Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 9125 (16) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruk jalaga koera lööb, kasvavad lapsed koera vardas.
E 9125 (17) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui isale või emale lööd, kasvab käsi kääpast välja.
E 9125 (18) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruk koera ei sööda, saab halb pulmapäev.
E 9125 (19) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Uue harjaga soetakse kõige esite kassi pääd, saab terav hari.
E 9125 (20) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kass suud peseb, tuleb võeras.
E 9125 (21) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kassid karjuvad, saavad külmad ja vihmased ilmad.
E 9125 (22) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siga tõnisepäeval päikest näeb, siis saavad teravad rukid.
E 9125 (23) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei tooda karjavitsa kodu, siis tood siu kodu.
E 9125 (24) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval kõrbatakse soekulu, kõrbat susi silmi.
E 9125 (25) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval õmmeldakse, tsusid susi silmad välja.
E 9125 (26) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei mütteta, käib pikse kõvasti.
E 9125 (27) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei tehta tuld karjas, tuleb susi karja.
E 9126 (28) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Peetripäeval ei tehta heina kuhja, läheb rohi põlema.
E 9126 (29) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mihklepäeva öösel pilves on, tuleb loomatoidu puudus, sest siis ei saa vanapagan heina teha, ta varastab heinad ärä.
E 9125 (30) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Heinakuhjale tehakse vöö ümber, siis ei saa vanapagan heinu varastada.
E 9126 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva/mst/Verrev lehmäkene, jõhvinõ lõiakõnõ? Kurõmari.
E 9126 (2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Keeletü ja meeletü, ilmamaa tark? Margapuu.
E 9126 (3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Verrev rakakõnõ hauk läbi luudsõ aia? Keel.
E 9126 (4) < Rõuge khk. - ? (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sisestas USN
Tuhat uuri uuri mulku, sada sandi sitamulku? Puuriit.
E 9126 (5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ille pist karvast? Kinnas aetakse kätte.
E 9126 (6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üle mere kurõ kaal? Paja vang.
E 9126 (7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mulk mulgu vasta, tsuska sisse. Noh toobripuu.
E 9126 (8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Neli suu sumpjat, kats taiva kaejat? Lehma jalad ja sarved.
E 9126 (9) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tsiga pussus läbi har'astõ? Sauna keres.
E 9126 (10) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Neli hobõst sikasõ, viies juusk ümbre talli? Sukavardad.
E 9126 (11) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Küläpini kükütäs, lugõ taivatähti? Kaivukaal.
E 9127 (12) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Imä kõvõr, esä kõvõr, poig õkva jo verejooja? Püss.
E 9127 (13) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ese sünnüs, poig juusa katust müüdä? Tuled pandakse ahju.
E 9127 (14) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Valgõ kivikene aida all? Lehma udar.
E 9127 (15) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Harak aidan, hand vällän? Aidavõti.
E 9127 (16) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nahanõ püss, tuulinõ luut, kanda lastas, ninasa lätt? Pussu lastakse.
E 9127 (17) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Miis lätt mõtsa, naanõ napa müüdä sällän? Kirves mehe õla pääl.
E 9127 (18) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hani hall'as, pää pallas? Viht.
E 9127 (19) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Küünär karvast, peotäis pallast? Viht.
E 9127 (20) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üles ketras, üles metras, otsa luu muna? Tapu vine.
E 9127 (21) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanamiis nulgan, titt peon? Taaritõrdu.
E 9127 (22) < Rõuge Sisestas - ? (?) USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõmba lullid, touka lullid, lulli silmä vallalõ? Paja laud.
E 9127 (23) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kats orrõ täüt valgiid kannu? Kaks hambarida.
E 9127 (24) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Neli neitsid kusõsõ ütte kanni sisse? Lehma lüpsetakse.
E 9127 (25) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kolmõkandiline aidakõnõ, püüglijahu täüs? Tatrikutera.
E 9127 (26) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Üts hiir, kats handa? Pastel.
E 9128 (27) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Raudanõ tsiga, paklanõ hand? Nõel.
E 9128 (28) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kahara pääga poisikõnõ aja mõtsast tsiku vällä? Päähari.
E 9128 (29) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pere süü, laud laul? Emmis söödab poegi.
E 9128 (30) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Säält sõit suur sõda, kost ei mahu kassi saba? Jahu sõelutas.
E 9128 (31) < Rõuge khk. - ? (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sisestas USN
Üts maja, tuhat akõnd? Puuriit.
E 9128 (32) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana taarik tarõ takan, sada pulka persen? Äkk.
E 9128 (33) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tsiberigu, tsäberigu mäe küllen küküsillõ? Korv.
E 9128 (34) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Maast kasus margapuu, margapuust kaustapuu, kaustapuust kaanamõts? Herne.
E 9128 (35) < Rõuge khk. - ? (?) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sisestas USN
Vähämb ku kirp, rassõp ku härg? Tuli.
E 9128 (36) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Laut sais sauna takan, sada särki sällän? Kapsapea.
E 9128 (37) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Liha all, liha pääl, puu kesken? Mees sõidab hobuse seljas.
E 9128 (38) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Otsast ora, keskest kerä, takast tarulaud? Kana.
E 9128 (39) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Härg maka, massa liigusõ? Maja.
E 9128 (40) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Must ku hüdsi, tsung ku tsiga, lindas ku lind? Sitasitikas.
E 9169 (1) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Veresõnad
Kristuse ajal oli üks puu, see õitses aga ei õitse nüüd enam, veri jää seisma, ära joose enam. Jumala see Issa, poja ning pühavaimu nimel. Aamen (kolm kord lugeda, iga kord ühe hingamisega).
E 9169 (2) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõine veresõna.
Veresoon seisa,
veesoon joose.
Jumala see Issa
poja ja Püha Vaimu nimel.
Aamen. (Nõndasama kolm korda.)
E 9169 (3) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tulesõnad.
Jeesus läks üle liiva ja maa ja leidis sealt tuletunkli ja ütles. Sina oled põlenud ja ei põle enam. Jumala see Issa, poja ja püha vaimu nimel. Aamen. (Nagu teised 3 korda.)
E 9169 (4) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõine tulesõna.
Tuli jää seisma nõnda kui meie Issand Jeesus Kristus siis seisis kui Johannes teda ristis. Jumala Issa poja ja pühavaimu nimel. Aamen. (Kolm korda lugeda).
E 9170 (5) < Viljandi khk., Vana-Tänasilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nikatuse sõnad.
Kolm korda Issa meie enne aament ehk aamen ütlemata jätta. Siis:
Nikerdu, nakerdu,
kikerdu kakerdu,
alane parane.
Välja puhkamisega lugedes ja käega siluda.
E 9170 (6) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõine nikatsesõnad.
Jeesus Kristus sõitis mäge
mööda varsa jälgi vaperden,
veri kokku vedagu,
sooled kokku salugu.
Püha Peeter, tule tões,
astu alus,
tee see haige terveks
võtta valu ära.
Aamen, aamen, aamen.
Seda tuleb 9 korda hingepuhkamisega ära lugeda ja paitada.
E 9170 (7) < Viljandi khk, Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Rabanduse sõnad.
Issanda Inglid.
Taeva ristid.
Püha pikse välgid,
koledat keik noolid,
lööga mo pool ära
anna pühavaimul maad.
Aamen, aamen, aamen. (3 korda lugeda).
E 9170 (8) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Raiutud haava sõnad.
Püha on see haav, püha on see tund, püha on see päev. Jumalast see haav sai. Jumala see Issa, poja ning Püha Vaimu nimel. Aamen. (üks kord lugeda).
E 9171 (9) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ussisõnad.
Siug pistis, Maarha üttel, Jeesus vandus, et nõõl välja läks. Jumala see Issa, poja ning Püha Vaimu nimel. Aamen.
Kolm korda lugeda.
E 9171 (10) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõine ussisõnad
max Pax Emax Demax Desentnax max Pax Emax Demax Desentnax max Pax Emax Demax Desentnax Apraka pura (pääle lugeda).
E 9171 (11) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Roosisõnad.
Kolm neitsid läksivad üle mere, kolm roosi olli nende käes. See üks uppus, tõine kadus, kolmas lõppi, nõnda piad sina siit lõpma. Jumala see Issa, poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. (Pääle lugeda).
E 9171/9172 (12) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõine roosisõnad.
Jeesus läks üle taeva ja üle maa, temal oli kolm roosi käes. Üks sinine, tõine must, kolmas valge. Üks kadus ära, tõine läks tolmus, kolmas läks tuulde, nõnda piad sina siit ära kaduma. Jumala see Issa, poja ning Püha Vaimu nimel. Aamen.
(Seda tuleb kolm korda lugeda ning kolmandamal korral tehakse hää käe nimetsesõrmega 3 risti see peale. Seda piab kolm korda tegema, et 9 risti saab ja 9 korda neid nimetatud sõnu saab loetud (Nõnda on siia kirjutud).
E 9172 (13) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kolmas roosisõnad
Sinise paberi pääle tee kolm piiret pliiatsigam, iga ühe piirmise aeg üteldase: Jumala see Issa, poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Ja veel nõnda teha: /joonis/
Siiht
Stiits siiht
Deitsi teits
Siiht
Stiits siiht
Deitsi teits
Siiht
Stiits siiht
Deitsi teits
Rosa + Pila + Ali + Rosar +
(Neid piab roosi pääle panema 3 päeva järestiku iga päev üks)
E 9173 (14) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Neljas roosisõnad.
S A T O R Roos lõpe
A R E P O Valu põgene
T E N E T Häda kao
O P E R A Tõbi kasi
R O T A S Paistus kuiva
Jumala see Issa, poja ning Püha Vaimu nimel. Aamen. (Et keegi lugeda ei saa, litsendasse täht ära.)
E 9173 (15) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hallitõbe sõnad
(Neid sõnu piab ühe sinise roosikarva postpaberi pääle kirjutama ning sisse andma aga ilma selle täädmata, kellele see sisse antakse.)
abra - sadabra
abra - sadabr
abra - sadab
abra - sada
abra - sad
abra - sa
abra - s
abra
abr
ab
a
E 9174 (16) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Marutõbi
Maro sõnad, kui maro koer kedagi hammustanud
S + A + T + 0 + R +
A + R + E + P + 0 +
T + E + N + E + T +
O + P + E + R + A +
R + O + T + A + C+
Marosõnad piab nõndasama sisse antud saama kui hallisõna. Pärast aga igale elajale kolm tähte sisse andma leivaga ehk leiva pääle kirjutama.
E 9174 (17) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Iga päeva maru
Elajale antakse üks paberitükk ehk võileivaga, seda tehakse kolm päeva järestiku.
A + M + O + R +
M + I + L + O +
O + L + I + M +
R + O + M + A +
E 9175 (18) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Marosõnad.
Maks Paks Emaks Sada Rado Kata Pra.
E 9175 (19) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Roosisõnad, viies jagu.
S A D O R R O D A S
A R P O T D O P R A
T E N L T T E N E T
O P R A T T A R P O
R O T A S S A T O R
E 9176 (22) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H.Jaanson (1894) Sisestanud USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kihvti vastu. Tammemarju kuivatagu ja jahvatagu ära ja joogu nõnda kui kohvi.
E 9176 (23) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hambavalu ehk luuroosile.
(Esimese jao otsa panna)
/tähtvormel/
(Sinise paberi pääle teha ja haige koha pääle panna. Nõnda palju sellest nõiakäsiraamatust uurida. Päälegi kuulsa mehe oma, kes laialt tuntud.)
