Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 55178/9 < Vändra khk., Käru v. - Marie Bamberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuidas pääsuke ja hunt saanud
Siis, kui Jumal on maa peal käinud ja ta on ühte pulmatuppa sisse läinud ning palund süia, pulmalised hakkand kõik riidlema ja ajand ta välja. Pruut ja peigmees kutsund ta sööma. Kui ta söönud saanud, õnnistand noortpaari ning muut nad pääsukeseks ja pulmarahvas hundiks.
E 55186/8 < Vändra khk., Käru v. - Elise Dröner (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaimu koputamine
Ühe talus olnud üks tuba, kus igal öösel koputatud ahjus. Keegi ei ole julgenud enam seal toas magada. Ükskord tulnud üks vana soldat ja palunud öömaja, pererahvas võtnud ta öömajale, rääkinud sellest koputamisest ka soldatile. Soldat tahtnud kohe sinna tuppa magama minna, et näha saada, kes seal koputab ja küsind siis pererahva käest luba sinna magama minna, pererahvas lubanud kohe. Ta võtnud oma paki ja läinud sinna tuppa magama. Kella üheistkümne ajal hakanud üks koputama, soldat küsinud: "Kes seal koputab?" natuke aega olnud vahet, juba jälle koputud. Küsib teist korda, ei vastata midagi. Kolmat korda hakkab jälle koputama, siis tõuseb soldat magamast ülesse ja küsib: "Kes seal koputab?" Nii kui ta sai selle öelda, kui korraga langenud ahi praginal põrandale laiali. Ahjurusude vahel olnud suur kast kulda, mis muidugi sõnadega oli sinna pandud. Soldat võtnud kulla ja pannud kotti, läinud kohe öösel sealt majast minema, ilma et oleks sellest midagi pererahavale rääkinud ja vaimud olnud sellest ööst saadik kadunud, ei ole keegi enam kuulnud koputamist. Sest soldatist saanud kuulus ja rikas mees. Selle sai ta kõik oma julguse läbi. Sellega on siis selle jutul lõpp.
E 55198/200 < Vändra khk., Käru v. - Nadeshda Penu (1925) R. Põldmäe, eesti rahvanaljandid I, naine lobiseb mehe rahaaugu leidmisest. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mees ja naine
Oli kord üks mees ja naine. Naine oli hirmus kange lobisema. Kõik, mis kodus teada sai, seda külas rääkis. Mees aga oli tubli kütt ja kalapüüdja. Ükskord juhtus ta metsas püüniseid vaatamas käies rahaaugu leidma. Hakkas mõtlema ja arvama, kuidas raha tasa koju saada, sest et naine oli ju sihuke loba, et mis kuuleb, seda kohe teistele räägib. Mees oli sel päeval võrgust havi ja linnupaelast metsise leidnud. Ta vahetab need ära, metsise pani võrku ja havi paela. Läks siis koju ja ütles vanamoorile: "Mina leidsin metsas rahaaugu, homme lähme toome raha ära!" - "Mis juttu sa nüüd ajad, või sina leidsid rahaaugu!" ütles naine ja tahtis juba külasse rääkima minna. Aga mees ei lasknud. See öö läks mööda ja hommikul läheb mees ühes naisega metsa raha tooma. Järve äärde jõudes ütleb mees naisele: "Oota, mul siin püünis sees!" Ja kui saaki vaatama mindi, leiti metsis võrgust. Lähevad natuke edasi, näevad linnupüünist. Rahaaugule jõudes võetakse raha kottidega selga ja hakatakse koju poole minema. Taludest mööda minnes tahab naine jälle teistele rääkima minna, aga mees hoiab tagasi. Kus aga tee talusse pöörab, tahab naine juttu ajama minna, aga mees hoiab tagasi, ühes talus kiskusid koerad isekeskis. Mees ütleb: "Ära mine, naisukene, eks sa kuule, kuidas siin talus mees naise käest peksa saab, et teine üsna ägab käes." Naine kartis ja ei läinud ka sisse. Mees sai rahaga koju, ilma et külarahvas oleks teadnud.
