[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 188, 304 (15) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pallupõllu määl, Allika külas on praegu suur kibi, seda üitakse Tõlluste kibiks. Leiger ehitand Käinasse kiriku, Tõllus põle sellest Saaremaal midagi teand. Kui kirikutorn hakand üle väina paistma, visand Tõllus kiviga torni pihta. Aga kivi põle trehvand, vaid kukkund Palupõllu määle maha.

ERA II 188, 304/5 (16) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Põhjatu auk" on siin ligidal, kõrge maa sees järsku auk ja põhja äi ole all. Seal uppund inimesi ära, seal olnd näkutäkk, kes vedand inimesi alla. Nehtud teist pesemas, pool inimest ja tagumine pool hobuse moodi. Pesnd eese riideid, karjalapsed ütelnd: "Pulsi ka!" Siis teind pulsak, pulsak, pulsak ja mullid tõusnd vee peale. Üks mees läind sealt härjapaariga sisse ja 10 km kauguselt tulnd maa alt välja Orjagu trummi otsa juurest.

ERA II 188, 305 (17) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord lapsed mängind jälle seal augu juures, hall hobu tulnd sealt korraga välla. Va poisiksed koerad ronind hobuse selga. Üks pisike poiss pole enam mahund, jäänd teistest maha. Tahnd ka ronida: "Oda, ma tule näkutäku änna peale!" Nigu seda ütelnd, nii hobu kadund, lapsed jäänd hunikusse maha puhas. See ikka sedasi, nigu nime nimetad, nii kaob kohe ära.

ERA II 188, 305 (18) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tondituli joosis maad mööda. Suur tulekera oli. Sügise aegu kõige enam nähti. Üks mees rääkis, ta näind isi teda. Tulnd nagu hobu, nii suur valgus olnd ringi, üle küntud põllu. Mees läind talle vastu, olnd julge mees ka, ja üind: "Oled sa Jumalast või kuradist, tule mu juure!" Ega põle kuuland ühti, hakand otse mehe kohta tulema. Mehel viimaks hirm kääs, lööb risti ette ja hüiab Jessukest appi. Kadund siis korraga ära.

ERA II 188, 322/3 (71) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Kopli t. - Enda Ennist < Liisa Annus, s. 1892 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie vanaemal oli aias oma nime peal üks õunapuu ja soostrapõesas. Vanaema keelas lapsi nende pealt söömast, aga lapsed võtsid salaja ikka. Selle järele ühel paisus kael paksuks ja teisel tulid paised peale. Vanaeit sai kohe aru, mis asjast lastel nisuke viga tulnd ja ütles: "Kuulge, lapsed, te olete söönd mu puudest! See käsi, mis annud, see võtku!" Tal oli põhjapool küljes maea seinas 6 auku puuritud, igas augus seaploomi rasv. "Ülemere rasv" põlnd muud kui seep, mis siin keedeti, viidi kusagile üle mere ja toodi jälle tagasi - see oli hea arstirohi. Vanaema võttis ühest põhjapoolsest august rasva ja määris sellega kurku. Siis võttis heasti higise sukapöia, pani kuuma tuhka täis ja ümmer kaela. Homikuss olid kaelad kõigil terved. Paiseid määris ka rasvaga ja ütles: "Mis käsi on pannud, see on võtnud."

ERA II 188, 325 (85) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Kopli t. - Enda Ennist < Liisa Annus, s. 1892 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõulu esimese püha homiku tehti kohvi, kadakakibu seest joodi seda. Sel ajal pargiti ikka kodus nahku pajukoortega. Pajuvitsad kuivatati siis ahju peal ära ja pandi kohvipaja alla. Kohvi oli kangesti hea, siis pidid ka puud head olema. Saialeiba tehti koa.

ERA II 188, 341 (18) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõululauba õhtu nii kella 10 ümber toodi õljed tuba. Kõige vanem meesterahvas majast tõi nee ja ütles: "Tere, Jumal sise! Rõõmsad jõulud!" Temale vasdadi: "Tere tulemast!"

ERA II 188, 341/2 (19) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõulupõhku visa lage, ja kui palju ripuma jääb, siis tuleb hea viljakasv.

ERA II 188, 343 (30) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uueksaastaks toodi ikka heinad tuppa.

ERA II 188, 344 (34) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nelipühi lauba õhtu viisid poisid tüdrukutele "armukased". Kui keegi tüdruk ei meeldind, siis viidi kuivand kadakas.

ERA II 188, 352/3 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Hiidlaste tohuselkäigust./ Indri-Peetri Jaagu tuusel käimine. Tuusel käidi ennevanasti sedasi, et lootsiku ninas oli nisuke rauast raam, seal peal põles puudest tuli. Ja kui öösi mindi merele, siis see tuli valgustas lootsiku esist ja kalad tulid sinna valgusse. Siis raiudi neid pihiga (ahinguga). Ükskord Indre-Peetri vana Jaak läind ka tuusele ja näind, et üks teine mees püiab ka eemal kalu. Korraga teine mees hüiab: "Miks sa mu kala ära võtsid?" - "Missugune see sinu kala on?" küsib Jaak. Hakand vaadama ja näindki, et tal üks imelik ühe silmaga kala ja see üks silm olnd veel kukla peal. Jaak visand selle kala taale tagasi. Noh, sedakord olnd head naabrid jälle. Jaak hakand siis lähämalt silmama, kudas teine mees ka püiab. Ja vada nalja, teisel põle loodsigud ega kedagi, mehine puulaast pihus ja härjasitt põleb peal. Hakand randa tagasi tulema, mees tahab Jaagust kangesti ette, ei Jaak lase ka. Saand kalda ääre, siis visand Jaagu Sahtli koplis vastu suurt kibi. See kibi praegu seal alles. Jaagu puus läind paigast ära, jähi sellest eluksajaks vigaseks. Minu isaisa näind teda, kui ta alles pisike poiss olnd, hüitud siis va lombak-Jaaguks. Rahvas uskus, et see oli vanapagan, kes Jaaguga tuusel keis.

