[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 164, 496 (16) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Merel pole puud, kivil pole juurt, sinul pole piima, tüü ülespidi, ladu alaspidi, kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd, koerasitt sa oled ja koerasitaks jäed 3 korda nõnda järgest lugeda.

ERA II 164, 497 (17) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele. Mõtelge haigete peäle omas taevariigis, tee nende ihud-liikmed kõik terveks, Jumala abi olgu teiega, Aamen! Õue minna ja põhjatuule sisse puhuda kolm korda, Jehova Jumal, vaata minu peäle, kes sa varga peale vaatad, ikka elde võite kelde Jeesuke, veri punane. (3 korda öölda.)

ERA II 164, 497 (18) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihuoolmete sõnad Pereva vas sesla seelada, Ranna tirssa Polga Tus simrasmi Juniela karmanas suuma lattiti So sihkati Tuda jätta Pehkadi on issasgos nokols Jrsogo laiut karrasso Japiksarna solok peta Mander süsiemega.

ERA II 164, 498 (19) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele. Mis pean ma ütlema kaks ehk kom korda kinni hakates, mis on Jumala Poja nimi Jeesus Kristus, aja mustad kingad jalga, mustad sukad jalga, aja mustad kindad kätte, mustad leinariided üle, tule meid abi ehk sedaviisi. Jumala see Isa, Jumala see poja ja see püha vaimu nimel Aamen xxx.

ERA II 164, 498 (20) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haige sõnad. Must mees käbi maate kautu, teete kautu, mine metsa puusid kautu, lõhmuspuude lõksutama, pahakspuusid paugutama, vesi jooseb, veri jookseb ormi kautu, niikui valged lund'e kautu, Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel Aamen xxx.

ERA II 164, 499 (21) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkise haige sönad. Soost tulevad sojad nooled, taevast tulevad pühad inglid, kes on ussivalu võitnud, need aga sinu valu võitnud nenda tõesti kui kirikus altri taga aamen X X X

ERA II 164, 499/500 (22) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Looma kinnipanemine vana kuuga. Võta üks muna, mitte palja käega, vaid kindaga ja pane sõnniku peäle, võta sõnnikuga seltsis see muna kätte, ja kokuta kolm korda looma suu ette ja ütle need sõnad: "Ar vehitu sih, por ar vehitu sih, por ar vehitu schpor." Pärast pane see muna põhjatsed poole lauda nurka, et ükski seda katki ei aja. Sügisel, kui loomad kinni paned, ütle selle muna juures kolm korda: "Aamen, aamen, aamen."

ERA II 164, 500/1 (23) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Äkise haiguse sõnad. Vett teha. Rabandust ehk äkkest haigust aitama. Ja kurja vaimu kavalust rikkuma, minge, minge, minge, ma tahan teile abi saata, esite homiku, teiseks õhtuks, kolmandaks lõunaks, neljandaks põhja pool, Jumala Issa, poja ja pühavaimu nimel, aamen x x Need sõnad loetakse kolmele korrale läbi. Iga korra viimaste sõnade lugemise ajal tehtakse vassaku käe nimetissõrmega kolm risti. Hobusele antaks leiva peäle kolme ristikest tehes ja loetakse Issameie ühe hinge tõmbamisega ära X X X

ERA II 164, 501 (24) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Silmade sõnad. Maria-neitsike tuli taevast maha, kuldne katlekene käes, kuldne kulbikene sees, kuldne pulgakene peus, tegi silmad selgemaks, silmalauad lahkemaks, pese pale puhtakse, aja ihusta iluda.

ERA II 164, 501 (25) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosisõnad. Enne sind ep olnud roosi mitte, kui Jeesus kõndis mäe peäl. Jeesus läks üle mäe, kolm roosi oli temal käe, ühe ta ära lennatas, ühe ta ära suitsetas, ühe ta ära kautas.

ERA II 164, 502 (26) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paise sõnad. Sehest seata, peält peäta, alt juurita keskelt keata, Sinu nimel armas isa palun mina sind, võta sedasinast valu vähenda, mis see kuri paise selle inimese ihu sisse on tulnud, et ta jälle oma tervist võiks kätte saada, tee seda oma suurest armust, Aamen.

ERA II 164, 502 (27) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Maavea sõnad Aita Jeesuke Jumala see Isa Jumala see poja Jumala see püha vaimu nimel, tule ise sina ja ole see tohter Aamen

ERA II 164, 502/3 (28) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi sõnad, mis vee pääle saab loetud. S.O.R.O.P.R.O. Sator Opera ratas Opera role. Ie taisepes. Aketeste pes see senna ette karne karnedeos pekem, sest vasta see pee de x x x kolme sõrmega kolm risti vee peäle, ning need saab kolm kord loetud, ning kolm kord kuldasjaga ümber piiratud, kolm viitenurka ka peäle tehtud, niisama kui Mooses ussi vaskmau ülendas kõrbes, otse kui see kes selle peäle vaatas, sai terveks samal tunnil I.E.K.L.A.J.W.M.S.3 olak S.E.T.W.A.T. ur. Issa poja ja püha vaimu nimel Aamen Aamen Aamen. Meie Isa palve saab kolm kord järgest loetud.

ERA II 164, 503/4 (29) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi sõnad. Jeesus läks üle maa ja talus neli roosi käes, see viimane kadus ära, see teine põles ära see kolmas lõppes ära see neljas ei pea mitte puutuma kellegi inimise Margebein kätt pead rinda, ehk üht liigend, sest kõik roosi, nõnda kui see valge, punane, must, sinine, roheline, kolne, sa veeroos, vasserroos, ussiroos, Schlangen roosileheroos Plant roos roos ja kõik roosid, nenda kui nende nimed on, peavad ära kaduma ja mitte enam jälle tagasi keerma, Jumala see Issa poja ja pühavaimu nimel Aamen. Aamen. Aamen.

ERA II 164, 504/5 (30) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paisutamise haige sõnad Läksid kolm pühad neitsid ja naad tahtsid ühte paisutamise haigust järge vaata, Esimine ütles see on palav, teine ütles see ei ole mitte kolmas ütles kas ta ei ole mitte; Räägi nõnda seda haava seun mina kinni, kolme nimel, et sa oma külge võttad, palavust, vett ja paistetamist ja kõike mis paisele võib sandiks olla, kolme Jumala nimel, ja see peab kolm kord räägitud saama, piira kolm korda ühe lõngaga ümber selle haava, pane seda lõnga päeva vastu parema maja nurga alla ja ütle; Mina panen sind sellega siia x x x et sa oma külge võttad palavust, vette paistetamist ja mäda. Ja kõik, mis haavale häda ei tee x x x Aamen. palu veel Issameie, ja aita Jumal.

ERA II 164, 506/7 (31) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kondi kokkupanemise sõnad Usk paneb kokku kondid luud Usk paneb kokku sooned luud Usk paneb kokku lihast luust Usk paneb kokku kivist puust Usk paneb kokku rauast luust Usk paneb kokku rauast puust Usk paneb kokku ilmas kõik Usk võidab ilmas valu kõik Usk üksi on, mis aitab meid Küll kõigest hädast valust mind Kui usume ja loodame ja palume ka südamest x x x H H H L. L. L. lll. lll. lll. x x x (Oh Issand Jeesus Kristus halasta meie peäle, kuule meie palve hääle, vähenda kõik valu, võtta selle inimese valu x x x N: N: võtta minu palve hääle kuulda nõnda kui sa kõikide preestrite palved kuulsid, ja koguduste eest kuuled, võtta valu ära x x x. 8 bl. Aamen. Isa poja ja püha vaimu nimel, Issameie palve saab ära loetud.

ERA II 164, 507 (32) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tole haige peäle veel vere sõnad P. tilgu läbi nõela silma ja seisa paigal niikui Jordan kui Johannes ristis x Ja Iisraeli lapsed punasest merest läbi läksid ja meri seisis mõlemil poolel nullis ja pullis x Kui kõrgel käib töömees, kui punane on vähi, kui külm on mehe käsi, see võtab su valu kõik.

