[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 16, 53 (13) < Mihkli khk., Koonga v., Jänistre k., Põntsi t. - Herbert Tampere < Mihkel Auka, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaonäkk võtab jällegi lapse kinni, kui kao juure lääb.

ERA II 16, 57/8 (26) < Mihkli khk., Koonga v., Jänistre k., Põntsi t. - Herbert Tampere < Mihkel Auka, 78 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Antsiku metsa ääres olle rahaauku nähtud. Va Rein põle kätte saand. Läind Sõrve nõia juure. Nõid lõigand parema käe esimese sõrme otsast verd. Lugend sõnad ka peale. Küsind: "Kas sa lubad selle minule, kes kõige enne kodo vastu tuleb?" Va Rein üten, et küll lubab. Mõten, et "Mul oo erk koer - nii hea koer, küll see tuleb." - "Nüüd mine silita kodu hobusid, siis seisvad nii ilusad." Tund koeo. Koera kusagil - magand laos nigu kott. Poiss, kolmeaastane, tulnd vastu. Noh, tulnd koeo, löönd emale ehtme pihta, et nüüd saame ramusad obused. Ema läind nii paksuks mis hirmus. Ja vana Rein võtngi lehma sangu täie raha välja. Siis hakan tal tuulispasad ja tulihännad käima. Kui poiss ära surnd, siis ütend: "Ma aga pean senis põrgu minema, kui vanaät´t järgi tuleb."”

ERA II 16, 59 (2) < Mihkli khk., Koonga v., Hirta k., Salu t. - Herbert Tampere < Mari Mikita, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nak´k oli jälle kaeos.

ERA II 16, 61 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Hiid, hiieallik ja ohvrikivi on Võitra küla juures Tõnnase ja Vainu talu maal. Lepikus olle sirgasthärja sarve täis kulda maha maetud.

ERA II 16, 61 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Sii oo see Taara mägi. Vaagna taoline mägi. Seal olnd vana poolakate leeriase. Seal olle 3 kaupmehe varandus peitus.

ERA II 16, 64 (7) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ei tohi mette kao peale vaatama menna, näkk tõmmab sisse!"

ERA II 16, 66 (20) < Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k., Reinu t. - Herbert Tampere < Annus Reiman, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kivi väina ummistamiseks/Kallis oo suur kibi. Vanasõge tahnd Virtsu väina ummistada. Siin aga rebenend põllepael, kivi kukkund maha ja töö jäänd pooleli.

ERA II 16, 69 (1) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ah-ah-ah! Ei näkka põle kaevus! Kaevus oo konnad. Aga näkid oo metsas vana puurahi sees. Nemetse koa nirgid. Sehoksed loomad. Neid hüüdvad kahe neme peal. Metsa loomad. Ei neid põle kaevus - nad sitad uppuvad jo ää!

ERA II 16, 70 (6) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lebahundid, need olid änam koltsemad.

ERA II 16, 70 (7) < Mihkli khk., Koonga v., Rabara k. - Herbert Tampere < Jaan Sander, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Koduhunt - kes teab, mis see siis oo. Nõid ike tegi seoksed koeod valmis ja - ega ta sitt isi köind. Murdsid loomi ja.

ERA II 16, 96 (7) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nak´k oli kaos. Sellega narriti lapsi. Nägu vee pealt paistis, see oli siis nak´k.

ERA II 16, 96/7 (9) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Enno-vana ja Matsi-vana olid suured rabanduse tegijad. Aga Mustu-vana oli nende üle veel. Kõrtsimehel surnd loom ää. Mustu vana küsind: "Kas ää müüsid?" - "Ei, varesel viisin." Kis muu kui Matsi-vana teind seda tükki. Mustu-vana lasnd siis kõrtsimehel papist kuju teha, et Matsi-vana. Preesiga siis lasnd. Matsi-vana langend kohe adra taha maha - halatud. Kolm aastat mädanend. Viidud loomalauta - sääl surnd.

ERA II 16, 97 (10) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust tuleb nii lasta, et verd ei tule. Kui veri väl´la saab lüüa, siis on võim läind.

ERA II 16, 122/3 (17) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Kraavi s. - Herbert Tampere < Liisu Välipson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui raudsepp (=puukoi) tiksutab, siis öetse, et maa-alused ketravad. Sealt hakkada siis maa-alused, kui seal kohtas oled. Seoksed visked ajavad ihu peale. Soolaga hõeruti ja visati vastu tuult. See oli jälle üks kunts.

ERA II 16, 131 (47) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tütsi allikasse viidi hõberaha ja soola, kui haigusi oli. Kärnade abiks oli alati Tütsi allika vesi. Enne pidi aga allikasse panema ühüksmat sugu vil´la.

ERA II 16, 132 (50) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsi ei lubatud kaevu vaadata, üteldi, et nak´k tõmmab sissi.

ERA II 16, 132 (52) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Puukoi seinas tiksutab, siis öeldi, et maa-alused ketravad.

ERA II 16, 132 (53) < Mihkli khk., Koonga v., Tamme k., Keldri t. - Herbert Tampere < Mari Sakson, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui tuule-maa-alused olid, siis hõõruti soolaga ja visati sool vastu tuult.

ERA II 16, 156 (8) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k., Madise t. - Herbert Tampere < Mari Peitson, 51 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ää mette mene kao ääre, nak´k kargab kinni ja viib su vee sisse!"

ERA II 16, 161 (2) < Karuse khk., Lihula v., Karuse k. - Herbert Tampere < Karl Puusepp, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Öösiti vahel rahaauk põleb.

ERA II 16, 163 (2) < Karuse khk., Lihula v., Peantse k., Tõmmu t. - Herbert Tampere < Miina Kala, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleagu, sellega suitsetas looma, kui midagi viga on.

ERA II 16, 166 (25) < Karuse khk., Lihula v., Peantse k., Tõmmu t. - Herbert Tampere < Miina Kala, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hall koer tuln sisse ja keda ta nuusutan, see surn. Sõja järele oln. See oli katk. Mõni üts jälle, et hall mees oln.

ERA II 16, 172 (18) < Karuse khk., Lihula v., Saulepa k. - Herbert Tampere < Ann Vabi, 57 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants tõmmab kause lapse, kui laps lääb kau ääre.

ERA II 16, 174 (30) < Karuse khk., Lihula v., Saulepa k. - Herbert Tampere < Ann Vabi, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Triivisringiga ike arstiti ka.

ERA II 16, 175 (1) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Mehed Keemu kõrtsust tulnud, näind - rahaauk põleb. Pidand tõmmama nõelaga risti tule kohta ja 3 korda vastupäeva ümber käima. Siis rahaauk jäänd lahti. Noh, teindki niiviisi - saandki kätte. Kuid kõik mehed saand õnnetut surma. Üks neeland raha kurku, teine läind hulluks ja poond üles mõisa rehte. Kolmanda surma kohta ei mäleta.

ERA II 16, 177 (6) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vana katkuajal Metskülas veetud sõnikut. Väike laps tuln põllal vankri peale ja ütlen: "Siit talust ma võtan pal´lu!" Surn mitu inimest ää.

ERA II 16, 178 (9) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants oln kaevus.

ERA II 16, 181 (25) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks Triinu oln hundis. Üks oli pand. Kutsutud Hunt-Triinu. Lastele oli rääkin pärast, et ühe hobusevarsa ika ära murdsin.

ERA II 16, 181/2 (26) < Karuse khk., Massu v., Poantse k. - Herbert Tampere < Anna Puusepp, 54 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks mees oln einamaal. Hunt tuln juure. Mees söön ja and hundile ka noa otsast leiba. Hunt võtn ühes noaga. Pärast mees näin Pärnus ühe poe aknal oma noa. Läin sisse, jutustan loo. Noh kaupmehe proua oln jah hundiks nõiatud. Kui kellegi käest midagi saab, siis saab inimeseks. Mees saand palju tasu.

ERA II 16, 184 (9) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Iga külal on oma hiie, suured metsad. Siia ei saa loom ka sisse, nii pühaks peeti. Poantses oli ka hiie.

ERA II 16, 185 (15) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Matsalus oln Un´t-Riinu, see muutn ennast hundis. Oln 7 aastat metsas. Selle aea sees saan ühü kassi ära murda.

ERA II 16, 185/6 (16) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ühül oln väike laps kodo. Tuln õue, puperdan hundinaha maha, imetan last. Pand naha jälle selga ja läin.

ERA II 16, 186 (20) < Karuse khk., Massu v., Poantse k., Otsa t. - Herbert Tampere < Jaan Tammik, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau Ants - see oli rohkem lastehirmutus. Taris lapsed sisse.

ERA II 16, 207 (36) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõuluajal toodi õled, rukkiõled. Siis visati õlgi otsapidi vastu lage, tüükad ületsi. Mida rohkem neid siis kinni jäi, seda parem viljasaak.

ERA II 16, 209 (49) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Siis Virtsus Rame külas Toomu peres oln. Kassakad oln sii maa sees ja riisun. Ja siis Toomu peremees oli põllal künnud ja... Oln kange tugev mees. Kassakas torman üle kiviaea peremehe kallale, et raha tahab saada. Ja see, mina ei tea, mis asjaga ta oli kassaka maha löön, ja kassakal oln irmus pal´lu röövitud raha juures. Toomu peremees saan selle raha omale. Ja koht oln kaua jõukas. See oln muidugi kauges minevikus. Ei tea mis sõja järel see oln või.

ERA II 16, 211 (55) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sii Lõu ligidal oo hiiemets.

ERA II 16, 211/2 (56) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Illusti pool oo Villika männik, see pidi ka vanast olema hiiemännik.

ERA II 16, 212 (58) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui keegi kuhugi maha istus, siis sülitas kolm kord alla - muidu hakkavad maa-alused.

ERA II 16, 213 (66) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN
Tuuliaga hüitud seda, kui kasel oksad tuustis. Sel oln ka tervekstegevat jõudu sees. Keedetud, ja arstitud haigid selle veega.

ERA II 16, 213/4 (67) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ohvriallikas, nüüd pisike kui mütsi lagipealne, nii Nehatu mõisast lõuna poole, sookalda sees. Praegugi veel viiasse pudeliga vett. Ehk jälle vautasid paiset rahaga ja viskasid sisse, siis sai terveks. Küll seal olla rahakopikid ja soolatopsusid. Teuajal üks mees tühjasse, saan hulk raha ja joon maha. Põle viga oln ühti.

ERA II 16, 215 (80) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paatsalu mõisast tüdrukud läin teult koeo. Üle oja. Külm sügiseilm oln. Et kuidas me siit läbi saame? Pime aeg oln. Äkiste nad näin, üks valge hobu oln oja kalda peal. Tüdrukud üten: "See oo hea küll. Istume selga ja lähme oeast läbi, siis ei saa jalgu külmetud." Ronin mitmekesi valge hobose selga ja läin juba keskelt oja, üks üten na nal´la pärast: "Ma istun na taga näki nägade peal." Na kui ta selle sõna oli üten - valge hobu alt kadun, ja tüdrukud jaluli külma vee sees.

ERA II 16, 216 (81) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus oli jälle kuuldud vee peal laulvat, ilus neiu oln. See pidi ike vetevaim või näkk olema.

ERA II 16, 216 (82) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlased püün kala. Ei ole saan. Siis tõmman noodaga väl´la - ilus naisterahva pea ja kala saba. Ja see oli rääkin nendega. Üten na, et sii kohtas kala ei saa, sii oo meite lojuste karjamaa. Käskin teise kohta menna. Hüppan siis paadist merre ja hüün: "Vaarao!" Arvati, et nendest pidid olema, kui vaarao Punases meres pidi ära uppun olema.

ERA II 16, 216 (83) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ükskord meremees oli näin, kui suur ilus naisterahva pea tuln väl´la ja hüün: "Kaali, too kal´la!" Läin tagasi vette jälle.

ERA II 16, 216 (84) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Madrused ike uskun, et laeva peal mingisugune vaim on.

ERA II 16, 219 (93) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmahaigust oli enne oln õige tubliste.

ERA II 16, 219 (94) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja s. - Herbert Tampere < Adu Aumann, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tammiste valla pool oli kuulda, et kes Tõnni vaka külgi puutub, see viga saab. Üks sõitn teed mööda, jalad puutun aeda külgi (ait oln tee ääres) - ja jalad haigeks. Tõnni vakk oln aitas. Pandud sinna vil´la ja...

ERA II 16, 224 (2) < Karuse khk., Lihula v., Vagivere k., Pihu t. - Herbert Tampere < Miina Raadiku, 69 a. (1929)
Alakülas on hiieaed ja Kingsi külas hiieaed, hiielepad olid sees. Nel´laba õhta käind all tantsimas ja pidu pidamas.

ERA II 16, 264 (7) < Hanila khk., Massu v., Ridase k. - Herbert Tampere < Ida Kalden, 23 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kau-Ants on kaevus, tõmmab alla.

ERA II 16, 265 (14) < Hanila khk., Massu v., Ridase k. - Herbert Tampere < Ida Kalden, 23 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lindva ja jooksja on üks ja sama - kontide haigus.

ERA II 16, 275 (3) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisekott olle olnud. Rehetoa otsas rippund. Toitu viidud sisse. Tõnisepäeval ikka oli viidud.

ERA II 16, 275 (4) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Kau-Ants tõmbab sisse!" Last narritse sedaviisi.

ERA II 16, 276 (7) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üheskohas kõrtsus oln. Kõrtsimehe tütar puperdand rehe all, hundi naha võtnud selga ja läind.

ERA II 16, 276 (8) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused, siis soolaga hõõruda, sool tuule vinnada või sinna kohta viia, kus kolm aeda kokku tulevad. Maa-alused, need on seoksed visked, mis maast tulevad. Lapsed maas roomavad, siis saavad.

ERA II 16, 276 (11) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandise haigus äkiste tuleb. Seda jälle, et teiste inimeste läbi tuleb.

ERA II 16, 277 (17) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nääris toodi õled, jõulus heinad tuppa.

ERA II 16, 282 (5) < Lihula khk., Lihula v., Valuste k. - Herbert Tampere < Jaan Roos, 69 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kao Ants oo kaevus, tõmmab lapse sisse.

ERA II 16, 284 (4) < Lihula khk., Lihula v., Valuste k. - Herbert Tampere < Vanaeit (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kao Ants olle kaevus. Kui laps kao ääre tükkis, siis üteldi nii.

ERA II 16, 289 (5) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Viita t. - Herbert Tampere < Leenu Nurk, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Ää mette vaata kaosse, näkk kaos, viib ää!"

ERA II 16, 289 (6) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Viita t. - Herbert Tampere < Leenu Nurk, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Kao Ants kaos, ää vaata mette, viib ää!"

ERA II 16, 297 (2) < Lihula khk., Lihula v., Äärenurga k., Soolepa t. - Herbert Tampere < Mari Mägi, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuuleaod - kase otsas tuustis.

ERA II 16, 317 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Matu-Peetri t. - Herbert Tampere < Tiiu Laasen, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsi narritas, et näkk-nägaras tuleb vedest. Sai siis vädama panna.

ERA II 16, 321 (2) < Kihnu khk., Rootsi k., Kaasiku t. - Herbert Tampere < Riet Kaasik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Merenäkk tuleb, viib ära!" Kui mere ääre lähtvad. Kis sialt siis tuleb?!

ERA II 16, 341 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku aegas üks vana naene Pärtül Siäre küläs jään elämä. Siäl mere jääres meri viskas tammepaku väl´lä. Siäl tuond oma õuõ, ja siält siis katk hakkan. Sie pakk sie katk oln, seisn ja kiun, isienesest kadun ää. Siält perest jään elämä.

ERA II 16, 341 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks võeras inime tuln ja küsin üht peret taga, ja siält hakkan katk piäle. Mäe-Tõnise või kus sie oln.

ERA II 16, 342 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Potterman vai... Ebausu aegas igas laeval oln jah. Kobistan ja kolistan ikka ruumis. - Üks näin, et mies kukkun sisse - laev läingi hukka.

ERA II 16, 342 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Herbert Tampere < Vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Va Tuti eit reakis, et kolm sinist-halli merelehma old, käin maal. Puhastan maal ja läin jälle. Kui oleks jäl´led ümber saan, põleks änam tagasi saan.

ERA II 16, 344 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Peale katku käin merelehmad. Põdra sarvete moodi sarved oln, isi sinist karva. Kui inimesed vaatama tuln, läin jälle merre tagatsi.

ERA II 16, 344/5 (7) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui laev hukka lähäb, siis laeva vaim lähtvad nuttes ää. Ehk kui enne nähtud, siis ond teada, et asi hukka lääb. Sie on orava plaani valge luom.

ERA II 16, 347 (23) < Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t. - Herbert Tampere < Madli Vesik, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vihm mine üle, Päe tule väl´la, Vii vihma Kura naistele kulpa lopota.

ERA II 16, 349 (4) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Mardil heenaajal parand hakata all kõlisema. Vanaisa näin, et terve majaesine oln raha täüs. Võtn ühe raha, et viin vanaemale nähä. Teesed läin kõik tagatsi, kartulivagudesse veerdun.

ERA II 16, 349/50 (5) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ensike peremehele Englismaal üteldud, et kojas nurkas, mine võta raha üles. Aga vennäpoeg kästud kah ühes võtta. Kaevand. Kast oln juba näha. No peremees ütend: "Vennapoeg, mine ää!" Tüki aja pärast, kui siis isi tuln koa tagatsi koleda häälega. Ei tia, mes siel oln. Sepä Liis kuuln küll karimist.

ERA II 16, 350 (6) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ühe poisile juhatud unes, et kivi juures, mine võta kott ja paarimees! Tule olid näin, aga hakan kartma, põle julgen minna. Siis mindi Riiga. Riigas olle sihuke mies, kes vaimud laske väl´la tulla. Sie ütend, et sii olla varandused mereröövlid maha pand, undrehti varandus. Et kui mehed kaevma hakavad, siis tuleb politsei, siis varesed, siis madu. Ja ööse peab kaevma. Politsei tulngi paagist: "Mis te, kuradid, kaevate?" Varesed hakan koa kisendama. Siis mehed pand minema, et madu akuraat tulõb.

ERA II 16, 350/1 (7) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kus niisugused asjad nagu rahaaugud olle, seal tulle jälle 25 aasta pärast jälle ilmsiks.

ERA II 16, 351 (8) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ensike mees näin Kuraga aidas tule. Mehed oln juures. Tämä läin juure: "Ange piibu peale tuld!" Ant kühvlige. Kodo võtn riidid ää - kõlinaga tuln pintsaka põuõst. Läin vaatama kohale - oln viel raha maas.

ERA II 16, 351 (12) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud võetase vanas kuus, ogaspuud nuores kuus.

ERA II 16, 352 (16) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõstamaal ehitati laeva. Laevapuud seisn hunikus. Vana hall mees istun puude peal. Läin juure - põlõgi änam näin. Laeva ehituse aegas uppus Kjõhnu ja Suurmaa vahel 7 inimest. Sisse ajades üks murn jalaluu. Talve kaotas ühe mehe. Vana rauaga läks terveni. Kõige meestega jäljeta kadun.

ERA II 16, 352 (17) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Protemannid, laevavaemud olid ikka. Kui laevast läheb paljas inime, siis ei pease keegi. Kui midagi käes, siis pääsevad.

ERA II 16, 352 (18) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laeva ehituse juures randas kuuldud nutmist. Laev läks tükkis ära. Viis viis meest kaasa.

ERA II 16, 353 (20) < Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t. - Herbert Tampere < Mihkel Karjam, 60 a. (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puu peab vastu põhja maha laskma, siis ei pakata, ei koita ega...

ERA II 16, 359/60 (6) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k. - Herbert Tampere < Mai Vaan, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk, kui tuln jõe ääre, oln ühü hobuse või sihukese moodi - vot ta muundud. Lapsed mängin ja istun selga. Üks küsin: "Kus mina siis istun?" Näkk üten: "Istu siia näki nägara peale!" Läin vette, uputun lapsed ära.

ERA II 16, 360 (7) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k. - Herbert Tampere < Mai Vaan, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tein enese sõrmuses jälle - näkk ikka. Tüdruk läin vett tooma, tõmman pengi pealt sõrmuse, pisnd põue. Hakan aga liigutama. Tüdruk visan põuest tagasi.

ERA II 16, 369 (9) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui nare on, siis esimene poeglaps pidada kolm korda närima. Isi pead küsima: "Mis sa närid?" - "Naret."

ERA II 16, 371 (17) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui näkk näitab ennast inimese mudeli pial, siis mõni sial upub. Me tulime mehega teesest heenamaast teise - nää, valge peaga poisike nagu Tõnise Kustas kaksiti tõkke peal. Mees hakas ka vaatama - kedagi kuskil. Mõni päev - Kustase oni uppuski ää.

ERA II 16, 372 (23) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kes rabanduse või välishaiguse teeb, see isi aidata koa. Vaskvarda pealt saadetavat. Inimese elu ei saa võtta - inimene oo ristitud - aga haigeks teeb küll.

