[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 3, 525 (1) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Järve rahaauk Talli Järve talus olla suure tamme all rahaauk. Kas see kand praegu alles on või ei, seda ei tea jutustaja. Sinna maetud vanast raha, juba mitu põlve tagasi, tamme juure alla maha. Pärast veetud kahe musta härjaga suur koorm väikesi kive sinna pääle. Kivid olla praegu alles rahaaugul. Raha pole säält rahaaugust keegi kätte saanud. Jutustaja ei tea ka, milliste tingimustega on maetud raha sinna ja kuidas seda võiks kätte saada.

ERA II 3, 525/6 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Tõrsepa rahapakk. Talli Tõrsepa Tiidul olnud tammepakk, milles raha peidus olnud. Kelle raha sääl pakus olnud ja mis ajast see pakk rahaga Tõrsepal olnud, seda jutustaja ei tea. Raha pole aga Tõrsepa Tiidu oma jagu olnud. Alati kui ta säält raha omale tarvitada võtnud, annud ta kindla tõotuse, millal ta raha tagasi peab panema sinna. Kui ta raha pole selleks ajaks pakusse tagasi pannud, jäänud ta raskesti haigeks. Tulekahju korral toonud ta paku esimesena tulest välja.

ERA II 3, 526/7 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakatel Võhkelaane ligidal Kilingis. Võhkelaane talust Kilingi-Nõmme poole minna jookseb metsast läbi Katlaoja. See oja on oma nime saanud sellest, et tema kaldale olla maetud vanast katlatäis raha. Rahakatel on asunud umbes otsejoonel Kilingi-Nõmmest Võhkelaanele, 1 km viimasest. Katlaoja on nime sellest saanud, et rahakatel on maetud sinna kaldale.

ERA II 3, 527/8 (3) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Lodjas, Kilingi v. Lodja kõrtsimehe poeg tulnud ühel pühapäeva hommikul vara küla päält koju. Läinud üles aidalakka magama. Ta pole saanud veel magama jäädagi, kui näinud, et hall vanamees tulnud redelit mööda ülesse ja käskinud temal labida kaasa võtta ja Lodja oja äärest kase alt välja kaevata raha. Kolm korda tulla tal labidaga mulda visata, siis olla raha käes. Noormees pole läinud sellest hoolimata, et vanamees pärast veel kolm korda samal hommikul käskinud teda rahaauku välja kaevata.

ERA II 3, 532/4 (6) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Petermann, s. 1908 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõimessaare rahaauk Kilingis. Kahele Kilingi valla mehele on juhatatud ühel ööl rahaauk Kilingi Mõimessaare talu maasse. Kästud säält künkalt kruusaaugust välja kaevata rahakatelt. Kästud minna öösel. Mehed pole esimise korra käskimise pääle läinud. Teisel ööl aga tulnud jälle sama mees neid käskima rahaauku kaevama minna. Raha olla vaevas, seismise aeg olla rahal täis. Mehed pole ka nüüd julgenud minna. Kolmandal ööl kästud mehi niisamuti. Nüüd läinud mehed labidatega rahaaugule raha välja kaevama. Kaevanud seni kuni rahakatel vastu tulnud. Tulnud neil aga mitu ööd kaevata. Esimesel ööl tulnud vanapagan oma musta tõllaga sinna. Mehed kartnud ja jooksnud ära. Teisel ööl läinud mehed jälle kaevma. Tulnud juba rahakatel maa seest välja. Jälle sõitnud vanapagan oma musta tõllaga ja mustade hobustega sinna. Nüüd jooksnud teine mees ära metsa, teine jäänud kohale. Sellest aga sõitnud vanapagan oma tõllaga üle, kes paigale jäänud. Mees olnud pärast kogu eluaja vigane. Rahakatel vajunud aga mürinal maa alla tagasi. Jutustaja ei tea, mispärst. Kas need mehed midagi öelnud või teinud, mis katla vihale ärritanud - arvab umbes nii.

ERA II 3, 534/5 (7) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Petermann, s. 1908 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Kilingi Võhkelaanel. Kilingi vallas Võhkelaane talus elanud keegi Anna-nimeline naine. Sellele juhatatud unes raha, marjapõõsa alla aias. Raha pidada ta säält ära tooma, ei tohtivat aga ise tarvitama hakata, vaid pidada teda ennem tükk aega oma käes hoidma, siis alles tarvitama hakkama. Anna võtnud aga raha marjapõõsa alt aiast kohe välja ja hakanud seda ka kohe tarvitama. Jäänud haigeks selletõttu ja surnud varsti pääle selle.

ERA II 3, 535/7 (1) < Tori khk. - Eduard Johannes Kase < Jaan (Loll Jaan) (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori Riisaküla rahaauk. Tori Riisakülas läinud ühes talus ühel päeval vanemad kodust kirikusse, lapsed jäänud üksinda koju. Lapsed mänginud üksinda toaas, korraga kuulnud, et väljas sõitnud tõld ukse ette. Arvanud lapsed, et saksad talusse sõitsid ja jooksnud välja vaatama. Pole aga väljas midagi näha olnud. Ei tõlda ega muud iseäralikku. Jooksnud lapsed sisse tagasi. Sees hüpanud tuluke põrandat mööda. Väike talu poeg saanud aru, et see võib olla väga võimalikult mõni rahatuli ja hüüdnud mitu korda: "Kurat, situ kulda!" Nüüd kadunud rahatuluke ära ja olnud kuulda, kuidas midagi vajunud kõlinal maa alla. Pärast, kui vanemad inimesed koju tulnud, seletanud lapsed nendelegi, mis nad kodus läbi elanud. Toodud tark külast asja selgitama. See kuulanud järele, kuidas asi olnud. Siis seletanud, et sel rahal olla maas olemise aeg täis saanud ja ta oleks maa pääle jäänud, kui väike poiss mitte niiviisi ei oleks öelnud. Nüüd olla aga raha vajunud üheksa sülda sügavasse maa alla. Taluinimesed kaevanud aga raha üheksa sülla sügavusest põranda alt välja. Raha jaganud eneste vahel ära. Kõik, kes sest rahast osa saanud, läinud lolliks.

ERA II 3, 537/8 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Kosenkranius, s. 1863 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Kilingis Mõiste silla juures. Kilingi-Nõmmest eemal, paar km Pärnu poole, keerab maanteelt väike külatee Münniku külasse. Sellel teel asub nn. Mõiste sild väikesel ojakesel. Silla juures on suur kivi. Selle kivi pääl teinud vanapagan alati rahatuld. Jutustaja ema näinud korra kivil salapärast tuld. Teisel korral jälle tulnud hulk inimesi Münniku küla poole. Näinud kõik, et Pärnu poolt sõitnud suur must tõld Kil-Nõmme poole ja keeranud alla Münniku teed. Kivi kohal, kus ikka rahatuli põlenud, kadunud tõld ära. Pärast, kui inimesed kivi kohale jõudnud, näinud nad, et kivil suur must mees kivil asuvat tuld seganud. Vanast olla sinna kivi alla palju raha maetud.

ERA II 3, 568/70 (16) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Tõstamaal Otil. Tõstamaa Oti talus kutsutud üht osa põlde Pihelgapõlma põldeks. Sääl põldudel olnud väga suur kivi, mille all kuulujuttude järele pidanud leiduma suur rahakatel. Korra näidatud mitmele Tõstamaa mehele unes rahakatalt kivi all Oti talu põllul ja kästud seda säält ära tuua. Seda ei saadavat aga säält muidu kätte, kui tulla terve küla kari ühekorraga põllule ajada. Tõstamaa mehed ajanudki kogu ümbruse karja sinna Pihelgapõlma põllule. Mehed ise hakanud suure kivi külje alt põllult kaevama. Kaevanud natike maad allapoole - tulnud vastu suur rahakatel. Hiiglasang olnud katlal küljes. Säält pistnud mehed suure teiba läbi ja hakanud katalt üles kaaluma. Kui katal maapinna kohale kerkinud, siis tulnud korraga metsast kole palju hunta põllule aetud karja sekka. Mehed jätnud katla nii, kuidas see olnud, puu sangast läbi, augu kohale rippuma, ise läinud hunte karja juurest peletama. Hundid ajanud nad karja juurest minema ja tulnud siis ise rahakatla juure tagasi. Pole aga katalt enam kusagil. Ainult katkine teivas veel augu äärel. Teivas oli keskelt murdunud ja katal maa alla vajunud.

ERA II 3, 570/2 (17) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sindi rahaauk. Ühele Sindi mehele juhatati kord unes rahaauk kätte. Kästud teda minna ja välja kaevata raha Sibulasoost Sindi Lodja kõrtsi ligidalt rahakast. Kui ta kaevama hakata, tulla talle esmalt maa seest vastu vana härjanahast saapatald, siis vöö ja viimaks vaskne härjaike. Kohe nende asjade all asuda rahakast. Mees läinudki sinna kaevma. Kaevanud ära tüki aega ja tüki maad maasse. Tulnud välja juba vana saapatald ja vöö. Siis tüdinenud mees kaevamisest ja hakanud kartma. Tulnud koju, jätnud rahaaugu sinnapaika. Kodus olnud tema juures ööd magamas keegi Järvakandi mees. Mees rääkinud sellele loo ära, et temale sedaviisi rahaauk juhatatud ja tema kaevama läinud. Pole kedagi rahaauku olnud. Saapatald ja vöö olnud küll maa sees, kuid raha pole olnud. Kohe kui Järvakandi mees seda juttu kuulnud, läinud ta sinna, kust mees kaevamast tulnud. Võtnud labida kaasa. Kaevanud auku veel sügavamaks. Tulnud vastu härjaike, viimaks rahakatel. Niiviisi saanud Järvakandi mees Sindis päris juhuslikult rikkaks meheks. Kuskohal see rahaauk just asunud, seda jutustaja enam täpsalt ei tea.

ERA II 3, 578 (6) < Saarde khk., Kilingi v. < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Tõnis Vabrit, s. 1861 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori Kurjamäe augud Korra läinud kaks üliõpilast Toris sinna Kurjamäe aukudesse (Tori põrgu). Võtnud kaasa niidi, leivakoti ja saarlase tuura ja labidaga. Niidi sidunud ukse avause juure seina külge, et seda mööda jälle tagasi tulla. Saarlane teinud neile jälle labida ja tuuraga tee lahti, kui läbipääsemata koht olnud ees. Niimoodi läinud mitu päeva Kurjamäe aukude koopaid ja käike mööda edasi. Viimaks tulnud neile vastu kirik, sääl olla inimesed sees olnud. Õpetaja lugenud kantslis, rahvas laulnud. Ka teemantlõvi ja kuldhobust näinud üliõpilased. Kiriku juurest keeranud üliõpilased tagasi.

ERA II 3, 593/4 (2) < Saarde khk. - Eduard Johannes Kase (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nurme Jaani rahaauk. Korra tulnud Nurme Jaani juure unes keegi mees, kes öelnud Jaanile, et tema toa all keldris olla rahaauk. Võtku aga Jaan kohe labidas, mingu siis niisama alusriietes, nagu ta praegu on, keldrisse ja kaevaku raha keldri põranda alt välja. Kellegile aga, kes õues talle vastu tuleb, ei tohi ta midagi öelda. Tõusnud siis ka Nurme Jaan maast üles, võtnud labida ja tahtnud aluspükste väel raha välja kaevata keldrist. Läheb õue. Näeb: siga põrsastega on vaevaks võtnud mööda õuet ümber hulkuda. Nurme Jaanile tuleb see ka vähe veider ette, et siga nüüd mööda õuet ümber hulgub ja ütleb seale, et: "Mis sa, siga, nüüd kõnnid siin õues ümber," päris kurjaga kohe. Kui Jaan aga keldris kaevama hakkab, ei leia ta pennigi, sest ta oli seaga õues rääkinud.

ERA II 3, 595/6 (1) < Saarde khk., Talli v., Lindi k. - Eduard Johannes Kase < Enn Sepp, s. 1848 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Anijas kimbutab meest metsas. Korra läinud mees metsa. Eksinud metsa ära. Anijas tulnud talle juure ja vedanud teda metsa mööda ümber. Mees olnud hädas, pole teadnud, mida teha, et pääseda anija käest. Keeranud riided pahempidi, kuid viiske pole ta saanud kuidagi pahempidi keerata. Viimaks keeranud viisud jalas tagurpidi, nüüd alles pääsenud ta metsast välja. Pühajürikutsikad aga hakanud taga ajama anijat. Kui mees koju jõudnud, siis näinud ta, et anijas istunud tema tare otsal, pühajürikutsikad haukunud all. Mees läinud tare pääle, võtnud reeaisa, lükanud anija maha pühajürikutsikate kätte. Need kiskunud anija nii lõhki, et vaid sinine suits järele jäänud.