ERA II 164, 507/8 (33) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ambavalust. See õnnistamine saab 3 õhtud nimetissõrmega haige hamba peale pannes. Mina võttan see valu ära nõnda kui Jumal teda omast pojast ristipeäl ära võttis kolme Jumala nimel x x x. Mina surman see ussi ära x x x mina teen need vermed lahti, nõnda kui Jumala poeg risti pealt lahti tehti. kolme ainu Jumala nimel x x x Tobias Reku Aamen.

ERA II 164, 508 (34) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roos Jumal on meile siin mailmas Roosi Küngaks saatnud ja tema üle taeva kroonimise mantliks välja lautanud x Roos x lahku minust ära lenna ühe surnu peäle ja päesta, elu olevad tänasest kunni igavene.

ERA II 164, 509 (35) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi haigele Issa poja ja pühavaimu nimel Meie Issa palve saab loetud) Mis peame ütlema ma kaks kord kinni hakkates Jumala Issa poja ja püha vaimu nimel, sulle süntku nõnda kui sa oled uskunud, Yde su pis tritese pis sina dekarne karnde of pikem saa vesta pa verda see pee amne pea keige kangem valu jäeme käega. Üle muljuda kolm kord.

ERA II 164, 509/11 (36) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kasvaja sõnad. (Siis vaata kui kuu viimse veerandine on:) x Jumala Issa poja ja püha vaimu nimel kõik kuri asi peab kõikuma, ja Jumala sõna läbi päesema kuri haigus ära kaduma nõnda kui Jeesus Kristus Jumala sõna läbi kurja haiguse peäle võimust sai, nõnda pean mina püha palvete läbi nende peäle võimust saama igavesest ajast igavesti. pea eest oled ja peata keskelt oled saa. Sa juureta peält oled ja peata alt oled sa juurita, kolm kord nõnda üttelda Murel pole puud, kivil pole juurt, tüügas ülespidi, ladu alaspidi, kassi sitt sa oled kassi sittaks jäed koera sitt sa oled ja koera sittaks sa jäed, kolm korda) aita Jeesuke, toras Lord Ienal ruat waat not Joeugkomten me lond ovard Joug konalin, elavad hõbe sarve sisse panna nende sõnadega, ar vehi to schi por, kolm korda nönda öölda Peenikene tütruk ma olen ja peenikest lõnga ma ketran, punas langa ma punun ja siidi lõnga seun, valged villa ma vaun, kelle peäle ma panen omad käed need kõik terveks saage, rahu olgu teiega ütleb Issand, head sooned tulgu jälle minu sisse, ja pahad sooned minge kõik välja, nimetissõrm pane mu rinna peäle siis saan ma kohe paramaks, see tige silm, mis minu peäle vaatab, see mingu su oma peäle tagasi, Jeesus Kristus aita sind ja mind edasi minna Aamen

ERA II 164, 512 (37) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vett teha 3 korda järgest loetud Karper vasto, mokku (maku) vastu Sasper kraun, Issa meie ühe hingega kolm korda järjest Hege helde kippe teele tervist Jeesu veri puna Minu ihu sai risti peäle pandud kolmest kohast sai mind katki pistetud, Minu Isa vaeva on sinul, minul arm Kristuse auu kuub see minu kroon. Isa oled mulle annud Aamen 3 kord järgesti.

ERA II 164, 512/3 (38) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sandi aigele. X Püha risti täht olgu sinuga see Issa ja see poja ja see püha vaimu nimel. Kõik kuri asi peab kõikuma ja Jumala sõna läbi päesema, kurjad asjad ära kaduma nõnda kui Jeesus Kristus Jumala sõrme läbi kurjade vaimude peäle võimust sai nõnda pean ma püha palvete läbi nende peäle võimust saama. Igavesest igavesti. Aamen, Aamen, Aamen :,: :,: :,:

ERA II 164, 513 (39) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paisutamise haige sõnad. 3 korda, paistetus, paistetus, paistetus. Mina kässin sind Jeesuse Kristuse nimel et sa N: N: nii vähe paha teed kui Jeesuse Kristusele need naelad paha tegid, mis Juudid tema kätte ja jalgede sisse lõid x x x

ERA II 164, 513/4 (40) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksa sõnad. Tere, tere mõisa herra sina siidi sametis, mina lammas karune õigus teite, võit minu.

ERA II 164, 514/7 (41) < Kihelkonna khk., Kiirasaare t. - Linda Köögardal < Jaan Tiituse vihikutest (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Saksa sõnad Söön sinu sõnad, saan sinu silmad sõela põhja Kõmu sarved näitvad, kõmu istub, kõmu nahk selgas, aavi keel, aavi meel, mina sukur teite suus, mina mesi teite meeles, nende kut emased isaste eest nõnda mina teite eest, kuklatagand kullatükk 3 korda nõnda öelda, kõmu sarved näitvad, sinu ja minu sõnad peavad ühed olema, toas raud kassikene tuleb teile valge pea ja silmad sõela põhja, Kõmu kõrvad näitvad, kõmu nahk selgas, aavi keel, aavi meel, lase minu käsi ka nõnda korda käija, kutt püha kiri korda käib. Saksa mees ja sõnad: Saksa mees soe sugugi pahane, koera karvane, sinu süda nõnda pehme kutt se villane virukas, minu süda nõnda kõva kutt tuline raudkivi peäl: ma soo meelest nõnda kutt Maria piim Jeesuse eest. Ma soo meelest nõnda kallis kutt kuld sinu kulmu sees, ma soo meelest nõnda armas kutt hõbe sinu hõlma sees, Jumal hoitku Maria keelgu seda vaimu sündimast, Ema ilma talumast, kes saab saksus elama igaveseks issanda orjaks, sellel läheb säsi särgi sisse, särgi tuli kube tuli karvane kasukas, kellega võib tules magada, tule all ka õhkuda, tule kirgedes kirjuta nüüd ja rahu issandaga, söön sinu sõnad, saan sinu silma sõela põhja havi keel, aavi meel mina sukur teite suus, mina mesi teite meeles, enne tuleb teile valge pea, mina su meelest kutt sukkur, kutt mesi, ho-oh vildsed kööved, oh kuldsed kööved, ei need mind kinni pidada, ma so meeles Proua sinu eest; oh vildsed kööved, oh kuldsed kööved, sul pole häda ilmasgid, Jeesus (Nadsarenus) Natsaretis Juudas kunni mina astun kohtumõistja maja ette, sealt aknast vaatvad kolm surnud meest, ühel pole pead, tõisel pole kopsu, kolmas on haige pime ja tumm?

ERA II 164, 537/8 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõulu laupäeva õhtul tuuakse pahnad maha. Siis lapsed vinnivad neid lakke, kui pahna kõrsi palju lakke jääb, on hää viljaaasta, kui aga vähem jääb on vilets viljaaasta.

ERA II 164, 538/9 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Ka on palju muid kombeid, näiteks pahnad tuuakse vanaa/a/sta õhtul samuti maha kui jõululaupäeva õhtul. Siis vinnivad lapsed pahna lakke, kui sinna kõrsi palju jääb, on hää vilja-aasta, kui aga vähe siis peab tuleval aastal nälga kannatama.

ERA II 164, 539 (8) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Matsapäeval ei tohi hagu puid ega midagi niisuguseid asja majajuurde tuua, nendeg ühes võib ka usse maja ligitusse tuua, seda kardavad paljud inimesed.

ERA II 164, 542 (21) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laeva ehk kalapaati teha, peab nõnda nimetatud laeva täävipuu külast ehk võõra maa pealt varastama, kas olgu neid endal kodus kümme tükki. Siis saab tugevasti kalu.

ERA II 164, 546 (33) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Riina Kajaste 2001, kontrollis Mare Kalda
Majade valmistamise puud peab võtma maha vana kuuga peale jõulu.

ERA II 164, 547/8 (37) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kevadel hilja puud härmas on varene külv parem, kui aga varakult härmatis juba kaob tuleb hiline külv.

ERA II 164, 548 (38) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Karala k. - Gabriel Kask, Karala algkooli õpilane (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui pählapuud urmas, tuleb kena odrakasv.

