[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 8, 85 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus; tuleb äkki ja ebaperioodiliselt. "Sureb ja ärkkab jälle." On, nagu oleks see tehtud asi vanamehe usu järgi.

ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Viluaigus - haigus, kus külm vaheldub palavikuga (soojaga). Santaigus kah see.

ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine - tuleb järsku, kõige enam loomadel. Ka inimesil sageli. Haril. loom lakkab mäletsemast; külmavärinad käivad üle; ajab kere tuult täis. Tehtud asi. Sant-haigus - ka eelmine haigus nii nimetet. Tehtud asi, kuskilt võlu kohast hakkand, kusagilt halvast asjast (noiasjast) saadud.

ERA II 8, 99 (3) < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Peeter Kask, s. 1853 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöhi pöleb - virmaliste kohta. Kui pöhi pöleb, siis äp tähenda see heed asja.

ERA II 8, 111 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Jüri Allik, s. 1849 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - pahavaim - kui ta jälgedesse satub, siis jääb hingitumaks. Vatskülast läbi tulla tulnud üks punane koer tulnd kahele naisele järele. Vaadand teine taha (kes ennem vaatas, see jäi vigaseks) - ja kael jäänd pärast vaatamisest kõveraks. See olnud rahva arvamise järgi külmking. Kes on külmking - seda ei teata. Kas on ta mõni moondund nõid või neist olenematu paha vaim - seda ei teata.

ERA II 8, 113 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Tiina Allik, s. 1850 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - arvab rahvasuust olevat kuulnud. Harilik ütlus aga olevat pöhi pöleb. Vanad inimesed aga öelnud ka: "virmalised vehklevad."

ERA II 8, 114 < Püha khk., Kailuka k. - Mihkel Tooms < Miina Allik, s. 1850 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merekarja ei tunne ega pole kunagi midagi sarnast kuulnud.

ERA II 8, 122/5 < Püha khk., Ilbla k. - Mihkel Tooms < Marie Ent, s. 1858 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimesehunt Ma oli siis veel pisike laps, kui see sündis. Oli ikka ala kümmend aastad - körtsi pingi peele oli üsna raske saaja - see oli va igavene körge pink. Siis olnd üks siuke pisike valge habemega mees ning inimesed rääkind, et see keib inimese-hundiks. Tööd pole see midagid teind. Ainult keind ühest körtsist aga teise. Pisime valge kutikas kott olnd taal kainus. Nönda habemega ühte nägu olnd see. Sääl körtsis pingi peel ta siis ikka istus. Ma nägi täda ka mitu korda. Oli ikka üsna üksi ning pole teistega suurt tegemist teind. Ühekorra nad olnd saunas, siis tulnd nendele - sammu valge kutikas kott olnd, sihes olnd üks liha kints; seda söönd siis ahju taga. Mind aeti kambri ning pole lastud tuas olla. Inimesed kartsid seda vanameest ning pole luband lapsi toa ligidal olla. Siis ma tahtsi kangest kuulda ikka, mis nad sääl tuas selle vanamihega rääkivad ning läisi särgi vääl salaja tasakesti tipi-varbal ukse taa kuulma. Rääkind siis, et ta oleks Kuusiku körtsi kaks varsa ka ära murdand, äga teine olnd pakise rinnaga - pole süia kölband ning teine olnd nii kuivand, et pole hambad peele hakkand, siis pole seda nöu hakkandkid katsuma. Öösse oli ikka hundiks keid ning pääva istund körtsis ning ootand ähk saab killegi kääst natuse viina. See liha, mis ta sääl meite ahju taga oli söönd, olnd Lepiku koera liha, mis ta teise öösse oli ää murdand. Viimaks oli see mees Upa külas kinni vöötud; pärast pole sellest inimese-hundist midagid kuulda änam olnd. Kus ta säält Upalt viidi, seda map tia ka.

ERA II 8, 137/8 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking on tunt, ent täpist seletust ei teata anda, mis ta on olnud. Vanemad inimesed olevat külmkingast küll rääkind, kuid see olnud nii tema lapseeas, et ei tea, missugune see täpselt olnud. Kui inimene teat. viisil järsku haigeks jäi, siis öeldud: "On külmkinga jälgede peele astund." Sarnane haigus lõppes halvatuse või muu selletaolise halva tulemusega. Haigus ilmus järsku ja ilma teatava või täosoleva põhjuseta. Ka äkiseks haiguseks nimetet.

