Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 164, 11 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pistja - mõni jõi karuuhaka tiid ja mõni jälle võtnd nua ja torkand vasta.
ERA II 164, 12 (7) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv/hall/Hallitõbes; mis niid värinaheenad on, sis niid värinaheenad olevad hallitõve rohud, sis seda tiid on juudud.
ERA II 164, 12 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui eesi varvad haudund olid, panti tõrva piale.
ERA II 164, 13 (11) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põlend haaval panti aaloe ila, sii on kõege suurem rohi. Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.
ERA II 164, 13 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kida - sis võeti punast seda, mis kasekoorega on värvitud. Miu emal oli üü, sis võeti punane lõng sialt ja siuti 9 sõlme sisse ja sis siuti ümmer. Vat kasepuu värvib ka punases, sii kasepuu-värm pidi olema.
ERA II 164, 13/4 (14) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lehm röögatas, sis sülitadi piale 3 korda, aga nüid pantse kõrvavaiku piale, sii tiib kõege paremini terves.
ERA II 164, 14 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maalist olid, sis võeti raudnõgesid, panti rasva sekka ja sis hõõruti nendega, aga vanasia rasu pidi olema.
ERA II 164, 15 (20) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võta pane 3 kilki tikutopsi sisse ja savita sinna ülesse korstnaotsa sisse, sis kui kaduaeg (vanakuu viimane veerand ehk sis kui kuust riivatasse) on, sii kautab ärä puha.
ERA II 164, 16 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käärdi vanaisa ikki olema vandund nõnnat. Tema läind lootsikuga jõe pääle, sis niid näkid tulnd puha, pand käed lootsiku veere piale, sis tema lüünd mõlaga. Ütlend: "Lüü teenekord viil, lüü teenekord viil!" Aga tema ütlend: "Ma sulle kuradille ei lüü!" Vata sis temal võim pidada käes olema, kui teenekord lüüd.
ERA II 164, 17 (26) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats ja Ann Letner, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Püressare lombaku eidel hakkand käsi paestetama, tema teind ühe pisikese kinda, viind Tõnni vakka, kohe käsi terve.
ERA II 164, 17/8 (27) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas Tõnnivakad ära kadusid. Vata kui Singu Jaan läks Masso mõisa, tentsikas olnd alles, tema ema vidand ka sinna Tõnnivakka. Ja temal öeldud, et kui tema piaks neid lõhkuma, sis pia lääb pallaks. Aga tema raidund ikki katti, öeldud küll, et saab terves, pole saand kedagi. Tema viskand tükid Pärnu jõkke, läind alla, mis kolinal, pole juused ära läind ega kedagi. Aga pärast oli jäänd masina vahele, vat tema oli olnd katlakütja. Sis öeldud, et Tõnnivakk süüdi.
ERA II 164, 18 (28) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Punasesse merre tullid niid kalad, mis on pool inimese nägu, pool kala nägu ja karjub: "Vaa-rao! Vaa-rao!" (Vaarao sõjaväest tekkinud.)
ERA II 164, 22 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma mäletan viil, ma ollin sis väike laps, ollin onu juures külas, sis sial olli üks vana tädi, otsis ikki mööda ahjuauke, võttis russakad ühes sukakinnastega välla. Isi lõugas ikki: "Russakad tiile! Russakad tiile!" Vat surnurong läks mööda, sis pidi sedasi tegema, ku tahtis russakid ära kautada.
ERA II 164, 22/3 (15) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maas ei tohi istuda kevadi, kui lumi ära lähäb, piab 3 korda sülitama sinna, kus sa istud sis, kui sa üles tõused ja ära lähäd. Maa piab hingama lume järgi. Ma nägin isi seda, ku ma leeris ollin, üks vana naene istus sial tomminga all, tõusis ülesse: ptüh! ptüh! ptüh! kohe sülitas.
ERA II 164, 38/9 (44) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti ikki olli olnd siuksid asju. Siin Saarepiidil olli üks Aasu-nimelene koolmeister, sel oli unes juhatadud rahaauk. Aga olli öeldud, et ku selle raha ära tood, sis piad andma kuke ja kana. Sis olli toond ikki ära rahakasti. Aga poeg olli kohe jäänd haiges ja surnd ära. Olli viind rahakasti sinna Naanu Tantsimäe vahele tagasi, aga ikki olli tuudud jälle koolimaeasse. Viimati olli ta matnd selle enda sängipäetsi kohta põranda alla, sis olli jäänd rahu.
Sis olli tal olnd üks tütar kah. Sellel olid tulnd kosilased. Pidand just pulmad tulema. Aga äkki oli surnd koolmeister ära. Olli parajasti tundi and lastele, olli kukkund äkki maha ja olndki surnud. Siis rääksid, et vanapagan põle kana saand, et sis viind koolmeistri enda. Et olema puha imelikud loomad olnd koolimaja ümmer, sis ku olli surnd.
ERA II 164, 43/4 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Ühes kohas old noor eit ning vana eit old kahekesti. Noorel old laps. Ning noor eit hakand ikke tööle ära menema ja vanaeit old ikke töö juures. Noh, kena küll, hakand vanad piisuma. Ning leind siis koha ka, kus vana end hundis valmis teind. Seda kohta pole näind mette, kus ta jälle inimeseks saand. Siis jäändki hundiks. Tulnud koju, kiigutand käpaga last, ise vesi joosnud silmist. Vana näind seda, ütlend: "Vaada, vaada, tii veel mu järgi!" Siis vana ikke tõmmand naha tal ümbert ää.
ERA II 164, 45 (7) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel on viluhaigus - vahel peab siis nönda kange külm tulema, oh eldeke, kas külmad ära.
ERA II 164, 45 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel nimetasse maaviga (maalised). Maast võetasse purusid ning suetsetasse. Ning vahest saab tuulest ka, tuulerubid, neid on ka veikste laste ümber.
ERA II 164, 48 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täht jookseb ülalt maha ning siis mõned räägivad seda, et kui sa senna kohta juhtud menema, kus täht maha kukkund on, siis peab haigut saama.
ERA II 164, 58/61 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Ara südamega Aadu,
piaarja ammetmees,
kulutes küll palju vaiku,
sest tal mure südames.
