[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 130, 424 (30) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Riakivad ikka, et laeval peab olema oma vaim ja et see põgeneda ennem ää kui laev ukka läheb. Öetse, et laeva vaim, laeva koterman. Mõni usub ka. Aga mis sa tead uskuda, kui sa põle näin.

ERA II 130, 561 (54) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui murule istud, tuleb kolm korda sülitada, siis ei tule mualjad kallale, väiksed punased asjad, oi, need on irmsad, kui need piale tulevad, kärnad, akkavad mäda joosma, kui nad puhkevad.

ERA II 130, 562 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soolatüügas. Mul olid suured tüikad käe peal. Siis sealt teiseperest üks eit õpetas, kuidas lahti suab. Ma võtsin kartula, leikasin pooleks, kummagi poolega muljusin kolm korda seda tüigast ja siis panin kartula kokku jälle nii et ei saa arugi, et ta on lõhki lõigat (Toores, koorimata kartul). Ja siis panin aiaauku ja tulin tagasi vaatamata tagasi. Kui tagasi vaadata, siis pole kasu kedagid. Kadus ää küll.

ERA II 130, 571 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ka noored kaselehed aitavad, ennem piirituses leotada, siis välja pigistada ja haavale panna.

ERA II 130, 572 (28) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-alused - mualjad. Kui need oo, ju siis lauba õhta või neljabe õhta pestas ja vesi viidas tuleaseme piale.

ERA II 130, 593 (4) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Vana Tõll oli toon põlle sees selle suure kivi, mis Keiguste mõisa tänavate suus oo.

ERA II 130, 594 (8) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Miks haava lehed värisevad. Üks oli tahtn senna puu alla varjule menna, aga see pole võtn mette ja see üteln, et saagut sinu lehed värisema kut ma paergust värisen. (Ei mäleta öelda, kes tahtis minna, miks, ja miks haab ei võtnud.)

ERA II 130, 594 (10) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman öeldakse laeva peal olema. Kui laev akkab ukka minema, siis ta akata loppima. - Kis see teab, on see nenda.

ERA II 130, 596 (14) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-aljad - visred või kärnad. Ei tea, kust ned tulavad, aga neid uhatletse ju, muidu nad kao ää mette. Mina'p tea mette, mis moodi (uhatletse). Laimlas oli üks vana inime, tal oli meres seoke kivi, viis selle kivi peale, (vee), millega ta neid (maa-aljaid) pesi ja siis kadusid ää.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

ERA II 130, 599 (25) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui taevas lekib (= virmalised vehklevad), läheb külmale.

ERA II 130, 599 (27) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui kiriku parandal üsna veeaugud maas - kõik on niiske, siis tuleb vihma.

ERA II 130, 599 (29) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui päike selgest looja läheb, siis tuleb ilus ilm, aga kui ta läheb suure pilveparda sisse, siis on vihma jälle.

ERA II 130, 599 (30) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Talvel, kui koivalge on kollane, siis tuleb külm, aga kui punane, siis peab sula.

ERA II 130, 602 (43) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Ükskord oli Laimjas - enne mind - kangest suur paks tali tuli, mere ääres see pere, üljes oli tuld ronides lund kaudu üles katusele, keriseaugust sisse, laudile, laudiaugust rehala. Veised akand rööskima. Mõtlend, et lehmal vasikas, joostud vaatama, näind, et üljes seal loomade vahel. Võtn naha pealt ää. Mõned sõid kua ülje liha, aga seal põle mitte üks rasva lehk juures, üks tuim puru.

ERA II 130, 602 (47) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Tõnni - ei tea.

ERA II 130, 615 (20) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a.(1937) Sisestas USN
Kui kevadel mahla lasti, siis isa käskis tolle esimese mahlaga nägu pesta, siis päike ei põleta ära kunagi.

ERA II 130, 625 (51b) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Püssirohtu võtab äkilise haiguse puhul. Nii inimesele kui loomale antakse. Kadund emal oli alati püssirohukarbike käepärast.

ERA II 130, 627 (58) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõrmega ei tohi taeva poole näidata ega tähti, sõrm jäävat kõveraks. (Kadunud ema õpetas.)

