Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 187, 19 (30) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Täidest vabanedakse järgmisel teel: tuleb võtta samblepa pulk, sellele oherdiga laska auk otsa. Võtta üheksa täid, need panna auku, siis auk teise lepapulgaga kinni lüüa. Nüüd see täidega olev lepapulk küdevasse ahju vesata ja ära põletada, lähevad täid jälle selle peale, kes neid tegi.

ERA II 187, 33/5 (36) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kord näidatud ühel öösel kolme pöidlaga Mardile unes, et Tammelaske tihus Kärssama mäel kahe pajupõesa vahel oo rahaauk. Selle järele mene üksipäini täiskuu neljapäeva öösi ja teistele sa ei tohi sellest rääkida. Siis kui raha järele lähed, võta eesele kolmetahuline raudkang kaasa, sellega löö kolm korda vastu pajupõõsast, siis tõuseb rahakatel ülese. Võta raha sealt seest ää ja sa saad rekaks meheks. Et aga Mart old kangesti arg mees, siis põle tä julgend üksinda menna, vaid kutsunud eese venna koa seltsis, aga vaat siis põle raha saand. Oleks tä üksipäini läind, oleks küll saand, aga et ta teise eesega kaasa võttis, sellepärast tä raha ei saand kätte. Viimaks ükskord kuuld koa küla kõrtsis seda juttu Mardi käest soldat Priidu. See old julge mees. Ühel õhtul võtnd ta kolmetahuliseks kangiks pastlinõela kaasa ja läind raha järele. Löönud sellega põesa peale kolm korda. Oh sa poiss, kus hakkand igate sorti elukaid põesast välla tulema ja taht va soldati kallale tulla, aga tääl old nõel käes, seda kõik kartnd ega põle julgenud keegi ligidale tulla. Seal näind, kui küll loomasi oli põesast vällä tuld, et keset põesast seisnd suur rahakast, mes old kuld- ja hõberahasi ääreni täis. Tema võtnud kuue seljast ja kalland kõik need rahad kuue sesse. Siis keernd kuuele keeru peale ja tuld tulema. Need elukad ajand teda takka kuni Sooba heinamaale, seal lauld Kaasiku kukk esimest korda. Seepeale kadund koa vaimud ää. Saadud raha eest ost Priidu eesele lenna suure ja elusa maja, kus eland jõuka mehena, kuni ta oli ää surnd.

ERA II 187, 37/9 (38) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Suure heinamaa juures oo praegu veel see suur lai pajupõesas alles, kust seest ennemalt ükskord oli rahaauk välla võetud. See oli sündind sedasi. Kord näidatud Sookõrtsi Andrusele, kui ta alles noor mees old, et suure heinamaal laia pajupõesa all oo rahaauk. Kui seda tahad kätte saada, siis pane alasti hobu adra ette ja mene künna seal pajupõesa juures põhja pool ääres kolme sammu pikkune vagu, siis saad raha kätte. Andrus läind targa juure nõu küsima, kust ja kuidas ma saa nülitud hobuse, kellega ma saa künda, sest ega see hobu enam künna, kellel nahk oo pealt ää võetud. Tark kuuland ta asjakeigu elusti ää ja siis küsind ta Andruse kääst, kas sool koa pruuti oo. Ta vastand, et jah, ikke oo. No see oo hea, üteld tark. Nüüd mene kodu, võta ja vii ader senna, kus sa pead kündma, katsu rääki pruudile - ma võta so ää, tule moole hobuseks, et saan natuke künda. Eks ta teind koa sedasi. Ühel õhtul läind ta pruudiga seltsis pajupõesa juure, seal nülgind pruut eese riidest lahti ja astund aiste vahele. Siis võtnd aisad peose ja sedasi siis läind künd lahti. Olid nad saand sedasi vaevalt mõne sammu künda, kui kange kolinaga tõusnud rahapada maa seest ülese, mes old kohe rahatükkisi äärepardani täis. Andrus toond pruudi abiga kõik raha koduse ega põle sellest kellegile musta ega valgedki lausunud, vaid mõne aja pärast läind ta pruudiga lenna, seal teind uhked pulmad ja peale pulmi ostnud eesele toreda maja ning hakanud kaupmeheks. Küll murdnud külainimesed pead selle üle, kustkohast ometi Andrus selle raha kokku ajas, aga keegi põle seda teada saand. Viimaks hulga-hulga aastade pärast ta rääkind, et leidsin ülese suure rahaaugu.

ERA II 187, 39/41 (39) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti põlend Vahamäe all suure kibi juures rahaauk, seda olid metmed inimesed näind. Kord ühe subeööse old Haeska ja Kideba mõisa teovaimud Vahamääl õitsel. Õitsevanemaks old selle korra va ühesilmaga Mart. Poisid kogunend ümberolevast valgelepikust puud kokku, et õitsetuld teha, aga vaat, näe tuld põle saadud ülese, ei ole tuleraud mete tuld löönd, just nagu nõiatud old kõik se värk. Küll katsund üks ja teine luua, aga näe mette tuld ei saa kätta. Seal korraga üteld Siimu Juhan, et näe, seal suure kibi all juba põleb tuli, mingu keegi ja toogu sealt mõni tuletukk siia hakatuseks. Eks mindudki metme mehega tuld tooma. Saadud senna kibi juure - seal selgund, et oo see hoopis rahaaugu tuli, mette muud. Suure kibi alt tõusnud suur sinine leek ülese, põle old süssa ega tukkisi kedagi. Siis toond Siimu Juhan tulevanema kääst tuleraua ja vesand tulese. Keind suur pauk ja tuli kustund kange sisinaga ää. Selle sisina sees justkui oleks keegi ööld, et vesand kolmetahuline kang tulese, siis sa oleks rekaks saand, aga nüüd ei saa sa suurt kedagi ja enam keegi seda rahaauku ei näe. Teisel päebal old kibi juures maas viis hõberaha tükki. Peale seda põle koa keegi enam seal rahahuku põlemas näind, oli ää kadund.

