. Soldat järele, aga vanamees kange liduma, äi saa käde. Teised mehed valvasid jälle kadagade sees ja viisid ankru ära. Kellele soldat tohib rääkida: sa isi kroonumees ja lased ühel taluvanamehel oma püssi ära võtta.
ERA II 188, 356 (46) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Väga vanal ajal oli Käina laht nii suur meri, et siin käisid kala püidmas laevadega muugalased. Sii oli olnd suur püiumeri. Võrkmajad olid laidude peal olnd. Muugalased käisid sii püidmas ja pidid selle eest kümnist maksma. Ühe aasta oli aga püid nii kehva olnd, et põle saand kümnist maksa. Siis võetud nende püised pandiks ära ja viidud Käina kiriku lae peale. Kui minu isa oli pisike poiss ja keis kiriku lael, siis ta veel näind kõdunend räbalaunikut, mis pidand muugalaste võrgud olema.
Üks muugalane olnd nii tark mees, võtnd neli räime, aeand hõbenõelale ja lasknd vette. Aga selle needmise pannud juurde: kus nee räimed kinni võetakse, seal hakkab suur püirand ja siit peavad siis kalad kaduma. Käina laht peab järveks saama. Nee räimed olla Pärnu lõukas kinni püitud ja see on ka praegu üks väga suur püikoht. Käina laht on juba minu mälestuse aeal üsna kuivaks läind.
ERA II 188, 357 (48) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuri visand Saaremaalt kolm kivi Käina kirku pihta: üks praegu Orjagus, teine Palupõllu määl ja kolmas Kärdla tee ääres. Nee on ka mehised kivid kohe.
ERA II 188, 363 (5) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laevamehed uskusid putermanni, see oli laevavaim. Teda harilikult keegi ei näind, aga kui ta ennast näitas või mudu eesest märku andis, siis juhtus laevaga alati õnnetus. - Ükskord me olime Viipuri reidil laadimas. Öösi, kui kõik magasid, kuulis vahtmees, et üks krabistab seina taga. Ta läind vaatama, kes seal on, aga ei leind kedagi. Natukse aea pärast jälle kõbistab. Mees rääkis seda lugu ka teistele ja arvati, et putermann võis olla. Aga kapten leidis, et rotid olid söönd laeva seina läbi ja kõik maale läind. See on kohe selge märk, kui rotid laevast ära joosvad, siis juhtub midagi paha. Nää, oligi sedasi, enne kui Tallinna saime, uppus meie tüürimees merre.
ERA II 188, 363/4 (6) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Igal laeval oli oma putermann, aga mõnel oli ka kaks. Ma isi olin ka ükskord vahtis ja kuulsin, kudas putermannid teineteisega mastis laeva üle vaidlesid. Üks ütles: "Kas on ka tugev laev?" Teine ütles: "Mis ta tühi on, hoia sülega kinni". Mõne pääva pärast laev jooksiski karile kinni.
ERA II 188, 366/7 (14) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin külas oli üks va Ingel, kellest arvati, et ta nõidab. Mulle rääkis isi üks tüdruk, et ta läind Ingliga vastamisi ja Ingel ütelnd talle: "Ärgu su suhu mingu enam sepikuleib!" Teise pääva tüdruk ei või näha ka, kui teised sepikut söövad, ta enni olnd suur sepikusõber. Ei ta põle osand selle vastu midagi ette võtta, pikapeale kadund see viga ise ära.
ERA II 188, 368 (24) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hauudund varvaste vahele pandi linase riide ehtid (udemeid) ehk kuiva sammelt seina vahelt.
ERA II 188, 370/1 (40) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui söötiir oli naha peal, siis nahk oli natuke sealt kohast punane ja paistes. Maas kasvab nisuke rohi, mis sinna peale pannakse. Kui väiksem oli, siis tehti viislepp peale, näpuga veetakse tugev kramm viide nurka.
ERA II 188, 371 (41) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roosile panid kanepid ümmere ja siis rõhud peale, mis küitude peal keisid. Musta lamma villu pandi ka peale.
ERA II 188, 371 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sinise villi rohi kasvab metsas, selle leht peale panna, siis kaob ära.
ERA II 188, 377 (58) < Käina khk., Käina v., Seljaküla k., Jaagu-Antsu t. - Enda Ennist < Leena Veel, s. 1872 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kotimees oli kaevus, lastel keelati sinna vaadata, tõmmab alla.
ERA II 188, 379 (72) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Kopli t. - Enda Ennist < Leena Pomerants, s. 1881 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laps kaev vuadas, siis ööldi, et kotumehe nägu on, mis sealt vastu vuadab.
ERA II 188, 381 (83) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Antsu-Tooma t. - Enda Ennist < Juhan Vaim, s. 1850, Anna Vaim, s. 1869 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrkusi sai keedetud, see puhastas nad kalarasvast ja nad hakkasid parem püidma. Mõni arvas küll, et võrkusi peab ohatlema või mõne kuntsti pärast suitsetama, siis toodi kolme saksa maa pealt salaja puid, pihlkapuid ja suitsetati nendega. Aga see on tühi ebausk.
ERA II 188, 382 (89) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Antsu-Tooma t. - Enda Ennist < Juhan Vaim, s. 1850 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maalased taguvad seinas: tikk-tikk, tikk-tikk. Ma sõin ükskord laua ääres, korraga maalased hakkasid nii kõvasti laua sees taguma. Mõne aea pärast suri mu tütar ära. Kaigutsi külas Mikul maalased tagund talve läbi nii kõvasti ja seal suri ja läks laiali terve see perekond.
ERA II 188, 384 (110) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma olin 12-aastane ja mäletan veel, et taevas oli hermsaste ühe öö läbi punane. Vanemad inimesed ütlesid, et see pidi sõda tähendama. Eks Türgi sõda tuligi.
ERA II 188, 386 (122) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ammust aega keind katk sii ringi nagu pisike hall poiss. Kes seda poissi näind, see surnd. Siis surnd kõik inimesed ära, kaks tükki jäänd ainult järele. Nad põle mudu üksteist leind, kui mere ääres liiva peal näind teise jälled. Siis olnd inimesel nii hea meel, et teise jälgi nähes lasknd kummuli maha ja annud nendele suud.
ERA II 188, 387 (123) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Inimesed rääkisid vanasti Tõllusest, kis eland Saaremaal ja keind siin oma sugulase Leigeri juures saunas ning kapsaid toomas. Olnd kangesti suur ja tugev mees. Mine tea, kas see õige on või mudu tühi luule.
ERA II 188, 389 (144) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Loomalauda lääve ette pandi pihlakpuu, nii et kõik loomad sellest pidid üle astuma, see pidi neid hoidma sui kõige õnnetuste eest.
ERA II 188, 390 (150) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puudehärmast vaadati ka viljasaaki. Kui puud talve palju uudetand, siis ka viljapead rasked.
ERA II 188, 397 (7) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sii Kurisoo metsas suur auk, seal nähtud näkkisi. Mõnikord pardid ujund vee peal, teinekord olnd kirjud härjad, vahest kenad tütarlapsed, mõnikord ehitas näkk ennast laevaks. See auk neeland inimesi alla. Ühekorra karjalapsed hakand lounat sööma ja istund sinna augu ääre valge kasepaku peale. Neid olnd 10-11 last, mo isaisa olnd ka siis karjapoiss, ta näind seda pealt. Kõik poisid mahund kännu peale istuma, ainult üks jäänd püsti. See ütelnd: "Kus ma istun nüid, kas niku-näku hänna peale?" Nii kui ta seda saand nimetand, nii pakk kadund ja lapsed kõik perseli maas, leivakotid süles. Ta tahtis kõiki peale võtta, siis oleks ära viind. Seda räägitakse ka veel, et härja neeland alla ja alt olnd nii ööne, et 5 km kauguselt merest tulnd härg välja.
ERA II 188, 398 (8) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed mängisid roogus, mu oma poeg oli ka ja tema rääkis just seda lugu, see oli umbes 30 aasta eest. Lapsed näävad, et ilus mängulaev lähäb. Nad joosvad karjas järel ja hakkavad laeva püidma, aga laev seda rutem eest ära mida kiirem nad joosvad, lähäb kord-korralt ikka sügavamasse mere. Purjud olnd peal ja sõitnd vahest vastutuult ja nõnna, kudas juhtund. Vahest tulnd jälle lastele lisemale ja siis jälle edasi. Lapsed saand viimaks aru, et see meelitab meit sügavasse vette ja tulnd tagasi. Seesama on näkuvaim ehk merenäkk. Ta pidada saama ennast igaks asjaks muuta, ainult mitte haugi peaks ja kadagamarjaks, nendel pidada ristimärgid olema.
ERA II 188, 398 (9) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen kuulnd küll, et Ülemiste järves pidada vaim olema. Ta pidi vahel sealt välja tulema väravavahi kääst küsima, millal Tallinn valmis saab. Seneperast seda ühtelugu ehitakse juure, mudu laseb järve linnale kaela. See vaim olevat pisike hall vanamees kangesti pika habemega.
ERA II 188, 400/1 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas enni üks peremees teind eese hundiks. Peremees ja sulane olnd kaheksi heinamaal. Hakand seltsis kodu minema, aga peremees olnd ammu enni kodu ja söönd laua ääres, kui sulane jõund. Riidleb veel pealegi sulasega, - kus see nii kaua aega viidab. Hakkavad heinamaale tagasi minema, juba jälle peremees enni kaare peal. Aga sulane näind iga kord, et taast kautu läind üks hunt lähkat, lähkat, lähkat. Sulane jäänd ühe õhtu metsa põesa taha valvama, mis peremees teeb. Peremees läind põesa taha, kikerdand kolm korda üle sella ja lugend: "Saba taha, sops ja kõrvad pähe, kiks!" Siis oligi hunt valmis ja pani kihudama. Eks sulane teeb järele. Aga sulane ei osand kodu tagasi teha inimeseks, hakand ukse taga ulguma. Peremees läind taale appi siis ja käskind minna sealauta ja seal kolm korda vastupääva kikerdada ümmer, siis saab meheks tagasi. Äi peremees põle sestsaadik saand ennast ka enam hundiks teha.
ERA II 188, 406 (28) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üksvahe oli nii pallu hunta, ulgusid nii, et aknaklaasid värisesid, ja sõid loomi. Siis korraga kadusid aasta-kahe jooksul ära, läksid talve üle jää minema. Selle kohta ma olen kuulnd nisukest juttu. Laev läind ükskord Kõpu randas hukka. Kõplased päästnd paatidega mehed ära. Kapten ütelnd: "Kui te mind sedasi laevast välja kannate ja Suuremõisa saali viite, et ma jalga vastu maad ei pane, siis ma luban teitele midagi, kas ussid või hundid kaotan ära." Mehed täitndki ta soovi ja kapten kaodand hundid ära. Sest on nüid üks 50 aastat juba tagasi.
ERA II 188, 407 (33) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Liba tahtis ükskord meie lehma ära süia. Teised hundid hakkavad ikka loomal kõrisse, aga liba kargab perssi. Küined lehma udas kinni ja sööb tagumiste jalgade vahelt. Liba on pisike ja kange terava ninaga. Tagumised jalad on tal pikemad kui esimesed.
ERA II 188, 407 (34) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kräti väljakutsumise sõnad: Änta, punta, kivitüdi pinta, tondituru lunta, vaimupulu kunta, lige-suge sunta.
ERA II 188, 408 (40) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli nisuke mees, kui ta tuli midagi su kääst saama ja ei saand seda asja, siis ta pistis lõhkise otsaga pihlakase kepi aea vahele ja ära sa siis oota, et loom õue veel tuleb. Ükskord oli sedasi. Panime lehmale trossi kaela ja tirisime, aga röökis ja ei tulnd. Lammad tõime süles õue, aga karjusid kohe.
ERA II 188, 409 (42) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sagrid pannakse teisele peale. Üks mees õpetas mind, kudas sagrisid saab teha: lepapuu puru pane pudelisse ja pissi peale ja pane sooja ahjunurka seisma, siis sigivad. Pealetuule lase neid lahti ja lähvad teise inimese peale.
ERA II 188, 410/1 (48) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Painaja keis ühel noorel tütarlapsel peal metsas heinamaal. Ta ei tohtind magama heitagi, kohe tuli peale. Mina jähin ükskord valvama, kui tüdruk magama jähi, hakkas kohe karjuma. Küll ma hüidsin teda ja tõmbasin talle ristisi peale, aga ei aita midagi. Enni see inimene seda tütarlast rahule ei jätnd, kui üteldi talle suhu, mis ta vaevab teist inimest. Siis kui kingad voodi serva alla paned nii, et varvaotsad väljapoole, siis painaja ei tule peale. Kui tunned, et hakkab tulema ja enni saad ütelda veel: "oh Jumal," siis lahkub ära, või parema jala suurt varvast liigutada saad.
ERA II 188, 411 (49) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti liikund siin katk ringi. Hall poiss olnd. Kui kepiga kellegile näidand, siis see suri kohe. Kaks inimest jäänd järele, üks Kõppu ja teine Tohri ninale, teine meesterahvas, teine naisterahvas. Jälgi kaudu otsind teise üles ja heitnd kaheksi paari.
ERA II 188, 411 (51) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui pihelgavitsaga ussi lööd, siis ta aeab jalad välja, saba juurest kaks jalga.
ERA II 188, 411 (52) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Uss ütelnd, et kui temal jalad all oleks, siis ühe ööga paneb üheksa pere uksed kinni. Siis Jumal ütelnd, et tal ärgu jalgu olgu. Aga kui ussi piinad, siis aeab jalad välla. Lepavitsaga lööd, siis sureb rutem, pihelgavitsaga lüies ei sure enni päävaloojat.
ERA II 188, 412/3 (58) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu ema oli üheskohas külas õhtu hilja olnd ja hakand sealt koju tulema. Kahe küla vahel olnd suur lai lagendik, ja kui ta sealt üle tulnd, siis eksind ära. Äi tema leia ega leia teed koju. Viimaks ta saand ühe kiviaea kätte ja hakand seda äärt mööda tulema, aga kogu aeg keegi krõpsutand teispool aeda. Ema mõtelnd: "Äi ma lähä üle kurjavaimu jälgede," ja läind aea äärt mööda edasi. Saand talu haopinu juure, siis olnd kole ragin ja kurivaim läind pinu sisse. Seal ta pöörand suka jalas pahempidi, siis saand koju.
ERA II 188, 413 (59) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Teine kord jälle ema akkas tütre juure minema, üks kilomeeter maad oli seda vahet. Aga ei tema põle jälle edasi saand, keind aga ringi peal ja tulnd samasse kohta tagasi. Viimaks ta istund maha ja keerand suka teisepidi jalga, siis saand edasi. Need ööldakse vaimu jälled olevat, mis inimesi sedasi eksitavad.
ERA II 188, 415 (70) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras/vesi/Kui on kedagi salaja ära tapetud, mere lükatud või muud ülekohut tehtud, siis laevavaim putermann peab mastis vinguma.
ERA II 188, 419/20 (92) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siit külast Laasi Simu läind ükskord Tärkmaa Peetrile varrule. Saand õhtu ja Simu hakand kodu tulema. Teised keelnd, et ära mine vastu ööd, jää ööks siia, aga äi Simu põle jäänd. Peetri vana ütelnd siis: "Na, mine aga peale, küll tuled varsti tagasi."
Simu läind natuke maad, kui hobu hakand ümmer kruusiaugu keima, äi lähe edasi, kas tee mis tahad. Äi Simul aita muud, kui keerand hobuse tagasi ja läind Peetrile. Seal ta ütelnd vanamehele: "Võta oma kurat mu hobuse juurest ära!" Vanamees ütelnd: "Na, mine aga siis peale." Siis ta hakand uuesti kodu minema ja hobu läind ilusti edasi. Saand siia Lülle põllu otsa, kui Miller tulnd kahehobuse tõllaga talle vastu ja küsind: "Miks sa oma isa palveraamatud ära võtsid?" Simu ütelnd: "Tagane must, saadan!" Siis läind koplimetsa, niiet tulesoru taga. Miller oli siin kirikuõpetajaks ja Simu isa oli usklik, kuna Simu ei olnd, sellepärast ta küsis isa palveraamatuid. Teise homiku Simu läind samasse kohta vaadama, aga äi seal põle jällekriipsugi olnd.
ERA II 188, 421 (96) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui keegi tütart kiitis, siis kästi ikka putsi haista, mudu teeb ära oma kiiduga.
ERA II 188, 425 (3) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Okaspuud raiuti ehituseks vanaskuus.
ERA II 188, 425 (4) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tarbepuud, kas rehavarski ja laevapuud lasti ettepoole pääva maha, mudu leheb lõhki.
ERA II 188, 425 (5) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Kontrollis Kadi Sarv
Lehtpuud raiuti nooreskuus.
ERA II 188, 440 (100) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männamaa külas on üks väga vana mänd ja sellel on rist otsas. Seal olnd vanasti kabel ja maetud surnuid, sellepärast rist.
ERA II 188, 440 (101) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahatulele pead otsekohe ilma silma pilgutamata juure minema, siis saad käde.
ERA II 188, 441 (110) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Villiga on sedasi, et metsas on villilehed ja villimarjad: neli haru, keskelt putk üles ja seal otsas sinine mari.
ERA II 188, 441 (111) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussisositud inimest ei tohi tulemaeasse viia, siis oksendab kas või "suured sapid" seest välja. Mo isa keis Kõpust ussisõnu toomas, vee peale olid sõnad räägitud ja sene veega pesti jalga. Valu andis tagasi.
Samuti võib lepalehtedega vee sees pigistada, nuuskpiiritust, tubakalehti või piibuõli peale panna.
ERA II 188, 462 (28) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli üks vanamees, kellel oli tulihänd. Terved heinakuhjad toodud tal õue. Ta oli ka vakkind surmaga, ei tule ega tule. Pakkund teistele sõnu, mudu ei saa surra.
ERA II 188, 465 (46) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks mees rääkis mulle ise, et ta olnd heinamaal ja läind õhtu küine magama. Põle saand veel magama jäädagi, olnd alles üleval, kui suur must härg tulnd neelmaaugust välla, röökind ja tuisand kõik heinakokad laiali. Läind homiku seda kahju vaatama, kõik olnd terved. Eks see oli näkk, keda ta nägi.
ERA II 188, 465 (47) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks pruutpaar läind ka väga vanal ajal neelmaauku.
ERA II 188, 466 (49) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mo ema rääkis ikka, nad olnd karjas ja visand lehkreid ülesse, kellel suu ülespidi jääb, see saab taeva, kellel ei jää, see ei saa. Nad näind, et korraga heinakokk tulnd kikerdades üle aea, aed üsna ragisend, läind loomade hulgast läbi ja lapsed kartnd kangesti. Mis ta muud oli kui näkk.
ERA II 188, 469 (59) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsi hermutati ikka, et kotumees kaevus, tõmmab sisse ja sööb ära, kui sisse vaatad.
ERA II 188, 474 (100) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk tulnd Mihkli juure ja ütelnd: "Sa pead nüid surema." Mihkel hakand vastu paluma: "Ma ei taha surra!" Katk ütelnd siis: "Noh hea küll, ma annan sulle siis kergema surma." Katk tulnd üle tappaea ja küined krabisend tappaea peal, ise soigund. Ta olnd halli poisi moodi. Mihkel magand üksi aitas, pererahvas olnd toas. Aitas Mihkel surnd ja sellest hüitakse praegugi seda aita Mihkli ait. See oli teise katku aeal umbes 200 aasta eest.
ERA II 188, 474 (101) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pühad lepad olnd seal, kus praegu Pühalepa kirik seisab.
ERA II 188, 474 (102) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hiiusaare nimi tulnd hiiepuudest, mis siin kasvand.
ERA II 188, 474 (103) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mänspää küla < männispää - suur männimets.
ERA II 188, 476 (108) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meremehed kardavad putermanni, kui ta ennast näitab, siis juhtub õnnetus. Üks öösi kapten annud tüürimehele kursi kätte ja läind isi magama. Putermann tulnd tüürmanni juure ja käskind teist kurssi tüürida. Ei mees muidugi tee seda, kus sa kapteni käsust tohid üle astuda. Läind siis minema, aga natukse aja pärast tulnd uuesti tagasi ja käskind sama kurssi tüürida. Mees kloppind siis kapteni ülesse ja räägib asja talle ära. Kapten käsib, et tüüri siis pealegi seda kurssi, mis putermann näitab, saab näha, kuhu viib. Läind sedasi ja laev läind kummuli, mehed saand veel põhjale ja päästetud ära.
ERA II 188, 476 (109) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mitu inimpõlve tagasi olnd kesk Hiiumaad Tihu kirik. Siis see kirik on ära neetud, niiet see on järveks vajund ja praegu on seal kohal Tihu järv. Kaks vanemat meest - Madis Jünmann ja Adu Veski - näinud veel torni luukidest saadik vee peal, nii pikkamisi vajund. See järv on u. 1 km pikk ja vähem kui kilomeeter lai, üks 500 sülda sügav.
ERA II 188, 477 (110) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vaarao vägi, mis Moosese järele tuli Punasesse merre, muutus hülgedeks. Saare rahvas sööb neid, siis öötakse: sööd vaarao väge.
ERA II 188, 477 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (end. kaugsõidu kapten) (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hüljes on väga hull, kui teda haavad. Üks mees Anikaitsi laiul püind hüljeseid ja löönd pootshaagi ühele sisse. Pootshaak pooleks ja mees kukkund pikali, hüljes mehele otsa. Mees hädas: liigutada ei tohi, nii kui edasi lähäd, hüljes sööstab kohe peale. Viimaks tuul viind mehe mütsi peast. Hüljes sööstab mütsi peale - ta arvas muidugi, et mees läks edasi. Mees sai sedasi plagama.
Väiksed mustad, nn. viibrid on arad, aga suured-hallid on julged. Tal silmade vahel ninal on nii õrn koht, et mees võib ta piibuga surnuks lüia.
ERA II 188, 481/2 (128) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrgud pandi võrkaeda juhtmete peale kuivama. Kis teist kaetsema akkas, see läks ja lõikas teise võrgust tüki välja, siis rikkus sellega teise püiu ära. Ega inimene teand teinekord seega midagi nõidust, ta aga sai sedasi teise võrku rikkuda. Kõige parem oli, kui said talle ütelda, mis sa sedasi tegid, siis ei juhtund võrkudega paha.
ERA II 188, 482 (130) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui püised väga lintsuseks läksid, siis toodi metsast lepa- ja paakspuukoori ja keedeti ja pesti võrkusi selle veega. See põlnd kuntsi pärast, aga püised uuendati sedasi nagu riiet tärgeldakse. Siis hakkas kohe parem püidma.
ERA II 188, 484 (142) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen kuulnud küll, et varas lasti varastatud asjad tagasi tuua. Siit rahvas keis Saaremaalt tarkust toomas, kudas vargaga teha. Ka haiguste vastu otsiti sealt abi. Tark tegi sõnad viina peale, see anti loomale sisse, siis sai terveks. Sõrves pidada eriti tublid teadjad olema.
ERA II 188, 485 (144) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kis on valet vandunud, sellel ei ole enam õnne elada.
ERA II 188, 505 (14) < Emmaste khk., Emmaste v., Kaderna k., Tuhaselja t. < Emmaste khk., Emmaste v., Aldi k. - Enda Ennist < Toomas Kubja, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Naised tegid maaleelist. Maha tehti auk, sinna kallati vett sisse ja liigutati segamisi. Selle sogase veega pesti ville, mis maast saadud, kadusid siis ära.
ERA II 188, 506 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuralased keind siin kala püidmas. Meie koplis praegu veel kolm ahjuvaret, kus nad eland. Suurevallast on tulnd üks laevameister Nuut siia talusse elama, tema muidugi asutas selle talu kaheksa inimpõlve tagasi, enni põle siin küla olnd. Siis elanud siin kuralased, aga viimaks nende elu läks siin kitsaks, siis läksid ära. Ega nad päriselt siin eland, püiuaja ainult olid. Viimaks põle kala enam saand ega renti jõund maksa, siis võetud nende võrgud ära ja viidud Käina kiriku laele.
ERA II 188, 506/7 (20) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ruhnu mehed olid siin hülgeid laskmas. Siin naabris elas vana naine Kreet, kes läind ruhnulastelt rasva saama, äi ruhnulased põle and. Eit nõian nende püssid ära, äi põle lasknd enam. Siis üks Ruhnu vanamees lasknd püssi ja ütelnd: "Sellele mõjugu, kes seda teind." Kreeda silm läind kohalt ära pale peale. Ta keis meil ja silm oli viltu, nägin ise seda, ööti ikka, et ruhnulase lastud.
ERA II 188, 507/8 (23) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk keind sii ringi, hall poiss olnd. Siin ligidal üks Vare põld, sealt tuleb luid välja. Vanad inimesed arvasid: ju see katkuaeast pärit.
ERA II 188, 508 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu kodukohas olid neelmaaugud. Vanad inimesed ütlesid, et see on näkk, mis sealt alla neelab. Hani läind Kurisoo külast alla ja tulnd merest välja. Ööti ikka näkuaugud.
ERA II 188, 508 (26) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viislepp. Kui midagi vistrikku lõi inimese ihu peale, siis sõrmega vidadi viislepp sinna peale, sii pidi terveks saama.
ERA II 188, 508 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kaskede sees on tuulepesad. Siis kui keegi arvati tuulest midagi saanud olevat, siis suitsetati tuulepesaga.
ERA II 188, 509 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui loomad kevade esimest korda välja aeti, siis pandi pihlapuu lauda ukse ette nõnna, et loomad sealt üle läksid, siis põlnd midagi õnnetust karta loomadega sel suvel.
ERA II 188, 510 (36) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puude peal on uude, selle järele vaadatakse vilja- ja kalasaaki. Kui uudet on palju, siis on saak rikkalik. Kui uude on, siis arvatakse pool aastat edasi, siis nääb, kas tähendab vilja või kala.
ERA II 188, 512 (52) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Matsepää ei tohi mitte üks puuraag õue tuua, mudu on sui ussid õues.
ERA II 188, 514 (67) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord poisiksed narrind ussi ja tõrvand ta ära. Uss saand nii vihaseks ja tõmmand eese ratta ja läind nendest mööda, mis ulgund, Siis tõmmand ennast ümmer ajateiba, nii et teivas läind pooleks mis plaksund.
(Ussidest vt veel nr. 2, 12:1, 20, 42, 51, 65, 68:7, 80:1, 86:4, 111:3, 142, 198:5, 229:7, 241:7.)
ERA II 188, 514/5 (72) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Raske naine ei tohi naerda midagi, siis jääb see viga lapsele külge. Kui mees naerab, mõjub ka.
Siin üks mees võttis naise, tal oli kolm poega ja ükski neist ei saa rääkida. See mees ennemalt lõigand lindudel keeli suust, sellepärast ta lapsed on tummad.
ERA II 188, 516 (86) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin ligidal on kurisoo-augud. Ükskord karjased istund augu ääres ja hall hobu tulnd august välja. Lapsed ronind kõik hobuse selga, üks väike tüdruk jäänd ainult maha. Hobu läind teistega edasi, tüdruk joosnd järele ja karjund: "Oot, oot, ma istun näku hänna peale!" Nii kui ta saand seda ütelnd, nii hobu kadund kohe ära ja lapsed kõik hunikus maas.
Ükskord üks härg läind sealt august alla ja merest tulnd välja. Äi muud viga põle olnd ühti, kui üks sarv olnd peast kadund.
ERA II 188, 516 (89) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui heasti lookas vikerkaar, siis peab kangem sadu tulema.
ERA II 188, 516 (90) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar joob ots meres, siis pidada sadama akkama.
ERA II 188, 517 (94) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolm korda sülita alla, siis võib maha istuda, siis ei tule haigusi.
ERA II 188, 518 (97) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui maast istudes maalased saad, siis hõeru kukemarjaga (maas kasvav rohi), siis saab terveks.
ERA II 188, 526/7 (4) < Risti khk., Kloostri v., Valgma k., Valgma t. < Risti khk., Vihterpalu m. - Enda Ennist < Juuli Olep, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tõntsu hiie.
Kirikkülas Tõntsu maa peal on olnud ennevanasti suur mets. Kui küla lambad olid laudast välla tulnud, hundid olid lambad ära murdnud. Vanad eestlased olid igal õhtul palvetanud põlvili metsa poole selle pärast, et hundid ei peaks lambad ära murda. Nüid on need puud kõik maha võetud, ainult lepa- ja pajupõesad on seal peal. Ja sellepärast hüitakse Tõntsu hiieks.
ERA II 188, 538 (42) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Kõnnu k., Matsi t. < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Tagavere k. - Enda Ennist < Miina Jalakas, 78 a. (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eks ikka jõulu ja uueaasta olid need mängiaad, siis istuti põhku ja mängiti.
ERA II 188, 539/41 (46) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti oli üks ihnus ja laisk perenaine, ta ei viitsind kunagi tööd teha, ütles ikka, mingu teised tööle, ta jääb kodu võid tegema. Ta teind küll võid, aga ega ta perele põle sellest tera annud, söönd isi ja müind. Üks lauba ütelnd jälle: "Minge te tööle, ma teen kodu võid ja siis saate õhtu võid-leiba." Sulane juba tundis asja ja tegi: "Mh, küll me su võileiba enne näind!" Perenaine võtndki koorekernu ja hakand männaga koort kokku lööma. Aga tee mis tahad, koor kokku ei lähe - vat sulase sant mõte oli koore ära rikkund. Perenaine hakkas siis laulma:
Kópa, koopa, kóorene,
válmis veere võike!
Súlane saab súure tüki,
péremees saab píka leiva,
kárjapoiss saab kánika.
Koor kuulas sellest ja akkas kokku minema:
Koppás, koppas, kóoreke,
válmis veeres võike.
Oli või valmis, ei siis teind oma lubadusest väljagi, pani või pütti ja asi sellega. Sõi oma kõhu täis ja heitis magama. Noh, pere ootas pikisilmi, aga ei toodud. Tulid õhtu kodu, kõik oli tegemata:
púdrupada oli pésemata
ja paéakaaned kásimata.
Noh, perenaine tõi siis külma toitu lauale, siis
péremees patsis piima-leiba,
súlane sonkis sóola-leiba,
kárjapoiss sõi kálla-leiba.
Siis sulane sõi ja sajatles:
Págan võtku Púniku,
soósse jäägu sõnnikud (ärikmullikad);
täkk see surgu täiel traavil,
vánad härjad ikes põllukraavil,
rónk see nokkigu rúunaroju
ja mära ärgu toogu várssa koju (hunt söögu selle),
seápõrssad mata põllale
ja lammatalled láuda taha.
Siis hakandki kõik surema, loomad saand otsa. See pere olnd enni väga rikas ja see sulane olnd 7 aastat seal juba teenimas olnd, aga sajatles kõik ära. Peremees sai ise teise sulaseks.
Mo isa võerasema rääkis selle loo ja kartis kangesti, et mitte mõnada (=sajatleda) ei tohi.
ERA II 188, 544 (53) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laps sünnib "ussihammad" suus, seda inimest kardetakse enam kui ussi. Mõni ema sai sajatatud: "Saagu su sugu sündima "ussihammad" suus!" sündides hammad suus.
ERA II 188, 547 (74) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõulupühade aegas magati põhkus, aga kõik pidid ühtepidi magama, siis ruki ei kasva sasis.
ERA II 189, 10/11 (3) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda Hiiumaad on kaks korda nälg ja kaks korda katk puhtaks teind. Muda külas Mihklil olnd akned ja uksed kinni pandud ja inimesed olnd kõik toas põlvili maas ja palund, tuli põlend ööd kui päävad. Keegi põle julgund toast välja minna, aga üks vanaeit olnd siis nii julge, et käind väljas loomi söötmas, aga ta ust põle julgund lahti teha, aknast käind sees. Hallid poisid keind rinki, keda kepiga puudutand, see surnd. See vanaeit, kes väljas keis loomi toimetamas, see kuulnd, kudas kaks halli poissi suure pihla all rääkind: "Kus puutus, sinna jähi. Me tulime Valgu poolt. Siin kange nutt, siia maksa sisse minna."
See rahvas jäändki Mihklile järele. Pärast seda hakatud surnuid matma, kus keegi maas, sinna tehtud auk ja pandud mulda.
ERA II 189, 12 (10) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti oli näkk. Üks palk olnd ühes kohas maas ja karjalapsed istund selle peal. Aga ükskord olnd lapsi nii pallu, et ühele põle ruumi jätkund. See ütelnd mudu nalla pärast: "Las ma istun siia niku-näku näka peale." Kohe kadund palk ära ja lapsed olnd kõik hunigus maas.
ERA II 189, 12 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti olnd üks püha lepp, rahvas keind seda kummardamas. Sinna ehitatud praegune Pühalepa kirik.
ERA II 189, 13 (13) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Reigis oli "torupilli tamm", seal tamme all olla vanasti torupilli mängitud.
ERA II 189, 13 (16) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männamaa jõe juures nähtud ilusaid tüdrukuid, kes palmind juukseid. Nii kui saand ütelda näkud, nii kohe kadund.
ERA II 189, 13 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Prassi külas oli suur vana mänd, sealt alt leitud raha.
ERA II 189, 14 (18) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma seda küll kuulnd, et Ulja tee ääres rahatuld nähtud.
ERA II 189, 19 (42) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Külmhaigus oli enni, väriseti kangesti, külm oli ja vahel palavik. Selle vastu põlnd muud kui sooja katsuti saada.
ERA II 189, 20 (44) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See ei saa surra, kellel on sõnad või kratt. Ühel vanamehel olnd kratt, teenja näind seda. Vanamees pannud ühe õhtu ennast täiesse mundrisse: must kuub selga ja nahkvöö peale. Käskind teisi magama minna. Ümmardaja magand teises toas ja vaadand seinapraost. Must härg tulnd sisse ja vanamees silitab härga. Ümmardaja põle julgend enam edasi vaadata, läind magama. Noh, tulnd vanamehele kätte surmatund, aga ei vanamees saa surra. Annud siis sõnad oma pojatütrele Liisile. Liisi magand ükskord õuekambris, poiss olnd ka kõrval. Korraga tüdruk kõva nagu pulk. Poiss läind hirmuga ära, korraga tüdruk surnd ja tema süi viimaks. Poiss hakand välja minema, suur valge vasikas olnd ukse all.
ERA II 189, 22 (48) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks õpetand väikseid poisse, et vandugu sada korda ühte järge, siis näävad kurjavaimu. Poisid vandundki. Ei kohe põle kedagi tulnd, aga öösi, kui poisid magama heitnd, tulnd üks ja hakand poisi tutti kinni. Poisil teise homigu tutt juukseid valgeks läind.
ERA II 189, 22 (49) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin mää otsas veski juures olnd vana tamm, kus poodud inimesi. Nüid selles majas kummitab sellepärast alati.
ERA II 189, 23/4 (54) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Antsi t. - Enda Ennist < Ingel Vahtras, s. 1867 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie heinamaal on kaunis suur piklik mätas. Sinna peale ei või magama heita, hüitakse kohe nimepidi ülesse. Ma ise tegin ükskord proovi ja läksin peale lõunat sinna puhkama. Sain parajasti magama jäänd, kui üks hääl ütles selgesti: "Ingel, tõuse üles!" Ma tõusin kohe istuli, mõtlesin, et teised lähvad juba tööle, aga kõik magasid alles rahuga.
ERA II 189, 34 (90) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolmest kohast: saride vahelt, seljalt ja saba otsast võeti igalt loomalt karvu, pandi paberi sisse ja viidi keskpaika karjamaad, siis loomad söövad sui heasti karjamaal. Soola-leiba anti igale loomale tükk suhu ja ööti: "Tule sa õhtu ikka kodu."
ERA II 189, 35 (102) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged on Vaarao sõjavägi.
ERA II 189, 36 (104) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Haavale pandi ämbrikuvõrku peale ja tusspalli, see võtab vere pidama. Hobusesita vesi võtab ka vere pidama. Silguniiska pandi peale ja põienahaga seoti kinni. Rauateerohu sahvt on ka haavarohi.
ERA II 189, 36 (106) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Õlleviga läks katkise koha sisse ja pani selle punetama. Siis pandi õllevahtu või pärmi peale, see tegi terveks.
ERA II 189, 36 (107) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lapsel kõht lahti oli, siis toodi metsast tuulepesa, aeateivast võeti lipendavaid koori, pandi need põlema ja suitsetati väikse lapse tagumikku.
ERA II 189, 37 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hambavalu vastu põletati tuuti. Koerapöörirohi pandi paberist tuuti ja tuudi ots hambaauku, siis tuli otsa. Valged ussid tulid hambaaugust välja. Piibupõhja pandi ka hambaauku.
ERA II 189, 37 (113) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui sündis tütarlaps, siis pandi ta enni pesemist pükstesse, tõsteti ülesse ja hüiti: "Poiss siit ja poiss sealt!"
ERA II 189, 39 (122) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sii külas ka suur ohvritamm. Neljapäeva õhtutel keidud ohverdamas, toidukraami toodud. Seal oli siis ikka pidu, hüpati ja karati, tuli oli üleval.
ERA II 189, 55 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuusigus on neelmaaugud, seal näkk olla inimesi alla tõmmand. Ükskord läind sealt mees sõnikukoorma ja hobusega alla ja metsast üle kilomeetri kauguselt tulnd välja.
ERA II 189, 56 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti ööti ikka, ma kuultsin seda veel ise: "Päev läks ottu ja otuaeg on käes."
ERA II 189, 58 (36) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin olnd nii suur katk, et kõik inimesed surnd ära, kaks inimest jäänd ainult järele: Priit ja Marit. Kõpu juures saand kokku ja heitnd paari.
ERA II 189, 58 (40) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Uss pea mette leppa kannatama. Kui lepavitsaga lööd, siis kohe sureb ära. Samuti võib ussihammustust lepalehtedega hõõruda, kohe saab terveks.
ERA II 189, 59 (43) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lammas hakkab eese ümmer pöörama, siis pannakse ta jahukivi peale ja aetakse üheksa korda vastupidi ringi, siis saab terveks.
ERA II 189, 76 (4) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskuus tehti luudi ja vihtu, siis lehed seisvad heasti peal. Kolm pääva enni jaanipäeva tehti vihtu.
ERA II 189, 77 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui peelmised hambad enni tulevad, siis oled peelmine mees, enam lugupeetud. Kui tulevad silmahammad või purihammad enni, seda enam lugupeetud inimene saab. Rõesahammad visatakse ahjuotsele ja öötakse: "Kilk, kilk, ma annan sulle luuhamma, anna sa mulle kuldhammas."
ERA II 189, 79 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui magad kuuvalge see, siis tõmbab näo keeruks. See annab iseenesest tagasi ka. Kuutõbine keib katuseid ja seinu mööda, kui ta nime nimetad, siis langeb maha.
ERA II 189, 79 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kuusulane on kuule lisidal, siis tuleb paha ilma, kui kaugel, siis on ilmad ilusad.
ERA II 189, 79 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Lenne Ojamets 2001, kontrollis Mare Kalda
Virmalised vehklevad, tuleb külma. Eriti suured virmalised tähändavad sõda.
ERA II 189, 79/80 (31) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar on lamp, jääb sadu vähämaks. Vikerkaar joob vahel merest vett, kui vikerkaare otsad ulatavad mere ja vikerkaare juures hakkab pilv kasvama.
ERA II 189, 81 (44) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kiitsakale kiibud, varesele varbud, musta linnule muu haigus ja meie lapsele tervis. - Neid sõnu loeti siis, kui lapse kõhtu arstidi.
ERA II 189, 82 (57) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõru k., Pärtli t. - Enda Ennist < Peeter Pärtel, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui suure laeva kiilupuud saeti, siis taheti, et puu kännu pealt edasi sööstab, siis laev liigub heasti edasi.
ERA II 189, 83/4 (65) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõru k., Pärtli t. - Enda Ennist < Peeter Pärtel, s. 1873 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Putermann on laevavaim, kis kolistab ja mürab. Mõni nääb teda ka vahel, must kuju mastis, siis saab laev hukka.
ERA II 189, 89 (88) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Painaja on sandi inimese mõte. Kui talle ütelda saad, siis kaob ära.
ERA II 189, 90 (93) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See ei ole hea, kui püimehed omavahel tülis on. Enni oli siin hüljeseid ja ruhnulased keisid püidmas. Viimaks nad läksid hiidlastega riidu, ruhnulane ütelnd: "Mina lehep ära ja hüljes ka." Ei enam hüljest siin näha saa.
ERA II 189, 93 (105) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kõrtsis üks poiss kilgand, et tema lasta ussi metsast välja tulla. Eks tulndki jalgu mööda üles, löönd ümmer kaela ja limpsind keelt. Üks va kerjadus vanamees olnd ka seal, see ütelnd: "Mis sa mängid, teisa on targemaid kui sina." Kui uss hakand pigistama rinnust nii, et poiss karjund kohe. Siis vanamees ütelnd: "Lase keeletu loom minna." Siis uss lasknd lahti ja läind.
ERA II 189, 93 (107) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lepapuu võtab ussi kohe maha. Nõnna kui lepalehed on teda puudutand, äi ta lähä siis kuskile. Kasepuuga peksa lömaks, aga äi sure ära.
ERA II 189, 94 (117) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesa suitsu alla neelata, võtab köha ära.
ERA II 189, 95 (121) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tohri nina ligidal Leigri laid, seal eland Leiger ja Tiiu, nende maja varemed veel praegu alles. Nendel olnd maad, ja kapsaid kasvatand, Tõllus keis ju nende kääst kapsaid toomas. Nendel oli seal oma lauster ka.