ERA II 165, 13 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanaõue t. - Nelli Lilhein, 13 a. < Kata Lilhein, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hooneteperi. Viinistu lähedal metsas on väike ümarik mägi, rahvas nimetab seda Hooneteperiks. See olevat olnud enne vanade eestlaste ohvripaik ehk hiis. Mägi ise on tihedalt kividega kaetud ja kasvatab väikseid mände ning kadakaid. Umbes viiekümne aasta eest on säält võetud maha üks hiiglamänd, mis oli arvatavasti hiiemänd. Hooneteperi mäge on ümbritsenud mingi saladus, seda on peljatud. Karjalapsi on hoiatatud sinna minemast, tähendades: "Ärgä sinne mengä, seel on muuga keltrid!" Mis sellega taheti öelda, on teadmata, kas muugad tähendasid munke või miskit muud.

ERA II 165, 14 (5) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanaõue t. - Nelli Lilhein, 13 a. < Kata Lilhein, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Kord oli juhatatud kedagi meest öösel Silmi kuusiku, sääl pidi olema rahaauk. Mees läkski. Oli talvine öö. Kui ta jõudis lahe jääle, nägi ta Silmi kuusikust suurt tuld. Mehel oli keelatud tee peal kellegagi rääkimine. Kui ta edasi kõndis, tuli talle jääl kaks hunti vastu. Mees ütles: "Ah teijpne mehed oletegi!" Korraga käis suur raha kõlin ja kui mees Silmi kuusiku poole vaatas, ei olnud sääl enam näha midagi.

ERA II 165, 21 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Aksli t. - Signe Hong, 12 a. < Maaria Kain, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Tammehari on Otsa ja Haltja karjamaal, seil old ennevanast paks tammemets. Seil eländ kaikisugu loomi, aga ühel kerräl süüdetüd see polema ja jäänd järele paljas hari. Nii tuldki ütelüs "Tammehari".

ERA II 165, 28 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Roogidu t. - Agda Laine, 12 a. < Marie Silbermann, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Praigusel lagejal kohal, mes kutsutakse Tammeharjaks, old keskel lebamets ja äärtes tammemets. Sest saigi siis nime Tammehari. See mets vist poldeti ära vanuje inimeste judu järel.

ERA II 165, 36 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Aksli t. - Linda Merela, 16 a. < Maria Kain, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammehari. Viinistu ja Turbuneeme vahel oli ennem olnud suur tammemets. Seda metsa hüüti tammeharjaks, sest seel on mägine, kus otsas kasvanud palju tammi. Kuid see mets oli pold ärä. Ja eks nee inimised ottaned seelt ka puid. Kaks või kolm tamme on veel järel.

ERA II 165, 52 (8) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vallimäe t. - Ines Sepman, 14 a. < Miina Vassiljev, 52 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haldi saar. Rahvas räägib, et enne olnud Haldi saarel väga paks mets. Sääl arvanud inimesed elama haldjaid. Seepärast antudki saare nimeks Haldi.

ERA II 165, 52 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vallimäe t. - Ines Sepman, 14 a. < Miina Vassiljev, 52 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tammeharja. Vanemad inimesed arvavad, et Tammeharja nimi on tulnud sellest, et sääl läheduses heinamaal kasvab tamm. Arvatakse ka, et sääl samas karjamaadel on võinud kasvada tammi. Jutustaja kuulnud need jutud oma vanematelt.

ERA II 165, 53/4 (1a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Haldi t. - Helgi Kain, 13 a. < Hindrek Varma, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Viinistu karjamaa, mis kannab Tammeharja nime. Tammehari nime sai ta sellest, et sääl oli olnud suur tammik, aga nüüd on need maha raiutud, millest ainult kaks on järele jäänud. Suurem asub Sääre talu heinamaal ja vähem Pärtli talu heinamaal.

ERA II 165, 54/6 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Haldi t. - Helgi Kain, 13 a. < Hindrek Varma, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Silmi kuusikus rahaauk. Kord juhatati Pärtlijaani vanamehele rahaauk, see pidi olema Silmi kuusikus. Talle juhatati, et tuli põleb rahaaugul ja määrati öö. Kui öö kätte jõudis, läks mees metsa ja nägi kaugelt juba tule ja kui ligemale jõudis, nägi ta meest tuld liigutamas. Siis hakkas Pärtlijaani vanamees hirmuga issameiet lugema ja ümber tule käima, tundmata mees ta kannul. Korraga viskas tundmata mees kolm verist vasikakintsu P. vanamehele kaela, aga siis viskas P. vanamees kintsud tulle ja ütles: "Mene sina pergu." Ja kui kintsud tulle langesid, nägi vanamees, et need olid kolm suurt kullakotti, aga siis kadusid kõik nagu tina tuhka. Sama rahaauku juhatati ka Andikäspri vanamehele ja määrati ka öö ja üeldi, et temale tulevad kaks meest vastu, aga ta ei tohi nendele midagi ütelda. Kui vanamees läks, tulid talle kaks hunti vastu ja vanamees ütles: "Kas teie oletegi nee mihed, kes mulle vastu piid tulema," kui ta sai need sõnad üeldud, tuli talle meelde, et ta ei pidanud rääkima. Kui vanamees rahaaugule jõudis, nägi ta koera mulda sütele pääle kraapivat, kuid äkki kadusid kõik ära, ainult suur helin oli veel järel.

ERA II 165, 68/9 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nägäkivi. Pärispea Liidesoo lahes, mis asetseb Odakivi lähedal, on suur kivi meres. Selle peal olid olnud näkid ennast pesemas ja ehtimas. Ühel õhtul, kui old suur kisa ja laul külas, ehmund näkk ja hüpand merre. Pääle sidä ei ole teda enam nähtud. Kivi aga Liide soos kannab Nägäkive nime.

ERA II 165, 69 (5) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiietamm. Pärispea Matsu talu koplis oli old enne sakslaste tulekut suur hiietamm. Rahvas palund selle all jumalat ja ohverdanud seal igal laupäeva õhtul ja teistel tähtpäevil. Kui tulid sakslased, siis raiutud maha tamm ja varastatud ära. Rahvas aga räägib, et kõige ligem mõis Pärispeale on ehitatud selle tamme puist ja oksist. See mõis on Kolga mõis.

ERA II 165, 69/70 (6) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Peebu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Johannes Ruukholm, 61 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk Pärispeal. Praeguse Oru talu tuhlimaalt on löüetüd suur katel rahaga, mes tuli väljä tuhliottamise ajal, kui aeti lahti vagusi. Rahast said osa kaik, kes olid tuhli ottamas. Taanja, kadund, oli veel peräst mend etsimä ja saand kätte pool katla, mes adra kaugemale oli veend ja toistest maha jäänd. Sida kohta peetakse ka praegugi pühäks ja ei panda tuhli pääle. See olla Vene keisri Peeter I kingitus inimestele.

ERA II 165, 70/1 (7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Mahu t. - Eliise Kalholm, 14 a. < Kata Linholm, 82 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkk Purekkaris. Purekaris praeguse suure kive otsas käinud igal ilusal õhtul pead kammimas pruut ja peigmees. Seal kohanud nad igal õhtul. Ühel õhtul oli vanamees kõrge mää pääl, kuidas jälle nad tulnud ja istunud sinna kivi otsa. Enne kamminud pruut oma juukseid ja ulatanud siis kammi peiule. See kamminud ka oma juuksed, siis suudelnud ja kaelustanud üksteist. Äkki oli läbitungivalt kiljatanud pruut ja ta juuksed tõusnud üles otsekohe. Peigmees kadunud kui maa alla, kuna pruut jooksnud merre. Pääle seda oli nähtud veel mitmel õhtul sealt pruuti ja peigmeest. Mitte enam kive otsas ega maal, vaid nad suudelnud sügavuses vee peal.

ERA II 165, 80 (7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärlioja t. - Ilse Lehesalu, 14 a. < Magda Lehesalu, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Valuvõtmise laul. Haigele arsti, tervele vorsti, varesele valu, musta linnule muu tõbi. Tõbi tulgu, teine mingu, ärgu vaksa vahet olgu. Juba lapse jalg terve!