E 9177 (1) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jõululaupäeva õhtu kaetakse kõik aknad kinni, muidu tuleb kurat sisse, kui tuld näeb. Paistab tuli põllu pääle, siis ei kasva sääl kohal vili. ka tehakse kriidiga või söega kolm risti õueukse pääle, et sellega kuradit ära peletada. Tüdrukud kannavad puuhalge sisse. Sääl loevad järele: on nende arv paar, siis saavad varsti mehele.
Ka visatakse selg ukse poole pöördud king jalgade vahelt läbi ehk ka üle õla. Kukub king maha ninapidi ukse poole, siis läheb see viskaja inimene sellel aastal sellest majast ära, on aga konts, siis jääb sinna.
Ka pannakse kirves loomalauda ja ohert hobusetalli ukse ette, et surm sisse ei pääse.
ÖÖsel jätavad inimesed omale sukad ja kingad jalga, muidu tulevad jalgele paised külgi.
Ka pannakse käsikivi vahele kaks pulgakest, nõnda et sinna keiksugu söögi- ja joogikraami võib pandud saada, mis veskitoiduks jääb.
Õlgi tuuakse sisse ja inimesed on keikse öö üleval ja söök seisab laua pääl, aga süüakse üheksa korda. Hommiku antakse loomadele tule valgel soola ja leiba ja selle pääle ka heinu.
E 9178 (2) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. - H. Jaanson (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes jaanipäeva hommiku ühe musta täku rangide läbi volliaugust välja vaatab, see näeb kuradit oma raha lugevat ja kui tema ühe härjaikkega sinna pääle viskab, siis jääb kõik see raha, mis sinna alla jäänud, tema omaduseks.
Jaaniöösel olevat ka kõik nõiad ametis ega puhka keigi, sest keda sellel öösel (enne jaanipäeva) nõiduda saab, see ka sellest ei pääse. Ka olevad sellel ööl omajagu võimu selle kohta.
E 9188/9191 < Halliste khk., Vana-Kariste k. - Otto Sapas (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Rahamatja
Uks vana ihnus taluisake läinud metsa, kajunud suure augu kuuse alla, ise vaadanud igast küljest hoolega järele, et keegi tema toimetust ei näeks. Kui nägi, et keegi tema toimetuse pealt vaatajaks ei olnud, jättis labida augu äärde ja sammus ise kodu poole.
Tõiste talu sulane olnud parajste säälsamus lähedal metsas nõu vitsa otsimas. Näinud, et va ihnus Jaan sääl auku kajunud ja labida maha jättnud. Tema mõtelnud: "Ei täh, mis ta nüüd sinna sisse tahab matta, võibolla, et on küll niisugune narr, et matab enda raha sinna sisse." Ise läinud kuuse otsa augu kohale üles vaatame, et asja hõlpsamine näha saaks (vaatama), mis va Vere Jaan sinna matab. (Jaan oli kupulaskja, sellepärast kutsusivad rahvas teda Vere Jaaniks.)
Vanake ei lasknud ennast ka mitte kaua oodata. Tulli varsi suur kott sellas otse kohe augu juurde. Viskas koti seljast maha, vaatas natukene aega ümberringi, kui kedakist ei näinud, võttis kotisuu lahti ja kallas kotist hõbetaaldrid auku mis kõlab ja ütles: "Enne ära üles tõusta, kui sada mehe hinge saad."
Mats kuuse otsast: "Sada kuuseteibast." Vanake vaatas üles, ei näidus kedagid hingelist. Viskas jälle peoga mulda pääle ja ütles: "Enne ära üles tõusta, kui sada mehehinge saad."
Mats jälle jämme bassihäälega: "Sada kuuseteibast."
Vanake vaatab uuesti üles ja alla, ei näe, ei näe midagi.
Jälle viskab kolmad korda mulda ja ütleb: "Enne ära üles tõusta, kui sada mehehinge saad."
Mats jälle: "Sada kuuseteibast."
Vanakese kannatus lõppis otsa, tõmbas mütsi maha, vaatas taeva poole ja ütles: "Issant,süntku ka kord sinu tahtmine."
Ajab labidaga mulla pääle ja lähab kodu. Mats tuleb maha, kaevab augu lahti, ei midagi sees, otsib ja otsib, ei midagid. Lähab metsa, toob sada kuuseteibast, viskab sinna augu peale. Ja vaata imet, raha tuleb august välja mis kõlab.
Mats topib ruttu kotti täis ja kõnnib kodu ja on rikas mees tänapäevani.
E 9214 < Tõstamaa khk., Pootsi - Jaan Jagoschmidt (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kõhuvalu arstimise sõnad:
Kiitsakale kibedust,
varesele valu,
mustalinnul muud häda,
xx kõht saagu terveks!
E 9242 < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) Sisestas Jaana Puksa 1998 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuulekerast.
Muiste kui kellegile tahetud kurja teha ja häda ning viletsust saata, valmistanud nõiad, kes kurjategijaid olnud, üheksast pihutäiest üheksat seltsi rohtu, lisanud sõnaldud soola sekka, sidund neid nartsutopsikese sisse, sajatanud vande ja langetuse sõnu sinna peale, kerinud natuke villast sukalõnga sinna ümber ja saatnud nõiakera tuulega minema. Nõiduse aga laulnud
Tuulispaska, laena tiiba,
Tuleämma, hõlmakesta.
Kiirustage kerakesta,
tuulekiirul tuiskamaie,
suretava sõudemaie,
langetava lendamaie.
Kohe lendanud nõiakera minema ja surmanud seda kohe ära kelledele seda on tahetud saata.
E 9243 (1) < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) Sisestanud USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui majas veiksed lapsed, ja seal ja seal üks võeras inimene käib ja kui selle järele lapse kõht haigeks jääb ehk tal muidu haigus on, siis õeldakse, et kuri silm on lapse ära teinud ja antakse siis lapsele kaetisrohu juurte vett ja rauaroostet sisse.
E 9265 < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lausumise sõnad.
Harakale haigus,
vareksele valu,
mustalinnule muu tõbi.
Tõbi tulgu, teine mingu,
ärgu vaksa vahet olgu!
E 9267 < Ambla khk - Karp Kuusik (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vinguv luu
Palmsis nähtud vanaste mereliiva ääres üht jalaluud. Päeval olnud luu paigal, aga igal neljapäeva õhtul ajanud selle sääreluu mõlemist otsast vahtu välja ja olnud ühte häält kuulda, mis karjunud: Umhu, umhu, umhu.
Üks mees matnud teda mitu korda liiva sissem, aga sealt tulnud ta jälle välja. Pärast võtnud üks karjane ja matnud selle sääreluu sügavasse liiva sisse ja lugenud siis matmise sõnad sinna kohta.
Kolme päeva pärast läinud ta vaatama, kas seda sääreluud veel näha on, aga põle enam midagi olnud, muud kui mees leidnud sealt kohast, kus sääreluu enne seisnud kotitäie hõberaha.
E 9274 < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana usk kodukäija viirastuse vastu.
Kui kellegile kodukäija juhtub vastu tulema, siis on see koige parem abi, kui Isameie palve kolm korda saab ära loetud, siis ei tee kodukäija midagi ega ole, kui midagi viiratsust on, paha ja häda karta.
E 9276/9277 < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tuulispasaks käija
Vanal ajal käinud inimesed sagedaste tuulispasaks ja korjanud viljakülvamise ajal vilja, mis põllu peale külvatud, enamiste puhas ära. Virumaal käinud ka üks kubjanaine tuulispasaks vilja korjamas.
Esimesel pääval, kui tuulispask väljal keerutanud, öölnud üks teumees aidamehele: "Va Kubja Kai keerutab mööda välja ja korjab vilja." Aidamees öölnud teumehele: "Kust sa seda tead, et see Kubja Kai on?" - "Miks ma ei tea," öölnud moonamees, "küll ma ta homme kivi otsa istuma panen. Kubjas kiusab mind muidugi ja ma tahan selle eest tema naisele tüki teha."
Teisel päeval, kui teumehed jälle väljal kündmas olnud, hakanud tuulispask jälle mööda välja keerutama ja tulnud kohe moonameeste ligidale ja moonamees, kes enne öölnud, et Kubja Kai tuulispasaks käib, võttis piitsa ja lõi kolm korda ristamisi tuulispaska ja ütles: "Kai, istu!" ja kohe nägivad kõik moonamehed ja aidamees, et Kubja Kai kivi otsas istus ja hulk odre põlle sees oli.
Kui mõisahärra seda lugu kuulda sai, lasi ta mõisa aidast moonamehele selle eest, et ta kubja naise tuulispasaks käimise avalikuks tegi, 10 tündred nisu anda ja pani teda kubjaks ja lasi vana kubja lahti ja lasi naisele mõisa karjaaedas 30 kepihoopi anda. Lõpp.
E 9308/9309 < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kalevi haud.
Kui suurmees Kalev ju kaua aega siin ilmas oli elanud ja ju kaunis vanaks saanud, ütles ta ühel päeval oma naise Lindale: "Ma tunnen, et ma varsi pean alla Maanalasse minema ja enne tahan ma veel süüa saada. Mine too sa puid ja tee tuli ülesse ja küpseta mulle liha."
Linda läks, tõi metsast suure seljatäie puid, mis mitmel hobusel oleks vedada saanud ja Kalev ise tõi kolm suurt härga, tappis nad ära ja pani tule peale küpsema. Kui härjad ju küpsend olid, hakkas ta sööma ja ütles: "Kui ma surnud olen, siis pese mu keha puhtaks ja pane puusärki ja lase mulle ühe künka otsa teha ja pane mu haua peale palju kiva hunnikusse, et merevood mu hauaküngast ei saa ära ajada."
Teisel päeval heitis Kalev oma asemele puhkama ja suri ära. Linda leinas teda nutupisaratega, viis ta surnukeha mere äärde ja pesi teda esite mere, siis vihma ja allikaveega ja kõige viimaks silmaveega. Siis pani teda puusärki ja läks ja võttis süllapikkuse labida ja hakkas hauda kaevarna ja tegi haua kolmkümmend küünart sügava ja pani oma mehe sinna sisse ja kattis haua mullaga kinni ja hakkas kiva haua peale hunnikusse kandma, et merevood ei saa Kalevi hauda ära ajada.
Kui ju suur hunnik kiva koos oli, läks Linda veel ligidalt metsa äärest üht kivi ära tooma. Ta tõstis kivi põlle sisse ja hakkas haua poole minema. Tee oli aga pehme, liivane ja Linda oli kurbtusest väga väsinud. Ta ei jaksand kivi kanda ja kivi libises põlle seest maha. Linda kurbtus oli väga suur. Ta katsus kivi ülesse tõsta, aga ei jaksanud. Ta hakkas kibedaste nutma ja ta pisarad langesid ojana mööda palgeid alla, nii et ta silmaveest järv sigines.
E 9403 (75) < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Metsa hulli, metsa halli,
metsa ilusa isanda,
metsa karvane kasuka!
Kui sa kuuled minu jääle
ja mu kalli karja jääle,
pista pea põesaasse,
nina nirki mättaasse,
hambad ajaroikaasse,
otsi muida oinaaida,
katsu muida karjatseida,
murra muida mullikaida!
E 9416/9417 (94) < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Laul koerale.
Uist, tuled, koera, aukumaie,
Muri musta, murdemaie,
kirju litsi kiskumaie.
Mine sina küla vainujale,
seal on vare varsaluida,
teine vare tedreluida,
kolmas vare koeraluida.
Haugu väilale hanida,
põllu peale põrsaaida.