ERA II 130, 629 (65) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluööl toodi õled või heinad tuppa, seda elasin mina ka üle. Ei tea, kas seepärast, et Jeesus seal einte sees sündis.

ERA II 30, 29/30 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Öeldi, et ork tuleb. Kange külmaga tuli. Ütlenud, et mine sialauta eest ära. Ork tuli ja õikas: "Mari! Mari!" Mari arvas, et keegi hõikas, hõikas vasta ja ork sai kätte. Meheisa õli ka orgas. Kästi minna, et mine risa sisse. Ork tuli ka risa juure: "Siin on sõlm, siin on silm, siin rist" ja läks ära. Sest samast sai tervest. Ühel tüdrikul jälle õld. Nagu haigutama hakand, nii õlnud tiada, et tuleb piale. Einamoal sulane nägi, et juba tuleb, ja viskas sala selja tagast tüdriku jõkke. Sinna ork jäigi.

ERA II 30, 46/8 (25) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Laiuses hõberahasid kuivatedud päävapaistel. Üks naine juhtus sinna, korjas põlle raha täis, aga põlle nukad läksid lahti ja kõik raha läks tagasi, mis kõlises. Näe, Kalmakülas ka mägi täis raha. Kui viskad preesi või raudasja sisse, siis saad õmale. Kalmakülas ühele vagale mehele kolm ööd üteldud: "Männi koore all on võti. Tule koidu aal üksipäini." Mees õli arg: ei tema tõhtinud minna. Teise mehele öeldud kua: "Aabram, mine südaöösi. Naisele ei tõhi öelda." Teise öösi jälle öeldasse. Aabram tõuseb üles ja hakkab minema. Anu küsib, et kohe sa lähed. Ei lase minna! Siis riakis naisele, et nii öeldi. Ei õld siis raha ei midagi. Teise öösi jälle öeldi: "Miks sa Anule ütlesid!?" Seda raha öeldasse siin küll õlema.

ERA II 30, 50/1 (30) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad õlid. Siinsama Venemets õli. Kui karjaga üle läksid või inimene läks üle, siis eksis ära. Lõpel (Laiuse khk.,s) vana Kiku õli eluaeg karjas. Küll see õli halb vanamees. - Tal õli ku hundi hais kõhe juures. - Nemad on näind metshaljast. Näind, et lapse kiigu olnud metsas. Laps nutnud kõvaste kiigu sees. Kiku hakand kiigutama. Üks hallis riietes naisterahvas tuli, et hia õli, et kiigutad. Ma käisin karjasid taga ajamas. Mis sa tahad? - Kikul õli Mai kole laisk. See tegi sööki kui rokka mõisa härgadele. - "No, mis ma tahan? Et mu riided õless pestud!" Kiku riided õld siis öösi alati pestud ja aja pial.

ERA II 30, 63/4 (1) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Orgatõbe, mina ise seda lapsepõlves mäletan. Mina õlin siis Jaskametsas. Ork see on kõnelnud. Kui tämä on piale tulnud, siis on piinanud koledasti. Ühekõrra kaks orka kõnelnud: "Siin küll me ei jõle, lähme mujale." Üks ütles: "Ma lähen kiisle naha vahele. Siis peremees sööb alla. Tagasi tuleme siis, kui uba külvamine on." Peremees kuulis, kui kõnelsid. Kui ork läks kiisle koore vahele, pani kõik kõige täiega kotti ja haavapuu otsa. Sellepärast haavapuu väriseb. Üks saanamees õli haige. Ork ise õpanud: mine hobuse kopli. Sial on kolm konti. Mine keeda need ära. Mees mõelnud: mis see on, hobuse kopli. Pärast sai aru. Läks hobusetalli lakka. Sial õli kolm kanamuna. Sõi need ära, siis sai terveks. Jälle anti halli siasõnnikut juua kah.

ERA II 30, 75/6 (18) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Venemaal üks pulmarahvas tehti hundiks. Üle järve tulnud Tiheda kõrtsi juure ja puhanud sial. Nõid olnud ise ka, ei tia kuda, sinna tulnud. Öelnud, et ma siin ei saa neid teha tagasi inimeseks. Viind Venemaale tagasi. Sial teinud jälle inimeseks.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]