[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 181, 107 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad inimesed: Ei tohi pika puu all istuda ega varju otsida.

ERA II 181, 107 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
/Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad imimesed:/ Ei tohi välja pääl seistes mõnd riiet üle pää võtta või hoida.

ERA II 181, 108 (20) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanadel usklikutel Saarde elanikkudel on viisiks iga pikselöögi ja müristamise ajal kas tasaselt ehk kuuldava häälega kohe hüüda: "Issa Pojake, Püha Vaimuke!" ehk "Issa Püha ristike." Mõned teevad ka ristimärki rinna ette.

ERA II 181, 109 (22) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teised vanad inimesed teavad tõendada, et kui kolm korda Piibliraamatut ümber piksetule kandvad, ise tulesõnu lugevad, siis kustuvat tuli. Räägitakse, et vanal ajal olla mõned vanad inimesed Saardes tulesõnu mõistnud, aga minu küsimiste pääle ei ole ma neid saanud.

ERA II 181, 128 (70) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakapuud peetakse Saarde ümbruses nõiapuuks, millega võimalik olla teisele kahju sünnitada. Kui pihlakapuuga või vitsaga teise looma või lehma saavad lüüa, siis hakkavad see loom "punast kuskma" ja "lõppevad" (surevad) viimaks ikka ära.

ERA II 181, 128 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka teisi kahjusid saavad sünnitada teisele, kui pihlakapuu laastuid puistata jaanilaupäeva öösel saavad teise nurmele ja käia tulevad vastupäeva kolm korda ümber nurme. Siis jäävad viljakasv teise nurmel kohe kinni.

ERA II 181, 128/9 (72) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal olnud nõidadele pihlakapuust pulk, kellel kaks otsa teravad, nõidumise juures suureks abiks. Mõned tõendavad ja usuvad kindlaste, et lendaja muud midagi ei ole kui terava otsadega pihlakapuu pulk, millega saavad teise looma läbi lasta. Kui mõni loom õige ruttu ära sureb, siis ütlevad vanad inimesed, see on lendajast läbi lastud. Siis otsitakse loomal ka kohta, kuskohalt lendaja on lasknud.

ERA II 181, 129 (73) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas oli ka vanainimestele ilma näitaja. Kui pihlakas rohkeste marju täis, siis on oodata vihmast ja halba sügiset.

ERA II 181, 129 (74) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
On pihlakas marjadest tühi, siis järgneda kuiv ja ilus sügise.

ERA II 181, 270/3 (2) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärtel Pärn (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
/Karu peetakse suureks saksaks/Vanal ajal läinud talumees metsa puid vargile. Läinud üht salateed mööda sügavale metsa, niiet puude raiumine mõisasakste kõrvu ei kostaks. Raiunud koorma kuivi puid valmis, asetanud reele ja sidunud koorma köiejupiga kõvaste kinni, et teel laiale ei laguneks, ja hakanud siis oma tuttavat salateed mööda tasahiljukesi kodu poole minema. Äkitselt näeb eemale vaadates puude vahelt: mõisahärra, karvase kraega kasukas, enesele vastu tulevat. Mees arvanud, ega vast härra teda ei näinud ja pööranud üht kõrvalist teeharu mööda, et jälgi segada, ja ergutanud hobust kiiremalt minema. Näeb, härra pöörab läbi metsanuka just otse temale järele. Mees ajanud hobuse sõitma. Näeb: härra jookseb ka nii, kuida jõuab, tema järel. Et sõitu enam kiirendada, raiunud mees köied katki, pillanud puud reelt teele ja ajanud hobusega nüüd nelja kodu poole, nii kuida võinud. Kuid tagasi vaadates näinud puude vahelt, kuida härra leekab ikka järel ega jäe ivagi maha. Nii sõites ja kihutades jõudnud viimaks mees väravast õue, jätnud hobuse õue ja jooksnud hädaldades tuppa ning kaebanud naesele, et mõisahärra on väljas: "Jumal teab, mis nüüd küll saab! Viimaks laseb kohast lahti kah ja kus siis jälle lähad?" Naene olnud esiotsa nii saamatu mehe kohkumist päält vaadates, viimaks ometi saanud aknast välja vaadata, kui mees näitanud, kus härra jäänud metsa alla kõndima. Naene tunnistanud esiotsa, kuid viimaks hakanud rääkima: "Küll oled ka sina üks jabur maailmas! Vaata ometi, see on ju karu, päris selge karu ise." Mees vaatanud kaua aega ja lausunud siis: "Küll ma võin ka üks jahupää olla maa pääl; nüüd ma näen küll, et see karu on."

ERA II 181, 286/9 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Kadri Annuson, 75 a. (1937) Kontrollis Mare Kalda
Kuida kiivit omal nime sai? Hiljuti küsisin ühelt kui teiselt vanemalt inimeselt, et kas nad ei tea või kas nad kuulnud ei ole, kuida meie kevadlind kiivit on oma nime saanud. Mäletan nagu noorest ajast sellest midagi kuulnud, kuid kõik on meelest ununenud. Seda küsimist avaldasin edasi Kadri Annusonil, kes on üle 75 a. vana. Tema tõendas, et on kuulnud, aga kuidas? Lubab enne meelde tuletada. Pärast kokku saades jutustas järgmiselt: Tüdrukud pesenud Reiküla järve ääres rõivaid. Sellel korral olnud õige palav ilma ja päike kõrvetanud, ninda et tüdrukud pesemise juures endil rõivad seljast ära ajanud ja päris ihualasti olnud. Pesemise juures löönud nad laulu, olnud rõõmsad ja vallatanud väga palju, kui korraga lähedalolevast lepavõsast kostnud linnulaul: "Vitt, vitt! Häbo, häbo!" Tüdrukutel saanud hing täis, mõtlenud mõne häbemata, ulaka poisikese nõnda rumalaste karjuvad. Kui ikka laul ei vaikinud, läinud tüdrukud vaatama, kes sarnane südametükk ometi on, kes nõnda häbemata kombel kisendab. Põõsast leidnud nad linnu, keda hüütud taevakiiviks. Tüdrukud hakanud kisendades taevakiivist oma häält üle ajama: "Kiivitt, kiivitt!" nõnda et nad linnu häält enam ei kuulnud, olgugi, et lind oma laulu ei jätnud. Kui tüdrukud minema läinud, ütlenud nad südametäiega: "Eluaeg olgu sinu nimi kiivit, teisite me sind enam ei hüüa ja ilmast ilma pead sa oma nime karjudes hüüdma, kui sa kedagi näed endale liginevad. Võsa ja soo olgu sinu eluase ning jahimeestest pead sa alati taga aetav olema." Tüdrukute vanne ja needmine oli ka viimaseni täide läinud ja kui üteldakse: "Ega vanne ehk needmine midagi ei tähenda," siis on see vale. Selle linnu juures oli vanne ja needmine täieste täide läinud, sest et tüdrukud olid kurja meelega needinud ning vandunud. Teisite, ega midagi rohkem ei ole ma kiivite nime kohta kusagilt kuulnud.

ERA II 181, 499/502 (7) < Saarde khk. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Liiv (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mispärast kuusel on paksud oksad? Hiljuti oli üks Halliste poolt vana mees Hans Liiv meil ööd, et teisel päeval siit edasi Kanakülasse minna, kus ütles omal sugulased elavad. Sai siis külalisega kaua räägitud üht kui teist ajast ja elust, kuni viimaks jutt jutust ja kõne kõne kõnest kaldus ka vanaaegsete juttude pääle. Minu küsimise pääle, kas ta mitte metsapuudest mõnda vana juttu kuulnud ei ole, sest ennevanast olla metsapuud kõik kõnelenud: "Võib olla on midagi metsapuudest kuuldud?" vastas ta: "Aga kellel need vanad jutud veel meeles on, peab enne mõtlema. Mispärast kuusel nüüd paksud oksad on? Seda oled muidugi vast kuulnud. See siande tühine jutt." Kui tõendasin, et ma Halliste poolt küll hulgakese jutte ülesse kirjutanud, aga sellesarnast või nimelist juttu küll veel kuulnud ei ole, siis algas vanamees oma seletust: "Õige vanal ajal olnud kuused harvade oksadega, nagu tema oma vanematelt kuulnud, aga ükskord juhtunud sedaviisi, et tige võõrasema saatnud oma võõratütre majast südaöösel minema just sellel ajal, kui temal meest kodus ei ole olnud. Päälegi sadanud sellel ööl hirmust moodi vihma. Vaenelaps ei ole kusagile varju saanud, sest külasid lähedal ei olnud. Hulkunud metsa, et säälgi ometi tuulevarju saada; muud ei olnud vaesellapsel mõteldagi. Leidnud siis suure kuuse ja jäänud kuuse alla öömajale. Kuusk halastanud vaeselapse pääle ja annud temale varju. Enne olnud kuusel õige harvad oksad, sellest ajast saanud kuusk omale suured ja paksud oksad. Ka nüüd olla veel kuusk haleda südamega ja andvad varju igaleühele, kes seda tema juurde otsima tulevad. Ka praegusel ajal, kui mõni inimene külma kaibab, kästakse kuuse käest kasukud tuua, sest kuusel on oksad nagu vana kasuk. Kes teab veel, kas sellest see sõna rahva suhu on saanu: "Mine metsa kuuse alla," kui mõnel kusagil kohta ei ole." See vanamees lubas küll veel minu juurde sisse tulla, kui ta külast tagasi tuleb, aga siiamaale ta ikka ei tulnud. Vististe läks ta küll teist teed kaudu tagasi.

ERA II 181, 640 (157) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui on jüripäeval puud lehtes, siis on enne jaanipäeva lume veel karta.

ERA II 181, 640 (158) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäevast ärkavad metsapuud talveunest ja puudel lööb koor lahti.

ERA II 181, 643 (168) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui jüripäeval puid raiutakse või lõhutakse, siis saavad sellel suvel väga palju huntide ulgumisi kodu lähedal kuulma.

ERA II 181, 643 (170) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui tuletegemise juures jüripäeval piirge murretakse, siis saavad sellel suvel palju müristamist kuulma ja pikken löövad siis sisse.

ERA II 181, 644 (173) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäeval põletatud kapsaajas kadaka- ja pihlakaoksi, et suvel ussid kapsaid ära ei sööks ja perenaene külinud salaja tee päält kokkupühitud teetolmu kapsaaeda, et keegi ei saaks kapsaid aeda kasvamise ajal ära nõiduda.

ERA II 181, 645 (178) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjapoisile õpetatud, et siis, kui hunt karja juurde tulevad, pidavad hirmsaste karjuma: "Jüri, Jüri, hunt karjas!" siis põgenevad hunt kohe minema, sest et hunt Jüri nime ei kannatavad.

ERA II 181, 653 (207) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui suvepühadel on mets raagus ja puudel ei ole lehti, siis saada sellele järgnema kehv vilja-aasta.