ERA II 165, 99/100 (1) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k. - Ilmar Heinsoo, Kõnnu algkool < vanemate meeste suust (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Valgejõe madu. Valgejões elas palju aastaid tagasi suur kollasekirju madu. See olevat õnnemadu. Madu lennanud siia kaugelt. Ennen ei olnud selles peres, kus kohal madu asus, õnne, kuid mao tulekul kasvanud taluvara mitmekordseks. Sellest ajast liigub rahva seas lugujutt ühest perepojast, kes nõia poolt olevat muudetud maoks. Madu kadunud nõia juurest ja hüpanud jõkke just oma talu kohale. Perel, kus poja kadumisel kadus koduõnn. Nüüd aga sigines see uuesti. Pererahvas kui tundis oma poja lähedal olekut. Nõid aga kiristas hambaid. Vette ei ulatu ta võlus.

ERA II 165, 107/8 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Määpealse t. - Erni Janter, 15 a. < L. Berg, 53 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kahala järve tekkimine. Vanasti olnud praeguse Kahala järve kohas Uuri küla. Ühel kevadpäeval kündnud Uuri mehed põllul, ega ole teadnud aimata midagi paha, kui korraga ilmunud küla kohale lind, kes kogu aeg hüüdnud: "Põiki rahvas, põiki rahvas!" See pidi tähendama et Uuri küla rahvas oleks pidanud säält hoopis ära minema. Mehed aga olid pannud linnu hüüdmist muidu naljaks ja kündnud edasi. Korraga aga ilmunud taeva alla suur hall pilv, mis Uuri küla kohta jõudes lausa vihmaks muutunud ning küla peale maha sadanud ning kogu küla enda alla matnud. Alla jäänud kõik mehed hobuste ja adradega. Selgel suvepäeval olevad neid veel praegugi näha järve põhjas.

ERA II 165, 111 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. - Erni Janter, 15 a. < G. Valk, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Kord näinud keegi Vanaküla inime unes järgmist. Pohla ja Klaukse talu rajal asuva suure kivi all on suur varandus peidus, mida ei saa aga muidu kätte, kui tuleb reede õhtul viia seitsme elaja veri sinna kivile, siis pidi avanema varanduseauk. Sellel inimesel endal pole aga julgust olnud seda teha ja nii seisab varandus veel praegugi suure kivi all.

ERA II 165, 139/41 (10) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k., Valgejõe t. - Inna Antar, 13 a. < E. Hermann, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kust said endale nimetuse Kaanjärv ja Kaanjärve mäed. Kord elasid seal mägedes röövlid. Nende pea-ninameest hüüti röövel Kaaniks sellepärast, et ta oli hirmus verejänuline ning röövis ja hukkas palju inimesi. Röövel Kaan oli veel kole kaval. Küll aeti ja otsiti teda taga, et hukata, aga kätte ei saadud kunagi. Tal oli mägedes palju vara ja kulda. Seal ligidal elas üks asunik, kellel oli kolm ilusat tütart, kuna üks nendest kolmest oli kõige ilusam. Nemad käisid alati õhtutel mägedes jalutamas ning laulmas. Kord silmas röövel Kaan neidusid, kes istusid kalju veerel ja laulsid imeilusalt. Röövlil tuli tahe tüdrukuid vangistada. Ta hiilis lähedale, et parajal silmapilgul neid haarata. Kaks õde märkasid seda ja pistsid jooksu, kuna kõige noorem neist ja kõige ilusam ei saanud kohe jooksu pista. Röövel tahtis teda kinni võta. Tüdruk jooksis mööda kaljut edasi kuni kuristikuni. All lainetas järv. Ta mõtles: "Ennem ma suren, kui lasen end vangistada." Ning ta hüppas järve. Röövel sai kole vihaseks. Ta kõndis mööda järve kallast edasi-tagasi ning nuttis viha pärast. Järv muutus ümbert sooks, mis oli õige pehme, et seal ükski inimene käia ei saanud. Röövel vajus ja vajus viimaks järve. Praegalt on järv ümbert nii pehme, et keegi sinna ligidale ei pääse. Järve ääres õitsevad valged vesiroosid. Kes neid noppima läheb, vajub järve, sest see ei kanna inimest. Rahvas hakkaski järve hüüdma Kaanjärveks ja mägesid Kaanjärve mägedeks. Kui praegalt minna õhtul sinna, siis teatakse rääkida, et on kuulda järvest uppunu neiu laulu. Rahvas kaevas mägedes ja otsis kulda, aga ei leidnud, sest vana röövel oli selle hoolsasti ära peitnud. Sellest ajast peale seal enam röövleid ei ela.

ERA II 165, 181/2 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Klaukseni t. - Irma Suumann < Anna Helberg, 80 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Kuidas soo sai omale nime. Vanalajal oli seel soos soda. Tuglas oli soa ülemb. Tuglas vaevas inimesi raske töögä. Inimesed ei jaksand tööd tehä. Siis Tuglas hakkas inimesi piinamä. Meestelt leikas seljä päält suured nahajudad väljä ja naistelt leikäs rinnad ära. Pani naised nabapäidi puusse, rippuma. Viimäks jäi Tuklas haigeks. Siis tehti Tuklasele suur kätküt. Tuklas oli kätküves seljällä, naised kävid tädä imetämäs ümbär ranna, igelt poolt ja said sen eest 2 kobika päiväs. Kui naised jäid kätküve pääle suikuma, siis Tuklas oli lauland: "Tukku, tukku vaene naine, et saa kahte kobikaida." Üks naine oli lägäständ Tuklase ärä. Ja Tuklas suri. Sellest sai soo omale nime Naistesoo, et naised käisid Tuklast imetamas.

ERA II 165, 187 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. - Ilse Kenamets, Leesi algkooli õpilane < Joost Kalmholm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Kuusalu ranniku kohtadest/ Kuidas ehitati Jumindale esimene kabel. Kui taanlased Eestisse hakkasid tungima, joudasid nämäd väljä Juminda Sääreotsa. Oli kangesti udune päiv ja taanlased soitasid karile. Nämäd palusid jumala, et kui nämäd veel eluga pääsevad ja kuhu kohta, sinne ehitavad kabeli. Olidki joudand sinne randa. Üks mees otand sõela ja otand sen merest vett täüs ja joost nii kaugale, kui vesi otsa loppend, sinne kohta heitänd nad polvilla ja palunud, ning siis hakatud kabeli ehitämä. See kabel ehidetud 1615 a. Pärast veedi see kabel ristiusuliste poolt Kura talu aia taha, kus püsib veel surnuaid praigagi.

ERA II 165, 199 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguriaia t. - Greete Lambot, 12 a. < Joost Kalholm, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teisiti kõneleb aga Joost Kalholm. "Ige aestat käis näkineiu seel kivel jaanituld tegemas, sest tema peigmies oli surd jaanipäiva ööl. Ta oli teht tuld seel ige aastat niikaua, kui viimaks kivi oli mend punaseks."

ERA II 165, 203 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sai mets enesele nimeks Maduvare. Juminda külast ½ km maad Leesi poole on kõrgem mereäärne koht, mille nimeks on Maduvare. Mets saanud nime järgmiselt. Ruotsi soja ajal oli siel palju ussisi ja kuldase kruoniga uss oli ka. Üks soldat soitas hobusega sielt mööda ja löi möögaga kruoni ussilt pääst ärä. Ussid said vihaseks ja jooksid suamihele külasse järele. Soldat jookses ussi iest Tabani tuba. Senperast hüüeda seda kohta nüüd Maduvareks.

ERA II 165, 206/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Põlismänd. Kui punased Jumindale tunginud, elanud siin mongooli usulised inimesed. Need pannud punastele südilt vastu, ei olnud aga aidanud. Paar mongooli noormeest põgenesid põlismetsadesse Juminda neemel. Punased tunginud neile järele, kuid noormehed põgenenud puusse. Metsas teinud nad enesele onni ja elanud Taara armust. Nad hüüdnud teineteist Lutt ja Tutt. Kui eestlased neemele elama asunud, siis elanud noormehed sopruses rahvaga. Mändi, milles noormehed kord varju leidnud, hakatud hiljem pühaks pidama ja ohverdatud männi juurtel. Praegu seda mändi enam järel ei ole, sest taluperemees, kelle karjamaal mänd kasvanud, oli saagind vanakese maha.

ERA II 165, 219 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Jaan Sukamägi, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkikivi. Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale. Mees hakanud karjuma, näkk tulnud aga lähemale ja näkk viinud selle mehe jõkke. Igakord, kui keegi säält mööda läks, olnud sääl kuulda hääli. Alles aasta pärast visatud mehe laip jõest välja samale kohale. Peale selle olla sääl tihti nähtud näkki, aga inimest nähes kadunud vee alla. Sellest on ka see kivi nime saanud Näkikivi.

