[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 123, 272 (15) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Riiumäel sääl olevat nii olnd, et läind kodu ja kaks kassi olnd tii pääl, teene olnd must kass, teene kirju kass. Niid rääkind inimese keelega. Kirju kass küsind musta käest: "Kumma kuul (koolemine, suremine) enne on, kas inimese kuul või looma kuul?" Teene oli vastand, et looma kuul, ja teene oli ütlend vist, et sis nääb inime kaks kuult, oma kuuli ja looma kuuli.

ERA II 123, 272 (16) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2005
Sääl Riiumäel olema niisugune asi olnd, et vanapagan tükkind maadlema. Ku inime kuu poole sai nii kõege kehagä, sis on võit tema puul, ku vanapagan kuu poole sai, siis on temä võit.

ERA II 123, 286 (46) < Viljandi khk., Pärsti v., Pärsti as., Siimu t. < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - Linda Köögardal < Tiina Simonlatser, 65 a. (1936). Sisestas USN Kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnise vaka-ait oli Taevere vallas Aarjadi külas (ühel taluperenaisel umbes 40 a. tagasi). Igast saagist esimene oli sinna viitud, kas liha ehk mistahte. Ükskord tuudud räemed rannast kodu ja üks naesterahvas olnd sääl; tema võtnd ja mõtlend, et ma küpsetan ära. Oh sa jumal, ku vanaeit tulnd, võtnd selle räeme tema käest ja viind ikki aita. Seda ma ei tia, kas ta viskas sinna unikusse või oli tal mõni koht. Oh sa jumal, sii ait aises mis irmus; ma nägin seda (aita) küll viil.

ERA II 123, 363 (13) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Pedaku t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrgessaar, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin on Siimu talus olnud üks suur kask, sääl on olnd punasi lõngu okste külles, nad on sellele vist ohvrid viinud.

ERA II 123, 363/4 (14) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Pedaku t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrgessaar, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnnivakk - kuulnud olen küll aga näinud ei ole. Nemäd sis olid aita viind andid sinna Tõnnivakka, vanad esivanemad ikki. Vakk - pärnäkoorest, paar jalga kõrged ja ümarikud. Igast uutsevil'last esti viiti sinna. Aedas vanasti lagesid ei olnd, sis oli sii vakk aeda päälikul. Enne jüripäeva olid nad katsnud mõne ussi kinni võtta, sis olid nad sisse pannud sinna. Minu aeg enäm ei olnd ussi, sissepanekut ei viitud kah enäm, aga vakka ma nägin küll Kaaveres, mähja aeg ära kistud koorest.

ERA II 123, 371 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mõned olid pihlaka pulke võtnd (kohtusse minnes kaasa).

ERA II 123, 371 (10) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin lõegasid laasta ja rääksid, et teene lõegand ulka pal'ka ja üks teene lõegand ka samast metsest, aga teene oli teesel kuul raind, teene vist noorel, teene vanal. Teesel oleva ilusad laastud, teesel kõik räpästand, kas noorel kuul või vanal, seda ma ei mäleta, kummal paremad ollid.

ERA II 123, 373 (16) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Allitõbe ma olen kuulnud, minu emä olli tedä põdenud. Temä rääkis, sis olli arstitud tedä sedaviisi: metst olli korjatud undi sitta, keedetud seda, sis seda vett antud talle juua. Temä olli üks pikälene aigus, temä võttis värisemä, külmetas kangesti. Vend olli kah, sis põlnd sedä undi sitta, sis köeti sauna, kui piäle tulli, aga temä värises, nõnnat saunalavad vabisesid.

ERA II 123, 395 (15) < Kolga-Jaani khk., Kiriku (Soosaare) v., Taressaare t. - Linda Köögardal < Mari Läänessaar (s. Meiel), 79 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni ei tunne.

ERA II 123, 398/400 (22) < Kolga-Jaani khk., Kiriku (Soosaare) v., Taressaare t. < Tartumaa - Linda Köögardal < Mari Läänessaar (s. Meiel), 79 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii on üks jutt peris, ma ei tia, kas ta on vana jutt või. Kaks tüdrukut oli majas, rikas tütar ja vaene tütar. Kosilased tulevad vanapagan paneb oma rikka tütre mehele ja sõedavad ära. Aga kitsemiis võttis vaeselapse kitse selga ja sõitis järgi, et oota, oota kitsemiist järele. Peigmees kuulis neid sõnu, ei saand aru. Vanapagana tütar ütleb: "Sii meie elmede elina, sii meie kellade kõlina." (Nüüd sai peigmees aru, kuidas lugu ja et tal vale pruut). Peigmiis visas nüüd rikka pruudi trumbi otsa vette. Aasta pärast oli neil veike. Vanapagan läheb (tütretütart) vaatama, läheb trumbist mööda, näeb lille. Vanapagan mõtlend, et viin tütõtütüle mängukannis. Lill ütleb: "Memm, ära võta, need minu nibi-nabinad." Viis enda tütre ikki sinna ja muutus teise lähundis. Laps ikki karjund, vanapagana tütrel olnd tohust rinnad ja vesi sees. Miis läind siis targa juure. Tark ütlend, et kaeva köögi ukse alla auk ja pane sinna tõrs ja kangas peäle. Siis õpetand miist, et küta kivi kuumas - käind ikki last imetamas sii endine naene - et küta palavas, ku sis tuleb ja naha kivi piäle paneb, siis kõrveb ärä. Tuleb siis teene ja imetab last ja ütleb: "Püh, püh! Kõrveais!" Lapseoidja ütleb, et siin tapeti siga. Miis vahib põõsa taga, võtab naese kinni, kui sii tahab metsa joosta. Nüüd mehel kaks naist. Siis ütleb, et kummas minu naene tahab olla, siis tulgu kangast mööda minu juure. Vanapagana tütar läheb, ja kukks sinna keeva vii sisse. Ema läind sinna vaatama teist ja näind, aluskuue äär olnd sääl viil, paistis viil välla, ja ema ütlend, et arakas aiateibasse minu tütre mälestuseks. Säält on siis arakas saand, vanapagana tütre aluskuue äärest.

ERA II 123, 419 (7) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Ell Moks, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Enne olli mõni saanas lugend jah, et attima käele ja jalale, ei minä tiä neid sõnu enäm. Aga veikest last, kui esimest korda sauna viidud, võetud viha siist 3 raagu, sis viheldud nendega ja loetud, et: Austa isä, austa emä ja ärä mine külä erneaida ja oaaida, ja kudas niid sõnad ollid, põle enäm meeles.

ERA II 123, 443 (6) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui kala püidma lähäd ja mõni soovib, et iäd õnne sulle kaasa, siis seda ei tohi ütelda, et siis kala ei saa.

ERA II 123, 445 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehtpuu tuleb vanal kuul lõegata ja okaspuu tuleb noorel kuul, siis on kõvadust, ei koita.

ERA II 123, 445 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936). Sisestas USN
Lehepuu tuleb vanal kuul lõegata ja okaspuu tuleb noorel kuul, siis on kõvadust, ei koita.

ERA II 123, 446 (11) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana kuu siis/sees/ tulevad siuksed asjad nagu lõõrid ja ahjud puhastada, et siis ei tule prussakid.

ERA II 123, 463/4 (17) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast ikki niisugust palki sai pantud seina, kus pikseoks külles olli: sii olli, ku oks kasvab alapidi, üldiselt on puu siis, oksaots tuleb ikki allapoole.

ERA II 123, 464 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui raiumese aeg tuli mõnest puust välla tulli, kaa ei pantud seina jälle/seda palki/.

ERA II 123, 464 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN
Kui raiumese aeg tuli mõnest puust välla tulli, kaa ei pantud seina jälle (seda palki).

ERA II 123, 464 (19) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui koodid-rihad koedus maha lähvad, sis pidada vil'larikas aasta tulema.

ERA II 123, 464 (20) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui mihklepäe vanas kuus on, sis sel aastal tuleb vana siimnega külida, kui jälle noores kuus on, siis uue siimnega.

ERA II 123, 464 (21) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana kuus tuli võtta ahjulõõri savi (maa seest muidugi), kolm korda tulli üle pahema õla visata, siis ei tule kilke ja prussakid.

ERA II 123, 465 (22) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Minu kadund eit (pärit Suure-Jaani khk., Vastemõisa v.) olli sedasi, et põrandaluud tulli teha ikki vanas kuus, siis ei tule kirpa, kui sellega põrandid pühki. Ega meil põle olnd ka kunagi neid loomi.

ERA II 123, 465 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Puie mahavõtmese juures on jälle sedasi, et kui maha lähäb, vahest lähäb tükk maad kännust eemalle, sis öeldi, et sest saab ää lootsikupuu.

ERA II 123, 465 (24) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ikki vanas kuus jahvatadi, nagu tangud, et mitte koitama ei lähä. Üldiselt olli sii asi, et süügivil'la ikki püüti jahvatada vanas kuus.

ERA II 123, 465 (25) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehepuusi võeti maha vanas kuus, okaspuusi noores kuus.

ERA II 123, 466/7 (29) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, parandas Mare Kalda
Kui taheti, et võsa ei tule, sis ikki vana kuu sees pidi seda raiduma; - no sis jääb ikki ära küll.

ERA II 123, 468 (37) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tuletungalt ei tohtind pühetega mitte sõnikusse viia, et sialt tulema lendav.

ERA II 123, 475 (64) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Aav ei olema Jeesusele varju and ja siis on Jeesus pand ta alati irmule, värisema.

ERA II 123, 475/6 (65) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Perenaene teind õlut ja põle Tõnnivakka viind. Läind tuppa, vaadand, suur punane ärg mürand siis (sees), sarved olnd laiali ja tahnd teda puske. Siis viind õlut sinna vakka ja kohe kadund ärg ära.

ERA II 123, 476 (66) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnnivakk olli il'laaegu alles viil siin Vassemõisa vallas Sigarul. Olli lõhmuse niintest tehtud, rihalse nurkas olli. Mina küsisin poisi käest, et mis kuradi vaapsikapesa sial on. Poiss ütles sis, et sii on Tõnnivakk.

ERA II 123, 476 (67) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mina ollin 16. a., kui ma Rakveres käisin voori vidamas. Siis Vinni mõisa välla peal oli üks puu just kepi moodu kõver, rahvas ikki rääkis, et Rootsi Kaarel pisnd oma kepi sinna maha, et kui sii kasuma lääb, sis sii maa saab ükskord Rootsi kuninga valve alla.

ERA II 123, 477 (69) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin Välgita mügedes olema jah Rootsi kuninga tõld ja 3 pütti kulda ühes tõllaga ära maetud. Ah, sii tühi lori kõik.

