[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 21, 549 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Peeter Lepp, 79 a. (1930) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku õhta punetab, siis tuleb kuiva ja tuult, suvel ilusat ilma ja talve külma.

ERA II 21, 557 (6) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku noores kuus vihalehti toob, siis hakkavad kärnad.

ERA II 21, 557 (7) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku noores kuus luuaraagu toob, siis hakkavad kirbud.

ERA II 21, 557 (8) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Loomi peab tapma noores kuus ja põhjatuulega, siis liha paisub.

ERA II 21, 557 (9) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noores kuus peab raiuma okaspuud, vanas kuus lehepuud.

ERA II 21, 559 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Võsa peab raiuma vanas kuus, pohjatuulega ja viimatse kuupäävade sees.

ERA II 21, 561 (17) < Häädemeeste khk., Orajõe, Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laeva vällaajamise laul. Akti piinuska, akti piinuska, saploonaja, saploonaja, samaa poidjott. Hurraa!

ERA II 21, 561/3 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe, Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku laev merre aetaks ja ta juba jääst veesse vaeub, siis seisab laevale nimeandja laeva nina juures, lööb vasta laeva viinapudeli katti, enne rüipab veel, hüiab: "Hurraa!" ja ütleb laeva nime. Kallab laeval viina pääl.

ERA II 21, 563 (23) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku sõel ja kuu ühes taevas ollid, siis panti võrgu ots üles. Need võrgud pidid siis hästi püidma.

ERA II 21, 565 (26) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taari peab noores kuus tegima. Ku vanas kuus tegid, siis olli kahe-kolme päävaga sant magu juures.

ERA II 21, 565 (27) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ahju peab vanas kuus tegima ja savi ka vanas kuus tooma, et kantsakad ei teki. Meil olli Lätist üks müirissepp. See ei tulnu enne tegima ku vanas kuus. Nüid meil ei teki siis kantsaki (prussakad) kah.

ERA II 21, 567 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Meinhard Krapp, 15 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maksi kivi all oleva rahakatel alla pantu. Kivi sätendava, sest kuld oleva all.

ERA II 21, 607 (2) < Häädemeeste, Orajõe v., Kabli k. - Leida Lepp < Ann Saar, 58 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naha Juri. Vana Naha Juri oleva olnu. Isa rääkis. Teistel olnu räimi, neil põle olnu. Juri tõmmanu siis oma augu laiali ja ütlenu: "Miu perses!" Miu isa viskanu siis tal suust-ninast vere välla ja teine homiku olnu neil räimi, mis hirmus.

ERA II 21, 607/9 (3) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Leida Lepp < Leida Lepp < Ann Saar, 58 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rupakonn. Miu ema rääkis, et nemad käinu võrgudega meres ja rupakonn olnu neil võrgude juures paatis. Nemad tulnu ääre ja see konn vahtinu neil ikki otsa kurja silmadega, plaksutanu lõuadega ikki, hambad plaukunu. Võrkus põle ühtegi räime olnu. Ema mõtlenu, et ma tahan vaadata, mis sul viga on. Võtnu siis konna tangide vahel ja löönu ta surnuks ja pannu tugiteiba alla. Teise pääva tulnu homiku vara üks mees sinna ja tahtnu leiba lainata. Ema põle annu. Tema juba täädnu. Kolmanda pääva olnu siis mees meres sihis persest saadik ja palunu, et "Kallis onitüdar, tule puuduta ometi sõrme otsaga." Tema ütlenu: "Kannata veel, pitsita veel." - "Ma ei või. Ma lähen lõhki." Vana Ruuga vana ja need sõuksed poost1ed ollid olnu. Vanaeit roninu ikki veel, läinu eemalt, hoidnu ikki seda sõrme, viimati katsunu siis perse äärt natuke. Siis tulnu ku putkest. Kus kõik vesi olnu rohelene. Teise pääva läinu võrgudega. Võrgud olnu ka tuutis räimi täis.

ERA II 21, 611/5 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Mihkel Krapp, 50 a., Martin Brackmann, 38 a., Theodor Jürgenson, laevamehed (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Potermann. Potermann on sõuke vaim. Ku laev randa lähva, siis nähtava tänd. Ta pilduva rotid välla. Näitab inimese moodi ja mõnikord vaim kah. Kunturilaevade ja sõukste suuremade pääl ikki potermann olnu. Laevameister teeb potermanni laeva. Siis ta jätab ühe laastu laeva kribide vahele, siis see teeb sõukest häält. Vaga ilmaga justku keegi ikki kobistab. Mõnikord vanemad mehed teevad ka nooremadel potermanni. Paneb siis sae või mõne kõliseja asja seina pääle ja siis ikki teeb häält. Meil tegi see va Pritsu ikki potermanni. Ükspää päris vaga ilm, aga ikki sõuke kobin. Viimati nägime, et saag vällas vee tangi vasta ja see seda kobinad tegi. Ku mia "Tatjaana" pääl olli, paukus nõnda; kus lõhkus all sõssi ku mürises. Kus läksid elektrepatareidega alla, tegid kõik valgeks. Mitte midagi põlnu. Nasterahvas valge juustega käinu teki pääl. Eest piigist käis alla masinaruumi. Mina ükskord ollin öösi vahtis. Masinal olli kurblevõll katti ja küll ta siis loksis. Päris nii, et terve kamando aeas üles. Kõlksutab päris täiesti, justku haamrega lööb. Meister olli meil üks hiidlane. "Ottumari" pääl rääkisid küll, et on potermann olnu ja uppusidki seitse meest ära selle aea sihis. Meil ei saanu viirastus olla. Me päris hulga mestega kuulatasime. Laevamestel on see suures lugupidameses. Ku potermann lähva ära, pekled (pakid) kaindlus, siis laev lähva hukka. Vere sihis või midagi võib olla. Tema päris katla kere sihis paugub, paugub ku loeus.

ERA II 21, 617 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Mihkel Krapp, 50 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Klapermann. Klapermann teeb ikki eest vöörist seda mürinad ja kolinad. Ku kõik vaga on, siis tema teeb sõukest kõrinad. Kas ta ennast lauatüki pääl kaalub või. Siis tuleb õnnetust.

ERA II 21, 619 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Leida Lepp < Jakob Markson, 90 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kooli Viilep olli selle mede laeva pääl. Kirjutas siia sõuksed kirjad nägu pool nutulesed ja seda olli näha, nägu pool nõdrameelne olli. Tal olli vaimu sees. Nägu üks kartus olli sees, et laev hukka läheb. Sedaviisi on täädu, aga inimene ei saa aru.

ERA II 21, 633 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Leida Lepp < meremehed (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naissaarelt loots. Selle saare pääl on vanaste katk olnud ja kõik inimesed ära tapnud. Üks naine on ainult järele jäänud.

ERA II 132, 89/97 (2) < Pöide khk. - Mafalda Georgin < Aino Kureniidi vanaisalt (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Aastat kümme enne ilmasõda surnud Järve kandis üks vana naisterahvas, kellel olnud pruunid nagu põlenud haava märgid näo peal. See 90 aasta ligidal olev vanaeit oli oma näo peal pruunide lappide asumist järgmiselt seletanud: Tema olnud tol korral 18 aastat vana, kui tema ühel suisel hommikul läinud mõisa teopäevi tegema. Olnud kena ilm. Tema saanud teel naabri Riia kätte, kes samuti mõisa teole läinud. See Riia olnud temast umbes 30 aastat vanem ja ümbruskonnas kardetud seda naist kui võlu või paha silmaga inimest. Et neil aga ühine tee olnud, siis seltsinud tema selle Riiaga just sellepärast, et neil oli vaja läbi metsatuka minna, mille kohta külarahval head arvamist ei olnud. Nende vahel pole suurt juttu olnud. Saanud sellest metsatukast läbi teisele poole, kus olnud kümmekond varssadega mõisahobust söömas, sest mõisahärra pole varsaga hobust mitte lasknud tööle panna, vaid andnud neile ikka võimalikult rohkem vabadust. Saanud nüüd metsast välja, kui äkki Riia ütelnud, et tema on väsinud ja unine, tahaks veidi puhata. Viskanud end siis põõsa äärde külili ja lasknud silmad vähe kinni langeda. Et päikese tõusu olnud veel aega, siis mõtelnud tema, et istun ka vähe; vaadanud Riia poole, see juba norsanud. Tema heitnud ka põõsa äärde Riiast natuke maad eemale ja nii hea uni tulnud peale, silmad tahtnud vägisi kinni minna ega pole suutnud unerammetust enesest eemale peletada. Äkki nagu hall viir läinud tema jalge kohalt läbi ja tema kuulnud selgesti oma jalge kohal olevat sarapuupõõsast sahisevat. Ta löönud silmad lahti ja vaadanud Riia poole, see olnud nagu surnud põõsa ääres pikali. Ta pidanud teda hüüdma, et hakkame nüüd edasi minema, kui kuulnud lähedal olevate põõsaste taga hobuste hirmunud norskamist. Tema tõusnud püsti ja näinud, et üks hall hunt on hobuste hirmu põhjuseks. Tema läinud siis Riiat äratama, kuid Riia pole tõusnud. Tema hakanud üksi mõisa poole minema. Ta saanud mõisa ligidale, kui Riia teda kätte saanud. Tema aga pole oma hirmust rääkinud, vaid läinud sõna lausumata mõisa. Mõisas antud temale töökoht just Riia lähedale; tema pole julenud vastu rääkida, sest tööle määraja aidamees olnud kole kuri mees. Keskhommiku paiku olnud kuulda, et hunt olla metsas ühe hobusevarsa ära murdnud. Tulnud keskhommiku tund. Tema oli siis istunud põllu äärde kibuvitsapõõsa varju leiba võtma. Eks Riia tulnud ka jälle sinna. Tema oli märganud siis Riia leivakotti nähes, et see oli palju suurem kui hommikul taga seltsides. Siis tulnud temal ka Riia sõnad meelde, mis ta teda mõisa juures kätte saades öelnud: "Sa lähed nii ruttu, et mul andis joosta, niiet leivakott selgas aurab." Leiba võttes pakkunud Riia ka temale oma kotist võetud lihakantsaka küljest lõigatud lihatükki, mida tema pole tahtnud vastu võtta. Et Riiast ja tema lihatükkidest lahti saada, ütelnud ta pool naljapärast: "Ei taha ma sinu toorest varsaliha ühti." See ütelus vihastanud Riiat nii, et see oli südametäiega visanud selle lihatüki talle vastu nägu karjudes: "Säh, kurivaim, katsu kas on toores!" Võtnud oma leivakoti ja läinud kirudes: "Oleksin seda teadnud, et mind salaja varitsesid, oleksin su enese varsa asemel maha murdnud." Temale pole ka toit enam maitsenud, sellepärast hakanud ta oma põllutükki kündma, kuna Riia veel talle tagant järgi hüüdnud: "Pead eluaeg murtud varsa liha mäletama!" Kui tema lõuna-aeg oma leivakotti põõsa alt tooma läinud, olla talle põõsa all veel lihatükk vastu silmi visatud ja see auranud nagu keevast supikatlast võetud. Tema nägu aga oli hakanud kipitama ja valutama, nagu oleks ta selle ära põletanud ja viimaks löönud talle need pruunid märgid näkku, kuhu teda Riia lihatükiga löönud. Aga mõisa hobusevarssasid pole enam hunt metsas käinud murdmas.

ERA II 132, 105 (9) < Pöide khk. - Mafalda Georgin < Aino Kureniidi vanaisalt (1936) Sisestas Aire Kuusk 2001, redigeeris Mare Kalda
Vana aasta õhtul tuppa toodud õled seotakse pärast pühi puntrasse ja pannakse kuhugi paigale, kust nad siis jüripäeva hommikul enne päikese tõusu põllule viiakse ja pealpool tuult põllu serval põlema pistetakse, mille suitsu siis tuul üle põllu puhub ja kõik põllule kahjulikud olevused hävitab.

ERA II 132, 143 (1) < Karuse khk. - E. Lüdig, pastor (1936) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda 2005
Karuse köstri mäel olla rahaauk. Jaanipäeva ja vana-aasta õhtul olla seal näha sinine tuli. - Endise köstri jutt, mida ta kuulda saanud vanemate inimeste käest.

ERA II 132, 269 (1) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Redigeeris Mare Kalda
Kui suvel on pihlagapuu marju täis, sie on hea odra-aasta ja teiseks: kui on pihlagas marju täis, tähendab - sügis on vihmane.

ERA II 132, 276 (22) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Redigeeris Mare Kalda
Kui kuu ümber on varu, siis tähendab tuleb tuuld ja halba ilma, ja kui päeva ees on sabb. (see on niesugune roheline ja sinine märka), siis on halvad ilmad ees, ja kui on päivä taga, siis on halvad ilmad mööda läinud.

ERA II 132, 286/8 (29) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda 2005
Minule jutustas Mihkel Eero, kudas vanasti käis haldias kodus. M. Eero on juba peale kaheküme aasta eest surnud. Kusagil on tehtud uus maja, kuid see maja pidi olema haldia tee peal. Noh, maja sai valmis. Kuid iga ööse tuli keski tuppa, kõik kuulasivad, kudas täma uksest läbi tuleb, et kas üks ka teeb ema hääld, aga ei miski ei õld kuulda, vaid ükskõrd oli toas. Ja kõhe küsis: "Kas tulen?" Aga pererahvas ei tohtind öölda, et tule. Arvasivad, et ei tea midä teeb. Käisid iga reede õhtu ühel ja selsamal ajal. Aga viimaks kutsti naaburperest inimesi sinna, et mida tämä siis teeb. Noh tuli ja kõhe küsib: "Kas tulen?" Ööldi vasta, et tule, ja vaat kus tine, nii kudas ööldi, et tule, siis ka tuli. Kõik see toapõrand õli hõberaha täis. Kõik, kes raha tahtsivad, panivad omad taskud täis. See pidi siis õlema haldia tee peal see maja. No aga täma ei saanud nendest muidu lahti, siis anda nendele nii paliu raha, et läksivad sealt ära ja õstasivad omale uue kõha.

ERA II 132, 288/9 (30) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ühekõrra minu lell on kündanut väljal kahe härjaga ja vot enamb ei jäksa härjad veda, ader on kuhugi taha kinni jäänud. Lööb piitsaga, aga ei liigu. Hakkab vanduma, et mis kuradi asi see on. Nii kudas kuradi sona ütles, nii õli kõhe suur müra maa sees. Ja ader õli lahti. Täma ei õleks pidanud mitte ütlema kuradi sõna. See õli üks rahapada millaski vanal ajal sinna pandud. Siis, kui õli see pada pandut sinna kurja vandumata, siis kes leidis, ei tõhtind ka vanduda. Kui vandusid, siis läks maa sisse. Siis täma õleks pidanud paluma, et oh kudas mina siit adra lahti saan, ja kui õli rahapada pandud kurjaga, siis õleks pidanud vanduma, siis õleks saanud rahapada kätte.

ERA II 132, 289/90 (31) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Sisestas ja redigeeris USN
Vanal ajal õli rahvast ühekõrra nii vähe (see oli pääle katku), paljalt katk üksinda hulkus mööda maad ja ütles, et Peterpoori ja Tallinna vahele jättab ühe kuke laulama. On siis katk tulnud Peterpoori poold ja saanud Pada külani (see on Virumaal Pada vallas). Katk saald kuuld eemald, et siin on veel inimesi. Tahtis siis minna Pada külast läbi, aga kartas, et võib-olla, kui palju on rahvast, kas täma käib nendest üle. Mõtles ja mõtles, ei läinud, ise aga laulis laulu: "Meneksin Pada külasse, Pada sisid peavad kinni." Sisid õlivad inimesed. Ja sealt siis katk enamb edasi ei läinud.

ERA II 132, 354 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Sigula k. - Joh. Tomingas < Abram Tiismus, s. 1856 (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Mis on saanud Punasesse merre uppunud vaarau sõjaväest? Punasesse merre uppunud vaarau sõjamestest on saanud hülged, kes laulavad praegultki: "Vaarau vaku, vaarau vaku."

ERA II 132, 386/7 (18) < Jüri khk., Rae v., Assaku k., Viskari t. - Tõnu Võimula < A. Kuuspuu (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui loom on haigestand rabandusse, siis tuleb loomal lõegata terava noaga keele alla täke, niiet veri jookseb, siis pidada loom terveks saama.

ERA II 132, 387 (19) < Jüri khk., Rae v., Assaku k., Viskari t. - Tõnu Võimula < A. Kuuspuu (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui inimesel on jooksvatõbi ristluudes ehk ka teistes kohtades, siis peab see tõbi ära kaduma, kui tehtakse raudnõgeste vanne ja tuleb olla neis vannes vähemalt üks nädal aega, iga õhtu üks vann. Vesi peab olema nii soe, kui aga inimene võib kannatada.

ERA II 132, 394 (29) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava k. - Tõnu Võimula < Ludvig Pakats, s. 1847 (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Roosi vastu peab aitama, kui võetakse raudnõekseid, hõerutaks käe vahel pieneks ja pannakse haige koha peale.

ERA II 132, 396 (34) < Harju-Jaani khk. - Tõnu Võimula < H. Kulden (1935) Sisestas Ülle Mällmann 1999, redigeeris Mare Kalda
Jooksvarohi. Võtta noori kasepuu lehepungi, kuivatada ja teha nendest teed. Iga päev juua kolm klaasitäit seda teed enne sööki homiku, lõuna ja õhtu.

ERA II 132, 406 (69) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Leenu Nikker (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Jooksvarohuks olla väga hea, kui võtta kobrulehta, kallatakse keeva vett peale ja kui on vesi soe, siis jooksvahaigel tuleb seal sees ennast leutada, et tõbest lahti saada. Vaja mittu korda teha sarnast vanni.

ERA II 132, 406 (70) < Harju-Jaani khk., Peningi v., - Tõnu Võimula < Leenu Nikker (1935) Sisestas USN
Jooksva vastu olla ka väga hea rohi raudnõgeste vann.

ERA Ii 132, 418 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Vôimula < Jakob Veelmann (1936) Sisestas Pille Sääsk 2001, redigeeris Mare Kalda
Peningi valdas Harju-Jaani kihelkondas käidi vanaste kosjas neljapäeva ôhtul ja laupäeval käidud kirikuôpetaja juures kihlamas vôi lugemas. Neid paare ei olla kirikus laulatatud, kellel enne pulme olnd laps.

ERA II 132, 418 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Jakob Veelmann (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Palgi jõgi, mis voolab läbi Peningi valla maast,/seal/ olla vanaste näkk elutsend, kes olla naisterahvaid kutsund jõkke nise pesema: "Tüdrukud, tulge nise pesema."

ERA II 132, 422 (20) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Jakob Veelmann (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Hea hernekülvi aeg olla vanal kuul, kui tuul on põhjas, siis ei pea herned ussitama.

ERA II 132, 422 (22) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Jakob Veelmann (1936) Sisestas M. Ahse 1999, redigeeris Mare Kalda
Kui vili on parsil kuivamas, tehtakse sookaerte ja kadakasuitsu, seda ei pea ka ussid armastama.

ERA II 132, 424/5 (31) < Kose khk., Triigi v., Ojasoo k., Kõvernurme t. - Tõnu Võimula < A. Marrin (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kose kihelkondas Ravila, enne Ojasuu valla maa sees on väikene umbjärv läbimõeduga pool versta, millel nimeks on Punamäe järv, kus olla palju kalu sees: haugid, lutsud, särjed ja ahvenjad. 75 a. tagasi kuulnud Hans Kaalus suurt kohinad järves, mis aland järve keskelt ja järve äärde tulnd suur must härja peaga kala, mis ajand ninasõermeist vett välja. Mees, nähes sarnast elukad, pand hirmuga jooksma. Samal aastal näind Leenu Varblas ka seda veelooma. Peale nende inimeste ei ole teada kedagid, kes veel seda looma oleks näind. Sellest järvest olla kalastajad kunni 20-naelaseid haugisi unnaga püüdnud.

ERA II 132, 425 (34) < Kose khk. - Tõnu Võimula (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ravila mõisa parki oli kellegi poolt maetud mingisugune varandus, kelle poolt, ei ole teada. Tänavu 1936. a. septembrikuul kaevati see varandus välja. Kaevajateks olnd neli meest, kes old hästi riietatud, sõitnud autos senna, kaart old kaasas ja mitmesugused mõetmise abinud. Mõedetud ja uuritud, kunni see õige koht on leitud. Hakatud kaevama, umbes ühe meetri sügavuselt võeti varandus välja ja sõideti minema. Mitmed inimesed olla neid kaevajaid näind. See raha- või varaauk on näha igale, mina lasksin seda auku pildistada ja saadan ka selle pildi Arhiivile.

ERA II 132, 426 (37) < Kose khk., Ravila v. - Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Nirgu mõisa maa peal Käppa järves käind üks mies unnaga kalu püüdmas. Ühel päeval ei ole temal õnnestand mitte ühtegi kala saada. Õhtu jõudes mies teind tulelõke ülesse ja jäend ise tule juure magama. Unes tuld üks hall vanamies tema juure, öeld: "Mis sa magad, tõuse ülesse, pane püünised sisse, nüüd kalad hakavad!" Mies tõust ülesse, pand unnad sisse ja saand palju kala, üks old 20 naela raske, ka teised kalad old õige suured. Teine öösse sie hall vanamies öeld: "Mis sa minu ilma sabata orika kinni püüdsid?"

ERA II 132, 427 (39) < Kose khk., Ravila v. - Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Ravila mõisa maa peal Nirgu veski ja selle veski ligidal jões oli suur kivi, seda kivi kutsus rahvas Näkikiviks. Kord läind jaanipäeva vara homiku üks mies sialt möeda. Selle mehe nimi old Tõnu Kärp, kis näind selle kivi otsas istumas alasti naist, kis võtt jõest vett ühe käega ja teise käega ja visand üle oma rinde. Mehel old püss ligi ja mõeld esteks püssiga seda naist lasta, aga jätt selle tegemata, arvates, et on veskitüdruk, kis ennast peseb, mis sa inimesest ikka lased. Äkitselt kadund naine kivilt ära. Siis mies saand aru, et sie ei old inimene, vaid oli näkk.

ERA II 132, 431 (45) < Kose khk., Ravila v. - Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Ravila valdas Kasuvere taluperemehele näidatud jaanipäeva öösse unes, kästud teda võtta labidas ja minna suure kivi juure ja kaevata sealt, kust ta saada suure varanduse. Mies teind nii, kui unes on kästud, ei ole aga sealt mingid varandust leind, ainult surnu kondid tuld kaevates välja. Seda kohta, kus sie kivi asub, nimetakse Surnumäeks, mis arvatavasti on vana matmisepaik.

ERA II 132, 431/2 (49) < Kose khk., Ravila v. - Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936) Sisestas ja redigeeris USN
Vanaste suure katku aal olla inimesed surnd katku kätte kui kärbsed. Katk käind, suur must kuub selgas, later ja kepp käes. Kui imene magand, katk turgand seda kepiga ja sie ei ole enam elama jäend. Kes üleval old, sellesse ei ole puutund. Katk tuld ühte peresse, kus lapsed magand. Naine palund, et tema neid ei puutuks. Mies pand käe üle laste, mies ja lapsed jäend elusse, aga naine surnud ära. Paunkülas Vanaveski talusse tulnud katk sel aal, kui kaks tütarlast old suure lepa otsas, keda katk ei ole näind. Lapsed tuld lepa otsast maha, läind tuppa, toas old kõik katku ära surnud ja need kaks tütarlast jäend perekonnast elama.

ERA II 132, 432 (50) < Kose khk., Ravila v., Kopli t. - Tõnu Võimula < J. Järve (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Tuhala valdas Suur-Särge külas olla Härmasöödi talu peremehele näidatud unes ja öeldud: "Võta oma poeg kaasa, mine heinamaale ja kaeva seal suure kivi alt, kust leiad rahaaugu, aga kaeva nii, et kiegi seda ei näe. Kui võeras inimene näeb, ei saa sa sealt midagi." Mies teind nii, kui unes kästud, aga just kaevamise aal läind sealt üks mies mööda ja näind neid ja nad ei ole sealt midagi leind.

ERA II 132, 432/3 (51) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Juhani t. - Tõnu Võimula < Marie Toots, 61 a., perenaine (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
50 a. tagasi on Paunkülas Juhani talu perenaine Ann Roomet unes näind ja temale öeldud: "Tõuse ülesse, võta kanamunasuuruse lähkrega rõõska piima, tükk leiba ja nuga kaasa ja kolm naist, mine nendega Ravila Koplemäele, seal tuleb vasta üks mies. Selle mehele anna ära nied kolm asja, siis mine edasi. Seal näed raudväravaid, kus vahti peavad kolm koera. Nied koerad sulle midagi ei tie, mine neist mööda sõjariistade kambri. Sõjariistu ei ole tarvis puutuda. Mine teise kambri, mis on varakammer, sialt võtke omale kulda niipalju kui tahate. Sial kamres on 16-aastane tütarlaps, sie tooge sealt ära." Naine ärgand selle peale ülesse, ei ole aga julend minna juhatatud kohta. Räägitakse, et seal kohas olla vaat viina ja kast kulda. Selle koha peal on mõned hiljemal ajal kaevand. Üks mies leind sealt kuldsõrmuse. Üleskirjutajalt: Räägitakse veel, et selle varakeldri ja Ravila mõisa vahel olla maa-alune salatee ja see koht olla sõja aal old varjupaigaks. Väga võimalik, et seal midagi on peidetud. Praeguse Kopli asunikupojad tahavad sellel Kopli mäel võtta ette kaevamist lähemal aal.

ERA II 132, 433/4 (54) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Juhani t. - Tõnu Võimula < Kaarel Pihlak (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Paunkülas Teelahkme mäe ja Neitsimäe vahel old vanaste suur järv. Vene-Rootsi sõja aegu olla Rootsi sõjamehed selle järve hagudega täis täit. Nüüd olla veel järel veikene loik, selle järve nimi old Kondjärv.

ERA II 132, 434 (55) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Juhani t. - Tõnu Võimula < Kaarel Pihlak (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Paunkülas Pruuli talu põllu sies on Hiiemägi, kus vanaste on olnd mets ja kus meie esivanemad käind omi pidusi pidamas. Praegu võetakse teede sillutuseks sellest mäest kruusi.

ERA II 132, 443 (80) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Leenu Nikker, 86 a. (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Kord näind Hans Määr unes ja öeldud: "Mine Peningi valda Abru sauna, selle sauna lielõuka kivi tõsta ülesse, sialt saad suure varanduse. Võta omale kolm kangi kaasa, kolm kolmetahalist pastlanõela ja nied nõelad pista tulesse." Senna kästud teda minna südaöösse kell 12. Mies ei ole läind ja sie vara on vistist tänaseni selle lielõuka all.

ERA II 132, 443/4 (81) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < H. Rändur (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Nehatu valdas olla Suurekangru mägi. Selle mäe sees olla suurem kullavarandus. Kord olla Saha mõisa omanik lasknud mehi selle mäe kallal kolm päeva kaevata, et seda varandust kätte saada, aga ei olla saand.

ERA II 132, 463 (9) < Hageri khk., Hageri v., Adila k. - Hans Mesikäpp < naiseemalt (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2005
Nõidusest. Vanal ajal olnud iga homikul peremehe ehk perenaise mure ümber maja käia, vaadata, kas midagi võerast märki kuskil õues näha on, kas üks kanamuna ehk üks katuse räästavihk ehk mõnda muud. Nõid olla neid sinna toonud. Kord leiti üks muna õuest, ööldi minule: "Säh, võta see muna ja hoia, et sa tee peal minnes katki ei tee, viska üle aia naabripere kapsaaeda, see on sealt toodud." Täitsin käsku ja viskasin. Muna läks katki. Selsamal ajal läks ka selle sama pere künnihärg puusaliikmest ära, kes parajaste põllul kündis. "Oleks ta meie maa peal katki läinud, siis oleks meil see õnnetus olnud," rääkis perenaine, kes mind sinna saatis. Niisamasugune lugu oli ka räästavihuga. Kes teda tarvitas, siis ikka õnnetus juhtus, kas sai mõni mullikas rabanduse ehk siga sõi põrsad ära. Kõik oli siis selle viga, et see õlevihk sai siin ära tarvitud ehk läksid naa/b/rirahva üksteisega tülise. Siis oli kohe ähvardus: "Oot-oot, küll sa pead näha saama, et su loomad kõngevad," siis oldi kärmas lauda ukse peale nõiaristisi tõmbama tõrvaga. Olen minagi neid ristise näinud. Rääkis mulle minu naise ema, kes praegu elab.

ERA II 132, 495 (24) < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Hans Mesikäpp < Jüri Tiidu (1936) Sisestas ja redigeeris USN
Vanast katkunaesest. Mitu katku-, sõjajuttu kuulsin isa-ema kottu. Mis aab poisi kõdisema, poisi koodid lõdisema. Katk on käinud Hageri kirikuvaldas ja Adila valdas vana naise näul. Vana naine tulnud tasakesi öösel uksest sisse. Keda ta on leidnud magamas, selle aseme juure läinud ja puhunud tema magaja peale, see olla siis kohe surnud. Selle pärast olla taludes muist inimesi üleval parsil valvel. Hageri kirikuvaldas häävitas ta keik elanikud, seda leitakse kiriku vanadest kirjadest. Praegu on kirikuvallas talu nimi Orjakatku. Kes sina talusse oli orjaks läinud, ikka kohe surnud. Kui neist mõned elama jäid, siis olla teine läbi tulnud, seda olla nimetud kolleera. Kolleera olla inimeste töö. Üks isanda moodi mees käinud taluõuedes, saapad jalas, kepp käes ja satterkuub selgas, ja olla kaevu juure läinud ja kaevu sisse vaatanud. Ja inimesed arvasid, et on kaevu kehvti viskanud. Kes siis sealt kaevust vett tarvitas, see kohe kollerase jäi. Siis anti isekeskes külast külase, vallas/t/ valda salajane käsk: Kui keegi kolleera külvajad näeb, katsuge kohe kinni püüda. Juttu olen lugend "Eestlaste vanad pärlid," veikene trükitud raamat.

ERA II 132, 499 (3) < Hageri khk. - Hans Mesikäpp < Mari Õisman (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Räägiti, et huntidele olla taevast sööki visatud talve aegas. Ühe mehel linnast tulles hundid joosnud ree kannul. Mees vaatanud tagasi: suur mürakas nagu käi olnud ree tagaotsas. Mees lükkanud ree pealt maha nende kätte ja nemad hakanud seda sööma. See olla neile taevast visatud ja juhtumise ree peale kukkunud.

ERA II 132, 499 (4) < Hageri khk. - Hans Mesikäpp < Mari Õisman (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Üks vana parun käinud tihti kodu ikka peale surma. Hundid pole teda iialgi kätte saanud. Kui teda kottu ära aetud hundale, siis tema joosnud üle soo heinaküini. Küinil olnud 2 suud, teine üsna kõrges ja heinu täis. Üks julge mees võtnud sõnnikutõstmise hargi ja läinud õhta sinna valvama. Ja kodukäija tulnud, ise karjunud: "Abi, abi!" See hundil järel. Kodukäija korge küinisuu peal sirutanu ühe jala, öölnud: "Kuts, säh see jalg!" teise jala: "Kuts, säh teine jalg!" Tõmmanud jalad tagasi, et ei anna kutsile kummakitki. Mees pannu hargiga partsti seljati ja viskanud huntile kätte. Põle muud kui tükk surnulina/veet/.

ERA II 132, 524/7 (2) < Kirbla khk., Kirbla v. - Hilda Uustalu-Vellmann < Tõnis Vaan, s. 1849 (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Sellel ajal, kui mõisnikkude võim meie maal suur oli ja raha, mis leiti maa seest, pidi saama mõisnikule. Sellel ajal elas tark mees, kellel lollakas naine. Kui naisel süda täis, ei hoolinud ta millestki. Kord kündis mees põllul, naine laotas sõnnikut. Mehel hakkas midagi adra taha kinni, näeb: rahapott, sang peal. Nainegi näeb leidu. Mees mõtleb: "Ei tahaks raha ära anda, aga naine on leidu näinud, küll see läheb mõisa ja räägib härrale." Mees tuleb õhtul koju ja räägib naisele: "Armas abikaasa, kurvad lood meie maal. Homme algavat sõda." Mehel oli rehal suur tõrs. Sinna alla käsib naist pugeda varjule sõja eest. Toob odre, riputab tõrre põhjale. Sinna pani siis kuked-kanad teri sööma. Naine all aga hirmu täis, arvab, et sõda ongi tulnud. Saabub õhtu, mees päästab naise tõrre alt välja ja ütleb: "Sõda on nüüd läinud juba. Küll püüdsid sõjalased sind tõrre alt otsida, aga teadsin head nõu ja kavalusega sain sind varjata." Järgmisel pühapäeval sõidavad mees ja naine kiriku. Mees istub edas-, naine tagaspidi, kuna tol ajal olid kitsad vankrid. Mees ostab hulga saiu, viskab ülesse, need kukuvad naise sülle. Naine küsib: "Kust need saiad tulevad?" "Pärast sõjaaega antakse ikka leiba taevast," ütleb mees. Sõidavad mõisa värava tagant mööda. Toapoiss puhastab trepi juures härra kuube. Naine küsib mehelt: "Mis seal tehakse?" Mees ütleb: "Vanahärrat peksetakse trepi all." Ta karju ju ühti," küsib lollakas naine. "Ta suudagi enam karjuda," vastab mees. Mööduvad mõned päevad. Naine on mehega kodu tülli läinud ja läheb mõisa ja ütleb härrale ära, et mees on põllult rahapoti leidnud. Härra küsib naiselt: "Palju selles raha oli?" "Pott oli õige täis," vastab naine. Mees kutsutakse mõisa. "Sa oled rahapoti leidnud," ütleb härra. "Miks sa seda mõisa ära ei toonud?" kurjustab härra. Mees ütleb, et ta polevat midagi leidnud. "Su oma naine räägib, et oled leidnud," ütleb härra. "Naine on tobu ja räägib jutte, mis pole olemaski," vastab mees. Teisel päeval kutsutakse mees ja naine mõlemad mõisa. Härra küsib naiselt: "Millal mees leidis rahapoti?" "Eks siis, kui meie maal sõda oli," vastab naine. "Millal meil maal sõda oli," imestab härra. "Eks siis ikka, kui saiad taevast maha sadasid," kostab naine virgasti. "Millal need saiad siis sadasid?" imestleb härra. Naine kohe: "Eks härra ei tea, kui ta siin trepi all nii tublisti peksa sai, et enam karjudagi ei jõudnud, siis need saiad sadasid." Härra meel saanud pahaseks, kihutanud mehe ja naise mõlemad toast välja. Mees läinud rõõmuga ja olnud õnnelik, et võis raha ühes potiga omale pidada.