ERA II 187, 228 (27) < Karja khk., Leisi v., Pamma k., Halli t. - Kaljo Lepp < Liisu Prenner, s. 1878 (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui õhtati taevas punab, tuleb sula soe ilm.

ERA II 187, 228 (28) < Karja khk., Leisi v., Pamma k., Halli t. - Kaljo Lepp < Liisu Prenner, s. 1878 (1938) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui hommikuti/taevas punab/, tuleb mõrudat ilma.

ERA II 187, 236 (75) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kus tüdrukuid majas, sääl äi tohi lambi päält suitsu otsa tuld võtta äga ukse lävele istuda, siis tüdrukud äi saa mehele.

ERA II 187, 240 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pihlapuust tehti rist ja sellega tuli seda lüüa, kellel painaja pääl oli. Siis sai painaja kätte.

ERA II 187, 245 (109) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajat muljuti puu kasvajaga.

ERA II 187, 245 (112) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerubisi arstiti tuulepesadega, mis kasvavad puude otsas.

ERA II 187, 245 (113) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Harjaseid, õigem arjaseid, võeti nii: laps määriti pärmist ja rugijahust tehtud rokaga ja viheldi siis saunas.

ERA II 187, 245 (114) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui loomal oli äkine, siis arstiti mitmed moodi. 1) Üheksa tikku põlema tõmmata ikka kolm haavalt (s. o. kolm tükki korraga). 2) Püssi lasta looma kõrva ees. 3) Kolm korda hingeauru suhe puhuda. 4) Tõrvasuitsu teha. 5) Püssirohusuitsu teha.

ERA II 187, 246 (121) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Hambavalu vastu võõti pihla küljest oks, torgiti sellega hammast ja pandi uiesti pihla külge tagasi, just sõnnasammase, kust ta võõtud oli. Pihla juurest ära tulles tagasi vaadata äi tohtind, siis võis hambavalu tagasi tulla. (Sel viisil oli hammast arstind jutustaja mees, kes ka "suurel maal" alati tööl on olnud, sellepärast pole kindel, kust see arstim just pärit on. Üleskirjutaja.)

ERA II 187, 247 (125) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sulatüü kaub, kui lammaste raudadega üheksa korda sulatüü päält niita.

ERA II 187, 247 (126) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sulatüüd tuleb üheksma hernega hõõruda, herned ahju tulese vissata ja ise ruttu eemale joosta, nõnda et ise herneste raginad äi kuule.

ERA II 187, 247/8 (128) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lõhmuspuu koore õli ehk lõhmuspuu koore salv. Keedeti lõhmuspuu koori veega, kunni läks paksuks - õliks. See oli hea rohi uudele ja ka põlend haavadele ja sõukstele kohtadele, kus muu rohi änam äi aitand.

ERA II 187, 248 (130) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Verekusemise vastu anti loomale levaga sisse erkpunane lõng millele oli üheksa sõlmi sisse tehtud.

ERA II 187, 248/9 (135) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Roosi pääle pandi "roosivillirohu marja" ("Roosivillirohi" on, nagu jutustaja seletusest aru sain, "ussilakk" kirjakeelse nimega. Üleskirjutaja.)

ERA II 187, 249 (141) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmetamise haiguse vastu "rauariiarohu" tee.

ERA II 187, 250 (145) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui oli söötrei, siis võõti raudnõgesid, muljuti nee kahe raudkivi vahel limaks ja pandi seda mahla söötreile pääle.

ERA II 187, 250 (146) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Mailasi uhatasid vanasti oatajad. Oatajad olid targad, arstijad.

ERA II 187, 253/4 (1) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Peremees ja sulane hundiks. Ükskord eland ühes peres peremees ja sulane. Kui nad hoomiku olid hakkand metsa minema ehk õhta metsast ära tulema, siis peremees ütlend ikka sulasele: "Hakka sa pääle ees minema, ma tule pärast järge." Aga kui sulane oli koju saand, siis olnd peremees juba ammu kodu. Ükskord peremees saatnd jälle sulase ennem metsast koju. Sulane tahtnd aga näha, kudas peremees nii ruttu koju jõuab ja jäänd ühe kase taha vaatama, mis peremees teeb, kui ta ära läind on. Peremees ajand ennast kolm korda üle pea ja olnd äkist hunt valmis ja joosnd ruttu koju poole. Sulane näind seda, läind ja ajand ennast ka kolm korda üle pea ja saand ka hundiks. Sulane läind ka nüüd hundi moodi koju, aga kodu tulnd häda käde. Pole ennast änam mõistnd inimeseks teha. Olnd siis hulga aega hunt. Viimaks saand peremehele märku anda, kes ta on ja see oli siis teda õpetand, kudas jälle inimeseks saab.

ERA II 187, 254 (3) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Paisele pandi pääle küpset sibulat ja.

ERA II 187, 254 (5) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Peavalu vastu nuusutati ninatubakad, see ajas aevastama ja pea sai terveks.

ERA II 187, 255 (7) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui laps juhtus haiged saama, siis puhuti haigele kohale ja loeti järgmisi sõnu: "Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muu haigus ja lapse pea (ehk muu koht) saab üsna terveks."

ERA II 187, 255 (9) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Pistihaiguse vastu tuleb üheksa "pusu" seemest ära süüa.

ERA II 187, 256 (12) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. - Kaljo Lepp < Melania Aru, 60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Emalepa viimane ladvaleht on hea haavarohi, parandab lahtised haavad.