ERA II 189, 95 (124) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin saartel olnd nii suur katk, kõik inimesed surnd ära, Ristivälja liival olnd inimese jälled. Isa hiidlane, ema saarlane, ühed kõmpjad on nad mõlemad, läind kaheksi hiidlane ja saarlane paari.
Kui katk saand kedagi satutada, kas inimest või hobust, see surnd kohe ära.
ERA II 189, 96 (125) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Kassaare hiiemets neitsite ja koertega/Kassaare laidus kahe küla vahel oli männik, seal männigus olnd "hiiekoerad". Kis sealt läbi läind, hakand kohe hiielaulu lugema, siis põle kallale tulnd. Mo vanaema oli seda laulu noorest pärast osand. Pärast tulnd välja, et sakslased olnd koeranahas, raudhammad olnd suus. Nad tahtsid sedasi ristiusku inimestele õpetada, et inimesed õpiks lugema. Anikatsi laidus olnd vana Nigul, see põle muud osand lugeda, kui siiad-säinad kapi otsal. Need olid kanged kalamehed seal.
ERA II 189, 97 (135) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui inimene metsas ära eksib, keib ringi ühes kohas ja ei oska välja, siis pööra mõni riie pahempidi selga, siis na kut muistus pääseb lahti.
ERA II 189, 98 (142) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kis vastlapää kõige pikema liu sai, sellel pikad linad. Liugulastes lauldi: "Lina liugu ja pitka kiuga, linad põldu ja tudrad metsa."
ERA II 189, 107/8 (5) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühes rehes joulu ja nääri aegu olnd punased ja sinised tuled näha. Üks vaene mees keind teed ja näind tulesid ning läind öömaea paluma. Ei ole antud talle öömaea, antud 20 kop. ja otsi ise. Öötud veel, et kodu sul aseme all kast raha täis. Täiega saab ja kolme aasta pärast täis tagasi jälle. Mees leidiski oma kodust rahakasti, võtab sealt raha, aga ei raha vähene. Ja kui ta selle 20 kop. välja andis, siis tuli see ta tasku tagasi. Saand kolm aastat mööda, mees läheb nääriöösi raha tagasi viima. Koputab kaks korda ukse peale, ei mingit vastust, kolmat korda rääkind ära, mispärast ta tulnd on. Siis vastatud talle seestpoolt: "Oh, põle tarvis tuua, see lagus juba mineval jaanipääval libeda jää peal ära." See tähendas, et pikne lõi kurjavaimu maha. Rahakast jähi mehele, aga siis põle enam juure kasvand, siis palju sai kui oli.
ERA II 189, 110 (9) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laevapuud maha saed, pead ühe jutiga saagima, vahel puhata ei tohi, siis laeval ühtejärge hea tuul.
ERA II 189, 110 (10) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Muugalased keind siin enni kala püidmas, Aadu koplis praegu veel nende majade varemed. Nad olla siit ära aetud ja nende võrgud võetud ära. Siis üks muugalaste vanamees pannud kolm räime varda peale ja lasknd vette ja vanne ka veel peale: kus nad kinni võetakse, seal hakatakse jälle kalu püidma, siin aga kaduvad kalad ära. Pärnu juures võetud need räimed kinni.
ERA II 189, 110 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Pisimärkmeid hülgeasjandusest./Ruhnulased keisid siin hülgeid püidmas. Haldi külas kaks meest tahnd ise ka püida ja põle sellega rahul olnd, et ruhnulased siin keivad. Ruhnulased ütelnd siis: "Ja-ja, püidke aga peale, küll me lehme ja kalad ka." Selle järele põle enam ühtegi hüljest nähtud.
ERA II 189, 110/11 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulsel käima.
Ühekorra üks vanamees läind tuusele ja tont tulnd ka seltsi ise oma lodjaga. Ja püiab kogu aeg vanamehega üsna kõrvu, ei vanamees saa kala. Siis peab ütlema: "Ah, nüid oleme va vaderiga seltsis juhtund," siis ta kaob ära ja sa saad jälle kala.
Tuusel käidi sedasi, et lodja ninasse pandi kolme haruga raudhark, selle peal põlesid puud, siis nägi öösi pimedas kalu ahinguga raiuda.
ERA II 189, 121 (35) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Mees kõneleb naise haual rumalasti./Käinas surnd ühel mehel naine ära. Õpetaja matnd naise ära nagu kord ja kohus. Mees küsind õpetajalt: "Kas ma või ka jutustada?" - "Miks ei, võid küll." - Mees hakand rääkima: "Mis sul viga oli elada? Oli meil mingist puudust? Liha oli küll, leiba küll, nüid sa siin nagu va lehmaroisk vee sees." Ei õpetaja põle enam lasknd meest edasi rääkida.
ERA II 189, 139 (1) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laeva ehitades esimene laast, mis raiuti, see pandi teusse, siis on õnnekas laev, siis putermannid ei kei kallal.
ERA II 189, 140 (6) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rootsikülas üks kevade jää viis 18 meest ära. Koer on kolme pääva pärast tagasi tulnd ja küined olnd tal kulund. Enni seda olnd soigumist kuulda - see oli surma tähändus.
ERA II 189, 142 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni surma nad pakuvad sõnu ära, kellel neid on. Üks sulane pakkund ka peremehele, aga peremees põle võtnd: "On nad sul eluaea tarvitada olnd, siis vii nad ka hauda kaasa."
ERA II 189, 150/1 (81) < Reigi khk., Kõrgessääre v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni oli sedasi, kui meri midagi välja andis, mõisnik sai kõik omale. Kui laev kinni läks, siis madrused tulid kõik maale, mõis andis hobused, et nad Heltermale said, põle nad enam vaadand tagasi. Mõis sai laeva ja laadungi omale. Ega enni masinaid põlnd, purjulaevad olid puhas. Ma olin siin majaka peal, 2-3 masinat juhtus mööda minema, aga purjusi oli üle saja. Kui oli udu, siis
jooksis vahest 2-3 tükki kinni. Mõis oli nii kange, mastid pealt maha ja omale.
ERA II 189, 151 (83) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Majapalgid võteti kõva tuulega maha, siis puu kõva, ei mädane.
ERA II 189, 152 (93) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Neid inimesi oli küll, kis ussisõnu teadsid. Sõnad puhudi kas vee sisse või leivatüki peale ja anti sellele sisse, keda uss oli hammustand, siis sai kohe terveks.
ERA II 189, 152 (94) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen ka kuulnd, et oolmetele oli ka sõnad.
ERA II 189, 154/5 (105) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuuru Mihkel olla isi näind, et alasti inimene istund vee peal. Kaleste all olnd ka, nagu paat oleks tulnd. Lapsed pannud joostes minema, mees, kes kõigi enni ligi saab. Kaleste Liisu ütelnd: "Ma jään maha. Kus ma lähän, istun näku-täku hänna peale?" Siis kadund korraga ära, lapsed põle mitte midagi näind änam.
ERA II 189, 155 (106) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülgede kohta üteldakse, et nad on inimeste, vaaru sugu. Nad karjuvad ikka: "Varuu, varuu!"
ERA II 189, 156 (110) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Kräti pask". Krätt on eese nii täis tõmmand, et jätab muist piima maha. See panda siis säärluu sisse ja pihlapulgad vastuksi otsa ja põletakse ära, siis ta'p tule änam mette.
ERA II 189, 158 (123) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vastlapää õhtu võteti uksed lahti ja kurikaga kolistati: "Tiss-tussadi toast välja, töövaim tule sisse!"
ERA II 189, 159 (130) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui hammas valutab, siis pannakse paberist toru hambaaugu sisse. Selle sisse pannakse hambarohu seemneid ja siis põlema. Suits läheb hambaauku ja aeab sealt ussid välja.
ERA II 189, 160 (138) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roosi peale pandi kanebid, punast kalevit, kui punane roos oli, ja maarohtusi. Roosid on mitmet seltsi: sinine, punane ja valge. Sinise papre peale pliiatsit määrida, see on sinise roosi vastu. Naiste musta särki pandi peale. Valge roosi peale pandi maapihlaid.
ERA II 189, 161 (141) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kõht lahti oli, siis söödi kuivadadud mustikaid, pipart, kõrvetatud ube ja lepatürke (urbi, mis on käbi moodi).
ERA II 189, 161 (142) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paakspuu musta koore alt võeti koort ja tehti teed, see aeas kõhuussid välja.
ERA II 189, 161 (144) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui teine inimene oli söögiisu ära võtnd, siis näridi miisujuurt, see pani kangesti oksendama, siis hakkas jälle sööma. Seapõrsastele anti ka seda sisse.
ERA II 189, 162 (152) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äkise haiguse vastu olid rabanduse rohud, siis suitsetati nendega.
ERA II 189, 162 (153) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jooksja kää sees on, käsi rodiseb, siis keedeti jooksjarohu vett ja joodi seda. Vaskkidi (=kett) pandi kää ümmere, see võttis ka ää.
ERA II 189, 163 (156) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maalased tulid maast istudes. Siis võteti sealt kohast maad ja sellega ööruti. Maalaste rohud kasvavad, nendega suitsetati või põletati neid ja pandi seda tuhka peale.
ERA II 189, 163 (157) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni kui maha istud, siis süli kolm korda alla, siis ei saa haigust.
ERA II 189, 165 (170) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskuus tehti luuad, siis kirp ei sigi. Vihad ka vanas kuus, kui noorekuu vihaga vihtled, siis ihu hakkab kihlama.
ERA II 189, 171 (3) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Villem Pisa, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kellel ussisõnad on, äi see saa surra. Vahel üsna suremas, siis saab jälle terveks, siis jälle haigeks, sedasi heitleb peal. Siis nad pakuvad neid sõnu teistele, kui saavad üle anda, siis surevad.
ERA II 189, 174 (14) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Villem Pisa, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni olnd seal üks lepp, see olnd püha, sinna rahvas viind ohvrit ja palund seal. Siis pandud kaks musta härga ikega kokku ja lastud minna. Nee läin senna lepa ümmer kinni ja senna ehitatud kirik, mis praegu kannab Pühalepa nime.
ERA II 189, 198 (46) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Peeter Tau, s. 1865, Liisa Tau (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõululauba õhtu viskas peremees õlgi lakke ja proovis sellega: vilja-, heina- ja karduliõnne. Kui suur tuust lakke kinni jähi, siis oli hea kasi.
ERA II 189, 199 (51) < Pühalepa khk., Kärdla as. < Pühalepa khk., Ausmaa k. - Enda Ennist < Madli Spriit, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda juttu ikka on, et inimene võtnd hundinaha ümmere ja eland metsas, põle süia tahnd ega midagi.
ERA II 189, 213/4 (56) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tubi t. - Enda Ennist < Kreet Keskla, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui toomingas kolm pääva õitseb, siis tuleb vara tali maha, kui kolm nädalat, siis jääb tali hiljaks.
ERA II 189, 215 (66) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tubi t. - Enda Ennist < Kreet Keskla, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kevade esimest korda loomad välja lased, siis kei nende ümmer ja loe issameiet, siis nad seisvad koos ja nendega ei juhtu õnnetust.
ERA II 189, 228 (112) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. - Enda Ennist < Madli Keskla, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nelipühilouba õhtu poisid viisid tüdrukutele ukse taha "armukaski". Kellega pahasti oldi, sellele viidi kadagas ja veel kuivand kadagas.
ERA II 189, 228 (114) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. - Enda Ennist < Madli Keskla, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesad, mis männa või kuuse otsas on, on tähtsamad kui need, mis kase otsas on, okaspuudelt neid vähäm saada. Neid suitsetati, kui tuulest mõni haigus tuli.
ERA II 189, 230 (131) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Koidma k., Koidma-Villemi t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Rootsiküla k. - Enda Ennist < Villem Espenbaum, s. 1850 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männipalgid maha võtta 3 pääva enni kui kuu täis saab; kuusepuud just siis, kui kuu täis. Põhatuulega võetud puu pakatab.
ERA II 189, 231 (138) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Koidma k., Koidma-Villemi t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Rootsiküla k. - Enda Ennist < Villem Espenbaum, s. 1850 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Öönes puu olnd vanasti rahva jumal. Sinna viidi raha ja kui kellegil paised olid, siis muljutud neid lapiga ja viidud see lapp sinna öönsa puu juure ja löödud naalaga sinna külgi kinni. Igas külas olnd oma jumal.
ERA II 189, 239 (41) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Villama k., Oodava t. - Enda Ennist < Mari Kõrm, s. 1864 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jouluks toodi õljevihk tuppa ja visati õlgi lakke, kui palju õlgi sinna kinni jähi, siis oli rikkalik vilja-aasta, kui mõni üksik, siis kehv.
ERA II 189, 242/3 (65) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Va Madis rääkis, nad saagind võrklaeva kiilupuud või emapuud. Puu kukkund kännu pealt maha ja teind kolm ringi eese ümmer. Madis keeland küll, ärgu nad seda võtku emapuuks, aga nad ütelnd, et see tühi kunts ja lora ja teind sellest puust laeva. Saand laev valmis ja vette lastud, siis esimese korraga kadund tükkis meestega. Vanad inimesed ütlesid ikka: "Kui emapuu kukkudes mitu ringi teeb, siis see laev saab hukka." Nad vaatasid koguni seda, et mitu ringi, nii mitme aasta pärast.
ERA II 189, 243 (67) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu isa olla näkkusi küll näind. Sii järve ääres praegu kivi, mis öötakse näkukivi, seal otsas nad tantsind. Siin järve peal sõidetud hoostega, kapjade plagin olnd kuulda. Siis üks õpetaja keind seal lugemas, siis kadund see plagin ära.
ERA II 189, 244 (71) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Loodetuule ja vana kuuga hakati maea ehitama, siis jääb kuiu, mudu mädaneb ää.
ERA II 189, 244 (72) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ehituspalgid raiuti pärast kuu aavamist, vanas kuus veel, enne kui uus põlnd kolmepäävane veel.
ERA II 189, 244 (73) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paadi lauad raiuti enne kuu aavamist, enne kui noor kuu loodi, siis ei pakata lõhki.
ERA II 189, 244 (74) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lehtpuud, mis tarvituseks, raiuti noore kuu ja pehme tuulega, nee kuivavad sitkeks, ei lehe lõhki.
ERA II 189, 244 (75) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Need puud, mis tävekuu aeal maha võetakse, kuivavad kebjaks.
ERA II 189, 245 (78) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui esimest naabravihku hakkad panema, siis hüia: "Kiiss, kiiss, kiiss!" Siis rotid ei tule naabra alla.
ERA II 189, 255 (101) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie ligidal oli üks naine, ta teadis seda, et tal sant sõna oli. Ta ütle ikka ise: "Kui ma su looma kohta midagi ütlen, siis ütle salaja: "Haista putsi!" siis ei juhtu midagi." Ükskord ta tuli meile ja ma olin üksi kodu, väike tüdruk olin alles, ja meie vasikas oli õues lahti. Ta silitas vasika pead ja ütles: "Küll on ilus rammus vasikas, ta vist joob heasti." Nää, vasikas õhtu mo kääst juua enam vastu ei võta, aeab aga nina püsti. Ema tuli kodu ja ma rääkisin talle, ta suitsetas vasikat ja mässas enni, kui jooma hakkas.
ERA II 189, 259 (118) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Peale vihtlemist tõsteti last kerise poole ja loeti iga kord: "Hea laps olema, meeles pidama, sõna kuulama, lugema hakkama." Suuga ise musutati, tõmmati oma poole.
ERA II 189, 259 (122) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Esimese pesemise ja vihtlemise aeal üpatati last kiritse poole ja ööti: "Tõuse kakk ja kasva laps!"
ERA II 189, 260/1 (125) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed pannakse sisse kinni, ei sünni kudagi ilma. Ema ei tohi midagi paha kandmise aeal ütelda. Üks tüdruk olnd raske inimene ja üteld ühe naisele: "Haista putsi!" Naine vastand: "Küll sul eesel läheb putsi tarvis!" Mõne aea pärast tüdruk hakkab last tooma, aga karjub mitu pääva, ei tule ilma. Viimaks ütelnd: "Tooge Kreet siia!" Kreedule ta sedasi rumalasti oli ütelnd. Kreet tulnd senna ja ütelnd: "Mis sa eest karjud, eks aea takka häält välja!" Lükand kolm korda kääga üle tüdruku selja, ja laps sündind kohe.
ERA II 189, 261/2 (127) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui raske naine või ta mees varastab ja tagasi aeab seda tegu või koguni vannub seal juures, siis lapsel jääb viga külgi.
Siin üks mees läks oma isaga riidu ja vandus, et sündigu ta laps ühe silmaga. Ja laps sündiski ja teist silma põlnd loodudki.
Teine varastas jälle võikarbi ja vandus: "Kasvagu välja sealt, kus ta on!" Naisel sündis laps ja lapsel kasvand reie pealt välja kahe poolega nagu võikarp.
ERA II 189, 268 (9) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kare peale maha istutakse, siis süliti kolm korda alla, siis ei hakka haigust külgi maast.
ERA II 189, 269 (23) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vastlapää lapsed keisid liugu laskmas. Siis lauldi ka: "Lina liugu ja pikka kiudu!"
ERA II 189, 270/1 (32) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui uss hammustab, siis mulju seda kohta louluraamatuga, millel kuldrist peal on, siis annab paistetus kohe tagasi.
ERA II 189, 271 (35) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kukulind kevade ära situb, siis jääl see sui haigeks. Kui kukulindu kuuled ja põle söönd mette, siis hammusta toore puu sisse, siis sulle ei mõju, aga puulehed kuivavad ära. Mo ema oli hammustand pihla sisse, ei lehed põle tal suuremaks kasvand, kui kevade olid, teise aasta hakand jälle uuesti kasvama.
ERA II 189, 271 (36) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noored tüdrukud kuulavad ikka, mitu suutäit kukulind laulab, siis nii mitme aasta pärast nad saavad mehele. Vanad inimesed surevad jälle nii mitme aasta pärast.
ERA II 189, 273 (51) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sealt, kus sa lehma või hobuse tood, võta sealt maeast kepp kätte ja pista oma katuse räästasse, äi ta'p lehe mette ära siis.
ERA II 189, 273 (53) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks viind looma ja õnnistand: "Olgu sul niipalju loomi, et kõik puuoksad tilkuvad täis!" Loomad läind seal peres nii täisi täis, nühkind nii, et kõik puuoksad tilkund nendest.
ERA II 189, 275 (63) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k. Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vesikaarejoon (=vikerkaar) heasti lookas on, siis tuleb vihma rohkem. Kui ots vee peale ulatab, siis öötakse: "Vikerkaar joob."
ERA II 189, 278 (79) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui keegi aevastab, siis öötakse: "Tervist! Tervis tuleb!"
ERA II 189, 278 (83) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kõrv lööb pilli, siis keegi sugulane tahab hingetänu. Siis mõtle kõikide surnud sugulaste peale, kui leiad selle, siis jääb järele.
ERA II 189, 278 (84) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui luksud keivad, siis peab seda inimest ehmatama, siis kaob ära. Ööti ikka sellele järsku: "Kuule, sa keisid kaokaldal sital!" Siis teine ehmatas ja luksud jähid järele.
ERA II 189, 288 (119) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kibuspuu pöösaid istutakse maja ümmer, see varjab pikse eest maja.
ERA II 189, 288 (121) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laeva emapuu peab saagides kännu pealt kaugele sööstma, siis laev lehep nobesti edasi.
ERA II 189, 288 (122) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kalapaadi emapuud pidi sipelgapesast võtma, siis rikas püiupaat.
ERA II 189, 289 (124) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kes kolm Suur-reedet imeda said, see oli nõid, selle sõnad läksid täide.
ERA II 189, 291 (140) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kaeo ei tohi vaadata, kaeohunt tuleb kallale ja viib alla.
ERA II 189, 291 (142) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui pihlaoksaga lehma lööd, siis piim läheb vihaks. Siis pandi pihlalehed lüpsiku toru sisse, siis kadus see viga ära, piim kurnati sealt läbi.
ERA II 189, 291 (145) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui võõras juhtub söögi aeal tulema, siis ta ütleb: "Jätku! Mu leivaisa elab alles."
ERA II 189, 292 (149) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Matseba ei veeta puid õue, siis vead ussid õue.
ERA II 189, 292/3 (157) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Kadi Sarv
Vanakuu nellaba õhtu peale pääva lõpetakse kõik pahad asjad ära. Meil heinamaal kasvas kangesti palju haavapuid. Me raiusime vanaskuus ühe neljaba nad maha, ei siis enam kasvand.
ERA II 189, 299 (6) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellama k., Siimu t. < Käina khk., Käina k. - Enda Ennist < Anna Vilu, s. 1881 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mikspärast kadakamarja otsas on rist? Vana jutt räägib, et Jeesus on kadakapuu otsast taeva läind, sellepärast on marja otsast rist.
ERA II 189, 303 (18) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/"Kuhu naise hing läks?"/Kaigutsi mehe naine suri ära ja mees läks õpetaja juurde surmasõnumid viima: "Kauaaegne eluseltsiline mo va Kersti kustus täna ööse ee." - "Aga kus ta hing läks?" küsind õpetaja. - "Nne, kui teda põle siipool neha olnd mette, jo ta siis senna Kõpu poole ennast aas."
ERA II 189, 309 (23) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras, s. 1879
Peale näljaaega hakanud rahva hirmutuseks ümber hulkuma vana hallis riides mees. Tal olnd kepp kääs, millega ta igat vastutulejat püüdnud torgata. Kõige rohkem tahtnud ta südame kohta oma kepiga soskida ja kui see tal õnneks läinud, surnud torgatav kohe ära. Nõnda mäletakse siinpool katku.
ERA II 189, 311 (29) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viislappi tarvitati ja tarvitakse veel praegugi mõne kombeuskliku poolthaiguste arstimiseks. Üks punetav, vähese paistetusega haigus, mida siin kutsutakse "sööthiir", arstitakse sel kombel, et keegi, kes on oma vanemate esimene laps, teeb oma nimetissõrmega haige koha peale viislapi, puhub peale ja peab aitama.
ERA II 189, 311/2 (30) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laeva emapuud maha võeti, siis vaadeti, kui suure nurga all puu langedes ennast keeras. Oli umbes veerand langusnurgast pööre, siis hukkus laev veerandi eluea järel; oli poole peal pööre, siis elas laev ainult pool iga; oli kolmveerandi peal pööre, siis kolmveerand oma east pidas vastu ja täiesti maha langes ja ei pöörand ennast, siis elas laev ka oma eluea ja ei juhtund temaga mingit õnnetust. Nii võetud teinekord mitu puud maha sobiva leidmiseks.
ERA II 189, 314 (36) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui leppadel on palju pikki urbi peal, siis on sel aastal hea odrasaak, kui aga ümmargusi palju, siis kasvab rohkesti kartulaid.
ERA II 189, 314/5 (37) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näärihomiku vaadati uudetist. Kui puud olid narmaliselt härmas, siis oli loota rikkalikku viljaaastat, kui uudetis oli kalasoomuse moodi, siis tuli hea kalasaak. Esimene uudetis oli kõige tähtsam.
ERA II 189, 316 (44) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Soolatüidest saab sedasi lahti, et vajuta neid alati ja ise mõtle, et nad kaovad. Mõni minut pidada niisugune olema, et kaotab kõik, mida puudutad.
ERA II 189, 316/7 (49) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Punase villase lõnga sisse 9 sõlme ja iga sõlm soolatüi vere sisse kasta, ise tagaspidi lugedes 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1 ja see lõng panna nisukse koha peale, kus ruttu ära mädaneb, siis kaob soolatüi, kui lõng on mädand.
ERA II 189, 319/20 (64) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Säärenina ja Kakrimaa sünd.
Ükskord tahtnud Kurivaim Hiiumaa ja Vormsi vahele silda teha ja hakand põllega kruusi vedama. Säärenina tegi valmis juba, aga siis tüdis ära ja läks õige vaatama, kaugel see Vormsi ometi on. Võttis põlletäie kruusa kaasa. Aga põllel oli jälle auk sees ja sealt varises muist kruusa vette, sellest tekkis meresse madal ja kitsas joon. Keset merd jähi suur kivi põlleaugu ette, sinna tuli sügav koht, siis kivi kukkus maha ja on praegu seal kohas meres. Selle kivi järele saab alati kurssi võetud ja leiab sügava koha ülesse. Siis kruus hakkas jälle põlleaugust nirinal jooksma. Kogemata pääsis põllenurk ta kääst lahti ja kruus langes korraga merde. Seal ongi praegu Kakrimaa.
ERA II 189, 320 (65) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kallaste määl Vanapagan küpsetand sitikaid Vormsi majaka tule paistel ja söönd.
ERA II 189, 320/1 (66) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuri määle hakatud kord kirikut ehitama, aga mis pääva tehtud, see ööse laodatud. Vanakuri ei lasknud sinna ehitada. Sellepärast hakatud seda mäge hüidma Kuri määks. Siis pandud kiriku nurgakivid vankrile ja kaks musta härga rakendatud ette. Siis lastud härjad omapead minna, kus seisma jäävad, sinna tehakse kirik. Härjad läind püha lepa taha kinni. Sinna tehtud siis Pühalepa kirik. Vanakuri äkisti märgand Saaremaalt, et kirik juba valmis ja torn paistab kätte. Tal juhtund vestitaskus paras kivi olema ja visand sellega torni pihta. Kivi läind aga natukene kõrvale ja kukkus kõrtsu taha maha. See nurjatult suur kivi praegu seal. Vanakuri tulnd siis ise ratsahobusel vaatama ja leind kivi sealt. Ta hobuserauaase praegu kivi kõrval pae sees.
ERA II 189, 321 (67) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lehtpuud tarbepuudeks võetakse maha nooreskuus ja lastakse kukkuda humiku poole, siis ei mädane ega lõhke.
ERA II 189, 321 (68) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Okaspuud tarbepuuks võetakse vanas kuus ja lastakse ka humiku poole maha, siis ei lõhke.
ERA II 189, 322 (70) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui suplema lähed, pead näkile enne kolm kivi viskama. Iga kivi peale pead sülitama ja ütlema: "Näkk säh! Sina metsa ja mina merre!" Siis ei ole uppumist karta.
ERA II 189, 326 (87) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Kraavi t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Madis Undo, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui me lapsed olime, siis viskasime enni raudkibi mere ja käskisime näkki selle ära süia ja meit järele jätta, siis julgusime sisse minna. Mudu hermutati, ei tohi mette mere minna, näkk võtab ära.
ERA II 189, 326 (91) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Kraavi t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Madis Undo, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulemurtuid puid põle tahetud mette laeva sisse panna, siis laev pidi tormis hukka saama.
ERA II 189, 332 (4) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. - Enda Ennist < Peet Paljasmaa, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui Pühalepa kirikut hakatud ehitama, siis otsitud kohta, kus nurgakivi panna. Viimaks pandud härjad igesse, silmad seotud nendel kinni ja lastud siis lahti. Nee läind suure püha lepa taha kinni, sinna siis ehitatud kirik. Enni tahetud kirikut eemale Kuri määle ehitada, aga kõik, mis pääva tehtud, see öösi lõhutud. Seal praegu kivihunik maas.
ERA II 189, 333 (5) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. - Enda Ennist < Peet Paljasmaa, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui Pühalepa kirik valmis saand, siis Vanapagan märgand seda Saaremaalt ja tahnd torni maha visata. Äiandki esimese peosse juhtuva kiviga, aga see kukkund kiriku taha kõrtsu juure maha, kus ta praegugi on.
ERA II 189, 334 (7) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. - Enda Ennist < Peet Paljasmaa, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nõmbas on praegu veel alles vana mänd, selle juurte üle ei tohi keia, et kuivab siis ära. See on üks kõige esimene puu Hiiusaarel, kui ta mere seest tõusnd, olnd ta üsna lage. Sakla külas oli teine vana mänd. Sellel oli auk sees ja sinna inimesed viisid raha sisse. Kui kuskilt oli haige, siis muljuti rahaga ja viidi see raha männi sisse, siis haigus paranes ära. Nüid seda puud enam ei ole, tuul murdis ta maha.
ERA II 189, 335/6 (10) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. - Enda Ennist < Peet Paljasmaa, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Va Tibu Andrus Sakla külas on praegu nii kange mees, et teeb oma nõidusetükid ära. Pisiksed poisid keind teda kiusamas, keerand ja kääksutand veskit peal nende väravas. Vanamees vandund poisse: "Kui te ükskord naise võtate, siis peavad teite lapsed ka sedasamu moodi kägisema kui see veski." Nää, eks üks poistest on nüid naisemees ja tal on kaks last juba 7-8 aastased, aga kumbki äi saa sõna suust välja, kokutavad peale.
ERA II 189, 338 (18) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kukka k., Laasi t. - Enda Ennist < Leenu Heilu, s. 1853 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jeesuse rist pidada haavapuust olema, sellepärast haavalehed värisevad.
ERA II 189, 339 (32) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kukka k., Laasi t. - Enda Ennist < Leenu Heilu, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui uss sind sosind, siis pane lepakoore mähine külg selle koha vastu, valu annab tagasi.
ERA II 189, 340 (34) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kukka k., Laasi t. - Enda Ennist < Leenu Heilu, s. 1853 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vana Krossa Simu oli tark mees, ta tegi ussisõnad viina peale, mis anti sisse ja see võttis paistuse alla.
ERA II 189, 340 (35) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Reikama k. < Käina khk., Harju k. - Enda Ennist < Peet Sakkur, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Me läksime Kopenhaageni ja laeva vaim hakkas triitsutama, nagu hall lind oli. Natukese aea pärast laev läks kinni. Laevavaim või putermann, kudas teda hüitakse, kui ta ennast näitab, siis juhtub õnnetus.
ERA II 189, 340 (37) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Reikama k. < Käina khk., Harju k. - Enda Ennist < Peet Sakkur, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laevakere valmis, siis kaetakse nimi kinni. Siis laevareedar tuleb ja võtab kätte ja lööb konjakipudeli katki. Seda teeb küll harilikult reedari naine, naisterahval nagu õnnelikum käsi. Ise ütleb sealjuures: "Mina ristin sind selle nimega, et sa heasti käid ja palju raha tood." Siis võetakse nimi lahti ja laev on ristitud. Siis hakatakse teda merde viima. Sene õhtu, kui laev meres juba, tehakse joodud nendele, kes aitasid mere laska.
ERA II 189, 345 (44) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Reikama k. < Käina khk., Harju k. - Enda Ennist < Peet Sakkur, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See oli nelipühi laube, mees tegi omale uut tuba ja pererahvast kütsid sauna. Sai saun valmis, siis nad aeasid meest ka sauna, aga mees ei läind mette. Ta tahtvat mere ääre minna, võrgud seal sees, neid vaatama ja siis võib seal ka ujuda. Läkski Suuresadamasse ujuma, nii kui mere läks, nii näkk võttas ta ära.
ERA II 189, 346 (48) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Reikama k. < Käina khk., Harju k. - Enda Ennist < Peet Sakkur, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laevapuid raiuti ikka vanaskuus ja idatuule alla lasti maha, siis ei mädane.
ERA II 189, 347/8 (53) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel naisel on habe ees, see on ka sandi sõnaga inimene. Siin oli üks naine, kui ta midagi ütles, siis sündis kohe sedasi. Ta tuli meile ükskord ja jõi haput kalla, ise kiitis: "Ah, teil nii hea hapu kali!" Teise homiku võta kali kas või selga, nii kangesti venis. Kui ta millegi kohta lausus sõna, siis ütle vastu: "Haista perset!" või "Haista putsi!" siis ei sündind midagi paha.
ERA II 189, 351 (72) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maalased tulevad peale maas istumisest. Neid kaudetakse maarohtudega, nende veega pesta või suitsetada.
ERA II 189, 351 (73) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui maha istud, siis süli alla, siis ei hakka midagi külgi.
ERA II 189, 352 (75) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui teine inimene su peale sülib, siis tuleb sinna kohta söötiir. Siis esimene laps peab tegema vasaku kää esimese sõrmega viislapi peale, see võtab ära.
ERA II 189, 353 (83) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paise otste peale pandi ka värske või ja leivapuru, see võtab mäda ära. Küpse sibul võtab samuti.
ERA II 189, 358 (118) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sääre k., Ranna t. - Enda Ennist < Andrus Soonik, s. 1852 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks pää enni kuuloomist, kuuloomispää ja üks pää pärast, ee pidid sandid päävad olema, siis ei tahetud mingit tähtsamat tööd teha. Nagu seemnetegu, see pidi seismas olema.
ERA II 189, 359 (127) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sääre k., Ranna t. - Enda Ennist < Andrus Soonik, s. 1852 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaare otsad ulatavad meresse, siis öötakse, et vikerkaar joob merest vett pilvedesse.
ERA II 189, 359 (129) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sääre k., Ranna t. - Enda Ennist < Andrus Soonik, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma tean, et mo isa ei luband maea ümmert kibuspuupõõsaid maha võtta, nee pidid ka välgu eest hoidma.
ERA II 189, 372/3 (27) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui titt oli kolmepäävane, siis kööti saun soojaks ja viheldi titte ja titeema. Kui tütarlaps oli, siis viheldi teda ja loeti sealjuures: "Ära aea poistega ümmer, ära käi kõrtsis ega külas, kuula sõna ja õpi lugema." Poisse põle kästud tapelda ega viina juua. Titeema viheldi tublisti läbi, siis piimasooned said lahti ja hakkas piima tulema.
ERA II 189, 373 (30) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui raske inimene kedagi pahandab, siis peab enni ära leppima, mudu laps ei sünni. Üks naine oli siin raske ja varastas seitse parmast nisu ää. See asi tuli ülesse, aga naine aeas tagasi. Siis see inimene, kellelt ta varastas, oli ütelnd naisele: "Pea ta enni sündima mette, kui ma sinna tulen." Äi põle saand ka last ilma, enni kui kutsund selle inimese naise juure ja nad ära leppind.
ERA II 189, 385 (45) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged oo ju Vaaru vägi. Kui vaaru Punasest merest oma vääga läbi läks, siis vesi laskis ühte ja nad jähid mere hülgeks.
ERA II 189, 386 (49) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed olnd karjas ja näind ühte palki mere ääres. Lapsed kohe palgi selga mürama. Palk hakand kippuma, läind hulga maad edasi. Üks vähäkene jäänd maha ja ütelnd: "Küll ma asun näku hänna peale." Palk kadund kohe ja lapsed kukkund vette. Siis peab ää kaduma, kui ta nime nimetad.
ERA II 189, 386 (50) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Me keisime meres lammaid pesemas. Ei mudu julgund sisse minna, kui viskasime enni kivi mere ja ütlesime: "Säh, näkk, võta see!" Siis ei juhtund vees midagi paha. Kui siis meres vannud, siis näkk viib ikka ära. Uppunul on ikka näku märk juures. Üks poiss uppus ära ja nina ots oli verine. Mõnel jälle lõua peal.
ERA II 189, 386 (51) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meres ei tohi mette vanduda, meri on ka üks püha koht. Kõigiks asjaks näkk võib ennast muuta, aga kaheks asjaks ei saa: uhilambaks ja teist asja enam ei mäleta, kas see oli kadagamari või haugi lõualuu.
ERA II 189, 387 (52) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui merel on kuulda nutuhäält, siis on teada, et mõni upub ää. Ehk kui sa nääd midagi merel, mis maal põle, siis upub ka keegi.
ERA II 189, 388 (62) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kadagamarja otsa jäänd sellest rist, et Jeesus astund kadagapuu peele ja läind sealt taeva.
ERA II 189, 389 (65) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Neid inimesi oo küll, kes tuule üle on. Ükskord tuli pääsis Arukülas lahti ja tuul oli sedapidi, et puhus tule just üle küla. Inimesi jooksis palju kokku ja olid hädas, et terve küla põleb nüid maha. Ma ei tea seda, kis oli Suuremõisa läind krahvi järele ja tõid krahvi sinna. Krahv tulnd põleva maja juure ja ütelnd: "Sool põle rohkem tarvis" ja keind ümmer tule ja tuul pöörand kõikide silma all teisele poole. Äi tuli põle änam võtnd ühti.
ERA II 189, 394 (1) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma keisin 20 aasta eest Puises kalarandas ja nägin seal hülget. Ta on nii inimese nägu. Puises ma kuulsin, et nad on Vaarao sõavägi. Kui vaarao iisraeli lapsi taga aeas läbi Punase mere ja nad sinna ära uppusid, siis nad muutund hülgeks. Kui tormi ja tuult tuleb, siis nad pidid praegugi veel karjuma: "Varoo, varaoo," sellepärast et vaarao neid sundis meresse minema. Enni põle hülgeid olnd. Siis, kui viimnepää tuleb, siis pidid jälle inimesteks saama.
ERA II 189, 423 (69) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Ann Saaremets, s. 1857 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Priguldi jõe aasa peal Kangru pere värava taga magand üks valge hobu. Lammalapsed, neli-viis tükki olnd neid, ronind ta selga. Üks jäänd maha, see ütelnd: "Ma tulen ka siia nik-näki otsa peale!" Siis hobu kadund ää ja lapsed kõik hunikus maas. Ta oleks lapsed paisu viind.
ERA II 189, 423/4 (70) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Ann Saaremets, s. 1857 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katkust jäänd Turvalepa külasse järele kaks ainust inimest, siis öötud "kaks trääli". Lammalapsed tulnd õhtu kodu ja näind, kudas kaks meest vihelnd küla väraval, teine teise samma otsas. Kis lastest vakka sealt värava alt läbi läind, see jäänd elama, aga kis rääkind, see surnd ää. Katk keind külas pere-perelt. Perenaine pannud sulase jaoks kausiga pudru ahjuotsele. Üks mees tulnd sisse ja turgand pudru kepiga. Sulane söönd seda pudru ja surnd. Üks ema läind lastega magama. Niikaugele kui ema kääd üle laste ulatand, jäänd lapsed elama, teised surnd ää.
ERA II 189, 424 (71) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Ann Saaremets, s. 1857 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tõnise vana Juri rääkis mulle, kui ma alles laps olin, et katk üind teda: "Vana Juri, vana Juri!" Ema tahnd küsida, mis ta tahab, aga hääl ütelnd: "Ole vakka, heida ristik ette!"
ERA II 189, 428/9 (9) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Siimas t. - Enda Ennist < Andrus Välja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin põle metsa palju ega saand isi palju puuriistu teha, siis maa poolt tulid mehed siia puunõusid pakkuma. Väiksemad nõud said võetud täbe täbe vastu, nõutäis vilja anti, kas rukist või odre, aga nisu küll ei antud. Suured astad said raha eest ostetud, nagu käärmatõrss ja veeaam, nende täis vilja läks paljuks.
Sarju ja sõõlu toodi Hiiumaalt ja Saaremaalt. Sõõlakered olid haavast, aga põhjad kukerpuust tehtud.
ERA II 189, 447 (66) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Siimas t. - Enda Ennist < Andrus Välja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katku aeal suri siin niipalju inimesi ära, et esiteks õpetaja kirjutand pere nime, kust niipalju inimesi surnd. Viimaks põle seda ka enam jõund kirjutada, pannud küla nime ülesse, et sealt külast suri sel pääval nii palju inimesi.
Üks väike hall mees keind ringi ja keda ta kepiga torgand, see surnd ära. Rahvas jähi juba nii väheks, et põlnd enam matjaid, kus keegi kukkus, sinna auku aeti.
ERA II 189, 451 (91) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pastlepa (Paslepa) k., Prigjas t. < Käina khk. - Enda Ennist < Maria Annus, s. 1884 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui heinamaale mindi, siis ööti: "Jõud meitele, töö teistele!" Heinamaal söömist lõpetades ei tohtind kunagi leivakoti suud kinni siduda, siis töö jõuab edasi.
ERA II 189, 452 (97) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pastlepa (Paslepa) k., Prigjas t. < Käina khk. - Enda Ennist < Maria Annus, s. 1884 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ristimise vett ei tohi karusepuu põesasse kallata, tuleb kuri inimene. Seina alla kallati, tuleb alandlik inimene; puu otsa - pikk inimene.
ERA II 189, 456 (122) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pastlepa (Paslepa) k., Prigjas t. < Käina khk. - Enda Ennist < Maria Annus, s. 1884 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui piim enneaegu paksuks tõmmas, siis oli müristamise-viga. Siis toodi pikselöödud puu pealt laasta ja suitsetati sellega lehmalüpsikut.
ERA II 189, 463 (13) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Aasandi t. - Enda Ennist < Villem Laving, s. 1870 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siis kui õled jõululauba õhtu tuppa toodi, siis visati õlgi lakke. Kellel rohkem sinna rippuma jähi, sellel oli paremat õnna ja vili kasvas parem.
ERA II 189, 464/5 (18) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Aasandi t. - Enda Ennist < Villem Laving, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mo vennanaise isa rääkis seda lugu. Ta keind Talinas saarlastega seltsis. Olnd ühes kärtsis öömaeal ja ühe mõisa teomehed olnd ka seal. Ühel saarlasel olnd väga suur nina, teomehed hakand ta nina pilkama. Saarlane ütelnd: "On meest ja on nina ka, pistab teise mehe perssi ja katab augu kinni ka." Sulasel mõne aea pärast kange valu sees, ei saa välja oma asjale minna. Sulane oli siis saarlasele järele sõitnud, et ta sai ta kääst seda ütlemist andeks paluda ja ta valu ära võtaks.
Saarlane oli seda ka teind, aga vat, mis nina võis teha.