ERA II 123, 478/80 (1) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Endise Valgita mõisa maa sees, praeguse Kungla asundustalu heinamaal on suur kivi, läbimõõt vast paar sülda. Vanemate inimeste mälestuse järgi on see kivi olnud ennemalt umbes pool sülda kõrge, mõõtes maapinnalt, praegu aga ulatab vast veel jalg maad rohukamarast ülespoole. Selle kivi kohta olen kuulnud juba ennem lugusid, nüüd aga sain ainult ühe kirja panna. See järgmine: Enne on olnd siin Kungla välla pial üks Kitsipilli kõrts ja selle kõrtsi kaju juurest olnd mõedud sinna kivi juure. See on üks suur kivi Kungla einamaa sees. Rootsi ja Vene sõja aeg olema polgu varandus sinna maha maetud. No Riia ohvitserid olema otsind siin, aga põlema vist kedagi saand. Sial kivi pial pidand ka olema märke, vist üks obuseraud, üks kolmnurka rist ja üks vapp, sis on õetselist tuld teind sial kivi pial ikki ja sis on ära tulnd nad (märgid). Meie isa vaatas alati seda kivi, et ia oleks saun piale teha olema. Sis olema pidand üks tii (tee) ka olema siin soos. Kui raavi kajusid, sis tulli sügavast maa siist (seest) välla sii (see) sild, puu puu kõrval kohe. Sõja aeg sis venelane on silla läbi teind, Venessilla juurest algab ja tuleb siia Välgita mäe piale välla - 7 sammu mis ta olli lai, suurest männa palkidest. Sis sellest olema nime saand Venessilla (talu) - Vene sild. No jah, rootslane on pidand sis põgenema ja on oma polgu varanduse maha matnd siia kivi alla. Niid (need) Riia ohvitserid ikki olema otsind, sis Kuudekülast Tusti metsast olid nad mõetude järgi välla võtnd (varanduse). Siin kaevsid paelu. Rootsi kuninga tõld olema vist jah ühes varandusega siia maha maetud.

ERA II 123, 480/1 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui meie Välgitasse tullime, (üle 50 a. tagasi), sis Välgitas olli tua pial, niake ümarik vakk olli õlgest, sis öeldi, et Tõnnivakk olnd. Pantud igat asja, punast lõnga ja sinist lõnga, igast uutsest on natuke sinna sisse viitud. Isa ütles, et linnupuud olnd siaksed. Sis meie irmutasime tüdrukid, et Tõnnivakk tuleb ülevelt.

ERA II 123, 481/2 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui me Voldiojal ollime, sis üks vana Lints olli, ja selle võerasema on olnd Kabala valdas Tepul tüdrikus. Sial olnd Leesul üks vana tüdrik, läind kodust taari tuuma, taarianum olnd sial aitas. Test ootavad Marit metsa, Mari ei tule. Sis läind vaatama, olnd teine vähä inges viil ja puha sinine. Ei ole änam saand kõnelda ästi, sis näidand, et niake olevus olnd, suured küened olnd, seaksed sinised närud olnd teesel sel'las. Et aeda pialt on maha tulnd ja kägistand teda, et Tõnnivakast tulnd. Ei ole änam viitud sinna, mis asja sinna olli viitud igast uutsest, sis tulnd maha ja kägistand ära. Vanad inimest ikki rääksid, et vanakurat kägistand tüdruku ära. Meie ollime siis nagu uvitud sellest. Tia, sii olli mudugi mõni siake aigus.

ERA II 123, 485/6 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Naanu (talu Uue-Võidu vallas) Taari maa siis (sees) on rahaauk. Vana kuulmeister, vana Martinson olli, sis tema on tahnd seda rahaauku korra välla kaeva, siis on tulnd nemad kohe temale kallale, kassid olnd ja koerad ja mis nad kõik olnd. - Vaata, tema on täis oln alati, siis on näind siaksid loomi.

ERA II 123, 486 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Katk olli käind vanasti ikki jah, ühekorra talurahvas süünd, kits oli tulnd ukse piale, noh, ütlend, et andke mulle kah süüa. Karjapoiss olli kah sial olnd, sii olli ütlend et kitukeeleke akkand ka kõnelema. No siis läind ära teine. Kui poiss põleks mõisnd ütelda talle sedasi, siis oleks mudugi kõik aiges jäänd.

ERA II 123, 486/7 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögerdal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaks miist läind. Teine ütlend teisele, et ma lään tiin selle peremehe alli. "No kud'as sa saad?" - "Ma tiin enese kärpses ja, lõunes tehasse körti, siis lendan talle kördilusikasse." Üks aga olli kuulnd seda juttu ja kõnelend ära. Siis lennandki lusikasse. Peremiis pand selle kärpse ühes kördilusikaga kotti ja, vanast olnd siaksed lõmmuõrred tares, pand kotiga sinna lõmmuõrre külgi. Siis aasta pärast lasnd lahti. Läind teise juure tagasi ja ütlend, et: sa kurat, et aasta otsa pidin selle kördilusika täiega elama, et kis talle kuradille ütles, et ma talle alli tiin.

ERA II 123, 491 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siis kui sedasi pind sisse läks, siis suetsutadi. Linase riide suits tuleb kohe piale lasta sojalt, riie panti sedasi torusse pinnu kohta ja pisteti põlema.

ERA II 123, 492 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui audund, sis pantasse rukkijahu sukkade sisse; siis punased park-lepalehed ka, üüsis pane jalga.

ERA II 123, 494 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jälle agu ei tohnd ukse paku pial raiuda, et siis raiuma ema südame pial.

ERA II 123, 495 (14) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tagaspidi ei tohi jälle agu liidi alla panna, et sis saama tagaspidi lapse.

ERA II 123, 496 (19) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Al'l jah, et kui piale tulli, siis raputas nõnnat. Vahel olnd ta koera nägu ja vahel olnd inimese nägu. Sis jalust akkand ikki tulema ja läind rinde poole. Tia, kas ta nüid seesi olli; mud'u aigus.

ERA II 123, 506 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Halli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui lepad urvas on, sis loetasse iad rukkisaamest.

ERA II 123, 509 (3) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vene k., Karjuse t. - Linda Köögardal < Hans Kosesson Hans Tossi nõiasõnade vihust (1905/1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(H. K. on kirjutanud selle salaja umbes 1905. a. H. Tossi lauale unustatud vihust. L. Köögardali märkus.) Põletiku vastu. See koht on põletikus Meri on kallaste vahel Kui kõrge on Taevas Kui sügav on meri Külm on surma käsi sellega mina kautan palavat ja põlentiku Jumala se Issa Jumala see Poja ja see Püha Vaimu nimel Amen xxx (Kolm korda räägi)

ERA II 123, 511 (6) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vene k., Karjuse t. - Linda Köögardal < Hans Kosesson Hans Tossi nõiasõnade vihust (1905/1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(H. K. on kirjutanud selle salaja umbes 1905. a. H. Tossi lauale unustatud vihust. L. Köögardali märkus.) Kui luu ära murtud on siis katsu iluste sääda latti panna ja loe sinna pääle need sõnad: Kivi meri maa ja Taevas Abi keel abi meel Abi Meel Abi armsa Jumalalt Tule api armas Isand Jumal Jeesus läks Petruga kiriku püss põratas maa müratas hobu kohkus Jesus põlvili maha lugema, laulma, sooni sovima sooni sovima Amen x Amen x Amen x ühe inge puhuga.

ERA II 124, 51 (5) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanatont elanu vanast Koodiorun tõispool Kariste mõisast. Viiallik jooseb ku kolab üle säält sillast. Keegi ei tohi minnä. Ollu kiiksugutsi äpärdusi ja õnnetusi. Üits lännu karjapoisige, sii vandun. Tullu üits vana tüdrik Koodiorust, tahtan poissi kinni võtta. Perenaine ütelnu Jumala nime. Saanu poisi ärä pästa. Tont karanu summdi! vette. Ei ole sis poiss enäm vandu tohtnu.

ERA II 124, 52 (7) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Karisten oll Hendrikhansu põrguaugus karjapoiss vandun. Tulnu nagu heinasaag, pitsitanu ja murdnu, toppin lepä juure alla. Aias kari kodu - ei karjapoissi kunnigi. Tõine päe peremiis kiskun säält vällä. Olnu sinine ku paa põhi. Surnu ärä.

ERA II 124, 53/4 (9) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanthauan olli õige neid tonta. Miis tullu kuurmaga veskelt. Säält obene müüdä es lää. Äkki nuur tüdrik kõrval. Küsinu, kas sina kinni oiad. Obene lännu edesi, tüdrik järel, ütleb ikki, et putu miusse, putu ja putu. Aga es putu, ütelnu: kurat las minnä, mis sa must oiad. Sis lännu ärä. Ütelnu 700 aastad olen siin ollu, nüüd pian viil tõine 700 aastad oleme. Sa narr oles raha saanu. Nu sii olli nüüd üits rahakatla oidja või inimese ing, kis sinna rahamatmese aig panti.

ERA II 124, 54 (10) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Põrguaua auk om jõe kolta sehen. Kinni kasunu juba. Sääl olli näht sihantsid nägemisi - oinid ja mis sääl kennikkord ollu ja koera.

ERA II 124, 56/8 (13) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jälle rootsi sõa aigne asi. Siin käisive jälle vene kaabaku. Olli naisi ja mehi ja kikke. Tapsiva, võtsiva raami ärä. Sis ollu Pullevere mõts. Sinna saanu üits talupoig paksu mõtsa sisse maja tetä. Tema sääl, kuulnu tuleve, saanu mõtsa joosta. Temäl ollu läte sinna tett, elanu ilusti. Nu sis tuleve. Lännu sinna sisse. Tuli põlenu ahjun. Hakanu sääl süüma ja juuma. Joonu täis ja jäänu sis magame. Ja noh, hää küll - maganu. Temäl es ole muud ku usse kinni ja akna. Põletanu ärä. Kulda jäänu sisse - sii sulanu ära ütte kampa. Seitse pikka tuutsi ollu neil - niid (need) jäänu sinna alle(s), ollu sääl tuha sehen. - Sis ku tuhk külmäs lännu, sis istutanu kepi sinna keskpaika et ku sii viil üitskõrd kasume hakkab, sis tuleb Ruuts viil tagasi. Hakanu sis kuju (kuiv) kepp kasuma, ollu suur kuusk. Kis okse murdnu, jäänu vigases. Nii tuutsi sääl om ja kuld ka kännu all. (Aga sula kuld oles viil parem ollu!) Pelläsive kõik. - Aga nüüd om ära raiut. Kaits nuurt miist raidnu - kaits velle. Seni põle kuulnu neil viga oleme. See kutsuti sandi kuust (Seepärast olevat sandi kuusk, et mees üksi seal elas nagu sant, kes puu istutas).

ERA II 124, 59 (15) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas ja parandas Mare Kalda
Kaabaku tullu. Inimese lännu mäe sisse. Üits poolearuga tüdrik jäänu kodu, et las ta sitt olla! Sõa-mehe otsin-midägi kunnigil, kiik kadund puha. Venelane ütelnu "netu". Tüdrik küsinu, kus sa kurivaim tääd, et mu nime Netu. Sis ollu käen. Se es oska vene kiilt. Se tapet sis ärä ja tõise saanu kah Sellä mäe päält kätte. Tapnu maha. Sääl om sis neid vaime.

ERA II 124, 59/60 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Saapa mäe seen om kalmet ollu. Säält om kirst välla võet. Sehen ollu tuhka, inime on ära mädän ollu. Aet tagasi jälle. Tamme puu ei mädane viin egä mullan. Kirst ollu tamme laudest. Siin võib olla kulda ja...