ERA II 181, 660/1 (219) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mõned vanad nõiad süütanud jaaniöösel tõrvasid (kuiva männapuu tõrvased laastud) oma põllu ümber põlema, et ei saaks teise inimese "kuri sõna" põllule vaeva teha.

ERA II 181, 705/6 (304) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui nigulipäeval puid raiutavad või suurt kolinad tehtavad, siis saavad suvel säälkohal sagedaste müristama.

ERA II 181, 709 (314) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui Koodid-Rehad (tähestik taevas) enne jõulu maha minevad, siis olla hääd ja korralikku vilja-aastad oodata.

ERA II 182, 39 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Mihkel Kotkas, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, varesele valu, mustalinnule muu tõbi. Häda tulgu, teine mingu, kolmas upil oodaku. Varese sabaga võida, haraka sabaga vihelda; meie poisi jalg (või käsi, sõrm) terve, enne kui noore naise võtab.

ERA II 182, 90 (10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/Tuhkapäev/Tarbepuude ega ka jääaukude raiumisest ei tea.

ERA II 182, 93 (16) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Tuletoomisest. Tuld tuli alal hoida leeaugus. Matsime söed tuhaga kõvasti kinni, et ära ei hinganud, et tuli seisaks elus. Kui halvast mateti kinni, siis õhus tuli ära, ei saanud tuld oma käest, mine siis laenama külast. Siis panime pange põhja tuhka, et pange põhi põlema ei hakka ja söed panime labidaga pange sisse ja tuhka sütele peale ja riie üle pange, pang kõvasti sülle ja ruttu tulema. Ilma riieta ei tohtinud. Pidi riie kõvasti üle olema. Üleaia naabri käest tõime tuld.

ERA II 182, 93/4 (17) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Sarlahaiguse ajal - õpetasid vanemad inimesed - tuleb võtta elavad söed panni peale, võtta kadakamarjad, tampida katki ja raputada süte peale. Paks villane tekk endale üle võtta ja laps enda sülle. Minul olid mõlemad pojad August ja Volli sarlahaiguses. Seda suitsu lasksime teki alla ja ka pärast tuppa. Igapäev suitsetasime niikaua, kui terveks said.

ERA II 182, 104 (45) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui umbes haige on, siis tuleb toores lepakepp lõigata, see kuumaks ajada ja seda haiget kohta põletada, saab terveks.

ERA II 182, 106 (68) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui viskad soola tulle, tulevad soolatuvikad, kui kuuled praginat, aga kui ei kuule - ei tule.

ERA II 182, 108 (77) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui soolatüvikad on, siis tuleb võtta kepp, lugeda soolatüvikad ära; niimitu tüvikat on, niimitu märki kepile teha; visata kepp ära; siis kaovad tüvikad ära. Kes selle kepi üles võtab, sellele tulevad soolatüvikad külge.

ERA II 182, 109 (81) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kellegil on kooljaluu, siis tuleb vajutada terariistaga ja lugeda meieisapalve tagurpidi, siis kaob ära.

ERA II 182, 112 (100) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kooljaluu käe pääl on, siis tuleb toore lepa pulkadega taguda ja seda kooljaluud hammastega närida, siis kaob kooljaluu ära.

ERA II 182, 116 (123) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui soolatüvik ajab inimesele näo ehk jala peale, siis tuleb kolm sibulat pooleks lõigata ja poolega soolatüvikut hõõruda, siis iga pool oma poolega puupulgaga kokku; siis tuleb viia need sibulad lauta ning panna sõnniku sisse. Ja kui laudast ära tuled, ei tohi ennem lauda poole vaadata kui toas. Kui sibulad ära mädanevad, on soolatüvik ära kadunud.

ERA II 182, 117 (129) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tütarlaps teeb õhtul enne magamaminekut silmad märjaks ja läheb voodi ja ütleb: "Kes minu tulevane on, see tulgu ja kuivatagu minu silmad ära." Kes unes silmad ära kuivatab, sellele saab ta mehele.

ERA II 182, 118 (135) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kass või koer tuuakse kuhugi talusse ja kardetakse, et kodu läheb, siis veetakse kolm korda vastupäeva ümber kaevu; iga korra aegu võetakse looma seljast karva ja lüüakse pihlakase kiiliga kaevurake vahele; siis ei lähe loom kodu tagasi.

ERA II 182, 119 (137) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kurja silmaga inimene ütleb: "Küll ilus loom" ja on looma pääle vaadanud, siis tuleb omas mõttes ütelda: "Siis oli ilus, kui sa ei näind." Seda öeldakse veel praegu.

ERA II 182, 120 (147) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui surnuvankrile unustatakse kuused ehk kased ja tuuakse tagasi, siis saab säält majast veel surnut.

ERA II 182, 121 (156) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Söögi ajal ei tohi jooksikutest rääkida, siis hakkavad söögi kallal käima.

ERA II 182, 122 (170) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kõrv pilli ajab, küsitakse lapselt: "Kumb kõrv pilli ajab?" Kui ütleb õieti, pärib varanduse. Ehk küsitakse, ja kui ära ütleb, täitub soov.

ERA II 182, 133 (272) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lammas põlgab talle ära, siis tuleb minna lauda nurga juure ja kui keegi mees läheb mööda, hõigata: "Külamees, lammas põlgas talle ära!" Iseennast ei tohi näidata. Siis lammas võtab talle omaks.

ERA II 182, 134 (277) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jaanilaupäeva õhtul tuleb ristteele minna ja pärga punuda. Tuleb võtta üheksat seltsi lillesid ja igast seltsist üheksa lille. Pääle selle, kui pärg punutud, ei tohi kellegagi rääkida. Ja kui koju lähed, siis võib pärg padja alla või pähe panna, siis öösel näed oma tulevast meest.

ERA II 182,134/5 (279) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui noorkuu paistab, siis tuleb õhtul välja minna ja kuu otsa vaadata ja ütelda: "Kkuu, kuu, ütle, mis mul ette juhtub!" Nii tuleb kolm korda ütelda ja iga kord tuleb näpuga mulda riide peale panna ja siis tuppa padja alla viia. Pääle selle ei tohi kellegagi rääkida. Siis peab tulevast meest nägema.

ERA II 182, 136 (291) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Friedrich Eichenbaum < Sadala algkooli õpilastelt (1936/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lammas põlgab talle ära, siis peab minema lauda ukse taha, ootama, niikaua kui sealt keegi võõras läbi läheb ja hõikama: "Kuule, külamees (naine), lammas põlgab talle ära!" Kui võõras midagi vastab, siis lammas ei võta hoida, aga kui ei vasta, siis võtab hoida.

ERA II 182, 141/3 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Talkuse taluperemehe Matsi juhtumised. Talkuse taluperemees Mats läinud jaanipäeva hommiku karja. Kui ta tükk aega karjas saanud olla, tulnud tema juure üks tundmata räbalasnahka näoga ja näru riietega mees ja ütelnud: "Peremees tulnud ise karja, kas teisi karjatulijaid ei olnud?" Mats ütelnud: "Nooremad tahtsid keriku minna ja mõnda mõjale kohta. Karjalapsele oli püha kaubeldud, sellepärast tulin ise karja." Võõras ütelnud: "Inimene võib kõik teha: karjas käia ja tööd teha. Mina tulin sinu juure ühe tähtsa asja pärast. Tahtsin sulle üht rahaauku juhatada." Mats küsinud: "Kus rahaauk on?" Võeras ütelnud: "Teie oma krundi sees, Molkuse mäel. Võtke homme hommiku labidas kätte ja minge Molkuse mäele, sääl näete mitu kivi. Ühe kivi otsas on kaunis suur sisalik. Kus sisaliku pea on, sinna kaevake kivi äärde paari jala laius auk. Säält leiate rahaaugu. Sellest rahast tuleb teil pool ära anda selle keriku kasuks, kus sinu teenijad täna on. Kui nad ühte kerikusse kõik läksid, siis tuleb pool selle kirikule, kui mitmesse kirikusse, siis tuleb pool raha jagada nii mitme kiriku vahel, kuhu teenijad läksid. Teine pool saab sulle." Kui võõras need ütelused oli ütelnud, siis kadunud ära. Mats vahtind ümberringi - pole kuskil näinud. Teine hommiku umbes tund aega enne päevatõusu, võtnud Mats labida kätte ja läinud Molkuse mäele. Sääl leidnud kivi ülesse, kus otsas sisalik olnud. Kaevanud pea poole paari jala laiuse augu. Kui auk juba sügaval olnud, näinud rahakatalt. Hakanud rahakatalt võtma, mõelnud iseendast: "See raha on ju minu maa peal ja minu omadus. Ja mind sunnitakse, et mina pean poole ära andma!" Kui ta sedaviisi mõtelnud, langenud rahakatal helinal alla. Mats vahtinud, suu ammuli peas, järele ja sülitanud tuld suust välja. "Kui mina nii ahne ei oleks olnud, oleks poole ikka omale saanud, aga nüüd olen kõigest ilma." Pidanud esiteks minema hakkama pahases meeles, aga ajanud augu kinni ja läinud minema.