ERA II 16, 379 (29) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mu õemehe emaema Kelu külas oli hunt olnd. See kivi praegu õues, kus otsas istund. Köind kodu, imetand last. Kasukas selgas, pand kivi peale. Silmad joosnd vett. Põletud siis kedrevarred ää kivi peal, siis tõmband naha kokku - pääsnd ää. Seitse kedrevart põletud ää. Kurja sõnaga pandud hundiks. Mis asjast ta elas, seda ei tea.

ERA II 16, 385/6 (10) < Kirbla khk., Kirbla v., Kirbla k., Uustalu t. - Herbert Tampere < Juri Klement, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks kaupmees olle hundis muundud, hulkun senna-tänna. Üks talumees and noaotsast leiba. Võtn tükkis ää. No siis jälle, hea küll, kaupmees pand noa poeleti peale. Mees läind sisse, tunnistand lugu. "Mis sa tunnistad?" - "Mis ma sest tunnistan, see jo ammust aega." Viimas saand jutt jutust, kõne kõnest. Kaupmees ütend: "Kui sa selle noa peale vaatsid, siis vaatsin ma su kõri peale." Kinkind selle mehele palju raha. Neid nimetati koduhundid. Ega nad metsi mööda käind - ike inimesi mööda.

ERA II 16, 386/7 (15) < Kirbla khk., Kirbla v., Kirbla k., Uustalu t. - Herbert Tampere < Juri Klement, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanal ajal, kui jõenäkid näidand, siis inimesi uppund. Siin Kasari jões on saar, sääl ika rohelise mantliga saksa nähtud.

ERA II 16, 400 (5) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Jüri Saul, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu isaisa naabremehega tulnd rannast silke toomast. See mees ütend: "Aga ma katsun!" Noh, meite vana ütend: "Missand katsud!" Valge härg söönd tee ääres. Härg röögatand, visand maha ja - valmis. "Ah, sitaste läks, ei tahndki nii." - Tal oli kohe selleks valu - kuhu trehvus, see langes. See oli siis lindav ehk rabandus - see tähendab ühe välja.

ERA II 16, 401 (10) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Jüri Saul, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kullamaa kantis Tõnise vakka ei teata. Pärnu pool vana äbausu kuntsid. Iga tõnispäe pidand tõnisvakka täitma. Leiba, liha ja... Kui põle teind, siis surnd mõni loom või; see oli nende äbausu kunts.

ERA II 16, 405 (1) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastus, nakastus, Emakitse hakatus, Puu puusadi, luu luusadi, Sooned soonte peale, Liikmed liikmede peale!

ERA II 16, 414 (29) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naret või rodi arstiti nii: a)Kirstukaane vahel vaotati kolm korda, kus kaan kräuksus. b)Kus kaks puud üksteise vastu käisid, selle vahel arstiti. c)Aholuua pallad varastatakse ää ja seotakse senna ümmer. d)Punane lõng koa ümmer ja ühüssa sõlme sisse ja loetakse ühüssast üheni. e)Esimene poeglaps, see siis näris kolm korda.

ERA II 16, 414 (31) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste haigus oli vistrad.

ERA II 16, 414/5 (32) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jõemaasikad on jälle laiad vistrad. Jõeveest tulevad. Kui raskest on, siis võid sa poole tunniga nii paistetand olla kui põmm. Soolaga hõõrutakse, kraabitakse hõbevalget leivaga segi ja visatakse senna jõkke, kust oled saand.

ERA II 16, 415 (34) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Liisa Saul, 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõrastes oli noor neitsi kibi otsas kolm korda pesnd, seebitükk käe, kuldjuuksed, isi ütelnud: "Tuled aga varssi ää!" Varssi üks noor lodjamees uppundki ää.

ERA II 16, 439/40 (6) < Kullamaa khk., Vaikna v., Oomküla k., Ärma t. - Herbert Tampere < Liisu Uulmann, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Üks naisterahvas ond, murdnud loomi, valge krants olnd kaelas. Ei tea, kuidas ta lahti pääsnd. Vend vist päästnud. Ei ole mu meeles änam kedagi. Peidmees oli selle tüki teind. Tüdruk põle talle läind. Täis vana hunt, neli käppa all ja...

ERA II 16, 440 (7) < Kullamaa khk., Vaikna v., Oomküla k., Ärma t. - Herbert Tampere < Liisu Uulmann, 69 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt, see oli ikka päris hunt küll, aga pidi vähem olema. Nagu hunt, peenikene ja.

ERA II 16, 445 (2) < Kullamaa khk. < Kärla khk., Kärla v., Kõõrküla k. - Herbert Tampere < Ella Pannas, 20 a (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmking üteldakse ka olevat, kuid see on isisugune kui kodukäija.

ERA II 16, 448 (6) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind ikke inimese näul. Vits olnd pius, and ikka siuh! ja siuh! Pererahvas magand. (Sõjast jäänd järele Kai ja Mai, need olnd virutse küna all. Teses peres jälle olnd tõrdes.) No siis magand ühes. And ikka vitsaga sipst! ja sipst! Põle änam ükski üles tõusnd.

ERA II 16, 450 (11) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Piksekibi, mis ülevalt kõueksega maha pillatakse. Sinine, pikk nagu kanamuna. Kui loomi rabati, siis ikka arstiti sellega. Kui pikne maa sisse lööb, siis kivi pidi kolme aasta pärast välja tulema.

ERA II 16, 450 (12) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saabla vanamees oli ikka nõiand ja raband. Niisugused sõnad. Kui ta isi arstima läind, löönd loomale pihta - loom krapst üles, läind oma teed. Rabandus või äkiline haigus.

ERA II 16, 452 (20) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oo teistmoodi. Libahunt oo väike, sinikas, ahvenakarva. Suure pika peene ninaga. Pugeb takka looma sisse, sööb kõik rasvad ära ja... Sellepärast ta liba hüütasse, et ta takka rasva norib, sisse poeb, siis liba. Hunt toob kahessa-ühessa poega, ja üks peab siis liba seal hulkas olema.

ERA II 16, 452 (21) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanast ju inimesed olid undiks läind ja murnd obose varssasid ja... Pärast saand inimeseks jälle, tõstand selle kasuka maha ja... Ei nime neil põlnd teada kedagi.

ERA II 16, 452/3 (22) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli ikka vahel kivi otsas istund ja pesnd enda. Siis olnd ükskord Kohatu jões, hüünd: "Tund on täis ja meest on tarvis!" No rahvas vaadand, et kust see mees tuleb ükskord. Siis üks tulnd kihutes ratsahoosega kohe. Mehed pidand kinni, põle jõkke lasnd. No ütlend: "Mul oo jänu kangesti!" Mehed toond jõest vett - kui oleks kaost toond, ei tea, mis siis oleks saand. Joond - ja visand hinge välja kohe.

ERA II 16, 454 (26) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Räägivad, et need olla vaaraost saadik - pool kala, pool inimest. Üks oli kinni püütud noodaga. Toodud välja. Ei põle keegi keelt teadnud. Üks heebreamees toodud, see saand aru. Ütend, et kästud lahti lasta, et tal olla kaksikud lapsed meres. Meres ikka häält ka teind, ikka: "Vaarao, Vaarao!"

ERA II 16, 454 (28) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kullamaa liivamägedes olla kulda maetud. Kuldorilad ja... Katku ja sõdade aegas. Soldatid olla need liivamäed mütsidega vädand. Siin sõda seisnd ja puhand. Poolakate supikatla ase praegu alles.

ERA II 16, 464 (14) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshal´las. Kui enni jaani, kui ilus aeg hakab, siis nähakse. Postipoiss Lookmann tulnd Nõmmelt. Metshal´las istund teeääres kui särand, pärlid kaelas, tulelemmisi täis. Tal hakand hirm, pand tulema. Tüdrukud ika rääkisid, et peaks ika metshal´last nägema. Ei tea, kas sest midagi õnn oli või. Ükskord karjane pand kuusesamblast habeme ette, kasetohust särgi ja läind heinaliste sekka. Need joosma: "Näe, metshal´las tuleb!"

ERA II 16, 465 (18) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katkuaegas, läind tuppa, üks mamsel istund lõsna peal, mustad riidid olnd selgas. Kohe peale selle olnd, katk tulnd talusse, surnd kõik ära. See mamsel pidand siis katk olema.

ERA II 16, 465 (19) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istub vee peal - naisterahvas - kammib pead. Äkist näeb inimesi, kaob lupst ära.

ERA II 16, 465/6 (20) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui vaarao meres ära uppus, siis said niisugused - kala saba ja inimese pia.

ERA II 16, 466 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mis järsu surma haigus, kõik üteltse, et rabandus, rabatud. Inimese tehtud. Rabanduse sõnad pidid olema.

ERA II 16, 466/7 (26) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Rahaaugud jälle maa sees, vahid kallal, ei saa ära võtta. Mõne vandega pandud. Ühel olnd raha palju. Pidand ära surema. Kraapind koldesse augu. "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." No üks kuulnud seda. Kui surnud, võtnud, käega kraapind välja–- saand raha kätte.

ERA II 16, 467 (27) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt peab jälle üks hunt olema. Kargab tagastpoolt loomale selga ja sööb neerurasvad ära. Seda nimetatakse ka paiurebane.

ERA II 16, 467/8 (29) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Mees lõkke ääres söönd. Hunt tulnud juure. Tema and nuaga leiba. Hunt kõige nuaga minema. Nojah, pärast oli nuga ühe kaupmehe letil olnd. Kaupmees pandud hundiks. Põle aga muud saand kui kolme aasta jooksul söönd ühe kassi ära.

ERA II 16, 470 (35) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kiriku meistri nime põle kiigi teand. Kui nime keegi teab, siis kirik jääb pooleli. Naine ütend ükskord lapsele: "Oota ikka veel, küll Olev tuleb varsti kojo!" Na kui ta seda ütend, nii Olev kukkund tornist maha.

ERA II 16, 471 (47) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jõuluks tuuakse heinad tuppa, nääriks ka heinad, ja kolmekuningapäevaks hernevarred.

ERA II 16, 474 (7) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Karl Einbaum, 53 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil olnud. Kuke Jüri rääkis, tema isal ka olnud veel. Mis talle antud, seda ei mäleta änam. Vanamees olnd poiste peale kuri, kui poisid kallale läind.

ERA II 16, 475/6 (12) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Karl Einbaum, 53 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Üks Rootsi kindral lasnd Kuijõe allikasse rahakasti - kuld - venelaste eest ära peita. Mõni aeg tagasi olid sealt mõned otsind, aga ei tea, kas said kätte või ei. Mõni ütleb, et said, moni jälle, et ei saand. Aga need otsijad olid pärast rikkad.

ERA II 16, 477 (2) ) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks joonud mees Kaariku kõrtsu peal Väike-Lähtrus hüüdis, siis Orkse mõisa poolt hüüdis vastu. Noh, üteldi: "Hüüa nüüd kolm korda, siis metshaljas tuleb. Murrame ta maha." Noh, hüüdis teist korda. Juba kõrtsu sepapaja juures hüüdis vastu. Ei mees julend änam hüüda.

ERA II 16, 479/80 (6) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandis olnd sedasi, et üks vanamees saatnd ikka rabandist ja tuulispaska. Metsas või niisuguses kohjas ikka magand nagu surnu kohe. Siis räägiti, et keera nii pea sinna, kus perse, siis jääb surnuks. Karjased olnd lammus, pöörand ümmer mehe. Tulnd porikärbes, otsind suuauku - ei leia. Noh, poisid pöörand tagasi. Kui siis vanamees hüpand üles. Ja poistel na suur valu sees, et pand karima. Viimaks vanamees tulnd, löönd kumbagit poissi kolm korda jalaga, siis kadund valu ära.

ERA II 16, 481 (10) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahundid olle kirjud olnud. Härjad ja noored pullad ja lehmad söönd takka seest tühjaks. Minu emal õhtu jäänd puul metsa, siis söönd kõik udara ära ja...

ERA II 16, 482 (15) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Kross on kurgus. Lapsel keel ja kurk läheb valgeks, ei saa imeda. Maas kasvavad nagu kõrvad, maakõrvad. Keedeti nende vett ja anti lapsele juua.

ERA II 16, 483 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kasari jões olnd ikka näkk. Minu isa oli kutsar. Kui jõest läbi läind, siis tõsnd rattad üles, mis kärtsatas.

ERA II 16, 484 (25) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kasari jõe ligidal olnd ühes talus, laps läind jõe ääre. Ema läind vaatama - laps vees, teine laps alasti kaela peal. No saand ikka poolsurnult veel kätte. Kasari jões ikka näkk üteldi olevat.

ERA II 16, 485/6 (29) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Lapse varrud olnd. Kerjaja läind senna. Põle tast tähele pand ühti. Siis pandud kõik huntideks, ainult laps jäänd. Siis ema ütelnud: "Tooge laps põllale kivi juure! Ma käin imetamas." Kasvataja pidind siis nii ää minema, et ei näe teda. Tulnud ja ütend: Saps saba takka, Naps nahk sel´last, Krõps kõrvad peast. Visand kivi otsa. Võtnd lapse ja imetand kõhu täis. Pand jälle lapse maha. Saps saba taha, Naps nahk selga, Krõps kõrvad pähe. Ja läind metsa. Nüüd õpetud: "Põletage see kivi tuliseks." Tulnd ja pand naha kivi otsa. Kivi kõrvetand naha kokku. Ei änam lähe selga. Siis jäänd inimeseks.

ERA II 16, 486 (30) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Üks hunt käis jälle. Mina ka nägin: ulgus ja käis küla pidi. Üteldi, et kui näete, hüüdke Liisuks, siis ta saab sest mardusest lahti. Rannaküla mehel oli naine Liisu nõiatud hundiks. Siis kui õiget nime pidi hüüti, siis pidi inimeseks tagasi saama. Noh, viimaks kaduski ära.

ERA II 16, 501/2 (5) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Rehe-Juhani t. - Herbert Tampere < Jüri Karm, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui ükskord katk tulnd, ütelnd: "Puisesse ei puudu, kalaranda ei kaota, Põgarilt võtan paari peret."

ERA II 16, 502 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Rehe-Juhani t. - Herbert Tampere < Jüri Karm, 66 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on emane hunt. Hunt on ikka hunt, aga see on emane hunt.

ERA II 16, 506 (8) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Siimu t. - Herbert Tampere < Priidu Vahtmann, 70 a. (1929) Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui meri midagi välja ajab, siis enne keegi, ei vares ega keegi ei puudu, kui inimene on ära näind.

ERA II 16, 506 (9) < Lääne-Nigula khk., Oru v., Rannaküla k., Siimu t. - Herbert Tampere < Priidu Vahtmann, 70 a. (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Libahunt ei söönd mitte majalt kui sisikonnast rasva.

ERA II 16, 518 (4) < Rannu khk., Rannu v., Uniküla k., Andresjaani t. - Herbert Tampere < Ann Tampere, 61 a. (1929) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kiägi võiteo aigu sisse tulli, sis küsiti: "Kas savikuurmat näid tuleva?" - Sis tuleja pidi ütlemä: "Näi küll! Õige lähikesin olli." - Sis läits või varsti kokku.

ERA II 17, 119 (61) < Pärnu-Jaagupi khk., Halinga v., Uduvere k. - Eduard Treu < Roman Siitam (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ussisõnad: Ussike, hulluke, Kirjupea kivialune, Mis sa kiiskad? Hammusta haavakoort, Pigista pajukoort, Sarna suust samblid. Issa pojuke, püha ristike. Issa pojuke, püha vaimuke. Aamen.

ERA II 17, 306 (192) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutatakse: Kaevust ja jõest tuleb näkk (gen. näki). Kui Päivilä poiss olnud väike, ei saanud veel õieti välja räägitud, öelnud: nät´t. Seda hirmutatud ikka, et näkk tuleb ja kisub su kaevu. Näkil on pikad käpad, püüab kinni. Hunt jälle metsas.

ERA II 17, 306/7 (193) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkiline haigus, mõni ütleb rabandus. Ta lööb vere ühte kohta kinni seisku - põletiku.

ERA II 17, 331 (207) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Sepa s. - Eduard Treu < Mihkel Vaarmann, s. 1850 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaaugu tuli. Minu isa old ka pääle kaheksakümne aasta vana kui näin mõisas, old suure karjasmaa pääl, ta kõrvas old kui suur lõke, isa rääkis sedäsi. Muidu na sinine tuli old, sis pärast räägiti sii, et see oln rahaaugu tuli. Raha ei saanud kedagi, käin kaevamas koa, ei tia mes see oli vai.

ERA II 17, 331 (208) < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Sepa s. - Eduard Treu < Mihkel Vaarmann, s. 1850 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Öeldama küll, et Vigalas koa öeld jälle unes mõnele ikke, ei oo sääl ja sääl raha. Põle kuuln, et keegi oleks saan midagi.

ERA II 17, 587 < Helme khk., Taagepera v., Vaassaare k. - Eduard Treu < Leenu Pinka, s. 1883 (1929) Sisestas Kristiina Niilus 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised s.o. punane õhk. Vanapagana poisikesed vehklevad. Tähendab sadu.

ERA II 17, 607 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paha inimene saadab teise loomale rabanduse. "Ära sa pahas pane, ega ma su lehmal ei tahtnudki saata, ma tahtsin selle teisele, aga sinu lehm juhtus ette," nõnda öelnud rabanduse saatja lehma kaotajale. Peremees öelnud kord heinakuhja tehes oma sulasele: "Ma lasen ühe rabanduse siia tulla." Ja kohe rabanudki rabandus heinakuhja pooleks.

ERA II 17, 609 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Kui ilusa ilmaga virmalised vehklevad, tuleb jälle torm ja sadu.

ERA II 17, 627 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. Virmalised on tulekeerud. Alt näidatakse tulega, siis see sääl kumab.

ERA II 17, 629 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkeldane haigus või ravandus tuleb tuulehoodest. Harilikult loomale, mõnikord isegi ka inimesele. Ükskord löönud siinsamas külas härjale äkeldane haigus sisse, röökinud siis see koledasti ja ajanud verd välja. Millest see tekib, või kes teda saadab ei tea. Rahvas rääkivat küll, et nõid saadab.

ERA II 17, 643 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva, sarnane nool, mille mõni inimene, kel sarnane võim, välja saadab mõne looma või inimese pihta ja tapab selle. Ükskord lasknud ühe talu peremees lendva ula välja, see läinud ettejuhtuva kase pihta ja see olnud kõik ümbert ära näkitud. Rabandusi olnud kaht sorti. Üks olnud lendav, teine roomav rabandus. Hirmus vägevad olnud nad üksteise vastu. Isegi üksteise tapmisi tulnud ette.

ERA II 17, 649 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakku olnud igas talus (peres). Need olnud Jumala eest. Vaka sees olnud vahakujuke. Vakk oli püha, kuhu viidi Tõnnile andeid. Ta asus päämiselt aidas. Ükskord peksnud keegi jalaga Tõnni vakka ja sellepääle kistud ta parema käe pöial kõveraks. Inimene jäänud haigeks, siis öeldud, et Tõnn on külge hakand. Maksmine aidanud jälle ja haige saanud terveks.

ERA II 17, 669 < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Eduard Treu < Liis Alas (Kuraga Liis) (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus, gen. -õ Loomade haigus. Tuleb tuulest. Olevat isegi kuulda, kui ta läheb suure urinaga.

ERA II 17, 697 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sepa Mihkel Säärekülast läinud õhtul hämaras randa hoost otsima ja näinud laevapuude juures halli meest. Hakand vaatama, kadund ära. Tema läind puude juure vaatama, pole enam olnud kuskil.

ERA II 17, 701 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud peab raiuma vanas ja okaspuu noores kuus. Kui maja hakatakse ehitama vanas kuus, siis saab ta kuiv, kui aga noores kuus, siis tee mis tahad, ikka niiske. Nüüd küll ei peeta enam sest midagi, ehitatakse, kunas aga tahetakse ja raiutakse puid ka metsast, kunas aga tahetakse.

ERA II 17, 705 < Kihnu khk., Rootsi k., Härma t. - Eduard Treu < Mihkel Karjam (1929) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puu ja riistapuu nimelt, peab vastu põhjatuult maha laskma, siis ei pakata ta. Niisama ka majapalgid.

ERA II 17, 727 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Ilmade ennustusi. Kui päike selgesti loojub, rehatse põranda kivid kuivad, sääsed õhtuti väljas, siis tuleb järmisil päevil ilusaid ja kuivi ilmu. Kui veised kiili jooksevad, koer rohtu sööb, siis tuleb halbu ilmu.

ERA II 17, 739 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Virmalised. Põrgus viheldakse. Taeva taplus on virmalised. Kui taevas taples, siis laplastele näidatakse valgust. Virmaliste järele tulevad muutlikud ilmad.

ERA II 17, 755/6 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Mari Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vistrikuid arstiti hõbevalge- ja rukkileivapuruga. Arstiti peene soolagagi. Need asjad pandi nartsukesse, litsuti tõbisele kohale ja öeldi: "Terema isand, terema emand. Terema neitsit, kuningas. Anna mu lapse endin' tervis kätte, ma anna sulle hõbevalge." Kuid ju leivas eneseski on soola olemas, sinna pole teda siis tarvis lisadagi. Hõbevalge viidi pärast ristimist ristteele, või paisati õues vastu tuult. See pidi sündima kas teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Vistrikulasu käel arstiti veise röögatisega, s.o. kõvasile tehti viisnurk, sülitati kolm korda pääle, vajutati tõbisele kohale ja röögatati veise kombel kolm korda ja sellega oli asi valmis.