ERA II 165, 221 (3) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Anna Sukamägi, 77 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda *red.
Laps hundi pesas Vanasti olnud Jõelehtme ümbruses palju hunte. Kord vanemad tööle minnes jätnud lapse üksi koju. Hunt tulnud, lipitsenud niikaua lapse ümber, kuni laps istunud selga, siis hunt viinud ta Koogi metsa oma pesasse. Hundipojad mänginud lapsega ja kriipinud ta oma küüntega lõhki. Vanemad koju tulles ei ole last leidnud ja läinud otsima. Tulnud veel külainimesigi, ja viimaks mindud Koogi metsa ja leitud laps säält hundipesast. Pärast vanemad küsinud, et "kuidas sa siia said?" Vastanud laps, et "suur kutsu võttis mind selga ja tõi väikestele kutsudele mängida." Väikesed kutsud olla mänginud temaga ja kriipinud teda.

ERA II 165, 233 (2) < Jõelähtme khk., Jõeähtme v., Manniva k., Raja t. - Angela Kütt, 13 a. < Miina Metstoa, 46 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuradikivi. Kuradikivi asub Loo mäel Manniva külas. See on oma nime saanud sellest, et kurat istunud kivi otsas ja jälg jäänud kohe kivisse.

ERA II 165, 247 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Parasmäe k., Loovälja t. - Uno Mardim, Jõelähtme algkool < M. Mardim, 81 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kiia järve sünd. Ennevanasti pole olnud Kiia järv omas vanas kohas, vaid olnud koguni Järve sauna juures. Külanaised käinud järves muste lõngu ning pesu pesemas. Järv vihastanud sellest ja tõusnud suure halli kitsena õhku. Kits hakanud ida poole minema ja saanud Kiia võhma kohta, kus heinalised heina tegid, käinud hirmus pauk ja järv läinud pooleks. Üks pool heinalistele kaela, teine osa jõkke. Jõgi on selle koha pealt eriti lai.

ERA II 165, 251/3 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Aava t. - Hans Ojapõld, 13 a. < Jakob Ojapõld, 69 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sündisid Kostivere urked ja salajõgi. Jõelehtme vallas, Kostivere mõisa lähedal asuvad Kostivere urked. Nende sünd vanarahva jutu järgi on järgmine. Vanasti elanud Kostiveres palju tugevaid mehi. Meeste tööl olnud edu, ning nad olnud jõukad ja elanud omavahel sõpruses. Korraga aga töö enam ei õnnestunud ja kehvus pugenud majja. Üks mees näinud ühel neljapäeva öösel juhuslikult vanasaadanat, kes külas vargil käinud. Meestel kohe nõu vanapaganale kätte maksta. Kogunetakse siis järgmiseks neljapäevaks teatud kohta kokku, igalühel tubli madjakas käes. Kell olnud vaevalt kaksteist läbi, kui ilmus vanapagan. Mehed kohe ta tegusi kätte maksma. Vanasaadan kisub omale kätega teed maa alla. Mehed maa alla järgi minna ei julge. Mehed valguvad laiali vaatama, kust vanapoiss välja tahab tulla. Vanapagan muidugi meeste nõu ei tea ja pistab pea üsna mõisa lähedalt välja. Mehed on aga kohe kohal ja nuhtlevad sarvikut. Ruttu poeb see maasse tagasi ja kaabib omale uut teed. Kus ta aga pea välja pistab, saab kohe madjakaga vastu nägu. Viimaks, pikema maa-all-jooksu järele õnnestub tal ometi Jõelehtme küla juures maa alt välja tulla ja plehku pista. Enam ei julge ta mehi tülitama minna. Kus vanapagan jooksis maa all, hakkas vesi voolama, mida nüüd salajõeks kutsutakse. Kohad, kust vanapagan pea vaatamiseks välja pistnud, said urkeaugud.

ERA II 165, 255 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Manniva k. - Ella Salm, 13 a. < Aliine Salm, s. 1895 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kulbi tamm. Kallavere küla ääres asuvas suures metsas kasvab suur tamm. Tamme kutsuti Kulbi tammeks. Tamm saanud nime sellest, et noor neiu, nimega Hilda, pärit Kivimäe talust, oli läinud tammest koskli mune kulbiga ära võtma. Aga nii õnnetult, et kulp oli jäänud tamme sisse. Pärast oli leidnud selle sealt Ristimäe Kustas ja oli võtnud kulbi omale. Sellest oli saanud nimi Kulbi tamm.

ERA II 165, 323 (1) < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Helmi Kula, Alavere algkooli õpilane < E. Lass, 72 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Kord sügise õhtul otsinud sant öömaja, aga kuskilt ei saanud. Siis märganud tulesid ja sant hakkanud tulede sihis minema. Maa vajunud sandi jalge all. Sant läind ikka edasi ja mõelnud, et säält tulede juurest saab öömaja. Kui ta kesksood jõudnud, vajunud ta ülepää laukasse ja sinna ta surnud. Teisel hommikul leidnud rahvas sandi soost ja matnud sinna ja sestsaadik hakatud sood hüüdma Sandisooks.

ERA II 165, 326/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Voose k. - Merjanda Pikker, 12 a. < Mai Abrams, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täijärv. Vanasti elanud ühes üksikus saunahurtsikus väga vana mees. Temal pole olnud hoolitsejat ega toitjat. Nii et ta elanud mustuses ja korratuses ega puudunud siis täidki. Saabunud laupäeva õhtu. Kõik külarahvas läind sauna, siis tõusnud temal ka isu minna, aga et tal sauna ei olnud, siis läinud ta end järve äärde pesema. Vanamees komistanud ja kukkunud järve ja uppunud. Nüüd sest ajast saadik on järvel nimi Täijärv. Sel järvel on väga palju inimese kujuga sarnadust. See on veel praegugi järel, ta asetseb Voose külas.

ERA II 165, 347 (2) < Kose khk., Alavere v., Rooküla k., Saare t. - Ilse Sallo, 13 a. < Hilda Taumsaar, 28 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Raha leidmine. Nõmbra mõisa karjamaal on näha üks suur kivi, millele hobusekabja jälg sisse raiutud. Ka olla nähtud selle kivi kohal ööseti tulekuma ja jaaniööl hõbedasi rahalitreid. Rahvasuus hakkasid jutud liikuma, et selle kivi alla olla P. sõja ajal raha peidetud. Taluperemees, kelle krundis oli see kivi, kergitas selle 10 mehe abiga üles ja leidis säält 100 kuldraha. Nüüd on see kivi sellest ajast küliti.

ERA II 165, 355 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imelik puu. Pikaveres Jõepere talu koplis kasvab üks väga vana puu. Keegi pole suutnud ta vanust üles arvata. Räägitakse, et vanapagan ise ta sinna istutanud. Keegi pole tohtinud seda puud rikkuda. Kes seda siiski teinud, seda tabanud õnnetus. Kord murdnud ometi keegi õitseline omale puust oksa. Järgmisel hommikul olnud tema hobune kadunud. Pärast seda lõiganud sama talu peremees sellest puust kaljaastjale pulga. Järgmisel aastal surnud temal kõige parem härg ära. Peale selle pole julgenud keegi sellesse puusse puutuda. Puu praegunegi peremees ei julge temasse puutuda, kartes, et õnnetus tedagi võib tabada.

ERA II 165, 357 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere k., Presti t. - Lennart Lepik, 14 a. < Johannes Lepik, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kullavalvaja. Muiste elanud Pikaveres üks vanamees, kes olnud rikkam mees terves vallas. Temal olnud suur ämbritäis kulda. Et vanamees väga ihnus olnud, ei tahtnud ta oma kulda teistele pärandada, vaid matnud selle Kuusiku talu heinamaale ühe allika kaldale maha. Vanamees surnud ära. Et keegi kulda ära ei varastaks, siis käivat ta iga neljapäeva öösel sääl kulda valvamas. Rahvasuu kutsub vanameest "Kullavalvajaks".