ERA II 182, 292/5 (121) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kassilook. Kevadisel ajal öeldud kellegile mehele unes, keda aunimega Kassiloogaks kutsutud: "Mine Konnaorgu. Seal kuuled sina konnade kontserti ja vaata järele, kas sa säält leiad rahaauku." Kassilook tõusnud hommiku üles, rääkinud unenägu naisele. Naine ütelnud: "Oh ära jookse unenägude järele." Aga Kassilook ei ole saanud muidu rahu, kui läinud Konnaorgu. Kuulnud seal konnade haukumist, luksumist ja solistamist. Aga vaadanud ümber - ei ole miskisugust niisugust asja näinud, mida rahaauguks oleks võinud tunnistada. Läinud kodu tagasi. Naine ütelnud temale: "Eks ma öelnud sinule, ära jookse unenäo järele. Sinu öeldakse Kassiloogaks ja see sina oledki." Kassilook ei ole midagi naisele vasta ütelnud. Õhta, kui Kassilook magama oli heitnud, öeldud temale unes: "Kas sa Konnaorus käisid?" Kassilook öelnud: "Jah, käisin." "Kas sa konnade kontserti kuulsid?" Kassilook ütelnud: "Jah, kuulsin." "Kas rahaaugu leidsid?" Kassilook öelnud: "Ei leidnud." Siis öeldud temale: "Tõuse homme hommiku vara ülesse, pane tasa ennast riidesse, et sinu naine seda ei kuule. Võta labidas kätte, mine Konnaorgu, konnaaidu põhjapoole külge. Seal on ühe kivi otsas üks konn. Ära sa konna puudu. Kaeva sinnapoole auk, umbes kahe jala laiune, kus konna pea on. Seal on rahaauk." Kui Kassilook üle jala oli augu juba sügavaks kaevanud, tundnud tema labida otsa ees midagi nõrkuvad raudasja. Kui ta veel edasi kaevanud, näinudki ühte plekk-kasti. Kui ta kasti sugupärast oli lahti kaevanud, et välja võtta võis, võtnud Kassilook kasti august välja, vaadanud ümber ja mõelnud: kaunike suur kast, siin võib ikke tubliste raha sees olla. Hakanud kasti kaant lahti tegema. See olnud sugupärast ära roostetanud. Kui ta natukene aega liigutanud, läinudki kasti kaas lahti. Kassilook näinud raha, mis sääl sees olnud. Seal olnud suuremjagu kuldraha, vähe hõbedat ja vaske. Kassilook pidanud esimese rõõmutujuga jooksu pistma, aga viimaks lükanud augu kinni. Kõrvaldanud kasti kuuehõlma alla ja hakanud laulma tasasel häälel: Naise käest sain tapelda, Kassiloogaks sõimata. Kõnnin rõõmsalt kodu pool´ Rahakast mul hõlma all. Kui Kassilook juba kodu oli saanud, olnud naine üleval. Küsinud Kassiloogalt: "Kos sa käisid?" Kassilook ütelnud: "Käisin rahakasti järel." Naine ütelnud: "Oled ikke Kassilook, nagu sind öeldakse." Kassilook pannud labida ukse kõrvale, ise läinud uksest sisse minema. Öelnud naisele tasasel häälel: "Tule tuppa!" Naine läinud mehele järele. Kui tuppa saanuvad, võtnud Kassilook rahakasti hõlma alt välja, teinud lahti, näidanud naisele. Naine kiljatanud rõõmu pärast, kui rahahulka näinud, mis kastis olnud ja ütelnud: "Mis sa nüüd minule ostad, et hulka raha said?" Mees ütelnud: "Kas sellepärast pean sinule ostma, et mind Kassiloogaks sõimasid?" Naine ütelnud: "Õh, vanamehekene, ega mina sinu tõepärast ei sõimanud, see oli kõik nali, mis ma sinule ütlesin." Kassilook ütelnud naisele: "Mis sa tahad, et ma sulle ostan?" Naine mõtelnud natukene ja ütelnud: "Osta mulle siidikleit ja kärtsujad saapad." Mees ütelnud: "Ega need asjad palju kallimad ole, ainult kolm kopikat." Kassilook ostnud kellegile mehele liitri viina ja annud oma nime kellegi teisele. Annud pudeli viina pealitsest.

ERA II 182, 296 (122) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pottseppmeister Savisikk. Pottsepameister Savisikule öeldud unes: "Mine Tümaleiva künkale, sealt leiad sina ühe kaheharulise kase. Kui sa sinna lähed, võta labidas ja üks puutikk endaga kaasa. Mine kasest põhja poole külge, seisa nõnnaviisi: oma pikkuse maa kasest eemal. Ole kaseharudega sihis. Pane tikk enda asemele, et tema kaseharudega sihis on. Heida seliti, pane pea vastu kaske ja jalad tiku poole. Sinu jalakandade all on rahaauk. Kaeva välja, saad rikkaks meheks. Toeta mõnd vaest ka omast rikkusest." Savisikk läinud hommiku Tümaleiva künkale, leidnud kase ülesse, seadnud ennast sihti kaseharudega, pannud tiku enda asemele ja heitnud seliti maha, pead vastu kaske pannes Kaevnud jalakandade aluse kohast ja leidnud rahakatla. Saanud rikkaks meheks. Toetanud palju vaeseid oma rikkusest. Tema rikkust jäänud veel isa eaks, poja põlveks ja tütre-tütrele tükiks ajaks.

ERA II 182, 297/8 (124) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kingseppmeister Pigilind. Kingseppmeister Pigilinnule öeldud unes: "Mine Hullu krahvi kabeli aia juurde. Kaeva pahemapoolse väravaposti juurest, väljastpoolt küljest. Sinna pead sina minema öösi, peale kella kaheteistkümne, siis ei ole inimesi käimas. Kui sa sinna lähed, siis tuleb sinu juurde kaevamise ajal rätseppmeister Kakaduu. Sellega tuleb teil raha pooleks jagada." Järgmisel ööl läinud kingseppmeister Pigilind kaevama. Kui ta kaevama läinud, sel ajal öeldud rätseppmeister Kakaduule unes: "Tõuse ruttu ülesse ja mine Hullu krahvi kabeli aia juure. Seal kaevab keski rahaauku välja." Rätseppmeister Kakaduu pannud ennast ruttu riidesse ja läinud kabeliaia värava juure ja leidnud sealt kingseppmeister Pigilinnu eest. Annud talle tasase häälega jõudu. Pigilind kohkunud sugu. Kaevanuvad ühiselt rahakatla välja. Läinuvad rätseppmeister Kakaduu majasse, lugenuvad seal raha pooleks. Pigilind pannud oma raha katlasse tagasi, läinud kodu. Olnuvad rikkad mehed mõlemad surmani.

ERA II 182, 298/9 (125) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv
Luuasepameister Kõvernina ja pilpameister Plõkatsnina. Luuasepameister Kõverninale öeldud unes: "Võta pilpameister Plõkatsnina kaasa ja minge Seaniidu orgu. See org on omale nime saanud sellest, et sääl on põrgu peremees siga niitnud ja ütelnud: "Palju kisa ja vähe villa." Seal on üks kivi, sel on persease olemas, kos põrguperemees istus. See kivi näeb välja nagu niidumasina sadul. Kui põrgu peremees istunud selle kivi peal ja niitnud siga, on pannud rahakatla oma jalgade alla. Seal on tema praegust alles. Minge ükskõik missugusel hommikul, umbes tund aega enne päevatõusu ja kaevage kivi ääre, sinnakohta auk, kos kivi väljanägemise järele põrguperemehe jalad on olnuvad. Sealt leiate põrguperemehe rahakatla. Jagage raha pooleks. Ärge aga kiskuma isekeskis minge. Luuasepa meister Kõvernina võtnud pilpameistri Plõkatsnina kaasa, läinuvad kaevanuvad juhatatud kohast kivi äärest ja leidnuvad rahakatla. Jaganuvad raha kahevahel rahulikult pooleks. Olnuvad rikkad mehed surmani ja veel pääle surmagi.

ERA II 182, 299/300 (126) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karukellaküla karjus. Karukellaküla karjus olnud karjaga karjamaal. Tema juure tulnud hästi ilusas riides noorisand. Ütelnud karjusele: "Kuda karjaga lugu on?" Karjus ütelnud: "Mis temaga on. Vaata ilusti järele, siis ei ole ühtegi viga." Noorisand ütelnud: "Noh, kas karja palk toidab sind ära ka?" Karjus ütelnud: "Eks ta pea ikka toitma, kos teda rohkem saada on?" Noorisand ütelnud karjusele: "Ma juhatan sulle rahaaugu." Karjus küsinud: "Kos see rahaauk on?" Noorisand ütelnud: "Kas sa tead seda kivi ja kaske, mis karjatänava otsa ligidal on?" Karjus ütelnud: "Tean küll." Noorisand ütelnud: "See on väga hea, et sa tead. Kask on teinepool kivi. Sina mine teisele poole. Pane puu enda ja kase vahele nõndaviisi, et kivi mõlemil pool ühevõrra on. Kaeva oma jälgede alla auk, kos sa seisad, seal on rahaauk. Seda rahaauku võid sina ükskõik millal välja kaevada, kas nüüd ehk sügise, kui karjast lahti saad. Ära sa aga ennast pooliku suvega karjaametist lahti võta." Karjus vaadanud ümberringi. Noorisand olnud tema silmade eest kadunud nagu tina tuhka. Karjus võtnud mõne päeva pärast labida kätte, läinud rahaauku kaevama. Küsitud karjuselt: "Kos sa lähed?" "Lähen mesilase pesa välja kaevama." Kaevanud rahaaugu välja. Ei ole enam edespidi olnud tarvis karjas käia.

ERA II 182, 300/3 (127) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uskumata Toomas ja ara südamega Aadu. Uskumata Toomas raidunud karjamaal hagu. Kui ta haokubu kinni sidunud, tulnud tema seljataha üks mees, teretanud ja annud jõudu. Toomas pööranud ümber. Kui ta võõrast näinud, kohkunud tema ära. Aga mispärast, seda tema ei teadnud. Võõras istunud haokubu pääle, ütelnud Toomale: "Istu minu kõrvale ehk mõne teise koo pääle. Ma tahan sulle midagi jutustada. Võta oma sõber, ara südamega Aadu ühes ja minge hommen hommiku vara, enne päevatõusu teed mööda metsa, mis teie väravast mööda läheb. Võtke labidas kaasa. Kui te metsa saate, näete teie paremat kätt teed imeliku olevuse. See on kahejalgne hobune. Temal on kaks esimest jalga jalgadest saat esimene pool kehaosa, kael ja pea on harilikust lühemad. Peas on kaks sikusarve tagasipoole längus. Eespool kaela pääl on punane saehambuline hari. Tagapool kaela pääl on väga ilusad suled, mis kahele poole kaela alla langevad. Saba on kukesaba taoline. Pikad suled tolgendavad allapoole. Seljas on üks imelik ratsanik. Tagumised jalad on temal pikad, niiet ulatavad ümber kaela ja kaela alla risti. Esimesed käpad on lühelase võitu, nendes on hobuse ratsutid. Ratsutid on väga ilusad, läbipaistvad ja pilluvad sädemeid ümberringi nagu jõulupuu sädemete pildujad küünlad. Saba on ratsanikul kaunis pikk ja karvane ja püsti tagapoole justkui Ararati mägi. Seal, kus see olevus seisab, tema jalgade all on rahaauk. Kui te tema poole lähate, siis pidage hästi seda kohta silmas, kos tema jalad on, seal on sugupärast hobusejälgi tunda." Võõras kadunud ära. Toomas vahtinud ümber, aga ei ole koskil teda näinud. Järgmisel hommikul läinuvad Uskmata Toomas ja Ara südamega Aadu labidat kaasa võttes metsa. Ku nad metsa saanuvad ja olevust näinuvad, kulunud neil tükk aega ära imeliku olevust silmitseda. Ja siis kui nemad edasi läinuvad, kadunud imelik olevus ära. Nemad pannuvad hoolega tähele, koskohas olevus seisnud. Sugupärast olnud seal hobuse kabja märkisid tunda. Kaevanuvad augu maa sisse, sinna kos hobuse jäljed olnuvad, leidnuvad sealt rahakatla. Saanuvad rikkaks meesteks. Elanuvad surmani rikkaliku elu ja toetanuvad omast rikkusest mitut vaest.