ERA II 188, 354/5 (44) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Hiidlaste seiklusi soolaveol./See oli nii vanal hallil aeal, kui Käina kõrtsis oli viina veel. Ühe pühaba homigu vara Maandi Ants joond seal. Korraga tulnd mehed kõrtsu ja rääkind, et nende soolalodjad randrüitlite kääs vangis Tuulikninal. Sel aeal oli sool kunderpant, äi lubatud maale tuua. Vilja ja humalade vastu mehed keisid Stukolmis seda vahetamas, siin müisid rahvale salaja ära ja said kallist raha. Va Maandi Ants ütelnd: "Andke pool toopi viina, ma lähän toon soldatite kääst lodja ära." Mehed luband ka. Vana visand kirguriided seljast ära, korjand külast vanad nadid selga ja paljajalu lähäb senna lotjade sega. Teeb ikka ühe juures asja ja teise juures, viimaks jõuab soldadile nii ligidale, et võtab lodjast lükipuu ja pistab soldadile niisuguse vopsu rõndu, et mees kukub üle hobuse pikali ja hobu minema. Ants annud talle maas ka nii pallu veel, et isi lodjaga minema sai. Otsiti pärast taga küll, aga keda sa süidistad, va kaltsus vanamees oli. Soldat tohi räägidagi mette: sa isi suur kroonumees ja hobuse selgas ning lased ühel kerjusel eesele naha tuliseks teha!

ERA II 188, 355/6 (45) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks Kassaare mees tõi soldati kääst Saksamaa viina ankru ära. See mees olnd jälle kangesti nobe joosma. Vanamees võtnd eese aluspükste peale, pallajalu ja palla peaga, kirves kää ja parandab karjamaa aeda, otsib isi ühtepuhku vitsu. Sedasi ta sai soldatile lisemale. Viimaks on vanamees nii soldati juures, et küsib ta kääst piibutuld. Soldat hakkab tuld otsima ja paneb püssi kääst maha. Vana ruttu selle aeaga lipsti püss kätte ja joosma. Soldat järele, aga vanamees kange liduma, äi saa käde. Teised mehed valvasid jälle kadagade sees ja viisid ankru ära. Kellele soldat tohib rääkida: sa isi kroonumees ja lased ühel taluvanamehel oma püssi ära võtta.

ERA II 188, 356 (46) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Väga vanal ajal oli Käina laht nii suur meri, et siin käisid kala püidmas laevadega muugalased. Sii oli olnd suur püiumeri. Võrkmajad olid laidude peal olnd. Muugalased käisid sii püidmas ja pidid selle eest kümnist maksma. Ühe aasta oli aga püid nii kehva olnd, et põle saand kümnist maksa. Siis võetud nende püised pandiks ära ja viidud Käina kiriku lae peale. Kui minu isa oli pisike poiss ja keis kiriku lael, siis ta veel näind kõdunend räbalaunikut, mis pidand muugalaste võrgud olema. – Üks muugalane olnd nii tark mees, võtnd neli räime, aeand hõbenõelale ja lasknd vette. Aga selle needmise pannud juurde: kus nee räimed kinni võetakse, seal hakkab suur püirand ja siit peavad siis kalad kaduma. Käina laht peab järveks saama. Nee räimed olla Pärnu lõukas kinni püitud ja see on ka praegu üks väga suur püikoht. Käina laht on juba minu mälestuse aeal üsna kuivaks läind.

ERA II 188, 357 (48) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuri visand Saaremaalt kolm kivi Käina kirku pihta: üks praegu Orjagus, teine Palupõllu määl ja kolmas Kärdla tee ääres. Nee on ka mehised kivid kohe.

ERA II 188, 363 (5) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laevamehed uskusid putermanni, see oli laevavaim. Teda harilikult keegi ei näind, aga kui ta ennast näitas või mudu eesest märku andis, siis juhtus laevaga alati õnnetus. - Ükskord me olime Viipuri reidil laadimas. Öösi, kui kõik magasid, kuulis vahtmees, et üks krabistab seina taga. Ta läind vaatama, kes seal on, aga ei leind kedagi. Natukse aea pärast jälle kõbistab. Mees rääkis seda lugu ka teistele ja arvati, et putermann võis olla. Aga kapten leidis, et rotid olid söönd laeva seina läbi ja kõik maale läind. See on kohe selge märk, kui rotid laevast ära joosvad, siis juhtub midagi paha. Nää, oligi sedasi, enne kui Tallinna saime, uppus meie tüürimees merre.