ERA II 132, 537/42 (7) < Kirbla khk., Kirbla v. - Hilda Uustalu-Vellmann < Tõnis Vaan, s. 1849 (1936) Sisestas ja redigeeris USN
Tugev karjane ja pärgel pojad Kaugel, kaugel, väga kaugel Eesti minevikust elas üks tugev mees. Aga ta arvas enese veel tugevama olevat, kui ta tõesti oli. Ameti poolest oli ta suure küla karjane ja käis karjas. Kord olnd üks noor mulikas teda pahandanud. Ta võtnd sabapidi kinni ja visand üle jõe, mis kümme sülda lai olnd. Teine kord ta olnd härjavankri otsa komistand ja selle katuseharja üle visand meelepahaga. Ja siis mõtelnd, et ta kõige tugevam mees maailmas pidand olema. Ja viimaks mõtelnd: "Tahan kord otsma minna, kas on teist nii tugevat meest." Kuidas mõelnd, nii ka tehtud. Läheb. Läheb päeva, läheb kaks. Ei kedagid. Kolmanda päeva õhta eel jõuab ühe maja juurde suure metsa sees ja läheb sisse. Seal tuleb talle vasta üks suur kole vanaeit, hirmus pealekauba. Ja küssib: "Mis see külamees käib ja otsib?" Tema ütleb: "Otsin vastast, tahan jõudu katsuda." Vanaeit vastab: "On hea küll, minu pojad ei ole praegu kodus, on vahvad mehed ja katsuvad küll. Nad tulevad öössi kodu. Jää siia." Ja toob talle õhta süüa. Vanaeit hakkab laua peale leiba vädama, vääb mitu leiba laua peale. Karjane mõtleb: "Mis ta nendega nii palju teeb" ja hakkab sööma. Sööb harilikult nagu inimene ikka. Vanaeit tuleb juure ja ütleb: "Minu poegi vastu sa küll ei saa. Minu pojad söövad vahel tegu ja kaks ja harukorral ka kolm leivategu korraga." Paneb ta magama, toob talle põhud alla. Temal hirm nahkas. Ei tea mis nüüd saab? Jääb valvama. Pojad tulevad koju Soomest. Teesel on kaks veskikibi, teesel tuuleveski kere selgas tervelt. Tulevad tuppa ja ütlevad: "Sul võeras hais toas. Kis siin on?" "Tuli üks võeras mees. Tahab jõudu katsuda." Pojad ütlevad: "Kis taga täna õhtul katsuma hakkab, homme hommiku siis katsume." Ja panevad karjase endi vahele magama. Aga nüüd hakkavad tuult laskma. Kui teene peeretand, siis käind teese vasta, kui teene, siis teese vasta. Jüst kui palli mängind. Nüüd olnd mehel hirm käes. Saand maast ülesse ja punuma. So/r/tsi pergelid ärkavad maast ülesse. Põle karjast kuskil, lähvad taga ajama haisu mööda. Karjane jõuab Peipsi järve ääre, aga ta õnneks tuleb tal ka õnn. Seal seisab meie eesti vägimees, kuulus Kalevipoeg, kaksteistkümme tosinat saelaudu selgas ja küssib: "Mis sa jooksed?" "Pärgeli pojad ajavad mind takka, ole hea mees, varja mind." "Tule poe mu püksireide," ütleb Kalevipoeg. Pärgeli pojad jõudvad sinna. Küsivad Kalevipoja käest: "Anna mees meide kätte!" Kalevipoeg vastab: "Ei anna" ja hakkab sortsidega taplusse. Võtab laua ja hakkab laudadega virutama. Kui matsu annab, lauaotsast tükk lindab. Üle poolte laudade saab juba peksetud. Kipub nappus kätte. Sealt tuleb noor siil välja. See oli sel ajal paljas, põle okkaid ühti olnd ja hüüab: "Kalev, Kalev, servilaudi, servilaudi, mette lapiti!" Kolm tugevat meest võitlesid, neljas oli püksireides. Ja Kalev peksab sortsi pojad minema. Ja siis lõikab enese kasukahõlma seest tüki välja, annab siilile. Sest ajast on siilil harjas selgas. Ja siis võtab karjatse püksireiest välja, võtab enese ihukarva ja annab karjatsele hirmu. Saatis ta karja tagasi ja ütleb: "Ära teinekord enam nii julge ole."

ERA II 132, 579 (1) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, redigeeris Mare Kalda
Tuld olla toodud vanasti teist perest linase kaltsu sees, kuid olnud ka tarvitusel väike sütevakk, millega vöetud süsa/?rao?/ ilmaga.

ERA II 132, 581/2 (9) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, redigeeris Mare Kalda
Tulel olnud suur mõju ka painasjalgade ja kodukäijate pääle. Kui neile ootamatult tuli pääle lastud, siis olnud nad seisma sunnitud ja neid võid näha. Iseäranis suur mõju olnud veel inimeserasva küünla tulel, sellega nähtud õige väikseid painajaid.

ERA II 132, 597 (3) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui päiksel on tõustes ja looja minnes ees ja taga sapid, siis hakkavat varsti sadama. Sedasama tähendavad ka kuu ja päeva ümber olevad rantsid.

ERA II 132, 597 (4) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui päike looja minnes tugevasti punetab, tähendab tuult, tormi ja kõled kuiva aega.

ERA II 132, 597 (5) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
On päikesel päeva ajal ümber mitu rõngast, arvatakse tulevat suurt sõda.

ERA II 132, 597 (6) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Paistab linnutee sügisel tüklik, ei tulla õiged talvet, on ta hargini must, ei tulevat enne jõulu üldse lund.

ERA II 132, 597 (7) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
Paistab noorkuu esimese õhtul kehaldi, olevat selle kuu läbi külm ja kõle aeg. Tihti ööldakse: "See on üks väga kange kuu."

ERA II 132, 597/8 (8) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tähti arvatakse olevat taevas nii palju kui maa pääl inimesi. Kui langevat taevas täht, surra ära üks inimene. Sest ühes inimese surmaga kustuvat ka ära tema hingetäht. Suured ja heledad tähed olla rikaste ja väikesed tuhmid vaeste inimeste hinged.

ERA II 132, 598 (9) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
On taevas näha sabaga tähte, olla tulemas suur sõda. Sabaga tähte olla nähtud Jaapani ja suure ilmasõja ees.

ERA II 132, 610 (41) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k., Sassi t. < Jaani khk. - Aleksei Jakobson < Maria Pauts, 50 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tarbepuud, mis ennemuiste maha võeti, pidi saama raiutud vanas kuus ja lasti ikka maha kõva tuule sisse (põhja või idase). Siis olnud need mädanemise vastu õige tugevad.

ERA II 132, 610/1 (41a) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k., Sassi t. < Jaani khk. - Aleksei Jakobson < Maria Pauts, 50 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Üks Tõrise küla mees lasknud võtta endale majapalgid maha. Kaubelnud kaks töömeest ja annud neile kõva käsu: "Kõik puud, mida maha lasete, peavad langema kõva tuule sisse, olgugi kui puud on pehme tuule poole kiiva, tulevad nad ikkagi saagida lõuna poolt ja põhja ümber tõukada." Mehed teinud ka nii, kuidas kästud. Palgid viietud hunnikusse, kuid milgi tagajärjel jäänud mehel maja ehitamata ja palgid mädanenud hunnikus ära. Ei aidanud vanamehe kunts neid mädanemise vastu ühti.

ERA II 133, 9 (1) < Kihnu khk. < Tartu l. - Teodor Saar < Moses Schafrau, s. 1881 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnus elab ka üks väljasaadetud juut Moses Schafrau, s. 1881. a. Pärnus, elanud Tartus ja Valgas. Tema olla Tartus juutidelt poisikesena kuulnud, et vaarao sõjavägi muudetud Punases meres pool kalaks, pool inimeseks.

ERA II 133, 13 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Liis Ottenson, s. 1875 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärdü vana Mart tuõn katku mäele.

ERA II 133, 15 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Teodor Saar < Kai Laos, s. 1865 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Piäle katku oln Kihnu mua nda tühi, et mindud teisält inimesi tuõma. Üks naenõ jäen testest üksi maha. Randa minnes leüdn Vanaköstri mäelt surn naesõ enges lapsõga. Tahakohe tullõs oln laps kua surn.

ERA II 133, 21 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Pärt Vesik, s. 1867 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Einlaidus (saareke Tõstamaa rannas) ollõ pihelgä juurõs suurõ kivi all Puõla kuninga Sigismundi rahaauk.

ERA II 133, 29 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Reet Vesik, s. 1873 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Marusõ õuõs enne juani oli egä umiku raha kõlin, kui küegi juurõs kivi piäl kolksimõ. Egä pauguga oli kõlks-kõlks! kulda. Ikka tuli ülemäle. Viimes läks jälle alamalõ, nagu olõks ruandaga vett süestetüd. Marusõ Mihklile, kissi praegu Amierikus ond, vana all mies ütlen neljäbä üese unõs, et raha ää tõuõ. Muud ollõ kedägi, kui konn ollõ piäl. Mihkel põlõ läin ühti. Ühe teese neljäbä kästüd jälle minnä. Mihkel läin uatama. Tulõ näin küll, aga põlõ juurõ ühti läin.

ERA II 133, 31 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Liis Allik, s. 1870 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärämetsä aast käün ennemä sioksõd Vanapagana jäljed läbi. Mede eit oln eksün. Lugõn meie issa ää, siis osan vällä tulla.

ERA II 133, 35 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Liis Laob, s. 1874 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tumadu vana Liialõ juhatõt, et Suarõs kadakapõõsas ollõ rahaauk. Tammõluast ning kärnkonn ollõ piäl. Vana ütles, et suan ühe lekk-karbi täve.

ERA II 133, 41/7 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Toomas Lamend, s. 1891 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mia eläsi Riigas terve kuu. Siäl oli üks lätläne, käüs vabrikus tües. Sie oli üks siokõ mies, et mõtlõma pani - juhatas kõik rahaaugud käde! Muud tiädä ei tahass kui ümberkaudu umbõs sedä kohta, kus rahaauku tiädässe. Kihnust ütles, et rohkõm ei ollõ taris, kui Kihnu mua neiljäks jagada ning tämä leöde üles. Mia küsüsi siis kua silmilt sjõpõlga Raeli rahaauku. Ütlesi, et vesti puõl külges natukõ süüdi puõl kespaega muad pidäde olõma. Ühe nädäli aa päräst ütles, et siäl oln küll rahaauk, aga enäm ei ollõ. Aeg ollõ üle läin. Kõik riäkis ää, mis ümberkaudu ond. Siis mia juhatasi Ala rahaauku, et vesti puõl külges nordi puõl otsas pidäde olõma. Selle kohta ütles, et ollõ küll. Aga paelut ei ollõ - piotõ kümmet tuhat rubla õbõ- ning vaskraha. Suurõseljä rahaaugu kohta ütles, et siäl pidäde piotõ kahtõkümmen viite tuhat olõma. Süüdi puõl kivi neli jalga ümberkaudu pidäde kaevma, siis suajõ käde. Mis mitte mua ollos ollõ, selle pidäde vällä võtma. Enne, kui kuu täüs suamata oli, siis ütles kõik punkti piält ää. Mioksõd inimesed, mioksõd majad ning akna ruudid, ütles kua ää. Usuks mtõ, et võeras inime sedäsi tiäb riäki. Ennemä, kui vällä läin, pann uksõ lukki ning mitte ühte tuba ei põlõ lasn. Mis tä siäl sis tegi, sedä tiäss kiegi. Tämä juhatamise järge võetud kolõ paelu rahaauka üles. Suarõmalt suadud ulk õbõriistu käde. Kaks vendä suan omalõ. Eläsid päräst Riigas. Rikkad mehed olid. Sõitsid ühe pissikse jõe tiimri piäl. Ennemä, kuimtõ viel raudtiesi põlõ oln, oln tiede iäres ette paelu pasatskisi. Üks lätläne rüevn ning tapn kua tiede iäres. Viimes suadud käde ning suadõtud Siberi. Viimes kirjutan koo vennäle, et tämä ollõ küll Siberis, aga siälmte ollõ siber, Lättis ollõ paelu enäm siber. Tämä enäm ise tahakohe ei suajõ egä ei tohtidõ tulla. Juhatan, et üheskohta ollõ tämäl raha maha kaevõt, et selle ää võttõ. Vend läin otsma ning kaevn kua, aga põlõ mitte kedägi leidn. Viimes küsün selle targa käest nõu. Sie juhatan samu piält ää, kus pidäde olõma. Mies läin kaevma ning põlõ muud kedägi leüdn kui ühe sioksõ suurõ telliskivi, mis puõlõ suurõm oln kui arilik telliskivi. Mies pann selle auku tahaskohe ning aan augu umbsõks. Tark käsn uiõst kaeva. Teesekorra oln telliskivi kadun, aga roho juuriku oln. Tark käsn viel minnä. Käsn kõik kõrva panna, mis-mte mua ollos ollõ. Mies põlõ muud ühti leüdn kui sellesama telliskivi. Mies pann kivi kõrva. Päräst muutun telliskivi nda sama suurõks kastiks, nagu telliskivi oln. Kastiss oln raha. Aav tüetäs selle lätläse käe all. Aav riäkis mjõtut siokõst juhtumist. Vanas kuus ei suajõ ta rahaauku üles otsitud.

ERA II 133, 47 (2) < Kihnu khk., Lina k. - Teodor Saar < Jüri Laarents, s. 1870 (1935) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Muasi laevamehed rain kivisse, et Kihnu mau pidäde sedasi ukka minema nagu Jeruusalemma ljõnn.

ERA II 133, 47/9 (3) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jüri Laarents, s. 1870 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mõisnik tuõn Muasi laevast vaskkangu ning kaevn mõisa juurõ veske juurõ mäesse. Pidän otsmine tulõma, sellepäräst. Aga ühed olid jälle kavalamad - võtsid mõisniku tagant ää ning muusid ää.

ERA II 133, 53 (1) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Killumaa põllul Selistes on kivivares üks võõras puu. Kutsutakse seda hiiepuu. Puu on vana üle 200 a. Nii vanu aastaarve on talle sisse lõigatud. Kes sellest puust tehtud lusikaga sõi, see läks kärna. Kui lusikas puu juurde tagasi viidi, siis sai jälle terveks.

ERA II 133, 55 (4) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Minu isale öeldud unes, et küünlalaupäeva õhtul rahaauku kaevaama läheb. Isa laskis tuura teha ja läks kaevma. Öeldud, et pae kivi tulla vastu ja selle all olla raha. Kaevis küll mees, aga raha ei saanud. Kivi tulnud küll vastu.

ERA II 133, 55/7 (6) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seli mehed läinud õhtul pimedas riigimetsa aiavitsu varastama. Teel jooksnud niisugune loom mööda, et ei ole olnud koera, hundi ega mõne muu looma sarnane. Õhtul mehed haknud koju tulema. Ei ole metsast välja saanud. Ikka läinud tagasi vanale kohale. Viimaks jäänud metsa ööseks. Alles hommikul saanud metsast välja.

ERA II 133, 99 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineitsid oln kivi otsas pesemäs. Valgõtõ piädega oln. Merekaru tuln ning võtn nied selgä. Siis tuln mäele. Karu põlõ ühti mäele tuln. Inimesed uatan iemält ning ütlen: "Näkineitsike, näkineitsike!"

ERA II 133, 99/101 (3) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineitsid lüpsn randas merelehmi. Kui inimesed juurõ läin, siis kadun ää. Näkineitsite piäd paistn viel laenõtõ vahelt.

ERA II 133, 101 (7) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennemä kivid, puud ning luud riäkn. Juttu põlõ ühti oln, muedu iält aan üksi. Kui jalaga teese külje piäle lükkän, siis jäen vaid.

ERA II 133, 101/3 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Keri-puu vikkel, sarapuu nikkel, viguli pikkel, siguli likkel...

ERA II 133, 103 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jaan Vesik, s. 1876 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Esimese katku aegas pandud aigõtõ riidi puati ning lastud vesiaolõ. Katk läin siis Kablilõ.

ERA II 133, 103 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jaan Vesik, s. 1876 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Teese katku aegas läin puät inimestegä Ruhnu. Üks mies naesõ ning lapsõga jäen testest maha. Naenõ surn päräst kua ää. Esimene naenõ tuõdud Karugalt - Pietri Memm. Pärast sedä tuln Englismanni sõda.

ERA II 133, 105 (2) < Kihnu khk., Turu k. - Teodor Saar < Tiiu Kiigajaan, s. 1863 (1935) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks laevamies lüen Pitkänäl vasta kivi, et kui sie kivi ää vaibudõ, siis Kihnumua minne ukka nagu Jeruusalemma ljõnn. Nüüd ollõ sie kivi juba muaga tasa.

ERA II 133, 107 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Liis Loob, s. 1878 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tika küüni piäl oln vaimõ läbikäümise koht. Kiegimte põlõ siäl magatud suan. Ühekorra Allikivi Pärt lükkän ühe jalaga maha. Taldrikutõ ning lussikatõ kõlin oln all. Umiku uatan - kõik oln terved!

ERA II 133, 109 (10) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Liis Loob, s. 1878 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärdü õuõst kadun pakk ää ning nähtüd, et punanõ koer läin Tauslas. Oln oma koeraks muutn. Ljõnaküläst akkan inimesed kõegõ ennemä surõma.

ERA II 133, 113 (2) < Kihnu khk., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mia pissike oli, siis olid meil ikka ühed meremõõtajad. Miolõ üeldi, et nied ollõ kivinäkid. Kivinäkid tein Pitkänäle Jeruusalemma ljõnna uulitsad. Kui nied ää vaibudõ, siis minne Kihnumua ukka. Aga mia tiä küll. Kui mia Mallõlõ tuli, siis olõss Arumäel mitte maja tippu. Aga nüüd neid küll. Äpel juba koht viieks jaetud. Nüüd pojad jagavad jälle. Sedasi lähäb ta varssi ukka.

ERA II 133, 113 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Merelehmäd tuln vähä kaldalõ. Inimesed võtn sugu lehmi ää. Siis karjanõ nutn kivi otsas.

ERA II 133, 115 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Miamtõ sua aru! Sii nurkas oli ennemä vana maja nurk. Tegid siis ikka: kudru, kudru! Nüüd kuulsi jälle ühe õhta. Keträb nagu suurõ lõrinaga. Ollõ ikka muaalusõd. Arvatassõ, et mua sis ollõ sioksõd samad inimesed. Tehe seda samuti tüed ning kedräte. Mua all ei piäks terved inimesed olõma. Siält tulad kõik aigusõd, sarlakid ning. Nendel põlõ õhku mitte.

ERA II 133, 119 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Mõisa k. < Karksi khk. - Teodor Saar < Mihkel Kuuse, s. 1899 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks minu vana sugulane rääkis, et Karksis olnud niisugune halva kuulsusega suur ohvrikadakas. Kadakal olnud auk sees. Seda pole tohtinud maha raiuda ega. Karjapoiss pannud põleva taela kadaka auku. Poiss hakanud rinnus hirmsat valu karjuma. Toodud luteruse õpetaja, see ei ole aidanud. Siis toodud vene preester. See lugenud oma sõnad peale ja võtnud valu ära. Aga poiss surnud ikka ära.

ERA II 133, 119 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Tiiu Oad, s. 1883 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tapõlda aidas ollõ Vanapagana tie. Silmäd tehe pimedäs ning eksütätte ää. Jutustaja olla raamatuist lugenud "näkäneiust".

ERA II 133, 121 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kus rohoratas mua piäl kasvab, siäl ollõ muaalusõ lapid.

ERA II 133, 121 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Meres ollõ meresigu ning -lehmi ning.

ERA II 133, 121 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Raha pidäde kuevatama. Võiõmtõ mua all pidädä. Egä sui ühe päävä või üese. Päävä ikka ollõ kua rahaauka nähtüd.

ERA II 133, 199/203 (11) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesiku, s. 1903, käsikirjast < Kustav Sutt (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnu elu. Ilmas elu vaev ja valu, kõndima pean paljajalu. Toiduained on kõik napid, seljas viimsed riidelapid. "Kuidas teil see tüli tõusis, puudus meie maale jõudis?" Mis teeb üks saare elanik, mis mere sees kuus versta pikk! Enne olid meite rikkus laevad, tehti tööd ja nähti vaeva. Minevik kõik lõpetas, me taskud tühjaks koputas. Heast elust oli himu siis rahval täis, suur sõda siis kohe ka lahti käis. Oli leib ja riie, raha, rikkus, aeg pea meitest eemal kippus. Suur sõda laevad põhja aas, mis järgi jäid, need põletas. Kes peasis paha hingega, mis seljas nende hilpega. Mis kihnlane peab tegema, tema õppind vaeva nägema! Mis parata või ära teed, meil ümberringi mereveed! Kimpsud-kompsud kotti panna, tõttan viimse mere randa, et kergitust saaks räimepüügist, viljaks vahetes ehk müügist. Siis sõitsin välja oma paadiga, kus teised naabrid oma püüstega. Nad heitsid, nõudsid, sõudsid ette, korralt ei saand räime kätte. Siiski kümne sülla vees räim seal leiti õhtu eel. Lahutasin omad võrgud vette, sain sealt väikse jao kätte. Siis tõusis torm ja marutuul sügisel septembri kuul seal kaugel mere madalas, seal Kihnu otsas Tibrikas. Paat raske räimekoormaga torm tahab teda ümber vajuta. Mets sealt paistab vaevalt ees lainte tormi, saju sees. Ka kihnlane on vahva mees kas maal ehk metsas, mere sees. Kui tuul ja torm läheb kõvemaks, see teeb tema südant julgemaks. Kes kardab tuule tuhinat ja kohkub lainte kohinat, see kaldalt lainte jooksu näeb, pooljookstes hirmul metsa läeb. Siis suurel maal on salved täis, meil hakkab üle mere reis. Täis täie vastu räimega, kes peremees, toob mõõduga. Kui maale läed, nad ütlevad ja odavamaks kauplevad: "Sa püüad räime paadiga ja saad neid kerge vaevaga!" Kui näeks seda metsa-maade Ants ja saaks üks mere lainte tants, sinu kisuks kohe paati pikali, suu kisuks sul lahti kõrvuni! Sa ütleks: "Mereveel suur vägi. Jookstes tuleb laintemägi, tõstab paati üles-alla, ei lase kuskil paigal olla." Sina annaks siis vilja asemel jahu, ei mõtleks, et sul sellest kahju, tooks herni suure topsiga ja ütleks: "Kalamehed elagu!" Kõikimoodi luba on kaubelda: puud rukki, kaks tuleb otrega. Aga olgu vili, mis on vili, kaertega tuleb puuda neli. Räimed vahetud said viljaks, aeg meil jäigi õhtu hiljaks, ei saand enam kokku oma sõprega, öökorteriks jäi meil Lihula. Seega näete rikkad, kehvad, kuidas elavad saarerahvad. Peavad ööd ja päevad orjama, kõhu täitmiseks vilja korjama. Luuletanud Kustav Sutt.

ERA II 133, 241 (30) < Kihnu khk., Sääre k., Puka t. - Teodor Saar < Juhan Kott, s. 1884 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laevamehed oln põrgus. Suan vanakuratil ändä kindi ning akkan tõmbama: iu-vei! iu-vei! - Vana ütlen, et tämä meremehi enäm põrgu ei võttõ, nendega ollõ kellegi elu.

ERA II 133, 242 (31) < Kihnu khk., Mõisa k., Nuki t. - Teodor Saar < Jakob Türk, s. 1866 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui inimene näeb püünises kala ja ära ei võta, siis kala läheb targaks ja läheb ära. Meile tuldi kord ütlema, et mõrd olla kalu täis. Läksime vaatama - mitte ühtki ei olnud enam.

ERA II 133, 243 (37) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k., Malle t. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhja loit (= virmalised) - tulõpurskajad mäed.

ERA II 133, 243 (38) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k., Kopli t. - Teodor Saar < Jaan Palu, s. 1882 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhjanael ~põhjatäht. "Vanad mehed" roolinud selle järele Riiast koju. Sõel, taeva Sõel.

ERA II 133, 243 (39) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k., Kopli t. - Teodor Saar < Jaan Palu, s. 1882 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tähed on kõik ühekaugusel, kuust vähemad.

ERA II 133, 243 (40) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. < Häädemeeste khk. - Teodor Saar < Roobert Vambola, s. 1893 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Koidutäht. Vanker. Täht maakera suurune. Kuu suurem kui maa. Päike suurem kui täht ja kaugemal kui tähed. Lendtäht - "elektriviske" (viske = vistrik). Linnutee - elekter. Kisub linde. Külm pressib linde sooja poole. Kui meil külm, siis linnud lähevad lõunasse. Kui seal külm, siis tulevad põhja.

ERA II 133, 244 (42) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vana Vankõr. Põhjatäht ~põhjanaba. Ljõnnutie - väikesed tähed. Koedoehä - hommikul, koivalgõ - õhtul. Täht juõsõb - juõsaja täht.

ERA II 133, 244 (43) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Välku, päikest ei või sõrmega näidata. Sõrm jääb kõveraks.

ERA II 133, 244 (44) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa on alt vett täis. Sellep. ei vaju põhja, et on "enge all".

ERA II 133, 244/5 (45) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas Eda Pomozi 2001
Silmatera on ümmargune. Sellep. paistab ümmargune ka taevas. Kui silmatera oleks kandiline, siis paistaks kandilisena ka taevas.

ERA II 133, 339/42 (4) < Kihnu khk. - M. Kurrul (1895/1936); vt. ERA II 133, 36/4 (34) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sinnekohe, kus suurihalla (hülgeid) nähtud õhta, tahakohe tulles oli ega mehel paar poegi taga. Toomas tõi vanna (hülge) - 15 n päe. Jõlm läks sulaks, siis laksime jälle mere. Saine lõunani juba läin: jõlm läks uduses, põersime tahakohe, aga kust sa laeva veel lõväd. Käösime ning käösime, juba läks pimetaks. Siis klaaris jõlme küll ä, aga minnä tiä enam kohogile. Äkest mia näe: tuli näükse, panime/ = läksime/ otse sinnakohe, saime laeva juure, aga Tungi Kustav oli kadun, ei tules välla kusakilt, lassime paar pauku püssu - ei kedägi. Siis näütami veel tuld - ei kedägi, jäigi selle õhta kadun. Teise humiku oli iõlm selgem ning tuul moalt ning kaunis vali, suatsime poari mehi oatama, mehed tulid varsi tahakohe ning reäksid, et õõre/kinnise ja ajujää piir, kus ju "õõrub"/ olle lahti, ei olle küll liiga lai, aga jala egä eä tükküga olle võimata üle saia. Mia kässi venne valmis panna ning jälle uiest otsma minne, mehed olid koa otse valmis minemas, läksid, oleski väga kaua kadun, juba tulid tahakohe ning Kustav koa pool külmavoetud venes pitkas. Tehti nattuke sooia, viina aeti sisse, õeruti ning vintsutati nattuke, akkaski toibuma jälle. Kustav reäkis: "Õhta tulles jahvardas/vanem vorm, praegu tarvitusel "jahus", täh. segas/ mio nõda ä, et soas mia aru enam kedagi, siiski tuli oma aru pära siakohe, võis olla eha kustumise aani/kahtlane keelend, p. o. "koivalgõ" eha asemel/, siis lahkus udu ää ning mia sai siis aru, et oles õige koes ühti, mia oli paelu pohja poole läin, siis hakkasi rohkem siapuele hoidma, siis nagi teite tule korra koa, aga oli õõrde lahti võtn, suas enam üle kusakilt. Otsi omale/jää-/tükke vahele, varjukse koha ning oli ühe tükü aega seal, hakkas külm kindi, siis tegi joostes nattuke sooia ning langsi siis jälle pitkä, käksä lei enne iätükku otsa pusti ning püssü tupe siõnna otsa. Mõtlesi, kui juhtu magama jäema, ehk siis leüdväd üles. Nenda ondki vist oln. Teä mia kedägi, kudas mia sia sai löütsi, aga et laevas oli." Nenda läks se päe jahtides üle. Õhta sündüs tuul kaunis valjuks ning eä pani minema. Teise humiku olime juba Ruhnust kaudu. Õhtapoõlõ hakkasid juba kurama metsad paistme. Teise humiku olime üsä Sõrve poagi ligi, oleks varsi kurgult/Irbenist/ vällä viin, aga tuul jäi tasaseks ning hakkas edala poõlõ vädämä, siis jai vagavaks ning võttis vesikoare ning hakkas meiti jälle tahakohe aama. Kolmandama humiku olime jälle Ruhnu ligi. Pani ikka tuult juurõ ning vadas luõdõ puõlõ. Sundus kieväks aaks (= tormiks). Iä akkas teese piäle juõsma. Lei meite laeva ligi toppama. Tegi silmapilk murru valmis. Meie panimõ tali valmis, et kui viel tulõb, siis laeva iest ää vadada. Aga tulõss ühti. Meie valvasimõ terve üe, et kui taris, siis valmis olõmõ. Sedaviisi sõitsimõ kaks päävä Riia puõlõ. Lõhkus iä nda ää, et enam suass minna kusagilõ. Kaks päävä ning kaks üed olimõ laevas nda paegal, et mitte kjõpma. Siis akkas jõlm jäemä. Näess meie enam muad ega metsa. Olimõ nda kesk Riia meres. Torm oli aga iä nda ää lõhkn ning puruks tein, et jala ädävaevaga ronidõs läbi sai. Käösime ühe päävä jälle meres. Leüdsime suurõd allid. Tapsimõ kahe päävägä laeva täüs. O, küll võin viel tappa, aga kus panõd! Sedasi oli juba neli nädalid kaudu läin. Tuul sundus jälle põhjast ning aas meiti ikka Riia puõlõ. Iä loppis silma nähtavas. Tuult vadas vesigarõ puõlõ ning aas meiti Läti randa rjõnnassõ (= kinnisjäässe). Sui aeg toppis piäle ning meie jääsime oma laevaga pehme löga (= jääsupp) sisse ning mitte enam kjõpma. Viis päävä olimõ sedämuõdi, siis võttis tuulõ lõuna-edälä, aas rjõnna uagi (= kinnisjää ääres olev laintest purustatud jääsupp) piält ää ning meie saemõ siält purjutama.

ERA II 133, 464/5 (7) < Kihnu khk. - Teodor Saar, M. Kurul (1873/1935). AT 234, 3 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 211. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ööbik ja vaskuss. Ükskord elasid ööbik ja vaskuss ühel meelel teineteisega rahu sees ühes majas. Niihästi ööbik kui vaskuss olid ühe silmaga. Ühel päeval sai ööbik pulma palutud. Tema ütles vaskussile: "Mina olen pulma kutsutud, tahaks aga mitte ennast ühe silmaga näidata - ole nenda hea ja laena mulle oma silma teiseks, homme toon ma tagasi seda sinu silma." Vaskuss tegi tema palvet mööda! Teisel hommikul tuli ööbik jälle tagasi. Aga oli aru saanud, et kahe silmaga parem on mõlemile poole vaadata kui ühega. Vaskuss küsis oma silma kätte, aga ööbik ei annud mitte. Siis ähvardas vaskuss ööbikule kätte maksta. Ööbik ütles: "Mina ehitan oma pesa kõrges pärna otsa - sinna, kust sa mind ei leia." Sest ajast ööbikutel kaks silma, aga vaskussidel mitte ühte ainustki. Nii kus ööbikute pesad puu otsas on, seal peavad ka vaskussid põõsa all olema ja püidvad üles ronida! Kui nad pesad leidvad, siis puurivad munadele augud sisse ja imevad neid tühjaks.

ERA II 133, 499/509 (3) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jäe jumalaga, Eestimaa, ma võtan Riiga reisida! Sääl näen ma meremeeste au, kes kokku pidand suure nõu: ühe uhke maja ehitand ja munserolli sisse seadnd. Vana Loorents istub ka seal sees, ta on ju päris saksa mees. Siis teretan: "Gut morgen!" ma ja küsin, kas ma laeva saan, kus peal võin sõita selle sui ja talveks koju tulla võin. Ma räägin taga saksa keelt, see rõõmustab ka vana meelt. Ja varssi ütleb ta see peal: "Kas tahad munserdada seal? Meil on üks suur ja uhke park, ta kapten on ka õige tark. Ta reisib pikad mereteed ja käib ka läbi võerad maad." Siis selleks kaupa tegin ma, et täie mehe palga saan. Kui kaup oli tehtud, raha käes, siis pudel õlut ostsin ma. Siis teisel päeval läksin ma selle väikese Düüna stiimriga seda uhket laeva vaatama, kus peal ma pidin reisima. Laev seisis vanas Millgrabis, kus tõuerid teda taklasid. Siis tüürmann vastu tuli mul ja ütles: "Sa üks madrus mul!" Kui pudelit tal andsin ma, siis tööd mul anti korraga. Bramstengad üles ajada ja seda mööda rajad ka. Kui kõik siis nõnda valmis sai, et varsti merel' minna võis. Siis masin jõest meid välja veab ja loots, kes õiget kurssi teab. Kui kelluboi juurest mööda sai, siis loots meist jumalaga jäi. Siis jäi kõik oma hoolele, me peastsime purjed tuulele. Siis maha jäi meist Riia linn ja Ruhnu saare tuletorn. See Märsarehv ja Kura rand on oma tuled valgustand. Kui ükskord kumas koiduläik, need maad mina maha jätsin kõik. Siis üskord paistis meie ees see Gotland Balti mere sees. Sest Öölandist ja Bornholmist mul pole palju rääkimist. Me vastas on suur Rootsimaa ja varsti Danska Sundi saar, kus mitu tuhat laeva peal - kõik ühtlas läbi sõitvad seal. Paar nädalat me seisime seal Kopenhaageni reidi peal. Siis varsti saime tuule hea - kõik purjed bordevinti sea. Ei kaua aega kestnud see, siis maad me jälle nägime: see Elsener ja Elsenburk ja Kattegati väina nurk. Kui kõigest nendest mööda sai, üks kõrgem koht veel Rootsimaal. See kutsutakse Kulleniks - paak põleb seal pikk sülda kaks, ta näitab laevadele teed, et surma ei saaks mereme'ed. Kõik uhked majakad on siin, mis kõik ma tahaks rääkida. Neil öösel tuled põlevad. Kui paksult taevast katab pilv, et kaugel ei või näha silm, siis igas laevas on ju need - trompeedid, pasunad ja muud. Kõik üle ilma teatab see, peab seda teadma meremees. Sest Aagentist nüüd mööda me, Gibraltar meil see paistab ees. Seal suures Nordi mere sees kõik Inglis kalalaevad seal on uhkest kokku pidand nõu ja purjutades noota vedamas. Siis tõusis meile ka üks löök, ei maitsnud enam söök ei jook. Meil vestist tormi vastu tõi ja lund ja rahet maha lõi. Siis kapten omas kajutis, tema kõndis suures kurbuses. Ta palus põlvili ka maas ja hüüdis appi armulist. Kui ükskord vähenes suur torm, siis purjed lahti - üks, kaks, kolm! Siis viinapudel välja toodi, elu terviseks seal joodi. Kapten, see siis vaatas kaarti, laev, see lendas täies vaartis. Küll Nordi meri suur ja lai, kus patentlogi lastud sai. Küll Inglis kaanalis on suur torm, siit läbi sõita on suur hirm. Sest kuulsast Inglismaast mis teil' ma tahan rääkida. Seal mürinad on vägevad, suured tööd ka tugevad. Ja rauast väravad on ees, kes kinni hoidvad merevee. Veest võtab ennast alanda, kolm sülda madalamaks jääb ja meri kaugelt kuivaks jääb. Nüüd purjutan Hispaania, seal vast saan minna maale ka. Näen metsad, kaugelt kõrged mäed, kus otsas seisab linn ja jõed. Sest ma kui imeks sinna sain, just kasemetsa tukka jäin! Seal laev oli laevast seotud ja rajad viltu prassitud. Kõik neljas mastis taageldud ja sütega täis laaditud. Kui kätte jõudis jõulukuu ja veel see uueaasta päev. Seal pääsukesed lendavad justkui suvel meie maal. Kakskümmend aastat mööda sest, kui röövlid tulnud Ahvrikast, on laevadele ette seadn ja nülgind meremeeste pead. Üks kuulus riik jääb rääkmata, mis on alles vaatmata. Prantsuse linna majadest, kus leian kenad neiud eest, kes rõõmustab üht meremeest, kui leian turmpoi majad eest. - Mul olid kallid viinad ees, mis saada võib kõik meremees sest kuulsast rikkast Ahvrikast, mis on ka alles rääkmata. Kui kümme päiva sõitsime, siis päeva alla jõudsime. Küll oli hirmus pala seal, et liha kõrbes luude peal.

ERA II 133, 515 (1a) < Kihnu khk., Mõisa k. < Tõstamaa khk. - Teodor Saar < Ann Kurul, s. 1865 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnu majakiülem Vulf sõitnud iga päev punase tõllaga. See olnud nagu vaarao tõld.

ERA II 133, 515 (1a) < Kihnu khk., Turu k. - Teodor Saar < Jaan Entsik, s. 1894 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks poiss tuln laevast ning riäkn, et tämä sõitn Punasõst merest läbi. Näin vaarao tõlla ratta vee piäl. Siis ette vanaeit kuulan.

ERA II 133, 515 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Jaan Entsik, s. 1894 (1936), kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tammõpakk tuln vastalõ (= vastu tuult) vesiaolõ. Siis akkan katk.

