Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 161, 281 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toine noidus toise kalad ära, siis veetud läbi pihlaka-veru paat läbi. Üle noa ehk kirve laskid vergu mere, siis hülged ei rebind verku. Püssiga lasti, nii et suitsu tuli.

ERA II 161, 281/2 (19) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kalapaadiga randa tulevad, siis viskavad polle üle, et keski ei noiu ära. Seda on praiga. Kui lähäd vasta ja ütled, et on palju kalu, siis öelda vasta: "Sinu sanast viel rohkemb!"

ERA II 161, 282 (20) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kannu Mari ütles, et kui lehma lüpsad ja vihamies lähäb müöda, siis ütle: "Sitta suust ja suola silmast, kielest ja mielest mitte midagi!" See on noiduse vasta, ei saa noiuda ära.

ERA II 161, 282/3 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabanduse sanad olid. Üks Vaida Tiina oli Virves (Tiina Randmann) läks Vaita (Jüri khk.) elama, sai mihele, see oli ka arst. Ma ei tea, kas ta noid ka oli. See oligi vist Kärkä ämmä tütar. Selle sanad olid, üks mies kirjutas Tiina käest üles, olid alles, aga lapsed on ära rebind.

ERA II 161, 283/4 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabaduse-sanad. (Vaida Tiina raamatust õpitud). Oli minul muiste musta härgä, Tuhat sülda turja pikkä, Sada sülda sarved laiad. Päeva lendas pääsukene Härja sarvede vahella; Kuu kaupa orava juoksis Härja seljaruodu müödä. Härg oli suur ja härg oli laia, Kündis mäed, kündis männid, Kündis kuused kummulite, Kadakad keik kallaliste, Pedäkäd keik peereliste. Nüüd on müüdud musta härgä, Liha on süödüd mustalt härjält, Nahk on müidud mustalt härjält, Luud on kolitud mustalt härjält. Nied on rabaduse-sanad, kui inimesele ehk luomale tuleb.

ERA II 161, 284 (23) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi-sanad. Tuli mutti mättä-ästä, Kamarikku künkä-ästä, Kilgendäs kiviraosta, Haljandas aiaraosta, Suokarva, samplakarva, Maakarva, maakekarva. Tule tüöda katsumaie, Mis oled sinagi teinud. Miks oled salaja salvand? Parem olid, et panid. Kui uss hammustas, siis need sanad pääle lugeda, siis saab terveks, kes usub, ilma uskumata ei saa.

ERA II 161, 285 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ruosi-sanad. Meie Issand Jeesus Kristus söidab üle ilma ja läbi maa, kolm ruosikest on tema käes. Ühega suitsetab, teisega läkitab, kolmandaga kaotab koguni ära.

ERA II 161, 285 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lastel enne oli rinnariisi, lapse rinnalehtes, siis loeti riisisanad: Kust see riis on seise tulnud Liha süöma, luid närima? Riis on tulnud Riiamaalta. Mingu riisi künkä-ässe, Seniks kui vanad naised lapsi saavad Ehk tervaskannud vesuvad. (Tervaskand on tervapuu, männikannud, mis on tervased.)

ERA II 161, 286 (26) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vaida Tiina oli suur arst. Mu vennal oli umbpaistetus, arstid tahtsid kätt ära leigata. Ta läks Vaita, sie käskind teda juoma hakata maavitsa vett ja kärnalilli vett (ehk suokuused). Hakkas juoma ja sai terveks. Vaida Tiina poig oli juba minust vanem, ta ise oleks old 100-aastane.

ERA II 161, 289/91 (32) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Minu äi oli tulled Suomest, jää tuli pääle, siis hakkas jala tulema üle jää. Viie miehega old. Minu vanaisa old 20-aastane. Siis saaned juba Virumaa ligidale, siis oli tulled pime pääle. Meie ei joua enam maisse menna. Äkitselt nähned ühe tule mereseljalt. Lähme sinna ka, ühed teekäijad on seal. Menned sinne, saaned sinne ligi, tuli kadund ära. Jääned arvu pidama, äkitselt old suur pragin ja mürin, kellad helisend. Nemad kohkund ära. Hakand jälle edasi tulema. Saaned moned sammud edasi - vesi vastas! Keerdand tagasi - jälle vesi vastas! Siis old üks neljakandiline jäätükk, üks jääkrunn (hunnik, kahu) old keskel. Nad old selle jäätüki pääl 5 päeva, ilma süömata old. Ehavalgel nägid seda krunni, muidu oleks kohe uppuned. Siis veened neid vasta Virumaad, veened jälle Suomemaale. Viimaks saaned ühe tühja holma pääle, seal old üks väike kalapüü asm (onn), sealt saaned vähe suvist kardulepudru. Nad läind jäätüki pääle tagasi, siis veend nad Suursaare ligidale. Üks mees langend mere, seda pidand eneste vahel suojas, väändand kasukad. Suursaare mehed päästand ära, nad ei ole jaksand enam kondida. Veedud ühte sauna, annetud enne külma vett ja siis tied, siis annetud alles süüa. Nemad arvasid, et vaim kutsus neid sinna krunni juure, jumalavaim oli ikka tiejuhiks. Minu äial old viel pruut, old sellest kahju, ei taht surra.

ERA II 161, 291/2 (33) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Enne oli nähtud näkki. Minu ema rääkis, Haras menned 2 last salaja ujuma, uppuned ära. Pärast leitud surnult, südame kohal old sinised plekkid, et näkk imes nad surnuks.

ERA II 161, 292 (34) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Minu vanaema rääkis: Old hulk lapsi rannal mängimas. Näkk tuld merest välja, teind enda hobuseks. Lapsed menned kaik selle hobuse selga. Üks laps ei ole enam mahtund. Näkk oli viel venitand ennast suuremaks. Laps oli öeld: "Mina lähän näkihobu turja pääle!" Siis näkk oli puistand kaik lapsed maha, läind solinal meresse. Tema ei kannata, kui tema nime öella.

ERA II 161, 292/3 (35) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu vanaema rääkis, kuda kaks karjalast leidsid Virve Liivametsast rahaaugu. Hakkasid ajama oma rüppe sisse. Poiss juost juure, hakand ka raha korjama, üteld: "Kulla kuradikene, anna raha, anna raha!" Siis menned see raha suure helinaga liiva ala tagasi. Pärast käidud veel otsimas, aga ei ole leitud. Aga see raha, mis lapse rüppe jäi, see jäi järele. Sellega ostetud üks lauluraamat, minu vanaema ütles seda veel nägema.

ERA II 161, 296 (41) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Metsahaldijas juhatas inimesi tiele ja vei metsa. Haldijad on old, lapsi tuond metsast välja ja vahest on omale mielitand. Üks vähikene vanamies old, halli habemega.

ERA II 161, 296/7 (42) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sie eksus ära, kes oli haldija ehk vanapagana jälgidel. Eks ta vanapagana sarnane ka old.