ERA II 187, 256/7 (17) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Põlend haavale pandi hapud leiba ja tuhli kaabet (s.o. kartuli kaabet. Koguja.)

ERA II 187, 257 (18) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Veega põlend kohti arstiti lõhmuspuu ihukoorest ja kanamunast tehtud salviga.

ERA II 187, 257 (22) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kurk haige, söödi mett ja keedeti sibulaga piima.

ERA II 187, 258 (28) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kasvajad muljuti puu kasvajaga.

ERA II 187, 258 (29) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muhku muljuti noateraga (lapiti noateraga) ja kui oli tegemist veel lapsega, siis lausuti: "Varesele valu, kiitsakale kibu, nonnile nobed haiged, minu ("Vaiki") saab terveks".

ERA II 187, 258 (30) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Köha vastu - sibulaga keedetud piima ja "rauareierohu" tee.

ERA II 187, 258 (31) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Tiisikuse vastu "akna uhakas" (üks kaktuseliik).

ERA II 187, 258/9 (35) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lapselt harjaste võtmine. Laps määriti seguga, mis oli tehtud pärmist, nisujahust ja sukrust, kaeti riide või linaga üle ja viheldi siis sauna laudul.

ERA II 187, 260 (46) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Pistihaige. Üheksa pususeemet asja sisse panna, vett pääle kallata ja siis seda vett juua. Olen kuulnud ka midagi nõõldega arstimise kohta, aga pole änam meeles.

ERA II 187, 260 (48) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tuulerubidele tehti maripuu tuulepesadest suitsu.

ERA II 187, 268 (71) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kui metsas ära eksid, pane riie pahupidi selga, siis leiad õige tee üles.

ERA II 187, 269 (73) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Rahaauk. Kuulsin vanadelt inimestelt, et üks hobusenaha täis raha olla Tämba mäel laia kivi all. See koht on, kui Purtsa küla poolt tuled ja Tämba kuha värava tagant teed mööda mäest üles Tammiku poole lähed. Siis on vassakud kätt tee ääres pealt lai raudkivi, seesamma ollagi.

ERA II 187, 269 (74) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Metsa t. < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Kapsi t. - Kaljo Lepp < Liisi Rottmann, s. 1876 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teine rahaauk olla Purtsa külas (Pärsama vallas) Antsu põllu nurkas. See põld oli enne Panga mõõtu (Põllupanga mõõtu) Kapsi talu kääs. Sääl pidada olema suur katlatäis raha ja sääl olla ka rahatuld nähtud.

ERA II 187, 274/5 (77) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kaks tuttavad tüdrukud läind tiule. Teel teine ütlend teisele: "Lähme korra pöösa taha." Teine mõtlend kohe: "Kas ta pole nüüd küll, räägitakse ikka, et ta käib hundiks." Pole tahtnd esitiks põõsa taha minna, kartnd, et teine murrab ära. Teine käind aga pääle. Siis läind. Teine uinund kohe ära. Ärkand üles, vaatand - teist pole kuskil. Siis näind - sääl olnd üks hobusevars, teine olnd hundiks ja murdnd selle ära. Muist söönd ära ja ühe varsakintsu pannund omale kotti ka. Kui olid pärast mõisas tiul olles söönd, siis teine küsind teiselt: "Kas pole toores ühtid?" Nõnda teine oli virutand varsa kintsuga vastu nägu ja ütlend: "Katsu, kas on toores." Teise nägu oli kõik ära kõrbend ja jäänd eluajaks punaseks.

ERA II 187, 276 (78) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Tämba Liisu ja Kapsi Taavi käind vanasti hundiks (Purtsa külas). Kui nad olid väljal hobuseid püüdnd ja murdnd, siis üks ütlend ikka: "Sirka, Taavi!" ja teine jälle: "Põika, Liisu!". Ükskord Liisul olnd pojad, pannund need koti sisse ja annund sulase kätte. Käskind Tämba liiva (koha nimi) maha matta kõige kotiga. Pole sulast luband vaadata, mis koti sees on. Sulane ikka vaatand. Siis olnd hundi pojad, muist olnd ikka inimese jalad, muist hundi jalad. Liisu oli ikka oinud käägistand. Ükskord Kapsi isa olnd lambas, siis hunt tulnd, viind suure oina ära. See hunt olnd Tämba Liisu.

ERA II 187, 279 (83) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Verejooksu suleti rugijahuga.

ERA II 187, 279 (84) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pakatand haigele pandi tõrva.

ERA II 187, 279 (85) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui sõrmed vastasid, tõmmeti konksus sõrmedega üheksa korda põlve silma mööda alt ülespoole.

ERA II 187, 279 (86) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Haige hambale pandi tubakat ja ka titesitta.

ERA II 187, 281 (96) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui kõrvetised ehk pistihaige, juua aknauhakast keedetud vett.

ERA II 187, 281 (97) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laps kangesti nutab, antakse lapsele kommeli vett. ERA II 187, 281/2 (100) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv/lend/Kui loomal äkine, siis leigetakse taal kõru lõhki ja antakse taale seda verd sisse.

ERA II 187, 282 (102) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Mailaste vastu - kukemarjad.

ERA II 187, 282 (104) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Kaljo Lepp < Melania Tasane, 50-60 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
See rohi, millel pruun tolm sees on (kasub heinamaadel), on ka üle kärnade ja mailaste.

