[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 2, 307 (47) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < isiklike tähelepanekute järgi (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa lussudest tahad lahti saaja, siis võta kolm lussu ning kolm kopikat raha, keera punase hilbu sisse ning vii ristteele. Kui sa hakad säält ära tulema, ei tohi tagasi vaata. (Kuuldud Kuressaarest.)

RKM II 2, 340 (37) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härjavitsa tüüga arstiti tüdruguid, et nee äi saa ennastvastu (rasedaks). Sellega löödi siis tüdrugud kolm korda.

RKM II 2, 343 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Tulgi Toomas õpetas ühekorra Kehtama Priidule poole toobi viina eest ussisõnu. Kõrtsis tulnd see asi jutuks. Osa olnd sellest viinast juba ee joodud ning osa olnd veel. Toomas käskind Priidu kõrtsist välja tulla ühte kohta aja (aia) taa ning õpetand. Nee sõnad olnd siis sedasi: Kaks ussi hammast, kaks konna käppa, halli kullese pea. Priidu pidand nee sõnad liiga lihtsaks. Võttend viinapudeli ee ning pand minema.

RKM II 2, 343/4 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üheksast puust võõti igast ühest kolm virbe. Neid tarvidati siis haiguste arstimiseks. Nee pidid siis keik olema marjakandjad puud.

RKM II 2, 364 (48) < Kuressaare l. < Kaarma khk., Loona v. - Heino Tarkin < Jaan Parem, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkisehaiguse vastu on tuhk ja sool. Tuhka tuleb võtta kolm korda, vasaku püu sisse panna, soola ka juure panna ning see sisse võtta.

RKM II 2, 421/2 (50) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viherik hakkes tulema Raisa poolt ikka pomsat-pomsat. Puhas keeres odrad põllal üles ning vädas 2-3 talu piiri laiali. Üks sorkind ühekorra hanguga ning hakkend lugema: "Kurat sul anna! Kurat sul anna!" ikka hullemaks läind. Kui sa jumalad nimedad, siis ep pea midagid teha saama. Teda õpetud, et kui viherik tuleb, siis peab vastu pääva ümber tuhliaugu jooskma. Ta teind sedasi, siis kadund ee, umbest üks pisine kase leht kippund maas veel.

RKM II 2, 428 (69) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vahel on sedasi, et levad halletavad ee. Meitel oli ühekorra ka sedasi. Võta levad ahjust ee, juba paari pääva pärast hakvad halletama. Päris kimpus oli. Ühekorra kirgul üks vana naine rääkis, et_p pea tohtima leiba enne sohe võtta, kut levad ahjust väljas on. Siis võtta natuke leiba ning anda ühe võõra loomale. Siis peab ise ütlema: "Söö mu leva halle ee, äga söög mette mu leiba ee." Ma tegi ka sedasi. Mitmel aastal pole meitel änam levad halletand.

RKM II 2, 429 (74) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puru silmas on, siis: "Hunt läks musta jääraga mu silma, hunt läks musta jääraga mu silma!" Nii kaua loe peele üksisõnu, kut puru silmast ee tuleb.

RKM II 2, 488 (46) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Marie Tarkin, 38 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra keedetud vastlapääva hoomiku seajalgu. Kondid pandud pärast parandale rida ning igale kondile pandud ühe külatüdrugu nimi. Siis lastud koer tuba. Missuguse kondi koer keige ennem võttend, see saand keige ennem mihele.

RKM II 2, 504 (83) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Olev Talur, 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hunti äi lubatud ilmaskid õige nimega nimeta. Pidi ütlema metsaisand, metsaiilu, võsavillem või metsasaks. Kes elumajade juures või sihes nimetas hunti, selle karja murtsid hundid sui tervelt.

RKM II 2, 504/5 (84) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Olev Talur, 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rebase kohta tarvidati ikka reinuvaderi nimetust, et rebane sõber oleks ning kahju äi teeks. Vader on üldse sõbramehe nimetus.

RKM II 2, 516 (2) < Karja khk.,Pärsamaa v., Mätja k. - Maimu Põlluäär (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Esimese noore kuu reedel kui ei ole veel noort kuud näinud, siis peab minema õue pesu väel ja voodilina ümber võetud ning piibel käes. Siis peab kuud vaatama ja kolm korda võtma puupulki maast vasaku jala alt ja piibli vahele panema. Siis peale seda õues käimist ei tohi kellegiga enam kõneleda sel õhtul, kohe peab magama minema. Ning siis näeb oma tulevase mehe või naise unes.