Tuli uus päev. Ei nüüd naine enam läbenud kodus olla. Juba vara hommikul jooksis ta külasse ja läks kohe senna talusse, kuhu ta õhtul pidi minema. Hakkas sääl siis rääkima, nii kuidas jõudis: "Me leitsime rahaaugu metsast, minu vanamees leidis juba tunaeila õhtul, aga oli juba hilja ja ei saanud ära tuua. Kaks kotitäit saime, nii suured kotid!"
"Kust te selle rahaaugu siis leidsite?" küsis teiste peremees.
"Sealt metsast ikka," seletab naine. "Läksime mehega kahakesi, vaatasime veel püüniseid: võrgus oli metsis ja püünises havi. Võtsime need säält ja läksime jälle."
"Mis sa valetad!" ütles peremees. "Kes seda on näind, et metsis võrku või havi paela läheb!"
"Usu või ühti, leidsime rahaaugu jah! Läksime siit siis just rahaga mööda, kui sinu naine sind peksis!"
"Kas sa pead oma lori!" hüüdis peremees, "kasi minema, või ma löön sind luuaga!"
Naine katsus, et minema sai, ega rääkind mehe asju iialgi külas teistele.
E 55204 < Vändra khk, Käru v. - A. Kontus (1925) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbluu
Umbluu on selle inimese õnnistamata luu, keda sala on ülekohtusel viisil surmatud. Pidapa raba põhjapoolsel serval on selgesti häält kuuldud, mis nagu ümisemine maa alt kostnud. See on seljandiku tee peal Kummuti silla juures. Kord on üks julge mees hakanud selle hääle peale minema. Saanud juure - olnud inimese sääreluu, karanud ja ütlenud humiseva healega:"Umluu!" Pääle poolööd jäänud ta vait. Mees matnud selle luu maha ja lugenud "Meie issa", pärast ei olla enam midagi näha olnud.
E 55209/10 < Vändra khk., Käru v. - Hilda Stümper (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu, päike, tähed
Ennemuiste olnud taevas nii madalal, et käega katsuda võidud. Rätsepa lapsed läinud välja mängima ja hakanud sõrmedega taevasse aukusid torkima ja vaadanud taeva ilu. Vanataadil olnud sulane, see ütelnud: "Kergitame taevast kõrgemale! Lapsed lõhuvad meie katuse ära." Vanataat vastanud: "Las lapsed vaatavad." Varsti tulnud rätsep ja lõiganud kääridega suure tüki taevast välja. Siis tulnud rätsepa naine ja lõiganud sama suure tüki välja. Seda nähes ütelnud vanataat: "Kergitame taevast kõrgemale! Kurjad inimesed lõhuvad meie katuse ära!" Siis kergitati taevas nii kõrgele nagu ta praegu on. Rätsepa lapsed tegid tähed, mees ise kuu ja naine päikese.
E 55211/2 < Vändra khk., Käru v. - Leida Utrov (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahakatel
Ennemuiste elanud mees, kes vaimusi ega tontisi ei kartnud.
Ükskord näinud mees unes, et keegi temale oli rääkinud: "Võta suur pastlanõel kaasa ja mine otse läbi metsa kuni mõisahärra hobuste koppel vasta tuleb. Sealt mine üle aia kuni suure toomingani, sealt veel mõni edasi on rahakatel. Kui sa toominga juurde jõuad, tulevad sulle kõik vaimud ja vanapaganad vastu, ära sa neid karda, nii pea kui sa neid kartma hakkad, ei leia sa rahakatelt enam. Kui sa aga nendest väljagi ei tee ja edasi lähed, näed sa varsti maa seest sinist suitsu üles tõusvat, kus ümber sarvilisi, inimesi, koerakoonlasi ja kõiksugu tontisi on. Mine sinna juurde, viska suur pastlanõel suitsu sisse, selle peale käib pauk, vanapaganad kaovad ära ja rahakatel tõuseb maa seest suure käraga välja, võta rahakatel ülesse, mine kodu ja ära teel tagasi vaata."
