[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 1, 618 (5) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Meelste mäel nähtud näkuneitsit ja suurt musta härga. Sihi Madis, julge mees, tahtnud härjale vastu minna. Näinud pimedas tee ääres kaht kollakat silma. Lasknud hää piraka ja pand siis ise minema. Läind siis teine päev vaatama. Ise oma härja lasknud jalust vigaseks.

ERA II 1, 620 (8) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman see peab kuulutama, kui laevas juhtub midagi. Siis on kolinat ja klobinat kuulda.

ERA II 1, 620 (9) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rotid lähevad laevast ära, enne kui laev hukkub. Linna all lähevad ära. Üks suur Ameerika laev pidand sõitma ainult poole tunni tee. Sadamas tulnud kõik rotid maha. Laev läinudki hukka. Pole ükski pääsnud.

ERA II 1, 648 (1) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Putermann. Ühes laevas olnd kaks putermanni. Läind omavahel prudama, kummal on öigus laevas olla. Läind viimaks kapteni juure. Kapten küsind: "Kumb teist ennem oli?" - Üks ütelnd: "Ma tulin siis laeva, kui seapuu maha pandi". Teine ütelnd: "Ma tulin siis, kui föörmast püsti pandi". Kapten mõtlend järele, kummale oleks kasulikum öigust anda. Kui annad sellele, kes siis tuli, kui föörmast pandi, siis läheb teine köige seapuuga ära. Ütelnud: "See jääb laeva, kes siis tuli, kui emapuu pandi." - Teine läind kohe minema ühes purjudega ja mastiga, et raksunud.

ERA II 1, 650 (3) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman. Puterman näitab ikka enne önnetust. Ükskord madrus olnd vahtis. Üks vööras mees tulnd üle teki ja hüpand merde. Madrus mötelnud: "Nüüd ikka tuleb midagi." Natukese aja pärast tulnud kapten ise välja ja hüpand säält samast kohast merre.

ERA II 1, 650 (4) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkmankrundil on ikka näkke palju. Viivad mehed ära.

ERA II 1, 650/1 (5) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
1849-1882 oli Köpus mees - Köpu-isand - Jüri Saar. Jüri oli suur kalaharrastaja, käis ikka öösi toosel. Korra oli öösi Kuiva laukas. Järsku näind, et näkk istund kivi otsas. See kivi olnud hoopis kaugel kaldalt. Olevat olnd naisterahvas. Sest ajast ei ole julend enam toosel käia. Aga see on fakt, et ta ikka midagi nägi.

ERA II 1, 651 (6) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a., kooliõpetaja (1928) Sisestas Jaanus Libek 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui taevas loitis, siis minu ema ikka kartis, et vaimud on. Möned uskusid ka, et tulepurskav mägi ajab tuld, et nüüd tuleb ilma löpp.

ERA II 1, 651/2 (7) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking on vaim, mis on metsas ja sois. Püiab eriti väheseid lapsi, kui need huilgavad metsas ja karjuvad. Külmkingal on inimese pia ja hobuse kere. Vilistamise piale tuleb külmking juure. Umbnõmme Ingli poegi ikka hermutas, et ärge huilake, külmking tuleb. Poisid ei kuulnud. Korra Pärnaku metsas keegi huiland. Poisid huiland vastu. Tulnd naine nagu kaelkirjak, jalad olnd kui raiepakud. Öinu soos olnud õieti rohkesti külmkingi. Köpu meeste heinamaad on enamasti sial. Kui sinna mindi, siis hakati ikka vara tööle, et ruttu saaks heina ära. Hommiku vara koi ajal, siis ikka nähti, et siin ja sääl pöösa ääres oli nagu mees. Mõni julgem hakkas sügavalt uurima - olnud kured, need sial pesitand. Aga kindlasti usuti, et on külmkingad.

ERA II 1, 652/3 (8) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ristnas on koht, kus ikka näkku nähtud. Kui keegi heitand sinna magama, siis aetud ära: "See koht on meie. Kui sa ära ei lähe..." Seel olnd Ninaje metsas. Lupi mäel ka kuuldud seda. Isa vend heitnud kord sinna meelega magama. Üks ajand ära: "Mihkel, mine ära!" Ei tema pole läind. Siis öeldud teine kord: "Mihkel, mine ära." Siis läind isa vend hirmuga minema.