ERA II 165, 359 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Andi k., Tuuliku t. - Edgar Teder, 15 a. < Tõnu Teder, 54 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pikavere heinamaade nimed. Kui sakslased vanasti meie maale tulid, sundisid nad meid ka väevõimuga ristiusku vastu võtma. Eestlased lasid endid hädaga ristida, kuid palusid oma vanu jumalaid ikka edasi. Pikavere vallas vastu Uuemõisa heinamaid kasvanud enne suur mets. Siin käinud rahvas oma jumalale Ukule ohverdamas. Üks ohvrikivi on veel praegu alles Presti talu heinamaal. Selle juurest olla vanu ohvrirahasid leitud. Nüüd on mets maha raiutud, ja maa Kivioja ja Urvaste küla talude külge liidetud. Kuid seda kohta kutsutakse veel praegu Uku heinamaadeks või Uku-pealseks.

ERA II 165, 363 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nõiakivi. Pikavere meeste heinamaade lähedal Arevalla metsas asub suur Pillardi kivi. Vanasti olnud see nõiakivi, mille juures olnud võimalik end hundiks või mõneks muuks loomaks muuta. Üks lähedane perenaine käinud igal öösel kodust ära. Ta käinud selle kivi juures, kus end hundiks moondanud. Hundina käinud ta külas ja varastanud loomi ning alati olnud tema pere laual värsket liha. Pererahvas pole sellest midagi teadnud, kus käib perenaine. Viimaks hakanud sulane asja lähemalt uurima. Ta läinud ööseks rehealla magama. Korraga näeb: suur hunt tuleb värava alla ja viskab ilusa varsa rehealla. Ise jooksnud minema. Hommikul olnud perenaine jälle kodus. Järgmisel öösel läinud ka sulane kivi juurde. Perenaine tulnud ka sinna. Äkki hakanud kivi susisema ja sinakat suitsu välja ajama. Sulane ja perenaine jooksnud hirmuga koju. Peale selle kadunud kivil nõidumisvõime, ega ole tänaseni tagasi tulnud.

ERA II 165, 367 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiie talu. Pikavere Hiie talu kohal asunud muiste hiis. Seal käinud ümberkaudne rahvas jumalaid palumas. Veel praegugi kutsutakse paika, kus vanasti hiis kasvanud, Hiieheinamaaks. Osa sellest on praegu Tedre, osa Hansu-Jüri ja osa Hiie talu küljes. Hiie keskel olnud suur veelomm, mis praegugi veel näha.

ERA II 165, 371 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugud. Rahaaukudest räägitakse palju ja mitmesuguseid jutte. Üks tähtsamatest rahaaugu juttudest, mis sündinud palju aastakümneid tagasi Kuimetsas, on järgmine: Kaubil vanasti elanud Vaadu nimeline mees. Temale oli näidatud unes, et Tõnuansu talu heinamaal kasvab üks toomingas ja selle juurel magab üks suur must uss: "Sina lükka see uss juurte päält ära ja kaeva raha välja." Veel kinnitatud juurde, et ärgu midagi kartku, mis juhtub. Tema siis läinud unenäos määratud ajal toominga juurte alt raha kaevama. Kõik oli läinud tee pääl hästi, kuid ainult - mis jättis raha juurte alla tagasi, et ei julenud palja käega ussi ära lükata. Sellest ajast kuni praeguste aastateni on igal aastal nähtud seda suurt ussi heina ajal sääl toominga ümber jooksmas, kuid igakord, kui püüdma hakatakse, pääseb nagu imekombel alati toominga juurte alla.

ERA II 165, 375/6 (3) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Idaurkad Kuimetsa mõisast umbes kaks ja pool kilomeetrit Kose poole tulevad vastu järsud sügavikud ja Neitsimägi. Suurem osa jääb nendest orgudest ja nõgudest paremale poole, kus neid varjab Ida mets. Ida metsa nimetuse on saanud sellest: kui ehitati Kuimetsa mõis, jäi suur mets mõisast ida poole, mida hakati hüüdma Ida metsaks. Selle järgi on ka nimetuse saanud Ida talu, mis anti välja Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväelasele. Esimesed urkad tulevad vastu mööda ida teed minnes, mis keerab enne Neitsimäest ülesminekut paremat kätt, neid hüütakse Kallise urgasteks. Sinna uppunud moonakas Kallis. Suurem urgas on sääl umbes 11 m lai ja 2,5 m kõrge, mis läheb edasi 9-10 m, säält enam edasi ei pääse. Üldse on neid urkaid palju, suuremaid kuhu alla pääseb on 21. Rahvasuus on palju õudseid jutte krattidest ja vaimudest Ida metsas ja selle urgastes.

ERA II 165, 379/80 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ida oja, mis algab Vaopere soodest ja rabadest, jookseb Ida talu juures maa alla, mis sääl haruneb omakorda kaheks haruks. Üks neist voolab välja Kuimetsa mõisa juurde Jäävandi ja teine Tamsi küla juures Kärt-Tõnu talu juures. Sääl madalmikus on allikas, mille kaldal on ümarik küngas. Rahvasuus on levinud jutt, et vanalajal, kui möllas Eestis suur katk, teinud ta ka Tamsis oma puhastustööd ja jätnud elama ainult kaks vanatütrukut - Kärt-Tõnu Malle ja Küünimaa Kaie. Ise hüpanud siis allika künkal ühelt jalalt teisele ja laulnud: "Kärdi Mall elab ja Küünimaa Kai magab!" Nii jorutanud ja hüpanud ta sääl neid sõnu, olles uhke oma tööle.

ERA II 165, 381/2 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Suursilma allikas ja nunnade kaev. Pääle Õrde allika tuleb veel palju ja palju allikaid Kuimetsas ette, mis on mitmesuguste tähtsustega, nagu näiteks veel Nunnade kaev. See on ka allikas, mis asub Kuimetsa külas Kamara talu karjakoplis. Säält käinud nunnad toomas omale puhast vett ja selle veega oli õnnistatud õndsaid. Üks rahva poolt väga tuntud allikas on Suuresilma allikas. Seda allikat peeti pühaks ja käidi seal ohverdamas oma iga-aastasest saagist veehaldjale, et teisel aastal kasvaks parem vili. Peatähtsus on selles, et arvati Kuimetsa jõe haldjat elavat Suursilma allikas, mis on jõe ääres. Sellest arvati siis, et haldjas hoiab suplejaid hukkumast. Suur tähtsus on veel Suursilma allikal selles, et sääl käidi toomas omale tervismuda, mida pandi pääle, kui oli mõnes kehaliikmes palavik. Kuid suurem mõju olnud siis veel, kui sinna kalleid esemeid visati. Seda jutustas minule Tõnu Iibram, kes on praegu 60 a. vana. Teda olla ka kord poisikesepõlves kästud minna tooma ühele vanakesele seda tervisemuda. Talle antud siis kaasa ühte ja teist väärtuslikku, mida ta enam ei mäletavat.