Juhata, kus on see paik,
kus küll saada kuusevaik!
nönda küsis sagedasti.
"Vaiku on sääl kuuse otses,"
rääkis Reinu Reedu suu.
Otsekohe, sidamaid
Aadu läks ka metsa nüid,
juhtus kokku önnega.
Aadu hakes tasakesti
kuuse otse roinema,
ligi pussi hiljukesti
hakes vaiku nosima.
Korraga nüid kuuleb ta
pöösa taga kabina.
Vaada, pajuvassik sääl!
Pajuvassik, hundikene
ümber pöösast ta veel käis,
kunni kuuse alle ta
pitke heitis magama -
önnetuseks Aadule.
Poole päini laskis Aadu
oma saksa puhkada,
ei ta tohtind vötte vaiku
ega valjust hingeda.
Viimeks südant vöttis ta,
tahtis hunti ärata.
Aga mes nüid tuli sest?
Hirmu täis tema kirvest töstis,
tahtis lüüa kord üks laks;
häda rammu ära vöttis,
teine käsi lahti läks.
Kirves kukkus Aaduga
ülevelt nüid joonega
hundi peele köhuli.
Kohkund hunt nüid metse kargas.
Aadu oma paiga peel
kohkund, minestuse-surmas
midagi ei tiednud teel.
Paari tunni pärast ta
silmad lahti tegi ka,
ütles: "Kus nüid olen ma?"
Kui tel tuli enam märki,
hakkes ümber vaatema:
püksid kärisend ja särkki,
katkend, kuuseoksad ka.
Käsi-jalgu puserdas,
Reinu Reetu ähvardas,
kes tema sinne juhatas.
Maas tema nägi rojukäkki,
kustund ära suitsemast,
vaksapikkus sönnikmakki.
Ei ta aru saanud tast,
kumma oma oli ta,
hundi või ehk Aadu ka.
Tunnistust ep olnud sääl.
Hunt on läinud, Aadu jäänud
vaigukott ja kirves maas.
.............
käsi-jalgu puserdas,
Reinu Reetu ähvardas.
Kohkund Aadu koju tuli,
rääkis lugu minule.
Südames mul naer küll oli,
silmad säädsin nutule.
.................
kuidas kukkumise-viis.
Armas vend, ehk oled, Aadu,
ara südamega mees?
Selle laulu tunmest saagu
öpetust sult igamees.
Kui sul vastu tuleb tont,
vaesem veel kui vana hunt,
hüia: "Hurjoh!" eemalt viel!
ERA II 164, 77 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaks naist olid läind, old vara viel möisa minna. Üks varss süönd tie ääres. Teine naine ütlend, et ingame siin natukse aega. Heitand magame. Teine jäänd valvame. No teind teine end karuseks loomaks, murnd varsa ära, ühe kintsi pand kotti. Läind möisa. Löune aeg teine ütlend, et "sul liha küll, terve toores varsakints kotis." Aga vötnd teine siis kintsi kotist ja lüünd teisel vastu palet, pöletand ära puha. Ütlend, et "kui ma oleks teednud, et sa valvasid, siis su enda kints oleks vöinud kotis olla."
ERA II 164, 78 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin oli pidand Leina väljalt Raavi Jürnal antama raha. Unes juhatatud. Aga vana pole läind mette, kartis pimet. Öeldud, et kolme kivi vahel on kasevitsa raag, viska sie pialt ära, seal on raha. No teise peeva läind lammaste juure - kolm kivi old küll ja kasevitsa-raag ka, tuund labja, hakkend kaevama, aga pole leind midad. Muidu nad olid ennevanasti siin targad mihed keik old. Hunte oli käsutatud. Meitel oli lastud siga ää murda. Seitse hunti oli tuld. Ema oli sia ää kiskund küll, aga siga oli ää surnd ikke.
ERA II 164, 116/7 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit ühe peremihele oli üks vanamees Kaju Jüri ütlend ikke, on mütsi pand esiti pähe, vaatand ja ütlend nõnda: "Su koht on küll hea maa peal, vesi on sul lisidal sääl kase kannu all tänavasuus ja kahetuhandeline kotitäis raha on põlluvare ääres." Siis ta oli õppan ka teda, et sii, kis tahab seda raha kätte saada, siis piab 4 vanakuu nellabed nüri luuaga seda kohta raapima. Seda nüid üks veike tüdruk tegi küll, aga pole saand midad.
ERA II 164, 119/20 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Suur-Tõlli üideti Säädja, sellest Säädi koht. Kurivaim oli saand ta käest seal pihlase kepiga. Siis jooksis ta sealt merese ning pookis niipalju liiva merest, et Arilaid/= Harilaid/ sellest sündis. Ning siis ta läks sealt veel ikke edasi, siis laevarahudes suri ära ning siis kondid meri uhtus sinna Undve nena otsa; sääl undid käisid siis neid kurjavaimu kontisid lugemas. Ta üiti sel aal Undinenaks, pärast muudeti jälle, et Undvenena.
ERA II 164, 120 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurivaim pidi Kihelkonna keriku ukse kinni panema. Agama kukk laulend nõnda: "Võtke kivikandja kinni!" Vana kohkund nii kangesti, et laskend sii kivi maha ning naise varvaste peale. Vana naise silmaveest on kõik pehme maa, ning suur kivi on maha jäänd sinna. Kas nüid on kivi sääl, ma ei tea, ma pole sääl käind. Selle läbi on siis Kihelkonna kerigu ukse taa sii kivi panemata jäänd.
ERA II 164, 121 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kotermann - sii pidi olema üks hall lind. Kui laev madala piale joosken, siis kui sii hall lind sealt ära jooksen, siis laev lammub ära. Seda kotermanni peab esiti, kui laeva alustasse, peab kolme laastuga valmis tehtama. Siis kotermann oli laevaga ühes, niikaua kui sii kotermann ära jooskis sealt, siis laev sai otsa.
ERA II 164, 126 (14) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõruga, sõruga sõrgajalga,
anna piima, angussarve,
sest sind talve söödeti,
kevadel sind joodeti,
sügise said sa roonu nuia,
kevade vana tölpi kella.