ERA II 17, 759 < Vigala khk., Vigala v., Paljasmaa k., Viibuse t. - Eduard Treu < Jaan Viibus, u. 50 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k, -i. Tunneb teda ainult lastehirmutisena. Näkk elab jões. Hüppab jõest välja ja viib vallatu lapse enesega jõkke.

ERA II 17, 763 < Vigala khk., Vigala v., Naravere k., Ööbi t. - Eduard Treu < Mihkel Kaubi, s. 1859 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näk´k (lasteh.) Näk´k tõmbab vette. Ega näk´k kaevus ei ole, näkk viis jõkke. Milline ta välja nägi, ei tea, olnud ikke naisterahva keha, kala saba ja, kiskund ikka suplejaid vee alla. Mõnikord tõmmand nii kangesti, et kohe jää vette.

ERA II 17, 775 < Vigala khk., Kivi-Vigala as. - Eduard Treu < Ann Volga-Kanskopp, s. 1852 (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kullaotsijad. Kivi-Vigalas, tohtre pargis on praegu võõraid mehi, kes palunuvat luba tohtre käest pargis kaevamiseks. Nagu kuulda, otsivat mehed pargist kulda. (Kullaotsimine sündis umbes 5. või 6. juuli paigu 1929 a. - Koguja märkus.)

ERA II 17, 791 < Helme khk., Taagepera vanadekodu - Eduard Treu < Ann Veidemann (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hall, ka al´l. Hal´l tuleb inimesele pääle teda väristades. Tekitab ka koledat päävalu. Lahti saab hallist, kui haiget heidutada: valada külma vett krae vahelt sisse või lasta püssi. Haige ise ei tohi heidutamiskavatsusist midagi teada. Vanasti pekstud ka haiget haiguse pääletulekul, et nõnda haigust kallalt minema peletada. Löödud tavalisti vitsakimbuga ja ahjuluuaga. Miks just nendega, ei tea.

ERA II 17, 858 (2) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001, parandas Kadi Sarv
Kord kudunud vaene tütarlaps kivi otsas sukka. Äkki kukkunud hulka hõberaha temale kõrvale. Tütarlaps noppinud rahad põllesse ning läinud koju, kuid kaotanud kõrvakuulmise. Teised õpetanud küll, et mine kolme kirikukella alla, saad kuulmise tagasi, kuid pole saanud kedagi.

ERA II 17, 858/9 (3) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sädivere postimaja juures on suur vaskkatel jões. Ei noh, päris tõesti ikke! Kui keegi seda kätte tahab saada, see peab võtma kolm toorest köit ja kaks musta härga, viskama nad jõkke ning ootama, kuni härjad katla välja veavad. Kord katsunud keegi. Juba tulnudki katel nähtavale. Seal kuuldud mingit häält, mis käskinud poole vaestele anda, kuid see vastanud: "Kust ma saa kedagi anda." Nii katkenud kohe köied ning katel langenud tagasi jõkke. Päris tõesti kohe! Ase praegugi veel nähä, seda ei saa ju keegi ometi salata. Ja kui lähed sinna kohta jõkke ujuma, kus katel on, siis upud kohe, sest seal on nii sügav. ERA II 17, 859 (4) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/raha/Mu vennanaine kündis kord põllul. Korraga naks! jäi ader kinni. Eks adra sahk läind rahakatla sanga kinni. Küll Madis otsis, kuid ta vajus ju maa sisse. Aga sanga sai küll kätte.

ERA II 17, 859/60 (5) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Näe vanaste ämm pand raha koldesse ja ütlend: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Mini kuulnud jälle päält. Kui ämm ää surnd, mõtelnd mini: "Mis see oo?" Võtnud surnud ämma käe ning kraapinud sellega raha koldest välja. Ta polegi kuigi kaua saand kaapida, kui raha juba tõusnudki isi üles.

ERA II 17, 860 (6) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Meie isa tulnd kord õhtu hilja ja näinud rätsepa a-as sinist tuld. Ma ütlesin küll: "Eks sa läind vajutand vasaku jala kannaga, seal rahaauk." Läksid hommiku vaatama, kuid põlnd enam kedagi kuskil.

ERA II 17, 860 (7) < Vigala khk., Nurtu k. - Eduard Treu < naisinformant (1929) Sisestas Mare Kalda 2001
Näe kord üks mees läkski katusele ja ütles: "Nüüd vaatan läbi reite, kus rahaauk on. Vaadanud ning kukkunud alla ja kohe surnud. Eks kurat lükand alla. Egas kurat seda ei taha.

ERA II 18, 121 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord Kalevipoeg ja Vanatont läind riidu. Kalevipoeg hakand vastast peksma lapiti laudadega, tagund kõik lauad puruks. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, löö ikka serviti lauaga!" Kalevipoeg teindki siili õpetuse järgi, saand Vanapaganast võidu. Kalevipoeg annud siilile oma kasukast tüki nahka, siil saand sellest endale okkalise kasuka.

ERA II 18, 122/4 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Ale t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kroodi k. - Rudolf Põldmäe < Mart Peetremägi, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Poiss läind karja. Vanatondi kari olnud teisel pool jõge. Ta värs´s tulnud poisi karja hulka. Poiss võtnud härja sabast kinni ja visand üle jõe vanatondi karja tagasi. Poiss hakand pidama end tugevaks meheks, läind välja vastast otsima. Leidnud metsast maja, astund sisse. See olnud vanatondi maja. Kolm poega tulnud õhtul töölt koju. Üks toond seljas veskivõlve, teine veskikivi, kolmas saelauad veski kere jaoks koju, pidand hakkama veskit ehitama. Pojad söönd õhtuks terve teo leibu nahka. Pandud siis seina ääre magama, poisi ase tehtud keset põrandat. Vanatondi pojad hakand peeretama, poiss lennand ühest seinast teise. Viimaks poisil hirm nahas, pistnud jooksu. Kalevipoeg künnud väljal. Poiss läind temalt abi saama. Kalevipoeg pannud poisi oma kalitsasse. Vanatont tulnudki poisile järele. Küsind Kalevipojalt, kas see on näind jooksikut. Kalevipoeg vastand, et ei ole näind. Vanatont sidund veskikivi piitsa otsa, hakand sellega Kalevipoega peksma. Kalevipoeg võtnud saha ja löönd sellega tondi maa sisse, et saaks jälle ühe tondi vähemaks.

ERA II 18, 136 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks mees näind öösel tuld, arvand, et leidsin rahaaugu. Läind ligemale - kuu paistnud veeloiku, see oligi siis rahaauk.

ERA II 18, 136/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sepp kündnud väljal. Sahk hakand ikka maa sees ühe asja külge kinni. Härja jäljed olnud seal lähedal. Viimaks sahk vedand rahapaja välja. Mees tahtnud asja saladuses pidada. Läind ometi tooma naabri käest külimittu, et sellega mõõta raha. Naaber määrind külimitu põhja rasvaga, et saaks näha, mida ta mõõdab. Raha jäändki põhja külge kinni, sellest saadud teada, et sepp leidis rahaaugu.

ERA II 18, 137/8 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rahaauk. Mees tulnud teed mööda. Näind: isandad põletavad tuld tee ääres. Ta läind sinna piibule tuld saama. Isandad öelnud: "Piibule ei anna, aga hõlma anname küll. Tagasi ära enne vaata, kui oled kodus." Pandud siis mehele hõlm süsi täis ja mees hakand minema. Selja taga üks käind kange krabinaga, kuid mees pole tagasi vaadand. Jõudnud viimaks koju ja puistand hõlma tühjaks - olnud selge raha!

ERA II 18, 138/9 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Olen näind rabas, et tuli tõuseb üles. Oli lai nagu me tuba, läks kõikudes edasi. Lugesin kord raamatust, et kuhu kuld, hõbe või inimese kondid on maetud, seal on näha tuld. Arvasin ka, et seal on midagi maetud, kuid selle järele tuli hoopis suur torm.

ERA II 18, 139 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kord vaatasin jälle, et rahaauk põleb. Läksin vaatama, leidsin kännu hiilgamas. Viisin kännu tuppa. Naine tuli pimedas tuppa, ehmatas kangesti kändu nähes. Võtsin aga tule üles, siis hiilgus kadus kohe.

ERA II 18, 139/40 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Mu isaisa näind Kruusimäel rahaauku põlemas. Ta lasknud põlvili maha ja lugend kolm korda Issameiet. Rahaauk kadund siis. Hommikul läind vaatama - kaste ja halla olnud ümberringi maas, kuid see koht olnud urbne, kasteta ja hallata, kus ta rahaauku nägi.

ERA II 18, 140/1 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Mardi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Teras, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud haldjate teedele, siis eksid ära. Üks taat läind linna, eksind teel ära. Mölland ühes kohas ringi, tulnud 3-4 korda samasse paika tagasi. Metsad olnud tema meelest nii suured ja võõrad, et ei ole kuidagi leidnud õiget teed. Teine hüüdnud eemalt, et tule teele, mis sa seal mässad! Siis leidnud õige tee. Arvand, et sattund haldja jälgedele.

ERA II 18, 141 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas. Kes üle tema jälgede läheb, selle eksitab ära.

ERA II 18, 141 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsahalgjas läheb mühinal ja kohinal, lööb puud juurtega maha.

ERA II 18, 146 (1) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mardus. Ma nägin mardavust. See oli inimese eeskäija, käib enne surma krobistamas. Mineval aastal Tallinnas mu akna taga üks tegi tokk-tokk. Läksin ust lahti tegema, kuid ei olnud kedagi seal. Selle järele samast toast (meid oli mitu ühes toas) üks vanaeit suri. See oli kevadel, ja sügisel suri mu mees. See oli siis üks surmateataja.

ERA II 18, 147/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Tisleri (Puusepa) t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Kureküla k., Aukemäe s. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Ots, 77 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus. Nägid kuskil viirastust, hunti või karu, siis see oli margus, polnud ju õieti midagi seal. Vanasti viidi vooriga kraami Tallinnast Tartusse. Kord takkapoolt mehed tulnud ühele me valla mehele vastu. Nad hoiatand poissi, et ära mine edasi, varsti tuleb surnuaed, tondid on seal haua ääres, tuled põlevad ees. Margus on kirikua'a peal. Poiss olnud julge, läind edasi. Surnuaial näindki tuld põlemas. Läind ligi - ristil kuldkiri, see hiilgab. Seal oli siis see viirastus või margus.

ERA II 18, 149 (5) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läksin kord kõrvemetsa. Jõudsin Jägala-Joa sillast mööda, kui üks vankriratas veeres must mööda, keeras mäekerkast üles, läks metsa. Läksin talle järele, leidsin samast kohast metsas mehe kõlkumas puu oksas. Oli poond enda üles. Eks see olnud margus, mis mulle näitas.

ERA II 18, 151/2 (7) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k. < Jüri khk., Rae v., Lagedi koolimaja - Rudolf Põldmäe < Madli Proosahallik, 69 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rae valla endine koolmeister Pihlakas läind Assaka ja Lehmja-Loo kõrtside vahelt, pidand minema emale vastu. Üks tore preili tulnud metsa vahel talle vastu, päevavari olnud käes. Pihlakas mõelnud, et on tore preili, oleks korra ümbert kinni võtta ja pikali panna. Kui preili pursand talle sellepeale tuld vastu nägu, suured punased hambad paistnud suust. Siis muutund hirmsaks. Hakand viimaks kaduma, lõpuks pole olnud teist kusagil enam. Pihlakas ehmatand sellest nii palju, et jäänd eluks ajaks jalust vigaseks.

ERA II 18, 167/8 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t oli vannutud inimene, kelle teine inimene muutis hundiks. Libahun´t püüdis lapsi, kelle viis metsa. Tallinnas oli kaupmees Hunt. Oli üks mees metsas puid raiumas. Hakand sööma, hunt tulnud metsast, vaadand tema juures. Mees vaadand noa peale, hunt jälle löönd silmad mehe kõrile. Viimaks mees annud hundile noa otsast tüki leiba. Hunt võtnud leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Visand siis naha maha ja saand jälle inimeseks. Sest saandki kaupmees Hunt. Korra see puuraiuja-mees läind Hundi poodi, näind oma nuga letil. Küsind, et kust see siia sai. Siis kaupmees avaldand saladuse ja annud mehele suure vaevatasu.

ERA II 18, 213 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahaaugu-haldjad, rahaaugu-vaimud.

ERA II 18, 213 (5) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Tallinna l. - Rudolf Põldmäe < Josefiine Pudjus, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Majahaldjas käib maja sees, näitab nagu viirastus, ütleb õnne või õnnetust ette. Metshaldjad eksitasid inimesi tee pealt.

ERA II 18, 213 (6) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Ambla khk. - Rudolf Põldmäe < Leena Bergmann, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Koolmeister ütles: "Kui sa majasse lähed, ütle ikka tere, kuigi seal inimesi ei ole, siis sa õnnistad majavaimu ja tema õnnistab sind."

ERA II 18, 214 (7) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Tallinna l. - Rudolf Põldmäe < Josefiine Pudjus, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahahaldjad on kratid. Näind "kuldpalli" linna kohal lendamas.

ERA II 18, 214 (8) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaldjad olid inimesekujulised. Hall habe ees, nagu meesterahvas. Tegi hirmust häält, hirmutas inimesi. On mõni kinni võetud.

ERA II 18, 214 (9) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahahaldjad - need jo kratid. Käisid raha korjamas.

ERA II 18, 214 (10) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks randrüütlit näind merehaldjaid, kes istund kivi otsas ja pesnud end. Olnud ilusad naisterahvad, suurte rindadega.

ERA II 18, 215 (11) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ei ma metsahaldjatest tea midagi, meil siin metsa ei ole, ega nad ole siin elandki. Ühel talul lehm olnud perekambris kinni. Hommikul olnud ikka teine märg. Aga seal lehma kohal seina sees ikka nagu tiksund midagi. Siis haldjad öelnud perenaisele, et kui ta oma musta koera siit ära ei vii, situb teine nende peale. See oli siis haldjate koht.

ERA II 18, 215/8 (12) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema näind jõel pesu loputades: sead olnud väljal odrapõllul. Üks pruun naine keerlend nende ümber. Ema kutsund koera endaga kaasa ja läind sigu viljast välja ajama. Rahahaldjas siis pöördund ümber ja läind Väljamäele. Teine külg läikind vastu päikest. Ema kohkund veidi, kuid mõelnud, et üks võõras naine korjab vist maitseid (maarohud). Öelnud siis võõrale: "Mis inimene sa ometi oled, et ei ajand sigu viljast välja!" Siis võõras naine muutund nagu varjuks, vajund viimaks maa sisse. Ema kõrvad aga löönd lukku ja silmad läind pimedaks, pole enam midagi kuulnud ega näind. Pärast läind otsima auku, kuhu ta kadus, kuid pole midagi leidnud. Ei sealt olnud rohigi maha tallatud. Seda haldjast näind samal ajal ka üks Saha vanamoor, kes läind sealt mööda. Teinekord karjapoiss näind seal Väljamäel alasti inimest. Poiss tulnud koju, öelnud sulasele: "Pearu, mis sa väljal kerpa otsisid, lehvitasid särki?" Pole aga keegi olnud sel ajal väljal. Kord jälle onu pannud väljaväravat ette. Koer hakand korraga ägedasti haukuma. Onu olnud ühe silmaga, nägemine olnud küll vilets, kuid ta näind ometi, kuidas läbi veesoone läind hallid sea moodi elajad. Onu arvand, et need on rahaaugu vaimud, kartnudki veidi neid. Õhtul rääkind loost kodus teistele, pole tahetud uskuda teda. Ta öelnud siis koerale: "Sa ikka kartsid ka neid elajaid, oleksid su murdnud!" Teisel hommikul Liisu (tüdruk) magand toas, kui üks hall vanamees tulnud sisse ja küsind: "Mis te Pearn ka rääkis eilsest loost?" Liisu pole teadnud asjast midagi ega vastand vanamehele sõnagi. Siis taat kadund toast.

ERA II 18, 219/21 (13) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väo külas Allika talus ei ole tohitud sigu panna lauta. Nad hakand seal karjuma, jäänd haigeks ja surnud viimaks. Kord perenaisele näidatud unes, et sealauda alla on maetud varandus. Rahaaugu vaim öelnud unes: "Ära pane sigu mu silmade peale sitale!" Teine kord jälle näidatud perenaisele unes: "Tõuse üles öösel kella 12 ajal, võta kätte lepane kepp ja mine sealauta. Üks must härg seisab laudas, löö seda kepiga. Härja all on kivi, kivi all on söed, võta need ära, siis leiad sealt alt varanduse." Naine pole julend öösel minna, läind päeval teise naisega seltsis otsima. Leidnudki kivi ja selle alt söed, kuid rohkem pole julend otsida, pistnud suure kisaga jooksu. Lambaid võidud sinna lauta panna, neil pole olnud midagi viga, kuid sigu pole sinna enam pandudki.

ERA II 18, 221 (14) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Meres olnud ka halgjas kivi otsas pesemas. Plaksutand seal oma nisi.

ERA II 18, 221/2 (15) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnikord surejad peidavad oma raha kivide alla. Seda teised ei saa kätte. Kurivaim ei anna kätte, sest see pole heaga pandud sinna. Tuled põlevad seal kohas. Lähed aga vaatama, siis tuled kaovad. Halgjad need tuledepõletajad ongi, need ei anna raha välja. Vahel oled kimbus metshalgjaga. Ta hirmutab sind, aga ega ta sulle ennast näita. Eksid ta jälgedel ära.

ERA II 18, 222 (16) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaldjad. Kui inimene metsa eksib, siis ta on haldja jälgedel. Meil Saha metsavaht läind metsa hagu raiuma. Võtnud haokubu-vitsa puntra selga, pole aga sellega osan enam kuskile minna. Suure vaevaga saand koju.

ERA II 18, 237 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kui loom röögatab su peale, siis pead sülitama, muidu tuleb veiseröögates. Aab suure kärna või punase pleki. Arstiti tubakaveega.

ERA II 18, 241 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulevad sealt, kus maa hingab. Ihust hakkab vett välja ajama. Arstiti maarohtudega: keedeti uhakajuuri ja takjavarsi ja pesti selle veega.

ERA II 18, 242 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab mõnest kohast. See õhk on nii kange, et hakkab inimese külge. Ei tohtind kõhuli magada. Kui maha istusid, siis pidid sülitama enne maha, et maa-alused ei hakkaks külge.

ERA II 18, 242 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast. Mõnest kohast maa hingab, see hakkab inimese külge, ajab vistrikud üles ja naha kihelema. Keedeti maavitsu ja pesti selle veega.

ERA II 18, 242 (4) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on niplikud keha peal. Tulevad maa vihast. Arstiti maavitste veega.

ERA II 18, 247 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Kadi Sarv
Kes tulesõnu mõistab, see võtab tule valu ära ja võib tulesöe peos hoida, ei põleta enam.

ERA II 18, 248 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi hakkab raputama. Olen ta ise läbi teind. Mõtlesin ühel päeval, et täna ta vist tuleb jälle kallale. Läksin kasarmusse (olin Türgi sõjas), pugesin sineli alla, ei tulnud peale. Viimaks kadus üsna ära. Sain sõjast lahti, tulin Kurna mõisa. Seal tuli veel paar korda kallale. Mõisaproua ja üks teine naine keetsid rohtu, siis enam ei tulnud kallale. Mõni hüüdis väristustõbeks.

ERA II 18, 248 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbe põdejal inimesel on alati külm. Tea kas see haigus tuleb ka tuulest.

ERA II 18, 254/5 (1) < Jõelähtme khk., Iru vanadekodu < Paide khk., Paide l. - Rudolf Põldmäe < Therese Mägi (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Elasin Paide linnas. Tulin saunast, läksin palki mööda üle jõe. Sealt kohalt jõgi on sügav, ujutatakse hobuseid. Kuulsin korraga, kui üks hüüdis: "Al´lo, al´lo, al´lo!" Tegi kolm korda nii, siis nägin: veest tuli välja valge krussis peaga alasti poisike. See oli näkk. Kahe tunni pärast samas kohas üks väike poiss pidi uppuma. Oli samuti valgete krussis juukstega laps nagu see, keda ma nägin. Mölder Grube päästis suure vaevaga uppuja poisikese, keda näkk tahtis saada omale. Paide linnas jõgi võtab igal aastal inimesi. Mündi silla juures nägin kord, kui naisterahvas hüppas kivilt vette, tuli kivile jälle tagasi ja hüppas uuesti. Tal olid suured rinnad ja pruunid juuksed. See oli näkk. Teda nähti tihti seal. Kui keegi uppus, siis enne seda ta näitas end ikka koera või inimese näol.