ERA II 182, 303/5 (128) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sepameister Tahmanina. Sepameister Tahmanina tulnud kõrtsist. Olnud õieti purjus. Tuigerdanud ühest tee servast teisi. Vahest kukkunud pantsti! kraavi. Puperdanud ülesse, tuigerdanud jälle edasi. Näinud oma ees ühte viirastust ja valgust. Tema ees seisnud varsasuurus olevus. Temal olnud kaks pikka sarve peas. Sarved olnuvad kaunis tubliste tahapoole längus. Sarved olnuvadki need, kes valgust annuvad. Tahmanina kohkunud ära, kui viirastust näinud. Viirastus ütelnud: "Mis sa tuigerdad ühest teeservast teisi. Vahest kukud ninakile kraavi." Tahmanina ehmatanud ära viirastuse üteluse pärast. Viirastus ütelnud: "Jäta viinajoomine maha! Mina teen sind rikkaks meheks, kui sa viinajoomise maha jätad." Tahmanina ei ole midagi mõistnud ütelda. Viirastus ütelnud: "Kas tahad viinajoomist maha jätta vai ei?" Tahmanina ütelnud: "Ei tea, kas ma saan?" Viirastus ütelnud: "Saad küll, kui sa ise tahad" ja annud Tahmaninale ühe sokolaadi tükikese, öelnud: "Söö see ära, siis sina ei taha enam viina ega õlletilka." Tahmanina söönud annetuse ära. Viirastus ütelnud: "Kahe kuu pärast ehk pääle selle, kudas mina aega saan, tulen mina sinu jutule. Kui sa kaine oled olnud selle aja, siis juhatan sinule rahaaugu." Ise kadunud ära. Tahmanina hakanud minema. Olnud ehmatuse tagajärjel peaaegu kaine. Läinud kodu, rääkinud asjast naisele. Naine öelnud: "Missugust kasu sinule see viinajoomine annab, et sina ei raatsi teda maha jätta." Tahmanina ütelnud: "Ei ma vist võtagi enam viina. Tema andis mulle midagi ärasöömiseks. Nüüd on minul viina järele niisugune iseäralik põlastav tunne." Pääle selle oodanud Tahmanina viirastuse vastatulekut. Kui juba paar kuud mööda olnud, tulnud viirastus kord jälle Tahmaninale tee pääl vastu ja ütelnud: "Kas oled kaine olnud pääle selle, kui me koos olime?" Tahmanina ütelnud: "Mina ei ole ühtegi tilka miskisugust purjutegevat jooki joonud." Viirastus ütelnud: "Ma tean seda isegi, et sa ei ole purjutanud. Kui sa kodu lähed, siis kaeva auk oma toapõranda sisse, ahju ette, üks labidatäie osa seinast kaugemale. Seal on küll sinul üks säng ees, kõrvalda see ära, siis saad kaevata." Viirastus kadunud ära. Mees läinud kodu, kõrvaldanud magamisaseme eest ära, leidnud rahaaugu üles. Teinud mitmele vaesele head omast rikkusest. Olnud kaine ja karske surmani.

ERA II 182, 305/7 (129) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tiretimmi Toomas. Tiretimmi Toomas läinud metsast läbi minema. Kui ta kesk metsakohta saanud, tulnud temale üks kasetohust riietes mees vastu. Mehel olid ilusti tehtud riided seljas kasetohust. Näinud välja nagu tambreti laud: üks ruutu valge, teine pruun. Üks niin üksipidi, teine niin teisipidi. Tohuriietes mees ütelnud Tiretimmi Toomale: "Kos sa lähed?" Toomas ütelnud: "Lähen kohtu pääle." Tohuriietes mees ütelnud: "Tule ma näitan sulle rahaauku." Toomas ütelnud: "Minul ei ole aega, mina pean kohtu pääle ruttama. Kardan isegi hiljaks jäämist." Tohuriides mees ütelnud: "Kas tuled siit jälle tagasi?" Toomas ütelnud: "Jah tulen." Tohuriides mees kadunud ära. Toomas läinud edasi. Kui ta kohtu asjaga hakkama saanud, tulnud tema tagasi. Kui ta tagasi tulnud, olnud endise koha pääl kasetohuriides mees temale vastas ja ütelnud: "Kas sul nüüd on aega?" Toomas ütelnud: "Jah on." Tohuriides mees läinud ees, Toomas taga järele. Tohumees näidanud Toomale koha ja ütelnud: "Siin on selle koha pääl rahaauk. Aga muidu ei saa sina seda rahaauku kätte, kui sina kolme venna vere oled siin ära valanud." Toomas märkinud koha ära, kos Tohumees ütelnud rahaaugu olevat. Läinud kodu minema. Tee pääl mõtelnud: "Kuda ma rahaaugu kätte saan? Kost ma saan kolm venda, kelle vere ma ära valan?" Pärast mõtelnud: "Ohoo, poiss! Minul on juba viis kukke. Kui ma kolm sealt ära tapan, ehk tuleb rahaauk välja." Kui ta edasi läinud, tulnud temale uus mõte: "Mine tea, kas need kuked on vennad vai ei. Võtan parem kolm põrsast, mis minul mõnepäevased on." Kuda mõeldud, nõnda tehtud. Viinud põrsad koha pääle, kos rahaauk näidatud olema. Tapnud põrsad ära. Kui viimase põrsa veri välja olnud jooksnud, tulnud rahaauk helinal maa seest välja.

ERA II 182, 307/9 (130) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanaldane piiga. Kord olnud üks vanaldane piiga üksinda kodus. Istunud leelõukal, söönud kibust pudi. Kui ta söönud, söögiajal tulnud keegi noorisand tuppa, teretanud ja ütelnud: "Jatka, Jumal, leiba." Vanapiiga teretanud vasta ja ütelnud: "Anna, Jumal, jatku." Noorisand küsinud: "Kas sina oled piiga vai eit?" "Kes mind vaest eideks on teinud. Olen piiga veelgi." Noorisand ütelnud: "Kas sa tahaksid mehele saada?" Vanapiiga ütelnud: "Eks see oleks küll üks kallis asi, kui ma mehele saaksin." Noorisand ütelnud: "Mina juhatan sinule rahaaugu, siis saad sina selle läbi rikkaks ja saad ka varsti mehele." Noorisand juhatanud piigale rahaaugu ära ja kadunud ise ära. Piiga läinud välja, võtnud labida, urgitsenud natukene labidaga, saanudki rahakasti kätte. Teinud kasti lahti. Kastis olnuvad ilusad naisterahva käe-, rinna- ja kaelaehted. Vanapiiga võtnud ehted kastist välja, pannud endale rinda, kätte ja kaela ümber. Kaaselanikud tulnuvad kodu, imestanuvad vanapiiga ehteasju ja ütelnuvad: "Küll sina nüüd saad mehele." Piiga ütelnud: "Eks see ole väga kallis asi, kui ma mehele saan." Piiga oodanud mehelesaamist aasta ja teise tagast järele. Kolmandama aasta sees tulnud Liiva-Annus järele ja viinud vanapiiga mulda.

ERA II 182, 309/10 (131) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Soru Saul ja Toru Toomas ehk ilma nahata rebane. Soru Saulile öeldud unes: "Võta Toru Toomas endaga ühes, kes talled taevasse viskas, põrsad põigiti järele. Minge Kitselükanduse mäele hommen hommiku, umbes tund aega enne päevatõusu labidad kaasa võttes. Seal näete teie ühe rebase istuma. Kui edasi lähete, jookseb rebane varsti ära. Aga teie peate edasi minnes seda kohta hästi silmas pidama, kus rebane istus. Seal on rahaauk." Järgmisel hommikul läinuvad Soru Saul ja Toru Toomas Kitselükanduse mäele minema ja näinuvad mäel ühte rebast istuma. Kui nad edasi läinuvad, kadunud rebane nende silmist ära. Nemad pidanuvad kohta täiesti silmas. Kui nad koha juure saanuvad, kos rebane istunud, katsunuvad käega maad. Maa olnud selle koha päält soe, kos rebane istunud. Kaevanuvad augu maa sisse, leidnuvad rahakatla augus olema. Jaganuvad raha pooleks, saanuvad rikkaks meheks mõlemad. Elanuvad rikkaliku elu surmani ja olnuvad peal surmagi veel rikkad.

ERA II 182, 310/3 (132) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tihasemäe mõisa rehepapp. Tihasemäe mõisa rehepapp olnud rehes õhta. Sel ajal keetnud ahju suu peal omale suppi ja sulatanud tina. Põrgu Juss jooksnud ahju ees olevast seina sees august sisse, kust puid reheküti jaoks sisse pillutud ja ütelnud rehepapile: "Ära lase hunta sisse tulla, kes minule järele jooksivad. Mina annan sulle vaevatasu." Rehepapp võtnud puuhalu kätte, löönud huntidele haluga päha ja tõrjunud hundid tagasi. Pannud laua augule ette. Põrgu Juss küsinud: "Mis su nimi on?" Rehepapp ütelnud: "Mina ise." Põrgu Juss küsinud rehepapilt: "Mis sa sääl ahjusuu pääl keedad?" Rehepapp ütelnud: "Keedan omale suppi ja silmarohtu." Põrgu Juss hõõrunud silmi ja ütelnud: "Minu silmad on ka haiged. Kas minule annad ka silmarohtu?" Rehepapp ütelnud: "Lubasid minule vaevatasu anda, huntide käest ärapäästmise pärast. Nüüd pole veel kedagi tasu annud ja tahad silmarohtu ka veel saada." Põrgu Juss kõndinud mööda rehte ja ütelnud ühte kohta seisma jäädes: "Tule seie!" Rehepapp läinud tema juurde. Põrgu Jüss ütelnud: "Märgi see koht ära, kos mina seisan. Teinepool seina on rahaauk. Kaeva välja rahaauk, saad rikkaks meheks, ei ole tarvis enam rehepapp olla." Siis öelnud rehepapile: "Kas nüüd annad mulle silmarohtu." Rehepapp ütelnud: "Jah annan. Heida sinna pingi pääle selili, mis ahju suu ees on, mina lähen toon sarjaköidiku, seon sinu kinni. Kinniseotult on parem rohtu silma valada." Põrgu Juss heitnud pingile seliti. Pink olnud lühelane, jalad jäänuvad põlvist saadik üle pingi. Rehepapp sidunud Põrgu Jussi sarjaköidikuga kinni, võtnud tinasulatamise panni ahjusuult, valanud Põrgu Jussile sulatina silma. Põrgu Juss pistnud hirmsas valus möurgama. Löönud tinapanni rehepapi käest minema kos seda ja teist. Karranud ülesse, jooksnud mõurates vastu seina. Sein nõrkunud sugu, aga ei ole maha kukkunud. Siis jooksnud vasta ust. Uks läinud puru pilbasteks. Rehealuse väravad niisama läinuvad puru Põrgu Jussi jooksu tagajärjel. Põrgu Juss jooksnud edasi, hundid ajanuvad teda taga. Jooksnud möurates põrgu uksest sisse minema, ei olnud aega valu pärast ja huntide tagaajamise hirmust ust lahti teha. Jooksnud põrgu ukse kõige piitadega maha. Siis jooksnud paar ust veel tagajärele maha. Siis võetud teda põrgulaste poolt kinni. Küsitud: "Mis sa kisendad?" Põrgu Juss ütelnud: "Mina ise pani minule rohtu silma. Silm valutab hirmsal kombel." Teised ütelnuvad: "Kui sina ise omale rohtu silma panid, siis oled sina ise selles süüdi." Peale selle ei ole enam Põrgu Juss rehepapi jutule millaski läinud. Järgmisel hommikul kaevanud rehepapp juhatatud kohta augu, saanud rahakatla kätte. Saanud rikkaks meheks. Teinud mitme vaesele heategusid ja annud abi oma suurest rikkusest, mis rahaaugust oli saanud.