ERA II 133, 522/3 (1) < Kihnu - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad. Kas tunned maad, mis Seli rannast on kaksteist versta lõuna pool ja Kihnu saare nime kannab? Seal hüüab uhkelt iga huul: Refr: See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa! Seal elab vaba Kihnu rahvas, kes oma kommetele truu ja maal kui merel ikka vahvas nii rahus kui ka sõjasuus. Refr. Küll ütleb mõni uhkussunnil: "Mis head võib olla Kihnumaal?" Kuid Kihnu elu nad ei tunne - meid kaitseb saatus igal aal. Refr. Kui lahti pääsis ilmasõda, tõi venelasi, kasakaid, siis õhkas (~ ägas) rahvas suures hädas, kuid keegi ei (~ ei ükski) puutnud kihnlasi. Refr. /vt. Märkus lk. 1. Hariduse Rahvakomissari käskkirja nr. 589 täitmiseks on siit köitest 8.10.1945 välja lõigatud lk. 523/4; mittekeelatud osad on kopeeritud vahelepandud lehele. /Siis tuli enamlaste tõbi ja punakaardi taskutes end kuhjas kokku kuld ja hõbe - kuid (~ neist) jälle eemal kihnlased!/Siis tuli lõpuks (~viimaks) saksa vägi ja nõudis pekki (~ lehmi), mune, võid. Kuid (~Ja) Kihnu rahval himu tegi (~ armu tegid) - nad ise pekki, mune sõid. Refr. Kui aga (~ Siis tuli) uue aja seadus meil jõulud varem kätte tõi, ei jäänud ükski kimpu Kihnus, vaid pühiks värsket õlut jõi. Refr. Luuletanud Elena Dubkovskaja. Elas Kihnus 1905-1919. a.

ERA II 133, 526/31 (4) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Must Kapten Atlandi okeaanil, kus lained laksuvad, üks laev seal sõidab ruttu, kel purjud tumedad. Komandosillal kõrgel, ta kapten seisab sääl ja alla käsku annab ta kare, käskiv hääl. See kapten on van Straaten, Must Kapten on ju ta! Laev "Lendav Hollandlane" viib teda Ahvrika. Küll mässule lõi meri ja pikne müristas - ei tarreta ta veri, ei kohku süda sees. Ta käseb valjul sõnal: "Kõik purjud ülesse! Las möllab, mässab meri, ei seda karda me!" "Oi-oi, üks puri näha!" nii hüüti vahi päält. "Oh, vennad, vaatke vahvalt, vist Morgen tuleb säält!" Must Kapten sõjalippu sääl käskis tõmmata. "Küll Morgan saab veel näha, ei teda karda ma!" Pea oli kaetud taevas ju paksu suitsuga - laev "Lendav Hollandlane" tuld juba andis ta. Pauk kõlas, sild läks puruks, kuul lõhkus laeva ka. "Trepp alla!" käis komando siis musta laevalta. "Kus on mu tütre varas?" nii hüüdis Morgan sääl. "Surm sulle, hollandlane, Atlandi mere pääl!" Siis tormasivad üles, need mehed tigedad ja võtsid püssid, piigid ning mõõgad välkuvad. Küll oli hirmus näha, siis röövli laeva peal, kus mehed võitlesivad kui metsalised seal. Ja laevatekki veri pea kattis üleni, ei jäetud võitlust seisma, vaid peeti edasi. Ja kui küll mõõgatera ju lükkas maha sääl Morgani - siis ka jäävad kõik rahu laeva pääl. Ja mehed valjult hüüdvad kõik vaimustusega: "Nüüd elagu, van Straaten, ta elagu, hurraa!" Kuid Straatenit ei jõua need hüüded rõõmusta, Kap Hornis tema mõtted vist näikse viibima. Sest aasta on ju mööda ja sellepärast ta peab trehvama Kap Hornis ju oma Marthaga. Ei hooli tema sellest, et meri möllab nii. Kap Horni poole algab ta reisu ometi. Et rutemalt võiks jõuda ta kalli kaenlasse, seepärast valib tema siis otse, õige tee. Veesambast läbi sõita ta tahab laevaga! Kuid loodusvägedele ei jõua vastu ta. Ehk laev küll oli nii tugev, kuid siiski põhja ta saab vete võimust maetud sääl ühes meestega. Üks kangelane jälle on vähem ilma pääl! Välk, torm ja meri peavad tal surmapidu sääl... /Teine variant:/Atlandi okeaanis, kus lained mässavad, üks imelaev täis purjes, ta sõidab Ahvrika. Tema kapten seisab väljas komandosilla peal, see kapten on van Straaten, laev "Lendav Hollandlan'" ja kõik maailma riigid on teda tunda saand. Küll möllab, mässab meri ja pikne raksatab, selle mehel soontes veri ei tarretama löö! Tema annab valjust käsku: "Kõik purjed ülesse!" Kui möllab, mässab meri ei seda karda ta! "Oi-jah, üks puri näha!" nii hüüti paki pealt. "Mul andke aega vähe, Morgan tuleb sealt!" Üks pauk ja plagu mastis, mis veripunane. Morgan saab varsti näha, ei teda kardeta! Taevast ja merd seal kattis paks püssirohu suits ja nende keskel seisis üks uhke "Hollandlan'". Pauk kõlas, sild käis alla, kuul puuris tekisse. "Trepp alla!" käis komando seal musta laeva peal ja vaatab kurval mõttel Atlandi mere peal? "Kus on minu tütre varas?" nii karjus Morgan seal. "Surm hollandlasel paras, Atlandi mere peal!" Kui verejanus tiigrid need mehed tormasid ja vastastikku piigid nad ette torkasid. Küll hirmus oli näha seal röövli laeva peal, kus tapetud sai mehi tekk verest punane. Mõõk puuris Morgani läbi ja maha kukkus ta. Tal oli hirmus häbi ja valus otsata. "Morgan on nüüd ju surnud, Must Kapten tappis ta! Ses elagu, hollandlased, Hurra, van Straatenil!" Ei sellest suurest mässust ta rõõmu ei tundnudki, vaid mässavas Kap Hornis tema mõtted viibivad. "Üks aasta annan aega, Van Mohlen, tead sa! Kap Hornis nõuan sinult oma Martha tagasi!" Komando kõlas valjust selle julge mehe suust. Karavelle peal, kus neiud viime Kartemi saarele. Kartemi saare peal, on teisi küllalt seal. Sest elagu, hollandlased Hurra, van Straatenil.

ERA II 133, 540/2 (12) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hülge laul. Ma algan laulu hülgejääst ja kiidan Kihnu küttidest. Küünla kuus, kui külm oli vali, hangetas kõik Riia meri. Kuivasääre kääras risu, ei sealt paista rinna vesi. Seal tulid kokku külataadid, õuemehed, armsad naabrid. Nad a'avad juttu hülgejääst ja kiitvad Kihnu küttidest. Kes katsun öösel oma naist, see ära rikkun hülge püüst. Seda tarvis varsti harida ja paelad uuest tarida. Valmistage valged mütsid, hülge püüsed, püssid, käksid! Nemad käivad mitmekesi vaatmas, kus on sulavesi. Kus on lausa liiprid siled leida mõned "mustu-viled". Kui oli natti kupul näha, kütt see ronis varju taha. Seal tema seadis püssi palge, vaatas kirpu, hark oli selge. Päästab natil nokapära, varsti pauk sai tehtud ära. Kui oli "kala" kätte saanud ja seal juures juttu a'anud. Korra pööran kõrtsu pära - korter viina kuluks ära. Parem vastu Kihnu pöörda - jalavaev on makstud ära.

ERA II 133, 574/6 (14) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Siin meie seltsis. Siin meie seltsis selle aasta, Jumal aga teab, kus tuleva aasta! Muist meist pandaks mulla alla, muist meist liiva liidetakse, muist meiti viidaks Venemaale. Siin meiti peetakse küll lolliks, meie lähme Riiga siidiselliks, Siidi aga selliks, ametrolliks (olen kuulnud ka "sametpoisiks" - T.S.). Seal ees meil loksub kaardilaud ja tihti vilgub viinaklaas. Ma pidin aga minema briki peale, pandi aga Riiga parga peale. Riigas parkasid oli palju: üks oli "Tiina", teine "Düüna", kolmas, see oli parka praama, neljas, see oli aurulaeva. Kõik tahtsid minna talireisi, otsekohe Olensburki. See aga reis oli väga raske, sest, et tali oli väga vali. Küll oli aga külm ja sadas lund, ei kellegil tulnd silma und. Õhtul, kui läks päike looja, andis rooliratas sooja. Mina andsin aga roolirattal kätt ja valasin härdast silmavett. Aga kes ju meitel seal siis teadis, palju laev seal meitel jõudis?! Kapten merekardilt uuris, arvas ära selle aja, et nüüd saame tõesti Liisarooti. Seal siis viskasime loodi ja mõõtsime siis merevett ja andsime üksteisel kätt. Aga kapten, see oli ikka hädas! Tüürmann kinnitas veel teda, et meitel pole väga viga: Meil laeva sees on soolalast ja soola sees on püsti mast; meitel tekkis seisab valge luup ja igal mehel selgas suup. Me suubid selga heidame ja lainte varju peidame.

ERA II 133, 582 (20) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seli Aadu maa pial olle suur lepp. Kis sialt oksa murde, jääde otse pimedase. Raaga olle kõik puualt täis, aga keegi kiputa ei toh'te. Ennemueste tapetud sial naa paelu kitsa ää, et selle verest kasun puu naa jämedase. Sellekohasele küsimusele vastas jutustaja, et need polevat olnud salakütid.

ERA II 133, 582 (21) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kus kaks puud kokku õervad, sinna vahele viiate looma südamed ja - kus need õndude.

ERA II 133, 583 (25) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mereinimesed ikke olle.

ERA II 133, 584 (28) < Tõstamaa khk., Seliste v., Manija s. < Kihnu khk. - Teodor Saar < Maria Sepp, s. 1908 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laori Madli ütleb ikka, et eng minne päräst surma paopõõsa.

ERA II 133, 608 (103) < Kihnu khk., Kihnu v., Mõisa k., Ala t. - Teodor Saar < Jakob Mätas, s. 1903 (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanakurat oln mual tües. Aga pandud ljõna siemnetest kuhja tegemä. Vana üteln, et muatüe ei tähendätte, olõ taris meremeheks akata. Vana pandud Ruõtsi pankõ piäl ketti kindi hoidma. Ikka käün egä lainõ aegas iesotsas. Sõrajäljed oln tekiss. Viimes tõmmatud prammsieglid lahti. Siis ei põlõ enäm oitod suan, viin pliisist vällä. Lae läin Englismualõ. Vanakurat tuln ankruketigä, taotan (visanud) kai piäle. Tahtn aprehnutti. Enäm laevameheks ei akatõ. Läin ning kadun.

ERA II 133, 608/9 (104) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k., Lauri t. - Teodor Saar < Madli Sarapik, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tulõoksaga (vaigune, läbipaistev oks puus) puud ei võiõ majassõ panna - pitse lüe leüe maja ää. Mede Mihkel pani kogõmatta tulõoksaga puu tua seenässe. Päräst nägi ää ning raius risti piäle. Siis-mte leüe ää. Miks juba kasvavale puule pikne sisse ei löö, seda jutustaja ei teadnud.

ERA II 133, 609 (106) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laevassõ-mtõ võiõ tuulõoksaga puud panna, siis ollõ ikka tormaga kjõmpus. Majassõ võiõ küll panna. Tulõoksaga puu võiõ jälle laevassõ panna. Missugune on "tuulõoks", seda jutustaja ei teadnud.

ERA II 133, 611 (115) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui teel pikutada, siis ajab ihule kärni.

ERA II 133, 611 (124) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kuhu poole täht langeb, sinna läheb tuul.

ERA II 133, 612/3 (134) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui vanakuu reede õhtul tehakse luude, siis kaovad kirbud.

ERA II 134, 118 (56) < Saarde khk., Voltveti v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, hiljuti surnud (1936) Mt. 203 C, ainuke teisend. P. Kippari loomamj antoloogia nr 179. Uudishimulik lammas. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks vana jutt. Perenaene saatnud lamba kahe pojaga karjamaale, ise läinud kodu ja heitnud pisut niiütelda ao-unele magama. Lambad söönud aasal ja kuulnud peenikest vilet põesast, mis neile kahtlaseks osutanud. Vana lammas jätnud pojad aasale ja läinud kahtlast asjalugu vaatama. Leidnud põõsast hundi pikutavat ja kanget kõhuvalu kaebavat. Palunud lammast, et see temale kõhtu pigistaks. Lammas hundi juttu ei uskunud ja läinud kohe tagasi, aga ei leidnud tallesid eest: teine hunt oli talled seniks ära nosinud.

ERA II 134, 137 (4a) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui toomedel suvel palju marju, siis tuleb järgmine suvi väga palav, võib-olla ehk ka põud.

ERA II 134, 150/2 (3) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Peeder Sõggel (1936) Mt. 90, Karu õpetab poegi, 2 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 72. Küttide hää jahisaak. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vana karu oli pojad metsas suureks kasvatanud ja viinud siis ühel ilusal õhtul metsa äärde asuvasse kaerpõllule, et pojad saaks ka esimest korda maiusrooga ja õpiks endid päästma kurja küti eest. Kaeras olles õpetanud vana karu poegadele ning käskinud siis kohe metsa põgeneda, kui talumajade poolt ukselingi lõksatust kuulda on, sest siis tulevad säält poolt kuri kütt püssiga, kes nalja ei mõistvat. Kui aga kuulvad metsa poolt kõbinad, see olla kõik tühi asi, sest sääl kõbistavat mõni veikene jänesepoeg ja muud mitte midagi. Arvanud, et metsakabina järel võivad julgeste kaeras edasi pidutseda ja trallida. Hää meele ja suure jutu pääle ei pannud vana karu tähelegi, et kaera põllust käinud kraavi tirre läbi, kuhu vana karu sisse komistanud. Selle juhtumise pääle ehmatanud pojad kangeks ja arvanud kütti talu poolt tulevat ning pannud metsa poole jooksu, vana karu kaerapõllule jättes. Metsa ääres valvanud aga kütid, kes mõlemad karupojad maha põmmutanud. Et sellel ajal meestel olnud vanaaegsed tulelukuga püssid ja vana karu poegadele ka peaaegu järel olnud, ei olnud meestel aega püssisid laadida ja pääsmist ka ei olnud, sest vihane karu poegade surma pärast asunud meeste kallale. Nüüd olnud mehed surmahädas, kuid siiski ajanud südame rindu ja asunud nugadega ning tühjade püssidega vihase karu vastu. Tulnud heitlus meeste ja karu vahel, mis kestnud umbes kaks tundi, kuni viimaks jäänud mehed ikka võitjaks. Mehed tahtnud küll karule nina pihta lüüa, kust teda kerge oleks olnud tappa, aga karu olnud kange nina hoidma. Mehed, küll haavatud ja puruväsinud, saanud viimaks ikka karust jagu ja võtnud temal pikapääle viimase võhma ikkagi välja.

ERA II 134, 161/2 (10) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as. - Jaak Sõggel < Liisa Siitan (1936) AT 169 J, Hunt ja ratas, 5 t. Tähelepandava konkreetse juhtumi alusel tekkinud pajatus, esmakordselt arvele võetud läti ainese põhjal. P. Kippari loomamj antoloogia nr 153. Hunt hädas. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hunt hädas. Lõmsi talupoiss tulnud öösel ehalt kodu, kui näinud - hunt luusib omapääd õues ümber. Poiss jäänud seisatama, et vaadata, mida kaval hunt viimaks välja mõtleb. Näeb - hunt lahab lauda poole, tuleb säält ruttu tagasi ja pistab lipsti uksevahelt kööki. Poiss ruttu järele, et saaks köögiust kinni panna ja siis hundile naha kallale tikkuda. Minnes vaatanud mõnd käealust, kuid ei leidnud õue päält mingit muud kui ühe vana kestle, mida nägi õue pääl vedelevat. Jõudnud poiss köögiukseni, tulnud hunt just ukse pääl temale risti vastu. Poiss pistnud kestle ette ja - hunt jooksnud päädpidi kestlisse, kus pää vana kestli põhjast labi ulatanud ja kestel hundile kaela jäänud. Niiviisi siis hunt löönud kestlega tükkis õue pääl sada kukerpalli, kuni poiss aia äärest teibapooliku toonud, hundi maha matertanud ja temal viimase tossu välja võtnud.

ERA II 134, 162/3 (11) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, oma mälestused (1936). Mt. 77 D1, 1 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 59. Hunt ei täitnud lubadust. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hunt murdnud perenaesel karja seast kõige ilusama lehmamullika ära. Perenaesel olnud mullikust kange kahju ja hakkanud hädaldama: miks hunt just kõige ilusama mulliku murdnud. Hundil läinud meel haledaks perenaese näumisest ja lubanud temale uue, parema lehma asemele tuua. Perenaene ootanud teisel päeval, mil hunt oma lubamist täidab, aga hunt olnud ja jäänud otsani valelikuks: murdnud koguni teisel päeval veel ühe lehma karja seast ära. Perenaese kahju olnud suur.

ERA II 134, 178 (8) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui haavad kevadel rohkeste urventavad, siis saada sellel suvel rohkeste jahedaid ja külmi ilme olema.

ERA II 134, 179 (17) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanakuu valetab, noorkuu külmetab.

ERA II 134, 180 (25) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nisu tuleb külida noorel kuul ja esimesel reedesel päeval, siis kasvab nisu nii, et annab hästi valge saia.

ERA II 134, 194/6 (6) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Märt Päärson (1936) Mt. 281 A, 2 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 250. Sääsk hoiatab lehma hundi eest. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hundil karjas ei õnnestanud. Kord läinud hunt kavala nõuga lehmakarja juurde, valinud kõige rammusama ja noorema lehma karja seast välja ning kutsunud seda libedal keelel omale pulmatalitajaks. Lehm olnud kohe valmis minema, kuid sääsk, kes istunud lehma sarve pääl ja hundi ning lehma kõnet päält kuulanud, sosistanud kõrva sisse: lähad ikka küll pulmaroaks. Lehmale löönud nagu südamesse ja ta ei läinud enam hundile kaasa. Hunt katsunud siis veel õnne teise ja kolmanda lehma juures, kuid ikka üks ja sama palk, ei läinud teine ega kolmas lehm hundile ligi, kõigile oli sääsk selgeks teinud, et hundil on pulmaroaks lehma vaja. Aga hundil olnud kavalusi küllalt veel peidetud kõrva taha. Ta arvanud, et üksi metsa lehma ei jõua tassida, sellepärast valinud ta karja hulgast ühe noore ilusa mullika ja asunud sellele kallale, et seda maha murda ja siis metsa tassida magusaks pulmaroaks. Kui hunt parajaste lehmamullika kallale oli asunud, röögatanud lehmad kõik korraga nagu ühest suust ja jooksnud tuhatnelja seltsis, kui "viiskümment meest" hundile kallale. Kes saanud, see tõuganud hunti sarvedega, mõned surunud jalgadega, üks ühte ja teine teistmoodi, suure vihaga. Suure vaevaga pääsenud hunt vihaleärritatud ja marruläinud lehmade käest, et metsa pugeda, kuid ilma sabata ja, õnneks või õnnetuseks, kolme jalaga. Ka lehmamullikas pääsis ära, ehk küll mõnede riimustustega, mis oli saadud hundiga võideldes. Lehmad "süatasid", et nad edespidi ega iialgi hunti enam karja juurde ei lase ja kogu sellest ajast olla hundid Saarde metsanurgast peaaegu kadunud, ainult harva näeb või kuuleb mõnd "läbireisijat" veel, kuid see Saardes palju ei peata, sest Saardes on tigedad ja kurjad lehmad, kes hundiga nalja ei heida.

ERA II 134, 198/9 (79) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Märt Päärson (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saarde kohta räägib ennemuistne jutt: üks vanamees oli kord Saardest läbi reisinud. Jäänud väga hiljaks õhtu pääle ja oli sunnitud öömaja otsima. Kui ta kuues külas ja seitsmes talus oli käinud öömaja palumas ja igalt kohalt minema saadetud, jäänud ta viimaks Eonõmmele ühe suure paksu kuuse alla ööseks. Hommikul ülesse ärgates pahandanud selle üle, et inimesed nii kadedad olnud ja temale kui väsinud teekäijale öömaja ei ole annud: "See ümbrus olgu igaveste metsaga kaetud ja ärgu inimesed kunagi himustagu siia omale kodu ega kollet soetada. Hirmuga peavad nad siit hoidma." Sellest olla siis kuni tänapäevani Saarde ümbrus põlismetsaga kaetud.

ERA II 134, 235/6 (3) < Halliste khk., Abja v., Anni t. - Jaak Sõggel < vana peremees (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kui sügisel, vana Mihkli päeval veel puud lehtes (nagu seda on käesoleval 1936. a.), siis ei ole niipea täielist ja kindlat talvet oodata, olgugi, et talve eel käivad veikesed külmad ja veikesed lumesajud. Sarnane usund on ka Halliste kihelkonnas tuttav, mida ma hiljuti kuulsin Abja Anni vanaperemehe suust.

ERA II 134, 247/8 (46) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kui metsas mõni inimene on haigeks jäänud, siis ütlevad vanad inimesed nagu imestades: "Metsas jäi haigeks." Metsas haigeksjääja põdevat kauem kui see, kes väljal on haigeks jäänud.

ERA II 134, 247 (40) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as. - Jaak Sõggel < Leena Sõggel (s. Graff) (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kuuvalgel (kui kuu pääle paistab) ei lubata vanarahva arvamist mööda pääd sugeda, sest siis saavad pää alati valutama.

ERA II 134, 247 (41) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as. - Jaak Sõggel < Leena Sõggel (s. Graff) (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kes kuu paiste käes magavat, niiet magajal kuu pääle paistab, see jäävat, kas varem ehk hiljem, kuutõbesse haigeks.

ERA II 134, 247 (42) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as. - Jaak Sõggel < Leena Sõggel (s. Graff) (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kes metsa minnes ehk metsast läbi minnes "metsa kardab", sellel saab metsas juhtuma mõnesuguseid õnnetusi.

ERA II 134, 247 (45) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Metsa minnes ei tohi "kurja" (halba sõna nagu kuradid, kurjavaimu jne.) nimetada, siis saab metsas mõnda halba asja või õnnetust juhtuma.

ERA II 134, 395/6 (1) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälestuste järgi (1936-1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Saardes olivad vanad inimesed ikka kindlas arvamises, et "maalis" haigusi saab maast, "rabadud", "kõrvahaigusi" tuulest ja palju teisi haigusi kadeda inimese kahetamisest, kurjast silmast, vihaselt vaatamisest, sõnatamisest, sisse andmisest ja ära-tegemisest ning kohkumisest. Näituseks: Mäletan selgeste, kui 6-aastane poiss kukkus kangateljede pingi päält maa põrandale ja pääle kerge põrutuse ei olnud poisil suurt viga. Aga mõni päev hiljem tekkisivad peenikesed villid poisi käevarrele ja hiljem katsivad villid käevart üleni. Mindi Kõppu ühe nõianaese juurde, et teada haiguse nime. Nõid ütlenud - haigus on "maaline" ja seda on maast saadud. Käskinud, kui koht teada, kus maapääl halvaste maganud või kusagile maha pudunud, salaja sinna kolmel õhtul "hõbevalget" (vanaaegsest hõberahast) maha kabitseda, siis võib julge olla, et terveks saab. Kahe nädali jooksul paranes haigus.

ERA II 134, 396 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälestuste järgi (1936-1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Mäletan üht vana meest, kes oli teisest küljest "rabatud", maa-arst oli ütlenud, et haigus olla tuulest saadud. Annud rohtu küll, kuid haigus ei paranenud põrmugi. Haige tõentanud, et ta nüüd küll teadvat, kuidas kord oli külm tuul temasse teistmoodi puhunud kui seda varem olnud. Ja säält ta siis haiguse saanud.

ERA II 134, 412 (11) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Lendavkulda kahetatud inimesele.

ERA II 134, 419 (15) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel. < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. On ka neid, kes haudunud varba vahesid puutõrvaga ja poomõliga määrinud, et enam hoida vett eemale, kuid tõendavad, et see palju viga ei parandavat.

ERA II 134, 423 (1) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Kaelahaigustest on tuttav "kaelakangestu". Kael on kõva ja kange, ei anna murda ega käänata. Maa-arstid on haigust nimetanud "tuulest rabatud". Maa-arstide antud rohud on olnud vedelad, mida on kästud tarvitada pääle määrimiseks. Sagedaste on oodatud vanal ajal, et haigus ise paraneb.

ERA II 134, 438 (28) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - J. P.Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Saardes nimetatakse halltõbi ehk külmtõbi. Teisi nimetisi kuulnud ei ole ja ei ole ka ise haigust näinud. Mäletan väga selgeste, kui mõned külmetuse tagajärjel olevad haiged külma röögivad, siis vanad inimesed on ütelnud: "Nüüd on tõeste hall seljas." "Sõidab halli." "Hall on otsaga juba külas." Olen ainult seda juttu kuulnud, et vanal ajal inimesed olla sagedaste halli põdenud. Mitte midagi rohkem.

ERA II 134, 440/1 (33) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Rabandus, rabatsihaigus, tuulest rabatud ja piksest rabatud on haigus, mis "käib inimesi mööda". On inimesi või haigeid, kes mõnikord ainult teisest küljest on rabatud, kuna teine külg terveks on jäänud. Rabat haiguse vastu otsitud juba vanal ajal abi ikka maa-arstilt ja otsitakse ka seda säält praegugi, kuid enam salaja, kui seda sündis vanal ajal.

ERA II 134, 440 (32) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Lendajast läbi lastud, see haigus on Saardes väga tuttav loomade juures, kes äkitselt surevad.

ERA II 134, 441 (34) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Äkine haigus on Saardes tutav, kui inimene äkitselt ära sureb nagu eespool nimetatud/vt. ERA II 134, 441 (32)/ loomgi, kes lendajast läbi lastud. Siin üteldakse sagedaste: "Teise kuri viha käis pääle."

ERA II 134, 448 (49) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Saardes nimetatud "maalishaigus". Et ma maalishaiguste kohta rahvaluule korjandustes mitmed korrad olen kirjutanud, sellepärast jätan siinkohal seda tegemata.

ERA II 134, 484/5 (105) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33 Kas "katk" on mõni iseäralik haigus, ehk mõtlesivad vanad inimesed mõnd teisi haigusi selle all, sest tuttav on ju vanasõna: "Justkui katk on üle käinud." Mäletan, kui üle neljakümne aasta (praegu on a. 1937) tagasi koolera kohati meie kodumaal möllas, nimetas minu isa seda katkuks ja kui veel varem - missugust aega mina ei tea - suur kõhutõbi meie kodumaal inimesi hulgaviisi hauda viinud, kus talud ja külad õredaks jäänud, siis ütles minu isa selle kohta, et: "See kord laastas katk meie maad." Kodustel arstimistel on rahvajutu järel joodud tedremarane juure keedist ehk jälle leotatud tedremarane juuri viina või piirituse sees ja joodud seda haiguse ajal.

ERA II 134, 485/6 (106) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Kas on tuntud või tuntakse sõnadega arstimist? Milliste haiguste puhul? - Vanal ajal on maa-arstidel ikka see viisiks olnud, kui teda haige juurde kutsuti, et haigele pääle lugeda. Tean seda, kui Villematsi mamma üht nikatsid arstis, pääle õerumise ja venitamise luges sõnu tasakesi haige koha pääle. Õisu metsaherra proua lugenud ka sõnu luuroosi pääle. Ja kui Kalgissaare Peeter rohtu annud maalise haiguse, rabatud ja muude sisemiste haiguste vastu, lugenud ikka salajaid sõnu rohule pääle. Praegusel ajal ei ole enam arstimissõnu Saardest saada, olgu vast siis, kui mõnel korjajal peaks mõni maa-arst kas sugulane ehk tuttav olema. Ei mäleta, kui ma olen mõned arstimissõnad varem saanud, siis leidub see minu korjandustes ERM kogudes.

ERA II 134, 523/5 (l) < Saarde khk. < Halliste khk., Abja v. < Saaremaa - Jaak Sõggel < Emil Usin (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Viha pärast närinud tammepakku. Ühes Abja talus teeninud tüdruk kaua aega, kes olnud oma töös hoolas, usin ja ustav, mis olnud tüdruku omandustest peremehele kõige enam meeltmööda. Pääle selle olnud ta veel hää südamega naesterahvas, sest kes oleks näinud, et tüdruk oma elus oleks korra kuri olnud, ehk mõne teise vastu pahameelt ülesse näidanud. Kõik, mis tal talu talitustes teha, teinud ta nurisemata ja rõõmuga. Küll räägitud külas, et tüdruk sellepärast nii hää ja vahva on, et talus poissmees kohapidaja, sest tüdruk püüdvat perenase kohta. Olid need külajutud, kuidas nad nüüd olid, aga asi hakkas viimaks niimoodi argnema, et tüdruk saigi ajapikku selle talu perenaeseks, sest koer haugub ikka enne, kui külaline tuleb. Läinud mõni aeg mööda ja sellejärel hakanud välja paistma, et tüdruk sugugi nii hää südamega inimene ei olnud kui varem nähtud ja arvatud. Varsi tulnud ka peremehe ja perenaese vahel pahandused, tülid ning riiud, mis sagedaste nii õnnetult päevad läbi kestnud. Külas räägitud nüüd, et vaga siga on ikka kõige suurem kotilõhkuja ja nii olnud ka siin. Ühel päeval, kui peremees ja perenaene hääs tujus olnud, küsinud peremees perenaeselt: "Kuidas see ometi on tulnud, et sa tüdrukust pärast nii hää olid kui võileib ehk supileem ja nüüd nii valus nagu nõges või raudohaku nutt?" Siis vastanud tüdruk selle pääle: "Kui ma tüdrukust pärast kurjaks sain ja vihastusin, siis jooksin ma välja ja närisin õuepääl olevat vana tammepakku, kuni viha mul täieste ära lahtus." Peremees läinud õue vaatama ja vaata imet: suur vana tammepakk olnud pea pooleni läbi näritud. See kõik olnud hää tüdruku töö. Märkmeid: On Abjas teenides seda juttu koha pääl kuulnud.

ERA II 134, 586 (7) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel, oma mälestuste järgi (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kasvatuslised keelud ja käsud lapse kohta. Kes laps jõe kalda pääle astuvad või jõele liginevad, selle viivad näkk jõesse.

ERA II 135, 58/60 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks mies künnud oma põllu pial. Kõrraga adra ei lähe sisse enam. Akkas vaatama, vot pott rahaga põllu sies. Noh, kaevis selle kõhe välja ja pani põllupiendra piale. Ise kündis edesi. Siis tuli üks rätsep. Sie nägi seda potti ja ütles: "Mes sa selle potiga ikke tied, anna mulle, mul ia süsi sies hoida." Pott õlnud aga vaskrahasid täis kui kaselehti. Kündja põle aga sellest aru saand kedagi. Mies andis poti rätsepale. Rätsep läks potiga minema. Kündja läks õhta kodu ja riakis naisele, et tämä on täna põllu siest ühe vana poti suanud ja and ära ühele rätsepalle. Naine sai kõhe aru, et rätsep õli tema mehe leitud rahapada ära veenud ja ütles: "Ma lähen õtsin rätsepa ülesse ja toon poti ära." Ta läks oma veikse tütrega rätsepat taga õtsima. Küsisid maja-majalt läbi, et kas rätsepat on nähtud – koskil ei olnud. Viimati küla viimases majas üeldud, et rätsep on ahjul. Naine teillind, et võtka täda kua üemajale. Naine pandud tütrega ahju jääre magama. Rätsep küsind õhta naise käest, et mes su nimi on. Sie vastanud, et: "Sitale tahan," ja tütre nimi on: "Jo sittusin." Rätsep jäänud magama, omal rahapada pia all. Naine võtnud üesi selle pada ära ja lähnud tüdrikuga minema. Rätsep ärganud hommuku ülesse ja õiganud naist: "Sitale tahan," kui sie põle vastanud, õiganud ta tütart: "Jo sittusin." Sie põle kua vastanud, sest neid enam ei olnudki sial. Aga talu perenaine erkas selle hüüdmise piale ülesse ja kukkus rätspa kallal kisendama: "Mes sa elajas tegid!" Rätsp seletas siis asja ära.

ERA II 135, 65 (19) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Olevikust on teada järgmist: Olev ehitanud oma pojaga kirikut: isa Tallinna ja poeg Narva. Nad loopinud üksteisele suurt haamrit, kui seda kivide lõhkumiseks vajati. Oleviku nime ei tohtinud keegi teada. Rahvas oli aga selle teada saanud siis, kui ema oli last kiigutanud ja laulnud: "Olev, Olev, millal tuleb isa koju!" Ajal, mil Olev torni ehitas, oli keegi alt hüüdnud: "Olev, millal torn valmis saab." Sellest ehmatanud Olev, et rahvas tema nime teab. Ta kukkunud alla ja uss ning konn tulnud tal suust välja.

ERA II 135, 239 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas Kadri Koidumäe 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Kalmaküla soos olid ilusad suured kased ja männid, mille surnuid palke leidub veelgi soost.

ERA II 135, 240 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Metsas käimiseks olid erilised reepealsed – konstrueeritud tugevamad ja kitsamad, sest mets oli tihke.

ERA II 135, 240 (15) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Keelatud oli metsast võtta rehavarsi, reeaisku, liiva ja savi, kuid et seda külluses oli ja metsahärra kaugel ära oli, käis vaid 2 korda aastas revideerimas, siis talumees võttis seda, mida ta ise soovis.

ERA II 135, 240/1 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Kord sõitnud Riiast metsade revident Ninasi metsavahi vahtkonda revideerima. Kohalik metsahärra aga tahtnud metsavahile hääd teha ja küsinud enne: "Kas metsas kurja on tehtud!" Metsavaht: "Jah, Parra Mart teeb korvisid ja on 2 haaba maha võtnud." Mindi revideerima. Korraga metsahärra kukub pikali ja kisendab, et tema väändnud jala. Ta muidugi simuleeris. Kohe hobusega veetud metsahärra koju ja kogu revideerimine katkestus. Hiljem ütelnud metsahärra: "Üle 3 aasta ei või olla metsahärra, siis on kändusid palju."

ERA II 135, 243 (21) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Rahaleid maa seest kuulus riigile.

ERA II 135, 243 (22) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Leidist üldiselt anti harva. Vahel mõis võttis ära muidu.

ERA II 135, 255 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõidusest. Metsades elutsevat haldjad, pahad vaimud. Veekogudes elutsevad näkid, näkineitsid kui head vaimud. Mägedes vaime ei teata, vist sellep., et siin puuduvad mäed.

ERA II 135, 257 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi loomadest ja juhtumeid. Kui hundil oli 12 poega, siis see 12-nes oli libahunt, kes tõi lehmast vasika välja ja sõi kõike.

ERA II 135, 266 (31) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi loomadest ja juhtumeid. Hülged merest tulles hüüavad: "Vaarao, vaarao!" – sellest ongi nimetus hülgedel "Vaarao sõjavägi".

ERA II 135, 286 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. "Tuleb kuiva, kui päike veereb punades ja päeva vastas ei õle pilverünkaid."

ERA II 135, 286 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui veeredes päike tagasi vaatab (s.o. korraks paistab vaid) või veeredess vöö peale võtab, siis tuleb sadu.

ERA II 135, 286 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui paistva kuu ümber on valge ratas, siis tuleb sadu.

ERA II 135, 288 (10) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kaks meest läksid kuud tõrvama, sest nad ise tahtsid vargile minna ja ööd oli vaja pimedaks muuta, kuid nad jäid kuu külge kinni, millest need mustad plekid kuul.

ERA II 135, 288 (11) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Lohusuu mees Isak Josua on ütelnud: "Kivid on olnud vanast taevas sulad ja siia alla lennanud ja jahtunud. Mõned on ka Soomemaalt tulnud."

ERA II 135, 289 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Haavalehed värisevad sellepärast, et nad nägid Kolgatal Jeesuse ristilöömist.

ERA II 135, 289 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui täht käis kuu järel, siis sulane käis ka alati peremehe järel ja vastupidi.

ERA II 135, 290 (18) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Toa jaoks savi tuua vana kuu reedel, et vältida kilke ja prussakaid.

ERA II 135, 290 (20) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Vanal kuul lõigata puud.

ERA II 135, 290 (22) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui lepad urvas, siis saab palju rukkid.