Mees ärganud ülesse, pannud riidesse ja hakanud läbi metsa mõisahärra hobustekople poole minema. Saanud aia juurde, läinud üle aia, näeb suure toominga, läheb sinna juurde, näeb kõiksugu vaimusi, mis temale unes öeldud, tema ei karda neid ja läheb edasi. Näeb sinist suitsu maa seest ülesse tõusvat, kus jällegi palju vanapaganaid ümber oli. Visanud suure pastlanõela sinna sisse, käinud kõva pauk, nii et mees sellili kukkunud. Rahakatel tõusnud maa seest välja, mees võtnud rahakatla maast ülesse, läinud kodu, ei ole ka teel tagasi vaadanud. Mõne aja pärast saanud temast rikas mees.
E 55225/6 < Vändra khk., Käru v. - Hilda Neidlich, 6. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arvatavasti näkineiu
Kord läinud üks mees õhtul Käru mõisa pargist läbi. Korraga hüpanud põesa tagant neiu välja ja pakkunud mehele teretamiseks kätt. Mees võtnud tervise vastu. Neiu kutsunud mehe jõe ääre suure kivi otsa istuma. Mees läinud. Neiu hakanud laulma ja sulistanud jalgu vees, käskinud ka meest laulda, kuid mehel ei olnud hääd lauluhäält, sellepärast ta ka ei laulnud. Nüüd tahtnud neiu mehele jumalaga jätmiseks kätt pakkuda. Mees ei ole julgenud kätt vastu võtta, sest ta kartnud, et neiu tõmbab teda vette. Mees hakanud kodu poole minema. Natuke maad eemal vaatanud ta tagasi, kuid ei neidu kusagil.
E 55249/50 < Vändra khk., Käru v. - Alfred Naaris (1925) P. Kippar, eesti loomamuinasjutud, kellaga karu, Mt. 179 D, 13 t. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti käinud mesikäpp ühel mehel võõrsil ja teinud sedaviisi mehele palju kahju. Mees mõtelnud: "Mis ma sulle selle eest teen!" Leidnud viimaks nõu, mis järgmine oli. Mees toonud selle tarvis pool toopi mett ja toobi viina, valanud pange ja viinud pange sinna, kus mesikäpp kaera käis söömas. Kui sellega valmis oli, läks uudishimu pärast puu otsa, et näha saada, mis mesikäpp ka teeb, kui ta maiuseroa eest leiab.
Mis mees näeb? Metsakuningas tuleb patseerides metsa poolt ja läheb just sinna, kus maiusroog ootab. Kohale jõudes kõdistab magus mee lõhn ta nina, aga sellegipärast ei julge ta pange tühjendada, vaid pistab käpa sisse ja lakub käppa. Võtab siis pange kahe käpa vahele ja joob selle tühjaks. Hakkab siis selle tagajärjel tantsima. Tantsib nii kaua, kui jalad enam ei kanna. Siis viskab end siruli ja hakkab norskama.
Mees näeb kõike puu otsast, mis all sünnib. Mees arvab et nüüd paras aeg on, ja ronib alla. Karu juure jõudes võtab ta taskust kella ja paneb selle karule kaela, seob paela karule kaela umber ja läheb puu otsa, et näha saada, mis edasi sünnib. Seda talitust ja toimetust oma kallal ei tunne va mesikäpp mitte sugugi, sest ta magab alles rahulikult tantsuväsimust.
Umbes poole tunni pärast ärkab ta üles. Üleval olles tunneb mesikäpp, et tal midagi kaelas on. Katsub esimese käpaga, aga - kinni mis kinni; katsub tagumisega - ei paremat ühtigi. Tõuseb siis püsti, raputab pead ja - mis ta kuuleb? Kell tiliseb talle vastu! Vaat nüüd saab karu alles vihaseks, tõuseb üles ja pistab minema, nii et maa müdiseb.
Hiljem on nähtud seda mesikäppa oma kellaga ümber kolavat ja kaks teist ka olnud tal kaasas.