ERA II 161, 307/10 (82) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hära küla poiste tembud ehalkäimisel. Minu onu oli Haras, sie oli suur naljamies. Ühed laevamehed tulled Hara saare alla, rääkind: "Kas siin on tüdrukuid, kus juttu ajama minna?" Siis old üks naine linnast suvitamas. - "Aga sie on enne ninda kibe, aga pärast jääb nii hüvaks, et ei saa lahti. Esiteks vota kohe kovaste ümbert kinni!" Poiss teind kohe opetuse järele, hakand rääkima, et tulin aiga viitma. Naine hakkas hüüdama oma miest. Poiss tuld välja, toised naurand: "Oleks sa vähä viel old, sie hakkas juba hüvaks saama!" Käind jälle toises peres, seal old kuri vanamies. Olid tehned ühe muonajukse, puud pand risti, üstkui kapsavahi, tehtud mies ukse ette seisama. Ise läind kolistama seina ääre. Vanamies tuld välja, toised panned juoksu, aga tehtud mies ei liikund paigast. Vanamies sai ahjuroobu seina äärest ja lei mehele pähä. Mies kukkus maha. Poisid panid juoksu. Mies siruli maas, ei liiguta uime. Vanamies ajand oma poiga üles: "Mikk, ae, touse üles - ma lein mehe maha!" Mikk tuld vahtima - mies ongi siruli maas. Toust üles, paljas riidest tehtud mies! Sie naljamies oli Kalle Salström, minu onu. Ta taht menna oma pruudi juure, aga külapoisid kippund ka ta pruudi juure. Ta visand riided ära, aluspesu väel läind, vahtind altkäe poiste puole: "Migäs kuradi vägi sie siel on? Ma tahun teile näütä!" Ottand puu käde ja pand juostes poiste puole. Poisid panned juoksu. Tema üteld: "Tie nüüd ruttu uks lahti," saand aita pruudi juure. Vanamehe muodi rääkis ka läbi nina, poisid arvasid, et ongi peremies. Ühekorra mehed hakand Hara kortsis riidlema. Hara Kalle lauland siel. Tämä ottand käde, pand kindasse tuhka, virutand vasta silmi, tuhk läks silma ja oligi riid kadund. Sie laulis palju laulusid ka.

ERA II 161, 338/40 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hära-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Meil käisid suomlased siin saares kilu ostmas. Siin oli sild ja sadam, käisid suome paadid. Suomes kilu ei old, ostsid siit. Saares olid nuodad, seal püüti kilu. Seal oli palju poissa ja tütrukuid, üks viiskümmend tütrukud olid suolamas. Lüödijad poisid olid, nied lõid kilukarbid kinni. Sie oli suur vabrik, oli juba siin, kui mina olin tütruk, alla 20 aasta. Üks Söörents oli peremies. Esteks suolati klaasist purkidesse, Tudust ja Lellest tuodi, pärast olid plekktuosid, tinutati kinni. Hiidlased ja muhulased olid nuota vedamas Söörentsile, oma ranna mehed ei old. Sääres elasid ka, seal oli majasi. Suvel palavaga ametid ei old, meres ujusid ja laulsid. Siis käisid Suome paadid, said kilu omale, palavaga ei suolatud. Tüdrukud läksid kevade juba sinna, aga sügise oli rohkem tüöd. Suomlased käisid ka pühapäeval siin tantsimas ja kiigel. Sadamas seisid laevad, laevamehed käisid ka. Pärast jäi Söörents vaeseks, proua surd nälga. Pärast tulid teised siia, viimati oli Malakovi käes.

ERA II 161, 341/2 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mõned uskusid nõidust. Siin ei old, ranna puol ikka oli. Seal old ikka nisukesed sõnad - lendvasõnad, ussisõnad ja tulesõnad.

ERA II 161, 343 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks kaupmies old, üks maamies oli mind sinna tema puodi, leind sealt ühe nua. Küsind selle kaupmehe käest: "Kust te selle saite? Sie on minu nuga, mina andsin ükskord hundile leiba selle nuaga." Kaupmees ise oldki hundiks. Siis oli maksnud viel palju selle mehele.

ERA II 161, 343/4 (29) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin on Hara kalda all nähtud, et näkk oli käind. Lapsed olid ujund siin rannal, üks ilus hobune tuld sinna. Lapsed mend kõik selle hobuse selga. Üks ei ole mahtund, üteld: "Kas mina istun nikinäki turja peale?" Obune mind selle peale meresse, kõik lapsed puistand meresse, ära ei ole uppund.

ERA II 161, 355 (44) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahahaldjad pidid raha hoidma, öösse pidi nähtama.

ERA II 161, 358 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. < Kuusalu khk., Kõnnu v. - Rudolf Põldmäe < Anna Anderson, 83 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Haldjad olid pahad vaimud.

ERA II 161, 358 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. < Kuusalu khk., Kõnnu v. - Rudolf Põldmäe < Anna Anderson, 83 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Metshaldjas. Tagapõllu Jaan rääkis, nemad hakand maale minema, see oli soolaveo ajal. Teised läind ees ära, ta jäänd üksi. Üks tuld kellaga, ta arvand, et saks tuleb. Saand ta kohta, läind suur must kuhi metsa. See old metshaldjas.

ERA II 161, 363 < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Liiva t. - Rudolf Põldmäe < Katarina Krönström, 71 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tekst puudub

ERA II 161, 372/3 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Piimasi hoieti. Kui keedeti ternepiima, siis pandi künniksesse ja perandale, ja tahud olid seina ääres, sinna pandi. Kirve ja nua ja vieämbri iest hoiti ja tule iest, et ära pilla piima tulesse! Kui süödi, siis vanaeided leid lusikaga otsaette kaigile: "Härg nii vanaks kui lehm!" Kui sai süödud, siis hakkasid vett luopima. Lauldi: Nii pikkaks piimatiinu*, Nii korgeks kuorekirnu, Kärbäsed külasse käima, Üle aia Annuksele. See oli niisugune noiduse ütlus. * puust piimanõu

ERA II 161, 373/4 (13) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hakati void tegema, siis oli laul: Kokku, kokku, kuorekene, Voiks jumala viljukene! Sisse aga mingu siemmekene, Taevast tulgu tannukene, Littakaida, lattakaida, Ümber männä mättäkäidä, Üörädi ändä ja krippali mändä. Kas on kratti kannud kuorda? Ei ole kratti kannud kuorda. Suu oli kratti ja perse oli pratti, Kori oli kirnu ja kiel oli mändä, Üörädi ändä ja krippali mändä.

ERA II 161, 374 (14) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Virvel oli Savinieme vanaeit, sie teab palju noidust, ussisanad ja ruosisanad. Ta tüttar on Naurismäel, Eduard Aamanni naine, suolapuhuja tüttar, sie ka ikka teab.

ERA II 161, 375 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisanad. Ussikene, hallikene, Maukene, marjukene, Tule kahju katsumaie, Haavuje parandamaie, Mis oled hella enne teinud. Rohukarva, ruostekarva, Suokarva, sinikakarva, Maakarva, maakekarva*, Vesihalli aiakarva. Savinieme eit opetas. Ta laulis lastele kiikumiselauluks, minu ue lastele, ta on minu ue ämm. * maake on läikiv pehme maa.

ERA II 161, 375 (16) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Naurismäe Liena teab ka ruosisanu ja muudki, ta käib nüüdki viel arstimas.