ERA II 8, 139/40 < Valjala khk., Kalli k. - Mihkel Tooms < Tiiu Eeru, s. 1869 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking see oli jälle seike paha asi, millest pailu äi riagitud. Külmking see oli seike surnuajast ää tulnd vaim, kis oma pahategude pärast sääl rahu's suand. Külmking see oli ikka see, et kui völu vöi nöi inimene ää suri, siis akkas surnuajast vöi kerguajast oma haava sihest väljas käima, ning teisi inimesi hirmutama. Kust siis seike kuri surnud vöi völu vaim oli üle läind ning jäljed järge jättand - siis kui sialt üle nende külmkinga jälgede üks inimene juhtus minema, siis jähi see üsna järsku haigeks. See hüiti külmkinga viaks ning seda osasid targad toherdada - muud nöu's aitand selle via vastu änam. Mõnikord juhtus, et inimene selle viaga tükkis ära suri. Sehikest äkist haigust, mis külmkinga jälgede küljest suadi, hüiti külmkinga viaks.

ERA II 8, 144 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: külmkinga Külmking äi ole ikha päris kodukeibija, se on seike vaimu moodi asi. Külmking saadab haigusi ning keib nönda, et kedagid täda'p nää. Kes äga siis üle külmkinga jälgede leheb - see saab umbe haiguse - mis ää ei parane, kui tarkadelt abi'p saa.

ERA II 8, 166 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taivas punab - siis see piab tähendama, et on kurja ilma tulemas. Kui päike punasse lihab looja, siis see tähendab, et on tulemas märga ilma. Kui aga päike lihab kuiva, selgesse taevasse looja, siis tuleb kuiva ilma.

ERA II 8, 167/8 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Puude mahavõtmine. Puude mahavõtmine sünnib ikka köva tuulega. Pehme tuulega mahavöötud puudest äp sua tarbipuid. Nee'p kölba selleks.

ERA II 8, 191 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailased Mailasiks nimetetakse seinakoid, mis muldapõrandaga majus, kambreis, kus seinad maa vastus olles seisavad niisked, tiksutavad. Ussid niiskes seinapalkes - mailased ää ajand. Koi nimetus: mailane ~ mailene - häälikulised variandid.

ERA II 8, 200 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: külmkinga Külmking on sisammu, mis kodukeibija. Siuke paha vaim. Kui külmkinga jälgede piale inimene juhtub astuma, kust külmking on läbi keind, siis suab haiguse. Sii on siuke imelik haigus, mille vastu üksi nöidumine aitab, mis targad terveks tegad, muidu'p sua terveks.

ERA II 8, 201 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailased. Mailasiks nimetetakse seina koid, mis muldapõrandaga majus, kambreis, kus seinad maa vastus olles seisavad niisked, tiksutavad. Ussid niiskes seinapalkes - mailased ää ajand. Koi nimetus: mailane, mailene - häälikulised variandid.

ERA II 8, 203/5 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane - mailaseks hüitakse niisuur leheussi, rööviku taolist elukat. Enamjaolt on ta rohelist värvi (aimat) mustjavöödiline ja muudki värvi. Pikkus on umbes 10 sentimeetri ja umbes sõrme jämune suurte pikkade karvadega. Seda ussi koheldakse teat kartuse ja aukartusega. Mailasele pääle ei tohi astuda, siis jalad lõõvad lammu ja lammuvad ning lammuvad ega saa kergesti harilikust arstirohust terveks. See on mailase viga. Samuti ei tohi mailast tappa ega talle mingit viga midagi teha. Kõige parem on lasta ta olla sääl, kus ta on.

ERA II 8, 221/7 < Jaani khk., Kavandi k. - Mihkel Tooms < Maria Meeder, s. 1851 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamoori raha. Vanalmooril olnd pailu raha ning olnd kimpus - kohes se raha keik oleks panna.Vanamoor olnd juba haige ning kis tiab, kas töusebkid änam oetest üles. Oli nii tige nind sandi südamega see vanaeit, et omale pojale kua pole tahtand seda raha anda. Poeg pidand oma naisega aru. Rääkind ning mötlend, mis selle vanamooriga tuleb teha, sööda teist siin, anna armuleiba ning ise ilmatu rikas, äga mette ühte kopigud äi taha meitele anda. Siis valvand, et vanamoor kohegile äp suaks raha ära matta. Haiguse ajal olnd vanamooril rahapuustaks pia all. Valvand, et ta'p suaks seda puustakad sialt piaalt kuskile maha, kust pärast üles'p löva. No ühekorra pidand siis mees kuskile välja minema - ikka eripärast. Kodund ära minnes ütlend oma naisele, et see suure hoolega vanamoori järge valvaks, et ta'p saaks viimuks oma varandusega vingerpussi mängida. No naine olnd ka üsna kaval vanamoori järge valvama. Moor tiadand, et poeg kodund ära läind ning naine pole tervel pääval vanamoori kambri läind. Vuatand üksisilmi ukse pau vahelt, mis vanamoor piaks ede vötma. Pole sialt mujale kuskile läind, muutkut piilund ukse taga. Viimuks ajand vanamoor ennast oetest üles. Vöttand oma oetest pia alt ilmatu suure puustaku raha ning tuigerdand sellega suure vuarumisega kolde juure, kuapind selle rahapuustaku koldese tuha sisse ning ise ütlend: "Kille käsi paneb selle käsi vötab!" Minia vuatand keiksi aeg ukse juures ning kuuland keik, mis vanamoor sial rääkis. Siis läind teine, va patune, tagasi oete ning surnd-kas kohe ära. Ju raha kius täda ennem äs lase surra. Siis teise pääva mees tulnd kua koju. Naine pole surnut vahebel kiputandkid - surnu seisand pesemata nöndagut ta oli jäänd sönna. Ootand meest. No kui siis mees tuli, siis näine rääkind keik mihele ära, mis ta oli näind ning kuuland vanamoori kohta. Mees läind kohe kolde juure ning otsind hullupööra koldest tuha sihest, äga löida polnd mette äga midagid. Viimuks töstand keik tuha välja, äga löida polnd ikkagid mette kopikad. Muutkud ajand tuha tagasi kolde ning vaatand nöuta sial juures, et mis pagana asi see piaks olema: pani raha kolde tuhka - äga löida pole mette-äga midagid. Siis tulnd meele, mis vanamoor oli kolde juures rääkind: "Kille käsi paneb, selle käsi vötab." Mees tirind kohe surnud vanamoori oetest välja ning lohistand kolde juure ning hakkand vanamoori kääga sial tuhkas sogrutama. Kohe tulnd ilmatu tuust raha välja tuha seest ning poeg suand ikka keik vanamoori varanduse oma käde. Suand üsna rikkaks.