ERA II 182, 313/5 (133) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Kornats, kos on rahaauk?!" Ruunaaugu taluperemees mõtelnud mitu korda, et peaks minule ka unes juhatatama rahaauk, et mina saaksin rikkaks meheks. Tema olnud isegi kaunis jõukas mees. Üks ööse öeldud temale unes: "Mine targa juure, küll tark juhatab sinule, kos rahaauk on." Mees tõusnud hommiku ülesse ja läinud rõõmsal meelel targa juure. Annud targale viis rubla ja ütelnud targale: "Mina himustasin ammugi, et minule unes juhatatakse rahaauku, aga nüüd juhatati niipalju, et öeldi: "Mine targa juure, küll tark juhatab, kus rahaauk on."" Tark võtnud iseäraliku raamatu, sorinud raamatut. Raamatus olnud mitmekarva lehti: punased, musta ja muid värvi. Missugune trükk lehtede pääl oli olnud, seda mees ei ole näind. Tark lugenud paarist kohast, pannud raamatu kinni, võtnud klaasi, pannud vett sisse ja ütelnud viimaks: "Mine vanakuu neljapäeva õhtu kõige lähemal olevasse ristteele ja ütle: "Kornats, kos rahaauk on?!" Tark olnud kõhukõneleja. Läinud enne juba tee äärde põõsasse. Kui mees hõiganud: "Kornats, kos rahaauk on?" tark rääkinud kõhukõneleja viisi, et hääl mehele teisest kohast kuuldavale tulnud ja öelnud: "Mine sinna, kos taevas ja maa ühtekokku lähevad, seal on rahaauk." Mees mõtelnud: "Mina olen juba kodukohast kaunis kaugel käinud, aga seda ei ole mina veel näinud, et taevaserv ligemal on ühes kohas, kui teises kohas. Küsinud mitme mehe käest: "Kas sa tead, kos taevas ja maa kokku lähevad?" Saanud igaühe käest eitava vastuse. Sedaviisi jäänud mees ilma rahaaugu saamata. Maksnud targale viis rubla, olnud sellest ilma. Nõnda saavad kõik ahned nuhelda.

ERA II 182, 315/6 (134) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Koopamäe Joonas. Koopamäe Joonasele öeldud unes: "Mine Härjasoru orgu. Kui sa sinna lähed, võta labidas ja paar vemmalt kaasa. Sääl tuleb sinul ussidega võidelda. Kui sa orgu saad, seal oru põhjas on üks kivi, mis mehel kerge asi on paigast teisi lükata. Lükka see kivi ümber teisi kohta. Võta ruttu vemmal kätte. Kui näed ussi pead välja pistma, anna ussile plaks! päha kepiga. Järeltulijatele anna niisamate plaks! päha. Kui kõik on juba väikesemad ära tapetud, siis tuleb kaunis suur uss välja. Sel on tilukene suletutt peas. Tapa see ka ära. Siis on ussid otsas, kes rahakasti valvasid. Kaeva auk natukene eemale, kõrvalda ussid aukku, mata kinni, kaeva rahakast välja. Oled rikas mees korraga." Mees läinud labidat ja matrid kaasa võttes Härjasoru orgu. Leidnud kivi ülesse, mis temale juhatati. Lükanud kivi kõrvale, hakanud materdama. Annud ikka tükk aega materdada, enne kui materdatud saanud veikesed ussid. Pärast tulnud suletutiga suur uss. Mees jõudnud selle ka ära materdada. Oodanud natukene aega, matnud ussid auku, mis tal kaevatud olnud. Kaevanud labidaga rahakasti välja, keda ussid valvasivad. Saanud rahaaugu leidmisega jõukaks meheks.

ERA II 182, 316/8 (135) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Oleviste kirik. Vanal hallil ajal hakatud Tallinna kirikut ehitama. Sinna läinud üks tundmata ehitajameister ja võtnud ehituse oma kätte järgmiste tingimistega: tema ehitab kiriku valmis linna materjalist. Ehituse rahalised kulud on tema kanda, tööliste palgad ja muud rahalised kulud. Kui kerik valmis saab ja tema ülesse läheb kellatorni otsa risti viima ja sedaaega antakse inimestele teada, et igaüks võib tulla tema nime ütlema. Siis, kui rist on torni otsa pandud, kui tema nimi öeldud saab, siis ei ole linnal temale mingisugust rahalist tasu maksta, mis temal kiriku ehituse tööde eest on välja makstud. Kerikuehitus hakanud pääle. Meister olnud igal tööajal töö juures tööliste järel vaatamas ja neid juhatamas. Aga kos tema söögiajal ja ööd on olnud, seda ei ole keski teadnud. Keegi tark mees hakanud tema jälgi uurima, kos tema elab. Läinud niikaua kui Peterpuri temale jälgi mööda järele. Leidnud ka selle maja ülesse, kos ehitajameister elanud. Jäänud kuulatama. Ehk kuuleb midagi ütelust, kost võib meistri nimest aru saada. Üks laps hakanud nutma. Üks naisterahvas vaigistanud teda ja ütelnud: "Ole vait, ole vait, Oleviste pojakene. Olevist tuleb kodu, toob meile palju raha." Kui mees need sõnad oli ära kuulnud, pööranud ümber, läinud Tallinnasse tagasi. Kerikuehitus ei ole veel nii kaugele olnud, et ristipanek käes oleks olnud. Kui ristipaneku päev kätte jõudis, anti linnarahvale teadus, et tulla nime ütlema. Olnud palju rahvast keriku ümber kogunud. Igaühel olnud luba nime hõigata. Hõigatud ühte ja teist nime. Meister oodanud torni otsas ja kuulanud nimeütlejaid. Viimaks öelnud see mees: "Olevist!" Selle pääle kukkunud ehitajameister torni otsast maha. Konn ja uss karanuvad tema suust välja tema rindade pääle. Meister olnud surnud. Selle järele hakatud kerikut Oleviste kerikuks nimetama ja kannab seda nime tänapäevani.

ERA II 182, 322 (140) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesele valu, harakale haiget; Musta linnule muu tõbi. Tõbi tulgu, teine mingu Ärgu vaksa vahet olgu Meie lapse käsi (või jalg) terve.

ERA II 182, 328 (158) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paista, paista päevakene Ära paista rannarahval. Rannarahvas söövad kala, Meie, vaesed, vett ja leiba.

ERA II 182, 360/1 (217) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muinasjutt Laiuse lossi ehitamise käsust. Laiuse luteriusu keriku õpetajale Jaunole öeldud unes: "Mine võta Laiuse lossi alt keldrist raha ja ehita loss ülesse." Õpetaja ärganud ülesse, näinud võtmeid tooli seljataguse pääl. Heitnud magama. Aetud teinekord jälle magamast üles. Kästud jälle raha minna võtma ja lossi üles ehitada. Õpetaja heitnud jälle magama. Aetud kolmat korda ülesse. Õpetaja tõusnud jälle ülesse, näinud võtmeid tooli seljataguse pääl. Heitnud magama. Kui ta hommiku ülesse tõusnud, olid võtmed kadunud.

ERA II 182, 361/2 (218) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Laiuse lossi all käimisest. Keegi naisterahvas olnud Laiuse lossi varemete juures lambakarjas. Lambad läinuvad lossimüüri alla keldri. Naisterahvas läinud lambaid ära ajama. Kaks meest olnud lossimüüri all. Kui naisterahvas sinna läinud, öelnuvad mehed: "Hoia, et sina lambaid teinekord siia enam ei lase." Teine mees ütelnud naisterahvale: "Tõsta põll ülesse." Naisterahvas tõstnud põlle ülesse. Mees visanud kühvliga kuivi puulehti põlle. Naisterahvas pööranud ümber, et välja minna, lasknud põlle käest lahti, mõeldes: "Mis mina nende kuivanud puulehtedega teen." Kui ta välja saanud ja kaugemale läinud, näinud tema midagi helendavat oma põllevoldi vahel. Võtnud ära. Olnudki kuldraha. Võib olla, et oleksid kõik kuivad puulehed rahad olnud, kui tema neid ei oleks põllest maha lasknud.

ERA II 182, 377/9 (237) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lendva saatmine. Kui lendvat saadetud, kukkunud loom järsku pikali maha ja olnud surnud. Kellegi mehele saatnud mees lendvaid hobustele. Mees rääkinud asjast kellegi teisele mehele, kes selle asja juures natuke rohkem tundlik olnud. Mees ütelnud: "Mina ei saa midagi nüüd sinu kasuks teha. Kui sinul veel hobune otsa saab, siis on see viimane. Võta hobusel nahk seljast maha, aga enne lõhki ära lõika, enne kui mina kohale tulen." Juba varsti pääle selle saanud jälle hobune otsa. Mees kutsunud asjatundja. See tulnud, püss käes, hobuseraisa juure, lõiganud hobuse lõhki. Lõiganud südame, kopsu ja maksa küljest raasukesed, pannud püssi, käinud kolm korda vastupäeva hobuse ümber. Kui ta viimase sammu astunud, lasknud püssi lahti. Pääle selle saanud hobusemees kellegiga kokku. See ütelnud: "Mes sinul minuga asja on?" Temal, see oli lendva saatja, kukkunud hobune põmmu päält pikali surnuks maha, kui püss lahti saanud lastud. Pääle selle ei ole enam hobuse otsasaamist olnud.

ERA II 182, 380/1 (239) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Veenäki hõikamine. Koski Pedja jõe põhjapoolses küljes, kas Pillijaagul või Pedjal, olnuvad inimesed õues ja kuulnuvad häält ütlema: "Tund on tulnud ja aeg on jõudnud, minu meest ei ole kusagil." Inimesed, elanikud kuulnuvad seda häält ja mõelnuvad, mis see ütelus tähendab. Tulnudki varsti mees suure rutuga ja palunud teda ruttu üle jõe viia. Elanikud mõelnud, vist see ongi see mees, keda jõest hõikav hääl ootas. Ei ole kohe läinuvad teda üle viima. Mees jäänud haigeks, palunud: "Tooge mulle jõevett." Viidud kaevuvesi. Mees vaadanud vee ära ja ütelnud: "See ei ole jõevesi." Siis toodud temale jõevett. Kui vee kätte saanud, valanud vee üle näo ja olnud surnud.