ERA II 164, 127/31 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Mare Kalda
Tammigu peres või Tammel 3 venda on vaimudega sõitend. Üks on tunmata olnd selles asjas. Vend ütlend talle: "Miks sa nii kehva oled, ma tahan sul varandust anda. Sa pead iga vanakuu neljaspe järges käima selle koha peal, kus kolm majaristi kokku keivad. Et vilistad seal, mis sa seal siis kuuled." Nüid esimese õhta sii vend on käind seal, siis ta on kuulend, üks tuulepahin on olnd seel. Siis teine vend on küsind ta keest: "Mis sa sääl kuulsid?" Nüid on rääkin, et midagi pahinad on kuulend. Teine vend on ütlend, et see on hea siis. Ja teise neljaspa õhta on nõndasamuti kärisnaga tulnd, et paljalt kaks punast koera olnd. Ja kolmande õhta, siis on õieti suure mürinaga tulnd ning paljas raha kõlin olnd. Nüid kui kotisuu lahti teind. Kui kott on täis olnd, siis ta on ütlend seel, et olgu nüid Jumal tänatud, nüid on varandust küll. Aga selle ütlemise pääle sii teine vend on taga kuri olnd, et ei oska asja vastu võtta mette, raha kadund ää jälle.
Siis jõuluaegu nad on hakand kokku, et teeme joomad. On jälle kehva mehe seltsi võtnud. Üks neist on Sõrves eland, kaks on Kihelkonnal olnd. Siis nad ütlend, et läheme Sõrve, mis me siin ühes kohas siis niikaua tieme. Nüid Kehelkonna mees ütlend sedasi, et mis me sinna Sõrve läheme. Teised vennad on ütlend, et hobused on valmis, tule istu selga ja sõida. Olnd 2 musta hobust ning üks valge hobu. Kehva mees on valge hobuse seljas, rikkad on sõiten mustade hobuste seljas. Kui nad sealt hobused pääsnd, tuulekiirusel olnd kohe Sõrves. Hakand seelt jälle tulema, kui nad Sõrves olid juund. Nüid niisamasuguse kiirusega tulnd jälle, kui läind on. Siis sii kehva mees on ütlend ühes kohas nii äkiste: "Issa Poeg, mis loomad need ometi on!" Nõnda kukkund selle hobussega sinna Keimle külase Albre tapuaida, linalõuguti kaas löönd korra lõpsti! mehe perse all ja olndki valmis. No nüid mees hakkend vaatama sääl, et ma sügise tegi uie lõuguti, sie on mul kahjuks siia jätta. Siis hakkend seal lõugutid taluma ja siis ennem jõudend ikke Kihelkonnale ära, kui teised vastu homigud hakkend kirigu menema. Aga selle rumala tüki läbi on teised vennad väga pahased ta peale olnud.
ERA II 164, 149 (29) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kunde Jaen tegi jälle haigele sütevett. Nüid, kui haige inime sinne läks, siis ta naine jälle, vana Mare oli varutud; pahakse ja kadegepuud ta pani põlema. Ning pahakse söed lähvad põhja ning kadagesöed jäävad peale. Nüid ta näites seda, et niid söed, mis põhjas, on haigus ja nied söed, mis pääl on, siis nendest saab paremaks: "Kui keik sööd põhja läheksid, siis sureks ära. Nüid sa nääd ise oma silmage, et sa saad terveks." Siis 3 korda anti selle süteveest riibate, siis oligid haigus lahkund jälle.
ERA II 164, 154 (36) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. < Matsema k. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad.
Kõmmud kõbisevad tuas,
mina raudkassige tule.
(Nie pidid sakste sõnad olema, kui nie ära loed, siis saks on hea.)
ERA II 164, 167/8 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vana Kuoste Jaan oli Ristakuumilt keind raha kuulamas 3 vanakuu neljasnad. No nüid kolmande vanakuu neljasna öhta suur herra oli sinna tulnd. Siis küsind, et mitme pölve rahval ta tahab raha saaja. Vana Jaan ütlend, et 3 pölve rahvale. "Aga nüid annad oma vasagu kee nimedissörmest verd mul, mina kirjuti so nime sisse ning anna sulle 3 napsu ühe raudkepige." Vana Jaen laskend hobust lüia 3 napsu. Siis viskend 3 kühvliteit höberaha seelt velja vana Jaanile kotti. Vana tuli seelt tulema oma höbekotiga, aga hobused jeend sest lüömast öte viletsaks.
ERA II 164, 168 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad.
Uskised kuseudemed,
tammised tabuvedemed,
haabised ajaelepuud.
Ussi huuled punased,
mau huuled madalad.
ERA II 164, 169 (12) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Säädja t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrb, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra oli viidud üks tops täisid kirgopakku. Vana luges keriku kantsle peelt: "Üks suur hulk täisid on kirgupakku tuudud." - Ju sie oli kuntsi perast.
ERA II 164, 194/5 (41) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks mies tulnd külase, halli hobuse seljas olnd ning ütlend, et nüid surm tuleb külase. Ning siis teine olnd jälle, musta hobuse seljas tulnd. Siis pole inimesi rohkem olnd selle järgi kui kaks tükki. Kuralase külas seal on Kuramaalt tulnd jälle.
ERA II 164, 201 (54) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Undva k., Riidu t. - Linda Köögardal < Sander Agjas, 71 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Kuidas siil (meresiga) Hiiumaal olnd.
Nad leidend siili, ei ole tundend, mes loom on. Hüitud Põlluotsa Matsi, et "Mats, sa va targa piaga mies, veereta vies üles, köhmus tuleb." Mats vaatend ja vaatend, pole teadend, "on ta sakjas kull vöi on ta köuenool vöi Järve Reinu karu ning ella ots, aga vana ise pole ta koguni mette." (See on: "Vanatont pole ta mette.")
ERA II 164, 244 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k., Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsepäev es tohi mette puid öue vedada, ussid tulevad sui siis öue.
