[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 23, 283/4 (5) < Tartu l. < Läti, Aluksne - Paul Ariste < prof. Sarve perekond (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Aluksnest umbes 7 kilomeetrit on ragani pettäi, kust inimesed ei julge alt läbi minna. (Kuuldud prof. Sarve perekonnalt. Ainestik on pärit Aluksne eestlasilt Lätis).

ERA II 23, 285 (3) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevu Antsu ma küll kuulnud olevat ei mäleta. Küll aga keelati, kui lapsepõlves kaevu äärelt alla vette vahtisime, oma nägu kaevu põhja: "Ärge vahtige alla, kaevu titt tõmbab vee põhja," kas sellel Antsu nimi oli ei mäleta.

ERA II 23, 301 (2) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
P.S. E.R.A. poolt on avaldatud küsimus: Kes ja milline on Kaevu Ants (koo Ants)? Kao Antsu ei ole ma kuulnud siinpool, küll on siinses ümbruses vanemal ajal elanud isik keda kutsutud Kau Antsuks ja kellele ümbruskonnas lauldud: "Kus hunt muneb, või teeb muidu poegi; kas Kau muneb või teeb pasaritsikuid?" Siinsed vanemad inimesed ütlesid küll o asemel u, aga siiski ei või ma otsustada, kas siinmainit Kau'l on midagi ühtlust Teie poolt otsitava Kao'ga. Võtsin endale julguse piirduda ainult eelseisva märkusega.

ERA II 23, 313 (6) < Rannu khk., Uniküla k. - Herbert Tampere < Ann Tampere (1930) Sisestas Eve Ehastu 2001
Kui laits sünnib, sis om penil ja kassil suur rõõm.

ERA II 23, 323 (12) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui rohu peale maha istutakse, peab enne sülitama - et maa viha külge ei hakka, nii ka kui metsa veega käse pesta, peab enne vette sülitama.

ERA II 23, 365/6 (4) < Kolga-Jaani khk., Oiu k. - Julie Rätsepp (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Siis veel öösel (kesköösel), sõnajalaõie noppimine, mis selleks enne valmis on vaadatud ja otsitud, mis aga suurte raskustega seotud olevat tontide ilmumisega keskööl, kui parajasti "sõnajalg" õitseb. Selleks siis jällegi pidada olevat oma vigurid ja nõidused, "nõela ristid" ja ringid ümber sõnajala ja selle õie valvaja, et tont kägistama ei peaseks juure, vaid ainult hirmutada võivat. Mainitud õie noppija pidada eluaeg väga õnnelik inimene olema ja vanast peidetud raha aukusi palju üles leidma. Märkus: tännini pole kuulda olnud, et kellegil on õnneks olnud sõnajalaõit õitsmise aeg noppida.

ERA II 23, 369/70 (12) < Kolga-Jaani khk., Oiu k. - Julie Rätsepp (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veel üks legend kadriõhtust, mida vanaisa mulle juba varem jutustas. Olnud parajaste kadrilaupa õhtu mis ühtlasi osutanud ka neljapäeva õhtuks. Külas lõbutsenud salk nooriinimesi koos ja otsustanud maskeerida kadrinalja jaoks. Mintud hulgana kadrisandis, millegi arusaamatuse tõttu eksinud kadrid umbes poole öö paiku ära, ja jõudnud viimaks luhta jõe kaldale välja. Ühiselt otsustatud siis paralleelselt jõe suunas edasi minna, kuni mõni tee vastu tuleb - mis viib luhast välja elamu juurde. Korraga kuulnud kadrid alt jõe sügavusest suurt kohinat, müra ja kopsimist. Kadrisandid äsja kohkunud, kuni keegi julgem naljahammas küsinud alt vete vaimult: "Kadrid mis te seal teete?" "Kas õlut teete? Tooge meile ka! Vetevaim vastanud alt sügavusest kohisedes: Ei tee õlut! Seatsime vankrid ja regesi korda, läksid parajaste nende tööd ja töö tulusi ära tooma, kes kadriõhtutel, ka teistel tähtsal õhtutel ja neljapäeva õhtutel tööd teevad. Siis peasenud ka kadride silmad lahti, ja kohe leitud õige tee kätte, mis viib külasse välja. Siinpool peetakse ala neljapäeva õhtut, millal kunagi teenijatele talu poolt midagi tööd tegemiseks ei anta. Ka kõiki tähtpäeva õhtusi peetakse, kus muidu istudes juttu vestetakse, ehk jälle ajalehte loetakse.

ERA II 23, 387 (6) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda (P. Kippar, nr. 221)
Harakas näind kord kui plika oli murul magades enese paljaks aelenud, ja hakanud laulma: "Prigu, prigu, prigu, pragu, pragu, pragu! Ei see pragu ei parane."

ERA II 23, 535 (2a) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maaalustest. Olla vaimud kes maa all taguda ja kopsida, ei tea neist keegi rohkem, ehk kuulen veel edaspidi.

ERA II 23, 535 (3) < Märjamaa khk., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsaliad, metsa vaimud, metsapiigad elavad hiiedes, soiuvad ja vihtlevad ja mis muid häälitsusi veel teevad.

ERA II 23, 632 (28) < Karksi khk. - Marie Sarv < rahvasuust (1930) Sisestas Eve Ehastu 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pois/sündind/, siis naiste aluse (kördi) sisse, leida hea naise.