ERA II 1, 654/5 (12) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maalane on nahahaigus. Ted on mitmet seltsi: rägumaalane 'tihedad plekikesed nahal', lappmaalane 'suured punased lapid nahal'. Esimeste vastu aitab rägurohi 'vesivirn'; teise vastu tuulevarsigud 'hobuseoblikad'. See on tõsi, et need haigused tulevad tuulest, aga vanast usti, et on vaimust; näitad vaimule tussu ja siis tulevad.

ERA II 1, 668 (32) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Köpus on kolm kivimürakat. Kaks on Vilimaa karjamaal, 60-70 sülda vahet. Kolmas on sial paar kilomeetert eemal. Vanasaadan tahtnud Köpu kabeli ukse kividega kinni matta. Näärilauba öösi, kui ta on valla ahelatest, hakand kive tooma. Kassaarest toond Köppu. Kaks tükki olnud teine teises vestitaskus. Kolmas olnud kübara ääre pial. Vilimaa kanad hakand kaagutama: "Oot! oot!" Teine ütelnud: "Saab, saab!" Kukk laulnud: "Tooge ta kord veel mu kätteeee!" Vana arvand, et on tema kohta. Pilland hirmuga kivid maha. Kolmas kübaralt kukkund Kivipao äärele.

ERA II 1, 669 (33) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Köpus on Suurikpöllu kivi. Vägimehed hakand vöidu viskama. Ei tia, kes teine oli, aga teine oli Vanapagan. Seisnud praeguse Puski kiriku lähedal Ümatsi või Ümarkantsi määl. Sääl on praegugi tondid. Tontide teerajad käivad määst alla. Määl on kaks latva. Teisel ladval on külje pial nögu sees. Kui kivi visand, olnd teine teise mää otsas. Vägimees saand vöitjaks: kivi läind Köpu möisa Suurikpöldu, teise oma kukkund Arepsi kopli. Kui visand, siis vägimehe jalg libisend. Sellest tulnud ladvale nögu sisse.

ERA II 1, 672 (3) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmking on sama, mis nook.

ERA II 1, 672/3 (4) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
/Klabautermann kassi ja preili näol/Puterman on laevas. Pihla Juuli Villem - Orjaku Villem jäi talveks laeva vahti, kui laev jäi talvekorterisse. Üks soome laev olnud ka. Siis jäi kaks laeva vahti. Soomlasel olnud suurem ja soojem laev. Orjaku Villem läind soomlase laeva ruhvi korterisse, sääl käis must kass. Hüpand voodi pääle ja tema rindade pääle. Ruhvi uks olnd kinni, ja laevas pole olnd ühtki kassi. Villem ajand kassi ära. Jälle tulnd tagasi. Niiviisi aand kolm korda. Siis vett püksirihma ja kleiutand sellega. Kass kadund ära. Läind suure ruhvi ja löhkund sääl keik riistad peeneks. Pärast tuln kena preili sisse. Kui soomlane tulnd sinna, Villem rääkind, et niisugune asi on laevas. Soomlane ütelnud: "Meie täätsime küll, et on. See on juba siis kutsutud, kui laev tehti."

ERA II 1, 673 (5) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühes laevas oli kaks putermanni. Läind ise tülise, kummal neist on öigus laeval olla. Läind kapteni juure otsust saama. Kapten küsind: "Kumb tedest enne oli?" Teine üteld: "Ma tuli siis, kui looskiil pandi." Teine üteld: "Ma tuli siis, kui vöörmast pandi." Kapten andis sellele öiguse, kes siis tuli, kui looskiil pandi. Teine läks tükkis mastiga minema.

ERA II 1, 674 (6) < Reigi khk. - Paul Ariste < Simeon Viin, 57 a., Ann Viin, 58 a., abielupaar (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui puterman näitab, siis on santi ilma või häda. Ükskord puterman tuli roolimehe juure ja käskis kursi teisale pöörata. Roolimees ei teind. Annun siis roolimehele möda pääd, et läksus. Roolimees läks tüürimehele rääkima. Tüürimees käskis kursi nii vetta, nagu puterman ütles. Kolme pääva pärast said sinna, kui laev oli üsna vaibumas, oli merehädas.

ERA II 1, 688 < Reigi khk., Kärdla k. - Paul Ariste < Pauliine Jõeleht, 89 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Meres oli naekn. Kaevus ei olnud.

ERA II 1, 691 (8) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Rootsi riigi varandust peab olema Eestis maa all mitmes kohas keldrites.