ERA II 189, 466 (22) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Aasandi t. - Enda Ennist < Villem Laving, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Teise katku aegas surnd kõik inimesed ära, üks jäänd Noarootsi järele. Kui surnuid veetud, siis tüdrukute juuksed jäänd vankrirataste ümmere kinni, nii et põle mitte edasi saand.
ERA II 189, 468 (39) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Pälase t. - Enda Ennist < Mari Bruun, s. 1868 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siis kui katk olnd, siis väike hall mees keind ringi. Keda torgand kepiga, see surnd ära.
ERA II 189, 469 (41) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Pälase t. - Enda Ennist < Mari Bruun, s. 1868 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed ei tohi kaevu vaadata, koll oli kaevus, see tõmbas sisse.
ERA II 189, 469 (43) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Pälase t. - Enda Ennist < Mari Bruun, s. 1868 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui inimene eksib sedasi metsa ära, et keib ringi ja ei saa kudagi välja, siis oled kurjavaimu jälgi sisse trehvand.
ERA II 189, 470 (49) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Pälase t. - Enda Ennist < Mari Bruun, s. 1868 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lepatriinut lastakse käe peal käia ja lauldakse siis: "Lepatriinu, lepatriinu, näita, kus minu peimees on!" Sinna, kus lepatriinu siis lendab, seal peimees on.
ERA II 189, 473 (75) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pürksi k., Värava s. - Enda Ennist < Liisu Graubak, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Kadi Sarv
Haometsa raiutakse noore kuuga, siis uus kasvab parem.
ERA II 189, 473 (80) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pürksi k., Värava s. - Enda Ennist < Liisu Graubak, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tarbepuud maha võtta vanakuu ja põhjatuulega, siis seisvad kõbemad.
ERA II 189, 473/4 (81) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pürksi k., Värava s. - Enda Ennist < Liisu Graubak, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ehituspalgid võeti vanaskuus ja vastu põhjatuult lasti maha, need arvati kõbemad olevat.
ERA II 189, 474 (86) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pürksi k., Värava s. - Enda Ennist < Liisu Graubak, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Loomale ei tohi inimeste nimesi panna, nende loomadega juhtuvad õnnetused. Loomade nimed peab nende karva järele panema.
ERA II 189, 492 (18) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s. 1898 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesasi toodi metsast ja suitsetati tuulest tulnd haigust.
ERA II 189, 492/3 (20) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s. 1898 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lapsel olid vistrikud peal, siis võeti üheksa elavat sütt ja loeti tagaspidi lapse pesuvette. Last pesti selle vee sees ja vistrikud kadusid ära.
ERA II 189, 493 (21) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s.1898 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kevadel maha istud, siis kui maa alles vihmast pesemata on, siis pidi kolm korda alla sülitama, siis ei hakand maa-aluseid külgi.
ERA II 189, 493 (23) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s.1898 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maa-aluseid hõeruti soolaga ja viidi see sool kolme tuleaseme peale. Selle pidi tagaskätt vastu põhjatuult viskama, ilma et ise selle peale vaatad. Sealt kohast toodi puru, kus neid arvati saanud olevat ja suitsetati.
ERA II 189, 496 (47) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s. 1898 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussipuu, millega uss oli maha löödud, oli ka rohuks.
ERA II 189, 498 (57) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin üks vanamees rääkis, ta tulnd hülgejahilt ja näind, et tulesoru tulnd. See vanamees oli oma isalt kuulnd, et kui sa kräti kohta midagi nimetad, siis ta selleks ka kohe muutub. Ta ütelnd kolm korda: "Kräti kartsas, kräti kartsas, kräti kartsas." Kolm pulka nagu kartsas kohe mehe ees.
ERA II 189, 502 (73) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui enne jõulut puud heasti härmas, tuleb hea kalasaak.
ERA II 189, 502 (74) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nurme kõrtsis olnd ükskord mehed koos ja olnd sellest juttu, siis üks saarlane ütelnd: "Kui enne jõulut puud härmas, tuleb sui palju müristamist." Mehed pannud seda tähele ja selle sui olndki palju äikest.
ERA II 189, 504 (82) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laubasel pääval tuleb päike nii kauaks ikka pilve takka välja, et mees saab hobuse selga hüpata.
ERA II 189, 504/5 (84) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel inimesel on sant sõna, ta on sandil tunnil sündind. Siit külast üks vanamees läks Nõval ühe vanamehega heinamaa pärast riidu. Nõva mees niitis selle heinamaa maha, siitvanamees võttis loo ülesse, Nõva mees tegi heinad kuhja ja siitvanamees tõi heinad talvel ära. Nõva mees sajatand siis: "Olgu sul heinu, aga ärgu sul heinasööjat olgu!" Teise sui hundid murdsidki vanamehel kaks mulikast korraga ära. Siis nad murdud veel hobusevarsa ära. Vanamees läind siis Nõvale mehe kääst armu paluma, aga mees ütelnd: "Vaata, et nad sind ennast ära ei söö!" Vanamees olnd kange ka ja ütelnd: "Peaks ta mulle vastu tulema, küll ma annaks talle vastu silmi." Hakand kodu tulema, hunt tulndki tee peal vastu. Vanamehe püksid sõõlusid läätsi, ei põlnd lööjat kuskil. Viimaks veel hundid murnd ta koera ära, kui vanamees linna läind, siis olid kõik loomad otsas ja Nõva mehe sõna täide läind.
ERA II 189, 506 (88) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged olla vaarao sõavägi ja suured hallid on need ohvitserid. Nad karjuvad ikka: "Varau, varau!"
ERA II 189, 509 (99) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõuluks toodi heinad tuppa, nääriks õled ja kolmekuningaks sasid. Peremees tõi tuppa ja ütles: "Tere jõulud! Tere jõulud!" Ehk kui nääriaeg, siis: "Tere näärid! Tere näärid!"
ERA II 189, 511 (110) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puid ei toodud kunagi vastaukse tuppa ega aetud ahju ka. Sama ei tehtud ahjuroobiga.
ERA II 189, 513 (114) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli üks tark mees, kes keis kaevude kohti määramas. Metsast toodi vesipaiu vits ja sellega ta keis üle õue, kus vits kõveraks tõmmas, sinna tehti kaev.
ERA II 189, 514 (126) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Värske piima supi sisse pandi ikka paakspuukoort või kui seda ei olnd kääpärast, siis lepakoort. Üks viiekopikaline hõberaha oli ikka paea põhjas.
ERA II 189, 516 (135) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui maha sai istutud, siis sülitati ikka kolm korda alla, siis ei hakka maast midagi paha asja külgi.
ERA II 189, 516 (138) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Me võtsime ka merihärja (=lepatriinu) ja lasksime kää peal ringi joosta, ise lugesime sealjuures: "Merihärg, kus loomad? Merihärg, kus loomad?" Kuspoole ta siis lendas, seal olid loomad.
ERA II 189, 518 (150) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussi väljakutsumine on kerge asi: kei pihelgasutikaga kolm korda vastupääva ümmer põesa, siis uss pidi põesast välja ronima.
ERA II 189, 518/9 (151) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihelgast ta/uss/ kangesti kardab, kui teda sellega lööd, siis sureb ära kohe.
ERA II 189, 527 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanapagan oli ükskord hädas olnd, kus sa jõuad minna, igas kohas pead olema: Puises pulmad, Laitses olid lapsevarrud ja kahes Kallus on kääandmed (=kosjad).
ERA II 189, 529/30 (35) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda juttu ma olen kuulnd, et üks naisterahvas olnd hundiks ja keind salaja kodu last imetamas.
ERA II 189, 530 (36) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pererahvas söönd ükskord heinamaal ja hunt vaadand seal juures. See olnd libahunt, valge kurgualune olnd tal. Peremees annud talle noa otsast leiba, aga hunt viind noa tükkis leivaga. Sügise mees läheb linna ja nääb kaupluse aknal oma nuga. Mees läheb sisse nuga küsima ja siis tuli välja, et kaupmees oli olnd hundiks.
ERA II 189, 530 (37) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks hiidlane olnd oma koormaga kord Hellamaa kõrtsu juures. Naine läind hiidlase koormast näppama ja jäänd koorma külgi käppapidi kinni. Viimaks hiidlane lasknd ta sealt lahti ja ütelnd: "Mine nüid, aga ära sa enam kellegi asja võtma mine." Naine läks sellest veel rumalamaks.
ERA II 189, 530/1 (38) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks uhkustand kõrtsus rahva ees, et uss teda ei ammusta. Võtnd ussi kinni ja pannud oma pähä, uss põle hammustand ka mette. Teine olnd ka tark ja ütelnd ussile: "Kas sul hammaid suus ei ole?" Uss hammustand kohe.
ERA II 189, 531/2 (40) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk oli olnd, mo ema rääkis seda. Inimesed olid surnd kõik ära. Enni olid ju suured pered, ega igalühel aset jõund teha, vihk õlgi toodi parandale ja ase tehti maha. Üks näind, et keegi tulnd ja torgand kepiga, inimesed hakand kohe unes soiguma ja surema. See, kes näind, visand naiste vöö üle inimeste. Kusmaale vöö ulatas, need jäänd elusse. Katk võttis maa tühjaks. Virtsu mees ja Kambja mees jäänd järele. Läind paadiga üle mere Muhumaale, seal olnd loomakari ja tüdruk olnd karjas. Ta toond selle tüdruku ära ja võtnd omale naiseks. Pärnu linna asutand omale poe. Jak olnd ta poea nimi ja praegu pidand veel Jaki-nimeline kontor Pärnu linnas olema.
ERA II 189, 535/6 (62) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel inimesel olla sant sõna ja teisel jälle sant silm, seda ma olen ise näind. Meil olid kahel emisel korraga põrssad, ühel sai lastud tuua, aga enni jooksid sead väljas vabalt ringi ja leidsid ise omale seltsi, niiet teine tõi ka. Üks naine küsis meilt põrsast osta ja ütles: "Oh te konnanahad, mis te nendega nii pallu teete!" Põrssad hakkasid korraga pasandama ja jähid lahjaks nagu konnad.
ERA II 189, 536 (63) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lepiku sauna isa pidi rabandust saatma. Meie lehmad surid kõik rabandusse. Vanamees oli pime, aga ei sure ää. Kui keegi võtaks need rabandusesõnad, siis ta saaks surra, aga ei keegi põle tahnd. Viimaks räägitud seda asja Kullamaa õpetajale Kenkmannile, et vanamees ei saa surra. Õpetaja tulnd Lepiku sauna, ajand kõik välja ja kirjutand need sõnad ülesse ja põletand selle paberi ära. Siis vanamees sai surra.
ERA II 189, 536/7 (64) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meil härg suri järsku ära. Ööti ikka, kui rabandus võtnd on, siis jääb sinna auk taha, kus rabandus sisse läks. Me lõikasime härja lõhki ja päraka soolika sees oli auk, sealt läks punane joon südameni sisikonnast läbi, ju sealt siis rabandus sisse läks.
ERA II 189, 537 (65) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui nääd, et loom haige, siis võta üheksa tulist sütt ja loe tagaspidi vee sisse ja anna see vesi loomale, siis aitab kohe.
ERA II 189, 537 (66) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rabandusekibi toodi apteegist loomadele.
ERA II 189, 537 (67) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Piste vastu söödi paksu klaasi. Seinaprao vahelt söödi rukiibasi.
ERA II 189, 537 (69) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui veri jooksis haavast, sinna aeti ämblikuvõrku peale. Raudrohulehti hõõruti ja pandi seda sahvti peale. Peenikest suhkurt pandi peale. Kui minnakse põrssal mune võtma, siis pannakse näpuga peenikest suhkrut peale. Üks "vanamoori tuss" kasvab, selle tolmu pandi peale.
ERA II 189, 538 (71) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See oli alles häda, kui varvad sui hauduma läksid. Siis hõõruti noori lepalehti või punesid ja pandi varvaste vahele, see tõmmas tahedaks. Õlekõrred pandi vahele, et ää kuivavad. Tõrva sai vahele pandud, see ei lase vett ligi minna.
ERA II 189, 538 (72) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pakatand koha peale pannakse umbsepuu vaiku. Kui nisukse koha pealt pakatand on, kus saab midagi ümmere panna, siis seotakse villane lõng sinna ümmere.
ERA II 189, 538 (73) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Raudrohu- ja liivateed sai joodud, see on ikka köha vastu küll.
ERA II 189, 539 (79) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Reinvarssa keedeti oolmete vastu ja võisoolvett võeti sisse.
ERA II 189, 539 (80) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Heinputke juurtest keedeti vett, see on hea kõhulahtisuse vastu. Kohvipaksu söödi ka. Seapekk kõrvetati sööks ja söödi seda, kui kõht lahti.
ERA II 189, 539 (83) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lapsel suulagi oli maas, siis oli neid, kes tõstsid ülesse.
ERA II 189, 541 (89) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mul läks ükskord või hukka, nagu pask oli. Ma andsin oma saunanaisele võid, eks ta võttis mu võiõnne ära. Ei mudu paranend, kui ma ütlesin talle, miks ta sedasi teeb.
ERA II 189, 541 (93) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roosile tehakse kriidiga sinise paberi peale sõnad ja pannakse peale.
ERA II 189, 541 (94) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussisõnad olid ka. Risti jaama peal oli üks Jakobson, tema kriipseldas sõnad paberi peale pliiatsiga. See paber pandi peale ja aitas.
ERA II 189, 541 (95) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roos tuleb ehmatamisest ja pahandamisest. Naiste musta särki või saastaseid musti villu pandi peale. Siniseid härjabaid õõruti peale.
ERA II 189, 542 (96) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Veiseröögatuse peale pandi kõvas, mille peale oli viidenurka rist tehtud, isi röögiti ka, kui risti tehti.
ERA II 189, 544 (108) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nelipühiks toodi metsast kaski. Noored kased pandi tuppa igasse nurka.
ERA II 189, 548 (126) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Annamõisa k., Mägari t. < Nissi khk. - Enda Ennist < Anna Mikk, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Madisepää ei tohi hinges puid kodu tuua, ussid aeavad siis sui õue.
ERA II 191, 18 < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tuoma t. - Richard Viidalepp, kogumispäevik < Tuoma t. peremees (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lõpupoole täiendas meie jutuajamist sama talu pärisperemees või selle vend, keda mina aga algul pidasin külameheks. Ta olevat näind oma silmaga, kui "Võiküla Mart" ussi välja kutsund ja ussinõelamisi arstind.
ERA II 191, 36 < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k., Palgi t. - Richard Viidalepp, kogumispäevik < Tõnu Sonn, 83 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Segamatult sain küsitleda Tõnu Sonni, 83 a. v., kes oli üksinda koduhoidjaks, kuna muu pere pidi olema heinamaal. See oli Palgi talus, mille jutustaja ise olevat rajand siia. Näitas mulle kuivand kadakat: "Selle kadaga all ma magasi, kui siia tulli." Ta enda istutatud jalakad on suured puud. Visalt püsind kadaka ärakuivamisest aga arvab, et "see oo üks tähendus, et ma ka hakka ää minema".
ERA II 191, 38 < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp, kogumispäevik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ning kuigi elatakse mere lähedal või otse mere kaldal, pole ma vee- v. merevaimude kohta kuulnud mitte midagi, välja arvatud harvad teated kotermanni kohta.
ERA II 191, 96 (1) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Võiküla k., Koolielu t. - Richard Viidalepp < Pärtel Egor, 90 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See peab olema, et kui ta laevast välja läheb, et siis laev saab hukka - poterman. Inimese moodi ikka.
ERA II 191, 119 (29) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Rässa k., Järve t. < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Võiküla k. - Richard Viidalepp < Ekateriina (Kadri) Tustit, 77 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lõkitseja - tuli, mis merelt paistis. Tõusis sedasi ületsi ja alatsi ja vahel kadus ää ka.
Poisi isa näind merelt tulles - õige lähedalt. Esiti nagu küünlatuli, pärast nagu heinakuhi.
ERA II 191, 119 (30a) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Rässa k., Järve t. - Richard Viidalepp < Eleena Saarlaid (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mualja kivi olnud Rässa orus, kolmesopiline kivi, hobusenaelu ja vaskkopikaid seal peal.
ERA II 191, 119/20 (30) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Rässa k., Järve t. - Richard Viidalepp < Ekateriina (Kadri) Tustit, 77 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Perenaine, Eleena Saarlaid teatab:
Mualja kivi olnud Rässa orus, kolmesopiline kivi, hobusenaelu ja vaskkopikaid seal peal.
Vanaema, jutustaja K. Tustit ütleb vahele:
"Seda üitud Äiukivi." ("Äiu" tähendust ei tea.) Kivi pealt kolmesopiline ja natuke nõgus. Lapsed viskanud sinna väikseid kive ja sülitanud ennem kivi peale (karjalapsed). Teised ka visanud. Palju väikseid kive olnud seal ümber. Viskajad ütelnud: "Mualjad, sähke, me anname teitele süia!"
Kel maasthakand kärnad, pesti veega, hobuserauanaelu, mõni soolatera ja vaskkopikas sisse, sellega pesti ja viidi vesi sinna.
Nüüd pole seda olemas enam. Patarei asutamisel ää lõhutud.
ERA II 191, 120 (31) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Rässa k., Järve t. < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Võiküla k. - Richard Viidalepp < Ekateriina Tustit, 77 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühekorra ühe linna sadamas oln kaks laeva ja laevavaht kuski kõrvalt juhtund kuulma, kui kaks meest rääkin: "Kuidas su meresõit läks?" Tal läin üsna heasti. Teine üteln, et tal põle läin heasti ühtid, et pidan keskmist masti kõik selle aa sülega kinni. Siis vaht rääkin teistele ja lein, et keskmine mast oln katki. Kes need oln? Ju need laeva vaimud ollid.
ERA II 191, 121 (32) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Rässa k., Järve t. < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Võiküla k. - Richard Viidalepp < Ekateriina (Kadri) Tustit, 77 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võikülas oli küll üks mees, kes arstis ilma rohtudeta, arstis sõnadega. (Umbes 15 aastat surnud.) Või-Mardi Jaen.
Puhus ja rääkis oma sõrmede peale (aas sõrmed suhu) ja siis muris ja hõerus seda haiget.
Võttis ise viina, pakkus mulle kua, siis kirjutas paberi peale ja ajas paberi pudelisuust sisse - käskis võtta iga päev ussihammustuse vastu.
ERA II 191, 121 (33) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Rässa k., Järve t. < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Võiküla k. - Richard Viidalepp < Ekateriina (Kadri) Tustit, 77 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord Võikülas oli uss koera hammustan. Jaen kutsun ussi metsast välja, vilistan välja ja pannud ussi koera noolima.
ERA II 191, 142 (5) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k. - Richard Viidalepp < kahelt eidelt (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kürvagi kivi, õieti suur kivi Järve metsa ja Võlla mõisa vahepeal. Suur auk oli sees. Et vanapoiss (=kurat) pidan selle oma kella otsas siia tooma, ja kukkun maha. (Kivi olevat patareide ehitamisel ära lõhutud.)
ERA II 191, 143/4 (4) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere k. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laev hakata hukka saama, siis pidada mingisugune vaim sealt välja põgenema - suure roti näol.
ERA II 191, 145/6 (9) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kalade vahetamine toiduainete vastu. Maamehed, kes tulid kalu saama, tõid kaasa õlut, saiakakud (kodused), soolaga keedetud ubad. Õlletoobi eest sai 30 räime, 5 toopi õlut maksis külemit (1/6 vakka) räimi, saiakaku eest sai külemit räimi. Toop ube sama kui toop õlut. Maamees vahetas selle eest omale kalu. Kalamehed müüsid, sõid-jõid kalad maha ja tulu ei jäänd sest midagi. Sellepärast kalapüügist ei tulnud majapidamisele (talule) rahalist tulu või tuge mitte kõige vähematki.
Kalad müüdi sealsamas. Kõik läks toorelt, suitsetamise moodi ei olnud. Kui kala polnud, ostjad ootasid kaks-kolm päeva. Teinekord oli sellel eestõigus, kes ennem oli oodanud.
Noodaga püüti - räimi. Muid kalu oli vähe.
ERA II 191, 146/8 (10) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
(Ühiskalastusest.) Randvere külas oli 16 talu. Kõik üheskoos püüdsid. Igaühel kolm noota ja üks pärajägu (üks noot 5 sülda sügav, teine 4½, ja kolmas 4 sülda sügav). Pärakangas (= pärasiil) 5 sülda pikk ja 55 silma lai. Igaühel noodaköit 12 sülda.
Pärapaat. Noodakipper ja pärapoiss olid paadis, valvasid pära, kui kalad sees, et kuhugi kinni ei hakkaks - siis tõmmasid lahti.
Laev oli kompanii laev. Mis rahapärast müüdi, see raha anti noodakipri kätte. Kui püük lõppes, siis jägati ää.
Kui summa ostjaid polnud, siis kalad jagati hunnikutesse. Üks noodaliste seast võttis kõigi kindad oma hõlma sisse ja viskas sealt iga hunniku peale ühe kinda ja igaüks sai selle hunniku, kuhu ta kinnas sattus, ja igaüks võis oma hunniku müüa, nagu soovis. Paremaid kalu kui oli - siiad, haugid ja angerjad, lesti ka vahel - need müüdi summa peale ära ja raha läks kipri kätte.
Kipper oli püügimeeste käsutaja, millal, kuhu minna jne. Kalaparvi järeldati kalakajakatest.
Kipperiamet oli kordamööda - teine aasta teine kipper. Kord oli talude järgi. Enamasti vanad peremehed. Arvestati, et see oli kergem amet, sellepärast kalade jagamisel kipper ei saand rohkeni kui teised.
Kui mõni mees jäi tulemata, jäi ta osast ilma, kuigi võrgud olid väljas (kui polnud nähtavat vabandavat põhjust). Toidud toodi kodust järele. Kelle noot katkes, see pidi ise parandama. See oli igamehe kohus juba oma riistade eest hoolitseda.
Igaühel oli oma õuemärk või koha number peal. Võrgud olid ankru otsas, mitte ajus. Noodapüük oli meeste töö, naised sellest osa ei võtnud.
ERA II 191, 148 (11) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rõkata es tohi kalapüügil (laulda jne), et kohutab kalad ära.
ERA II 191, 148/9 (12) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõned pidasid silmas, et laupäeva õhtul pole hea merele minna - et "kui minule osa on antud, siis antakse seda igal ajal kätte."
ERA II 191, 149 (13) < Muhu khk., Tusti k. < Pöide khk. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. v. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrgud kooti kodus kodusest lõngast ja püüdsid väga hästi. Turski püüti õngedega.
Kus võrgud sisse lasti, seda määrati maamärkide järgi, mis olid juba teada.
ERA II 191, 149 (14) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kuu ja päike seltsis paistavad, siis pidi üles looma võrgu, siis pidi see kalarikas võrk olema.
ERA II 191, 149 (15) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrgu rakendamine - talvel sel ajal, kui lopsakat lund sajab ja noorkuu pidi olema.
ERA II 191, 149/50 (16) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Esmakordselt reedesel päeval ei mindud merele (kalurid).
ERA II 191, 150 (17) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paadi kiilu sisse pandi ka elavhõbedat - et siis saab õnnelikum paat.
ERA II 191, 150 (18) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hanesule tüi sisse elavhõbedat - see võrgu korgi sisse, et siis teise nõidus ei pea midagi tegema.
ERA II 191, 150 (19) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paat, mis ei püüdnud hästi, see müüdi maha.
ERA II 191, 150 (20) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere v. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Muidusaajad: Võrgu ülesvedamisel ja kaladest puhastamisel kehvad inimesed tulid appi - igaühel oma tuttavad. Võeti healmeelel appi - ja neid käis üsna kaugelt. Said selle eest kalu - külimit ja kuidas anti.
ERA II 191, 168/9 (2) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Rässa k., Järve t. - Richard Viidalepp < Leena Saarlaid, 45 a. (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõulumäng - õlekõrtest, roopillidest, paberitükkidest ja -lintidest tehtud ilustis, mis riputatakse lakke. Kahe a. eest jõulu eel tehtud. Vanaema õpetand. Vanasti niisugune "mäng" tehtud jõuluõhtul, kui õled toas. Kujult niisugune/joonis samas/. Pealt olevat üks osa ära võetud. Nurkadel rippuvad ümarikud on koostatud peadega õlekõrtest, mis torgatud kartulisse. Iga õlekõrre otsas on tükike paberit. Osalt oli selleks kasutatud kompvekipabereist lõigatud ruudukesi. Lindid ja ribad olid värvilisest paberist, osalt sakiliseks ja auguliseks lõigatud.
ERA II 191, 174 (1) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tuoma t. - Richard Viidalepp < Tuoma talu noorperemees, 30 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võiküla Märt arstis ussihammustust. Uss hammustas koera. Tema tuli, torkas sinna kepi maa sisse. Ja uss tuli sinna kepi otsa.
Temal pidan raamat olema, mustad lehed ja punased kirjad.
ERA II 191, 174/5 (2) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tuoma t. - Richard Viidalepp < Tuoma talu noorperemees, 30 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Õemees on konstaabel. Elasid Kihelkonnal. Ükskord lehm surn maha. Õde läin lehma käega puutuma - käsi valu täis. Noh siis oli selge, et see põle õige asi mette.
Läin Sõrvest abi otsima:
"Kas tahad viina pealt selle inimese nägu näha, kes seda tegi?"
"Ei taha!"
"Küsi kodus, kas sest kellaajast on valu ära kadun." Just nii oln.
Teise hommiku põmmdi naabrinaisel loom surnud!
(Pärast löönd selle naise veriseks, siis kiusamine kadund ära. Lugu juhtund 4 aastat tagasi.)
ERA II 191, 176 (1) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa as. - Richard Viidalepp < Mihkel Vapper, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Raagi mänd (suur mänd maantee kaldal, Soonda ja Liiva vahel).
Kirikumõisa seal vanasti oln ja mõisa nimi oln Raagi ja sellest mänd nime saan.
Kui 1840 ja 1841 Muhus hundijahti peetud, siis vahid oln seal männi otses.
ERA II 191, 186 (26) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere k. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kord tulnud kaks venelast Saaremaale, et kaotavad maksu eest hundid ära. Pannud mingisugust pulbrit hundi jälgedesse ja hundid kadund ära.
ERA II 191, 188/9 (30) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Tusti k., Tooma t. < Pöide khk., Randvere k. - Richard Viidalepp < Georg Lukas, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minul oli roosivill jala peal. Vana Sander oli surnd. Kas pärandas oma pojale Juljusele/oma arstitarkuse/? Läksin teda otsima. Üks naine tuli vastu, see juhatas.
Paju-Kurdla külas Juljus oli rehte peksmas oma masinaga. Parandas masinat. Ütles, et kauaks jäänd. Lubas siiski katsuda.
Kui ta tuli, võttis mütsi peast ära, siis pliiatsiga tegi liigutusi haige jala kohal ja pomises midagi. Aga ma ei kuulnud neid sõnu. Valge paberi sidus peale. Mul valu läks suuremaks. Siis ta ütles, et jah, mõnel olevat nii, et esialgu valu läheb suuremaks. Ütles, et võib koju sõita. Sõitsin minema. Tee peal varsti - vill lahti löönd, valu kadund. Paranes ära.
ERA II 191, 210 (16d) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Jaaguda t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Igaküla k. - Richard Viidalepp < Mare Kesküla, 80 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Õhtul oli tanule löömine. Pruudile anti üks vana tanu pähe, kui laua tagant ää tuldi, ja üks väike tüdruk lõi maha:
Pea tanu peas, pea tanu peas,
Ära jäta mehe külje ala!
Pärast pandi õige tanu pähe - harjutanu - see oli kõige pulma aa peas. Sellele pandi valge lina ümberrinki niiet teine silm oli kinni.
Pulma lõpul pandi vähike tanu harjutanu asemele.
ERA II 191, 214 (21) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Jaaguda t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Igaküla k. - Richard Viidalepp < Mare Kesküla, 80 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Et sead paigal seisaksid, selle jaoks tehti kurnid, ümmargused puukurnid, mõni tegi veel sea moodi. Siis köidi neid ajamas, lapsed ja poisid köisid. Need aeti põllale ja karjasmaale, et siis sead suvel seisvad, ep kipu kojo.
ERA II 191, 224/5 (55) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Jaaguda t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Igaküla k. - Richard Viidalepp < Mare Kesküla, 80 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Verikämm - verine paise, mõnel suur nagu rusikas. Kui puhkeb, ajab verist mäda välja. Ise lõhkeb ja paraneb. Küpsesibulat pandi enne peale, et see peab pehme.
ERA II 191, 225 (57) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Jaaguda t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Igaküla k. - Richard Viidalepp < Mare Kesküla, 80 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Raudreiarohi. Selle õitest tehakse teed tiisikusehaigele. Köhimise ja külmetamise puhul ka hea juua.
ERA II 191, 235 (13) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Pädaste as., Aarni t. < Muhu khk., Muhu v., Kesselaiu k. - Richard Viidalepp < Andrus (Andrei) Kõvamees, 72 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Veevaimudest ei tea midagi.
ERA II 191, 237 (21) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Pädaste as., Aarni t. < Muhu khk., Muhu v., Kesselaiu k. - Richard Viidalepp < Andrus (Andrei) Kõvamees, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussihammustust võitis Simiste Nielu Iivan. Ta kirjutas paberi peale ja paber pandi sinna peale. Sain minagid sealt abi. Ju tal sõnad ollid, ega ta muidu võitn. (Vist ikka tasu ka võtnud. Ammu juba surnud.)
ERA II 191, 239 (6) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp < Aleksei Rand, 74 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Soldatid panid kibetulika õislehti haava sisse, see paneb mädanema ja paistetama. Tohtrid es soa hakkama'ga mette (selle arstimisega).
ERA II 191, 242 (18) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp < Aleksei Rand, 74 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äkine haigus (=rabandus). See on ikka kurjast, ma arva.
Võta vassakult küljest kainla alt oma higi ja haista kolm korda. See haigus oo kurjast.
ERA II 191, 244 (30) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp < Aleksei Rand, 74 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mualjad - need oo elukad, hakkavad järsku sisse sööma. Nee ohatse, süteveega pestakse (üheksa elavat sütt vette panna).
ERA II 191, 246 (38) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp < Aleksei Rand, 74 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viluhaigus, mis võtab külmetama. - Alasti rotipojad (noored, ilma karvata) ära kõrvetada (tuhaks) ja tuhka sisse anda.
ERA II 191, 248 (1) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k., Lepiku t. - Richard Viidalepp < Juula, 62 a., perenaine (1938) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui uut võrku teha, siis homikust alustada. Laupa ja neljabe - head päävad. Reede - ei ole hea. Õhtust ep looda - ep jõua tööga mette.
ERA II 191, 285/6 (19) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa II k., Antsu-Jaani t. < Muhu khk., Vahtraste k. - Richard Viidalepp < Raiisa Vaga, 66 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui vanasti putkuga võid tehtud, siis lauldud:
Kokku, kokku, kooreke,
valmis, valmis, võike!
Taevast tulgu, putku mingu,
ümber putku puterdagu!
ERA II 191, 309/11 (25) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noodapüügist.
Ükskõik kus külast, kes kipriga kaupa sai, viis pool toopi, võeti sinna vastu, sinna noodaväkke.
Ühes noodaväes oli 60-80 meest ja samapalju naisi. Ühest perest võis olla mitu inimest. Igaühel pidi oma noodatükk olema. Noodad õmmeldi kokku. Nooda sügavus oli 1½ sülda. Sadasilm - see oli sügavam noot. Pärakott oli seal otsas, kus kalad sisse läksid. Räimi püiti.
Kõrgesaar oli kõige suurem püiukoht. Adjas oli koa ja Koeranenal (Pedaste mõisa ligidal). "Võlla vägi" oli ka Koeranena ligidal. Muhumoa peale oli 4-5 noodaväge. Saarlasi oli koa mõni seas. Kevade läks poolteist kuud aega kalapüügiga. Iga nädali toodi kottu järgi oma jägu (toitu). Niikaua püiti kut külm aeg olli. Kui aeg soojaks läks, siis noot hakkas mädanema. Siis mindi koju. Igal külal oli oma noodamaa (= maja). Üks palgikord oli all (mõnel es olegi), ungad ja latid peale, roost tehti katus ja muda aeti ka (peale), et siis soem. Ukseauk oli, akent põle olngid. Ukseaugu ette pisteti öösseks õlevihk. Õled olid sees ja lumehang oli õlgede all. Seal magasid segamini mehed ja naised, poisid ja tüdrikud. Kasugad kaasas.
Tuld tehti ilusa ilmaga väljas. Kui vihma sadas, istuti seal sees ümber tule. Keskel kees katel. Iga küla oli omas maas ja iga küla keetis ühe katlaga. Ühes keedeti ja ühes söödi.
Kui tööd es ole, siis aeti juttu. Härmoonikud mängisid. Mõni kipper ei luban (pillimängu), kartis pattu, et jumal ep anna siis kalu mette. Poisid magasid tüdrikute juures küll, seda es keelda mette. Lauldi küll. Mänga põle midagid tehtud. Naistel olid näputööd koa kaasas. Mehed tegid lusikumi (lusikaid).
Kel meest põln, võis tuua inimese eest ühe uadi õlut ehk 8 toopi viina. Siis sai oma osa niisama kui teised (kuid noot pidi siiski olema).
ERA II 191, 312 (26) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel kipril oli see mood, et kui kiisakala tuli võrku, ei tohtin ütelda kiiss, "rõkkam võrkus" pidi ütlema.
ERA II 191, 312 (27) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanal aal, kui Saksamaalt käidi piiritust toomas, toodi merielme eli. Seda pandi klaasiga mõrra suupanna külgi. See oli ebausk. (Pärast naised hakkasid sellega endi lapsi ää kautama, siis keelati ära.)
ERA II 191, 312/3 (28) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks Rootsivere mees käin noodapaadiga 10 reisi Saksamaal viina toomas. Siis saan 1000 rubla. Sellega ostis talukoha ära.
Kõrsis oli sant viin, seda es taheta mette. Räägiti, et kõrsinaised müüa viina sees oma kuse koa ära. Seda es võta paljut keegi (kõrtsiviina).
ERA II 191, 314/5 (30) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Õlletegemise juures, kui humalad tõrde pandi, hüiti:
Hõissa poissi!
Kes katsub, see kaela murrab;
kes maitseb, see maha jäeb;
kus tilk kukub, sõnna kärn asemele kohe!
ERA II 191, 317 (34) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mool vennad ikka riakisid, et laevas peab koterman olema. Et kui seda kuulda ehk näha, siis varsti laev minna hukka.
ERA II 191, 318 (38) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Need peavad olema võlud, kel sündides on hambad suus. See ei või mette ütelda ühte sõna mõne looma kohta, siis loom sureb ära.
ERA II 191, 330 (1) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Kansi k., Nuka t. - Richard Viidalepp < Mihail Pere, 76 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda räägiti: Võlla mõisa põllal üks vana tamm, et seal all on vanad eestlased palvetan. Võlla mõisa teest pahemat kätt.
ERA II 191, 331/2 (4) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Kansi k., Nuka t. - Richard Viidalepp < Mihail Pere, 76 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolkas/H/Ara saares olen käin, kus enne Seerens kilu püüdis vene nootadega. Need olid suured noodad, Venemaalt toodi.
Seal oli palju muhulasi ja saarlasi. Ise olid püüdajad, ise soolajad, ise tüdrukud. Ta andis süüa ka meestele. See oli nagu vabrik. Noodajättel sai 120-130 rupla (hooajalt?), karomtik 70, 1. aerumees 65, 2. aerumees 55 rupla. Kokku oli üle saja inimese. Kevadel püüdis räimi ja lõhesid, sügisel sai kilu.
Lõbustusteks ei oln aega. Põln prii aega mette. Pühabe oli pool päeva, õhtu jälle tuli merele minna.
Üle palga sai iga mees veel kaks paari venesaapaid ja kaks paari nahkkindaid.
ERA II 191, 353/60 (1) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k., Palgi t. < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Nautse k. - Richard Viidalepp < Tõnu Sonn, 83 a. (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noodapüügist.
Kaks suurt laeva oli (sõutavad), 9-10 väikest laeva (paati), kuuskümmend püüdjat ja kuuskümmend noota.
Kui räimi oli hästi, siis sai kuuskümmend tündrit räimi - igaüks sai tündri. Mõnikord sai iga mees 2-3 tündrit. See pruuk oli jälle sehoke, et muidu es sünni mette. Iga mehel pidi noot olema ja kümne mehe peale üks paat.
"Täna minnakse noota aama." Noodad seoti kokku ja väeti laeva. Vaadati, kus räimepank seisis ja väeti noodad ümber ja hakati tarima. Kaks-kolm tükki olid räimetundajad, räimekiprid, kes mere peal ollid. Need käisid vuatamas, läksid homigu vara merele. Siis kihutati müts roika otsa. Ja siis teised tulid ja hakkasid noota ümber heitma.
Teine poolnoota visati sisse teisest laevast. Kummagis laevas olli umbes kolmkümmend inimest.
Igaühel oli oma noot (jutustaja nimetas noodaks nii suurt püüginoota kui ka üksikuid võrgulinasid, millest noot moodustatud) - kolm sülda pitk ja 2½ sülda sügav. Tagumine ots, mis tuli kahe noodareie vahele, oli pära - oli hulga peale. See olli nõnnaviisi, kis nee räimekiprid ollid, nee muretsesid pära. Kiprid olid niisama muhulased. Mälast, Raegmast, Simmistest, Nautsest - kel noot oli, võis osaliseks tulla.
Kaks noodareit tõmmati koomale, inimesed vädasid, laevad läksid teineteise ligi. Pulludega (see oli üks puu) löödi pära ette, kui see lähemale tuli, et kalad es lähe laeva alt läbi. Pära veeti laeva juure ja hakati pära suud ületsi tarima, niikaua kui räimed jäid viimaks taha pära otsa sisse. Uamiga tõsteti kalad paati ja veeti mäele (kaldale).
Mäel jagati niisamma ära. Kes osaline oli, tuli kottu hobusega ja viis oma osa ära. Osad mõõdeti pangiga. Pandi iga osa peale 2-3 pangi. Osad viira peale (= ridamisi) maha, moa peale. Ühes kohtas oli suur hunnikas, sealt võeti ja tehti jäod. Mis jäi üle, et igaühele enam pangi es saa, nee müüdi ära raha eest. Siis see raha pandi kokku. Ja kui noodad said ära kistud (püük lõppes), siis jägati see raha ära (mõnikord saadi 20-30 kopikat). Raha seisis kiprite käe. Sellega nurelesid vahel küll, et ei tea, palju kiprite käes olli. Pädaste kõrtsi mindi raha jägama. Siis nad jõid ja pärast riidlesid tagajärele, et karvasuits oli taga.
Osad olid: a) nooda pealt; iga noodaosa pealt pidi mees või naine ka olema. Naised enamasti tassisid noodad laeva ja olid aerude peal ka. Igas poatis 4 meest, 3 poissi ja 1 kipper. Pidasid nooda selisest kinni, et põhja ei läin.
b) Kelle poat, selle pealt ka osa;
c) laeva pealt oli 2-3 osa;
d) pära pealt;
e) "püta peal" oli see, kel oli noot, aga es ole vaimu mitte randas ja tõi selle eest vuadi õlut noodaväele (vuat = 150 toopi, ei tea kindlasti). See käis selle püi aja kohta.
Vastulised - kes tulid vastu, kui kala randa toodi, vaesemad inimesed, vabanikud, et anna mulle ka mõned räimed; küsis neilt, kel oli osa. Mitme pealt korjas hulga. Kel ikka oli jõud, viis viina koa; kel polnud, küsitles muidu. Üsna vaesed käisid muidu küsitlemas, ja anti ikke kah. Kui kuulda oli, et kalu oli soadud, siis oli vastulisi koa neil küll. Mõni viis noodameestele saiu (odrajahust), viina (kes viina võttis, pidi räimi andma). Õlut oli noodameestel ennegi. Kel oli püta peal, see tegi. Mis sest vuadist juua sai! 60 inimest oli, igaüks sai 2 toopi.
5-6 nädalt oldi ühtejooni randas. Atjas ja Koeraninal ja Kõrgessaares. Mitu noodaväge oli: Atjas üks, Koeraninal kaks ja Kõrgessaares kaks - kokku viis noodaväge.
Õlgedest majad (ma'ad) tehti, kaks katust kokku, seal all oldi, üks 10 inimest igas majas. Olid üksteise kaelas, said sooja koa. Naised ja mehed olid segamini.
Söögikeetmine. Kipritel oli oma kokk, elasid omaette majas (samuti õlgedest), head-paremad keedeti ja söödi. Teistel ka jäi mõni moale, kes süüa tegi. Keeduriistad olid kaasas. Igale vaimule pandi toidutavaar kodunt juure: külimit tuhlid, terve leib, liha koa, kui olli. Piima toodi ka kottu järele. Kasukad ja head tekid pidid kaasas olema. Kahed riided olid seltsis - kui ühed merel üll, teised moal kuivasid. Kevade käidi, kui meri lahti läks.
Õlut tehti katlas soojaks. Kel oli, panid võid sisse. Lihasuppi keedeti, tuhlid jne. Süüa sai paramini kui kodus. Võid ka pandi kaasa.
Kui räimi väeti noodaga, siis kas öösi ka oldi tööl, aga kui kalavedu ei oln, ole räimi näha mette, siis magas noodamees mitu pääva vagusi. Õhtuti võis nalja küll teha. Mõnel pill koa kaasas.