ERA II 23, 633 (29) < Paistu khk., Aidu v. - Marie Sarv < Mall Miller (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maast saadud haiguse arstimine. Peab minema kõrvalisesse kohta, säält nuaga välja lõikama kolmest kohast ümarik tükk maad, peab panema kummuli väljalõikamise seisakus, et täpselt tagasi panna. Siis kaapida nuaga vanast hõbedast valget auku, ise lausudes: Püha neitsi Maarjake, võta valged vastu oma sulaselt ehk ümardajalt (ja nimi ka ütelda, kes haige on) ja kanna laiali veevaimule ja maavaimule aamen. Kolm korda. Nii korrata iga augu juures. Siis veel Issa Meie palve kolme Aamnega, nuaga rist maa tükil alla lõigata ja ilusaste auku tagasi panna, et haigus alla jääks.

ERA II 23, 671 (3) < Rapla khk., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks nõid olla üht tüdrukut hundiks nõidund, see ei ole kõrva näinud, ainult otse ette, läind kord teise tüdrukuga metsa, leidnud hundi murtud hobuse varsa, kohe võtnud ühe kintsu ja hakand närima. Teine tüdruk ehmatades küsima: "Kuidas sa võid toorest liha süüa?" Tema vastand: "Minul on kõik keend ja küps."

ERA II 23, 671 (4) < Rapla khk., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisu Born (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Üks naine ei ole kodus kuidagi korda saanud, ja läind metsa, kus hundiks muutunud, käind aga igapäev põllul kivi otsas last imetamas. Kui tal kasukas selgas olnud, siis olnud hunt, võtnud kasuka ära, siis olnud naine. Kui ta last imetand kivi otsas, võtnud kasuka seljast ja pannud kivi peale. Mees mõtelnd, mis ma peaksin tegema, et ta inimeseks jääks. Teind siis ükskord kivi tuliseks. Kui naine jälle tulnud last imetama ja kasuka kivi peale pannud, siis tuline kivi põletand kasuka ära, nii põle ta enam saanud hundiks minna.

ERA II 23, 723 < Käina khk., Kassari k. - Oskar Kallas < Aino Kallas < Marie Vetsi, u. 55 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Pr. Aino Kallas kuulis suvel 1930 Hiiu-Kassaris Marie Vetsilt (umbes 55 a.), tema vanaisa visanud kalale minnes kivi vette ja ütelnud: "Näkile kakku."

ERA II 23, 771/3 (1) < Rõuge khk., Viitina m. - Ella Ohtla < Bernhard Tigane, 20 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber
Armastuse laul. Mina olen isal üksainukene vara Kõik, mis saan, seda joon mina ära. Hai trulla rulla pomm, hai trulla rulla pomm, pomm, pomm. See müts, mis mul peas, on seitse auku sees, Täi vahib välja, hõbeprillid ees. Hai trulla... j.n.e. See rätt, mis mul kaelas, on armukese antud, Armukene oli teda saba all kandnud. Hai trulla... jne. Siin piip, mis mul on, kinkis mulle mustlase naine, Sest et ma lubasin tema armuke olla. Hai trulla... jne. See vest mul seljas on selgest siidist Seljataga nõeltud risti-rästi niidist. Hai trulla... jne. See särk, mis mul seljas, on selgest kalevist, Isa oli toonud teda Kelmiküla alevist. Hai trulla... jne. Need püksid, mis mul seljas on, tegid mulle hirmu, Neil ei ole tagapoolt põrmu. Hai trulla... jne. Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud Sant sai palja jalu tee äärde jäetud. Hai trulla... jne. Lähen mina kõrtsu, võtan napsu viina, Isa peab hobusega preili juurde viima. Hai trulla... jne. Minu magamise ase on kõrtsu taga kraavis, Hommikul kui ärkan, sigadega paaris. Hai trulla... jne. Minu magamise ase on mõni kord ka saalis, Hommikul kui ärkan, neiudega paaris. Hai trulla... jne.

ERA II 29, 91 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. - J. Toming (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused küsimustele) Aljas ja ork ei tunta.

ERA II 29, 91 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Endla k. - J. Toming (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused küsimustele) Külma tõbe tuleb vähe nüitsel ajal ete, arsti rohuks on tarvitud umala teed. Vanal ajal pandud inimene kütisese (mätaste alla). Kui keegi õikab, ei tohtind kütises inime vastu õigata siis tuli külmtõbi jalle kallale.

ERA II 29, 95 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Oonurme k. - Juhan Soo (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused ERMi kirja nr. 136 peale) Külmtõbi. Tunti nime külmtõbe all. Lapsepõlves kuulsin vanarahva jutte, see ja see olnud külmas tõbes, tõbi olnud nagu mõni elav olemus, kes mõnd kiusanud, mindud eest ära teise kohta, mõnikord metsa et tõbi üles ei leiaks.

ERA II 29, 96 (2) < Laiuse khk., Vaimastvere v., Oonurme k. - Juhan Soo (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused ERMi kirja nr. 136 peale) Haldjas tunti hallijase nimega ja nimelt metshaljas, mitte just kuri aga inimeste kimbutaja, kes inimese eksiteele viis, mets ja maakoht muutus võeraks - see oli haljase tegu.

ERA II 29, 104 (12) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale) Altmaakäija - ei tea.

ERA II 29, 105 (25) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
(Vastused kirja nr. 388 peale) Näkk = "nakk", nakkavat kinni, nii et enam valla ei saavat ja uputavat ära.

ERA II 29, 107 (1) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Ussisonad: Kääna pää käänu Viska ennast rõnga Viska viha vitsa pääle Pane paha paiju pääle. Valu haavale.

ERA II 29, 107 (2) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Küll ma mütä mürgiga küll ma rao ravvoaga Püha kiri, papiraamat.

ERA II 29, 108 (3a) < Hargla khk., Taheva v. - J. Tamm, Hargla köster (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
(Vastused kirja nr. 388 peale) Ussi paigale pandmise sõnad, et ei saa ära minna. Kuni malga tood. "Ole sa pruut vai mõrsja saisa paigal, koni ma ihtme tuu."

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]