ERA II 18, 255/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Kallavere k., Nuudi t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Kamm, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Näkid eland meres. Kui inimesed uppusid, siis enne seda nähtud ikka näkki. Näkk pesnud end kord kivi otsas, olnud inimese moodi, suurte rindadega naisterahvas. Selle järele üks naine uppund sinna kohta merre.

ERA II 18, 256 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maardu järves eland näkid. Järves olnud kaks kivi, mille otsas näkid käind istumas ja pesemas. Visand ikka teist nisa ja teist nisa üle rinna. Neid kive hüütud näkikivideks.

ERA II 18, 257 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Aigrumäe k, Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istub vees kivi otsas, peseb ja näitab end üksikule inimesele, paljudele ei näita. Emaseid ja isaseid. Inimese moodi, alasti. Habemega näkke ei ole, nooremad mehed. Laulavad ja meelitavad inimesi vette.

ERA II 18, 257 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksin merde ujuma, nägin palja nahaga inimest istumas paadi ääres. Ma pistsin jooksu, ei olnud aega vaadata. Merehaldjad on näkid. Kahte ei ole.

ERA II 18, 257/8 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Maardu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli elajas. Tulnud korra mere ääre laste hulka. Lapsed ronind kõik selga, tahtnud sõita. Ühel pole olnud ruumi istuda. Öelnud: "Ma lähen näki nurja peale!" Kui siis kadund kohe ära. Elaja moodi olnud teine.

ERA II 18, 258 (7) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k., Mardi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Teras, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Merenäkid tulevad inimeste kallale. Hirmutati lapsi: "Ära mine vette, näkk tuleb kallale!"

ERA II 18, 258/60 (8) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rangu saunas Lagedil (Jüri khk.) eland vanamees, kes olnud Saha järvevahiks. Siis veel Saha ja Maardu järved olnud ühes. Vanamees teind järve kaldal tuld. Vaadand korraga: näkk tuleb järvest välja tule juure end soojendama. Vanamees löönd ahingiga läbi tule näkile persse. Kui siis läind nagu hall härg vette tagasi.

ERA II 18, 260/1 (9) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Võsu rannas oli seal kaks venda ja käind nagu ail ahingitega kalu otsimas. Tuli põlend juures. Hüüti ahe-kaladeks veel. Siis läind, kahe vennaga old siis ail, seal old siis teine vend, öeld: "Solpsnikud käivad!" Üks käind vees solps, solps nagu koer. Üks alasti naesterahvas tuld nende juure. Mees löönd läbi tule ahingiga, et mis sa seia oma perset näitama tuled! See öeld: "Oleks sulle õnne soovind, aga nüüd kuulutan surma." Kahe nädala pärast see mees uppundki sinna kohta. See naesterahvas oli näkk.

ERA II 18, 262 (10) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma kord nägin Jägala jões naisterahva istumas kivi otsas. Tal oli rätik peas, sinine jäkk seljas ja kirju seelik. Läksin vaatama, siis ta laskus seliti jõkke. Selle järele üks tüdruk uputas enda jõkke. Eks see olnud jälle üks margus või vaim või näkk.

ERA II 18, 263/4 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Laevahaldjad. Kapten istund laevatekil. Üks hall mees tulnud ta juure ja küsind: "Kas annate mulle laeva nime või laeva ema?" Kapten mõelnud tükk aega, siis vastand: "Annan laeva ema." Mees kadund. Selle peale tõusnud kange tuul, igavene pigur (segadus, kitsikus) olnud käes, laev jäänd päris kitsikusse. Kapten viimaks käskind mehi: "Raiuge mast maha, et tuul ei saaks enam kägistada!" Mehed raiund masti maha ja laev pääsnud kitsikusest. Kapten siis seletand: "Andsin laeva masti, sest see oligi laeva ema, mida mult nõuti. Kui ma oleksin lubanud laeva nime, siis me laev oleks kadund kõige meestega." (Jutustaja on lugend selle loo vist raamatust nagu teised objektid seletasid, sest seesugused lood olevat tundmatud Jõelähtmes. R. P.)

ERA II 18, 264 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Võsu rannas ehitatud laev. Järgmisel päeval tahetud hakata kaupa laadima. Kapten öelnud: "Kui keegi koputab kajuti uksele, siis olge üsna vait ja vagased!" Käindki üks koputamas ustel, kuid keegi pole vastand talle. Kahe aasta pärast laev uppund Naissaare taha. See oli siis mõni vaim või näkk, kes kuulutas ette laevale kadu.

ERA II 18, 265/6 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a., Miina Treiel, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa kõmises, siis maa-alused inimesed rääkisid. Maa-alused inimesed on ju kärnkonnad. Korra üks mees kastnud palava ilmaga konna; läind siis ise pidule. Näind seal sama konna ukse man. Tõstnud kõrvale. Konn tulnud siis tuppa ja hakand rääkima. Öelnud: "Ehitage oma laudad teise kohta, me ei saa seal maa all süüa, te loomad kusevad lauale." Kutsund mehe omaga kaasa. Aia äärest läinudki trepp alla. Olnud päris suur tuba ja rahvast täis, kõik söönd laua ääres. Korraga hakand laest vett tilkuma. Konn öelnud: "Näe seal ta on, nüüd te lehm kuseb me lauale." Üks lausund: "Pista musta!" teine aga vastand: "Ei või pista, sõbra must!" Siis mees saand asjast aru, tulnud välja ja ehitand kohe lauda teise kohta. Ei tal ole enam olnud loomaõnnetust, eland jõukalt ja õnnelikult.

ERA II 18, 267 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Me keldri taga maa all üks tagus nagu sepp. Seal vanasti olnud talud, Rootsi sõja ajal hävitatud ära. Oli muidugi üks vaim, kes sinna oli maetud.

ERA II 18, 267 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maad ei tohi peksta, siis hakkab tuul.

ERA II 18, 269 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on suured väädid veelompides nagu pajud. Maavitsa veega pesti maast hakand haigusi.

ERA II 18, 274 (1) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutati: ärge minge kaevu vahtima, näkk tuleb välja!

ERA II 18, 275/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Kadi Sarv
Muugad eland vanasti siin Muuga külas. Need olid niisugused mustlaste moodi inimesed, käisid mangerdamas külast külla, ajasid palju varandust ja raha kokku. Sõja ajaks nad pannud raha maa sisse aukudesse. Tea kus nad ise sõjaga said, kuid pärast neid pole enam olnud siin. Nüüd seal maetud varanduse kohal, suure kivi ääres mere kaldal, ööseti tuli põleb. Üsna hiljuti leerilapsed leidsid mere äärest hulga raha ja varandust. Tõid koju pool kartulikorvi täit rahasid, preese ja keesid.

ERA II 18, 283/4 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Esimene poeg pidi närima narit, ise ütles: "Närin, närin narit, nari läheb välja!" Nari rodises. Punase lõngaga seoti sõrmed kinni, siis nari paranes. Ka piibuahelaga seoti käsi kinni.

ERA II 18, 284 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari arstiti kuldimunarohuga, vaskrahaga või vaskketiga. "Kuldimunad" kasvavad siin me karjamaal. Neil on niisugused munad all nagu kuldimunad ja sellepärast neid nimetatakse nõnda.

ERA II 18, 304 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saku Pagu (Saku mõisnik) tegi loomakatku. Laskis üht juuti mingisugust pulbrit külvata metsadesse. Haigus tungis Harkust Sakuni ja Nehatuni, kaugemale ei läind. Mõisnikud tegid ka inimestele katku.

ERA II 18, 304/5 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paha tuul tõi katku. Minu vennanaine suri katku. Ta läind naabriperesse, kui korraga iseäralik õhk löönd vastu silmi. Tulnud koju, hakand oksendama, ja nädala pärast suri.

ERA II 18, 306 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v. < Jõelähtme khk., Maardu m. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tänav, 43 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katku jupp olnud väiksem kui katk ise. Keda ta kepiga torgand, see kohe surnud. Inimese moodi nad olnud mõlemad.

ERA II 18, 307 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Ants Käsper, 53 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu vanaema rääkis: Katk käind kepiga turkamas. Tulnud ühte kohta sisse, kus inimesed magand reas maas. Keda ta turgand, see surnud. Üks olnud üleval, seda pole turgand. See jäänd üksi elama ja rääkind jutu välja.

ERA II 18, 308/9 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus tuleb järsku. Lööb tervest kehast läbi. Kes on nõrga verega, see sureb. Loomadel oli ka niisugune haigus, hüüti lendva-haiguseks. Kurjad inimesed saatsid need haigused.

ERA II 18, 309 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus tuli kange külmaga. Tegi haigeks, mokad ja suu läksid katki.

ERA II 18, 309 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti 1) pastlapaelad pandi taha risti, kanna sisse kallati vett ja rüübati sealt; 2) pahema pihu pealt võeti soola sisse.

ERA II 18, 309 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Käsper, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav-haigus. Selle vastu oli linnas tillemani tropid, kodus tarvitati püssirohtu, soola ja nõge.

ERA II 18, 311 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Tammik, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Roosi arstiti lausumisega. Rahvas oli ebausklik, uskus, et lausuja aitab. Roosi peale pandi ka tubakalehti.

ERA II 18, 315/6 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kandmise ajal naisel koer on süles või läheb üle jalgade, siis laps on koeratõbes. Ta on lahi, vilets ja vedela lihaga, ei kosu sugugi. Koeratõbe arstiti: a) laps viidi vihelda, üks hoop löödi vihaga lapsele, teine koerale, siis paranes. b) Kolm neljapäeva õhtut lesknaine mõõdab last oma põlle sees. Lapse ema küsib: "Mis sa mõõdad?" - "Mõõdan last," vastati. Ema: "Mõõda nii, et terveks saab."

ERA II 18, 319 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nehatus Proosa talu väljal olnud kalmud. Seal põlend ühel jaanilaupäeva ööl rahaauk. Mehed läind vaatama. Kui hallid pukid tulnud, hakand mehi taga ajama. Mehed saand aga jooksu.

ERA II 18, 319 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Suurtel lahinguplatsidel ikka rahaaugu tuled põlend vanasti.

ERA II 18, 319 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Siimu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Väo k., Proosa t. - Rudolf Põldmäe < Karl Proosahallik, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Raha, mis maasse maetud, ikka vahel kerkib ja jälle vajub sügavamasse. Kui ta kerkib, siis a'ab sädemeid väl´la.

ERA II 18, 326/7 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Hunt Tallinna külastajaks/Kui linnas tehti Narva maanteele konkateed, siis hunt tuli Pöögle hoovi, sadama raudtee-ülesõidu kohal. Istus tee ääres, hobune hakkas maad kraapima, ei läind mööda. Läksime kardavoiga vaatama, ei ta kartnud meid ühtigi. Läks siis viimaks Pöögle hoovi. See oli varahommikul. Pärast läksin oma hobusega ka sinna hoovi, siis hunt oli pugend suure tünni alla. Oru Jüri tõmbas sabapidi välja. Pidi Jüri kätte kinni hakkama. Püüdsid siis kanapuuriga hundi kinni. Viisid politseisse, et on viimaks kellegi koduhunt. Politsei lubas tappa. Hanguharu torgati kuklasse, kõri lõigati läbi. Nahk võeti maha, saadi 5 rubla. Niipalju ma olen hunti näind.

ERA II 18, 327/8 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Maardu m. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Liivakandi k., Peetre t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Peetremägi, 72 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas hundid sündisid. Hundid tulnud pulmalistest. Sant läind pulmamajast armu saama. Pekstud minema, pole midagi antud. Läind teise peresse, võtt ja teind pulmalised, pand hundiks. Saat plika vaatama, mis pulmalised teevad. Plika tuld tagasi - pulmalised vahivad üheteise silmi. Saat teist korda, ikka sedasi. Saat kolmat korda - tuba hunta täis. Plika teind ukse lahti, kui kõik pand metsa. Sellest hundid tulidki.

ERA II 18, 350 (28) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tähed vehklevad, jooksevad üksteisest läbi, see on siis silma ees nagu virmaline.

ERA II 18, 350 (30) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Sisestas Aili Vähi 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taeva valgus. "Virmalisi" ei ole kuulnud. Taeva valgus kuulutab ette paha ilma.

ERA II 18, 350 (31) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Käsper, 81 a. (1929) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalised tähendasid külma.

ERA II 18, 353 (44) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Palli t. - Rudolf Põldmäe < Truutu Kruuberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Triivistrekk oli südamehaiguse vastu. Võeti sisse.

ERA II 18, 385 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Olev ehitand Tallinna Oleviste kiriku. Ta kukkund torni otsast maha ja saand surma, sest ta tahtnud torni otsa taevasse teha.

ERA II 18, 395 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Haljava kõrtsu taga nähtud rahaauku põlemas. Üks mees läind kaevama, ei ole leidnud midagi.

ERA II 18, 406/8 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühel isal olnud poeg. Poiss olnud hirmus laisk, magand 16-aastani asemel. Isa ajand teise viimaks asemelt välja, et mine ometi teole. Poiss läindki teole, võtnud hobuse sahaga kaasa. Põllul pannud hobuse sööma ja vedand ise sahka. Olnud tugev poiss. Õhtul tulnud teolt koju. Pannud hobuse vankrile sööma. Naabri mullikas tulnud ka hobuse eest heinu võtma. Poiss vihastund, võtnud mullika sabast kinni ja visand üle kahe tänavaaia ja tänava naabri õue. Saand sest ise aru, et on tugev mees. Läind vastast otsima. Vanapagan tulnud vastu, viind poisi põrgusse. Pannud kahe vahele magama, nii et poiss magand keset põrandat ja kuradid teine teise seina ääres. Üks kurat korraga peeretand. Poiss lennand kohe teise seina ääre. Teine kihutand vastu, poiss lennand tagasi. Poiss hirmu täis, et nüüd on lõpp käes. Seal põrgus leidund veel üks neiu. See õpetand poissi: "Kui nad tuld suust välja ajavad, siis magavad. Katsu siis põgeneda." Poiss põgenendki. Teel tulnud talle Tugev Ärman´n (Herman) vastu, 12 tosinat laudu seljas. Poiss kurtnud sellele oma häda. Ärman´n pannud ta oma püksi tasku. Kurat tulnudki järele tedre näol ja karanud kohe Ärmanni kallale. Ärman´n hakand laudadega Vanapaganat peksma, tagund hulga laudu teise pähe katki. Korraga siil hüüdnud põõsast: "Ärman´n, löö servi laudu!" Ärman´n teindki nii ja peksnud kuradi põgenema. Ärman´n võtnud siis nimetsesõrmelt tüki nahka ja visand siilile. Ärman´n olnud okaskarvaga ja siil saandki sellest oma okkad.

ERA II 18, 421/2 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks peremees ja sulane käind seltsis heinamaal. Peremees käskind sulast ikka enne minema hakata, kuid jõudnud ise ikka enne heinamaale. Ühel õhtul sulane passind põõsa taga, et näha, kuidas peremees oma teed käib. Näind: peremees lööb persse vastu kivi ja põmiseb midagi oma ette. Muutund hundiks ja pistnud jooksu. Saand jälle sulasest enne koju. Sulane teisel õhtul teind samuti: löönd persse vastu kivi ja muutund hundiks. Jooksnud küll koju, kuid pole saand enam inimeseks. Pannud käpad üle altukse, nii et peremees näind teda toast. Öelnud: "Löö, va häbemata, perse vastu sealauda seina!" Sulane teind nagu kästud ja saand jälle inimeseks. Pole pärast seda enam julend end hundiks teha.

ERA II 18, 425 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kalevipoeg läind kord vanakuradiga tülli. Tagund sordile 12 tosinat laudu pähe puruks, aga pole ikka võitu saand. Siis siil õpetand põõsast Kalevipoega: "Löö ikka servi laudu!" Kalevipoeg hakandki serviti laudadega lööma ja ajand vanapagana põgenema. Kalevipoeg võtnud oma kasuka hõlmast tüki nahka ja visand siilile õpetuse eest. Sest ajast saadik siil ei karda enam koera hammast, sest Kalevipojal oli okkaline kasukas ja siil sai sest endale naha.

ERA II 18, 459 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Piksevihm sajab. Pikse ajal ei tohtind jooksta, et siis pikne lööb maha. Puu alla ei tohi istuda pikse ajal.

ERA II 18, 461 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk pidi olema jões. Nähtud Jägala jões kivi otsas värisemas. Olnud lehma vasika moodi. Hüpanud jõkke, kui inimesed lähenesid.

ERA II 18, 461 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui keegi uppus, siis arvati, et näkk kiskus alla.

ERA II 18, 461/2 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk eland järves, käind kivi otsas istumas. Inimesed aina uppund järve, näkk tõmmand nad alla. Mees läind püssiga näkki laskma. Hõbekuuli tal pole olnud, murdnud hõbesõrmuse kolmeks tükiks ja pannud püssi sisse. Näkk, alasti naisterahvas, hakand meest kutsuma oma juure, et seal olevat madal vesi. Paistnudki nii, et näki juurest vesi olnud väga madal. Mees pole siiski läind, et meelitab mu vette ja võtab hinge. Lasknud püssiga paugu näkile pihta. Näkk kukkund kivi otsast alla ja hüüdnud veel: "Kes sind sedasi õpetas tegema?" Sellest ajast järv hakand kuivama. Kadund hoopis ära, kivi ääre jäänd aga nagu pudrusilm, kus vesi seisnud alati sees.

ERA II 18, 463 (4) < Harju-Jaani khk., Anija v., Aavre k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Ärm Aguraiuja, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk meelitab inimesi: "Tule siia, siin vesi on madal!" Inimesele paistab, et vesi ongi madal. Kui ta aga sisse astub, siis kohe upub.

ERA II 18, 463 (5) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk on ka tondi seltsi.

ERA II 18, 463 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad jõgedes, kaevudes, järvedes ja meredes.

ERA II 18, 463 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Siin Perila Veskijärveski olnud näkk. Keskhommiku ajaks tulnud järve kaldale pärna otsa ennast kuivatama. Passitud teda ja lastud hõbehelmega surnuks. Ühes kohas järve kaldal rohi oli must, loomad ei söönd seda. See pidi olema näki veri seal, kus ta maha lastud.

ERA II 18, 464 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli ikka enamasti naisterahvas. Aga Peningi Kalesi küla all järves olnud meesnäkk. Ta käind vahel siin me Veskijärve näkki vaatamas, olnud mõlemad korraga me järves näha. Kui me Veskijärve näkk maha lasti, siis järv kuivas ära. Kalesilt kadund ka järv ära. Need järved läind teise kohta. Ühte kohta tekkind järsku uus järv, ei tea, kust tuli.

ERA II 18, 465 (9) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnikord inimene uppus väiksesse veeloiku. Ega ta muidu sinna oleks uppund, kui näkk poleks alla kiskund.

ERA II 18, 465 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Taevast loobiti ingleid alla. Kes kukkus vette, sellest sai näkk, kes langes maha, sellest tuli inimesesööja.

ERA II 18, 466 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad jõehaudades. Puhastavad jõehaudu, ei lase kinni kasvada. Kui on tõotatud, siis näkk võtab ka inimesi alla jõehauda.

ERA II 18, 467 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus maa kõmises, seal arvati olevat surnud elusalt maetud. Sõja ajal ju aetud sageli elusalt inimesi hauda. Nüüd inimesed müravad seal all. (Nii arvatud Kuimetsas, Juuru khk.)

ERA II 18, 471 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on rohud punaste marjadega. Maast hakand haigusi pestakse maavitsa veega. Tütar läks kord läbi raba, astund maake vee loiku, jalg jäänd haigeks, siis arstitud maavitstega.

ERA II 18, 471 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitsad on metsarohud, nendega arstitakse maa-aluseid.

ERA II 18, 473 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Tegime metsas heina. Heitsime maha sööma, kui järsku reied ajasid kupule. Mu ema kraapis hõberahalt puru maha ja mu reitele, siis kohe kupud kadusid. Need olid maa-alused.

ERA II 18, 473 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus. Hakkavad sealt, kuhu kuri, tema inglid ja sõjaväed kukkusid. Arstitakse maavitstega ja maaviha-juurtega. Maaviha-juured lähevad maa põhja.

ERA II 18, 474 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed. Me toas kapi ees oli kuulda, kuidas maa all kehrati. Vokid kriuksusid, voki kõlgut käis kolks ja kolks. Me olime lapsed, laskime kapi ette maha, panime kõrvad vastu maad ja kuulasime. Ema ütles: "Eks maa all inimesed kehravad. Me jalgade kohal maa all elavad ka inimesed, need on maa-alused. Ega nad sealt välja tule, ärge kartke, nad on sügaval maa all."

ERA II 18, 474 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed. Nad teevad tööd nagu meiegi. Aga me ei näe neid. Need on maa-alused inimesed.

ERA II 18, 474 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, hakkab maast.

ERA II 18, 475 (9) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kord nägin naisterahvast jões kivi otsas istumas ja pesemas. Kadus järsku vette. Öeldi, et see oli jõenäkk, sinna upub keegi inimene. Natuke aega hiljem üks noormees uppuski sinna kohta jõkke.