ERA II 161, 376/7 (17) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui me olime karjalapsed, siis käisime karjas Tappurla ja Juminda vahel, seal oli üks lage plats, üüti "Naskali ou". Seal oli palju vaimusi. Kielati, et ärge minge mere ääre, seal on suured näkkid. Kaks last läind mere ääre, tantsind seal liiva peal. Äkitselt tuld merest välja ilus naisterahvas, suured pikkad juuksed old piha pääl, sie old merehaldijas või näkk. - "Kas te tahate, lapsed, ka minu kaasa tulla?" - "Ei, meie ei taha tulla." - "Tulge siia ujuma!" Lapsed läind ujuma, viskand riided liiva pääle kökki. Mereneitsit oli kutsund, et tulge minu selga. Teine läind selga, mereneitsit viind selle lapse ära. Laps oligi uppund. Öeldi ikka: "Seal on palju näkki, ärge sinna minge!"

ERA II 161, 377 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naskali lähedal old veike hobune meres, mies old seljas, kutsund karjapoissa: "Tulge minu hobuse selga soidale! Poisid ei ole läind. Teind ise: "Ptruu!" Üks poiss mend, veend selle ära. Lauland viel ise: Kes sealt juesta juoneb, Katsub küla kaevudesta, Kivekildude vahelda? Hobu sealt juesta juoneb, Mies sealt kaevudest juoneb Ja kivekildude vahelda.

ERA II 161, 378 (19) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vastlapäeva ohta me kippusime vastlaliugu laskma. Me tädi rääkis, et ärge minge - ühed lapsed ka kippund vastlaliule, lastud neid kelguga minna. Olid lassed liugu metsamäest alla. Viimaks tuld pikka mantlega must mies metsast ülevalt alla ja oli öeld: "Votke mind oma kelgu pääle! Ei lapsed ole ottand. Siis oli käed puusas lauland laste ies: "Matvai plinki, katsu linki!"

ERA II 161, 379/80 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin külas on üks mies, oli akkand minema kodu, old vintis. Saand Tammistu küla alla - üks must mies tuld temale vasta, öeld: "Sa lubasid ühekorra meresse minna - tule nüüd!" Äigand ta rinnust kinni. Ta voield nii palju kui oli jaksand, et oli vesimärg. Viimaks pääst suure vaevaga lahti, juostes mend ühte peresse, et "Siit ma enam ei lähe, vanapagan tahtis mu mere viia!" See on nuort-voitune mies.

ERA II 161, 382/3 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Moni on pelind ankrud, selge helin on kuulda. Moni konnib laevatekkis, lähed vahtima - ei ole kedagi. Eks nied ole merehaldijad vai vaimud.

ERA II 161, 392 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina noidust ei pea, minu vanemad ka ei pidand. Aga kuntsist pieti palju lugu. Arsti ei old - tuli midagi häda või ahastust, siis maarohtudega arstiti. Mis oli noiduseasi, siis arstiti sanadega.

ERA II 161, 392/3 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haltjast mina olen oma elusa silmaga nähnd ja seda mina usun, et sie on vanal ajal olemas olnd. Me käisime Tapurlas karjas, seal käisime ühe oja kaldal mängimas. Mäe ämm oli me'ga seltsis karjas. Ta tousis üles, läks üle oja, kaik tema kuub oli selgas. Me juoksime järele - läks puesa taha, kadus ja kadus, ei enam nähnd. Mäe tädi tuli vähe aja pärast meie juure. Mis ta oli? Ta oli vist üks haltjas, seda on nähtud mitu korda.

ERA II 161, 393/4 (8) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Öeldakse olevad siin Hara lahes üks naisterahva haltjas, ja sie laht on tapnud palju-palju inimesi. Kus naisterahva haltjas on, seal ikka tappab. Mone aasta iest sie tappis ühe lustpaadi täie, Loksalt oli. Kätte saadi aga 3 inimest. Seda haltjast on nähtud ka. Saare vastas on Korvenina, on selle talu naisterahvas lähnd kalda peale, kutsutakse Abu (Hapu) kallas - üks inimene oli old seal kivi peal; mustad pikkad juuksed old, kammind pead. Teine naisterahvas - Anu oli selle nimi, kelle kuju oli - Anu nüüd kammib pead. Läind tuppa - Anu ketrab tuas. Läind uuesti - mitte kedagi pole olnd! Juba see oli haltjas. Sie laht on palju tapnud inimesi meist saadik. Jää sisse on vajund ja seie saarte on kaks inimest uppund, kaks suvitajad uppusid.

ERA II 161, 395 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kus miesterahva haltjas on, seal ei pea tapma inimesi. Seal Kolga järves ehk Lohja järves peab olema üks miesterahvas, mitu korda nähtud - senna ei ole ükski inimene surned.

ERA II 161, 396/7 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina olin pisike laps, läksin keldrekatuksele, jäin haigeks, nii et käisin käppikile. Kiegi tuli Virvelt, oli üks vanaeit, teadis sanad, aitas ka. Sie on päris sünnitamise-äda, sie on naistevaev. Vanaone ema aitas, puhus vie sisse. Ühe pudelitäie join ära, sain terveks. Seda ei paranda ükski arst enam. Minu pueg oli haige, ma arvasin, et temal oli ka sie häda. Ta kukkus laevamastist maha, oli 6 tundi surnud, üks teivas läks käest läbi. Puhüli tasahilukesti, mina ei kuulnud neid sanu.

ERA II 161, 397/8 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina näen ussi, aga maha ei lüö. Ükskord turkas mulle jalga, tuiksuone peale, suur lapp läks reieni. Pesin ojas varvast. Torkasin suhu näppu, siis kieleots läks nagu kahekorra, puol kielt oli juba paistes. Läksin Tapurla Matuksele, seal andsid rohtu. Kaks nädalad olin Tapurlas, ei saand enam kuo. Sain viimaks koju, siis ei saand enam rääkida. Mu onunaine luges sanu, sie ikka aitas. Siis ma lugesin ühest raamatust, et uss korjab kõik kihid ja ohatused maast ära, muidu me elada ei saa. Sellest ajast mina teda maha ei lüö, ehk ta mulle küll kurja tegi.

ERA II 161, 402 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Katk oli vanal ajal, soja järel käind katk. Aga nied old rüüstajad, keda katkuks arvatud. Sie old katk, kui teine inimene tuli tuppa, tegi (maja) paljaks, läks minema.

ERA II 161, 404 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu õel oli naistevaev, ma tegin viina peale, puhusin ja segasin noaga ringi, nalja pärast saatsin õele. Sai siiski terveks, tuli meile, võttis mu kaelast kinni, et tegid mu terveks!

ERA II 161, 404/5 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Naistevaeva-sõnad. (Kuulnud oma ämmalt.) Pietrus, sa püha sulane, Pane kätte pühased kindad Ja püha kiri kinnastes, Pähe sie pühane mütsi, võtta kätte pühased päitsed, Mine püha koppelisse, Tuo sealt pühane hobune. Mine sealt vaimude majasse, Seal on piiad pinte-essa, vaimud vatsa-väände-essa, Tuo seal ilmale ilusad, Ilusammad pääle mulla, Puista kaugel, iemal vaevad, Ära vaimu sidemete paelad.