ERA II 1, 691 (9) < Reigi khk., Rootsi k. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on vaarao sõjaväest tekkind. Nad on vaarao rahvas - faro folk.

ERA II 1, 691 (10) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Undebigiar on see, kui magad sandil kohal maas ja naha külge tulevad punased laigud. Neid arstitakse nii, et keha määritakse tahmaga sisse.

ERA II 1, 691 (11) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa all peab inimesi olema ka.

ERA II 1, 693 (19) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestasid Kristiina Niilus, Mare Kõiva 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised - nordnbfækst (põhjavälk) tuleb õhu segadusest või tulemägedest, mis tuld välja heidavad. Kui virmalisi nähakse, läheb külm ilm sulale ja sula ilm külmaks.

ERA II 1, 693 (20) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas laevas on vaim - skoeps andan. Samuti on igas majas vaim - andan.

ERA II 1, 693 (21) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui oled metsas eksind, pane müts pahempidi pähe, siis saab välja.

ERA II 1, 694 (24) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõululaupäev visati õnne pääle - po-lika (han kostar lika) õlgi vastu lage. Kui palju jäi pidama, siis oli hää õnn. Kui ühtki ei jäänd, siis oli lootus otsas.

ERA II 1, 696 (29) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
levavargen, livavargen - ilveshunt, kes hakkab looma sööma takkapoolt.

ERA II 1, 704 (46) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühekorra Suurelmaal tarkmees tegi kaks tüdrukut hundiks. Seisnud akante taga ja ulund kui hundid.

ERA II 1, 708 (55) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman - skoeps and. Üks must koer tulnud laeva. Laev olnud merel. Koer hüpand üle parda merre. Samast kohast läind kapten merre.

ERA II 1, 708/9 (56) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Laeva Peeter rääkis: Üks mees tulnud laeva ja ütelnud kaptenile: "Minge siit koosi." Laevamehed pole tahtnud kuulata. Kapten käskind: peab minema. Sääl olnud laev hukkumas. Päästet ära.

ERA II 1, 709 (57) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
(Sama motiivi tunnevad ka Hiiu rootslased.) Üks mees tulnud tüürimehe juure: "Pea seda koosi." Tüürimees pole pidand. Võõras võtnud rouliratta kätte ja andnud tüürimehele klopsti vastu kõrvu. Pöörand laeva kõrvale. Pidand just kaljule minema. Päästis nii laeva.

ERA II 1, 709/10 (58) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tinkamäel - see on üks rootsikeelne nimi - näind, et lehm tulnud merest välja. Tüdruk lüpsnud ja pärast pälistand pääd. Kutsund lehma: "Kut kut, bruna, ap link. Skota runa." Siis läks merre.

ERA II 1, 709/10 (59) < Reigi khk., Rootsi k., Mikaste-Kristi t. - Paul Ariste < Juhan Beekmann, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mereinimesi on. Alt on kala saba. Päält on inimene. Üks naisterahvas võet võrkudega kinni. Olnud ilusad rinnad, olnud vannis vees ja siis viidud mööda linna. Kolmandal päeval last merre tagasi. Olnud nii hää meel. Kolm korda tulnud veest välja ja nokutand pääd. Rääkida pole osand. Näkk on paljalt nägemine, aga see olnud päris elav loom.

ERA II 1, 720 (3) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hallid loomad piavad meriveissed olema.

ERA II 1, 721 (4) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanast olid madalad laevad. Siis merineitsid hüpand üle laeva teise külge merre. Vaatand meestele otsa, kui hüpand. Kala saba oln. Need olid näkineitsid.

ERA II 1, 721 (5) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Köppus on ikka näkid olnd. Üks rääkis. Läind homigu vara karja. Tiigis olnd kolm, neli tükki palgi pial. Palk veerend natuke, siis läind jälle sisse. See inimene ise elab, kes seda näind.

ERA II 1, 725 (11) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Miisujuur oli nöia üle. Anti sisse, siis oksendad kas soolikad-sapikad välja.

ERA II 1, 726 (14) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nöiad söitnud löugutite ja luuavarte selgas kokku neljaba öhtu. Tantsind vahel ja pidasid oma nöu.