ERA II 3, 614/5 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kärsu k. - Eduard Johannes Kase < Kadri Olde, s. 1880, oma vanematelt (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Rõngu rahaauk. Voltveti Rõngu talu maas asunud rahaauk. Praeguse Rõngu peremehe vanaisa, keda rahvas Raanupiks kutsunud, toonud raha aga säält august ära. Rahaauku valvanud nimelt uss. Kord aastas käinud uss rahaaugult ära. Sel ajal toonud vana Raanup raha rahaaugust ära. Oma järele lasknud ajada lambakarja, et uss talle jälgi mööda ei teaks järele tulla. Lambad sõtkusid muidugi Raanupi jäljed üle.

ERA II 3, 616 (3) < Saarde khk., Talli v. - Eduard Johannes Kase < naisinformant (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Talli Krossil. Talli vallas Krossi talus põlenud vanast alati rahaauk. Rahatuli olnud sääl alati õhtutel näha.

ERA II 3, 617 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Jaak Koop, s. 1888 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanatüdruk söötis koera. Vanatüdruk annud Voltvetis kord penile süüa. Ise öelnud: "Laku, laku, krantsike, hunt sööb sinu, poiss sööb minu!"

ERA II 3, 698 (9) < Saarde khk. - Ivan Vakerman, klade, kirj. 1889 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui mets nosiseb, peab tuult tulema.

ERA II 3, 704 (4) < Saarde khk. - Ivan Vakerman, klade, kirj. 1889 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maaliste arstimiseks tee nõnda: Kui sa tunned, et sul nemad küljes on, siis võta üks nõu, kus vesi sees on, mine kolde või ahju juure, kus põlevad söed on, võta 9 tulist sütt ning lase nõu sisse; mine siis põhja poole toa nurgale ja pese ennast sääl selle veega. Pärast võta üks hõberaha ja kraabi nuaotsaga natuke hõbedat maale meeleheaks. Vee võid panna kus sa tahad. Aga see tuleb kõik vanakuu neljapäeva õhtul teha.

ERA II 4, 65 (40) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
lendva (rabandus, äkne).

ERA II 4, 67/9 (45) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nõiavõi. Hobusenaela needest tehti väike nuga. Kui pailu kollane või olnud, siis tõmmati selle väikese noaga või pealt läbi. Kui verepisarad külge jähid, siis oli see nõia või, kui ei jäänud verepisarad külge, siis oli see või õige või. Vanal hallil ajal olle siis need nõiatargad kevade enne karja väljalaskmist enne iga päeva pere värava taha, kedast ta kaetses löönud vihaga vastu väravaposti kolm korda: "Siit piima ja siit võid."

ERA II 4, 77/9 (62) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundi jutt. Muiste olnud Läänemaal Virtsu ja Uie-Virtsu vahel üks juustu-Olender. Saaniga sõites näinud ta Kasse lahe peal ühte koduhunti (eest madalam, takka kõrgem), kuna harilikud metsahundid olid eest kõrgemad ja takka madalamad. Ühel päeval lasknud Olender koduhunti jalast hõbekuuliga. Hunt läinud küla poole, Olender verejälgi mööda järele kunni talu perese. Vanaeit ahu pealt küsib: "Kus sa mo tervise panid?" Olender vastab: "Ma põle sind lasn, ma lassi hunti." Vanaeit vastu: "Kas sa ei tunne, et koduhunt on eest madalam, takka kõrgem, aga harilik hunt eest kõrgem ja takka madalam."

ERA II 4, 79/81 (63) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läänemaal Koti kõrtsis 70 a. tagasi rääkis kõrtsi-Rõõt, et ta olla 7 a. hunt olnud. Ta olla lamba karjaste juurest kinni võtnud ja tal olnud viletsad hambad ja põle jõudnud lammast üle aa viia. Karjatsed peksn ta hambad kaigaste ja kividega suust äe ja ühe jõululauba öösi, taal olla nii suur nälg olnud, et ta olla ühe vana kassi äe söön, näärilauba öösi ta söön puutaldadega reest kivide otsa teel hakanud bilblesid ja taal olle valge rätik kaelas oln, kui ta olle hundiks pandud ja sest olle tal valge rants kaelas oln ka hundina.

ERA II 4, 93 (70) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rebasekibi. Kuradi naise põllepaelad läin katki ja kivi kukkun maha. Kurat tahtnud silda ehitada.

ERA II 4, 115/7 (80) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Mihkel Mitt, 75 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puid peab noores kuus raima, siis kasuvad uied asemele, vanas kuus mets kaob ära.

ERA II 4, 133 (107) < Hanila khk., Kuke k. - Vassel Noot < Mari Müllermann, 80 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katkujutt. Katk võttis na inimesed äe, et üksainuke inimene järele jään. Teine suurele maale, teine Saaremaale. Suuremaa inimene otsin Saaremaa inimese jälgi kaudu üles ja hakan üheskoos Kahvatu kõrtsis elama, nii jään inimeste sugu järele.

ERA II 4, 157 (126) < Hanila khk., Mõisaküla k., Uuetoa t. - Vassel Noot < Marie Aul, 77 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised sulaga põhja all paistavad, siis ilmad lähevad sulaks; kui virmalised külmaga põhja all, siis ilmad lähevad külmaks.

ERA II 5, 52/3 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma ei tea muud, kui mis mu vanaema jutustas katkuajast. Et sis tulnud suur katk ja surm ja rahvas lõpnud nii otsa, et inimene olnud rõõmus, kui kuskilt leidnud mõne omasuguse jalajälje. Kogu Pärnumaal jäänd järgi ainult kuus venda, kellest siis uus rahvasugu siginend. Üks va Jaagup Jakk, kelle kuntur veel praegugi Pärnus, see leidnud Muhumaalt veel ühe tüdruku, kelle ta omale naiseks toond. Vanas Vatla kõrtsis peetud pulmad. Noorem vend mängind pilli ja va Jakk tantsind üksi oma noorikuga, hõisand ise: "Õitsa-Jakk-Jakk-Jakk, õitsa Jakk-Jakk-Jakk!" Sellest saand ta omale Jaki nime, sest priinimesid pole sel ajal olnud veel. Pärast asund ta Pärnu elama, kuna vennad käind tema käest soola ja muud kraami toomas. Nii hakand Jakk kaupmeheks ja saand viimaks rikkaks meheks.

ERA II 5, 54/6 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakast räägitakse Vändra pool veel rohkesti, seal neid vanemal ajal ka olnud. See oli nende ebajumal, kellesse nad uskusid, kes neid kaitses ja karistas. Enne olnud terve Vändra vald valmis sante täis. Kiriku minnes olnud päris häda näha, kuidas kiriku ukse ees üks roomab, teine lonkab, üks ammub veise moodi, teine laulab kuke moodi ja ei tea mida veel, aga see kõik olnud tõnnivaka pärast. Neid hoitud kusagil aida peal või pööningul varjul ja kui keegi ka päris teadmata-tahtmata sinna ette kusele läind või mõnda muud moodi tõnnivakka teotanud või petnud, sellele jäänd kohe viga külge. Ühes pulmas olnud parajasti veimete jagamine, kui üks koer poiss toond aida pealt tõnnivaka maha ja tantsind sellega ümber toa. Kus pulmarahvas jäänd kohe hirmust kangeks seda nähes ja peremehel olnudki terve kari kohe pikali maas surnud ja pulmal kohe lõpp. Poiss hirmu täis, et mis minuga nüüd tehakse. Rääkind vana pastor Körberile oma lugu. See and poisile viis rubla ja käskind aga üles otsida ja teatada, kus neid veel leida on. Poiss pole julgend enam seda nalja teha. Körber hurjutand kantslist kõvasti rahvast ja tema mõjul hakand need pikkamisi kaduma. Sestsaadik, kui Vändrast tõnnivakad ära kadund, kadund ka sandid ja nüüd on seal jälle terve rahvas.

ERA II 5, 56 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Teisal jälle, ma ei mäleta, mis talus minu vanaisa tahtnud peremehel aita põlema panna - olnud kõvasti vihukses - aga näed, tõnnivakk seisnud ka seal aida lakas ja sellel olnud nii kõva vaim sees, et ait pole kuidagi põlema läind. Mees viind puu pangega kõbjaseid aida peale ja tahtnud sellega tõnnivakka ära põletada, aga näed, - laele põlend pange perse suurune auk sisse, aga ait pole ikkagi tuld võtnud ja jäänd terveks. Tõnnivakka viidud igast värskest saagist ikka midagi nagu ohvriks.

ERA II 5, 64/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu õemees elas noores põlves ka Sindi lähedal. Sel ajal oli vabriku saun väiksel jõesaarel. Õemees saand kunagi jalast haavata ja läinud varsti peale seda läbi vee vabriku sauna. Saunast tulles paistend jalg üles mis kole: maa viha lõi sisse. Mindud tohtrilt abi otsima. Küll see põletand igasugu rohtudega haava - ei kedagi. Haavad kinni ei kasva ja jalg ikka ühesugune. Tohtrid tahtnud meest Tartu saata, et seal võetakse jalg maha, aga õemees olnud kangesti vastu, - vast paraneb veel. Nii läind seitse aastat mööda, aga paremat kedagi. Kord, saun olnud sel ajal saarelt juba ammu kadund, paljas ahjuvare veel näha, juhtund keegi Tahkuranna mees tallu öömajale. See vaadand ka mehe haiget jalga ja küsind, kas viina on. Toodud kortel viina. Mees pomisend sõnu ja vaadand ise hoolega. Võtnud siis soolatera ja kaapind preesilt hõbevalget, pannud need nartsu sisse ja käskind siis selle saarele vana sauna aseme juure vanasse mustavee renni peita. Mu õde viindki selle sinna, ehkki ta pole uskund, et see seitsme aasta järele veel midagi aitab. Aga kohe samal õhtul õemees tunnud, et jalg imelikult sügeleb ning paistus hakand alanema, haavad kasvand kinni ja varsti jalg terve mis paugub. Küllap ta siis viina pealt vaatas, kust haigus saadud ja selle jälle sinna tagasi nõidus.

ERA II 5, 66 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Mtº 299 Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tulnud va Pikse ühte tallu ja vaadand toas ringi. Üks magand, teine söönd, kolmas lugend. Pikse mõtelnud: "Missuguse ma siit nüüd ära võtan? Magaja, see ei tea midagi, lugeja, see palub Jumalat, aga sööja, see on muidu patutegija." Pikne lööndki sööja maha.

ERA II 5, 133 (11) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k., Soovaka t. - Voldemar Erm < Maria Jürisson, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Minu vanemad rääkisid, et ennevanasti suure katku ajal jäänd kõigest kaks inimest järgi: tüdruk ja poiss, kes käind ikka üksteist saatmas. Teine tahtnud oma kodus olla ja teine jälle oma kodus. Siis pole nad muidu saand koos olla, kui käind aga üksteist koju saatmas - päevad otsa ja ööd läbi, kuni sealt hakand inimesed jälle siginema ja täitnud terve maa.

ERA II 5, 188/9 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Riimküla k., Kõrgemäe t. - Voldemar Erm < Riina Kusinski, 89 a. (1928) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varp. Enne oma mehe surma näind Mooritse ema varpi. Ühel reede õhtul välja minnes näind ta oma õueväravas valges riides meest. Ema läind vaatama, et kes see seal liigub nii õhtu hilja, aga õue ei tule. Lähemale saades hakand ka valge kogu eemalduma, ikka mööda teed kabeli poole. Ema läind järgi, sest võõras paistnud talle väga imelik kahtlasena: valged riided lotendand tuules ja mees liikund nagu õhus. Üsna kabeli lähedale saades hakand Mooritsa ema kartma, jäänd seisma, kuna valge varp kabelisse kadund. Varsti peale seda surnud Mooritse isa.

ERA II 5, 194 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Suigu v., Tabria k., Pikkoja t. - Voldemar Erm < Joosep Kivikas (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana rahvajutt räägib, et vana katku ajal olevat inimeste sugu nii otsa lõpnud, et üks Uru Kai ja keegi Tabria mees on järgi jäänd ja kahekesi paari minnes uue rahvatõu sünnitand.

ERA II 5, 247/8 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k., Kärdi t. - Voldemar Erm < Riina Rosenstein, 82 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui puude lehed sügisel järsku kaovad, siis läheb ka lumi järsku, aga kui lehed kaua kiratsevad, on ka tali pikaline.

ERA II 5, 274/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Mõssi t. - Voldemar Erm < Liisa Hendrikson, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ruistomal olnud tõnisevakk, millele viidud igast värskest saagist natuke. Ostetud uus lehm - viidud värsket piima; sündind laps, siis viidud väike sukk. Tootsist viidud tõnisevakk Vändrasse ja põletet Pärnjõe kõrtsi ees ära.

ERA II 5, 275 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändras oli rohkesti tõnisevakku. Käära Ojal oli olnud õige kange. Samuti Vaku Kristjanil olnud ja olevat vist praegugi tõnisevakk aida põranda all. Viimatinimetet talu olnud õige karta. Keegi pole tohtind muidu sealt mööda minna, kui visand mingi raha tagakätt maha. Kes seda ei teind, see haigeks jäi, või õndusid tal loomad.