Pärastpoole rääkinud mees lugu teistele ja viimati jõudnud jutt ka Tallinna kohtuherra kõrvu. Kohtuherra lasknud mehe oma juure tulla ja küsinud:
"Mispärast ja kuidas sa kella karule kaela said?"
Mees vastanud:
"Tema käis minu kaeras, sõi ja tallas seda. Mina mõtlesin: "Mis ma sulle teen, mängin õige ühe vingerpussi sulle selle tasuks. Tõin selleks pool toopi mett ja toobi viina ja viisin need kaera. Tema jõi need ära ja jäi magama. Siis panin mina talle kella kaela."
Kohtuherra kiitis mehe vahvat tegu ja andis talle selle tasuks kolmkümmend rubla raha.
E 55262 < Vändra khk., Käru v. - Minna Kommisar (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Seal kus mina elan, on mets ligidal ja seal on laps ära tapetud ja selle vaim peab käima metsast välja, valge kleitd seljas ja valge rätik käes. See vaim peab pool lendus tulema. Ja üks naisterahvas ketrab metsa ääres ja punased kerad veerevad ühe puu otsast teise puu otsa.
E 55265/6 < Vändra khk., Käru v. - Alma Villig (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
22.III.25
Õiglased naabrid
Jüri ja Aadu olivad head naabrid olnud. Kord künnud Aadu enese põllul, mida hiljuti oma naabri Jüri käest ostnud oli ja mõtted vaevanud tema pead: "Kaks aastad oli juba viljaikaldus olnud ja loomade kasvatus viletsasti läinud, sellepärast olen väga viletsas seisukorras ega tea, kuidas oma perekonda toita." Vaevalt olnud ta oma mõtted lõpetanud, kui sahanina vastu üks asi müksatades kõlisenud. Hobune jäi seisma ning kündja näinud mulla peal plekist kastikest, mis kasetohuga ümbritsetud olnud. Aadu koorinud kasetohu ümbert ära ning võtnud kastikese lahti, mis kuldraha seest täis olnud. Nüüd olivad tema raskemeelsed mõtted kadunud ja rõõm asus nende asemelle. Ta võtnud kasti kaenlasse ja rutanud kodu poole, et naisele oma õnne näidata. Teel tulnud aga järgmised mõtted Aadule meelde: "Kas ma võin seda raha omale jätta ehk ma küll selle põllu ostnud olen?" Nagu ta kuulnud, olnud Jüri isa väga rikas mees, kelle varandus järsu surma põhjusel pärijate kahjuks kaduma läinud. Vist peitis Jüri isa sõja ajal selle rahakasti põllumullasse ja ei saanud seda lastele enne surma enam teatada. Nõnda on siis naabri Jüril seda suurem õigus omandada, kui minul.
Niisuguste õiglaste mõtega sammunud ta kohe naabri juurde, pannud kastikese lauale ja kõnelenud: "Vaata, selle kastikese leidsin ma põldu kündes, mida hiljuti sinu käest ostsin! Põllu hind on küll makstud, aga siiski arvan, et sinul seda varjule peidetud raha on suurem õigus pärida, kui minul. Võta teda ja hoia omale. Võibolla ehk on ta sinu isa poolt sinna pantud."
Kui Jüri oma naabri suust niisugust juttu oli kuulnud ja kastitäit kuldraha näinud, siis oli ta väga liigutatud, nõnda et rõõmupisarad silmist jooksid. Ta hakanud Aadu kaela ümbert kinni ja hüüdnud: "Oh minu õiglane ja hea naaber, nüüd oleme mõlemad hädast peastetud! Sinu truudus ja õiglane meel on kõikidest eesõigustest üle! Meie jagame leitud raha enesti vahel ära ja katsume edaspidi ka õiglaselt elada!"
Ja nõnda see ka sündinud. Nad elanud kõige oma eluaja rahuliselt nagu head naabrid, aidanud sagedasti ühteist nõu ja teoga.