ERA II 165, 383/5 (8) < Juuru khk. - Leevi Urke, 17 a. < rahvasuust (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õrde allikas. Keila jõgi saab alguse Kuimetsa soodes asuvast järvest. Jõge ümbritsevad suurte veekogudega allikad, mis pidada olema arvamata sügavad. Üks suurematest allikatest kannab nime Õrde allikas. Õrde allikaga on seoses palju vanaaegseid omapäraseid sündmusi ja jutte, mida rahvasuu on edasi kannud põlvest põlve. Allikas olevat nii sügav, et ühel kuival suvel, kui kuskilt vett ei saadud, Õrde allikas olnud siiski vesi. Keegi ema läinud säält lapsele juua tooma. Pikk tammepuust trepp viinud alla sügavikku. Vesi olnud sügaval ja palju läinud naisel selle toomisega aega. Kui ta veega tagasi jõudis, olnud laps jänusse surnud. Selge ilmaga paistvat allika sügavas vees midagi läikivat. See olevat kullakast, mis vanal arvamata ajal allikasse lastud. Rahvasuu räägib, et kui seitse paari härgi panna vedama, siis tulevat kast välja, aga ainukesel tingimusel, et selle toimingu ajal ei tohi keegi kuradi nime nimetada. Kuimetsa mõisa parun saanud sellest kullaloost teada. Kullapalavik hakanud vanale parunile pähe. Võtnud siis seitse paari härgi ühes. Pääle selle veel kiltrid, kupjad ja aidamehed. Ühisel nõul ja jõul mindud kulda välja tooma. Pikad tugevad ketid lastud kullakastile ümber ja seitse paari härgi pandud vedama. Pikkamööda tõusnud kullakast tugevate härgade jõul. Paruni rõõmul polnud piiri, kui pika vaeva peale kullakast tulnud nähtavale. Suures rõõmuhoos unustanud parun vande ja hüüdnud: "Käes ta kurat ongi!" Kuid sel hetkel murdunud tugevad ketid ja suure mürinaga vajunud kullakast kalda äärelt allikasse tagasi ja langenud nii sügavale, et pääle selle ei ole ükski abinõu ulatanud kullakastini. Ilusa selge ilmaga nähakse veel praegu allika sügavuses kristallselges vees kulla läiget. Pääle selle olevat veel allika sügavuses kaks kirikukella, sest nende kuminat olevat vahest kuulda. Kelli saada saalt põhjast kätte rahvajutte järgi sel teel, et vedama panna kaks kaksikut musta härga. Praegu elavad Õrde allikas kallid veeloomad saarmad. Vanad kavalad kütid ootavad selgetel öödel head juhust, et kallist looma tabada. Kuid saarmas on tark, ta laseb end kaua oodata. Oma pikkadel igavatel ootetundidel mõtlevad vanad kütid kullakastist ja kuulavad kellade kuminat. Siis jutustavad neid jutte vaiksel õhtutundidel noortele tulevastele põlvedele.

ERA II 165, 387 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k. - Ellen Koik, 12 a. < August Koik, 37 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ulmu allika ja Katkuotsa talu lugu. No vanasti möllanud siin Juuru ümbruses katk ja surm. Rahvas old päris hädas. Vesi lõppend otsa, toit samuti. Palju inimesi surnud janusse. Siiski olnud siin soos, Silde heinamaal allikas, millest ka kõige kibedamal ajal vesi pold otsa lõppenud. See oldki see Ulmu allikas. Ümberkaudu rahvas käind siin vett otsimas. Kuid ka Ulmu allikal olnud vesi nii sügaval, et sinna ilmatu pikk raudtrepp viind. Siis korra läinud üks ema oma lapsega, kes janusse suremas, Ulmu allikale. Võtnud kannu ja läinud allika põhja vett tooma. Nii pikk aga olnud tee, et kui ema tagasi jõudnud, olnud laps janusse surnud. Ja-jah, praegugi on ta ilmatuma suur allikas. Noojah, see katk kestnud ikka edasi, tapnud palju inimesi ära. Läind möllates talust tallu, kuni äkki - stop! jäänud seisma. Rahvas hakanud seda talu hüüdma sellepärast, et sääl katk lõppenud, Katkuotsa taluks. Praegu asub ta Atla külas.

ERA II 165, 408/9 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juuli Saulep, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Heinamaa nimede saamine. Üle kahesaja aasta tagasi kasvanud praeguste Kehtna valla Vastja küla talude Pitsi, Rehe ja Reino heinamaadel palju tammi. Et maapind olnud pehme, siis on vajunud tammed maa sisse. Tammedest saanud aga need heinamaad omale nimeks Tammearu. Praegugi leitakse veel üksikuid tammede tüvesid soost.

ERA II 165, 409/10 (3) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talunimede saamine. Kehtna vallas Vastja külas asuva praeguse Iidase talu maa pääl olnud hiis, kus ohverdatud Ukule. Pärast lasknud mõisnik sinna hiide asutada talu. Talule antud nimeks Hiietalu. Sellest on kujunenud välja Iidase. Tammed lasknud mõisnik maha raiuda. Ainult kaks pärna olid jäänud alles. Need pärnad on praegugi alles ja asuvad Iidase talu aias.

ERA II 165, 414/5 (8) < Rapla khk., Kehtna v., Vastja k., Rehe t. - Laidol Saulep, 14 a. < Juhan Saulep, 48 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pääle maailmasõda oli kardetatavaim haigus katk. Katku kohta räägib rahvasuu järgmist: Kui esimene inimene surnud Vastjal katkusurma, siis ohverdatud ja tehtud suuri tulesid, et katku eemale peletada. Sellest hoolimata hakanud katk Vastja külas suure hooga levima. Paljud inimesed olid langenud katku kätte. Et paljud inimesed öösel jäid haigeks, arvati, et katk liigub öösel. Katku kujutati suure, musta näoga mehena. Mehel on käes raudkepp. Öösel pimedas katk tungib majja, vajutab korra inimese keha vastu ja kohe on inimene katkus. Katk aga kartvat tuld. Katku eemalepeletamiseks põlenud taludes ka öösel tuled. Kui aga keegi sääl talus juhtus siiski haigestuma, siis arvati, et tuled ei olnud küllalt suured. Paljud inimesed põgenesid katku eest metsa, kus nad toitusid marjadest. Kuid nad olevat ka haigestunud metsas.

ERA II 165, 419/20 (1) < Rapla khk., Kehtna v., Kalbu k., Kangro t. - Asta Pärtel, 13 a. < Jaan Reino, 69 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuldallikast. Kuldallika asub Kehtna vallas, esimese klassi maantee ääres ja Nadalama külast umbes üks kilomeeter Kehtna mõisa pool. Kuldallikas olevat sellest oma nime saanud, et sääl olevat kullakast põhjas. Ühele mehele näidatud kord unes, et sääl allikas on kulda. Kulla saab kätte see, kes toob kulla välja kahe paari härgadega. Mees läinud allikale kahe paari härgadega ja võtnud kaasa ka ühe teise mehe ning rohkesti köisi. Kõigepäält pandud latt kastile alla ja rakendatud härjad kastile ette ning hakatud kasti välja vedama. Kui kast oli juba kaldale saamas, läinud mööda teed halli habemega vanamees. See näinud, et mehed midagi allikast välja veavad, ning oli küsinud meestelt: "Kas lubate mulle ka seda saaki, mis te välja veate?" Mehed öelnud: "Ei, see on suure vaevaga saadud ja seda ei või teistele anda." "Hää küll, kui te mulle ei taha anda, siis võtke kõik omale," öelnud vanamees ja läinud oma teed. Samal ajal oli aga kast tagasi allika põhja kukkunud ja seda enam kätte ei saadudki. Põhjasõja ajal olevat üks venelane õngega katsunud ning kast oli kõmisenud. Praegugi pidavat see kast sääl allika põhjas olema.

ERA II 165, 455 (2) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k., Juhani t. - Helmi Vainoja, 13 a. < Loviise Vainoja, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lina-Maie kalm. Meie lähedal asub väike mägi, mida kutsutakse Lina-Maie kalmuks. Suure katku ajal langenud inimesed kui hein vikati ees. Sel puhul polnud võimalik inimesi korralikult matta, seepärast maetud neid igale poole, kuhu juhtunud. Üks tütarlaps surnud ka katku ning maetud põllu peale ühele väikesele mäele. Tütarlapsel olnud suured valged juuksed, mille tõttu kutsutud teda Lina-Maieks. Mäge aga hüütakse nüüd Lina-Maie kalmuks.

ERA II 165, 493/5 (1) < Hageri khk., Hageri v., Metsaküla k., Linaleo t. - Aino Kaljuste, 14 a. < Karl Kaljuste, 42 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lipumänd. Endise Pajaka mõisa maal, Nooda mäel asub mänd, mida praegu nimetatakse Lipumänniks. Umbes kolmkümmend kaheksa aastat tagasi, kui oli sõjaväe kaarditegemine, püstitatud kõrgematele mägedele vaatepunktid, mis olid umbes kolmkümmend meetrit pikad. Neid punkte kutsutud majakateks. Püstitatud olid umbes 8-10 km kaugusele üksteisest, nii et kõrgemad tipud kätte paistnud. Lipud asetatud veel majaka katusele. Pajaka mõisa maa-alal, Nooda mäel kasvava tüseda ja tugeva männi latva püstitatud veel mitme meetri pikkune latt, mis täitis niisama majaka aset. Sestsaadik on saanud mänd nimeks Lipumänd.