ERA II 5, 275/6 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändra poistel olnud pühapäeva öösel moeks külas koos käia. Ühel nelipüha laupäeva öösel tahtnud poisid Vaku alt üle jõe minna. Oldud tublisti purjus. Üks poiss kirund: "Muidu läheks siit üle, aga va Vaki kuradi tõnisevakk ees. Saand sealsamas jõe ääres, näed, mees hakand sees valu karjuma, jäänd haigeks ja olevat vigane tänapäevani. Tõnisevaka omanikud võisid oma vihaaluste loomi haigeks teha ja pisuhändu välja saata jne. Pisuhändu teati olevat ainult neil, kel oli tõnisevakk.

ERA II 5, 276/7 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Teisel mehel olnud hobustega niisugune lugu. Naabrimehega olnud ta vihukses ja kord juhtund jälle suurem pahandus. Sel õhtul viind ta oma hobused, terved, prisked loomad, karjamaale sööma. Hommikul läind võtma - näed jalad on kanged, ei saa neid karjamaalt äragi. Mees arvand kohe, et vihamehe töö, tõnisevaka kaudu saadet. Läind arsti juure, kes selle vastu abinõusid teadnud. See tulnud hobuseid vaatama. Võtnud õletuustid, sidund hobustele iga jala ümber, lugend sõnad peale ja ütelnud: "Küll me näeme, kust see on tulnud." Hobused olnud järgmise hommikuni metsas, siis olnud nad terved loomad nagu ennegi, aga selle vihamehe oma hobused jäänd samasse haigusse ja põdend paar nädalat.

ERA II 5, 277 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollisis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisevaka puhul olgu nimetet, et jõulu- ja nääriööl põlesid nende ees tõnisevaka küünlad. Tõnisevakka viidi igast saagist väike osa ohvriks.

ERA II 5, 308 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Soosalu k. - Voldemar Erm < Teng, 58 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Arsti sõnad, üles kirjutand vanaisa järele. Pidavat aitama kõigi haiguste vastu. Kolm ingelt tullid otsekui püsti taevast maha, Jeesus läks nende vastu, küsis: "Kus teie lähte?" - "Meie lähme äkilist haigust aitama ja kurja vastu sõnu lugema. Jeesus tulge ka." - "Minge, minge, ma tulen ka." Kui on hommikust tulnud, lõunasse mingu, kui lõunast tulnud, õhtusse mingu, kui õhtust tulnud, põhja mingu. Jumala isa, Jumala poja ja Jumala püha vaimu nimel x x x.

ERA II 5, 402 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Enge k. - Voldemar Erm < Maria Reinson (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Legend "Puud rändavad". Veel mäletavad vanemad inimesed, et vanasti seisid Soosalu ja Mõisaküla vahel Kuraliku kruusimäel kõrvu kaks vana mända, mida rahvas kutsus Leenuks ja Liisuks. Need olid ümbruskonna rahvale pühad puud, nende juure viidi andeid ja neilt käidi haiguste vastu abi otsimas. Hiljem kuivasid puud ja teadmata kuidas olid nad ühel ööl põlema läind, nii et vaid mustad tüükad inimesi hirmutasid.

ERA II 5, 534/5 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Riimküla k., Kõrgemäe t. - Voldemar Erm < Riina Kusinski, 88 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mesipuu materjali peab raiuma noores kuus, aga mitte reedel ega kesnasel (kesknädalal). Neil päevil ei tohi ka puud kohale asetada. Soovitetavamad päevad on teisip, neljap ja laupäev. Mesipuud kohale asetades visati alla soola ja tõmmati käega rist sellele kohale.

ERA II 5, 537 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Metsküla k., Paisu t. - Voldemar Erm < Kaarel Kontav (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud võetakse maha vanas kuus.

ERA II 5, 567 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomal on lendav läbi löönd. Inimesel on südamerabandus.

ERA II 5, 567 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus või südame rambid olevat äkilise haiguse põhjuseks. Loomadest räägitakse ka ikka, et rabatud on. Öeldakse koguni lindav rabandus.

ERA II 5, 567 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Annamõisa as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Et lendav oleks läbi läind, ei teata.

ERA II 5, 567 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väline haigus ja rabandus. Lendvat ei tunta.

ERA II 5, 567 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõisaküla as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Varem rabandus, nüüd välline haigus.

ERA II 5, 569 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Ärma t. - Voldemar Erm < Mihkel Antson, 81 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahundid on eriline liik hunte. Hundiemal on esimest korda 12 poega. Igal järgmisel aastal sünnitab ta ikka ühe poja vähem. 12 aasta pärast olevat tal üksainus poeg ja see olevatki libahunt. Olevat ise pisike, aga kõige õelam. See ronivat loomal päraaugust sisse ja kiskuvat loomal soolikad välja.

ERA II 5, 569 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kõnnu k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olevat hundiks moondunud inimene.

ERA II 5, 569 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - kaudne nimetus mõne õhvakese looma kohta. Peenike ku libahunt!

ERA II 5, 569 (6) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõisaküla k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - pikk, peenike hunt, kes looma sisse poeb ja sisikonda sööb.

ERA II 5, 569 (7) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Enge k. - Voldemar Erm (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olevat ilves, kes looma tagant lõhki kisub.

ERA II 5, 583 < Pärnu-Jaagupi khk. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulispää. Tuulekeere ehk tuulispask tuntud üle PJg kihelkonna. Samuti tuntakse vesipüksi Kaisma, Enge, Suigu ja Are vallas. Niisamuti tuulepesa.

ERA II 6, 157 (5) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad. Tiisikuse puhul soovitatud võtta üheksa (või kolm?) tuulepesa, need ära keeta ja siis seda vett sisse võtta.

ERA II 6, 157 (6) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pahlad, võmmid, kasekäsnad - nendega olevat hää kasvajaid vaotada.

ERA II 6, 163 (20) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanamehe kujul katk kõndind mööda maad. Öösel astund ta sisse majja, kus inimesed kõik magand. Katk tapnud ära kõik vanemad inimesed, kuid lapse, kes olnud kiigus, selle jätnud ta järele. (Sellest katkust puutumata jäetud lapsest kasvand "midagi iseäralikku." Aga kes see just olnud ja mis suhtes iseäralik, seda objekt ei tea öelda.)

ERA II 6, 168 (33) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maaluste puhul pesti süte veega ja valati see vesi pärast teiva aukudesse.

ERA II 6, 178 (5) < Rapla khk. < Võnnu khk., Ahja v., Lääniste k. - Richard Viidebaum < Kusta Hint, 55 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Reedesel päeval ei tohtind vanasti sauna kütta.

ERA II 6, 185 (2) < Rapla khk., Rapla v., Alu-Metsküla k., Viite s. - Richard Viidebaum < Jaan Viitberg, 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Suur kivi. Rapla alevi lähedal on tee ääres suur kivi. Kivi on Kõpsoni krundis, mispärast ta praegune nimetus/on/ Kõpsoni kivi. Selle kivi on Vanapagan visand Ohekatkust. Sõrmejäljed olevat kivis praegugi näha. Vanapagan tahtnud hunti maha visata selle suure kiviga.

ERA II 6, 201 (26) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sops sooja soone peale, raps raba augu peale, ää mine külasse poisi juure, maga kodu eide juures. (lauliku isa nii laulnud lapsi viheldes.)

ERA II 6, 206 (39) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mart Kemplis rääkis ikka seda juttu, et Rapla mõisa väljal - Mahlamäel olevat rahaauk. Tema ise olevat näind sääl tuld põlemas.

ERA II 6, 207/8 (42) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Kord olnud üks laubaõhtu. Inimesed saunast tulnud, maganud kõik põrandal, ainult üks vanatüdruk olnud parsil. Öösel tulnud inimese kujul katk sinna ruumi. Puudutand korra iga magaja külge, kes sellest kohe surnud. Tüdruk olnud parsil vagune ja arvand, et ega katk teda tea. Aga katk ütelnud tüdrukule: "Ma tean küll, et sa parsil oled. Jätan su seepärast hinge, et pead teised kõik maha matma." Tüdruk siis ikka matnud teised maha ja jäänd ise elama.

ERA II 6, 231 (42) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ka niisugune õpetus oli, et kase kasujaga (kase oks kohati jämedam, midagi puu seest välja kasvand) kasujat vaotada, siis kaduvat ära.

ERA II 6, 231 (44) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kadakamari olevat hää neeru- ja maksahaiguste rohi.

ERA II 6, 238 (48) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui keegi pimedas veel töötab, siis öeldakse: "Sa teenid tondile tubakaraha."

ERA II 6, 238/9 (49) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Peigmees ei tunne teiste seast oma pruuti./Ühel kihlusel juhtund nii, et peigmees, kui hommikul pruuti kiriku tahtnud viia, pole ära tunnud, misuke tema oma. Toas istund kolm naist vokkide taga: kaks õde ja nende vennanaine. Pakkund ühele viinapudelit, see hakand kangesti naerma, pole vastu võtnud. Olnud veel liiga noor, käskind pakkuda vanemale. Peigmees pakkund siis vanemale ja see võtnud puiklemata vastu. Seejärele sõidetud kiriku juure, asjad arenend oma loomulikku rada.

ERA II 6, 240/2 (51) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kosilase õnnetus viinapudeliga./Ühel peigmehel juhtund kosjaõhtul rumal õnnetus. Nad olnud parajasti pruudi ukse taga. Peigmees ulatand isamehele viinapudeli, tema pidand selle kätte andma. Isamees pistnud viinapudeli tasku. Kuid õnnetuseks olnud tasku põhi alt ära. Pudel kukkund plaksatades põrandale ja purunend. Nii peigmees kui isamees mõlemad ehmatand ära. Mis nüüd teha? Küllap ju toaski oli kosilaste tulekut aimatud - kust võtta uut viina? Viimaks mehed otsustand, et ei aita ikka miski muu, kui tuleb koju tagasi sõita ja uus viin tuua. Kodukoht pole kaugel olnudki. Kui aga ukse taga vaikseks jäänd ja toasolijad hiljem võõraste ärasõitu kuulnud, pruut läind hirmus rahutuks. Muidugi oli tal kahju, et kosilased ära sõitsid. Ja ega välimuselt see pruut "suur asi" pole olnudki. Pruut juba kahtlustand, et kas mitte võõrasema tulijaile kuidagi märku ei annud selleks, et tagasi pöörasid. Nutt juba tulemas, lugu igapidi kurb. Kuid varsti olnud mehed tagasi. Peigmees toond kottu uue viinapudeli, isamees jälle lasknud oma taskud kinni lappida. Viinad võetud vastu, kõik sobind väga libedasti. Pruudil häämeel kõige suurem, et kosilaste tulek siiski nii kurvalt ei lõppend, nagu oli kaldund juba arvama.

ERA II 6, 257/8 (4) < Rapla khk., Rapla vanadekodu < Hageri khk. - Richard Viidebaum < Tiina Tormer (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laps oli täis vistrikke ja ringutas palju. Arvati siis, et lapsel olevat koera viga. Laps viidi vihtlema. Ema istus lapsega ahju pääl. Vihtleja seisis redeli pulgal, andis ühe sapsu vihaga lapsele, teise ahju müürile, kolmandama koerale (koer kutsuti redeli alla). Nii taheti lüüa kolm korda. Koer aga ehmatas vihaga löömisest hirmsasti, tahtis kasvõi aknast välja karata. Ja vist ei saandki nad teda rohkem lüüa. Pärast koer oli eluaja arg ja kartis vihta kui tuld.

ERA II 6, 262 (5) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sea rohtu toodi Rapla apteegist - sea riiakast ja sea rakerdist, mis olnud ka üks rohi kahe nime all.

ERA II 6, 262 (7) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel naisel oli jalg haige, see toond omale apteegist underkrooni eli.

ERA II 6, 262 (9) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Küla kurat olevat ka rahva seas tuntud arstirohi.

ERA II 6, 262 (10) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üle üheksa või üle üheksakümne üheksa, see on ka arstirohi.

ERA II 6, 267/8 (24) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kodila jões, Kodila mõisa karjamaade kohal olevat üks sügavam koht, mida nimetatavat neitsi hauaks. Kord nimelt üks neitsi uppunuvat sinna. Ja enne uppumist nähtud sääl näkki vee pääl.

ERA II 6, 268 (25) < Rapla khk., Rapla v., Kaldamäe k. - Richard Viidebaum < Leenu Randorf, s. 1874 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõdva kõrtsi juurest jooksvat mööda jõgi. Kõrtsmik kord näind, et näkk istund vee pääl ja ütelnud: "Mees, tule ruttu! Mees tule ruttu!" Natukese aja pärast sõitnuvat sinna kõrtsi juure üks lihunik Tallinnast, olnud ratsahobusega. Lihunik sidund hobuse puu külge kinni, võtnud enese alasti ja läind jõkke ujuma. Läind ja pole enam tagasi tulnudki - uppund ära.

