[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 54847 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne Tartust lahkumist matnud Raudpea suure varanduse Toomemäkke peitu. Tartu äravõtmisel Raudpea: "Võtku venelased peale seda, mis maa peal, mis maa sees, see ikka mu päralt. Küll ma selle vara kätte saan."

E 54848 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Alatskivi Linnamäe ja Kalevipoja sängi vahel punane allik. Allika ligidal suur tamme jägarik; rahvas hüüab ohvritammeks. Allikas ühtlasi silmaallik. Allikasse ohverdati hõbedat.

E 54848 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevi- ehk ohvrikivi Alatskivi mõisast paar versta mõisa põllu sees Männiku mäe juures. Muiste käidi siin ohverdamas. Isegi raha maeti siia maha. Mäge Kalevi kivi juures hüütakse Kalevikivimäeks.

E 54848 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Dr. ? ül. teaduse raamat l. 236 Kodavere Alatskivi linnamäel elas Eesti kindluse vanem - must kuningas kahe pojaga. lahingus saarl. Lahingus saarlaste vasta saanud must kuningas ühes pojaga kahe järve vahel surma. Sest saanud järved oma nimed: Kuningvere järv ja Mustjärv. Elusse jäänud pojale antud tükk maad igaveseks päranduseks - Ikemaa, praegune Äkemaa. Aastasajad elanud sugu seal prii-inimestena.

E 54851 (2) < Kodavere khk., Alatskivi k. - M. J. Eisen < F. Kärner (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Näkid on vaarao sõjaväest Punases meres tekkinud. Uppusid ise, püüavad muidki inimesi uputada.

E 54851 (4) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taevas joonilised pilved on, tuleb sadu.

E 54851 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Langeb täht taevast maha, sureb keegi.

E 54852 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi.

E 54852 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sapid päeva (= päikese) ümber tähendavad peadset sadu.

E 54852 (4) < Vigala khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõõgad kuu ümber (kriipsud kuu ümber) tähendavad sadu.

E 54852 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu loomine muudab ilma.

E 54852 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Läheb päike selgelt looja ja on taevaäär selge.

E 54853 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noorel kuul lumi jääb maha. Kui talve kange külm, suvi kange kuum.

E 54853 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Punetab taevas õhtul päikese loojamineku pool, tuleb teisel päeval kuiva ilma.

E 54854 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välgu löömise ajal tee rist rinna ette, muidu jääb vanapagan selja taha seisma ehk käima.

E 54857 < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kalevipoeg riisunud kuhja loogu kokku, pea alla, sängi magama; enne veel viina. Sorts kuhi pea alt tasakesi ära, Peipsi. Kuhi järve madalikule peatanu, lained liiva juurde; tekkinud Piirisaar. Kp. enesele magamiseks linna ehitama. Sorts lõhub öösel. Valvama, tukkuma, sorts lõhub jälle. Kalevipoeg vihastub. Tudulinnas ehitus katki.

E 54858 (1) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui pihelgatel palju marju, siis saab sügisel rohkesti vanutüdrukuid mehele.

E 54858 (2) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virtsoos räägitakse, et kui ühest kännust üheksa pihelgaharu kasvab ja neist ära lõigatakse, et niisugusel pihelgal esal iseäralik vägi (nõiajõud) juures on.

E 54858 (3) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaarmas hiie kohas vanasti hiie pihelgas, väga vana, sammaldunud, pool kuivanud; ajas juurtest 27 tugevat puud välja. Peeti iseäranis pühaks. ?

E 54858 (5) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suvel maal ometi pihelgase kepiga laudast välja. Tarvitab keegi suve keppi. Tuleb mets kallale, läheb pihelgase kepiga vasta.

E 54858 (6) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lendvat tehakse: võetakse pihelgast kolm kolmetahalist otstega noolt ja loetakse sõnu peale. Ehk jälle saadetakse pihlakane pulk minema. Viljandimaal arvatakse mõni korra, et kadakane pulk veel parem kui pihelgane.

E 54859 (7) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vankri ratastel pihelgased pulgad, siis peab vastu.

E 54859 (8) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Head viljasaaki saab nii, minnakse vastlapäeval ? tehakse pahema jala suure varvaga kolm auku maa sisse, tõmmatakse pihelgase kepiga iga augu ümber kolm ringi ja lausutakse: "Too tulu, vii kulu!"

E 54859 (9) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peakarjane andis igale karjasele suurel nädalil välja otsitud pihelgase kepi. Kepil oli auk sisse puuritud, auku sulahõbedat pandud, pulk peal, rist otsas. Seda keppi kandes ei karjased hunti ega muid metsalisi karta.

E 54859 (10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi nähes võta vastuoksi murtud pihelga oks, löö sellega ussile kolm korda vastu pead ja pista see oks põhjapoole ussi maa sisse. Uss paneb pea sinna alla ja seisab seal nii kaua, kui vai maa sees püsib.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]