ERA II 1, 728/9 (24) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katk tulnd siia väikse paadiga Saaremaalt. Meie külas Alpril üks vanamees jäänd järgi teiste matjaks. Katk tulnud väikese halli mehe näul, nisokott selgas. Inimesed olnd ölgedel maas, oodand surma: "Varsti sureme." Katk torkind kepiga, keda torgand, see surnd. Üks vanamees olnd ahju pial, see jäänd ellu. Köpu otsa jäänd teine.

ERA II 1, 729 (26) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maalesed o villid või knäpid. Neid kutsuta, mis maast tulevad. Maaleste rohtu on küll.

ERA II 1, 731 (40) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a., kaasa aitas Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmaigus ehk see sõidab halli o üks (ütlejad arvasid, et hall (gen. halli) tuleb sõnast hall, halla - 'külm').

ERA II 1, 731 (41) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a.; Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine, äkise 'rabandus'. Vastu aitavad samblikud üheksat seltsi, meis korjat säält, kus 3 aiateivast on koos. Neid keedeti ja siis pesti.

ERA II 1, 743/4 (15) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravalla v. - Paul Ariste < August Gnadenteich, u. 45 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Soenduga (nim. soend) olnu niisukene lugu. Üks taluperenaine egä kõrd kui sängist maha käpakile tulnu, saanu soenduss. Nigu susi joosnu külä karja juurõ ja nakanu lambaid murdma. Tõsõd nakanu sutt ajama: "Tõhhuju! tõhhuju!" Võtnu lamba selga ja toonu koju. Kodu olnu suur tõrs maa sees lambaliha täis. Ütskõrd tulnuva inimesed järgi ja näinuva, kui lamba toonu kodu ja nülginu ärä. Ei tiiä, mis sis tennu: tapnuva või põlõtanuva ärä.

ERA II 1, 746 (4) < Tartu l. < Võnnu khk. - Paul Ariste < August Gnadenteich, u. 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui hal´ltõbi on nakanu pääle tulõma, sis nähtu, et hal´l hobene tulõb.

ERA II 1, 776/7 (2) < Tartu l. < Laiuse khk. - Paul Ariste < naisinformant (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Laiuse lossi all on suuri keldreid. Kord hakand mehed kaevama. Juba tulnud suured rauduksed vastu. Ent siis keelnud mõisarentnik kaevamise. Jutustaja isale, kes elas üsna lossivaremete kõrval, öeldud öösi: "Võta küünal ja pussnuga kaasa ning mine varemetesse kaevama. Sääl on sinu varandus." Isa ei ole läind. Teine öösi öeldud jälle sama viisi: "Võta küünal ja pussnuga kaasa ning mine kaevama." Isa rääkis lugu emale. Ema ei lasnud minna. Et mispärast see pussnuga pidi kaasas olema. Vist taheti ära tappa.

ERA II 1, 800 (7) < Tartu l. < Kambja khk. - Paul Ariste < Ann Mark, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sis essüs ärä, ku sattõ vanajuuda vai kurja, kis tiiäb, kelle tii pääle, jälgile.

ERA II 1, 804 (1) < Tartu l. - Paul Ariste (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui arukõiv om kõllatsen, sis talutütrid saap mehele, kui suukõiv - sis vaisid tiinritütrid saap mehele.

ERA II 1, 810 (2) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui on puupind läind ihu sisse, siis tule see hõlpsalt välja, kui võetakse pähklituum, näritakse suus purule ja pannakse see puru selle koha peale, kus pind sees on. See puru kiskuda pinna peagi ihu seest välja.

ERA II 1, 810 (3) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kõhu põletiku vastu aidata see, kui süüa kuivi linaseemneid.

ERA II 1, 810 (5) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hambavalu vastu aidata köömnete suits, seda suitsu lasta haige hamba peale.

ERA II 1, 811 (9) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmatõbe vastu aitab, kui juua konna verd.

ERA II 1, 811 (10) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ka see aidata, kui võetakse kuivanud varblasesitta, hõerutakse peeneks ja antakse haigele sisse.

ERA II 1, 811 (13) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva vastu aitab see, kui raudnõgestega haiged kohta vihelda ja hõeruda.

ERA II 1, 812 (15) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui teha karikakri õitest theed ja seda juua.

ERA II 1, 812 (16) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui tooreid ehk keedetud porgantid süüa.

ERA II 1, 813 (22) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Roositõbe vastu aitab see, kui saab võetud rukkijahu ja panni peal tuliseks tehtud ja roosile peale pandud. Seda tehakse kolm korda järgimööda.