ERA II 187, 326 (7) < Karja khk., Pärsamaa v., Tiitsuotsa k., Hentriku t. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Aadu Toomessalu < Priidu Peetres, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Hundiks käimine. Purtsast Kapsi Taavi ja Tämba Liisu käind vanasti ikka seltsis hundiks. Taavi olnd õieti vanamees, ta ei jõudnud enam joosta. Kui nad lambakarja sega läind ja neid püüdnud, siis Taavi ütlen ikka: "Liisu, sirka." Liisu kamandan jälle omakorda Taavid: "Taavi, põika sa edasi kõrva!"

ERA II 187, 331 (14) < Karja khk., Leisi v., Meiuste k., Kase t. < Karja khk., Riigi v. - Aadu Toomessalu < Kustav Allik, s. 1861 (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Potermann, egas majas on oma potermann, ka egas laevas on ta. Kui potermann ennast näitab kuskil, põleb see maja maha. Laev läheb hukka, kus potermann ennast näha annab. Üks Riigi valla mees olnd kunagi oma laevaga Rootsi meres. Mees oln parajasti ööse valvekorral, teised kõik maganud. Äkist ta näin, suur punane mõrra moodi asi ronin laeva masti. Siis kadun säält ära. Kui nad söitma hakkand, läin nende laev Soome holmide otsa puruks. Laevamehed uppund teised kõik ära, ainult tema ja kapten pääsenud eluga.

ERA II 187, 332 (17) < Karja khk., Leisi v., Meiuste k., Kase t. < Karja khk., Riigi v. - Aadu Toomessalu < Kustav Allik, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Libahunt on jälle üks liba inimene, kes tööd ei tee, küla kaudu pääle läägerdab. Valejutusi teeb, teiste pääle valetab, inimesi riidu ajab. Öötakse ja ka vahest mõne naise kohta "va inimese liba".

ERA II 187, 339/40 (26) < Kihelkonna khk., Vilsandi s. - Aadu Toomessalu < Aleksander Kütt, 70 a. (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Näkineiu. Meil sii Aarma allikas elavad üks kena näkineiu. Seda olla näinud üks madrus ainult ükskord. Laevamehed tulnud maale nii õhtu ees ja läind siis kõik ära, üks jäänd maale, et külase tütruku juure minna. Polla aga tütruku juure saand, läin siis heinaküüni ja pand magama. Korraga ta kuuleb: nii kena lauluhääl tuleb Aarma allikast. Äkist näeb mees, et näkineiu istub küüni katusel ja kammib oma juukseid kuldkammiga. Ta vaatab allika poole ja see näib taale nagu mõni kena "rahter" kus inimesed sihes söövad ja joovad. Mehel tuleb meelde, et on neljasse õhta täiskuu. Ja sel ajal kutsub Aarma allika näkineiu kõikide laevameiste hingesi, kes Vilsandi juures hukkunud, oma juure sööma ja pidutsema.

ERA II 187, 402 (165) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. - Aadu Toomessalu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Enne ei tohi maa pääle kõhuli panna, kui on kevadel müristanud. Müristamine võtab külgehakkavad haigused maast ära.

ERA II 187, 406 (175) < Karja khk., Leisi v., Pöitse k. - Aadu Toomessalu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Joomast, mis inimesed maha püllunud, eriti aga õlut. Selle kasutanud maa-alused oma joomaks, mis maha läin. Inimesed ütlend ikka, kui midagi maha läin: "Maa-alused tahtavad jo ka saaja."

ERA II 187, 466 (85) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Minu lapsepõlve naabruses minu isa onul Jaan Viidasel olnud see pruugiks, et nääripäeva hommiku tehtud õlenuut. Seda hoitud kuni jõulute järge, kolmekuninga järge. See päeva hommiku, kui kõik olid alles magand, võtnud vanamees see õlenuudi, tõmband igaühele perekondas - olgu laps ehk vana - plaksu mööda tagumiku: lihapudid seljast maha, taaripudid jälle selga! Seda ütlend vana iga napsu juures ja iga isiku juures. Ka minu ema lõpsis meid kolmekuninga järge õlenuudiga ja ütles, et naabrimees tehja ikka nii oma lastega. Ja jõulute järge ei antud enam liha, ainult pühapäiviti keedeti lihasuppi.

ERA II 187, 481/3 (4-6) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu < Miina Väärt (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) *red.
Veel rääkis Miina Väärt: kui ta alles noor naine olnd, oli Hakjala karjamaal väga palju huntisi olnud. Tema elukoht oli karjamaal metsa ääres. Külas kellegil olnd üks niisugune lammas, mille pea ümber käind. See söönud ööd kui päevad metsa ääres ühe kuha peal, sest niisugune loom ei mõista kuhugile minna. Üks hommiku ta vaatnud: hunt tulnud metsast kuue pojaga lamba juure ja hakkand lapsi murdma õpetama, aga ta ei olla saand seda lammast ära murda, keegi peletand ta oma lastega ära, lammas jäend murdmata. Vanad inimesed räägivad: kui hunt inimese ennem näind, siis ei olla mitte häält üles saand, aga kui inimene näind hundi ennem, siis saanud hüüda "hürjuh", see oli hunti kohutand. Meie ligidal Ahtja ja Hakjala küla vahekuhas on suured mäed ja sääl mägede peal oli suur mets. Need on nimepidi Pelissu mäed. Nüüd on see mets kõik maha võetud. Sääl metsas elanud hundid. Iga õhtu käind hundi ulumise hääl külase. Vana Väärt rääkis, tema mees käind säält metsast puid toomas, teine mees olnd tal ka selsis. Läind õhtu hiljaks, hundid hakkand neil üsna ligidal uluma. Nemad viskand puud maha, tühjade regedega sõitnud kodu, nii kui hobused jõudnud sõita. Kodus mees olnd nii äritud, et pole julgend hobust ka ree eest ära võtta. Käskind teda, tema võtnd hobuse ree eest ära ja pannud lauta. Hundid ulund mis hirmus. Hommikul läind uuest puid ära tooma. Hundid koorind hammastega puud ära. Oleks nad mitte tühjalt kodu sõitnud, hundid oleks nad ära söönud. Hundid sai hüütud pajuvassik, pajuvillem. Nüüd ei ole Saaremaal ühtegi hunti. Kõige viimane hunt viis meie külast ühe sea ja selle kõhutäiega laskes Loona mõisa metsavaht mõisa heinaküünist hundi maha.

