[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 3, 349 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k., Pingukaarli t. - Elga Virveste < Liisa Kaju, 52 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Neiud lähevad kellelegi sõna rääkimata märgade juustega magama, punudes enne pärja, milles leiduvad kõik lilleliigid ja panevad selle pea alla, siis näevad nad oma tulevast unes.

RKM II 3, 357 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla, Allika t. - Selma Teesalu < Leena Noogen, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mindi taatsipidi uksest välja puupinu juure ja võeti sealt laastusi pöose. Siis tuldi jälle tagasi ja vaadati - kui laastusi oli liigarv, siis pidi kedagid selle aasta sees ära surema, kui aga paarisarv, siis ei pidand surma karta olema.

RKM II 3, 364/5 (3) < Kuressaare l. < Vaivara khk., Sillamäe k. - Selma Teesalu < Jaan Uibotalu, s. 1904 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puuki pidada tehtama järgmiselt: kolm neljapäeva ööd järgemööda tuleb sauna minna, sealt võtta vanad vihad, need kokku siduda ja nende peale panna kaks tulist sütt. Vihtade peale tuleb veel lasta parema käe esimesest sõrmest üheksa tilka verd ja ise sealjuures ütelda: "Võta minu hing! Saagu sinust puuk!" Peale seda tuleb see panna sellisesse kohta, et keegi teine seda ei teaks. Varandust kannab siis puuk kokku öösel. Puuki saab ka edasi müüa. Selleks tuleb ostjal ja müüjal ainult kahekesi ööse kella 12 ajal niisuguse teeristi peale minna, kus kolm teed risti käivad. Seal peab ostja needsamad sõnad ütlema, mis puugitegija enne ütles ja siis pidada puuk sellele vara kokku kandma hakkama. Kui puuk ööse lendab, siis läheb ta justnagu suur punane kera üsna kõrgelt läbi. Kes teda näeb, tehku kiiresti noaga kolm risti parema jala peale, siis pidada puuk hirmsa suitsu ja pauguga maha kukkuma ja kohe sel ajal pidada selles peres, kus ta kannab lehm ära surema.

RKM II 3, 416 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kuressaare v., Tahula k. - Oskar Toombu < Liisa Riisk, 78 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi räägib seda, mis ei meeldi, üteldakse: "Sitta su suu pääl, raud kivi mau pääle."

RKM II 3, 422 (53) < Kaarma khk., Kuressaare v., Tahula k. - Oskar Toombu < Georg Toombu, 61 a. (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuulevigu, võetakse kolmest kasest põhjapoolt küljest, igaühelt üks tuulepesa ja suitsetaks nendega.

RKM II 3, 431 (101) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kärdu k. - Oskar Toombu < Juula Välvelt, 62 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõik puud võetakse maha vanas kuus ja kõva tuulega, selleks et koi sisse ei läheks. Ainult tammepuu võetakse noores kuus.

RKM II 3, 459 (38) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sulutüüdest lahtisaamiseks tulevad nee veriseks tehja, siis lõng vetta ning sulutüü pääl, nenda et lõng veriseks saab, lõngale iga sulutüü kuhal kolm sõlmi sisse tehja ning siis see lõng kivi ala panna, siis sulutüüd kaduvad ää.

RKM II 3, 460 (49) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulise sügisega on pailu pihlamarju.

RKM II 3, 467/8 (4) < Püha khk, Püha v., Loona k - Ester Liiv < Mari Liiv, s 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suisel ajal vahest rohu pääle maha istudes tuleb sönna kohta enne istumist kolm korda sülgeda, muidu vöib satikaid, maa-aluseid vöi mönda muud haigust maa küljest saaja.

RKM II 3, 471 (22) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kevade näsinapuu õitsed ladva otsas on, siis on sel aastal varane küli hea, äga kui õitsed rohkem tüü pool on, siis on hiline küli param.

RKM II 3, 476 (51) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lapsel uied hambad hakkavad tulema ning vanad suust ää tulevad, tuleb ää tulnd hammas ahju pääle vissata ning ise hüüda: "Säh, tont! Ma anna soole konthamba, anna sa moole raudhammas latsi!" Siis uied hambad kasuvad tugevad.

RKM II 3, 478 (58) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puu kasvajad äi tohi kääga katsuda või kasvajaga puu mahla juua. Kui seda tehakse, hakkavad kasvajad inimesele kasuma.

RKM II 3, 478 (62) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mõni tüdruk eese peigmeest tahab unes nähja, siis söögu viitabä õhta üheksa soolast räimest ää, aga kui räimed eieti suured on, siis jätkub kolmest ka, aga juua äi tohi mette tilkagid. Joomaruus tuleb öössaks asema peaotsa ala panna. Kui siis üks poiss tuleb öössa unes juua andma, see on siis su õige peigmees.

RKM II 3,479 (65) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noort kuud esimest korda nähakse, siis see asi, mis juhtus pius olema, tuleb öössaks pea ala panna, siis nääb öössa unes, mis selle kuu sihes juhtub.

RKM II 3, 492/3 (2) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennemuiste olnd ühekorra Muratsi mõisas eieti sant roua. See laskand eese tuatüdrukud ennast pisikse kahe rattaga kaariku sihes iga hoomingu Poolandi määle ning säält tagasi vädada. Kui tüdruk pole suutand nobesti joosta, siis roua muudkut äigand äga piitsaga pihta. Ühe hoomingu tüdruk polla änam vädada suutand ning jättand roua Muratsi-Kaasiku ala keige kaarikuga ning jooskand teed mööda Püha kergu poole. Läind nii kaugele kut Risti jõõle. Sääl ta pöörand metsa ning poond ennast sukapailaga ää. Pärast seda metsast kuultud ikka hirmpsad kanged soigumist. Keskid polla julgend üksi sõnna metsa minna. Ühekorra mindud suure hulgaga otsima. Ühe kuusepõõsa alt leitud roheline kont, mis vahtu välla ajand. Kondil olnd hundi hambajälled pääl. See olla olnd selle Muratsi mõisa tuatüdruku säärekont. Oigamine polla enne ää kadund, kut ühekorra loetud sellele issameie pääle ning pandud sõnna kohta rist, kus see kont olnd.