ERA II 1, 813 (23) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nari vastu aidata see, kui esimene poeg närib haiged kohta, teine küsib temalt: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Nari närin." Teine küsib: "Kui kauaks?" Närija vastab: "Eluks ajaks."

ERA II 1, 813 (24) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse vastu aitab see, kui oma piupesast kolm korda keelega ristamisi lakud.

ERA II 1, 814 (31) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Roos kaduda ära siis, kui võetakse rukkijahu, köömneid ja terpentini, tehakse tainas ja pannakse haige koha peale nartsuga kinni sidudes.

ERA II 1, 815 (34) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui on maast hakand vistrikud naha peal, siis kaduda ära, kui võetakse kolm tuulepesa, keedetakse neid, pestakse selle veega ja juuakse seda vett.

ERA II 1, 815 (35) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva vastu aitab see, kui võetakse sõnajalad, mis põesana kasvavad, keedetakse neid ja tehakse nendest vanni, ja ka haige koha ümber neid keedetult siduda.

ERA II 1, 815 (36) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jooksva kaduda ära, kui võetakse maavitsu, lõegatakse noaga katki ja pannakse kolme ämbri vee peale kolm kamalutäit. Keedetakse ära ja kallatakse nõu sisse, kus lastakse jahtuda nii kaua, et võib selle nõu sisse astuda ja sellega ennast liutada (vannitada). Ka juuakse seda vett. Teist korda enam seda vett soendada ei võida, ei aidata enam ega külma vett ei võida ka juurde panna.

ERA II 1, 817 (42) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aitab see, kui võhumõega seemneid keeta ja seda vett juua.

ERA II 1, 817 (44) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kreebsi, vähjatõbe vastu aitab see, kui kasepuu käsnast ehk taelast theed keedetakse ja juuakse.

ERA II 1, 818 (49) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aitab see, kui nearikuul saab harakas maha lastud, ahjus ummukses ära kõrvetatud ühes sulgede ja sisekonnaga, niiet jäeb järel ainult pulber. Seda pulbert anda haigele sisse, niiet haige ei tea, millest see pulber on tehtud.

ERA II 1, 818 (50) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Langetõbe vastu aidata ka see, kui võtta üheksamaa rohtu ühes juurte, õite ja lehtedega ja rukkiorast, mis on lume alt välja tulnud, keeta neid õllega ja anda haigele juua.

ERA II 1, 819 (59) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Nari kaduda ära, kui võtta kiin ehk kerves ja lüüakse kolm korda kolme uksepaku peale. Kus teine küsib lööjalt: "Mis sa raiud?" Raiuja vastab: "Nari raiun." Teine küsib. "Kui kauaks?" Raiuja vastab: "Eluajaks."

ERA II 1, 820 (2) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui tomingad kaua õitsevad, tuleb pikk sügise.

ERA II 1, 823/4 (32) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Prussakad kaduda ka siis ära, kui surnu viiakse majast mööda ja mööda viimise ajal saab kolm korda ahju mööda kraabitud küüntega ja iga kord öeldakse: "Reisijad, hakake minema, koolja juba läheb."

ERA II 1, 824 (33) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lutikad kaduda ära, kui võetakse esimest lund ja sellega visatakse vastu seina ja neisse kohtadesse, kus nad asuvad, öeldes: "Vanad välja, uued sisse!"

ERA II 1, 839/40 (2) < Jüri khk., Lagedi k. - Tõnu Viedemann < Jaan Uurmann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Limu külas Raudsepa talu perenaisele näidatud kord unes ja kästud minna Sarapiku mäele ja seal kaevata kolmandema künnivau pealt, siis leiad sealt rahakatla, keda must koer valvab. Perenaine ärgand küll unest üles, aga ei julgenud minna kaevama, uinund jällegi magama. Jälle kästud teda minna senna juhatud kohale raha järele ja veel kolmat korda on teda unest äratatud ja kästud minna raha ära tooma. Siis ajand perenaine ka mehe ülesse ja rääkind ka temale, mis ta unes näind. Et ka peremehel julgus puudus minna rahaauku lahti kaevama, nii seisab see rahakatel tänaseni Sarapiku mäel, ootab julged meest, kes ta sealt välja toob.