E 55270 < Vändra khk., Käru v. - Magda Herodes, 5. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muinasjutt
Kord oli üks mees unes näinud, et ühest kohast metsa äärest sinist suitsu ülesse tõusnud. Hommikul, kui mees ülesse tõusnud, mõtelnud ta, lahen õige vaatan, mis seal metsa ääres on. Kui ta metsa ääre jõudnud, näinud ta, et suits ühe kännu alt tõusnud. Mees rutanud kodu, toonud labida ja hakanud kaevama, kaevanud niikaua kui puujuurika alt rahapaja sang nähtavale tulnud. Nii kui ta edasi hakanud kaevama, vajunud pajasang kohe uuesti maa alla ja võib olla, et ta praegu veel seal on.
E 55272 < Vändra khk., Käru v. - Lisette Birkfeldt, 5. klassi õpilane (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennemuiste käinud üks mees veskil. Ta jäänud väga pimedaks, jõudnud metsa vahele, temale tulnud suur mees vankrile, et hobune ei ole jõudnud vidada. Ennemuiste vaimud kartnud hunte, peremees hüüdnud: "Hundale, hundale," ja mees teinud hirmust häält ja jooksnud metsa. Teinepäev on peremees käinud seal kohal vaatamas, seal maas olnud sinivesi ja hundijäljed.
E 55273/4 < Vändra khk., Käru v. - A. Ringenberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elas kord vaene mees. Tema ei olnud mingisugust rikkust. Ta elas vases saunaurtsikus. Saun oli väga vilets, vilets, tuul puhus palkide vahelt sisse, kus ka tükati riidenarud ette olid topitud. Teised inimesed elasid ilusates majades ja olid rikkas, sellepärst hakkas ta nurisema, et ta nii viletsesti pidi elama. Ühel õhtu oli ta väga mures, tal ei olnud enam suutäit leiba, mis oleks võinud suhu pista ega ka kopikat raha, millega oleks võinud omale ja oma naise-lastele leiba osta. Siis läksivad nemad voodisse. Naine ja lapsed jäid varsti magama, aga vanamees ei jäänud magama, ta oli kaua üleval ja mõtles seda, kuidas ennast ja oma peret toita. Viimaks jäi ta suurte mõtetega magama. Seal näidati temale unes, kuidas rikkaks saada. Mine neljapäeva õhtul ühe suure tamme alla, mis asub teeristi vahel, koputa jalaga kolm korda vastu maad. Siis tuleb suure habemega mees nähtavale, jutusta habemikule, mis soovid, siis täidab ta sinu soovimise silmapilk.
Hommikul, kui vanamees üles tõusis, hakkas ta neljapäeva õhtut ootama. Kui neljapäeva õhtu kätte jõudis, läks ta teeristi vahele metsa suure tamme alla. Koputas jalaga kolm korda vastu maad, kohe ilmus suure habemega mees nähtavale, küsides vaeselt mehelt: "Mis teie soovite?" Vaene mees kostis: "Lubage mulle nii palju kulda, et võiksin oma perega surmani õnnelikult elada." Kohe kadus metsavana tamme alla. Tuli varsti suure kullakotiga tagasi, andis kullakoti mehe kätte ja kadus enne veel, kui vaene mees tänada oleks saanud. Vaene mees sai nii palju kulda, et vaevalt koju jõudis viia. Teisel päeval vara hommikul läks tema turule, ostis omale leiba, liha, võid. Ostis veel uued riided omale, naisele ja lastele. Varsti ostis ta omale linna ilusa sakste maja ja kõik, mis neil vaja oli. Vaene mees sai suureks, toredaks ja rikkaks, ta elas surmani õnnelikult. Kulda jäi tema lastele veel tükiks ajaks tarvitada.
E 55277 < Vändra khk., Käru v. - Alma Bamberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahaaugu leidmine
Korra läinud minu vanaisa veist koju ajama. Tänava ääres oli parajasti sööt üles küntud. Isa läinud ka just aia äärest, sest kesk teed oli porine. Korraga näinud, mis asi see läigib sääl. Läinud üle aia, näinud raha. Mul seda küll hästi kui palju ta sealt sai, aga niipalju ma tean, et muist sai mõisahärra Rentlile viidud, sest siis oli alles orjaaeg.