ERA II 188, 363/4 (6) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Igal laeval oli oma putermann, aga mõnel oli ka kaks. Ma isi olin ka ükskord vahtis ja kuulsin, kudas putermannid teineteisega mastis laeva üle vaidlesid. Üks ütles: "Kas on ka tugev laev?" Teine ütles: "Mis ta tühi on, hoia sülega kinni". Mõne pääva pärast laev jooksiski karile kinni.

ERA II 188, 366/7 (14) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin külas oli üks va Ingel, kellest arvati, et ta nõidab. Mulle rääkis isi üks tüdruk, et ta läind Ingliga vastamisi ja Ingel ütelnd talle: "Ärgu su suhu mingu enam sepikuleib!" Teise pääva tüdruk ei või näha ka, kui teised sepikut söövad, ta enni olnd suur sepikusõber. Ei ta põle osand selle vastu midagi ette võtta, pikapeale kadund see viga ise ära.

ERA II 188, 368 (24) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hauudund varvaste vahele pandi linase riide ehtid (udemeid) ehk kuiva sammelt seina vahelt.

ERA II 188, 370/1 (40) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui söötiir oli naha peal, siis nahk oli natuke sealt kohast punane ja paistes. Maas kasvab nisuke rohi, mis sinna peale pannakse. Kui väiksem oli, siis tehti viislepp peale, näpuga veetakse tugev kramm viide nurka.

ERA II 188, 371 (41) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roosile panid kanepid ümmere ja siis rõhud peale, mis küitude peal keisid. Musta lamma villu pandi ka peale.

ERA II 188, 371 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sinise villi rohi kasvab metsas, selle leht peale panna, siis kaob ära.

ERA II 188, 377 (58) < Käina khk., Käina v., Seljaküla k., Jaagu-Antsu t. - Enda Ennist < Leena Veel, s. 1872 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kotimees oli kaevus, lastel keelati sinna vaadata, tõmmab alla.

ERA II 188, 379 (72) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Kopli t. - Enda Ennist < Leena Pomerants, s. 1881 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laps kaev vuadas, siis ööldi, et kotumehe nägu on, mis sealt vastu vuadab.

ERA II 188, 381 (83) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Antsu-Tooma t. - Enda Ennist < Juhan Vaim, s. 1850, Anna Vaim, s. 1869 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrkusi sai keedetud, see puhastas nad kalarasvast ja nad hakkasid parem püidma. Mõni arvas küll, et võrkusi peab ohatlema või mõne kuntsti pärast suitsetama, siis toodi kolme saksa maa pealt salaja puid, pihlkapuid ja suitsetati nendega. Aga see on tühi ebausk.

ERA II 188, 382 (89) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Antsu-Tooma t. - Enda Ennist < Juhan Vaim, s. 1850 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maalased taguvad seinas: tikk-tikk, tikk-tikk. Ma sõin ükskord laua ääres, korraga maalased hakkasid nii kõvasti laua sees taguma. Mõne aea pärast suri mu tütar ära. Kaigutsi külas Mikul maalased tagund talve läbi nii kõvasti ja seal suri ja läks laiali terve see perekond.

ERA II 188, 384 (110) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma olin 12-aastane ja mäletan veel, et taevas oli hermsaste ühe öö läbi punane. Vanemad inimesed ütlesid, et see pidi sõda tähendama. Eks Türgi sõda tuligi.

ERA II 188, 386 (122) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ammust aega keind katk sii ringi nagu pisike hall poiss. Kes seda poissi näind, see surnd. Siis surnd kõik inimesed ära, kaks tükki jäänd ainult järele. Nad põle mudu üksteist leind, kui mere ääres liiva peal näind teise jälled. Siis olnd inimesel nii hea meel, et teise jälgi nähes lasknd kummuli maha ja annud nendele suud.

ERA II 188, 387 (123) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Inimesed rääkisid vanasti Tõllusest, kis eland Saaremaal ja keind siin oma sugulase Leigeri juures saunas ning kapsaid toomas. Olnd kangesti suur ja tugev mees. Mine tea, kas see õige on või mudu tühi luule.

ERA II 188, 389 (144) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Loomalauda lääve ette pandi pihlakpuu, nii et kõik loomad sellest pidid üle astuma, see pidi neid hoidma sui kõige õnnetuste eest.

ERA II 188, 390 (150) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Väljaotsa-Tooma t. - Enda Ennist < Liisu Jaakson, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puudehärmast vaadati ka viljasaaki. Kui puud talve palju uudetand, siis ka viljapead rasked.

ERA II 188, 397 (7) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sii Kurisoo metsas suur auk, seal nähtud näkkisi. Mõnikord pardid ujund vee peal, teinekord olnd kirjud härjad, vahest kenad tütarlapsed, mõnikord ehitas näkk ennast laevaks. See auk neeland inimesi alla. Ühekorra karjalapsed hakand lounat sööma ja istund sinna augu ääre valge kasepaku peale. Neid olnd 10-11 last, mo isaisa olnd ka siis karjapoiss, ta näind seda pealt. Kõik poisid mahund kännu peale istuma, ainult üks jäänd püsti. See ütelnd: "Kus ma istun nüid, kas niku-näku hänna peale?" Nii kui ta seda saand nimetand, nii pakk kadund ja lapsed kõik perseli maas, leivakotid süles. Ta tahtis kõiki peale võtta, siis oleks ära viind. Seda räägitakse ka veel, et härja neeland alla ja alt olnd nii ööne, et 5 km kauguselt merest tulnd härg välja.