ERA II 18, 475/6 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid on jões. Olin tüdrukuks Palgi jõe äärses peres. Sõime laua ääres, mehed pidid minema pärast söömist kalale. Sel ajal üks mees uppus me värava kohta jõkke. Teised näinud, kui ta tõstnud veel käe üles, kuid näkk kiskund käe alla ja tõmmand mehe vee alla. Mees oli küll hea ujuja, aga nii kui ta seekord vette läks, nii ka sinna jäei. Näkki nähtud mõnikord kasti kujul jões. Mõnikord olnud jälle naisterahvas kivi otsas pesemas.

ERA II 18, 481/2 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu vanaema ema läind linna. Saula silla kohas näind: üks naisterahas peseb jões oma rindu. Olnud kollaste juustega ja laiade puusadega naine, seljaga tema poole. Eit hüüdnud: "Tere hommikut vee-emand!" See võõras naine vastand siis läbi nina: "Jumalime, saagu su lapselapsed neljandast ja viiendast põlvest hästi elama, ei veesurma nemad sure." See olnud suvel päikesetõusu ajal. Õhtul eit tulnud linnast koju, kuulnud, et samas kohas, kus veevaim istus, üks tüdruk uppund lambapesemise juures. Olnud see õnnetu ka suurte kollaste juustega tüdruk. Kahe nädala pärast samas kohas kuuldud häält ütlema: "Tund jõuab ja mees ei jõua!" Nii mitu korda. Samal ajal Vaida poolt üks mees tulnud hobust ujutama. Inimesed hoiatand teel, et ära mine. Mees ei ole hoolind sellest. Ajand hobuse samasse kohta jõkke, kust häält kuuldud. Hobune pöördund järsku küljeli, mees kukkund seljast vette ja uppund silmapilkselt. Jutustaja vanaema, veevaimu nägija tütar, öelnud alati oma lapselastele: "Ei teil ole uppumise surma karta." Ja tänini pole ka ükski inimene nende suguvõsast leidnud veesurma, kuigi nad on sageli eland vee ääres ja olnud isegi mitu korda uppumisele õige lähedal.

ERA II 18, 483/4 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Ursula Zimmermann, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olid pisikesed hallid vanamehed. Mõned inimesed on näind neid. Ohukotsust üks mees rääkis: Hauategijad leidnud maa seest küünrapikkuse poisi. Olnud külm aeg. Nad saand suure vaevaga maa pinna pealt ära, seal all olnudki see küünrapikkune poiss. Pole rääkind sõnagi. Mehed arvand, et on külmetand. Viind kirikumõisa sooja, pannud ahjuauku. Õpetaja läind vaatama, küsind: "Mis loom sa oled, sul on ju hing sees ja inimese nägu peas?" Võõras vastand õpetajale: "Kas sa ei mäleta, kui sa mu seitsme aasta eest neesid? Ma olin seitse aastat seal maa seas." Öelnud seda ja kadund toast. Õpetaja vaadand raamatusse ja siis tulnudki see lugu meele: 7 aasta eest õpetaja käind haigete juures, läind ikka surnuaiast läbi. Õpetaja kutsar kord läind teda hirmutada. Õpetaja küsind: "Kui sa oled inimene, siis seisa, kui vaim, siis tagane! Mina võin su needa." (Õpetajate käes oli needmine.) Kutsar vajundki maa sisse. Hing ei saand kohta, käis hulkumas.

ERA II 18, 495 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus on muidu silma ees. Ma nägin kord mõisahärrat tulema, korraga kadus silma eest. Pärast seda härra lasti maha. Eks see olnud siis üks marguse nägemine.

ERA II 18, 496 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind halli mehena ringi. Kui ta tuppa astund ja keegi magand, siis see surnud. Kes jälle üleval olnud, valvand, see jäänd elama.

ERA II 18, 497 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu emaema rääkis: Kord karjapoiss näind, kui üks umbes 5-aastane punaste pükstega, punaste juustega ja punaste hammastega poiss tantsind karja keskel. Millist looma ta kepiga pistnud, see kohe surnud. Kaks lehma jäänd pistmata, need jäänd elama. See oli katk.

ERA II 18, 497 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema tädi näind ühel hommikul vara päikesetõusu ajal, et üks veripunane peatu hobune tulnud Kuimetsa küla vahelt mööda teed. Kadund kaugemale hoonete vahele. Selle järele tulnud Kuimetsas suur loomade katk. Valda jäänd ainult kaks hobust elama. See peatu hobune olnud loomade katk.

ERA II 18, 498 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käind ringi küünrapikkuse vanamehena. Habe olnud varbast saadik. Kus ta tuppa tulnud, seal inimesed surnud. Inimesed kogund ühte kohta kokku, lugend ja palund. Kui katk sinna tulnud, siis öelnud: "Siin rahvas valvab, siia ei maksa tulla!" ja läind edasi. Kus aga rahvas magand, seal ta öelnud: "Ah, siin rahvas magab!" ja jätnudki nad magama.

ERA II 18, 498 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühes talus mees magand ja naine imetand last, kui kaks katku tulnud tuppa. Üks öelnud: "Siin rahvas magab," teine vastand: "Ei, siin rahvas valvab!" Löönd siis kepiga mehele vastu reit, reis kuivand ära. Surma pole siiski majasse toond.

ERA II 18, 499 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks mees olnud külmtõbes. Ei ole saand kuidagi terveks. Viimaks õpetatud: "Kui külmtõbi tuleb mehe peale, siis pane talle hobuseriistad peale." Naine teind nõnda, kuid see pole aidand. Külmtõbi öelnud veel: "Nüüd võtame kahekesi!" ja raputand meest hullemini veel.

ERA II 18, 499/500 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mu mehel oli ka külmtõbi. Üks soldat õpetas: "Kui tõbi tuleb, siis anna mehele viina juua." Ma andsingi. Küll nad raputasid meest, aga ära läksid viimaks ometi. Mees sai terveks. Kord ta läks linna. Ülemiste järve kohal talle tulnud jälle külmtõbi peale. Seal Ülemiste järve juures tuli alati külmtõbi tagasi, kellelt ta oli ära aetud. Siis Kose apteegi proua õpetas: "Võta musta-ussi pulbrit, see aitab. Ostsin sealt apteegist pulbrit kolme kopika eest ja andsin mehele sisse. Ajas ihu paistesse, kartsin juba surma, kuid terveks tegi mehe.

ERA II 18, 500 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Külmtõbi ajab inimese raputama ja hüppama. Ta on nagu vedrude peal, hüppab kas või asemelt välja. Haige karjub kohe hädaga.

ERA II 18, 501 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Kadapiku t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - Rudolf Põldmäe < Ants Anderson, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimesed teevad ravandust. Üks paha inimene, kel midagi on hamba taga ja teisele tahab paha teha, siis saadab teise loomale ravanduse.

ERA II 18, 501 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Kadapiku t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - Rudolf Põldmäe < Ants Anderson, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsavahi talust Tubli Krõõt tuli ostma püülijahu. Tahtis kümme naela, anti ainult viis. Vihastas ja läks toast välja. Kohe selle peale vasikas redeli all hakkas rappima ja viskas pikali. Peremees ütles, et Krõõt saatis ravanduse. Andis vasikale sisse püssirohtu ja suitsetas, siis loom toibus. Krõõt olnud nõid, osand ka ravandust teha.

ERA II 18, 502 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on kurjast. Loomi ta tappis, aga inimestest ei saand jagu.

ERA II 18, 502 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse teine inimene saatis. Seda tegid nõiad.

ERA II 18, 502 (5) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks nõiaeit tegi loomadele ravandust. Tegi ka mu ema lehmale ravanduse. Lehm ei saand karjamaalt koju tulla. Võtsime siis katusest õlgi sealt kohalt, kust suits välja käis, suitsetasime nendega lehmi, siis ta tuli jälle koju.

ERA II 18, 502 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees oli nõid, saatis loomadele ravanduse. Mulgi üks lehm sai sellest otsa.

ERA II 18, 504 (2) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Haljas. Kui keegi satub halja teedele, siis ta eksib ära.

ERA II 18, 504 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahaaugul olnud haljad juures, et inimesed ei leiaks üles raha.

ERA II 18, 504 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui lähed metsas üle halija jälgede, siis eksid ära.

ERA II 18, 505 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas eland Perila kuusikus. Siis mets olnud veel suur ja paks. Pärast metsa raiutud hõredamaks ja palju puid kuivand, siis halgijas kadund ära.

ERA II 18, 505 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui metsas eksiti ära, siis arvati, et ollakse halgija jälgedel. Ma eksisin ka kord Perila kuusikusse. Tulin kolm korda samasse kohta tagasi, kust olin välja läind. Tee oli suur ja lai, ei tunnud kohta, kuigi olin kodu lähedal. Eks ma siis olnud halgija jälgedel.

ERA II 18, 506 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine tuli Ärma moonakult, tuli läbi metsa. Ta näind kaht inimest raiendiku ääres, üks olnud mees ja teine naine, kes vaielnud omavahel. Üks öelnud: "Ei!" teine: "Ja!" Naine arvas, et need olid metsahalgijad, kes vaidlesid seal. See pidi tähendama, et surm tuleb sinna kohta, kus nad vaidlesid. Ei tulnud sinna surma ühtigi. Need olid vist kaks puukändu, mida naine pidas metsahalgijateks.

ERA II 18, 507/8 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksime Rätla Mäe reie juure rehte peksma. Üks tüdruk jäi meist maha, hakand üksi tulema läbi kuusiku. Tüdruk huiland, et saab teised kätte. Metsast huilatud vastu. Tüdruk istund kännu otsa, et ootan seda ka, kes sealt tuleb huilates. Hääl läind aga kord-korralt hirmsamaks, nii et mets põrund. Tüdruk pole julend enam vastu huilata, hakand jookstes tulema. Võõras tulnud koleda kisaga talle reieni järele. Reie otsa jäänd alles maha. Hääl läind aina hirmsamaks. Tüdruk tuli poolsurnult reie ja rääkis, et metsahalgijas ajas taga. See oli tõotud aeg, millal ta huilgas. Ega ta alati seda teind.

ERA II 18, 508/9 (9) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma olin oma tütrega sarapikus marjul. Plika kadus korraga ära. Ma hakkasin teda huilgama, aga ei tema hüüdnud mulle vastu. Hakkasin otsima last ja leidsin viimaks kaugelt metsast. Ta kuulnud metsast huilgamist, arvand seda minu hääleks ja läind aga järele. Tea, kuhu metsahalgijas ta oleks viind.

ERA II 18, 509 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Merehalgjad pidid endid vahel näitama meremeestele.

ERA II 18, 509 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jõehalgjas. Mu onupoja tütar oli Kehra külas lapsehoidjaks. Nelipühi ajal ta näind: võõras tüdruk läheb jõelt vett tooma. Ta aidand natuke last, küürutand, kuid selle ajaga võõras kadund. Viie nädala pärast sinna kohta üks naine uppunud. Pererahvas arvand, et see oli jõehalgjas, kes näitas ennast seal.

ERA II 18, 510 (12) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sõitsin kord kodu ümbruses päeva läbi ringi, kuid koju ei saand. Laskin viimaks hobust vabalt minna, ta viis mu koju. Öeldi, et ma oli halgjate jälgedel.

ERA II 18, 510/1 (13) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin metsas karjas. Laulsin seda laulu: "Eit mind põlgas põnderikku, maha jättis marjakesta," kui korraga metsahalgjas hakkas mulle vastu laulma. Ma arvasin, et see on naabritüdruk. Hakkasin parajasti lehma vitsaga lööma, kui korraga nagu kate langes mu silmade ette. Mõlemad silmad lõid pimedaks, ei ma näind midagi enam. Tegin uih ja vaih, vaatasin läbi kaenlaaluse, siis hakkasin jälle nägema. Need loomad, kes seal olid, said pärast kõik otsa. Metsahalgjas selle tembu vist mulle tegi, kuulutas ette, et loomad saavad otsa.

ERA II 18, 512 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Haljava saksad ehitand Tallinna Toompeale maja. Ehitus olnud pooleli. Inimesed magand teises toas, kuulnud ühes poolikus ruumis kanget kolinat. Arvand, et hommikuks on kõik me poolik töö lõhutud. Aga olnud kõik terve. Selle järele härra või proua, ei mäleta kumb, surnud. Eks see olnud üks surmavaim või surmakäsk, mis nad kuulsid. Niisugused asjad on vaimust, ega need ole kurjast.

ERA II 18, 513 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Raasiku mõisa juures on maa seest kuulda nagu vaimu hääli. Seal kohal lasti streigi ajal hulk inimesi maha, eks need ole nende hinged seal.

ERA II 18, 517 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kaupmees olnud hunt. Mees teind hagu metsas, hakand kivi otsas sööma. Hunt vahtind ligidal. Mees annud talle noa otsast leiba. Hunt viind leiva kõige noaga metsa. Kord mees näind ühes linna poes oma nuga. Kaupmees küsind: "Mis sa vaatad sellest noast?" Mees vastand: "See minu nuga, hunt viis ta metsa." Kaupmees siis rääkind, et tema oligi see hunt.

ERA II 18, 518 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Kreim, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli eest jäme ja takka peenike. Näris looma kaela läbi. Puges hobusele perssest sisse, sõi sisekonna ära.

ERA II 18, 518/9 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt. Ühed hundid olid libad, teised ei olnud. Samuti olid jänesed ja rebased - ühed libad, teised mitte. Libahunt sõi looma takkaotsast. Nägin härga, kelle tagumised reied olid ära söödud. Loom jäi siiski veel elama. Öeldi: "See va libahundi töö, kes looma takka sööb!"

ERA II 18, 519 (4) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t sööb looma tagast.

ERA II 18, 519 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raasikul olnud kuskil varrud. Hunt vahtind maja ligidal niikaua, kui varrud kestsid. Seal ligidal elas üks mees, keda hüüti hunt-vanameheks. Arvati, et see oligi hundina seal vahtimas.

ERA II 18, 528 (13) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Telliskivi t. < Harju-Jaani khk., Kiviloo k. - Rudolf Põldmäe < Pauliine Vitke, 56 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Triivistreks oli üks rohi.

ERA II 18, 530 (22) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nari (gen. nari) lõi käerandesse. Rodises. Põllul kasvasid paksude ja lühikeste lehtedega narirohud, neid pandi peale.

ERA II 18, 542 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Riis lõi väiksele lapsele nabasse, laps aina nuttis. Arstiti: aloed pandi nabale.

ERA II 18, 553 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mungad olnud niisugused inimesed. Nad toond salaja varandust, keegi pole teadnud, kust kohast. Nende peremees või peamees käind ikka toomas. Kord sulane passind, et kuhu peremees läheb. Näind: peremees poeb puujaare (ääre) alla. Sulane läind järele. Olnud seal all suur ruum, aina kullatündreid täis. Igal tündril istundd vaimu moodi vaht. Sulane toppind taskud kulda täis, kuid pole enam tagasi saand. Pannud aga kulla tagasi, siis saand jälle maa peale. Sellest loost pole lubatud sõnagi rääkida, kuid sulane rääkind ikkagi loo välja, ega ta muidu meil teada oleks. Kui mungade peremees suri, ta kutsus enne surma poja enda juure ja juhatand sellele kätte varanduseaida. Need olid siis mungad, neil oli raha küll. Üks eit öelnud: "Kas vanasti mungade ajal tehti tööd, aga näe kulda oli küll! Tõid aga sealt maa alt."

ERA II 18, 576 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Emilie Kruuspak, 42 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend Maardus. Leerilapsed saand kätte rahaaugu, leidnud hulga keesid ja rahasid.

ERA II 18, 576/7 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma olin poisike, läksin hommikul vara kooli. Ühel mäel nägin kivi kõrval tulukest, tõusis umbes põõsa kõrgusele. Oli sinakas nagu väävlituli. Kolm kirjut siga tuhnis seal mulda tulesse. Õhtul koju tulles läksin sealt jälle läbi, kuid ei näind midagi. Rääkisin sellest kodus, kuid peremees ei uskund mu juttu. Peremehe vend oli aga ka näind seda tuld ja ütles, et see oli rahaauk.

ERA II 18, 577 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Igas majas on kaks vaimu. Üks on hea, teine paha vaim. Nad vaidlevad isekeskis, tahavad mõlemad maja omale saada. Kumba poole inimese mõte pöörab, sellele vaimule jääb maja.

ERA II 18, 577 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kõigil majadel on vaimud. Vahel kuuled koputamist, see ongi majavaim.

ERA II 18, 578 (1) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui last viheldi saunas ja kui ta nuttis, siis rahustati teda lauldes: Sopu, sopu, soolavakka, Vanamoori villavakka!

ERA II 18, 587 (6) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. - Rudolf Põldmäe < Ludvig Pakats, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui taevas sügisel on viiruline, siis öeldi: kureteed on taevas, kus kured näevad lennata soojale maale.

ERA II 18, 587/8 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Enne oli taevas kaks Sõela - üks vana seaduse Sõel ja teine uue seaduse Sõel.

ERA II 18, 588 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Linnud lähevad sügisel ikka mööda Linnuteed. Kui nad minnes kisendavad, siis tuleb tuisune tali. Kui nad, linnud, lähevad vaikselt minema, siis tuleb vagune tali. Kui aga linnud lähevad sügisel madalast, siis tali on madal; kui lendavad kõrgel ja kisendavad, siis tuleb sügav, tuisune ja vali tali.

ERA II 18, 593/4 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma kuulsin kord lindu enne jaanipäeva laulmas, kes vissitas heleda häälega, nagu inimene kutsub loomi. Selle järele tuli suur loomatõbi. Mõnes peres surid kõik loomad maha.

ERA II 19, 31 (13) < Kose khk. - Rudolf Põldmäe < Jaak Õunapuu üleskirjutus 1914. aastast (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Kadi Sarv, parandas Mare Kalda
/Laps heinaliste kaasas/Eit läks eile heinamaale, Taat läks täna tammikusse, Viskas lapsed laanikusse, Pikka paksu pilliroogu, Kus ei kuuldud kukehealt Ega kana kõerutust; Muud kui hundi ulgumist, Vana karu karjumist.

ERA II 19, 45/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all sepad taovad. Mees läks metsa, heitis sinna magama. Kui ta ärkas üles, oli eksind - ei osand koju minna. Jõudis käies viimaks tule ääre, mille ümber magas viis või kuus meest. Üks mees lubas eksinu metsast välja viia. Käskis teist rahulikult heita teiste juure puhkama. Sel mehel oli muide suur mänd kepiks käes. Mees jäi tule ääres magama. Kui ta ärkas, kuulis seppade tagumist. Läks töötajate juure, tahtis teed küsida. Teiste hulgast tundis ära selle mehe, kes temaga ennemalt tule juures kõneles. See oli seppade pealik, istus uhkel toolil. Näitas mehele seppade tööd, pärast viis koguni endale võõrusele. Ütles mehele: "Ma olen siin seppade peremees. Siin taotakse kulda." Mees elas paar päeva lahkete seppade juures. Minnes anti talle suur latt kulda kaasa, kuid mees ei jaksand kanda seda, läks kullata minema. Jõudis varsti endise tuleaseme juure tagasi. Sütest leidis aga selget kulda. Võttis sealt süle kulda täis ja läks eksimata koju. Need olid maa-alused sepad või maa-alused.

ERA II 19, 83/4 < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mai Uurberg, 72 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Aravallas (Jüri khk.) Kunimäe peres olnud naine, kes käind hundiks. Läind ühe suure kivi juure ja öelnud: Niuh, nauh, saba taha, Kiuh, kauh, kõrvad pähe! ning hunt olnudki valmis. Käind hundina loomi murdmas. Kord saand vaimud (mõisatöölised) selle hundi kätte ja hakand peksma. Hunt hakand paluma: "Mis te must peksate, ega mulgi kerge ole: pean vahel mitu riiki läbi jooksma, kuid ei saa koerakutsikatki." Vaimud küsind: "Kas oled siis Kunimäe perenaine?" Hunt vastand: "Olen küll, aga ega te mind peksa, te lööte praegu haokoole." Pole tal peksustki olnud häda. Pühapäeviti see naine käind hundina murdmas kirikuliste hobuste varssu.

ERA II 19, 84/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vardja külas (Kose khk.) Tretsu perenaine käind pühapäeva hommikuti hundina toomas perele värsket liha. Tal olnud hundi nahk aganikus, pannud selle selga ja hüpand reialuse tagumistest väravatest välja. Käind vainul küla loomi murdmas. Pere saand igal pühapäeva hommikul värske liha suppi. Sulane magand reialuse laudil. Ühel pühapäeva hommikul ta näind, kui lammas visatud reialuse väravast sisse. Hunt tulnud selle järele, võtnud naha seljast maha ja saand perenaiseks. Sulane pole sellest rääkind kellelegi. Teinekord näind aga, kui perenaine toond kirju koera ja keetnud sellest suppi. See vihastand sulast ja ta rääkind sellest külarahvale, et see on me perenaine, keda te ajate taga mööda vainut ja metsa! Külarahvas tulnud sinna ja viind hundi naha ära. Perenaine pole saand enam minna hundiks.

