Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 124, 392 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Iir om selle süame nagla ära varastanu ja mullasse peitnu. Temä võib sis kah egalt puult süvva, kust saab aga.
ERA II 124, 392/3 (39) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jeesuse süäme naglast oleved mädarõigas kasunu. Selleperäst ta ütelse ikki rohi oleved ja ää egä ädä vasta.
ERA II 124, 393 (40) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pullevere mõtsan olli üits sandikuusk. Noh, kuju kuuse oks om ollu. Üits pistnu selle maasse, et kui kasume lääb, si piab Ruuts viil omal aal tagasi tuleme. Sii sis kasunu suures, üteldi sandikuusk. Üits sant olli sääl kuuse all elanu.
ERA II 124, 419 (30) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noh, ära sa seda'nd jälle kirjuta - mudu lora.
Järvelohk Üldiküla vällal. Sii on järvest tekkind. Järv Talnamaalt Oissust tulnd ja läind Õissu. Üks tükk sis olema siia maha jäänd. Sellepärast olema ära tulnd Talnamaalt, et naesed lapse muste rätikid sial pesmas käind.
ERA II 124, 419/20 (31) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Undioru" Allikul vesket tehti, sis ku undament olli maasse pantud, edimese nurgakivi alla panti karviga hõberaha. A va Põdra Jüri. Tema olli tüümiis sial - sii võtnd raha ära. Karbi pand tagasi. Praegu alles. No, seda tal es passi teha, teised mälestuses pand sinna.
ERA II 124, 420 (32) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanapagan on pidand Saaremaa ja Muhumaa vahele tiid tegema. Kiva kannud tene sinna. Aga enne ku valmis saand, laulnd kukk ja üks rüppetäis jäänd sinna isipaika. Nüüd sial vesi, pole tiid kedagi.
ERA II 124, 422 (37) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku kuu ümarik, sis piab kartulid tegema. Ku kuu on jälle siamaos, sis piab ernid tegema, sis ei pia erned ussitama.
ERA II 124, 423 (38) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanas kuus raiutse lehtpuud. Noores kuus okaspuud, sis koi ei süüma. Si on nüüd õige kah küll.
ERA II 124, 430 (56) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Õniste küla. Sii va õnis küla. Ku katku aeg olli, sis es saa katk sinna. Tõmmand punase lõnga ümmer küla. Keelnd lapsed kõvasti ära, et ei tohi üle astu. Kis üle astus, selle sis sai katk kätte.
ERA II 124, 470/1 (39) < Viljandi l. < Paistu khk., Tuhalaane v., Orjatu k., Kukese t. - Leili Takk < Kadri Hensen, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miul tullid maalesed selga ku karjas käisin. Sis üks vana Mänd viiga ja soolag tegi terves. Siin Villändis eläs. Noh, maast akas.
ERA II 124, 507/8 (4) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pehmes heinamaas siinsamas mede talu karjamaa juures on suur kivi. Mede tädi ema kutsutud unes kaks korda sinna raha otsma. Tema es ole lännu, es julge. Kästud tad põhja poole kivi ääre alla sorgata kolmetahilese nõõlaga, sis tuleb raha vällä. Tagasi es ole tohtnd vaadata. Jah, vanal aal neil ikki näidati - nüüd ei ole kuulu.
ERA II 124, 508 (5) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Raudkatsi silla juures ollu rahaauk. Miis tullu musta täku sellän, kott kaalan. Ollu raha silla alla poetand. Kuuvalge sügisine üü on ollu.
ERA II 124, 508/9 (6) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tuule vanaperemees läind metsä ja näind ühte meest, kannu ots istun. Peremees ütlend, et anna mulle kah raha. Aga mees ütlend, et sis saad, ku annad mul emälepä kärbisse või päitspää lemä. Luband tene sis kärbisse. Mõtelnd, et mis see üks kärbis sis ikki on. Perenaene jäänd haiges - sis mees saand aru, et on naese är luband. Viind raha tagasi, see läind mullas ja vajnud kolinal-mürinal auku tagasi.