ERA II 164, 245 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Sepise k. Niidi t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Peeter Algu, 75 a. (1937) Sisestas Eerik Hanni, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuge saab ikke palgid maha vöetud, köva tuule sees saab pehme puu maha lastud. Tamme puu on köva puu, pehme tuule sees maha vötta; ogapuu see ikke pehme puu.
ERA II 164, 264 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Punase roosi sönad.
Enne sind ep olnud, kui Jeesus sündis. Jeesus köndis ühe mäe peel, 3 kroosi olid temal kee; ühe ta ära kautas, ühe ta era suetsetas, üha ta era lennatas.
Neid sõnu peab 3 korda läbi lugema, igakord 3 viirgu roosikohast läbi tõmbama ning 3 viitenurka ja siis 3 risti peale tõmbama.
(Noid roosisõnu ja järgnevaid paisesõnu võib õpetada ainult enesest nooremale, muidu kaotavat sõnad oma mõju.)
ERA II 164, 265 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k., Avardi-Jürna t. - Linda Köögardal < Liisu Agjas, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad.
Paise, paise, paise,
kuibe, kuibe, kuibe,
vahebe, vahebe, vahebe!
Mine metse saka ala, mine metse saka ala, mine metse saka ala!
Kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala.
Nii ütelda, siis 3 viirgu ümber piirate, 3 viitenurka ja 3 risti peale.
(Nende sõnadega oma pojal paise ära kaotanud.)
ERA II 164, 284 (3a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ühes peres jälle olnd sedasi: vanamiis oli ää surnd. Pool haigusega segamini oli pand raha kolde tuha sisse, ise ütlend, et "kelle käega paneb, selle keega ka võtab ee." Sulane jälle kuulnd seda. Koristend vana kerkost ee ning kaapind vana keege ning saand raha puha omale.
ERA II 164, 285/6 (5) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Linda Köögardal < Tiina Allen, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhu Madli oli hundiks käind. Sääl oli tal mänd ka, siis sääl ta oli eland. Käind perest perese süia otsma. Kurel ta oli ühe öhta koldeauku tulnd, küsind natuke leiba. Oli rääkind: "Ma tuli siit tied kaudu. Metsailugene oli ka, metsailugene hakkas seda vissi vaatama. (Kari oli söönud tee ääres.) Aga vana suur must härg tuli metsailugesel järgi."
Siis Köörgu mägede taa oli va Madli ee surnd, sääl öölti punased sukaveere tutid maas old.
ERA II 164, 287/8 (l) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tõll on tahtend siit ühe suure kivi Kihelkonna kiriku ukse taha viia, aga kukk on laulend ja sii kivi on sinna maha kukkend. Sie kivi on praegest Kuumi riigimetses (kivi).
ERA II 164, 288 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Odalätsi nimi on sellest: vanapagan on sääl Tölluge vöitlend ja oda on sääl katki läind vanapaganal. Siis ta on ütlend, et "oda läts ning oda läts" ja sellest ongi sie Odalätsi nimi tulnd. Nii alliged, mis sääl on, nii on vanapagane jäljed jälle. Kus ta on astund, sinne on jäänud nii alliged.
ERA II 164, 293 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad.
Kis sääl nömmes nötkutavad,
allapajus paagutavad?
Ilves istub, nurmes nutab,
vahtre süda valutab.
Vitsasõnad loeti siis, kui peksa sai.
ERA II 164, 293/4 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad.
Kömmu sarved näitvad,
kömmu nahk seljas.
Aavi keel ja amsi meel.
Mina suhkur teite suus.
Nii kui emased isaste eest,
nönda mind teite eest:
kukla tagant kullatükk.
Kui tuppa astud, siis ütle nönda:
Kömmud köbisege,
mina raudkassikene,
teide silmad söölapöhja.
ERA II 164, 294 (17) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad.
I defe bis tri defe bis se
sina de karne,
karne de os bek en sehos,
vesta ba vesta,
se be a be.
Need sõnad 3 korda üle klaasi veel pääle rääkida ja igakord üks rist teha. Naisterahvas peab viima meestele, muidu ei aita.
ERA II 164, 294 (18) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Segage linnud, segage linnud,
esimene taade, tagumene ede.
(Nii tuli öelda, siis rändlinnud läksid segi.)
ERA II 164, 295 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõõru k., Kirsi t. - Linda Köögardal < Jaan Armus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ükskord üks juhtumene oli, kui laeves olime. See on päris sündind lugu. Üks lätlane tuli laeva, läks üösi, vahtis seel masinaruumis. Üks must mies on siis tulnd, käed olnd örevil. Siis tuli ülesse, mitte möhku ei saand rääkida. Sinna on ükskord üks meister jäänd masine vahele ja purunend ära. Siis on arvetud, et sie seel keis. Üks Kuresaare mies on ka seel teda mitu korda neind, aga see on nönda kange mies olnd, et on asund roobige taha. Siis on ära kadund puha.
ERA II 164, 297/8 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mu ema-ema rääkis ühekorra, kut ta veel elas, et tema ema olnd Kurevere külas, sääl on olnd vana perenaine - ta olnd sääl peres lapseks. Teised vedand sönigud välja, perenaine pand leiba ahju. Läind õue, hüidend: "Oh, ma vaene, ma vaene, millal mina jõuan! Teised näikse juba ära menema. Sääl on meie pidu koos."
Lapsed läind vaatama, näind: seitse hunti läind mööda. Vana perenaine pand ka järgi. Pilluaja ääres kikerdend ning natukse aa perast va pajuvassik valmis ning pand aga metsa poole.
Üks hunt on Tagamõisas kinni võetud, on lahti leigatud ja leitud punane üü.
ERA II 164, 298/9 (2a) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Üks noormees tahtend tüdrugut naiseks, pole läind mette. Nüid noormees leidend omale uie. Aga tüdruge ema saand pahaseks, saatend tüdrugu sinna, et "mine vaata, mis nad tegavad." Tüdruk tulnd era, ütlend, et söid-jöid. Saatend uuesti tagasi. Natukese aa perast tuleb, et urisevad ja kisavad. Siis on saatend uiesti, et "mine, tege uksed lahti!" Kus pand siis välja köik.
Tagamöisas oli üks kätte saadud. Sellel olnd siis punane üü inimese liha ja hundinaha vahel.