ERA II 188, 398 (8) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed mängisid roogus, mu oma poeg oli ka ja tema rääkis just seda lugu, see oli umbes 30 aasta eest. Lapsed näävad, et ilus mängulaev lähäb. Nad joosvad karjas järel ja hakkavad laeva püidma, aga laev seda rutem eest ära mida kiirem nad joosvad, lähäb kord-korralt ikka sügavamasse mere. Purjud olnd peal ja sõitnd vahest vastutuult ja nõnna, kudas juhtund. Vahest tulnd jälle lastele lisemale ja siis jälle edasi. Lapsed saand viimaks aru, et see meelitab meit sügavasse vette ja tulnd tagasi. Seesama on näkuvaim ehk merenäkk. Ta pidada saama ennast igaks asjaks muuta, ainult mitte haugi peaks ja kadagamarjaks, nendel pidada ristimärgid olema.

ERA II 188, 398 (9) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen kuulnd küll, et Ülemiste järves pidada vaim olema. Ta pidi vahel sealt välja tulema väravavahi kääst küsima, millal Tallinn valmis saab. Seneperast seda ühtelugu ehitakse juure, mudu laseb järve linnale kaela. See vaim olevat pisike hall vanamees kangesti pika habemega.

ERA II 188, 400/1 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas enni üks peremees teind eese hundiks. Peremees ja sulane olnd kaheksi heinamaal. Hakand seltsis kodu minema, aga peremees olnd ammu enni kodu ja söönd laua ääres, kui sulane jõund. Riidleb veel pealegi sulasega, - kus see nii kaua aega viidab. Hakkavad heinamaale tagasi minema, juba jälle peremees enni kaare peal. Aga sulane näind iga kord, et taast kautu läind üks hunt lähkat, lähkat, lähkat. Sulane jäänd ühe õhtu metsa põesa taha valvama, mis peremees teeb. Peremees läind põesa taha, kikerdand kolm korda üle sella ja lugend: "Saba taha, sops ja kõrvad pähe, kiks!" Siis oligi hunt valmis ja pani kihudama. Eks sulane teeb järele. Aga sulane ei osand kodu tagasi teha inimeseks, hakand ukse taga ulguma. Peremees läind taale appi siis ja käskind minna sealauta ja seal kolm korda vastupääva kikerdada ümmer, siis saab meheks tagasi. Äi peremees põle sestsaadik saand ennast ka enam hundiks teha.

ERA II 188, 406 (28) < Emmaste khk., Emmaste v., Valgu k., Kopli t. < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k. - Enda Ennist < Liisu Sein, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üksvahe oli nii pallu hunta, ulgusid nii, et aknaklaasid värisesid, ja sõid loomi. Siis korraga kadusid aasta-kahe jooksul ära, läksid talve üle jää minema. Selle kohta ma olen kuulnd nisukest juttu. Laev läind ükskord Kõpu randas hukka. Kõplased päästnd paatidega mehed ära. Kapten ütelnd: "Kui te mind sedasi laevast välja kannate ja Suuremõisa saali viite, et ma jalga vastu maad ei pane, siis ma luban teitele midagi, kas ussid või hundid kaotan ära." Mehed täitndki ta soovi ja kapten kaodand hundid ära. Sest on nüid üks 50 aastat juba tagasi.

ERA II 188, 407 (33) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Liba tahtis ükskord meie lehma ära süia. Teised hundid hakkavad ikka loomal kõrisse, aga liba kargab perssi. Küined lehma udas kinni ja sööb tagumiste jalgade vahelt. Liba on pisike ja kange terava ninaga. Tagumised jalad on tal pikemad kui esimesed.

ERA II 188, 407 (34) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kräti väljakutsumise sõnad: Änta, punta, kivitüdi pinta, tondituru lunta, vaimupulu kunta, lige-suge sunta.

ERA II 188, 408 (40) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli nisuke mees, kui ta tuli midagi su kääst saama ja ei saand seda asja, siis ta pistis lõhkise otsaga pihlakase kepi aea vahele ja ära sa siis oota, et loom õue veel tuleb. Ükskord oli sedasi. Panime lehmale trossi kaela ja tirisime, aga röökis ja ei tulnd. Lammad tõime süles õue, aga karjusid kohe.

ERA II 188, 409 (42) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sagrid pannakse teisele peale. Üks mees õpetas mind, kudas sagrisid saab teha: lepapuu puru pane pudelisse ja pissi peale ja pane sooja ahjunurka seisma, siis sigivad. Pealetuule lase neid lahti ja lähvad teise inimese peale.

ERA II 188, 410/1 (48) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Painaja keis ühel noorel tütarlapsel peal metsas heinamaal. Ta ei tohtind magama heitagi, kohe tuli peale. Mina jähin ükskord valvama, kui tüdruk magama jähi, hakkas kohe karjuma. Küll ma hüidsin teda ja tõmbasin talle ristisi peale, aga ei aita midagi. Enni see inimene seda tütarlast rahule ei jätnd, kui üteldi talle suhu, mis ta vaevab teist inimest. Siis kui kingad voodi serva alla paned nii, et varvaotsad väljapoole, siis painaja ei tule peale. Kui tunned, et hakkab tulema ja enni saad ütelda veel: "oh Jumal," siis lahkub ära, või parema jala suurt varvast liigutada saad.