ERA II 187, 502 (27) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Mis on saanud uppund Vaarao sõeaväest? Neist olla saanud ühed kalad. (Need kalad karjuda: Vaarau, Vaarau)

ERA II 187, 503 (29) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Miks haava lehed väriseva? Juudas poond haava otsa ennast. Haava puu naernud, siis kui Jeesust risti löödud. Üks ütles, et Jeesuse risti alumine puu olnud haavast. Praeguse aja rahvas ütleb, et haava lehel on väga nõrk kand ja raske leht, seepärast väriseb.

ERA II 187, 509/12 (38) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Veel üks juhus meie külas Hakjalas. 67 aastad tagasi, minu arvamise järge aastal 1870 oli vana Pärt Kask nii tark, et pand vankri nii seisma või kinni, et ükski hobune ei tõmband vankrid paigast, näha ei olnd mitte midagi, aga vanker ei liigu. See naine elab praegu minu naabruses, kelle varrul või joodul see asi oli juhtund (neid oli emal kaksikud tütred ja nende isa nimi oli Mihkel Saar). Nüüd vana Pärt Kask oli käind oma poega tellimas joodule või varrule, aga Mihkel Saar ei kutsund Pärdi poega joodule, Pärt saand vihaseks. Aga nüüd see olnd üks pühapäe hommiku. Joodulised hakkand kirikule lastega sõitma, hobused pandud kõik korda, järgemööda minema. Sel ajal said lapsed kõik kirikus ristitud, nüüd ristitakse kõik kodus. Nüüd vankrid, kus peal olnd tited, olnd kõige ees, aga hobu paigast ei saand, kas löö või lõika, ajab püsti ja rassib, aga vanker ei liigu. Mees läind, toond kodust teise hobuse, aga ikka ei olnd paremad, see teind sedasama. Siis laste isa Mihkel Saar toonud piibliraamatu ja lugend ümber vankri ja siis hobune saand (näha ei olnd mitte midagi) minema. Niisama olnd kõikide vankritega, kõik päästetud palvega lahti. Aga kui need hobused pääsnud, siis nad läind nii, et vankrid linnand järel. See peab tõestsündind lugu olema, seda on eit ise rääkind ja ta vanem õde rääkis seda, kui ta elas (See on surnud ja teine kaksikõde ka. Tiina elab alles ja on minu naabertalus perenaiseks ja kardab ka veidikene vanematest päritud võlusi). Tema rääkis veel: pärast jootude vana Pärdi naene Ingel käind sääl lapsi vaatamas, pand lapsed karjuma. Lapsed karjund nii et hirmus, siis toodud selle vana Ingli riidetükk salaja ja väravate alt puru, suitsetud lapsi ja lapsed pandud korvi sisse ja pandud korviga lammaste lauda ukse alla ja lastud lambad hüpata üle laste. Siis lapsed jätnud karjumise järge.

ERA II 187, 516/7 (58) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Ja veel ehk oli leitud maast tee pealt pudelikork, sellega visatud naist ja ööldud: punn perse.

ERA II 187, 530 (68) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k. - Tiina Õunpuu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Surmale visatud kiputäis õlut kirstule järge, kui surm kodund minema oli hakkand. Viskaja oli ütlend: "Sa pead öösel sääl seisma, kus sind päeval pandud."

ERA II 187, 707 (215) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Kustpoolt metsad tempavad (üle mere kangastuvad), sõnna pöörab tuule.

ERA II 187, 709/11 (229) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
On pihladel pailu õitsid, tuleb tormine sügise.

ERA II 187, 711 (230) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
On toombul (toomingal) tutid külges (õietopsud näha), tulad linad muha teha (külvata).

ERA II 187, 715 (251) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Seisvad metsad sügise kaua nardes (lehed osalt puudel), tuleb hiline ja vilu kevade.

ERA II 187, 715 (258) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. - Aleksei Rand (1938) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda
Põhjataeva põlemine (virmalised) teab külma või suurt sula.

ERA II 188, 169 (5) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Maalse k., Alt-Aru t. < Noarootsi khk. < Ridala khk., Võnnu v. - Enda Ennist < Anna Pestermann, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord oli ju katk rinki keind. Üks vanaeit magand ahu peal ja näind, kaks meest punaste kuubedega ja keppidega tulnd sisse ja turgand magajaid. Ta olnd üleval ja vaadand pealt, teda põle turgand ühti. Teised surnd kõik, ta jäänd üksi elusse. Jah, siis surnd kõik inimesed, Rohentse külasse jäänd järele üks vana naine ja Martna kihelkonda mees.

ERA II 188, 178/9 (19) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühes peres surnd peremees ära ja hulk raha jäänd järele. Surm oli nii järsk, et ei saand enni ütelda, kus raha seisab. Naine ja tütar otsind küll kõik kohad läbi, aga ei leia kuskilt. Üks laubaõhtu poeg tulnd põllalt kündmast ja läind kööki pastleid jalast võtma. Köök olnd tühi, sest ema ja õde olid juba sauna läind. Ta läind siis kambri süia otsima ja leidnd, et isa istub laua ääres, just kõik isa riided selgas nagu ta ikka iga pääv keind. Isa ütelnd selge sõnaga: "Te otsite raha, aga see seisab aitas kolme tünni taga nurkas." Siis kadund korraga poja silmi eest ära, muudku tuule vihin läind kõrvust mööda. Ta rääkind seda lugu ka emale ja õele, kui need saunast tuppa tulnd. Teise humiku läind aita vaatama ja seal olndki kolme viljaasta taga nurkas, üks lauatükk ja natuke mulda peal ka - karp rahaga. See lugu juhtus siinsamas külas, tütar ise rääkis seda mulle.