ERA II 135, 290 (23) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui haavad urvas, siis saab kaeru palju.

ERA II 135, 300 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juhtumeid ja arvamusi nõidusest. Lendav või rabandus, milliseid nimetusi mõlemaid tarvitati ja tarvitatakse veelgi, arvati olevat jumala saadetud haigus nn. "lendav lõi läbi".

ERA II 135, 300 (3) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juhtumeid ja arvamusi nõidusest. Näkk või näkineitsid on jões, järves ja kaevus, kes eriti lapsi tahavad kaevu tõmmata, kui need kaevu vahivad. Näkk sugevat pead jões kivi otsas.

ERA II 135, 308 (6) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kohalikke vägimehi. Valgjärv olevat tekkinud järgmiselt: Valgjärve ei olnudki. Seal oli hoopis mõis. Sellest mõisast lasksid vend ja õde end laulatada ja kui nad mõisa jõudsid, siis mõis vajus maa alla ja sinna asemele tuli kohe uputav järv. Järvest olevat leitud "koera-kaela" raiutuna ehituspalke. (Kuuldud Viljandi rahvalt).

ERA II 135, 314/5 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lugu vaimudest. Avinurme metskonna (praegune) metsas Vilkmes olid Lohusuu v. Kalmaküla poisikesed hobustega õitsis. Nende huike peale on ilmunud "vist metshaldjas" pika hammastega, pika juustega, halli mütsiga ja kell kaelas. Vanamees võtnud poiste hobused ilma köieta enda järele ja viinud need metsast välja Vilkme tee äärde ritta, kust need poisid kätte said ja hirmunult Kalmakülasse Jõesuu randa öösi hobustel "kihutasid".

ERA II 135, 316 (3) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ajaloolisi leiukohti. Rootsi kuninga varandusi olevat Laiuse pool ühes mäes.

ERA II 135, 316 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ajaloolisi leiukohti. Lohusuu v. Kalmakülas Alt-Kuta talust kuni suure sillani olnud liivaluiteline mägi, mida tuul Peipsi poolt metsa poole puhkudes oli ära tuisanud ja selle juures tulnud sellest mäest välja palju surnu luid, mõõgapäid ja aurahasid. Naised korjanud Jaagu Augusti toa asemelt palju rahalitreid. Rahapada olevat seal alla kukkunud, kui ühed olnud rahade kaevamisel ja teised sajatades juurde läksid.

ERA II 135, 316 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ajaloolisi leiukohti. Katriina ajal olevat kased kasvamas Tartust Peterburini. Praegust on alles Tormas "Sääse kased".

ERA II 135, 319 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nimede saamine talunditele, küladele ja asulatele: Tammispää küla (Lohusuu v.) – sääl on vanal ajal palju tammi kasvanud.

ERA II 135, 388/9 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. 1936. a., punkt VII Rahvausk ja kombed. Eksitaja – kui mõni õnnetus tabas kedagi ja ta pidi kuidagi sellest eemale jääma, aga just keegi tuli või see asi juhtus, et ma pidin nii toimima, millele järgnes õnnetus, siis öeldi: "Niikui üks eksitaja on kõhe, et mine sinna ja tie sedasi." Aga on ka eelmisele täieline vastand, kus öeldakse: "Näe, kuda see hoitasse ära, ma pidin just minema ja see õleks mulle pähe kukkunud, aga jumal tänatud, see nagu keelati ära."

ERA II 135, 389 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. 1936. a., punkt VII Rahvausk ja kombed. Metsaldjad olevat asunud suurtes metsades. Ta olevat vanamees pika halli, isegi valge, habemega hea vaim.

ERA II 135, 389 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. 1936. a., punkt VII Rahvausk ja kombed. Iis – oli suur tammemets.

ERA II 135, 392/3 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. 1936. a., punkt VII Rahvausk ja kombed. Näkk – olevat kaevudes ja üldse veekogudes – jões ja järves. Sugevat pead kuldkammiga vees kivi otsas jne. Naisterahvad, nn. näkineitsid. Lapsi ei lubatud kaevu vahtida ega vee äärde mängima minna, sest näkk tõmbavat nad vette ja ei lasegi tagasi.

ERA II 135, 398 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. VII Rahvausk ja kombed p. 5. kohta. Tulle ei tohtivat sülitada, sest siis suu minevat kärna. (Seda räägitakse ka praegugi lastele.) Teiste kohta ei tea J. Särg midagi.

ERA II 135, 398/9 (2) < Torma khk., Lohusuu v, Kalma k, Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. VII Rahvausk ja kombed, p. 6. Taimestik. Rohttaimedest, mis küsimuskavas loendatud, tunti siin ümbruses: Jaaniõnn, jooksjarohi, kanakoole, karikakar, koerputk, koirohi, maarjahein, maoajaja, nõiakollad, nälghein, orjavits, paiseleht, palderjan, raudnõges, raudrohi, robirohi, sülirohi, sookael, tedremaran, ubaleht, ämmatoss ja sülirohi. Jumalakäsi jt. siinloendatud küsimuskavas esinevaid J. S. ei tea.

ERA II 135, 402 (15) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Pajuniinest või kasetohust tehti viiske.

ERA II 135, 402 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Kadakamarjateed tarvitasid neeru- ja põiehaiged.

ERA II 135, 402 (17) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Kaselehepiiritus oli ka venimise vastu.

ERA II 135, 402 (18) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Haudunud varvaste vahele pandi sanglepalehte.

ERA II 135, 403 (19) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Mustlased soovitavist suvel, kui jalg oli lõhki astutud või haudunud, peale panna teetolmu ja sanglepalehti.

ERA II 135, 403 (21) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Paatspuumarju ei lubatud lastel süüa, sest need tapvat.

ERA II 135, 406 (35) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Kadakaoksi pandi värvimise hulka. Kadakate keetmisvesi õlu veeks olnud heamaitseline.

ERA II 135, 576 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanal ajal ei olevat tohtinud öösel metsas huigata, sest selle peale tulevat halli habemega vanamees, metshaldjas, välja.

ERA II 135, 576/7 (15) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Joh. Särg räägib, et kord nemad metsas olles huiganud ja korraga tulnud üks mees, "haldjas", hobuse seljas ja teinud "kräu" ning võtnud kõikide hobused enese järele lahtiselt ja viinud need 4–5 klm. eemale, metsast välja, Peipsi äärde Kalmaküla kohta randa. Õitsilised ise olnud kõik tule ääres püsti ja näinud seda pealt.

ERA II 137, 17 (8) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Patsu k., Saali t. – Alfred Samet < Villem Patsner, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Poiss on tüdruku juure tahtnud minna ja kuu on liig valge olnd, siis läind kuud tõrvama, jäänd tõrvatünniga tükkis sinna külge. Üleskirjutatud 9. juulil 1935 a.

ERA II 137, 19 (11) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Patsu k., Saali t. – Alfred Samet < Villem Patsner, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kas see Eesuse kohta või mõne muu püha mehe kohta. Siis, kui puud alles olid rääkind, ta põle lasknud oma vilu varjus puhata. Siis ta oli sealt ära läinud ja ütelnud – saagu sa ilmaotsani värisema. Sellest siis ta lehed peavad värisema (haavalehed – A. S.). Üleskirjutatud 9. juulil 1935 a.

ERA II 137, 23 (18) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Ruunaaia t. – Alfred Samet < Tiina Silbertal, 60 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Liba – eks libahunt ole. Libahunt pidi kõik loomad maha murdma, aga see pidi teistmoodi olema kui hunt. Üleskirjutatud 1935 a. suvel

ERA II 137, 25 (20) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Ruunaaia t. – Alfred Samet < Tiina Silbertal, 60 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Need olid tahtnd vargale minna ja siis kuu paistnud, siis läind kuud tõrvama. Kuu tõmmand oma sisse need, need olla seal harakil – na, kui sa kuu sisse vaatad, siis teine on meesterahvas, teine naisterahvas ja mis nende vahel on, see on siis tõrvatoober. Üleskirjutatud 1935 a. suvel.

ERA II 137, 27 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Tirsi t. – Alfred Samet < Rein Reinvelt, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Inimesehunt, eks seesama tehtud inimesest oli ikka olnd. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 29 (26) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Matsu t. < Hanila khk., Paatsalu v. – Alfred Samet < Edu Katkuots, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkk on jõgede sees – näkk näitab ju mitme moe peal. Aga kui näkk pidi näitama, vee seest väljas olema, vee peal olema, siis pidi nisukest õnnetust juhtuma, uppumise surma juhtuma. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 29 (28) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Matsu t. < Hanila khk., Paatsalu v. – Alfred Samet < Edu Katkuots, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vaarao kala – Saasna all oli üks välja tulnd. Siis otsitud inimest, kes vaarao keelt mõistab, rääkind, et kolmepäine laps jäänd Riia linna alla. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 31 (32) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eksitaja – mõned nagu valeusulised, nagu need on, valeusulised: eksitaja. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 31 (33) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt on peab olema see, mis looma takkaotsast murrab, teine peab kõrisse kargama, aga teine peab takka ära sööma ristluud. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 35 (40) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alune on nisuke, mis hakkab inimesele külge, igas kohas ei tohi olla pikali, maa-alused hakkavad külgi. Niuke tõbi on, et ajab inimese sügelema, niiet kratsi nahk lõhki kohe. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 35/7 (42) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rabandus – mu isa rääkis, üks vanamees Jõgisoolt, ta oli rabandust saatnud, ajand lõuad püsti, puhund. Ta vasta tohtind vaadata, kui ta nääb, paneb eesa külge. Kui lähäb loomale tahaotsa, saab rohoga ikka veel, aga kui lähäb südamesse, siis ei saa midagi. Aga lõika loom lõhki – punane liha, nagu oherdiga lastud, nagu veretükk, kõik verd täis. Nõid – kui tahab saata, sa oled seda õppind, sa pead seda tegema. Üks kurivaim peab ajama, kurjavaimu töö see on – kus sa vastu saad, ei saa, oled seda ametit õppind. Ta lugeb maa sisse, nagu suur auk maas, põletab maa sisse, mis ta lugeb, sõnad tegevad selle. Läind õue pühaba hommiku, ajand suu püsti, üks vaadand salaja. Näe, pand sellele, olnd na haige pikali maas, pärast naernd, tule veel vahtima. Sa oled seda enese kätte võtnud ja paha vaim sunnib, sa pead seda tegema. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 41 (52) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel. s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peale sõja tulevad need katkud, mu isa rääkis – jälle olnd üks vaim, muudkui tulnd sisse, kolm korda löönd vitsaga, olnd valmis. Ta oli nisuke hall vanamees olnd, üks vaim ja muud ühtigi – katk. Kis seda teab, kust ta tuli ja kus ta läks. Vaim on vaim – ega teda iga kord näe. Ta tahtis inimesi ära lõpetada. Ükskord olnd, et põle inimesi näha olnd. Ei tea, mitme versta takka tulnd üks välja, kui inimese leidnud, jalajäljele suud andnud. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 43 (57) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel. s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised on see, kus pime maa on, näitavad valgust seal. See on looja poolt sedasi. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 47 (2) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsavahi t. – Alfred Samet < Kustas Matteus, s. 1880 < oma emalt ja kohal. ümbrusest (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused ööti nisuksed vistrikud, mis maast hakkasid, sandist veest ja kraavist ja soost hakkavad, need ööti maa-alused. Hõeruti soolaga neid ja kuidas neid rohiti ja arstiti. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 48/9 (8) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Jänese k., Saue s. – Alfred Samet < Kaarli Sollmann, s. 1853–1954 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
See olid suured küined ja suured hammad olid suus, hundi moodi, aga ta oli piinike. Takkaotsast hakkab loomi sööma, jooseb puu otsa ka. Sii Ohtla härra lasi puu otsast maha teise – ma käisin teda siis Ohtlasse viimas. Jah, libahunt, jah – teine hunt jäme, aga ta oli piinike, takkaotsast piinike. Suured kõberad hammad ja küined olid naa teisel. Kirju, hallikirjutäpiline, nagu ubadega oli vissatud, teese hundi karva ikka, aga ta oli kirju. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (12) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjas – noh, eks metshaldjad ole – lahtised juuksed olnd, seda ma olen kuulnd. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (13) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < võõrasisalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rääkisid, kuidas jões oli näkk olnd – siinsamas, Sordi Leitali maa peal oli olnd. Näkk oli seal Sordi aasa peal, lapsed olid selga läind. Üks oli maha jäänd – no kus ma istun? Üks ütelnd, istu näki nägara peale. Na näkk läind lapsekoormaga jõkke. Oli hobuse moodi olnd, valge hobune olnd, mu võerasisa räägib nisukseid jutte. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (13a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord oli üks söömalaud olnd – jälle näkk olnd, jälle seal Sordi aasa peal oli olnd. Vana seaduse inimesed nägid nisukest asja – lapsed läind äärde, juba läind jõkke jälle na, kui näki nime nimetad, juba läind jõkke jälle. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (14) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hiis – eks hiied ole nisuksed, kuskohas inimesed palvel käisid, vanarahva jumalad olid. Muud jumalad nad ei teadnud mis, vanad rahvas paganad olid. Paleveres ka – üks suur puu, suur hiiepuu ond – jumala ase olnd. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (15) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmarine – eks vanarahva jutt olnd – metshaldjad ja ilmarined olnd. Olnd ka metshaldjate moodi – valge looride ja pika juustega. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (16) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noh, kes teab, vanarahvas rääksid – olnd nii kanged nõiad olnd, et nõiand inimese hundiks. Üks ämm oli olnd, nõiand oma minija hundiks, siis käind salaja kodu last imetamas. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 53 (22) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused, rääkisid: istusid maas, nisuksed vistred tulnd – nagu viie-kopikased rahad paistetand ülesse. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 54 (28) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanaaegas olid kõik rääkind: kivid rääkind, puud rääkind, kännud rääkind. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 54/5 (32) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjas – jah, seda küll vanal ajal on kuulda olnd. Saa ütelda, kuidas see on – see põle mitte nõiduse asi, aga ka selletauline ikka. See on üsna vanal ajal. Noh, oska välja rääkida – kuskil väljadel, kus ennemuiste olid hiied ja asjad, jo ta ka siis miski nõiduse asja oli. Mitte just nõiduse asja – nojah, nii ohverdamise asja. Eks siin ole hiiekivid ju mitmes kohjes, nad ennemuiste seal ohverdasid. No jo ta siis näitas, jo ta siis ka nii näkitauline – nii, nagu näkk vee sees näitas metsavaim jälle. Ega see vist paha vaim ei olnd, seda põld kuulda. Ikka metshaldjast rääkisid – jo ta ikka siis parempoolne asi. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 55 (35) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seda lori siis kõik uskuda või – mu isa rääkis, et inimesed olid hundiks tehtud. Nojah, nüüd nõiati need hundiks. Kaks tüdrukut olid hundiks, taskud olnd ka külje peal. Sellest tuntud ära – inimhunt. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 57 (48) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused on ju ned vistrikud mis maast akkavad. Käidavad maaalused, pidid ühest kohast teise hulkuma, noh, juhtub nisukse koha peal inime istuma või olema – siis. Kaduvad ka, kui tuulde vasta viskad soola. Jah, pidid ühest teise – kui sa sinna peale juhtud, siis. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 58 (51) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkk – jah, see on ka üks vee-elukas. Jah, mina olin kuueaastane ja käisin eese isaga Pärnus. Ja Audru kõrtsi ees, seal üks väike lodi. Seal siis rääksid, et inimesed, selle mehe õde, läind kirikusse ja näind – üks väike kirju koer joosnud jõe ääres ja hüpand sinna kohta sisse, kus mees ära uppus. Söötsime hoost seal Audru kõrtsi ees ja inimesed rääksid. Need olid siis need näkid, mis inimesele ette näitasid inimese uppumist ja surma. (Mees uppus nädal hiljem koera nägemist – A. S.) Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 60/1 (61) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Mõisaküla k., Suurevälja t. < Vaikna v., Päri kõrts – Alfred Samet < Tiina Kasterpalu (Kasterbusch), s. 1870 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ega siin ole küll, aga ma olen kuulnud, ma elasin Lelles – seal perenaine oli surnud, minia elas, siis nendel oli olnud Tõnnivakk. See on nisuke nõiakunts – ega see's! Mina seda ei näind, aga see oli üks küna moodi olnd, seal reha all, kus loomad olid, seal oli olnd. Ja pandud ju kõik asjad, isi ta kedagi ei söönd, tappis looma äe. Sellest viis sinna esimese tüki kõiki asju: vilja, riiet. Kanga tegi – võttis ikka esimese tüki ja viis sinna sisse, haises niiet. Noo ja vat kõik asjad läksid nii, mis ta sinna sisse viis. Ta pani liha sinna, pani leiba, pani kõik. Mu vanemad ka ei teadnud seda, aga sealpool, ma ei näind, aga ta mini rääkis. Kui vanaperenaine saand surnd, siis ütend sedasi: "Ära, sa laps, tee ühti sedasi, ei maksa nisukest kuntsi ühti pidada. Kis ei oska heasti, ei sest tule sellel kedagi." No see oli ju ikka, siis pidi ikka heasti minema kõik asjad. Seda nõiausku on mõnes kohas praegugi veel. No ega see kaua siis olnd – see oli üks nelikümmend aastat tagasi. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 67/8 (81) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõiad tegevad mitmesugusid vigurisi. Vanasti panid teise inimesele siili sisse, ussi panid sisse, kasvaja ja saatsid rabandust ka välja. Rabandus lähäb välja, ükskõik, kus ta trehvab. Puu kuivab ära, ta võtab nagu haaveldega läbi. Kui loomale eestotsast sisse lähäb, siis sureb ruttu ära – on valmis. Kui takkaotsast sisse lähäb, siis võtab aega, kui ruttu abi saab, saab terveks. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 68 (82) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Minu isaisa oli vanast Kärneri peremees. Künnud põllal, mullikas äkki maha, vat, on rabatud. Läind Kullamaa mõisa juure aidamehe juure, tellind abi, rohtu, et mullikas aige on. Pani vett pudelisse, puhus pudelisse, ikka luges sisse ja ütend: "Ot-ot katsume, kas tema kurat on kangem kui minu kurat." No seal oli tal vägi omiti: "Mine kodu, kui tal veel elu sees, aja kõrisse, siis saab terveks kohe." Tuli koju, ajas sisse, mullikas tõusis kohe üles, hakkas sööma. Jah, tema ütend, katsume, kas minu kurat on kangem. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 69/70 (85) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõevaimusi võiks ka paar tükki rääkida, mis vanasti näind on, mis sündind lugu ikka on. Siin on inimesi, kes teda näind on – selle järele upub inimene ka. Üks tähendus – saab otsa. Ükskord, see oli Tollil või Tiinusel, kaks tüdrukut ja sulane läind Tollile lugemisele venega. See oli suur sügav jõgi olnd ka ja siis sulane – suur kibi olnd jões, ulatand veest välja. Sulane näind all – vanamees kibi peal ja kudund võrku. Sulane oli näind, tüdrukud ei ole näind. Ja siis olid edasi sõund. Ja olid selle lugemise majast läind muidugi välja ja siis hakand tagasi tulema ja tagasi tulles läind vene selle kivi otsa ja vene kohe lõhki. Ja siis kukkund sisse puhas, siis sulane ojund välja ja pääst teise tüdruku ära ka, aga teist ei ole saand. Ja, ja siis tene oind venetükist kinni ja läind alla peale. Isi laulnd ühe jumalasõna ka, läind paisust alla ja siis oli kadund. Siis vanamees kudus võrku, see oli siis see tähändus. Jõevaimud, näkid üüdetse – näkad. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 71 (89) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahva-hiis – see on üks vana sõna. Seal, kus palju inimesi lähäb ühte kohta, siis rahvahiis läks. Nüüd ööldetse – rahvahulk lähäb. (Küsimuse pääle, mis hiis on. Jägnesid täiendavad küsimused hiiepuu, hiiekivi jt. kohta – A.S) No need hiiepuud, need on hiiglasuured, vanad ja suured. Hiiekibid siin ei ole kuskis. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 72 (94) < Kullamaa khk., Vaikna v., Jõeääre k., Palu t. < Kirbla khk., Kirbla v. – Alfred Samet < Jaagup Jaaniks, s. 1861 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjad hüüti nagu jaanituled, seal olid käind siis jaanituld pidamas ja hiietulede all, enne olid kooskäima kohad. Üleskirjutatud 28. aug. 1936 a.

ERA II 137, 72 (95) < Kullamaa khk., Vaikna v., Jõeääre k., Palu t. < Kirbla khk., Kirbla v. – Alfred Samet < Jaagup Jaaniks, s. 1861 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hiiekohad olid sii na, kus rahvas koos käis palumas ja jaanituld pidamas, haldjahiie kohad. Üleskirjutatud 28. aug. 1936 a.

ERA II 137, 76 (115) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noja seda küll, et kui noorkuu on madalas, siis tuleb soe kuu. Siis tulevad soojad ilmad, kui noor kuu on madalas. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 76 (116) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja seda ütlevad ka, et noorkuu nii kangesti seliti, nüüd vanutüdrukuid saab kangesti mehele. Nüüd hakkab vanutüdrukuid mehele saama jah. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 76 (117) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja siis, kui palju on sügisel pihlakamarju, siis vanadtüdrukud hakkavad mehele saama. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 72 (118) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vat kui kuu ja päike on korraga taevas, siis ei tohi rukkiseemet teha, see on üks tähtis asi. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 79 (4) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vata kuu vari – niisama taeva peal, siis võidab mehe peale, et mees ikka tugevam on – vari teeb tugevamaks. Niisama taeva ülemaks olijad. Aga kui tä mu varju sees on, siis ma olen täst üle – kui ta mu varju sees on. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 79 (6) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt on see, kis na looma takkaotsast hakkab kiskuma. Teine tõmmab kõri maha, see va libahunt hakkab takka kiskuma. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 82 (12a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mu oma naine – tä o surnd, tä suri ära jah. Ma magasin lauda peal, tuli hüüdis öösi, hüüdis: "Reenut, kas magad juba!" Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 85 (17) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused on ühed väiksed punased elajad, on maa-alused. Toas nurgas on ka, seal laulsid nurgas: "Tik-tik, tik-tik," justnagu sadajalg. Kui pesed seal ehk istud, hakkavad külge – nahk punaselapiline. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 90/1 (27) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Taevas on olemas hunt ja härg ikes taevas. Täht, tähed – siis on taevasõel jälle, seda ma tunnen ka. Siis linnuteerajad on olemas ja siis, kui linnuteerajad on, siis tuleb külma. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (28) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja siis nüüd, kui jälle tarvis raiuda puud või lähed lehtpuud raiuma, siis pead vanakuu sees raiuma ja põhjatuulega – kõige parem – ja latv vastu põhja maha laska. Siis o puu kõva, ei lähä pakatama ega koitama, seisab sada aastat. Aga okaspuu tuleb noore kuuga raiuda ja lõunatuulega, võib pehme tuul olla. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja sügisene põllukünd, rukikõrssasi künda ikka vanakuu põhjas, siis ei lähä ohakad ega miski sisse, umbrohtu ei kasvata. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (30) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja kui miskit riiet tahad teha, ikka vanakuu sees. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (31) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja lähäd veskisse – tangu või miskit tahad teha – ikka vanakuu põhjas, siis ei lähä koitama, vanarahva vigur kõik. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (32) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kartulid ja juurevili maha teha, mis maa sees kasvab – mis ei kasvata varssa na palju – vanakuu sees. Aga kapsas, mis lehta kasvatab, need o noorekuu sees. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 92 (33) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja kui sa hobusemees oled, kui sa eluaegas hobusemees juhtud olema, siis noorekuu kolmandal pääval ehk teese pääva, kudas tahtes, siis rauta ära. Kui vanakuu sees, siis lõhub rohkem kapja. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 92 (34) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui luuda, harja teed, siis o kõige parem, kui viiereedene kuu on. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 95 (42) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
See peab üks naine olema, mis kuu sees on. Naine oli tõmmand vett kaevust ja kuu paistnud. Ta ütend: "Ma pean vett tõmmama ja sa laiskled seal üleval." Siis kuu on tõmmand oma sisse. See peab olema naine kahe ämbriga, veetäied selgas kaelkookudega, peab seal sees olema. Kuu eese sisse tõmmand, see on vanarahva jutt. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 96 (45) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised on lapi rahva pärast, et nad talve valgust nähtvad. Need näitavad lapi rahvale valgust. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 99 (59) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Halljad – need ned kääpad hüitasse. Eks jälle vanasti, ennemuiste, kui ma poisike olin, vanad inimesed teadsid rääkida, nagu ma siiski rääkisin. Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 99/100 (60) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Entses vana Karja-Juri oli karjas oln, aga need olid teda taga ajand seal. Loomad olid kadund oln, läind metsa õhtul otsima, uiland – üks uiland vastu, teist korda – üks uiland vastu ja kolmandat korda uiland, siis teind, nagu üks loom oli röökind. Siis ta teand küll ja pand eesa joosma – ta oli joosma pand. Kodu oli räägitud et mitte tagasi vaadata – vat kui sa tagasi ei vaata, siis ta kinni ei hakka. Aga kui tagasi vaatad, siis na ta on sul kraadis kinni. Luba hakata seljatakka ei ole. Enne, kui kotta saand, siis ta põle ka kaugel oln, vaadand tagasi – räästa all. Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 100/1 (61) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Siis küla kohta oli karjane ja kus peres ta söömas oli, sealt anti korraline ka. Korraline oln seal metsas ja karjane ond seal. Korraline läind metsa, üks väike laps alasti istund seal. Ta joosnd karjatse juure ütlema seda – üks väike laps alasti istub seal, kisub näpuga rohtu. Läind vaatama – põle kedagi oln. Siis karjane ütend: "See on see kääbas, mis sa nüüd jälle nägid, ta teeb eese suureks, teeb eese väikseks – igas moodi." Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 101/2 (62) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Enne oli rahaaukudest jutt. Ubasalu mõesast tulla, pahemat kätt on kotiauk Muuli (Schmuuli – A.S.) maa sees. Seda ei saa kätte, mõni on katsund küll, aga põle seda luba mitte. See on vanasti ennemuiste pandud. Sõja ajal on ta pandud, ennemuiste, vanal ajal. Aga see on ikka tõsine jutt – seal on! Ennemuiste, kui sõda tuli, panid kokku ja panid ära ja. Ei noh, tä oli vee peal ond, katel oli vee peal ond, pand puu sisse – kõrvadest läbi, kui ta nägi. Siis pani raha põlle sisse ka, aga üksi ei jõund. Ta saand mette, suutn mette, ta jõud oli nigel. Läks kodu ja kutsus mehe koa, sis tuld sinna augu juure ja mees ütles: "Siit saavad kõik sundid ja sandid." Aga ta naende ütles: "Peaks me isigi saama!" Aga na, kui ta sedasi ütles, siis läks alla ja seal ta seisab ja sealt võta teda välja kiski. Vaskkatlaga on ta sinna sisse pandud, kõrvad jäid järele, kõrvad jäid puu sisse. Jaah! Need Reenu-Jaani aitas, karjane näitas, need on need kõrvad nüüd ja temal oli üks raha ka – ristiga rupl. Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 102 (63) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jälle üks oli hundiks muudetud ja ta oli last iga päe käind imetamas seal halli kibi juures. Ei põle kätte saand – undiks muudetud – kuidas saad tagasi. Aga üks oli õpetand – keeda see kibi palavaks, ta viskab oma naha sinna kibi otsa – siis ta keedab ta naha ära. Mees oli selle kibi tuliseks teind, siis oli oma naise kätte saand. Aga see on üks muidu lorijutt lastele ajada. Üleskirjutatud 18. sept. 1936 a.

ERA II 137, 103 (66) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Araka t. – Alfred Samet < Jüri Maritov, s. 1856 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tõnnivakk – niuksed tõnnivakad ja tühjad kolud.. Vanasti üteldi, et kui tühi kolu taevas joosis, siis pidi näljaaeg tulema. Sedasi tühi kolu jooseb taevast – nagu sii ühest äärest tuleb ja teise lähäb – seda vanarahvas hüüdsid tühjaks koluks. Ei põle paistnd, nääd-kuuled taeva peal ühe asja olevat, paistmist ei ole ond mette.

ERA II 137, 114 (10) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Urvaste k., Karumetsa t. – Alfred Samet < Anna Adamson, s. 1863 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord üks mees pakkus mulle nikastuse sõnu ja rabatise sõnu. Ma ei mäleta, see o ulk aega tagasi. See läks Pitrograati – Muhu mees oli – vana, vana mees oli. Ma andsin talle tüki sooja sepikut, võtsi ahust välja. Ta ütles: "Mul põle anda sulle midagi." Ma ütlesin: "Ma taha midagi selle eest." Ta ütles: "Mul o kahed sõnad: rabatise sõnad ja nikastuse sõnad. Ma kirjutan need sulle paberi peale." Ma ütlesin: "Ei ma taha ühti." Ma olin ka loll, võtnud vastu ühti, mis ma nende sõnadega ikka teen, aga ma oleks ikka võind võtta. Üleskirjutatud 27. sept. 1936 a.

ERA II 137, 115 (12) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Oomküla k., Jüri t. < Koluvere-Kalju v., Väike-Kalju t. – Alfred Samet < Jüri Sillamaa (Silberfeldt), s. 1870 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Metshaldjas pidi huilgama kui inimene. Kui inimene vastu huilgab, tuleb, pidi tulema vastu ja kui kätte saab, pidi ära murdma. No see oli – vaim pidi olema. Üleskirjutatud 27. okt. 1936 a.

ERA II 137, 117 (20) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Oomküla k., Jüri t. < Koluvere-Kalju v., Väike-Kalju k. – Alfred Samet < Jüri Sillamaa (Silberfeldt), s. 1870 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saaremaa Suur Tõll oli ka, tõllarattaga viskas kurni, ise oli ilma peata, joosis ühessa versta.* *Kurn jooksis 9 versta. Jutustaja kinnitas, et seda pole lugend, vaid kuuldud lugu. Üleskirjutatud 27. okt. 1936 a.

ERA II 137, 119 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kullamaa kirikla – Alfred Samet < Ann Reeder, s. 1868 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmaneitsi on nisukene näkk. Jõenäkk, öötakse ilmaneitsi. Jah, ilmaneitsi, jah, see näkk. Minu vanemad on seda ütelnud. Üleskirjutatud 29. okt. 1936 a.

ERA II 137, 127 (54) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Koolna-Uuetoa t. < Niinemaa t. – Alfred Samet < Mari Klementi, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noh ja see on varguse pärast. Jälle kurivaim, kis tõrvapotiga kuud määris, kuu oli helgas, väga valge. Ei saand varastada, siis võttis tõrva, määris mustaks. Üleskirjutatud 3. nov. 1936 a.

ERA II 137, 149 (11) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdroma k. – Alfred Samet < Tiina Reiners, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vat viidi, kui midagi maa-aluseid oli, pidi kolme ajatugiteiva alla soola viima. Põhja pool ääre pidid need ajatugiteivad olema. Soolaga hõerusid ja viisid siis selle soola sinna tugiteiva alla. Jah, need elajad kadusid ära pealt. Üleskirjutatud 28. nov. 1936 a.

ERA II 137, 149 (12) < Kullamaa khk, Vaikna v, Üdroma k – Alfred Samet < Tiina Reiners, s 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kaarema ema rääkis, ta oli ka rabatud olnd. Nisuke kange külm tuul tulnd, ta oli jäänd sis maha, tesed viind jälle süles koju – andnud rabatise rohtu. Üleskirjutatud 28. nov. 1936 a.

ERA II 137, 150 (14) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdroma k. – Alfred Samet < Tiina Reiners, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Härg tuli luigates sinna, see oli härja luikamise hääl, ega sis härga näind kiski. Härja luikamise hääl, see se katk oli sis, küüne juure, luigand seal, üks kaheaastane mullikas, see jäänd järele veel, aga kõik surnd ära. Üleskirjutatud 28. nov. 1936 a.

ERA II 137, 222/3 (5) < Kullamaa khk. – Alfred Samet (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/kaart/ Hiiepuu Kullamaa khlk. Jõgisoo vallas Patsu asunduses.// See niinepuu asub keset kõrgemat põlluküngast lagedal kohal. Puu on õige vana, tüve läbimõõt umbes 80–90 cm. Hiiepuuna on see ümbruskonnas kõige tuntum. Sellest puust lääne pool/x/ madalamas heinamaa metsas näidati veel üht hiiepuud, viimase kõrval olnud teine samasugune, kuid mõni aeg tagasi see varisend maha. Viimatimainitud hiiepuu oli päris tavaline tamm, on vähem tuntud ja ei paku nii suurt huvi oma kasvu kui ka asendi poolest kui kõrvalolev. Joonistus on tehtud kagust 29. detsember 1936 a. (joonis)

ERA II 137, 227 (1) < Tallinn < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. – Vello Eenveer < Mai Johanson, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui pihlakatel palju külges on, siis selle aasta on ikka palju tuleõnnetusi.

ERA II 137, 241 (37) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui päeval sapp ees on, siis teise või kolmanda päeva tuleb sadu.

ERA II 137, 241 (38) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kuul piire ümmer on, siis tuleb tuult.

ERA II 137, 241 (39) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kuul teravad otsad on ja kui kuu ka seliti või püsti on, siis tuleb jälle paari päeva pärast tuult.

ERA II 137, 241 (40) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui koidutäht virvendab, siis tuleb sadu.

ERA II 137, 241 (41) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sõelatähed koivalge sisse lähevad, siis tuleb ruttu sula kevadel.

ERA II 137, 241 (42) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sabaga tähtesid näha on, siis tuleb sõda.

ERA II 137, 241 (43) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jooksjaid ja langevad tähendavad ka tuult ja maru.

ERA II 137, 241 (44) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised vehklevad – tuleb sadu.

ERA II 137, 261/3 (1) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Kalju k., Mägiste s. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katk on niisugune inimene, kes keind mööda küla ringi hobusega. Mo emaema rääkis, et ta oli näind – pisike hall hobu ond ees, pisike aisakell ond ka kaasas. Ta keind talve aegu. Kal'lu külast läind läbi, pisike aisakell tilisend. Ta keind peredes sees. Kus ta sees keind ja kepiga külge turgand, see surnud omikul ää. Hakand paistetama ja surnd. Kes üleval ond, see jäänd elusse, seda ta põle turgand, aga kes magand, see surnd. Enamaste ond need vanad inimesed, kes ää surnd. Nooremaid inimesi põle sedamoodi pal'lu surnd. Maidla mõisnik (mõisahärra) käskind neid, kes noored on, mõisast rohtu saama tulla, kus katk oli keinud. Mõisahärra andis rohud. Vanemad inimesed olla ka rohtu tahnd, aga mõisaärra pole annud. Ma ei tea, kis oli ka keind oma emale või vanaemale rohtu saamas, aga mõisnik põle annud. Ta ütend: "Ta oo juba vana küll. Ta oo juba paras selle jaoks küll, mis rohtu tal veel tarvis oo." Katk, eks see ond ka vaim ikka.

ERA II 137, 344 (80) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noorel kuul ei tohi saunas käia, siis hakkab ihu peatselt kihelema, ega ka tohi noore kuuga pesu pesta, siis pidavad täid kohe pesusse minema.

ERA II 137, 346 (84) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lambaid tuleb niita noorel kuul, siis ei koita villad ära ja lambal kasvab uus vill ruttu selga.

ERA II 137, 347 (85) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui noor kuu paistab esite seliti, tuleb esimine veerand külm, paistab aga ta püsti, tuleb ilus kuu.

ERA II 137, 347 (87) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tubasi tuleb lubjata ikka vanal kuul, siis ei asu prussakaid ega kilka.

ERA II 137, 360 (3) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Herneid külvatakse siis, kui auklised pilved taevas. Kui puhub lõunatuul külvi ajal ja noorkuu, siis keevad herned hästi pehmeks, kui aga vanakuuga külvatakse, siis ussitavad herned ära.

ERA II 137, 360/1 (4) < Marna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui kevadel mets ruttu lehte läheb, peab põllumees ka külviga ruttama. Kui aga mets ei kiirusta lehte minemisega, pole ka kiirust vaja põllumehel.