E 55279/80 (2) < Vändra khk., Käru v. - Sulev Olberg (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Imelik kast
Ennemuiste elanud vaid keegi parun, kes rahvalt öötööd nõudnud. Talle pole igatahes kubjastest ja kiltritest jatkunud, vaid enamasti igal ööl käinud ta piilumas, kas rahvas kõik tööl. Kord leidnud ta maast kasti, mille kaane peale kirjutatud: "Kes kasti üles tõstab, saab kasti omale." Kast olnud nii väike, et parunil näis nalja asi teda tõsta, kuid võta näpust! Parun ei jõudnud kasti liigutadagi! Mis nüüd teha? Omale tahtis ta kasti saada. Parun kaval mees, kutsunud talumehe Suuresauna Jaagu oma juure, lasknud kasti üles tõsta ja teinud siis lahti. Kast olnud tühi. Pahal meelel andnud parun kasti Jaagule. Jaagu kodu leitud aga, et kastis kuld on ja mida enam sealt ära võeti, seda rohkem teda oli. Parun saanud sellest kuulda, nõudnud kasti näha. Näidatud, et kast tühi. Parun vaadanud, et on, kuid näinud väikest auku kasti põhjas, pistnud sinna nõelaga, kohe hüpanud kastist välja tuli ja põletanud paruni ära. Uus parun olnud vallarahvaga palju parem. Kast kadunud varsti ära, kuid Jaagul olnud niipalju varandust, et surmani õnnelikult elanud.
E 55281 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanaaegne klooster, vist Padise filiale olnud enne Lümandu mõisas. Kloostri müürid, mis 1,5 m. paksud on mõisa viljaaidaks ümberehitet. Säält olla ka mingisuguseid kindla aastaarvudega kive leit, mis olla kuhugile Tartu muuseumile ant.
Legende.
1. Kloostrist praeguse sõidutallini, kus mingi vallikoht olnud enne mingisugune maaalune tee.
2. Aidaks ümber ehitamisel tahtnud juut müüre 3000 rubla eest ära osta. Tal olnud teada, missuguse sees suur varandus olevat. Mõisnik pole müünud.
E 55282 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varandust olla Velise valla Vanamõisa küla Indreku talu karjamaal endise Vanamõisa tiigi kaldal. Kui kaksikute musta härgadega seda kohta künda, siis saab selle varanduse kätte. Korra katsunud keegi kahe musta kukega õnne, teind neile ka väikese adra järele, kuid pole midagi adra otsa hakand.
E 55283 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tammiku mägi
Sõttküla mõisas Tammiku talu põllus. Sääl olnud enne loss. Tammikust umbes 130 m. kagu poole on Väike Tammik, sääl olnud surnuaed. Tammikul kasvavad tammed, kased, kuused, lepad, pihlakad ja sarapuud. Ta on umbes 1,2 m. ümberkaudsest põllupinnast kõrgem. Tammiku keskel mingisugune auk, mis sinna kruusakatsumiseks teht, kuid kruusa pole säält saadud. Väike tammik liivane. Sääl kasvavad ainult lepad ja männid. Ka ümbrusest veidi kõrgem.
E 55284 < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karukivi
Lümandu nõmmes Kükita kõrtsi ligidal, Pärnu maanteest umbes ligi kilomeeter lääne pool ja nõmmest läbi tulevast Kükita kõrtsu teest umbes 50 meetrit põhja pool. Kivi umbes kuus meetrit pikk ja kolm meetrit lai. Teise otsa all loomulikust lubjakivist jalg. Umbes 1920 aastal on kivi keskelt pooleks vajunud, mida rahvas usub mingisuguse varanduse otsija töö olevat. Kivi alla olla kaks või kolm poola, vene või eesti vürsti kõige varandusega maet.
E 55288 < Märjamaa khk., Lümandu k., Aasa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ohvriallikas
Asukoht Lümandu (Limandu) küla Aasa talu põllus Mardi ja Antsu talu Kabelimäest lääne pool.