ERA II 188, 179/80 (20) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks teine lugu juhtus just selle pere naabris. Seal suri ka peremees ära ja tõi surnd pärast kakssada tuhat raha laua peale. Nad isi just olid näind, kui peremees tõi ja raha oli ka õige praegusajal maksev. Ta käskind veel selle raha eest osta kolm head lehma. Aga nad ei ole neid lehmi ostnd. Ütelnd veel, et kui te uusi lehmi ei osta, siis on ka praegused minu ja nende kolm lehma surndki ühe talvega ära.

ERA II 188, 200 (2) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord üks rikas vanaeit surnd ära, aga enni surma matnd eese raha salaja korja põhja, ta oli miniaga riidus olnd ja põle eese raha taale tahnd anda. Kui vanaeit raha tuhka pannud ja isi lugend: "Selle kääd võtvad, kelle kääd on seitsme venna vere siin peal ära valand," - kuulnd seda lugu karjapoiss pealt, kes parsil magand. Peale eide matmist laotatud ahi ära, aga ei leitud raha ühti. Viimaks minia olnd nii tark, ütelnd: "Mu kanal seitse kukke, tapame need ära." Tapndki kuked seal, ja kui viimase kuke veri valatud, kerkind sukasäär kohe isienesest tuha peale.

ERA II 188, 201 (4) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord olnd jälle nisuke lugu, et üks rikas vanaeit enni surma petnd eese raha korja põhja. Seekord kuulnd sulane pealt, kudas eit lugend kolm korda sõnu peale: "Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad! Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad! Kelle kääd panevad, selle kääd võtvad!" Eit olnd juba puusärkis ja hakatud raha otsima - teatud küll, et taal seda pidi olema, - aga ei leita ega leita. Siis sulane õpetand, et võtku vanamoori käsi ja kraapigu sellega tuhka, küll siis leidvad. Viidudki surnu puusärgist korja ja tõmmatud ta kääga kolm korda, kohe kerkind rahakott tuha peale. Sulane saand sealt muidugi ka oma osa õpetuse eest ja olnd pärast rikas mees.

ERA II 188, 209/11 (31) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See oli mõne aasta eest, kui Peedul oli üks Saaremaa tüdruk teenimas. Ta rääkis mulle seda isi, kudas ta keind hirumandi juures. Vat ta oli Kiidika Sellal teenimas ja sealt jähi tal kaheksa tuhat palka saada, nüid ta läks siis hirumandi juure vaatama, kas saab selle kätte või ei. Tal põle rohkem raha koguniste olnd kui 150 senti ja see olnd tal taskus. Nii kui ta uksest sisse läind - hirumandid olnd Iie toas - kohe ööldud taale: "Sul oli 150 senti raha taskus ja see on nüid ära võetud, aga kui sa mõtled, et meie oleme võtnud, siis aeagu üks kuri asi sind taga." Tema katsund ja raha olndki kadund. Ei ta põle saand laska eesel kätt ka enam vaadata, raha oli ju läind, ja tulnd tulema niisama. Eks kodu olndki püstihull lahti, ei tüdruk saa enam magada ega tööd teha: kaks halli meest aeavad teda taga. Neli nädalat ta kannatand välla, peremees riielnd juba ja tahnd teda ära ajada. Viimaks ta siis rääkind Peedu vanaemale eese häda. Vanaema ütelnd: "Eks sa loe Issameiet." Tüdruk katsund, aga ei saa, mehed muudkui naervad. Ta rääkind uuesti emale. Ema ütelnd: "Eks sa mine lauakirikusse." Tüdruk läind pühava kirikusse, aga ei saa altari ette minna, hallid mehed seisvad ta ees ja naervad. Teised lähvad kõik lauale. Ta katsund ka minna, hoidnd isi toolipostidest kinni, ei siis kuradid põle just järele tulnd. Noh, tulnd oma koha peale tagasi ja tahnd põlvili lasta, aga ei saa, kuradid naervad. Kirik läind välla, ta läind ka teiste järele Kaagi väravast läbi, kuni reheni. Seal ta hakand nutma ja siis ta saand korraga Isssameiet lugeda. Kui saand lugend, keind kange kohin ja pauk ta sella taga ja kuradid olnd kadund.

ERA II 188, 214 (35) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kord Vanapagan hakand Haapsalust üle mere Hiiumaale minema pallajalu ja kange külmaga. Öösi olnd hobussita muna varjus nagu oleks heinakuhja ääre all kükitand. Homiku tulnd talumees reega, Vanapagan hüpand reele. Seal pugend heinakessi tuulevarju, isi ütelnd: "Kus silma, seal külma, kus sõlme, seal sooja."

ERA II 188, 219/20 (43) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Poiss vastab laimamisele lauluga./Ühes talus tahnd sulane naist võtta. Perenaine põle seda hea silmaga vaadand - sulane lähäb siis maeast minema ja võtab kuskilt saunakoha. Eks üks nellaba õhtu perenaine aeand naabrieidega juttu, sulast põle toas nähä olnd mette, ja hakand laitma: "Mis nisuke naisest veel võtab, ei tal saand meil küntud ega niidetud." Sulane põle jälle vällas olnd ühti, enni olid va pimedad ahutagused, ta olnd seal sängis pikali. Naised vaterdand parajasti, kui ta pand ahu takka vahele: "Kas ma künnan kükakil või niidan nellatöllakil - neiud mul ligemale tulevad ja pruudid mu põue pugevad."