ERA II 137, 361 (5) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Sügisel, kui puud ruttu lehed maha lasevad, tuleb vara talv. Lasevad puud kaua aega lehti, tuleb ka pikk ja soe sügis.

ERA II 137, 361 (7) < Martna khk. ja v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui toomingad kevadel kaua õitsevad, tuleb pikk ja soe sügis.

ERA II 137, 361 (11) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kartulid pannakse maha noore kuuga, keevad hästi pehmeks. Muu aja kraam aga vana kuuga ei karda ussisi.

ERA II 137, 362 (15) < Martna khk. ja v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui õunapuu õiseaeg läheb kahe kuu sisse, tuleb ilus õuna-aasta.

ERA II 137, 362 (16) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Linu ei tohi noore kuuga ega siis ka külvata, kui kuu ja päike korraga paistavad – ei ole head kiudu loota.

ERA II 137, 362 (17) < Martna khk. ja v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kirsi õitsemise ajal on hää nisu külvata.

ERA II 137, 363 (23) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui talvel lepad hästi palju urvasi kannavad, tuleb hää viljaaasta. Ümargurtsed urvad tähendavad hääd suvevilja saaki, pikad aga hääd talvevilja saaki.

ERA II 137, 372 (53) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Looma tuleb alati tappa noorekuuga, siis keeb liha hästi pehmeks. Noorekuuga ei tohi siga tappa, siis keeb liha kõik supisse. Vanakuul siga tapes paisub liha pajas, noorekuul tappes võtab pada liha ära.

ERA II 137, 372 (54) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Lapsed, kes sündinud vanakuul, on vaesed, noorekuulapsed aga rikkad.

ERA II 137, 372 (55) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui Linnuteel lõunepoolne ots on selge, põhjapoolne ots tume, tuleb soe sügis ja külm kevad. On aga põhjapoolne ots selge ja lõunapoolne tume, tuleb külm sügis ja soe kevad.

ERA II 137, 373 (58) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui linnuteel sügisi lõunepool ots on heledam kui põhjapoolne ots, on lund ennem jõulupühi oodata. On aga põhjapoolne ots lõunest heledam, tuleb lund peale jõulupühi.

ERA II 137, 375 (63) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui noor kuu esimest korda paistab ja on seliti, sureb noorekuul väga palju inimeisi ära. On aga kuu püsti, ei sure inimeisi midagi.

ERA II 137, 375 (64) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanu kombeid. Kui noort kuud esimist korda näed, tuleb võtta rahakott, vastu kuud hoida ja kotti tugevasti kõlistada. Kui seal kõlisevat raha sees on, siis on loota terve kuul palju raha saada.

ERA II 137, 437/8 (11) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kord vanasti ühel tormisel ja pimedal sügisõhtul tulnud Haeska külas elutsev Mandu Jaan Sinaleppast koduse, oli seal käinud teopäivi tegemas. Tee koduse viinud Nurme metsas olevast vanakuradi tõllakivi juurest läbi. Eemalt vaadanud ta: tõllakivi juures põleb tuli, mõtelnud, ehk ka mõni teekäija teeb tuld. Vaja lähemale astuda, ehk saaks piibu peale tuld – oli kõik tule tael vihmast märjaks saanud. Lähemale minnes leidnud ta – ei ühtegi inimest pole tule juures, vaid tulesöed hõõgunud veel üksinda kivil. Tema astunud lähemale, et piipu panna. Imelik, söed põlevad, aga sooja ei anna. Võtnud peoga ühe suure söö ja asetanud piibule – mahvib ja vahvind, ei anna tuld. Ise ütelnud suure suuga kurja: "Mes kuradima tuli see on, ei soenda ega põleta." Saanud selle sõna ütelnud, kustunud kõik tuli ära ja olnud kanged sisinad veel kuulda, nagu oleks sütele vett peale visatud. Ka piibu peal olev süsi kustunud ära. Pidanud siis selle piibu pealt ära viskama, aga tundnud – mis see oo, tulesüsi harilikust sööst nii raske. Pannud siis selle taskusse, kodus peenemalt järele vaadata akkanud. Siis kodu poole kõmpima, olnud nii pime, et pole midagi näinud. Viimaks suure käimise peale jõudnud koduse. Olnud juba poole ööaeg. Tulevalgel taskusolevat sütt vaadates ehmatanud rõõmu pärast päris ära – süsi olnud puhas kuld. Siis saanud ta aru, et see oli rahaaugu tuli, ei meskid muud. Läinud teisel ööse veel vaatama, ehk põleb veel, aga võta näpust! Küll kahjatsenud mees, et pole osanud rohkem süssa tasku ajada. Oleks ühe ropsuga rikkaks saanud. Aga pole parata, sest vaesel pole iialgi õnne.

ERA II 137, 486 (35) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui siga tapeti, siis peale seda, kui siga oli juba puhastatud, võeti ja lõigati tükk liha sea küljest ning viidi toa peal asetsevasse Tõnni vakka. Ise lausuti sealjuures: "Püha Tõnnikene, hoja minu orikakest, kaitse ka minu karjakest, puhas, püha Tõnnike, ole minu söötja ja jootja, ole minu majahoidja, ole ka meie kaitseja. Anna meile armu ja heida heldust oma armuga, kuidas oled sa meile andnud oma armu igal ajal. Aamen!" Oli selline palve loetud, oli ka kindel, et Tõnn oma heldust looma ja majast ära ei võtnud, vaid andis oma õnnistust igas asjus majapidamises.

ERA II 137, 487 (36) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tõnise- või kohapeal tuntud nimetusega tõnnepäeval ei tohtinud puududa söögilaualt värske liha ja eriti veel seapea. Selleks tapeti ennem tõnnepäeva siga ära, et oleks sellel päeval värsket liha süüa. Kui tõnnepäeval ei keedetud seapead, ei olnud lootust, et Tõnn ka seakasvu õnnistas. Keedetud seapeast pidi ka osa viidama Tõnnevakka Tõnne heaks.

ERA II 137, 487/8 (37) < Martna khk., Martna v., Haeska k. – August Hiiemägi (Isberg) < Priidu Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti olnud tõnisepäev suur püha. Tööd pole tehtud, vaid peetud püha. Igas majas olnud söögilaud toiduga kaetud, kogu päeva läbi. Kes olnud jõukamad, nendel olnud õlu ja viin ka laual toidu juures. Kes võõras maja tulnud, see olle pidanud ka kohe lauaääre sööma minema. Lauast ülesse tõustes pole tohtinud kunagi öölda: "Aitäh söögi eest," vaid tuli öölda: "Olgu kiidetud ja tänatud Tõnnike, kes süüa on lasknud valmistada." Kui aga juhtus mõnda muul kombel tänama, võis see Tõnni vihastada ja seega igasuguse õnne majast eemale pehletada. Tõnne päeval käisid poisid ja mehed majast majja peremeeste õlut proovimas. Tavalisel valmistati Tõnise eelpäeval ja seega oli õlu alles värske. Siis istuti õlletõrre ümber koos pinkide peal ja prooviti peremehe märga. Kappaga võeti tõrrest õlut ja lasti käest-kätte ringi käia, kuni üks kapatäis otsas, võeti teine jalle. Seni, kuni küll aitas ja mindi teise peresse edasi.

ERA II 137, 611/3 (12) < Kullamaa khk., Vaikna v. – Johannes Nurme < Ernst Veiderma (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laastre paisu peal on suur sügav haud. Rahvas nimetab "sitt haud", seal olevat rahvajutu järgi rahakatel põhjas. Muidu ei pidada kätte saama, kui kaks musta härga rakendada adra ette ja sealt läbi ajada. Siis jääb katlasang adraraua taha kinni. Aga need härjad peavad olema kaksikud ja mitte ühte valget karva ei tohi kusagil olla.

ERA II 138, 13 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausk (ebausk) ja kombed. (Ennust. ilmade kohta.) Kui õhtul päikeseloojangut on selgesti näha, on järgmisel päeval ilus ilm. Vastasel korral ilm tuulene või vihm.

ERA II 138, 37 (48) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausk (ebausk) ja kombed. Tõnisepäeval viidi alati "Tõnnile" moona. Kui sel päeval Tõnnivaka unustasid, juhtus lähemal ajal midagi õnnetust.

ERA II 138, 41 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid: (Maa-arstist kõneleb mu vanaema päris pika loo): Kui mede vana (minu vanaisa – nii nimetab teda jutustaja = minu vanema – A. Õ.) oli alles poisike, siis ta käis tihti Mangusel (= kohal. talu nimi) pilli mängimes. Kui ta kord jälle seal testega (teistega) koos lõõtsa mängind, pole peremees seda sallind ja ajand nad toast välja. Koju tulles aga akand (hakanud) ta sõrmed nii (h)irmasasti valutama, et põle (pole) muud saand, kui päris karjund kohe! Ema läks siis rutuga Pa'ha-Mari (kohalik maa-arst; Pa'ha-Mari oli ise pime inime, elas kuski saunas) juurest abi otsima. Poiss istund aga kodus pliidi juur(d)e ja hädaldand edasi, aga varsti jäänd vagusi. Isa siis ütend: "Näe, eit juba sai vist sinna, poiss jäi magama." Mari siis seletand: "Poiss on kuskel pilli mängind; peremees põle seda sallind ja kurat on nüüd külgi hakand. Nüüd tuleb Tõnnile mõnda asja viia." Ema siis tulnd tagasi ja viind sinna kivivaremesse, kus "Manguse kurat" olli, oma anni. Poiss pole aga ikka terveks saanud. Ema läind uuesti Pa'ha-Mari juure. See ütend: "Jah, sa pole kuradile kätte and, oled visand eemalt sinnapoole." Ema läind ja toppind anni siis kivide vahele ja poiss saand kohe terveks.

ERA II 138, 42 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid: Teine võimalus "Manguse kuradist" vabaneda, kui ta "kallal" oli, oli see: kui laetud püssi rauda pandi natike hõbedat ja lasti Manguse poole (arvat. üle õla).

ERA II 138, 43 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Liivoja t. < Sindi al. < Vändra v., Piitsa k., Rahnoja t. < Maalussaare t. < s. Tori khk., Tori v., Aesoo k., Kummetsa t. – Anti Õunapuu < Kadri Õunapuu, s. 1858 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid: Uute põlvede kasvamisel tahetud Manguse kuradit kaotada. Pole kevadel enam Tõnnile ohverdatud. Kuid selle-eest kevadel Mangusel surnud õnnetuste pärast palju häid loomi. Kuid kõige peale vaatamata on kadunud Tõnnivakk Manguselt ja ka mujal, sest oma ümbruses ei tea ma enam ühtegi Tõnnivakka.

ERA II 138, 80 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. – Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui noorekuu sirbil hästi vahedad otsad, siis tuleb sii kuu külm.

ERA II 138, 88 (61) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. – Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ristipäeva homiku päike tantsib tõusu aeg.

ERA II 138, 88 (62) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. – Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Esimese lihavõte homiku päike tantsib tõusu aeg. Mõnigi vana inimene on näinud päikese tantsimist nimetatud hommikutel.

ERA II 138, 95/6 (106) < Häädemeeste khk., Orajõe v. – Marta Mäesalu < Natalie Ülem, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hal'li sõitma = külmtõbe põdema. Siinjuures vanad inimesed seletavad, et seuke väike jässakas hall mees istuvat haigele kaksiti pääle, kange külmaga ta tulevat ja siis haige pidavat teda sõidatama nagu väikest last.

ERA II 138, 96 (112) < Häädemeeste khk., Orajõe v. – Marta Mäesalu < Natalie Ülem, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uad ja erned külitaks nuures kuus, siis keevad ruttu pehmeks.

ERA II 138, 100 (134) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. – Marta Mäesalu < Marta Mäesalu, oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juuseotsi ei tohe lõigata vanas kuus, sii paneb juusekasu kinni.

ERA II 138, 152/3 (16) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k. – Jaak Veskemäe < Märt Konts, s. 1855 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katku käimine. Si oli üitskõrd joba ammu, kui si lugu oli ollu. Miu vanaesä oli elänu Tarvastu vallan taga sääl Jaanessa talun, kos si lugu oli ollu. Üitskõrd sügisel inimese maganu kik riha all õlge pääl mahan, aga vana taluesä ollu olla ülevan. Äkki minnu rihatse usse peräni valla ja suur must kateobesa tõld soitan riha ala sissi. Tollan isun kaits miist ja vaielnu omavahel. Üits ütelnu, et siit saab kik puha, tõine aga ütelnu, et siit saab ainult kaks tükki. Selle pääle kohe käändän tõld jälle ümmer ja sõitan ruttu minema. Vanaesä pannu rihatse usse jälle kinni ja heitän magama. Tõisel päeval tullu talupoiss ja -tüdruk mõisast teolt kodu ja ollu õige närvilise ja ajanu segätsit jutte ja tõisel päeval surnu mõlema ärä.

ERA II 138, 190 (29) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe < Epp Perlus, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised. Virmalise olevat suur valgus, mis paistvat suurte mägede vahelt ülesse. Need mäed olevat väga kaugel põhja pool, kuhu veel inimesi saanu ei ole. Sääl elavat peninukimehed. Need olevat muidu inimese moodu, aga koera pää olevat otsan. Kui inimese kätte saavast, sõs söövat ütekorraga ära. Millest just see suur valgus tulevat, ei olevat peris kindlasti täädä. Virmalisi om katte sorti. Ühed om kõllatse ja tõise om valge. Kõllatse tähendave sadu ja valge kuiva või külma ilma.

ERA II 138, 190/1 (30) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe < Epp Perlus, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Päikese sapid. Sapid päevä ehen tähendave sadu ja sapid päva taga tähendave kuiva või külma ilma. Sapid kuul tähendave kik sadu, kui talve kuu om õhtul kõrgem, sõs tuleb tõinepäev külm ilm.

ERA II 138, 200 (53) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. – Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noorekuu ja pühäpäevä hommukune unenägu minevat kõik täide.

ERA II 138, 201 (56) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. – Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kõtuvalu. Kui oli vanast kange kõtuvalu, sõs poletati leib mustaks ja söödi sedä. Ka söödi muste puusüse. Sõs keedeti pruuni pajukoort paan vähä vee sehen ja joodi sõs sedä vett.

ERA II 138, 202 (58) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. – Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tarvastu kirikumäe tekkimine Vanaste, kui ehitati Tarvastu kirikut, si oli vana kirik, mis oli enne praegust kirikut. Siis, kui päevä ehitati müür ülesse, oli si tõisel hommukul maha lõhut. Sedaviisi ollu mitu korda järgi mööda, et ikki ehitet müür ollu tõise hommuku maha lõhut. Sõs küsit ütelt targalt nõu. Tark ütelnu, et pange müüri sissi üits elun naine, et sõs jääb müür üles. Tett ka kohe sedaviisi, kudas tark õpenu ja ollugi tõisel hommukul müür alla ülevan. Nüüd saanud aga Vanapaganal söa täis, et müür üles oli jäänu ja võttan sõs suure kivi ja tahtan sellega müüri purus visata. Aga kivi sadanu enne maha ja löönu suure lohu maa sissi ja visanu lohust mulla vällä. Selles mullast saanugi praegune Tarvastu kirikumägi.

ERA II 138, 226 (29) < Tarvastu khk., Suislepa v., Muri t. – Jaak Veskemäe < Katariina Trumm, s. 1872 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennustusi ilmade kohta. Kui kuu luuasse kõrgesse, siis tuleb sellejärgi kangend külmad ilmad.

ERA II 138, 226 (30) < Tarvastu khk., Suislepa v., Muri t. – Jaak Veskemäe < Katariina Trumm, s. 1872 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lambaid peab pügama noorekuu otsa sehen, sõs kasvab jälle pikk vill ja pöet villa ei lää koitama ja rõõv om paelu kõvema.

ERA II 138, 327 (22) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Vene k., Mardi t. – Rudolf Jungholz (Alamets) < Maria Jundholz, s. 1884 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mõni on "maast ära võtnud", siis tuleb sealt kohalt, kus haigus on hakanud, lõigata neljanukeline rohutükk siis selle tükiga (mulla poolega) tuleb vajutada kolm korda haige koha peale, siis tükk tagasi pann täpselt samale kohale.

ERA II 138, 327/8 (24) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Vene k., Mardi t. – Rudolf Jungholz (Alamets) < Maria Jundholz, s. 1884 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui metsa ära eksid, siis tuleb jakk (naisterahval) või pinsak, palitu või kasuk pahurpidi pöörata ja see siis selga panna ja tagurpidi meieisa palvet lugeda.

ERA II 138, 331/2 (31) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. – Rudolf Jungholz (Alamets) < Anna Sihver, s. 1865 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eks ükskord üks mees olnud ka itsis, aga hobused läinud ära mõisa metsa ja mees läinud teisi siis taga otsima. Näinud siis ühte tuld, aga põle uskund ligi minna. Aga üks meestest näind teda ja kutsund ligi. Ja annud siis mehele haavalehti kühvliga palitu hõlma. Keeland aga kõvasti ära, et ta ei tohi kellelegi rääkida, mis tal pärast lehtede asemel hõlmas oli. Kui veel mina olin laps, siis see mees käis tihti meil. Küll minu ema pärind, aga mitte põle ütelnud, muudkui aga naeris.

ERA II 138, 332/4 (32) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. – Rudolf Jungholz (Alamets) < Anna Sihver, s. 1865 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ühel külasepal kästi unes minna Tartu kivisillale – seal tuleb talle üks mees vastu ja juhatab, kust saab raha. Eks sepp läindki Tartu ja kõndinud seal pealegi. Esimesel paeval põle keegi teisega juttu teinud. Järgmisel päeval kolanud kuni lõunani jällegi silla ja selle ümbruses. Aga lõunaaeg tulnud see kordnik, kes sillal vahti pidas, tema juurde ja hakandu vanduma, et mis sa kolad siin: eila nägin sind sillal vahtivat, täna jälle kuni lõunani, mis sa kurivaim kolad – tahad silda õhku lasta või. Mees rääkinud ära, et temal ei olevat kurja nõu midagi, minul kästi unes siia tulla, et keegi mees juhatab, kust saab raha. Kordnik hakanud naerma ja ütelnud, et kas sa rumal usud siis seda, mul kästi ka unes, et sial ja sial külas ühe sepaalasse all on üks portsjon raha. Sepp aga olnud sama küla sepp, mida kordnik unes oli näinud. Rääkinud kordnikuga veel mõne sõna ja pannud kodu poole tulema, endal hea meel, kasvõi tansi. Kodus hakab kohe alassi alt kaevama ja saabki suure katlatäie vana kuldraha. Läinud siis linna tagasi ja müünud rahad ühele kullassepale ära. Siis läinud otsinud kordniku üles ja annud sellele ka natuke raha. Läinud siis kodu tagasi ja ostis ühe talukoha ja elanud peris hästi.

ERA II 138, 397 (2) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. – Greete Paljak < Johannes Kukk (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui päike loojub pilveisse, tuleb halb ilm.

ERA II 138, 397 (3) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. – Greete Paljak < Johannes Kukk (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui järv kohab, läheb sadama (Vadil).

ERA II 138, 397 (4) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. – Greete Paljak < Johannes Kukk (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui pihlakail on palju marju, tuleb pikk soe sügis.

ERA II 138, 398 (14) < Torma khk. – Greete Paljak < Linda Paju (Saareväli) (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui kuu on seliti, läheb külmale.

ERA II 138, 399 (18) < Torma khk., Avinurme v., Änniksaare k. – Greete Paljak < Valter Kiik (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui raiumisel kirvele sinised jooned jäävad, läheb sulale.

ERA II 138, 401 (34) < Torma khk., Avinurme v., Änniksaare k. – Greete Paljak < Valter Kiik (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui kuu punades tõuseb, tuleb vihma.

ERA II 138, 402 (42) < Torma khk. – Greete Paljak < Pärja Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanarahva ilmatarkus. Kui päike punades tõuseb, läheb vihmale.

ERA II 138, 406 (2) < Torma khk. – Greete Paljak < Richard Jalakas (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Siga tuleb tappa noorel kuul, siis liha kasvab pajas, vanal kuul tappes läheb liha kokku.

ERA II 138, 407 (12) < Torma khk., Avinurme v., Rehesaare k. – Greete Paljak < Bernhard Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Kui pihlakail on palju marju, siis tuleb palju pulmi.

ERA II 138, 407/8 (13) < Torma khk., Avinurme v., Rehesaare k. – Greete Paljak < Bernhard Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Kui lepal on kevadel palju vanu jämedaid urbi, siis tuleb hea odra-aasta.

ERA II 138, 408 (16) < Torma khk., Avinurme v., Rehesaare k. – Greete Paljak < Bernhard Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Kui pimedas metsas ära eksid – mis on haldja tegu –, pööra pintsak pahempidi selga, siis ka haldjas ja eksitus.

ERA II 138, 409 (20) < Torma khk., Avinurme v., Rehesaare k. – Greete Paljak < Bernhard Tamm (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mitmesuguseid vanarahva arvamisi. Prussakatest lahtisaamiseks ole sel ajal üksi toas, kui mõni surnu mööda läheb, löö loogaga vastu seina ja hüüa: "Koolja läheb!"

ERA II 138, 431 (2) < Torma khk. – Agu Tamm < õpilane (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Läheb päike selgesti looja, on ilusat ilma loota.

ERA II 138, 441 (22) < Rõngu khk. ja Rannu khk. – H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Arstimine/ Hallitõbe, külmetamise vastu aitab saun ja reheahi.

ERA II 138, 443 (33) < Rõngu khk. ja Rannu khk. – H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ebausk, kombed Lutikaid ei tohi hävitada vanakuu ajal, siis sigib neid noorel kuul veel rohkem.

ERA II 138, 443 (34) < Rõngu khk. ja Rannu khk. – H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ebausk, kombed Kodukäijate vastu abinõuks on seinas olevasse tühja oksaauku lepapuust punn lüüa.

ERA II 138, 466/7 (40) < Karksi khk., Karksi v., Ainja vndk. < Nuia al. – Aleksandra Grünvald-Univer < Mari Eiber, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üi't's miis olt pl'lu raha ollu. Ei täidin seda tõistel anda. Hakanu sureme. Enne surma läits' kolde manu. Panden raha tuha sisse, esi ütelnu: "Kelle käsi pand, selle käsi võtt." Keegi tõine olli sedä kuulu. Ku miis olli ärä surenu, tõmmas' surma käege raha tuha siist vällä. Sai raha kätte.

ERA II 138, 467 (41) < Karksi khk., Karksi v., Ainja vndk. < Nuia al. – Aleksandra Grünvald-Univer < Mari Eiber, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Emänti raav' om Polli mõisa man. Sääl olevet kivi all raha. Ütel mehel olli unel juhadet sedä raha, et mine võta säält kivi alt raha ärä. Mees es ole julgen minnä. Ku ta pan'd ääge maha, sai ääge kätte. Ku mõtel' kurja pääle, es saa kennigi kätte.

ERA II 138, 534 (37) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. – Aleksandra Grünvald-Univer < Marie Univer, s. 1869 < emalt ja vanaemalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pesu pesti harilikult vanal kuul, siis kaovad kõik söödikud.

ERA II 138, 603 (26) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. – Voldemar Lille < Miina Roosilill, 71 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Halltõbi vaevanud kaua aega meest, mees teinud oma riietest kuju ja poonud toaukse ette ülesse, hallitõbi tulnud ja ütelnud: "Rumal mees, poos ennast sellesama pärast ära! Ma oleks täna öösel isegi ära läinud, kodu ube tegema." Mees teinud ka teine päev ube, oad kasvand kui käevarred ja olnud seest kõik ube täis.

ERA II 138, 613 (25) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. – Voldemar Lille < Amalie Lille, 68. a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-aluse rohi – kui kellelgi on maalised, siis tambitakse need rohud salviks ja pannakse pääle.

ERA II 138, 614 (44) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. – Voldemar Lille < Amalie Lille, 68 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Taimede nimed:/ Lendva rohi (lendva küüned, nõia rohi, rabanduse rohi).

ERA II 138, 614 (46) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk., Elistvere v. – Voldemar Lille < Amalie Lille, 68 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Taimede nimed:/ Rabanduse rohi.

ERA II 139, 115/7 (4) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Virtsu mõis – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt. Kaks noort tüdrukud läksid ühel homingul poole koidu aeges mõisa tööle. Ja nägid tee ääres ühe hobuse söövat oma varsaga. Hakkas teine teisele tüdrukule ütlema, et mool hakkab kangesti uni peale kippuma, et heidame magama. Siis laskis tüdruk teise magama heita ja siis kuulas, kui teine just tõesti magas, siis läks puperdas enese hundis ja murdis hobusevarsa ära. Teine tüdruk aga ei maganud, vaid oli ülal ja nägi kõik. Siis ta ehmatas sellest, sest hunt tuli kuulama, kas teine ikka tõesti magab ja haistis oma verise ninaga teda. Tüdruk aga tegi ennast magama ja hunt isi läks varssa ää sööma. Sõi kõhu täis ja kaks sinki pani kotti teise päeva jaoks. Läks puperdas ennast jälle inimeseks ja äratas teise üles, kuigi see ei maganud, et hakkame nüüd teole minema. Ja lõuna teol süües hundiks oln tüdruk pakkus teisele oma liha, et ma anna sulle ka proovida. Teine üteln: "Taha ma su toorest hobuseliha ühti." Teine üteln: "Säh, katsu, ka oo toores?" – tõmmas teisele lihasingiga vastu silmi. Liha oli nii pala, et põletas teisel poole silmnägu ää. Siis hundiks olnd tüdruk pahandas end hirmsasti sellepärast, et teine valvas. Siis ta ütles vihaga: "Oleks ma seda teadn, et sa valvasid, ma oleks soo ka ää murdn."

ERA II 139, 123/4 (7a) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Virtsu mõis – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 69 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks sulane mõtles, mis aru see on, et perenaine iga pühabe värsket liha keedab ja talle teole juure paneb. Sulane heidab õue vankri sisse valvama. Äkitselt nägi sulane hunti õues, kes metsa läks. See ergutas sulast ja ta hakkas järgi vaatama, mis nüüd tuleb. Hunt tuleb nüüd õue, koer suus ja läheb rehe alla. Natukese aja pärast perenaine hüüab sulase üles, et supp on valmis, liha sees, tule söö ja mine siis teole. Sulane ütleb: "Söö oma koera liha ja teeni oma tegu!" Perenaine ütleb: "Oleks ma seda teadn, et sa mind valvasid, ma oleks su enne ää söön!"

ERA II 139, 275/6 (2) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt (etteütlemise järgi). Peremees ja sulane raiusid metsas puid. Iga päev ikka peremees saatis sulase enne metsast koju, aga kui sulane sai koju, oli peremees juba söönud. Läksid teise homiku jälle metsa puid raiuma ja õhtul peremees saadab jälle sulase tulema, ise jääb aga metsa. Aga sulane ei tule koju, jääb vaatama, mismoodi peremees iga kord nii ruttu koju saab. Näeb, et peremees läheb põõsa taha ja puperdab enese hundis ning lidub koju poole. Sulane läheb teeb ka sedasi, kuidas peremees teinud ja on ka hunt valmis ja paneb koju. Koju jõudes peremees sööb alles. Aga sulane ei tohi tuppa minna, vaatab ukse pealt. Peremees ütleb: "Oh, sa va häbemata, miks sa mu ree peal sõitsid. Ma laseks su olla, aga olgu peale, mine sigade lauta ja puperda seal kolm rinki, siis tule ää sööma!" Sulane läks ja puperdas ning saigi inimeseks.

ERA II 139, 276/8 (3) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt. Mõisa teumehed raiun metsas puid ja iga lüuna, kui mehed sööma hakanud, tulnud üks hunt nende juurde. Mehed pannud omale tuhlid (kartulid) küpsma ja hakan ise puid raiuma, aga hunt kaapind kõik tuhlid tuhast välja ja söönud ära. Üks lõuna, mehed hakanud jälle sööma ja hunt tulnud nende juurde. Üks mees võtnud siis tüki leiba, pistnud noa otsa ja annud hundi kätte. Hunt tõmman leba tükkis noaga ää ja läin, põle enam teist näha olnud. Olnud üks hulk aega vahet. Mees läinud kord linna ja astunud poodi sisse. Ja näinud oma nuga seal ja ütelnud: "Nagu oleks moo nuga, aga kust moo nuga siia sai, ma andsin selle ju hundile." Kaupmees vastanud siis: "Külat see ikka seesama nuga oo. Ja oleks sa moole käega leiba annud, ma oleks käe otsast ära tõmmanud. Ma olin nõiutud ja muidu ei saanud lahti, kui keegi pidi leiba andma." Siis oli kaupmees veel ütelnud: "Kui sul midagi tarvis on, ära siis mujale mine, mina annan soole selle tasuks kõik."

ERA II 139, 279/80 (5) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katkust. Katkust jäänud järgi siiakanti kaks inimest: naine Hiiumaale ja mees Kasekülla. Mees siis kosinud naise Hiiust ja nad asunud elama Kasekülla Källe tallu. See talu on veel praegugi (aga uued hooned, sest vanad põlesid ära). Nad korjanud siis sealt, kus katk laastanud, raha ja varandust. Siis nad mõõtnud vaske vakaga ja hõbedat toobiga. Nendel olnud siis kolm poega. Üks neist läinud Pärnu jaki kuntori. Kaks teist läksid talukohtade peale ja need talud nimetati poegade nimedega Källe-Mardi ja Källe -Tooma. Aga selle nime pole teada, kes Pärnu läinud.

ERA II 139, 280 (6) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kahte moodi katk Esimene katk annud enne teada, millal ta tulnud ja inimesed kaevanud omale ennem hauad valmis, kuhu siis enne katku tulekut läinud.

ERA II 139, 280/1 (7) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Teine katk tulnud südaöösel nägemata ja teadmata. Kes siis juhtunud magama, jäänud igaveste magama, kes aga üleval oli, jäi elusse. Ühes kohas üks vanaeit maganud ahu peal ja kuulnud, et keegi tulnud. Ta küsinud siis: "Kes sealt tuleb?" Siis öeldud: "Ole aga sa ülal peale, teised magavad kõik," ja kadunud.

ERA II 139, 283 (11) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juukseid tuleb lõigata noores kuus, lammaste niidu järgi lammaste raudadega. Siis juuksed kasvavad hästi.

ERA II 139, 283 (12) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lapsi hirmutati Kau-Antsuga, et nad ei läheks kaevule, sest Kau-Ants elab kaevus ja tirib halbu lapsi oma juurde. Ka olid tuntud Une-Tiiu ja Murde-Kai.

ERA II 139, 283/4 (13) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kuul või päeval sapp ees, siis kurjad ilmad tulevad, kui taga, siis on kurjad ilmad möödas.

ERA II 139, 284 (14) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui päeval käivad kiud (suured agad) ületsi, päikese tõusu ehk loojenemise ajal, siis tuleb tuult. Kui aga alatsi, siis tuleb vihma.

ERA II 139, 284 (15) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui päeval ringid ümber on, siis tuleb kolme päeva pärast vihma.

ERA II 139, 284 (16) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kodiutäht paistis homikul ja koivalge täht õhtul.

ERA II 139, 289/90 (29) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Naise "tõmbamisest" jutt. "Ükskord läinud kaks tüdrukut põllale sõnnikut laotama, peretütar ja vaenelaps. Peretütar ehtinud ennast kangesti ja pannud ka puhta särgi selga. Vaenelaps aga olnud musta särgiga. Laotan siis sõnnikut, aga laotamise ajal peretütar vaadan ikka siia ja sinna, sest ta teadnud, et aa taga oln "tõmmajad". Vaenelaps aga' teinud usinasti tööd. Äkiste karan mehed aa takka välja, teine hüüdnud veel teisele: "Murra musta, must murrab tööd, valge vaalib!" Viidudki vaenelaps ära. Peretütar jäänud järgi vaatama.

ERA II 139, 298 (33) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sõnnikut veetakse noores kuus ja lõunatuulega, muidu sõnnik ei mädane. Aga kui vastlapäeval viia põllule kolm hangutäit sõnnikut, siis pole see tähtis, millise tuulega sa sõnnikut vead.

ERA II 139, 299 (36) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Adrapuu tuuakse metsast vanas kuus, siis ta ei mädane.

ERA II 139, 300 (38) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kartul kasvatab, kui ta on noores kuus pandud peale. Kui aga vanas kuus, siis alla.

ERA II 139, 303 (3) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ühtegi seemet ei külvata, siis kui kuu ja päev korraga taevas on, sest siis pole viljaõnne.

ERA II 139, 306 (17) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanas kuus põhjatuulega ja kõige kõvema tuule (keskhomingu e. päevatõusu tuul) sisse maha lastud puud on hästi tugevad. Aga siis noor mets enam asemele ei kasva.

ERA II 139, 306/7 (18) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui aga noores kuus ja lõunatuulega puud maha lastakse, on nad küll kehvad, aga noor mets ja rohi kasvavad selle eest hästi.

ERA II 139, 307 (19) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maja hakatakse ehitama põhjatuulega ja vanakuuga, siis maja ei ole märg ja ei mädane.

ERA II 139, 312 (36) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Loomadel rabandushaigused ja võetud ära ka loomadel söögiisu.

ERA II 139, 313 (37) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused. Maa-alused kaotakse ära nii: hõerutse kolm vanakuu neljape õhtut järgemööda soolaga ja viiakse see sool kas neljaristi tuule, katuse unga, põhjatse poole väravasamba alla ja kivi auku.

ERA II 139, 319 (61) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui loomadel oli rabandus, anti soolaleiba. Lõikamata pastlinõelaga löödi üheksa auku leiva sisse ja anti siis lehmale. Lasti ka katlaauru.

ERA II 139, 321 (72) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sügelistele pandi peale tõrva ja silgusoolvett.

ERA II 139, 369 (5) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. – Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks inimene olevat Hanila kiriku sisse müüritud. Kord parandustöödel näinud üks mees, kuidas parandajad võtnud ühe kivi kirikuseinast välja ja nähtavale tulnud inimese keha (luud). Kirikuhärra saanud sellepärast väga vihaseks. Ta lasknud selle augu kohe kinni panna ja veel kinni krohvida.

ERA II 139, 370 (8) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. – Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahaaugust. Kes tahab raha saada, see pangu hobuserangid tagurpidi kaela ja vaadaku maja (katuse) ungast välja. Rahatuli paistab sinise leegina.

ERA II 139, 370/1 (9) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. – Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kord juhatatud ühele inimesele ka rahaauk niiviisi kätte, see olnud Uues-Virtsus, seal, kus palju kivivaresid. Ühes niisuguses kivihunnikus põlenud rahaaugu tuli. Hiljem läinud see isik kaevama, et omale tõotatud varandust kätte saada. Ta kaevanud ja kaevanud ja viimaks hakanud sealt aina usse välja tulema. Mees kohkunud, jätnud kaevamise pooleli, arvates, et "ussikuningas" tuleb välja.

ERA II 139, 371/2 (13) < Hanila khk., Massu v., Kause k., Kuke t. – Linda Uusküla < Mihkel Alpius, 50 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Massu mõisas on pihelgas, kust võib veel praegugi leida igasuguseid toitaineid, riidetükke jne.

ERA II 139, 373 (20) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. – Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kinksi külas Karuse kiriku juures (öeldakse Kinksi hiie all) kasvanud vanasti hiietammed, neid käidud seal kummardamas ja nõu küsimas.

ERA II 139, 374/5 (23) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Ankru t. < Muhu khk. – Linda Uusküla < Kristiina Nõu, 64 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Muhus Iga külas Kiviniidi mulkus on ohvrikivi. Kui mõnel inimesel paised, maa-alused vm. vistrikud peal on, siis pestakse ennast selle veega, millesse oli pandud raha ja kaapeid hõbesõle alt. Pesuvee sisse pidi ka sülitama 3 korda ja ütlema: "Kadugu kõik sitad-pasad!" ning see vesi ühes raha ja kaabetega kivi alla visata ja ilma tagasi vaatamata ära tulla.

ERA II 139, 383 (68) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Ankru t. < Muhu khk. – Linda Uusküla < Kristiina Rihvk, s. 1904 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui vihtlemissauna esimest korda köetakse, peab tooma metsast üheksat sorti puid ja need ahjus ära põletama, siis on saun ilma vinguta ja tervisele kasulik.