ERA II 19, 99/100 (5) < Kose khk, Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vee all on laev, kõik laevamehed sellel on tummad. Kui laevad lähvad rikki, siis see veealune laev veab nende varandused ära. Laevamehed ei saa iialgi laevast välja, peavad alati töötama vee all. Kust nad sinna said, seda ei tea.

ERA II 19, 104/6 (2) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karjajun´n (karjapoiss) hoidnud loomi. Härg jäänd tümasse. Poiss võtnud tal sabast kinni ja visand mäele. Poiss läind omale vastast otsima. Läind Sinise eide poegade juure, et need ka tugevad mehed. Poegi pole olnud aga kodus. Poiss oodand õhtuni, siis tulnud. Söönd korraga teo leibu nahka ja joond vaadi õlut peale. Karjapoiss pandud magama keset põrandat, Sinise eide pojad heitnud teine teise seina ääre, et siis hommikul hakkavad värske jõuga rammu katsuma. Üks poegadest korraga peeretand, nii et karjapoiss lennand seina ääre teise juure. See virutand omalt poolt kärtsu, löönd sellega poisi teise seina ääre tagasi. Poiss hakand kartma vastaste jõudu ja pistnud putku. Hommikul Sinise eide pojad ärgand, pole poissi enam kusagil. Hakand taga ajama. Pannud veskikivid piitsa otsa, et anname talle kere peale. Kalevipoeg tulnud üle mere, kaksteist tosinat laudu seljas. Läind poisile appi, hakand vaenlasi laudadega peksma. Löönd algul lapilauda, tagund nõnda hulga laudu puruks, kuid vaenlased pole sellest hoolind midagi. Siil hüüdnud põõsast: "Kalevipoeg, servilauda, servilauda!" Kalevipoeg võtnudki siili õpetust kuulda ja peksnud Sinise eide pojad põgenema. Kalevipoeg tõmmand tüki nahka oma kasuka sabast ja annud siilile. Siil on sealtsaadik karvane, enne ta nahk olnud paljas.

ERA II 19, 108 (7) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uuemõisa taga olnud järv. Naised loputand seal sees lapsenartsusid. Järv pole sallind seda, läind minema Uuemõisa alt. Järve koht on seal praegu alles, isegi Järve talu on olemas, kuid järve ennast pole kuskil enam.

ERA II 19, 113 (3) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Seda ei saa kõik inimesed kätte. Lintse Tõnut kästud unes: mine too rahaaugust varandust, aga pool anna vaestele. Tõnu leidnudki augu üles. Suur punane koer istund augu juures, pole mehele midagi teind. Tõnu võtnud hulga raha kaasa, hakand koju tulema. Saand Pala küla juure, mõelnud: "Mis sest saab veel vaestele anda, jätan õige kõik omale." Kohe see punane koer olnud ta juures ja tahtnud raha ära võtta. Tõnu pole annud. Koer hammustand teda silma alt. Tõnu toond küll raha koju, kuid surnud varsti haava pärast. Raha kantud samuti laiali, Tõnu pole sellest õnne saand.

ERA II 19, 114 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Teekäijad näind rahaaugu põlemas. Nad visand kolm vaskkopikat tulle. August visatud uued rahad tagasi, ka kopikased vaskrahad. Mehed pole auku kätte saand, kuid võtnud need kopikad ja visand need linna uulitsale laiali. Üks veekandja vanamees korjand rahad maast üles. Mehed läind vanamehe juure ja juhatand talle rahaaugu, et sina saad sealt raha kätte, sest sa võtsid esimeseks üles need kopikad. Veekandja läinudki rahaauku otsima, leidnud ja saand sealt mitu koormat hõbedat.

ERA II 19, 115/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas. Olin kaheksa-aastaselt Sõmeru mõisas karjase abiks. Läksime hommikul karjamaale loomadega. Loomad kippusid kangesti metsa, me ei lasknud, tõrjusime tagasi. Hulk aega tõrjusime, kui loomad jäid seisu. Läksin vaatama: olime ajand karja mööda tänavat mõisa juure tagasi, mõisa aed oli ees, sellepärast loomad jäid seisu. Siis öeldi, et me olime sattund metshalja jälgedele, need pidid eksitama inimesi.

ERA II 19, 116/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma olin Viskla külas ühes peres õmblemas. Oli mardipäeva aeg. Peremees läks Pikaveresse oma õe juure võõrusele. Tuli öösel koju läbi paksu metsa. Metsas üks vilistand heledasti, nii et mets laksund. Mees hüüdnud vastu: "Mis sa, poiss, vilistad seal!" Kui korraga tulnud metsast üle aia karvane koera moodi elukas, pannud käpad vankri tagumise otsa peale ja tahtnud aina vankrisse hüpata. Küll mees kihutand hobusega, enne kui metshaljas maha jäänd.

ERA II 19, 117 (3) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas on vaim. Eksitab inimesi teelt.

ERA II 19, 117/8 (4) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kolm meest tulnud Kiviloo laadalt. Üks tulnud hobuse pealt maha ja hõisand korraks. Metsast hõisatud talle vastu. Mees tulnud siis eelmise mehe vankrisse, jätnud oma hobuse kõige taha üksi tulema. Korraga see viimane, tühja vankriga hobune tulnud hirmsa sõiduga teistest mööda, kihutand mitu versta teistest ette. Saadud viimaks kätte. Hobune olnud üleni vahul. See olnud metshaljas, kes sedasi hobusega kihutas.

ERA II 19, 118 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mees käind öösel külas. Perila kuusiku vahel üks hüüdnud. Mees hüüdnud vastu. Metsast tulnud üks mehemoodi elukas, kahe jalaga, saba taga. Pistnud mehele härja jala pihku. Mees lugend hirmuga Issameiet, haljas lugend järele, muudkui "aamen" pole saand öelda. Mees ehmatand enda haigeks.

ERA II 19, 119 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiviloo kuusiku vahel haljas läind ühest mehest mööda suure mühinaga nagu heinasaad. Mets aina kohand, kui läind.

ERA II 19, 119 (7) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiviloo kaupmees läind hobusega linna. Hundid hakand teda taga ajama. Mees kihutand niipalju, kui hobune võtnud, jõudnud viimaks kuskile talu õue varjule. Pererahvas öelnud: "Sul oli metshaljas vankris, hundid tahtsid teda kätte saada." Kaupmees olnud hommikuni talus, pole julend enne välja minna.

ERA II 19, 120 (8) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalgjad või eksitajad. Kui juhtud nende teele, siis eksid metsa ära. Halgjas oli ka kuri vaim.

ERA II 19, 120 (9) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas hõiskab metsas inimesele vastu ja eksitab inimesi teelt.

ERA II 19, 120/1 (10) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijad. Ravilal teomehed käind Vetla kõrtsis. Tulnud koju, teivas seisab tee ääres, lina ripneb otsas. Tulevad edasi, teine teivas ja lina otsas. Need olid halijate tembud.

ERA II 19, 121 (11) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas elab metsas. Üks mees olnud Aeli metsas metsisejahil. Üks huiland ikka metsas. Viimaks karjund sama puu otsas, mille all mees teind tuld. Siis hirnund kõva häälega nagu varss. Mees kohkund ja pistnud jooksu. See oli halijas või metsahirmutaja.

ERA II 19, 122 (12) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas näidand kord end ihualasti seana.

ERA II 19, 122/3 (13) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma käisin lapsepõlves teiste lastega seltsis maasikal. Kord halijas tuli meid hirmutama. Oli hall vanamees, ähvardas meid: "Oot, oot, oot!" Jooksime ühe hingega paar versta edasi - ta oli jälle ees. Viimaks saime ühte peresse. Peremees tuli mega tükk maad seltsis, siis ei näind halijast kuskil. Aga nii kui mees läks tagasi, halijas tuli jälle meile vastu. Me jooksime hingetult mööda metsa ringi, aga kui seisma jäime, nii halijas oli kohe me ees. Viimaks jõudsime Kanikmäe talu juure. Sealt koer tuli välja, see ajas alija metsa tagasi. Saime niimoodi koju. Olime kahekesi. Mets oli täiesti tuttav, eksind me ei olnud.

ERA II 19, 123 (14) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui huiskad metsas, siis halijas huiskab vastu. Kui satud ta jälgedele, siis ta eksitab su.

ERA II 19, 123/4 (15) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Niitsime vennaga kaera, olime mõlemad noored mehed. Õhtul koju tulles olime väga väsind. Läksime Kolu kõrtsi jalgu puhkama, võtsime kortli viina. Hakkasime siis tulema, kuid aina eksisime. Koidu ajaks läksime ühe talu tule peale välja, saime nõnda viimaks koju. Metshalijas eksitas meid. Kardan praegugi metshalijaid. Kui üksi oled suures metsas, siis ta võib su kergesti eksitada.

ERA II 19, 124/5 (16) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks tüdruk käis Hanepalul (Jüri khk.) karjas. Ta läind kord metsa vaargamarju sööma. Tüdruk hõisand, metshalijas hõisand metsast vastu. Siis halijas tulnud tüdruku juure ja eksitand teda mööda metsa ringi. Üks vaim käind aga ees ja tüdruk käind järele. Tüdruk läind suurest segadusest rumalaks.

ERA II 19, 125 (17) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas on kuri vaim. On üks inimese hirmutaja. Räägiti, et kord üks inimene näind metshalijast.

ERA II 19, 126 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas oli vaim. Mu emaisa magand Saarnakõrbe metsas. Üks hüüdnud metsas. Mees hüüdnud vastu. Hüüdnud uuesti, kuid juba hulga ligemal. Hääl läind tulejal kord-korralt koledamaks, emaisa pole julend enam vastu hüüda, siis pole halijas ka enam ligemale tulnud.

ERA II 19, 127/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Villikal oli Luts-Ants, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand enam sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: "Too me tölpsaba orikas tagasi!" Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest.

ERA II 19, 128/9 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Tõnu Nokkur, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Järve vanamees. Mees püüdnud sabata kala kinni. Järvest hüütud talle järele: "Too me tölpsaba orikas tagasi!" See oli järve hoidja või järve vanamees, kes hüüdis. Sabata kala ei olnud harilik kala, vaid näkk.

ERA II 19, 129 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
On olemas veevaimud, maavaimud ja metsavaimud. Kui taevast ingleid maha loobiti, siis mis sattusid vette, neist said veevaimud, mis kukkusid metsa, neist said metsahaljad, mis kukkusid maale, need jäid maale elutsema.

ERA II 19, 155/6 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mai Uurberg, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
17-aastasel tüdrukul olnud laps. Tüdruk tapnud lapse ja pannud ta rehte seina ääre kivi alla. Seal alati nähtud vaime. Tüdruk saand mehele, kasvatand juba oma lapsed suureks. Poeg olnud juba täismees, kui läind rehte vaatama. Korraga tulnud sari rehte, rippund traadi otsas. Selle järele üks tüdruk tulnud mehe juure, hakand talle kaela ja rääkind: "Olen su õde, päästa mu, armas vend! Ema tappis mu, olen nüüd metshalijas. Mata mu kondid surnuaeda, muidu ma ei saa rahu!" Mees läind ema juure, küsind seletust. Ema tunnistand üles oma süü. Poeg kaevand rehe põrandat, leidnudki sealt lapse kondikübemeid. Matnud need surnuaeda, ja õde saand rahu.

ERA II 19, 157/8 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kruusiaugu lepiku juures (Jüri khk. Rae v.) säärekont karand üles ja karjund ikka "Umpahh, umpahh!" Viimaks kont öelnud ühele mehele: "Mata mu sinna prügihunnikusse ja loe matmissõnad peale." Mees teind nii, nagu kont käskind. Hakand prügihunnikut kaevama, leidnud sealt hulga kulda. See olnud selle inimese varandus, kelle säärekont seal lepiku vahel karjund. Ta tapetud raha pärast, kuid pole seda kätte saadud, kuna omanik matnud raha prügihunnikusse. Mees, kes mattis maha säärekondi, saand rikkaks, kuna tema olnud nii julge ja kõnelend kondiga.

ERA II 19, 160 (5) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mihkalai ja inglid sõdisid lendava mao (kuradi) ja tema inglite vastu. Viimased visati taevast maha. Kes kukkus vette, see sai näkiks, kes langes metsa, sest sai halgjas ehk eksitaja. Kes langes maha kummuli, sellest pärast ei olnud karta mingisugust kahju, aga kes langes maa peale seliti, see hingab inimestele maa-aluseid.

ERA II 19, 191/2 (18) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ennemalt lendvaid oli palju näha. Läks nagu tulehagu. Ees oli nagu nui, taga nagu hagu. Silmsi mõisas oli rentnikuks Kukk-Peeter. Ta poeg läind kord rehte tüdrukute juure magama. Rehe uksel siga röhkind talle vastu. Peeter hakand siga taga ajama, korraga see järsku kadund. Siis näind, kui lendva pugend läbi aida unka. Läind aita vaatama: nagu kollane kana istund salve äärel ja nokkind teri. Ajand lendva sealtki minema. Siis ta lennand kivikangru otsa, jäänd sinna nagu täht särama.

ERA II 19, 192 (19) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõn´n magand toa peal. Perenaine viind talle pudru ja piima sinna. Sulane söönd toidu ära, kusnud ja sittund asemele. Mees sööma: "Äkk!" Vihastund sellest, pannud toa põlema. Tõn´n oli kratt, tõi vilja ja raha.

ERA II 19, 192/3 (20) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas Sael Jänekse söödil üks mees olnud kevadel tedremängus. Lendva tulnud noosiga üle pea. Mees pannud hõbesõrmuse püssi sisse ja lasknud lendvat. Küll see siis ragistand hädaga, ragin kostnud Triiki. Pilland hulga vilja maha, suur vall olnud nisu rohus, sigadele jatkund sellest sügiseni süüa. Mees ise ehmatand enese haigeks.

ERA II 19, 193 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin lapsepõlves Ravila Villikal. Sealt lendva käis iga ööse üle õue. Õhta läks ja hommiku tuli jälle tagasi.

ERA II 19, 194 (22) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnn magand tõnnivakas. Mõnel olnud Tõnn nagu must kass.

ERA II 19, 195 (26) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõn´n on kratt, magand tõnnivakas.

ERA II 19, 195 (27) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva on kratt.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 215/6 (13) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Uuemõisa vallas üks peremees olnud nõid. Kui tema juhtund nägema kedagi, kes läind püssiga metsa, siis selle püss pole enam lahti läind. Raua otsast tilkund vett, kuid pauku pole tulnud. See vanamees teind loomadele ravandust. Ühes talus lehm kukkund maha reialuse väravate vahele, olnud läbi rabatud. Süü aetud selle vanamehe kaela. Kui see vanamees hakanud surema, siis ta tahtnud oma sõnad kellelegi edasi anda. Tasuks nõudnud pahema, käe nimetsesõrmest verd. Keegi pole julend anda verd, vanamees pole annud ka sõnu välja. Vaevlend hulk aega, hing pole läind välja.

ERA II 19, 223 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab mõnest kohast. Vahel on nagu maa oleks lahti, seal justkui luiskab tiks-taks, tiks-taks. Teises kohas jälle nagu ketrab. Need on maa hingamise-kohad. Maa-alused ketravad ja luiskavad seal. Need on maa-alused inimesed. Nad töötavad seal maa all, siis see kostab meile.

ERA II 19, 223/6 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu võõrasema teenis Ravila Sepa talus. Sel ajal Paide linnas ühele inimesele näidatud unes: "Mine Tanski linna, seal on arstiallikas ja Sepa pere. Vii allikasse üks rublatükk, siis see vesi on sulle arstirohuks." Inimene otsind kaua aega Tanski linna, viimaks tulnud Ravilale. Vanasti seal peetud sõda ja siis hüütudki Ravilat Tanski linnaks. Sepa pere juurest leidnud allika ja õige koht oligi käes. Nüüd arstitakse Sepa allika veega maa-aluseid. Vanakuu neljapäeval ja reedel visatakse allikasse kaht seltsi raha ja üheksat seltsi vilja, siis pestakse allika veega maa-aluseid. See on arstiallikas, sealt saab ikka abi. Ühed mehed toond allikast rahad ära, ostnud nende eest suitsu. Kuid meeste mokad paistetand üles. Nad viind rahad allikasse tagasi, pesnud suid allika veega ja mokad saandki terveks. Praegu viiakse allikale andeid ja tuuakse rohuks vett. Rahvast käib palju sealt abi saamas. Kes sealt allikast toob vett rohuks, see kraabib hõberahalt puru allikasse ja loeb: Maaisandad, maaemandad, Maahärrad, maaprouad, Maa noored neitsikesed, Andku X tervis kätte! Siis need maa-alused inimesed annavadki tervise tagasi.

ERA II 19, 226 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maavitste veega arstiti maa-aluseid. Keedeti ja joodi seda vett.

ERA II 19, 226 (4) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid sealt inimese külge, kust maa hingas.

ERA II 19, 227 (5) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste vastu tuuakse Ravila Sepa allikast vett. Viidi üheksat seltsi vilja ja raha allikasse.

ERA II 19, 227 (6) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast.

ERA II 19, 227 (7) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all pidid elama inimesed. Pidid töötama seal - raiuma ja kõmpima, vahel ketrama. Need olevat maa-alused inimesed.

ERA II 19, 227/8 (8) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused inimesed elavad maa-aluses ilmas. Sepad taovad, luiskavad, ketravad, karjuvad. Seal on teine maailm. Kui jääd sellasele kohale ja kuuled neid, siis saad maa-alused (vistrikud).

ERA II 19, 228 (9) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused kehravad moa all. Kui sa jääd magama sinna kohta, kus moaalused kehravad, siis nad tulevad moa alt väl´la ja teevad so ihu katki. Siis sul on moaalused külles.

ERA II 19, 228 (10) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, mis hakkab maast.

ERA II 19, 229 (11) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on nahahaigus. Maavitsad kasvavad sooneteste peal. Keedetakse neid ning pestakse selle veega maa-aluseid. Ka juuakse seda vett maa-aluste vastu.

ERA II 19, 229 (12) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Poostlemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Riisikamp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Kui tahad maha istuda, siis sülita enne maha, siis maa-alused ei hakka külge. Maa hingab, sealt nad hakkavad. Kui maa-alused olid küljes, siis vaotati hõberahaga neid ja kraabiti rahalt puru sinna kohta, kust nad hakkasid.

ERA II 19, 230 (13) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa hingab, sealt inimesed saavad maa-aluste-haiguse. Olen kuulnud, kui maa alt kostab nagu naise ketramise kõrin.

ERA II 19, 230 (14) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehravad. Kui keegi kuuleb seda, siis jääb maa-alustesse haigeks.

ERA II 19, 230 (15) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kus maa hingab, sealt hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 231 (16) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ump-maa-aluste rohtudel kasvavad munad küljes. Pahad on inimese küljes, taimel on samasugused. Keedetakse neid rohtusid ja juuakse ning kastetakse selle veega.

ERA II 19, 233 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus tuleb tuulest.

ERA II 19, 233/4 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse-haigus. Loom rabatakse järsku. Veri on liha ja naha vahel, liha on nagu küpsend. Rabandus inimest ei tapa palju, muidu piinab. Ravila mõisas olnud vana preili. Lugend ravanduse sõnu. Värava vahel üks tütarlaps tulnud talle vastu, teretand teda lahkesti. Preili öelnud siis: "Ma pidin saatma sulle ravanduse, aga nüüd pole viga midagi, sest sa teretasid mind lahkesti."

ERA II 19, 234 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendvaravanduse inimesed saadavad. Kaks meest tulnud linnast. Teine öelnud: "Täna hea kõhe tuul, hea oleks ravandust saata."

ERA II 19, 234 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hobuse rabandust arstiti: ristteel lasti hobuse jalgade vahelt püssiga läbi, see viis nõiduse minema.

ERA II 19, 235 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus on inimeste tehtud. Mõned saadavad ravandust õlekõrre pealt.

ERA II 19, 236/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõisnik tegi katku. Seadis kirjad kokku, keda tappa, keda jätta. Minu õemehe isa läind teise mehega katku hirmul jõkke, pidand pead veest välja. Öösel käind toitu otsimas, päeval olnud jões. Sel ajal olnud suur katk Ravilal. Nii palju surnud inimesi, et pole jõutud uksest surnuid välja kanda, tiritud konksuga laipu õue. Õemehe isa saand kolme aasta pärast poja, läind õpetajale teatama. Õpetaja imestand: "Sa oled kirikuraamatute järele juba kolm aastat surnud, kust sa siis nüüd veel poja said!" See katk oli koleera.

ERA II 19, 237 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk käib vanamehena ringi. Kelle külge kepiga torkab, see sureb.

ERA II 19, 237 (3-4) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Poisike käind kepiga inimesi torkamas, need surnud siis katku. Nüüd suure sõja ajal kardeti, et katk tuleb jälle.

ERA II 19, 237/8 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk on sakste tegu. Nad lasid kihti tuulega lendu. Üks karjapoiss luband teise kihtiga tappa. Võetud selle jutu peale poisi käest ära 3 totsi täit kihti. Üks hulgus mees annud poisile, käskind seda riputada kaevu juure ja uste alla.

ERA II 19, 238 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Liiva k., Vetkamäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Jurjev, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamees tõukab kepiga, toob katku.