ERA II 124, 61 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1836) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanatüdrik lännu mõtsa. Küsinu: "Kägu, kunas saan ma mehele?" Kägu kukkunu pailu. Sis vanatüdrikul süä täis. Hakanu pildma."Oh, si(n)a raipeluu!" ütelnu käol.

ERA II 124, 68 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kulli t. - Leili Takk < Mari Juhanson, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanapagan tahtan Kariste järvest tiid läbi tetä. Sis olli põllege kive kandan. Keset lännu põlle kanne katik. Kivi kuknu maha. Sis pirla vesi säält kohalt laenetab keset järve nagu mustab - ku vaagen.

ERA II 124, 69 (2) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kulli t. - Leili Takk < Mari Juhanson, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Levä lapjut pildun vanapagan Koodiorust Mägiste orgu. Sääl om siantsid põrguauka või aua - mis na oleve sääl.

ERA II 124, 97/8 (24) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Konn võtab vii viha. Uss võtab maa viha. Ku konn läbi vii lännu, sis ütelse oleved puhas vesi. Ku us's elab, sääl maast es ole nõnna (h)aigusi tullu. Mia ole vaadanu. Si om ikki õige ka küll.

ERA II 124, 102 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kuu kupitseb kuiva Päe sabitseb sadu - ku sianse rõnga ümmer om kuul, sis tuleb kurja ilma.

ERA II 124, 102 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sap'p - sii om nagu üits kuu päiksest ja kuust kaugemal. Ku sii man om, sis tuleb ikki kurja ilma.

ERA II 124, 103 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe siande punane om, sis tuleb põuda.

ERA II 124, 103 (38) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe valge om õhta ku vesi, sis tuleb vihma tõine päe.

ERA II 124, 111 (56) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku sabage tähte näive, sis tuleve sõda. Sii ol'li ime märk.

ERA II 124, 111 (58) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, parandas Mare Kalda
Pääsuke tekkinu naisest. Miis jätt naise maha, võtt nooreme. Naine sis laul: "Naine toodi naise pääle Tõine tuudi tõise pääle. Kus pian mia mineme? Pääle ilma pääsukeses." Noh, sis muudet naine pääsukses.

ERA II 124, 119 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jänes lännu kaibama Jumalale, et neid ei pelgä mitte kennigi. Tema piab egade iist juusma. Jumal käsken lambakarja sekka minna. Sii pistnu juusma. Jänes naarnu nõnnat mokk lõhki. Tuline (h)ää miil ollu.

ERA II 124, 120 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Hunt om Vanapagana tett loom. Luuavars om selläruuts, ront pääluu, kivi om südä, kuusekuur nahas. Änd om vana viht. Ku valmis ollu, sis ütelnu: " Hunt, tõuse, murra Jumal ärä!" Es tõuse. Pahandanu sis, et miu endä luud (lood) luum ei kulle miu sõna. Jumal, katsu õge sia!" Jumal ütelnu: "Hunt, murra kurat ärä!" Hunt murdnu. Kurat pannu kuuse otsa, hunt tõmmanu reiest kinni, maha. Sinist suitsu pallalt jäänu järele. Kuradi pirla pelgäve hunti nigu tuld.

ERA II 124, 126/7 (47) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaits mõisnikku ollu õige vanast. Tõine ollu Püügle (Pöögle) puul küllen, tõine om Karksin ollu. Tõisel om poig ja tõisel tüdär ollu. Järi ollu vahel. Sis latse om armastama (h)akanu tõinetõist. Vanad es ole tahtnu. Sis Karksi (h)ärrä om tüdart (h)oidnu vangin. Poiss lännu jäll redeliga üüsi sinna. Ku maha tullu, saatnu koera kallale. Sii murdnu poisi ärä. Sis tüdär lännu (h)ullus. Juusknu järve ja uppunu ärä. Karksi (h)ärrä võttan sis tondi appi. And sel kolm orja. Tont viinu sis järve ärä Karistesse. Siin ollu ta ka ilma suur vanast. Sis ku järi ära tuudi, sis om sõda (h)(akanu. Püügle (Pöögle) (h)ärrä om Karksi (h)ärrä ärä tapnu. Noorik ja miis tennu (h)eina, ku si järi tulnd. Niid jäänd sisse ja püüave siin (h)engi.

ERA II 124, 128 (49) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Õisu järi om Voltvetist Osjust tullu. Taevaalust müüda lännu ku suur must pilv. Heinalise jäänu jälle alla.

ERA II 124, 128 (50) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Nõia om inimese liba(h)undis muutnu. Ne oleve Püha-Jüri kutsiku. Vanapagana luud (lood, st. loodud).

ERA II 124, 128/9 (51) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla v. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ämm muuten minija libahundis. Käinu ikki kodun last imetämän. Ku tullu, visanu naha värati manu kivi pääle. Imetänu ärä, võtnu naha ja lännu jälle. Miis lännu sis nõia manu. Sii ütlend, et nüüd ku ta tuleb, küta kivi kuumas, et nahk körri tõmmab. Noh, juusken sis mõtsa ilma nahate, ku miis naha ära kõrvet. Ollu inime ikki, aga es julge änäm kodun olla.

ERA II 124, 134 (59) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Perküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Rabatsekivi - sii ka pruun kivi. Ku halvat om, sis võetas sisse seda vett, kus kivi leotse. Aptiikres teda ikki om.

ERA II 124, 134/5 (60) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaarna eli olli lendävä vastu. No, si om siuke äkilene haigus. Sedä nüüd enämp ei oleved aptiikren (aga sii olli peris üits hää rohi küll.)

ERA II 124, 135 (62) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Naistepuna - 1) Sest tetti tiid sel aal, ku naistel kuumärgid ümmer ollid, ku õige pailu olli. 2) Ku eläjä punast kuseve, sis ka tetäs tiid naistepunast.

ERA II 124, 141 (75) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maru vanaperenaine kõnel. Temä ollu vanapagana ärä nännu. Temä karjapoiss ikki vandun. Lännu sis üten perenaisege esäl süvvä viimä. Koodiorust tullu üits vana tidruk vällä. Vammus ollu sellän ja lõng pähän, nigu vanaste ollive. Ollu kahu pääge. Nemäd ollid nõnna ärä hirmunu. Tullu seni ku Kariste silla otsa. Tahtan poisikest kinni võtta ja vette visate. Üits mees jälle tullu "Kirju" kõrtsi puult. Sis karanu Kariste silla otst vette ku summdi! Ju ta olli kah mõni tont. Egäs ristiinime ju sedäsi ei karga vette.

ERA II 124, 142 (77) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd vanaeit surnu ärä. Enne surma matnu raha kolde, et kelle käsi paneb, selle käsi võtab. Mini jälle kuulnu sedä. Võtnu sie sis surnu käe ja võtnu raha vällä. Või ni jutu sis kiik õige om, aga vanast võis ju olla - sis olli kiik tõist muudu.

ERA II 124, 145 (81) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pääsukse händ selleperäst lõhki, et aia otsa ollu lennänu ja teibäs kinni jäänu. Kus ta sai sii pääsuke, seda ma sul ju rääksi.

ERA II 124, 146 (88) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kartule tetäs täis kuul, mudu kasvab hein sisse.

ERA II 124, 156 (120) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haldjas - haljas oll mõtsan, eksit inimesi ärä ja.

ERA II 124, 156/7 (121) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Hiis om sii kus ohvert viiti. Sinna viiti villä ja liha. Sää kasvi tamme ja aid olli ümmer. Sis kutsut seda hiis või ohvriaid (paganausu ajal ikki).

ERA II 124, 164 (136) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Ell Vahtramäe
Ku maast ollid hädä saanu, sis tark and suula ja valged (hõbet) kaabiti sinna kohta maha, kus haiguse saanu oled. Luges kah vahel pääle. Aidas kah.

ERA II 124, 175 (9) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Näsa t. < Halliste khk., Mõisaküla l. - Leili Takk < Märt Egel, 72 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sianst kärni, mis maast saanu aiguse, siin sii tark või arst Kariste mõisan. Sis tema õpas "valged" viskame ega nel'läbe õhtu. Õpas sõna päha, sis mis lugeme pidi. Ku laits aige ütel, et latse pesemise vii (st. vee) ahu kuha pääle pannu. Sinna käsk valged kaapi ja suula visate, esi ütelde man jäll' et: "Isaks, emaks, võta vastu seda valged sel nel'läpäeva õhtul ja anna X sündimise tervis jälle tagasi." Nõnda piab sis viskame, et kiigi ei näe.

ERA II 124, 180 (20) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Näsa t. < Halliste khk., Mõisaküla l. - Leili Takk < Märt Egel, 72 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kartul esi ütelnu, et tetäs teda vanan kuun ja täüen kuun. Sis kaova ni vana kardula ära. Mudu om sügiseni terve.

ERA II 124, 196 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Mäkiste k., Kõiva t. - Leili Takk < Reet Sarv, 87 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Langetõbe vasta aitave puju juure ja palderjani juure.

ERA II 124, 219 (23) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kuu kupitseb kuiva, Päe sapitseb sadu. Ku kuul sapp, sis kuiva ja tuulise ilma. Ku päeval sap'p, sis tuleve vihmase ilma.

ERA II 124, 219 (24) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noore kuu aal (vanast peeti kuntsi) sis pöeti lammid. Vanal kuul es või, es kasva villa.

ERA II 124, 220 (25) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanal kuul pidi rõõvid mõsma, sis lääve pehmesse ja valgesse. Vanal kuul om riie pehme ja lääb ästi puhtass kah.

ERA II 124, 220 (26) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Põrss tapeti, ku kuu nõnda ku tõist nädalt kasvi. Ku vana siga, sis tapeti jälle vanal kuul, sis liha es lää kokku.

ERA II 124, 225 (38) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe siande valge om ja peris ku ilma valute, sis tuleb põuda.

ERA II 124, 225 (39) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Enne sõda olli päe siande ku vere käk'k, aga jusku verekäk'k punane. Ju si sõda sis tähend.

ERA II 124, 255 (101) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast olli si alli aigus. Inime värises ku aava leht. Suuja es saa änäm kunnigi. Miu esä olli. Paleten sõrme ärä, es tunne suuja, es ole lämi. Miu pojal käis kah all pääl, ku sõast vällä tulli. Mia'i tää, kus si aigus tulli.

ERA II 124, 257 (107) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku kass või kana om, ku nende näol pääle tullu si paine, sis om kige raskem.

ERA II 124, 267/8 (13) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Unt on teise ärjä kõrvast ärä murdnd, sis on isi pidand asemale jääma. Sis viit na üles taevasse, et terves elus nähä oles.

ERA II 124, 270 (19) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku vanas kuus sündind on, sis sii inime lääb ruttu vanas. Ku noores kuus on sündind, sis seisab kaua nuur. Ei si kuu vist tähende kedägi.

ERA II 124, 271 (20) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii kuu asi on üks tarvilene asi. Näe - laevapuud ikki lõigatse vanas kuus, mudu ei olema ää.