ERA II 139, 388 (98) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. – Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 77 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui loom oli takka või eest "rabatud", siis arvati, et see on tehtud "kurjast silmast". Seda arstiti ära nii: lasti lehma, hobuse vm. looma kõhu alt läbi püssi, ka aitas katlaauru ja püssirohu suitsu laskmine loomale.

ERA II 139, 406 (4) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kes kääpa teest üle läheb, see eksib ära.

ERA II 139, 410 (14) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga veeti sõnikut, pidi niiske seisma ja rammu enam andma. Vana kuuga, siis pidi puruks minema.

ERA II 139, 552 (38) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Laksilla t. – Vello Eenveer < August Reinvee, 41 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ma olen kuund, et lammast peab pügama noore kuuga ja lõunatuulega, siis vill kasvab hästi.

ERA II 139, 553 (44) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Laksilla t. – Vello Eenveer < August Reinvee, 41 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui linnutee on sügisel elgas ja kõrges, siis talvel on külm ja lumerikas.

ERA II 139, 560 (66) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hambavalu aegas tehti lepast piip ja suitsetati hullukoera rohuga. Ennem kuivatati rohi ära. Lepapuust tehti piip, seest keerati süda väl'la, külle peale auk sisse. Heinpu'tk või karupu'tk auku ja lasti hullukoera rohtu hamba peale.

ERA II 139, 571/7 (3) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peremees sulasega hagu tegema. Õhtul peremees saadab sulase ennem koju minema. Sulase koju jõudes peremees juba ahjul. Teisel päeval sama lugu. Kolmandal õhtul sulane põõsasse varitsema. Näeb, et peremees nühib end halli kiviäärt vastu, muutub hundiks ja joostes kodu poole. Sulane nühib end ka kivi juures. Muutub samuti hundiks. Läheb koju ja tuppa. Peremees ahjul. Ütleb hundinahas sulasele: "Miks sa tahad kõike järele uurida! Mine nühi end sealauda nurka vastu!" Sulane nühib. Saab inimeseks. Pärast seda peremees ei tee enam hundiks.

ERA II 139, 577/9 (4) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. – Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pererahvas ond heenamaal ja söönd parajasti lõunat, kui hunt tund senna, jah, ja vaadand vesiste silmadega nende peale. Peremees üted: "No ma annan tal pisikse tüki noa otsas. Ega ta mo kätt ikka saa ää tõmmata." Lõigand pisikse tüki ja annud. Hunt tõmmand, klõmpsti. Kõige noaga ää ja pannud metsa. Ja see mees saand hundist lahti ja pannud selle noa eese kõrva leti peale. See mees ond linnas kaupmees. Kolm aastat ond juba möödas ja mõtend isi, et kas on inimest, kes tunnistab selle omaks. No siis tund mees, kes ütend: "See on minu nuga. Ma andsin hundile kolme aasta eest metsas leiba ja see tõmmas noa kõige leevaga ää. Nüid ma näen, et see oo just mo nuga." Siis alles peremees seletand, et kolme aasta eest ma olin hunt ja nägin unes, et kui ma ristiinimese leiba saan, siis saan lahti. Sina olid siis see mees, kes mull' leiba andis. Ma keisin ka mitmes pool, aga keegi mulle leiba ei annud. Kui ma inimeseks sain, siis karv läks nagu soomus maha." Siis tehtud tal veel head söömad ja joomad ja antud kaupa ka veel poolmuidu.

ERA II 139, 739 (10) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. – Johann Nurme < Hans Manso, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhjatuulega ja vanas kuus lepikut raiuda, siis ei aja võsa. Va Liivaaugu vanamees ei raiund iialgi enne hagu, kui oli põhjatuul ja vanakuu. Siis ta võttis omale abi ja raius nii palju maha, kui tarvis oli, pärast oli aega kubusse küll teha ja lepik ei ajand tal kunagi võsa.

ERA II 139, 747/51 (28) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. < Saarde khk., Laiksaare v. – Johann Nurme < Elisabet Grenzstein, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord üks mees ostnud laadalt omale hobuse. Kangesti ilus, noor, must märahobune. Kui kaubad koos olnd ja raha makstud, siis müüja ütend: "Ära sa tal' leiba anna – see teeb ta haigeks; muidu kõiki võid anda." Olndki kangesti ia hobune ja tark hobune. Mehel olnd nii kange ia meel, olnd vaene mees, et saand niisukse ia hobuse. Aga leiba põle julgend talle anda ja muud midagi paremat ka põle anda olnd. Ükskord, ta oli juba hulk aega neil olnd, üks jõululauba õhtu, nad söönd parajasti tuas, ahju olnd köetud, suur suits olnd väljas, tuauks kinni, ainult vinguauk oln lahti. Nu jah, nad söönd ja korraga hobune pistab nina vinguaugust sisse, ta olnd just riha all tuaukse kõrval kinni, et alati lähedal oleks, nii kallis olnd, jah ja hobune pistab, jah, nina vinguaugust sisse ja teeb: oh-ah-oh! Mehe süda läind haledaks, ütend: "Mis ma sulle nüüd annan jõululauba õhtu. Põle midagi. Leiba anda ei tohi. Aga mis see sulle ikka teeb, kui ma suutäie annan." Pistnudki läbi vinguaugu hobusele suutäie suhu. Omal süda hirmus: kui ta nüüd haigeks jääb. Natukese aja pärast läind hobust vaatama – aga hobust põlegi änam. Sõimus aga nutab alasti, musta peaga, ilus, noor tütarlaps. Mees olnd päris keeletu ehmatusest. Põle saand sõna suust. Viimaks tüdruk hakand paluma: "Alastage, kallid ristiinimesed – andke mulle riideid. Mina olin teie hobune. Kurjad inimesed muutsid mu hobuseks ja müüsid teile. Põleks sa mulle täna leiba annud – ma olekski jäänd hobuseks." Siis mees and talle riided, viind ta tuppa, annud süüa ja tüdrukul olnd nii kange (h)ia meel – luband mehele tasuda tuhandevõrra. Kus see tüdruk pärast saand – ma ei tia.

ERA II 139, 753/5 (29) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. < Saarde khk., Laiksaare v. – Johann Nurme < Elisabet Grenzstein, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord ühes kohas perenaine olnd õues ja näind – hunt läind sauna. Ta ruttu saunauks väljast kinni ja puu taha. Siis suure kisaga tuppa: "Tulge appi! Hunt on saunas." Kõik tulnud välja, võtnud kätte, mis kätte juhtund ja hunti ubima. Üks vaadand aknast sisse, mis ta seal teeb. Aga hunt laval, istub ilusti sial ja hoiab esimeste käppade vahel last ja imetab. Päris inimeselast kohe. Kõik vaadand ja imestand. Kui siis viimati uks lahti tehtud, hüpanud hunt lavalt maha, inimeste vahelt uksest õue ja ulgudes metsa. Kõik saand aru, et see õige asi põle, et see oli libahunt. Perenaine võtnud lapse, pesnud puhtaks, mässind riiete sisse ja viind tuppa. Pidanud üles kasvatama. Aga hunt käind ikka seal ümber ja ulund haledasti. Iga pää tulnd ühel ajal sinna ja ulund. Siis viimaks perenaine viind lapse sauna ja jätnud ukse lahti. Hunt läindki sauna ja hakand last imetama. Siis perenaine hakand iga pää nii tegema. Aga ükskord põle hunt änam tulnud. Ja põlegi tulnd. Läind hulga aega ikkagi mööda, kui korraga üks homiku sõidab suur tore tõld, neli hobust ees, õue. Tõllast tuleb uhke proua välja, must loor näo ees. Räägib, et tema olndki see hunt, kes nende saunas lapse sünnitand, nüüd aga saand oma endise olemise tagasi ja tahab oma last tagasi. Nad annudki. Proual olnd niikange ia meel. Tänand pisarsilmil. Annud perenaisele hulga kuldraha selle ia eest, mis ta lapse vastu olnd ja sõitnud minema. Ei seda põle ütend, kes ta on või kust ta on.

ERA II 139, 757 (31) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. – Johann Nurme < Hans Manso, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Loomi tuleb alati kohitseda vanakuu ajal, siis (h)aavad ei lähe hukka.

ERA II 140, 61/4 (17) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Metsavaim. Üks kütt käis iga päev jahil. Alati oli ta tulnud koju rikkaliku saagiga, aga nüüd juba mitmendat päeva polnud ta saanud laska ühtki lindu ega looma. Kord oli ta siiski saanud laska veel paar lindu ja pöördus nendega kodu poole. Äkki märkas kütt, et mets on imelikult võõras ja iga sammuga muutub tihedamaks. Mees mõtles, et ta on läinud vale suunas ja pöördus tagasi. Seekord oli aga ees tige härg, kes lähenes mehele maad kaapides ja möirates. Mees põikas kõrvale – mets muutus aga selles suunas nii tihedaks, et võimatu oli edasiminek. Kogu aeg oli kuulda kanget kohinat, mühinat ja vilistamist metsas. Viimaks väsis mees asjatust tammumisest ja istus väsinult kännule puhkama. Püssi pani ta paremale ja linnud vasakule poole. Äkki märkas mees, et linnud kadusid kui tina tuhka. Imestusega lausus mees kaks sõna: "Jeesus, Maarja!" Kuid neil sõnadel oli otsekui imevõim – metsas raugesid mühin, kohin ja vilistamine. Veidi aega läks mööda, siis aga hakkas mets uuesti kohisema ning üks hall mehike, kelle habe oli hõbedasest samblast ja riided kasetohust, lähenes mehele. Kütt vaatas imelikku meest kasvava imestusega. See ei lasknud end aga kaua imetleda, vaid, jäädes peatuma viisakasse kaugusse, hakkas ta noomima kütti, kes surmavat asjatult tema kuningriigi elanikke. Lõpuks ütles metsavanake kütile, et see muidu metsast välja ei pääse, kui peab tõotama, et jätab maha lindude ja loomade laskmise selles metsas. Mehel ei jäänudki muud nõu üle, kui anda lubadus. Peale selle leidis ta õige tee ja sai koju. Mees jättis maha küttimise ja ta ei lasknud hiljem ainustki lindu ega looma kusagilt metsast, sest ta kartis tülitada metsavaimusid.

ERA II 140, 169 (150) < Vändra khk. – Ernst Tammsoo < Maria Reinik (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennustamine. Mängitakse uueaasta ööl. Suurem kauss täidetakse veega. Ümber kausiääre pannakse väikeste vahedega paberilipakad, milledele on peale kirjutatud sõnad - "õnn", teisele jälle "õnnetus", kolmandale lipakale "uus pruut", neljandale "surm", edasi "abielu", "saab rikkaks" jne. Nüüd pannakse kanamuna pooliku koore sisse küünlajupike põlema ja see asetatakse kaussi ujuma Selle järgi loksutatakse kausis veidi vett ja jäädakse ootama, kuhu "laev" tüürib. Eeloleval aastal on oodata seda, mis on kirjutatud lipakale, kuhu "laev" seisma jäi. Sõnade "õnn", "õnnetus", "rikkaks saamine" jne. asemel tarvitatakse vahel ka taimede nimetusi: roos, ohakas, nõges jne., kuid siinjuures peab ennem kindlaks tehtud olema, mida mingi taim tähendab.

ERA II 140, 302 (342) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Külmtõbi (Liharatka) - kui külm hoog peale tuleb, siis tuleb hüpata sooja vette, kui soe hoog peale tuli, siis tuli külma vette hüpata.

ERA II 140, 302 (349) < Tallinn < Vändra khk., Vana-Vändra v., Uusna k. – Ernst Tammsoo < Maria Hitsen, s. 1871 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sõnad hambavalu vastu. Kui Juhan ütleb üks, mina ütlen kaks; kui Juhan ütleb kolm, mina ütlen neli; kui Juhan ütleb viis, mina ütlen kuus jne.

ERA II 140, 317/8 (360) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst
Tammsoo < Salme Tammsoo (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kolme venna veri. Eland vanal ajal eit ja taat. Nad olnd väga rikkad. Naine olnd ikka mehe pea ja rahakoti hoidja. No-jah! Heakene küll! Naine jäänd vanaks. Arvanud, et surm varsti kätte jõuab. Võtnud siis ilma mehe teadmata sukasääre sisse kogutud raha, läinud vasikakoplisse, kaevand augu, pannud sukasääre ühes rahaga auku ja ütelnud siis ise: "See raha jäägu siia varjule nii kauaks, kui siin kohal kolme venna veri ära on valatud." Mees olnd ka parajasti koplis. Otsinud loogapuid. Näind, et naine peidab raha. Mees läind õige tasa naise ligidale ja kuuland suure tamme takka kõik, mis eit ütlend. Eit läind koju. Taat pole välja teindki naise ees, et pealt oli kuulanud. No-jah! Olndki siis nii, et eit surnd varsti ära. Maetud maha. Siis võtnd mees labida ja läind kaevama raha välja. Aga lori puha! Raha pole seal olnudki. Mees mõtelnud, et kuidas nii. Ta oli pealt näind, et eit raha oli matnud. Siis tulnd aga taadil naise sõnad meelde. Mõne päeva eest olli kassil pojad olnd. Pimedad teised veel, aga kõik isased. Mees läind koju ja võtnud kolm kassipoega, läind uuesti koplisse ja tapnud need seal ära. Siis saand mees raha kätte. Sedaviisi kätte saadud rahaga eland taat kaua ja pole enam tööd teinudki.

ERA II 140, 331 (397) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui esimest korda noort kuud näed, siis tuleb maast võtta ükskõik, mis asi, panna salaja padja alla. Siis näeb unes peigmeest või pruuti.

ERA II 140, 331 (401) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lammas tuleb niita noores kuus. Kui vanas kuus niita, siis ei tule head villa.

ERA II 140, 331 (402) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Siga tuleb tappa noores kuus; siis "kasvab" liha keetmisel ja küpsetamisel juurde. Kui tappa vanas kuus, siis kahaneb liha.

ERA II 140, 331 (403) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noores kuus ei tohi savitada mitte midagi, sest siis tuleb kilke ja prussakaid.

ERA II 140, 331/2 (404) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kilkidest ja prussakatest lahti taheti saada, siis tuli savitada vanakuu kolmandal päeval enne päikesetõusu toodud saviga.

ERA II 140, 332 (407) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Vaki k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Endel Pool, s. 1919 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Massu jõe sillal (Vana-Vändras) ei tohtinud vilistada, sülitada ega kiruda, sest siis tuli haigus. Jões arvati tõnnivakka olevat.

ERA II 140, 332 (412) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Salme Tammsoo < Salme Tammesoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kellele öösi unes raha antakse, see jääb haigeks.

ERA II 140, 334 (421) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanakuradi eemalepeletamiseks köeti ahju kadakaokstega ja tehti ristid igale poole. Kadaka suits peletas vanakuradid toast välja.

ERA II 140, 395 (539) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kes tahab pruuti ehk peimeest näha, see peab vana-aasta öösi üheksa silku keresel ära küpsetama ja siis need tagaspidi ära sööma ning magama heitma. Kes öösi juua tuleb tooma, see on siis pruut või peimees.

ERA II 140, 471/2 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peidetud raha. Ennemuiste eland kuskil tige eit. See olnd kole rikas, aga ihne: kellelgile põle täind pennigi anda. Viimaks tund vanaeit, et surm ligi hakkab tulema. Võtnd siis suure rahakoti ja läind salaja metsa ühe suure puu juure. Teind puu juure alla sügava augu ja pand rahakoti sinna sisse ja ütlend ise: "Selle raha panen siia niikauaks varjule, kuni siit seitse soda on üle käinud!" Aga eide pojanaine oli metsas ka juhtunud olema ja kuulnud salaja varjult kõik ära, mis eit rääkind. Varsti surnd vanaeit ära. Pärast surma läind minia metsa puujuure alt raha välja kaevama. Aga näpust. Puujuure all pole midagi. Kaevand küll ratast ringi, aga põle rahast jälgigi näind. Siis tulnd minil eide sõnad meelde. Mõtelnd tükk aega, mismoodi seitset sõda saab teha. Pojanaisel olnd palju kukkesi. Naine võtnud kaks kukke, viind need puu alla. Kuked läind kiskuma. Nii käis juba üks sõda üle raha. Mini toond teise paari kukki: need kiskund jälle jne. Kui seitsemes sõda (kukesõda) läbi olnd, siis kaevand mini uuesti ja saand raha kohe kätte. Selle rahaga eland pojanaine ja poeg kaua õnnelikku elu.

ERA II 140, 473/4 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineiu laul. Vanasti läind ühel jaanipäeva õhtal üks noormees jõe ääre. Jõgi olnd udus, niiet põlnd näha kuigi kaugele. Korraga näind noormees, et keset jõge on üks imelik valgus, just sedamoodi, nagu paistaks kuu läbi udu. Siis kostnud tasast naisterahva laulu, mis tulnd ikka kord-korralt ligemale. Valgus tulnd ka ligemale. Varssi näind noormees, et udust tuleb paat nähtavale. Paat olnd üleni kullast ja see kumandki (kumanud) jões. Paadis istund imeilus neiu ja see laulnd nii, et kõik mäed ja metsad vastu kajand. Noormees istund ja kuuland ilusat laulu pealt. Kord olnd laul kurb, teinekord old jälle rõõmus. Mõnikord tund noormees, et neiu laul kutsub justkui oma poole, aga noormees jäänd paigale istuma. Neiu laulnd õige kaua. Alles keskööl, kui kukk laulnd oli, sõund neiu uuesti minema. Tasane laul kostnud aga veel kaua noormehe kõrvu. Alles hommikueel läind noormees koju. Ta olnd kogu päeva rõhutud ja mures. Teisel õhtul läks jälle noormees jõe ääre neiu laulu kuulama. Nii käis ta veel mitu õhtut jõe ääres ja ükskord ei tulnd ta enam tagasi. Teised arvand, et näkk oma petiselauluga meelitand poisi jõkke. Ja nii ta võiski olla.

ERA II 140, 480/1 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Must surm Must surm ehk katk käind vanasti koera näol mööda maad ringi. Kus ta iganes käind, sinna jäänd tühjad majad järgi. Must surm käind ikke öösiti. Ühel õhtul tulnd ühte talusse teekäija ja jäänd sinna öömaja. Pererahvas kaevand sellele musta surma häda. Võõras aga ütelnd, et põle kedagi, küll sest lahti saab. Teised küsima, kuidas katkust lahti saada. No eks siis võõras seletand: "Kui katk öösi sisse tuleb, ei tohi end liigutada, vaid tuleb ütelda: "Issand, kaitse katku eest." Sängipeatsis peab aga kolm küünalt põlema." Õhtul eitnd (heitnud) kõik magama. Enne aga pand kõik sängipeatsisse kolm küünalt põlema. Umbes kesköö paiku läind uks nagu iseenesest lahti ja tuppa tulnd suur koer. See nuusutand kõiki magajaid. Läind siis vanaema juure ja nuusutand seda. Vanaema tõusnd istukile, oiand ja surnd. Koer nuusutand veel teisi, need kõik maganud. Siis läind koer võõra juure ja nuusutand ka seda. Võõras aga ütelnd: "Issand, kaitse katku eest!" Kohe olnd kuulda nagu vingumist ja koer olnd kadund. Sestsaadik kadund ka must surm sealt ära.

ERA II 140, 486/7 (11) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lindva (lendva) saatmine. Vanasti eland kaks naabrimeest, kes üksteisega hästi läbi põle saand. Need katsund teha teineteisele nii palju kahju, kui osand ja saand. Üks osand lindvasid (e. lendva) teha ja saatnud neid naabri loomadele, kes kohe surnd. Korra juhtund teine naaber nägema, kuidas teine kase- ja pihlakapuust lindvasid teinud. Kui need valmis olnd, siis hakand ta neid välja saatma. Ise hüünd: "Lindva naabri Kõrvile!" Kui lindva minema hakand, üind (hüüdnud) naaber: "Lindva talu Kirjakule!" Nii saatnd lindvategija kõik "lindvad" väl'la, aga naaber saatis nad "lindvategija" oma loomade kallale. Lindva minevat sinna, kus teda viimati kästakse. Nii jäänd naabri loomad kõik terveks, aga talu kari oli ära surnd. Kellest lindva läbi minevat, see langevat nii kui välgust rabatud ja surevat kohe.

ERA II 140, 488 (12) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katk kardab oma nime. Vanasti tulnd ühele mehele teepeal vastu üks imelik mees. Mees mõtelnd, et ta na narus riides ja ma narrin teda natuke. Saand naruse mehe kohta ja ütelnd: "Tere ka, kus sa, va katkuhakatus, lähed?" Seepeale öelnud võõras: "Kust sa mu nime tead?" Pöörnd kohe ümber ja läind hommiku poole. Seal olnd varsti suur katkuhäda. Sest ajast teand külarahvas, kudas katkust lahti saada. Igakord, kui katk tulnd, öeldud kohe tema nime ja seda tema kartnud, mis hirmus. Ka jumalasõna oli katk kartnud.

ERA II 140, 495 (18) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Millest tekivad virmalised. Virmalisi on näha talve õige külmal ajal. Need tekkivat vanarahva jutu järgi lapi tarkade ja nõidade vihtlemisest. Igakord, kui nemad vihtlevad, on meil näha virmalisi.

ERA II 140, 495/6 (19) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maailma lõpus. Vanasti käind mõned julgemad mehed maailma lõpus. Edasi tulnd minna ikke hommiku (või õhtu) poole, kuni suur kõrge müür vastu tulnd. Müür olnd nii kõrge, et õige pikad mehed ulatand sealt taevasse vaatama ja mõni mees pääsendki sinna. Kes aga vaadand teisele poole müüri, see kukkund kohe üle müüri teisele poole, kus eland koerakoonupad, kes olnd pool inimest ja pool koera. Need olnd vaheldamisi 7 päeva inimese mõistusega ja eland siis ilusti ega põle inimesi kiusand. 7 päeva olnd neil aga koera mõistus ja siis nad söönd inimesi: muud põle tahtnd. Koerakoonupate eest põle kaitsend muu asi, kui toomingapõõsasse tulnd pugeda, siis sealt põle nad inimesi üles osand otsi.

ERA II 140, 498/9 (21) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahatuli. Ennemuiste läind mees jääniöösi üksi õitsele. Varsti tulnd piibuisu ja ta tahtnd piibu peale tuld saada, aga tuleriistad olnd kodu unund. Mees kõndind tüki aega nõuta edasi-tagasi. Korraga näind aga ligidal suurt õitsituld. Mees hakand sinnapoole minema, aga mida rohkem ta käind, seda kaugemal ikka tuli paistnd. Mees läind ikka edasi ja jõund alles tüki aja pärast tule juure. Tule juures olnd mitu võõrast meest, kes sorind orkidega tuld. Mees seletand oma häda võõrastele. Üks mees and siis piibu peale hunnikust ühe söe ja käskind meest vilet lüües minema minna. Mees hakand vilistama ja unustand piibu päris ära. Alles siis, kui oma kohale jõund, tulnd mehele piip meele. Mees hakand suitsetama; aga imelik, piip suitsu ei annagi. Mees vaadand sütt ligemalt ja see olnd väikene kuldraha. Selle raha abil saand mees omale, mida iganes soovind.

ERA II 140, 504 (17) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid. Kui täiskuu ajal müristab ja välku lööb, siis tuleb pikk sadu.

ERA II 140, 521 (l) < Vändra khk., Vändra al. < Tori khk., Aesoo k., Arakoja t. – Ernst Tammsoo < Ilmar Tammsalu (Tamman), s. 1922 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kaks kõva kuulmisega autojuhti. Kord sõitsid kaks kõva kuulmisega autojuhti mööda teed. Äkki esimene jääb seisma. Tagumine küsib: "Kas sul lõppes bensiin otsa?" Esimene vastand: "Ei, mul lõppes bensiin otsa." Teine sõitnd mööda ja ütelnud: "Ah, ma arvasin, et sul bensiin otsas."

ERA II 140, 522/3 (3) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Ernst Tammsoo (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ohvrian´dide varastamine. Vana-Vändra Massus on püha jalakas, mille alla vanasti rahvas viinud ohvrian'de. Sel ajal olnd aga ümbruskonnas ka üks ul'akate jõuk, kes käind ohvrian'de varastamas. Iga kord, kui rahvas an'de viinud, käinud piilurid jõugust pas'simas, mida rahvas toob. Pärast mindud siis hulgaga ja viidud ohvrian'nid ära. Rahvas arvand, et Jumalad (või haldjad) on anded ära söönud.

ERA II 140, 530 (24) < Tallinn < Vändra khk., Vana-Vändra v., Uusna t. – Ernst Tammsoo < Maria Hitsen, s. 1871 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kribus, kraabus. Kriibus, kraabus, harakale halu, varesele valu, rongale keretäis, rähnale maotäis, rebasele reetäis, hundile suutäis, karuile käpatäis, mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! (Kõhuvalu sõnad.)

ERA II 140, 562 (31) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid. Kui lehed langevad kiiresti, tuleb varsti talv.

ERA II 140, 586/7 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärajõe k., Aru t. – Ernst Tammsoo < Johan Riiman, u. 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõia "abi". Vanal aeal eland üks kuulus nõid, kes kõike võind teha, mida tahtnud. Seepärast katsund kõik temaga hästi läbi saada. Korra üks mees läind oma naabriga tül'li. Mees mõtelnd, et mis ma nüüd talle teen. Tulnd siis hea mõte: "Ma lähen küsin nõia käest järgi." Läind siis nõia juure ja küsind, et mis ma pean tegima, et vihamehele kätte maksa. Nõid ütlend, et mõtle ise. No heakene küll! Mees ütlend: "Sa tunned seda nõidumisvärki ja saada hundid vihamehe loomade kallale!" Nõid olnd sellega nõus. Hakand õhtu mees jala koju minema. Näeb, puude vahel puha helkivad täpid – ikka kaks kõrvuti ja kaks kõrvuti. Saand aru, et hundid ja pand plagama, aga hundid järgi. Mehel olnd püstol ligi. Lasnd hunti, aga see põle mitte midagi teind, sest hundid olid ju nõiutud. Hundid tulnd ikka lähemale ja üks hakand juba mehel "kontsa" kinni. Nüüd hakand mees "Issameiet" lugema. Kohe kadund hundid ära. Mees olnd peale selle veel mitu päeva haige. Kui terveks saand, läind ja leppind vihamehega ära.

ERA II 140, 592/3 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. – Ernst Tammsoo < Johan Riiman, u. 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõest leitud neiu. Ennemuiste olnd üks suur ja lai jõgi. Selles eland palju näkineidusi, kes alati petnd noormehi ja meelitand neid jõkke. Korra püünd üks kalamees jõest kinni ühe ilusa neiu. Viind selle koju ja võtnd naiseks. Naine olnd oma mehega ja eluga väga rahul. Kord sõitnd mees ja naine paadiga üle jõe. Mehel tulnd meele, et ta polnud naiselt veel küsind: kust ta tema on leind. Mees ütelnd: "Me oleme juba tükk aega ühes eland, aga me pole veel kordagi sellest rääkind, kust ma su leidsin!" Naine põle vastand sellele. Teine kord, kui mees ja naine jälle üle sõitnd jõest, küsind mees sedasama jälle, aga naine pole ka nüüd ütelnd. Nii sõitnud nad mitu korda üle jõe. Iga kord küsind mees sama, aga naine pole vastand. Kui nad seitsmendat korda üle sõitnud, küsind mees jälle. Nüüd ütelnd naine: "Kui sa just minust lahti tahad saada ja ise õnnetusse joosta, siis ma ütlen - sa leidsid minu siitsamast jõest!" Kohe peale selle läind paat ümber. Naine kadund kui tina tuhka, aga mees uppund ära. Kes see naine muu võis olla, kui jälle üks näkineid.

ERA II 140, 614 (15) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k. – Ernst Tammsoo < Albert Altan, 19 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Isa surm. Üks mees ütelnd: "No küll sai nal´la, kui isa sur'ri – küll ta siputas ja saputas, enne kui ükskord alles hing väl'lä läks!"

ERA II 140, 638 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Vana-Vändra k., Kärneri t. – Ernst Tammsoo < Jaan Mett, s. 1922 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pisikesed mehed. Vana-Vändra Massus on püha jalakas. Rahvas teab kõnelda, et selles jalakas elavat pisikesed punaste pükstega mehikesed, kes head mehed olevat ja mõnikord endid ka inimestele näitavat.

ERA II 140, 638/9 (6) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. < Aluste k. – Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, u. 75 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Püha jalaka lend. Massu püha jalakas kasvand ennemuiste kaugel ühes külas. Esite olnd neid kolm venda. Nad kasvand üsna metsa ligi. Aegamööda hakand külarahvas märkama, et jalakad metsa poole nihkund. Aga nihkumist põle kiigi pialt näind. Ühel ööl kadund üks jalakas ära. Teisel ööl kadund teine ära ja kolmandal ööl lennand kolmas jalakas ära. Sii "sadand" Vändra Massu maha. Et sii "taevast sadand" puu ol'li, siis akati seda pühaks puuks peetama.

ERA II 140, 644/5 (13) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. – Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, u. 75 a. (1936) Individuaalne edasiarendus. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõia saadetud surm. Nõid saatnd korra surma (või katku) väl'la. Sii käind kõik kohad läbi, esite võtnd kurjad inimesed ja piinand neid oma valudega. Kui kurjad inimesed otsa saand, siis võtnd head inimesed käsile. Neil löönd pea otsast maha: niuh ja niuh!, et valu ei tunneks. Kui kõik inimesed maha olnd tapetud, sis surm hävitand kõik loomad ära. Kui loomad ka olnd hävitatud, sis võtnd surm vikati õlale ja läind ä'ä. Sel aeal põle olnd ei ligidal ega kaugel ühtki elavat hinge. Alles hulga aea pärast hakand jälle inimesed (inimesi) ja loomad (loomi) siginema.

ERA II 140, 670/1 (3) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t.. – Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkijärv. Ühes järves eland ennemuiste üks näkk. Kis aga iganes sial järves supelnd või vett sialt käind viima, selle püünd näkk kin'ni. Nii jäänd alati paelu inimesi järve juure kadunuks. Eland ka üks jõumiis. Sii ütelnd näki kohta, et kõik puha lori. Tahtnd sis ise ka minna vaatama, et kudas sii näkk sis väl'la näeb, kui ta üldse on olemas. Läind järvest vett tuuma. Kohe näkk tema juures. Kutsub jõumiist ühes. Jõumehe hing karand täis, sasind näki kin'ni, lõigand pihelgakepi ja and näkile mitu hiad sirakat näkkade peale. Sis lasnd lahti. Aga näkk põle end sestsaadik enam näidand oma nägu.

ERA II 140, 674/6 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. – Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineid naiseks. Eland ühes järves hulk näkke. Korra tulnd üks näkineiu kaldale. Mängind sial ja jäänd siis magama. Üks noormiis näind magavat neidu. Neiu ilus. Hakand poisile miildima. Poiss neidu omale naiseks paluma. No eks neiu olndki nõus. Poiss tiand küll, et neiu on näkk. Ei tii sellest aga midagi väl'la. Näkineid ja poiss eland aastat kaks õnnelikult. Läind siis järvele kalu püüdma. Põle esite saand midagi. Siis neiu (naine) õpetama: "Sõua sinna tahapoole, sial on." Poiss sõuabki. Kohale jõudes neiu seletama: "Siin mu isa õue. Siin palju kalu." Siis küs´ind neiu poisilt uuesti: "Ütle kes ma olen!" Poiss ei taha öelda. Neiu käib aga piale. Poiss annab viimaks järgi ja sõnab: "Näkk sa oled. Kas sa's ei tia?" Vaevalt aga poisil viimased sõnad öeldud, kui vesi käib ülepea kokku ja neiu kadund. Küll kahjatsend poiss, aga parata pole midagi. Poiss käind iga päe järvel. Viimaks pole enam tagasi tulnd.

ERA II 140, 680 (4) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. – Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvausku ja -kombeid. Sel aastal, mil pihelgad kannavad palju marju, saab palju vanatüdrukuid mehele.

ERA II 140, 689/90 (13) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Laane t. – Ernst Tammsoo < Gustav Toomasson, 60 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Luupatakas lehma tallamas. Ennemuiste käind luupatakas Vändra mõisas iga öösi lehma tallamas. Lehm olnd iga hommiku üleni märg. Lõpnd otsa ega põle ka piima and. See olnd mõisahärra kõige parem lehm. Mõisahärra and karjamehele käsu: luupatakas tuleb ära kastada. Karjamiis läind targa käest nõu küsima. See õpetama: "Peida end õhtu lauta ära. Pane küünal vaka alla, et sii sul käepärast on ja jää ootama. Kui kuuled, et luupatakas lehma sel'lal, siis võta härra ratsapiits ja äiga mõned korrad lehma sel'ga ja ütle igakord aamen! Si(i)s mine magama. Teisel päeval tuleb sii, kes luupatakaks oli, sinu juure ja küsib midagi – ära temale anna, muidu ei aita sii midagi!" Mees teind targa õpetuse järgi. Kui lehm inisema hakand, võtnd miis vaka tule pealt ja and mitu iad sirakat lehma sel'ga. Igakord ütlend: aamen! Sis läind magama. Teisel päeval tulnd üks kuri eit karjamehe juure ja küsind süüa. Mees saand aru, kust poolt tuul puhub ja saatnd eide minema. Varsti jäänd eit haigeks ja surnd ära. Luupatakas põle enam lehma vaevand ja lehm hakand pikapiale kosuma.

ERA II 140, 700 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid. Noores kuus ei tohi savitada toas mitte midagi, sest siis tekib sinna lutikaid, kil'ke ja prussakaid.

ERA II 140, 700 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid. Siga tuleb alati noores kuus tappa – muidu kahaneb liha küpsetamisel. Noores kuus tapetud sialiha aga kasvas küpsetamisel juure.

ERA II 140, 703 (12) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vana-Vändra Pärnjõe külas tehtud jõululaupäeva õhtul, kui juba videvikuks läinud, õue lumest Tõn'n, kes pidi kõik kurjad vaimud majast eemale peletama.

ERA II 140, 704 (20) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõululaupäeval tehti tubades kadaka suitsu, et kurjasid vaimusid eemale peletada.

ERA II 140, 704 (21) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mõni koolilaps tahtis targaks saada, siis ta pidi jõuluöösi soovi paberile kirjutama ja selle siis ära sööma. Magama minnes pidi ta sellele mõtlema ja raamatu padja alla panema.

ERA II 140, 706 (27) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k. – Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõuluöösi viidi loomadele kaeru ja leiba. Kaerad segati peenendatud leivaga ja viidi siis kell kaksteist loomadele (hobustele ja veistele). Kui jõuluvilja anti, siis pisteti iga looma karvadesse põlev küünal (põletati karva veidi) ja öeldi: "Tere, tere – juba jõulud, jõulud!"

ERA II 141, 33 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanute sõnad. "Püha isa, püha ema, võta pahad omale, anna ta tervis kätte." Esti sülitas kolm korda haige ihu piale ja siis nühkis seebiga. Seep olli punasekirju ja enne tullid sõnad seebi piale ka lugeda. Ka kolm korda.

ERA II 141, 34 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
"Nõiad sohu, nõiad rappa, valgetverd naesterahvas, mustaverd meesterahvas. Nõiad rappa, nõiad sohu, mustaverd naesterahvas, valgetverd meesterahvas." Nii luges vanaema, kui härgi lehmi selga panni. Aga seda ma ei tia, mitu korda ta luges ja kas ta sinna juurde muud kunssi ka tegi.

ERA II 141, 34 (30a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord ollid jälle küla härjad meie lehma selga pantud, siis sioti vanad pastlad lehmale kaela. Aga sõnu ma ei tia, mis siis loeti. Teene päe lehma enam härjad ei sõkkund.

ERA II 141, 97/8 (20) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanute (maaliste) sõnad. Esti issameie. Siis: "Maaisake, maaemake, maaõeke, maavennake, maa kullane kuningas, maa hellane emanda. Anna tema (haige nimi, ka priinimi) tervis tagasi." Siis loed tema nimel issameie vii piale. Sõnu lugeda kolm korda. Ka seebi või rasva piale võib lugeda ja sellega siis haiget kohta määrida.