Allikast viidi enne tervisevett ja käidi sääl ohverdamas.
E 55289 < Märjamaa khk., Paeküla, Laasi tl. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pauna allikas
Asukoht Paeküla (endine Soosvere küla) Laasi talu heinamaal Paunaotsa saunade ligidal.
Allikas käidi ennemalt haigusi arstimas. Ohvriks toodi igat sorti vilja nartsu sisse seotult, mis allikasse visati. Mõnikord ohverdeti ka raha. Allikast olla ka tervisevett viidud.
E 55290 < Märjamaa khk., Paeküla, Joosma Uueda t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valgeallikas
Asukoht Paeküla Joosna Uueda talu heinamaal talust umbes 1 kilomeeter põhja poole, Pärnu maanteest NO poole.
Allikas valge lubjase põhjaga, ligi üks meeter läbi mõõta. Ümbruses rohkem lahtiseid allikaid ei ole, on ainult umballikaid.
Allikas käidi enne silmi arstimas ja vistrikke (maa-aluseid) kaotamas. Arstimisel viidi allikasse ka ohvreid. Rahu olnud allikas veel hiljuti näha.
E 55291/1a < Märjamaa khk. - M. Läti (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Märjamaa kihelkond
Paeküla
Kõrtsu talu
Mustallikas
Asukoht Pühajões, läänepool Pärnu maanteed. Paeküla Posti kõrtsust umbes 200 m. läänepool Kõrtsu talu heinamaal Uiste villavabriku ligidal Paeküla ja Sõtke piiril.
Allikas on õige tüma ja sügav, mitme auguga, kust vesi ülesse keeb, kuid augud pole siiski nii suured, et neist loomad alla mahuks nagu legendid räägivad. Ka on neis õige palju sisselangend puid ja risu, mis olla osalt ka selleks aet, et loomad sisse ei vajuks. Talvel mõnikord suure veega külmada ka allikas kinni, kuid suuremalt osalt olla ta alati lahti. Üldse on Pühajõgi väga allikarikas, kuid Mustallikas on neist kõige suurem. Mustallikasse tood enne haiguste arstimiseks mitmesuguseid ohvreid.
Legende:
1. Mustallikas olla ämbri täis kulda varjul. Korra tahtnud keegi seda kätte saada, lasknud nööri põhja, et sääl pidatud kullaämber otsa pandama. Tõmmand nööri välja ja sääl otsas olnud verine veise pää.
2. Enne olnud Mustallikas põhjata. Korra künnud tüdruk härgadega Kõrtsi ees, härjad hakand kiili jooksma ja jooksnud kõige adra ja tüdrukuga allikasse, kuhu nad ka kadund.
3. Kunagi Kõrtsus sõnikuveo ajal hakand hobune lõhkuma ja jooksnud kõige vankriga allikasse, kuhu ta ka kadund.
4. Korra tahtnud keegi ka katsuda, kui sügav Mustallikas on pannud paja raskuseks köie otsa ja lasknud põhja. Välja tõmmates pole pada enam otsas olnud: selle asemele olnud verine härja pää.
E 55292 (1) < Märjamaa khk., Sõtke k., Kamsa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karuallikas
Asukoht Sõtke külast (Sõtkülast) umbes üks kilomeeter lääne pool Kamsa talu heinamaal 6-8 m. teest lõuna pool.
Savise põhjaga sinise ilmega allikas, diameeter umbes neli meetrit.
Kui loomal täid pääl olid, siis pandi täisid klaasi ja viidi klaasiga sinna allikasse, millest siis täid kadusid.
E 55292 (2) < Märjamaa khk., Sõtke k., Kamsa t. - M. Läti (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maa-aluseid ja muid vistrikke hõõruti soola ja leivapurude seguga, millele veel natuke hõbevalget ohuks hulka kaabiti (hõbesõrmuse või -raha küljest) ja viidi siis see segu pääle hõõrumist neljapäeva õhtul ehavalgel Karuallikasse.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]