ERA II 164, 299/300 (2b) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu naise võõrasema olnd lapsuke veel. Nende peres Tahula külas (teispool Kuressaare linna) üks naine käind ära üüsiti. Mees küsind: "Kohe sa käid?" Ütlend, et "ah, mis sa sest küsid, ma käi värsked leha otsimas." Ühekorra ütlend tüdrugule, et "tuu mu laps põõsa alla." Tüdruk viind, olnd hunt. Aga võttend piimakoti põuest välja. Pole enam inimeseks saand. Tüdruk rääkind lapse isale, et ema sedasi on. Istund seel kivi peel alati. Mees vöttend tule, teind kivi sojaks. Hunt istund sinna peele, nuusutand, et küla poolt tuleb värsked haisu. Tõusend üles, nahal olnd perse peel auk sees. Tal olnd seitse poega veel. Mees ütlend, et "kis nii sulle siis tegi." Ütlend, et "Nöör pöllu Mart sai Sähku pöllu oja peel kord sähvate."
ERA II 164, 300/1 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mees söitend maantied mööda. Kolm hunti olnd tie peel ning ulgund. Mees ütlend: "No va külamis, anna mulle tied ka!" Üks töusend keskelt üles, istund tie ääre ja ulund. Ta löönd hobust, et rutem läbi saaks. Hunt järgi. Vaatand taha: ta riiotsa peel olnd üks valge junn kui kaapstapea. Ta viskand selle valge asja sinna maha. Hunt kahmand selle suhe ning läind ära. Sii oli taevamanna, mis huntidele oli antud selle iest, et nad külmikingu murdvad. Hundid on ikke Püha-Jüri kutsikad, nad käivad külmekingi murdmas. Kärla reihe lae olid külmad kingad sisse tampind. Ma olin siis poisike, kui tuudi sii aru ära, et kuradid tampind lae sisse.
ERA II 164, 301/2 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma olen ikke tähendusi näind ka. Me olime laeva peel, ma oli viimest reisi. Kesköö ajal äkist aeti meid üles, et purjudele pääle panna, me lähme liiga vara Liibau pääle. Kui ma üles läksi, nägin, et poiss oli pooles mastis. Ma hüitsi poisile, et "võta, pane seelt kinni" - ei ühtegid. Ma tuli sidusi siis sölme kinni. Läksi maha siis ja ütlesi poisile: "Miks sa pooles mastis maha tulid." Aga poiss ütles, et pole olnd ja teised ütlesid ka seda. No öeldasse ikke, et laeva klapatermann, pootermann ka. Ju see siis oli. Neid on ka randades. Va Saare Simu oli kord tulnd ühe öhta öuest era ning ütlend, et meitel saa üks suur lae randa tulema, üks kallis lae suure kullage - üks täht langes maha ning lagas ära Tagamöisa pool. No tüdruged pole veel saand ära tulla rannalt, juba lae olnud seel, köiksugu kallid asjad olnd peel.
ERA II 164, 315 (19) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vitsasõnad.
Ilves uites, nurmes nuttis;
mis seal nõmmes nõtkutab,
mis seal pajus patkutab?
Löhmuspuid löhuti,
tammest kandu raiuti.
Vitsasõnad pidid nii vägevad olema, et kohe möjusid teisele. Üks sõrulane oli olnd, antud 50 huupi. Sõrulane ütlend, et härra'p jõua seda valu välja kannata mette. Kui esimese korra oli lüüdud, härra teind: "Au!" Teise korra, siis ütlend, et lasku ta, kurat, lahti.
ERA II 164, 316 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Küngu t. - Linda Köögardal < Küngu Priidu, 82 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosipaber.
Roes punane, ma veel punasem,
roes sinine, ma veel sinisem,
roes must, ma veel mustem,
roes hall, ma veel hallem,
roes valge, ma veel valgem,
roes kollane, ma veel kollasem,
roes kirju, ma veel kirjum,
roes köva, ma veel kövem,
roes kange, ma veel kangem.
Need sõnad kirjuta sinise paberi pääle, tee viisnurk pääle, 9 korda ümber kriipsutada ja siis see paber pliiatsiga üleni täis kriipsutada, nii et sönu näha pole.
ERA II 164, 330 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui aeti kevadi loomad esimest korda välja, siis vanaema pani õueväravalle maha raudkanni, selle üle lasti loomad. "Püha-Jüri kutsigene, hoia ise omad koerad!" vist umbes sedasi ütles kõvasti.
ERA II 164, 332 (21) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui paat ei püüa, siis tuudi pihlapuu, pandi pael säält läbi, siis hakkas püüdma. Ja purusid piibusse ning suetsetada nendega, aitas ka.
ERA II 164, 334 (27) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kurevere k., Poobu t. < Kihelkonna khk., Viki k. - Linda Köögardal < Juula Võsa, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uies niites, sääl ikke meie Piiter oli näind, et halgudega tuli olnd ülal ning alasti mies olnd pääl. Aga kes teda nüid sinna pand - tühi jutt puha.
ERA II 164, 362 (15) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõnisepeeval süüdi siapee, siis kondid visati nurmepõllale, öelti: "Tõnis, kaitse sead!" Pisikessi kontisid lasti siis koeri võtta, et kedas koer võtab, siis saab siis mehele. Siajalad süüdi paastumaarjapee.
ERA II 164, 362 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui mailese katki tambid, siis peab haiget saama ning ei pea paranema. Austlu metses oli suur mailese piiriaid, suur ümarene rohilene tara, teismoodi rohi kui teine hein, siis seelt tuudi ja sellega siis arstiti.
ERA II 164, 363 (19) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Ensingu t. - Linda Köögardal < Miina Kiil, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sa Kihelkonnalt tuled, siis sul oli tie ääres 2-3 puud. Kui surnud maha viidi, siis tehti sinna puude peele ristid, siis õuemerk oli ka ning 3 risti tehti. Männapuud olid.