ERA II 182, 381 (241) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jõenäkk palgi näol. Koskil jõe ääres olnud lapsed mängimas. Näinuvad ühe palgi oma lähedal. Läinuvad palgi pääle istuma. Kui viimane palgi pääle istunud, ütelnud: "Istun näki nälva pääle, jõetäku turja pääle". Nõnna, kui see ütelus üteldud olnud, pildunud palk kõik lapsed oma seljast maha ja jooksnud vette, nõnna et vesi suitsenud.

ERA II 182, 381/2 (242) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jõenäkk hobuse näol. Õitsilised olnuvad koski jõe lähedal õitsis. Sääl olnud üks võeras hobune. Seisnud vaikselt kivi ääres. Õitsilised röninuvad hobusele selga. Hobune seisnud vagaselt ees. Viimane selgamineja nimetanud näki nime. Nõnna pistnud hobune minema. Pillanud õitsilised seljast maha. Läinud jõkke nii et vesi suitsenud. Kui mitte keegi nime ei oleks nimetanud, oleks näkk õitsilised kõik jõkke viinud ja ära uputanud.

ERA II 182, 382/3 (243) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Metshalja jutt. Vanal hallil ajal tulnud seda kaunis tihti ette, et inimesed metshalja jälgede pääle saades ära eksinuvad. Läinuvad edasi. Kui tükk aega olnud edasi mindud, olnud endise koha pääl tagasi. Sedaviisi käinud mõni mitu korda ringi. Kui metshalja jäljed olnud ära lahkunud, saanud inimene oma teed õigelt edasi minna. Üks mees kallistanud metshaljast. Muidu olnud kõik naisterahva olek, aga külm olnud. Keegi naisterahvas hakanud kostki mõisast kodu minema. Mõisast olnud umbes verst maad kodu minna. Kui ta umbes poole teed olnud ära käinud, olnud suur mets tee pääl ees. Kohisenud ja mühisenud. Naisterahvas hakanud kartma. Läinud mõisa juure tagasi. Arvanud, et tema on vahest kõrvalteed läinud. Kui mõisa juure saanud, tunnud, et ta õiget teed oli läinud. Istunud natukene aega, mõtelnud: nüüd ehk on vahest metshalja jäljed ära lahkunuvad. Aga kui ta tükk maad edasi läinud, olnud jälle mühisev ja kohisev mets ees. Pööranud ümmer, läinud jällegi mõisa juure tagasi. Istunud jälle natukene aega. Hakanud kolmat korda minema. Oodanud ikke metsa olemasolekut. Kui ta edasi läinud, näinud juba oma maja katuseid eemalt. Aga mets olnud kadunud.

ERA II 182, 390/1 (248) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmtõbi. Tõestisündinud lugu. Laius-Tähkuvere vallas Võisiku talus elav mees rääkis Tähkuvere mõisa Allveskil tuuleveski elumajas, umbes viiskümmend aastat sinna tagasi, külmatõbe haigusest, mis temal enesel on olnud. Külmatõbi murinud teda nii raskesti, et ta töövõimetu ja luu ja nahk olnud. Kui tema ennast kohegi kõrvale ära peitnud, hõigatud teda mõne kaaselaniku häälega. Kui ta vasta hõiganud, olnud külmtõbi teda murimas. Temale oli tehtud ase reiealla. Sinna asemele, tema juure, tulnud talu väike neljasilmaga koer. Külmtõbi hakanud temal igakord varvastest pääle teda raputama. Nii olnud asi ka seekord. Kui külmtõbi teda juba jalavarvastest on hakanud raputama, hakanud juuresolev koer õrisema. Mida kõrgemale rindade poole raputamine tulnud, seda rohkem koer õrisema hakanud. Kui raputamine juba rinnuni olnud, karanud koer rindade pääle. Nõnnapea olnud raputamine kadunud. Koer jooksnud haukudes reiealuse väravast välja ja tükk maad edasi. Järgmisel korral, kui külmtõbi temale jälle pääle tulnud ja teda varvastest raputama hakanud ja rinnuni saanud, karanud jälle koer tema rindade pääle ja olnud niisamati raputamine äkitse kadunud nagu esimesel korralgi. Koer jooksnud jälle väravast välja ja tükk maad edasi. Kolmandakordne juhus olnud niisamasugune nagu kaks esimest. Pääle selle oianud keegi inimese hääl laka otsal. Aga inimest näha ei ole olnud. Kui oigaja oianud, vahtinud koer ülesse ja õrisenud. Ja pääle selle olnud külmtõbi jäädavalt kadunud.

ERA II 182, 394 (252) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ebausukombed. Jõulud. Kui jõulud käes olnuvad, toodud rukkiõled tuppa. Rehetoas oli muidugi hallil ajal elamine. Võetud pihku rukkiõlgi ja kukutatud ülesse, ladvad ülevel pool hoides. Kukutamine pidanud kaunis kõva olema, et rukkiõled vastu lage läinuvad. Siis vaadatud sellest eestulevat rukkisaaki. Kui palju õlgi lakke jäänud rippuma, saadud palju rukist. Kui vähe õlgi jäänud, olnud saak väike.

ERA II 182, 399 (259) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Isa peidab raha leeauku. Keegi vanamees olnud sängis haige. Mini olnud teda põetamas. Vanamees vaadanud minija pääle põlastava pilguga. Mini läinud ruttu uksikust reiealla, sealt lakka. Tõmmanud lõhnaaugult tropi eest ära. Vaadanud tuppa. Äi röninud sängist välja ja läinud lee juure. Pannud raha leede. Sobrinud käega tuhka ja ütelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läinud sängi tagasi. Kui mini lakast maha saanud ja tuppa läinud, olnud äi surnud - äia perse külm. Mini võtnud äia sülle viinud lee juurde, sobrinud äia käega tuhka ja ütelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Tulnudki raha tuha seest välja.

ERA II 182, 399/400 (260) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Isa peidab raha kase alla. Keegi vanamees käinud õueväravas ühe kase juures ja olnud iseäralises mõttes. Seda pannud poeg tähele. Kui ta juba raskelt haigeks jäänud, olnud suremas, aga ei sure ega ela. Poeg saanud asjast aru. Läinud toast välja, jätnud haige isa üksinda. Läinud ruttu puu otsa. Isa olnud nägemise poolest kaunis puudulik. Kui poeg puu otsa saanud, tulnud isa toast välja, tulnud puu alla, pannud raha maha. Raha läinud maa sisse. Ise ütelnud: "Kui siin mehe veri ära valatakse, siis tulgu raha välja." Poeg hõiganud: "Ei, mitte mehe veri, vaid siku veri." Isa ütelnud alt: "Mehe veri!" Poeg ütelnud puu otsast: "Siku veri!" Isa öelnud: "Olgu, Issand, sinu tahtmine: siku veri." Isa läinud tuppa. Kui poeg järele saanud, olnud isa surnud.

ERA II 182, 401 (263a) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Ei ole tohtinud ka neljapäeva õhta javada (jahvatada).

ERA II 182, 405/6 (274) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui üldine lõikus lõpetud, siis korjanud keegi sirbid oma kätte, pannud teravad otsad esimese sõrme pääle, sirbi küürud ette poole. Liigutanud sirpisi ette- ja tahapoole niisama kui vene patjuska suitsetamise panni ja ise laulnud: Sirise, sirise sirbikene, kõrise kõver rauakene. Kelle sirp ette jõuab, selle peigmees vastu sõuab.

ERA II 182, 407/10 (279) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugu leidmise jutud. P. Kääri oma jutustused. Peepuse talu karjus pidanud iga hommiku ühes ja sellessamas kohas keskhommikut, kui ta karjas olnud. Ühe künka pääl istudes ja selga vastu kaske toetades mõtelnud mitmed korrad oma vaeva pääle. Suve palk on väga väike, ei taha kuidagi talve üle elutada. Kui ta ükskord jälle istunud ja söönud, kuulnud oma kõrval imelikku häält. Vaadanud kõrvale. Tema kõrval olnud veikene härjapõlvemees. Härjapõlvemees ütelnud: "Sina muretsed oma elu ette ja ise istud rahahuniku otsas." Karjus vaadanud maha ja ütelnud: "Mina ei näe siin miskisugust raha." Härjapõlvemees ütelnud: "Tee nõnna nagu mina sind õpetan, siis oled rikas mees surmani. Kui sa söönud saad, siis löö noaga kolm täkki kase sisse. Pane pahem käsi rusikasse ja löö kolm korda sõrmnükkidega vasta kaske. Hommen tuleb sul niisamuti teha. Ülehomme löö kolm täkki noaga kase sisse ja löö pahemat kätt rusikasse pannes kolm korda sõrmenükkidega vasta kaske ja ütle igakord kui lööd: "Tule välja! Kui sa näed sääl midagi tulevat, ära karda mis sa näed. Kui ta ära kaob, mis säält välja tulnud on; mis temast järele jääb, see võta omale. Selle läbi saad sina rikkaks meheks." Karjus teinud õpetuse järele ja löönud noaotsaga kolm täkki kase sisse ja pannud pahema käe rusikasse ja löönud kolm korda sõrmenükkidega vasta puud. Sedaviisi teinud tema ka teisel päeval. Kolmandal päeval löönud jälle noa otsaga kolm täkki kase sisse; aga rusikaga löömine ja ütelus: "Tule välja!" olnud karjusel hirmuäratav. Viimaks mõelnud: "Kui ma siin surma saan, mis sest lugu. Elamine on mul ka vilets." Pannud pahema käe rusikasse ja löönud sõrmenükkidega kolm korda vasta puud ja ütelnud igakord: "Tule välja!" Kui ütelus üteldud olnud, astunud karjus kolm sammu puust eemale, pööranud ümber, silmad kase poole ja näinud kase äärest, sealt, kos tema seisnud, tõusnud aegamööda üks inimese kogu ülesse. Kui ta juba inimese pikuseks saanud, kummardanud peaga karjuse poole, langenud jälle kokku. Kui ta kokku olnud langenud ja ära kadunud, olnud sääl üks plokk-kast maas. Karjus olnud viirastuse nägemise pärast kohkunud. Ei ole julgenud kasele läheneda. Viimaks torganut kasti piitsavarrega ja koputanud kasti pääle. Siis astunud kasele lähedale, võtnud kasti maast, teinud lahti. Kastis olnud hulk raha. Karjus viinud kasti lõunaajal kodu minnes kodu, kõrvaldanud oma sauna juure ära. Käinud sügiseni karjas. Kui karjaskäimine otsas, teinud tema kasti lahti. Annud vaestele omast suurest leiust armuandeid ja annud mujale ka kingitusi oma suurest leiust.