ERA II 188, 222 (50) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorelkuul sündind pull ei hakka heasti vidama, aga vanakuu vastikast saab tubli härja. Kui aga lehmikvasikas on nooreskuus ja veel reedesel pääval, siis saab sest alles hea piimalehm; vanaskuus sündind lehma kohta ööti ikka: see nagu va härg.

ERA II 188, 222/4 (52) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tead sa "eksijälgedest" ka midagi? Vat, ma olen isi nendega hädas olnd. Siinsamas meie ja Kõnnu küla vahel põllal on ka "eksijälled". Üks sügise oli, ma läksin Kõnnu külasse Vainu sauna Leenut vaatama ja hakkan sealt tulema õhtu na videviku aegas, tahan otse üle põldude tulla, aga ei saa. No küll mina summasin ja summasin rinki, aga kange paks männamets igal pool mu ees ja kohiseb kangesti, ei ma saa edesi. Viimaks nään ühe pere tuld ja lähen, vaatan aknest sisse, ei tunne ühtegi inimest. Nüid pärast tean küll, et olin Mardi akne taga. Siis tuli mulle hermuga meeli vanaema jutt, kudas ta jõululauba õhtu Kirima lagedal eksind olnd ja kangesti suured palgivirnad igalpool ees olnd. Vanaema põle mud'u kodu saand, kui lugend tagaspidi Issameiet ja pöörnd eese suka ka pahempidi jalga, siis näind kohe, kuskohas ta olnd. Ma mõtlesin, et ei ma püha palvet hakka tüha asja pärast lugema, ehk saan ilma selleta tee peale. Viimaks ma summasin üle põlde Iiele välla. Vaatan Kuurmanni aknest sisse ja nään küll, et üks naine istub pliita ees, aga ei tunne Leenat ära. Siis ma ikka kudagi aimasin, kus olen, ja sain Veski määle, siis olid silmad korraga nagu lahti ja tulin otse kodu. Ma mõtlesin, et ega ma teistele tohi seda lugu rääkida, nad arvavad, et ma hull olen, aga Teisttoa Anna ütles, et seal on teisigi enni ära eksind. Mo ema rääkis ka nisukse loo, ta olnd jälle Võnnu metsas eksind. Ta tulnd õhtu heinamalt ja korraga eksind nii ära, et läind üks kaks versta maad kottu mööda Rätsepalt teed küsima. Seal öötud taale, et mitu inimest olla teed küsind ja eksind olnd metsas. Need peavad olema nisuksed tõotuse jäl´led: kui keegi on teisele kurja teind, siis see tõotab, et kis selle jälge astub, see eksib päise pääva aeal. Võnnu metsas olla metsavarguse pärast nisuksed sõnad pandud.

ERA II 188, 224/5 (53) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu as. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lähtrus Niinemetsa einamaal põle keegi veel ussi näind. Rahvas räägib selle kohta niiviisi, et üks vääpealik vanasti suure sõa aeal olla ussid ära kaodand sealt. Sõavägi olnd laagris ja kangesti kuiv aeg olnd, niiet kusagilt põle vett saada olnd kui Partsu allikast. Siis keidud selle allika juures hobuseid jootmas. Ükskord uss nõeland vääpealiku hobust ja siis pealik ütelnd: "Siin ärgu nähku sind ükski silm!" Sellest saadik ongi ussid kadund. Rahvas pidas sellest allikast kangesti lugu. Talve toodi sealt lähkriga vett kodu ja pesti silmi, siis said silmad terveks. Allikale olid kolmenurksed salispuud peale pandud, ei seda mäletand vanad tudidki, kis need oli pand. Seda nad ikka rääkisid, et siis, kui sõavägi seal olnd, siis olnd allikal veel kaan peal ja lukk ees ja üks pidand üsna vahti seal juures. Ei teistel põle vett antud kui sõavääle: küla kaevud olnd kõik mürgitatud, tahetud sedasi vääst lahti saada. Noh, pealik võtnd siis selle Partsu allika ja seal olnd ainult terve vesi. Sellepärast rahvas usub veel praegugi, et sellel veel on imelik võim iga haiguse vastu.

ERA II 188, 225/6 (54) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskülas oli veel teine veekoht, mida lapsed kartsid, see oli Reinu kaev. See oli küll üks imelik kaev, seda ei saand tühaks teha ega puhastada, vesi muudkui kees aga ülesse, suur kuhi oli vee peal. Vanad eided rääkisid, et Reinu kaevu oli kord hani kukkund ja Matsi-Mihkli kaevust välla tulnd. Nisuke suur veesoon pidi olema Vana- ja Uueküla vahel, seda on ikka oma tubli verst maad, et hani sai maa alt läbi minna. Vanad inimesed rääkisid veel, et Takkakurisool olla ka nisuksed augud, kus härg kukkund ühele sisse ja tulnd teisest välla.