ERA II 141, 98 (21) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põrutamise sõnad. "Paranda ja põruta (ja haige nimi)." Nii öelda kolm korda.

ERA II 141, 98 (22) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Venitamise sõnad. (ka venitse) "Via ja venita. Pia ja paranda!" Kolm korda lugeda.

ERA II 141, 98 (23) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nikatse sõnad. "Via ja venita. Pia ja kinnita. Via ja venita. Kääna ja kinnita." Haige nimel lugeda, ikka kolm korda.

ERA II 141, 100 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
"Aga ära sa kellegile räägi. Ma sulle räägin, nigu kah oma sugulane. Meie tüdrukud ei salli siukest kuntsitamist, sellepärast ma pole neile rääkind. Mina olen juba vana ja kaon varssi ehk siit ära ja mis ma enam tast hoian. Sull ia, kui sa tiad ja oskad vahel aedata oma loomi ja teisi, kui seda vaja on. Nüid naeravad küll kõiki vanu asju ja kunsitamisi, aga vanasti ometi neist vahel abi sai." Kui ma kinnitan, et edasi ei räägi, on vanake jälle valmis edasi jutustama nii looma- kui inimravist.

ERA II 141, 101 (36) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kõht on lahti, siis süü kuevatud mustesõstrid.

ERA II 141, 101 (37) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hallitõves inimest hõeruti vanade piitsavartega, mis ollid härja sooradest tehtud.

ERA II 141, 106 (67) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jalatõve ja jõuetuse vasta on toomingakoorevesi.

ERA II 141, 106 (72) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Uuetoa t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Mikk, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maastsaanuid vajutatakse kuradikäpa ja jeesusejalaga. Sii kasvab heinamaal, roosad õied. Maastsaanuid on 9 sorti. Üks kaob ühest, teene teesest asjast ära.

ERA II 141, 163/4 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lepatriinut lendu lasti, siis lauldi sedasi: "Näita, näita lepatriinu, kus puult tuleb sõda vällä?" Kus poole ta lennas, sialt poolt pidi sõda tulema.

ERA II 141, 164 (20) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Merihärg – veike punane mutikas, jooseb maad mööda. Kui seda nähti, siis öeldi: "Merihärg – metsa kukk. Kas oled meie valgedverd vasikad näind?"

ERA II 141, 171 (31) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sajajalgsed sellas, siis võetasse 9 tükki ja pannasse püssi ja lastakse siis põhjapoole külge.

ERA II 141, 249/50 (12) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saja, saja vihmakene, ära saja meie maale, saja vihma Saksamaale. Mul pole kodu, kus ma kuevan ega aset, kus ma heidan, kodu koovita ninasse, ase haki tiiva all, maja marjavarre all.

ERA II 141, 259 (23) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sirise, sirise sirpi, kõrise, kõrise kõverad rauda, kelle sirp nüid ette jõuab, sellel peigmiis mütsi ostab! Kui rukki otsa lõppis, siis üks võttis mitu sirpi kätte ja visas vällä. Kelle tüdruku sirp vällä läks või kõige kaugemalle, sii saab mehele.

ERA II 141, 265 < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/--/ Noored vihtlesid vanasi ja vanad lapsi. Vanad inimesed, kui neid vihtlesid, siis tänasid ikki: "Aituma! Aituma! Aituma saanakütjale! Aituma leiliviskajalle! Olgu su käed terved! Aituma! Aituma!"

ERA II 141, 312 (12) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Mardi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Kaur, 74 a. (1936) Sisestanud USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lõpe, lõpe põllukene, kui sa ei lõpe, siia jätan, siia jätan sirgu süia, sirgu süia, kärba käia, vana madude magada.

ERA II 141, 370 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui rabandus loomal olli, siis aeti inimese sitta pudeliga sisse.

ERA II 141, 370/1 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord tahtis mustlane piima. Mina ütlen: "Mul on piima küll, aga sina seda ei söö, tema venib nigu hirmus." Mustlane ütles: "Too siia! Ma tahan ta sul hias teha." Võttis piimapüti ja seda ma kuulsin, kui luges ikki lätuska ja lätuska! Mis ta viil tegi, seda ma ei tia. Aga näe, teene hommuku olli piim terve.

ERA II 141, 371 (14) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui maastsaand jaos vett võetasse kaevust, siis piab vaatama, et võtmise aeg vesi hakkab panges peripäeva ringi kiirlema, siis aitab. Nii kaua piab katsuma võtta, kui sedasi juhtub, mudu tast põle kasu.

ERA II 141, 372 (21) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Murru t. < Vissuvere k., Kolgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Ann Ulk, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui paised sellas, siis võta kolm levasuutäit ja vajutada nendega paiseid ja käi vana kuu nallaba õhta ajal kolm tiiristi läbi, mis kolmeharulised on. Iga tiiristi piale tuleb visata üks levasuutäis üle vasaku õla sella taha. Vastutulijatega rääkida ei tohi ega tagasi vahti kah ei tohi.

ERA II 141, 375 (35) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lapsel tulemärgid pial, siis võetasse ühessa tulesütt ja pannasse patta vii sisse. Siis keerutasse ükshaaval neid kolm korda ümmer paja. Selle viiga siis pestasse last sialt, kus niid tulkest saand märgid pial on.

ERA II 141, 376 (40) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui koera viga külles, siis selle koera karvadega suetsutadi, kellest viga tulnd. Laps olnd ükskord koera puumise juures ja ütlend: "Oh, sa Jumal, kudas ta tiib!" Ja näe, pärast lapsel koera viga külles! Vehib kätega nigu koer käppadega. Koer olnd juba maha maetud, aga siis võetud uuesti üles. Võetud karvu ja vist vajutud koerakäppadega kah seda last.

ERA II 141, 376/7 (41) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui tahad, et ussid enam sinu maa piale ei tule, siis tuleb teha nõndamuudi, kui mulle vana Mikk õpetas. Tuleb võtta üheaastased pajukasud (kasvud), aga ma seda ei tia mitu. Kas kolm või ühessa. Nendega lüiasse ussi, aga maha (surnuks) ei lööda. Iga kord kui lüia, siis tuleb ütelda: "Mine oma sõprade juure!" Nii tuleb kas kolm või ühessa korda lüia ja ütelda, täiesti just ei või ütelda, on meelest ära. Kui oled teda oma maa pialt ära ajand, siis viska niid vitsad talle üle piiri järele, siis enam sinu maa piale ei tule.

ERA II 141, 378/9 (50) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kida olli, siis panti "ranat" (kandilised ja peo vahel kärisesid) helmed ümmer ja luuaköitmid seoti kah. Kidakõrkid seoti kah ümmer. Siis jälle, kui kaks puud kokku käisid, üksteise vasta hõõrudes karjusid, siis võeti nende vahepialt koort ja sioti kida piale. Kõige enam olli kida käes.

ERA II 141, 380 (57) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui maalised olli, siis kaabiti hõbedat piale. Hõbeda pialt pesti lapsi, et kiigi asi külgi ei hakka.

ERA II 141, 382 (72) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kadaka musta marja vett võeti siist valu vasta.

ERA II 141, 382 (73) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kadakaokstega suetsutadi majasid, et haigused ära kaoks.

ERA II 141, 382 (74) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas M. Ahse 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kadakaoksi keedeti pajas ja selle viiga leotadi õllevaatisid, kui koppind või kueva maik juures olli.

ERA II 141, 382 (75) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kadakaoks panti lüpsiku urva sisse ja selleläbi oleva vanal ajal piima kurnatud.

ERA II 141, 382 (76) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haavakoore vesi on hia villi vasta.

ERA II 141, 382 (77) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kaselehe viin siist valu vasta. Kui kevadi lehed alles hiirekõrvul on, siis korjatasse neid arukaskedelt. Vanasti olli kaselehe viina igas talus.

ERA II 141, 382 (78) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lepaurva vesi on kõhu lahti oleku vasta.

ERA II 141, 382 (79) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Männaõied on tiisikuse ja rinnahaiguse vasta.

ERA II 141, 383 (80) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Harulisest männaladvast tehti "pudrumänd" (vispel pudru segamiseks, olli enamasti viieharaline).

ERA II 141, 383 (81) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kitspaakspuu koor on kõhu lahtioleku vasta.

ERA II 141, 383 (82) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pihlakajuure tee jooksja haiguse vasta.

ERA II 141, 383 (83) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saarepuu tõrva võeti tiisikuse vasta sisse.

ERA II 141, 383 (84) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui hammad valutasid, siis torgiti orgiga, mis pikes lõhutud puust olli tuudud.

ERA II 141, 383 (85) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Et lehm leidjas jääks, kui härja juures käidi, siis peksti teda sial tuupesa hagudega.

ERA II 141, 383 (86) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui kanad munad ära söönd, suetsutud neid pääsuksepesadega.

ERA II 141, 383/4 (87) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hallipajukoore vesi on langetõbe vasta. Ka kõhu lahtioleku vasta on mõned joond pajukoore vett.

ERA II 141, 387 (90) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kombeid. Vana Rikkeri (kirikuõpetaja) isa ütlend oma tiinijatele, et kui ma lauta tulen, siis sõimake mind salaja, nigu te vähe viil oskate. Ka siis, kui ma olen juba ära läind laadast. Temal olnd siuke halb silm, et iga kord kui ta laadas käind ja loomasi vaadand, jäänd loomad haiges. Kui teesed siis pärast teda salaja sõimand, kudas aga isi vähagi mõistnd, siis põle haiges jäänd. Mõnel inimesel on siuke kuri silm, kui vaatab, siis kedagi paha on. Siukest inimest vanad rahvas loomade juurde ei lasnd või tegid ja toherdasid loomade kallal enne, et kuri silm piale ei hakkaks.

ERA II 141, 454 (15) < Kolga-Jaani khk., Uue-Võidu v., Aru t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Juuniku t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Madli Aru, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui last pesti, siis visati rees sisse, maalised ei hakka külgi.

ERA II 141, 454 (16) < Kolga-Jaani khk., Uue-Võidu v., Aru t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Juuniku t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Madli Aru, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui laps riides, siis anti isa kätte, tema pidi Issameie pääle lugema. Ema olli juba enne lugenud.

ERA II 141, 466 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolga t. < Jaani t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui maastsaanud (esineb ka sõna 'maastsaand' ja samuti on tuntud vähe sõna 'maalised') külles, siis tuleb lugeda kolm korda: "Maaisake, maaemake! Anna sii tervis mulle kätte, mis mul enne olli!" Määrida selle viiga ja seebiga. Määrimise aeg ei tohi seda vett esti maha lasta, mudu ei saa abi. Kui piale määrimist juhtub minema, siis ei tii sii kedagi. Kui maas istutasse, siis piab enne mahaistumist ja pärast ülestõusmist sinna kohta kolm korda sülitama, siis ei hakka külgi. Pesemise aeg jälle tuleb enne ja pärast kolm korda sülitada.

ERA II 141, 472 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lepakoorega värviti kangid mustas, ka lõnga.

ERA II 141, 472 (24) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui esimene lõng läbi visatud, siis öeldi: "Meie kangas lahe kui küla naiste reite vahe!"

ERA II 141, 475/6 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Turgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-arstidest. (Nende kohalik nimetus: toherdajad.) Vissuveres põln ühtegi. Soosaare vallas ei tiagi rohkem kui "Juurika" Kull. "Juurika" talu vanaperemiis. Tema andis ikki mitme häda vasta rohtu. Kui maastsaand ollid või jälle siist valu. Kui mõni jälle nõidadega hädas olli, siis tema õpetas, et "vasta" sai. Uuetoa ema (Anu Mikk, Uuetoa talu), tema parandas kah, aga tema põlnd nii kuulus kui vana Kull. Tema toherdas ussi nõelamist, maastsaand ja teisi siuksid rohkem pialmisi hädasi. Käis lapsi vasta võtmas ja aedas loomahädade aeg. Maastsaand kaotas ta paremini kui Vana Kull. Kull andis musta vedelikku. Tema andis aga vett ja rasva või siipi, sinna ollid tal sõnad piale loetud. Siist valu vasta sai vanasti hiad rohtu "Luha" Kulli käesti. (peremees "Luha" t., Võisiku v., Päoveres). Tal olli kange rohi, andis sisse võtmise jaos ja pialt määrimiseks. Nüüd on ta surnd. Oorgu külas olli vana "Tõnni" Rall (taluperemees). Tema aedas rohkem looma hädasi. Aga olli kah siist haiguste vasta rohtu and. Nüid on surnd. Praegu elavad viil Juurika Kull ja Uuetoa ema. Nende juures käiasse viilgi. Egas nüid enam suurt muu asja pärst käida, kui maastsaand on, siis. Sellepärst linnatohtre juure ei minta. Mõned on käind, aga põle abi saand. Aga ussi nõelamise pärst minnasse Kolga tohtre (jsk. arst Kolga-Jaanis) juure, nüidsed inimesed ei usu enam ussisõnu ega lauluraamatud.

ERA II 141, 490 (102) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937). Sisestas Kristiina Järve 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui sügise kadakad punases läksid, siis öeldi, tulevaasta tuleb paelu tulekahjusid. Ja tulli kah, seda sai tähele pantud.

ERA II 141, 490 (104) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas Kristiina Järve 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehed sügisi puude otsa jäid, siis külm võtab sügisi vill'ä.

ERA II 141, 492 (113) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Purtsi k., Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanasti olli vahel paelu pajuumalid (siuksed kollased tutud pajuokste külles), neid ollid mehed korjand ja kuevatand ja piipu pand. Oleva rohus, vist köha vasta.

ERA II 141, 492 (114) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Emaleppa (lai, latergune lepp) paariaastane kasu (kasv) panti viha sisse ja viheldi tüdrekid, siis nad ei läha sohki.

ERA II 141, 492 (115) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehmaga härja juures käidi ja ei tahtnd asja saada (ei jäänd tiineks, vahel oli jäänd, aga siiski otsis veel), siis pekseti emalepaga. Seda tehti kah tuulehagudega (tuulepesadest puude ots).

ERA II 141, 492 (116) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui leppadel paelu piima on, siis tuleb paelu rohuriitsikid. Sel ajal öeldasse: lepad on piimal.

ERA II 141, 493 (119) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Mari Grauberg, 86 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kägu õue tuleb kukkuma, siis saava surma (üks sialt majast).

ERA II 141, 508/9 (40) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hobune nõiutud. Villandi laadalt sai tuudud suur raudjes täkk. Noh, hakasid siin teesega sõitma ja eks vana Kilk olli näind, hakand teist kiitma, et no küll on alles hobene. Ta olligi ilus hobene, püsti piaga. Aga näe, nõidus ära. Vana Kilk oli ju suur nõid, vend – sii va sigan – sii nõidus kah. Aga nüid hobene enam ei võta heenakõrtki, muudkui sõi kõik oma sita ära. Noh, läksime rääksime siis Ennu Pritsule, tema käis ikki toherdamas ja aedas, et vasta sai. Tema ütles: "Oodake, kui ma kiriku lähen ja siis kirikuriietega tulen." Aga seda ma küll ei tia, kudas ta tegi, aga terves sai.

ERA II 141, 523 (51) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Johannes Raidla (Grauberg) (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui noort kuud nähes raha taskus on, siis saab terve see kuu hästi raha teenima.

ERA II 141, 544 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937). Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lähk. (Jutustus libahundist.) Onu rääkis seda lugu, kui ma alles väike olin. Üks tüdrek pidand minema ühele mehele naeses, olnd vist juba kord kirikust maha kuulutud. Aga üks teene tahtnd kah seda tüdrekut omale naeses, aga tüdrek põle jälle teda tahtnd. Sii miis ütlend, et oot, oot, ma tiin su lähus (hundiks, lähk – hunt). Pruudil kõik helmed ja sõled kaelas, aga hundi nahk sellas, joosnd müüda metsa ringi. Tulnd peigme õue sia kallale. Peigmiis lasnd püssiga hunti, aga nigu ta lasnd, nii kohe kukkund hundi nahk sellast ära ja ta saand oma pruudi kätte.

ERA II 141, 563/4 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui lehm tahab ära visata (enneaegne sünnitus), siis tuleb sedasi teha. Võta kolm vaksa madaraga värvitud punast lõnga ja aja kolmetahilise nõela taha. Siis võta kolm suutäit leiba, igast leva suutäiest aja nõel kolm korda läbi ja anna siis niid suutäied lehmale üksikult sisse. Sedasi saab ühessa korda nõelaga läbi tõmmatud. Meil üksvahe visasid järest ära. Varsti piale härja juures käimist. Aga nigu sedasi sai tehtud, kohe aedas. Ega's sial kedagi nõidust põle, aga seda toherdamist piab ikki tiadma. Mina vana Suurekivi Mari käest küssin, tema siis õpetas. Tema olli vanatüdruk, aga siuksid asju ta tiadis. Sii lõng olli hästi mustjas – tõmmu-punane. Piab korrutud lõng olema. Mina põle poelõngaga katsund. Vanasti sai kohe sellejaos seda lõnga hoitud. Suurekivi Mari, tema olli kah lehmapidaja, süütis lehmadelle nõgese süüma ja sai päratu paelu void. Kus siis rammu siis, mis nõgesel on.

ERA II 141, 565/6 (15) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vitsasõnadest. Vanasti, kui mõisas alles pekseti, siis mõni miis põle mitte üks niuks teind, kui enne vitsu näind. Lüüdud küll kahe mehega, aga põle kartud. Tõusnd ülesse ja põle asigi olnd. Perse olnd mudu sinine. Kis enne vitsade juurde saand minna, siis võttis valu ära. Ühed räägivad, et tulest oleva läbi tõmmatud. Mõned jälle, et pahemalt puult kaindla alt oleva läbi tõmmatud. Aga sii ei võind aedata, sõnu pidi kah lugema, aga neid ei tia.

ERA II 141, 578 (38) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Söögipalvest. Lauba õhta, pühaba hommuku ja pühaba õhta lapsed lugesid söögipalvet. Pidid lugema kah issameiet ja lauldi. Kõik laulsid. Palve olli siuke: "Issand Jumal, taevane isa, õnnista neid sinatseid sinu andeid, mis meie sinu rohkest armust vastu võtame Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen." Seda palvet kuskil raamatus olemas olla põlnd. Ei tia, kus siuke palve olli võetud. Piale sööki enamasti ei loetud, aga vahel öeldi kah: "Tänagem Issandat." Pühade aeg, siis lugesid lapsed kordamüüda söögipalvid. Piale sööki panti käed kokku. Ka "juutudes" loeti söögipalvet ja lauldi söögilaua ääres.

ERA II 141, 579 (39) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõululauba üüssi loeti kõigile õnnesalmisi lauluraamatust. Raamat lüüdi järsku lahti, ükskõik, kust kohast ja meestele loeti paremalt puult lehekõlle pialt ja naistele pahemalt. Nii mitmes laps ta olli, siis nii mitmes salm loeti sellele ette. Ja sedasi siis pidi minema. Vana Räni Jaanile juhtus siis salm, et niid piitsad, köied, paelad ... Ja näe – siisama aasta ta läks ullus ja seoti köitega kinni.

ERA II 141, 580 (42) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Külijatel olid kihlasõrmused käes. Minul isal küll ei olnd ja sellepärast ei tia, mis sii tähendas. Ja mõned lugesid enne külimist palvet.

ERA II 141, 580 (43) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui inimene haige olli, siis võeti lauluraamat ja loeti sialt õnnevärsse. Selle järele siis arvati, kas paraneb või ei.

ERA II 141, 584/5 (59) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Levaanumal pidada kõik laudadel tüikaotsad all ja ladvaotsad üleval olema, siis leib kerkib hästi. Segamini põle tohtind panna, siis võtab aega, enne kui kerkib. Aga eks vanasti olnd pikad künad, kis sial neid lauaotse sai vaadata. Künal olli laud pial ja selle pial veeretadi leiba.

ERA II 141, 590 (92) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mets sinises tõmmab, lähab ilm sulas.

ERA II 156, 22/3 (27) < Torma khk., Avinurme v., Kõrve k. - Mihkel Sild < Mart Müür (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Üva sügeliste rohtu suab paatsapuu koorest. Tuleb kuapida enne koorimest must koor maha. Siis koorida koor puu pialt ära. Sie koor ära kuivatada ja pienest tampida. Siis panna tambitud koor kohogi riista sisse, kallata vett piale ja jätta nädalast apnema. On ta apust lähnud, siis miarida ihu piale. Kui selle paatsapuu salviga kaks voi kolm kõrda ihu miarida, siis sügelikud kui pühib maha.

ERA II 156, 29/30 (53) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k., Ülesao t. - Mihkel Sild < Mihkel Sild (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kuerapüeri rohtudega viheldes tieb inimese lollist (nõdramielsest). Mõni kuri inimene õlema seda tehnud mõne tõisega, kelle piale paha miel õlnud ja tahnud tõisele kurja teha.

ERA II 156, 35 (83) < Torma khk., Avinurme v., Soldativälja k., Müüri t. < Iisaku khk., Tudulinna v., Oonurme k. - Mihkel Sild < Jakob Müür, 53 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sünnitamese teade: Kui naine saanas puegimas õli (vanaste sündis sie ikke saanas), siis üeldi (teatati sellest võerastelle): "Keriss kukkus sisse".

ERA II 156, 38 (92) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi v., Madruse t. - Mihkel Sild < August Haav, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Usukomme lina külvamesest: Kes soovib, et linad ästi kasvavad, pangu katkine särk selga ja võtku mun´n püksist välja pükste piale, kui linu külvab, siis üelgu ise: "Taevaisa, mull on paljas, taevaisa, mull on paljas..."

ERA II 156, 96/7 (29) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ehk jälle, kui laps oli endale haiget teinud, siis loeti pääle: "Varesele valu, harakale haiget, Mustalinnule muu tõbi. Meie laps saab terveks."

ERA II 156, 97 (30) < Kodavere khk., Pala v., Kodavere k. - Elly Luigla < Mihkel Reili, 1846 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lapse vihlemisel saunas loetud sõnu: "Pikk mees pilu taga Suur soola tera Rahe rasva tükk Isa erne hirmutus Ema külvi kämmeline Metselane linnukene Kus on kits kiilsilm Lendad üle metsade, merede, maade. Too abi meie lapsele. Aamen, aamen, aamen.

ERA II 156, 98/9 (31) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõiakunst. Nõide olnud paar aastakümment tagasi üsna rohkesti. Oma oskuse omandanuvad kas vanemailt või sugulasilt. Mõned inimesed kutsusid nõida "targaks" mõned "mustaks" inimeseks. Aga üldiselt on läbilöönud arvamine, et nõiad olid kadetad ja kurjad inimesed. Nii on jutte kurjadest nõidatest. Karjuse talu perenaine söötnud siga, siga olnud suur ja tugev. Tulnud tuntud külanaine ja öelnud: "Oot, oot ma ka vaatan kui suur see siga sul on." Külanaine (nõid) kiitnud siga mis hirmus. Hiljem perenaine leiab, et siga enam ei söö ja jääb kõhnemaks, ligemalt vaadatuna siga selgus, et seal täid seljas ja kohe palju. Ja perenaine kindlas arvamuses, et külanaise kade pilk pani tema seale täid selga. Nii hakatigi mõnd inimest nõiaks kutsuma, see oli muidugi paha nõid. Aga seesama Karjuse talu perenaine kurtis hädast (seal täid) külas elutsevale teisele vana inimesele (või nõiale) see kohe õpetama: "Vii sellest sordist siga sellele nii tagasi et ta ei tea misjaoks see siga toodi, igatahes maksu ei tohi võtta, muidu kinkida võib, või ütelda lihtsalt tõin sulle sul ei ole, või on neid vähe." Sündisid samal seal põrsad kellel nõid täiad selga pani, perenaine kohe sellele nõiale põrsast viima, kinkibki põrsa nõiale. Kolmandal päeval läheb perenaine vaatama kas on täid seljas, kuid mitteühte täid. Need on tõesti sündinud lood, olen ise kaasa elanud.

ERA II 156, 99 (32) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Head nõiad osanud inimest terveks teha. Lugenud enda nõiakunsti ja saanudki terveks. Oli mõni paise või roosi taolist siis võtnud noa teinud roosile risti peale ja lugenud "Alane roos pagene pahus Mina raiun rauaga Täksin tera riistaga Aan sinu askemesse Koera sita sõnnikusse Pühin sinu pühkemesse Abi Jumalast, et mitte minust ega minu sõnadest. Aamen, aamen, aamen.

ERA II 156, 100 (34) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine tee oli nassudel samuti, hõõruda linase lapiga ja visata tulle, öeldes ise "puhas mulle, nassud sulle."

ERA II 156, 100 (35) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Juukseid lõigates olla nõid käskinud äralõigatud juuksed viia hobuse talli, ise öeldes hobusele, "kasvagu mu juuksed ilusamaks ja pikemaks kui su saba". Usk olnud sellesse et juuksed kasvavadki paremini.

ERA II 156, 100 (36) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui hammast välja tõmmates, viskad hamba ahjupeale öeldes "luu hammas mulle kivi hammas sulle". Selle tagajärjeks olla, et uus hammas tulevat ruttu suhu.

ERA II 156, 123 (29) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla < Ann Tartu, 78 a. (1937) Sisestas Triin Toome 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui toas lapsed mängivad kividega, või kivid seisavad toas, siis on sääl majas leiba alati.

ERA II 156, 124 (32) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla < Ann Tartu, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui esimesel rukkilõikamise päeval lõigatakse rukist ja päeva lõppedes, loetakse saadud rükkihakkide arv, kui need paaris on, lähvad ka sealt talu noored paari, või sääl majas tulevad pulmad.

ERA II 156, 127 (50) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui oled näinud 99 valget hobust, ükskõik kui pika aja pääle ja kui see 99nda valge hobuse juht sind kätt pidi teretab, on tulevane peigmees.

ERA II 156, 127 (53) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kootakse kangast ja kes kanga lõpetades tütarlastest tallalauad lahti päästab, saab kõige enne mehele.

ERA II 156, 128 (56) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui taheti teada saada, näiteks, kas eelseisev töö õnnestub või, või üks kõik mida. Siis kirjutadi paberile "J" see tähendab "ja" ja kirjutadi sellele nullid taha, kuid ei tohi teada palju neid on, siis tehti veel "e" see tähendab "ei" ja tehti samuti nullid taha. Siis arvati arv (mitte just suur) näiteks, 3. Ja hakati "j-st" pääle. Missuguse nulli pääle tuli kolm, sellele tõmmati kriips pääle ja seda enam ei loetud. Kui esimesena läks maha "e" siis õnnestus hästi, läks aga kriips "j" pääle tähendas vastupidist.

ERA II 156, 128/9 (57) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui neiu tahab teada saada, kas peiu armastab või ei, võtab karikakra õie ning hakkab tema kroonlehti paarikaupa ära kiskuma, kui tõmbab esimese paari kroonlehti, siis ütleb "armastab või ei" teise paari tõmbamise juures ütleb "südamest, sügavalt" ja kolmanda paari juures "natuke või mittesugugi". Ja järgmise paari juures algab jälle "armastab või ei" jne. Nii kistakse kõik lehed ära. Milline lause tuleb öelda karikakra viimase kroonlehe juures, siis see ongi kas "armastab või ei, südamest, sügavalt, natuke või mittesugugi".

ERA II 156, 129 (58) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Võetakse hästi suur paber, ning kirjutatakse sõõris tähestik, iga tähe vahe oleks umbes 2 sm. Sõõri keskpunkti pannakse alustass kummuli. Juuresolijad panevad näpud taldrikule, ning tass hakkab liikuma, liikudes tähe juurest tähe juurde, kokkulugedes tähed ütlevad "huudisimulise" mineviku. Näit. mitu õde jne.

ERA II 156, 129/30 (59) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui keegi tütarlaps tahab teada saada oma peiut, siis teeb ta sarnasse joonise ... iga noole otsa kirjutab ühe poisi nime, arvab ühe arvu, paneb silmad kinni ja keerutab sulge joonise kohal ja kuhu sulg jääb, sealt hakkab lugema näit. 7 ja kuhu seitse jääb, sinna tõmbab joonekese pääle, teist korda seda enam ei loe ja kes jääb viimaseks, on siis ta peiu.

ERA II 156, 130 (60) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui tütarlapsed hulgakesi tahavad teada oma peiut, siis kirjutab üks neist tütarlastest sala, nimed paberile üksteise alla ja poiste nimed teisele poole üksteise alla. Üks tütarlast ütleb nii palju numbrit segamini kui on ühel poolel nimesid. Nüüd vaadatakse ühenumbritega nimesid, need on siis "paaris".

ERA II 156, 130 (61) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Üks tütarlaps kirjutab paberi teisele poolele tütarlaste nimed pöörab paberi nii et teine tütarlaps neid nimesid ei näe, ja laseb tal kohakuti tütarlaste nimedega kirjutada poiste nimed. Siis vaadatakse kohakuti nimesid, ja on jälle need niiöelda "paaris".

ERA II 156, 130/1 (62) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui tahetakse teada saada, kuidas töö õnnestub, tõmmatakse nii väikesed kriipsud, ei tohi aga teada palju neid on, kui on paaris õnnestub, ei ole aga paaris, tähendab vastupidist.

ERA II 156, 132/3 (5) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui teine inimene luksub, ning üks kuuleb seda tulevat valetada luksujale midagi, luksumine kaduvat kohe. Näiteks valetad "sa kaotasid taskuräti täna" jne. Ehk jälle teine küsib luksujalt ühe arvu üle 23 ei tohi öelda, luksuja ütleb näiteks 19, nüüd missugune täht on üheksasteiskümnes, tähestiku järje korras, see on S. Nüüd on mõni tuttav noormees S-tähelise nime algusega, siis see mõtlevat luksuja pääle.

ERA II 156, 134 (10) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Peavalutajad arvasid, kui juua kadaka marja teed, kaob peavalu.

ERA II 156, 134 (12) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Paistetus kohtadele pandud pääle toominga koori.

ERA II 156, 134 (14) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Põlenud haavale pandud pääle soola ja ühe toaskasvava lille "vett".

ERA II 156, 134 (16) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Keedeti veel tõrvast ja rasvast salvi, pandi pääle haavadele, see kiskus haavast välja mustust ja mäda, seda keedavad veel praegugi vanemad inimesed.

ERA II 156, 136/7 (3) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kodavere koguduse õpetaja läinud pääle suurt surnuaia püha järgmisel päeval kabelisse, läinud piibel kaenlas ja lilleoks käes, et panna seda vast sängitadud sõbra hauale. Sõbra haud oli taga kabeli nurgas. Äkki kuulnud ta jäletad häält ning näinud põõsa tagant valge olevus. Õpetaja lasknud põlvili ja hakanud paluma: "Kallid vaimud ja haldjad ärge tehke kurja, halastage ja kaitske mind. Aamen." Seda olla korranud. Olgugi, et piibel olnud lahti. Õpetaja saanud siis julguse tagasi, kui kellameest näinud. Tõeliselt olnud valge olevus aga Kodavere koguduse kellamehe lammas, ning kellamees ise olnud põõsa taga, nii, et õpetaja teda ei näinud.

ERA II 156, 211 (9) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Ann Tikker (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kuidas naisterahva armastust võita. Kui tahetakse naisterahva armastust võita, siis võetakse üheksast poolpeetud naisterahva hammest, särgist, üheksa lõnga kura käega välja. Siis võetakse veel kura ehk vasaku käega maa seest üheksa takja vart välja. Seotakse need üheksa takja vart selle üheksa naisterahva särkidest võetud lõngadega kimpu, ja viiakse see kimp selle naisterahva pea padja alla, ilma selle naisterahva teadmata. Sellest tunnist peale saab see naisterahvas seda meesterahvast armastama.

ERA II 156, 212 (11) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv
/15/ Rebaseid soovitavasse kohta meelitada. - Võia saapatallad rasvase sealihaga, mida tule peal on küpsetatud, ja tee peale harvakult tuleb visata väikseid tükikesi küpsetatud ja meega võitud seamaksa. Ja vea küpsetatud kassi, kel nahk seljast ära on võetud, köie otsas selle kohani, kuhu rebast tahad meelitada. Siis tee peenekstõugatud klaasist ja hakitud lihast kuulikesed ja pane nad maha.

ERA II 156, 213 (12) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < August Udras (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vaenlast õnnetuks teha. Selleks võtta üks raudplekk ja õhtal enne päikese loojaminekut kirjuta sellele peale oma verega Sinu õnnetused tulevad sinu peale ja sinu kurjused langevad sinu pea peale suitseta seda 7 korda ja ütle seal juures. Tõuse üles Adonoi, omas vihas oma vaenlase vastu. Selle peale võta solgi august vett, pese sellega raud hästi üle, ja vala see vesi oma vaenlase ukse lävele. Siis tulevad sinu vaenlasele kõiksugused hädad ja viletsused ja veel iseäranis need, mis ta sinule soovib, temale endale kaela.

ERA II 156, 216/7 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < S. Jänes (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine abinõu mehele saamiseks. Tüdruk läheb laupäev õhtal sauna paneb kaenla auku ükskõik missuguse riidetükki ajab ennast kangesti higile, nii et lapp higist täitsa märjaks saab, ilma et vett sinna juure putuks. Siis kakab, võtab kaenla alt kolm karva ja persest 3 karva need kõik võetakse saunas. Siis loputatakse see higist märjaks saanud lapp vee sees puhtaks, pannakse need 6 teatavast kohast kaksatud karva ka sinna sisse ja sellest veest ehk segust tehakse taigen ja küpsetatakse, kas karask, vatsk ehk lihtsalt leib. Antakse seda soovitavale poisile ehk peiule süüa, ja korratakse järgmisi sõnu mõttes: "Ole sa mu ligi nigu neo karva ja higi." Ka niisugune abielu olevat tihti õnnetu. Räägivad vanemad inimesed, kes olevat teada saanud, et see ja see olevat niisuguse kunsttükiga maha saanud ja väga halvasti elanud.

ERA II 156, 220/2 (21) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõiasõnad Roosi- ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu. Praegu enam ei ole meie ümbruskonnas olemas niisuguseid sõnaarste, nagu oli seda paarkümmend aastat tagasi. Siis elas Põlva kihelkonnas Peri vallas Naruski külas kuulus nõid ehk sõnaarst nimega Johan Palo, rahvanimega "Juto", kes jäi viimati lolliks hakas algul naisterahva riideid oma ihu ligi kandma ja viimati kandis juba avalikult naisterahva undrukut. Suri vist aastal 1923 ära. Ta oli oma arstimisega kuulus ka kogu Räpina kihelkonnas. Ja igaüks, kes tema poole abiotsima läks, kinnitas seda, et tohtrite käest nemad abi polevat saanud, aga "Juto" olevat oma nõiasõnadega terveks teinud. Juto oli tuttav ka minu naiseemaga Mari Ortusega, kelle käest tema oli nõudnud üht vana undrukut ehk seelikut, et kui selle temale annad, siis ta opab omad nõidumised sellele ära. Mari Ortus oli siis annud temale ühe vana pruugitud undruku ja siis oli õpanud temale järgmisi nõidumise kunste ja sõnu: Roosi ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu võetakse paks sinise värviline paber sinna kirjutatakse hariliku musta pliiatsiga järgmised tähed järgmiselt: S A T O R A R E P O T E N E T O P E R A R O T A S Siis hõõrutakse need tähed pliiatsiga täitsa üle, nii et kirjatähti üldse sugugi tunda ei ole. Võetakse siis see niimoodi valmistatud paberi tükk pannakse haige koha peale seotakse rätikuga kinni ja lastakse seal olla nii kaua kuni paistetus alanema hakkab ja valu väheneb ehk täitsa ära kaob. Loomadele ülespaistetanud kohtade vastu tehakse järgmiselt: Võetakse samuti paks sinise värviline paberi tükike ja kirjutatakse samasugused tähed samasuguses järjekorras peale ja hõõrutakse samuti pliiatsiga üle mustaks nii et tähti enam tunda ei ole, võetakse siis umbes teelusika suurune tükike searasva hõõrutakse selle nõiutud ehk kirjutatud paberi peal täitsa läbi ja sitkeks ja pannakse ühes selle paberiga tühja tiku toosi sisse ja viiakse haige loomani, kas olgu see loom siis kas kümme sammu ehk kümme kilomeetrit kaugel. Võetakse siis see nõia salv tikutoosi seest välja pannakse loomale haige koha peale nõnda, et paber väljapoole jääb ja rasvaga pool vastu haiget kohta jääb ja seotakse kõvasti rätikuga loomale haige koha peale. Lastakse olla seni kuni püsib ehk paistetus alanema hakkab.