ERA II 182, 410/2 (280) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Metsavaim. Mees raiunud puid, keda metsa-Tõnuks nimetatud. Kui tema puid raidunud, teretanud keski teda seljataga ja annud jõudu. Tõnu pööranud ümber, teretanud vastu ja võtnud jõuandmise vastu. Vahtinud tükk aega võõrast tulijat ja ütelnud: "Kes sa, külamees, oled? Sina oled üleüldse tohuriides. Kübar on sul ka kasetohust." Võõras ütelnud: "Mina olen metsavaim. Tundsin sinu häda ja tulin sinu juure sinule rahaauku juhatama. Õhta, kui sa kodu lähed, vaata, missugune puu põhjapool teed kõige ligemal on. Sellest puust põhjapool küljes, paar sammu puust eemal, kahe suure juurika vahel on rahaauk. Hommen hommiku võta labidas ja pussnuga kaasa. Kui sa puu juurde saad, löö nuga puusse, tera allapoole. Kaeva auk, umbes kahe jala laiune. Kui sa juba niikaugele oled kaevanud, et rahakatal poolestsaadik väljas on, tõsta rahakatal august välja, pane augu servale. Võta nuga ruttu kätte ja tapa see ära, mis sinu augu põhjas elavat olevust näed. Kui ta on tapetud, löö nuga jälle puu sisse. Aja auk kinni, talla muld kovaks. Torka pussi peaga kolm auku kolme nukka augu keskele. Võta rahakatal, vii kodu - oled rikas mees surmani." Mees läinud õhta kodu minema, leidnud puu ülesse. Puu olnud kaunis tugev kuusk. Olnud kaks tugevat juurikat põhjapoolses küljes, nagu metsavaim ütelnud oli. Tulnud teine hommiku tagasi, labidat ja nuga kaasa võttes. Löönud noa puu sisse. Hakanud kaevama. Kui katal juba niikaugel oli välja kaevatud, et teda käega välja tõsta võis, pannud mees jala katla kõrvale auku, tõstnud katla välja. Võtnud noa ruttu kätte, vaadanud auku. Augus olnud imelik haruline loom. Loom oli võtnud mehe viisuormast ammastega kinni. Mees torganud teda noaga läbi. Kui olevus surnud olnud, lükanud mees teda endise koha pääle katlaauku. Ajanud mulla auku, tallanud kinni, torganud kolm auku kolme nukka pussi peaga. Mees saanud rikkaks meheks. Ei ole enam tarvis olnud puid raiduda.

ERA II 182, 412/4 (281) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imevõimega prillid. Keegi mees läinud õueväravast välja tee pääle. Tee ääres olnud kiviaed. Kui ta natukene maad teed mööda edasi läinud, kuulnud oma kõrval üht õige tasast häält. Jäänud seisma ja kuulatanud. Kivi pääl olnud üks õige tibutillukene mees. Ütelnud mehele: "Mine kodu, võta labidas ja kaeva minu kohast tee päält, kivi äärest. Siit sina leiad ühe kastikese. Selles on imeväelised prillid. Kui sa need prillid ette paned, nendega sina näed maa sisse, ülesse vaimude riiki, seintest läbi, nii nagu ei oleks seinu olemas. Lukustatud uksed lähevad sinu eest lahti ja tagajärel kinni. Nendega näed sina ööse niisama heast kui päeval. Nende prillidega ei tohi sina miskisugust halbtust toime panna. Kui sa seda teed, siis kaotavad prillid oma võime ja sina ise jääd õnnetusse." Mees toonud labida, saanud prillid kätte, pannud ette, näinud imeliku asju maa seest ja ka õhust. Seintest läbi, mis teinepool seina tehtud. Näinud, üheskohas seina taga olnud palju raha. Mees mõelnud: "Lähen võtan sealt ka omale. Seal on seda küll!" Läinud ukse juure, lükanud lahti. Lukustatud uks läinud tema ees lahti ja kinni lükates jälle lukku. Tõmmanud rahasahtli lahti, võtnud sahtlist raha, tahtnud sahtlit kinni lükata, aga sahtel ei ole mitte enam kinni läinud. Hakanud uksest välja tulema. Uks ei ole tema ees lahti läinud. Siis mees tunnud oma viga, mis ta teinud oli, et keelatud oli: "Sina ei tohi midagi kuritegu teha." Pidanud hommikuni olema lukustatud ukse taga. Hommiku pandud teda vangi ja prillid olnud oma nägemise-võimu kaotanud.

ERA II 182, 414/5 (282) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imeväeline rahakott. Arja Toomale öeldud ööse unes: "Võta labidas ja mine teed mööda edasi välja kohta. Seal on tee ääres kolm kivi. Keskmisel on terav nukk tee poole. Kaeva säält tee poolt teravat nukka. Sealt leiad ühe plekk-kasti. Kastis on veikene kott. Kotis on kuldraha. Kui sa ühe raha välja võtad, on teine asemel. Võta säält kuldrahasid niipalju välja, kui kast täis saab. Kui kast täis on saanud, siis võta raha kastist omale elutarvituseks. Pane kott kuldrahaga kasti tagasi, vii kast sinna, mata maha, kos sa teda leidnud oled. Kasti ei tohi sina enne avada kui kodu. Mees läinud, kaevanud ja leidnud plekk-kasti. Läinud kastiga kodu rehetuppa, kos sel ajal elamine oli. Istunud istmele, teinud kasti lahti. Kastis olnud veikene kott kuldrahaga. Mees hakanud kuldrahasid kotist võtma üksteise järele. Kui kast raha täis olnud, mõelnud mees: "Ma võtan veel rohkem." Ja nõnna teinudki. Võtnud kaks raha, pannud omale karmani. Ahi küdenud parajasti, kui tema rahasid kotikesest võtnud. Kui tal kaks raha võetud olnud ja tasku pandud, tulnud suits silmadesse. Mees pannud rahakasti ja koti põlvede pääle, hakanud silmi sügama. Kui tal silmad sügatud olnud, olnud rahakast põlvede päält kadunud. Mees kahetsenud tema ahnust, et ta sellega rahul ei olnud, kuda teda kästi.

ERA II 182, 417/8 (284) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaeselapse õnn. Keegi peretütar Needu ütelnud vaeselapsele: "Mine seeni korjama!" Kui ta juba tüki aega oli seeni korjanud, kuulnud oma kõrval kaunis tasast healt, näinud kaunis veikese mehe oma kõrval. Mees ütelnud: "Sina oled vaenelaps. Mina teen sind rikkaks oma õpetuse läbi. Võta mind oma kätte ja vii mind edasi, kohe mina sinule teed näitan. Sealt leiad sina raha ja kallid kuld rinna-, kaela- ja käe-ehted. Tütarlaps võtnud veikese mehe oma kätte ja läinud edasi veikese mehe juhatuse järele. Veike mees ütelnud: "Mine sinna kivi juurde, tõmma see kanarbikupõõsas ära. Sealt alt leiad sina ühe plekk-kasti. Seal on raha ja naisterahva kuldehted. Vaenelaps tõmmanud kanarbikupõõsa paigast ära. Leidnudki kasti, teinud kasti lahti. Kastis olnud palju kuldraha ja naisterahva kuldehted. Veike mees ütelnud vaeselapsele: "Pane kast seente alla, et keski teda ei näe. Võta minu oma kätte, vii sinna kohta mind tagasi, kus sina mind oma kätte võtsid. Mina lähen sealt kodu." Vaenelaps viinud veikese mehe endise koha peale tagasi, pannud maha. Veike mees kadunud ära. Kos tema läks, seda ei ole vaenelaps näinud. Peale selle pannud vaenelaps omad kuldehted omale külge. Läinud keriku. Kerikus näinud teda üks kuningapoeg ja võtnud teda omale naiseks. (Selle jutu on jutustaja ise koostanud.)

ERA II 182, 419/20 (285) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kutsar ja Punahabe. Naistepuneja mõisa kutsar sõitnud kodu poole tühjalt, käinud härraseid raudteejaama viimas, sõitnud tühjalt kodu tagasi. Kaunis kõva tuul olnud vastu. Üks punase habemega mees läinud teel edasi sinnapoole kos kutsargi. Tuul ajanud mehe habeme tahapoole üle olade. Kutsar vaadanud ja mõelnud: "Oleks minul niisugune habe olema, siis oleksin mina täielik kutsar." Kui kutsar punahabe kohta saanud, ütelnud punahabe kutsarile: "Võta mind ka sõidale." Kutsar ütelnud: "Ega luba küll ei ole kedagi vedada, aga tule peale!" Kui hobused poolkaudu seisma jäänud, olnud punahabe pukis. Kutsar mõtelnud: "Küll on kärme mees." Kui punahabe pukki saanud, ütelnud kutsarile: "Kuidas kutsari amet ka meeldib?" Kutsar ütelnud: "Eks ta ole, mis ta on. Punahabe öelnud: "Eks sa katsu, ehk saaksid iseseisvaks ja oma peremeheks." Kutsar ütelnud: "Ega see kutsari palk nõnna suur ei ole, et midagi kohta osta ehk rendi peale selle kutsari palgaga võtta võiks." Punahabe ütelnud: "Aga kui sa leiaksid rahaaugu?" Kutsar ütelnud: "Ei ole veel seiesaat leidnud." Punahabe ütelnud: "Pea hobused kinni ja ära nii ruttu sõitma hakka!" Kui hobused juba pooleldi seisnuvad, karanud punahabe pukist maha, jooksnud tee ääre kraavi, tõmmanud ühe rohumätta kraavikalda pealt ülesse ja kraapinud mulda nõnna, et muld lennanud. Võtnud sealt ühe kasti kätte, pühkinud vasta rohtu mullast ära. Teinud lahti ja vaadanud sisse: pannud kinni, läinud tõlla kõrvale, annud kasti kutsari kätte. Kutsar ostnud talukoha. Elanud rikkaliku elu surmani. (Selle lookese on jutustaja ise koostanud.)

ERA II 182, 420/2 (286) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kas konur kodu? Ruunaaugu peremees. Ruunaaugu peremehele öeldud unes: "Mine selle kase juure, kost sina iga kevade mahla lased. Pane pahem käsi rusikasse, löö kolm korda vasta kaske ja küsi: "Kas konur kodu?" Kui öeldakse: "Jah, kodu," siis küsi: "Kos rahaauk on?" Kui öeldakse: "Ei ole," siis küsi: "Millal tuleb?" Öeldud: "Homme."" Mees läinud järgmise päeva hommikul, koputanud kase peale, pahemat kätt rusikas hoides: "Kas konur kodus?" Kolmandamal päeval löönud jälle nagu ennegi ja küsinud: "Kas konur kodu?" Öeldud: "Ei ole." Mees öelnud: "Mina olen juba kolmat korda siin ja küsin: "Kas konur kodu?" Igakord öeldakse, homme. Millal see õige omme on?" Siis öeldud: "Mis sa konurist tahad?" - "Juhatage mulle, kos rahaauk on!" Siis öeldud: "Mine sinna, kos koerad persetega purevad, seal on rahaauk." Mees küsinud ühe käest: "Kos koerad persetega purevad?" Mees naernud ja ütelnud, ei tea. Mees küsinud ühelt, teiselt ja kolmandalt: "Kas teate, kos koerad persetega purevad?" Need naernuva niisamati nagu esimene ja öelnudvad, nemad seda kohta ei tea. Ruunaaugu peremees jäänud rahaaugust ilma. (Lookese on P.K. ise koostanud).