Kõrgessaares ehk Koeraninal - see oli mõisniku meri - sai mõisnik 1/10 püügist. Kui 60 osa tehti, sai mõis 6 osa omale. Kelle mõisa meri oli, see võttis kümnist. Külal es ole merd kedagi. Siitküla - Simmiste - mehed käisid Atjas püüdmas.
Võrkudega püüdis igaüks ise - mis püüs püüdis, see oli igaühe oma.
ERA II 191, 369/70 (8) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa II k., Ansu-Jaani t. < Muhu khk., Vahtraste k. - Richard Viidalepp < Raiisa Vaga, 66 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui põld lõegatud sai, siis tõsteti põld üles. See viimane natuke, mis kõige viimaks lõegati, see tõsteti ülesse (ükskõik, mis vili - rukis, oder või kaer, millest aga lõpp oli). Kes viimase lõikas, see tõstis, olgu kes tahes:
Sest saagu moole ja soole,
vigastele ja vaestele,
sakstele ja santidele!
Nüüd ei ole enam seda.
ERA II 191, 370 (9) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa II k., Ansu-Jaani t. < Muhu khk., Vahtraste k. - Richard Viidalepp < Raiisa Vaga, 66 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui hakati õsuma (rukist või muudki vilja), ikka peremees luges ennem, kui lõikama mindi. (Palveraamatust loeti.)
ERA II 191, 378 (1) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See Hiiemägi, see oo meite heinamaa sees, seal taga. Üsna pisike, aga järsk, kena mägi; paistab nagu oleks ükskord tehtud. Lepapõõsad kasuvad seal ümber.
Sealt otsiti ühekorra vanu asju. Ei ma´p tea, kes nee ollid, ma olli pisike. Kaks väljamaameest olli ja siit muhulasi koa. Sui enne heinaaega käidi otsimas, maikuus. Mõned pissed vaskrõngad leiti ja nuppa ja pisseid asju. Surnuluid põle leitud.
ERA II 191, 380/2 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Iga külal oli oma õlest unikas - noodamaja. Kaks korda puid maha, sõnna külge ollid sarikud nakutet ja õlekatus peal. Otsas olid pissed augud, kust suits välja köis. Keskel oli katel. Pael oli ülal, kook paela otsas, koogu otsas katel. Kena ilmaga keedeti tuleaal. Tuleaed: kivid rinki.
Õlgedel magati. Noori inimesi oli palju koos, nagu pulm oli. Tüdrikud veeti poiste juure. Kes seal suurt magada sai - öö läbi kuterdati. Tansiti koa. Pillimees oli ikka koa. Kui kena ilmaga mere piale minti, siis laulti nii rõõmsast. Paljukest neid mehi olli, tüdrikud olid enamasti kõik, nemad nägid selle suure vaeva.
Kipritel olli suur maa (=maja). Kiprid tegid nooda pära. Nee olid kurjad, riidlesid tüdrikutega. Võisid peksa ka anda mõnele, kui tarvis.
Pindad - nendega hoiti alumist äärt, pullud olid ülemise ääre küljes.
Üks olli jälle seoke kohtumaa (-maja), üks unikas. See oli naljategu. Seal anti peksa. Kui tüdrik aas ööse poisi juurest ää, es taha mette. Siis pääva oli kohtumaja: pandi ää leppima. Üks valitseti kohtumeheks, kes kõige naljakam olli (mõni kipper).
Muidu näpistati ja hõeruti kõhtu ja venitati siareluid - nagu üks naljamäng tehti.
Üks Vanamõisa koolmeister oo tein selle laulu, ta oo surn nüüd:
Raudkivi siarel kohtumaas
läks minul aega palju,
kus Metsa Seiu pilli aas
nii ilusast ja valju.
ERA II 191, 382/3 (6) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahavarete mägi - Pärdi põllu ja karjamaa sees. Nüüd jo moaks küntud, oli ühe pereme rundi sees. Liivasegane mullamaa. Teist uastat kartulid peal. Kivimägi oli. Üks oli lai kivi. Kui me karjatüdrikud ollime, köisime seal kivi otsas söömas.
Ei mitte midaid põle sealt leitud.
ERA II 191, 388 (19) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Edene, edene, eeke,
Põgene, põgene põlluke -
Kus siis mu helmed helkivad
Ja mu pauad paukuvad."
Siis laulti, kui õsuma hakati sirbiga.
ERA II 191, 388/9 (20) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Sirise, sirise, sirbike,
Kõrise, kõrise, kõver raud!
Kelle sirp siis ette jõuab,
Selle peimes koju nõuab.
Kelle hial siis vastu kostab,
Sellel peimes mütsi ostab."
Kui põllalt koju mindi, siis laulti. Kui tüdrikud lõikuselt kojo läksid.
ERA II 191, 395/6 (31) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võitegemise laul:
Kokku, kokku, kooreke,
Valmis, valmis, võike!
Kokku koera õnne peale,
Minu vaese vaeva peale.
Pett piigule (pisike põrsas) või pojale,
Suurem jagu sulastele.
ERA II 191, 396 (32) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lehmalüpsi laul.
Sõeru, sõeru, sõrgajalga,
Anna piima, Harju halli.
Lüpsa, Liane lauki lehma,
Lüpsik täisa lüpsajale,
Toover toas istujale
Kannu kaksi karjastele.
ERA II 191, 401 (1) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Matsi t. - Richard Viidalepp < Mihkel Sugul, 67 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesa tuua kolme valla piiri pealt. Piirutule peal vähe põlema, seda suitsu silma lasti, kui silmad haiged.
ERA II 191, 401/2 (2) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Matsi t. - Richard Viidalepp < Mihkel Sugul, 67 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võikülast Mardi Jaen, see oskas arstida. Jooksva, paiseid, kui jalad haiged, kui uss hammustan. Ütles, et peab ise uskuma ka.
Kui hambavalu - katsus sõrmedega, pusis ja oligi tehtud - valu kadus.
Ega tal es ole midagi nõidust mette. Aga ta ikka käis kambris midagi lugemas, siis ütles. Ta oln tüdruku laps. Ema oln mõisas teenimas, lein paruni järelt raamatu; ja poiss oskas kirjutada, kirjutan sealt välja. Oskas arstida. - Minu emaga ühes kasvand, ema teadis teda. Et seitsmes Moosese raamat olle oln, seda rääksid.
Vanal on kaks poega, aga need ei tee midagi.
Kõrve Iivan naeris, et see Mardi Jaen maksis renti natukehaaval, korraga ei maksnud, et vaene mees. Aga kui ära suri, leitud aida põranda alt 1000 rubla kulda.
ERA II 191, 402/3 (3) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Matsi t. - Richard Viidalepp < Mihkel Sugul, 67 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mualjad. Vastlabe õhta välja liugu laskma. Kukkusin lumele maoli maha Kapi-Siivul, sellest mualjad. Kõht sügelema. Paar pääva edasi - kõik rinnad ja kõht täis.
Piiri Kadri - Raegma küla järgi, nüüd vist surn - ütles: "Nee on vihased. Nee oo raudkivi-mualjad, nendega ep sua ühekorraga akkama mette." Esim./est/ k./orda/ teisip./äeval/, teist k./orda/ neljap./äeval/. Tal oli pisike nahkkott, selle võttis...
Andsin viis kopkat. Jajah, see oo õige, muidu ep kao mette, kui raha peab andma.
ERA II 191, 431 (19) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Miks haavalehed värisevad. - Eesuse rist oln selle puust tehtud. - Teised rääkvad jälle, et Juudas olla senna otsa ennast üles poond.
ERA II 191, 431/2 (20) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Miks kadakas puuks ei kasva? Kadakas ei kasva puuks mette, et Eesus olla kadagamarja pealt taeva läind ja seal on (k.-marjal) Eesuse jalajälg. Seal on küll üks seoke jälje moodi asi peal.
ERA II 191, 436 (28) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mälas rääkisid ikka, et rahatuld oli nähtud põlevat mäe taga, aga suuremat juttu sest põle ka oln.
ERA II 191, 437 (31) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lehtmetsa külas, põllu taga kuski peab olema üks kivi. Üks mu tädi Mälas käis kord sinna viimas (vett), see rääkis, et küll sial oln värki - naelu ja pudelikilde. Et see pidada valu ära võtma. Pesed viega haiget kohta ja viid vie senna kivi peale, siis see koht peab terveks suama.
Hobusenaeltega jälle arstitud, kas muljutud haiget kohta või hõerutud suolaga ja see jälle viidud sinna.
ERA II 191, 437 (32) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laps katki kratsib, siis muljutse soolaga ja pestakse selle soolaveega üle ja viiakse siis kolme tuleaseme peale. - Need mualjad või nii.
ERA II 191, 461 (43h) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seal kirstu juures toodi viel üks väike tüdruk, see hakkas noorikut tanule lööma. Tanu pandi pähe ja see tüdruk pidi lööma talle tanule, teise käega teise korra, iga sõna peal lõi:
Pea tanu peas! Pea tanu peas!
Ää jäta mehe külje alla mette!
Siis pruut viskas tanu peast ää ja viskas kirstu või kirstu taha. Üks vana tanu oli. - See väike tanulööja sai värvilised paelad, tutid olid otsas.
ERA II 191, 469 (55) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sel sügisel, kui on palju pihlakamarju, siis on tormine sügis. Ja see on tõsi ka.
ERA II 191, 475 (68) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Potermani ei tea.
ERA II 191, 475 (70) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui taevas lootleb (= virmalised vehklevad), enustab külma.
ERA II 191, 477 (76) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näkid - meres. Lapsi hirmutati, et tohi merese minna mette. - Pildi peal ka ole näin.
ERA II 191, 478 (78) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lastehirmutis - kaos oli koll.
ERA II 191, 482 (103) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sinise paberile tehti liiatiga riipsud peale, kõik es sua seda teha - roosi võitjad ollid.
ERA II 191, 483/4 (106) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Madarajuurdest tehasse rohtu kua, viina sisse, lastasse liguda. - Venitamise vastu.
ERA II 191, 484/5 (110) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äkine haigus - lehmal. Lõigatse saba lõhki ja kõrval tükk välja. Soola puhutse ninase. Järsku jääb haigeks - külmast või.
ERA II 191, 486 (114) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui piim või koor venis, kiedeti kadagavett ja hautati piimapüttisi sellega. Suitsetati, kui arvati, et nõiutud.
ERA II 191, 491/2 (137) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vares raagib, ennustab kurja. Kui kuskil kuuled, et vares raagib, siis küsid:
Mis sa laulad, linnuke?
Kui kurja, kuku metsa,
Kui hiad, siis laula viel!
Kui ta viel raagib, siis enustas hiad, aga kui ta enam ei raagi ja metsa lennab, siis ta oo kurja kuulutan.
ERA II 191, 495/6 (150) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lieskana lastasse joosta käe peal. Kuspoole jooseb, sealpool oo veissed:
"Lieskana, lieskana, kus me lehmad oo?"
Saab sõrmeotsa, läheb lendu.
ERA II 191, 496 (152) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui puu mahlal oli, koorisime, panime sipelgapessa, sipelgad kusid peale, siis noolisime palgid sellega, et siis ep pea päevitama.
ERA II 191, 505 (177) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Kui tuld laenati - toodi vakaga süsi, katlaga või pajaga.
ERA II 191, 506 (178) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Leivaküpsetusel tehti märgid peale leivale, et kui oli noodarandas palju inimesi koos ja palju leibasi, siis igaühel oma märk peal. Märgid ollid nagut keegi tahtis teha. - Õuemärgid olid ise: riipsud, ankrud, ühel olli haakrist. Enne olid maandi ruusitamise aeg jaod, kussaadik keegid pidi ruusitama. (Need märgiti õuemärkidega.) Nüüd on rohkem kohanumbrid ja nimed.
Siis lassi otsa peal, tööriista varrel, rihal, hargivarrel, nootadel olid õuemärgid.
ERA II 191, 511 (188) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui aevastab: "Tervis tuleb!" öetse. Või jälle: "Tõsi! Aevastus tõestas taga!" Mõtet ja ütlemist ka.
ERA II 191, 511 (189) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui luksub kiegid - kiegid pidada taga riakima. Kästi ütelda üks number ja loeti, mis täht sinna numbri kohta tuleb, see pidi olema selle nime esimene täht.
ERA II 191, 521 (216) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hambavalu võideti sõnadega või hõeruti käega - käe sees pidi olema võimu, mis ära võitis.
ERA II 191, 521/2 (218) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maast saadud - maaljad. Hõeruti soolaga, vissati ahju. Pidi nii ruttu ahu eest ää tulema, et sa'p kuule mette, kui sool hakkab praksuma.
ERA II 191, 522 (219) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pidi olema nisuksi inimesi, kes oma sõnadega või tegudega pidid midagi tegema - (haigust saatma teistele inimestele).
"Jumalast saadetud" on kõik haigused praegugi veel.
ERA II 191, 523 (223) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Õlleviha sisse läinud - pärmi peale.
ERA II 191, 523 (224) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Küüne- ja sukaviha vastu midagi erilist ei olnud. Rasva - sea loomirasva pandi peale.
ERA II 191, 523 (225) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Põlend haavale pandi toorest kardulikaabet peale. Võttis palaviku ära. Ja siis munavalget, - ja veel rukkijahu ka, väga hia peab olema.
ERA II 191, 523 (227) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hambavalu - tomingakoori lõuga, külma vett lõuga. Soe vesi aitas ka vahel.
ERA II 191, 526 (238) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kopsuhaigele keedeti rohutied, põdrasammaldest. Mõni oma kust kua juon. Männikasvudest tied tehti.
ERA II 191, 526 (241) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kõht lahti - tammekoorevett anti juua.
ERA II 191, 526 (242) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kõht kinni - paakspuukoore vett.
ERA II 191, 526/27 (245) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viluhaigus - sel põlla midaid aitajad. Kuni ise ära jääb. Kestab oma 5-6 nädalid ära ja... Iga päev tuli oma teatud aja järele.
ERA II 191, 527 (250) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äkine aigus. - Tehti verd lahti, loomal ja... Toodi apteegist "must pähi", anti seda sisse, kiedet piima sies. Hobusele kallati viina kõrva. Lehmale soola ninase.
ERA II 191, 528 (255) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Luuvalu. - Patti tehti (= kümmeldi). Saarelehist, sipelgatest, sõnajalgadest, heinapepredest.
ERA II 191, 529 (259b) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Soolatüügas/Hõeruti hernestega, herned pärast kaevu, kolm neljabe õhtud järjest.
ERA II 191, 531 (262) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Valgevoolus - valge emanõgese tied, seda juua.
ERA II 191, 533 (268) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. - Marta Viidalepp < Julia Kesküla, 43 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sügelised. Üks vanaeit kietis salvi, kellega miariti. Pesti kala soolviega. Tõrvan ka mõni ennast.
ERA II 191, 579 (3) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Jaani t. - Marta Viidalepp < Iisa Noot, 34 a. (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar õhtust juua kuiva, homingust juua märga.
ERA II 191, 583 (24) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Jaani t. - Marta Viidalepp < Iisa Noot, 34 a. (1938) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kõue ajal es tohi josta, es tohi akna peal olla. Uksed kinni ja aknad. Es tohi tuld teha. Öeldi: "Taevataat tapleb lastega." Piksetuld ei saa kustutada. (Piimaga kustutamist ei ole kuulnud.)
ERA II 191, 584 (30) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Jaani t. - Marta Viidalepp < Iisa Noot, 34 a. (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vihmalae ja tuuleagad taevas.
ERA II 196, 16 (521) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vanemal ajal, kui ema oma last vihelnud, siis on vihtlemise ajal niisugused korralikud sõnad, mis last rahustanuvad. Iga kord, kui vihaga löödud, siis öeldud:
Aiteh, aiteh, sopu, sopu,
Aiteh, aiteh, sopu, sopu,
aiteh, aiteh, sopu, sopu,
Aiteh, aiteh, sopu, sopu!
Aiteh, aiteh, saunale,
aiteh saunaleinile,
aiteh, aiteh vihale,
aitäh viha tegijalle,
aitäh veekandjalle,
aitäh saunakütjale,
aitäh puupunnerdajale.
(Ei mäleta, kellelt ja millal.)
/vrd. ERA II 149, 165 (49)/
ERA II 196, 27 (594) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui võid tehtud. Seda tegemist hoitud võera eest varjul. Aga kui siiski mõni võeras juhtunud seda nägema, siis öelnud see: "Savikoormad tulevad!" Mis tähendas see sõna, seda mina ei tea.
ERA II 196, 39/40 (610) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Seda usuti tõesti kindlaste, et nahahaigused nagu kublad, vistrikud hakkavad maasoleku ajal maast (maast-hakanud) ehk mõned ütlesid: maast võtnud. Niisuguse koha peal maa sees olnud üks iseäralik elusloom. Kui tema üksipidi olnud - ei tea kumbapidi, siis ei ole midagi haigust hakanud. Kui ta teisipidi pöörand, siis hakanud nahahaigus: kublad ehk vistrikud.
Keski maganud vai olnud rehetoas, keegi mees külili. Temale hakanud ka niisugused kublad ihu peale. Tema tõusnud üles, kaevnud labidaga tuapõranda sisse augu ja võtnud sealt iseäralise elava olevuse välja, kes seda haigust temale sünnitanud. (See on üks vana mälestus).
ERA II 196, 41 (612) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Arstirohtudest on tarvitatud:
Haavadest verejooksu kinnipanemise jaoks tarvitati kasetohu küljest - vastu krobi tohtu, seestpoolt küljes(t) lööb lahti ohukene tohi. Seda haavale peale panna; see võtab vere kinni. Sedaviisi olen mina oma verejooksu haavast kinni pannud.
Raiusin oma pahema jala ära. Panin seda peale ja verejooks oli kinni.
ERA II 196, 41 (613) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Söötide peal ehk mujalgi kasvavad murumunad. Kui tema juba kaunis vanaks on jäänd või läinud, sügise poole, siis on temal pealpool kuiv pruunikas tolm muna sees. Allpool küljes on niisugust pehmet asja, mis aava peale pannes verejooksu kinni paneb.
ERA II 196, 44 (620) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Põlenud haava arstimine. Põlenud haava arstitakse aaloe veega: aaloe leht lõigatakse katki ja sealt higistab "vett" välja. Sellega niisutatakse põlenud haava.
ERA II 196, 44/5 (621) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Haudumist arstitakse mitmet viisi. Pannakse kartulitärklist haudunud koha peale. Linane riie tuleb varvaste vahele panna, et varbad lahus oleksid. Võib ka männi tõrvaga määrida. /
/VÕTTA KÖIDE JA SISESTADA EDASI! ÜLE POOLE ON PUUDU!
ERA II 196, 46 (625) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Hambavalu rohud. Hambavalu rohtusid on palju. Ühele aitab üks, teisele - teine. Heinputke juurt tuleb tükikene lõigata ja hammaste vahele panna - ülemise ja alumise. Toominga koort kas kaabitult ehk lõigatult panna hammaste vahele, hambad kokku pigistada ja ta ongi hamba vahel. Mädarõika juurt samuti.
ERA II 196, 48 (629) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kõhukinnioleku vastu tarvitati toominga koore vett. Ja sõideti obune vahtu, seda vahtu pandud vee ulka ja joodud.
ERA II 196, 54 (642) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Nikastuse vastu.
Nikastuse vastu tarvitadi villast lõnga, millele ühekorraga üheksa sõlme sisse tõmmati.
ERA II 196, 55 (645) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Ohatuse vastu keedeti kassirattaid (taim) ja selle veega pesti ohatatud kohta. Pesti ka maavitsa veega.
ERA II 196, 55 (647) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vistrikuid ja vinnisid pesti kassiratta ja maavitsaveega.
ERA II 196, 56/7 (652) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas USN, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Sügeliste ehk kärnade vastu. Sügeliste ehk kärnade vastu tehti tuleheina juurtest ja kusest salv, mis hästi hapuks lasti minna. Kanasitast ja kusest tehti niisamuti salvi ja määriti saunas kaunis hea leini käes nende mõlemitega.
ERA II 196, 57 (653) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Ussi hammustamise vastu.
Ussi hammustamise vastu tarvitati ussisõnu; kes seda mõistis, see kutsus ussi välja, et tema selle koha ära lakuks, kost ta oli nõelanud; siis ei olnud miski viga. Praegu tarvitavad mõned petrooli.
ERA II 196, 58 (657) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Roosihaiguse vastu.
Sõnadega arstiti vanasti roosihaigust sõnadega: Jeesus kõndis Ketsemannis, kolm roosioksa käes. Üks põles, teine suitses, kolmas kustus koguni ära.
Keegi kirjutas roosihaiguse arstimiseks jumala nimel või jumala palvega kirja. Kirja sisu ei tea.
ERA II 196, 75 (674) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
/Vanatüdruk sureb kaevukünasse./Vanal ajal oodanud keski piiga, et tema mehele saab. Aga läinud juba kaunis vanaks ja ei ole meest tulnud. Läinud targa juurde targa käest nõu küsima. Tark ütelnud: "Kui teised rahvas kõik magama heidavad, kellega sina ühes elad, siis mine välja, tõmma kaevukünasse vett ja heida selili vette!" Piiga teinud targa õpetuse järele: heitnud künasse selili vette. Hakanud külm, ütelnud: "Täna - õd-õd-õd-õd, homme - kiga-kaga, ülehomme - noore poisi kaisus!" Külm vesi tõmmanud vanapiiga kangeks ja hommiku olnud kaevukünas seliti, hambad irevile, surnud. Sai mehele!
ERA II 196, 80 (682) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
/Vanal lähevad päevad surma, noorel pulma poole./Vana, kui heidab magama, ütleb: "Jumal tänatud, tänane päev on jälle üle elatud ja surma poole saadetud!" Noor heidab magama ja ütleb: "Oh õnne, üks päev on jälle elatud ja pulma poole saadetud!"
ERA II 196, 119/20 (767) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Prussakate hävitamisest.
Kus majas prussakaid on olemas, sealt peab inimene välja minema ja seesolija sööma. Väljasolija peab koputama ukse peale. Kui seesolija temale midagi häält teeb, siis peab väljasolija küsima: "Mis sa teed?"
Seesolija ütleb vasta: "Mina söön."
Siis väljasolija küsib: "Mis sa sööd?"
Sööja ütleb oma toiduse ära, mis ta sööb. Väljasolija küsib: "Mis prussakad söövad?"
Seesolija ütleb: "Prussakad söövad üks ühte, teine teist." Sedaviisi jutustades kaovad prussakad ära.
ERA II 196, 152/3 (850) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus.
Vanasti ususti, et kui hunti tema nimega nimetada, siis tuleb tema karja ja mõjale. Sellepärast üteldi teda mitmes kohas: kriimsilma-isand, metsalell, mets. Vahest öeldi: mets ei ole puutunud teda - hunt ei ole puutunud looma. Vahest nimetadi ka mõne muu nimega. Nende nimedega hundi nimetamine ei kutsunud hunti kohale, kas teda räägiti.
ERA II 196, 168 (896) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
/Naine laidab oma põldu./Üks mees ja tema noor naine läinud viljasid vaatama. Naisele olnud põllud teadmata. Kui ühe põllu juurde saanuvad, ütelnud naine: "Tohoo, kurat, kelle see suur tükk ja lai lamm on?" Mees ütelnud: "See on meie." Naine ütelnud: "Ah meie oma? Natukene ongi."
ERA II 196, 192 (967) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Selle kohta võime ühe jutukese kirjutada.
Kellegi mehele öeldud unes: sinu õnn on seal linnas ja seal uulitsas. Linna ja uulitsa nime olen unustanud. Mine käi seal uulitsal, seal leiad oma õnne. Seal tuleb sul iga ommugu vara käia. Kui tema ligikaudu aasta oli käinud selles uulitsas, ütelnud üks rätsep aknast läbi temale: "Mis sa nuormees uidad? Mina olen sind näinud siit läbi minema kauemat aega iga hommiku vara." Noormees ütelnud: "Mulle öeldi unes, et sinu õnn on siin tänavas, seda leiad sealt hommiku vara. Aga seiesaat ei ole ma teda veel leidnud." Rätsep ütelnud: "Kes unenägude järele saab joosta. Minule öeldi ka unes: "Mine kohegi sepapajasse, seal alasipaku all on rahakast."" Sepapaja nimetuse olen unustanud. Aga see oligi noormehe isa sepapaja. Noormees mõtelnud: võibolla ongi see minu õnn ja läinud kodu. Ja kaevanud isa sepapajast alasipaku alt rikkaliku rahakasti välja.
ERA II 196, 209 (1018) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
/Ühesilmaga mehed tahavad nelja silma all rääkida./Ega kõiki juttusid ei või suure seltsi hulgas rääkida. Mõned peab nelja silma all rääkima.
Tuimõisa külas olnud kolm ühesilmaga meest juttu ajamas. Üks kahesilmaga mees olnud peaaegu erapooletu (s. t. ei võtnud jutuajamisest osa). Kaks ühesilmaga meest ütelnuvad: "Ega kõiki juttusid ei või seltsi hulgas rääkida, mõned peab nelja silma all rääkima." Kahesilmaga mees ütelnud: "Teie olete kolmekesi ja teil on kolme peale kolm silma. Üks silm on teil veel puudus, siis alles saab neli silma!" Ühesilmaga mehed saanuvad selle peale vihaseks ja tehnuvad kahesilmaga mehele tuupi tema üteluse pärast.
ERA II 196, 285/6 (1273) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Sõimusõnad.
Sina põrgu mõrtsukas!
Sina hundi sööt!
Sina sitahuniku tugi!
Sina põrguhaua täide!
Sina põrgu tuk´k!
Sina hurda lüpsik!
Sina pudru hakkjalg!
Sinna kerge kannus!
ERA II 196, 291 (1289) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kaugemale saatmine
Mine hurda persse!
Mine kassi persse!
Mine koera persse! (mine peni perse!)
Mine seapersse!
Mine persse!
Mine seapersse silda tegema!
Mine koerapersse kooku vedama!
Mine kassisaba alla!
Mine kassi varre alla!
Mine seasaba alla!
Köhi truupi!
Köhi korsna!
Köhi persse!
Mis sa krõbised!
ERA II 196, 293 (1297) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) (1937) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus
Lehtpuud raiutud vanal kuul. Siis oli puud hästi ilusasti ära kuivanuvad. Noorel kuul raiutud puud ei ole ruttu kuivanud ja läinuvad seenetama.
ERA II 196, 294 (1298) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus.
Okaspuud pidi raiutama noorel kuul, siis kuivavad nad ruttu ja on mädanemise vastu tugevad ehk vastupidavad.
ERA II 196, 294 (1299) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus.
Seinapalka raiutud jaanuari- ja veebruarikuul. Siis on puu magamise aeg.
ERA II 196, 295 (1302) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001
Uskumus.
Kui poeglaps sündinud, siis torgatud teda naisterahva särgist kolm korda läbi. Sellest saanud korralik ja aus mees ja rahvast lugupeetud. Hea laste isa ja naistearmastaja.
ERA II 196, 295 (1303) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001
Uskumus.
Kui tütarlaps sündinud, siis torgatud teda meesterahva püksireiest kolm korda läbi. Sellest saanud ausameelne mehe naine, ea laste ema ja lastekasvataja.
ERA II 196, 301/2 (1321) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Muinasjutt Jeesuse risti kohta.
Üks jutt räägib, et see rist, kohe peale Jeesus naelati ja kohe tema suri, oli üks haruline puu olnud, kellest see rist oli tehtud. See olevat ristitaolisest välja kasvanud, nii et püst- ja põikpuu olid ühest tükist.
ERA II 196, 302 (1322) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Teine jutt räägib järgmiselt:
Üks puupakk olnud mitme ehituse juures ja jäänud igaltpoolt üle. Viimaks visatud pakk Siiloa tiiki. Sääl on tema pikemat aega olnud. Säält võetud tema välja ja tehtud temast rist. Selle risti peale on Jeesus naelutatud ja surnud.
ERA II 196, 334 (1393) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vanasõna.
Värske leiva eest antud aitäh läheb taeva.
ERA II 196, 334 (1394) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Uskumus.
Kaalika eest ei või aitäh anda, siis kasvavad kaalikad puised.
ERA II 196, 362 (1471) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui mõni vahest juhtus kuhugi jalgu sittuma, siis visati see sealt tulle ja öeldi: "Sinu perse mingu katki ja rakka täis."
ERA II 196, 377 (1527) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Tõura ehk veiseröögatuse arstimine.
Röögatusele sülitati peale: tüh, tüh, ptüh! Urr, jurr, jurr! Tüh! tüh! tüh! Urr, jurr, jurr! Tüh, tüh, tüh! Urr, jurr, jurr! - Neid öeldi kolm korda. Kui sedaviisi urjutamine urjutatud oli, siis oli selle käe nimetissõrmega sülg haige peale laiali aetud, nimetissõrmega viir ümber serva tehtud ja rist peale tõmmatud. Sellega oli haigus arstitud.
ERA II 196, 404/5 (1555) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui mina alles noor olin, siis rääkisivad vanad inimesed, et soos peab ööseti iseäralik tuli põlema. Põrgulised peavad seal oma rahasid kuivatama.
Aga kui mina vanemaks sain, siis kuulsin asjalugu hoopis teisiti. Soomaa peab niisugust gaasi välja hingama, et ööse kaugemalt näha on, et tuli põleb.
Koski on võetud tulepõlemine uurimise alla. Hommiku leitud selle koha pealt, kos ööse tuli põlenud, veikesed tõrvataolised pisarad rohu peal, mis gaasi põlemisest järele oli jäänud. Aga ei olnud mitte põrguliste rahakuivatamise tuli.
ERA II 196, 420 (1598) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui unes nähakse, et maru mõne puu maha murrab, mis õues on kasvamas, siis öeldakse: peremees sureb ära.
ERA II 196, 420 (1599) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui unes nähakse, et maru õunapuu maha murrab, siis öeldakse: perenaine ehk mõni laps sureb ära.
ERA II 196, 475 (1704) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Salajane koppija.
Kos see juhtumine on olnud, seda mina ei tea. Kas siin Simuna pool vai veel kaugemal mõnes kohas. Kostki majast on surnu mahaviimise aeg midagi laenatud. Kas tükk nööri vai muud, seda mina ei mäleta.
Peale selle hakatud selles majas seinasid ja lage koppima. Asja uurides on kutsutud sinna vahtisid välja, aga koppimine käinud endistviisi edasi: ükskord ühes kohas, teinekord teises. Seal on käinud kohtunikud, õpetaja käinud seda maja õnnistamas. Aga kõik jäänud asjatuks: koppijat ei ole leitud ega koppimine ei ole kadunud. Viimaks lahutatud maja ära ja siis olnud koppimine otsas.
ERA II 196, 478 (1714) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Pesupesijale öeldakse: Tere jõudu valgeid pesijale!
ERA II 196, 478 (1715) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Peeter Käär (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vanasti hoiti võitegemist nii, et võeras teda näha ei võinud. Seda hoiti sellepärast, et kardeti, et võera silm käib üle või ja siis läheb piim halvaks. Kui võeras kogemata siiski võitegemise peale juhtus, siis öeldi: "Savikoormad tulevad!"
ERA II 196, 489 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Kodisma k., Pusta t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Velling, s. 1844 (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Umardu metsas oli üks kivi. Ühele mehele näidatud unes, et toogu ta see kivi ära. See kivi olevat raha täis. Teepoolne ots olnud vankri teljetega juba ära kulunud - katki...
(Rohkem ei mäleta jutustada.)
ERA II 196, 489/90 (2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Kodisma k., Pusta t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Velling, s. 1844 (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Siis oli jutt mõne aasta tagasi. Tallinnamaal mindi öösi õitsile. Üks näinud eemal tulukest vilkumas. Läinud lähedale: sääl kuivatatud raha. Kaks-kolm inimest alasti - ainult nahkpõlled ees - tagunud kulda alasil.
Tagujad küsinud mehelt: "Mis siin otsid?"
Mees vastanud: "Olen eksinud."
Temale midagi ei tehtud. Näidatud veel varandust, mis oli nii suur, et terve Maa võiks ära osta.
Lubatud tal ka kaasa võtta, niipalju kui tahab. Mees proovinud ühte kange tõsta, aga - kus seda! Ei jõua liigutadagi.
Viimati võtnud särgi seljast, ajanud peenikest kulda täis ja viinud koju ja olnud rikas mees.
ERA II 196, 490 (3) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Kodisma k., Pusta t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Velling, s. 1844 (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Aga kui teie tahate näha suurt mälestusasja, siis ma juhatan.Üks suur puu - tamm, seest õõnes; sõja ajal latv pealt maha lastud. Kaks suurt oksa on tal, toed all. Seda ei tohi keegi puutuda.
Õõnsuses olen ise olnud.
Praegu seisab tee kaldal, Rannamõisas, järve ääres, Mustveest edasi, Kodavere kirikust mööda.
Sääl on sees kirjutatud peale, ja numbrid igasugused.
ERA II 196, 492/3 (6) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k., Ansu-Mardi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Jaan Mänd, s. 1854 (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Laiuse õpetaja Jannau magand ja näinud unes, et temale panti lauale võtmed. Tema ärganud unest üles ja katsunud: on võtmed!
Siis läinud ta uuesti voodi ja heitnud magama. Siis on teda uuesti unest ülesse aetud ja öeldud: "Võta võtmed ja mine Laiuse lossi ja võta sealt keldrist raha niipalju, kui lossi üles ehitad."
Õpetaja ärganud ülesse ja ei ole võtnud seda asja omast.
Siis heitnud uuesti magama ja hommiku pole midagi olnud - võtmeid ei raha.
ERA II 196, 497/8 (11) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui saab põld lõpule, siis korjab üks lõikaja sirbid enda pihku ja viskab üle õla et:
Sirise, sirise, sirtsuke,
kõlise, kõlise, kõverrauda.
Kelle rauda ette jõuab,
see saab mehele,
sellel sõitvad pulmakellad.
Siis pannakse vihud maha; istuvad igaüks oma vihu peale. Nii on tükk aega. Siis pööravad vihud ümberringi ja vaatavad vihu alla, mis säält leiavad.
Kes ämbliku leiab, on õnnerikas aasta. Kes muud mutukat leiab, sellel õnne ei ole oodata.
Kui mina noor olin, siis lõigati kõik vili: kaer, oder, rukis ja nisu - kõik sirbiga.
Siis oli aega laulda. Aga nüid lõigatakse masinaga; nüüd ei tea laulust midagi.
ERA II 196, 509 (36) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
"Jõudu, ja pesijale val´gid!"
Seda tuleb öelda, kui juhtud pesupesemise aeg teiste poole minema.
ERA II 196, 510 (37) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
"Jõudu ja luhta!" (Lambaniitmise juure tulekul.) Siis vill peab kasvama nagu luht!
ERA II 196, 510 (38) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
"Valgepea joodab vasikat!"
Seda öeldakse, kui juhtud tulema, kui joodetakse vasikat.
ERA II 196, 510 (39) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Joosepi t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Sihver, 70 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
"Jumal appi, jätku leiba!" - Söögi juures.
ERA II 196, 513/5 (44) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala vanadekodu - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Villem Neimann, 89 a. (1938) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Ma räägin, mis minu endaga on juhtunud. Ma elasin Piljas. Sääl räägiti... Oli vana rehi ja räägiti, et tondid seal rehes käivad. Mina läksin õhtu rehe juure, et vaatan rehte ja panen uksed kinni.
Aga rehi oli minu tahtmise järele paras soe. Ja mina heitsin ahju ette magama. Panin pea ühe ristikukoti peale. Aga see kott oli kõrge, ei passind mulle. Mina võtsin ühe puuhalu ja panin koti juure ja pintsaku sinna peale. Ja hakkasin pikali.
Kastist tuleb üks sinna ahju ette.
Mina hakkasin pikali selle puuhalu ja pintsaku peale. Nii kuda ma pikali hakkasin, tunnin kastist, nagu raskus tuleb üle minu.
Mõtlesin, et ongi tont siin!
Mina tõusin ülesse, et võtan pintsaku ja lähen siitkohast ära.
Läksin ahju peale, a' vot tule tõmbasin. Tõusin ülesse ja tõmmasin tikust tuld. Ei olnud näha kedagi.
Läksin ahju peale; hakkasin sinna pikali. Kuulen, et tantsu kõhin kesk põrandat!
Tõmman jälle tikust tuld. Ei ole kedagi! Hakkasin jälle pikali. Kuulen: reie all suur kolakas! Läksin lükasin uksiku lahti ja vaatasin: ei ole jälle kedagi.
Siis ütlesin: "Olgu kuradid nii palju kui tahe." Martin Luter läks Vormsi linna ja ütel: "Olgu kuradid nii palju kui kiva katusel, ei karda mina teid ühtegi." Nii ütlesin mina ka.
Siis jäin mina rahule niikaua kui hommukuni, ja ei olnud kedagi.
Noh eks ta ole üks lugu. See on kindel lugu!
ERA II 196, 533 (18) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Pedasi k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Liina Joonas, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Vanal ajal, kui lõikus lõpetati, siis üks vanem neist istus kivi peale ja hoidis kätega ümber põlvede ja kaasitas: "Lõpele, lõpele!" (Aga enam ei mäleta.)
ERA II 196, 533/4 (19) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Pedasi k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Liina Joonas, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kui lõpetus oli lõikusel, siis soovitati sirpisi visata üle pea.
Võeti sirbid sedaviisi: teravad otsad kätte ja visati üle pea ja loeti este:
Sirise, sirise, sirbike,
kõrise, kõverrauake.
Kelle sirpi ette jõuab,
selle peidmees vastu jõuab.
Seda tehti kolm korda. Minu sirp läks viskamise juures katki, kolmeks. Mina arvasin, et mina enam lõikama... Teised nõudsid peidmeest, minul oli surm oodata.
ERA II 196, 538 (26) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Elmar Joonas, 33 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lepatriinu, lepatriinu,
kuhu poole sina lendad,
säältpoolt sõda tuleb.
Lapsed võtsivad lepatriinu käe peale, siis sedaviisi lugesivad, kuni lepatriinu lendu läks.
ERA II 196, 539 (30) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Elmar Joonas, 33 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Varesele valu, harakale haigus;
Mustalinnule muu tõbi.
Tõbi tulgu, teine mingu,
meie lapse käsi terve.
ERA II 196, 545 (46) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Lovise Simun, 67 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lepatriinu, lepatriinu,
mine, lenda, näita,
kostpoolt sõda tuleb.
Kas õhta poolt, lõunast
või hommikust.
ERA II 196, 545 (47) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Ella Simun (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lell, lell, lell, lell, lepatriinu, lenda sinna, kost poolt sõda tuleb. Kui sa ei lenda, tapan ära. Pea võtan perse jätan. (Selle ütles vahele nende minijas Ella Simun.)
ERA II 196, 559/60 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Madu piiramise sõnad. 1933. a.
Kuda madu mättast välja tuleb.
Elas keegi Hindrik Sarnet, kellele õpetas ta vanaisa neid sõnu. Rahvas hüidis teda Tinapurgiks. Ta oli vana sorts.
Poiss ütles, et ta peab siit kätte saama. Hakkas piiri vedama ümber mätta vastupäeva ja luges sealjuures sõnu:
"Ortsi, partsi, lortsi, uuri, kuuri, muuri. Seie piiri sisse peab kätte saama."
Lugemisega tegi piiri otsad kokku. Siis kusi otsade peale. Pulgad pandis risti mätta peale, kohale, kus ta (uss) sisse läks. Teisel päeval oli maduuss väljas.
Kus ringid kokku lähevad, sinna peab see kepp pistma. See on tõsi.
ERA II 196, 560/1 (7) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
On olemas sõnad, millega madu ei nõela. Aga kui teine ütleb: Uss, nõel'! Ja madu nõelab kohe. Näituseks oli kord niisugune juhus. Kui mina karjas käisin, 14 aastane, Metsa opmanni juures, tegi tema poeg nii:
Pani madu omale põue, põues käis madu ringi, aga ei nõelanud.
Keegi ütles: "Uss, nõel'!" ja kohe nõelas.
Nad olid nii kavalad ja sortsisid tagasi, et midagi häda ei saanud.
ERA II 196, 561 (8) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Tislari k., Mõisa-Raja t. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kreos, s. 1861 (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Madule, kui ütle madu ehk uss, siis läheb minema. Aga ütle muid sõnu - ei lähe kuhugi.
ERA II 196, 562 (10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kruus, 78 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Lõepele, lõpele!
Kui ei lõpe, seie jätan
külasigade siduda,
küla lammaste laduda.
Lõpele, lõpele.
(See on lõpelaul. Sellega lõpetati lõikust.)
ERA II 196, 562 (11) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Anna Kruus, 78 a. (1937) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Liugu ja liugu!
Linad pika laskijalle,
takud tagast tõukajalle.
Liugu ja liugu!
(Sedasi kelkudega lõikasime.)
ERA II 196, 582/4 (14) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. < Rakvere khk., Rakvere l. - Peeter Tammepuu < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Lööper
Oli üks vana vanamees. Ta tegi lusikaid, kulpisi ja pudrutampisi. Kõik tegi kadakapuust ja käis linnas müimas turu pääl. Ja mis ära ei saanud müia, käis pikki majasi pakkumas, omale leivapalukest teenima. Ja siis tuli linnast tagasi, oli kõik ära müinud. Tuli talle vastu kaks röövlit ja ütlesid: "Vanamees, anna oma raha siia!" No vanamees ütles: "Mis raha mul on. Sain mõne kulbi ja lusika eest omale leivapalukese raha." Röövlid ütlesid: "Anna aga oma raha siia!" Vanamees ei annud. Nad võtsid vanamehe kinni, viskasid maha ja võtsid talt raha ära. Läksid jooksu metsa. Vanamees istus maha ja hakkas nutma.