E 9418/9419 < Viljandi khk., V.-Võidu - Hans Pihlap (1894) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Soenditest
Ennemuiste on palju nõidasid elanud ja nad on neid inimesi, kes nende tahtmist ei ole teinud, kohe ära nõidunud nagu altpoolt näeme.
Kord näinud üks mees, et õige sirge ja ilus hunt jooksnud. Mees võtnud ka kohe püssi ja lasknud hundi maha. Võtnud siis nülgimise nua tupest, läinud juure ja tahtnud hundikoevi lõhki ajama ja nahka nülima hakata. Aga näeb, mis see on, hundil helmed kaelas? Vaatab teravamine järele ja näeb nüid, et tema ees noor ilus naisterahvas maas on. Nõid oli teda omale naeseks tahtnud, aga tüdruk pole läinud ja nõid nõidunud ta selleperast hundiks või "soendiks" nagu sellel ajal hundiks nõiutud inimesi hüitud!
E 9418/9419 < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Teine soendi lugu on nii
Ühel talul olnud pulmad. Pulmarahvas istunud pulmalaua ümber. Kõige ülevel pool otsas istunud pulmaisa oma suure kübaraga nagu see muiste moodiks olnud. Nõid juhtunud aga sealt mööda minema ja näinud ka pulmarahvast. Kohe olnud ta aga jälle oma kurja kunstiga valmis ja nõidunud kõik inimesed, kes pulmas olnud, soenditeks. Ja kõik see soendikari pistnud nüid jooksu ja tormand uksest välja.
Vana pulmaisa olnud kõige suurema peaga soend ja jooksnud kõige ees otsas. Nõnda hulkunud see inimestest saanud hundikari mööda metsi ümber.
Kord olnud paha saone ilm. Soendid tahtnud küla kõlgussi vihmavarju minna. Koer aga maganud kõlgusas, karanud sealt vana suure peaga soendile vastu ja tõmbanud tal nina lõhki.
Kui nad viimaks inimesteks saanud, olnud vana pulmaisal nina lõhki.
E 9422/9425 < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kütid jahil.
Noor kütt läinud esimese püha hommiku vara jahi peale. Hulkunud juba tüki aega metsas ümber, aga ei ole kedagi looma näinud. Mõtelnud siis, ega täna midagi looma ei saa, tarvis ära kodu minna. Pöörnudki kodu poole tulema. Vaadanud aga korra veel ringi tagasi ja näinud, et üks imeilus lind üsna tema lähedal puu otsas istunud. See lind olnud siis nii ilus, et kütt veel enne kunagi nii ilust lindu ei olnud näinud. Mõtelnud, niisugune lind maksab palju, tarvis teda maha laske. Pannud püssi palge ja annud karkõmm linnule alt üles. Rabanud isi aga ruttu ümber vaatama, kuhu ta kukkus.
Aga lind ei kukugi. Istub liikumata omal kohal paigal. Kütt laadinud ruttu püssi jälle täis ja lasknud jälle. Aga seesama lagu nugu enne.
Nõnda paugutanud ta tühja kuni rohi ja haavled lõpnud. Lind ei ole sugu liigutanudki. Noor kütt läinud kodu ja rääkinud asjalugu algusest kuni lõpuni vana kütile.
Vana kütt mõistnud kohe, kuidas asjalood on. Laadinud püssi täis, pannud natukese vanahõbedat peale, võtnud noore küti ka ligi ja läinud metsa.
Ilus lind olnud ka alles sellesama koha peal, kuhu ta noorest kütist jäänud. Vana kütt võtnud püssi, sihtinud ja lasknud. Kohe käinud ka linnul suled seljast laiali ja ta kukkunud puud mööda natukese allapoole ja jäänud okste peale ripendama. Noorel kütil olnud hea meel, et nüid ommeti selle ilusa linnu kätte saab. Vana kütt kostnud aga: "Mine too enne maha, küll siis näed, kas on veel nii ilus." Kohe roninud ka noor kütt üles, aga ilust lindu ei ole enam kuskil olnud. Linnu asemelt leidnud ta ainult kaks vana vihta tüvesi pidi kokku seotud ja okste peal ripendamas. Ta tulnud maha ja hakanud sulgi järele vaatama. Ka need ei ole muud olnud kui kuivad vihalehed.
E 9425/9427 < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kord elanud väga osav kütt, kes alati hulga linda kodu toonud, kui ta aga püssiga välja läinud. Viimaks ei ole ta aga enam ühte lindugi saanud ehk ta küll päevad otsa metsa mööda ümber hulkunud ja kõik oma kunstid ära teinud.
Kord olnud ta jälle jahil ja näinud, et eemal puude otsas palju tetresi seisnud. Roomanud ka salamahti põõsaste tagant neile lähedale ja pidanud juba ühte laskma, aga kuulnud korraga imelikku kohinad. Vaadanud ja näinud, et üks imelik isimoodi lind tulnud suure hooga lennates tetrede juure, annud igale tedrele ühe nokahoobi selga ja kihutand kõik minema. Seda nähes võtnud kütt preesi rinnast, pigistanud suus kokku, pistnud püssi ja lasknud laengu imeliku linnu peale välja. Nõnda kui pauk käinud, nõnda kukkunud ka lind kohe maha.
Kütt läinud juure vaatama, missugune ta õige oo. Olnud paljalt pehme suletuustak, põle tal liha- ega luukübet sees olnud. Perast seda olnud kütil jälle linda ees kui ta metsa läinud.
E 9462/9466 < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Arvata kolme-neljakümne ehk 50 aasta eest läinud mees Tarvastu mõisa metsa mõisasoovikusse puid vargille. Pannud ka puukoorma pääle, olnud juba aeg üle poole öö ja hakanud tulema. Näinud, üks mees ratsa tee kõrval metsas. Tema pidanud kinni, vaadanud, ratsanik jäänud ka seisma. Tema küsinud ratsaniku käest, mis asjamees ta olla ja kuhu ta minna, aga ratsanik ei ole talle musta eha valget lausunud. Hakanud siis edasi minema, ratsanik kah ühes ikka tema kohal metsa mööda.
Nüid mõtelnud puuvaras mees, et see mees keegi ei ole kui metsavaht ja seni kõrval tuleb kuni mõisa kohta, sest mõisast olnud mehel möödatulek. Jõudnud metsast välja Kurgelaane söödi pääle. Nüid näinud ta aga, et ratsanik vahel käinud hohuselaudja pääle, vahel olnud ka hobuse tagumiste kontide pääl ja pidanud sabast kinni, vahel jälle hobuse kõrvade vahelt.
Kui puuvaras oma hobusele piitsa annud, läinud ratsanik oma hobuse laudja ja kontide pääle, jäänud tal hobune tasamini käima, läinud ratsanik oma hobuse kõrvade vahele.
Külma südamega läinud puuvaras edasi, arvates, et mõisaõues kinni muidugi võetakse ja oma kakskümmend viis ära antakse.
Pidanud küll vahel puukoorma maha lükkama ja ise hobusega ajama pistma, aga läinud siiski ikka ühes puudega edasi, saanud mõisa kohta, ei ole ratsanik midagi tegemist teinud, jõudnud mõisast mööda, ratsanik ikka kõrval.
Nüid mõtelnud ta, et see vanapagan on ja mu viimaks ikka käsile võtab, teinud puust risti, istnud koorma otsa ja võtnud risti peosse, pitsitanud silmad kinni, mõtelnud, ega ta nüid ikka mulle kallale ei tohi tulla.
Kord aanud ta aga silmad lahti, et vaadata, kas on aeg juba suuretee päält oma tee pääle ära pöörda, annud ka hobusele piitsa, aga oh tulist äpartust, rist kukkunud käest maha.
Nüid olnud jälle hirm suur, näinud ka kudas maailma suured kogud ruttu joostes tema poole tulnud, ta pitsitanud jälle silmad kinni ja heitnud puukoorma pääle maha, tunnud, üks pidanud juba rege veertpidi kinni. Ta käratanud: "Nõõ!"
Kohe tunnud ta, et üks ta päädpidi kinni rabanud, ta tõmmanud küll pää ära, aga müts jäänud mummu kätte. Nüid lõhkunud ta hobusele piitsa ja olnud varsi kodus.
Nii jutustanud ta oma lugu kodurahvale, ka neilgi tulnud mõnel hirm pääle, mõned aga vaielnud vastu, et see ratsanik keegi muu ei olnud kui sinu ja su hobuse vari.
Puuvaras ütelnud: "Hää küll, kui see ratsanik kuuvarigi oli, aga kes oli siis see, kes minul mütsi pääst ära rabas ja rege kinni tahtis pidada?"
Seepääle ei täädnud kennigi kosta.
Tõisel hommikul läinud üks vastuvaidlejatest teed mööda mõttega, ehk on puuvarga müts kuskil tee ääres maas. Läinud suurteed mööda natuke maad edasi, olnud müts verstatulba all maas. Võtnud säält mütsi, tulnud kodu, annud ta omanikule ja ütelnud, et verstatulp ta päädpidi kinni rabaja, mütsivõtja ja reekinnipidaja olnud.
Ikka ei uskunud puuvaras, vaid arvanud, et vanapagan täieste ta mütsi võttis, nägi aga risti maas ja siis maha viskas.
E 9467/9472 < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mees ja naine tulnud vana-aastaõhtu kirikust. Natukene maad kirikust olnud kõrts, mees läinud kõrtsi, kutsunud naist kah, aga naene ei läinud kõrtsi, vaid läinud mööda, mees lubanud talle järele tulla.
Tükk aega läinud naine edasi, siis vaadanud tagasi, kas mees tuleb järgi, ei meest näinud tulevad, näinud aga kaks inimest sumbanud tükk maad tee kõrval lumehangesid mööda. Tema mõtelnud, mis inimesed need on, kes tee pääle ei tule ja kõrval sumpavad, aga õiget otsust vist ta ei saanud.
Jälle läinud tükk aega mööda ja ta tükk maad edasi, aga meest järgi ei tule. Istunud kivi otsa maha, et meest järgi oodata, rahvast tuleb tagant ja lähab mööda küll, aga tema meest ei tulnud. Aeg läinud tal ootes igavaks. Ta tõusnud üles, läinud jalg-jalalt edasi, aga meest järgi ei tule, ei tule. Läinud sedaviisi jälle hulga maad ära, näinud needsamad kaks inimest mis ennegi lumehangesi mööda sumbanud, tulnud nüüd risti tee poole. Naine jäänud seisma, et õge vaadata, mis inimesed need on. Tulnud lähemale, kadunud tõine kõrvalt ära ja tulnud tõine üksi teest risti üle ja mäest alla järve poole. Naene tunnud, et see tema mees oli. Hakanud küsima: "Mis tembud need sul nüid on, et sa tee kõrval suppad ja jälle teest üle lähed? Oled sa ennast purju joonud või mis sul viga on?"
Mees ei näidanud neid küsimisi kuulmagi, vaid läinud ikka edasi, naene hõiganud, käskinud ennast ka järele oodata, aga mees ei teinud tegemistki, vaid sammunud edasi. Naene tunnud selgesti ära, et see tema mees on ja läinud järgi vaatama, kuhu ta ommetigi läheb. Mees läinud kuni järve ääre ja järve sisse karsulps. Naine pistnud jooksma, et ruttu mehele appi, aga enne, kui ta läbi lume juure saanud, olnud mees kadunud kui tina tuhka. Natukese aja pärast tõusnud mees vee alt pääle. Naene hüidnud: "Jumal Issake!" ja rabanud mehe kättpidi kinni, tahtnud järvest välja tõmmata, aga ei jõudnud. Hakanud abi hõikuma, et tee kaunis lähedal olnud, tulnud ka varsi kaks meest hobusesaaniga appi, tõmmanud mehe järvest välja ja küsinud, kudaviisi see lugu on juhtunud.