ERA II 164, 380/2 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Potermann. Va kapten Kiil siit teadis üsna töega, et potermann on olemas. Tema rääkis seda lugu: "Laev söitis merel öösse, kapten andis kurssi. Mees oli rooris. Pime öö oli. Nüid kiigi tunmata mees tuli roorimehe juure, tuli sinna, et "nüid söidad siia." Roorimees ütleb, et "ma ei saa teisiti, kui kapten käseb." No vöttend poomi kätte ja ütlend, et "kui sa mind ei kuule, siis ma lüün sind maha." Nüid see roorimees oli kurssi muutend. Kapten küsib: "Kus sa söidad?" Tema ütleb, et üks tunmata mees tuli, kässis kurssi muuta. Kapten ütles siis: "Täida ta soovi." Homigu, kui valge sai, siis laev läks pölema. Mehed olid juba surmasuus, aga siis tuli vastu laev, mis köik päästis. Nönda oli oletamine siis, et selles teises suunas ei oleks pääsmist olnd.
Siis üks meie küla mees oli masinameister, oli masinaruumis öösse. Nüid näeb, et üks mees tuleb pesuveel masinaruumi nurka. Tema mötlend, et sii kütja on, et läheb sinna kusema. Siis tema tahtis säält teda pahateu päält tabada. Läks vaatma: midagi polnud, köik oli kadund."
Teine juhtumene jälle selsamal mehel, kus nad viisid ühe mehe salaja üle. Mees oli punkris suures kastis, magas. Siis salaja nad viisid teda masinaruumi. Äkist tulnd mees teiste juure, et sääl on teine mees ka. Teised ütlend, et ei ole. - "Ooh, me magasime köruti." - Teise magamene on teda unest äratand. Ütlend, et tulgu vaatama, magab praegust sääl. Aga midagit pole olnd.
ERA II 164, 387/8 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Va Ansi-Kadi käind ikke lambud murdmas. (Ansi koht oli Kuusma metsas.) Oli ikke säälpool tääda olnd, et kui lapsed olnd karjas, siis va Ansi-Kadi tulnd. Rääkind, et kui metsakuts tuleb, siis mitte kuri olla taage, et ütelda:
"Oi, oi, metsa ilugene,
oi, oi, metsa ätsegene!"
No varsti olnd hunt lammaste seas. Lapsed pand: "Oloit! Oloit! Va Ansi-Kadi!" No siis va Kadi olnd oma punaste sukkadega sääl vahtimas.
ERA II 164, 388 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lapsed mängind rannas. Hall hobu tulnd, pand ennast sinna laste ette maha. Lapsed ladund selga. Üks pole ruumind. See ütlend: "Kus ma pea minema, kas niku-näku nena pääle?" - Kohe lastelasu jäänd maha, köik kadund.
ERA II 164, 388/9 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks mees tulnd linnest ära. Tagamöisa metses olnd suur sütetuli. Mihele olid tikud ligund ära, tahab suitsu teha. Pidand hobuse kinni: "Kuule külamis, kas saab piipu tuld?" - "Jah, saab." Pand piibu täis taal ja viskend rattele neid süsi ka. Homigul siis leidend piibust höberahasid, rattel olnd ka. Siis läind vaatama metsa - pole tuleaset olnd ega midagi.
ERA II 164, 393/6 (9) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mõisahärra tahma-tünnis varjul, peetakse kuradiks.
Ühel mõisaalamal oli ilus naine. Härrale meeldind see liiga ning ta hakkend küsima, et kuidas siis armastamesega saaks toime. Naine rääkind seda lugu mehele. See ütlend, et peame talle ühe viguri tegema. Mees toond ühe tünni, pand ahju taha kuruse ning korjand sinna tahma sisse. Härra hakkand naisele jälle avaldama. Naine ütlend ühe öhta, et nüid läheb mees välja. Härra, et "jah, jah, ma tule siis." No härra läind. Aga mees passind kõik akna tagant pealt. Naine pand ukse lukku. Härra tahnd asemele minna. Naine ütlend: "Siis olen nõus, kui koha saan vabaks." No härra teind siis akti ikke valmis, kirjutand käe alla, et koht on kingitud. Naine ütlend siis: "Mu mees veab end rasvaga üle, et siis hea lõbus asemel olla." No härra tegi ka sedasi. Hakkavad nüid asemele minema. Äkist naine kohkub, et mees on ukse taga. Härra, et kus ta peidab enese. Naine ütleb: "Tüki sinna tünni." Siis naine teeb ukse lahti. Mees tuleb tuba. Akkab kohe naisele rääkima: "Kuule, ma müisi selle tünni ära, ta muidu siin tüliks." Tahab kohe ära viia. Naine ütleb, et viigu homme. No muidugist kevadine aeg oli, hommik juba jõudis. Teulised kik tööl juba. Mees paneb tünni pääle, lääb teuliste juure. Küsib nende käest: "Kas te kurjavaimu ka näind olete? Ooda, ma näita, ma püitsi ta täna üüsi kinni." Kõik kogusid nüid sinna ümber. Mees teeb tünni kaane lahti, härra kargas välja, pani mõisa poole plagama. Sai elajate lauta. Tüdruk läks hanedele süia viima, tegi laudaukse lahti - tont lautas. Tüdruk paneb kisama, härra vaigistama: "Ole tasa, too siipi ning vett ja pese mind puhtaks." Ta kartis, et proua seda tääda saab. Aga mees sai ikke oma koha päriseks.
ERA II 164, 396/7 (10) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vana Tammigu Mihkel rääkis. Pidula möisa kari olnd mere ääres. Merest tulnd üks hall pull ning vöttend lehma oma vöimu ala. Tulnud koju ja homigu läind karjaga tagasi. Nüid see lehm toond halli vasika. Mihkel oli selle halli vasika ärä ostend.
ERA II 164, 397 (10a) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks Hiiumaa mies rääkis. Tal olnd 2 hobust üüsse metses. Läind kangesti tormiks. Homigul ta hakkes tüdrugel ütleme, et vaja hobseid vaadata. No saand nad sinna, sis kaks ütlemata ilusad sinihalli täkku hoind seda mära. Aga kohe läind merese ja sinna nad kadund. Teise aasta mära tõi varsa. Siis see hiidlane ütles, et nüid on see juba 50-aastane, aga et nüid ei ole enam nii vali sõidu pääle.