ERA II 6, 323 (19) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui taheti teise loomi ära rabada, siis saadeti sinna tuulega rabanduse sõnad.

ERA II 6, 323 (20) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui uss nõeland, siis tuleb lugeda ussisõnu, et mürk ei tapaks. Niisugused vist olnudki ussisõnad: Kuldpea koorupea, tee-äärne, aia-äärne, mis sa mind nipid, mis sa mind näpid.

ERA II 6, 324 (23) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda
"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.

ERA II 6, 327/8 (28) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui neljapäeva õhtul panna magava tütarlapse voodi ette veeanum ja puupulgad risti põhja alla, siis magaja näeb öösi unes mõnda poissi ja vett ka. Jutustaja ise olevat seda näind, kui teised pannud tema voodi ette veenõu. Näind unes, et üks halli riietega poiss aidand tema üle kraavi. Siis poiss pannud temale sinna maha mingi kirja. Hakand seda unes ära võtma, sirutand käega, kuid käsi läind solpsti veeämbrisse.

ERA II 6, 331 (42) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi on ka üheksat seltsi. Nende arstimiseks korjatakse sellek. taimi.

ERA II 6, 336 (62) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kaks inimest näevad ühekorraga tähe langemist, siis peab kohe mõtlema mõnele soovile ja mustast villasest riidest kinni haarama. Kui seda saadakse teha enne, kui täht silmapiirilt kadund, siis läheb soov täide.

ERA II 6, 340 (78) < Rapla khk., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kunagi öösel k. 12 ajal tulnud Kalmumäest välja valge naine. Tahtnud, et keegi teda käega puudutaks, ent seda pole juletud teha. Vist juhtumisi läind mäest mööda summ inimesi. Et keegi pole valget neist julgend puudutada, siis langend ta mäkke tagasi raha kõlisedes.

ERA II 6, 341 (80) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda
Suur kivi. Rapla lähedal on tee ääres suur kivi. Selle Kalevipoeg visand sinna kunagi. Iga jaanilauba öösi olevat kivi all kuulda kella helinat. /Ka: E II 18 (106) < Rapla khk. - J. Liiv./

ERA II 6, 371 (5) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moa-alused tiksuvad seinas ja põranda all.

ERA II 6, 371 (6) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa hingab, siis maalused hakkavad külge. Kust arvatakse hakkanuvat, sinna viiakse leivaraasukesi ja soolateri.

ERA II 6, 371 (7) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moalusi arstitakse: Elavad (tulised) söed vette panna. See vesi kolm korda keerata ümber pea - vastupäeva - ja siis pesta. Hiljem vesi õue maha visata.

ERA II 6, 372 (8) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moalusi arstitakse: Soolaleivaga hõõruda, see kaotab ära.

ERA II 6, 372 (10) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Vanasti, et rabandust teine inime oli kadeduse pärast teind. Minu isal suri lehm järsku ära. Siis räägiti, et ristluu pealt läind auk sisse, kohe nagu oherdiga lastud. Säält see rabandus siis sisse läinuvat. Rabanduse vastu rohtu ei olnud. Kes suri, see suri.

ERA II 6, 378/9 (5) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Eiko t. - Richard Viidebaum < Mart Staub, u. 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kihlusel. Õpetaja küsind kihlusele tulnud noorpaarilt: "Kuidas te ka tuttavaks saite?" Pruut kohe kärmesti vastand: "Eks ikka laudil ja laada (lauda) peal!"

ERA II 6, 380 (9) < Rapla khk., Rapla v., Uusküla k., Eiko t. - Richard Viidebaum < Mart Staub, u. 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Mis on abielurahva kohus?" Üks noorpaar olnud õpetaja ees lugemisel, õpetaja siis küsind: "Kas te teate ka, mis noorerahva kohus on teha?" Pruut vastand: "Armastada ja lapsi muretseda."

ERA II 6, 396/7 (11) < Rapla khk., Rapla as. < Suure-Jaani khk., Taevere v., Tamme k. - Richard Viidebaum < Anu Kösler, 52 a.; Liisa Kösler, 46 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk. Kasetohust tehtud kaunis suur vakk, seisis rehetoa lael, korstna lähedal. Sinna viidi lõikuse ja loomatapmise puhul andeid. Igast saadusest ikka osa Tõnni vakale. Vahel käidi vaatamas, kas anded vähenend. Kui oli, siis peremehel hää meel, et Tõnn anded vastu võtnud (hiired, rotid ja kassid muidugi vähendasid, lisab jutustaja).

ERA II 6, 417 (11) < Rapla khk., Aranküla k., Vidriku t. < Juuru khk., Õreda m. - Richard Viidebaum < Gustav Bakman, s. 1852 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaaugud põlend vanasti kolm korda päevas.

ERA II 6, 430 (32) < Rapla khk., Hagudi k., Jüri-Jaagu t. < Juuru khk. - Richard Viidebaum < Mihkel Holm, s. 1856 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Maš maš kali spatju!" need olnud mingisugused nõia-sõnad, mida üks sadajalgsete panija ikka olevat ütelnud.

ERA II 6, 432 (1) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuleoksad. Need on puu sees järsku ülespidi kasvand. Ehitamise juures tulevad välja pöideldada. Kui seda ei tehta, siis tuleb selles majas tulekahi.

ERA II 6, 434 (7) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui ehituspuude mahavõtmisel puu tahab langeda päeva ette, siis seda ei tohi lasta sündida, puu peab langema ikka päeva taha, kas või kõva tuule sisse. Puud, mis maha võetud kõva tuulega ning lastud päeva taha, ei ussita ega koita kunagi. See käib okaspuude kohta.

ERA II 6, 434 (8) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kased tulevad maha võttes lasta päeva ette kukkuda.

ERA II 6, 435 (10) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tamm tuleb maha võtta ikka noore kuuga, siis puu seisab värske.

ERA II 6, 435 (11) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vana kuuga võsa raiuda, siis uut enam ei kasva.

ERA II 6, 435 (13) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õlgkatust hakatakse tegema, üks seob räästvihke, teine annab alt õlgi kätte. Siis kätteandja küsigu tegijalt: "Mis sa hakkad tegema?" Teine: "Ma siu varese jalgu kinni." Kui katust alustades nii räägitakse, siis varesed ei tule kunagi seda katust lõhkuma. Muidu aga, kes seda kunsti ei tea teha, sellel lõhuvad tihti katused ära. Ja kui korra lõhkuma hakkavad, siis on neid raske takistada.

ERA II 6, 437 (23) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad. Nendest tulevad pahad tuuled inimese külge (tuule vistrikud). Kui tuulepesa ära põletada ja selle tuha vee sees end pesta, siis ka tuulest nakand haigus kaob ära. Objekti sõnade järele olevat ka tuulepesad ise pahast tuulest puu külge hakand.

ERA II 6, 438 (26) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui see, kes sulle hobuse müib, pahema jalaga muljub hobuse jala pihta ja üteb: "Jo sa tuled mind jälle vaatama," siis hobune ei jää sinu juure, vaid jooseb kasvõi ketiga minema ja ükskõik kui kauge maa taha. (Selle vastu on rohi, aga väga kunsilik.)

ERA II 6, 439 (29) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorekuu reedel ereda päevaga karastet vikateid, siis lõigand hästi ja seisnud kaua vahedad. Kui sihukese vikatiga niita, kasvab hää ädal. Kui vanas kuus karastet vikatiga niita, siis see koht ädalat ei kasvata.

ERA II 6, 459/60 (5) < Rapla khk., Raela k. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Peeter Perman, u. 45 a., kingsepp (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Linnamägi - maalinna mägi asub Raiküla m. metsas. Säält jõest käidud raha otsimas. Vanajutt: Kui selge ilmaga sel parajal ajal maalinna nurgalt vette vaadata, siis paistvat jõe põhjas rahakast.

ERA II 6, 463/4 (1) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < meesinformant, keskealine (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lüganuse kihelkonnas Jäbara mõisa maas olnud kerstukivi, kivi, mis välimuselt täiesti kerstukujuline. Rahvajutu järele leitud säält kivi alt rahakast ja umbes 20 a. eest. Leidjaks olnud üks rootslane, kes sääl möldri Lehtmetsa juures suvitand. Too rootsimees hulkund sääl ringi tükk aega, kui ühel hommikul leitud, et kerstukivi ümber lükatud ja kivi otsa all neljakandiline auk, millest vist kast välja kaevatud. Kang ja labidas olnud kivi juures maas. Inimesed arvand, et küllap Lehtmets ja rootslane kaevasid välja. Rootslane sõitnud pärast seda minema ja Lehtmets eland nagu rikas mees kunagi. Vist leidnud rootslane Rootsimaalt mõne vana dokumendi, millel varandus üles tähendet, ja selle põhjal siin otsimas käindki.

ERA II 6, 470 (11) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a., Tiiu Ots, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lapsel pää olnud kärnas, siis pestud tuulepesade veega.

ERA II 6, 472 (20) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a., Tiiu Ots, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui väksel lapsel isu puudund, toodud apteegist isujuurt (~nisujuurt).

ERA II 6, 482/3 (14) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Paistetust vähendab, kui paistes kohale panna üheksa maasikalehte.

ERA II 6, 483 (15) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi - sea rasvaga nühkida ja rasv viia pärast sinna mätta alla, kust maalused hakand, siis kaovad ära.

ERA II 6, 489/90 (31) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuusiku mõisa pargis on üks hästi suur kuusk. Kärnelile kord unes öeldud, et mingu ta öösel k. 12 ajal kaevama säält suure kuuse juurest paekivi alt, sinna on peidet palju hõbetaldrekuid. Mees tõusnudki üles, et minna säält kaevama. Aga emand jälle juhtund ka üles ärkama ja küsind, et kuhu ta läheb. Kärnel jutustand talle oma unemäo. Läind siis kaevama ja töötand tüki aega sääl labidaga, kuid pole leidnud midagi. Muidugi seepärast ei leidnud, et ennem oma kavatsuse emandale teatavaks tegi. ERA II 6, 490/1 (33) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda/raha/Kapa-Kohilas kunagi üks sulane künnud põllul, kui mingis. plekitükk hakand sahka kinni. Sulane hakand sääl lähemalt vaatama, leind neli tükki hõbedat. Pärast peremees ajand sulase metsa hagu tegema ja läind ise kündma. Arvatavasti leidnud ta säält pärast veel paljugi hõbedat, sest endisest kehvast talumehest saand pärast rikas mees, kes ehitand omale kivist elumaja.

ERA II 6, 491 (34) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Eit kaapind enne surma oma raha leede tuha sisse. Ise ta ütelnud seejuures: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Minia jälle salaja kõrvalt näind, kuidas eit raha matnud, samuti kuulnud eide üteluse. Kui eit ära surnud, minia läind säält raha otsima. Otsind küll ja otsind, kuid pole leidnud. Võtnud siis surnud eide sülle, viind leede ja kaapind sääl tema käega tuha seest. Kohe leidnud eide peidetud rahavaranduse.

ERA II 6, 492 (36) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kirik. Olev ehitand Tallinna kirikut ja tahtnud torniotsa pilvetesse kinni teha, aga kukkund ise torni otsast enne maha, kui pilvetesse jõudnud. Surmasaand ehitaja nime järele kirik nimetet Oleviste kirikuks. Kui Olev torni otsast surnuks kukkund, siis ühest ninasõõrmest tulnud tal välja uss, teisest kärnkonn. Ja vanasti olnud Oleviste kiriku kõrval tänavakivisse raiutud selline pilt.

ERA II 6, 493 (38) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti - ikka pärast suuri sõdu - katk rännand mööda maad ringi, kepp käes. Keda ta oma kepiga torgand, see jäänd katkuhaigeks ja surnud ära.

ERA II 6, 517 (8) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. - Richard Viidebaum < Mari Vakermann, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui silmad haiged - kreegi küljest võtta tuulepesa ja ära keeta. Silmi tuleb selle veega pesta, siis saavad terveks.

ERA II 6, 522 (17) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. - Richard Viidebaum < Mari Vakermann, 67 a. (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Karu tõbi" Üks raskejalgne ema läind kuhugile hobusega. Seitse karutantsitajat tulnud vastu. Hobune hirmsasti kartnud, tahtnud lõhkuma hakata. Naine sellest ehmatand. Kui laps sündind, olnud "kolmest kõver" ja käind karu moodi. Olnud üks värdjas ja eland kui metselajas. Kui looma näind, siis tunnud sellest häädmeelt. Inimese moodi pole rääkind, vaid mõmisend kui karu. Pää olnud ka ebaharilik ja välimuselt üldse veider. Käidud mõne arstile ka näitamas seda last, kuid arstid pole osand teda aidata kuidagi. Suitsetet teda karu karvadega, see pole ka aidand midagi. Eland ta 19-aastaseks, siis surnud ära.