Naene seletanud ka kõik, mis ta teadnud. Aga mehe käest küsides kudas ja mis aru pääle ta sedaviisi lumehangesi mööda supanud ja siia järve tulnud, ei saanud nad mingit vastust. Tõstnud ta saani pääle ja viinud kodu. Alles mõne päeva pärast saanud naene mehe käest paremat seletust sedaviisi.
"Kui ma kõrtsi läksin, võtsin sääl topsi viina, jõin ja andsin ka oma sõpradelle. Kui minu tops lõppis, ostsid mu sõbrad jälle ja sedaviisi purjutasime, kuni mul silmad kirjuks läksivad.
Sääl tulid sina, kutsusid mu tõise tuppa ja käskisid omale ka osta. Mina ostsin kah ja sina jõid ta ära ku lõnksati ja käskisid tõist veel osta, mida mina ka tegin. Viimaks kutsusid sa mind tulema. Ma tahtsin tõise tuppa minna ja oma sõpradelle hääd tervist ütelda, aga sa kutsusid mind salaja ära. Tee oli küll ummine ja vaevaline käia, aga sa ütlesid, et lund on sadanud.
Jõudsime viimaks koju, see oli aga imeilus tuba, ei olnud sugu seande nagu meil nüid on. Sääl olid küinlad põlemas, värmitud põrmand oli all ja nii libe, et ma sugu jalal ei võinud seista. Ma libestasin maha, sa hakkasid naerma. Ma kuulsin Jumala nime nimetatavad. Sa kadusid ära, küinlad kustusid ära. Ma tundsin ennast nagu külma vee sees olema ja üks võttis mu kättpidi kinni. Veel kuulsin ma nagu inimesi enese ümber karjuvat ja muud ei tea ma midagi."
Aru saamata jäi nüid naesele ainult see, kas see vanapagan või näkk või mõni muu olnud, kes ta mehe järve petnud.
Sääl on siis see kirikust tulek ja kõrtsi minek.
E 9481/9484 < Viljandi khk., Vana-Võidu - Hans Pihlap (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jälle elanud vanamees ja vananaene oma saunahurtsikus metsa sees. Elatanud endid sellega, et vanamees talusid mööda ümmer andid palumas käinud.
Kord tulnud ta õhtupoolt ööd kodu, saanud juba metsatuka sisse, kus nende saun olnud, tulnud talle üks must kogu vastu. Vanamees kohkunud ära ja heitnud risti ette "Jumalitte, Jumalti pojake!" aga must ei ole sellest midagi hoolinud, vaid tulnud juure ja ajanud mööda püsti üles, mida rohkem ikka vanamees risti heitnud seda rohkem must püsti ajanud. Jõudnud viimaks sedaviisi koju. Vanamees karlips sauna ja uks eest kinni, et must sisse ei pääse. Saunas jutustanud ta oma naesele seda imelikku tondikogu, mis metsas talle vastu tulnud ja nüid välja jäänud.
Jutustamise ajal kuulnud nad mõlemad, kudas tont väljas lällutanud. Pannud siis õige kõvaste saunaukse kinni, et ta sisse ei pääseks. Teisel hommikul tulnud alles asi ilmsiks. Tont ei olnud muu keegi, kui nende eneste oinas, sest muud looma nemad ei jõudnud pidada, lehma või sellesarnast.
Oinas hulkunud metsas hommikust õhtuni ja toitnud ise sedaviisi ennast. Sel õhtul olnud ta aga väha hiljaks metsa jäänud ja siis tunnud ta oma peremehe ära ja tulnud talle vastu ning et ta peremehel leivalõhn juures olnud (sest leivakott olnud tal muidugi seljas) ja nagu omale küsides ajanud ta mööda oma peremeest üles ning et see talle vastu rääkinud, saanud oinas kah nagu julgust nagu ta oma naesele rääkinud. "Mina heitsin risti ja must aas püsti, mida rohkem mina risti heitsin, seda rohkem must püsti aas."
E 9511 (1) < Käina khk., Kassari - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noorkuu lapsed on rasked, vanakuu lapsed kerged.
E 9511 (2) < Käina khk., Kassari - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noorekuu lapsed olla rikkad, vana kuulapsed vaesed.
E 9512 (4) < Käina khk., Kassari - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noores kuus hobused rautada on parem kui vanas kuus.
E 9512 (5) < Käina khk., Kassari - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noores kuus sündinud härikvasikas on tugevam kui vanas kuus, noores kuus sündinud lehmvasikad on paremad piimalehmad kui vanas kuus. (Iseäranis head piimalehmad tulla neist, kes noores kuus pehme tuulega ja vihma- ehk lumesajuga sündivad.)
E 9512 (6) < Käina khk., Kassari - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noores kuus tehtud õlgkatuksed on paremad kui vanas kuus ja pidavad rohkem vastu.
E 9512 (7) < Käina khk., Kassari - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noores kuus tehtud hobuserauad seisavad kauem all kui vanas kuus tehtud vanad.
E 9518/9521 (1) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Eesti rahva ennemuistsed jutud
Üks kord elanud kaks venda, teine rikas ja teine old vaene. Vaene vend old rikka venna juures sulaseks, aga rikas vend old väga kuri peremees vaese venna vastu, nõudnud palju tööd ja andnud pisut süia, nii et vaene vend ilmas põle kõhtu täis saand. Kord saatnud rikas vend vaest venda sügisel metsa hagu tegema, and jäu ette, mis tema õhtuks pidi maha raiuma, aga leiba ei ole raasukestki koitti pand. Vaene vend teind ka tubliste tööd, aga jagu old suur, ei ole mitte aegsaste tööga valmis saand, vaid on üsna pimedaks juba läind, kui valmis on saand. Ladund siis haud pinusse ja pidand koju hakkama minema, aga äkiste hakand ümmerringi huindid uluma ja tuld ulgudes tema poole. Vaene vend pugenud kartuse pärast haupinu vahele, sest tema arvand, et nad tema kallale tulevad. Vähe aja pärast jätnud nemad ulumise järele ja kogunud kõik haupinu ümber kokku. Siis hakatud ülevalt neile palukest jagatama, igaüks saand ühe tüki, aga üks tükk jäend järele. Nüid hakand nemad seal aru pidama, kellele see saab. Kui huindid palukese kallal aru pidanud, on üks heal ülevalt ütlend: "Sie soab sellele, kis haupinu all on." Kohe võtt üks huint palukese suhu ja viind mehe kätte ja kohe kadunud nemad sealt ära. Et mehel kõht tühi olnd, siis hakand tema sest palukesest kohe suure isuga sööma. Saand paar suutäit hammustand ja kõht oldki täis. Mees old rõõmus, et mõne aja kohta jälle kõhutäie sai. Võttis palukese kaendlasse ja läks koju. Kodu aindis naisele koa seda palukest süia. Iga kord, kui nemad sõid, ei kahanend see paluke sugugi, vaid jäi ikka niisamasuguseks kui enne sööma. Nüid ei saand nemad enam tühja kõhtu kannatada.
Kui rikas vend seda kuulda sai, missuguse palukese vaene vend metsast oli saand, siis tuli temal koa himu niisuguse palukese järele. Ühel heal päeval aindis tema naesukesele käsu kätte omale heaste liha praadida ja koitti panna, et ta tahab metsa hagu minna tegema. Perenaine pani leivakoiti valmis, peremees võttis kerve varnast, pani koitisuust läbi ja hakkas metsa poole sammuma, aga vaese venna jättis tema täna kodu.
Sai tema metsa jõudnud, esiteks tegi koa natukene hagu, aga kui väsimus kätte tuli, siis viskas kerve käest ära, tegi tule ülesse, viskas ise külleli tule ääre ja hakas magusaid roogasid maitsema, kuini viimaks videvikuks läks ja huindid ulguma hakasid. Siis puges temagi haupinu vahele. Huindid tulid uludes haupinu ümber kõik kokku, seal jätsid nemad ulgumise järele ja neile hakati ülevalt palukest jäutama. Kõik said tüki kätte, aga üks jäi ilma ja üks heal ütles ülevalt: "See kis ilma jäi, see võtku haupinu vahelt, selle jagu on seal." Kohe asus see haupinu kallale ja kiskus rikka venna sealt välja ja tahtis teda ära süia, aga et temal kerves käes oli, siis sai tema suure vaevaga huinti enesest ära ajada, aga ta sai siiski huindi käest tubliste kriimustada nii, et tema mitu aega neid haavu parandas, mis huindiga võideldes oli saanud. Sest saadik jäi rikas vend hoopis teiseks meheks, tegi oma varanduse vaese vennaga kõik pooleks ja andis vaese vennale sedasama süia, mis tema issegi sõi. Nii elasivad nemad vennalikult kuni surmani. Lõpp.
E 9537 (8) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui niisugust rohtu leiad kuskilt jõest, mis vasta vett kasvab, sest see rohi peab nii kõva olema, et võid rauda lõigata.
E 9539 (15) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestanud USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kellegil koeranael on, siis saab temast sel viisil lahti: tõmma nimetissõrmega kolm korda ümmer puuoksa ja ümmer koeranaela ja pärast sülita veel kolm korda puuoksa peale siis kaub kohe ära.
E 9541 (7) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui haugikalale kaks korda saab ohingiga sisse löedud, siis piab näkk kaks korda seda inimest tahtma ää neelda.
E 9542/9543 (3) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui esimene laps tütarlaps on kellegil ja kui tahetakse, et tema hästi vara peab mehele saama ja et temale veel kaugelt kosilased tuleksivad, siis võtab ämm selle vee, kellega last esimest korda pesti ja viib põhja poole aa toeteiva alla ja kallab senna maha ja lautab siis lapse esimese särgi senna toeteiva otsa laiali ja hüüab siis ise suure jaalega: "Kaugelt tulgu, kaugelt tulgu kosilased!" Ja kui siis juhtub mõni vares lõuna poolt põhja poole lendama sealt ligidalt läbi, siis peab see kindlaks tunnistuseks olema, et see lapsuke, kui neiuks on sirgunud, peab siis teda kaugelle kodukanaks saama kositud.
E 9543 (5) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruk teada tahab, kas tema sel aastal mehele saab, siis peab tema üheksa õhtad järjeste õues käima södaöisel ja iga õhta üheksa taevatähte lugema käsi vahelite üle rindade hoides, aga iga õhtul ise tähed. Üheksamal õhtul tulla siis tema peigmees teda teretama ja seesama võttagi teda sel aastal eneselle.
E 9545 (11) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdrukud selle puuga saab löödud ehk temasse puudutud kellega nõeluiss on maha löödud, siis peab see tüdruk kasusse minema. Kasulapse saama.
E 9565b < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Postimaanteed mööda Tallinna, siis on Iro määl Iro küla otsas mää peal üks kivi Iro ämm. Selle otsa pidanud ka need viidud saama, kes esimist korda Tallinna läks, et esimises kõrtsis rumalust osta. Minu nägemises ei olnud see enam seal suure mää otsas, vaid veeru all tee ääres. Minu isa rääkis, et see kivi on seal mää otsas olnud, aga paljo hobusid koormatega üksipäine sealt määst alla läinud ja paljo kahjo teinud, et mehi senna kivi otsa viidi, seepärast on see kivi sealt alla veeretatud. Umbes 30e aasta eest ehitedi Iro jõe (Pirita jõgi) peale kivist sild, siis lõhuti see kivi ära ja pandi sillapostide nurkadesse, seal löövad jäätükid puruks. See kivi on Kalevipoja ema Linda kivi olnud.