ERA II 161, 405/6 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ruosisõnad. Kui inimesel on ruos - mitmed värvi, valget või punast värvi: Iesuse Kristuse nimel, Hulkub üle ilmamaad, Kolm punast (valged) ruosi käes: Ühega võiab, teisega kaotab, Kolmandaga kaotab koguni ära. Neid peab kolm korda lugema.

ERA II 161, 406 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Polemise-sõnad. Kui tuleb tulevahingu, Tulgu siis tuleisanda, Tulgu siis tuleemanda, Tulge tulda võttemaie, Vaimujaid valatamaie, Tulgu kattila käessa, Tulgu kulpi kattilassa. Seda loetakse 3 korda. Teisel korral lisatakse veel juurde: Salvikulpi kattilassa - ja kolmandal korral: Mesikulpi kattilassa.

ERA II 161, 406/7 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sakstesõnad. Tere, härra, musta mantli, Mantel maksakarvaline, Minu jalas kivised kingad, Sinu jalas pajused paslid, Sina värava all, mina värava pääl, Mina söönd, sina söödetava. Ega sina ikka minu murra, Mina murran sinu. Sina vaga kui lammas ja vasik, Mina tige kui hunt ja karu. Vieregu härra ehk ka proua viha Nagu hane seljast vesi.

ERA II 161, 417/9 (2) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Loksa al. - Rudolf Põldmäe < Natalie Vebermann, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina olin lapsuke, siis käisid küla karjad koos, lambakarjane, hobusekarjane ja lehmakarjane - igaüks oli eraldi. Enne jüripäeva, kui soe oli, siis pidid lapsed hoidma, jüripäevast tuli vana karjane. See oli Loksal. Karjane mängis kangesti ilusti sarve, vana Maunus Roosikohv oli. Ta oli suur külanõid ja tark ka. Meie olime karjas, ta tuli senna. Ajas loomad ühe jõekääru sisse. Mängis ühe korra sarve, lõi kepi maa sisse püsti ja siis käis ümber loomade, müts peast ära ja pomises omaette. Kahe vabadikunaisega oli vihane, nende lehmad ajas piirist välja. Kui sai ringi käidud - siis oli üks kott, seal oli tuhka ja karvu sees - hakkas teist ringi minema ja võttis kotist, viskas üle loomade ja ütles: "Taevas, meri ja maa!" Võttis uuesti ja igakord, kui viskas, jälle ütles sama. Kui oli käidud, mängis veel ühe korra sarve, laskis kolm korda püssi põhja poole. Siis ütles: "Ajage loomad laiali ja te võite kodu minna."

ERA II 161, 556 (87) < Jüri khk., Rae v. - Rudolf Põldmäe < Rudolf Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meie perekonnas lapsi palju ei hirmutatud, kuulasime muidu vanemate sõna. Aga siiski mäletan, et keelati kaevuvaatamist, sest näkk pidi olema kaevus. Ja mäletan, nagu keegi - vist mõni teenijatüdruk - seletas, et enda peegelpilt kaevuvees olevatki näkk.

ERA II 161, 585 (11) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naljand kuuest ja kaabotist. Lagedi Irda eit pand ohrad kokku auna. Trummi eit kuuland pealt, mis ta reagib, nende põllud on kõrvuti. Irda eit last põlvili auna kõrva ja palund: "Issand, sa ise tead ja Issand, sa ise näed - mis riiet ma pean tegema? Tütar tahab mehele minna, kas teen kuueriiet või kaabotiriiet?" Trummi eit hüünd (jämeda häälega): "Tee ikka kaabotiriiet, ää tee kuueriiet!" Irda eit üteld: "Issand, sa ise tead, eks ma tee siis kaabotiriiet." See oli rikaste riie, eidel oli raskem teha.

ERA II 161, 564 (3) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Rudolf Põldmäe < isalt (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pruudilt küsitakse tema vanust. Pruut ja peigmees läinud pastori juure kihlusele. Pastor küsinud pruudi vanust. Pruut vastanud: "Kakskümmend (kõvasti) ja üheksa" (tasa, nii et peigmees ei kuulnudki).

ERA II 162, 242 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Hannaga täht näge maailma otsa. (s.o. lõppu, kadu, hävitamist).

ERA II 162, 241 (10) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Kui inemene saa juuda jälge pääle, essüs är. Silminitsa mõtsah (Tooste ja Räpina vahel) omava ka juuda jäle'.

ERA II 162, 242 (14) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vikahtkaaril ots om järveh, sis saasõ vihma. A kui om keset taavast, sis saasõ põuda.

ERA II 162, 242 (15) < Räpina khk, Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui pikne müristäs, ei tohi maata, kaarte alla ei tohi minna, puu alla ei tohi saistada, välä pääl ei tohi joosta.

ERA II 162, 243 (18) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui meesterahval oma pöksiseere üles käänet, tüküs juudas pikse aigo pöksiseere sisse varjo.

ERA II 162, 245 (27) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Järveh elle järvejummal, kes an´d´ kalasaake.

ERA II 162, 246 (34) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kivi päält ei tohi juvva. Vanajuudas om vii kivi pääl är tsurkno. Juudas raputas kihvte kivimulko.

ERA II 162, 246 (35) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vanast oll üts miis joonu kivi mulgust, sis oll saanu suurõ kõtuvalu.

ERA II 162, 251 (58) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käolehem pandas sõrmõ pääle ja laalõtas tälle seeni, kui tä lindo lätt. Tütrek laul: "Käolehem, lindo-lando! Linda sinnä lingi pääle, karga' sinnä kaasõ pääle, kost puult kosilanõ tulõ!" Kohe poolõ lindas, säält saa tulõvanõ miis. Nuurmiis laul: "Kost puult mõrsja saa!"

ERA II 162, 255 (64) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui väikesel latsõl sattõ hammas suust, visate ah´o pääle ja ütelde: "Ritsk, ritsk, seh sullõ luuhammas, anna mullõ raudhammas."

ERA II 162, 260 (75) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui majast lahkos halb inemene, kaastadas: "Tüllü viiäs tündrega, vihavaino vangõrdõga."

ERA II 162, 579/80 (12) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üts miis sei haan´arua man. Tull susi mano, kel olliva silmä' veh´tse. Miis and väädse otsast leibä. Susi läts kõõ väädsega mõtsa. Ütskõrd läts miis liina, ne näge poodiakna pääl umma väist. Läts puute väist küsümä. Kaupmiis küsse: "Kuimuudo su väits kattõ är?" Miis selet´ kuimuudo. Kaupmiis and väädse tagasi, ne ütel, et timä esi ol´ge soendeh. Tenäs miist, ne kink kraame meehele, et timmä är päst.

ERA II 162, 580 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanast läts kõõ pulmarahvas soendest.

ERA II 162, 610 (2) < Lutsi mk., Põlda v. - Paulopriit Voolaine < Teklä Jaro?enko (Herman), u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Vinnemaal, Sebe?t?inah (Lutsimaa piiril P.V.) um viiristigu puulpäävä "kutejnik". Mees istub laua man ja ütleb läve poole: "Moroz, Moroz, idi kutju ...!" Teine mees ütleb: "Ja tebja lo?ku dam!"