ERA II 188, 411 (49) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti liikund siin katk ringi. Hall poiss olnd. Kui kepiga kellegile näidand, siis see suri kohe. Kaks inimest jäänd järele, üks Kõppu ja teine Tohri ninale, teine meesterahvas, teine naisterahvas. Jälgi kaudu otsind teise üles ja heitnd kaheksi paari.

ERA II 188, 411 (51) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui pihelgavitsaga ussi lööd, siis ta aeab jalad välja, saba juurest kaks jalga.

ERA II 188, 411 (52) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Uss ütelnd, et kui temal jalad all oleks, siis ühe ööga paneb üheksa pere uksed kinni. Siis Jumal ütelnd, et tal ärgu jalgu olgu. Aga kui ussi piinad, siis aeab jalad välla. Lepavitsaga lööd, siis sureb rutem, pihelgavitsaga lüies ei sure enni päävaloojat.

ERA II 188, 412/3 (58) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu ema oli üheskohas külas õhtu hilja olnd ja hakand sealt koju tulema. Kahe küla vahel olnd suur lai lagendik, ja kui ta sealt üle tulnd, siis eksind ära. Äi tema leia ega leia teed koju. Viimaks ta saand ühe kiviaea kätte ja hakand seda äärt mööda tulema, aga kogu aeg keegi krõpsutand teispool aeda. Ema mõtelnd: "Äi ma lähä üle kurjavaimu jälgede," ja läind aea äärt mööda edasi. Saand talu haopinu juure, siis olnd kole ragin ja kurivaim läind pinu sisse. Seal ta pöörand suka jalas pahempidi, siis saand koju.

ERA II 188, 413 (59) < Tallinna l. < Noarootsi khk. - Enda Ennist < Juuli Lõhmus, s. 1893 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Teine kord jälle ema akkas tütre juure minema, üks kilomeeter maad oli seda vahet. Aga ei tema põle jälle edasi saand, keind aga ringi peal ja tulnd samasse kohta tagasi. Viimaks ta istund maha ja keerand suka teisepidi jalga, siis saand edasi. Need ööldakse vaimu jälled olevat, mis inimesi sedasi eksitavad. ERA II 188, 415 (70) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras/vesi/Kui on kedagi salaja ära tapetud, mere lükatud või muud ülekohut tehtud, siis laevavaim putermann peab mastis vinguma.

ERA II 188, 419/20 (92) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siit külast Laasi Simu läind ükskord Tärkmaa Peetrile varrule. Saand õhtu ja Simu hakand kodu tulema. Teised keelnd, et ära mine vastu ööd, jää ööks siia, aga äi Simu põle jäänd. Peetri vana ütelnd siis: "Na, mine aga peale, küll tuled varsti tagasi." Simu läind natuke maad, kui hobu hakand ümmer kruusiaugu keima, äi lähe edasi, kas tee mis tahad. Äi Simul aita muud, kui keerand hobuse tagasi ja läind Peetrile. Seal ta ütelnd vanamehele: "Võta oma kurat mu hobuse juurest ära!" Vanamees ütelnd: "Na, mine aga siis peale." Siis ta hakand uuesti kodu minema ja hobu läind ilusti edasi. Saand siia Lülle põllu otsa, kui Miller tulnd kahehobuse tõllaga talle vastu ja küsind: "Miks sa oma isa palveraamatud ära võtsid?" Simu ütelnd: "Tagane must, saadan!" Siis läind koplimetsa, niiet tulesoru taga. Miller oli siin kirikuõpetajaks ja Simu isa oli usklik, kuna Simu ei olnd, sellepärast ta küsis isa palveraamatuid. Teise homiku Simu läind samasse kohta vaadama, aga äi seal põle jällekriipsugi olnd.

ERA II 188, 421 (96) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Küti t. < Emmaste khk., Emmaste v., Kõmmuse k. - Enda Ennist < Leena Valton, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui keegi tütart kiitis, siis kästi ikka putsi haista, mudu teeb ära oma kiiduga.

ERA II 188, 425 (3) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Okaspuud raiuti ehituseks vanaskuus.

ERA II 188, 425 (4) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tarbepuud, kas rehavarski ja laevapuud lasti ettepoole pääva maha, mudu leheb lõhki.

ERA II 188, 425 (5) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Kontrollis Kadi Sarv
Lehtpuud raiuti nooreskuus.

ERA II 188, 440 (100) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männamaa külas on üks väga vana mänd ja sellel on rist otsas. Seal olnd vanasti kabel ja maetud surnuid, sellepärast rist.

ERA II 188, 440 (101) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahatulele pead otsekohe ilma silma pilgutamata juure minema, siis saad käde.

ERA II 188, 441 (110) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Villiga on sedasi, et metsas on villilehed ja villimarjad: neli haru, keskelt putk üles ja seal otsas sinine mari.

ERA II 188, 441 (111) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussisositud inimest ei tohi tulemaeasse viia, siis oksendab kas või "suured sapid" seest välja. Mo isa keis Kõpust ussisõnu toomas, vee peale olid sõnad räägitud ja sene veega pesti jalga. Valu andis tagasi. Samuti võib lepalehtedega vee sees pigistada, nuuskpiiritust, tubakalehti või piibuõli peale panna.