ERA II 124, 511 (12) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Saunas ei tohi tule lähedale kallata pesemisevett, saab maalised või sügelised.
ERA II 124, 511 (13) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku on maalesed jälle, sis tuleb hõbedat kaapi raha päält ja ütelda: "Issa pojuke, püha vaimuke!"
ERA II 124, 511/2 (14) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maalese heinad on ka. Ne on siniste õidega. Kohe võtab tagasi. Meil olli Eedi maalesed saand. Sis tädi võtt maalese heinu ja toppis poisil särgi täis. Hommukus kadund. Kintse pääl ollid alles - puha kirju. Jälle tädi toppis püksid heinu täis ja poiss sai terves. Eks nende hädäde vastu ole Jumalast antud ka taimed ja rohud, mis sedasi maast hakkavad, aga kis neid tääb alati.
ERA II 124, 516/7 (29) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus,
harakalle haigus,
varessalle valu
aga mede lapse kõht saab terves -
loetas lapse kõhtu pitsites, ku see valutab.
ERA II 124, 518/9 (2) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui on maalesed või vinnid maast saand, sis loetse kolm korda järgi mööda
"Maaisake, maaemake,
Anna (nimi (kelle?) tema tervis tagasi.
Mullaisake, mullaemake,
Anna (nimi) tema tervis tagasi.
Maarjaemake, Maarjaisake,
Anna (nimi) tema tervis tagasi."
Igat ütelde kolm korda, kokku öhessa korda. Sis kas hõbedase reesiga või suure tahilese nõõlaga vajuta.
ERA II 124, 524 (16) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noorekuu ja pühabane uni tuleb ruttu kätte, vana kuu jääb pikemale.
ERA II 124, 549/56 (103) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üks veike tüdrikuke olli metsa ära eksind ja tige nõiamuur olli ta sis enda juure viind. Sääl olnd tal õge vilets elu. Vanamuur pand sis tüdrikukse karja. Sidund tal suure puntra linu kah selga, et piad ni kuldlõngas ketrama. Enne sa kodu tulla ei tohi. Noh, lapseke, vaene ädas. Nutnd tene kivi pääl vanemid taga, olnd tulises irmus. Aga ronk olli puu otses nokitsend ja nakitsend. Sii küsind, mis sul viga. Annud sis nõu, et vii linad musta lehma kätte, küll sii ketrab. Must lehm kedrand sis kuldlõngas niid linad. Sedasi läind sis mitu päeva müüda. Ikki lehm aidand. Näe nõid tahab tääda, kudas ta ketrab, aga laps ei ütle. Nõiamooril olnd jälle kolm tüdärt, õhe, kahe ja kolmesilmaga. Saatud öhesilmaga tütre karja juure valvama. Ronk olli jälle õpetand, et ütle: "Uinu, uinu magama, ükssilm, ma otsin sul pääd!" Sii jäändki sis magama ja lehm kedrand linad ära. Teise päeva kahesilmaga tüdar karjas. Vaenelaps istnd ja nutnd. Ronk käsnd, et ütle nagu eela, aga ütle sa, et: uinu, uinu kaks silma - Siikord jälle ei ole vanamuur tääda saand. Eks ta's ajand kolmesilmaga tütre valvama. Lapseke laulnd jälle
Uinu, uinu magama,
kakssilm, ma otsin sul pääd!"
Unetand jälle ära, et tal kolm silma pääs olli. Sii sis näind ära ja kaivand nõiale, et must lehm kedras. Võtnd sis kätte ja tapnd musta lehma ära. Küll lapsel olnd kahju, nutnd, aga ei uulnud. Lapsel põle and muud ku soolikud. Aga ta põle neid täind ära süüa. Olli aia nurka maha matnd.
Sis kasund aia nurka sinna kohta ilus kuldõõnapu kuldõõnad ots.