ERA II 188, 234/5 (3) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tüdrukud riiete ja tantsuga poisi pärast võistlemas./Võndus olnd kaks seltsitüdrukut, kis tahnd mõlemad ühte ja sama perepoega. Poiss isi põle osand ka valida ja ütelnd naljatades tüdrukutele: "Kui te seitse õhtut kõrtsus ühtejärge tantsite ja iga kord isi riided selgas on, selle ma siis võtan." Tüdrukud teand mõlemad, et nendel põle nii pallu riidid ega ehtid olnd mette. Noh, keind Rannaküla kõrtsus ikka tantsimas ja Poti Liisu, kelle see poiss pärast võtnd, vaadand, et teisel tüdrukul iga kord uus siilik. Vat, teine oli nii pallu kavalam, ta korjas sugulaste kääst riided kokku ja keis nendega. Taal olnd Kureveres ema õde mehel, selle kääst toond viimaseks õhtuks veel uhke korrutise kuue. Tantsind siis selle õhtu kangesti kõrtsus ja olnd uhke oma võidu üle. Poti Liisu istund kurvalt nurkas, tal juba paar korda oli sama siilik selgas olnd. Korraga ta mõtelnd, et mis ma siin norutan, kui teine kõpsib võõraste ehetega, läind ka parandale, laulnd isi loo ja tantsind: Kõps, kõps, kõps, kõrr, kõrr, kõrr, vidi, vidi, vidi, võrr, võrr, võrr, muude ehted ja muude helmed, oma ümbrik ja võera vammus, Kurevere Else korroline! Saand ta sedasi laulnd, teised hakand kangesti naerma ja ta läind uksest välla kodu.

ERA II 188, 240 (27) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eksitaja - ei ole kuulnud. Eksijälled olid küll metsas või põllal, kui inimene nende sisse astus, siis eksis ära.

ERA II 188, 240 (29) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Haldjas on vaim, kes ilmutab ennast alati inimese näol. Kurivaim näitas ennast looma näol - kukk, koer ja jäär olid kõige kangemad.

ERA II 188, 240 (30) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Metsavaim oli vana mees pika halli habemega ja lõikamata juustega. See oli suur mees, aga väikesed vanad mehed olid pöialpoisid.

ERA II 188, 240 (31) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord vaene karjapoiss läind nuttes metsas mööda teed ja näind korraga tuld ja pika juuste ja habemega mehi tule ääres. Need annud poisile kuuehõlma sisse süssa, aga sööd olid rahad, mis poiss pärast leidis. Need olid metsavaimud, kis tule ääres istusid. vesi ERA II 188, 240/1 (32) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras/vesi/Vee sees oli näkk, mis oli valge olen, kis viis lapsi vette. Vahel oli näkk ilus naisterahvas, pikkade juuste ja kalasabaga, see oli näkineid või veeneid.

ERA II 188, 243 (46) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanadrahvas arvas siis viimistpääva tulevat, kui oli päikse- või kuuvarjutus. Ka suuri sõdasi pidi see tähändama.

ERA II 188, 244 (50) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui noortkuud esimest korda nääd ja midagi teed, siis teed seda terve selle kuu läbi.

ERA II 188, 245 (58) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuuga tehakse saunavihad ja luuad, siis kerbud ei tule tuppa.

ERA II 188, 245 (62) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuuga äästatakse põldu, siis rohi kaob põllalt ära.

ERA II 188, 246 (66) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vikerkaar pidi olema targa neitsi siiliku krundiriie, sealt võeti siiliku krunti.

ERA II 188, 246 (67) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaarel mõlemad otsad maas on, siis ta joob.

ERA II 188, 246 (68) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar heasti lookas on, siis vihm jääb ruttu üle, kui ta lame on, siis tuleb pikem sadu.

ERA II 188, 250 (93) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui noortkuud esimest korda näed, siis pead rahakotti raputama, siis raha ei saa otsa.

ERA II 188, 272/3 (36) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ega vanasti sedasi püitud kui nüid. Siis võeti aerud kätte ja mindi Stukholmigi, Pärnu alla püigile sai alati aerudega mindud. Üks mees teind ka esimese purju, viind rullis laeva ninasse, isi palund: "Me võtame ta küll juure, Jumal aidku teda tarvitamast!"

ERA II 188, 275 (43) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äi sii meres põle näkki olnd. Heltermaa sadamas oli küll. Me läksime ükskord, noored tüdrukud koos, sinna ujuma ja nägime alasti naise kõhuli maas, juussed tegid latsaku, latsaku vee peal. Me kartsime ja tulime ära. Üks vanainimene ütles siis sedasi: "See oli hea, et te ära tulite, mudu ta oleks teit ära viind." Siis ta õpetas meit, et enni, kui ujuma minna, kolm kivi vette visata ja iga kord ütelda: "Näkk, säh söö kakk ära, ära söö mind ära!"

ERA II 188, 278 (54) < Käina khk., Käina v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Luguse külas üks naine kardab kangesti nõidust, siis ta ütleb igale inimesele, kes ta loomi nääb: "Haista putsi, haista perset!"

ERA II 188, 286 (99) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näku-täkk pesi riideid siin üheskohas aukus tumpsat, tumpsat, tumpsat ja loputas jälle sorra, sorra.

ERA II 188, 287 (107) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrke suitsetati ja keedeti iga kevade kase- ja kuusekoortega.

ERA II 188, 290 (121) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Pendi-Tooma s. - Enda Ennist < Leena Juhannes, s. 1860 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Piibutuhka ja tõrva pandi haigele hambale.

ERA II 188, 299/300 (6) < Käina khk., Putkaste v., Luguse k., Tausta t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Anna Suuster, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tõlluse ja Vanapagana tüli. Ennivanasti Tõllus ja Vanapagan läind tülisse. Vanapagan uputand eese Sõrvesäärde meresse ära. Enni surma visand peoga liiva maale ja ütelnd: "Pallu põrssaid ja pisut podi." Sellest saadik on Saaremaal kangesti pallu põrssaid ja kehva maa pärast süia nendele vähä anda. Tursad söönd Vanapagana liha ja närind kondidki ja kui tursad surevad, siis nende suu jaab sellepärast lahti. Kui ma laps olin, ei ma julgund tursakala süia, sellepärast et need Vanapagana konte närisid.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 Järgmine lehekülg ]