ERA II 8, 277 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane tiksu seinas. Puu sööbija. Seinakoi.

ERA II 8, 284/5 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöhi pöleb - virmalised. Nimetus virmalised tuntakse, kuid ei näi olevat murdepärane ja harilik nimetus on ikka: pöhi pöleb.

ERA II 8, 288/9 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking: - nga. Kui külmkinga jälgede pääle juhtub inimene sattuma, siis saab haiguse - sarnase haiguse, mida tohtri rohi äi paranda. See külmking on seike surnud inimese hing, kis kuskil rahu'p saa, killel kuskil aset pole. Hulgub ühest kuhast teisse niikaua, kunni viimuks hunt ta on üheksa korda ära söönd. Siis kui hunt selle hinge on üheksa korda ära söönd, siis saab rahu nagu teisedkid. See külmking on üks hukkaläind ning sandist eland inimese hing.

ERA II 8, 290 (e) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese hunt –-libahunt, kui inimene enda hundiks moonutab, et hundi nahas paha teha või saaki murda.

ERA II 8, 290/1 (f) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Viluaigus - viluhaigus on sarnane teadmatuil põhjusil tekkind haigus. Ihu on nõrk. Kardab külma. Ägedad sooja- ja külmahood vahelduvad. Paranemist raske leida. Haigus arvatakse külmkinga jälgede juhtumisest saadud.

ERA II 8, 299/300 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Suur Töll ja ta poeg olid ükskord vanasti kahekesi ehitand kirikuid. Teind sedakord Kärdla kirikut Suur Töll ise, ja poeg teind samal ajal Kaarma kirikut. Kahepääle olnd mölemitel üksainus vasar kirikutegemise juures. Selle vasaraga pidanud mölemad läbi saama. Kui teisel vasarat hakkand tarist minema, siis teine viskand ikka vasara teise käde. Ning sedaviti ikka kordamööda. Kui kirikud olid valmis saand mölemitel, siis läind üksteise tööd vaatama. Kui Suur Töll poja tööd oli vaatma läind, siis näind, et pojal olnd param kerk sugend kut ta omal. Vana pole seda välja kannatand ning läind maruks. Suure vihaga pidand teine poja tehtud kergu ümber toukama. Suure Töllu sörme asemed on paergus veel Kaarma kergu seina sihes ning tutid vastud, mis siis vastu oli lautud, et kerk ümber äi saaks kukkuda. Suure Töllu tegu peab see jah ikka olema.

ERA II 8, 301/2 (3) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Mari Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal. Olnd suur katkuaeg ühekorra Saaremaal. Surnd selle korraga ära hirmus palju inimesi. Viimaks jäänd veel üle ainult kaks inimest, teised olnd katk keik juba maha murdand. Jäänd kaks inimest veel Saaremaale. Üks inimene olnd Mustjalas ning teine olnd Sörve säärel. Siis löidand üksteise jäljed üles ning otsind üksteist jälgi mööda üles. Palju neist kahest inimesest siis Saaremaale sugu sai. See oli üsna vähe. Siis hakati ägat sorti inimesi Saaremaale elama tooma. Äga liik oli ikka ise sorti. Sellepärast rääkivad Saaremaal inimesed nii mitmet moodi - ägas kihelkonnas isemoodi.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]