ERA II 124, 271 (21) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Juussid piab lõikama noores kuus, sis kasvavad.

ERA II 124, 272 (24) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe k. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanas kuus piab luuda tegema, sis ei tule kirpa, noores kuus tuleb kirpa.

ERA II 124, 287/8 (10) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pullevere mõtsan olli sääl üits kuusk. Sii olli rootsiaigne. Üits rootsi soldan pistnu kepi maha, et ku kasume lääb, sis tuleb ruuts tagasi. Ja lännu kasuma. Ladv ollu ikki Rootsimaa poole, olgu si tuul kus taab. Selle küllest põle okse võinu raidu, kohe jäänu vigatses ja sandis. Kutsut tõist ikki sandi kuusk. Vanamiis, sii istutaja ikki, olli nõidun, et kis putub, saab via manu. /vt. ERA II 124, 288/9 (11-12)/

ERA II 124, 288 (11) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üits nuur miis lännu sandi kuuse manu ja pannu vaiku sõrme pääle. Jäänu käest ilma. Sii akanu paisteteme ja sõni ku lõigat otst ärä./vt. ERA II 124, 287/8 (10) ja 288/9 (12)/

ERA II 124, 288/9 (12) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõine miis jälle raidun vist oksa küllest maha. Ja seda miist mia näi esi. Olli küürakas jäänu, eluaig sant ikki. Nüüd om juba surnu ja kuusk kah maha raiut. Ant viina mestel, sis raidun maha. Põleve neil viga ühti. /vt. ERA II 124, 288 (10-11)/

ERA II 124, 290/1 (16) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni vakka ole mia küll kuulu. Tondi vakka ma ei ole kuulu. Sii ollu nurgan pimmes ahju taga või kus ta ollu. Sis kas püga lammast või tii mis tiid, ikki natike piad paneme edimesest sinna. Kigest asjast pidanu anma. Ku es ole pandan, sis ollu õnn kadunu. (Nii pailu mia kuuli. Ahju taga või kus sii vakk mõnel ollu).

ERA II 124, 291 (17) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Koll - sii om laste irmuts mudu. Must ja karune.

ERA II 124, 291 (18) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Libaunt - sii om sii soend või vilbus. Ollu nõiut inime. Käinu sis soend undi nahan.

ERA II 124, 292 (19) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Koterman - ei tää.

ERA II 124, 294/5 (29) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Adjas om üits vaim. Mõtsan ja egän kotussen om neid. Miu emä kõnel, egäl puul ollu oma eng sehen vanast. Sii olli sis aldjas.

ERA II 124, 300 (3) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin olli üits maamõõtja poiss. Lätsime kateksi Valgeraba poole. Kõnelime. Üüsi mia näi, ku inimese tansive Valgeraba järve pääl. (vat, sääl om üits järi). Nigu ladin olli viin. Sis ku kukk laul, sis ollive a kadunu kah.

ERA II 124, 303 (8) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miu onu karjan olli käinu Paistu puul, sis peremiis nännu, et undi kõndin sääl karja lähedal suu ääre pääl. Lasken tõise undi maha. Üüsi nännu siis unen, et elama jäänu - sii unt jah - tullu tema manu ja ütelnu, et lase miu kah maha. Miu naise lassid maha ja mia ei taha ütsinde elade. Põle rahu and, käinu aga egä üüsi kallal. Viimäti sis peremiis lasken maha tõise undi kah. Sis saanu rahu. Sis ni ollu sianse inimesest undi või soendi.

ERA II 124, 304/7 (11) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miu esä kõnel jälle et ku tema Holstre mõisan ollu, sis karu murdan koka ärä. Rahvas olli taga aanu seda karu. Kokk ütelnu, et ulka inimesi - ei saa nüüd jagu! Mia võta ta kinni. Lännu sis - no karul suure küüne, mõni kolm tolli - lännu puu taha. Karu löönu jälle käpa ümmer puu. Kokk oiden teda kinni tõispuul puud mitu tunni. Nii ku ärä väsinu ja lahti lasken - kohe kokal kallale ja puul pääd otst ärä. Esi lännu mineme. Talu- või si mõisaemand tullu kah vaatame, miuke si loomake peris om. Karu jälle tullu suure joosuge. Emand uperdanu aia man. Löönu eidel küündege keha veritses. Lännu edesi Ulila suusse vällä Tartumaale. Tennu sääl kurja. Ulila ärrä olnu ädäs. Sis Tarvastu ärrä ütelnu, et miul om vana Ritsu Ants. Sii laseb ärä. No lännu sis sinna - ka sia oled Ritsu Ants. Et miul om asja kah siuge. Kas sa tuled karujahi pääle. Ants ütelnu, et ku jumal õnistab, eks sis lää kõrda. (No, sii Ants olli ikki osav küll. Tema lasken saa sammu päält kübara sisse. Ku suur si kübar om.) Jah - lasken sis endal männa oksad ümmer sidude, et ollu ku põõsas mudu. Seitsmekümne sammu pääl aanu vilet. Karu aanu kõrva kikki, vaadanu. Ants lasnu kõvemini vilet. Karu tõusnu viil kõrgempale. Ants andan käraku. Karu viil röögatanu ja valmis. Sis ku ärä surmat, vaadat järgi. Ütessa kuuli ollu tal siis enne. Ansu kuul ollu kümnes.

ERA II 124, 316/7 (28) < Saarde khk., Voltveti v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johann Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7 (L. O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Küünlapäeva aal karu käänab tõist külgi. Ku ta magamest tõuseb, sis om ta paks ja rammus. Paari nädali päräst jääb kehväs. Vat, pesän tema imeb käppä. See rasu aab ju sis rammusas.

ERA II 124, 317/8 (29) < Saarde khk., Voltveti v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johann Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ora mõisan karupoig olli kinni püüt. Ku aastane ollu, sis mängin poisikstega ilusti üten. Ku poisike tema alla viskan, sis ollu vihane. Ku tema poisi, a sis ollu ää miil. Teiba ümmer tantsin ikki kappadi-kappadi, kappadi! Peremamseli võtnu tagat sellä salaja kinni ja visanu tiiki ku summdi. Söönu tene üten põrsastege. Ni põle tad künä manu lasnu. Sis lükanu küna ümmer üten söögige. Esi ollu kangeste rõõmus. Ollu tal aga ää miil küll.

ERA II 124, 331/2 (11) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Sarja kõrtsi puult miis lännu Vana-Kariste poole. Preili tullu. Kõndin kõrval ikki, et putu miusse ja putu. Sis saanu Vantaua manu. Lännu ku kõlin auku sisse sii vaim. Ütelnu, et tuhat aastad ole ma siin ollu. Nüüd pia viil tuhat aastad oleme. No, ku ta oles puttun, sis ehk oles lahti kah saanu.

ERA II 124, 334 (14) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mede kuuse all siin om tii äären rahakatal all. Kõnelive, et jaaniüüsi kõliseve raha mis kolin, na süda üü aig. A mia küll kuulu põle.

ERA II 124, 341 (24) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Libaunti om vanast ikki nõias peet. Aga või ta's olli. Kõneldi ikki, et nõid võtnu undi naha selgä ja käinu luume kallal karja man. Peris unt olli ikki tene. Mia ei usu, et sii nõid olli.

ERA II 124, 347 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehtpuu raiutas ikki vanan kuun, okaspuu nooren kuun, mudu ei kuiva ärä. Pika pääle kuivave, a seene tuleve otsa. Sis neist tarbepuud ei saa.

ERA II 124, 347 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lepa võsa, ku tahetas äviteda, piab ikki raidma juuli või augusti lõpu puul, sis ei kasva si võsa kunagi suures.

ERA II 124, 347/9 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Meose" mehe kõnelive. Nevä ollive käinu ikki jänessid lasmas. Vana kirst ollu, siane naste riide kirst põllu nuka man. Ots ollu iist ärä. Säält sis lasken neid luume. Sis üitskõrd lauba või nellabe õhta ollu. Peremiis lännu jälle valvame. Ei ole orassen üttegi jänest. Mõtelnu, et imelik küll, egä kõrd neid siin ollu, - täämpe põlegi. Kuradi lugu! Järsku üits koputanu kirstu pääle kopp-kopp-kopp! Tema ütelnu, et mis te litsi nüüd siia kirstu manu tulede. Ei kedägi. Koputanu jälle üits tõist kõrda. Miis mõtelnu, et ni om tüdriku. Koputanu kolmat kõrda. Sis vaadanu, et mis sääl õge om. Suur must miis ollu kirstu kõrvas, tukk käen. Kadunu ärä, ku vana Endrik lasta lubanu. Ja kohe ollu oras jänessid täis ku pihu. Akanu sis vaatma, miuke si kige suuremb om. Nännu - kik ollu ilma päätä vasiku. Üits preili tullu ku auast. Pill ollu käen. Tõmmanu pilli ikki esi ku trill ja trill si preili. Tema jälle ütelnu, et egä tont mängi ei mõsta! Akkab mudu, a lugu vällä ei saa. Aga mia õge mängi sul üte viguri. Lasken sis õbe kuulige. Jäänu palt sinist suitsu pahvakas järele.

ERA II 124, 350 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii om kah üits jutt. All Reinsen "Meose" talun om üits peremiis kange jahimiis ollu. Sii lännu sulasege mõtussejahile. Tennu tule mõtsa maha. Üits suur sinine ärg tullu tule manu. Mehe mõtelnu, et õbe kuule põle. Ega tina kuradid ei võta. Pannu sis leiba püssisse. Käinu ku tsuhh! Ollu sii ärg kadunu ku tuhk, Pallalt tuki ja tuhk lennänu õhun viil.

ERA II 124, 350/1 (38) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle om Endrik kirstun jänest valvanu. Kari muste juudi ninadege poissa tullu sinna. Üits mängnu ikki pilli ku till ja till. Tõise üpanu ja karanu. Ku süda üü müüdä lännu ja kukk laulnu, "Meose" kukk, sis kadunu järsku ku tolm.

ERA II 124, 357/8 (48) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandikuusest räägiti ikki - Pullevere mäe pääl. Kis puttu söändäs, sii jäänu vigatses. Miu poja ristiesä olli säält aanu aia vitsu maha, sis jäi küll sianses vaeses ja vigatses. Ei tää, ka ta sis selle päräst olli või.

ERA II 124, 358 (50) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandikepi kuuse otsan käinu egä jaanipäivä üüse arjage uss laulman. Aga si kuusk olli ikki küll nigu kõver kepp. Sianst põle nännu.

ERA II 124, 360 (52) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandisellämägi. Sääl pääl kasv sii nõiakuusk. Kõnelive vahel kah, et sant maganu sääl. Sellä ase olevad pirla alle nätä viil. Nigu veike raav. Ku mia sääl käisi, sis näi küll viil.

ERA II 124, 369/70 (63) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Salatsi jõe man löönu kah üits Rootsi soldat tiislepuu maasse, et ku kasuma lääb, sis tuleb Ruuts tagasi. Sis olli sii tiisle puu küll lopsakult kasunu ku mühab.