ERA II 19, 238 (7) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Pruuli t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kuke, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk tulnud halli kuuega vanamehena tuppa. Torgand kepiga magajaid, need surnud kohe. Kes olnud üleval, see jäänd ellu.

ERA II 19, 259/60 (9) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katku ajal üks mees tulnud linnast, olnud tugevasti purjus. Heitnud tee ääre magama. Teda peetud surnuks ja visatud koormasse, milles veeti surnuid hauda. Kui mees ärgand, siis leidnud enda hauas surnute seas lamamas. Haud olnud sügav, mees pole saand kuidagi välja. Ladund viimaks surnud hunnikusse, ronind virna otsa ja saand nõnda hauast välja. Hauad peetud lahti, surnuid loobitud aina sinna sisse.

ERA II 19, 261 (11) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ka loomi surmati katkuga, kui nende hinnad olid väga odavad. Anti ju alati ette teada, millal haigus pidi tulema. Tohtrid lõikasid tapetud loomade kõrvad peast, panid kihti jumikasse ja viisid sedasi haiguse karjamaale loomade hulka. Selle järele loomad hakkasid aina surema. Neil oli ette teada, mitu looma pidi surema. Kui arv sai täis, siis nad panid haigusele piiri ja läksid edasi teise kohta.

ERA II 19, 262/3 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi tuleb alati kindlal kella ajal. Ajab inimese raputama. Haige pannakse selleks ajaks, kui ta tuleb, ahju ja tehakse tuli ette. Siis külmtõbi tuleb ja hüüab haiget tuttava inimese häälega. Kui haige vastab talle, siis saab ta jälle kätte ja hakkab raputama. Kui ei hüüa vastu, siis tõbi ei tule peale. Külmtõbe hüütakse ka hal´ltõbeks ehk hallisõiduks.

ERA II 19, 279 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt pidi olema väike, terava ninaga hunt. Kui hundil on korraga 12 poega, siis 11 on õiged hundid ja kaheteistkümnes libahunt. Libahunt kargab loomale selga, sööb persse augu ja läheb sealt sisse. Mõni suur nõid käib libahundiks.

ERA II 19, 279 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt olnud väike hunt, söönd looma tagast.

ERA II 19, 280 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Tõnu Nokkur, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahundid on inimesed. Nõiad teind inimesed libahuntideks. Inimesed söönd metsas. Libahunt vahtind juures. Talle antud noaga leiba. Saand inimeseks, olnud ilus preiln.

ERA II 19, 280 (4) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on väiksem harilikust hundist. Ta sööb looma takka, teine hunt kargab kõrisse.

ERA II 19, 280/1 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli valge nagu kass, ka samasuurune. Puges härja perssest sisse, tiris süsikonna välja. Üks vanamees näind libahunti Saaremäe soos. Olnud nagu kass härja seljas, valge väike elajas.

ERA II 19, 281 (6) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõni käis meelega libahundiks, teised inimesed jälle pandi hundiks.

ERA II 19, 281 (7) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Poostlemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Riisikamp, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõne inimese kohta, kes on ülalt tüse ja alt peenike, öeldakse: ta on just nagu libahunt!

ERA II 19, 282 (8) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hunt toob 7 poega, siis üks neist on libahunt.

ERA II 19, 282 (9) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hundil 7 poega, siis üks on liba.

ERA II 19, 282 (10) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli niisugune hunt, kes ei söönd looma ära, vaid kiskus looma sisikonna välja.

ERA II 19, 283/4 (11) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tallinnas on Karu pood. Selle poe kaupmees tehtud hundiks. Üks mees teind metsas hagu, hakand sööma. Hunt tulnud ta juure, vahtind vesiste silmadega ta otsa. Mees annud hundile noaga leiba, hunt tõmmand leiva kõige noaga ja läind metsa. Mees läind hiljem linna, juhtund sisse astuma Karu poodi. Näind: tema nuga, mille hunt viis metsa, ripub ketiga leti kohal. Mees küsind kaupmehelt, kuidas tema nuga sinna saand. Kaupmees kutsund mehe oma tuppa ja rääkind talle, kuidas ta tehtud hundiks ja kuidas mees päästnud ta sellest oma leiva-andmisega. Kaupmees tänand meest ja tasund teo ausasti.

ERA II 19, 285/6 (15) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nõiad pannud mehe hundiks. Üks mees raiund hagu metsas, hunt läind ta juure ja aina vahtind, kui teine söönd. Mees annud viimaks hundile pussiga tüki leiba. Hunt tõmmand leiva kõige noaga ja jooksnud metsa. Muutund hiljem inimeseks, sest ta sai ristiinimese leiba. See haotegija mees läind kord linna, leidnud oma pussi poeletilt. Kaupmees küsind: "Mis te voatap see suur pussi?" Mees vastand: "Muidu vaatan." - "Ei, te ikki voatap!" Mees siis jutustand loo ära, kuidas hunt viind ta noa metsa. Kaupmees öelnud lõpuks, et tema olnudki see hunt ning saand mehe teo läbi inimeseks. Annud mehele hulga raha, vaari ja kaupa.

ERA II 19, 286 (16) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Uuemõisas perenaine käind hundina koeri püüdmas. Toond ikka hommikuks saagi koju ja keetnud värsket suppi.

ERA II 19, 287/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravila külas allpool silda oli Vanakubja pere. Seal rahvas vihelnud laupäeva õhtul saunas. Kuid sulane kippund veel pärast saunaskäimist jõkke ujuma. Samal ajal kuuldud aga jõest hüüet: "Tund on tulnud aga mees pole tulnud!" Pererahvas pole lasknud sulast jõkke minna, et näkk on seal. Seekord jäänd küll minemata, kuid sügisel sulane uppund just sinna kohta jõkke, kust häält kuuldud. Seal kohal on külmhaud ja sinna on uppunud mitu inimest.

ERA II 19, 288 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose jões Pearna pere all on lai kivi. Näkk käind seal end pesemas. Olnud suurte rindadega alasti naisterahvas. Pesnud rindu ja loopind neid aina lops ja lops.

ERA II 19, 288/90 (3) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeval Pearna rahvas näind jälle näkki kivi otsas istumas. Sant tulnud tallu, kuulnud sellest ja öelnud: "Kui teomees tuleb õhtul koju, ärge teda siis laske minna jõkke ujuma. Kui ta ei kuule keeldu, siis meelitage ta aita, andke talle viina ja pange ta aita kinni, muidu ta täna eluga ei pääse." Teomees tulnud õhtul koju ja tahtnud minna jõkke ujuma. Peremees kutsund ta aita ja pannud sinna kinni. Näkk tulnud kivi otsa ja karjund: "Tund on tulnud, aga mees pole jõudnud!" Teomeest ta muidugi oodand, kuid see pääses eluga. Paar päeva hiljem möldri sulane lasknud näkki hõbekuuliga. Näkk põgenend sealt Saula silla alla jõkke, kus ta elutsevat veel praegugi.

ERA II 19, 290 (4) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. - Rudolf Põldmäe < Mai Nummu, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk pidi olema naisterahva moodi, suurte rindadega. Istuvat kivi otsas ja pesevat end. Ravila mõisas isa ja poeg uppusid korraga jõkke. Arvati, et näkineiu viis nad ära.

ERA II 19, 291 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lapsed istund aasu peal. Suur kasepuu tulnud laste keskele. Lapsed ronind puu peale. Üks poiss jäänd maha, sel pole olnud ruumi puul. Poiss hädaldand: "Kuhu ma siis istun? Istun näki nägarate peale või?" Puu seda kuuldes kadund, jätnud lapsed maha. See olnudki näkk.

ERA II 19, 291 (6) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naine istund jões kivi otsas, pesnud oma suuri rindu laka-laka. Teisel päeval mees uppund sinna kohta jõkke. See oli näkineiu.

ERA II 19, 292 (7) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk käind vahel valge hobuse näol maal.

ERA II 19, 292 (8) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Valdt, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunküla Kiruvere järves elab näkk. Nagu inimene peseb end kivi otsas. Mu kasuvend näind, kui näkk tõusnud vee peale ja pesnud end. Olnud nagu inimene. Selle peale üks tüdruk uppund sinna järve.

ERA II 19, 292/3 (9) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk tulnud varsana karjalaste hulka. Lapsed ronind talle selga. Üks poiss jäänd maha, öelnud: "Ma istun näki nägarate peale." Nii kui poiss ta nime nimetand, kohe näkk kadund.

ERA II 19, 293 (10) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin karjapoiss. Läksin kord teistega seltsis emalaukesse parte laskma. Üks süsimust part ujus laukes, küll me seda põmmutasime, aga kätte ei saand. Tuli aina ligemale. Hkkasime viimaks kartma, et on kurivaim, tõmbab viimaks meid alla laukesse. Emalaukes pidi olema laukenäkk või kurivaim.

ERA II 19, 294 (11) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ilus vaskedega piip ujund jões. Poiss läind jõkke ujuma, uppund sinna kohta. Näkk tõmbas ta alla.

ERA II 19, 298 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taeva valitsuse poolt näidatakse virmalistega Lapimaale valgust, kus on pime.

ERA II 19, 298 (2) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalased on taevavehklemised. Lapimaal rahvas näeb nendega valgust, muidu nad oleks pimeduses.

ERA II 19, 299 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalased kuulutavad sadu ja külma.

ERA II 19, 300/1 (2) Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kureteed on sügisel taevas. Need ei ole tähed ega pilved, vaid valged viirud, mis näitavad lindudele minekuteed. Kevadel lindude tuleku ajal kureteed on ka taevas, kuid neid ei ole näha.

ERA II 19, 306/7 (1) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Pruuli t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kuke, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas on Pruuli maa peal hiiemägi. Hiied käinud seal oma jumalat kummardamas. Hiieasun on sama talu maal, seal hiied käind varjul. Saun on külast väljas, kõrvalises kohas. Praegu hiiemäel metsa ei ole. Pruuli peremehe isa on lasknud kaevata sinna kalatiigi. Poole sülla sügavusest tulnud välja hiiglasuur tammekänd.

ERA II 19, 307 (2) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kõus oli hiiepaju auk. Paju kasvas sügavas heinamaa sopis, all oli auk. Sinna viidud vanasti andeid kõigist loomade ja viljade soost. Hiied olid pühad kohad.

ERA II 19, 307/8 (3) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose Siniallikale (Uuemõisa maal) viidi andeid. Kui lastel olid maa-alused, siis saadeti lesknaine Siniallikast vett tooma. Ta viis ½ või 1½ kopikase vaskraha allikasse ja tõi sealt vett, millega pesti haiget last. See tegi haige maa-alustest puhtaks. Siniallika lähedane heinamaa on hiieheinamaa. Seal lähedal on ka hiiemägi, hiieaas ja Hiie pere (Kuremäe külas). Hiiemäel kasvasid lepad, haavad, kased ja tomingad. Need olid väga vanad puud, kuid raiuti maha.

ERA II 19, 308/9 (4) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Oru küla vainul oli hiis. Sanglepad kasvasid seal. Nüüd nimetatakse seda kohta hiieheinamaaks. Hiide viidi andeid. Hiieneitsile viidi pühadeks toitu, ka õlut ja viina. Vorstid rippund puude otsas. Kui pikne või tuul tuli, siis käidi hiieneitsit palumas, et ta ei teeks rahvale liiga.

ERA II 19, 325 (2) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Otsa t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Leenu Otsman, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari arstiti: Esimene poeg näris nari: "Närin, närin." Teine küsis: "Mis sa närid?" Närija vastas: "Närin nari."

ERA II 19, 325/6 (4) < Kose khk., Kuivajõe v., Liiva k., Vetkamäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Jurjev, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Silgusoolveega võiti narid. Kus kolm aiapead jooksis kokku, seal tõsteti aeda. Teine küsis: "Mis sa tõstad?" - "Ma tõstan narid." Kolm korda nõnda küsiti ja vastati.

ERA II 19, 327/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naised sõimasid oma potisinise potti ahju otsal Tõnniks. Ma kord laotasin tuba. Tegin ahju ukse lahti, kuid peremees, vana taat, tuli mind keelama: "Ää tee lahti, me eide Tõn´n on seal."

ERA II 19, 328 (4) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Käru pool oli hiljuti veel tõnnivakk. Sinna pandud kõiki viljasorte, toite ja igasugu varandust, mis majas leidus. Tõnisepäeval löödud vakk ümber, vana sisu puistatud välja ja pandud uuesti täis.

ERA II 19, 328 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk seisis vanasti toa peal. See on veel üks ebausu jäänus.

ERA II 19, 329 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe, Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lelle meestel seisnud nõu nurgas. Selle sisse pandud iga supi lõpetest Tõnnile.

ERA II 19, 347/8 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugad olid kanged töömehed. Neid enam ei ole. Kose kiriku müürid on kangesti paksud, need on muukade tehtud. Muugad olid enne sakslasi meie maal. Panid raha maa sisse, mis nüüd jaanipäeva öösel põleb.

ERA II 19, 348/50 (4) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugad olid suured tööinimesed. Nad mõistsid teha kõiksugu kunstlikud tööd. Kose kirik olevat ka nende tehtud. Mu emaisa rääkis: Muugad panid oma varandused maa sisse. Neid kohti on ju küll, kust rahaaugud võetakse välja. Muugad panid rahale tõotuse juure, et inimesed ei saaks kätte seda. Ühele mehele näidatud unes: seo nahkpüksid alt kinni ja aja rahaaugust raha täis. Aga anna sest rahast vaestele ka nii palju, kui sa heaks arvad. Mees läind,leidnud punasest vasest katla rahaga. Laadind püksid täis, kuid katlasse jäänd küll veel raha. Mees pole raatsind maha jätta, hakand veel raha taskutesse laadima. Korraga väike punane koer tulnud mehe tööd takistama. Mees pole hoolind koerast, võtnud koguni rahakatla selga ja hakand tulema. Koer tulnud talle järele. Saand umbes pool kilomeetrit (vanad arvestavad juba järjekindlalt kilomeetritega) edasi, kui koer karand mehe najale püsti ja tõmmand küüntega näo katki. Mees toond küll rahakatla koju, kuid nägu läind mädanema ja mees surnud sellesse. See lugu juhtund Pala külas Triigi vallas. See oli muukade rahaauk.

ERA II 19, 356 (1) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend, seal olnud hoidja juures. Rahaaugul oli oma tõotus juures. Mõni inimene matnud raha, öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Üks vanamees matnud surres raha lee alla, öelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läind sängi tagasi, surnud seal. Sulane näind seda, võtnud surnu käe ja kraapind sellega raha välja. Tõotus läkski täide.

ERA II 19, 357 (1a) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as. < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Repnu, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaanilaupäeva öösel nähtud rahaauku põlemas.

ERA II 19, 357 (2) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Triigi vallas Ale mäel rahaauk põlend. Kaks naist näind: üks vanamees istund tule ääres, kübar olnud silme peal.

ERA II 19, 357/8 (3) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pala külas leitud rahaauk. Auk olnud üsna lahti, tünder olnud pooleni väljas. Ühele mehele näidatud unes: "Mine too rahaauk ära, kuid anna muist raha teistele." Mees toond raha ära, mõelnud teel, et mis ma siit saan veel teistele anda! Samal silmapilgul kõik raha läind minema veeauku, pole midagi jäänd enam järele. Suur koer, rahaaugu vaht, tulnud järele ja võtnud hammastega mehe säärest kinni. Mehe säär kuivand ära. Ei seda rahaauku ole enam keegi kätte saand.

ERA II 19, 358 (4) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui näidatakse unes, et pead midagi viima rahaauku, siis viies antakse kohe raha kätte.

ERA II 19, 358/9 (5) < Kose khk., Triigi v., Kukepala k., Kukepala t. < Kose khk., Alavere v., Palvere k. - Rudolf Põldmäe < Ann Robas, 84 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha ei saa muidu august kätte, kui sulle pole näidatud unes. Ühele Pala küla inimesele näidatud unes, et meie (s.o. Kukepala talu) põllul kivi all on rahaauk. Ei see inimene ole julend minna. Minu vanamees kaevas sealt, kuid ei leidnud midagi.

ERA II 19, 359 (6) < Kose khk., Triigi v., Kõu k., Noorehindreku t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kosas, 72 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Nägin kord, kui põles sinise nagu viinatulega. Kui rahaauk põleb, siis pidi puhastatama rahaauku.

ERA II 19, 360/1 (17) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mees olnud öösel tule ääres hobustekarjas. Hakand sööma, hunt tulnud juure. Mees vaadand noa peale, hunt jälle sihtind mehe kõri. Mees viimaks mõelnud, et annan talle õige leiba, siis läheb ehk ära. Annud noa otsast tüki leiba, kuid hunt viind leiva kõige noaga metsa. Paari aasta pärast mees läind linna. Leidnud ühe kaupluse letilt oma kadund noa. Kaupmees küsind: "Mis sa vahid seda nuga?" Mees vastand, et see on vist minu nuga. Jutustand siis kaupmehele hundiloo. Kaupmees öelnud jutu lõpul: "Mina olin see hunt, mind pandi selleks. Kui keegi pidi andma mulle leiba, siis pidin muutuma uuesti inimeseks. Sina mu päästsidki!" Mees küsind: "No kas said ka midagi kätte?" Kaupmees vastand: "Mis ma siis sain - kord sain mitme aja kohta akna pealt ühe vana kassi kätte!" Tänand siis päästjat ja tasund ausasti ta vaeva.

ERA II 19, 362/3 (18) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kolu t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Tiideman, 74 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose Uuemõisa maal on pillerikivi. Aruvalla Kunimäe eit käind hundiks. Selle pillerikivi juurest ta saand omale hundinaha ja sinna ta ka pärast naha visand, kui jälle enda inimeseks muutnud. Eit tassind alati külast lambaid koju. Külarahvas hakand viimaks hunti passima. Üks mees saand teda püssiga lasta. Kunimäe eit jäänd selle peale raskesti haigena voodisse. Mees läind Kunimäele, küsind eidelt, mis tal viga olevat. Eit vastand: "Värss kaevas." Mees näidand talle püssi ja käratand: "Näe, kus su püss!" Selle peale eit kohe surnud.

ERA II 19, 363/5 (19) < Kose khk., Tuhala v., Rida (Oru) k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Mesikäpp, 73 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Russveres (Jüri khk.) olnud alati värsket lambaliha. Mu isa olnud kord seal õmblemas. Tütrel olnud peigmees, pidand varsti pulmad tulema. Peigmees pidandki ühel päeval sinna tulema, et viia pruut kihlusele. Metsa vahel peigmehele tulnud hundikari vastu. Üks hunt tikkund iseäranis ligi, tahtnud aina üle saani hüpata. Mehel olnud püss saanis. Kui hundid tulnud jälle ligidale, siis ta lasknud paugu sellele kõige julgemale pihta. Tulnud siis Russveres ja rääkind: "Mul oli täna hea õnn, pääsesin huntidest terve nahaga!" Perenaine hakand karjuma: "Oh, sa Jumal, see vist oli me Mall (peigmehe pruut), kellele sa pihta laskid!" Peigmees kuulnud seda juttu ja pistnud minema, et saaks hundipesast eemale. Mall teisel päeval olnudki raskesti haige. Ta käis hundina liha toomas, valmistas peigmehele häid roogasid ette. Kuid peigmees pole enam tulnud tagasi, jätnud Malle kus seda ja teist.

ERA II 19, 365/6 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin raskejalgne, läksin öösel liiviga kalale. Olime kahekesi. Hommikupoole nägime, et tuli liikus vee pinnal. Tuli aina meie poole. Liikus keset jõge, teisi inimesi ei olnud lähedal. Ma ehmatasin sellest nähtusest hirmsasti. Ei julend enam jõele minna. Mu tütar, kes pärast seda sündis, kardab vett. See oli üks hirmutus. Nii palju ma olen ka näind nähtust.

ERA II 19, 376 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaevus elas veevaim ehk näkk.

ERA II 19, 378 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti Ülemiste järve pole olnud seal Tallinna lähedal. Kord mehed olnud kündmas linna lähedal väljal, kui korraga järv tulnud õhust, laskund ootamata linna väljale. Mehed jään kõige sahkadega alla.

ERA II 19, 447/8 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks eit mõistnud rabanduse sõnu. Siuge külas peremehel täkk jäänd haigeks, süü aetud selle eide kaela. Eit öelnud: "Ei mu rabanduse sõnad enam maksa, mul pole enam hammast suus." See eit oli siis üks hammamees, tegi teistele nõidust.

ERA II 19, 451 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõid saatis teise loomale rabanduse. Pani paugu loomale külge, äkiline hoop tuli peale, loom kukkus maha ja oligi valmis.

ERA II 19, 451 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendav rabandus tuleb lennust.

ERA II 19, 451/2 (3) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juurus kaks meest teind palvemaja katust. Üks öelnud: "Täna on hea tuul rabandust saata!" Teine vastand: "No eks sa saada!" Ta saatnud kohe rabanduse teise lambale, lammas kukkund maha ja olnudki surnud. Teine mees vihastund ja saatnud ta karvupidi katuselt alla, et saada veel rabandust!