ERA II 162, 611 (6) < Lutsi mk., Põlda v. - Paulopriit Voolaine < Teklä Jaro?enko (Herman), u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Urgõpäävä (palmipuudepüha) hommikul peksetakse magajat pajuurbega sõneldes: "Tõbi ussõ, tehrüs sisse!"

ERA II 162, 618 (10) < Lutsi mk., Merdzine v., Stepuni k. - Paulopriit Voolaine < Anton Urtan, s. 1903 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Ilja sõidab valgete hobustega. Vikerkaar (raduga) on loogaks.

ERA II 162, 618 (11) < Lutsi mk., Merdzine v., Stepuni k. - Paulopriit Voolaine < Anton Urtan, s. 1903 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Vikerkaar tõmbab endasse vett ja kalu järvest, jõest.

ERA II 162, 620 (5a) < Lutsi mk., Briigi v. - Paulopriit Voolaine < Jeesp Bull-Mutul, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui õunapuud õitsevad, istutetakse kartulaid.

ERA II 163, 70/2 (12) < Setu khk., Satseri v., Sesniki k. - Nikolai Ress < Paul Karja, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tepo Petra oll meil ja otsõ kõõ rahha. Täl oll üts ravvast varb; siih/piu "suup" - loetamatu/Mi olli üshe öitsih, sis tah all jõõ veereh kivi. Tä kaib tuu kivi alt. Peräst tõmbas. Peräst selet, et suurõ hädäga ar pässe. Sis näüdäte tälle unõh, et Pihkvah om suur vall. Säält nigo uss lätt sisse. Sis, et sääl om rahha. A tuud rahha sai kätte ku üts ütesilmäga miis, sõamiis ja kats muido miihe neläkesi. Timä eis, naase esä üte silmäga, poig sõamiis ja toise, ne näid saige nii pallö. Panniva hobõsõ ette ja sõidiva Pihkva paalõ mineket rahha otsma. Raha tull võtta' üüjao seeh ar. Sis magaseva potivaprikoh üüd ja ko vaprikoh tulte üles. Tikse lask õnnõ, nii oll külm. Lätsi sis müürü viirt piteh minemä. Lätsivä ja löüsevä sääl augu, tuu müürüst läbi es olõ'. Üts miis sääl oosõ seeh maka. Nimä säält: "Hõe, hõe." Aiva tä säält üles. Sis tuu miis ütles: "Mis tii siih käut seo külmäga?" Mi ütleme, et otsimõ rahha. Seletevä ar kõik. Tuu miis ütel, et rahha olõi seo läve pääl, tuu om sääl edese. Karas üles ja mõsk ar lumõga suu. Nimä küüsevä tuu raha oppaja käest: "Koes sa eis läät?" "Mina lää liina." "No sis mi ka lää sukka üteh, osta sullõ seo opposõ iist napse." Ja sis timä astõ iih kümme sammo ja nimä takah. Sääl tull nigu äkke nulk ja tima nigu nulga taadõ astõ, ni ar´ke kattõ. Ku mii tiidnö, ku tälle kopsano oosõ pääl, agu seo raha sääl ollge. Kotoh mõtleva, et lääme vahtsõst. Ko maha, sis kopsamõ'. Lätsivä vahtsõst, ne saa-as säält midage. Es olõ miist õga midäge. Selet tuu kadono, et tuu nulga takah es olõ lävve õga midäge. (Seo jutu tä eis kõnõle kadõna.)

ERA II 163, 156/7 (15) < Setu khk., Vilo v., Kolo k. < Setu khk., Meremäe v., Vinski k. - Nikolai Ress < Anna Oja, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Laberitsa küla all on järv, Porona järv (Vilo v). Üte puulpüha õdago läts, tsüra ne oll tõmmano: "Kurradi, väiga taha juvva'. Seo vesi om väiga lämmi, a ku olõsi taar, sis joosi." Ne tulõ tütrik järvest vällä ja and verevä karidsaga taare. Ne tsüra mõtlõs, et seo õks vast olõi õigõ asi. Tahai võtta juuke vasta. Tütrek näge ne kõnõlõs: "Pelägui', ma olõ ristiinemine. Ma olõ õnnõ saanu siiä Vannohalvo mano. Siin om rikkuist ja vilja." "Kost siiä saa?" "A seo saa tuust, et mis neläpäivi ja puulpühä õdagidi tüü peräh päivä tetäs, tuu saa siiä! Kõgõ inäp saa Olohova ja Laberitsa küläst. Seo olõi mullõ hää, et ma sullõ seledi, a sul massai tõisilõ seletädä. (A Jummal tiid, kas om õigõ vai olõi.)