ERA II 124, 372/3 (67) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sügisi tuleb järgi vaadate, ku mõts ästi ärmäs om. Sis tuleb jäll vällä rehente pailu si ärm enne jõulu om. Sis sel päiväl enne jaanipäivä, ku pailu ta enne jõulu om, tuleb külide linu, sis kasvab ää ja pikk lina.

ERA II 124, 373/4 (69) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku lepä sügisi pikke urve täüs om, sis tuleb tõine aasta ää vil'lasaak. Ku lühikse ja ümäriku urva, sis tuleb alb aasta. Näe, minevasta es oleki urva. Lühikse ollive tese. Täo om käen alb aasta.

ERA II 124, 375 (71) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Oh, selle sandi kuusest ma ütle. Mõne kõnelive, ku ma alle nuur miis olli. Rootsi Kaarel oleved sinna kepi maasse löönu, ku ta siin sõan olli venelasege. Olli ütelnu, et ku kasume lääb sii kepp, sis saab Ruuts viil selle maa tagasi. Ja lännu kah kasume. Kasunu oksa ja puha.

ERA II 124, 390 (32) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas Katre Kikas 2001, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vaada, ku jälle maha eidetes, kästäs ristike maa pääle tetä, ütelde, et muld ärä mullal kurja tii. Mitte midagi ei ole ädä sis. Kulle, ärä istu palla maa pääle. Maa ütelse, et engäb. Jääd aiges.

ERA II 124, 391/2 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku Jeesus risti lüüd, sis olli süame nagel är kadunu. Kärbläne lennänu sinna asemale, et änämp uut ei lüüä. Sis om temäl lubat süvvä egält puult. Üten kuningag ja tõisteg.

ERA II 124, 392 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Iir om selle süame nagla ära varastanu ja mullasse peitnu. Temä võib sis kah egalt puult süvva, kust saab aga.

ERA II 124, 392/3 (39) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jeesuse süäme naglast oleved mädarõigas kasunu. Selleperäst ta ütelse ikki rohi oleved ja ää egä ädä vasta.

ERA II 124, 393 (40) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pullevere mõtsan olli üits sandikuusk. Noh, kuju kuuse oks om ollu. Üits pistnu selle maasse, et kui kasume lääb, si piab Ruuts viil omal aal tagasi tuleme. Sii sis kasunu suures, üteldi sandikuusk. Üits sant olli sääl kuuse all elanu.

ERA II 124, 419 (30) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noh, ära sa seda'nd jälle kirjuta - mudu lora. Järvelohk Üldiküla vällal. Sii on järvest tekkind. Järv Talnamaalt Oissust tulnd ja läind Õissu. Üks tükk sis olema siia maha jäänd. Sellepärast olema ära tulnd Talnamaalt, et naesed lapse muste rätikid sial pesmas käind.

ERA II 124, 419/20 (31) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Undioru" Allikul vesket tehti, sis ku undament olli maasse pantud, edimese nurgakivi alla panti karviga hõberaha. A va Põdra Jüri. Tema olli tüümiis sial - sii võtnd raha ära. Karbi pand tagasi. Praegu alles. No, seda tal es passi teha, teised mälestuses pand sinna.

ERA II 124, 420 (32) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanapagan on pidand Saaremaa ja Muhumaa vahele tiid tegema. Kiva kannud tene sinna. Aga enne ku valmis saand, laulnd kukk ja üks rüppetäis jäänd sinna isipaika. Nüüd sial vesi, pole tiid kedagi.

ERA II 124, 422 (37) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku kuu ümarik, sis piab kartulid tegema. Ku kuu on jälle siamaos, sis piab ernid tegema, sis ei pia erned ussitama.

ERA II 124, 423 (38) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanas kuus raiutse lehtpuud. Noores kuus okaspuud, sis koi ei süüma. Si on nüüd õige kah küll.

ERA II 124, 430 (56) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Õniste küla. Sii va õnis küla. Ku katku aeg olli, sis es saa katk sinna. Tõmmand punase lõnga ümmer küla. Keelnd lapsed kõvasti ära, et ei tohi üle astu. Kis üle astus, selle sis sai katk kätte.

ERA II 124, 470/1 (39) < Viljandi l. < Paistu khk., Tuhalaane v., Orjatu k., Kukese t. - Leili Takk < Kadri Hensen, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miul tullid maalesed selga ku karjas käisin. Sis üks vana Mänd viiga ja soolag tegi terves. Siin Villändis eläs. Noh, maast akas.

ERA II 124, 507/8 (4) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pehmes heinamaas siinsamas mede talu karjamaa juures on suur kivi. Mede tädi ema kutsutud unes kaks korda sinna raha otsma. Tema es ole lännu, es julge. Kästud tad põhja poole kivi ääre alla sorgata kolmetahilese nõõlaga, sis tuleb raha vällä. Tagasi es ole tohtnd vaadata. Jah, vanal aal neil ikki näidati - nüüd ei ole kuulu.

ERA II 124, 508 (5) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Raudkatsi silla juures ollu rahaauk. Miis tullu musta täku sellän, kott kaalan. Ollu raha silla alla poetand. Kuuvalge sügisine üü on ollu.

ERA II 124, 508/9 (6) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tuule vanaperemees läind metsä ja näind ühte meest, kannu ots istun. Peremees ütlend, et anna mulle kah raha. Aga mees ütlend, et sis saad, ku annad mul emälepä kärbisse või päitspää lemä. Luband tene sis kärbisse. Mõtelnd, et mis see üks kärbis sis ikki on. Perenaene jäänd haiges - sis mees saand aru, et on naese är luband. Viind raha tagasi, see läind mullas ja vajnud kolinal-mürinal auku tagasi.

ERA II 124, 511 (12) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Saunas ei tohi tule lähedale kallata pesemisevett, saab maalised või sügelised.

ERA II 124, 511 (13) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku on maalesed jälle, sis tuleb hõbedat kaapi raha päält ja ütelda: "Issa pojuke, püha vaimuke!"

ERA II 124, 511/2 (14) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maalese heinad on ka. Ne on siniste õidega. Kohe võtab tagasi. Meil olli Eedi maalesed saand. Sis tädi võtt maalese heinu ja toppis poisil särgi täis. Hommukus kadund. Kintse pääl ollid alles - puha kirju. Jälle tädi toppis püksid heinu täis ja poiss sai terves. Eks nende hädäde vastu ole Jumalast antud ka taimed ja rohud, mis sedasi maast hakkavad, aga kis neid tääb alati.

ERA II 124, 516/7 (29) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, harakalle haigus, varessalle valu aga mede lapse kõht saab terves - loetas lapse kõhtu pitsites, ku see valutab.

ERA II 124, 518/9 (2) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui on maalesed või vinnid maast saand, sis loetse kolm korda järgi mööda "Maaisake, maaemake, Anna (nimi (kelle?) tema tervis tagasi. Mullaisake, mullaemake, Anna (nimi) tema tervis tagasi. Maarjaemake, Maarjaisake, Anna (nimi) tema tervis tagasi." Igat ütelde kolm korda, kokku öhessa korda. Sis kas hõbedase reesiga või suure tahilese nõõlaga vajuta.

ERA II 124, 524 (16) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noorekuu ja pühabane uni tuleb ruttu kätte, vana kuu jääb pikemale.

ERA II 124, 549/56 (103) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üks veike tüdrikuke olli metsa ära eksind ja tige nõiamuur olli ta sis enda juure viind. Sääl olnd tal õge vilets elu. Vanamuur pand sis tüdrikukse karja. Sidund tal suure puntra linu kah selga, et piad ni kuldlõngas ketrama. Enne sa kodu tulla ei tohi. Noh, lapseke, vaene ädas. Nutnd tene kivi pääl vanemid taga, olnd tulises irmus. Aga ronk olli puu otses nokitsend ja nakitsend. Sii küsind, mis sul viga. Annud sis nõu, et vii linad musta lehma kätte, küll sii ketrab. Must lehm kedrand sis kuldlõngas niid linad. Sedasi läind sis mitu päeva müüda. Ikki lehm aidand. Näe nõid tahab tääda, kudas ta ketrab, aga laps ei ütle. Nõiamooril olnd jälle kolm tüdärt, õhe, kahe ja kolmesilmaga. Saatud öhesilmaga tütre karja juure valvama. Ronk olli jälle õpetand, et ütle: "Uinu, uinu magama, ükssilm, ma otsin sul pääd!" Sii jäändki sis magama ja lehm kedrand linad ära. Teise päeva kahesilmaga tüdar karjas. Vaenelaps istnd ja nutnd. Ronk käsnd, et ütle nagu eela, aga ütle sa, et: uinu, uinu kaks silma - Siikord jälle ei ole vanamuur tääda saand. Eks ta's ajand kolmesilmaga tütre valvama. Lapseke laulnd jälle Uinu, uinu magama, kakssilm, ma otsin sul pääd!" Unetand jälle ära, et tal kolm silma pääs olli. Sii sis näind ära ja kaivand nõiale, et must lehm kedras. Võtnd sis kätte ja tapnd musta lehma ära. Küll lapsel olnd kahju, nutnd, aga ei uulnud. Lapsel põle and muud ku soolikud. Aga ta põle neid täind ära süüa. Olli aia nurka maha matnd. Sis kasund aia nurka sinna kohta ilus kuldõõnapu kuldõõnad ots. Vaenelaps kasund suures. Tal tulnd tore koslane. Aga nõid pand tal kotiriided selga, oma tütre ehtnud välla ilusti. Aga ronk on jälle laulnd kosilasel, et kis sul kuldõõnapu otst õõna tuub, sii võta ära. Noh, nõid on aand kohe oma õhesilmaga tütre otsma. Aga õõnapuoks lõõnd tal teise käe ära. Kahesilmaga tütrel löönd teise rinna ära ja kolmandal pistnd oks kolmanda silma välla. Ku vaenelaps tuuma läind, sis õõnap lasnd oksad maha, saand õõna kätte. Aga nõid, näe, irmus viha täis ja viind ta tõrre alla kinni. Oma tütre ehtnd salakamres välla. Takud topnd põue teise rinna asemale. Miis põle aru kedagi saand. Sõitnd pruudiga kodu poole. Vanker laulnd, mõtlend miis, aga sii olli vaenelaps tõrre all, et: "Susi sul sõõdab tõldasida, kallis kana kaane alla. Takk ei anna lapsel toitu, ega mehel meeleääda." Küsind sis nooriku käest, et mis laul sii on."Ah, vankre kiunumene mudu!" Kodus jälle olnd sii ääl kuuda, et kaisutad takutorti. Miis saand ka aru, et ongi takutort. Ää küll, teise päeva ütlend, et lähme sõitma. Naisel kah ää miil ja, aga näe - miis visand ta jõkke silla päält. Toond tõrre alt oma nooriku kodu. Sii kuldõõnap läind neil õhes ja jäänd akna alla kasuma. Olnd ja eland sis rahus. Aasta pärast olnd noorikul poeg. Nõid arvand, et tema tütrepoeg, tema es tää kedagi, et lähäb vaatama. Silla all näind jões vesiruus. Mõtlend, et murran ja viin ta lapsel. Aga lill akand laulma: "Ära nopi nupukest, ära kaku kaunikest, oma tütre nabavart." Sis saand nõid aru. Kisnud tütre välla jõest. Nülgnd undi ära ja visand vaesellapsel undi naha ümmer ja nõidund ta undis. Miis läind targa juure nõu küsima. Tark seletand sis, et küta kivi palavas ja ku naine tuleb, undi naha sinna pääle paneb, sis kõrbub sii ära ja inime saab vaevast rahu. Sedasi saand sis miis naise tagasi. Ja eland õnnelikult. Mia ei tää, mis sest nõiast sai viimati.