ERA II 182, 422/3 (287) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hunt talutab mehe rahaaugu juure. Keegi mees tulnud väljastpoolt. Umbes verst maad kodust eemal tulnud temale üks mees vastu, kepp käes ja ütelnud: "Mine homme hommiku seda teed mööda metsa, mis sinu väravast sind metsa viib. Seal tuleb sulle vastu üks hunt." Annud mehele kepi ja ütelnud: "Võta see kepp kätte ja labidas. Mine metsa. Metsas tuleb sinule üks hunt vasta hüpates ja karates. Anna selle kepi ots hundi kätte, mis sina maas hoiad. Teine ots hoia oma käes. Hunt veab sind edasi nagu poiss pimedat santi. Kos hunt seisma jääb ja kraapima hakkab ja kepi otsast lahti laseb, lase sina ka pihus olev ots lahti, et kepp maha kukub. Sealt, kos hunt kraabib, hakka kaevama ja kaeva umbes kahe jala laiune auk. Sealt leiad rahaaugu." Mees läinud järgmisel hommikul metsa. Tulnudki hunt vasta. Mees mõelnud: "Kui ta mulle kallale tulla tahab, siis annan labidaga päha." Torganud kepiotsa hundi poole. Hunt võtnud kepi otsast hammastega kinni. Vedanud meest tükk maad oma järele. Lasknud kepiotsa lahti, hakanud kraapima. Mees võtnud labida, hakanud auku kaevama. Hunt kadunud ära. Kohe tema jäänud, seda mees ei ole näinud. Kepp kadunud nõnnasamuti ära. Mees leidnud rahaaugu kätte, saanud rikkaks meheks. Olnud rikas surmani. (See lookene on vanakese oma koostatud).

ERA II 182, 423/4 (288) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Noore lamba suurune sääsk. Liiva Toomale öeldud unes: "Mine Kitselükanduse orgu. Seal näed sina põõsaste vahel suure sääse. Sääsk on noore lamba suurus. Pea seda kohta hästi silmas, kos sääsk seisab. Seal, kos sääsk seisab, seal on rahaauk." Järgmisel hommikul läinud mees Kitselükanduse orgu, näinud seal ühte imelikku olevust. Peast rippunud alla pikk pulk. Mees läinud ligemale, siis saanud aru, et see ongi see noore lamba taoline sääsk. Pulk, mis tal peast alla rippub, on sääse nokk. Kui mees veel edasi läinud kohta silmas pidades, kadunud suur sääsk ära. Mees läinud sinna kohta, leidnud kaevamise tagajärjel rahaaugu. Raha jatkunud isa eaks ja poja põlveks, tütre-tütrele tükiks ajaks. (Lookese on Peeter Käär ise koostanud).

ERA II 182, 424/5 (289) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kassisuurune konn. Kellegi mehele öeldud unes: "Mine teed mööda jõe poole. Kui jõe jäärte saad, pööra sealt pahemat kätt jõejäärt mööda edasi. Seal sa näed ühe kassisuuruse konna. Löö seda konna kepiga, mis sinul käes on. Ja mis temast järele jääb, see on sinu varandus." Mees läinud järgmisel hommikul jõe lähedale teed mööda, pööranud pahemat kätt kõrvale. Ja kui ta tükk maad edasi läinud, näinudki oma ees ühe kassisuuruse konna. Löönud konna kepiga. Olnud äkiline kärgatus: konn olnud kadunud ja rahakast olnud asemel. Mees saanud jõukaks meheks. (Selle lookese on jutustaja ise koostanud).

ERA II 182, 437 (300) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mis on saanud Punasesse merre uppunud Vaarao sõjaväest? Vaarao sõjaväest on muinasjutt või tõelik jutt, seda mina ei tea. Olen kuulnud, et kui kalanoota peab juhtuma niisugune olevus, kellel peapool ots inimest kujutab ja altpoolt ots kala, olevus peab kisendama: "Vaarao, vaarao, millal tuleb maailma ots?" Need on uppunud vaarao sõja sõjavägi. (Seda ei tea kellelt olen saanud).

ERA II 182, 441 (310.1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahvakombed. Töö juures anti jõudu: "Tere, Jumal appi!" Vastaja: "Tere, aita Jumal!"

ERA II 182, 441 (310.2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Söömise ajal: "Jätku Jumal leiba." Vastu: "Anna Jumal jätku."

ERA II 182, 441 (310.3) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pesupesemise juures: "Tere, Jumal appi, val'gid pesijale!" Vastu: "Tere! Aita Jumal! Val'gid tarvis."

ERA II 182, 441 (310.6) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Anna Jumal kasvu!" (külvamise juures.)

ERA II 182, 441 (310.7) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaalika eest ei tohi aitäh anda, siis kasvab kaalikas puine.

ERA II 182, 442 (310.9) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tänusõnad: "Ole terve süia andmast!" Vastu: "Võta heaks."

ERA II 182, 442 (310.10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Ole terve võeristamast ja kõige oma hüva eest." Vastu: "Võta heaks." "Ole sina tuhandest tervest!" - heateo eest.

ERA II 182, 443 (314) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Vrd. E 43172/3 < Laiuse khk., Jõgeva v., Kurista m. - H. Tiedemann (1902) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kalevipoja ütelused: "Peipsi on perseni", "Peipsi lomp kastis kellad ära", "Kuremaa järv kurguni, Ilmjärv - hingevõtja".

ERA II 182, 444/5 (321) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õnnesoovimised. Noorpaarile ja vahest ka pruudile ja peigmehele soovitakse: "Üheksa last ja üks särk!" Mõni jälle: "Üheksa särki ja üks laps." Soovid tulevad suuremalt jaolt siis avaldada, kui kosjaviina antakse.

ERA II 182, 446 (328) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal, kui võid tehtud ja kui võeras tegemise juure tuli, öeldi (võõras): "Võikoormad tulevad."

ERA II 182, 446 (329) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võitegemise laul. Kokku, kokku, koorekene. Taevast tulgu, kirnu mingu. Ümber männa mütsa, mätsa Leiva peale patsti!

ERA II 182, 451/2 (342) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Muinasjutt räägib ühest loomast, mis maa sees pidada olema. Kui tema üksipidi on, siis ei ole midagi haigust temast saada, kui seal kohal magada ehk muidu maoldada. Kui tema teisipidi pöörab, siis kui selle koha peal keegi maa peal on, siis hakkavad külgehakkavad haigused. Koski rehetoas olnud keski maoli maas ja temale löönud niisugused kublad ihu peale. Keegi kaevanud ja leidnud maa seest ühe imeliku looma, mida keski enne ei ole nähnud.

ERA II 182, 452/4 (343) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerõuge arstimine. See on tõestisündinud lugu. Kui mina umbes kahekümne kuue või seitsme aastane olin, olin mina Narva taga raudteeparanduse töömees. Olime ühel ilusal suvisel päeval Narva raudteejaamast Venemaa poole umbes viis versta kaugel. Minu ihu sügeles. Ütlesin teistele meestele, kellega ühes tööl olime: "Kas teid ka kihud söövad!" Nemad ütlesid, et ei söö. Mina tegin enda särgi eest lahti ja vaatasin oma ihu. Minu ihu oli üleni tuulerõugeid täis. Ütlesin teistele, et minul on tuulerõuged küljes, sellepärast sügeleb minu ihu. Keegi vanamees ütles: "Ära süga nii kõvast, et katki sügad rõuged. Küll leiame vahest nende vastu rohtu." Mina mõtlesin: "Mis rohtu meil leida on?" Päevalooja aeg jätsime töö järele, et õhtale jääda. See vanamees, kes rohtu mulle lubas anda, astus üle kraavi. Seal oli üks veike heinamaakase taoline kask. Murdis sealt kaseoksi ja ütles minule: "Mine sinna orukaldasse, nii sügavale, et org üle sinu pea on. Pööra silmad eha poole ja vihtle selle vihaga oma paljast ihu, üle ihu." Mina mõtlesin, mis see kõik peaks aitama. Aga astusin orgu, võtsin särgi seljast, lassin püksid alla langeda. Alumised pooled sääri olivad pükstest ja saapasäärtest kaetud. Sopsisin vihaga kõik üle ihu ära. Soe ilm oli. Õige hea oli pehme vihaga sopsida. Kui arvasin, et küll olen vihelnud, viskasin viha maha tema käsu järele. Panin ennast riide. Selle koha pealt oli umbes pool versta kodu minna. Kui ma kodu sain, olid tuulerõuged igalt poolt mujalt kadunud, ainult alumistel säärte pooltel oli pikemat aega rõuged alles. Peale selle teise hommiku küsisin vihaandjalt vanamehelt: "Sina andsid minule hea tervekstegeva viha. Mis viht see ometigi oli, et ta nii ruttu tuulerõuged minu küljest ära kaotas?" Vanamees ütles: "Seal ei ole miski nõidust ega tähtsust. Ainult üheksa kaseoksa ja see oli kõik. Kui sul edespidi veel tuulerõugeid tuleb, siis võta mitmest puust okse ühtekokku üheksa oksa ja seisa oru ehk seina lähedal, nii et sein vastu eha on ja sina eha pool seina seisad, silmad eha poole, siis ei tule sinule enam tuulerõugeid." Peale selle ei ole minul ühteainust tuulerõuge täppe olnud.

ERA II 182, 454 (344) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vere kinnipanemisest. Vanast pandi sõnadega verejooks kinni. Olid head vere kinnipanejad. Üks vere kinnipaneja ütelnud: "Kui mina õlud pruulin ja minul meelde tulevad vere kinnipaneku sõnad, siis jääb õlu pruulimise aeg kinni."

ERA II 182, 456 (351) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Hambavalu vastu. Hambavalu vasta tarvitada toominga koort, heinputke juurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.

ERA II 182, 458 (359) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nikastuse vastu. Nikastuse lõng tehti üheksa sõlme ühe korraga. Sellega seoti nikastatud koht ümber kinni.

ERA II 182, 458/9 (362) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Ohatuse arstimine. Ohatuse arstimiseks tarvitati maavitsa ja kassiratta vett. Pealt määrimiseks.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]