ERA II 6, 526 (4) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kusagil see olnud vanasti, et pühapäeva õhtul inimesed istund kõik toas koos ja aina mõistatusi mõistatand. Mõistatamine venind juba väga pikale, kuid pole tahtnud seegipärast veel lõppeda. Lõpuks saand kõik koledasti ehmatada: punaselauk hobune lükand päälmise ukselapi lahti, pistnud pää sisse ja ütelnud: "Mõista, mõista, mis see on?"

ERA II 6, 527 (5) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi saab arstida - lihtsalt püherdada õhtul kastese rohu sees. Alasti muidugi.

ERA II 6, 527 (6) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tiisikuse puhul ka olevat hää õhtuti kastes püherdada ja kust juua. Raudnõgese tee olevat ka hää.

ERA II 6, 533 (15) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k., Pilpa t. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas Airi Kuusk 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nääris ja jõulus toas olnud õled, põhud või heinad viia pärast kapsamaale ja põletati sääl ära, et siis suvel ussid ei tule kapsastele kallale.

ERA II 6, 539 (1) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastuse sõnad, mida mõned inimesed praegugi tarvitavat: Niiri nääri nikastand, ja luu oli põrund Ja veri oli karand...

ERA II 6, 539 (2) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalused hakkavad tuulest.

ERA II 6, 539/40 (3) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnadest (katke): mügadi-mägadi mättaasse, kügadi-kägadi künkaasse.…

ERA II 6, 541 (5) < Rapla khk., Raikküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti olnud siin Tõnni vakk, sinna viidud alati igast asjast esimest.

ERA II 6, 542 (7) < Rapla khk., Raiküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva (e. rabandus) kurja inimese saadetud haigus teise looma või inimese kallal. See saatja pidi olema õige kange mees või vanamoor, kel oli kuri sõna, ta nõidus ja manas ja siis saatis kohe nagu mingisuguse laengu minema. Kord olnud lehmad aia taga, kui lendva saadetud, siis aia teivad võtnud ka villerdama (maraskile), nagu haavli laeng oleks läbi läind.

ERA II 6, 605/6 (9) < Rapla khk., Kabala v., Suurküla k., Uustalu t. - Richard Viidebaum < Madli Uustalu, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui väike laps paigal ei püsind, vaid palju ronis või roomas, siis tehti talle ribistüki suitsu (söed labidal, ribist. sinna pääle ja laps siis suitsu sees hoida).

ERA II 6, 615/6 (7) < Rapla khk., Valtu v., Saksa k., Kõpu t. - Richard Viidebaum < Leenu Kensapa, 57 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noore kuuga on ikka kasulikum seemet kasvama panna, idaneb hästi.

ERA II 6, 625/6 (4) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui haotegemisel olnud tuul põhjast, siis maharaiutud metsa asemele uut pole kasvand, vaid kännudki kuivand ära. Kui aga tuul lõunast olnud, siis kasvand varsti jälle uued lepad asemele.

ERA II 6, 627 (8) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse vastu anti rabandusekivi, mida võis osta kas apteegist või rändavailt venelasilt.

ERA II 6, 651 (4) < Rapla khk., Valtu v., Saksa k., Uue-Põlma t. - Richard Viidebaum < Katariina Põlma, 55 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla alevi ligidal on suur kivi, mida praegu nimet. lihtsalt Kõpsoni kiviks, sest asub Kõpsoni maa-alal. Vana-õelus tahtnud visata selle kivi Rapla kiriku pääle, et kirikut purustada, kuid nii kaugele pole jõudnud visata, kivi kukkund enne alevit maha. Kivis olevat veel praegugi Vanaõeluse sõrmejäljed.

ERA II 6, 662 (5) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjatuulega ja "päeva ette" puu maha lasta, siis saab hästi kõva tarbepuu, mis ei lähe koitama.

ERA II 6, 662 (6) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügisel mihkle ja mardi vahel on kõige parem aeg kasepuude mahavõtmiseks.

ERA II 6, 662 (7) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanas kuus pole hää hagu teha - ei kasvata võsa. Aga kui noores kuus teha, uus mets kasvab varsti asemele.

ERA II 6, 668/9 (19) < Rapla khk., Vaiste k., Muru s. < Rapla khk., Järvakandi v., Kärpla k. - Richard Viidebaum < Jüri Karjaveski, 95 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui jutustaja alles poisike olnud ja Kärpla külas teenind, siis kord õhtul hobust karjamaale viies näind, et suure kivi ääres ("Raeli väravas") põlend tuli. Läind seda tuld lähemalt vaatama, kuid see pole enam midagi olnud. Pärast teised ütelnud: "Eks sääl ikka rahaauk põlend, mis see muud oli."

ERA II 6, 671/2 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Muru t. - Richard Viidebaum < Jüri Karjaveski, 95 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui seina sees tiksub, siis maa-alused kehravad.

ERA II 6, 673 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Koplearu s. - Richard Viidebaum < Enrik Valtman, 67 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla suur kivi. Kurat visand selle Ohekatkust Oore mägedest Rapla kiriku pääle, aga pole saand pihta.

ERA II 6, 690/1 (24) < Rapla khk., Rapla v., Raikküla k. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Mari Kärberg, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vigala kihelkonna Paljasmaa külas nähtud, et üks vanamees külind sinna midagi maha ja sellest tekkind suur katk ja kõhutõbi, palju inimesi surnud ära.

ERA II 6, 691 (25) < Rapla khk., Rapla v., Raikküla k. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Mari Kärberg, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiriku juures räägitud katku ajal, et mees sõitnud ratsahobusega ja visand maha mingisugust tolmu, mis katku tekitand.

ERA II 6, 697 (4) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändra pool olnud vanasti Tõnni vakad. Igas majas olnud üks vakk, kuhu igast saagist viidud andid. Vändra kirikhärrale see pole meeldind ja ta lasknud kord kõik ära korjata.

ERA II 6, 697 (5) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühel peremehel olnud sulane, kes pole sallind Tõnni vakka. See alati peeretand sinna vastu seina, kus teinepool olnud Tõnni vakk. Aga vat mis sündind: sulase perse läind kärna.

ERA II 6, 698 (6) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Majas olnud Tõnni vakk. Poeg võtnud naise, naine pole sallind niisugust vakka. Kui lehm piima toond, tahetud esimesest piimast osa Tõnni vakka viia, aga naine pole lasnud. Kord kui mehed kottu ära olnud ja naine üksinda ahju kütnud, võtnud ta vaka ja visand küdevasse ahju. Aga nii, kui ta visand, nii maja ungast löönd tuli välja ja põlend maani maha.

ERA II 6, 711/3 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k., Põltsama-Jaani t. < Rapla khk., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla suur kivi. Kui kirikuid ehitet, siis kurat öösiti lõhkund selle ära, mis päeval valmis tehtud. Aga kui kirikuid olnud palju ühekorraga ehitusel, siis vanakurat pole jõudnud enam kõiki lõhkuda. Katsund siis leida tehtud töö hävitamiseks muidki abinõusid. Kui Rapla kirikut ehitet, siis olnud parajasti ehitusel vist ka Pärnu-Jaagupi kirik. Ühel ööl kurat pidand Kalbu küla kohal aru, et kumma kiriku juure õige minna, kas Raplasse või Jaagupisse. Mõlemis ära käia, see läind talle paljuks. Võtnud siis maast suure kivimüraka ja tahtnud selle Rapla kiriku pääle visata. Arvand ise, et kui see pihta trehvab, siis on kõik laiali, aina sodi ja puru taga. Aga näe, kivi kukkund natuke maad siinpool Rapla kirikut maha ja on veel praegu sääl tee ääres. Kuradi näpujäljed on kivis näha.

ERA II 6, 722/3 (5) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k., Põltsama-Jaani t. < Rapla khk., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti, kui katk olnud ja mööda maad ringi käind, siis kõik kohad olnud täis haigeid ja surnuid. Ühes mõisas olnud kõik haiged ühte kokku toodud. Nende keskel olnud ainult üks terve, kes haigeid ravitsend. See ainuke terve näind välja vaadates: rehe poole tulnud eemalt mööda teed hallis riides mees. See ravitseja joosnud põhu lattu eest ära. Katk tulnud rehte sisse, kepp käes. Keda ta oma kepiga torgand, see surnud kohe ära, keda pole puutund, see jäänd elama. Siis teind vaheukse lahti ja vaadand pimedasse lattu - tal olnud teada, et üks sinna varjule jooksnud. Kuid sinna sisse seda ühte otsima pole läind. Seisnud uksel ja ütelnud kolm korda õudse häälega: "Üksainumas on aga veel jalal." Siis läind jälle edasi. Eks vaimul olnud ikka vaimu silmad, ega ta muidu poleks teda ära näind.

ERA II 7, 13 (12) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste ohuks on: kaapida vette mõne hõberaha küljest, sellele juurde veel süsi kolmelt tuleasemelt, ja sellise veega pesta neljapäeva õhtuti. (Jutustaja sõnade järele olevat see üks väga kindel ja järeleproovitud ohutamisviis, mis praegugi tarvitusel.)

ERA II 7, 13/4 (13) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja praeguses elukohas on elumaja lähedal saun. Säält võivat tihti saada ihu pääle peeneid vistrikke. Tähelepanekud näidand, et vistrikke saab siis, kui enne vihtlemist panna viht ahju otsale sooja. Kõnealuseid vistrikke on ohutet soola ja leivaraasukestega hõõrudes. Pärast hõõrumist on puru visatud osalt vastu tuult, osalt ahju pääle.

ERA II 7, 14 (14) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustajal olnud kord tüdruk (teenija), kellele ei tea kust suured paisetaolised "mürakad" kasvand ihu pääle (sinised kupud, kuid pääd mitte mädased). Siis ohutet järgmiselt: võetud näpuga mulda üheksast mutimulla hunikust, muld segatud veega, millega ihu pestud. Pärast pesemist vesi kallatud (toast põhja poole minnes) üheksa tugiteiva alla. (Juures joonis tugiteivastest)

ERA II 7, 15 (15) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapse maaluste vastu on kõige lihtsam oht järgmine: võtta üheksat seltsi viljateri (herneid, ube, nisu, otri jne), nendega vaotada haiget ihu. Pärast need terad panna põhjapoole tugiteivaste alla.

ERA II 7, 31/2 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. - Richard Viidebaum < Madli Saalmann, u. 40 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste oht. Otsitakse põllult 9 maaluse kivi, need tehakse kuumaks ja pannakse siis vette. Sellele lisatakse 9 sütt. Kui kivid vette lastakse, siis inimene (haige) olgu otseti veenõu pääl, riie üle, et saaks auru. Kui auru tehtud, võetakse 9-t seltsi viljateri, vaotakse nendega mööda haiget ihu. Pärast viiakse kõik arstimisvahendid põhja poole aia tugiteivaste alla.

ERA II 7, 32 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. - Richard Viidebaum < Madli Saalmann, u. 40 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügeliste arstimises on hapendet paakspuukoori üheksa päeva piima sees.

ERA II 7, 34/5 (2) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul pandi vette mõni kuum maaluse kivi, 9 põlevat sütt ja näputäis soola. Selle veega tuli pesta. Pärast pesemist vesi tulele kallata.

ERA II 7, 35 (3) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti ka - maaluste puhul - võeti soola, kaabitud hõbedat ja leivaraasukesi, selle seguga hõõruti mööda ihu. Pärast viidi puru kas kolme hari mätta alla või seisva vee sisse.

ERA II 7, 35 (4) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui kivimaalused on (kivilt saadud), siis tuleb korjata kivisamblaid, need ära kuivatada ning suitsetada.

ERA II 7, 35 (5) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kolm maaluse kivi ahju panna ja päris tuliseks-punaseks ajada. Siis vette panna, kuhu lisatakse veel kivisamblaid. Selle veega pestes on mõni maalustest lahti saand.

ERA II 7, 43 (3) < Märjamaa khk., Orgita-Paaduotsa k. - Richard Viidebaum < Villem Veltmann, sepp (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanas kuus puude küljest oksi raiuda, see paneb puud põdema. Kui aga noores kuus oksi raiuda, siis annab see kasvamiseks uut hoogu.

ERA II 7, 50 (11) < Märjamaa khk., Orgita-Paaduotsa k. - Richard Viidebaum < Villem Veltmann, sepp (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puude mahavõtmisel olevat sest lugu küll, kas vastutuult või allatuule maha lasta - teine pakatavat, teine mitte, kuid missugune pakatab, seda jutustaja ei mäleta. Teistelt sellist arvamust on kuulnud.