ERA II 124, 556 (104) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mia kuulsin. Ämm olli tige olnd. Sis olli minia libaundis moonutand. Kurjad inimesed ikki nõiuvad. Inime isi - mia ei tää, kas isi sai libaundis.

ERA II 124, 557/8 (106) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Päri mõisas, kõnelesid, käind karjanaene libaundis. Käind tema last imetama kodu. Naha visand sõni tare taha kivi pääle. Üks vana naine olli jälle näind seda asja ja õpetand miist, et aja kivi kuumas, peris punatses ja küll ta sis oma naha ära kõrvetab. Miis kütnd kivi tulises. Naine tulnd ja visand naha kivi pääle. Sii läind nässu ku kärin. Kõrve aisu viil tulnd. Sis naine olli ikki kodu jäänd. Põle änam undis käind.

ERA II 124, 559 (109) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sineallikus pidi olema ju ikki suur rahakatal. Sii palk, kelle külgi katta sang seotud olli, on praegu näha allikast. Aga juba mäda. Siis allik on kah sinine alati ku paa põhi ja kiib.

ERA II 124, 586 (169) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku maalesed on, sis piab maalese einu korjama. Ni on veiksed siniste õidega. Nendest sis vanni tiid, kaovad ära.

ERA II 124, 593 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana tüdrik lännu sureme. Väha enge lõhna mudu ollu veel. Naise ütelnu man, et nüüd peidmiis tuleb. Vähä kurgu lohk liiknu, löönu sis jalage vastu jalutsid, et kus ta tuleb, koplest ve. Isi olluki valmis, ku selle ära saanu ütelde.

ERA II 124, 610/1 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
"Männiku" talun ollu rahakatal - noh, sääl, kus sii rootsiaigne tamm om. Vana kaval ja tark ollu. Sii ütelnu, et ku katal tuleb, ei tohi äält tetä ega Jumala nime nimete. Miis lännu, et tema tuub katla ärä. Tullu säält sis suur sikk välla. Silma põlenu pään. Rahakatal sarve otsan või kus ta ollu tal sanga-pidi. Ollu kole eluk. Noh, peremiis ütelnu, et oh, sa Issand Jumal, mis nüüd valla om. Sikk kadunu ku kolinal öes katlaga tagasi maa ala. Näe sis, mis lõpetud, on lõpetud.

ERA II 124, 613/4 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Saapa" talu maa pääl olli üits jämme kadajas. Ütlive ikki, et Rootsi kuninga kadajas. Rootsi kunigas oleved oma kadaja vitsa maasse pistnu, kus ta sääl laagren ollu, et ku si kadajas kasume lääb, sis tuleb Rootsi valitsus meil Eestimaal uueste tagasi. Akanu kasume kah, peris suur puu kohe. Ja kis puttus või oksa murd, sii sai ädä. Raiuti tene maha siin. Mudu sa võis esi vaatma minna.

ERA II 124, 615/6 (22) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kariste Vanapagan elanu mäe otsan. Sääl om suur mõts ollu. Karksi vanapagan ollu ta pääle vihane. Ja sis virutanu koodige, nõndat maa mütsun. Sis löönu suure augu maa sisse. Seda kutsutas Koodiorg. Sii org om kah ku kuut, seda muudu. (Sa tääd ju küll, kus si Koodiorg om. Noh, ku sa Abjast tuled järve man.)

ERA II 124, 616 (23) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle vanapaganal kuke laulu aig pudunu kivi sellätäis järve. Sääl kuhal järv lainetab egäkõrd.

ERA II 130, 128/9 (1) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Jüri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Selkorral oli küll kui Vene-Jaapani sõda oli. Mõned ütlevad, et koterman. Laev sai miiniga suure augu sisse. Sealtsamast august läks välja. Oli nagu einalabu ja ele kilgatav ääl oli. Just olevus oli küll. Vat vaimusi ma ei usu ega tontisi, aga oli, seda ma tõesti nägin. Ja kõik teisedki nägid. Nii tuline ele ial oli tal ja kogu oli nagu einalabu. Ja venelased lõid risti ette. See oli õhtu. Aga laev vajus omingu kella üheteistkümne ajal.

ERA II 130, 132 (12) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Jüri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Iiemägi on Raegma metsas. Sarabud ja mõni kask peal.

ERA II 130, 133 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Juri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raegmas Kalmamägi. Seda on otsimas ja uurimas käidud. Rootslased otsisid ühte varandust, kaardid olid ligi. Ma olin väike poiss, käisin neile näitamas, kus see mägi on. Sain 50 kopkat. Ei tea, mis nad leidsid. Peale selle on seal veel mitu tükki käind kaevamas. Surnuluid sealt välja tuleb.

ERA II 130, 137 (5) < Muhu khk., Hellamaa v., Võlla k., Jaani t. - Richard Viidalepp < Mare Õige, 74 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus inimestel ja loomadel ka. Kas see on teise inimese tegu või? Äkiseaigele loomale anti riivistüki eli, mida sai aapteegist.

ERA II 130, 178 (19) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Uie t. - Richard Viidalepp < Maria Pere, 88 a. (1937) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Mare Kalda
Lõkits (lõkendav tuli). Rässa alt paistab meres. Olle taga aet, aga minna eest ää. Arvati, et oo merre ää maet mõni asi, et merest välja lõkitseb sedasi. Räslased oo köin taga aamas. Vahel tõuseb kõrgele, sealsamas kaob ää. Mine edasi - paistab jälle.

ERA II 130, 183 (26) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Uie t. - Richard Viidalepp < Maria Pere, 88 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Luule Krikmann
Uata, üks laev akan ukka minema. Teise laeva koterman' tuln teise laeva peale. Teine üteln: "Noh mis sa, va teise laeva koterman', siia otsid? Ma olen isigid kuus aastad oma laeva masti oma kaela kondi peal üleval pidand." Laevamees kuuln ja uadan - ja mast oln katki. Oo see oln või, aga oo ilmarahva jutt.

ERA II 130, 189 (8) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001
Jõulu ajal tuuakse veel nüidki õled sisse: jõululauba, näärilauba, kolmekuningalauba. Lastele on üks pisike kuusk, küinlad küljes.

ERA II 130, 189/90 (9) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman'n. Laeva koterman'n peab olema, mu isa rääkis ühtelugu. Aga seda ma põle näin, ma'p või tõendada. Jälle ikka üks laevamees oli riakin, et see oli nii tõesti-tõesti näin. Et see mees jään üksi laeva ja näin, et teise laeva pealt tuln üsku sokk ja nende laeva pealt tuln ka sokk ja see teine sokk võitn selle laeva soku ära. Ja see poiss riakin kaptenile ja kapten üteln, et see laev läheb ukka, et selle laeva koterman'n otsib omale uut kohta. Ja see laev olligid ukka läin. Mu isa rääkis. Tema oli vanasti Kuivastu kõrtsimees, eks seal laevamehed jutustasid.

ERA II 130, 190/1 (10) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
(Arvatav rahatuli.) Muud ma põle näin mette. Et siit paistab üks tuli mere äärest, seda oo kõik näin. Siisamas Rässa all mere ääres. Seda aru põle keegid suan, mis tuli see peaks olema. Mõni arvab, et peab rahatuli olema. Üks viiekopikane raha olle sealt leitud. Ükskord oli kangesti suur. Ühekorra näitas kohe ligidal olevad. Et lähme uatama. Maailma suur lai tuli. Läksid sinna kohta - tuli jälle poole kaugemal. See tuli läheb edasi, kui keegi on tahtnd uatama minna. Ükskord oli jälle suur tuli, teine nagu veel teise kohtas üleval. Läksid juure, kustus ära, kadus ära.

ERA II 130, 204 (1) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Põllu t. vanaperenaine, u. 70 a. (1937) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vikatkoert taevas vikatkoert juob kua - akkab vihma tulema. ( Usutakse, et v-t võtab vett üles).

ERA II 130, 225 (4) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Näljakivi. Valge kivi, laasi moodi. Põllalt leitakse. Lastele öeldi, et sedap tohi pöose võtta mette.

ERA II 130, 225 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tähe sitt. Kui täht ülalt alla tuleb sirinal, siis jääb ümber (vilja) kõrre tähe sitt, nagu pool nõela. See on al'l. Seda sai mitu korda nähtud.

ERA II 130, 225 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui reede sadama akkab, siis kahessa pääva oo niisked ilma.

ERA II 130, 266/7 (19) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluks tuuakse põhud tuppa (rukkipõhk = sirged õled), jõulu-, nääri- ja kolmek. laup. Nüid ka tuuakse. Üks veike kuusk ka tuuakse, pannakse laua peale, pannakse vekka ja küinlaid külge.

ERA II 130, 279/80 (41) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui sul maaljad oo, pestakse sooja veega, millesse pannakse 9 obusenaela need (võib 7 ka olla), üks vana ross/kross/, mõni vana vaskraha ja soola, sellega pestakse ja vesi viiakse liiapäeva õhtul maaljakivi peale (ühes naeltega jne.). Viiakse sellega, mille seest oled pesnud. Kui tuled ära, ei tohi tagasi vaadata. (Tehakse ja usut. veel nüüdki.)

ERA II 130, 280 (42) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sulutüid. Neid õerutasse ühe ernega kolm rinki peripäeva ja loetasse sorsisõnu sinna juure; siis peab see, kellel need sulutüid oo, viskama selle erne parama kääga üle vassaku õla kaose.

ERA II 130, 284 (47) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus: kui ihu värises ja külm. Anti salbeetrit sisse, olgu inimesele või loomale. Loomale lasti püssirohu suitsu nina alla.

ERA II 130, 284 (48) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus: Loomal lõigati kõru lõhki ja anti ta oma verd talle sisse. Lehmapiimaga või veega.

ERA II 130, 287 (51) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

ERA II 130, 288 (55) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Ühessa vihmaussi tuhka ja koera verd sisse antud. (Jutustajale endale antud, kui ta noor olnud.)

ERA II 130, 288 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaige rohud, väiksed valged õied, neid leotse viina sees ja ant. viluaigele sisse.

ERA II 130, 292 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Viira küla põllal suur kivi. Kurat tahtn seda kiriku ukse taha tuua.

ERA II 130, 292 (5) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soonda külas, siit kiriku poole, teest paremat kätt, maalja kivi. Ennem kodus pestakse, pesuvesi viiakse sinna. Hobuseraudu ja vanu naelu ka viiakse.