Tuli lööper, piits käes, punane müts pääs ja punased püksid ja sinine kampsun. Vanamees põld veel lööprit oma elus näinud. Jäi vanamehe ette seisma ja küsis: "Mis sa, vanamees, nutad?" Vanamees ütles: "Röövlid võtsid minu raha ära. Müisin linnas lusikaid, kulpisid ja pudrutampisid. Sain raha leivapalukese ostmiseks ja selle viisid röövlid ära." - "Kus nad läksivad?" Vanamees: "Siia metsa jooksivad." Lööper jooksis kohe järele. Nemad polnud kaugele jõudnud. Hakkasid metsas mätta otsas raha jaotama. Lööper jõudis sinna koha pääle ja kisendas: "Siin on nad koerad mõlemad! Sest kurat tuli teid tabama ja otse teid põrgu vedama." Ja andis kummalegi piitsaga. Nemad polnud veel oma eluaeg lööprit näinud. Mõtlesid, et ongi päris kurat ja viib põrgu, ja läksid suure hirmuga jooksu. Jätsid rahahuniku kus see ja teine.
Lööper korjas raha ära ja viis vanamehe kätte ja ütles: "Säh oma raha!" Vanamees võttis oma raha ja ütles: "Aidaku sind jumal ja taevane isa!" Lööper läks ise minema. Röövlid läksid minema kus see ja teine. Enam ei tulnud sinnakanti.
ERA II 196, 585/91 (1) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Raha leidmine.
See oli Kunda mõisas. Keegi taluperemees - nime hästi ei mäleta, kas Ants?... Temal oli rendikoht ja tal oli kaks poega, Jaagub ja Ants. Ja tal oli kena naine. Ei olnud talunaiste moodi, elav ja priske. Mees oli aga vagane - niisugune tossukas.
Mees läks põllu peale kündma. Kündis ja sahka otsa hakkas vaskkatla sang. Ta lõi hobust piitsaga. Hobune ei jaksanud tõmmata. Ta mõtles, et ader hakkas kivi taha. Tõstis adra üles - adra otsas oli katla sang.
No kergitas ja tõstis katla välla, nägi, et katel. Vaatas päeva ja mõtles: vaja hakata lõunale. Võttis hobuse lahti, viis ta metsa juure ja ise hakkas lõunat sööma.
Tegi selle katla lahti. Sees olid nigu litrid. Viskas vankrile, sõi ise lõunat ja heitis magama. Pääle lõunat hakkas jälle kündma. Kündis niikaua kui päevaveeruni, tahtis seda tükki lõpetada. No läks kodu. Naine küsib: "Kus sa nii kaua olid? Söök läheb külmaks." Vanamees vastu: "Ma tahtsin seda tükki ära lõpetada." Pojad juba magasid.
Õhtusöök söödud, heitis magama. Kui ta juba voodis oli, ütles ta naisele (tema nimi oli Eva): "Kuule, Eva, ma leidsin ühe katla põllu seest, on vankri pääl. Too tuppa!
Poisid kuulsid, et isa katla leidis, tõusid üles ja läksid ka ema juure. Ema tegi katla lahti, võttis tekli päält ära, ütles mehele: "Siin on miskit litrid." Vanamees vastu: "Ma nägin, jah on miskid litrid."
Poisid võtsid omale pihuga mõned ja hakkasid nendega mängima.
Mees ütles (see oli reedene päev ): "Ma viin mõisa paruni kätte (parun Shirald, Kunda mõisnik), ta ütleb mis asjad need on."
Naine ütles: "Enne vaja linnast järele kuulata, mis need on."
Mees ütles: "Ma viin siiski pühapäeval paruni kätte." Ja viis selle mõisaparuni juure.
Läks kööki, katel pihus. Köögitüdruk küsib: "Mis Antsul vaja on?"
- "Ma tahtsin paruniga kokku saada." Tüdruk küsis: "Mis sul sääl katle sees on?"
Ants ütles: "Ei tea, mis litrid sääl sees on."
Võttis tekli päält ära. Tüdruk võttis omale ka säält paar tükki.
Enne mõisa minekut veel riidles naisega, et katel on pooleli, et kus ülejäänud on?
Selle pääle naine vastanud: "Lapsed võtsid omale mängida." Aga naine võttis poole sukasääre täie seda raha ja peitis ära.
Parun kutsus oma tuppa, küsib: "Mis sul sääl on?" Vaatab: "Oo! Need on vanaaegsed litrid. Ma viin Peterburi muuseumi."
Võttis taskust rahakoti, andis talle kolm rubla ja ütles: "Sa oled tubli aus mees. Kui sa leiad teinekord, too ikka minu juure."
Mees läks koju, ütles naisele: "Parun andis mulle kolm rubla jootraha ja pääleki kiitis, et olen aus mees."
Teine pühapäev läksid mees ja naine Rakvere kiriku. Tulivad kirikust välla. Mees läks turu äärde kõrtsi ja hakkas teistele kiitma, et sai paruni käest kolm rubla.
Teised nõudsid, et siis peab liiku tegema.
Naine läks kullassepa Efleri juurde ja oli neid litrid kaks tükki kaasas tal ja küsis, et misasjad need on? Kullassepp vastas, proovis nad ära ja küsis: "Kas teil neid palju on?"
Naine ütles: "Jah, ikka on." Siis kullassepp ütles: "Need on kuldtukatid. Ma annan teile viis rubla tükist. Kas te müite ära nad?"
Naine müis ära, sai kümme rubla ja oli rõõmus pääleki. Läks poodi ja ostis omale siidirätiku. Maksis selle eest viis rubla ja läks mütsitegija juure, ostis omale kõrge mütsi. Ja veel ostis lastele saia. Pani omale mütsi pähe ja rätiku sellele pääle ja läks oma vankri juurde. Mees oli veel kõrtsis. Mees tuli ka viimati ja sõit hakkas kodu poole.
Tee pääl pärib mees naiselt: "Kust sa selle mütsi ja rätiku oled saanud?" Ja hakkab naist sõimama.
Naine ütles: "Ma viisin kaks litrit kullassepale ja sain selle eest kümme rubla, kuna sa pooled viisid parunile ja said kõigest kolm rubla." Mees lubas mõisa tagasi minna ja parunile ütelda, et nii vähe ta andis nende eest, et nad on kuldtukatid.
Ühel pühapäeval läheb siis mees mõisa, aga naine Rakvere. Naine võttis pooled omast rahast kaasa ja viib kullassepa juure ja müib sellele nelja tuhande rubla eest ära. Kaks tuhat sai kohe kätte, kaks aga lubas pärast anda, kui Peterburisse raha saab viidud.
Naine oli rõõmus: "Nüid olen ma rikas korraga." Ostis lastele saia ja sõitis kodu.
Nägi kodus: mees pikali voodis ja taguots verine. Ta sai mõisast kakskümmend viis hoopi.
Kui mees ilmus paruni juure, arvas parun esmalt, et mees toob talle veel. Kutsub mehe oma tuppa, küsib: "Kas tõid jälle midagi?"
Mees ütles: "Ei toonud kedagi. Ma sain teie käest väga vähe nende eest, kuna need olid kuldtukatid." Parun laskis kutsuda vahimehe ja käsutas mehe talli juure. Ise käratanud mehele: "Mis mina sinu ostnud?! Sa pole mulle kedagi toonud! Kasi talli juure!" Ja mehele anti kakskümmend viis tagumiku pääle. Pääle selle ütles mehe koha päält lahti.
Sel ajal hakkas Malla krahv oma mõisas talukohti müima. Naine läks kohe Malla krahvi juure ja ostis säält talukoha. Krahv küsinud veel: "Kas maksad kohe kinni?" Naine öelnud, et jah, kohe kinni. Nii ostnud ta krahvilt kuuepäeva talukoha ja maksnud neli tuhat rubla. Seda mees alul ei teadnud.
Naine viis ülejäänud litrid kullassepa juure ja sai nii kokku kaheksa tuhat rubla raha.
Siis kolisid Malla mõisa talukoha peale. Ostsid omale hobused ja loomad ja olid kõikse rikkam ümbruses.
Sellest on umbes viiskümmend aastat tagasi ja on tõestisündinud lugu.
ERA II 196, 592/601 (2) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Reisisell.
Ta reisis mööda maailma igal pool. Tuli õhtu kätte. Tahtis öömaja saada. Küsis möödaminejailt, kus saaks öömaja. Juhatati kõrtsu. Ta läks kõrtsu, küsis öömaja kõrtsmiku käest. Kõrtsmik ütles: "Mina omale kedagi öömajale ei võta."
Kõrtsmikul oli tütar. Naine oli tal surnud, elutses tütrega.
Tütar oli parajasti kõrtsitoas, kui sell öömaja küsis. Nüid mõtles sell: "Kuhu ma lähen?" Tahtis talusse minna. Ta läks kõrtsust välja, tüdruk tuli talle järele. See oli sügisel. - "Mul on väga kahju, et ta teile öömaja ei annud. Minge reiealuse lakka ja heitke magama. Ega isa seda ei tea."
Sell läks lakka, heitis magama heintesse. Pani pauna pää alla. Oli soe ja uinus magama. Magas juba täielikult. Nii kui kuked laulma hakkasid - esimene kord laulab kukk kell kaksteistkümmend - no siis ärkab üles. Näeb tulekuma reieall. Vanamees, see kõrtsmik oli laternaga reieall. Siis läks tõi labida ja kangi. Sell mõtles: "Vaata kuradi tüdrukut, nüid pettis mind. Nüid tapavad minu ära ja matavad maha. Näe, vanamees toonud labidagi siia. Kangi kah." Sell võttis - tal olid rauad saabastel all - saapad jalast ja tuli redeli augu peale ja ootas, kui ta tuleb mööda redelit üles, "annan talle saapaga pähe."
Vanamees võttis kangi, hakkas redeli all põrandale auku kaevama. Lõi esteks kangiga, labidaga viskas sügava augu - umbes kolm jalga sügav oli see auk, ümargune auk.
Sell mõtles iseeneses: ega ma sinna auku ei mahu. Aga kui ta kõverasse paneb, mahun küll.
No auk oli valmis. Vanamees võttis kätte laterna ja läks minema. Reisisell mõtles, et nüid läks tütart või abi tooma. Tõmmas omale saapa jalga ja tahtis jooksu minna. Oli juba redelipulga pääl alla tulemas, kuulis: sammud tulevad ja nägi tulekuma. Kargas lakka kohe tagasi. Vanamees tuli, kilimitu täis hõberublasi oli, valas sinna auku.
No reisisell nägi seda, mõtles: "Aa, mis põhjus on!" Vanamees läks jälle minema.
Reisisell kargas lakast maha, pani oma mütsi hõberubla tükke täis ja mööda redelit kargas pööningule tagasi. Vanamees tuli teise kilimitutäiega hõberubla tükkidega, kallas jälle sinna auku. Reisisell kallas need hõberublad mütsist heinte pääle ja kargas teistkorda lakast alla. Pani kübara jälle rublatükkisi täis ja läks jälle pööningule või lakka tagasi. Vanamees tuli kolmanda kilimituga, hõberublasi jälle täis. Noh sell kallas need jälle heinte sisse, kargas kolmas kord lakast alla ja pani oma mütsi hõberublasi täis.
Vanamees läks minema jälle. Ja tuli tagasi neljas kord: oli pool kilimittu.
Sell vaatas ülevalt augu päält, kui vanamees tuli: pool kilimittu.Vanamees enam ära ei läinud. Võttis labida ja hakkas mulda pääle loopima, auku kinni panema.
No, pani augu kinni ja tegi siledas päält ja ütles: "Kui siin pääl tapetakse kolm musta härga ära ja keedetakse ära ja inimene sööb üksipäini ära, siis võib tema selle raha kätte saada." See oli tema vandesõna. Võttis laterna kätte ja läks minema. See oli aeg, kukk laulis teist korda.
Reisisell üleval lakas tegi oma pauna tühjaks, pani need rublatükid pauna sisse. Läks natukene veel aega mööda, tuli vanamehe tütar ja hüidis: "Kas magate veel! Tulge alla, mu isa on surnud. Ärga kartke enam kedagi. Tulge alla!"
Reisisell ronis ülevalt alla, võttis oma pauna, see oli rublatükkisi täis, oli üsna raske ja läks kõrtsituppa. Ja siis näitas tüdruk isa, kes oli surnud. Sell tahtis ära minna, tüdruk ei lase, ütles: "Te olge mulle abiks. Ma ei saa üksinda midagi teha. Võtke riidest lahti, ma viin pauna tahatuppa."
No sellega oli reisisell nõus ja jäi tüdrukule abist. Tüdruk ütles sellile: "Ma pean sugulastele sõna saatma, et nad tulevad mulle appi matma. Ja pean minema õpetaja juure ja üles andma." No ja nüid tütar läks minema ja ütles reisisellile: "Kui keegi peaks tulema, siis võite teie müia, ma letti kinni ei pane."
Läks sugulastele, rääkis, et isa äkitselt suri. Säält läks õpetaja juure ja ütles, millal maetud saab. Õpetaja juurest tuli kodu tagasi. Hakkas otsima raha. Otsib kõik kohad läbi, ei leia mitte rubladki. Muudkui letisahtlis oli vahetusraha, see oli järel. Ütles sellile: "Mu isal oli suur kast raha täis, a' nüid kast on tühi, pole mitte kopikatki sees. Kellega ma nüid isa maha matan. Raha ei ole, pean sugulastelt laenama."
Sell ütles selle peale: "Pole viga, küll maetud saab." Sellil oli raha küll, kuripatt!
No, tulid sugulased kokku, tõivad puusärgi kaasa, pandi puusärki ja matsivad maha. Viina, õlut oli kõrtsis küll.
Tüdruk keetis söökisi. Sõivad, jõivad ja tulivad surnuaiast tagasi. Sõivad, jõivad ja tüksid kodu tagasi. Sell jäi sinna. Tüdruk andis magamiseks isa aseme. Noh, siis tuli hommiku. Sell tahtis ära minna, võttis oma pauna, pani selga, ütles tüdrukule: "Noh, Jumalaga!" Tüdruk kargas sellile kaela: "Mina teid ära ei lase! Võtke minu igaveseks. Ma tulen teile igaveseks." Noh, sell vaatas tüdruku pääle, oli kahju ära minna, ütles: "Olgu pääle, ma jään siia." Tüdruk talle meeldis.
Siis panid kõrtsu uksed kinni. Kihlasid ära. Kolme nädala pärast olivad pulmad. Sell jäi kõrtsmikust, a' tütar otsis ikka raha, et isal oli palju raha, a' nüid ei ole midagi. Kus ta selle pani? Sell aga ei ütelnud naisele midagi. Ja kes kõrtsus käis külainimestest, igaühe käest küsis: "Kas teil muste kukkesi on?" Kellegil ei olnud. Ta võttis kätte, pani ise mustad kanad hauduma. Mitu kana, et saab mustad kolm kukke.
Kolm aastat proovis, ei saanud muste. Oli üks või kaks, a' kolme ei olnud, ikke oli valgeid hulgas.
Poeg oli neil juba kolmeaastane. Siis pani jälle kana hauduma. Oli kolm kukepoega kõik olid süsimustad. Kasvatas nad ülesse, niikaua kui laulma hakkasid.
Üks hommiku ütles naisele: "Võta need kolm musta kukepoega kinni, ära lase neid välla." Naine võttis kinni, tõi tuppa, ütles: "Mis sa nendega teed?" Mees ütles: "Küll sa pärast näed. Võta kolmrauda (see on, kus pääl keedetakse) ja vii reiealla ja võta pada ka ja vii puid ka ja pane vett sisse." Naine võttis paja, kolmrauda, puid ka. Tõi vett, viis reiealla.
Mees võttis kolm musta kukke ja võttis terava noa, tappis selle koha pääl ära, kus raha oli maetud, lasi vere sinna pääle joosta ja naine ja poeg oli juures, vaatasid kõike päält. Mõtlesid, mis tempu tema teeb?!
Kui kuked olid tapetud, hakkas mees ise kukkesi sulgedest kitkuma.
Naine tahtis ise puhastama hakata sulgedest. Mees ütles: "Ei, mina ise teen." Ja pani patta, tegi tulukese alla ja hakkas keetma ettevaatlikult, et tuluke reieall laiali ei lää.
Keetis ära ja hakkas sööma. Poeg seisis juures, vaatas päält. Ema ütles mehele: "Poiss vaatab päält, eks sa anna poisile ka." Mees vastas: "Ei tohi kellegile siit anda!"
Sõi need kolm kukke ära ja siis ütles naisele: "Võta pada ja kolmraud ja vii nad siit ära." Ise läks ka minema.
Tuli kukelaulu aeg öösi, kui kukk esimest kord laulab, ajas naise ülesse: "Lähme reiealla." Võttis labida ja kangi kaasa, ütles naisele: "Siin peab sinu isa raha olema. Ma proovisin enne juba kaevata, aga mitte ühte rublatükki põld näha." Noh, niiku labidaga kaevas paar korda, võttis labidaga mulla pealt, olid kohe rublatükid vällas. Ütles naisele: "Mine too nüid kilimit siia." Naine tõi sinna ja ta hakkas neid kilimittu panema. Naine kargas talle jälle kaela: "Kui kallis sa oled! Kus sa teadsid, et isa raha siin on?" Mees ütles: "Ma nägin. Kui ma lakas magasin, mattis isa raha siia ja ütles sääljuures oma vandesõnad, et kes kolm süsimusta härga selle koha pääl ära tapab ja ära sööb, saab selle raha kätte." A' ta proovis juba enne kaevata, a' ei tulnud kedagi välla. Kilimituga viis selle raha, pani sinna kasti, kus isa pidas.
Sell ütles: "See raha, mis minu paunas, võtsin ma isa tagast, kui ta raha sinna mattis.
Naine ütles: "Mis minu, on sinu." Sell jäi kõrtsmikust. Võttis rentis selle kõrtsi mõisnikult ja olid rikkad ja elasid uhkelt.
ERA II 196, 602/3 (3) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Raha kuivatamine.
Kord sõitnud mees oma naisega õhtu hilja kirikust. Mees oli pääle kirikuteenistust kõrtsis viina võtnud, seepärast nii hiljaks jäänudki.
Mehel kange suitsuhäda, aga tuld polnud. Sõidavad läbi metsa ja sääl näinud vanamees oma tuttavat külakarjast õitsil. Et vanamehel polnud piibule tuld saada, ütles naisele: "Pea hobune kinni, ma lähen panen Tõnu juures piibu põlema. Tal näe sääl tuluke ees." Naine peatanud hobuse ja mees läinud tule juure. Teretanud, aga vastust ei saanud, see ei vastanud kedagi talle. Mees hakanud siis võtma süsi piibule. Söed aga kustunud kõik ära.Viskanud kustunult kõik nad eemale. Viimaks, kui ka kuuenda söe järele piip ei hakanud põlema, käratanud mees: "Kurat, sinu söed ei põle!" Saanud seda öelda, kui käinud - sedamaid kadunud kohe tuluke ja mees sealjuures.
Naine seda nähes ehmunud väga ja arvanud, et vanapagan käägistas mehe, andnud hobusele piitsa ja sõitnud kus seda ja teist. Mees küll hüidnud: "Oota, pea ometi hobune kinni!" Ei naine hoolinud sellest ühtegi ja sõitis koju. Mees jäi maha ja läks ööseks ühte külasse. Rääkis loo ära majaperemehele. See ei tahtnud alul uskuda.
Viimaks siiski läinud järgmise päeva hommikul seda kohta vaatama. Leidnud sääl nende kuue söe asemel kuus hõberaha. Proovinud kaevada, aga ei olnud kedagi säält leida.
ERA II 196, 606/8 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Haige käpaga karu
Üks väike tütarlaps korjanud metsast sinikaid. Käinud müümas. Korra näinud ta karu sinikapõõsa vahelt üles tõusvat. See hoidnud esimest käppa õieli ees ja mõmisenud:"Mõhõhõh!"
Tüdruk kohkunud koledasti ja pistnud plehku.
Järgmisel päeval läinud jälle marjule. Ei kartnud, sest karu teda taga ei ajanud.
Korjanud, korjanud marju. Korraga tõusnud karu jälle põõsaste vahelt üles, liginenud lapsele kahel jalal ja mõmisenud, ise hoidnud esimest jalga õieli ees ja näidanud seda lapsele.
Laps vaadanud jalga. See oli paistes, umbes ja mädanes. Pind oli jalas. Laps jooksnud koju, toonud pastlanõela ja lasknud mäda välja.
Kolmandal päeval läinud jälle marjule. Nüüd ilmunud karu uuesti, mesipuu süles. Tütarlapse juures visanud mesipuu täie hooga maha, nii et see purunes. Puu olnud mett täis. Karu andnud mõmisedes lapsele märku, et söögu.
Laps söönud, pannud korvi ka kärgesid täis ja viinud koju. Kodus päritud, et kust ta mee sai. Tüdruk jutustanud loo, nagu oli. Siis aetud mehed kokku ja mindud metsa-sohu karu püüdma, aga ei leitud. Karu oli kadunud.
Karul on ühe mehe tarkus, seitsme mehe jõud.
/Hundiarst 37 t. Läänemeresoome-balti arendus antiiksest muinasjutust "Androkles ja lõvi"./
ERA II 196, 606/8 (6) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Haige käpaga karu
Üks väikene tütarlaps korjanud metsast sinikaid. Käis müimas. Korraga näeb karu sinikate põõsa vahelt üles tõusvat, ise hoiab esimest käppa õieli ees ja mõmises: "Mõhõhõh!" Tüdruk kohkus koledasti ja pistis plehku kodu.
Järgmisel päeval läheb jälle marjule. Ei kartnud, sest karu teda taga ei ajanud.
Korjanud, korjanud marju. Korraga tõuseb karu jälle põõsaste vahelt üles, liginenud lapsele kahel jalal mõmisedes ja hoidnud esimest jalga õieli ees ja näidanud seda lapsele.
Laps vaadanud jalga. Jalg oli paistes: umbes, mädanes, kasvas. Pind oli jalas. Laps jooksnud koju, toonud pastlanõela ja lasknud mäda välja.
Kolmandal päeval läinud jälle marjule. Nüid ilmunud karu, mesipuu süles. Tütarlapse juures visanud mesipuu täie hooga maha, nii et see purunes. Seest oli see mett täis. Karu andis mõmisedes lapsele märku, et söögu.
Laps sõi ja pani kärgesi korvi täis ja viis koju. Kodus päritud, kust ta mee saanud. Tüdruk jutustanud loo, nagu ta oli. Sääl aetud mehed kokku ja mindud metsa-sohu karuda püidma, aga ei leidnud, karu oli kadunud.
Karul on ühe mehe tarkus, seitsme mehe jõud.
ERA II 196, 608/10 (7) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Õnn võib tulla ilma otsimata.
Ligistikku elasid kaks taluperemeest, üleaedsed. Nüid teine peremees tuli jaanipäeva laupäev teise peremehe juure ja ütelnud: "Lähme metsa sõnajalaõit otsima, et leida rahaauku.
Teine peremees ütelnud: "Kui mul õnne on, tuleb ta uksest ja aknast sisse. Ei ma lähe teda kuskile otsima."
Teine peremees läks oma sulasega metsa. Käisid ja uitasid piki metsa, ei näinud ega leidnud ühtegi sõnajalga õitsevat. Leidsid ühe vana hobuse pealuu.
Peremees ütles sulasele: "Võta see hobuse pealuu, viime ja viskame oma üleaedse Antsu aknast sisse." Sulane täitis peremehe käsu, võttis pealuu ja läksid ja viskasid Antsust peremehe aknast sisse. Need magasid, sest oli ju öö. Nad ehmusid ära. Tõusid ülesse, näevad: aken sisse visatud, põrandal hobuse pealuu. Panid aknale mati ette.
Teine peremees tuleb hommikul oma sulasega sinna, küsib: "Mis sinul matt akna ees?"
Ants vastu: "Eks ma öelnud, et kui mul õnne on, tuleb ta uksest ja aknast sisse. Hobuse pealuu oli kuldtukateid täis. Näe, üks veel praegu siin. Seh, võta. Anna ja pane teiste juure." Selle oli ta ise sinna pannud. Teine peremees kohe: "Mina viskasin selle aknast sisse. Õnn pooleks!"
- "Ah sina olidki see, kes minu akna sisse lõi?! Sa kuuled, sulanepoiss. Oled mulle tunnistajaks kohtus." Nüid teine paluma: "Ära tee seda. Ma tasun sulle kõik, toon ankru viina ja korv õlut." Nii ta tegigi. Toodi ankur viina, korv õlut ja peeti jaanipäeva väga toredasti.
ERA II 196, 627/31 (12) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) < Eduard Jürgenson, s. 1867 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Kingsepa unenägu.
Elas kord vaene kingsepp. Temal oli suur pere toita - kaheksa hinge. Alati laulis töö juures.
Ta näeb korra unes: keegi mees ajab teda üles, ütleb: "Mine linna, sääl jõe sillal leiad omale õnne."
Esimene kord ei annud ta sellele suurt tähtsust. Teisel ööl näeb ta samuti, et keegi äratab teda ja sunnib minema linna, jõe sillale. - "Säält leiad omale õnne." Ka seekord kingsepp kahtles vähe. Kui aga kolmandal ööl peaaegu raputatud teda unest üles ja saadetud linna jõe sillale, siis ei jäänud tal muud üle, kui minna jala linna.
Jõudis linna, leiab üles jõe, sellelt silla. Läheb sillale ja ootab, missugune see õnn võiks tulla. Ootab, ootab - ei tule õnne. Hakkab juba õhtale minema, aga õnne ikka ei tule.
Teisel päeval läheb jälle sillale õnne ootama. Ehk tuleb õnn teisel päeval. Ootab - ei tule õnne ka sel päeval. Läheb viimaks kolmandal päeval sillale, et vast nüid tuleb ehk õnn. Ootab kuni õhtuni.
Õhtu eel astub keegi mees tema juure ja küsib: "Kuule, mees, ma näen sind juba kolmat päeva siin sillal. Ütle, mida sa siin otsid? Või ootad sa kedagi?"
Mees seletab oma unenäo: "Nägin kolm ööd järgimööda unes, et keegi sunnib minna linna jõe sillale, et säält leian omale õnne. Ja kui kolmandal ööl mind otsekui raputati unest üles, ei jäänud mul muud üle, kui pidin kõmpsima jala linna. Nüid ootan siin juba kolmat päeva ja ootan õnne, aga seni ta pole veel tulnud. Ei tea miks ta..."
Mees vastu: "Oo, ära usu unenägu. Kas siis peaks kõik täide minema, mis unes ära ei näe. Näe, ma nägin kord unes, et mind juhatatud minna sinna linna. Juhatati ka uulits ja maja õu kätte, kus pidada vanas kaevus kulda olema. Kus ma siis seepärast lähen sinna otsima. Ära usu ühtegi. Annab talle raha, et säh, sulle siin kümme rubla ja sõida päälegi koju."
Kingsepa imestus oli suur, kui ta kuulis, et mees nimetanud sama linna uulitsat ja maja õue, kus ta ise elas. Sõitnud kohe kodu, rääkinud naisele loo ära. Öösel läinuvad kaevu. Ja mis imet! Kaevu põhjas vähe vett ja vee seest käega katsudes leiab põhjas kuldtukatid. Kogunud neid pangi, kuni enam ei leidnud. Mees sai väga rikkast.
Selles korteri alumisel korral elanud rikas mees. Temale ei meeldinud, et kingsepp varahommikust hilja õhtuni laulab ja kopsib sääl üleval. Ta kaevanud seda maja peremehele ja öelnud: "Kingsepa laul ja kopsimine on mind nii ära tüitanud, et ma enam ei või seda kuulda. Ma pean korterist ära minema, kui kingsepp jääb edasi ülesse elama." Majaperemees ütelnudki kingsepale korteri üles.
Kingsepp ostnud omale saadud kullaga toreda maja. Võtnud omale abiks sellid, teinud tööd ja laulnud.
Pääle kingsepa lahkumist jäänud kõik vaikseks ja õudseks. Nagu midagi puudus.
Alul ei saanud rikas mees aru, mis see oli, mis puudus. Viimaks selgus ka temale, et puudub kingsepp, tema laul ja kopsimine. Läheb jälle majaperemehe juure, kaebab, et pääle kingsepa lahkumist on muutunud nende elu veel väljakannatamata õudseks ja palus peremeest, et see kutsuks kingsepa tagasi. Lubas ise korteri üiri kingsepa eest maksta.
Peremees kahtles küll, kas kingsepp tuleb veel tagasi. Rikas mees läinud ise ja otsinud kingsepa üles ja kutsunud tagasi. Aga kingsepal omal maja - ei tule.
Nüid tellib rikas mees: võtku kingsepp ta oma majja korteri. Kingsepp sellega päri. Üiris talle ülemised ruumid välja ja rikas mees asus nüid vaese kingsepa juure elama ja oli väga rahul ja rõõmus, kuulates kingsepa laulu ja kopsimist.
ERA II 196, 658 (16) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Rosina majake (üürikorter) < Rakvere khk., Rakvere l. - Priidu Tammepuu (= Friedrich Eichenbaum) (1936) Kontrollis Merili Metsvahi, parandas Kadi Sarv
Jutustajal omal oli juhus. Ta maganud (see oli Rakveres) ja tema pääle langes nagu keegi. Võttis tast kõvasti kinni, nii et liigutada ei saanud. Ta hammustas tal esimesest sõrmest, siis sai lahti.
Ta rääkis sellest tädile. See andis nõu, et võtku kolm levapalakest, tõmmaku igaühele üheksa risti pääle ja pangu voodi peaotsa padja alla. Ja sest ajast ei tulnud keegi.
Sääl oli üks lesk kahe lapsega. See tahtis väga, et ta teda ära võtaks. Temale aga ta ei meeldinud.
Ükskord pääle selle kuuleb, see naisterahvas on löönud kirvega esimeste sõrme.
(Üleskirjutaja märkus: sellele järgnes "Lööper", mille aga olen juba varemalt ümberkirjutanud ja ERA-le ära saatnud.)
RKM II 121, 238 (41) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < rahvasuust (1960/61) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nii, nii ninnega
kui roosi lillega,
valgit, verevit.
Nii, nii minu peigmiis
kui ingli taivan
lätsi läbi heinamaa,
läbi lilli aidu ka,
algati mul meele sääl
ketsemani aiake.
RKM II 121, 242 (4) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < Mihkel Priimets (1960/1) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Endise Porkuni kindluse ja lossi asukoha juures on Porkuni järv. Järvest kulgeb mitmesse harusse orgusid. Räägitakse, et need orud on kunagi olnud jõed. Ühte orgu nimetakse Daani oruks, et seal olla daani sõjalaeva kere olnud. Mõned vanemad inimesed räägivad, et olla kunagi veel vanu daani laevakere tükke näinud.
RKM II 121, 243/4 (5) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Mihkel Priimets < Mihkel Priimets (1960/61) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poiss käind ika tütri man. Käik oln na sake, imä ootnu ike kosje. Aga viimäs aknu kahtlus, mõelnu, kaess tütri saladusi. Eks olnu sedasi, vana lännu linna, sis oln paras aig. Eit saatnu tütri tõise valda enda sõsare man, et nii ruttu takasi es tulle. Tüdar pol saanu kon'tvõõral är rääki kah, et es oll' kotu.
Eit oln üksi taren, läin tüdri sängi makama. Eks poiss tulnu. Eit tõmmanu tüdri mantli sellän, läin' teinu' ukse valla, öeln' sala: "Ol'l äste tasa, meil küläd."
Poiss tuln' tasa tarre, tennu end tasa riidest valla, tõmmand eid' mantli kah är' ja käuh sängi. Sängis eit aknu vastu rabelema. Poiss öelnu: "Kut sa täna es, sa pol' ju kunagi keelanu." Eit karanu sängist püsti ja poisile pihta andma: "Ah sellepäräst sa käit." Poiss: "Ega ma es ole vägisi, ol' sa ju isi nii magus olnu." Seda hullemini eit klähmima aknu. Poiss kahmanu rõiva ja pesu väeli uksest välja. Ega poiss seda hinges es teadnu', et see emä ol'. Emäl ol' aga tütri saladus teädä. Tüdär tuln' kodun, ootnu poissi õhtu, teise, no es tull'. Tahnu sis poisiga kokku saada, rääknu imal', et tima taht poodi minna. Et sis saas poisiga kohata, aga ei imä lase üksi minnä, lähep ise ka. Ei pääse imä silmist, mõelnd minnä öössi salaja. Sätnu end öisi minekule, aga es teadnu vaene hing seda, et imä peale passib. Nii kui minekule läheb, eit kohe kallal: "Ütle, kuh' sa lät'." Vanaeit tütrel nõgesseid andma: "Ah, ma olen mära kasvatand, ütle kuhu pidid minema." Ja annu nõgesi' nii, et aitnu. Vat sedasi, imä pas'snu ja enda tüdri ja külapoisi läbi pessnu. Mis na' tennu pattu. Ema üten: "Es tohi enne putto, kui pole papi luba. Las' laitse omapead vallatada, peräst kuri karjes."
Seda juttu kuulnud Võru raj. Kasaritsas.
RKM II 79, 63 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. Alfred Lepp < E. Ploom (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi kiitus.
Meil om neiu noorõkõne,
nii kui lilli ossakõnõ.
Juuskõks kotta kobinalda,
lauda manu lõõgamalda.
Praatsõ põrsa peo pääl,
kanapoja kaendli all,
oll' õks paras paarikandja,
tugev turjapuule.
Ei ta naarul näägutelle,
ei ta sõnul saajatelle,
ei ta keksi kerikus,
Halbi küla palli pääl.
Ei ta suigu sua pääl,
lammuskele laadi pääl.
Tegi tekil tedrekirja,
padjal pandse pardikirja.
Seo või tubli miis ka olla,
kes vii neiu tanu alla.
RKM II 79, 78/80 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi sõimamine peigmehe sugulaste poolt.
Ta um laisk ju latsõst saadik,
suuhagu hällüst saadik.
Es ta taha tarkust oppi,
tarkust oppi, virkust võtta.
Tahtsõ õks tarõn taaruta,
päävä paisten põõnuta.
Mõtli ütskõrd hindämisi,
ma kae neiu kavalust.
Kuis ta neiu tööda tege,
kabehjane kangast koda.
Üts üü, vass vuud -
kümme üüd ja küünar kangast.
Sukasilma suikun koda,
virgu es vokki keerutama,
põllepaelu palistama,
kaputa ärr kakenu.
Tegi tuld sis tuulut mulku,
aie haku hargut jalgu.
Imäle õks irvit hambõid,
esäle õks silmi kõõrut.
Sõsarale sarvi näudas,
vellele oll' verepini.
Kas mii teda iilä es näe,
iilä es näe vai toona es tunne?
Kui ta maal magasi,
kraaviperven külliteli.
Perse oll' palljas perani,
urumulk oll' ammuli.
Sisse kävve sisaliku,
manu maru kärblase.
Ei ole minni meeleline,
Poja naane naaruline.
Viska väl'lä a'ia takka
tõiste tare tuksi kätte.
Las sääl tuksi' haardva teda,
las sõs kaarna kakva teda.
RKM II 79, 82/4 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehe sõimamine pruudi sugulaste poolt.
/Lauldi enne tanu panekut/
Kae no, määne märsikene, kaskee, kaskee,
tsiapaha pöörakene. " "
Varast mu virga vii tuuja, " "
rutulise ruua kiitja.
Mii õks uutsõ orust ubinat,
mäe päält pääsukest.
No tull' orust unitsiga,
mäe päält vana märi karu.
Kae, no, kui ta siia kaaberdeli,
Pruudi poole laaberdeli.
Karjapoisi kaatsa /püksi/ jalan,
tsiapoisi pulsti sällän.
Hobõnõ oll iin ku hiirekene,
miis oll pääl ku piibukene.
Suust õks juusk tal sinist suitsu,
huule kolgast kunna läkä.
Täi tall haukva habenin,
hiire piiksva perse'en.
Kõrva tal pään umma kõvera,
silma ku sitta laterna.
Tal õks hääle härisese,
tal õks kurgun kärisese.
Üts olg iin ja tõne takan,
kõver nii ku Vanapakan.
RKM II 79, 389 (8) < Hargla khk., Saru v. Minna Kokk < Minna Kokk (1958) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui laps maha kukkus ja haiged sai, siis võeti laps sülle, puhuti haige koha pääle ja loeti:
"Valu varessele, halu harakale,
mustale tsirgule muu tõbi."
Laps hakkas naerma ja oligi valu kadunud.
RKM II 79, 389 (8a) < Hargla khk., Saru v. Minna Kokk < Minna Kokk (1958) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Arstimise võlu sõnad.
Jeesus sõitis silda mööda,
mäkke mööda, merda mööda,
Surnumere randa mööda.
Ruuna jalga rakkastas,
varsa jalga vapustas.
Püha Peetrus tule toes,
astu abis,
tee haige terves,
võtta valu ära,
sooned kokku sobigu,
veri kokku vedagu,
luu-liha lopertagu,
aamen, aamen, aamen.
RKM II 83, 11/3 (1) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Kord käis Juhan Julm oma väesalgaga Pada orus, Vanaveski taludes riisumas. Esimesest perest inimesed põgenesid sõja eest ära Tallinna, teises peres aga jäid koju. Kui Juhan Julma sõdurid sinna jõudsid, tapsid nad kõik inimesed ära, peale ühe vana naise, kes oli pugenud rehetoa ahju peitu.
Pärast veretööd võtsid Juhan Julma sõdurid kõik kariloomad kaasa. Üks lehm aga pääses tulema ja jooksis kodu juurde männimetsa. Sõdurid olid küll otsinud, aga kätte ei saanud.
Vanainimene puges ahjust välja ja läks vaatama kuhupoole sõdurid läksid ja nägi, et mäeveerul seisis üks naine lastega, kes palus sõdurilt oma lastele kuivikuid. Sõdur oli ka andnud. Siis aga tuli järgi teine sõdur ning tappis naise koos lastega ära.
Tagasipääsenud lehm tuli aga varsti koju, tõi härgvasika ja sellest lehmast kasvaski hiljem uus kari.
RKM II 83, 13/4 (2) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigula ligidal seisavad vanad Maarja kiriku varemed. Kord, kui rahvas jutlust kuulas, hakati merelt kirikut pommitama. Kirik purunes ning inimesed said surma.
Kiriku kõrvalt voolab väike oja. Selle oja kaldal olla peetud suur lahing, nii et oja vesi oli olnud verest punane. Seda oja kutsutakse sellest ajast alates Maarja ojaks.
Siis räägitakse veel, et Maarja kiriku varemetest tuleb iga saja aasta tagant, jaaniööl kell 12 välja pika habemega vanake, kes möödaminijatele pakub oma piitsa ja palub, et teda sellega 3 korda lüüakse, siis saavat ta nõidusest lahti.
RKM II 83, 14 (3) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigulas Padaoru kallastel, endise Vanaveski talu ligidal kasvab mäel suur mänd, mille vanadust keegi ei mäleta.
Räägitakse et tema all olla kuningas Kaarel XII oma sõduritega kohvi joonud.
Siis juba oli see mänd olnud nii suur, et kuningas Kaarel XII oli tema järgi teed määranud.
RKM II 83, 15 (4) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Padaoru linnuse vastas kaldal on üks suur liivamägi. Kui kevadel lumi sulas ja vesi hakkas mööda kallast alla voolama, tuli sealt nähtavale palju inimeste luid ning arvatakse, et seal on olnud vanade eestlaste matmispaik.
RKM II 83, 15 (5) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigulas Koila küla ligidal on üks allikas, mida kutsutakse Ohvriallikaks. Seal olla vanad eestlased käinud ohverdamas oma jumalatele.
RKM II 83, 69/79 (3) < Kadrina khk. - Ivar Masing, Kadrina Keskkooli õpil. < Heinrich Masing, isa, 47 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Raha katukses.
Meenub mulle üks talvine õhtu. Väljas tuiskas lund, tuul ulus akna taga. Olin väikene, nii kuue-seitsme aastane poisiklutt. Kartsin tuule undavat laulu, mis kostis tuppa akna tagant. Pugesin isa sülle, arvasin sääl kõige kindlama varjupaiga olevat, kust mind tuuleeit kätte ei saa. Alati sellistel momentidel, kui isa sülle peitu pugesin, jutustas isa midagit huvitavat. Saan suuremaks, kerkivad uuesti mällu isa käest kuuldud jutud. Lugu "Raha katukses" palusin isal uuesti jutustada, mille kirja panen.
See on üks tõestisündinud lugu, mis juhtus minu vanaisaga. Minu vanaisa Madis Tõnni poeg Masing töötas tollal Kullaaru mõisas moonamehena. Kullaaru mõis asub Rakvere ligidal (ca 2 km), minnes Rakverest Kadrinasse maanteed mööda, läbi Risumetsast keerab tee ära põhja suunas, üle raudtee ca 1 km asub Kullaaru mõis. Mõisast veel edasi, ca 2 kilomeetrit oli ühine moonameeste maja, mille õlgkatuse all elas neli perekonda. Maja vastas asus laut, õlgkatuksega, samuti nelja pere jaoks ja lauda tagant kulges Paatnaküla tee, mis viis välja Rakvere-Haljala maanteele, ühtus just endise Tõrremäe kõrtsi ees. Nimetatud teed mööda käisid Paatnaküla rahvas ja Kullaaru moonamehed linnas, Rakveres. Neid hooneid, s.o. moonameeste maja ja lauta enam ei ole.