ERA II 7, 80/1 (7) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees ja naine läind pühapäeva hommikul kahekesi kiriku. Üle heinamaa läind. Ja eks üks võõras mullikas söönd selle mehe heinamaal. Mees ütelnud: "Ma raban selle ää." Naine keeland: "Mis sa tast siis rabad. Me lähme ju ise lauakiriku ja mullikas jääks siis siia vaevlema." Mees vastu: "Aga ma pean ta välja saatma." Naine: "Noh kui sa just pead, saada siis kivi sisse." Mees saatnud siis kivi sisse selle kurjuse ja kus läind kohe, et kivi tükid taga. No ei tea mis siis veel mullikast oleks järele jäänd!

ERA II 7, 88/9 (28) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha koldes. Vanaeit olnud suremisel haige. Kui teised toast ära, kobind ta voodist välja, läind kolde äärde ja matnud sinna oma rahavaranduse. Ise ütelnud seejuures: "Kelle käed on pand, selle käed võtvad." Aga mini jälle teisest toas kuulnud eide toimetust ja sõnu, mis ta seejuures ütelnud. Kui vanaeit siis varsti ära surnud, mini hakand otsima raha. Kuid pole leidnud. Teind siis tõotuse kohaselt: võtnud surnud vanaeide sülle ja viind kolde ette, sääl kaapind tema käega kolde põhjast ja niimoodi saandki kätte eide peidetud raha.

ERA II 7, 90 (30) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakast. Vana-Vigalas - mõniteist aastat tagasi - üks teomees leidnud põllult rahakasti. Olnud lükatava kaanega kast ja nii madalas mulla all, et harksaha otsa hakand kinni. Kasti sisuks olnud kuppe, paatreid (viis-kuus raha koos, kaelailustus) ja mitmetsugu raha. Eks kubjas jälle juhtund säälsamas ligidal olema ja rahakast pole tema silme eest varjule jäänd ühti. Võtnud ära selle, viind mõisa valitseja kätte. Valitseja aga olnd sihuke juhm mees, et pole teomehele mitte leidistki annud.

ERA II 7, 108 (5) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orgita Paaduotsa küla lähedal on hiiemägi. Kui siin veel koodi rahvast või paganaid eland, need sääl käind ohverdamas. Hiiemäel on suur kivi, mille all pidavat olema rahakast. On käidud säält otsimas ka, kuid pole midagi leitud.

ERA II 7, 108/9 (6) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orgita Suurkülas Kalmu sauna lähedalt põllult on kunagi tulnud välja suur hulk vanu rahasid.

ERA II 7, 116 (23) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jeesukese käpp ehk üheksapäeva lehed, neid tuleb panna haudund varvaste vahele - kohe paraneb.

ERA II 7, 118 (28) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita-Suurküla k., Kalmu s. < Märjamaa khk., Kabala k. - Richard Viidebaum < Jüri Kalm, 69 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Mees ei oska kihlusel "issameiet" lugeda./Kord mees pole kihluse ajal issameiet osand lugeda ja valetand, et hambad valutavad. Siis naine lugend mehe eest.

ERA II 7, 126 (6) < Märjamaa khk., Orgita-Suurküla k., Laasi t. - Richard Viidebaum < Andres Sarapuu, u. 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Põhjatuulega mahavõetud puud ei lähe koitama.

ERA II 7, 157 (1) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa pääle maha istudes tuleb enne sülitada kolm korda, siis maalused ei hakka külge. Kui istudes sülitamise unustad, siis sülita üles tõustes.

ERA II 7, 160 (9) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vigalas on Maivälja lage vana lubjaahju varemega. Sinna palju inimesi eksis ära. Ei tea, mis vaim seal oli. Kust teekäija minema hakand, sinna tulnud varsti tagasi jälle.

ERA II 7, 161 (12) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised väga näitavad, siis selle järel tuleb külma.

ERA II 7, 164/5 (18) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahalaenamine täkksaadanalt. Üks vanamees jutustand, et keegi laenand kuradilt suure kastitäie raha. Kui mees läind raha tagasi viima, oodand ja koputand tükk aega ukse taga (kus ukse taga see olnud, seda jutustaja ei tea. R.V.). Viimaks üks teind ukse lahti ja küsind: "Kellele sa tood?" Mees: "Sellele täkksaadanile ikka." Põrgul.: "See juba ammu maha löödud." Mees läind siis rahakastiga koju tagasi.

ERA II 7, 165 (20) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Mihkli khk. - Richard Viidebaum < Johan Uritam, s. 1871 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk. Vanasti katk käind mööda maad halli vanamehe näol. Keda vanamees kepiga puutund, see jäänd katkuhaigeks.

ERA II 7, 169 (2) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a.; Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valgu mõisa lähedal olnud Liivassoo suur kivi. Vanasti räägitud, et sääl all rahaauk. Aga üks mees vist olnud sääl alati vahtis, et keegi raha pole kätte saand.

ERA II 7, 169 (3) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a.; Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Valgu mõisa heinamaades on Sõela allikas. Sellest räägib vanajutt, et sääl olevat sõelatäis kulda. Punane koer ja uss olnud seda kulda valvamas.

ERA II 7, 173 (20) < Märjamaa khk., Valgu v., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kadakatega suitsetades jälle korjatud kadakaid kolme saksa maa päält.

ERA II 7, 175 (30) < Märjamaa khk., Valgu v., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul - viska sinna kohta soola, kust arvad hakkanuvat.

ERA II 7, 175 (31) < Märjamaa khk., Valgu v. - Richard Viidebaum < Ants Virma, u. 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui oled metsa ära eksind, siis pintsak, pluuse või särk, mis seljas juhtub olema, keera kohe pahempidi, siis leiab õige tee kätte.

ERA II 7, 177 (37) < Märjamaa khk., Alaküla k., Ohtra t. - Richard Viidebaum < Ants Virma, 40 a., Hindrek Selav, s. 1861 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soolatüügaste rohud. Sellenimelistel rohtudel on vars seest tühi ja piimane, säält tuleb pigistada piima ja määrida soolatüükaid.

ERA II 7, 190 (6) < Märjamaa khk., Orgita k., Paadu t. - Richard Viidebaum < Liisa Lund (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui väljas pesta, siis saavat maalusi. Nende arstimiseks vaja võtta: leivapuru + soola + kaabitud hõbedat, sellega ihu üle rullida ja pärast puru vastu tuult visata.

ERA II 7, 190 (7) < Märjamaa khk., Orgita k., Paadu t. - Richard Viidebaum < Liisa Lund (1928) Sisestas Katre Kikas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel perenaisel poeg haige, punased plekid jalgadel. Ema käind targalt rohtu otsimas - ennem olnud paljudelt arstidelt toodud, kuid nende rohtudest pole abi olnud. Tark või maa-arst valmistand rohu, käskind sellega määrida, pärast aga ülejäänd rohi kallata toa põranda alla ja seejuures ütelda: "Tere, maaisandad, tere, maaemandad, andke Jaani jalge tervis kätte, ma annan teile valged." Kui nii arstitud, jalad saand varsti terveks.

ERA II 7, 199 (21) < Märjamaa khk., Lümandu k., Aru t. - Richard Viidebaum < Liisu Leiter, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluseid hõõruti soola ja leivaraasukestega neljapäeva õhtuti. Pärast puru pandi mitmesse kohta: 3 tuleasemele, visati vastu tuult, pandi tugiteivaste alla.

ERA II 7, 199 (22) < Märjamaa khk., Lümandu k., Aru t. - Richard Viidebaum < Liisu Leiter, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluse kivid tehti tuliseks, kui maalused olid, pandi vette, inime võttis rätiku ümber ja laskis omale seda auru.

ERA II 7, 231 (1) < Märjamaa khk., Sipa v., Sipa k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Umpse allikas olevat Sipa k., Kärsa t. heinamaas. See olnud päält peaaegu kinni kasvand, teivas seisnud püsti sees. Seda allikast peetud vanasti tähtsaks. Kord üks vanamees tulnud tema juure: tulgu näidaku, kus on too allikas. Juhtind siis sinna. Mehel olnud pudel kaasas, mille sees arvatavasti mitmesuguseid ohte. Mees löönd pudeli puruks vastu teivast, mis olnud püsti allikas. Üldse olnud ses allikas palju pudeleid. Nendega viidud sinna mitmesuguseid ohutamisvahendeid, et siis pidand mõjuma parandavalt.

ERA II 7, 232 (2) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul: leivapuru, soola ja hõbevalget (kaabitud hõbeda puru) võtta ja sellega hõõruda mööda ihu. Pärast panna see puru pudelisse ja viia Umpse allikasse (üldse niisugusesse allikasse, kust vett välja ei jookse).

ERA II 7, 232 (3) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veel on maalusi hõõrutud siidiga ja see siiditükk viidud pärast samuti allikasse.

ERA II 7, 232 (4) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti on maalustele tehtud tärniliste kivide auru (9 kivi kuumalt vette panna). Auru on tehtud neljapäeva õhtul ja vesi pärast kallatud põhja poole tugiteivaste alla.

ERA II 7, 244/5 (5) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928)
Lapsetapjast. Tüdruk tapnud lapse, tahnud aga siis matta surnuaiale, muidugi salaja, kui teised ei näe. Tahtnud esiti viia Kullama surnuaeda. Öösel läind lapsega, kui jõudnud ühe oja äärde, must koer olnud vastas, see pole lasknud edasi. Ja tüdruk pole saandki minna. Teisel ööl läind jälle välja, lapse laip nurudesse mässitult süles, et matta see Märjamaa surnuaiale, kuid jälle sama must koer olnud teel vastas. Viimaks tüdrukul viimne häda käes: ei saa kuhugi matta. Tahtnud matta kodus uue haopinu asemele, sääl jälle must koer ees. Nii palju ikka saand, et vana haopinu asemele prahi sisse peitnud ära. Kuid kevadel teised läind puhastama haopinu aset ning leidnud säält lapse laiba. Perenaine nutnud selle leiu puhul: "Mis see tüdruku pime hull sedasi tegi. Ma oleksin meeleldi võtnud omale kasulapseks. Üksainuke poeg mul on ja enam vist ei saagi..."

ERA II 7, 245 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt hakkavat mahamurtud loomi taguotsast sööma, aga päris hunt asub ikka kõige enne kõri kallale. Vahest loom polevatki päris surnud olnud, kui hunt tagumised reied ära närind (s.t. libahunt).

ERA II 7, 246/7 (7) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkijutt. Kõrts olnud peaaegu jõe kaldal. Kõrtsmik seisnud päeval kõrtsi ees ja vaadand ringi, kui korraga hakand silma, et jões - kohe vee pääl - istund naisterahvas. See nagu rindu loopind üle õla ja ütelnud ise korduvalt: "Tund on täis, aga meest ei ole! Tund on täis, aga meest ei ole!"... Mõne silmapilgu kõrtsmik saand vaadata, kui kadund äkisti ära. Kõrtsmiku pannud mõtlema see nägemus, et mida see võiks õige tähendada... Ega pole läinudki paljut aega, kui kõrtsi juurde tulnud võõras mees hobusega ja tahtnud minna jõele. Kuid teisi võõraid olnud ka sääl ja kõik hakand keelama, et ei tohi minna, on nähtud sihukest imelikku nägemust ja kes teab, mis see lõpuks võib tähendada. Kui mees ikka kangesti tahtnud jõele minna, teised viind ta tuppa ja hoidnud sääl kinni. Valvatud hoolega seda võõrast, et ta välja ei pääseks. Ja kõiki muidugi huvitand suuresti, mis saab näkineiu kuulutusest "Tund on täis, aga meest ei ole!" Viimaks võõras hädaldama: "Laske ma lähen joon sealt jõest, mul hirmus suur jänu." Kuid teised pole teda ikka välja lasknud. Hää küll, kui jänu, vett võid saada. Keegi läind toond toobiga jõest vett. Kui võõras sellest joond, kohe surnud ära.

ERA II 7, 281 (5) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. - Richard Viidebaum < Ann Särg, s. 1851 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügiliste vastu. Punase lehma piimas hapendada paakspuu koori, selle vedelikuga määrida pärast vihtlemist.

ERA II 7, 283 (9) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. - Richard Viidebaum < Ann Särg, s. 1851 (1928) Sisestas Pille Sääsk, 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanakuu reedel teha luuda, siis niisugune luud kaotab ka kirbud toast ära.

ERA II 7, 293/4 (2) < Märjamaa khk., Lümandu m. - Richard Viidebaum < Mari Nortman, s. 1868, Kai Hiiop, u. 60 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karukivi (Karukibi). Suur lai kivi Lümandu metsas, millel vanasti olnud nagu paejalg all. Kivi teine ots olnud maast nii kõrgel, et lapsed jooksnud alt läbi. Mõne vana jutu järele olevat sinna kivi alla maetud üks Rootsi kindral ja temale kulda kaasa pandud. Mõned olevat sääl isegi kaevamas käind, kuid et midagi oleks leitud, seda ei tea.

ERA II 7, 296 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluse rohte. Üheksa tärnilist kivi vette panna tuliseks tehtult ja siis seda auru lasta.