ERA II 163, 160/5 (19) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Poiss otsõ ilosat naist. Näge, et neläpäävä õdago kolm preilet tantsva lätte veereh. Ja temä sis kai, et kuis timä mullõ ar saasi, ne tahtsõ jo edimätse õdago ar võtta tedä kinni. Tuu neläpäävä õdagu es saa. Läts tõõsõ nelapäävä õdago magama pahma, ne jälke tantsva. Jal es saa, kikas kirge, ar lätsi. Kolmanda neläpäävä õdago läts jal sinnä puhma mano. Tantsõ õigõ lähikeiste, ne haarsõ tuu poiss kinni, tuu preile. Timä pallõs: "Olgõ nii hää, noorõherrä, laskõ minno vallalõ. Minno nakatas kiusama." Ikk ja pallõs. Poiss es lasõ, vei umma kodo. Timä ikk kummalõ maah: "Laskõ minno imä mano!" Tuu poiss es lasõ. Tull imä perrä. Ja pasöma kotitäus imäl rahha säläh. Heit sis tuu kotitävve rahha maaha ja pallõs: "Lasõ mu tütär vallalõ, ma toi sullõ rahha." Poiss es lasõ: "Ku ma olõ rahul, olkõ tii ka' rahul. Mullõ olõi raha vaja ei midäge." Nakas sis elämä. A neid veljo oll neläkese, kes naase võti. Üts oll kängsepp, a tuu oll prostoi miis, kes naase võtt. Kängsepp tege saapet ja laul. Katõkese vele mõtlõsõ, et mis tä hüll laul. Mi olõ rikka - laulai, a tä om vaenõ, a laul. Ne tuu kängsepp näge unõh, et timmä kutsutas rahha kaibma. Kõnõlõs velile: "Minno kutsutas rahha kaibma." Ne kõnõlõsõ vele: "Laskui' ulle ütsindä, läki mi ka üteh." Ne lätsi' kaibma. Kaibi ar niikavva, ku tull vasta lõpno pini. Ja kängsepp tull ar mant ne ütel: "Ah sa Jummal, kuis tä no nii näudäske unõh, et rahapini." A nuu katõkese mõtli, et panõmi seo pini tälle ullilõ tarrõ. Võti ja vei aknast pini-rõipõ sisse (a kõõ tetäs tõõsõlõ halva, tetäi hääd!). Nigu tarrõ heidi, ne käpä sattõ ar mant ja rahha sattõ tarrõ. Olõke-es pini, oll raha. Ne timä sis mõtlõs, et sedä rahha om pallö, vaja tuvva kosthe mõõdi, rahho mõõta. Tõõsõ vele naari ja lätsi ar minemägi. Ne vele annas ikke mõõta, ku tei mõõdu põhä tõrvaga, et mi kae, midä tä mõõt, et sul ullil olõi muud mõõta ku tuhka. Nii sis tuu mõõt ar, ne panõs tähele, et raha jäi kinni arke põhja. Ni nä näi, et raha om mõõtmõh. Ni poiss sis mõtlõs, et mis ma siin tii, et ähvärdäse ar tappa, et vaja ar naane võtta. Läts kosja üte talo poolõ. A sääl ull ristiinemise tütär ka saanu vannohalvo sekkä. Tahtsõ sis tuud ristiinemise tütärd, a vanakuri pakk umma tütärd. Ja sis kosilasõl olli kulladsõ kota' üteh. Saas muido kõrda ja võtt uma kulladsõ kota ja ütel: "Võta tuu, kualõ kott paras." Ristiinemisele oll kott paras, a tuud es lasõ'. A vanakuräl oll kunds jämme ja pikk varvas. Ütles vanahalv, et lüü varvas maaha ja rahvidsõ ar kunds. Lei sis kundsa päält suurõ lastu maaha ja ragi ar suurõ varba, ne sai kuldkott paras. Miis mõtõl, et ma lää üle silla, et küll ma täst vallalõ saa. Saidiki üle silla, ne tougas ar kosilanõ silla ala ar tuu pruudi. Ja tull perrä ja vei ristiinemise tütre ar nägemäldä. Naaseimäl läts igaväst, ne mõtõl, et vaja väü poolõ kostõlõ ka minnä. Võtt sis vähämbä tütre ka üteh ja läts sis üle silla kostõlõ väu poolõ. Imä sõit üle silla, ne tuul tütrel oll kasuno vällä nabavarrõst suuputk. Ne noorõp tütär ütles ke, et maama mi soson (Nä ütli, et sõsar, a soson) olõi mehel, mi soson om silla all. Timä es usu tuud, ne sõidi' sis sinnä ja sääl ristiinemise tütär kast leibä. Timä ütles: "Kae no mu pääle ka vai üle kurä ola." Timä tahtsõ tõrvanahka heitä kaala ja ar viiä', et timä tütre asõmõlõ sai. Kõõ kaes, ne kõõ kaes, ne viimäte kai. Ne vanakuri heit tõrvanaha kaala, ne vei järve. Jäi väikene latsõkõnõ kodo. Miis võtt latsõhoitja. Ni ku lats naas nissa tahtma, sis latsõhoitja vei latsõ jarve viirde ja laul: "Imäkene õks helläkene, tulõ vällä imetämmä. Hummogult andas meile huunisso? ja lõunõ ajal lõpusluid." Sai sis tuu ar laulõt, ne tull imä vällä ja istõ kivi pääle. Timä õga päivi õks tull, ne heit tõrvnaha kivi pääle ja jal läts järve. Ne käüte sis targa man. Ne tark opas, et laskui nahka panda kõrvalõ, a kivi pääle. Tull sis, ne heit naha kivi pääle, ne nahk ar ne palle. Sis tull tütrek järvest vällä, verevä karidsaga juuk käeh ja õks kuts: "Tulõ naane juuma, tulõ õks juuma!" Ne lei timä kässiga vii lahke ja oll illos trepp, kohe tuu tütrek läts, ku tälle juvva' tõi.

ERA II 163, 218/26 (30) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Olõva kerik. Olõva kerikot ku tette, sis tuu tekkij (vanakuri) ütel, et ku kiä ütles ar, mis kerigo nimi saa, sis saa tuu säidse püttö kulda. Kiäke saa-as tiidä, mis tuu kerigo nimi saa. Sis ütle, et vaja kaia', kos tä kodo om. Sis kaete perrä, koes tä lätt. Minte sinnä takah inne kikka kirgmist. Ni täl naane hällüt last (vanalkuräl). Ja rahvas õks kuuld, ku tä hällüt: "Ää-ää-Ärdakene (et tä tütrel ka Ärdakõnõ nimi), a Ollõv kodo tulõ, tuu säidse püttö kulda." Saahes tuud kulda, et nimi sai tiidä. Ni timä taht ar hinnäst uputada, et kost seo sai tiidä. Sis läts uputama, ne saa-as uputada, ni mõtõl, et vaja ar naane uputada, et mis tä nii last hällüt. Jäi timä tütär ka vaesõst ja eis läsäst mehest, ku uput ar naase. /---/

ERA II 163, 265/7 (48) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuis kurg tahtsõ nurmkanna naasest võtta. Kurg om pikke jalgaga ja tahtsõ vähämbät sorte naist. (Kurg ei saavat inne luvva, ku sais.) Tulõ nurmõ pääle nurmkanna kosjalõ. "Tere, tere!" ütles nurmkanalõ. "Kuis mi paari saasi! Ma tulli sullõ kosjalõ." Nurmkana kaes tsõõri ümbre ja kaes, et väiga suur om. "Ma olõ väikene, olõ nurmõ pääl harino, a kuis ma suuh käuma nakka, lühko jala." Kurg pahase ar, et misperäst tä nii kõnõli ja võtas kosjo vasta. Lätt suuho ja kaes hallõ meelega: "Ar nu vaja võtta! Määne saanu, õks saanu naasekõnõ. Olgu pääle, lääkai võtma!" Nurmkana kaes nurmõ pääl, ku tä käu mätäste pääl, pikke jalgoga. Mõtlõs: "Ar ol vaja minnä, õks saanu, määne saanu kosilanõ." Kurg kaes, ku nurmkana tulõ, tulõ lähikeiste. Kurg kaes üle kurä õla: "Võõh sust ka mullõ määne naane saanu, ku kartohkas höörüs, saai üle mättä." Nurmkana vihast ja tull nurmõ pääle ärä. Kurg mõtles, et olgo pääle, saanu õks määne naane. Mi lännö tasatsõpa kotusõ pääle elämä. "Lää kosi õks ar," mõtlõs. Tulõ nurmõ pääle. Nurmkana kaes: "Sust mulle määne miis ka saanu: pikä jala, närtsõnõ rõiva säläh. Saanus käpe miis." Ka - üts põlg ütte, tõõnõ tõist!

ERA II 163, 265/7 (48) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) P. Kippari raamatuversioon, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta Kurg on pikkade jalgadega. Ta tahtis endale väiksemat sorti naist. Läheb nurme pääle nurmkanale kosja. "Tere, tere!" ütles nurmkanale. "Kuis me paari saaks! Ma tulin sulle kosja." Nurmkana kaeb ümbertsõõri ja vaatab, et väga suur peigmees. "Ma olen väikene, olen nurme pääl harjunud. Kuidas ma soos käima hakkan, jalad on lühikesed." Kurg pahandas, et mispärast kana keeldus ja kosje vastu ei võtnud. Läks haleda meelega sohu tagasi ja mõtles: "Ikka oleks pidanud naiseks võtma. Missuguse naise oleks saanud! No olgu pealegi, no ei võtagi!" Nurmkana jalutas oma nurme peal ja vaatas, kuidas kurg oma pikkade jalgadega mättaid mööda kõndis. Kana mõtles: "Ikka oleks pidanud kurele minema. Missugune uhke kosilane!" Nüüd näeb kurg, et nurmkana tuleb, tuleb aina tema poole ja aina lähemale. Kurg vaatab üle kura õla: "Võõh! Mis naine sinust mulle oleks saanud! Keerleb kui kartul, ei saa üle mätta." Nurmkana vihastas ja tuli nurme peale tagasi. Kurg hakkas mõtlema, et olgu peale väike, oleks ikka mingi naise saanud. Oleks läinud tasasema kotuse peale elama. "Lähen kosin ikka ära," pidas aru. Tuli jälle nurme peale. Nurmkana vaatab: "No mis mees sinust mulle oleks saanud: pikad jalad, kortsunud rõivad seljas. Mis mees see oleks olnud!" Näe, üks põlgab ühte, teine teist!