RKM II 3, 20 (32) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kiitsakale kibu, varesele valu, nonni p... pind. Kui laps sai haiget, puhuti peale ja öeldi nii.

RKM II 3, 20/1 (33) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täna haige, hoome terve, tunahoome pole tutagid. Kui laps sai haiget, puhuti haigele kohale ja öeldi nii.

RKM II 3, 30/1 (47) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli nii hull paineja, sellest es saa kudagid lahti. Esimese öösse siis ta viskas kanad aknast välla, teine kana läks Juhani aseme ala, üks läks aknast välja. Teise öösse tuli minule peele, hakkas ikke tekki tirima, kunni viimeks peele tuli. Ma es saa ennast kuskilt poolt liigutada, tahtsi ema abi hüüda, aga mette äi saa. Järgmiseks ööks mina tuli kambrist magamast ära, tegi omale tuba pingi peele jälle aseme, ise mõtlesin, et nüüd ta ikke änam ep tule. Aga kuda ma oli ennast magama pand, nenda hakkes mule jälle peele tulema. Ennem tuli pingi peele, siis tuli pinki kaudu teki peele. Mina rapsasin kohe maast üles parandele püsti ning vannusin teda nenda, et ma pole eluaja pikkusel veel nii palju vandund. Ning siis kadus ära ja pole änam mu peele tulnd.

RKM II 3, 32 (49) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks oli teisel oina ära võttand ühekorra sõnadega. Mees oli proovind, kas ta saab looma hinge välla võtta. Lambakari tulnd parajasti väljalt. Mees vaatend keige parama oina ja katsund, kas sõnad teevad midagid. Lugend oma võlusõnad ära ja kohe oinal hing vällas, oinas olndkid surnud.

RKM II 3, 39 (63) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestanud Katrin Vallsalu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taeves on virmalissi näha, siis tuleb külma.

RKM II 3, 169/70 (5) < Kaarma khk.essaare v., Laadjala k. - Jete Laes < Liisa Kuusk, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühe jõululaupa öösa vana Suure Tõllu naine Reet tahtand suured kivid Kaarma kergu ukse taha viia, et siis inimesed änam välja ei saaks. Saand ta Kiratse küla juure jöudand, äkist Pärdi kukk lauland. Reet kohkund sellest kangesti. Põllepael läind puruks ja üks suur kivi kukkund Kiratse küla taha maha. See seisab sääl paergus alles. Inimesed hakkand seda Ristikiviks kutsuma. Saand vana Reet siis edasi läind, hakkand Kiratse küla vahelt läbi saama, lauland kukk teist korda. Nüüd läind Reedu põllepaelad keik katti ning kivid kukkund puhas maha. Need kivid seisvad paerguskid alles sääl. Inimesed kutsuvad neid Kondikivideks.

RKM II 3, 191 (31) < Kuressaare l. < Püha khk. - Jete Laes < Tiina Rahnel, 67 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Räägitakse, et Tölluste mõisa Kolmevärava ees olev suur kivi olla vana Töllu saunaahju kivi, mis Töllu naise Reedu käest sõnna maha olla kukkund. See seisab sääl paerguskid alles. Reedu põllepaelad läind puruks ja kivi kukkund siis maha.

RKM II 3, 221/2 (12) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kiratsi k. - Jete Laes < Liisa Kesküla, 80 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra Suur Tõll ning Tõllu poeg ehitand kerku. Vana Tõll teind Püha kerku ja poeg teind Kaarma kerku. Vana Tõll tulnd poja tööd Kaarma kergu juure vaatama. Näind aga, et poja kerk on huupis kenam ja vana Tõll tahtand poja tööd ära lammutada. Tahtand Kaarma kerku ümber tõugata. Ja need sõrme latsid on alles paergus Kaarma kergu ees rindas ukse kõrvas.