ERA II 188, 462 (28) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli üks vanamees, kellel oli tulihänd. Terved heinakuhjad toodud tal õue. Ta oli ka vakkind surmaga, ei tule ega tule. Pakkund teistele sõnu, mudu ei saa surra.

ERA II 188, 465 (46) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks mees rääkis mulle ise, et ta olnd heinamaal ja läind õhtu küine magama. Põle saand veel magama jäädagi, olnd alles üleval, kui suur must härg tulnd neelmaaugust välla, röökind ja tuisand kõik heinakokad laiali. Läind homiku seda kahju vaatama, kõik olnd terved. Eks see oli näkk, keda ta nägi.

ERA II 188, 465 (47) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks pruutpaar läind ka väga vanal ajal neelmaauku.

ERA II 188, 466 (49) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mo ema rääkis ikka, nad olnd karjas ja visand lehkreid ülesse, kellel suu ülespidi jääb, see saab taeva, kellel ei jää, see ei saa. Nad näind, et korraga heinakokk tulnd kikerdades üle aea, aed üsna ragisend, läind loomade hulgast läbi ja lapsed kartnd kangesti. Mis ta muud oli kui näkk.

ERA II 188, 469 (59) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsi hermutati ikka, et kotumees kaevus, tõmmab sisse ja sööb ära, kui sisse vaatad.

ERA II 188, 474 (100) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk tulnd Mihkli juure ja ütelnd: "Sa pead nüid surema." Mihkel hakand vastu paluma: "Ma ei taha surra!" Katk ütelnd siis: "Noh hea küll, ma annan sulle siis kergema surma." Katk tulnd üle tappaea ja küined krabisend tappaea peal, ise soigund. Ta olnd halli poisi moodi. Mihkel magand üksi aitas, pererahvas olnd toas. Aitas Mihkel surnd ja sellest hüitakse praegugi seda aita Mihkli ait. See oli teise katku aeal umbes 200 aasta eest.

ERA II 188, 474 (101) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pühad lepad olnd seal, kus praegu Pühalepa kirik seisab.

ERA II 188, 474 (102) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hiiusaare nimi tulnd hiiepuudest, mis siin kasvand.

ERA II 188, 474 (103) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mänspää küla < männispää - suur männimets.

ERA II 188, 476 (108) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meremehed kardavad putermanni, kui ta ennast näitab, siis juhtub õnnetus. Üks öösi kapten annud tüürimehele kursi kätte ja läind isi magama. Putermann tulnd tüürmanni juure ja käskind teist kurssi tüürida. Ei mees muidugi tee seda, kus sa kapteni käsust tohid üle astuda. Läind siis minema, aga natukse aja pärast tulnd uuesti tagasi ja käskind sama kurssi tüürida. Mees kloppind siis kapteni ülesse ja räägib asja talle ära. Kapten käsib, et tüüri siis pealegi seda kurssi, mis putermann näitab, saab näha, kuhu viib. Läind sedasi ja laev läind kummuli, mehed saand veel põhjale ja päästetud ära.

ERA II 188, 476 (109) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mitu inimpõlve tagasi olnd kesk Hiiumaad Tihu kirik. Siis see kirik on ära neetud, niiet see on järveks vajund ja praegu on seal kohal Tihu järv. Kaks vanemat meest - Madis Jünmann ja Adu Veski - näinud veel torni luukidest saadik vee peal, nii pikkamisi vajund. See järv on u. 1 km pikk ja vähem kui kilomeeter lai, üks 500 sülda sügav.

ERA II 188, 477 (110) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vaarao vägi, mis Moosese järele tuli Punasesse merre, muutus hülgedeks. Saare rahvas sööb neid, siis öötakse: sööd vaarao väge.

ERA II 188, 477 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (end. kaugsõidu kapten) (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hüljes on väga hull, kui teda haavad. Üks mees Anikaitsi laiul püind hüljeseid ja löönd pootshaagi ühele sisse. Pootshaak pooleks ja mees kukkund pikali, hüljes mehele otsa. Mees hädas: liigutada ei tohi, nii kui edasi lähäd, hüljes sööstab kohe peale. Viimaks tuul viind mehe mütsi peast. Hüljes sööstab mütsi peale - ta arvas muidugi, et mees läks edasi. Mees sai sedasi plagama. Väiksed mustad, nn. viibrid on arad, aga suured-hallid on julged. Tal silmade vahel ninal on nii õrn koht, et mees võib ta piibuga surnuks lüia.

ERA II 188, 481/2 (128) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrgud pandi võrkaeda juhtmete peale kuivama. Kis teist kaetsema akkas, see läks ja lõikas teise võrgust tüki välja, siis rikkus sellega teise püiu ära. Ega inimene teand teinekord seega midagi nõidust, ta aga sai sedasi teise võrku rikkuda. Kõige parem oli, kui said talle ütelda, mis sa sedasi tegid, siis ei juhtund võrkudega paha.

ERA II 188, 482 (130) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui püised väga lintsuseks läksid, siis toodi metsast lepa- ja paakspuukoori ja keedeti ja pesti võrkusi selle veega. See põlnd kuntsi pärast, aga püised uuendati sedasi nagu riiet tärgeldakse. Siis hakkas kohe parem püidma.

ERA II 188, 484 (142) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen kuulnud küll, et varas lasti varastatud asjad tagasi tuua. Siit rahvas keis Saaremaalt tarkust toomas, kudas vargaga teha. Ka haiguste vastu otsiti sealt abi. Tark tegi sõnad viina peale, see anti loomale sisse, siis sai terveks. Sõrves pidada eriti tublid teadjad olema.