ERA II 1, 840 (3) < Jüri khk., Lagedi k. - Tõnu Viedemann < Jaan Uurmann (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Kose Uuemõisa valdas (Kuivajõe vald - kellegi lisatud märkus) Kanavere külas Maidu talu perenaisele näidatud kord unes, et Maidu heinamaal küünis on rahakelder ja kästud sealt raha ära tuua. Perenaisel ei olla selleks julgust jätkund ja jäend temast see rahakelder puutumataks. Peale perenaise surma olla kaks külapoissi käind seal küünis oma õnne katsumas. Leidnudki küünis võlvitud keldri, hakand siis keldri ust otsima, mida ei leidnud. Siis võtnud raudkangid abiks, raiund nendega kuni homikuni ega ole keldri võlvi jõudnud läbi murda. Kas nad hiljem selle raha sealt keldrist välja tõid, ei teadnud selle loo jutustaja.

ERA II 2, 509 (3) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Soendist. Üts miis õkva esi kõnel mulle, kiäle ta asi olli johtunu'. Timä kündnu' Horstipalu veeren. Hopõn väsünü' vällä' ja timäl lännü' kah kõtt tühjäs. Istnü' maha pruukosti võtma. Susi tullu', vahtnu man, silmä' joosnuva' vett. Miis pistnu leiväpala väidse otsa ja ängäs selle soelõ. Niipia, kui susi leivatükü ärä' sei, sai inemeses. Ütelnu' endä oleva Virumaa mõisnigu poja. Kõnelnu', et joh hulk aigu soendis ollu'. Ollu' väigä tenulik, lubanu' viil tasuda. Kas ta aga tod lubamist täämbätsele om täütnü', ei tiiä' mina.

ERA II 2, 511 (4) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kirikuehitaja Olev./Olõvistõ kerigut ol´li ehitänü' üts tiidmädä nimegä miis. Kerik nakanu' joh valmis saama, aga iks es ole' ehitäi nime teedä' saad. Sääl kuulu' üts, ku imä kussutanu' last mõtsa veeren (lats iknu', kõtt ollu tühi) iks nii: "Olõ vaiki, latsõkõnõ, ku Olõv kerigut tegemäst kodu tule, tuu tuu suure saia." Sedaviisi saadki Olevi nimi teedä'. Temä järgi pant sis ka kerigulle nimes Olõvistõ.

ERA II 2, 513 (5) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Valgjärve tekkimine. Otepää lähedal on Valgjärv. Selle tekkimisest räägitakse nii. Korra hakand kõvasti müristama. Laps tulnud väljast ja ütelnud emale: "Mi valge tule müristen." (Valgeks kutsutud talu valget härga.) Asi jäändki sellega. Äkki aga hakand taevast välivett maha jooksma, uputand terve maakoha ära. Nii tekkindki Valgjärv. Härg pole mitte talu oma olnud, vaid üks niisugune järve vaim, kes järvele vastset kohta otsides ise ees käind. Et laps härga "mi valgeks" nimetas, hakatud järvegi Valgjärveks kutsuma.

ERA II 2, 529 (3) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Kadri Lepp, 70 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Korra läind 12 soendit üle nurme. Üks esimesi olnud krantskael. Need olnud pulmarahvas, kadeda naabri poolt soendeiks muudet. See asi vist juhtund Venemaal. Naabrit polevat pulma kutsut, siis see tasund kätte. Ei ole aga pärast osat enam inimesiks tagasi muuta -nii rändavad veel praegugi ilma pidi. Krantskael olnud peigmees, krae kaelas.

ERA II 2, 553 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Korra Puka talu peremees läind Riiga. Väravavaht küsind: "Kustpoolt oled, kas Antsmõisast või?"”- "Antsmõisast jah!" -“"Ega viimati Pukalt?" -“"Pukalt jah!" - "Kas midagi oled leidnud?" -“"Ei mitte midagi." -“"Sul on aias aia nurgast lugeda kolmanda uibu juure all pütitäis raha. Kaeva välja ja too õkva siia. Ära päält midagi võta." Puka peremees läind koju, ja - õigus küll - olnud küll pütt kulda. Riiga viimisest pole nüüd enam juttugi olnud. Sääl jäänd aga peremees põdema. Arvat üht kui teist, viimaks mõteldud, seda see raha ikka tegi. Viind ülejäänd raha Riiga. Väravavaht hüüdnud juba kaugelt: "Vii ära tagasi. Ma oleksin sulle niikuinii kõik kätte andnud." Mees viind raha tagasi, matnud maha. Aga ei abi kedagi. Terve suguvõsa surnud üksteise järgi välja.