E 9566 < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanatüdrukute rattavabrik Kloodil
Sämi silla juures peab vanatüdrukute rattategemise vaabrik olema, kus vanadtüdrukud kuuvalgel öödel peavad käima rattaid tegemas. Kord asunud üks vanatüdrukute rattategemise koht Rakvere juure Kloodi mõisa maa peale, aga see on sellepärast seisu jäänud, et vanadtüdrukud peavad kasutööks lepapuust püssisid tegema kadakase lukkudega, aga sealt ei ole häid lukupuid saanud. Nende püssidega peavad vanadtüdrukud vanu poissisid laskma ja kinni püüdma. Sämi vaabrik peab praegu alles olema ja peavad vanadtüdrukud igal täielkuul seal käima rattaid tegemas. Kord on mõnekümne aastaga üks viierattaga vanker valmis saanud, siis mindud kõige vanatüdrukute seltsiga Pühajõele näitama, seal peab peameister elama. Kui Pühajõe määle saadud, istunud mõned peale, mõned hakanud eest vedama, mõned taga lükkama. Seal lagunud vanker ära, kolm ratast jäänud mää peale, kahega mindud alla. Ei ole enam kellegile näitamist olnud, tulnud tagasi ja hakatud parandama. Parandavad praegugi.
Rahva suust.
E 9567a < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ennevanal ajal on vanadtüdrukud kuuvalgel ööl täiel kuul Pühajõel vihtlemas käinud. Seal on nemad puulatvade peal hõbevihtadega vihelnud.
E 9567 (3) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kolm versta Haljala kiriku juurest alla ranna poole on Pihuvere veski ligi üks allikas. Selle allika vesi peab haiged silmad terveks tegema. Seda vett peab sealt paljo silmade rohuks viidama.
E 9567 (4) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sealt veel alla kuus versta Haljalast Salguse allika vesi peab ka hea silmarohuks olema.
E 9567/9568 (5) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Metsiku krundis Allika koha peal peab üks umballikas suveilmad ette näitama, kas kuiv ehk vihmane suvi tuleb. Soe allikas on tasase maa peal. Iga kevade, kui lumi sulama hakkab, peab see allikas omale väljajooksutee tegema, iga aasta ise kanti. Kui põhja poole hakkab jooksma, peab vihmane suvi tulema, kui lõunesse, siis kuiv suvi j.n.e.
E 9568 (6) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selge tähtis taevas, siis jänes tohib joosta, on julge, et taevas naeltega kinni, ei kuku pähe. Pilves ilmaga ei pea jänes tohtima jooksta.
E 9568 (7) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Eda Pomozi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selge tähtis taevas, siis on külm, taevas on auka täis, soe läheb välja.
E 9568 (8) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui täht maha jookseb, siis üks inimene sureb.
E 9587 < Haljala, Vihula - T. Lepp-Viikmann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hobust tagaspidi käima panna, peab issameie tagurpidi üheksa korda ära lugema, siis ei pääse enam hobune edasi, vaid müür on ees, ja hobune kardab. Hakkab tagasi ajama, müür niisama, tuleb ka edasi.
Selle vasta aga peab niisama poolest saadik tagurpidi, siis õieti jälle tagasi, nenda, et üheksa poolt ja üheksa tervet issameiet välja tuleb. See peab aitama.
E 9588 < Rõuge khk, Roosa - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tennäke ti, mi velle,
austagaõ armast velle,
kiä tõi saarõ saisamast,
imälepä istumast.
Ta oll saari sammõldanu,
higi tüküs irvile.
Ta nu suikõ suu veeren,
lammuskõlli laanõ veeren,
perse peräni vallalõ.
Sisse kävve sisaliku,
manu marukärbläse.
Suurõmb mi velle soolapütt,
rassõp jo rahalaat,
kui küll näiu annivakk.
Viige iks mõtsa paiju,
sinnä pantkõ palama.
Mista and ahniilõ,
pill kikilõ ninulõ.
E 9588/9589 < Rõuge khk, Roosa - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Poisikõsõ, vellekese,
ku ti meile kurja olõt,
kurja olõt, kärre käüt,
saa ei naista seolta maalta,
pruuti seo poolõ päälta.
Läbi ti käüte kümme külä,
sandit sada tarõläbe.
Läbi tsungit Tsooru valla,
Läbi rungit Roosa valla,
läbi sõidat Sõmmõrpalu,
läbi käüt Kärgula,
läbi ajat Antsma valla.
Ajat sa hiiru hiile,
ajat varsa vatulõ,
võta hüült hüürät,
võta kaalast kaalarätt.
Pühi hikõ hiiru päält,
pühi vattu varsa päält.
E 9589 < Rõuge khk - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jaani naanõ natukõnõ,
härä sõra suurukõnõ.
Ii (jõgi) jõi, järve kussi,
haina sei, kaara sittõ.
E 9589/9590 < Rõuge khk, Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Oh ti poisi, häütü poisi,
kuis ti tohit irvitelle,
ummi huuli hormitõllõ.
Suust teil juuse sinist suitsu,
huulõ kolgõst kunna läkä.
Täi teil haukva hobõniin,
kunna kakva kukrun,
hiire piitskva persen.
Käüt ti külä kõlgusiin,
ajat külä aganikun.
Küpär jäi külä kõlgusallõ,
särk jäi külä sängi ala.
E 9593 (1) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Esimese odra külimise ajaks keedetakse sia handroots, kasvavad odrapead nagu sia hand.
E 9593 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sellel päeval, kui lina külvetakse, ei või pesu peseda, saavad linad tõrvaplekilised.
E 9593 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuhugi tähtsat asja lähed tallitama ja esimene vastutuleja habemega mees on, saab hea õnn; on aga vana naene - halb õnn.
E 9593 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui silmad sügelevad, saad naerda, rõõmu.
E 9593 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui põsed sügelevad, saad nutta.
E 9593 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui huuled sügelevad, saad külakosti.
E 9593 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui nina sügeleb, kuuled surnut.
E 9593 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peopesa süüdab, saad raha.
E 9593 (9) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leiva ahju panemise ajal kivi ahjulaest maha kukub, saab see leib puhte(matmise)leivaks.
E 9593 (10) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tagasiperi käid, mõedad oma ema surnu kirstu.
E 9593 (11) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siga oksendab ja jälle ära sööb, saavad pahad ilmad.
E 9593 (12) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kass suud peseb, saavad pahad ilmad.
E 9593 (13) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kassid ühte lugu mäuguvad, tuleb suur vesi.
E 9593/9594 (14) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peerg põleb ja süsi kahte harusse läheb, tuleb kahekeelega inimene.
E 9594 (15) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söögilaual raamatud loed, söövad teised sõnad ära.
E 9594 (16) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siakärsa (nina) sööd, saab ilus käekiri.
E 9594 (17) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.
E 9594 (18) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui koera petad, saavad koeranaelad.
E 9594 (19) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui susi labi karja jookseb ja suu ammuli on, istub vanapagan tal seljas.
E 9594 (20) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui susile karjavitsaga lööd, söövad teised susid ta ära.
E 9594 (21) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui harakas tua lähidal teiba otsas katsatab, tuleb kiri.
E 9594 (22) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õhtu tuas vilistad, kutsud vanutonte kokku.
E 9594 (23) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jaanipäeva ühe parmu ära tapad, kasvab üheksa asemele.
E 9594 (24) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lehma lüpsetakse kõige viimast kord pühapäeval, saab ta päeva ajal poegima.
E 9594 (25) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ristipäeval puud lõigud, jookseb puu verd.
E 9594 (26) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui risti kused, hakkab vanaljuudal pea valutama.
E 9595 (27) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kübarat nuia otsas keerutad, tuleb peavalu.
E 9595 (28) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siu ära tapad, saad üheksa pattu andeks.
E 9595 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuue ehk mingisuguse riide pahempidi selga ajad, saad peksa (laps).
E 9595 (30) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söömise juures palju sööki lusikast maha pillad, saad joodiku naese, mehe.
E 9595 (31) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söe küljest üheainsa puhksamisega tuli ülesse tuleb, saad virga mehe, naese.
E 9595 (32) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selili magad, tuleb luupainjas pääle.
E 9595 (33) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jüripäeva karjavitsa koju tood, tood siu koju.
E 9595 (34) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui üksinda olles häälega räägid, räägid vanatondiga.
E 9595 (35) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui teada tahetakse saada, kustpoolt naene ehk mees saab, lastakse jumalalehmäkene sõrme otsa ronida ja üteldakse: "Lindu, landu, kohe poolõ lindat, säält mullõ naanõ, miis saa."
E 9595 (36) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui heina ajal riha püsti maa sisse lööd, tuleb põud.
E 9595 (37) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tõisele sülitad, pandakse viimsel päeval tulist kivi lakkuma.
E 9595 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sõrmeküünte sees palju valgeid täppisid on, saab hea õnn olema.
E 9596 (39) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruku juukseid ilma tema kuulmata lõikad ja püksivärdli vahele õmbled, hakkab tüdruk poisi järel jooksma.
E 9596 (40) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui koerale kruuslit (kanepiteradest valmistad või) süia annad, ei tunne ta enam hundi haisu.
E 9596 (41) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikuse lõpetusel peo enam täis ei saa, tuleb tõisel aastal leivapuudus.
E 9596 (42) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kukk pärast päikse looja minekut laulab, sureb keegi selles majas.
E 9596 (43) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kanad õhtu hilda väljas käivad, saab homme paha ilm.
E 9596 (44) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikamise juures tõise esi pääle lõikama lähed, jääb selg haigeks.
E 9596 (45) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kõrv pilli lööb, räägitakse kusagil. Kui parem kõrv, siis paha juttu. Kui pahem kõrv, siis hääd juttu.
E 9601 < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pümmesikk
Ühel mängijal seotakse silmad rätikuga kinni, nii et ta midagi näha ei või. Siis võtab üks tal käest kinni ja viab nurka. Pümmesikk küsib: "Kohe sa minnu viit"?
Vastus: "Tsia pahta".
Pümmesikk: "Mida tegemä"?
Vastus: "Putru süüma".
Pümmesikk: "Kos luhits"?
Vastus: "Otsi esi".
Viimase sõna ajal jääb pimesikk üksi. Nüüd hakkab ta tuba mööda kobama, kuni kedagi kätte saab, kes muidugi tema ameti pärija on.
E 9611 (11) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (1894) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Müristamise ajal ei tohtiv tühjä nõud käe otsa võtta, sis löövät välk maha.
E 9611 (5) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Unenäo selätuse
Puud maha raigume tähendes surnut. Kui raotev puu kask on, siis om mesterahvas, kuusk - siis naesterahvas.
E 9617 (1) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
On hobusel tiirud, siis võetakse küünar lõnga, seutakse 9 sõlme peale, pandakse nõel otsa, tõmmatakse siis kolm korda läbi keele (mina ei tea mitte, kas tõmmatakse nõelaga keelest läbi või mitte) ja öeldakse: "Tiirud, tiirud, minge ära, mina tulen käerid käes!"
E 9617 (2) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana usku
Nooreskuus on parem loomasid osata kui vanaskuus.
E 9617 (3) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui surnu hakkab kodu käima, siis võetakse aiateiva pealt koort, kolme värava pealt pinda, tehakse sellest esimese risttee peale tuli ülesse. Selle tule peale pandakse üks musta kuke pea ja öeldakse: "Kus teid viidud, sinna jääge, ärge enam seia tulge."