ERA II 19, 452 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Triigi mõisas. Üks kerjaja tuli meile. Ma ei annud talle leiba ja ütlesin: "Iga vald toidab oma vaesed!" Ta vihastus sellest ja saatis mu lehmale rabanduse. Lõi udarast läbi sisikonda, nagu oherdiauk oli seal. Liha oli must nagu kõrbend.

ERA II 19, 453 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaius olnud eit, kes mõistnud rabanduse sõnu. Kui need tulnud talle meele, siis nad tungind vägisi suust välja. Eit pole tahtnud alati saata loomadele rabandust ja sülitand siis maha. See kõrvetand rohu mustaks. Terve heinamaa olnud täis seesuguseid laike, kuhu eit sülitas rabanduse.

ERA II 19, 453/5 (6) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlane öelnud siin vallas (s.o. Juurus) teisele mehele: "Too katuseräästast 3 õlepead, siis sa näed, kuidas rabandus läheb üles taeva poole! Peaks ta aga minema metsa puusse, ma ei taha kallil jõululaupäeva õhtul kahju teha inimestele." Teine mees pole toond talle õlepäid, rabandus jäänd sedapuhku saamata. Teisel päeval hiidlane saatnud talle endale rabanduse. Pole mitte liikudagi saand, jäänd päriselt maha. Teisel pühal hiidlane tulnud haiget vaatama. Võtnud õlletoobi, pomisend sinna sisse sõnu ja pakkunud sellest haigele juua. Teine joond ja saand kohe terveks.

ERA II 19, 455 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näpu otsast saadeti rabandust: tõmmati ühe sõrmega teise käe pealt eemale - st-till! Järvakandist üks sant saatis sedasi loomale rabandust.

ERA II 19, 455 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti rabandusekiviga. Neid kive oli punaseid ja halle, müüdi apteegist.

ERA II 19, 456 (10) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui äkildane haigus (see on rabanduse moodi) tuli looma kallale, siis pandi püssirohtu looma nina alla ja pisteti põlema, see aitas.

ERA II 19, 456/7 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kurjad inimesed saatsid rabandust. Kaks meest teind katust. Üks öelnud: "Täna hea tuul, mõnus oleks rabandust saata!" Teine vihastund: "Ma sulle näitan, mis sa kurat tahad saata!" Virutanud teisele rusikaga rindu, nii et see lennand katuselt alla ja olnudki valmis.

ERA II 19, 457/8 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks meest teind katust. Üks öeld: "Aga hea kõhe tuul, oleks mõnus rabandust saata!" Teine pidand talle lasnaga andma, et mis sa teed! - "Ma saadan kibi sisse." Kibi old vällal, kangeste sammaldand. Saatnud, nagu pühkind sambla kibilt minema.

ERA II 19, 458/60 (13) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Järlepa Uueda Jaan olnud enne Atlas. Läind mõisa rukistega linna. Traksi kõrtsi juures üks võõras mees tulnud nende voorile vastu, tema vanker läind Uueda Jaani omaga kokku. Nad jõudnud juba Männiku külasse, kui ta hobune jäänd haigeks, visand enda pikali ega ole võtnud enam suutäitki toitu. Läind hädaga edasi, kuid Tõdval hobusel olnud juba vana häda käes. Olnud juba nii väsind, et pole saand enam sammugi edasi. Nad ladund koorma maha ja läind tühja vankriga edasi, sedagi hobune vedand suure vaevaga. Liiva kõrtsi ees seisnud palgikoorem. Jaan võtnud oma haige hobuse rakkest lahti ja tahtnud lasta hüpata teda üle palgikoorma, et see ehk aitab. Üks võõras mees tulnud nende juure ja küsinud, mis nad teevad seal. Mehed seletand talle hobuse haigusest, mees öelnud, et see on rabandus. - "Sa oled vist teise vankriga kokku ajand, sealt see rabandus saadigi." Võõras võtnud mütsi peast löönd sellega hobusele 3 korda kõrva ääre, võtnud siis 3 peotäit vilja kotist, pannud oma mütsi ja lasknud hobust süüa sealt. Hobune paranend silmnähtavalt. Mees siis öelnud neile: "Ärge te, pojad, teel teisi inimesi tülitage ega naerge, sealt võib kergesti saada vigaduse. Kes teab, mis inimesed teel liiguvad."

ERA II 19, 461 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Seli mõisas. Lehm mul jäi rabandusse. Mu tädipoeg, Mõisakülast Tooma taat, arstis lehma: vaatas, lõi mütsiga lehmale pähe, puhus talle kõrva ja ninasõõrmeisse. Ütles viimaks: "See inimene, kes saatis su lehmale rabanduse, elab siinsamas!" Arvasime, et see oli mõisa karjane. Tädipoeg lubas siis talle tasuda, nii et ta ei saavat pükse jalga panna. Karjasel läinudki peale seda kõht hirmsasti lahti, mees olnud hädas.

ERA II 19, 462 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Maavitsad on metsarohud. Keedetakse ning seda vett juuakse ja pestakse sellega, kui inimesel on jooksva-haigus. ERA II 19, 462 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv/maa/bot/Maavitsad kasvavad aukude ääres. Neil on valged õied. Tarvitatakse maaaluste vastu: keedetakse ja pestakse selle veega haigeid kohti.

ERA II 19, 487 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijas näitab ennast halli vanamehena. See on siis üks nääbastus. Mõnikord halijas ilmub kas kitse või põdra näol. Ta elab metsas, tahab inimest segada ja ehmatada. "Alijas tuleb auruga, Metsaküüt tuleb küüruga." Eks see "metsaküütki" ole halijas.

ERA II 19, 487/8 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas elab metsas. Vaavre rabas eland vanasti halijas. Lapsed läind rabasse kaarlale. Korraga alasti inimene jooksnud nende keskele, hoidnud ise vihta jalgade vahel. Jooksnud nende seas paar korda ringi ja siis kadund. See oli siis metshalijas.

ERA II 19, 488 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui satud metshalija jälgedele, siis eksid metsas ära.

ERA II 19, 488/9 (4) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijad. Jõululaupäeva öösel halijad karjund metsas. Kui on tulemas tuuleseid ja saduseid ilmu, siis halijas karjub ja möirgab.

ERA II 19, 489/92 (5) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Kolm poolpõlenud püssi puu taga./Metshalijas. Ta oli ka kuri elukas. Üks mees rääkis mulle halijast niisuguse loo. Kilingul (Pärnumaal, Saarde khk.) püssimees läind metsa jahile. Jäänd õhtuks metsa, pole saand enam valges välja. Jäänd suure kuuse varju öömajale. Teind tulelõkke maha, istund ise selle ääre soojendama ennast. Korraga üks hõisand metsas. Mees hõisand vastu, et on ka mõni jahimees, tuleb mulle seltsiks. Metsast hõisatud teist korda, kuid siis juba mees löönd kahtlema, et see vist inimese hääl küll ei ole. Hüüdnud siiski teisele vastu. Kolmas hõisk olnud juba õudne, mees pole julend enam vastu hüüda. Järsku tule ääre ilmund valges riides saksa naisterahvas. Tõstnud riided üles ja hakand paistma oma keha. Käskind siis meest suurema tule teha. Mees korjand oksi juure ja teindki tule suuremaks. Naine aina kiirustand teda takka, et toogu mees veel oksi tulele lisaks. Mees hakand viimaks mõtlema, et see vist õige inimene küll ei ole. Võtnud rinnast hõbepreesi, murdnud selle puruks ja pannud tükid püssi sisse. Lasknud siis paugu naisele vastu paljast perset, sest seelikusabad olnud ju ülal. Naine hakand kohe metsa minema, ise öelnud: "Ei ma seia enam tule, ütlen veel oma laste-lastele, et nad hoiaks end sellest kohast eemale!" Kadund siis mehe silmist. Mees hommikul leidnud tule lähedalt puu tagant kolm poolpõlend püssi. Mõelnud, et küllap minu oma oleks olnud siin neljandaks. See naine oli ju metshalijas. Ta põletas tulel jahimehed. Käskis ju mindki tuld teha aina suuremaks ja suuremaks, kuid mina sain aegsasti asjast aru. Eks see halijas olnud siis kurjast.

ERA II 19, 492/3 (6) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkli t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijas. Üks mees läind metsa sitale. Halijas tulnud talle kaela peale, vaotand mehe hinge kinni. Mees hakand halijast häbistama, et "Lase ometi ristiinimene situb rahus!" Siis halijas läind minema, ise naernud veel: "Huu-huu!" Mees rääkis seda lugu alati, ütles, et see oli kindlasti metshalijas. Rahvas jälle arvas, et ta oli purjus või käis ta oma surnud Ann, kellega ta oli eland väga pahasti, teda rõhumas.

ERA II 19, 494 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Perenaine käind hundina loomi murdmas. Ühel ööl ta jooksnud 7 kihelkonda läbi, kuid saand ainult ühe koeravinserdi kätte. Toond selle vihaga koju ja visand üle ukse tuppa. Ise öelnud: "Näe, käisin seitse kihelkonda läbi ja nüüd pean va koeravinserdist suppi keetma!" Hakand pahaselt koera nahka võtma ja liha keetma.

ERA II 19, 495/6 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Peremees ja sulane niitnud heinamaal. Peremees õhtul öelnud: "Sa hakka juba koju minema, ma niidan veel ühe kaare." Sulane jäänd põõsa taha passima, et mis ta veel tahab teha siin. Peremees lõpetand niitmise ja lugend: Niuh, nauh, nahk selga, Kiuh, kauh, karv selga, siuh, sauh, saba taha, volks, üle aia. Selle järele peremees muutund hundiks ja jooksnud koju, saand sedasi alati enne sulast koju. Sulane lugend sõnu järele ja muutunud ka hundiks. Läind koju, kuid pole saand enam inimeseks. Peremees viimaks aidand teda, siis saand hundi nahast lahti.

ERA II 19, 496 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t. Kui hundil on 10 poega, siis 9 neist on õiged hundid, kuna kümnes on libahunt. Libahunt poeb loomale persse ja kisub sisikonna välja.

ERA II 19, 496 (4) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt sõi hobuse takka ää.

ERA II 19, 499 (7) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt. Kui hundil oli 9 poega, siis viimane neist oli libahunt. Libahunt oli hoopis väike. Ta hüppas hobuse selga ja hakkas teda takka kiskuma.

ERA II 19, 500 (8) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimene käis ka hundiks. Siitküla (s.o. Ärismäe) Jaani peremees käind hundiks. Ühele mehele hunt tulnud teel vastu. Mees hakand hurjutama, hunt kadundki. Natukese aja pärast Jaani taat tulnud mehele vastu. Küllap tema see hunt oligi.

EERA II 19, 500/1 (9) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jaani taat õpetand ühele lihunikule, kuidas saada hundiks. Loe järgmised sõnad: Niuh, näuh, nina pähe, Siuh, sauh, saba taha, Kiuh, käuh, kõrvad pähe, Siuh, säuh, silmad pähe. Kui tahad jälle saada inimeseks, siis poe tagujalu 9 tugiteiva alt läbi. Lihunik teind proovi. Sidund köie ümber keha ja teise otsa kinnitand tuppa vankri ratta külge. Lugend sõnad ja muutundki hundiks. Karand volksti aknast välja, tõmmand köie pooleks. Jooksnud hundina metsa ja hakand loomi murdma. Pärast saand küll veel inimeseks, kuid rääkind alati, et küll oli kole see hundielu.

ERA II 19, 502/3 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt on pikk, peenike loom, nii suur nagu mehe käevars. Ta sööb looma tagast. Poeb looma perssest sisse.

ERA II 19, 503 (13) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Mees teind hagu. Hunt tulnud sinna. Annud noa otsast leiba, hunt viind leiva kõige noaga metsa. Mees leidnud pärast noa linnast ühe kaupmehe letilt. Üks tark inimene pannud ta hundiks, kuni viimaks ristiinimese leib päästis ta nõidusest.

ERA II 19, 503/5 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saku Tammemäe kõrtsi lähedal hunt käind sigadega mängimas. Arvatud, et see on pandud hunt. Tahetud noa otsast talle leiba anda, et siis saab jälle inimeseks. Püssiga pole lubatud lasta teda. Siiski üks mees lasknud hõbekuuliga seda hunti ja saandki surnuks. Naha vahelt leitud 7 tinakuuli, kuid ükski pole olnud surmav. Pärast selgund, et see hunt olnud üks Hiiumaa tüdruk, kelle peigmees pannud hundiks. Pruudil olnud 2 peigmeest. Ta jätnud viimaks ühe maha ja läind teisele. Mahajäetud peigmees ähvardanud teist peigmeest, et kui mina ilma jäin, siis ei pea sina ka teda saama. Lugemast tulles pruut tulnud saanilt maha ja läind metsa. Ta polegi enam tagasi tulnud, sest armukade peigmees muutis ta hundiks.

ERA II 19, 505/6 (15) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kaupmees pandud hundiks, jooksnud juba 7 aastat hundina ringi. Mees teind metsas hagu, hunt vahtind ta juures. Mees annud hundile noa otsast võid-leiba, hunt viind leiva kõige noaga metsa. Mees leidnud noa linnast ühe kaupmehe letilt. Selgund, et kaupmees oligi see hunt, ja mees päästis ta leivaandmisega. Kaupmees annud päästjale surmani tavaari. Ta kõnelend oma hundielust: Olin 7 aastat hunt, kuid toitu oli mul vähevõitu. Kaks kassi murdsin selle aja jooksul, sest rohkem ei lubatud.

ERA II 19, 506/7 (16) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Perenaine käind hundiks, toond perele alati värsket liha. Sulane passind laupäeva õhtul, näind: perenaine läheb suure kivi juure ja loeb: Niuh, nauh, nahk selga, Kiuh, kauh, karv peale, Saba taha ka ja muutundki hundiks. Hommikul tulnud hunt suure lambaga koju, vedand lammast oma kõrval, löönd sabaga veel takka. Sulane teind jutu välja, et me perenaine käib hundiks, kuid ta pole sest midagi hoolind, vaid käind ikka teiste loomi murdmas.

ERA II 19, 507/8 (17) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libahunt oli loodud hunt. Kui hundil oli paarisarv poegi, siis nende hulgas libahunti ei olnud. Kui üks poeg oli üksik, siis see jäi libaks. Libahunt ajas looma nii kaua taga, kuni loom jäi tümasse. Siis libahunt hakkas looma pärakast sööma ning kiskus kõik sooled välja. Libahunt oli palju väiksem kui harilik hunt.

ERA II 19, 508 (18) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Inimene tehtud hundiks kurjuse väel.

ERA II 19, 508 (19) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Libahunt murrab looma takka, tal ei ole luba looma peast võtta.

ERA II 19, 508 (20) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2001
Tark teind kurja ämma nõudel minia hundiks. Ta tulnud vahel koju, visand hundinaha maha ja imetand last. Kord mees võtnud salaja naha ära, siis alasti naine jäänd seisma, saand uuesti naiseks.

ERA II 19, 509 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veevaim peseb vahel alasti inimesena ennast kivi otsas. Inimene upub selle järele sinna jõkke.

ERA II 19, 509 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkid elavad vees. Üks Kaiu mees tulnud üle Tõdva silla. Näind: Vetka pere kohal jões pajupõõsa ääres alasti naisterahvas. See oli jõevaim.

ERA II 19, 510 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk tulnud jõest välja laste hulka. Olnud ilus hobune, luband lapsi sõita. Lapsed ronind hobuse selga, kuid ühel poisil pole enam olnud ruumi. Ta öelnud: "Ma istun näki nägarate peale!" Kohe näkk kadund ja jätnud lapsed maha.

ERA II 19, 510 (4) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk elab vees. Meie talu maa peal on näkikivi. Sellel on jäljease sees, umbes lapse jälje suurune.

ERA II 19, 517 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on inimesed maa all. Maa-alused kehravad vahel. Maa-alused tulevad ka inimeste kallale, siis inimestel on maa-alused küljes. Kui need jäävad kauaks inimese külge, siis nad muutuvad sügelisteks. Kui maa-alused on küljes, siis minnakse kaardinaiste juure, need õpetavad rohtu.

ERA II 19, 517/8 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on vistrikkude-haigus. Kui istud seal, kust maa hingab, siis maa-alused hakkavad su külge. Nende arstimiseks tehakse sütevett, millega pestakse haigeid kohti. Pärast vesi valatakse 3 põhjapoolse tugiteiva auku. Seda tehakse kolmel õhtul. maa-aluseid pestakse veel jõevee kobraga.

ERA II 19, 518 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kivimaa-alused on pisikesed peened. Neid ei kaota ükski rohi.

ERA II 19, 518 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Seina sees mõni kehrab. See on maa-alune. Kui istud seal ligi, siis sulle hakkavad külge maa-alused.

ERA II 19, 519 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all elavad inimesed, kuid ega need sealt iialgi välja tule.

ERA II 19, 519 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast. Kuimetsas on allikas, kuhu viidi raha, kui taheti maa-alustest lahti saada. Tõi aga keegi raha ära sealt allikast, siis maa-alused hakkasid selle inimese külge.

ERA II 19, 519/20 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehravad maa all. Siin me vanas toas oli kuulda nagu inimeste kehramist. Need olid maa-alused.

ERA II 19, 520 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste haigust arstiti süteveega, millesse pandi üheksat seltsi vilja, leiba ja soola.

ERA II 19, 520 (9) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui elusad söed pandi vee sisse ja need surisesid kangesti, siis öeldi: küll on kurjad moaalused.

ERA II 19, 520/1 (10) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused hakkavad moast. Moaalused kehravad, sealt hakkavad moaalused. Need hakkavad mõnikord üsna kergeste so külge. Moaaluseid pesti süteveega. Pandi vette 9 tulist sütt, ohraibikesi, soola ja leivaroasukesi. Selle veega pesti moaaluseid ja valati siis sinna kohta maha, kust kuhalt moaalused so külge tulid.

ERA II 19, 521 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kaiu Kässus old moapiired, sinna valatud moaaluste rohi maha, siis inime soand terveks. Moapiired on nagu inimesel piired peas. Rohi on ikka teisipidi ja teisipidi.

ERA II 19, 522 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tiksuvad maa all. Kui jääd magama sinna kohta, siis hakkavad maa-alused. Need on vistrikud, suured pahlad kohe kere peal. Maa-aluseid arstitakse süteveega ja hõbevalgega, mida kraabitakse maha.

ERA II 19, 522/3 (13) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui Jumal ja kurat läind riidu, siis kuradi inglid loobitud taevast alla. Kui nad kukkund maa peale, sealt pidid hakkama maa-alused, kui kukkusid jõkke, siis said näkkideks, kui langesid metsa, siis neist said metshalijad.

ERA II 19, 523 (14) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused hakkasid kehrama, siis pidi saama juba uudseleiba, s.o. rukkilõikus lähenes. Kevadel neid ei ole kuulda.

ERA II 19, 523/4 (15) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused taovad maa all. Mõnikord on neid seina sees kuulda, siis öeldakse: maa-alused hingavad. Kui seal kohal inimene peseb silmi, siis talle hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 524 (16) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast, kust maa hingab. Sinna kraabitakse hõbevalget maha, see aitab. Ka piiratakse leivaraasukesega või soolateraga haiget kohta ja visatakse sinna maha, kust maa-alused on hakand.

ERA II 19, 524/5 (17) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused on haigus, mis hakkab maast. Maas magades hakkab. Mulle hakkas isegi ahju pealt. Pani hinge kinni. Tulin alla, reied olid kupulised. Kraapisin raha küljest hõbevalget sinna ahjule ja viskasin veel lisaks mõned soolaterad ja leivaraasukesed. Võtsin ahju küljest saue, vaotasin sellega maa-aluseid ja panin jälle vanale kohale tagasi. Maa-alused kadusidki.

ERA II 19, 525/6 (18) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juuru leeritoa seina sees maa-alused kehrasid. Ma elasin kirikumõisas, siis tihti võõrad inimesed tulid leeritoast kellaaega küsima, sest nad pidasid maa-aluste kehramist kella tiksumiseks. Alati nad ei tiksund seal, vahel olid hoopis kadund. Sealt pidi hakkama maa-aluste haigus. Leerilastele hakand külge, kes seal kohal istund. Nad võtnud siis sealt nurgast põrandaprügi, hõõrund sellega haigeid kohti ja pannud prügi nurka tagasi, siis saand jälle terveks.

ERA II 19, 526 (19) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast, kust maa hingab.

ERA II 19, 527 (20) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hingavad mõnes toa nurgas, sealt hakkavad maa-alused.

ERA II 19, 527 (21) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid arstiti: a) hõberaha piirati 3 korda ümber pea, siis vaotati rahaga kolme kohta kehale, igasse kohta kolm korda. Sellelt rahalt kraabiti hõbevalget vette, pandi lisaks veel soola ja visati see vesi põhja poole maha; b) 9 kasepuusütt ja hõbevalget pandi vette ning pesti selle veega maa-aluseid.

ERA II 19, 527/8 (22) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa all tiksuvad maa-alused. On kuulda, kuidas nad hingavad.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20 Järgmine lehekülg ]