ERA II 163, 268 (51) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Puud ja loomad. Puu' kõik kumardiva ja kõnõliva. Eläjä ka kõnõliva. Jummal kiildas, et muido saava inemise targast. Kats kõrda aastakah no ka kõnõlõsõ, tuud tunne õnnõ tiiäi (vahtsõaastaka ja jaanipääva). Puu nakkas kõnõlõma tuuperäst, et saes inäp rako, kua mano läts ne tuu ja pallõl, et ragogui minno.

ERA II 163, 268 (51a) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaher. Ka vanastõ aeti Jeesust takah. Ja vahtral omma suurõ lehe ja timä ütles: "Jeesus pakõ, ma kutsu uma koorõ ala ja litsu uma lehe ala. Kõokõnõ tammõkõnõ, vaher valgõ puukõnõ. Timä ka uma armuga kuts uma koorõ ala, lits uma lehe ala, et õks saasi ar paeda.

ERA II 163, 270 (52a) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haavapuu värises tuuperäst, et tä om ar Jummal vanno.

ERA II 163, 285/6 (64) < Setu khk., Järvesuu v., Väike-Rõsna k. < Setu khk., Treeski k. - Nikolai Ress < Tarja Purik, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lapse sündimine. Kutsuti tarõnaane. Muu rahvas läts ar. (Vanastõ oll häbü.) Esä läts ka ar vällä. Mõni jal jäi. Kuna sündõmine oll rasso, sis miis hoit kässi pääl. Sõnno es loeta. Ku lats sündõ ar, sis lõigate nabavars ja köüdeti kinni. Lats mõstas ar ja pandas sängö imä mano. Imäle pante mõnikõrd pää pääle külmä vett, ku süä läts nõrgast. Sis ütelde esäle, et jummal om anno imä abi; ku poig, sis ülte, et esä abi. Peräst juvvas ka viina. Ka imäle pakutas, sis tuu ei juu vai võtt sis väiga veidikese. Päävä katõ-kolmõ peräst tulõva külänaase ja toova kausiga putro vai saia, tulõva kaejatsilõ. Naisilõ jal andas viina. Vanastõ ante noile, kiä kaema tulliva, vüü.

ERA II 163, 391 (1) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ???? ???????: ?????, ????? ? ????, ????????? ??? ?? ???, ???????? ?????? ???. ????? ?????????, ???? ???????? Tôtobõ stol zahodil: Volki, zaitsõ i lisõ, prihodite vse ko mne, podõmite stolik mne. Krov razgorisja, stol podõmisja.

ERA II 163, 391 (2) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ?????????? ????: ????? ?? ?????????, ???? ?? ???????? Tôtobõ ostanovit stol: Krov, ne razgorisja, stol, ne podõmisja.

ERA II 163, 393 (3) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ????????????? ?????: Ha ????, ?? ????, ?? ????? ?a?????, ?????? ??????, ????????? ?????, ????? ?????????. ?????, ?????, ????? (????? ???????? ?????, ?????? ??? ?? ???????? ???????) Tôtobõ ostanavlivat krov: Na more, na more, na belom kameôke,sidela devitsa, kuôaljotôek prjala, krov perestala. Amin, amin, amin (Nuúno protôest 3 raza, kaúdõi raz ne perevodja dõhanija)

ERA II 163, 395 (4) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ???????????? ???? ???????? "???? ???" ????????, ????? ?????????? ????? ????? ?? ????? ?????? ? ???? ?? ???? ? ???????? ? ?????? ????????? "?????". ????? ?????? ????????? ?? ??? ??? ? ???????? ?????. Tôtobõ zagovarivat roúu,protôest "Otôe Naô" naoborot, potom natôertit melom krest na sinei bumage s ugla na ugol i napisat v kaúdom otdelenii "amin". Potom krepko privjazat na tri dnja k bolnomu mestu.

ERA II 163, 413 (6) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lepä urbõ om pallö, sis saa suvõl hää tõuvili.

ERA II 163, 413 (8) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui pedäjä tilk ruttab, sis rutaku ka kesvä külvjä.

ERA II 163, 414/6 (133) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hussisõna'. Mu kadona imä mõist hussisõnno. Ja ma küsse, et naa omma vast väiga halva sõna. A timä ütel, et poig, naa omma ilosa sõna. Tä kuule kadonakõnõ ar ja es saa edese üteldä. Tä sai sõnnoga husse saisma panda, ainult väikest musta es saa. Ütel, et tuu väiko tõrvhussi jaost ei olõ. Vaskhussilõ oll kolm sõnna. Võib-olla minolõ omge tuust tähtsus, et imä mässäs hussega. (Jutlustaja põeb seesmist haigust.) Ma ku husse näe, sis lätt halvastõ. Suurõh-Rõsnah näi, ne läts sõda taplõma. Maa paul nottisin üte ar ja tull sõtta minnä, olli küll valgopiledi-miis, liine küll es lää. Torosina ligidäl näi jal husse, oll sääne hall. Tuu oll säkslastõ aigo. Tulli seebi ja paberossi kotiga, võete ar kraam käest. Eesti algusõh jal Kaukse ligidäl näi vaskhusse. Üldäs, et vasklikal olõi silme, a täl ollivä silmä. Tä kaes mullõ otsa ja ma tälle. Note tuu ar. Näe, et üts miis lätt munakorviga iih. Võti tuu pääle ja ütli, et maakõ no ütstõõsõ ala. Jäi ma magama. Virgo üles, ne kae, et hobõnõ üte puu külge köüdet ja veet tii päält kõrvalõ. Mu raha ja müts oll ar võet.

ERA II 163, 535 (4) < Setu khk. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käsnä arstmisest. Kui käe pääl pallo käsne om, sis mine neläpäävä õdago noorõl kuul vällä ja' kae' eis kuu pääle ja pallõ kuud: "Kuu, võta ar mul käsnätse käe (ütskõik, koh ommava käsna) ja' anna mullõ terve käe'". Mõnõ nädälä peräst kaosõ nii ar', nit asõmõ vaivalt tunnda'. Kuna so arstmisviis olõvad veiga' õigõ, ilma arstiroholda saava' tervest.

ERA II 163, 544 (10a) < Setu khk., Mäe v., Suure-Rõsna k., Liiva t. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Selleperäst vanarahvas uskvage, et patt om kõivomahla juvva', tuuperäst, et kõivomahl olõvat inemise veri.