E 9617 (7) < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/Vana usku/
On sügisel palju pihlamarju, siis saavad palju neidusid mehele.
E 9621 < Käina khk., Kassare - Friedrich Wilhelm Vahe < Andres kerner (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanast elas Kassares üks vana taluperemees nimega Peedu Pent. Iga kord, kui ta mõisaherra juurde läks, lükkas ta tee pealt kõik kivid pahema jalaga pahemale poole. Kui ta mõisaherra ukse ette oli jõudnud, ütles ta parema käega uksest kinni võttes need sõnad: "Vaga lammas oled sa, vagaks piad jäema, saksa peale pühi perset."
Kui ta nüüd uksest sisse astus, siis püüdis ta ikka enne saksa vaadata, kui saks teda näeb. Nüüd oli ta selle peale julge, et saks mitte vihaseks ei saa, vaid teda lahkeste vastu võtab. (Tema usk aitas teda iga kord. Oma julge usu peale toetades oli ta ka ise julge ja talupoja julget olekut nähes oli herra ka muidugi parem tema vastu. Argadega ja värisejatega käidi muidugi karemalt ümber.)
E 9622/9623 < Käina khk., Kassare, Laasi t. - Friedrich Wilhelm Vahe < Mari Kerner, 65 a. (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nõiatud kaupmees
Ühel palaval suvepäeval olnud talumees metsas heinamaal niitmas. Kui lõuna aeg kätte oli jõudnud, hakanud mees oma leivakannikatest närima. Ise istund põesa alla päikese eest vilusse. Korraga näeb mees hunti oma ligedal põesa all lamavat. Mees ehmatab, aga paneb imeks, et hunt ennast ei liiguta ega teda tähele ei pane. Võtab nua, pistab leivatüki sisse ja viskab sellega hunti. Hunt kargab maast ülesse, haarab leivatüki nuaga suhu ja pistab punuma. Mehel nuast kahju.
Talvel läinud mees linna. Astunud ühe poodi sisse. Seal näeb ta leti peal just seesamasuguse nua nagu tema nuga oli. Vaatab ja vaatab, vaatab nii kaua, et ka kaupmees seda tähele panema hakkab. Küsib mehe käest, mis ta sest nuast nii väga vahib. "See on väga selle nua sarnane, mida hunt suvel metsas minu käest ära viis. Ma usu, see on seesama ja panen imeks, kuidas see seia on saanud."
Ühtlasi jutustas ta kaupmehele hundi loo tervelt ära. Kaupmees kargas leti tagast välja, hakkab talumehe kaela ümber kinni ja ütleb: "Ole südamest tervitatud, minu kallis päestja. Mina ise olin see hunt, kes su nua aga viis. Kurja nõiduse läbi olin ma seks saanud ja ei võinud enne hundi olekust peaseda, kui ma ristiinimese leiba ei ole saanud. Sinu leiva läbi olen ma nüüd jälle inimeseks saanud, mille eest ma sulle veel mitu tuhat tänu ütlen."
Nüüd kinkis kaupmees talumehele veel palju raha ja kraami, et mees üsna jõukalt elada võis.
E 9624 < Käina khk., Kassare, Matsipeetri t. - Friedrich Wilhelm Vahe < Willem Wahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pahapilli Andrese tegud
(---) Ka olnud ta väga hea kalamees. Tal olnud nii pitk püüs (võrk), et teine ots Feltsandi otsas ja teine Pahapilli all olnud. (Vahe on mitu versta pikk.) Alati toonud ta nii palju kalu, et kusagile ei mahutanud.
Kord palunud ta vader temalt abi ja õpetust, kuidas rohkem kalu püüda. "Võta mo müts ja pane sse pähe, mine siis merele, küll sa kalu saad," ütelnud Pahapilli vana ja annud oma mütsi vaderile pähe.
Vader läinud merele, lasknud võrgu sisse ja näe imet. Vaevalt sattus võrk vette, kui juba kala täis olnud. Vader võtnud võrgu kohe välja, puistnud kalad paati. Nenda teinud ta mitu korda. Viimaks hakkanud mees vaatma, kus nii hirmus palju kalu tulevad ja näeb paadi äere all ühe mehe vees, kes sülega kalu võrku tuiskab. Mees ehmatanud ära, paiskanud kalad paadist kõik merde ja läinud kodu. (---)
E 9678/9685 < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanal ajal elanud üks kuri ja rikas härra, kis inimesi kurjaste on piinanud. Kui tema ära surnud, siis ei ole temal ka haudaski rahu olnd, vaid hakand kodu käima omakseid hirmutamas ja piinamas nii kui kodukäija kunagi. Kõige esti on tema käind loomi piinamas, sealt saand himu otsa, siis läind oma prouad piinama. Proua oli üsna hädas, ei tea mismoodi lahti saada. Viimaks rääkis ta seda lugu oma toapoisile ja lubas sellele, kis ära kautaks, 500 rubla. Toapoiss seda kuuldes ütles: "Põle viga, prouad, küll mina taga valmis saan."
Ja kohe läind toapoiss nõia juure nõu küsima, mida see ka lahkelt andnud, muidugid mõista puhta hõbeda õlul. Siis õpetand ta toapoissi, käskind külmetand kindad kätte ja vana paja pähe panna ja öösse kell pool kaksteist surnuajale minna ja kõik kodukäijaga kaasa teha ja kõige viimaks, kui ta oma hauda on läinud, pahema jala kannaga kolm korda haua peale lüia, siis kaduda tema kodus käimene ära.
Toapoiss tegi ka nõia õpetuse järele, kastis kindad vette märjaks, laskis ära külmetada, pani siis kindad kätte, paja pähe ja hakas surnuaja poole kõndima. Kui kell pool kaksteist sai, tuli üks valge kogu hauast välja ja otsekohe toapoisi poole ja küssis: "Mis sa siin teed, kas oled ka surnud?" Toapoiss vastand: "Ja."
Härra: "No lähme siis minu mõisa."
Hakkasime siis minema, härra pani kui tuul minu ees minema ja ehk ma küll järel sibasin, ei jõund mitte ligigi. Kui ta seda nägi, et ma kaugelle maha jäin, pööras ümber ja küsis: "Miks sa järel ei jõua, sa vist ei ole surnud, anna oma käsi seia, las ma katsun, kas ta on külm."
Ta andis käe tema kätte, ta katsus ja ütles: "Jah, surnd oled sa küll ja käsi on üsna külm, aga mis see on, et sa järel ei jõua?"
Kui nad mõisa jõutsid, läks härra kohe talli ja hakas kõige paremad täkku tallama ja tallas nii, et hobune vahtus oli ja toapoissi sundis teist hoost tallama, mida see ka ilma vastu tõrkumata tegi.
Sealt läks härra proua juure ja hakkas jälle prouad tallama, nii et proua puhkus ja ähkis. Kui tema himu täis sai, siis ajas ta mind omakorda prouad tallama.
Sealt läksid jälle surnuajale tagasi. Surnuajale jõudes küsis härra toapoisi käest: "Kus sinu haud on, ma tulen ka so hauda vaatama."
Toapois näitas oma hauda ja ütles: "See ei passi, kui härra minu hauda tuleb. Mul on kehv haud, ei ole mingid iludust ühti, parem lähme härra hauda."
Härra ütles: "Hea küll, lähme siis peale, aga mine sa ees." Toapoiss ütles: "Ei, minge teie ees ja ma tulen järel." "Hea küll," ütles härra, "ma lähen siis peale," ja hakas august sisse pugema. Aga nii pea, kui härra sisse sai pugenud, lõi toapoiss kolm kord pahema jala kannaga augu peale ja pidi ütlema: "Siin pead sa seisma igavesti," aga kogemata ütles: "Siin pead sa seisma seitse aastad."
Kui härra seda ütelust kuulis, ütles tema: "Oleks ma seda teand, et sa elus oled, oleks ma so tõeste ära kägistand." Siis kadus tema ka sealt ära, ei old kuskil kuulda ega näha. Kui proua nägi, et kodukäija kadund oli, siis maksis tema toapoisile 500 rubla välja, nii et toapoiss jõukaks meheks sai.
Kui seitse aastad mööda jõudis, siis ilmus meie tuntud härra jälle kodukäijana siin ja seal, aga oma mõisa ta enam ei tulnd.
Üks kord sõitis toapoisis sakstega linna. Said nad mõni verst kottu eemalle sõitnud, ühe suure metsa sisse jõudes seisis suur must kuuehobuse tõld mustade hoostega tee peal ees nii, et miskid moodi mööda ei saand ehk toapoiss küll hüüdis, et tee lahti hoiaks, aga võera tõlla juures jäi kõik vaikseks, ei old kõpu-kopu kusagil.
Kui nemad ära nägid, et oma jõu ega nõuga mööda ei saand, siis võtsid nõuks nii kaua oodata, kui tõlla peremees lagedalle tuleb. Kui nemad seal niiviisi ootasid, pani toapoiss tähele, et natukene maad teest eemal tuld näha oli ja hakas tule poole minema, et näha saaks, kis seal öö aeges tuld teevad.
Kui ta tule juure jõudis, nägi ta omaks ehmatuseks, et see tema vana härra oli. Niipea kui härra teda silmas, kutsus kohe oma juure ja andis talle suure kerve kätte, üteldes: "Mine too mulle silguküpsetuse varras seia." Toapoiss läks tooma ja tõi paraja silguküpsetuse varda, aga härra hakas naerma ja ütles: "See ei kõlba sääskede küpsetuseski, veel vähem siis silgu küpsetuseks. Mine too uus!" Toapoiss tõi nüüd teise, umbes rehavarre jämeduse. See oli ka peenikene. Siis läks härra ise ja näitas ühe jämeda puu peale, üteldes: "Raiu see mul maha ja too mo kätte."
Kui toapoiss puud hakas raiuma, hüüdis Püha Jüri metsast: "Ära raiu!" Aga härra hüüdis jälle: "Raiu ruttu!", sest tema tahtis toapoisi silgu asemel ära küpsetada.
Püha Jüri keelas jällegi raiumast, aga härra käskis rutem raiuda.
Viimaks vilistas Püha Jüri oma kutsikad metsast välja ja ässitas härra kallale. Niipea, kui nemad härrad nägid, tormasid nad üle puude ja põesaste härra kallale. Kui härra seda kutsikakarja nägi, pani jooksu ja tahtis kohe oma tõlda minna, aga üks kutsikas oli juba ukse peal ees. Kui tema nägi, et tõlda peasemist ei old, puges ta rattarummu sisse. Aga kui toapoiss seda nägi, et ta rattarummu sisse läks, võttis rummu alt ära ja Püha Jüri kutsikad panid tema nahka, nii et temast muud ei jäänd järele kui natukene sinist vett.
Jutt otsas.
E 9752/9753 < Põltsamaa khk - Martin Luu (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Viirastus
Ennemuistene jutt
Mees läinud metsast puid tooma ja eksinud metsa ära. Küll sõitnud ta ühe tee peale ja teise tee peale, aga siiski pole ta õiget teed kätte saanud. Teed otsides tulnud viimaks öö kätte ja mehel pole muud olnud teha, kui metsa öökorteri jääda. Mees võtnud ka hobuse rakkest lahti ja pannud sööma, siis korjanud ta hulga kuivi ruaga kokku ja teinud tule ülesse, et siis kua natukene selgem oleks. Tule jeares istudes jeanud mees viimaks tukkuma.