Vanaisa näinud unes kord ühel suvisel ööl (aastanumbrit isa ei mäleta), et keegi öölnud vanaisale unes: "Mine võta raha ära, see on sinu laudakatukse sees!" Ütelus olnud nii selge ja vali, nagu oleks keegi inimene talle tegelikult öölnud, mille peale ka vanaisa oli üles ärganud. Üles ärgates olid kumisenud ikka veel selgesti kõrvus unes kuuldud sõnad: "Mine võta raha ära, see on sinu lauda katukse sees!" Vanaisa tõusnud üles, läinud õue, vaadanud: väljas tibanud sadada vihma. Temal hakkanud kõhe tunne, nagu kartnud midagit salalist unenäo pärast. Läinud tuppa tagasi ja heitnud uuesti magama. Saand magama jääda, kui jälle ütelnud tuttav hääl: "Mine võta raha ära, see on sinu lauda katukse sees!" Vanaisa tõusnud uuesti üles ja ajanud ka oma naise, s.o. minu vanaema, ja rääkis talle, mis ta oli unes näinud ja veel kahel korral järjest. Vanaema saanud pahaseks ja hakanud riidlema: "Ei viitsi ise magada ega lase ka teisi magada, ajab tühja loba pärast üles. Mine võta siis raha ära, kui sulle pakutakse!" Vanaema jäi uuesti magama, kuid vanaisa ei heitnud.
Tuli päev, ilm läks valgeks, oli vanaisa esimene käik minna vaatama laudalakka, kas ei paista kuskilt raha, mida öösel pakuti. Kuid mida rahaks nimetati, seda vanaisa ei leidnud. Järgmine öö oli jälle kordunud sama lugu. Ööldud jälle sama tuttava häälega: "Mine võta raha ära lauda katukse seest!" Vanaisa käinud jälle korra õues, vaadanud ukse eest lauda poole, kuid pole olnud julgust minna laudalakka vaatama ja otsima, ehk oleks leidnud. Läinud tuppa tagasi ja hakanud tööle, pole enam magama heitnud. Hommikul rääkinud vanaemale, et oli öösel jälle näinud seda rahaunenägu. Mindud siis vanaemaga kahekesi laudalakka raha otsima, kuid ei leitud. Vanaema saanud pahaseks, et vanaisa arg oli, ei läinud kohe raha võtma, kui kästi. Võib-olla oleks raha asukohast, õlgede seest mõni tuluke paistnud või midagit muud märki olnud, mis oleks juhatanud raha juurde. Ega hiljem päevaajal enam ole. "Oled va jänes," ütles vanaema. Hiljem enam vanaisale raha unes ei näidatud. Nii möödus elu endist rada. Ununesid unenäod igapäises töös. Rukis oli koristatud, käsil suvivilja korjamine, kui ühel hommikul ärgates ja õue minnes üllatas kogu moonameeste maja rahvast huvitav nähtus. Nende lauda katus oli ära lahutatud. Võetud õled kord-korralt ja pandud roovilattide pääle hunnikusse. Moonamehed vahtisid üksteise otsa ehmatanud nägudega: "Mis nüüd saab? Lauda katus ära lahutatud, vihmasajud tulevad, ja mis ütleb härra selle peale" (tollajal oli Kullaaru mõisas härraks Tischler). Katus oli lahutatud just majapoolsest küljest. Teatati asjast härrale. See tuli kohale ja oli üllatatud. Keegi ei võinud arvata, kes selle tegi ja miks see nii tehtud oli. Siis tuli vanaisale meelde suvel nähtud unenägu rahast ja rääkis selle loo härrale ja moonameestele ära. Moonamehed olnud vanaisa peale pahased, et see oma arguses ei võtnud raha ära, oleks saanud seltsiga nädal aega Tõrremäe kõrtsis juua. Nüüd näidati unes kellelegi teisele, kes oli targem, see tuli võttis raha ära. Meie tehku ise laudale uus katus peale, ei mitte suutäit viinagi saa. Härra öölnud, et katukse lahutasid inimesed, mitte vaimud. Toodud kohale vallatalitaja ja uräädnik, tollajal suuremad kohapealsed võimuesindajad. Tehtud protokoll ja hakatud asja juurdlema ning peagi lahenes katuse lahutamise saladus.
Jutu all olevas moonameeste majas elanud, enne kui minu vanaisa sinna läinud elama, Jüri ja Miina Kuldvered. Lapsi neil pole olnud. Jüri ja Miina töötanud Kullaaru mõisas põllutööl. Jüri Kuldvere olnud laisavõitu, puudunud tihti töölt ning käinud aga ümbruskonna laatadel. Keegi ei teadnud algul tema käikusid ja tehinguid. Peagi tuli kuuldavale jutt rahva seas, et Kuldvere Jüri on suur varas ja aidalõhkuja. Temal olnud Rakvere linnas veel teisi kampamehi ja nii käidud selle bandega ümbruskonna taludes ja mõisades viljaaitasid ja hobusetallisid rüüstamas. Aasta tagasi või enam oli Kuldvere kamp murdnud sisse Rakvere lähedal asuva Mõdriku mõisa viljaaita ja viinud sealt ära neli koormat vilja. Vili viidud ära mõisa naabrusest, taludest varastatud hobustega. Vili ja hobused müüdi kusagil kaugemal laadal ära. Kuid säälsetele, kohapealsetele uräädnikudele äratasid need mehed kahtlust ja teatati Rakveresse, et sellised vilja ja hobuse müüjad on siin ja hakkasid neid jälitama. Kui Jüri Kuldvere koju jõudis, ei tohtinud ta raha tuppa ühes viia, et tullakse läbi otsima ja leitakse raha ning peitis raha enda lauda katukse sisse, õlgedesse. Eks hiljem, kui asi vaikseks jääb, säält vähehaaval võta ja kuluta. Jüri võeti tee pealt järsku kinni ja viidi vanglasse. Õnnetuseks ei saanud ta naisele öölda, kus varastatud raha on. Jüri Kuldvere raha puhkas nüüd vaikselt Kullaaru mõisa moonameeste lauda katukses ja Jüri ise Rakvere vanglas. Kohus mõistis 10 aastat korduvate suurvarguste puhul. Kullaaru mõisa härra sai teada, et tema moonamees oli mõisa aidavaras ja istub kinni praegu, ajas vihaga ka naise ära. Kuldverede asemele tööle ja korterisse võttiski Kullaaru härra minu vanaisa, Madis Masingu. Kuldvere sai kinni istuda umbes aasta, kui pääsis saunamineku korral vangivalvurite käest jooksu. See oli päev enne nimetatud moonameeste laudakatukse lõhkumist. Vabadusse pääsedes oli esimene asi minna ja võtta oma raha ära laudakatukse seest, et naisele edasi anda. Läks otsima raha, kuid ajaga oli ununenud koht, kuhu raha pani ja ei aidanud muu, kui lahuta katus vähehaaval ära, niikaua kui raha kätte saad. Ja nii see ka sündis, mis pani kõik Kullaaru moonamehed imestama ja vanduma. Hiljem saadi Jüri Kuldvere kätte ja pandi tagasi vanglasse.
Nii siis osutus vanaisale unes näidatud raha katuses tõeks.
Küsisin ülemalpool räägitud jutu kohta kinnitust vanaema enda käest. Ka tema ütles, et see oli tõesti nii. Vanaisa on surnud, tema käest ma küsida ei saa.
RKM II 83, 101 (1) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Edru Järvemäel on kullaauk. Inimesed on sealt kaevamas käinud kahest kohast, kuid ei ole leidnud midagi. Seal käidi jaaniõhtutel laulmas ja ringmängusi mängimas. Vanasti olla sõja-aeg inimesed seal peidus old ja oma varanduse sinna peitnud. Seal olid maa-alused käigud olnud.
RKM II 83, 101 (2) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mustlase org on saanud nime sellest, et seal elasid ennemalt mustlased. Neil oli seal soe mägi ümber. Kivid kus nad sõid. On alles veel.
RKM II 83, 101 (3) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Surmaorus olla vanasti põletatud inimesi tuleriidal. Ja sellest on saadud nimi Surmaorg.
RKM II 83, 102 (4) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Suve aeg sõitis üks naine oma hobusega üle mäe. Ja korraga näeb: üks vari liigub tema järel. Naine hakkas kartma ja hobune ka. Siis ütles vari: "Löö mind piitsaga!" Aga naine ei löönud piitsaga. Jõudsid juba sinnani, kus präegult on kõlakoda. Siis vari ütles naisele: "500 aastad olen ma juba maganud ja 500 aastad magan veel, enne kui välja tulen!" Naine vaatas tagasi ja kuulis raha kõlinat. Seal kohal on rahaauk.
RKM II 83, 102/3 (5) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Rakvere linn olnud ennem teiselpool mäge. Aga see oli maa alla kadunud ja see vari pidi olema Rakvere vaim. Nõnna hakati seda mäge kutsuma Rakke mägi.
Aga kui seitse venda ühtemoodi vesihallides riietes ja ühte nägu on ja siis lähevad Rakke mäe harjale, siis Rakvere linn tuleb tagasi.
RKM II 83, 103 (6) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Simunas peeti ennemalt laatu. Ja seal lähedal oli kõrts. Seal kõrtsis nemad pidasivad nõnna nõu või aru. Üks lihunik tõi pulli laadale. Aga pull sai tasakeisti lahti ja hakkas möirgama: "Simoon, Simoon." Seal platsil oli ühe venelase haud ja selle mehe nimi oli Simon. See mees tõusis hauast üles ja ütles, et siia saaga kirik ja nimi olgu Simon.
Aga mõisnikud ei olnud sellega päri. Ühe mõisniku suguvõsas oli ka olnud mees nimega Simon ja see ei meeldinud neile. Ja nad panid kiriku nimeks Simuna.
RKM II 83, 103/4 (7) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Simuna kirik olla 7 korda ümber veetud hobustega. Hobused olid jõudnud allikani ja koerad hakkasid ulguma. Sinna kohta jäetud kirik ja öeldud, et kui seitse venda tulevad kirikusse, siis kirik langeb maa põhja.
RKM II 83, 108 (12) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mäistes ühes talus oli poiss näinud unes, et põllu peal on suur katel. Hommikul rääkinud seda teistele. Päeval läks poiss kündma, adra jäi paja sanga külge kinni, aga katel oli katki läinud ja ei ole seal midagi olnud.
RKM II 83, 108/9 (13) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mäistes oli ka ühele karjapoisile näidatud unes, et mine võta see totsik ära. Poiss läks hommikul ja leidis selle totsi üles ja see oli kulda täis. Pärast leiti sealt veel kuldraha.
RKM II 83, 125 (1) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mustlase oru kaldal olid Rootsi kolm suurtükki, kellega oli lastud Mõisamaa väljale. See oli Rootsi-Vene sõja aeg.
RKM II 83, 125 (2) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Must vanamees ja vanaeit olid elanud Rakke külas. Olid varastanud. Naised olid võtt vanamehe ja vanaeide kinni ning saatnud minema. Vanamees ja vanaeit olid elanud Mustlase orus. Teinuvad endale osmiku. Elanud seal suvel ja talvel. Aga vargil käinud ikkagi külas. Varastanud, mis kätte saanud. Lehmad aetud vainule. Aga vanamees oli läind vargile. Naised olid peksnud vanataati ja vanaeite. Siis olla ka nad sealt ära kadunud. Sest saanudki org nimetuse.
RKM II 83, 129/30 (11) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Rakke Mäe kallakus on 4 suurtüki pesa. Moonaladu on old mäe küljes. Enam-vähem on see koht näha. Sõjatee on nähtav, mis läheb moonalao juurde. Mustlase orus on näha kaevukoht.
RKM II 83, 133 (2) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laiuse kirikuõpetaja maja juures on suured tammed, mis praegu ei võta kolme mehega ümbert kinni. Olla Karl XII istutatud.
RKM II 83, 134/5 (4) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti põlnud mingisugused rohtusid kättesaadavad töölisrahvale. Mis olid, olid hirmus kallid; ja veel rohud katku vastu, mis levis kiiresti ja mis niitis inimesi nagu hull. Katk olla tulnud vahel jõge mööda paadiga, milles istunud hall mees. See oligi katk. Vahel tuli katk halli joana. Ja kui inimesed näinud niisugust juga, olnud lähedal asuvad külad tühjad.
Inimesed aga pagesid soodesse, kus kasvas metsik tooming. Inimesed närisid oksad ja lehed, tüve ja isegi mullased juured, sest see toomingalõht peletas katku minema. Katk kartnud toominga lõhnagi läinud kaugelt, eemalt. Rahvas aga palunud kirikus, et rohkem toomingaid kasvaks ja et katk neid külastama ei kipuks.
RKM II 83, 135/6 (5) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kairika Kärsna 2003
Laiuse külast ülesse minna on suur tiik, kust vanasti langenud alla Laiuse kirik. Kiriku rist olla veel päikesepaistelistel päevadel näha, mis hiilgavad kalliskivina. Seal leotati veel linu, aga kui linad välja tõmmati, olnd vesi sama puhas kui likku pannes. Inimesed käisid sääl pesu pesemas.
RKM II 83, 136/7 (6) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siniallikas olla Laiuse mäe peal, suur järv, mida ei tea keegi, kui sügaval on põhi. Vanad julged mehed pannud mitu-mitu köit otsastikku, panid rasked pommid otsa ja hakkasid põhja laskma. Köis oli vajunud vajunud, aga põhja ei puutunud. Köis sai otsa, aga põhja ei olnud veel.
Kui hakkasid välja tõmbama, tõmbasid välja ja... verine lambapea oli otsas!
RKM II 83, 140/1 (12) < Simuna khk., Lasinurme k. < Laiuse khk. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Ilmar Leiten, 28 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugas keset soolaukaid olla üks suur allikas, kel pole olnud põhja. Kord läinud talusulane sinna härgi jootma, kes olnud ikkes. Härjad läinud ikka sügavamale ja sügavamale, kui äkki olla olnud härjad kadunud vee alla.
Pärast seda juhtumit olla lastud märgitud pardid prooviks. Ja ka pardid tiirelnud, kuni viimaks kadunud. Pärast leitud märgiga pardid kuskilt mererannalt. Arvatakse, et sellel allikal on mingi suur ühendus merega.
RKM II 83, 145 (1) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Seljamägi on saanud sellest, et Kalevipoeg kandis liiva oma mantli hõlma sees. Kui tema liivaga läks, siis läks kuuehõlm katki ja liiv jooksis maha, nii tekkis Seljamägi.
RKM II 83, 145 (2) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Piibes oli kõrts. Kõrtsis oli palju joodikuid. Rahvas rääkis, et Seljamäes on varandust. Joodikud läksid kaevama ja siis hakkas vett imbuma ja pärast tekkis jõgi.
RKM II 83, 146/9 (5) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Valdo Mattisen, 36 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Praeguse kolhoosi Tulevik uute karjatallide taga liivaaukudes kasvas mänd, mis saeti kolhoosi algupäevil maha. Sellest männist räägib vanarahvas, et Põhjasõja ajal olnud seal kohal lahing ning üks Rootsi sõjaväelane saanud seal surma. Sõjaväelane maetud koos oma hobusega sinna liivaauku ning istutatud hauale mänd. Räägiti, et oli maetud sinna ka tema varandus, kuld- ning hõbeasju.
Kodanlikul ajal kaevati see haud ühel ööl lahti. Kas sealt midagi leiti, seda ei tea keegi, aga ümbruskonna taludest käisid inimesed seda auku vaatamas. Kaevajaid oli kaks. Ühel olid jalas kalossid, teisel saapad, nii oli näha liival jälgedest.
RKM II 83, 149 (6) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Valdo Mattisen, 36 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanarahva jutu järgi nähtud vanasti Piibes Seljamäel öösel pääle kella 12 põlemas igal õhtul tuld. Tule põhjuseks olla ühe rändkaupmehe vaim. Kaupmees olla tapetud Seljamäel ning tema varandus ja raha röövitud. Aga seda tuld pole keegi julgenud vaatama minna lähemalt.
RKM II 83, 151/2 (9) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti oli mõisaaeg. Mõisnikud ehitasid endile majasid. Nad tahtsid ehitada endi majad madalamatesse kohtadesse, rohkem vee äärde. Säälsamas peeti ka vanasti laatasid. Inimesed müüsid oma kaupu, kellele arvasid. Mõisnikul oli suur pull. Ka see mõisahärra suur pull oli sääl laada platsile kinni pandud. Ja keegi ei julgenud teda puutuda. Kõik kartsid teda. Aga sääl tuli korraga üks hull või loll ja päästis mõisahärra pulli lahti. See pull hakkas siis kraapima ja ise karjus: "Simoon! Simoon!"
Ja hiljem lastigi ehitada kirik sinnasamasse platsile, kus pull karjus ja kraapis. Nimeks pandi Simuna.
RKM II 83, 161 (1) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Jaan Kivimägi, 88 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rahaauk on siin mäel. Üks moonamees on rahakasti ära viind. Ost omale kolm suurt talu.
RKM II 83, 161 (3) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Liina Lubjak, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Keegi nägi, rahaauk põleb. Tema läinud sinna ligi ja viskand oma liigetega taskunoa sinna sisse. Ja see visatud temale tagasi. Otsekohe läind temale säärde. Ja siis kadus tuli ära. Kui hõbedat rahaauku sisse visatud, siis jääb auk lahti, siis saab raha.
RKM II 83, 161/2 (4) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Liina Lubjak, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Mõisamaal Trelli koha sees on kuristikuauk. Kevadel suunduvad kõik veed sinna kokku. Nii kui maa sulaks läeb, siis võtab kuristikuauk, keerab kõik veed sealt alla.
Üks seitsekümmend aastat tagasi, siis olla sealt üks kurikas visatud ja see kurikas olnud Tammiku järvest välja tulnud.
RKM II 83, 178 (2) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Vanarahvas räägib, et Rahaaugu mäel olnud rahapada. Ja mõisnik lasknud meestel sealt kaevata suure kivi äärest ning pada tulnud nähtavale. Pada oldud lati abil üles tõstetud. Üks meestest oli ütelnud: "Siit saavad sundid ja sandid." Kuid mõisnik vihastanud sellepeale ja ütelnud: "Siit ei saa peale tööliste keegi." Samal momendil astunud keegi kogemata lati otsa peale ja latt läinud katki ning pada kukkunud alla. Aga enam ei leitudki.
RKM II 83, 178/9 (3) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Räägitakse, et kaks meest teinud teed, mis läheb üle Tammiku linnusemäe. Neil oli olnud kaasas ka lõhkeainet. Aga sinna rahaaugu kohta, mis mõisnik lasknud kaevata, olevat langenud suur kivi. Ilvese Jüri oli proovinud seda kivi lõhkuda pooleks püssirohuga, kuid sellest ei tulnud välja midagi. Aga need mehed olid selle kivi õhku lasknud ja järgmisel päeval polnud mehi kuskil ega tulnud endi palga järgi.
RKM II 83, 179/80 (4) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rahaaugu mäel olevat vanasti rahva jutu järel rahaauk ööseti paksu suitsu välja ajanud. Ühel korral üks mees visanud sinna auku terasvedruga taskunoa ja nuga olevat karanud tagasi otse mehele säärde. Kes oleks sinna visanud hõberaha, siis poleks enam rahaauk suitsenud.
RKM II 83, 187/9 < Koeru khk., Ao k. - Maire Tiik, Rakke Keskkooli õpil. < Alviine Pärisalu, 63 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Seal oli üks ilus tüdruk, aga vaene orjalaps. Iga mees, kes teda näinud, hakand teda armastama. Kaks rikast poega tahtsid teda naiseks saada, aga kahele minna ei saa. Oli teise maha jätnud, teisele läinud. Aga teine olnud selle asja üle väga õnnetu. Käinud siis targa käest nõu küsimas, kas ta ei saaks abiks olla. Tark ütelnud, et saab küll, kui maksab palju. Mees lubanud maksta niipalju, kui nõuab. Nõidunud selle noore naise metsahundiks. Tal oli maha jäänud kahekuune laps. Tal oli väga kahju. Hulkus kaks päeva metsas, kolmandal päeval tuli kodu. Visanud hundinaha seljast maha kodu ligidale kivi otsa. Läinud lapse juurde ja imetanud last ja siis tõmmanud hundinaha ümber ja läinud metsa. Niimoodi oli käinud tükk aega.
Mees läinud targa juurde nõu küsima. Naine käib kodus, aga midagi ei räägi. Tark öelnud: "Ma õpetan sind, kui tasud mulle. Kaeva see kivialune õõnsaks ja küta kivi kuumaks. Kui ta tuleb, viskab selle naha kivi peale, siis jääb ta inimeseks. Nahk hakkab kõrbema." Ta küsis mehe käest, mis kõrbehais see on. "Ei ole midagi, külarahvas tapsid sigu ja kõrvetavad karva." Hakkand siis metsa minema, nahk olnud kõrbend. Jäänd siis inimeseks, aga sõnagi põle rääkinud, muudkui nutnud. Mees läinud targa juurde: "Tema ei räägi minuga. Kas jälle võid mulle abiks olla?"
Tark öelnud, et mine kodu ja too hobune laudast välja ja pane rangid, aga ära sa õieti pane. Pane nii kaua, kui ta hakkab rääkima. Viimaks ütles ta mehele: "Kui kaua ma vaatan su tempe," ja siis jäi ta inimeseks. "Küll oli raske hundi elu elada," ütles naine mehele.
RKM II 83, 194/5 (3) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Anti Ivanov, Rakke Keskkooli õpil. < Anna Suurkask, 84 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rakke mäge nimetatakse rahaaugu mäeks. Mitmed olla otsimas käinud, kuid pole leidnud raha.
RKM II 83, 195 (4) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Anti Ivanov, Rakke Keskkooli õpil. < Anna Suurkask, 84 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tammiku olla oma nime saanud sellest, et seal kasvab palju tammesid.
RKM II 83, 207 (1) < Simuna khk., Rakke v., Väike-Rakke k. - Maie Ots < Rosalje Helene Ots, 75 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ühel päeval läind üks poiss nimega Andres kartulivõtjaid kutsuma. Noh, hakanud siis kodu tulema. Tuld, saand Siniallika juurde, näind: hall vasikas tuleb välja ja teda taga ajama. Poiss joost niikaua, kui ää väsind. Saand ühe maja juure ja pugend peitu. Natukese aja pärast olla läind vaatama. Põld enam keegi vasikat näind. See juhtus Väike-Rakkes.
RKM II 83, 233/4 (2) < Simuna khk., Rakke v., Keramäe t. < Koeru khk., Õle k. - Gunnar Paalberg < Eliise Arnis, 60 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas Oleviste kirik oma nime sai.
Kirik sai valmis, aga keegi ei teadnud meistre nime. Kui meister pani torni tipus risti, läks sealt keegi mees alt läbi ja hüüdis: "Näe, kuhu Olevist ronind!" Ja vihast, et tema nimi on teatavaks saanud, kukkus mees maha ja uss roomas tal suust välja. Ja nüüd on täpselt selle koha peal, kus meister alla kukkus, raiutud kivi sisse selle mehe kuju, uss suust väljas.
RKM II 83, 234 (3) < Simuna khk., Rakke v., Kingsepa t. < Simuna khk., Paasvere k. - Gunnar Paalberg < Rosalie Tiido, 70 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Simuna kirik
Simuna kirik pole kohe nii suur olnud, vaid teda on mitu korda suurendatud. Kui kiriku suurendamisel altari ette põrandat löödi, märgati seal all keldreid, kus olid palsameeritud parunid lahtistes surnukirstudes. Mõnele parunile oli olnud nuut kõrvale pandud, mõnele viinapudel. Ühel parunil olla olnud jalg kõver.
RKM II 83, 235/6 (5) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Kord kündnud sulane Lell Toomasoo krundi peal. Adra sahklusika vits läinud katki. Sulane teind uue. See jälle läinud katki. Nii kordunud see kakskümend seitse korda. Sulane hakkas vitsa tegema. Ise aga vandus, et mis tal kuradil ikke on. Seepeale olla kõlinat kuulda olnud ja rahapada langenud sügavikku.
Teisel aastal samalt põllult kartuleid korjates leidis üks Anne-nimeline naine mulla seest põlletäie raha. Müüs ära selle raha juutidele ja sai vastu seitsesada rubla. Ka minagi olen neid juute näinud. See oli 75 aastat tagasi.
RKM II 83, 236/7 (6) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Sallas Oitvee talu juures on vana kalmistu. Muud ei ole sealt leitud kui surnuluid. Ja maja vundamendikraavi kaevajad leidsid sealt 7 surnupealuud ja matsid nad sinnasamasse kraavi tagasi. Perenaine olla lugenud seal juures Meieisapalve ära.
Jaan Viirmann oli tol ajal Salla mõisas äestajapoisiks. Äestades leidis ta pealuid ja igasuguseid konte. Ja pärast põldu trullides oli ta selle ära unustanud ja kui ta trulliga üle maa käis, juhtus ta samasse kohta, kus need pealuud olid olnud. Trulliga üle minnes purunesid pealuud krobisedes. Sellest ajast peale hüütakse seda kohta Kabelimäeks.
RKM II 83, 237/8 (7) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Kord käinud vaene tüdruk metsas seenil. Äkki märganud põõsa ääres ühte halli vanameest, kes teda enda juurde kutsund. Vanamees ütelnud tüdrukule, et ta tuleks siia öösel kell 12. Siis ta andvat talle toobitäie raha. Aga seda ta ei tohtivat emale rääkida. Tüdruk läkski koju. Aga ta astus vanamehe keelust üle ja rääkis sellest emale, mida ta metsas nägi ja kuulis. Siis läks ta öösel kell kaksteist metsa samale kohale. Vanamehel oli toop kuhjaga raha täis. Siis ütles ta tüdrukule: "Kui sa poleks emale rääkinud, siis sa oleksid saanud selle toobitäie raha, kuid valetamise eest ma sulle raha ei anna!" Seda öeldes olla vanamees kadunud olnud.
RKM II 83, 252/3 (6) < Ambla khk., Tapa l. - Helmi Poll, Tapa Keskkoli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas tekkis Porkuni järv.
Ennemuiste kinkinud metshaldjas ühele Märjamaa mehele märsi. Viimane olla kogemata piibuvarrega märsile augu sisse torganud. Mõtelnud siis mees, et mis ta selle katkisega peale hakkab ja visanud märsi maha. Märss polnud aga tavaline märss, see olnud sihuke, kust vesi otsa ei pidavat saama. Algul tekkinud lõik, siis tiik ja lõpuks järv, mida märsi kautaja nime järgi Porkuni järveks kutsutakse.
RKM II 83, 268/9 (1) < Rapla khk., Kehtna v. - Märt Reino, Kehtna kooli õpil. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Muistend Kuld- ja Silmallikast
Kehtna asulast umbes 2 km Lelle teed on maantee lähedal jõe ääres kaks kaske. Nende kaskede all on kaks allikat. Suurem nimetatakse Kuldallikaks väiksem aga Silmallikaks. Viimane paistabki nagu sinine silm rohelisel heinamaal. Vanasti oli läinud tee allikast mööda. Kord läinud üks rikas kaupmees sealt suure rahakastiga mööda ja oli pillanud kasti kogemata vette. Kaupmehel oli küll kahju, aga mis sa enam ära teed, kui kuld juba allika põhjas. Sellest tulebki nimi Kuldallikas. Silmallikast aga teatakse rääkida järgmist. Inimesed, kellel olid silmad haiged, läinud allika juurde ja visanud metallraha allikasse. Siis pannud allika vett silmade peale ja see teinud silmad terveks. Sellest saanud allikas oma nime. Silmallikas. Need mõlemad allikad on teineteise lähedal. Allikatest natuke maad eemal on muiste asunud püha hiis. Rahvas tuli vanal ajal sinna pidutsema ja nõu pidama. Seal kasvab praegugi veel pühasid kaski. Praegu on seal hiiekohal kõrgem kuiv, mis heinamaast ümbritsetud, ja kasvab seal kaski, mõned küllalt vanad.
RKM II 83, 282 (2) < Hageri khk., Lümandu k. - Sirje Ambos, Hageri kooli õpil. < Maali Altamm, 56 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Lümandu ristteelt peavad minema märgikivid kuni Pärnikuni, sealt keerama vasakule kuni 41. kv. sihi peale. Sihi peal on üks suur kivi väiksemate peale tõstetud. Vanarahvas tõendab, et kivi all olnud kulda ja üks tuuletallaja tõstnud kivi üles. Kas ta kulla sai, seda ei teata.
RKM II 83, 290/1 (2) < Hageri khk. - Silvi Kreisberg, Hageri kooli õpil. < A. Torilo (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ruila mõisa väljal on suur kivi. Selle oli visanud vanapagan. Vanapagan oli tahtnud hävitada Oleviste kirikut. Käsi oli aga vääratanud ja kivi kukkunud mõisa põllule.
RKM II 83, 292 (5) < Hageri khk. - Silvi Kreisberg, Hageri kooli õpil. < Leida Torilo, 36 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Endise Hageri kirikumõisa tiiki on maetud kulda. Kuld oli vanasti sõja ajal tiiki maetud. Pärast ei leitud enam kohta üles ja kuld on veel praegugi seal.
RKM II 83, 322/3 < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - Laine Raik, Tagala kooli õpil. < Ida Raik, 47 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Muistend Kihelkonna ja Mustjala kiriku tekkimise kohta.
Kui Suur Tõll hakkas vanaks jääma, hakkas Saaremaale palju võõrast rahvast sisse tulema. Saarlased ei teadnud midagi paha karta ja andsid võõrastele igal pool ruumi. Võõras rahvas hakkas viimaks ennast peremehena tundma ja ehitas endale ilusaid losse, kirikuid ja linnu. Siis läksid saarlased Suurt Tõllu paluma, et Tõll nendele ka kiriku ehitaks. Tõll kandis ehituskive kokku küll maalt ja merelt. Merepõhi oli mudane ja muda hakkas Tõllu jalgade külge. Tema järele jäid mustad jäljed, mis viisid kiriku juurde. Sellepärast hakkas rahvas hüüdma seda kirikut Mustjala kirikuks.
Suure Tõllu poeg nägi, mis isa tegi ja hakkas ka kirikut ehitama Kihelkonna rahvale. Kui kirik valmis, nägi Suur Tõll, et poeg ehitas palju ilusama kiriku kui ta ise. Isa vihastas, võttis maast suure kivi ja virutas kiviga vastu kirikutorni. Kirikutorn kukkus poolest saadik maha. Torn küll parandati ära, aga jätkukoht jäi Kihelkonna kiriku tornil sisse.
Sellepärast ongi Kihelkonna kiriku tornil jätkukoht sees.
RKM II 83, 330/6 < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k. - Liili Suurna, Tagala kooli õpil. < Marie Rauk, 69 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapagan ja Suur Tõll.
Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan.
Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma.
Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde.
Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks.
Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta.
Selleks hakkas Vanapagan Teesuu rannast kraavi Karujärve kaevama, et vesi seda kraavi mööda järvest merre voolaks. Ümbruskaudsed inimesed läksid Tõllult abi paluma. Tõll läks kohe inimestele appi. Ta lõikas enesele kolm pihelgast keppi, läks nendega Vanakurja otsima. Vanapagan laskis tööväsimuse peale parajasti leiba luuse, oda pea all. Ja jälle ei teadnud ta Tõllu tulekust midagi.
Magusat und nähes tunneb Vanapagan korraga hirmsat valu kõhus. Laugusid lahti lüües näeb: Tõll seisab ta ees, kolm pihelgast keppi käes, käsi valmis teist korda lööma. Vanapagan kargas nagu tuul püsti ja laskis kannad välkuma. Suure rutuga ei mõelnud oda peale ja tallas oda puruks. Putkates ise kaebama: "Oda läts! Oda läts!" Sest ajast peale hüütakse talusid, kus Vanapaganale see äpardus juhtus, Odalätsi küla taludeks. Hirmu ja valu pärast trampis Vanapagan nii tugevasti jalgadega vastu maad, et igal pool, kus ta jala maha pani, vee maa seest välja pigistas. Vett tungis nii palju, et allikas iga jälje kohale tekkis. Veel praegu võib neid allikaid Pidula mõisa ligidal näha.
Suur Tõll ei tahtnud aga Vanapaganat nii hõlpsasti minema lasta. Ta jooksis Vanakurjale järele. Vanapagan putkas eest mere poole. Kõruses Säädi juures sai Tõll Vanapaganale mööda sääri sähvata. Sellest tulebki nimetus Säädi. Nüüd tuli meri vastu ega Vanapagan pääsenud enam edasi. Tal tekkis mõte merre teed teha. Vanapagan kahmas kahe käega liiva, viskas enese ette merre. Sinna, kust ta liiva võttis, tekkis Sarapiku järv. Nõnda tekkis tee merre. Tee on kujult nagu katusehari. Seda liivaseljandikku nimetatakse nüüd Harilaiuks.
Varsti oli aga Tõll Sarvikul jälle kannul. Vanapaganal surm silma ees. Ei olnud aega teed teha. Sajatades kahmas Sarvik tee lõpul merepõhjast peotäie väikseid kive ja viskas tagaajaja poole hüüdes: "Palju põrsaid, pisut podi!" Sellest ajast saadik hakkas sealse ranna rahvas rohkesti sigima, aga maa jäi kiviseks ja kasvatas vähe vilja.
Sajatamise järele kargas Vanapagan Tõllu eest merre. Lootis ujumisega end päästa. Meri aga lainetas seekord tugevasti. Sarvik ei jõudnud suurte lainete vastu võidelda. Lained matsid ta enese alla ja uputasid ära. Sarved viskas torm pärast suure kolinaga randa. Sellest ajast saadik hüütakse seda randa Kollinga rannaks. Vanapagana keha jäi mere põhja. Tursad sõid liiga palju ta liha, seepärast paistetasid nende lõuad üles ja on praegugi veel paistetanud. Vanapagana keha ümber tekkis madalik, mis on laevadele väga kardetav. Seda hüütakse saarlaste poolt enamuses Laevarahuks, osalt aga ka Kuradi põhjaks.
Jutt on rahva hulgas laialt levinud.
RKM II 83, 353 (5) < Jaani khk., Orissaare v., Võhma k., Nupu t. - Piia Vinkel < Juulia Siinar, 69 a. ((1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Vässa mägi
Vässa mäge hüitud enne Mikumäeks. Seal olnd kuradid, põletanud raha. Seal oli sinist tuld nähtud. Vanapaganad olnud suurte orkidega seal tule juures.
RKM II 83, 365 (15) < Muhu khk., Muhu v., Külasema k., Koosi t. - Piia Vinkel < Matvei Metsniit, 78 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suurekivi
Sii Külasema karjamaal Laugu metsas on suur kivi kadakate seas. Seda hüüdasse Suuregi. Sie on moa peal, punane kivi nagu soome kalju. Tõll olle selle põlle sihes toon, kui luteruse kirku ehitati. Pidan kirgu ukse taha viima, et ei saaks kirku ehita mitte. Kukk lauln. Kivi kukkun käest maha. Põllepaelad läin katki. Peale kukelaulu põlle tohtin käia.
RKM II 83, 367 (16) < Muhu khk., Muhu v., Külasema k., Koosi t. - Piia Vinkel < Matvei Metsniit, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Laiakivi
Sealsamas, paarkümmen sammu üle tee on Laiagi. Selle all olle kirst. Ruudi kirst olle kivi alla jään. Kirstus olle kulda.
Kui kaks ruutkirstu vastamisi lähvad, siis vajuvad ää.
/Jutt Laiakivist ka RKM II 83, 377/9 (23)/
RKM II 83, 375 (22) < Tartu l. < Jaani khk., Orissaare v., Võhma k. - Piia Vinkel < Aarne Vinkel, 40 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
(+ foto)
Kaali järve tekkimine.
Praeguse Kaali järve kohal olnud ennevanasti mõis. Mõisnikul olnud hulk lapsi. Nendest tahtnud vanem poeg oma noorema õega abielluda. Kirikuõpetaja olnud nõus ainult mõisas laulatama. Kui kirikuõpetaja koju sõitnud, keelanud ta kutsaril selja taha vaadata. Kutsar aga vaadanud siiski selja taha, mispeale mõis ära vajunud. Jäänud ainult sügav auk, kus praegu on Kaali järv, mis rahva arvates on põhjatu (nii sügav, et põhja pole leitud).
RKM II 83, 460/1 (2) < Tõstamaa khk., Tõstamaa as. - Mae Soomets, Tõstamaa Keskkooli õpil. < Anna Köösel, 63 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kohal, kus praegu on Tõhela järv, olnud kunagi soostunud mets. Selle ääres olnud üks talu. Kord läinud mets põlema. Talust tulnud välja peremehe vend ja hüüdnud:
"Siidivennad, niidivennad, tulge appi, järi põleb!"
Kuuljaid polnud ja nii põlenudki mets maha koos taluga. Kunagise metsa asemele tekkinud aga Tõhela järv.
RKM II 83, 468/9 (2) < Palamuse khk., Voore v. - Enno Nõmme, Tallinna kooliõpil. < Ida Sommer, vanaema, 77 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapagana kivi
(a) Ammu aega tagasi olnud Verioja kaldas kõrts, kus Vanapagan õhtuti õlut joomas käinud. Enne kõrtsi minekut moondanud ta ennast uhkeks härraks. Kõrtsirahvale meeldinud see härra väga, sest ta olnud helde ja tellinud kõrtsirahvale ikka õlut. Ükskord öösel hakkas Pikker taevas põrutama. Vanapagan ehmunud hirmsasti. Suurest hirmust kadunud moondus. Kuid veel hirmsamini kohkunud kõrtsirahvas, kui nägid, kes see uhke härra oli. Kõik tormanud kõrtsist välja ja vanapagan nende järel. Kuid lageda taeva all olnud veel hirmsam. Välgud sähvinud vahetpidamata. Vanakuri tormanud jõe ääres asetseva suure kivi alla. Hetk pärast seda löönud välk kivvi. Rahvasuu pannud kivile nimeks Vanapaganakivi.
(b) Vanapaganakivi on samas Leegi kolhoosis Verioja jõe kaldal endise Roela vesiveski tammi ligidal. Kõrts on hiljem olnud mõisa viljaait, rahvasuus nimetatakse teda Rotimõisaks. Praegu asub seal Leedimäe 7 kl. kooli internaat.
/+Skeem lk. 466/
RKM II 83, 479/80 (5) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Erumäe kants on ennemuiste sõjakants olnud. Seal on lage koht ja ümberringi vall. Keskel on kivivare, siis rahvajutu järgi pidi seal olema rahakast. Seal pidanud olema sõjalaager ja siis maetud raha. Seal on kaevatud, aga ei ole midagi leitud.
RKM II 83, 481 (8) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üits Kurgjärv, mu oma heinamaal oli, kadus ära ja nüüd on jälle tagasi. Kui ma poisike olin, uppus sinna kaits inemest ära. Sinna istutati mets peale, nüüd on puud puha vee sees. See on Arul, Järva koht kutsutakse.
RKM II 83, 482/3 (11) < Kodavere khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aline Oras, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rannamõisas Peipsi ääres on suur tamm. Nüüd ta on purunenud, aga omal ajal mahtus sinna 12 inimest sisse (ta oli seest õõnes). Üks oks on haljas ja harul on toed all. Kui vana ta on, ei tea.
Rootsi kuningas oli tammekepi maasse pistnud ja ütelnud: "Kui kasuma läheb, tuleb Rootsi valitsus tagasi." Tamm läks kasuma, aga Rootsi valitsus tagasi pole tulnud.
Joosep Nõmme pulma aal läks sinna 12 inimest sisse. Pärst keegi oli põletanud ja veel mõni aasta tagasi mahtus vaevalt 6 poissi.
RKM II 83, 484 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Paap, s. 1886 (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuningvere järv olevat Kalevipojale kurguni. Ta ei ole kuigi suur, aga nii sügav, ta on põhjatu.
RKM II 83, 489/91 (23) < Jüri khk., Rae v. < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Mari Põldmäe, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rooklas oli jõe kaldal Kruusi mägi. Üks vanainimene ütles, et Põhjasõja ajal oli sinna maetud inimesi. Aga siis hakati sealt kruusi võtma maantee peale. Võeti üsna augud sisse, siis tuli sealt seest luid. Tuli nii palju, et pidi vedamise seisma jätma. Siis tuli sealt sõrmuseid, aga me, lapsed, olime rumalad ja loopisime laiali.
Kahte sorti pealuud olid - ühed olid harilikud, teised olid kõiksugu märke täis. Inimesed ütlesid, et kirjaniku pealuud.
Üks igavene alp vanamees oli, ta oli sepp ise, võttis ühe pealuu endale, tegi puhtaks ja hakkas viina tõstma. Aga ükskord, kui me mängisime Kruusimäel, kui vanamees tuleb ja ütleb: "Kallid lapsed, ärge puutuge. Ma nägin unes, et ta ütles: "Ma olen teda elus küll tarvitanud ja sina kallad veel pealuusse."" See vanamees oli aga nii ehmunud, et hakkas usklikuks, aga enne oli igavene loru, tegi igasuguseid roppe tükke.
Üks vanainime näinud seal unes, et öeldi: "Mine sinna ja vaata, kaeva küüni nurgakivi all, saad suure varanduse." Aga eit oli usklik ja ei läinud, ütles: "Ma suren niigi ära." See küün on aga praegugi alles.