RKM II 3, 272/3 (14) < Kaarma khk., Kuressaare v., Praakli k. - Endel Reinart < Uno Koppel, surn 1946 (1947) Pille Kippar, Eesti loomamuinasjutud, Võta paksu ka, AT 169 B* 1-2, Laps hundipesas, 96 t. Üleskirjutused on sageli lühikesed ja napid. Mõnikord jutustatakse konkreetsete tegelastega nagu tõestisündinud lugu. Kujunenud populaarseks pajatuseks kaasajal Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui Rauni Riidu alles pisike laps oli, vettand vanamad ta ükspäe põllale seltsi. Ise hakkand rugisi ösuma ning pand lapse põllu ääre peele saiapodi sööma. Läind natuke aega mööda, siis üks rästik tulnd piima haisu järgi poisi juure ning hakkand kausist piima lakkuma. Poiss vaatand natuke aega, et mis loom see on ning näind, et see sööb paljast piima ning äi veta saiajuppisi pooliskid. Poiss andand kopsaka ussile koostaga vastu pead ning ise ütlend: "Veta pakdu ka - mimm (piim) anti moole!" Rästik tõmband korraks tagasi, siis hakkand uiesti piima lakkuma. Poiss andand uie kopsaka vastu pead ning ütlend: "Veta pakdu ka, mimm anti moole." Vanamad kuulnud põllalt, et mis see poiss sääl üksi räägib. Läind vaatama: poiss sööb ussiga ühest kausist ning mõlemad paljast piima - saiajupid puhas kuival. Nad tõmmand lapse kohe eemale ning löönd ussi maha.

RKM II 3, 337/8 (1) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elas üks mees, kellel oli vedaja. Mehel oli ka naine ja poeg ning kaks tüdart. Räägiti, et mees oli sõrulane. Aga ise oli ta päris püha inimene. Käis kerkus lugu tegemas. Pärast surma hakkas ta kodu käima. Esteks olnd ikka hoones, vaatend seal pojale otsa, aga viimaks tulnd ka tuba, istund renni otsa. Poeg hakkand teda viimaks välja tirima, aga mette pole änam vastu saand vanale, kuna enne surma olnd ikka kangem vanast. Surnuaidas olnd haud ega hommiku lahti. Küll käind mütmed õpetajad seal lugemas, aga äi aitand midagi. Vana istund aga möödasõitjatele ree otsa piale. Hobused palla mette suutend vädada, nii et oldud vanaga päris ristis. Siis viimaks tulnd üks preester, see lugend omad sõnad. Sellest ajast peale polla vanad änam näha olnd. Räägiti, et ta polla saand oma vedaja sõnu edasi anda ja sellepärast oldudki temaga veel pärast surma ristis.

RKM II 3, 338 (2) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühe õhta ma läksi koju. Ma oli üsna paras mees. Äkist kuuldi, et üks tuleb ikka ähti ja ähti. Ma mõtlesi kohe, et see mõni vedaja on. Võtsi maast kivi, et ma taale näida. Saand lisemale tulnd, näe ma, et nagu õllelähker ja virutab ennast üle pee. Ma kärmastasi taale, et kas hundid kaugel on, et sa sii nõnda ähid. Ma sule näida. Aga kiviga ma es julge üht panna. Lasi teda seda korda minna. (See lugu on olnud umbes 50 aastat tagasi Putla küla lähedal.)

RKM II 3, 339/40 (3) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli peale jõulusi. Mu naise vend oli meitel võõrusel. Oli juba õhta hilja, kui ma läksi täda koju viima. Aga et mul kodu oli noor naine, siis tahtsi ma ruttu jälle koju tagasi tulla. Ning ma haksi sealt pümes tulema. Antsi aga hobusele pihta. Saand ma Kaarma surnuaja kohta, siis äkist hobu es suuda änam vädada. Ma vaatsi siis tagasi, näe et suur ahvinäuga kurivaim istub ree otsa peal, mütme sülla pikkune händ lohiseb järge. Ma päris kohkusi, siis ma kogosi julgust ning küsisi: "Mis mees saa sii oled?" Aga mette es teind kuulmaged. Mul tuli siis meele õpetuse, et kui ta seisab seljaga kuu pool ning ta vari sind ää varjab, siis äi saa sa mette ta vastu. Katsusi siis sedasi toimeta, aga ta oli nii hirmus, et ma haksi viimaks Meie isa palvet lugema. Saand ma sõnadeni... "päästa mind ära kurjast", oli ta kadund.

RKM II 3, 340 (4) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli Meedla mõisa Lepsoni metsas. Ma ehitasi sääl küüni. Tegi siis eesele ka koopa magamise jäuks. Õhta lähe magama, uni es saa veel peele tulla, aga äkist üks ütleb: "Mine mu tee peelt eest ää." Ma ajasi ennast istukile, aga juba kamandab jälle: "Mine eest ää, siin sa ikka magada äi saa." Tõusi siis sealt püsti, hirm oli nahkas kinni, hakkasi jälle Meie isa palvet lugema. Siis aga kasvas ta ilmatu suureks, suured sarved olid pees ja händ taga ning pani metsa, nõnda et keik mets ragises. Ma tegi siis eese koopa teise kohta. Teise öösse pole mind kedagid änam segand.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]