ERA II 164, 397/8 (10b) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra teulised näind, et rannapõllu all üks hall loom magand. Nad läin ikke ligemal. Siis ta kuulend nende juttu, tõstend pead. Aga mitte pole olnd hobuse moodi ega elaja moodi. Pand säät ülesse ja merese.
ERA II 164, 398/9 (10c) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mu isa rääkis, ta oli näind meriinimest. Ta sõitis Vilsanti. Nüid Vilsanti mehed olid ää läind juba. Ta sai paadiga sõudma sinne. Roostend ilm olnd. Ütles - siis arvata poole vahe pääle Vilsandi majakast eemale esiteks tulnd üks lauatükk vee pääl. Tema mõtlend: "Mis ma sellega paadis teen." Aga siis paadi kõrvas tõusend üles üks tüdruk, nii ilusad juuksed olnd tal ja nii ilusad nisad. Käed tõukand tema poole. Tema mõtlend, et üks surnu ja sõudend edasi. Siis läind niikaugele, saand sii lauatüki käde, siis sellega hakkand mängima. Ning mängind ikke niikaua, kui tema silmad teda veel näind. Ma kuulsi siis, kui ta seda hakkas Ingli Jaeni ees rääkima. Jaen ütles: "Meie oleme teda sääl vahepääl kaks korda näind."
ERA II 164, 399 (10d) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ühekorra võrgumehed laskend võrgud merese. Siis tõusend vee pääle inime, ilusti hakkend rääkima, et "kulla meremed, te lasksite võrgud nüid me karjaaia kohta. Et minge sinnapoole." Nii siis ka kalamed teind ning homigul saand rohkesti kalu.
ERA II 164, 412/3 (16) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k., Kuusiku t. < Kihelkonna khk., Vedruka k. - Linda Köögardal < Peeter Kokk, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sõja ajal on ühest mõisast käidud raha röövimas. Mõisaproua tapetud ära. Suured summad toodud kaasa. Osa olevat peidetud Reinu koplisse. Siis ma küsisi Reinu Aadu käest - sii on tõsi. Ta teedis, et sääl raha on, aga muidu tarvite ei saa, siis ta on lainuks võttend. Nüid Lillipee Riidu, Kadariku Jüri ja Riisa Ristjan läind ühe sügise Reinule, et "nüid, Aadu, tule, näida meitele koht." Aadu läind näitma. Istusid sääl panga äärel. Siis nad näind: eemalt hakkand tulema suur must kogu. Jüri läind taaspidi kätega selle kohe. Jäänd siis korrast ikka vähemaks, viimaks kabisend korra ja kadund (see olevus). Nüid Tiina, Aadu naine, olnd tuas üksi. Üks võõras mees tulnd, ütlend: "Sinu mees läks nüid raha näitama. Kui sa sii lubad, mis sinu ihus on, siis nad saavad raha." Tiina pole luband. Siis on sääl suur tuul tulnd. Aadu olnd kolm kuud haige selle järel. Sii laps elab praegust.
ERA II 164, 427 (29) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villase viha vastu - keige rohkem nad leotasid külma veega ning siis küpset sibulid pandi pääle.
ERA II 164, 427 (30) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi vastu - need pidavad tähed olema, nelja kanti ikka pidavad ühe sõna tähendama.
ERA II 164, 427 (31) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi vastu - Taevaisa abihüidmene peab seda aitama.
ERA II 164, 435 (50) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui aprillikuul on kuul täht ies, tuleb hia aeg, siis peremees otsib sulase.
ERA II 164, 435 (51) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Puude mahavõtmene - kui sa võtad vana kuuga ühe lehtpuu maha, siis sellel tulevad ussid sisse kohe. Männa- ja kuusepuud - 3 päeva enne ja 3 päeva pärast kuu täissaamest on mahavõtmese aeg. Kui pole aja järgi võetud, ussid söövad ta puhtas ära.
ERA II 164, 436 (54) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Matse t. - Linda Köögardal < Laas Remmel, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lapsed hullavad vahel, et:
lenna, lenna, lepatriinu,
huome tuleb kena ilm.
ERA II 164, 438 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Noorekuu riede õnge valmis tegid ning siis püidema lähed, on hea õnn tursapüüdmisel.
ERA II 164, 438/9 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Önge sisse heites öeldi:
Tuu mulle tuhat turska,
saada sisse sada härga,
vii mul välja viis härga.
Siis sai 3 korda pääle sülitud ja üle parda visatud.
ERA II 164, 439 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k., Naana t. < Kihelkonna khk., Austlu k. - Linda Köögardal < Jaan Toom, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku seesi vihma sajab, siis laulsid, et ilm läheb tahes:
Eidi, eidi, ilmugene,
paista päeva, parmugene!
Eila olid sa hea ilm,
taane olid sa tahe ilm,
mullu musta kuke ilm.
Kui sa'p eidi minu pärast,
eidi kurja saksa pärast.
ERA II 164, 444 (7) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k. < Kihelkonna khk., Liidre k. - Linda Köögardal < Ann Kraun, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hea palav leil oli, siis mõni tänas nõndat: "Aitimm! Aitimm! Aitimm!" ning ise vihtles kangesti.
ERA II 164, 444(10) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k. < Kihelkonna khk., Liidre k. - Linda Köögardal < Ann Kraun, 65 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Viluhaigus - üks vanamees tegi mul vett, vesi pidi aitama. Ma läksi heinu tuuma niitist, siis tuli soe õhk vastu, sellest ma jäi haigeks.
ERA II 164, 466 (9) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Liivaküla k., Kusta t. < Kihelkonna khk., Võdruka k. - Linda Köögardal < Mihkel Koka, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin Teesu rannas oli küll kari merest välja tulnd. Keik olnd hallikirju. Lehmaind läind säält kautu. Üks pull hakkand lehma innaga järgi ning oli lehma juures käind ka ära, aga siis pand merese ja oli kadund. Aga sellel lehmal oli tulnd hallikirju poeg. Sest on hallikirjude sugu siia Saaremaale tulnd.
ERA II 164, 487 (1) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hiirisõnad.