Kui ta jälle tukastusest ülesse ärganud, siis näinud ta, et tema juures tule jeares üks vanamoor soendanud. Vanamoor pole mehega sõnagi reakinud, muudkui pööranud tule jeares üht külge ja teist külge. Kui vanamoor niiviisi tükk aega soendanud, siis tõusnud ta tule jearest ülesse ja läinud natukene eemale, kus ta meest haleda jealega paluma hakanud: "Ole hea mees ja tule mulle vanaemaks, ma suan paerga maha."
Mees aimanud paha ja tund kartust, aga põle vanamoorile vanaemaks läind.
Natukene aega läinud mööda ja vanamoor sünnitanud lapse, mähkinud teda mähkmedesse, istunud siis ise lähedal oleva puukännu otsa maha ja hakanud last imetama. Sellepeale jäänd mees jälle tukkuma ja ärgand alles siis ülesse, kui ju päike tõust. Vanamoor oli kõige lapsega kadund, muud kui seal, kus ta enne istunud, olnud kaks tammepakku: teine suurem ja teine veiksem.
Päävavalgega leidnud mees õige hõlpsasti õige tee ülesse ja suanud õnnelikult kodu.
E 9754/9756 < Põltsamaa khk - Martin Luu (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Suendite sündimine
Ennemuistene jutt
Kord hulkunud üks Soome tark pimeda sandi näul juhiga mööda maad ümber, rahva elu ja kombeid järele uurimas.
Ühel õhtul juhtunud Soome tark oma juhiga ühte peresse, kus parajasti pulmad olnuvad. Pulmaperes olnuvad kõik inimesed sandi vastu nii halastamata, et keegi temale suutäit leiba pole annud ega head sõna ütelnud. Aga santi pole ka uksest välja küiditud.
Soome tark vaadanud veel pulmamajas hea tükk aega, aga kui näinud, et asi sugugi pole paranenud, siis läinud ta uksest välja. Et jo õhtu kääs oli ja teisi talusid kuskil ligi lähidal pole olnud, siis olnud Soome targal hea nõu kallis, kuhu öömajale võiks jääda. Korraga torganud Soome targa juhile pere vihusaun silma ja Soome tark läinud oma juhiga sinna öökorteri.
Saanud Soome tark tükk aega vihusaunas olnud, kui ta korraga oma juhile öölnud: "Pojukene, jookse tua juurde ja vaata, mis pulmalised teevad!" Poiss läinud tua juurde pulmalisi vaatama, aga Soome tark hakanud isi tundmata sõnu valju häälega lugema.
Ei saanud veel kuigi palju aega mööda läinud, kui jo poiss tua juurest tagasi tuli, isi näust valge kui lubi. Kui poiss sauna juure saanud, siis küsinud Soome tark: "Noh pojuke, mis sa nägid pulmamajas?" Tükk aega läinud mööda, enne kui alles poiss vastust vanamehe küsimise peale võis anda. "Hundid, hundid, hirmsad hundid olivad pulmamajas!" vastas poiss hirmust väriseva häälega. Kui Soome tark poisi jutu ära kuulnud, siis ütelnud ta poisile: "Ole hea poiss ja jookse veel kord tua juure, tee tuauks lahti ja lase hundid tuast välja, aga isi karga sa siis kohe ukse kõrva paremale poole, ära sa seda unusta."
Poiss jooksis nüüd ruttu tua juure ja tegi ka nii, kuida Soome tark teda käskis. Niipea kui inimestest saanud hundid seda nägivad, et tuauks lahti oli, siis jooksivad nad üks ees ja teine taga kõik tuast välja, nii et mitte ühtegi tuppa ei jäänud. Kui Soome tark seda nägi, mis tua juures sündis, siis tuli ta vihusaunast ära ka tua juure, kus poiss jo ees oli.
Tuas leidsivad nad laudade pealt kõiksugusid söökisid ja jookisid eest, mis suenditest järele oli jäänud. Et meestel kõhud tühjad olivad, siis polnud neil muud midagi teha, kui aga toidul kinnitada keha. Mehed sõivad kõhud täis ja et neil siis muud midagi polnud teha, siis heitsivad nad magama. Aga hommikul, kui Soome tark ära hakkas minema, siis võttis ta tuleraua ja taelatüki kätte, lõi taela peale tuld ja pistis põleva taelatüki maja katusesse, mis peale maja kohe põlema hakkas. Oli niiviisi kõik ära toimetatud, siis pööras Soome tark põlevale majale selga ja läks oma teed.
Niiviisi sündisivad inimestest suendid Soome targa nõiduse läbi, milleks nad vist tänase päävani on jäänud.
E 9772/9773 (6) < Ambla khk., Jootma - Joosep Neublau (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mustvete preester.
Mõnikümmend aastat tagasi kaevanud venelased Virumaal Seli mõisas kraavi. Ühel lõuna ajal heitnud venelased sööma peale puhkama. Kui Mustvete preester tulnud ühe venelase ette ja öölnud: "Tõuse üles ja tule minu järel." Venelane teinud silmad lahti ja nääb ilmsi, et Mustvete preester seisab tema ees. "Tule ruttu senna suure kivi juure, mis seal kraavi põhjas on. Sealt saad sa rahaaugu leidma, aga ära sa sellest kellegile räägi."Preester hakanud eeli minema, aga venelane pole julgend järele minna, sest ta teadnud, et nende preester surnud on. Venelane ajand teised venelased maast üles ja rääkinud, et nende preester käinud teda senna suure kivi juure kutsumas, et seal peab rahaauk olema. Venelased läinud kõik senna kivi juure, kaevanud küll sügavad augud ümber kivi, aga põle mitte kopikadki leidnud.
Teise pääva lõuna ajal tulnud jälle preester venelase juure ja käskinud teda üksipäine kivi juure tulla ja preester kadunud ise ära. Venelane mõteld tüki aega, viimaks löönud risti ette ja hakanud minema. Kui ta kivi ligi jõudnud, kuulnud ta kui laste nutmist kivi juures. Kivi ääre alt tulnud kuus poisikest välja, kõik kärnas nägudega ja ise peksnud rusikatega ühteteist. Kui nad venelast näinud, kadunud nad jälle kivi alla ära.
Korraga seisnud preester jälle venelase juures ja käskinud venelast kolm sammu kivist eemale auku kaevata, ja preester ise kadunud ära. Venelane kaevand sügava augu, kui üks raudasi augu põhjas nähtavale tulnud. Venelane tõmmanud kasti kaldale ja kangutanud kasti lahti, kus hulk hõberaha sees olnud.
Üks kärnas näuga poisikene tulnud ja sülitanud venelasele vastu silmi ja öölnud: "Mis sa sest tahad?"
Venelane viinud ikka rahakasti ära ja ehitanud enesele Mustvete toredad majad. Aga venelase silmad läinud poisi sülitamisest kärna ja seda sugu peab veel praegu järel olema. Rahvajutu järele, et see peab tõeste sündinud lugu olema. Üles kirjutanud J. N.
E 9806/9807 < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanad jutud
Luule
Emajõe ehitus
Muiste tulnud vanaisa taevast maha ning kõik loomad kaebanud temale oma häda. Üks ütelnud temal olla joogijänu, teine - temal põle tööd ja aeg olla igav. Vanaisa leidnud kohe head nõu, ütelnud: "Ma näen, teil puudub midagi, ma tahan teile midagi määlestust teha. Kaevage omale üks jõgi ja mina tahan ise tema jooksu näidata."
Kohe hakkasivad kõik hoolega tööle. Rebane vidas sabaga jutti, karu kaapis käppadega, linnud kändsivad ka kõik nokkadega pori eemale, nii et sellest porist viimaks üks suur mägi kasvas.
Varsti oli ka jõekraav valmis, aga vett ei olnud sees. Vanaisa tuli jällegi taevast maha, valas oma kuldkarika seest vett jõkkke nong näitas, kuhupoole jõgi pidi jooksma. Nõnda oli jõgi valmis saanud ja tema nime saanud Emajõgi. Kaks lindu aga pole mitte jõge kaevama läinud, need olivad peoleo ja vihmakull ja nendele mõistnud vanaisa trahviks, et nad ei tohi mitte jõest juua, vaid peavad oma janu kustutama kastetilkatest ehk puulehtede pealt vihmavett. Nüüdki räägib veel rahvas kui peoleo ja vihmakull karjuvad, et nad paluda vihma, sest muidu nad ei saada juua.
E 9812/9814 < Suure-Jaani khk. - Hermann Karell (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kolm katlatäit raha
Muistsel aeal elanud üks kaval keskealine mees. Tema teadnud kõik kunstid ja ka seda, kuidas kuradi rahakatalt kätte võib saada. Tema oli kuulnud, et kurat iga neljapäeva õhtu vihelda tahta. Sellepärast kütnud ta neljapäeva õhtu sauna palavaks, pannud sauna vee ja vihad valmis, et siis kohe vanapoistel hea on tööle hakata, kui nad tulevad. Ise puurinud ta aga saunalae peale augu sisse ning kuulatanud sealt, mis nad saunas räägivad.
Kõige enne tulnud vanaperemees ise. Temal olnud seitse sarve peas ning toredam kui kõik teised. Tema järele tulnud veel hulk teisa, nii et saun olnud täis mis kubisenud. Viimaks hakanud nad ühestteisest läbi käima nagu vaimud ning keegi põle vihtlema hakanud.
Viimaks tulnud veel üks lombakas ja see olnud rahakatla hoidja. Kohe küsinud teised: "Kus sa rahakatla pannid?" "Pannin õue peale kivi ääre alla ega teda sinna keegi tea," olnud vastus ja kõik hakanud rahuga vihtlema.
Mees läinud ruttu sauna pealt maha kuuldud koha peale ja leidnudga suure katlatäie raha kivi ääre alt. Ta kannud katla kodu ning olnud oma saagi üle väga rõõmus.
Teisel neljapäeva õhtul kütnud ta jälle sauna palavaks ning läinud ise saunalae peale vahti. Kuradid tulnud jällegi kõik sauna ja kõige viimati tulnud jälle va tuttav lombakas rahakatla vaht. "Kus sa rahakatla panid?" küsinud teised. "Panin sauna nurga alla, ega sinna teda keegi tea" ning kõik hakanud rahuga vihtlema.
Mees roninud ruttu sauna pealt maha, läinud võtnud sauna nurga alt rahakatla ning tassinud kodu.
Mehe ahnus läinud aga ikka suuremaks. Ta kütnud kolmanda neljapäeva õhtu jälle sauna palavaks ja läinud ise oma tutva lae peale vahti. Kuradid tulnud ka kõik vihtlema ning kui lombakas jälle tulnud, küsinud teised: "Kus sa rahakatla pannid?" "Pannin õue, puujuurika alla, ega teda sinna keegi tea." Pärishärra aga rabanud ruttu ütelda: "Aga ei tea, ehk mõni kuulab?"
Kõik jooksnud kohe saunast välja ning sauna katus olnud vaimusi nii täis, mis mustand. Mehe aga söönud nad nii ära, et temast mida enam jäerele põle jäenud.
E 9815 < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Eesti rahva vanaaegsed pruugid
Kui mihklipäev noorekuu sees on, ei löö sel aastal looma toit ette.
E 9820 < Saarde khk., Jäärja v., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tõnisepäev.