ERA II 7, 296 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üheksa sütt, mis enne piiratakse ümber inimese pea, vette panna. Sinna lisaks veel hõbeda kaabet, soola ja leivaraasukesi. Haige sülitand kolm korda sesse segusse ja pesnud siis ennast.

ERA II 7, 297 (4) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lümandu allikas on Lümandu mõisa ligidal heinamaades. Sinna on vanasti viidud hõberaha ja end pesemas käidud. Kel maalused olnud, käind sääl end pesemas ja visand pärast hõberaha vette, saand kohe terveks. Mitmesuguste haiguste vastu aidand selle allika vesi. Aga kes raha pole viind, see pole abi saand. Üks varastand säält kord raha, see pole terveks saand. Ka seda räägitud, et kes säält raha toob, peab jälle tagasi viima, ei saa omale pidada.

ERA II 7, 297/8 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakirst leitud. Lümandu heinamaadest on kunagi leitud rahakirst. Aga need, kes selle raha säält ära toond ja tarvitand, olnud väga õnnetud inimesed. Enamasti olnud kõik päris- ja poolpimedad. Ja üldse surnud välja see suguselts. Mehed jäänd kõik vanakspoisiks, üks küll abiellund, kuid õnnetult: mees surnud, lapsed kadund ka ükshaaval ära. Lõpuks olnud veel üks Mardi-nimeline neist järel, see ütelnud sageli: "Mis nad sest tooma läksid, kas mina sest midagi kasu olen saand..."

ERA II 7, 298 (6) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamõisa külas, Mihkli talu juures ühe eidele öeldud unes: "Võta õhtul vaskkang, tule otsi, siin on raha." Kuid eit pole õhtul otsima läind ja pärast pole ka säält midagi leitud. Too olnud ise üks saunanaine, nüüd ka juba surnud.

ERA II 7, 299 (7) < Märjamaa khk., Vanamõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1885 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katku ajast. Katku ajal on mõned inimesed eland maa all. Üks mees läind ka, teised ütelnud: "Kui haige oled, ära siis tagasi tule." Mees eland kaua aega ära, pole julgend välja tulla. Kui siis jälle maa pääle tulnud, kõik kohad olnud surnuid täis. Hundid jooksnud ringi, inimkintsud suus. Katku järel olnud väga vilets elu. Maid on haritud puusahkadega, milledele terade asemele pandud kitse sarved.

ERA II 7, 303 (1) < Märjamaa khk., Setküla k., Siima t. - Richard Viidebaum < Kaarli Siiman, 65 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuu tuleb raiuda vana kuu ja põhjatuulega - seda ma usun küll; saab kõva puu, ei lähe koitama.

ERA II 7, 312 (4) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Märjamaa khk., Sipa k. - Richard Viidebaum < Ann Muld, s. 1864 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kurat ehitab kirikut/Kurat pidand kord aru, et hakkab endale ka kirikut ehitama. Valind välja ilusa koha ühele mäele ja tassind kivid kokku. Aga kukelaul hirmutand Kuradi säält enne minema, kui kirik valmis saand. Kui kurat kukelaulu kuulnud, ütelnud oma abilistele: "Lähme nüüd minema, ei me änam või olla!" Aga kus mäele kurat omale kiriku tahtnud ehitada, seda jutustaja ei tea.

ERA II 7, 334 (6) < Hageri khk., Kohila v., Salutaguse m. < Tallinna l. - Richard Viidalepp < Anni Laurberg, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hiidlaste anekdoot. Hiidlased isekeskis. Madise-nimelisele mehele öeldud: "Madis, eks sa vilista ka." - "Ma ei oska." - "Aga kuule, Madis, su tütar on ülekäte läind!" - "Kumb?" - "Mõlemad!" Madis vilistand üllatuse tõttu pika joru.

ERA II 7, 340 (2) < Juuru khk., Juuru v., Pirgu k. - Richard Viidebaum < juhuslik informant (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maalused olnud, siis pestud kolm neljapäeva õhtut süteveega. Üheksa sütt pandud vette ja kaabitud sinna lisaks hõbedat.

ERA II 7, 456 (7) < Helme khk., Kärstna k. - Eduard Treu < Ann Kustavus (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kärstna mõisa lähedal, Mustla alevi poole viiva tee ääres asub kiviahervare, kus vanarahvas teab olnud olevat Rilli talu. Selle talu ahervartes käivat vanapagan raha sulatamas, sest mitmed olevat näinud sääl kohal sinist rahatuld. Ka leiduvat ahervarte all praegugi veel raha. Teda saavat kätte ainult juhatamise järele. Pidavat teatud kohale kolm korda pahema jala kannaga lööma ja kivi üles tõstma. Kohe ilmuvat vana pada nähtavalle. Kellegile olevat raha ka juhatatud, kuid mees pole julenud teda säält ära tuua ja rikkus ootavat praegugi veel omandajat.

ERA II 7, 457 (4) < Äksi khk., Kärkna v. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi on haigus, mis ilmub suure külmavärinaga. Arstitakse luuaga pekstes ja ähvardavate sõnadega, lootes, et haigus siis haigest lahkub.

ERA II 7, 457 (6) < Äksi khk., Kärkna v., Aru-Madise t. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav või lindva olevat niisugune äkiline tõbi, mis lööb kui kuul loomast läbi.

ERA II 7, 458 (1) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi käinud aastate viisi inimest vaevamas, kadunud viimaks iseenesest.

ERA II 7, 458 (2) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra käinud ühel tüdrukul hall kallal. Läinud see tüdruk oma tädi poole külla. Tunnud sääl haigusehoo pääle tulevat. Tädi viinud tüdruku aita ja pannud ta sääl takukirstu, arvates, ega haigus teda säält leia. Vaevalt olnud tädi aidast lahkunud, kui juba keegi hõiganud: "Anne, Anne." Anne olnud tüdruku nimi. See olnudki haigus.

ERA II 7, 459 (3) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Paljud haiged tõendavad, et haigus neid enne kallalasumist hüüdnud.

ERA II 7, 459 (5) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühele haigele antud jälle pahema kinga kontsa seest kust (kuidugi halli põdejale) ja saanud terveks. Tänanud ikka pärast hää rohu eest ja küsinud sageli, mis rohi see küll pidanud olema. Aga rohu nime ei tohi ju haigele öelda, muidu kaotab ta oma mõju.

ERA II 7, 460 (7) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspooliku puhul tuleb võtta kasetoht, vajutada sellega sammaspoolikule, teha pääle viisnurk ja visata see siis tulle. Põlemist ei tohi haige ise vaadata, vaid peab kohe selja pöörama ja välja minema.

ERA II 7, 460 (8) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ka olevat sammaspoolikuid tuulehernestega arstitud.

ERA II 7, 461/2 (2) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendiks olevat moondunud inimen nõidumise teel. Eriti palju nõiutud soendeiks pulmade ja muude perekondliste pidude puhul. Korra muudetud kogu pidurahvas hunteks.

ERA II 7, 462 (3) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendist (libahundist) vabanenud inimene siis, kui saanud inimeselt mõne asja.

ERA II 7, 464/5 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kasepuu tuleb raiuda vanal kuul, kuusepuu noorel. Kui kasepuu raiutakse noorel kuul, siis on ta raske, vettiv ja üldse ei ole nii hää. Samuti on lugu kuusepuuga, see tuleb ikka noorel kuul raiuda. Seda asjaolu tulevat metsamaterjali raiumisel ikka tähele panna. Vanasti saanud valitsuski sellest asjast aru ja lasknud puud ikka hääl ajal raiuda ja välja vedada, siis seisnud ka ehitused kaua. Nüüd ei olevat sellest midagi. Inimesed raiuvat metsa, kuna ise tahtvat, aga vaata: paar aastat ja majal vamm sehes! Kes vanast seda nägi. Maja seisis viiskümmend, sada aastat, ei mädanenud ega kedagi, palgid nii kõvad kõik. Sedasi pidavat ka mesipuu materjali hankima, kui ei taheta, et mesipuu saab halb ja rõske.

ERA II 7, 471 (21) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi lahkuvat inimesest hirmutamise tagajärjel.

ERA II 7, 472 (1) < Äksi khk., Vedu v., Variku t. - Eduard Treu < Sepp (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Asi olevat ikke nii, et kasepuu tulevat raiuda vanal, kuusepuu noorel kuul, siis seisvat ta kaua ja püsivat täies hääduses. Nii maksvat see ehituste nii ka mesipuu tarbepuude kohta. Praegusel ajal lagunevat sellepärast elumajad ruttu, et ei panda tähele kuude vahet materjali raiumisel. Mesilane olevat õrn loom ja tahtvat erisugust hoolitsemist. Ta surevat rõskes mesipuus ruttu.

ERA II 7, 477 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaevust vahib vastu näkk.

ERA II 7, 477 (4) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi riie üle pää olla, muidu tuleb vanapagan ja poeb riide alla ning välk lööb siis sisse.

ERA II 7, 477 (5) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal peab risti ette lööma.

ERA II 7, 481 (15) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord nõiutud üks naine libahundiks. Ta jooksnud metsa, käinud vahest ka metsast väljas suurel kivil oma last imetamas. Sel ajal pannud ta ikka oma hundinaha kivile. Ükskord tark annud nõu, et enne tema tulekut aetagu kivi heledaks, et siis, kui ta oma hundinaha pääle paneb, selle kõrvetab. Nii tehtudki. Pääle selle saanud naine jälle inimeseks.

ERA II 7, 481 (16) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord jälle käinud üks tüdruk ise libahundiks. See söönud kõigi inimeste varsad ära, kelle pääle aga vihane olnud. Kord vihastanud teda peremees. Tüdruk jooksnud selle järele kohe metsa, aga peagi tulnud hunt ja murdnud peremehe koplis varsa maha.

ERA II 7, 482 (18) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva või lindva lööb looma äkki läbi. See on sama mis rabandus.

ERA II 7, 557 (5) < Äksi khk., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Konstantin Proosa, 13 a. (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, varesel valu, varesel valu, harakul haigus, mustal linnul muu tõbi. Minu lapse kõht tervest (terveks).

ERA II 7, 565 (11) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesel valu, varesel valu, harakal haigus, kirjulinnule kellatõbe. mustalinnule muud tõbe. Tõbi tulgu, teine mingu, kolmas upile oodaku - minu lapse jalg saab tervest.

ERA II 7, 590 (5) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kellegile näidatud kunagi öösel unes, et sääl ja sääl tee ääres kiviposti juures olevat peidetud raha. Mees läinud vaatama ja leidnudki.

ERA II 7, 590 (6) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühele juhatatud jälle metsa tamme juure alla. Olevat sügaval. Kättesaamiseks pidavat minema keskööl ja üksinda.

ERA II 7, 591 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahapotti valvavat küll palju hirmutisi, aga karta ei maksa neid ühtegi. Mehel pole verd olnud seda ära tooma minna.

ERA II 7, 591 (8) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord ilmutatud kellegile unes, et sääl ja sääl on raha, toogu ära, ärgu midagi kartku. Mees pole ikka julenud minna. Viimaks öelnud ta unes mehele, et ta olevat varguse eest ära nõiutud ning ei saavat enne oma needusest lahti, kui keegi ta rahapaja välja kaevab. Mees pole ikka julenud minna, arvanud, et kes teab, mis sest veel võib tulla.

ERA II 7, 595 (1) < Äksi khk., Vesneri vanadekodu - Eduard Treu < Hull Mari (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigus olevat tulnud näljast. Ta pannud inimese kangesti värisema ja hüüdnud pääle tulles isiku nime.

ERA II 7, 599/600 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees elavad veel näkid. Eriti aga jõgedes ja tiikides. Olevat teda küllalt nähtud istumas vees kivil. Ta olevat inimese vaim - pigemini küll surnud inimese vaim, kes naise- või meesterahva kujul end vees mõnel kivil näitab ja suplejad vee alla kisub, neilt hinge röövides. Jutustaja ise näinud ka kord näkki vees. Olnud kord niisugune pool sondund hommik. Jutustaja olnud siis veel tütarlaps ja käinud karjas. Ta istunud tiigi kaldal, mis ta karjamaa lähidal olnud ja vahtinud vette. Korraga tulnud tal kangesti uni pääle. Tema ikka püüdnud ärkvel olla, aga uni olnud võimsam ja kiskunud ta enesega. Viimati ärganud ta ja näinud teisel kaldal alasti inimese kivil istuvat. Tema vaadanud sinna ja näinud, kuidas too olend aegamööda vette kadunud. Pärast kuulnud ta, et samal hommikul olevat sinna tiiki uppunud ka üks mees, kes läinud sinna uppuma. Ju see ikka näki töö oli.