ERA II 130, 293 (2) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Mualja kvi ~ arstikivi, Soonda küla põldudes, Soondast 1/2 km edasi. Miks ep tea. Ma ole mitu korda seal köin. See oo ammu vanast. Ma tea, kui mool ennem laps olli, taal aasid muhud ümber pea... kui mulajad... Siis õpetasid: neljabä õhtal pesta ja vesi sinna viia. Tegingid seda ja sai terveks. Enne kui pesema akatse, pannatse õbesõlg sisse ja kaabitse sõnna sisse (vette) enne pesemist.

ERA II 130, 294 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vanatont oli tahtnud viia suurt kivi Muhu kiriku ukse taha.

ERA II 130, 322 (9) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üks mees ütles, et oli näin, laeva kajutis, allid riided selgas, poolkuud oln sisse kootud, ja siitsamast jälle kadund. Tema koiku juures oln. See oli üks vaim. - See oli tõsine mees, see ei valetand.

ERA II 130, 322 (10) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kapten rääkis - üks poiss läks masti ja kui alla tulnud, oln pea al'l. Ei tea, mis tal seal oli. Ilm kuri ja 30 sülda vett. Ädal on suur võim. - Ega tema ei valetand, ise oli laeva kapten, see, kis rääkis.

ERA II 130, 322 (11) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Näkk: näkud. Mõni seoke naisterahva kojus.

ERA II 130, 322 (12) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui laev minna ukka, - kui rotid laeva peal, siis need lahkuvad enne ära. Nemad pidavad ette teadma.

ERA II 130, 328 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puhastatud meevaha, searasva ja kuusevaiku segamini sulatada, aava peale panna, parandab ära.

ERA II 130, 328 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Öeldi koterman või sedasi. Et kui laev põhja läheb, siis koterman läheb laevast välja, viskab ennast merre. Kui riides oo, siis mehed pääsevad ära, kui alasti, siis upuvad kõik.

ERA II 130, 336 (21) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Külm ja väristus tuleb peale, pärast kange pala. Mul laeva peal tuli peale - ükskord tuli tüüris peale. Kapten tõi viina, sain kaks korda rüübata. Läksime Engelanti. Kaks kuud aega oli. Pärast kadus ise ära. Veskist korjatakse rotisitta, antakse ilma teadmata sisse, siis kaob ära. Isa oli nii arstind: selle igise särgi visan ahju, aga ise ei tohi siis tuppa minna. Tema pole kolmel päeval tuppa läin.

ERA II 130, 336 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sealõuarohu juurikad (ei tunne!), rõõsa piimaga keedetud, kaotab ära paistetustõbe (mis kurgust hakkab ja siis levib). See võitis ära, nädalapäevad jõin.

ERA II 130, 351 (62) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Et kurat oli taevas oln ja oln peaingel. Aga kurat läks jumalaga tülisse ja tahtis oma võimust saada. Siis Jumal viskas ta maa peale. Ja kurat tõi kaasa kolmas jagu taevatähti. Siis kurat jäigi maa peale ja ehitas omale põrgu siia. Kes teab, kus see on?!

ERA II 130, 351 (63) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vene laev "Järmak" oli köin otsimas Jäämerest, sellel köidi ju otsimas ilma põhjust... Et kus taeva murre on, kus taeva äär maha köib ja pilved üles tõusevad. Seda põle näha kuskil. Põle leitud.

ERA II 130, 360 (83) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Enne kuu oln kangest valge. Kaks meest läin kuud tõrvama, et väga valge, tahtn vargale minna. - Ja nüüd on kuu peal kaks meest ja tõrvakatel kahe vahel.

ERA II 130, 361/2 (88) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Mina pole küll mitte näin teda laeva peal. - Kui ta teab, et laev ukka läheb, peab eest otsast sisse kargama. Kui alasti kargab, siis saavad mehed kõik surma, kui ta riides sisse kargab, siis mehed peasvad kõik ära, jäävad inge.

ERA II 130, 377 (122) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üljes öetse ju ühte seltsi inimesega olavad. Mooses lõi kepiga punast jõge, jõgi läks vett täis, Vaaro suguselts rahvast ja sõjavankrid jäid sisse ja nüüd oo sellest vaaru selts inimesi meres.

ERA II 130, 378 (123) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Talnas vanal ajal oli oln üks vene noot, oli üles tõmmand ühe (vaaru sugu inimese) ja maale toon, ja suur tõrss oli oln, oli sinna sisse pann. Ja ei ole teine söön missugust toitu, aga oli elan. Kui üitud: Vaaru, viimnepää oo käe! Siis tuln vee peale, üteln: Uhui! Ja laksutan käsi. Siis tal oln rõõm, viimselpäeval peab veest välja saama. Nädalapäevad seal oln. Siis viin tagasi merese. Nisad oln rindas nagu naistel. Päris inime pole oln mette - kala saba - sõrmede vahed oln kinni. (Kalameestelt kuuln noormehepõlves, u. 30-aastasena.)

ERA II 130, 378 (124) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõel oo taevas. Seal oo seitse tähte üheskoos rinki.

ERA II 130, 379 (126) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui merel taheti, et tuul oleks takka, vilistati: üüih! Üüih! Sõrmega tõmmati tagant: Tule, tuul! Tule, tuul! Tule tagant!

ERA II 130, 379 (127) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui tuul või laine väga vastu oli, löödi käega risti ettepoole, öeldi: Alt läbi! (läti keeli "Apuk ðour!") Läti laeval öeldi ka läti keeli.

ERA II 130, 380/1 (132) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
See vana muistne kunts: kui vilja tuulamisel tuul ära kaob, pidi vilistama uksest välja (vastu tuult): Üüh! Üüh! Tule tuul! Tule tuul!

ERA II 130, 382 (136) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Taevas ka vahel kuu ligidal, vahel keskp. taevast kolm tähte ridassute - Vardad. Mõnikord kahed Vardad taevas.

ERA II 130, 411 (3) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Mare Korv, 54 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Mualjad - seoksed visked, mis maast akkavad. - Lalli rannal köiasse, seal oo üks tüdrik, kis neid arstib.

ERA II 130, 420 (18) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puukasu - kui paese jala või käe külges, sellega muljuti.

ERA II 130, 424 (30) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Riakivad ikka, et laeval peab olema oma vaim ja et see põgeneda ennem ää kui laev ukka läheb. Öetse, et laeva vaim, laeva koterman. Mõni usub ka. Aga mis sa tead uskuda, kui sa põle näin.

ERA II 130, 561 (54) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui murule istud, tuleb kolm korda sülitada, siis ei tule mualjad kallale, väiksed punased asjad, oi, need on irmsad, kui need piale tulevad, kärnad, akkavad mäda joosma, kui nad puhkevad.

ERA II 130, 562 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soolatüügas. Mul olid suured tüikad käe peal. Siis sealt teiseperest üks eit õpetas, kuidas lahti suab. Ma võtsin kartula, leikasin pooleks, kummagi poolega muljusin kolm korda seda tüigast ja siis panin kartula kokku jälle nii et ei saa arugi, et ta on lõhki lõigat (Toores, koorimata kartul). Ja siis panin aiaauku ja tulin tagasi vaatamata tagasi. Kui tagasi vaadata, siis pole kasu kedagid. Kadus ää küll.

ERA II 130, 571 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ka noored kaselehed aitavad, ennem piirituses leotada, siis välja pigistada ja haavale panna.

ERA II 130, 572 (28) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-alused - mualjad. Kui need oo, ju siis lauba õhta või neljabe õhta pestas ja vesi viidas tuleaseme piale.

ERA II 130, 593 (4) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Vana Tõll oli toon põlle sees selle suure kivi, mis Keiguste mõisa tänavate suus oo.

ERA II 130, 594 (8) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Miks haava lehed värisevad. Üks oli tahtn senna puu alla varjule menna, aga see pole võtn mette ja see üteln, et saagut sinu lehed värisema kut ma paergust värisen. (Ei mäleta öelda, kes tahtis minna, miks, ja miks haab ei võtnud.)

ERA II 130, 594 (10) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman öeldakse laeva peal olema. Kui laev akkab ukka minema, siis ta akata loppima. - Kis see teab, on see nenda.

ERA II 130, 596 (14) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-aljad - visred või kärnad. Ei tea, kust ned tulavad, aga neid uhatletse ju, muidu nad kao ää mette. Mina'p tea mette, mis moodi (uhatletse). Laimlas oli üks vana inime, tal oli meres seoke kivi, viis selle kivi peale, (vee), millega ta neid (maa-aljaid) pesi ja siis kadusid ää.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

ERA II 130, 599 (25) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui taevas lekib (= virmalised vehklevad), läheb külmale.

ERA II 130, 599 (27) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui kiriku parandal üsna veeaugud maas - kõik on niiske, siis tuleb vihma.

ERA II 130, 599 (29) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui päike selgest looja läheb, siis tuleb ilus ilm, aga kui ta läheb suure pilveparda sisse, siis on vihma jälle.

ERA II 130, 599 (30) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Talvel, kui koivalge on kollane, siis tuleb külm, aga kui punane, siis peab sula.

ERA II 130, 602 (43) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Ükskord oli Laimjas - enne mind - kangest suur paks tali tuli, mere ääres see pere, üljes oli tuld ronides lund kaudu üles katusele, keriseaugust sisse, laudile, laudiaugust rehala. Veised akand rööskima. Mõtlend, et lehmal vasikas, joostud vaatama, näind, et üljes seal loomade vahel. Võtn naha pealt ää. Mõned sõid kua ülje liha, aga seal põle mitte üks rasva lehk juures, üks tuim puru.

ERA II 130, 602 (47) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Tõnni - ei tea.

ERA II 130, 615 (20) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a.(1937) Sisestas USN
Kui kevadel mahla lasti, siis isa käskis tolle esimese mahlaga nägu pesta, siis päike ei põleta ära kunagi.

ERA II 130, 625 (51b) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Püssirohtu võtab äkilise haiguse puhul. Nii inimesele kui loomale antakse. Kadund emal oli alati püssirohukarbike käepärast.

ERA II 130, 627 (58) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõrmega ei tohi taeva poole näidata ega tähti, sõrm jäävat kõveraks. (Kadunud ema õpetas.)

ERA II 130, 629 (65) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluööl toodi õled või heinad tuppa, seda elasin mina ka üle. Ei tea, kas seepärast, et Jeesus seal einte sees sündis.

ERA II 30, 29/30 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Öeldi, et ork tuleb. Kange külmaga tuli. Ütlenud, et mine sialauta eest ära. Ork tuli ja õikas: "Mari! Mari!" Mari arvas, et keegi hõikas, hõikas vasta ja ork sai kätte. Meheisa õli ka orgas. Kästi minna, et mine risa sisse. Ork tuli ka risa juure: "Siin on sõlm, siin on silm, siin rist" ja läks ära. Sest samast sai tervest. Ühel tüdrikul jälle õld. Nagu haigutama hakand, nii õlnud tiada, et tuleb piale. Einamoal sulane nägi, et juba tuleb, ja viskas sala selja tagast tüdriku jõkke. Sinna ork jäigi.