RKM II 83, 491/2 (24) < Hageri khk., Haiba k. < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Jakob Imakaevu, 86 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ebavere mäes on rahaaugud; seal, kus rahaaugud on, aur suitseb - vihmastel aegadel hakkavad mõned kohad aurama. Siis öeldi, et seal on rahaaugud.
RKM II 83, 492/3 (25) < Hageri khk., Haiba k. < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Jakob Imakaevu, 86 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Väike-Maarjast lähevad Kadrinani Kalevipoja vaod.
Vao heinamaadel hakkavad Kalevipoja hobuse jäljed, lähevad kuni Neerutini minu teades, aga võib olla, et edasi üks 20 km maad.
Aga vanasti peeti sõda, need on vast pelgupaigad või positsioon. Need jäljed on ümmargused, umbes poolteist meetrit läbimõõt. Nende vahet on nõnda üks kümme meetrit. Öeldakse, et Kalevipoja hobuse jäljed - Kalevipoeg sõitis ja hobune oli nii tugev, et jäljed jäid järgi.
RKM II 83, 493 (26) < Kodavere khk., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Kuslap, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kalevipojast räägitakse, et olevat palitusiil lahti kukkunud ja pudenenud liiva maha, sellest saanud Kooljamägi. Mis üle jäi, sellest tegi omale sängi, nüüd on sealt kruusa võetud, ma ise olen kah võtnud.
RKM II 83, 493/4 (27) < Kodavere khk., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Kuslap, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rannamõisa tamm olevat Rootsi-aegne. Rahvas räägib, et Rootsi kuningal olevat tõllatiisel katki läinud ja ta pistnud selle kasvama ja ütles: "Kui see tiisel kasvama jääb, siis tuleb Rootsi riik jälle siia elama."
See tamm oli nii suur, et 12 leeripoissi läinud sinna sisse (tamm on seest õõnes, umbes 1905. a. paiku on teda põletatud, mille tagajärjel ainult üks oks elujõuline on, aga seegi on üsna suur) ja joonud pudeli viina. Üks kolmandik on vast alles, aga seegi paistab hea jäme olema. Siinkandis ma vanemat puud ei tunne, see peab Rootsi-aegne olema. Võib-olla, et mõni pärn on vanem, aga neist ei ole nagu suurt juttu olnud. Aga see on küll, peab ütlema, hiiglavana.
RKM II 83, 496 (29) < Kodavere khk., Alatskivi v., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Alma Fuchs, 76 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma kuulsin, et Mustjärv (asub Kuningveres) on saanud oma nime sellest, et seal on pestud musta oina villa.
RKM II 83, 504 (36) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Meie naabrimaa sees, piiri lähedal olnud suur kivi. Siis räägiti, et keegi elanik, ma ei tea, kas pops olnud või, sellele öeldud unes: "Seal kivi all on raha, anna see kukk minule, siis saad raha omale." See jälle ütelnud: "Mul ei ole ju kukke." "Sul on ju see poiss." Nii et vanakurat tahtnud last endale. Jäi asi poolikuks.
RKM II 83, 504/5 (37) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kamali külas oli veski, saksad lõhkunud paisu ära, nüüd ei ole. Keegi rääkis mulle, et temale oli unes öeldud, et - järv oli seal ja kaldal kuusk - ja siis öeldud, et kuuse all on raha, kästud järgi minna. Aga tema ei ole läinud ja asi jäi sedasi.
RKM II 83, 505/6 (38) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Minu isa rääkis, et Pärnu ligidal on Vaskrääma jaam, tal on üks teine nimi praegu, vanasti oli selle koha nimi Sikka. Poiss tulnud kirikust pühapää ja hõberaha olnud maas kuivamas palju. Tema korjanud ära omale niipalju, kui arvanud. Jänes jooksnud temal ikka taga. Ta läinud koju, jänes jäänud värati taha. Aga poiss jäänud haigeks, hakanud paistetama. Viinud raha tagasi, saanud terveks.
Sikka-Selja kõrts oli vanasti, see koht on see, kus see endine kirjeldus juhtus.
RKM II 83, 507/8 (40) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Sealsamas, kui meie külla pöörab, seal oli enne üks mõis, Kärsu mõis kutsuti. Kui neid maid uuendati ja krunti aeti, siis üks poiss kündnud oma maa peal ja seal olnud üks ahervars. Ta püüdnud hästi kõvasti seal vajutada. Korra vaatab tagasi - maas vanad litrid. Mis maa sees leitakse, kutsutakse litrid. Pool kartulikorvi oli neid, siis need oli poisil käest ära võetud ja muuseumi viidud. Riisimann oli selle poisi nimi.
RKM II 83, 516/7 (46) < Kodavere khk., Alatskivi v., Kuningvere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Narits, 73 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kuningvere talu põllu sees asub Rahamägi. Kui ma noor olin, siis ikka pärisin vanade käest, miks niisugune nimi. Nad vastasid, et seal oli vanasti igal öösel tuld nähtud, keegi pole julgenud sinna minna ja siis tuli välja nii, et keski olevat seal raha kuivatamas käinud. Sellest saanudki nimetuse Rahamägi ja see jääbki talle kasvõi ilma otsani. Ta pole kuigi suur, nüüd on kivid peale veetud.
Kui seal tuld nähti, siis ma kuulsin, et oli kaevamas käidud ja raha otsitud.
RKM II 83, 518 (48) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tikumägi on Kalevipoja peotäis. Ta toonud Peipsist mulda, teinud sängi, siis kukkunud hõlmast tükk maha.
RKM II 83, 518/9 (49) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mustjärv (asub Kuningveres) on kaunis sügav, pealt paistab must. Seal tulevad metsaveed, need toovad seda värvi. Sellest saab ta oma nime.
RKM II 83, 520 (52) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
On üks tamm Linnamäel, kutsutakse truuduse tamm, seitsmeharuline. Noorenpõlven sai seal mängitud ja lauldud, seda on 40 aastat tagasi, kui ma tema juures käisin.
Vanasti olnud mõisas vene suuretükivägi, need lasknud tema pihta märki.
RKM II 83, 526 (60) < Elva l. < Kodavere khk., Pala v., Pala k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Peeter Kull, 73 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
On Ilmjärv. Kui Kalevipoeg Venemaalt tuli, lauakoorem seljas, oli Peipsi talle perssest saadik, Saadjärv saapast saadik, aga Ilmjärv oli hingevõtja - vesi tulnud üle pea. See on sügav, mudase põhjaga, ma pole nüüdki saand teda mõõta, aga ise üks pisike porilomp ta on.
Kes teab, võib-olla on nimedki selle järgi saanud.
RKM II 83, 529/30 (67) < Elva l. < Palamuse khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Salme Kull, 58 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kui ma karjas käisin, siis Saadjärve lähedal oli kaks Kalevipoja lingukivi. Teine oli madal, kui kaugelt jooksma hakata, siis sai otsa, aga teisele sai ainult redeliga.
Nad on nüüd vast ära veetud, sest nad olid heinamaa sees.
RKM II 83, 530 (68) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ebavere mäel on olnud üks linn vanasti ja seal käib üks vanamees iga saja aasta taga väljas. Ma rohkem ei tea temast, kui ma Virumaal elasin, siis kuulsin.
RKM II 83, 532/3 (73) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olin Teedla mõisas õmblemas. Seal oli teomehele unes näidatud, et sarapuu all, mille juures ta magas, on rahakast. Rauduks pidi olema seal ja ärjaike, ma ei tea milleks, seda ei tohi puutuda. Ta ei julgend üksi minna, et mis ma kaevan võõra maa peal, võttis härra ühes (teistkordsel jutustamisel: võttis valitseja ühes), hakkas kaevama, aga ei leidnud midagi.
Ma toatüdrukuga käisin seal sees, köögitüdruk ei julgenud tulla.
See mees oleks pidanud üksi minema, aga ta läks härraga.
RKM II 83, 534 (75) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel (Karl XII) olevat Laiuses istutanud ühe tamme, ütelnud: "Kui see kasvama läheb, saan mina selle maa tagasi." Ei tea, kas ta siis läks kasvama.
RKM II 83, 534/5 (77) < Elva l. < Nõo khk., Aru v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Senni Treial, 64 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel on Laiuse mäe peale vankriaisa püsti löönud: "Kui see kasvama läheb, siis saab Eestimaa oma alla." Seal ongi suur puu. See võis küll olla, sõjaaeg, aisapuu toorest puust. Aga võib-olla mõni istutas sinna puu asemele.
Seda juttu räägib rahvas, see on juba lapsepõlves kuuldud.
RKM II 83, 538 (82) < Elva l. < Tartu l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Elfriide Kangur, 63 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Petseris on suur tamm, annab kolmel inimesel ümber võtta. Selle tamme koor pidi aitama hambavalu vastu ja muude haiguste vastu. Seda ma kuulsin inimeste käest. Nüüd on aed ümber tehtud, ei saa käega võtta, aga mina õngitsesin vihmavarjuga ühe võsu, koort kätte ei saanud.
RKM II 83, 540 (85) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel olnud siin, tal läinud tõllatiisel katki, löönud püsti ja ütles: "Kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi riik tagasi." Tammepuust tiisel olnud. Ta pidi Põhja-Eestis olema, Virumaal, kui Rootsi Kaarel Narva alt tagasi tuli. Mu isa ikka rääkis seda, aga ma ei mäleta, kas see tamm läks kasvama või mitte.
RKM II 83, 541 (87) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Üks kivi on Meeri metsan, Lõsta talu hainamaa peal, toda hainamaad kutsuti Lõsta Sori. Neljakandiline kivi, kuus on peale kasvanud. Siis rahvas rääkis, et seal on vara maha maetud ja kuus peale istutatud, et üles leida.
Ma olin karjas, siis kaevasin kah sealt alt.
RKM II 83, 547 (91) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Umbjärv on üle Elva jõe, Illi vildivabrikust kilomeetrit paar. Siis räägiti, et Umbjärvel olevat ühendus Vaikse järvega alt jõe, luik olevat läbi ujunud. Järved on küll kohakuti, aga ma arvan, et see ei ole tõsi.
RKM II 83, 547/8 (92) < Elva l. < Tarvastu khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Helmi Kaljo, 52 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Viljandimaal, Hentali (Heimtali vald) vallas on Siniallik. See ei ole niisugune nagu teised allikad, vaid tema vesi oli päris sinine ja seal, kus ta maast välja kees, oli nagu suur auk, selle põhi justkui kees. Rahvas rääkis, et selle koha peal pidi olema rahakast maetud.
RKM II 83, 548 (93) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu vanaema kõneles, et Otepääl oli vanasti nii suur sõda, et kõik kohad olnud verd täis, Pühajärv oli kah verd täis. Ainult Jaanuse järvest on sõdurid saanud juua, sellepärast ongi ta nimi, ja kui nad teise inimese jälgi leidnud, siis andnud suud, nii vähe oli inimesi.
Mu vanaema kõneles nii, aga ma olin laits ja nii palju ongi mul meeles.
RKM II 83, 548/9 (94) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kui Rootsi sõda oli siin, siis Roots oli löönud kuiva tammekepi püsti ja ütles: "Kui see tamm kasvama läheb, tuleb Roots siia tagasi." Ja see tamm oligi kasvama läinud.
Kui ma laitske olin, mu vanaema kõneles mulle, aga ma ei mäleta täpselt, kus ta pidi olema. Ta üteldi Palupere kandis Tooru mägede peal olevat, aga ma ei mäleta, kus jao peal.
RKM II 83, 548 (93) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Minu õemees sures äkitselt ära, nii et ei saand sõnagi öelda. Siis tuli unes ja ütles: "Õunaaian on suur rahaauk." Unen seletas nii kõik täpselt: "Seal on kaev ja kaevu lähedale on maetud raha." Aga ma ei läinud ja ei tea tänapäevani, kas ta mattis või mitte.
RKM II 83, 550/1 (97) < Elva l. < Rõngu khk., Rõngu v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Karl Lihu, 75 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Elva uue koolimaja vastas, kus see spordiplats on, on männid. Rahvajutt räägib, et nende all oli Rootsi kuningas lõunat söönud, kui Rootsi vägi siit läbi läks. Siis ta oli sinna ka tõllatiisli püsti löönud, tõllatiisel oli katki läinud. Ta ütles: "Kui see kasvama läheb, saan ma oma maa tagasi." Ju ta ikka ei läind, sest maad ta tagasi ei saanud.
RKM II 83, 551 (98) < Elva l. < Kambja khk., Haaslava v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Leena Krooman, 94 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihaste/= Ihaste/ kõrtsi ligidal oli Emajões suur kivi. Siis räägiti, et Vana Juudas tahtnud Vooremäe peal seda Toomkiriku peale visata, aga kivi sadas jõkke. Ei tea, kas ta nüüd on alles, ta on vast ära lõhutud.
RKM II 83, 551 (99) < Elva l. < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Jaanimägi, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kald 2004
Kunagi on Vapramäele istutatud Rootsi kuninga poolt üks tamm. Ta on Vapramäelt Tartu poole, Tõravere kõrtsist tulla on ilus ülesminek, aga Peedu poolt on hirmus vaevaline maa.
RKM II 83, 551/2 (100) < Elva l. < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Jaanimägi, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kald 2004
Kui ma laps olin, siis kuulsin, et üks naine nägi unes, et Võru teed minna oli Tõrvandi kõrts, üks 6 kilomeetrit Tartust. Siis ta nägi unes, et seal olevat kõrtsi rehe all nurgas 10000 rubla. Ta ise rääkis, et oli leidnud üles kah, aga pärast tuli välja, et see pole tõsi.
RKM II 83, 553/4 (103) < Elva l. < Nõo khk., Keeri k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Anna Paluoja, 57 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu vanaisa rääkis, et Talinas oli Ülemise järve kaldal käinud ühe kivi otsas istumas üks vanamees. Tema küsis: "Mis sina, vanaisa, istud siin?" Siis ta vastas: "Ma olen Ülemise järve vaht. Kui ma järve tamme eest ära lõhun, siis jääb kogu Talin vee alla." See pidi olema siis vete kuningas.
Ükskord poiss läinud kivi juurde ja küsinud: "Kui palju aega veel on?" Ta vastas: "Ta ei ole veel valmis, aga kui ta valmis saab, siis ma tõmban värati eest ja kogu see linn läheb merre."
RKM II 83, 554/7 (104) < Elva l. < Nõo khk., Keeri k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Anna Paluoja, 57 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olen kuulnud, mu isa kõneles, et ühel mehel oli palju kulda. Ta mattis raha keldri, aga hakkas mõtlema, et hakatakse keldrit sügavamaks kaevama ja leitakse üles. Siis tegi seina sisse augu ja pani sinna sisse. Aga unes üks hääl ütles: "See maja võib ära põleda ja poisikesed hakkavad varemetes sorima ja leiavad selle ja sa ise võid ju sisse põleda!"
Siis ta läks metsa, leidis ühe kivi ja kaevas terve nädal aega auku, kivi oli maru suur ja raha pidi kah sügavale matma.
Läks palju aega mööda ja tema rääkis ühel päeval poisile, pojapojale, et tal on palju kulda ja ta kingib selle talle. Poiss küsinud: "Kus sul siis see kuld on, näita mulle?" "Kasva veel veidi, küll ma siis näitan." Aga vanaisa jäi haigeks ja ütles ühel päeval: "Ma olen ikka sulle seda kulda lubanud ja nüüd annan ta sulle kätte." Siis läksid nad sinna, kus see kivi on ja hakkasid kaevama. Kaevasid paar-kolm päeva. Siis vanaisa ütles: "Oota nüüd, ma lähen kivi alla ja toon kulla välja." Aga nigu ta sinna läks, nii kivi kukkus peale. Kivi oli suur, üks inime ei jõudnud liigutada ja vanaisa saigi surma.
Pärast tõsteti kivi üles ja võeti vanamees välja ning hakati veel otsima, aga ei leitud midagi. Siis üks vanamees olnud seal, ta ütles, et vanasti oli nii, et kelle käega pandud, selle käega võetud. Siis kraabiti selle surnu käega mitu päeva, aga ei leitud midagi. Võib-olla, et nad ei kaevanud nii sügavale nagu tarvis oli ja kuld võib nüüdki alles olla.
Mu vanaisa ikka rääkis seda, kui ma laps olin. Siis ta näitas mulle kah seda. See on Rakke juures, seal, kus see kivist Kalevipoja säng on, see on üks suur kivi, sellel on näha, kuidas ta magas, küünarnuki jäljed ja kõik oli näha. Siis seal oli see kivi kah, mille all raha pidi olema.
RKM II 83, 563 (109) < Elva l. < Rõngu khk., Rõngu k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Karin Puna, 36 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olen kuulnud, et Arbi talu maa peal mänd on Rootsi kuninga poolt istutatud.
RKM II 83, 566/7 (112) < Hageri khk. < Häädemeeste khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Arumäe, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Võiste mäed on Tahkuranna valla järel. Nad on merepinnalt kaunis kõrged. Seal olid Rootsi sõja aeg lahingud olnud, kui rootslased meie maal olid. Seal oli leitud sõjariistu.
Jõulu külas oli läinud taluperemees kartuleid kündma. Sahk jäänud raudkasti taha, ta arvas, et on kivi, pani märgi, et pärast kaevab kivi välja, muidu lõhub saha ära. Hakkas kaevama - raudkast, Rootsi raha täis. Siis andis muuseumile.
RKM II 83, 571/3 (116) < Kodavere khk., Naelavere k. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Meie perekonnas juhtus imelik lugu. Mu vanaisa hakkas surema, kui ma 6-aastane olin. Mu isa ütles ikka, et tal peab raha olema ja kaevas kogu põrandaaluse üles. Aga ei kedagi. Noh, 6 või 7 aasta pärast põles meil maja ära. Ükskord isa läheb kodust ära. Me võtsime vennaga adra, sellel oli kitsas nina söödi kündmiseks, et laia turvast ei jõua hobene üles vedada. Ega tol ajal veel pöördsahka ei olnud. Läksime kündma vana maja aset, et seda on tuhk hästi väetanud. Korraga nägin pudelit. Mis pudel see on? Vaatan - paberid sees. Viisin ema kätte, ema ütleb, et see on vanaisa raha. See oli laia peaga vanaaegne ¨ampanjapudel. Kitsa ninaga ader tõi ta välja maa seest. Seal oli sees 321 rubla - vene rahad ikka tol ajal. Isa läks linna ümber vahetama, käigust maas olid juba. Rentei (riigi hoiukassa, ma ei tea, kuidas ta nüüd on) ei olnud vahetanud. Sealt lähedalt üks advokaat oli palve teinud ja saatnud rahaministeeriumi. Siis tuli järelepärimine, mis raha see on, kus ta nii kaua on olnud. Politseilt ja vallast. Need olid vastanud, et maja oli ära põlenud, põlemise ajal kaotsi läinud ja nüüd välja tulnud. Ja siis tuli kord povestku. Oktoobrikuus, me andsime raha sisse aprillis. Siis tuli otsus, et ministeerium on otsustanud raha tagasi maksta uutes rahades. Saime 319 rubla, 2 rubla läks postikuludeks.
RKM II 83, 574/5 (118) < Kodavere khk., Naelavere k. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Sulane olnud kahte peremeest teeninud. Teisel olnud hirmus kehv olek, teisel oli manti mis hirmus, liha ja kõiki. Siis ükskord sulane näinud, kuidas rikas peremees - seal olnud üks puu või kuusk maha murtud - siis peremees püüdis sealt risti ja rästi alt läbi pugeda. Korraga tulnud sealt alt välja hunt. Läinud ära, tüki aja pärast tulnud tagasi koeraga, koer oli ära murtud, siis sai koera liha. Sulane mõtelnud, et ennem võib küll kehva peremehe juures elada kui siin koera liha süüa.
RKM II 83, 576/9 (120) < Kodavere khk., Kadrina k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aline Oras, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Mu vanaisa kõneles, et teoorjuse ajal oli üks nõid ühe tüdruku ära nõidunud, ei mäleta enam täpselt, aga ikka olid tol ajal nõiad kah.
Nõid oli selle lapse emaga tülli läind ja nõidus tüdruku hundiks. Ta murdis oma isa varsa ära. See oli sügisel, varss oli kevadine.
Tema õde viis teda Kadrina mõisa teoorjusele. Kadrina ja Pala mõisa vahel oli Piiri Varbe (mets), ta oli Pala mõisa maa sees. Siis õde läks metsa. Teine ootab, aga ei tule. Siis tuli metsast hunt ja murdis varsa maha ja jooksis tagasi. Varsti tuli tüdruk metsast tagasi. Aga õde saanud aru, aga ei julgenud ütelda, arvas, et teeb endale halba. Kodus rääkis teistele ära. Siis nad läksid vaatama, kus ta seda teeb. Metsas oli suur kivi. Ta käis mitu korda ümber kivi, siis visati kivi alt nahk välja. Kui ta tagasi tuli, siis viskas kivi peal kolm korda hundiratast, siis tuli nahk ära ja ta viskas selle kivi peale. Aga teised olid sellal kivi tuliseks ajanud. Nahk kõrbes ära. Omad riided olid sealsamas kõrval, aga tüdruk oli nii verine, et kolm nädalit oias ja oli haige, see oli ju ta oma nahk, mis ära põles. Aga õele ütles: "Oleks ma teadnud, et sa niimoodi ära kaevad, ma oleks su tol korral koos hobusega ära söönud. Mu isa mäletas täpselt, mispärast too tüli oli, miks nõid tülli läks ja kõik, see oli päris tore vanaaegne lugu, aga ma olen ära unustanud, niiet tuli alustada sõidust. Vanaisa nimetas seda libahundiks. See on ikka päris sündinud lugu, ega mu vanaisa muidu poleks kõnelnud, ta oli sel ajal päris noor mees. See oli sada aastat tagasi. Ma olin siis 17-aastane, kui vanaisa ära sures, ta nimi oli Jakob Annask.
RKM II 83, 624 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd vanal orja'aal olle Muna külä meestele haagrehti juures kohus olnu ja egalõütele 50 kepihuupi mõistõtu. Tõisi seän olle olnu ka üts Hapsu külä miis, kes olle pallõlnu: "Pai herräkene, pessä minnu innemb, mul kodu kaugõl."
Märkus: Hapsu ja Muna külad, Rõuge külanõukogus.
RKM II 83, 624/5 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd paastu aigu olle seto pojalõ ütelnü: "Pojakõnõ, läke ärä maa sisse, talla müüdä käümä. Sääl saa süvvä. Sääl saa juvva, sääl saa kõkõ hüvvä."
Märkus: "Läki ära maale, talusid mööda käima."
RKM II 83, 625/6 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskord olle elänü kitsi perenaine. Tä oll' enne peremehele lihha söögis lauapääle pandnu, kuna tõsõ lihast ilma pidivä jäämä. Ütskord tulle sinnä tallu küläline ja ka küläline kutsuti süümä. Perenaine kandsõ süüki laua pääle ja pandsõ lihakausi kogõmata külälise ette. Peremiis nägi tuud ja käändse lihakausi hindä poolõ, esi ütel: "Illus kauss, ma massõ tä iist potisetolõ 7 killo närtsõ." Aga külaline sai aru, et peremiis taht tält lihakaussi ärä hindä ette võtta. Tä tõmmas kausi hindä ette ja ütel: "Illus kaus neh!" Ja nakas kausist lihha süümä.
RKM II 83, 626/7 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd kutsuti ütte perre rätsep. Rätsep jõudsõ kohalõ õkvalt lõunaaos. Tä kutsuti ka süümä. Rätsep seie lõunalauan väega palju lihha ja leibä ärä. Peremehel olle sääne mood külge harjunu, et tä pääle süüki hiitäs magama. Aga tuul pääväl olle peremiis keldrilõ lännü ja rätsep läts peremehe sängu magama. Perenaine läts peremehe sängu manu ja arvas, et sääl maka peremiis ja tä ütel: "Küll rätsep seie lõunalauan hirmsalõ, ei tiiä mis ma nüüd õdakus süüä tii." Rätsep pahanõsi hirmsalõ ärä ja ütel. "Seie jah!"
RKM II 83, 627/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütel ahnõl perenaisel olle rehepesmine. Ja sõs ku rahvas joba tarõn seie, sõs läts tä tarrõ ja ütel: "Sööge, no sööge, ega ma imeks ei pane, et te nii palju sööte." Ta olle aga väega vedelä soosti tennü ja üts miis seie suusti luitsaga ja Juuli ütel: "August, see on ju soust, kes seda lusikaga sööb?" Aga August ütel: "Soust neh!" ja sõi edasi.
RKM II 83, 628 (6) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haani vallan Sika külän elli üts miis, kettä kutsuti Mooritsõ Piitres. Tää oll väega ahnõ. Söögilauan üttel tä latsilõ: "Ku ti lihha süüt, sõs kasussõ karva sälgä, nakat nelä käpä pääl käümä ja kurja hellü tegemä!" Ja nii es tohekina latsõ lihha süüä.
RKM II 83, 628/9 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd tulle ütte liina üts miis ja tä ütel liinavalitsulõ: "Ma või ehitädä kuuõ koti kulla iist ütte keriku vai sõs hoopis ilma, ku ti arvad ärä mu nime." Kuut kotti kulda es olõ koskilt saia ja nii proovitigi tä nimme ärä arvata. Joodõti küll tedä purju, aga es saia ka nii nimme ärä arvata. Sõs minti tä kodukohta uurma, aga ka sääl es ütle kedäki. Taheti joba liina tagasi minnä, ku kuulti, et üten majan hällütäs naine last: "Maga, maga, Pillekene, homme Olev tuleb koju, kuus kotti kulda kaasas!" Otsõkohe minti liina tagasi. Ollegi viimäne aig. Olev pandsõ keriku torni otsa risti, ku rahvas all nakas rüükmä: "Olev, Olev, rist viltu!" Olev hiitüsi, sattõ torni otsast maha ja sai surma. Nii saigi Oleviste kerik.
RKM II 83, 630 (8) < Rõuge khk., Viitina v. - Kalev Kalkun, Viitina kooli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu kodu ligidal on mägi mida kutsutakse Kuntsa mäeks. Ja minu maja ligidal on liivane küngas, mida kutsutakse Haki kalmumäeks. Kuntsa mäel oli vanasti hiis olnud ja künkal olid vanasti kalmud.
Ja veel kaugemal kodust on üks mägi, mida kutsutakse Meegumäeks. Rahvas räägib, et seal oli surma saanud Rootsi-aegne Kindral Meego. Ta oli maetud mäel, ja kõik püssid ja kuld-ehteasjad temaga hauda kaasa pandud.
RKM II 83, 633 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mahtka mägi.
See mägi asub minu kodust 1,5 kilomeetrit edela pool. Sellest mäest teatakse rääkida väga palju. Sellel mäel olevat olnud paganaajal, see oli enne ristiusu sõdu, püha taara hiis. Siin palvetatud ja peetud kokkutulekuid.
Kaevud, mis siis olnud kasutusel, olevat veel mõned aastad tagasi tunda olnud.
Selle mäe all on järv, mida nimetatakse Salujärveks. Selles järves olevat ristikivi, mis pandud juba Rootsi ajal.
Praegu asub sellel mäel Mahtka talu, praeguse nime järgi Kauksi.
RKM II 83, 634 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tepamägi.
See mägi asub minu kodust läänes, umbes 0,5 km. Praegu on selle mäe jalamil talu, kus elab Kanep. Kunagi, mõned põlved tagasi, elanud seal üks Venemaalt sisserännanud isik, nimega Tepo või Tepa (seda hästi ei teata). Selle järgi hakatudki seda mäge Tepamäeks nimetama.
RKM II 83, 634/5 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Palanusoo.
See soo asub Tepamäest natuke maad edasi. Seal on praegu kolm kivi, nende vahel on auk. Siin kuivatatud raha. Selle augu kohal põlenud sinise leegiga tuleke. Tule ümber istunud kolm väikesekasvulist meest. Rahva jutu järgi olevat sellesse auku raha peidetud. Mõned kohalikud elanikud käinud seda raha otsimas, aga polnud midagi leidnud.
RKM II 83, 635/6 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kullakatel.
Minu kodus kasvab tamm, mille oksad katavad osa maja katusest. See tamm on juba väga vana. Umbes viis põlve on kasvanud ta sellel kohal. Varem olnud siin veel rohkemgi tammi, aga praegu pole nendest mingit märki järgi jäänud. Tammest põhja pool olnud heinaküün, sellest natuke maad age rehetuba ja rehealune. Praeguse maja alumises osas olnud laudad.
Minu vanaisa vanaisa olnud metsas õitsil. Õitselistel olnud kaasas piits. Metsas magades öeldud minu vanaisa vanaisale järgmiselt: "Mine koju ja võta heinaküüni kõrvalt kõik ära, mis seal on. Ainult ära karda."
Tulnud hommikueelsel ööl koju ja sidunud hobuse rehealuse juurde kinni. Nüüd tulnud talle meelde öine unenägu. Ta läinud heinaküüni juurde ja mis ta nägi. Küüni kõrval seisnud katel, täis kulla- ja teisi raha. Katla vangul aga olnud vaskuss. Nüüd tõuganud ta piitsavarrega ussi, aga ka katel läinud koos rahaga maa alla.
Praegu on rehetoa asemel suur küün. Laudad on tehtud uue koha peale. Vanade lautade asemel on hobusetall. Sellele järgneb elumaja.
RKM II 83, 637 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külajärv.
Meie koolimajast mõnesaja kilomeetri kaugusel on järv, mida nimetatakse Külajärveks. Teiselpool järve on mägi, mida nimetatakse Külamäeks.
Selle mäe nõlval olnud kunagi küla. Suurte paduvihmade tagajärjel uhutud vete poolt küla mäe nõlvalt alla. Hiljem tekkinud siin järv, mida hakatud nimetama Külajärveks, mäge aga Külamäeks.
RKM II 83, 637/8 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõomägi.
Minu kodust 0,5 kilomeetrit edela pool asub mägi, mida nimetatakse Kõomäeks. Sellel mäel kasvanud kunagi kased (meil Võru murdes kõod). Selle järgi hakatud mäge kutsuma Kõomäeks. Selle mäe jalamil olevat küla aga kutsutakse Kõomäeks. Praegu kasvab sellel mäel mõned üksikud kased. Nende vahel tehakse mai- ja jürituld.
RKM II 83, 638 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kääraku k. - Helju Allas, Plaani kooli õpil. < Jaan Allas, 58 a. (1958) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägitakse ka kunagisest sisside ajast ja nende käigust, kuid täielikke andmeid seni saanud ei ole.
Naabertalu Udumäe kohta räägitakse järgmist: Siin olnud ka kunagi üks perekond vene sisse ja sellest sõnast "siss" ongi tuletatud pika aja peale nimi Udumäe. Varem oli Ivask.
RKM II 130, 185/6 (73) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Põlva khk., Võru l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talumeeste marss.
Kauem vikatid kanda ei taha,
lähker kaenlas ja leivakott käes,
piimakruusid kõik pillame maha,
silgud puistame karpide seest.
Silgusööjaks kas tahate jääda,
tunneb rõõmu sest toidust te kõht,
ühes või tahame ise nüüd süia,
ei enam meid täitma saa põhk.
Sest ülesse, hüüab meid põllumeeste hääle,
tund tulnud, kus pidusta vaja,
kui kutsub meid pudeli kaja,
elu tilgake, voolaku ta.
Kanda takusid püksa ei taha,
ei meil meeldi ka takune vest,
pastlad jalast me viskame maha,
jalad mustad, mis hoolime sest.
Pastlakandjaks kas tahate jääda,
meeldib jäädavalt takune vest?
Saapaid me jalga tahame saada,
pükstes kalevist peenikeist riid.
Nurka viskame adrad ja äkked,
need on vaevanud meid päevad ja ööd.
Tulgu mehed, kel kõrgemad mõtted,
tulgu, tehku nad nendega tööd.
Kaljaastjad me peksame puruks,
seda küllalt me lakkunud ju,
tahame saada veini, likööri,
mis vast rahustaks januva suud.
Sestse ülesse hüüab meid põllu?
Tund tulnud, kus trimbata võib,
kui kutsub meid pudelikaja,
käes meilgi on priiuse tund.
RKM II 130, 186/7 (74) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Tartu l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad.
Kas tunned maad, kus rendi olud
on korratumad, segased
ja võimumeeste paksud kõhud
ja paksud kõhud rasvased.
See on see maa, kus kupja nuut
on rahva turjal tantsinud.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
see maa on kuulus kupja nuudiga.
Kas tunned maad, kus mõisamajad
kõik haljad künkad ehivad
ja äärepoolsed rabarajad
me talupoegi toidavad.
See on see maa, kus hirmu sees
kõik kummarduvad saksa ees.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka,
see on see kuulus sakste söödamaa.
Kas tunned maad, kus päris rahvas
saab paganateks hüütud veel,
me ainsaks hinge peatajaks
on alandlik ja orja meel.
See on see maa, kus mütsita
pean kõnelema saksaga.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
nüüd sakste ette astun mütsiga.
RKM II 130, 187/9 (75) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Monopol, sa püha paik.
Monopol, sa püha paik
siin laia ilma sees,
kus napsu võivad saada kõik,
kas olgu naine, mees.
Kui õhtul kõrtsust koju lään,
ma kõige etem mees,
mul saapad jalas porised,
pintsakil augud sees.
Seal kalarannas paadi all
mul sorukohvka ees
ja saianaise tütar Mai,
see armastab mind tõest.
Seal uhkes Viru uulitsas
mul vastu tuli preili,
tema ütles kella kümne aal -
te võite tulla meil'.
Mina elan Mardi uulitsas,
mul maja alles uus,
minu korter teise korra peal
ja korteri nummer kuus.
Mul majas uhke mööbel värk
ja kardin akna ees,
seal sohva peal sind armastan,
kui oled rahamees.
Ma ennast väga rõõmustan,
et kokku saime siin,
kolm rubla kätte saaksin ma teilt,
kui seda oleks teil.
Minu mamma seitse lehma peab
ja papa vabrikant
ja õde ülikoolis käib
ja vend on voorimees.
Minu õde Narva linnas käib
ja kannab kübarad,
ta teistest palju toredam
ja kõigil truiks jääb.
Preili ohkas: oh sa tume mats,
mis pastlaid kannad sa,
kas kübarad ei tunne sa,
mis ehib minu pead.
RKM II 130, 189/90 (76) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nekruti laul.
Kui lehed kollendavad
ja lilled närtsivad,
:,: siis noored mehed lähevad
siit ära kaugele. :,:
Jää jumalaga, hüiab
üks noormees neiule
ja neiu silmast veeres
üks pisar palgele.
Ela hästi võeras linnas,
pea meeles kodumaad
ja ära nopi õisi,
mis võersil kasvavad.
Sest võerastel õitel
on okkad teravad,
sellepärast vaata ette,
kui kätt neil sirutad.
Oh, ärgu tuulde mingu
meie endine armastus,
vast kindlamaks veel jäägu
kui kalju, mis mere sees.
Kui armastad sina õisi,
siis armasta sina mind,
sest armastuse õisi
ju kandis minu rind.
Oh neiu, kas mina tohin
sind omaks nimeta
või on see tuulekohin,
mis välja näitad sa?
RKM II 130, 190/2 (77) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rakvere linnas.
Veikses, veikses Rakvere linnas
vaikse oja kalda peal
ehitatud kivist maja,
raudsed trellid akna ees.
Oja kaldal väljas seisab
kurja näoga tunnimees
ja ta kurjalt üles vaatab,
silmad vihas säravad.
Õue peal on tunnimehed,
püssid käes ja valvavad,
kannatajaid on seal palju,
igas kambris leidub neid.
Mäest alla veereb vanker,
uhke härra istub sees,
pöörab ümber ja siis küsib
hobust kinni pidades:
"Kuule, sõber, ütle mulle,
kelle maja see siin on
ja kes peremees siin majas
ja mis tema nimi on."
"See on, härrad, kroonu maja,
Rakvere vangimaja ta
ja ta peremees siin majas
praegust Eesti Vabariik."
Mütsi võttes palvetades,
kui tema nägi vangisid:
"Oh, mispärast jumal nuhtleb,
teie, sõber, rääkige."
Kas sa mäletad kõik ära,
mis nad keegi tegivad,
vaata mul omal seitsmes suvi
... vabadust pole näind.
Kes on paari marga pärast,
kes on vandund, võltsinud,
kes on noore neiu pärast,
kes on röövnud, kes on tapnud.
RKM II 130, 192/3 (78) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul.
Olin noor ja tegin tükka,
tihti käisin trahteris,
aga nüüd, kui puudub raha, rikkus
pole saada kuskilt kopikat.
Kuub mul seljas üsna vana,
ööd ja päevad kannetud.
Aga nüüd, kui tädiranda rändan,
ära ajavad: mis sa räbal käid!
Olin noor ja õppsin kunsti,
tihti mängsin kandle pial,
aga nüüd, kui viin mul kurku hakkab,
pole enam rinnus tundmust mul.
Oma naist ja oma lapsi
võtsin hellast kaisuta,
aga nüüd, kui võtan vähe napsu,
kõik minu meelest ära kaob.
Kõik mu elu ja kodu,
kõik on ilma korrata,
riided need mul vedelevad nurkas
ja viiul, see on ilma poognata.
Kõik, mis mööbel on minu toas,
kõik on kolme jalaga.
Kapi uksed, need on ära lagund,
voodi, see on ilma põhjata.
Tihti vaatan aknast välja,
uhke inimeste pial.
Kübarad kõik daamed pias kannavad,
meestel läikvad hõbekepid käes.
Kui mina ükskord ära suren,
vähe pattu kaasa viin,
siis minu haua piale nutma käi,
seitse kassi ja üks vana koer.
RKM II 130, 194/5 (79) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Postitroika.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jäe jumalaga isamaa."
Admiistratsia meid rõhub,
ei lase rahus elada,
kivist müürid kuivatavad
ja trellid rinda rõhuvad.
Minu isa ja minu ema
jäivad mulle tundmata,
võera rahva hulgas mina
ju pidin üles kasvama.
Kooli nad ka pannid mind
ja mis kasu tõi see mul,
varga nime sõimusõna,
mis mulle ainult tundmata.
Keegi hoolt ei tahtnud kanda
ja kõik mind nad vihkasid,
keegi tööd ei tahtnud anda,
hulguseks mind sõimasid.
Nälga ma ei tahtnud surra,
tõisi sõpru otsisin,
nagu röövloom välja läksin
varastama, röövima.
Sellest saadik tõusis viha
ja kuristikku langesin,
viimne halastuse säde
kadus minu südamest.
Kartseris nüüd olen mina,
võimata siist piaseda,
et kord meele tuletada,
miks mind jumal ilma lõi.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jää jumalaga kodumaa."
RKM II 130, 195/7 (80) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hulgus ja hõberubla.
Oh, ütle vana hõberubla,
kust minu juurde tuled sa,
kas vastust mulle anda ei taha,
mis ilmas tehtud sinuga.
Ma tahaks teada mitmest käest
sa oled juba läbi käind
ja mitu hinge sellest ilmast
on sinu perast hukka läind.
Sa vaikid, vana hõberubla,
kas kõneainet pole sul,
su aastanummer ütleb juba,
et palju rääkida võid mul.
Võib-olla, et sind töömees vaene
kord palgapäeval omandas
ehk tal küll näljas kodus naine,
sind viina vastu vahetas.
Võib-olla, et sind mõni ema
ehk silmaveega niisutand,
kui tütar, kes on noor ja kena,
sind endale ta lunastas.
Sa vaikid, vastust sa ei anna,
kas närakas ma sinu ees,
ära unusta, pea meeles seda,
ma praegu sinu peremees.
Kui tahan, võin sind merde heita,
võin osta kõik, mis meeldib mul
ehk sind tahan tasku peita,
veel selleks aega annan sul.
Kui vahetaks ma selle raha,
ta läheks jälle rändama,
teeks vahest head, kuid palju paha
ei enam mäletaks nüüd ta.
Kui raha, nii ka ilmas naine,
ta truu sul ainult silma ees,
kui silmist kaod, tal juba teine,
sind hoopis ära unustab.
Nii raha kui ka naine ilmas,
neist tõtt on leida võimatu,
kas armastab, kes on ta mees,
ei keegi tea ütelda.
Nii heaste ...si kui luete
pealtnäha puhtad, silmad vees,
kui nende hing kui minu rubla
on kustund juba nilgusest.
Oh, palju lobosenud mina
ja rubla ära unustand,
ei tasku jätta sind ka täna,
vaid tahan sinust lahkuda.
RKM II 130, 197/9 (81) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vargapoiss ja vanemad.
Minu hiad ja armsad vanemad,
kes mind on sünnitand,
nad tahtsivad, et mina
saaks kõrgest koolitud.
Need mõtted läks neil nurja,
mis nemad mõtlesid,
sest ma ei võtnud kuulda,
mis sai mul räägitud.
Seal kõrtsi laua taga
nii suure hoolega
sai õlut, viina joodud
selle koolirahaga.
Kui kooliaeg sai mööda
ja raha otsas mul,
siis vargile ma läksin,
et jälle raha saaks.
Kui vargile ma läksin,
siis kinni võeti mind
ja kohtu ette viidi,
kus otsus loeti mul.
Siis otsus mulle valiti,
et lähen Siberi,
kus palju Eesti vendi
mind ammu ootavad.
Kui vaksalisse mind viidi
nii mitme vahi all
ja palju rahvast saatsid
mind kurjategijat.
Seal nägin oma ema,
tal silmad seisid vees,
sest tema armas poeg
oli suure häda sees.