ERA II 7, 600/1 (7) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti olevat jälle eksitajaga. Eksitaja olevat ka inimese vaim, kes käivat elavaid nende töis segamas. Mõnikord ei oska inimene päris tutvat teed mööda minna, vaid eksib. See sündivat eksitaja läbi. Inimene ise ei näe harilikult sarnast eksitajat. Siin aitavad ainult pühitsemise sõnad, nagu Issameie ja sarnane ütelus: "Kos sa siis olid, kui Kristus sündis?" Need sõnad aitavat.

ERA II 7, 607/8 (5) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Eksitaja olevat küll päris kindlasti olemas. Ta olevat ikka üks vaim. Vanasti polnud ju kella. Siis täitnud kella aset küünal. Küünal põlenud tunni jooksul teatud hulga, mille järele siis aega otsustatud. Aga tol ajal pole osatud arvestada asjaolu, et kuumas toas põleb küünal palju kiiremini kui külmas. Ükskord uueaasta ööl tahtnud talu rahvas sõita kiriku. Oodanud, kuni küünal põlenud läbi ja hakanud siis minema. Aga küünal põlenud toasoojuse tõttu palju rutemini läbi kui harilikult ja siis tulnud minek vähe enne keskööd. Nad sõitnud paar versta nurme mööda edasi - küll ikka kiriku poole. Mida kaugemale edasi sõitnud, seda ilusamaks läinud tee. Aga imelik lugu. Kiriku juure olnud ainult kolm versta, aga sinna ei jõudnud. Nad keerutanud nurme mööda ringi kuni hommiku valgeni, alles siis märganud nad, et kogu öö sõitnud ainult nurme mööda.

ERA II 7, 608/9 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord sõitnud samal nurmel keegi mees. Olnud jälle talv. Sõitnud juba tüki aega, aga pole õigele teele saanud. Korraga näinud enese ees teel minevat meest. See pööranud ümber, oodanud järele ja palunud reele. Sääl küsinud ta ise: "Kas sa siis mind ei tunne?" Mees eitanud. Siis vastanud mees, et ta olevat ta kõige vanem vend. Mees arvanud, et võõras teeb nalja, sest ta ise olnudki kõige vanem poeg perekonnas. Et võõras kindlasti seda tõendanud pole mehel jäänud muud üle kui uskuda. Siis õpetanud võõras, et kui mees koju jõuab, öelgu ta emale, et ta tõmbaks kolm korda säält aida trepi alt mulda, kuhu ta ta on matnud, siis saavat ta lahti oma ametist. Mees läinud koju ja rääkinud asjast emale. See hakanud naerma ja tõendanud, et see polevat õige. Viimati hakanud nutma ja teinud, nagu ta tüdrukupõlves hukatud poeg õpetanud ja nii saanudki neetu oma ametist lahti ja võrgutaja pole seal enam inimesi tülitanud.

ERA II 7, 621 (8) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva haigus tulevat sellest, et mõni nõid saatvat nõela välja lendama ja see löövat looma läbi kellegile nägematult. Kord lasknud keegi lendvaga maha kitse.

ERA II 7, 621/2 (10) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus või lendva tabab looma, siis tulevat teda lõigata pahemast kõrvast ja sabaotsast, siis jäävat loom ellu, kui tulevat vähe verd. Kui aga verd sugugi ei tulevat, siis olevat kindel, et loom surevat. Jutustajal juhtunud ühel kevadel vasikatega sarnane õnnetus, et ühel päeval tulnud ette kolm juhust. Lõiganud saba lõhki ja pahema kõrva. Tulnud ka verd ja loomad jäänud ellu.

ERA II 7, 622/3 (11) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaliste arstimisviis: kohalt, kust istumisest või üldse puutumisest maalised saadud, tuleb lõigata kolm kolmenurgelist mätast ja vajutada nendega maaliste kohta. Vajutada hõbesõrmusega üle, teha vastupäeva ring ümber. Hõõruda tulevat ka vastapäeva. Kord olnud jutustaja oma talu sulasega vara kevadel kraavi kaevamas. Istunud kraavipervele puhkama ja peagi olnud (juba teisel päeval) punane nael kõhul. Teinud aga nii, nagu juhatatud ja kohe olnud maaline kadunud.

ERA II 7, 623 (12) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaviha tulevat kisendades inimese juure.

ERA II 7, 623 (13) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maalised peaksid kätele, siis tuleb neid kiriku käeraua vastu puudutada. See aitavat. Samuti aitavat muld kiriku läve alt. Üldse see maa, kus palju käiakse, olevat arstimiseks ülihää. Eriti soodsad muidugi sarnased uksealused.

ERA II 7, 623 (15) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mesindusest. Mesipuu materjal tulevat raiuda detsembri- või jaanuarikuul, siis olevat puu kõvem ja kestvat kauem. Puud tuleb raiuda ikka nii, et lehepuu noorel ja okaspuu vanal kuul. Vanal kuul raiutud võsa ei suurenevat ka nii ohtrasti kui noorel kuul raiutud.

ERA II 7, 633 (3) < Tartu-Maarja khk., Tammistu k. < Tartu l. - Eduard Treu < Elmar Reiman, karjane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Eeljutustatud karjamaale kase alla jutustatud kellegile raha. Muidugi öösel unes. Mees pole julenud järele minna, kes teab, mis võib juhtuda. Veel paar korda juhatatud arale mehele õnnelikku kohta, kui mehel pole ikkagi julgust jatkunud raha tuua. Viimaks tulnud keegi reisimees, mõõtnud koha välja ning kaevates juhtunudki rahapotile kuklasse. Küll mees kahetsenud, aga teha polnud midagi.

ERA II 7, 643 (3) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kollatsioneeris Mare Kalda
Päikesevarjutus (kui päev vahel õige mustaks lääb, nõnda kui siin enne sõda olli - nii ütles jutustaja, E. T. märkus) tähendab rahutuid aegu, enamasti sõda.

ERA II 7, 644 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmahaiguse, halltõbi vastu aitavat kõige paremini hirmutamine ja luuaga peksmine. Ka ahjuminekul on hääd tagajärjed. Halltõbi tulevat vaimu näol inimese pääle ja kaduvat siis jälle, kui teda hirmutatakse. Enne pääletulekut tegevat ta aga häält, nimelt hüüdvat oma ohvri nime. Muu aga ta hüüdu ei kuulvat kui ohver ise. Ka peidetavat haigeid ta eest. Nimelt nii: haige viidavat oma voodist teise tuppa ja keeratavat jalad vastupidi, siis ei saavat hall temale haiget tegema. Vanasti tulnud seda haigust väga palju ette.

ERA II 7, 677 (7) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord juhitakse inimest mingisugusele teisele asjale, kui ta ise tahab. Kas eksitatakse teelt või metsas kõndides. Inimene tunneb täiesti kohta ja kõik, aga välja ei oska ega saa minna. Siin aitavat Jumala nime meeletuletamine või nimetamine. See ise on ikka mingi paha vaim, kes eksitab või segab.

ERA II 7, 678 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi olevat külma-, eriti küll näljahaigus. Seda tulnud ette palju Türgi sõja ajal. Arstimisest suurt abi polnud, kui saanud terveks, siis saanud ise.

ERA II 7, 687 (16) < Tartu l. - Eduard Treu < Hendrik Kustavus (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanasti arvati küll, et halltõbi olevat selga tulles hüüdnud, aga ta ikka nagu muugi haigus, ei hüüa ega midagi. Olevat vanasti arstitud pekstes vanade vihtadega. Haige värisenud mis hirmus ja kartnud külma. Abi saanud haiguses vähesed.

ERA II 7, 765 (1) < Helme khk., Uru k. - Eduard Treu < Niina Behrsin (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõgevestes läinud üks mees kord naisega külla. Jõudnud parajasti talu all oleva oja purdele, näinud mees vasarat veel lebavat, mille vars paja sangast läbi pistetud niiviisi sääl rippunud. Mees saanud aru, et siin tegemist rahapajaga - jooksnud juure ja hakanud välja tirima. Et ta üksi pole jõudnud, kutsunud ka naise appi. Naine tulnud. Ent sis katkenud sang ja pada vajunud kolisedes põhja ning olnud nagu tina tuhka kadunud. Pärast seda pole teda aga keegi näinud. Küll aga jutustanud keegi vanem inimene, et ta veel mõnikord teda põhjas läikimas näinud.

ERA II 7, 775 (4) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alajaagu talu aida taga asuvat ka ohvrikivi, kuhu vanasti andeid viidud ja ohverdatud. Rahvas rääkinud, et selle kivi all kurat asunud, sest olevat näinud teda aovidevikus sinna kivi alla minevat. Samasugune kivi teatakse asuvat ka Vanausse talu rehe kõrval, kuhu Vanausse vana peremees ohvriandeid viinud. (Vanausse ohvrikivi olen isiklikult näinud: madal maakivi, päält kaunis lai ja suur nõgu keskel, kuhu vihma ajal suur vihmalomp pääle jääb. Sellest kivist teavad kohalikud inimesed mõnda jutustada, kuna Alajaagu ohvrikivi ma pole näinud, ega tea ka kohalikud elanikud sellest midagi. Küll on aga Alajaagu nimi vaimudega ühenduses. E. T. märkus.)

ERA II 7, 776 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord olnud Mäeküla rahvas (Taagepera keskel) Lagesoo ääres asuval karjamaal õitsel. Sääl karjamaal asunud sarnane kivi, kui sinna pääle keegi kauemaks istunud, jäänud kohe magama. Karjased pole julgenud kunagi sinna istuda. Üks õitselistest läinud sinna kivile, istunud ja jäänud tukkuma. Korraga kuulnud ta päris selgesti, et teda hüütakse: "Jaan, Jaan!" Ta läinud hüüdmise poole. See viinud teda ikka kaugemale, kaugemale, viimaks isegi sohu. Kui teised õitselised ärganud ja poisi leidnud puuduvat, hakanud teda otsima, pole aga leidnud. Viimati leidnud üks karjapoiss ta mütsi Koopsaare lähedalt võsikust, muud midagi.

ERA II 7, 777 (1) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Hermann Eering (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Söödi kandikoha taga metsas on kinguke, mida kutsutakse Jaanimäeks (mäge olen isiklikult näinud, E. Treu märkus). Sääl olnud kord ümberkaudsed õitsel. Korraga kuulnud üks Jaani-nimeline õitseline, et keegi teda hüüab. Poiss läinud hüüdja poole, aga ei kedagi, ikka hüüdmine kaugemal. Läinud veel edasi ja eksinud metsa ning kadunudki sinna jäädavalt. Kohta aga, kust Jaan ära kutsutud, hakatud kutsuma Jaanimäeks. Sündmusest ise teatakse olevat umbes 90 a. tagasi.

ERA II 7, 778 (2) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Keegi näinud jälle kuradit õhtul pääle päeva. Näinud välja nagu heina ruga. Juure minnes moondanud enese kiviks. Teisel kadunud jälle äkki silmi eest.

ERA II 7, 780 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanemad inimesed kõnelnud tihti, et nad kuulnud Valgjärvest undamisi (Helmes tarvitatakse undamisi, E. T. märkus) kellalöömist, eriti õhtuti, tema sõber Eiber pole seda aga uskunud. Korra tulnud ta Valgjärve kõrtsist koju ja kuulnud äkki kirikukella kaja järvest. Imestanud. Pikema uurimise järele veendunud, et see polnud midagi muud kui Helme kiriku kellalöömine, mis järves nii selgesti vastu kajanud.

ERA II 7, 787 (21) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Surnuaial olevat jutustaja sinakat tuld näinud ja kuulnud inimesi jutustavat, et see olevat rahatuli.

ERA II 8, 32/3 (6) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Leena Vaik, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katkuajast. Vanasti olnd Saaremaal ühekorra suur katk lahti pääsend. Olnd nii suur katk, et inimesed surnd Saaremaalt keik maha ning saar jäänd tühjaks inimestest. Sellest katkust jäänd siis tühjale Saaremaale ainult kaks inimest eluse. Nee katkust jäänd kahekeste üle veel. Üks olnd ikka mees ning teine olnd naine, kis järge olid jäänd. Ning kumbkid pole teedand, et veel teine inimene Saaremaal elus on. Mölemad arvand, et nad üksi eluse jäänd. Siis viimaks üks löidand teise jälje ühest kuhast liiva peelt ning olnd nii hea meel, et andand sellele löitud jäljele musu. See olnd inimese jälg. Siis jälgede järge löidand selle teise inimese viimaks üles ning nendest kahest inimesest on pärast jälle Saaremaale inimesed sigind.

ERA II 8, 71 (3) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt - tuntakse. Ka: inimese hunt ning hundi libu. Tarvitetakse harva neid nimetisi. Erilist kindlat termi libahundi kohta ei ole.

ERA II 8, 75 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Völu. Inimene kes oma tarkuse abil teisele paha tegi. Kes äkise (teat. haigus) lahti lasid ja teise (teat. inimese) pääle saatsid, kes teistele täisid tegid, loomad ära rikkusid jm. pahategusid tegid.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]