Vaenelaps kasund suures. Tal tulnd tore koslane. Aga nõid pand tal kotiriided selga, oma tütre ehtnud välla ilusti. Aga ronk on jälle laulnd kosilasel, et kis sul kuldõõnapu otst õõna tuub, sii võta ära. Noh, nõid on aand kohe oma õhesilmaga tütre otsma. Aga õõnapuoks lõõnd tal teise käe ära. Kahesilmaga tütrel löönd teise rinna ära ja kolmandal pistnd oks kolmanda silma välla. Ku vaenelaps tuuma läind, sis õõnap lasnd oksad maha, saand õõna kätte. Aga nõid, näe, irmus viha täis ja viind ta tõrre alla kinni. Oma tütre ehtnd salakamres välla. Takud topnd põue teise rinna asemale. Miis põle aru kedagi saand. Sõitnd pruudiga kodu poole. Vanker laulnd, mõtlend miis, aga sii olli vaenelaps tõrre all, et:
"Susi sul sõõdab tõldasida,
kallis kana kaane alla.
Takk ei anna lapsel toitu,
ega mehel meeleääda."
Küsind sis nooriku käest, et mis laul sii on."Ah, vankre kiunumene mudu!" Kodus jälle olnd sii ääl kuuda, et kaisutad takutorti. Miis saand ka aru, et ongi takutort. Ää küll, teise päeva ütlend, et lähme sõitma. Naisel kah ää miil ja, aga näe - miis visand ta jõkke silla päält. Toond tõrre alt oma nooriku kodu. Sii kuldõõnap läind neil õhes ja jäänd akna alla kasuma.
Olnd ja eland sis rahus. Aasta pärast olnd noorikul poeg. Nõid arvand, et tema tütrepoeg, tema es tää kedagi, et lähäb vaatama. Silla all näind jões vesiruus. Mõtlend, et murran ja viin ta lapsel. Aga lill akand laulma:
"Ära nopi nupukest,
ära kaku kaunikest,
oma tütre nabavart."
Sis saand nõid aru. Kisnud tütre välla jõest. Nülgnd undi ära ja visand vaesellapsel undi naha ümmer ja nõidund ta undis. Miis läind targa juure nõu küsima. Tark seletand sis, et küta kivi palavas ja ku naine tuleb, undi naha sinna pääle paneb, sis kõrbub sii ära ja inime saab vaevast rahu. Sedasi saand sis miis naise tagasi. Ja eland õnnelikult. Mia ei tää, mis sest nõiast sai viimati.
ERA II 124, 556 (104) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mia kuulsin. Ämm olli tige olnd. Sis olli minia libaundis moonutand. Kurjad inimesed ikki nõiuvad. Inime isi - mia ei tää, kas isi sai libaundis.
ERA II 124, 557/8 (106) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Päri mõisas, kõnelesid, käind karjanaene libaundis. Käind tema last imetama kodu. Naha visand sõni tare taha kivi pääle. Üks vana naine olli jälle näind seda asja ja õpetand miist, et aja kivi kuumas, peris punatses ja küll ta sis oma naha ära kõrvetab. Miis kütnd kivi tulises. Naine tulnd ja visand naha kivi pääle. Sii läind nässu ku kärin. Kõrve aisu viil tulnd. Sis naine olli ikki kodu jäänd. Põle änam undis käind.
ERA II 124, 559 (109) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sineallikus pidi olema ju ikki suur rahakatal. Sii palk, kelle külgi katta sang seotud olli, on praegu näha allikast. Aga juba mäda. Siis allik on kah sinine alati ku paa põhi ja kiib.
ERA II 124, 586 (169) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku maalesed on, sis piab maalese einu korjama. Ni on veiksed siniste õidega. Nendest sis vanni tiid, kaovad ära.
ERA II 124, 593 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana tüdrik lännu sureme. Väha enge lõhna mudu ollu veel. Naise ütelnu man, et nüüd peidmiis tuleb. Vähä kurgu lohk liiknu, löönu sis jalage vastu jalutsid, et kus ta tuleb, koplest ve.
Isi olluki valmis, ku selle ära saanu ütelde.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]