ERA II 188, 485 (144) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kis on valet vandunud, sellel ei ole enam õnne elada.

ERA II 188, 505 (14) < Emmaste khk., Emmaste v., Kaderna k., Tuhaselja t. < Emmaste khk., Emmaste v., Aldi k. - Enda Ennist < Toomas Kubja, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Naised tegid maaleelist. Maha tehti auk, sinna kallati vett sisse ja liigutati segamisi. Selle sogase veega pesti ville, mis maast saadud, kadusid siis ära.

ERA II 188, 506 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuralased keind siin kala püidmas. Meie koplis praegu veel kolm ahjuvaret, kus nad eland. Suurevallast on tulnd üks laevameister Nuut siia talusse elama, tema muidugi asutas selle talu kaheksa inimpõlve tagasi, enni põle siin küla olnd. Siis elanud siin kuralased, aga viimaks nende elu läks siin kitsaks, siis läksid ära. Ega nad päriselt siin eland, püiuaja ainult olid. Viimaks põle kala enam saand ega renti jõund maksa, siis võetud nende võrgud ära ja viidud Käina kiriku laele.

ERA II 188, 506/7 (20) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ruhnu mehed olid siin hülgeid laskmas. Siin naabris elas vana naine Kreet, kes läind ruhnulastelt rasva saama, äi ruhnulased põle and. Eit nõian nende püssid ära, äi põle lasknd enam. Siis üks Ruhnu vanamees lasknd püssi ja ütelnd: "Sellele mõjugu, kes seda teind." Kreeda silm läind kohalt ära pale peale. Ta keis meil ja silm oli viltu, nägin ise seda, ööti ikka, et ruhnulase lastud.

ERA II 188, 507/8 (23) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk keind sii ringi, hall poiss olnd. Siin ligidal üks Vare põld, sealt tuleb luid välja. Vanad inimesed arvasid: ju see katkuaeast pärit.

ERA II 188, 508 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu kodukohas olid neelmaaugud. Vanad inimesed ütlesid, et see on näkk, mis sealt alla neelab. Hani läind Kurisoo külast alla ja tulnd merest välja. Ööti ikka näkuaugud.

ERA II 188, 508 (26) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viislepp. Kui midagi vistrikku lõi inimese ihu peale, siis sõrmega vidadi viislepp sinna peale, sii pidi terveks saama.

ERA II 188, 508 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kaskede sees on tuulepesad. Siis kui keegi arvati tuulest midagi saanud olevat, siis suitsetati tuulepesaga.

ERA II 188, 509 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui loomad kevade esimest korda välja aeti, siis pandi pihlapuu lauda ukse ette nõnna, et loomad sealt üle läksid, siis põlnd midagi õnnetust karta loomadega sel suvel.

ERA II 188, 510 (36) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puude peal on uude, selle järele vaadatakse vilja- ja kalasaaki. Kui uudet on palju, siis on saak rikkalik. Kui uude on, siis arvatakse pool aastat edasi, siis nääb, kas tähendab vilja või kala.

ERA II 188, 512 (52) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Matsepää ei tohi mitte üks puuraag õue tuua, mudu on sui ussid õues.

ERA II 188, 514 (67) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord poisiksed narrind ussi ja tõrvand ta ära. Uss saand nii vihaseks ja tõmmand eese ratta ja läind nendest mööda, mis ulgund, Siis tõmmand ennast ümmer ajateiba, nii et teivas läind pooleks mis plaksund. (Ussidest vt veel nr. 2, 12:1, 20, 42, 51, 65, 68:7, 80:1, 86:4, 111:3, 142, 198:5, 229:7, 241:7.)

ERA II 188, 514/5 (72) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Raske naine ei tohi naerda midagi, siis jääb see viga lapsele külge. Kui mees naerab, mõjub ka. Siin üks mees võttis naise, tal oli kolm poega ja ükski neist ei saa rääkida. See mees ennemalt lõigand lindudel keeli suust, sellepärast ta lapsed on tummad.

ERA II 188, 516 (86) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin ligidal on kurisoo-augud. Ükskord karjased istund augu ääres ja hall hobu tulnd august välja. Lapsed ronind kõik hobuse selga, üks väike tüdruk jäänd ainult maha. Hobu läind teistega edasi, tüdruk joosnd järele ja karjund: "Oot, oot, ma istun näku hänna peale!" Nii kui ta saand seda ütelnd, nii hobu kadund kohe ära ja lapsed kõik hunikus maas. Ükskord üks härg läind sealt august alla ja merest tulnd välja. Äi muud viga põle olnd ühti, kui üks sarv olnd peast kadund.

ERA II 188, 516 (89) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui heasti lookas vikerkaar, siis peab kangem sadu tulema.

ERA II 188, 516 (90) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar joob ots meres, siis pidada sadama akkama.

ERA II 188, 517 (94) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolm korda sülita alla, siis võib maha istuda, siis ei tule haigusi.

ERA II 188, 518 (97) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui maast istudes maalased saad, siis hõeru kukemarjaga (maas kasvav rohi), siis saab terveks.