ERA II 30, 46/8 (25) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Laiuses hõberahasid kuivatedud päävapaistel. Üks naine juhtus sinna, korjas põlle raha täis, aga põlle nukad läksid lahti ja kõik raha läks tagasi, mis kõlises. Näe, Kalmakülas ka mägi täis raha. Kui viskad preesi või raudasja sisse, siis saad õmale. Kalmakülas ühele vagale mehele kolm ööd üteldud: "Männi koore all on võti. Tule koidu aal üksipäini." Mees õli arg: ei tema tõhtinud minna. Teise mehele öeldud kua: "Aabram, mine südaöösi. Naisele ei tõhi öelda." Teise öösi jälle öeldasse. Aabram tõuseb üles ja hakkab minema. Anu küsib, et kohe sa lähed. Ei lase minna! Siis riakis naisele, et nii öeldi. Ei õld siis raha ei midagi. Teise öösi jälle öeldi: "Miks sa Anule ütlesid!?" Seda raha öeldasse siin küll õlema.

ERA II 30, 50/1 (30) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad õlid. Siinsama Venemets õli. Kui karjaga üle läksid või inimene läks üle, siis eksis ära. Lõpel (Laiuse khk.,s) vana Kiku õli eluaeg karjas. Küll see õli halb vanamees. - Tal õli ku hundi hais kõhe juures. - Nemad on näind metshaljast. Näind, et lapse kiigu olnud metsas. Laps nutnud kõvaste kiigu sees. Kiku hakand kiigutama. Üks hallis riietes naisterahvas tuli, et hia õli, et kiigutad. Ma käisin karjasid taga ajamas. Mis sa tahad? - Kikul õli Mai kole laisk. See tegi sööki kui rokka mõisa härgadele. - "No, mis ma tahan? Et mu riided õless pestud!" Kiku riided õld siis öösi alati pestud ja aja pial.

ERA II 30, 63/4 (1) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Orgatõbe, mina ise seda lapsepõlves mäletan. Mina õlin siis Jaskametsas. Ork see on kõnelnud. Kui tämä on piale tulnud, siis on piinanud koledasti. Ühekõrra kaks orka kõnelnud: "Siin küll me ei jõle, lähme mujale." Üks ütles: "Ma lähen kiisle naha vahele. Siis peremees sööb alla. Tagasi tuleme siis, kui uba külvamine on." Peremees kuulis, kui kõnelsid. Kui ork läks kiisle koore vahele, pani kõik kõige täiega kotti ja haavapuu otsa. Sellepärast haavapuu väriseb. Üks saanamees õli haige. Ork ise õpanud: mine hobuse kopli. Sial on kolm konti. Mine keeda need ära. Mees mõelnud: mis see on, hobuse kopli. Pärast sai aru. Läks hobusetalli lakka. Sial õli kolm kanamuna. Sõi need ära, siis sai terveks. Jälle anti halli siasõnnikut juua kah.

ERA II 30, 75/6 (18) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Venemaal üks pulmarahvas tehti hundiks. Üle järve tulnud Tiheda kõrtsi juure ja puhanud sial. Nõid olnud ise ka, ei tia kuda, sinna tulnud. Öelnud, et ma siin ei saa neid teha tagasi inimeseks. Viind Venemaale tagasi. Sial teinud jälle inimeseks.

ERA II 30, 76 (19) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ükskõrd naine õli tehtud hundiks. Naisel õli õld veike laps ja siis käinud seda imetamas. Kui tulnud imetama, visanud naha kivi õtsa. Mees õli siis kütnud kivi tuliseks ja kõrvetanud naha ära. Siis sai jälle inimeseks.

ERA II 30, 77/8 (22) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Roosi paneb kinni tõrvaköis ja raudnõgesed. See tanda on nüid surnud. Ta kirjutas paberile sõnad. Sõnu viides pidi vaatama, et sõnad tuule kätte ei jää. Kõhe pane põue, et tuul ei puhu.

ERA II 30, 79 (26) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljas on surija, kes ise õmale õtsa teeb. Saaremõisa komtess see uputas enese järve ära. Kell 12 nähtud ikke, kui järves hüples. Tema tahtis mehele minna. Krehvin ütles, et vaene peidmes, ei lubanud.

ERA II 30, 80 (28) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libehunt õli valge, pika sabaga. Ta tagast tõmmanud looma lõhki ja sisikonna välja. Vanaste õlnud ka valge mätaskaru, aga nüid enam ei õle. Nõiad tehnud inimesi ka hundist. See hunt ei söönud inimesi.

ERA II 30, 80 (29) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad piavad ikke eksitama kua.

ERA II 30, 83 (34) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Eks ma sial Kalevipoja sängil õle mängind. Kalevipoeg õli läinud ikke läbi järvede. Peipsi õli persest saadik, Kivijärve õlnd kintu, Kuremaa kurku. Temal on hobune Narva pool surnud. Kopsusoo või -mägi, kuda ma pian ütlema, on sinna tekkinud. /Vrd. Kalevipoja hobuse jäänused Assamallas, muist. 268/

ERA II 30, 86 (37) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti eluolu II), redigeeritud Mare Kalda
Minu isa käis Tallinnas soola toomas. Aasta soola tõi õmale ja sugulastele. Ta kõneles, et eksis kõrra ära. Näeb, et üks teekäija tuleb - aga see õli Püha-Jüri sial õma kutsikatega. Püha-Jüri ütleb: "Kohe sa enam lähed! Jää seie!" - Isa ütleb, et "kohe ma jään, ammustavad obust." - Ei üks ammusta!" Jäänud ikke sinna. Aga üks ammustanud ikke obust, Püha-Jüri vaadanud: "Oh, pole viga! Ühe kikuga on puutund!"

ERA II 30, 89 (43) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Hunt varastas lapse ja sõi ära. Kivihelmed õlid kaelas. Need pani ilusti kannu õtsa. Särgi eest õli preesi lahti teinud ja pannud ka sinna. Särk õli ka ilusti verest pesnud puhtast jõekaldal. - Need õlid inimesesööjad hundid. Venemaal pulmas nad õlid tehtud hundist.

ERA II 30, 90 (45) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Mustvees on kivi 12 sõna pial. Sial on raha all. Üks reisija luges need ära. Juba akkas kohisema. Üks sõna jäi puudu, mudu oleks kivi tulnud rahaga veest välja. Poriametnikud, hulka mehi, vedasid nüid kinku välja. Nüid ta on siin meie akna all. Kaksteist sõna on pial. Iga sõna on ise murdes. (Kõnesolev kivi on suur mürakas õige tuhmund gooti tähestikus kirjaga).

ERA II 30, 97 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui metsas ära eksisid, siis loeti Issa meie, siis saadi välja metsast.

ERA II 30, 97 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Riagiti kua, et pulm läks hundist. Nõid tegi pulma kõik hundist puha. Ühel naisel õli laps. See naine tuli õma last ikke imetama. Lapseoidja läks metsa ja laulis, et emakene, nennekene, tule lasta imetama; tohinisa imetab, tohinisa torgib. Nii käis igapäev imetamas. Siis kui imetama tuli, siis viskas hundinaha ära. Mees sai sellest lõpeks teada ja põletas naha ära. Siis naine sai jälle inimeseks.

ERA II 30, 99 (9) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork akkas külmast. Ma õlin kolmeaastane, kui õlin orgas. Külmtõbi kutsuti teda kua. Mitmed tempu tehti siis... Üheksa täid anti süia... Okuska Maril õli täiasi, siis anti neid sisse, kui ork õli. Kui vastust sai, siis ei tulnud enam. Kui ehmatati, siis ei tulnud ka enam.

ERA II 30, 104 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Jaagu t. - Paul Ariste < vanaperenaine, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork ja orgatõbi ikke õli. Täma kangest külmavärinaga raputab inimest. Rukki ristvao vahele käidi täma iest varjus. Jõvi jaamaülemal õli alles hiljuti ork, aastad 25 tagasi. Kurjast tuulest ork tuleb.

ERA II 30, 105/6 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Jaagu t. - Paul Ariste < vanaperenaine, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalevipoeg toonud Linnutaja mäele põlle sees liiva. Veest tulnud läbi. Peipsi järv õld persest suadik, Kuremaa järv kurgust suadik. Ma olin siis ju lapsuke, kui Kalevipoeg õli; ma seda ei mäleta.

ERA II 30, 108 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. - Paul Ariste < Andresse Kadri, 69 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork õli irmus. Orgatõbe iest mendi ära lakka rüsasse. Siis ork tulnud juure ja lugenud rüsa silmasi: üks, kaks, kolm. Sie ei õle teinud hialt, keda tahtis menna kägistama. Ei saand siis kallale.

ERA II 30, 115 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork on ikka õlnud ja raputanud inimest. Meie ema riakis, kui tulnud, raputanud et hing välja.

ERA II 30, 116 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljast ma'i tia muud kedagi, et Maetsmas lapsed käisid ikke naeri. Siis üks läks alasti hirmutama. Lapsed juoksid hirmuga koju, et metshaljas õli. Riagiti, kui metshalja jälgedele lähed, siis eksid ära.

ERA II 30, 116 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

ERA II 30, 117 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Avinurmes on Ruotsikäpp. Käpas on sõda õlnud. Kadund äi riakis, et kolmesüllane palk on ujund vette. Sialt on mõekasid leitud ja rahasid.

ERA II 30, 117/8 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Lohusuus üle jõe mäe sies piab õlema raha.

ERA II 30, 118 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ühes kõhas tõusnud keldri uks ikke üles: ma tulen ja ma tulen. Õma rahvas ei julgenud enam kodo õlla, käisid võersil magamas. Üks soldat tuli sinna üömajale. Õma rahvas ütleb, et kos me enam sind võtame, me ise käime võersil magamas. Soldat jäi ikke sinna, et mis asi sie on. Kell kaksteist üösi jälle tõusnud keldri uks üles: ma tulen ja ma tulen. Sial õlnud savipott. Soldat mõegaga lüönd - kõlinal jäänd raha maha. Soldat võttis puole õmale, puole andis peremehele. Peremies sai rikkaks. Kui raha mata, ega ta jää, piab ikke üles tulema.

ERA II 30, 119/20 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lapsi hirmutetakse: Venelased tulevad suurte kottidega, mustlased tulevad, Prika-Madis tuleb õma eesliga, näkk on vies, lapse tõmbab sisse, ära võta käsi nuga, lõikab käe katki, suolikas tuleb välja. Täiad punuvad köie, viivad kaevu.

ERA II 30, 121 (20) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lendev lüöb kõhe puru. Luomale lüöb. Rabandus on inimesele ikke. Kui südame rabab, siis ei saa abi.

ERA II 30, 123 (29) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lendav tuleb äkiste, rabab ära. Seda ei tia, millest ta tuleb. Aptegis on lendvakuld. Seda pannasse leiva sisse, siis annab järele kõhe. (Talus oli mitu lehte "lendvakulda", s.o. hariliku raamatu päälkirjade ja muu kuldamistöö juures tarvitatavat lehtkulda).

ERA II 30, 126 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork akkab külmavärinast. Nad riagivad: sie on külmtõbi. Seda riagiti: tie puu alt lõhki, nii et ülevalt on ikke kinni. Siis mine alt läbi. Siis ork jääb maha. Üks kõik, mis puu õli, kui aga puu õli.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40 Järgmine lehekülg ]