17. jaanuaril saab pühaks peetud, jõuluviina, -õlut hoitakse, roogasi tehakse, saab üks väike kakk tehtud. Selle sisse pannakse küünal põlema. Kakk saab härjapätsiks nimetud. Seda hoitakse seni, kui loomad kevadel esimest välja lähvad, siis peab karjane seda keik päev koti sees kaelas kandma. Kui õhtul koeu tuleb, siis leigatakse seda katki, antakse iga loomale tükk sest süüa, et loomad haiges ei jää.
See on kesktalve päev, loomade pool sööma on mööda, inimestel 2 kord nii palju vaja, enne kui uut saab.
Meri hakkab aurama, kaevuvesi lääb soojemaks, pool lund on tulemata, karu käänab teise külle.
Sigadel olla Tõnis kaitseja olnud. Sigu tapetakse sel pääval, keedetakse pea üksi ära tangudega.
Püha Tõnis, hoia mu oorikast,
kaitse mu karja,
ole mu söötja jootja.
Kui sel pääval ei saa seapää keedetud, siis sead ei sigine. Õhtul süüakse, muidu sead teevad kurja. Enne seda päeva ei näe siga mitte päeva, tal veiksed silmad. Nüüd näevad päikesest veikese ääre. Lastakse laudast välja, et päikest näha saavad.
Sel päeval peab põldo äestama, siis vili kasvab hästi.
Ketrada, nõeluda sukka, kududa ei tohi, muidu poevad sead aeda kurja tegema.
Õhtul mehed ütlevad: "Murrame talve selg katki."
Kapstaid ei tohi keeta, ussid söövad suil ära.
Kui päike sel päeval nii palju paistab, et mees hobuse selga karata saab, siis on suil hea heinasaak.
E 9823 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Siestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Linnupuude peremehed käivad Suure Reede öösel linnupuuaja ümber ja pistavad ikka kadaka- ja pihlakaokse sinna sisse, et mesilased, kui keegi nende juure kurja mõtetega lähab, heaste pistaksivad.
E 9824 < Saarde khk., Jäärja, Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Nääripääv ja kolmekuningapäev, nende mõlemate vahel ei tohi hoovi peal puid lõhkuda ega laastusi teta, ei ka ketrata.
E 9828 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jüripäev/
Puukoor lööb lahti, poisid teevad pajuviled.
E 9829 < Saarde khk., Jäärja k. - August Kangur (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jürip./ Jõuluõhtused õled põletasse ära, suitsetasse kapstamaad.
E 9830 < Saarde khk., Jäärja k. - August Kangur (1894) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
/jõululaup./ Heinu saab tuppa toodud mälestuseks, et Jeesus heintes on hinganud.
E 9830 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
(näärid)
Tüdrukud toovad puud sisse, kus lasvad siis on paaris, siis saavad mehele.
E 9838 < Saarde khk., Jäärja k., Keremetsa t. - August Kangur (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vana jutt
Ennemuiste elanud üks vanamoor, kellel väga palju raha olnud. Kui ta ära hakanud surema, ei tahtnud ta oma raha kellegile maha jätta. Ühel päeval käsknud ta kõiki majarahvast välja minna. Tema poeg mõtelnud, mis ema nüüd tegema hakkab ja vaadanud läbi võtnmeaugu. Ema tõusnud sängist ülesse ja läinud kolde juure ja matnud oma raha tuha sisse, üeldes: "Enne ei pea seda raha kätte saama, kui alasti märga siit künnetakse." Poeg mõtelnud, mis alasti märga, see piab üks naesterahvas olema, ja kui vanamoor ära surnud, siis palunud ta oma pruuti, et ta ennast alasti võtaks. Pruut ei tahtnud küll mitte, aga viimaks täitnud ta tema tahtmist ja võtnud ennast alasti ja läinud adra ette, künnud sääl rahaaset. Raha tulnud ülesse, poiss saanud rikkaks ja võtnud tüdrugu omale naiseks ja elanud õnnelikult. Otsas. I. R. Kangur
E 9862/9863 < Oudova, Sträkova < Põlva khk. - Jaan Tamm (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Keekist külamees käinud jõulupäevadel teed mööda. Tal tulnud söögiisu. Ta istunud metsa äärel tee peale maha, võtnud leivakoti valla ja hakanud maaveitsega leivatükkisid lahti leikama ja suhu pistma. Kõrraga tulnud hunt, midas mees kohe soendiks olema tundnud, ka ligi, istunud ligi ja vaadelnud kaua ja vaadelnud vesiste silmadega sööja teekäija otsa.
Mis teha, tarvis ka temale tükike leiba anda. Ta lõiganud tükikese leiba valla ja pistnud selle nua otsa ja küinitanud selle soendi suhu. Soend aga haaranud leivatüki kõige nuaga suhu ja jooksnud siis mehe silmist kaugele metsa. Sellest ajast läinud mõni aasta mööda ja mees arvanud oma nua koguniste kadunuks olemas.
Kui ta siis kord teed käies ühte linna oli juhtunud ja poesse saanud, näinud ta, kudas kaupmees sepa tehtud nuaga leibatükikeisi lahti lõiganud ja vaestele nälja täitmiseks jaganud. Mees vaadelnud nüüd nuga ja tundnud seda omaks, mis tal soend mõne aasta eest ära viinud oli.
"Austatud kaupmees," küsinud nüüd talupoeg, "kust olete selle nua saanud ja mis kombel? See näitab nagu minu oma olema, mida ma mõne aasta teed tagasi kellegile ära andma pidin." Kaupmehe palgele löönud esite puna, küsinud siis aga järele, kudas ja mil kombel mees siis omast nuast ilma jääma pidanud. Mees jutustanud nüüd, kudas ta jõulupäevadel teed käies leiba söönud ja soend metsast välja tulnud ja leiba igatsenud ja kui ta temale nuaotsaga leiba jaganud, siis soend seda kõige nuaga enesele võtnud ja metsa jooksnud.
Kui kaupmees seda jutust pealt oli kuulanud, ütelnud ta viimaks: "Tenu ja lõpmata tenu sulle, sa, hää mees, et sa mind sel kõrral jälle inimeseks tegite, milles ma sündinud olin. Mina olin seesama soend, kes sinult leivasuutäie sai ja selle peale jälle inimese elukombe ja teumoe leidsin, mis vist kellegi õela inimese läbi kautanud olin. Nüüd elan jälle jõukasti nagu enneist ja jagan selle minu õnneliseks tegeva nuaga ikka vaestele andeid, lootes, et seega vahest mõnegist pahamõtteline tuju ära kaub ja selle asemele rahu asemele saab. Sina aga võta need mõned kopikad enesele sellekõrdse leiva ja nua kahjuks, kui sa mind oma leivasuutäie jagamisega inimeseks tegid. Poleks aga sa seda teinud, ei tea siis, kus ma veel praegustki inimestest ära olnud oleksin."
Et mees mitte rikas mees ei olnud, siis võtnud ta kaupmehest pakutud kauni rahasummakese vastu ja saanud sellega oma vaest elu palju aidata.
E 9959/9962 (3) < Tarvastu khk., Vooru - J. Kuusk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanal aal ollu üits peremees nimega Ants. Et ta joba vana poole mees ollu ja ikki olla poissmees, kutsun mõni tedä peris vanapoesisse.
Ta minnu ka mõnikõrd kossule, aga kunagi ei ole ta tohtin oma soovi neiule avalda - ta pellänu. Viimäte võttan ta nõusse õige poissmehesse jäia. Nõnda ku ta seda nõusse võttan, ei ole ta enämb üitsigi öö magada saanu: talle käenu luupaene selgä. Kui luupaene teda joba mitu ööd vaevanu, tullu tal viimate meelde, et sääl lähiksen üits tark elab. Selle manu minnu Ants nõu küsima.
Vanamoor ka õpenu: "Sina tee endale üits pihlapune pulk ja kae omale üits naeste rõõvas. Sinu sängu jalutsi otsen koral (pahemal) pool küllen om üits auk seina sehen, sääld käib luupaene sissi. Kui ta öösi su manu tuleb, sõs ära pelgä, vaid võta pulk ja pista kora käe kolme sõrmega augule ette. Sõs viska talle üits naeste rõõvas pää otsa ja tast tuleb üits ilus naene välla."
Ants minnu kodu ja tennu nagu tark õpenu. Kik minnu ka targa sõna järgi täide.
Hommuku minnu tüdruk üten tõestega nurme pääle ja tennu egä päev tubliste tööd ning olli egapäie viisak ja lahke. Nõnda minnu mitu aastakest mööda. Sääl tullu Andsul viimäti mõte päha seda tüdrukut omale naeseks võtta, mis soovbi ta ka türukule avaldanu. Tüdruk ollu sellega rahul ja nemä minnu õpetei manu, kes neid ka paari laulatanu. Nüüd elanu na 7 aastakest rahulikult ja selle aja sees ollu neil ka joba kolm last. Antsu kurvastand aga pallalt üits asi ja nimelt see, et tema noorik 7 aastakse sehen mitte ütte kõrda es naara. Küll kaenu Ants noorigat ka kigi pidi naarma haugata, aga kik asjata.
Üitskõrd ütel suvitsel pühap. naaran noorik ommetagi kolm kõrda. Nüüd Antsul perimist küll, mispärast ta naar? Õhtu, ku tõse inimese kik magama minnu, küsinu Ants õge pääle aaden: "Ütle ommetagi, misperäst sa täembe mitu kõrda naarid?" Naene vastanu: "Ku sa selle ärä ütlet, kost sa mind said, sõs ütle mia misperäst ma naari."
Nüid tõmmanu Ants pulga augu eest ära ja ütelnu: "Näet, siit august oled sa tullu. Täembe om sest just 7 aastakest tagasi." Nüüd nakanu ka noorik oma naarmist sellätama: "Kirikun naari ma edimese kõrra. Õpetei luges kantslen jutust, vanapagan luges läve kõrvan naarijt ja suikijt ja kirjut neid koolu hobese veritse naha pääle üles. Aga ku nahast puudus tuli, sikut vanapagan nahka hammaste vahel suuremasse. Nahk karas hammaste vahelt ära ja v.p. käis pää nõnda kõvaste seina vastu, et silma pääst vällä karasive.
Tõne kõrd naari ma tee pääl sedä, kudas kiriklise hobestega sõedive. Vanapagan seis keset teed ja ai jala pikka, nõnda et kirikliste hobese selle jala sellän komasive. Ku hobene komas, sõs ütel mõni: "Jumal, Issä, Pojake!" Ku vanap. seda kuuld, tõmmas ta ennäst konku ja lask tagast otsast sinist suitsu vällä, aga ku mõni ütel: "Korat, mis sa ikki komid!" sõs olli vanapaganal hää meel ja ta ai jala veel enämb pikka.
Kolmat kõrda ma naari, ku me usse (õue) tullime. Väratitulba otsan kiike üits harak ja kätsat': "Ku vanapagan ära lääb, sõs tule ja võta siit tulba alt rahakatal ja toida ning kata selle rahaga oma latsi!"
Nende sõnadega läits naene ku kärblane august välla. Sinine suits keerel veel tükk aiga augu ümmer.
E 10074 (31) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestanud Kristin Haugas 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vikerkaar kuulutab kuiva ilma vihma järel.
E 10074 (34) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Müristamine täiskuu aeg - vihma pikaldast.
E 10075 (41) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mets kohab, kõrvad sögelevad, kanad soplevad - sula.
E 10076 (49) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui näripää puud härmas, tuleb hea vilja-aasta.
E 10076 (51) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Näripää mets vangis, annab jumal vilja voodu.
E 10077 (63) < Pilistvere khk., Kõo - Hans Keller (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küindlapää lõukesed vanakuul tulevad, toovad häid sõnumid.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 Järgmine lehekülg ]