ERA II 163, 566 (24) < Setu khk., Järvesuu v., Värska k. - Vassilius Aalik < Grigori Suvi, 57 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oppus noorilõ hiusõ kasumisest. Kel lühkine hius om tütrikal ja taht, et hius häste kasuse, sis tuu vanal kuul sügüse ja noorõl kuul keväjä pääle lambapügämist mingu (hobõsõ)talle ja lasko tõõsõl lambaraudõga hiusõ otsõ lõigada ja üldä': "Hius nii pikäst kui hobõsõ hand." Lambaraudõ ei toih ar pühke pääle pügämist, kui omma kuuh tolmuga, sis pead õgvalt hiust lõikama. Sis tuul kasuvad hius nii pikäst kui hobõsõ hand. "Naisil pikk hius, lühkene miil," ütles vanasõna.

ERA II 163, 568/71 (27) < Setu khk., Mäe v., Suure-Rõsna k. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Küläarstõst. Setomaal, meil siin om arstõ pallo ümbretsõõre. Üts om parem tõõsõst. Keä om sis tasoja, keä sis kadõhusõ tegijä. Üts tund ar, keä om kaehtanno, kas naane vai miis, tund ar, kas om rassõ kaetus vai kerge. Üts sobi soola pääle, tõõnõ sis võiu vai koorõ pääle. Haigõd kotust võida võiuga vai koorõga, kui sis arst näge, muidoge õnnõ arsti võiuga - rohoga. Soolaviiga jäl' mõskõ kihhä vai pääd, koh hallu tege, muidoge sedä arsti soolavett sisse ka' juvva. See teeväd ruttu tervest ja kaovad haigus ar ilma apteegiroholda. Oll mis haigus oll, õks inne lastas kadõhuist tettä'. Kui' sis peräst haigõ hildast jääse jaosk. arsti mano minegeka ja peräst surm tulõ, sis om soo haigus Jumalast. Lõuna aigo nimä' kadõhuist tettä' ei' saavad, kõkõ pareb aig olõvad neläpäävä õdago ja üldse õdagidi. Sis lätt arst pühäse nulka ja nakkas väitsega sääl vigured soolalõ pääle tegemä ja lugõ muidoge neid sõnno, mis ta tiid. Tegemise aol käüvät veiga haig(u)tusõ', kel suurõmba haig(u)tusõ', tuul olõvad rassõ kaetus. Rahvast käüse kavvõst ja kavvõst arstõl. Ütel saavad soost arstist abi, tõõsõl jäl' saavad tõõsõst arstist. Määne arst määnest verd om, sis saasõ abi parembehe anda säntse sama verelisile. Õgah küläh näid ei olõ', pallo külli om koh ei lövvä' üttege rahvalõ kuulsat arstõ. Arstõ', kinkast abi om saad, ommava tutva S.-Rõsna külä', miisarst Seenä Käovere om arstmise' sõna' saanu' uma esä Mihale käest. Esä om ar koolnu, oll niisama kuulsa seto soolapuhkja. Verska külast vana Oka eläs tütre Kalju puul, vana umbõh 60 aast. Innene elokotus Igrise küläh, pärändanu tarkusõ uma imäld. Om andno suurt abi haigelle ja om ka' suur tasoja ja naistõl "paaba'" (ämmäemand). Tasoja S.-Rõsna k. Maarja Kägomägi pärändanu tarkusõ uma imält, om kuulsat tasojet sooh veereh, vana 55 a. Neid om siske pallo, kedä tundas rahva seeh. Kärna külä' (v. Netsäjä), Audjasaarõ külä', Greeba-nimeline naane, jälge' kuulsamaid soolapuhkjed. Ja õgaüts tark umajago arstmise man. Taso võetas nii pallo, kui keä and.

ERA II 163, 606 (12) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hobusel on "hiired" (lamasklemise tõbi), siis arstitakse seda haigust "hiireluuaga", mis kasvab puu otsas kobaratena, enamasti kasvavad need kaskede otsas.

ERA II 163, 606 (13) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui käel on "kidsi", siis vaja teha nii, et keegi inimine väga vannub. Näit. see, kel on kidsi, varastagu kellelgi "ahjuluud" ära, siis vannutakse kindlasti, sest liba vaja ahju lasta, aga luuda pole, millega ahju pühkida. Pärast võib luua ära tagasi viia.

ERA II 163, 607 (14) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Käsnad kaovad ära, kui üks toores kartul lõigata neljaks tükiks, nendega käsni vajutada, pärast panda kartulitükid räästasse, siis kuivavad kartulitükkidega ka käsnad ära.

ERA II 163, 607 (15) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaselehtedega värviti suvistepühadeks kollaseid mune. Kuusekäbidega, vees keetes said ilusad roosakad lõngad. Lepakoored andsid musta värvi. Pajuniined värvisid kollaseid kasukaid. Nõgestega said kollased munad. Sookanarbikuga said rohelised lõngad värvimisel, aga palukanarbikuga said sinised lõngad. Leesikalehed värvisid villaseid lõngu mustaks. Roostega värviti "rüüdi" mustaks selgapanemiseks.

ERA II 163, 608 (15a) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Pännülä" leent juuakse sisemise haiguse vastu.

ERA II 163, 608 (15b) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lõhmuse koortele surbutult panda külma vett peale, segada, kuni vesi hüübub. See rohi võtab ära paistetuse.

ERA II 163, 608 (15c) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui mõni paise hakkab kasvama, siis panda peedileht peale, see teeb kohe terveks.

ERA II 163, 608/9 (16) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Gav. Kägo maa-alal on suur kivi "Rahakivi", kuhu peale raiutud, kulp, hobuseraud, rist. Senistele otsimistele pole sealt midagi leitud. A. Päevatalule juhatati unes raha, kuid otsima pidavat öösi üksinda. Päevatalu aga läks mehega kahekesi ja ei saanud midagi.

ERA II 164, 9/10 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kaks naesterahvast on ennevanasti läind jälle ühtekohta sisse. Teene naene ütlend, et "mul tuleb õege paha tuju peale, ma ta's kurja teha," aga teene ütlend, et "siin õete hiad inimesed, ansid meile süüa ja puha, ära tii kedagi, sülita sinna tönni." Aga sii naene sülitand sinna tönni, tünn läind katti puha: "Rakk-rakk-rakk, rakk-rakk-rakk!" purus mis kärin ja ragin nõnnat.

ERA II 164, 10/11 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kopa-Marie võtnd lüpsikapa, et "ma lään metsa nõidumese tii pääle," aga ükskord tiinuka pääl tulnd üks prelli, mustad hammad olnd. Lüünd jalgratta teene kohe püsti ühe ratta pääle. Sis rääkind teene kah ja viimati ütlend, et "vaata, mis säält metsest tuleb," aga kadund sis teene kui maa alla. Kis ta muu oli ku vanapagan.

ERA II 164, 11 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vat pütid ja kapad tulid kolm nellabe õhtad metsa viia ja sis huegata: "Uhuu, tuu mu kuur ja või tagasi!" Aga sis on koorepütid kuhjaga võid täis olnd, aand üle.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]