Pead vaatama, on ruun või märä, must voi valge, nõnda ütelda: "9 penikoormat edasi, 9 penikoormat tagasi. Kes elab, peab surema," nõnda 3 korda ütelda.
ERA II 164, 487/8 (2) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hiiresõnad.
3 korda kirvega, kõvem kui kivi, raskem kui raud. Sa void sinni taga minna, kui Jänese perse valgeks läheb. Kui tema sind kiusab, siis võta selle looma sitta ja põleta ahju ees pahupidi laava ära ja anna oma loomadele sisse ja mis üle jääb, pane laeka luki taha sinne niituse värava vahel on, võta ja põleta ära ja loomadele sisse anda. Merel pole puud, kivil pole juurt, linnul pole piima. Tüi ülespidi, ladu alaspidi, kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd. Koerasitt sa oled, koerasitaks sa jääd - 3 korda nõnda ütelda.
ERA II 164, 488/9 (3) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisõnad.
Ühe tasi peale ja kolme sõrmega risti üle tõmmatud.
Itese pis taridese siun
Maa-madu, merede madu.
Teede pealt tuleb teris jälle, metsa põesast, põllustuse põllust, tuleb põesa sihest, teede pealt tuleb tervis jälle, kivi äerest kirjateks, mere äerest valguteks, maa rohu sarnatseks, kasteheina karmadseks; pea-alused, maa-alused, paksu parmaste alused.
ERA II 164, 489 (4) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihu-hoolmete sõnad.
Perva vas sista sedela
ranna tersga, Tolga Tus
simrasmi Jumesla karmanas.
sumalenti ti so j hkati
Tuda jatta Pehnadi on issarka
nokale Isago laiut karrassa
Japuk sarna soluk peata
Mauder susileninga.
ERA II 164, 489/90 (5) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täidest.
Võta kolm korda näpuga tuhka koldest ja pane ühe asja sisse tuhk ja mine lauta ja võta sõel ja lase pahupidi sõela läbi see tuhk elaja turja peale, aga kolm korda. Ja võta leivaluud ja sakitse 3 korda luuaga turja pealt. Siis võta luud ja mine sõnna, kus tua pühkmed keivad ja sakitse neid ka 3 korda ja ütle 9 korda: "Kasud juure sellele, kes seda mulle on teinud."
ERA II 164, 490/1 (6) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks paneb kokku kondid-luud.
1. Üks paneb kokku sooned-luud
2. " " " lihast, luust
3. " " " kivist, puust
4. " " " rauast, luust
5. " " " rauast, puust
6. " " " linnas kõik
7. " voidab linnas valu kõik
8. Üks üksi, kes aitab meid küll kõigist hädast, valust, kui usume H ja loodame ja palume ka südamest + + + H H H J. J. J. Ise + + + Oh Issand Jeesus Kristus, halasta ja heida armu meie peale, kuule meie palvehääli, vähenda keik valu. Võta selle, võta selle inimese ehk looma valu + + + N. d. e. Võta minu häel kuulda, nende kui sa kõikide preestrite palved kuulda võtad koguduse eest, võta valu ära +++8bb. Aamen. Isa Poja ja Püha vaimu nimel. Ja siis lugeda Meie Isa palve.
ERA II 164, 491/2 (7) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina, Jehoova Jeesus Kristus. Rahu olgu Teiega. Mina olen see raamatu oma Jumaliku käega kirjutanud ja ingli Miikaeli saatnud maa peale, mis kuldkirjadega on kirjutud. Seal Pratüla linnas puu kivi peal - kes seda tähele paneb - seal ta seisab, see ristikivi, kes seda aga ära kirjutada tahab, sellel on ta väga kasuks.
Kes pühapäeval tööd teeb, see on hukka mõistetud. Selle pärast ma palun teid, et teie mitte pühapäeval tööd ei tee iga teisi töösse sundida. Teie peate kirikus käima ja südamest Jumalat paluma.
ERA II 164, 493 (8.1) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tüdrukud poisi eest halvaks teha, et enam ei armasta (pealkiri):
Tütruku nimi kirjuta ja nime peäle sittuda.
Sina N:N: oled sitt minu eest.
ERA II 164, 493 (8.2) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tütruku juustest 8 poisi ehk mehe püksiperse peeretamise kohta teha.
ERA II 164, 493 (8.3) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vassaku jala sokki haista lasta.
ERA II 164, 493 (9) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu sõnad
x Cleilu x moioso x
x Cleilo x moioso x
x gunlo x guff x
x x x
ERA II 164, 494 (10) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lehma tagaajamine
Vett teha Marja magohemaida, Marja kolme sarve, üks hõbe, teine vaske, kolmas hõbe, teine vaske, kolmas kokku kulda harva, esiteks ette vaidu peält, kette vole tervise Jehovseri, punane Jehovveri unn.
ERA II 164, 494 (11) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
SOROPRO
Sator opera, ratas opera rola.
ERA II 164, 494 (12) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi tähed
dent. D. A. D. O. R.
A. R. E. R. O. säeleb
T. E. N. E. T.
O. P. E. R. A.
R. O. T. A. D. golok
ERA II 164, 495 (13) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
D. A. T. O. R.
A. E. P. O.
O. P. E. R. A.
X R. O. T. A. D. X
ERA II 164, 495 (14) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
t: b: t: s:
t: d: t: t: t:
Ts: t: a: t: g:
t: 3: t: t: Ts:
t: b: t: b: t:
A: s: a: M: t:
ERA II 164, 495/6 (15) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksasõnad.
Tere, süda, armas kuld, kuldne meel ja takne meel. Sündku nõnda kui mina tahan, mette nenda, kui sina tahad, sinu sõnad ja minu sõnad peavad ühed olema, kuldne keel ja meesi meel, mina sukkur sinu suus, mina meesi sinu meelest, nõnda kuidas emased isaste eest, nõnda mina sinu meelest, nõnda armas ja hea kui ema piim lapse eest, """ 3 korda kukla tagant kullatükk, :,: :,: :,:
minu saks tuleb õhtu ees, lammas taga, karunahk ümber pea, oleksin mina nõnda armas kot ema piim nõdra lapse meelest :,: :,: :,:
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]