ERA II 165, 505/7 (2) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Mädajärv. Korra elanud Vaharas ühes talus peremees oma naise ja lastega. Olnud kibe heinaaeg, terve perekond läinud heinale praeguse Mädajärve kohale. Taevasse tõusnud imelik must pilv ja üks hääl hüüdnud: "Alt ära, tölpsaba orikas tuleb!" Naine tahtnud veel enne kaare kokku tõmmata, kuid siis langenud pilv neile kaela ning uputanud nad. Peale inimeste kadunud ka suur heinaküün. Ja rahvas teab rääkida, et selge ilmaga, kui vesi vaikne, pidi küüni peegeldus paistma. Mädajärve nime oli ta saanud sellest, et inimesed olid ta vett roojastanud ja selle trahviks muutunud järve vesi mädasarnaseks kollaseks.

ERA II 165, 513/5 (4) < Hageri khk., Kernu v., Kernu as., Sarapiku t. - Heinrich Kraas, 13 a. < Voldemar Kraas, 25 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jäärapea allikas. Korra näinud üks mees unes, et teatud allikas on raha-auk. Noh, mees võtnud siis pika ridva kätte ja läinud allika põhja urgitsema. Korraga mees tunnud, et ridva otsas on midagi rasket. Mees tõmmanud ridva välja. Ridva otsas olnud verine jääripea. Mees lasknud kohkudes ridva tagasi vajuda, sest hirmus hääl oli hüüdnud: "Kui sa veel ritva liigutad, siis vajud ise sisse!" See allikas on veel praegugi Piksarve heinamaal ning teda hüütakse Jäärapea allikaks.

ERA II 165, 543 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kloostri as., Uuemõisa t. - Aino Leesalu, Kloostri algkool < Leopold Leesalu, 45 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
/Risti kirik/Kuidas on ehitatud Risti kirikut. Kord hakatud Risti kirikut ehitama. Öösel on sama palju ära laotatud, kui päeval ehitatud. Kord näinud üks töömees unes, et vanakuri seda teeb. Siis kästud veel unes, kui kuskil lehmal on kaksikud vasikad, siis kivi vasikatele järele panna ning nad minema saata. Kus vasikad seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Eks olnud kõik nii. Ja pääle seda ei ole tööd laiali aetud. Kui kirik valmis, siis vanakuri löönud torni viltu. Ja praegugi on torn pisut viltu.

ERA II 165, 553 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Kõmaste k., Alu t. - Johannes Elving, 15 a. < Linda Palder, 20 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vintriku kivi. Vene sõja ajal oli saanud üks ohvitser surma ja ta oli maetud Kõmastisse maha ning kuldmõõk pandud hauda talle kaasa. Hauale pandud kivi pääle, et keegi kuldmõõka kätte ei saa. Selle mehe nimi oli olnud Vintrik, nii on ka kivile nimetus Vintriku kivi.

ERA II 165, 567 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Väemla k., Jaani t. - Veleida Uusmaa, 14 a. < Juhan Neudach, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ihnus peremees. Ennevanasti elanud Väemla külas üks rikas taluperemees. Ta olnud nii ihnus, et ta kellelegi pole raatsinud midagi anda. Pärast, kui ta vanaks saanud, olnud ta ümberringi rahaga piiratud. Surnud aga ise nälga. Peale surma maetud ta pesemata maha, sest keegi pole julgenud teda pesema minna. Raha pole keegi julgenud tarvitada - arvatud, et kurjad vaimud sees. Siis maetud raha maha ja toodud suur virn hagu peale ning pandud põlema. Tuha peale pandud aga puurist, et kurjad vaimud seest välja ei saaks.

ERA II 165, 579 (2) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Laane k., Jõberna t. - Heino Jõesaar, 15 a. < Juuli Jõesaar, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiiemets. Hiiemetsaks kutsuti ainult seda metsa, kus kasvasid tammed ja kus vanad eestlased käisid Jumalale ohverdamas. Üks niisugune koht asub minu kodust ühe kilomeetri kaugusel. Praegu on sääl veel näha kolm kivi lähestikku, millest kõige suurem on olnud ohvrikivi. Kuid sakslased hävitasid need pühad paigad ja aja jooksul on hävinenud ka tammed. Seda kohta kutsutakse siiski Hiiemetsaks.

ERA II 165, 611/2 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v., Aru k., Karivelja t. - Raul Ackermann, 15 a. < Johannes Ackermann, 44 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaauk. Rahaauk asub Letsema mäel (selle mäe, mis kirjutatud eelmises tükis) põhjapoolsel küljel, mehekõrguse kivi all. Öösiti peab see rahaauk põlema. Vanasti põle julgenud keegi öösiti säält läbi minna. Mina ise olen leidnud sealt üle 130 a. raha. Et sääl raha leidub, see on kindel.

ERA II 165, 625 (1) < Risti khk., Kloostri v., Kirikküla k., Paju t. - Alma Laasik, 12 a. < Leena Alvin, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõntsu Hiie. Kirikkülas Tõntsu maa peal oli vanasti olnud suur mets. Metsas elutsenud hundid. Kui küla lambad olid laudast välja lastud, hundid olid kohe ära murdnud. Küla inimesed olid seda metsa alati kummardanud põlvili, ja olid igal õhtul palvetanud metsa poole. Praegu seal enam metsa ei kasva, kuid seda kohta kutsutakse ikkagi Tõntsu Hiieks.

ERA II 165, 629 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kõmmaste k., Kesiõue t. - Eliise Streimann, 12 a. < Madis Palder, 56 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hundikivi. Kõmmaste küla idapoolses osas, kust suurelt maanteelt keerab vähem tee Hattu mõisa poole, kahe teeharu vahel asub praegu väike käsitöölise maja, mida rahvasuus kutsutakse Hundikiviks. Vanasti olnud seal tee ääres suur kivi. Üks naine külast olnud moondatud hundiks. Sel naisel olnud kodus väike laps. Naine tulnud tihti metsast hundina, visanud oma hundinaha kivile ja läinud siis naisena koju last imetama. Kui ta tulnud, võtnud jälle hundinaha, pannud selga ja läinud metsa tagasi. Ükskord olid inimesed põletanud kivi punaseks. Naine oli tulnud jälle metsast ja viinud hundinaha tulisele kivile ja läinud oma last imetama. Kui naine oli tagasi tulnud, nahk olnud juba põlenud tuhaks. Sest ajast oli jäänud naine alati inimeseks. Kui hilisemal ajal oli hakatud sinna kivi juurde maja ehitama, oli see kivi lastud lõhki ja pandud maja vundamendiks. Maja on hakatudki siis hüüdma Hundikiviks.

ERA II 166, 11 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, Varesele valu, Kiitsharakale kibedat, Mustalinnule muud viga, Meie laps saab tervest.

ERA II 166, 11 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Koit, koit, videvik, Tule arsti minu last, Minu laps tieb kõllast!

ERA II 166, 11/2 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Lepatriinu, mine lendu, näita kuspool sõda on, kas maa pool vai mere pool!

ERA II 166, 14 (18) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mustametsa lapsed riakisid, et kui vanakuu riede õhta Ants-Juani aja tagast lepaõksu tuua ja neiega peksa, siis lutikad häbenevad ära.

ERA II 166, 15 (27) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Kes tuld laenas, sie ei tõhtind aitäh üelda.

ERA II 166, 16 (36) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kanga pakkuajamisel piab pulk ruttu välja tõmbama ja kudujale vasta perset lüema ja ütlema: Kudu ruttu, kudu ruttu, kudu ruttu! - siis saab kangas usina õtsa.

ERA II 166, 18 (48) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k., Kopra t. < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. - Armilda Hallik < Marie Jalakas, s. 1876 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui hammas tuleb suust välja, siis piab ahju piale viskama ja ütlema: "Kilk säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"

ERA II 166, 19 (51) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hakkandhaigusi toherdatasse ninda, et kaivetasse maast kolm rohumätäst ja neiega vajutatasse kolm kõrd haigusse pääle ja pannasse nindasamate maha tagassi.

ERA II 166, 19 (52) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k., Lepiku t. - Armilda Hallik < Mari Sommer, s. 1851 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui lapsel vällä lüeb, siis võttada ahjust üheksa heledat süsi ja lassa tagantkätt ükshaavali vette ja ise juassa õvve, et surina ei kuule. Siis sene viega piad pessa.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]