ERA II 2, 613 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Herbert Tampere < Eduard Ploomipuu (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui Mustjõe vaim hoigab, siis upub mõni inimene ära. See sünnib enamasti iga aasta kord.

ERA II 2, 623 (18) < Karula khk., Kaagjärve v. - Herbert Tampere < Sohvi Raud, 60 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui Sõgel mihklipäeval jääb akku, siis jüripäeval lähevad härjad vakku.

ERA II 2, 627 (1) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks mees näind kord, kui 2 lapi naist kandnud puuga vahel pangi rasvaga, ise kõnelnud juures: "Need kaks lihavat härrat, nende käest oleme selle kätte saand." Need naised olnudki hallid Lapimaalt.

ERA II 2, 627 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui reede linu külvata, siis saavad kirbusitadse'.

ERA II 2, 641 < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall, gen. halli. "Olli enämbide halli-haina kasvamise aigu suvõl (sellest ka nimigi)." Haige kohta üteldi - "sõit halli". Arstimine: tagurpidi valge hobuse seljas sõita.

ERA II 2, 641 < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. Tõbi kangete külmavärinaiga kevadisel ajal. Et tõbe mant ära arstida, istuti ahjuluuale pääle ja sõideti teeharule. Seda kutsutigi "halli sõitmiseks".

ERA II 2, 643 < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. Tõbi kangete külmavärinaiga. Et terveks saada, jookstud ümber ja pekstud ennast ahjuluudadega, ise karjut: "Oo, lapumaalits, messä siin otsit?!" "Vanast ollu kõik kotus aholuude täis, niipallu ollu halli haigust."

ERA II 2, 643 < Karula khk., Vana-Antsla v., Haabsaare k. - Herbert Tampere < Meos Antsov, 81 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. "Lapimaa inimeste hädä siiä tullu." Arstimine: "Anti süvvä toda, medä es taha, nagu saapamääret. Kask panti karupidi sälgä - sis nuiaga tapeti."

ERA II 2, 645 < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. Ennemuistne haigus. "Tõsi tare mant tuudu nägemäldä aholuud, istutu sälgä ja sõidetu ümbre tare."

ERA II 2, 645 < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Sohvi Hurt, 75 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi. Enamasti lambasita sees sai terveks. Keegi oli magand kolmel neljapäeva õhtul sigade vahel. Siis Hall näidand rusikat ja ütlend: "Nai imes imisse pussu!" Pääle selle kadund.

ERA II 2, 647 < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. - Herbert Tampere < Karl Piirand, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hall. Topiti inimene ahju, ehk jälle ahjuluua seljas sõideti üle risttee ("halli sõitmine").

ERA II 2, 685 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindva. Nägemädä surmatooja õhuvuul.

ERA II 2, 685 (2) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvä. Äkiline surm. - "Läbi lüüd".

ERA II 2, 791 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = "lindva". Rabandusse (lindvasse) surnud - "läbi lüüd" ehk "rabat".

ERA II 2, 791 (2) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm. Rabandusse surnud - "läbi lüüd" ehk "läbi rabat".

ERA II 2, 791 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Jaan Antsov, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm.

ERA II 2, 791 (4) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm. "Läbi rabat".

ERA II 2, 803 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Soend "Soendis nimetedi toda, kui kiäki olli nõiduse läbi soe muudu loomas saanu'." Soend pole muidu kedagi murdnud kui suurimas näljas. Inimene pääses soendist, kui ta sai rsitiinimese käest söögipalve läbi õnnistet leiba või muud toitu. Vanast olevat korra terve pulmarahvas soendeiks nõiut.

ERA II 2, 803 (2) < Hargla khk., Taheva v. - Herbert Tampere < Jaan Paltsepp, 50 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend. "Ilves".

ERA II 2, 803 (3) < Karula khk., Kaagjärve v., Leetuse t. - Herbert Tampere < Jaan Valner, 87 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend. "Inimene soe naha sees".

ERA II 2, 805 (4) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendik, gen. -ndigu. "Soeks nõiut inimene". Kui inimene sai talle süüa anda, siis pääses uuesti inimeseks.

ERA II 2, 805 (5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend. "Soeks nõiut inimene".

ERA II 2, 805 (6) < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Sohvi Hurt, 75 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soend, -i. "Soeks nõiut inimene".

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]