RKM II 3, 495 (5) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal Kailukast Pentsi Mardil olnd Seitsmes Moosese raamat. Sellega ta saand keik eese tööd ning toimendused ää tehja. Ühekorra sui heinaaega olnd kange kõueilm tulemas. Inimestel olnd keik kohad kuiva heina laiali täis. Äkist teise pere inimesed näind, kuidas Pentsi Mardi heinalabud hakkand küüni juure kogu jooksma. Üks naine vaatand tagurpidi reide vahelt läbi ning näind, et labudel olnd pisiksed mustad mehed all, kes labusi edasi viisid. Kui siis vana Mart ühekorra ää suri ning hakati teda kerguaida viima, pole hobu ta kerstu kodunt õuest ää viind. Muudkut norskand ning ajand kahe tagumise jala pääle püsti, ise-eesel silmad põlend peas. Pole sääl peksmine äga miskid aitand. Siis pandud teine hobu aiste vahele. See pole ka edasi läind. Siis loetud hobuse nina ees issameie ää ning tehtud ristimärk, siis hakkand hobu minema.

RKM II 3, 511/2 (52) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuskil umbluu on, mis vahtu välja ajab ning oigab, siis see tuleb surnuaida maha matta ning issameie ning matmisesõnad pääle lugeda. Umbluu pole muud mette midagid, kut ühe inimese säärekont. See inimene pole mette õiged surma surnd ning ristiinimese kombe järge maha matetud.

RKM II 3,526 (21) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Allakasvatavad viljad külvatakse vana kuuga, Latva kasvatavad noore kuuga.

RKM II 3, 526 (22) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ehituspuud peab maha võttes laskma põhituulde, siis puu ei repeta.

RKM II 3, 527 (25) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehmal on äkine, siis tõmmatakse üheksa tikku, kolm tükki korraga, lehma nina alla põlema ja tehakse tõrvasuitsu.

RKM II 3, 530/1 (33) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodukäija. Kui Annuse Peeter ära surnd oli, siis üks ta kaugelt sugulane, kes seda võlukuntsi heast oli tundend polla tal mette haudas rahu and, sest nad olid elus nõnda ütelda üksteisel nuhtluseks olnd. Nõnda et see sugulane polla Peetrile haudas hingerahu and ja Peeter pidand pääl surma veel maa pääl ringi hulkuma. Ta käind ikka naabriperedes ja koduloomi vaevamas ja maja ümber kolistamas. Vahel hilised teekäijad olid näind teda surnaiast tulevat hall tolm rehepingi ees ning ise püsti pingi pääl. Oma tütre pulma aegu oli ta aga kassi moodi sisse tulnd ja kõik pulmalauad kõige toitudega ümber ajand. Vahest oli ta jälle tulnd kut suur tulemeri. Nõnda teind ta kodu ning külarahval palju tüli. Ükskord aga üks rändkaupmees juhatand, kudas kodukäijast lahti saab. Mehed kaevandki haua uuesti lahti, pöörind kerstu kummuli ning laskind preestri uuesti sõnad pääle lugeda. Haua pääle istutatud pihlapuu, mis sääl paergugid näha on. Sellest saadik oli kodukäija ära kadundkid.

RKM II 3, 551/2 < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k., Allika t. - Ilmar Tuuling < Liisa Tuuling, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka meite naabri vanaperemees käis kodu. Ta oli vahest sõitind, kaks halli täkku rehepingi ees ja laskind nõnda ümber maja. Vahest oli ta jälle elupääl igavest valju kolinat teind, vahest jälle rehalsus loomade seas mürgeldand, kes teda olid kangest kartind. Oma ühe tütre pulma aegu ajas ta pulma söömalaua ümber. Ta naine jooksis üsna sageli väikste lastega meile, jälle oli vana koju tulnd. Viimaks telliti preester, kaevati haud lahti ja lasti tal uuesti surm õnnista. Ka keerati ta haudas kummuli ja haua peale istutati pihlakas, mis praeguskid sääl veel kasvab. Sest ajast aga kadus ka kodu käimine ära.

RKM II 3, 554 < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k., Allika t. - Ilmar Tuuling < Liisa Tuuling, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnutepühal või mõnel teisel suuremal pühal oli kombeks lasta surnute eest tänu teha. Sel päeval viidi kiriku juure ka santidele leiba ning liha, et need tänades annaksid surnu hingele õnnistust ja rahu. Kui vahest äkist 1kõrv hakkab pilli ajama, siis tahab surnu, et ta eest tänu tehtaks. Kui aga siis ütelda: "Andku Jumal head hingamist neile, kes haudas hingavad," siis kaob undamine kohe silmapilk ära.

RKM II 3, 557 (3) < Kärla khk., Hanija k. - Marga Noogen < Mihkel Treiman, s. 1873 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Vastlapäeva õhtul ei pandud tuld põlema, et härjad ei hakkaks suvel lõõtsutama.

RKM II 3, 560 (13) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla k. - Marga Noogen < Leena Vatsfelt, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul mindi taatsapidi uksest välja kuni puupinuni, kus olid maas laastud, võeti siis kamalutäis laastusi ja toodi tuba. Kui laastusi oli paarisarv, siis pidi pererahva hulk endiseks jääma, kui aga liiad olid, siis pidi uuel aastal perest kedagi ära surema.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]