ERA II 188, 526/7 (4) < Risti khk., Kloostri v., Valgma k., Valgma t. < Risti khk., Vihterpalu m. - Enda Ennist < Juuli Olep, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tõntsu hiie. Kirikkülas Tõntsu maa peal on olnud ennevanasti suur mets. Kui küla lambad olid laudast välla tulnud, hundid olid lambad ära murdnud. Vanad eestlased olid igal õhtul palvetanud põlvili metsa poole selle pärast, et hundid ei peaks lambad ära murda. Nüid on need puud kõik maha võetud, ainult lepa- ja pajupõesad on seal peal. Ja sellepärast hüitakse Tõntsu hiieks.

ERA II 188, 538 (42) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Kõnnu k., Matsi t. < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Tagavere k. - Enda Ennist < Miina Jalakas, 78 a. (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Eks ikka jõulu ja uueaasta olid need mängiaad, siis istuti põhku ja mängiti.

ERA II 188, 539/41 (46) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti oli üks ihnus ja laisk perenaine, ta ei viitsind kunagi tööd teha, ütles ikka, mingu teised tööle, ta jääb kodu võid tegema. Ta teind küll võid, aga ega ta perele põle sellest tera annud, söönd isi ja müind. Üks lauba ütelnd jälle: "Minge te tööle, ma teen kodu võid ja siis saate õhtu võid-leiba." Sulane juba tundis asja ja tegi: "Mh, küll me su võileiba enne näind!" Perenaine võtndki koorekernu ja hakand männaga koort kokku lööma. Aga tee mis tahad, koor kokku ei lähe - vat sulase sant mõte oli koore ära rikkund. Perenaine hakkas siis laulma: Kópa, koopa, kóorene, válmis veere võike! Súlane saab súure tüki, péremees saab píka leiva, kárjapoiss saab kánika. Koor kuulas sellest ja akkas kokku minema: Koppás, koppas, kóoreke, válmis veeres võike. Oli või valmis, ei siis teind oma lubadusest väljagi, pani või pütti ja asi sellega. Sõi oma kõhu täis ja heitis magama. Noh, pere ootas pikisilmi, aga ei toodud. Tulid õhtu kodu, kõik oli tegemata: púdrupada oli pésemata ja paéakaaned kásimata. Noh, perenaine tõi siis külma toitu lauale, siis péremees patsis piima-leiba, súlane sonkis sóola-leiba, kárjapoiss sõi kálla-leiba. Siis sulane sõi ja sajatles: Págan võtku Púniku, soósse jäägu sõnnikud (ärikmullikad); täkk see surgu täiel traavil, vánad härjad ikes põllukraavil, rónk see nokkigu rúunaroju ja mära ärgu toogu várssa koju (hunt söögu selle), seápõrssad mata põllale ja lammatalled láuda taha. Siis hakandki kõik surema, loomad saand otsa. See pere olnd enni väga rikas ja see sulane olnd 7 aastat seal juba teenimas olnd, aga sajatles kõik ära. Peremees sai ise teise sulaseks. Mo isa võerasema rääkis selle loo ja kartis kangesti, et mitte mõnada (=sajatleda) ei tohi.

ERA II 188, 544 (53) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laps sünnib "ussihammad" suus, seda inimest kardetakse enam kui ussi. Mõni ema sai sajatatud: "Saagu su sugu sündima "ussihammad" suus!" sündides hammad suus.

ERA II 188, 547 (74) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõulupühade aegas magati põhkus, aga kõik pidid ühtepidi magama, siis ruki ei kasva sasis.

ERA II 189, 10/11 (3) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda Hiiumaad on kaks korda nälg ja kaks korda katk puhtaks teind. Muda külas Mihklil olnd akned ja uksed kinni pandud ja inimesed olnd kõik toas põlvili maas ja palund, tuli põlend ööd kui päävad. Keegi põle julgund toast välja minna, aga üks vanaeit olnd siis nii julge, et käind väljas loomi söötmas, aga ta ust põle julgund lahti teha, aknast käind sees. Hallid poisid keind rinki, keda kepiga puudutand, see surnd. See vanaeit, kes väljas keis loomi toimetamas, see kuulnd, kudas kaks halli poissi suure pihla all rääkind: "Kus puutus, sinna jähi. Me tulime Valgu poolt. Siin kange nutt, siia maksa sisse minna." See rahvas jäändki Mihklile järele. Pärast seda hakatud surnuid matma, kus keegi maas, sinna tehtud auk ja pandud mulda.

ERA II 189, 12 (10) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti oli näkk. Üks palk olnd ühes kohas maas ja karjalapsed istund selle peal. Aga ükskord olnd lapsi nii pallu, et ühele põle ruumi jätkund. See ütelnd mudu nalla pärast: "Las ma istun siia niku-näku näka peale." Kohe kadund palk ära ja lapsed olnd kõik hunigus maas.

ERA II 189, 12 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti olnd üks püha lepp, rahvas keind seda kummardamas. Sinna ehitatud praegune Pühalepa kirik.

ERA II 189, 13 (13) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Reigis oli "torupilli tamm", seal tamme all olla vanasti torupilli mängitud.

ERA II 189, 13 (16) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männamaa jõe juures nähtud ilusaid tüdrukuid, kes palmind juukseid. Nii kui saand ütelda näkud, nii kohe kadund.

ERA II 189, 13 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Prassi külas oli suur vana mänd, sealt alt leitud raha.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]