Seal nägin oma pruuti,
nii valge, kahvatand,
kelle rinna najal
mina tihti viibisin.
Siis liikus seal see raudtee rong
ja rattad veeresid,
minu teekond algas Siberi
ja kaugemale veel.
Kolm aastat olin mina
ju vangis viibinud,
mul nummer rippus seljas
ja nimi katersaan.
RKM II 130, 199/200 (82) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõjalaul.
Laske lipud lehvitada,
mõõga teed meil raiuda,
Jumal juhib võidurada,
varise sa, vaenlane!
Vägi marsib, kaasik kajab,
sammud kõigutavad maad.
Käsusõna väljult kajab,
astkem julgelt edasi!
Jooksku higi, jooksku veri,
astkem julgelt edasi!
Vaba olgu Läänemeri,
vaba eesti muld ja kuld.
Vanduge te puha vanded,
Eesti pojad, vandugem!
Isamaa ja looja anned
hoidkem ikka hoolsasti.
RKM II 130, 200/2 (83) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks paigake.
Üks paigake siin ilmas on,
kus kadunud ka...tus õnn.
Kõik noored mehed ilma peal
on kapsasuppi söömas seal.
Kas kroonuelu tunned sa,
kus piin ja mure lõpmata.
Siin orjaks saanud iga mees,
kes rahus eland ilma sees.
Kas sõjakunsti tunned sa,
mida meid on pandud õppima.
See seisab koos auandmisest
ja pussi õlal kandmisest.
Kas paelamehi tunned sa,
kes meid on võtnud õpeta,
kes söögi seal ära sööb
ja leivatükist osa saab.
Kui õigust ilmas näed sa,
see sõjamehel tundmata.
Kui seda julged nõuda sa,
siis piin sind sunnib vaikima.
Kas sõjaseadust tunned sa?
Ta kärbsest elevandi teeb
ja sul püssikuuli toob,
mis hull ja armuheitmata.
Kas õppepataljoni tunned sa,
kus meid on pantud teenima,
mul seljas raske liivakott
ja püss on õlal niikui nott.
Ei võinud vabaduses ma
küll seda mitte uskuda,
et elu saab nii armuta
ja kroonu supp nii kõlbmata.
RKM II 130, 202 (84) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, Tartu linn.
Oh, Tartu linn, sa lõbumaja,
kus lõbus oli elada,
kus viin ja lõhnalille vaasid
mu meelt seal võtsid uimasta.
Oh, noormees, noormees, kas see tõsi,
et sa mind nõnda armastad
ja neiu veike valge käsi
mu kaela ümber painutas.
Nüüd seisan tohtri kabinetis
seal suure lõikuslaua ees,
kus tohter riistad kätte võttis
ja hoolega neid silmitses.
Oh, noormees, noormees, haigus paha
on sinust välja arstida,
see nõuab sinust palju raha
ja viimaks hauda saadab sind.
Vaat sõbrad, nõnda on see lugu,
mis teile tahtsin rääkida
ja seega vannun hoorasugu,
kes mulle hauda kaevavad.
RKM II 130, 203/5 (85) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiviraiuja.
Maantee ääres istun mina,
lõhun katki kivisid.
Kraavi äärde kokku kogun
purustatud kivisid.
Tihti tunnen tühja kõhtu,
kottis leivakooruksed.
Millal jõuab eluõhtu,
millal löök on viimane?
Juuksed hallid, otsin surma,
laugel valupisarad.
Nägu kortsus, mullakarva,
käed on muhkud' kaetud.
Salaviha tunneb süda,
kivist lendvad sädemed.
Igal hoobil lõhun mina
puruks kivisüdame.
Uhked härrad, uhked prouad
maantee ääres kõnnivad.
Nagu kartes põgenevad,
kui minu kuju silmavad.
Uhked prouad, miks mind kardate,
kas sul olen tüliks ma
või mul leiba murrad,
et mind põlgad vaesuses.
Mul kord oli laps ja naine,
soojas kambris istusin,
aga nüüd ma vilets, vaene,
õnnepäevad kadunud.
Kord mind saadeti kui vangi
külmale maale elama,
asetati külma kongi
asupaigas minule.
Kui kord koduküla neiu
oli minu armuke,
mitmed uhked rikkad peiud
hakkasid ta järele.
Mul ei olnud rikkust, vara
kodus isa, emake,
aga neiu põues süda
tuksub ainult minule.
Ta minu väikse kambri tuli,
astus, elurõõmu tõi.
Aga saatus karm ja vali,
kohutavalt mind ta lõi.
Mõne aja hirmsad tuuled,
võttis majad, põllud,
viimne vara ära põles,
naine ühes lapsega.
Nende viimne kalmuküngas
teadmata jääb ka mul,
ahervarred ja suitsend küngas
teadmata jääb ikka mulle.
Nüüd siis kõnnin kepi najal,
minu ümber kurbtus, vaev,
kaugel põhjapiiri rajal
viimne kodurahu pind.
RKM II 130, 205/7 (86) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Õrn kevade on jõudnud,
tuul puhub õrnasti,
kõik puud ja lilled õitsvad,
linnud laulvad rõõmsasti.
Ei minu silm saa näha
enam lille õitsemist,
ei minu kõrv saa kuulda
enam linnu lauluhäält.
Mina istun vangikongis
omas raskes mõtetes,
tunnimehe rasked sammud
minu mõtteid segavad.
Uued rasked jalarauad,
need piinavad hirmsasti mind,
need koletanud vangimaja riided
on häbiks minule.
Kattersaani kell on löönud,
teised läksid jalutama,
aga mina üksi ei läinud,
jäin kurvalt oma kambrisse.
Mina vaatasin aknast välja
läbi aknatrellide,
minu silmi kuivatasid
taevapoole ülesse.
Oh, sina kena taevas,
mul silmad nutsid vees,
vahest kena päike paistab
läbi raudse trellide.
Ei antud enam luba
aknast välja vaadata,
kurjalt käratades küsib:
"Kuule, mees, mis vahid sa?"
Siis sealt mina ära heitsin,
langesin aknalt tagasi
ja haledasti mina nutsin,
kuldne päikene kadunud.
Seal kivimüüride vahel
järsku aken lahti läks
ja selgesti mina nägin
valge näoga neiukest:
"Kallim, kust oled siia saand,
kas oled sina elav või vaim?
Mis nii kahvatanud sinu palged
ja kuis kehast värised sa."
"Oh kallim, ära küsi,
ma ei suuda vastata,
ainult palves mina palun,
anna andeks minule."
Kõik teised pöörsid selga,
irvitades naeravad,
aga sina üksi otsid mind
vangimajast ülesse.
RKM II 130, 207/8 (87) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kroonuelu.
Tahan teile kroonuelust natuke laulda,
palun teil siiski seda kannatlikult kuulda.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
kroonuelu polegi poiste meelest nii hea.
Räägitakse, et sõduril palju vaba aega,
seda teen selgeks teil kohe mõne reaga.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et vabal ajal sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõdurid saavat hästi süüa,
see on lihtsalt vale, aga saavad lüia.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et tühja kõhuga sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõduril lubatakse linna,
paariks tunniks kellelgi ju ei maksa minna.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et linnaluba norida polegi nii hea.
Unustad sa kogemata vrentsinööbi lahti,
näeb seda ülemus, siis lendad peavahti.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et peavahis istuda polegi nii hea.
Lähed sina ambulantsi, saad vaba päeva,
sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
vabal päeval köökis olla polegi nii hea.
RKM II 130, 531 (20) < Tallinna l. < Tarvastu khk. - Anu Kask < oma mälestuste järgi (1961) Sisestas Elsa Leiten 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lapsel kõht valutas, siis tehti talle:
"Keermus-kaarmus,
arakule haigus,
varesele valu,
mustale linnule muu tõbi.
Sitt silla alla,
pask paju alla,
miu latse kõtt tervese."
Selle juures masseeriti kõhtu ikka pikipäeva ringi.
RKM II 130, 547/8 (1) < Tallinna l. < Rõngu khk., Aakre v., Pühaste k. - Anu Kask, s. 1883 (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Midagi Vooremäest.
Aastasaja vahetusel elasin ma mõned aastad Aakre Pühaste koolimajas, milline asus umbes 5 klm. kaugusel Pikasillast Tartu maantee ääres. Kui minna sama maanteed mööda umbes kolm klm. koolimajast Pikasilla poole, jõuame silla juure, mida ümbruskonnas Andresjärve silla nime all tuntakse. (Ah, ja ennem oli ka üks sild, seda hüüti "Üste koti" sillaks.) Nojah, Andressjärve sillast paremal pool oli mingi metsavaheline madalam heinamaa või soonetus. Pahemal pool silda ülespoole minnes liivasem maa, kus asus Andressjärv. Nagu rahva suu räägib, olla igivanal ajal säält, kus nüüd järv asub, liiva kaevatud, mida siis Võrtsjärve äärde veetud, kuhu sellest liivast mägi tehtud, mida nüüd Vooremäe nime all tuntakse. Liiva on veetud lotjadega ja selleks on läbi metsa suur kraav või kanal kaevatud, milline koht nüüd ammu kinni on kasvanud ja mis ehk seda aega hoopis metsaga on kaetud. Aga kuidas see vanast oli, kas oli ka siis mets või oli üldse lage maa, seda meie ei tea. Mina nägin seda maad ja metsa 60 aastat tagasi, nõnda et ta ka nüüd võib palju muutunud olla. Olgu siinkohal veel tähendatud, et ei tea, kas töödejuht või mõni kõrgem ülemus kannud Andresse nime, sellep. siis järve ja silda hüütakse tänaseni vist veel ikka Andressjärveks ja Andressjärve sillaks. (Muidugi on see jutt liiva vedamisest muinasjutt.)
RKM II 130, 553 (3) < Tallinna l. - Anu Kask < emalt (1962). Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vooremäe läheduses Võrtsjärves ja ka kaugemal järve ja jõe kaldastes oli vanemal ajal väga palju vähki leidunud, aga sel ajal, sajandi vahetuses, ei pidanud sääl ühtegi sõralist enam olema. Räägiti, et kalamehed olid kunagi kadeduse või viha pärast ühe oma kaaslase ära uputanud ja pääle selle kadunud vähid järvest ära.
RKM II 130, 553 (4) < Tallinna l. - Anu Kask < emalt (1962). Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teine jutt oli, et on kord suvel niisugust äikesevihma sadanud, et kogu järve pind olnud nagu kollase väävliga kaetud ja pääle selle on kõik vähid ära lõppenud.
RKM II 135, 28 (6) < Setumaa khk., Mäe v., Usinitsa k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1959) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laulatus oli ajaliselt pulmadest lahus. Toimus enne pulmi. Pulmad algasid laupäeval. Laulatus oli enne seda kas kolmapäeval või reedel või eelmisel pühapäeval.
RKM II 135, 183 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s.1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Köha ja selle liigid. Köha vastu keedeti igasuguseid teesid, vabarnatee, meriheinatee, kummelitee, määriti rindu pealt hanirasvaga, enamasti lastel ja joodi hanirasva ka sisse, aeti kuumas saunas kuivalt higitsema jne. Ja kui juba kardeti, et hakkab tiisikuseks minema - no häbi on küll ütelda - siis joodi kõvasti oma ehk teise kust. See öeldi kõige kangem tiisikuse roht olema. Kes aegsasti hakkas jooma, sai terveks.
RKM II 135, 184 (5) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõhurohuks joodi kadakamarjateed, tammekoore teed, kalmusejuureteed, palukateed.
RKM II 135, 184 (7) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põiehaiguse puhul keedeti leesikateed, see parandas kohe.
RKM II 135, 185 (1) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haavad ja nende liigid.
Vanasti sõjaajal kõnelesid vanad mehed ja ka hiljem suleti verejooks tõrvaga, mässiti siis linase riidega kinni, ka paneb verejooksu kinni ühe õiega haraklill (karikakar). Selle rohilised lehed pigistatakse puntrasse ja tilgutatakse seda rohelist vedelikku haavi pääle ja valge soo sammal.
RKM II 135, 185 (6) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põletushaavad, pandi aloe lillist pigistatud vett pääle ja valget muna, puistati pääle kartulijahu.
RKM II 135, 189 (15) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hallitõbi on üks väga vana haiguse liik, päris muiste on olnud ka siin Eestis hall. Kasuisa kõneles, kui tema noor olnud, siis põetud veel hallitõbe, kui olid veel väga suured metsad ja sood, siis kõneldud, et hallitõbi saanud mürgisest sooaurust. Kuis seda iidsel ajal arstiti, sellest pole siiani enam teateid või kas siis iga haigust arstiti, inimene oli haige seni, kui ta ära paranes ja kui ei paranenud, suri ära ja valmis. Kui palju kordi minagi olen haige olnud, enamasti olen ilma arstita alati terveks saanud.
RKM II 135, 192 (1) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hääle kähisemine tuleb teinekord ka külmetamisest ja mõnikord inimene karjub hääle ära, siis joodi kuuma pärnaõieteed.
RKM II 135, 192/3 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Valu kõrvas.
Seda peeti roosiks, kõrva pääle pandi tubakalehe pääle mett ja toome kööbet. Seda peeti kõrvo pääl, ka kotikesega kuuma tuhka peeti pääl ja siis lasti roosi paberid teha, roosihaigust ei tohtinud märjaks teha.
RKM II 135, 193/4 (6) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hambahaigus. Sellega oli küll tõeliselt suur häda, aga peris vanast ei olnudki kellelgi hambad haiged. Kui juhtus, et mõnel hammas tegi valu, siis tsüsiti hammast küüvitsa puu pilpaga, siis pudenes too haige hammas maha, et ei saanud teisi nakkata ehk lasti hammas maha kakasata, maal olid ka niisugused hambakaksajad, et teinekord kaksati hammas kõige igemetükiga välja, jäi suur auk järele, minu emal hakkas hamba asemele kasvama, tegi hirmsad valu, oli kõik igim paistes, hakkas kasvama, siis sai Hargla apteegist hamba põhkle, kui seda peal pidas, siis kiskus mädaniku välja. See oli nii viiskümmend aastad tagasi, kui maal olid ka juba apteegid, üldse päris vanal ajal ei olnuki hambahaigust.
RKM II 135, 197 (7) < Hargla khk., Mõniste v. - Minna Kokk < Minna Kokk, s. 1892, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuutõbi.
Nägin ise lapsena kuutõbist poisikest, tuli öösi sängist välja, ise täitsa magas, käis tuba mööda silmad kinni, no teda vanemad ühtelugu valvasid. See haigus öeldi saanud ehmatusest ja vasturohuks pidi olema ka ehmatus. Nii visatigi poisile, kui ta magades tuba mööda käis ja ümises, külm vesi kaela. Poiss ehmatas kangesti unest üles, sai aru ja läks sängi, nii tehti mitu korda ja poiss saigi terveks.
RKM II 135, 413/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seadus.
1) Kõik Vene riigi seadus
on ropp ja roojane
ja mõisnikute kubjas
meid rõhub rängasti.
2) Kõik aastad mööda läinud
on suure murega
ja meie silmad näinud
neid tooreid tegusid.
3) Siis rahvast vangi võeti
sel tapapingile
ja ridastikku seati
neid söödaks kuulile.
4) Ei laste nutukisa
neid röövleid liiguta,
nad maha tapsid isa,
oh, teie timukad!
5) Ka Tallinna on näinud
üht niisugust röövlitööd,
mis uuel turul teinud
on timukate käed.
6) Kõik nutvad meie isa,
oh, keiser halasta!
Kas meie nutukisa
ei jõua liiguta?
7) Ka keiser hüüdeid kannab,
kel käed punased.
Ta neile jõudu annab,
kel käed on punased.
8) Manzuurias ei olnud
neid täpseid ülemaid,
kus on see vaprus tulnud,
kes tapab kerjaid?
9) Kurupatkim magab kambris
jaapani neiuga
ja sõjavägi väljal
võitleb surmaga.
10) On taganemise meister
Kurupatkim, kuulus mees
ja surnute register
seisab tal silme ees.
11) Siis voolas verejõgi
seal sõjavälja peal,
aga mis Kurupatkim tegi?
Ta lakkus trahteris.
12) Seal koeraliha söödi,
kolm rubla maksis nael
ja vene tantsu löödi,
et raugeks nälginud kael.
13) Nüüd Vene kotkal häbi,
et Jaapan väike mees
ja peksis Vene läbi,
tal silmad häbi sees.
14) Üks lambapea seal leiti
ja sõtta saadeti,
see lepituseks hüüti,
suurt võitu oodeti.
15) Ei olnud rahval kinnitust,
mis tehti sõjateel,
sest rahva kulla võimul
ja võitu ei loodud veel.
16) Kui rahvast vaja võita
seal võimu välja peal,
nad võisid joosta peitu
ja siiski hirmu veel.
17) Kus mehine käsi voodist,
huraa, nad hüüdsivad
ja naisi-lapsi voodis
nad tappa püüdsivad.
18) Miks Keiser Maratiine
Alviine mägistel,
miks ei tee sõjamüra
meil vene jõgedel?
19) Seal timukad kõik ringi,
nad sõitvad tõlla sees
ja löövad vere mängu,
kõik oiged tema ees.
20) Timukate süüdi tundvad,
kui punast näevad nad.
Nad ise punast kannavad,
need kroonu ülemad.
21) Küll vere süüd on raske,
kellel ristid rinna peal,
ka punane pael uhkem,
on nende pükste peal.
22) Neil rinnas verevapid
ja mõõgad puusa peal,
neil kulda täis on kapid,
kõik meie vaev on seal.
23) Nebukatolt mehel
seamolli karjaga,
sai sõjavälja ligi,
läks põhja korraga.
RKM II 135, 419 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Metsad kaovad.
1) Metsad kaovad silma näes,
hinnad tõusevad kõrgele,
sest et tarvidus on tõusnud
viimasel ajal jõudsasti.
2) Võsastik nüüd raiutakse
puha peksuvitsadeks,
vanem mets kõik võetakse
võllasteks ja silmusteks.
3) Metsad kaovad silma nähes,
hinnad tõusevad kõrgele,
kui ei tule ruttu lõppu
vabaduse a'al.
RKM II 135, 420 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti mees ja tema sugu.
1) Eesti mees ja tema sugu,
neist ei peeta kuskil lugu,
ei ole õigust Eestimaal
ei sõnal ega teol.
2) Ei me tea, mis see viga,
talupoega hüütaks "siga",
talupojal paksu turja,
sest et nema omma orja.
3) Vana Eesti härra kurjus,
kui ta karu viisil karjus,
mõni Eesti usupapp
on vihas kui mõru sapp.
RKM II 135, 421 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, vennad!
1) Oh, vennad, kuulge seda,
üks tuhat ja kakssada.
Üks tore, uhke rahvasugu,
kes täidab üksnes oma pugu.
2) Oh Eesti mees, sa vaene vilets,
sind hirmsat piinab junkruselts.
Kui viimast Eesti vanemat
siit rüütlimõõk viis hauda.
3) Armsad Eesti vennad,
vaatake tagasi,
oh, sa vaene Eesti sugu,
küll on hale sinu lugu.
RKM II 135, 422/3 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seapea laul.
1) See jäme linna lihunik,
kes haiseb viinast nagu sikk,
kui tema "savikõrtsi" sai,
siis tema sinna ööseks jäi.
2) Siis küsis kõrtsi Leena käest:
"Kuhu lähed sa õhtul magama?"
See Leena oli kaval küll,
sest talv oli külm.
3) Seepärast olen oppnud ma
kõrtsiahjus magama,
kui tuli kambris kustunud,
siis kobis kambrist tuppa ta.
4) Kui ahju juurde jõudis ta,
siis siga vastu tuli tal.
Siis seapea oli tal pükste sees
ja tagumine ots oli ees.
5) Siis kõrtsi mööda kihutas
ja pingid ümber virutas.
Siis Leena oli, kus ta koht,
naeris nii, et katkes kõht.
RKM II 135, 423 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei saa abi keisri käest.
1) Ei abi saa keisri käest,
kes rahva verest elab,
me peame iks omast
väest priiust taga nõudma.
2) Las herrad kadugu!
Meil priius tulemas.
Me peame iks võitma...
(Järgneb)
RKM II 135, 423/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orjalaul.
1) Oh mõeldes, miks sa ehmatad,
et kuuled santi tulevat,
ei võtta veskid sinu käest,
kepp ja kott on omast käest...
......
Viimane salm:
Vainu isa teada sai,
et kurat koopas komme sõi.
Pistu pika redeli tõi,
koopast kuradi välja tõi.
RKM II 135, 425 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
seal kõndis üks rändur üksi,
kes ära vandus oma isade maad.
2) Ta kõndis läbi suure laane,
kus kõlas vaid lindude laul.
Tal seljas olid katkised rõivad
ja jalas närused saapad.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
siis paadikese eest leidis.
RKM II 135, 425/6 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
üks rändur sääl üksind kõndis,
ära vandus oma isade maa.
2) Ta kõndis läbi suure metsa,
kus kõlas vaid lindude laul.
Üht kotikest seljas ta kandis,
kus kuivand suhkarid sees.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
üht paadikest leidis ta eest,
siis rõõmsasti ta paati astus
ja paadike libises vees.
4) Kui paadike kaldale jõudis,
oma emakese leidis ta eest.
Oh tere, oh tere, mu ema!
Kas isake elab mul veel?
5) Su isake ammugi surnud
ja vend Siberis sunnil
oma ahelaid kõlistab sääl,
aga naine sul kodus on ju.
RKM II 135, 497 (I) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Puuk".
Ühel vaesel mehel olevat olnud puuk, kes kandnud piima. Puuk seisnud pajakoogu otsas ja lasknud piima. Ükskord tulnud peremehel tütar koju ja kui tema näinud puuki, võtnud kohe kaika ja löönud puuki, kuna peremees näinud, saatnud ta oma tütre kodunt välja ja ütelnud: "Oh, sa tõpras, mis sa tegid, see oligi minu varandus!"
RKM II 135, 498, 503 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kelle lats ma olli, selle emaks ma sain, keda imeti, tu olli minu ema mees.
(Perekonna mõistatus.)
Oli perekond. Perekonnas oli tütar, kel oli juba väike laps. Isa mõisteti vangi, teda piinati ega antud süüa. Isa panti kinni puukuuri. Tütar võttis puuoherdi ja puuris augu läbi seina ning imetas oma isa. Kui isa mõisteti surma, andis tütar kohtule mõistatada mõistatuse, kuid kohus ei osanud vastata ning küsis: "Mida sa soovid selle eest?" Tütar palus isa vabastada. Kohus lubas ja tütar seletas mõistatuse ära ning vabastas isa.
RKM II 135, 499/500 (II) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi tulek.
Kui pruut tuli üle läve, siis panti kask (kasukas) maha ja pruut pidi sellest üle astuma, et ei oleks mehest ülem. Seejärel aeti lauda, kus söödi, seejärel läksid kõik sõõri (ringmängu mängima). Noorpaar istus sõõri keskele taburetile, kus ämm (meheema) pani noorikule tanu pähe. Kui hakkas mängima pill, siis kes esimesena nooriku tantsima kutsus, sellele pidi noorik andma paari villaseid sokke, kutsarile villased kindad.
Teisel päeval viis ämm nooriku sanna (sauna) ja sinna läve peale pidi panema noorik paari sukki, siis lasti kanda 10 paari vett (20 pange), tegema üks paar tsua kablu (pastlapaelu), siis meheema ja sugulased laulsid.
"Kaske kandke,
kas minni on meeleline
ja poja naine naaruline,
kas on tubli toobrile,
paras paarile?
(Kahe puuämbri kandmine.)
Kaske, kandke ümber,
ümber ritta,
poiss ei mõista valida,
seasõra suurune,
lamba saba laiune."
(Viis: Kaske-kaske.)
RKM II 135, 501/2 (30) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
1) Ei naist ma võta selles ilmas,
saa lapsi kanda kottiga,
ei ole pisaraid ei ole silma,
mis naiste meestel lõpmata.
2) Ei iial taha ma teid,
neiud meelitada,
ma kardan, et köidad
minu jalad kammitsasse.
Ref. Kas elan maal ehk linnas,
kui olen mõistlik vanapoiss,
mu süda rahu, rõõmu täis
ja ela sa heas õnnes, vanapoiss.
3) Olen üks vanapoiss siin ilmas,
üks rahuline rändaja
ja siiski tütarlaste silmas
kui üks suur kurjategija.
Ref. Kas elan maal ehk linnas...
(Viis on)
RKM II 135, 503/4 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui tüdruk tahtnud minna mehele, kuid enne ei saanud, kui teadis kümmet käsku, viit peatüki ja pidi lugema raamatud.
Ei ole koolis koolitat, ei tea, mis on aabits, vaid olen kolkija, minu käes on kolk ja roobits (rabai).
RKM II 135, 504 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommed.
Toidud.
Kusagilt toodi lehma sisikond, sellest keedeti suppi, millele lisati suurmid, kartoleid ning seda supi nim. "jahelihapuder." Jahelihapuder panti suurte puutoobri ja kõik külalised kui ka noorpaar sõid puulusikatega puutoobrist "jahelihaputru".
RKM II 135, 510 (4) < Urvaste khk., Antsla v. - Evi Kõuhkna < Aleksander Roht, 60 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Atikoja küla muinaslugu (praeguses Põlva raj.).
Atikoja küla keskel asetsenud järv. Räägitud, et selles järves peitub suur kullakast. Kullakasti olnud võimalik saada kätte ainult tugeval ja julgel mehel. Tugev, julge mees peavat tänuga kolm korda ümber järve kihutama ja siis kõige hobusega vette hüppama. Hobune uppuvat ära, aga mees saavat õnnelikult kõige kullaga tagasi kaldale.
Selles külas aga ei leidunud sellist julget meest, kes oleks julgenud kulda välja tuua, ja järve kaldad olid seda nähes pehmeks ja soostunuks muutunud. Ka praegu polevat järvele võimalik lähedale saada.
RKM II 135, 538 (1) < Urvaste khk., Antsla l. < Rõuge khk., Lasva v. - Eevi Aaspalu < Emilie Berg, 73 a. (1961) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mari magas kulda'assa,
koola jooksis konna suusta,
ila ilgeva ninasta.
Säältap sündis maokene,
madu nõelaja sigisi,
kimbuline, kambuline,
kulukarva, kullakarva,
soo karva, sinika karva,
saleda sarapuu karva,
soo sammalde segane,
kasteheina karvaline.
RKM II 135, 596 (2) < Urvaste khk., Uue-Antsla al. - Heidi Roht < Aleksander Roht, 59 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Muistend sellest, kuidas Karaski küla keskele tekkis org.
Hommikul ja õhtul käisid naised ühe järve ääres laste mähkmeid pesemas. Järvele ei meeldinud, et naised käivad pesu pesemas ja põgenes Ahja jõkke. Selle järve asemele tekkis org. See org asub Karaski küla keskel.
RKM II 135, 597 (4) < Urvaste khk., Uue-Antsla al. - Heidi Roht < Aleksander Roht, 59 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas tekkis metsale selline nimi.
Piirivarik on saanud oma nime sellest, et sinna lähevad kokku Urvaste, Vaabina ja Vastse-Antsla piirid. Sellest on see nimi tekkinudki.
RKM II 135, 619 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõja ajal olevat üks suur kell peidetud Uhtjärve põhja. Vaiksetel suveöödel olevat veel praegugi kuulda kella kõlinat. Kes seda kella on tahtnud välja tuua või vaatama minna, see olevat ära uppunud.
RKM II 135, 620 (7) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tehnikumi järv olevat orjade kaevatud, niimoodi räägib rahvasuu.
RKM II 136, 647 < Simuna khk., Rakke al. - Villem Viirmann < oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihus olevad andmed on koguja enda mälestused ja osalt ka kontrollitud. Näitkes 1962 a. sügis vartal.
Rahvaennustus.
Kui toomingad õitsevad kaua, kui kägu kukub peale Jaanipäe, kui sõnnikusitikad lendavad peale sügispööripäva, tuleb soe sügise. Ja täna on 15. detsember, kuid pole veel olnud reeteed ega õiged külma. Maa on kõikjal sula.
RKM II 148, 227 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v. - J. Palm < Jakob Tõsine (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kotermann (Potermann).
Sadama sillavaht näeb, et ühel öösel tuleb laevast sillale väike mehike. See laev peab järgmisel päeval merele minema. Ühest teisest laevast hüütakse talle järele: "Kuhu sa lähed, Koots?"
"Lähen maale," vastab hääl sillalt, "alus vana, ei taha temaga enam sõita."
Väike mehike kaob sillavahi silmist ja lugu läheb meelest. Järgmisel päeval läheb laev, kust Koots maale tuli, ulgumerele. Hiljem saadakse teada, et ta seal hukkus. Koots, kes maale tuli, oligi selle laeva kaitsevaim ehk kotermann.
RKM II 148, 227 (17) < Kihelkonna khk., Lümanda v. - J. Palm < Jakob Tõsine (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Madrusel öövahi kord laevatekil. Äkki kuuleb ta südaöö paiku, et keegi ähib nagu suurt raskust kandes ja ise hädaldab: "Ei jõua, ei jõua enam hoida."
"Lase siis lahti, kui sa enam ei jõua hoida," hüüab madrus hääle peale. Nii, kui ta seda sai öelnud, langes peamast raginal maha. Masti hoidjaks oli kotermann, kes teda püsti pidas, kui käed ära võttis, langes see maha.
RKM II 148, 231 (1) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud.
Peitmine.
Ma olin siis 8-9-aastane, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik üheskoos, suured kui veiksed ja käed kõigil rüppes. Siis üks võttis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis teistile sinna kätte panema ja ise loeb: "Sulle anna ja sulle ei anna." Aga teine seisab natuke kaugemal ja vaatab hästi hoolega pealt, kellele see asi sai ja pidi siis ära ütlema, kelle käes see asi on. Kui tema ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli panema, kelle käest kätte saadi, aga kui ei saanud kätte, jäi tema edasi.
RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus.
Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.
RKM II 148, 233 (3) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Varas.
Nooret istuvad kõik paari ja üks jääb siis üksinda ja see hakkab siis edasi taga seal käima. Ja teised kõik laulavad, et varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ehk peiu ära. Ja tema võtab ühe tantsima ja see, kes nüüd ilma jäi, peab minema nüüd omale otsima (jälleki vargile minema).
RKM II 148, 233/4 (4) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Anektoot.
Proua oli tulnut kööki. Köögitüdrukul parajasti hernesupp kees ja proua siis küsis: "Liisa, kas sa herneid olet hirmutanud ka?" Liisa vastas: "Ja prouad, hirmutasin küll," noh jah, siis proua siis küsis, et kuidas sa neid siis hirmutasid. Liisa ütles, et ma panin kasuka karvupidi selga ja tõstsin siis paa kase üles ja näidasin hinnast hernile. Proua ütles, et sa oled rumal, kes siis niiviisi, hernesuppile on tarvis külma vett kallata, siis hernet ehmatavad ja siis keevad pehmeks.
RKM II 148, 234/5 (5) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Panni lakkumine.
Üks mõisa proua oli vaga ihnuskoi, ei raatsinud teenrile õieti süüa anda. Kui tehti praadi ja praad panni päält ära võeti, siis proua ise lakkus panni kah ära. Aga nüüd ükskord tulid proual võerad ja tehti ka jällegi praadi ja nüüd, kui parajasti külalised lauas istusid ja praad lauale viidi, siis köögitüdruk tulnud proua juure ja küsinud siis, et kas proua lakub ise panni või lakun mina. Proual sai muidugi häbi ja ütles, et sina.
RKM II 148, 235 (6) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui veike laps alles ristimata oli, siis ei jäetud teda üksinda tuppa, kas oli siis keegi tuas või kui kõik pidid ära minema, siis pandi talle lauluraamat pea alla, et muidu vanakurat tuleb ja vahetab lapse oma lapsega ära.
RKM II 148, 236 (7) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Asja kaotamine.
Ebausk
Kui mina karjas käisin, siis ma pidin perenaise karja juures sukki, sokki ja kindaid kuduma. See oli jo püsti jalu käies. Siis juhtus, et sukavarras kukkus maha ja kadus ära. Otsi mis otsid, aga mis kadund, see kadund. Aga vanemad inimesed ütlesid, et vanakurat võttis ära. Nüüd oli tarvis vanakuradi pea kivi vahele panna, selleks sai maast võetud tutsakas rohtu ja kõvasti kokku keeratud ja kahe kivi vahe pandud, et küll ta siis kätte annab. Aga võta näpust, kui nad ei ole ära roostetanud, siis on nad praegust veel seal.
RKM II 148, 237 (8) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Üle uksepaku ei tohtinud teineteist teretada, ei ka jumalaga jätta, et siis lahavat riidu.
RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljo jalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagi päha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.
RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.
RKM II 148, 238 (11) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui ma veike olin, siis minu vanaema ei tõstnud ühtegi toitu enne kuhugi nõu sisse, kui ei löönud käega ristikest alla, isegi seatoidule, et muidu vanakurat sööb ära ja sülitab asemele või veel midagi hullemat.
RKM II 148, 239 (12) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hakati kuhugi minema, kas linna või ükskõik kuhu, ja kui siis juhtus, et kõige enne kass või naisterahvas vastu tuli, siis öeldi kohe, et ei tasu enam minnagi, et nüüd niikuinii hästi ei läha, et ei saa head õnne. Aga kui meesterahvas või jällegi siga tulid esimesed, siis kohe, jah, nüüd saab hea õnn.
RKM II 148, 239/40 (13) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui saunast tuldi, siis pidi hästi palju vett jooma. See oli selleperast, et kui ära sured ja põrgusse lähat, siis seal pidi väga kuum olema ja siis tahad juua, aga seal ei anta ju vett ka. Nii palju pidi siis vett antama, kui palju sa maa peal peale sauna oled joonud.
RKM II 148, 242 (14) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas
1) Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke.
2) Lossiherra ainus tütar
oli minu armuke.
3) Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool.
4) Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
5) Aasta perast läksin jälle
sedasama tutvad teed,
6) Lossi aken seisis kinni,
ei sealt kuulnud ühtki häält.
7) Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
8) Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
9) "Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juure sa.
10) Teistel armastus on magus,
meile vihakarikas."
RKM II 148, 243 (15) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Karjase hommikulaul
1. Hüiavad pasunad, tõuskem üles magajad.
Lähame, karjase, metsa karjaga.
Tallekesed, lambad ka on kõik rõõmsalt meiega.
Siit ja sealt põllu pealt
kuuluks lauluhäält.
2. Liblikat kõiguvad, metsa poole lendavad.
Mullika tammuvad vilu otsima.
Metsas on nii varske õhk, metsas selge siidi põhk.
Metsa sees põesa sees selge allik ees.
3. Päike nii vagusi vajub ikka edasi.
Pilved ka ujuvad üle metsa - maa.
Päike läheb loojale, lahme koju, karjase.
Rõõmus meel ikka veel kõnnib meie eel.
RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres.
1. Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa pääl
leidsin lille, mis nii ilus,
ei ta sarnast polegi.
2. Lille ilu ihaldades
ligemalle läksin ma,
kätt saal välja sirutasin,
tahtsin lille noppida.
3. Aga rohust rooma välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ta ei õitse sinule."
RKM II 148, 244 (17) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene.
1. Oh, ma vaene, miks ma läksin
joodikulle mehele?
Joodikul saad nälga näha,
ei saa enam tagasi.
2. Oh, mu ema, oh, mu isa,
miks te mind küll kasvadit!
Parem võinuks jõkke heita
või ka jõe laintesse.
3. Seal mind vesi veeretanud
ja mind suureks kasvatand,
hirvelehm mind oleks jootnud
oma rinnapiimaga.
RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad?
Mees:
Mis sa nutad, mis sul viga,
minu kallis naisuke?
Kas sul puudub puhast leiba
või ei armasta sa mind?
Naine:
Mul ei puudu puhast leiba,
sa ei ole armas mul.
Mees:
Miks siis võtsid mulle tulla,
kui ei olnud armas sul?
Naine:
Vanemad mind sulle sundsid
vastu tahtmist minema.
Mees:
Lahutagem sängiriided,
laulatuse sõrmused.
RKM II 148, 245/6 (19) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kloostris
1. Nüüd siin kloostris igavuses
omad päevad lõpetan,
nutan härdast, kaeban valjust,
oma häda jumalal.
2. Ema, kes mind sünnitanud,
tema palet pole näind,
isa, kes mind kasvatanud,
hingab ammu mulla all.
3. Peigmees, kes mul tõutanud
truiks jääda surmani,
aga noorte meeste sõna
on kui lumi kevadel.
4. Kui ma ükskord ära suren,
igaveste hauda lään
ja siis mõtle selle peale,
arm ja õnn on üürike.
5. Peigmees, sulle mälestuseks
omad parlid jätan ma,
mis ma ikka kaelas kandsin
musta siidipaelaga.
6. Istuta mu haua paale
lilled helesinised,
istuta, kui päike paistab,
lilled hauda varjama.
RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul.
Kus käisid, veike Annake,
kus käisid, veike Annake?
Ref. Oi rillalla, oi rallalla
oi ridi roosa rallalla.
:,: Ma käisin metsas kõndimas :,:
Ref.
:,: Ja roosi lille noppimas :,:
Ref.
:,: Mis oled sa nii ehmatand :,:
Ref.
:,: Mind jänes põesas ehmatas :,:
Ref.
:,: Kes on su kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Mets on mu kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Kes on su juuksid sasinud :,:
Ref.
:,: Tuul on mu juuksed sasinud :,:
Ref.
RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Jahimees.
Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks välja, välja
seal kasemetsa pool.
Ref. Sui oli kätte tulemas,
sui oli kätte tulemas,
:,: Toomingad ja õienupud
olid lahti minemas. :,:
:,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli
noor ilus tütarlaps. :,:
Ref.
:,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis:
"Kus pool su mõtted on?" :,:
Ref.
:,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted
kui kasemetsa pool. :,:
RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu.
Ringilaul.
1. Kaks neidu metsa kõndma läks,
kaks neidu metsa kõndma läks,
üks rikas, teine vaene,
üks rikas, teine vaene.
Ref. Ta rittas tiritam, tiritam,
ta rittas tiritam, tiritam.
Taadi ridi raa, taadi ridi raa.
2. :,: See küsis rikka käest: :,:
:,: "Miks oled sa nii murelik?" :,:
Ref.
3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,:
:,: mis olen ma nii murelik. :,:
Ref.
4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,:
:,: see armastab meid mõlemaid." :,:
Ref.
5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,:
:,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,:
Ref.
6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,:
:,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,:
Ref.
7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,:
:,: kus jääb see vaene üksinda. :,:
Ref.
8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,:
:,: ja kosin omal kolmanda." :,:
Ref.
RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts.
Juts oli rikka jesa poiga,
Juts oli rikka jesa poiga.
Võtse vaest last armasta,
võtse vaest last armasta.
2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,:
:,: saat är poja võõral maal. :,:
3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,:
:,: tiä ei kes koolnu um. :,:
4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,:
:,: kellel hummen saaja um. :,:
5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,:
:,: kõik oli leina rõivasten. :,:
6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,:
:,: pisar silmast tsilkuman. :,:
7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,:
:,: lõigas hindäle kõrisse. :,:
8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,:
:,: mõrsjakõse havvale. :,:
RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Aadamil oli seitse poega,
seitse poega Aadamil,
Ei nad söönd, ei nad joond,
ei nad teadnud armastust.
Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii.
Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.
RKM II 148, 308 (30) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johannes Valdur, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Läheb päike punetades looja, siis võid julgelt heina teha. On aga vingu moodi pilved, suured rõngad ümber päikese, siis teisel päeval just sajab.
RKM II 148, 310 (40) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johannes Valdur, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kui hommikul on päikese vastaspoolel pilved, tuleb päeval kindlalt sadu.
RKM II 148, 322 (1) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu v., Varangu k. - Uno Kumpan < Helene Neimlo, s. 1892 (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaanjärve mägi.
Vanasti elanud Läsna küla läheduses Kaanjärve kaldal samanimelises mäes Itikas oma kahe tütrega. Itikas oli naine. Kui oli hakanud Põhjasõda, olid tütred koledast sõda kartnud ja jooksid sõja eest järve. Mäest alla joostes olid laulnud ise seda laulu:
Kibe on kivine!
Ale on hagune!
Raske raua raiumine,
hõlpus vette uppumine.
Pärast seda oli ka vana Itikas surnud.
RKM II 148, 335 (24) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu v., Varangu k. - Uno Kumpan < Helene Neimlo, s. 1892 (1962) Sisestas Ursula Zimmermann 1999, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ravimtaimedega ravimine.
Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee.
Haavad - krookleht, kummelivesi, mailasetee ja nääritee.
Halvatus - arnikatinktuur ja kadakaõli.
Maohaavad - varemerohutee.
Kõhulahtisus - varemerohutee.
RKM II 148, 452 (7) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johanes Valdur, , s 1898, oma mälestuste järgi (1963) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Lendva ehk rabadus.
Haigus algas kõrge palavikuga; inimene kartis külma suvisel kõige soojemal aastaajal - isegi ahjupaistel hambad lõgisesid suus. Lendva ehk rabaduse vastu anti musta suitsuga püssirohtu mõni tera keelega lakkuda pahemalt peopesalt, mõni tera soola -"- -"- sibulat triivistrikki umbes 1/4 tl. Lõnga õli veega lahjendatult, nii et paras hea tugev hapu maitse oli ja hambad suus krudisema pani. Tagajärg oli, et tunni ehk kohe pärast läks haige juba liikuma, rohi oli oma töö teinud. Inimene sai terveks.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 Järgmine lehekülg ]