ERA II 156, 223 (22) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Armastust võita. Jaanilaupäiv õdagu päivamineku silmapilgul korjatagu 13 meelespää (äraunustamise) lille. Enne seda toimikut ei tohi süüa kogu päev. Kuivatatagu neid vilus ja hõõrutagu pulbriks. Seda pulbrit tuleb kanda nartsu sisse köidetult südame kohal ihu peal 13 päeva ja 13 ööd. Kui tahetakse kellegi armastust võita, siis katsutagu milgil kombel seda pulbrit sellele inimesele toidu või joogi sees sisse anda. Ja see inimene hakkab seda inimest tõeliselt armastama, kes seda pulbrit on oma ihu ligi kandnud.

ERA II 156, 227 (16) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui sünnib poeglaps, siis pannakse lapse ligi kas raha, et rikas saaks ehk mõni tööriist missuguseks ametmeheks teda loodetakse saada.

ERA II 156, 227 (18) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui laps on sündinud visatakse ahju soola, et laps kunagi kärna ei lää.

ERA II 156, 228 (24) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kus kohal last pestakse, siis loetakse enne pesemist selle koha peale Meie isa palve, et õnnetused ja hädad lapsest mööda lääksid.

ERA II 156, 232 (45) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ristimise ajal peavad vaderit vagusi seisma ei tohi laulda ega ringi vahtida.

ERA II 156, 232 (46) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristimise ajal vaderit laulavad, siis kasvab väga riiukas inimene, kui vaderit ringi vahivad siis saab lapsest edev inimene.

ERA II 156, 232 (48) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Mari Ortus, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristimise ajal vaderit räägivat, siis hakkab laps unes sonima ehk rääkima.

ERA II 156, 234 (26) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Äia kammitsa. Kui laps käima ei hakka ja jalad kõverad ehk risti on, siis viiakse laps reede õhtul sauna ja pannakse laps sauna läve peale. Lapse sauna viija võtab kirve kätte ja raiub lapse jalge vahelt. Teine kõnnib ümber sauna, kui läve kohale saab, siis küsib saunas olijalt ja lapse jalge vahelt raiujalt: "Mis teet siin?" Vastus: "Raiun äiakammitsaid." "Rao nii kui raotus saa." Ümber sauna käimist, küsimist ja vastust korratakse üheksa korda.

ERA II 156, 235 (29) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Miina Sõrmus (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui lammas poja ära põleb, siis minnakse risttee peale ja hõigatas kõva häälega: "Külämiis lammas põlg är poja" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras mees teed mööda läheb. Möödamineja külamees peab vastama "Mine, mine tagasi, küll võt umas."

ERA II 156, 261 (381) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Liisa Otsing, 69 a. (1937) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vihma aol vikakaar paist, sis om tõõnõ päiv tol samal aol jäl satto uuta.

ERA II 156, 261 (385) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Liisa Otsing, 69 a. (1937) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui õhk helle, tulõ kuiv ilm.

ERA II 156, 261 (387) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Liisa Otsing, 69 a. (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui hau ragomisega kirvõlõ, sinitse joonõ pääle jääva, sis nakas sadama.

ERA II 156, 267 (467) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui puu raa põvvaga vett tsilgussõ, sis nakas kolmandal pääval vihma sadama.

ERA II 156, 267 (468) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui ristikhäina ja puu lehe longuh ja närvä omma, sis tulõ kolmandal pääväl pikset.

ERA II 156, 267 (469) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kuusõ ossa tuha karva halli omma, sis tulõ kolmandal pääval sado.

ERA II 156, 268 (470) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvõl mõts kohises, sis tulõ sado vai sula ilm.

ERA II 156, 268 (471) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui toomõ häitsese 2 nädalet, sis om süküst kats kuud, häitsese na kats kolm päiva, tulõ sügüse rutto lumi maaha.

ERA II 156, 268 (472) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kõivo ja paiju ladva lehe kaugõs puuhtõ jäävä, sis tulõ pikk talv ja illos kevväi.

ERA II 156, 268 (473) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ei taha lehe puust pudõnõda, sis tulõ pikk ja külm talv.

ERA II 156, 268 (474) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui viljäpuu lehe punatsõs lääva, tulõ varste lumi.

ERA II 156, 268 (475) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Om pihlakatõl pallõ marjo, saa vihmanõ süküs.

ERA II 156, 268 (476) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvõl puu peräst sulla tilka jäävä, sis tulõ varste jäl sula.

ERA II 156, 268 (477) < Räpina khk., Toolamaa v., Võuküla k. - Daniel Lepson < Karl Otsing, 40 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lätt mõts rutto kõllatses, sulas lumi rutto är.

ERA II 156, 269 (479) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui sügüse kõivo lehe ilda puu otsah omma, sis omma muutliku ilma kõik talv läbi.

ERA II 156, 271 (505) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lät mõts rutto lehte, piäd põllumiis katõ käega külvmä.

ERA II 156, 271 (507) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Mis päivil talvõl puu härmäh omma neil päivil om hää külvä.

ERA II 156, 272 (515) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Tsuvva kabla tii vanal kuul, sis ei mädäne.

ERA II 156, 272 (518) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aia vitso tuu vanal kuul, sis saisva kavvõmb.

ERA II 156, 272 (519) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõglapuu rao noorõl kuul, vanal kuul kõitas är.

ERA II 156, 272 (520) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Noorõl kuul rao hagu, sis kasus rutto asõmõlõ.

ERA II 156, 272 (521) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko- Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lehtpuu rao vanal kuul, sis om kõva.

ERA II 156, 272 (523) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Noorõ kuuga tulõ talv, vanakuuga suvi.

ERA II 156, 272 (524) < Räpina khk., Kahkva v., Väiko-Viirkso t. - Daniel Lepson < Jakob Rämman, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui uibo häitsemine katõ kuu sisse trehväs, sis saa pallõ ubined.

ERA II 156, 273 (527) < Räpina khk., Veriora v. - Daniel Lepson < Jaan Ortus, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lõpõtusõl om ega miis tark.

ERA II 156, 415/6 (20) < Karula khk., Vana-Antsla v., Mändiku vanadekodu < Karula khk., Kärna t. - Kaika noorkotkad < Marie Saalup, s. 1861 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Rahakatel. Kord vanast elanud ühes rehetoas keegi lesknaine väikse lapsega. Ühel õhtul, mil naine töötas kaunis hilis öö tunnil toas, kuulis ta, et keegi põranda alt ütleb: "ma tõsõ". Sellepääle vastas lesknaine, et "tõsõ nuu tõsõ Jumala nimel". Kohe kerkinud põranda alt üles rahakatel, olles täis kuldraha. Kuna naine olles majanduslikult päris viletsas seisukorras, ja rahakatel sisaldas palju raha, paranes naise seisukord ja saades rikkaks!

ERA II 156, 476 (2) < Urvaste khk., Leppalaisi t. - A. Jeret < Maarja Sisask, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine kõrd tulnud suur oinas vastu ja määgnü haledasti. Zähkri oli teist kurakäega urjutand, et urjuh kuri lats kos kodu, selle pääle veel kord määkätanud ja kadunud ära.

ERA II 156, 491/3 (7) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - A. Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Kui tema isa olnut noor mees, eland Uue-Antsla vallas, siis sõitnud kord kolm meest, kaks hobust ees, mõlemad hobused mustad kui süsi Alakõrdsi manu. Palunud eneselle korterid, kõrdsimees oli annud ka. Olid siis käinud mõisas surnuaial ja kirikus. Üle ristee Vanna Antsmõisasse minnes kasvas suur kõver pettai (mänd), Sandi pedäjas kutsuti. Vaatand seda pedäjat hoolega igast küllest. Siis võtnud ühe raamatu välja, uurind seda, läinud kiriku torni, säält vaatand pikasilmaga ja uurind seda pedäjat, siis jälle mõisast ja igast küllest ikka seda pedäjat, ka järvepäält. Rahvas oli teisi juba kartma hakkand, et on mõned vainu toojat. Ükskõrd öösel olid kadunud kõige hobustega tükkis ära. Pedäjast alapoole niidu pealt oli löütut kolm hauku, igal haugul olnut põhjas kolme püti ase, igale asemele oli jäetud natukene maha, ühele hõbe ja vaskraha, teisele kuldraha ja kolmandale ehteasju. Rahat olnud Rootsi aigsed, siis saand rahvas aru, et need olid rootslased, kes sõja ajal maetud varandust tulid ära viima. Küsitud siis kõrdsimehelt, see ei ole teadnud miskid; ainult vaikind. Eland mõne aasta maal, läinud Tartu ja ostnud omale maja. Rahvas arvab, et see oli ostetud Rootsi rahadega.

ERA II 156, 493/4 (8) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - A. Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Kuis vanast oli aiga ja laste sündi arvatud ja loetud. Õpetaja oli läinud kord tallu, näind talus palju lapsi, küsind peremehelt, et "Kuule vana Jaan, kunas sul need lapsed on sündind ja kui palju sul neid om?" "Opõtaja-härra, pallu mul näid om veel? Kats tükkü om innitse naisõ latsi, Piip om Paabust vanõmb, Jüri Mari järgmine, kats paari katsikid, mullunõ, ülemullunõ ja tinav-astanõ." "Kunas na siis sündünü omma?" "Innitse naisõ latsõ omma tõnõ tsia-ravitsemise (kui hakata sigu toitma sügisel) aigu, tõnõ linaropsmise aigu (ka sügisel). Piip sündü piitripääväl, Paap paavlipääväl, Jüri jüripääväl, Mari maarjapääväl, edimäne paar katsikid katrepääväl, tõnõ paar tõnnispääväl, mullunõ mihklipääväl, ülemullunõ jakapääväl, tinavunõ jaanipääväl. Opõtaja-härrakene, nii nä olli kõik!"

ERA II 156, 501 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Uuel aastal kui kell on 12, siis pannakse suupesukaus vett täis. Pesukausi ühte külge tehakse märk, siis tehakse ümmargune puu, terava otsaga, pandakse see puu kaussi. Üks hakkab vett keerutama käega ja keerutab seda viis minutit. Mitu korda puu terav ots puutub märgi külge, niipalju korda tuleb suvel hunt karja.

ERA II 156, 507 (23) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui Suurel Reedel puu otsa ronida, ja seal laulda siis saab hää laulu hääl.

ERA II 156, 511 (35) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Jaanipäeva laupäeval kui siis minna kolme haruga teepääle ja punu pärg üheksa sugustest lilledest. Õhtul magama minnes pane see pärg pähe, kes selle võtab ära see on peigmees (või jälle pruut).

ERA II 156, 513 (44) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Jõulu ajal ei lähe inimesed vooditesse, vait minnakse maha õlgedele, et kui surnute hinged tulevad, siis on voodi vaba.

ERA II 156, 513 (45) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Jõulu ajal ei lähe inimesed vootitesse sellepärast, et kui Jeesus sündis, siis panti tema ka õlgedele.

ERA II 156, 515 (52) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui sirelid õitsevad, siis kes leiab kuue haruga õie, see on õnnelik.

ERA II 156, 517 (65) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui mets kohiseb siis tuleb vihm.

ERA II 156, 517 (66) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Metsa mühisemisel tuleb rahe.

ERA II 156, 523 (99) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Suvel kui leiad viis roosi õit, siis täna selle roosi juures. Kust leiad hulga teisi lille, säält võta neid lille. Need pane vaasi, kui ei närtsi, siis leiad suvel kodust hulga marju.

ERA II 156, 523 (101) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Lehte Kuus, Vastse-Roosa algkool (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui talvel lehmadest kõneled halba, siis lehmad suvel lähevad kiini.

ERA II 156, 530 (1) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Tõnivakk oli ohvrikoht. Meil oli Lemmikmäel kivi. See oli suur kivi, madal ümmargune auk sees. Sinna viisid kõik ümberkaudsed külad ohvrit. Kõiksugust kraami viidi: villu, teri, leiba jne. Kui oli rutulist abi tarvis, nagu paluti haigete eest, siis põletati toodud ohver kivi pääl ära. Jaaniööl otsiti selle kivi ümbert lehmadele rohtu, nopiti üheksat sorti taimi. Kes elas kaugemal, korjas mujalt rohtusid. Taimed palmiti pärjaks, kuivatati ära ja anti loomadele vajaduse korral. Kui lehm sai lüpsma, esimese joogi hulka segati jaaniööl korjatud taimi.

ERA II 156, 531/2 (3) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Pea igal talul oli oma tõnivakk. Igast uudisest viidi sinna ohvrit, värsket leibagi viidi kolm suupala sinna, kui küpsetati. See koht oli kas aia nurgas või rehe juures, mõni kivi või puu juur. Enamasti oli mõne mahamurdunud puu juur. Sellele viidi ikka ohvrit, neljapäeval sagedasti viidi. Neljapäev oli ohvripäev. Kel oli niisugune püha koht, pidi ohvrit viima, muidu ei olnud õnnistust. Minu vanaemal oli rehe kõrval, kus tuulati, suur kand ja selle kõrval kivi. Anded pandi kivi pääle. Mina ise nägin, kuidas vanaisa viis esimesest rukkirehest teri kivile. Pärast rabamist sõkuti hobustega üsäsid, säält vanaisa võttiski teri. Kui tuli tagasi ütles: "Nüüd saab meil tänavu hää vilja õnn." Hommikuks oli ohvrianne kivilt kadunud. Siis öeldi, et muuk viis ohvriande ära.

ERA II 156, 533 (11) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Roosisõnad. Aabek, vaabek, saabek; Kristuse aias on kolm punast roosi: üks on headusele, teine verele ja kolmas ingel Gabrielile. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.

ERA II 156, 533/4 (12) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Meie armas Issandal Jeesusel Kristusel oli palju vermeid ja haavu ja ühtegi ei saanud seotud. Nad ei paistetanud, nad ei läinud palavaks, ei mädanenud ega jooksnud verd. Sealt võtan ma vett ja verd, see on haavadele ja vermetele hea. Õnnis on see mees, kes kõiki vermeid ja haavu arstida võib. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.

ERA II 156, 534 (13) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
"Musta ja valget" on nõidumissõnad.

ERA II 156, 534 (16) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Künnap anti noortele tüdrukutele süüa, siis kasvavat neil pikad juuksed.

ERA II 156, 543/4 (33) < Tartu l. < Hargla khk., Laanemetsa v. - Aili Univere < Marie Univer, s. 1869 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Tuli seisis ühtelugu tuha sees rehetoas, säält viidi tuld pillu ja mujale, kuhu vaja. Tohikarbi sees kanti tuld. See oli ümmargune, tohust kokkukeeratud karbike, kaaneta, umbes 15-20 cm läbimõõduga, põhi alla pandud. See söenapp seisis rehetoas. Söenapa sees toodi tuld ka teisest talust vanasti, kui veel ei olnud tikke ja tulerauda polnud käepärast. Toodi paar sütt, vahel ka üksainus süsi, ega siis pirruga tuld toodud: õlekatused ja koomitsad olid haledad, majad üheskoos. Laste kätte tuld ei antud, vanad inimesed käisid tuld otsimas. Pidi ikka ükskõik missuguse rätiga napa kinni katma, muidu kustus ära. Üleaedselt toodi tuld, vanasti elati üleaedsega sõbralikult, ega tüli palju olnud. Tuld ei keelatud, anti häämeelega. Saunik tõi ühtelugu pererahvalt tuld. Vihamehele ei antud tuld, et ei tea, mis teeb sellega, ega vihamees tulnudki otsima.

ERA II 156, 576/7 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aitumma! aitumma! Koso tulgu, tõõsõ mingu kolmanda' maah kullõlgu, tapõlgu tänävil, vihõlgu värävil, Muskka muudu, hõrahka hõngu Sinililli näkko! Määnepoiss tuu näo näge tuu perrä naard: Hahhahhaaa...! Aitumma! aitumma! Koso tulgu jne. Seda värssi loetakse saunas, kui selga tõmmatakse vihaga üksteisel, lugeja on see, kellel selga vihaga tõmmatakse ja ta loeb nii ruttu, et selja tõmbaja (hästi) arugi ei saa. Harilikult loevad seda naised.

ERA II 156, 577/8 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Määrä juusk Seto sõitsõ pojaga. Ratta määr oll naanu' juuskma. Poig rüük: "Määrä juusk! Määrä juusk!" Hopõn oll väega laisk ja' läts väega aigupiteh mäest alla. Seto ütel: "Ostä no' jumalast joosõsi', sis' saasi' rutõmbahe edesi!" A' hobõsõ nimi oll Märä. Seto sai arvu, et hopõn juusk. Viimäte nägi tää', et ratta määr juusk tsõõri mant, sis' nakas poiga sõimama, et mis tuu innembä es ütle. "Ma ütli külh jo sullõ, a' sa' ütli' et, ostä no' jumalast joosõsi.

ERA II 156, 581 (15a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Maikuu. Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees külviga ruttama.

ERA II 156, 581 (15b) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Maikuu. Õitsevad toomingad 2 nädalat, saab 2 kuud sügist ERA II 156, 581 (15c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep/ilm/Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juunikuu. Pehmed põhjatuuled ei ole kunagi nii kasulikud kui juunikuul, nad puhuvad vilja salve.

ERA II 156, 581/2 (15d) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juunikuu Kust poolt tuul pööripäeval puhub, sealt puhub ta enamisti 3 kuud.

ERA II 156, 582 (15e) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juunikuu On hommikul paks kaste maas, saab päeva ilus ilm; ei ole aga seda ehk on vähe, hakkab vihma sadama.

ERA II 156, 582 (15f) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juulikuu. Kui sipelgad juulikuul usinasti pesa ehitavad, siis tuleb tali vara.

ERA II 156, 582 (15g) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juulikuu Jätavad ämblikud oma võrgutegemise pooleli, läheb ilm väheks ajaks halvaks.

ERA II 156, 582 (15h) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juulikuu On hommikul kõrge vikerkaar, tuleb pikaline vihmasadu.

ERA II 156, 582 (15i) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juulikuu Õhtune vikerkaar tähendab teiseks päevaks head ilma.

ERA II 156, 582/3 (15j) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Augustikuu. Kui lõoke kõrgel lendab ja kaua laulab, jääb ilm heaks.

ERA II 156, 583 (15k) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Augustikuu Kui kanad hilja magama lähevad, siis hakkab teisel päeval vihma sadama.

ERA II 156, 583 (15L) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Augustikuu On augusti esimene nädal selge ja palav, saab pikk ja külm talv.

ERA II 156, 583 (15m) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Augustikuu On palukatel palju marju, saab sügisel palju vihma.

ERA II 156, 583 (15n) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Septembrikuu Palju pähklaid ja tõrusid toovad pika, külma ja kareda talve.

ERA II 156, 583 (15o) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Septembrikuu Selle kuu kõue tõotab tuleveks aastaks rohket õuna- ja marjasaaki.

ERA II 156, 583 (15p) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Septembrikuu Sajab sel kuul vihma, on jaanuaris lund küllalt.

ERA II 156, 584 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Halvad päevad: Jaanuar - 1, 2, 3, 4, 5. Veebruar - 8, 15, 17. Märts -/3, 7,/ 12, 13. Aprill -/1/, 3, 12, 13, 18. Mai - 8, 10, 17, 30. Juuni - 1, 7, 12. Juuli - 1, 5, 6. August -/1/, 3,/17/, 18. September - 3, 15, 18,/12, 30/. Oktoober - 15, 17. November - 11, 17. Detsember - 1, 11. Klambrites on märgitud väga halvad päevad. Kirjutatud 14. veebruaril 1909. aastal.

ERA II 156, 585 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Haanja vald. Vanast Lipardi mõisa nimi oll Haani mõisa, et tuu oll kesk valda, sis naati kah valda tuu perrä kutsma - Haanja vald vai Haani vald.

ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Öütsih käumine Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarja pääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ' jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl tõõso üüse jäl' tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõpäitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo, ku väikene um, sis hobõsõ panõi tulõst tähele ja lätvä är' mõtsa voi essüse är', voi saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1½) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi. A' ku' tull puulpääva õdag no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ, vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) "kaalaluuri vidämist". Tuu oll nii, kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuuri-lüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) "pulgaviskamist". Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas´ kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohepoolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas. (4) "Vägipulga" vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu oll´e nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja. Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hõbõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är! Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni. Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är', mis kiäki viil mõistsõva'. Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah. Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega. Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll "kahruperseh" (= reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är' ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha. Ütskõrd, ku' Päälsekannu man õutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo tuld pelgäse'.

ERA II 156, 607 (1) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõidumisvahendeid ei teata, küll harrastatakse veel mõnes paigas mõningaid ebausukombeid. Nii peetakse tarvilikuks kevadel esimest korda karja välja lastes anda karjasele kaasa vits, mille karjane peab koju tagasi tooma. Vits asetatakse lauda katusele, et siis saab kari suve jooksul hästi hoitud.

ERA II 156, 607 (2) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Samuti pestakse karjase nägu, et siis on karjane kärmas hommikul tõusma.

ERA II 156, 607 (3) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lammaste väljalaskmisel aset. lauda ukse ette lambakäärid, siis saavat villasaak hea.

ERA II 156, 607 (4) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ebausu kombeid on üldiselt väga vähe tarvitusel. Rohkem levinenud on usk kahetamisse, s.t. et mõni inimene võib mõjuda oma pilguga, vaatega loomale nii, et see haigeks jääb. Nii võib kahetada veiseid, põrsaid jne. Kahetamise vastu tuntakse järgmist abinõu: kahetaja iste- või seisukohast pühitakse puru kokku, põletatakse ja tuhk antakse kahetatud loomale.

ERA II 161, 52/3 < Kuusalu khk. - Rudolf Põldmäe < kogumispäevik (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kiiu-Aabla ja Leesi piirimaadelt otsisin üles keskealise Leena Kröönvalki, kes oli mulle enne tuttav, kuna käis mitu korda Ungersite juures ja aitas kord isegi fonograafi laulda. Kui sain tema nõiasõnade soonele, siis selgus, et nende algallikas elutseb praegu veel Virve külas, kuhu seadsingi sammud (pardon - sõitsin rattaga!).

ERA II 161, 55/9 < Kuusalu khk. - Rudolf Põldmäe < kogumispäevik (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Liikusin siis Virvele, kus asusin Kröönvalki nõuande kohaselt otsima tema õde Emilie Tambergi. Leidsin selle sama vastutulelikuna ja minu tööd täiel määral mõistvana. Ja temalt kuuldus, et ta ämm, 80-aastane Maria Tamberg mõistvat tõesti külluses nõiasõnu, midagi neist poetuvat aeg-ajalt isegi argiellu tegelikuks tarvitamiseks. Eidega vesteldes võtsin tarvitusele kõik oma maksmapaneku võimed, et saada kätte ehtsa külatarga elavat vaimuvara, kuid mu võimed osutusid siiski küündimatuiks. Seletasin asja teaduslikku tähtsust, noomisin jumalasõnaga, tegin enda koduselt sõbraks, viskasin tabavat naljagi, kuid see kõik ei liigutanud iseloomukat vanaeite. Ei saa öelda, et ta oleks olnud umbusklik või midagi kangekaelselt saland. Ei - jutt käis meil väga sõbralikult ja ladusalt. Aga kui küsitlesin parajal momendil uuesti nõiasõnu, siis eit tõsise meelepahaga hakkas mind hurjutama, et kuidas ma ometi julgen teda kahtlustada niisuguses patutöös ja oli päris tõsiselt haavund, sest tema olevat "jumalik" inimene. Ka polevat tema vanemadki seokest asja sallind ja hoidnud oma lapsi kõige selle eest. Kartsin juba, et olen tõesti üht vaikset ja usklikku vanakest kahtlustand kurjas asjas. Kuid läksin pärast ta minia juure tagasi ja see naeris mu puhtsüdamliselt välja, kirudes ka eide kangekaelsust, mille taha olid jäänd seisma minu (enda arvates) küll harukordselt tungiva iseloomuga mangumisoskus. Olin vihane ja häiritud sellest sulaselgest valest ja silmakirjalikkusest, kuid parata polnud midagi. Hää veel, et minia oli arusaaja ning lubas vanaeidelt hiljem kõik kuhjaga välja pigistada, sest ämm olevat talle isegi pakkund oma nõiakraami, küllap vist läheneva lõpu kartusel. Naine lubas sõnad isegi üles kirjutada ja mulle järele saata, osa teadis ta ka ise, mille panin ka aseainena kirja. Muidu oli vanaeit üsna sümpaatne ja arukaski, nähtavasti tõeline "arsti" (mitte nõia) tüüp, kes pääle tervekstegevate sõnade on omand veel südamliku iseloomu, mis on muidugi sama tarvilik olnud teise hädalise abistamisel. Näib üldse, et vana nõidususk on rannarahval rohkem kui ainult mälestustes säilind ja selle vastu abitarvitajaid ning abiandjaidki leidub sääl üsna rohkesti. Vähemalt minevikus on seda ala tuntud küll paremini kui mõneski maakülas.

ERA II 161, 75/6 (8) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Tõniste t. < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Varma, 75 a. (1937) Kontrollis Mare Kalda
Ma olen ise 36 hülged kolme päevaga ära tapnud, oma seltsiga koos. Talvel jääl tapetakse. Päevaga tegime reisi ära, üks 15 versta maad läksime kaugele. Püüdsime poegi, lõime teibaga nina peale. Teine selts on viigarid, need ei jää ette, aga halli poeg ei lähe eest ära. Vanadega oli asi niiskene, et nad jäid ka magama, saime neli tükki kätte. Meil olid püssid ka, aga ei pruukind. Suur jäälaiskar oli, selle peal magasime. Mees läks juure, hakkas teibaga lööma - olidki valmis. Vedasime paadi juure, perast hakkasid veel tantsima. Kui ta saab oma verd suhu, siis läheb jälle kangemaks. Niisugused rauad on, kaks kouku, putke taga. Võtsime soolikad välja. Kui lööja mees leikas lohki, siis tostis pea veel üles, pidi võtma perssest kinni, aga ei saand hammustada. Hülge oli üle kuue jala pikk. Siis vedasime kouguga paadi juure, hakkasime kodu tulema. Votsime rasva ja naha ära, aga liha ei raatsind ka jätta, vanad mehed olid maiad selle peale. Saime tündre liha iga pere peale.

ERA II 161, 81/2 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Tõnikse t. < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Varma, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/134. Soolavedu Soomest./Kui mina nuor olin, siis vedasid suola Suomest. Mina andsin ka rüütlitele/s.t. rannavalvureile/ ühe hobuse kuormaga ära. Suomes oli suol odav, siin oli rupla ümber puud, kui välimaale viisid. Jaani ja Peetrisse käisime. Suomes oli suol odav, vahetasime rukiste ja kardulete vasta. Seal saime vilja mõõdu eest suola 1½ täit, aga siin saime 1½ või 2 täit vilja suolatäie vasta. Sai talveks tuodud, mõni tõi kohe 100 tündred suola, talve läbi vedas, palkas veel hobuse ka. Sie oli minu vanemate vanematel juba, minu ajal kaua enam ei old.

ERA II 161, 101 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Enne viidi sügise aegu kardohvlid Soome, vaba käimine oli. Üksvahe osteti maalt mune, viidi Helsingi, turunaised ostsid ära.

ERA II 161, 103 (9) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandström, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Enne mind on old viinavedamine ka, viidi viina Soome. Sealt said rohkem raha. Mõisatest ostsid.

ERA II 161, 103 (11) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Soomest on rahvast seie tuld. Kui kroonuteenistus oli, siis pugenes palju rahvast Soome. Jäid päriselt sinna elama.

ERA II 161, 104 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Siit läksid inimesed Soome Kappöli, ostsid mõisakuha sealt. Viinistult läks kaige rohkem.

ERA II 161, 110 (29) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärisea k. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandström, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hülgeid hüüta vaarau rahvaks, vaarau sojameesteks.

ERA II 161, 112/3 (1) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Rannarahvast ja tema keelest/Rannarahvas oli teistmoodi kui maainimesed - elukombed ja jutud kõik teisiti. Kui este võeti üks rannaplika maale karja, siis ta oli nii tuhmakas, enne pidi täieealine inimene temaga kõrvuti käima, kui hakkas midagi tegema. Ta ei saand nagu maarahva jutust ka aru, keelemurre oli ka teine, niikui soomlased ja randlased räägivad ühtemoodi. Nemad saivad heaste läbi, saivad kohe aru üksteisest.

ERA II 161, 113/4 (2) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Randlased ikka käisid ka siin pool. Soomest toodi soola, seda käidi müümas. Ma olin oma isal poja asemel, me käisime ka vedamas. Meil oli 2-3 peale alus, sellega toodi. Rüitlid võtsivad jälle kinni, kui juhtusid kätte saama. Siis olid hobusest ja koormast ilma. Viidi Kunda, seal oli peakohus, seal tehti õigust. Ma olin juba naesepõlves, kui lasti soolavedamisel inimene püssiga maha. Hakkas jooksma koorma pealt ära, pidi kõrtsi jooma minema - lasksid kõrtsi kojaukse peale maha. Soola viidi Rakveresse ja maakohtadesse, Kadrina poole. Raha ja vilja eest müüdi. Siis oli siin viljakasv ka kehva ja vilets. Vihasool oli aga 3 talu: Saeveski oli, Jüripere ja Antsurahva, teised hakkasivad pärast.

ERA II 161, 123/5 (11) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meie olime sõja ajal Haras. Seal üks varastas, kui tulivad merelt, võrgud pandi vabele - üks varastas sealt teise uue võrgu ära. Kuusalu ligidal oli üks niisugune kaardimoor, kes võttis varga näo üles. Klaasi sisse pannud vett, selle peale pobisend, sinna on siis üks nägu siginend. Küsind: "Kas sa tunned seda nägu?" Tema tundis ära, oli tema mehe vennanaine. Kaardimoor öeld: "Kui sa tahad temale ühe jäädava märgi teha, siis torka silm peast või tõmma arm nina peale, see jääb temale kohe külge." Ta tundis ära - üks suguselts oli - ei tehnd midagi märki. Nõid öeld: "Homme homiku vara mine mere ääre, siis see võrk peab seal olema." Ta pani seda rõhku nõnda talle peale. Homiku lähnd, ta mees lähn merele, läks sinna võrguvabe juure: oligi võrk sinna peale pandud. Temale oli niisugune vaev peale pandud, oli kohe sunnitud tagasi tooma. Oleks miski märgi peale teind, oleks igaüks kohe näind.

ERA II 161, 128/30 (14) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
See oli siis, kui me Haras olime. Minu onu oli ühe veikese koha peal. Ma tulin Kolga külast, läksin Harga. Oli odraleikamise aeg, lõppes leikus ära, läksin kodu, peale lõunat oli. Ma lähen oma krundi ligidale, näen, et onu tuleb järve äärest, kerves oli seljas. Ei tea, kust ta tuleb? Minu onu oli minuga vähe vihane, minu isal oli tema juures karduleid maas, tahtis, et läheksin päivi tegema, aga ma ei jõund minna. Ma ei läind enam nii ruttu, jäin pikemaks. Oli 50 sammu minu eel, lähen ta järel. Ta kaob minu eest ära. Seal oli üks allikas ja üks sõstrapõesas tee ääres, aga seal ei old. Kus ta ometi sai? Seisin ja pidasin aru. Lähen siis edasi. Teise onu tütar oli nende juures teenijaks, see tuli vasta lehmadega. Ma küsisin: "Kas onu tuli kodu?" - "Onu on täna hoopis Virvel kündmas!" Tema oli Virvel, 20 versta oli vahet. Eks see old üks haldjas, mis näitus see muidu oli. Ma pidasin küll teda üheks haldjaks. Nisuke vari minul temast sigines silmade ette, ta ise ei oldki seal ligidal.

ERA II 161, 131 (17) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkki auguti lastele: "Ära mine mere ääre, näkk tuleb!" Lapsi pidi hoidma, et lähevad merde.

ERA II 161, 137 (28) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Harakale haigus, vareksele valu, mustalinnule suurem tõbi.

ERA II 161, 138 (30) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lenna, lenna, lepatriinu, lenna sinna lepikusse, karga sinna kaasikusse, hüppa sinna haavikusse, kus on minu peidmees! Siis vaadati, kuhupoole lendas, seal pidi peidmees olema.

ERA II 161, 156/7 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Põhjaranniku suhetest Soomega./Suomes käidi kalapüis. Kaubaga ka käidi, viidi karduleid ja mune. Käidi Helsingis, Poruvaas, Lovisas ja Kotkas. Seal on rootslasi ka, nemad oskavad ikka soome keelt ka. Oli vahest mitu kevadet, et soome keelt ei oldki, aga hakkas juba aru saama rootsi keelestki. Suomlastel olid nuodad, seal osa peal sai oldud püüdmas. Suurem jagu noorem rahvas kõik käisid seal. Enne käidi oma vorkudega ka, minu isa käis. Oma rannas ei old nii palju kala. Kui see mood ära kadus, siis sai oma rannast küll kala. Inimestel oli aga harjund sisse. Sest on mitukümmend aastad tagasi, juba enne sõda jäi järele. Sõjaajal käidi veel kaubaga, aga kalapüis ei käidud.

ERA II 161, 158 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Mälestusi ja nalju kalakaubandusest./Rannarahvas käis silkudega maal, terve maakond oli neil tuntud. Ma olen ka käind tagapool Simunad ja Koerud. Nüüd käiakse ka, aga vähe, maal tuuakse silku linnast ja süüakse üldse vähe. Moisad ostsid enne silku palju. Moisaga sai kindel kaup tehtud, sai aasta ringi veetud. Ma viisin kolme moisa korraga, iga kuu viisin 3 tüntret moisa. 4-5 päeva käisime teed. Taluperetes sai oldud ööd.

ERA II 161, 159 (14) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Rannarahvas maal palju tööl ei käind. Moisas käidi kardulid votmas. Palmsi moisas minagi käisin. 1881. a. kadus see sundvõtmine ära.

ERA II 161, 160 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Viinistu külasse on Suomest tuld seie inimesi. Üks Aadu ja Heikki pidand tulema, kes on küla asutand.

ERA II 161, 160 (17) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Minu mälestamisest on sie kielemurre ka palju muutand. Enne oli enamb suome kiele murret. Mehed on enam vällas käind, nied on rohkem unustand.

ERA II 161, 160 (18) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Enne osteti maalt mune, kaupmehed ostsid rannameestele kokku, vahetasid ka kauba vastu. Sellega teeniti Suomes hästi. Ka kartuleid viidi, ise müüdi "kappaga" sadamas. Mune niisama viisi. Eesti kartul oli kuulus kohe.

ERA II 161, 171 (l) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomes käidi enne palju, viidi kartuleid ja mune, tuodi silgukaupa. Tuletikkud ja tubakas ja riie - sie oli salakaup, seda ei tohtind avalikult tuua. Minu lapsepolves suolavedamine oligi rannarahva leib. Suomes käidi kala püüdmas, rahvas oli rumal, ei osand ise püüda. Aga nüüd on paremad vorgud, saab kala küll. Enne oli 50-60 silma, nüüd on 200-300 silma korged.

ERA II 161, 172 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomes käidi Helsingis keige rohkem, siis veel Porovas, Loviisas, Haminas, Kotkas ja Viipuris. Kala püüdmas käidi holmades, seal räägita soome keelt ja ruotsi keelt ka. Nied on ikka vanad iestlased seal. Sinna on palju läind, läksid juoksu, kis ei tahtnud kruonule menna. Viimaks said seal kohadki. Nad rääkisid ikka iesti kielt ka, aga nüüd räägivad suome ja ruotsi kielt.

ERA II 161, 173 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomest peab siin ka rahvast olema, sellepärast on sie kiel ka segatud. Sellega saab Suomes keik asjad aetud, rääkida voib küll suomlasega.

ERA II 161, 176 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin Pärispää külas oli üks naine, Lemeti Ann, suri alles tänavu, oli 12 aastat vuodi peal. Rabadus vai paise oli vai pea oli haige, siis nad ikka lugesid ja podisesid, tema ka tegi.

ERA II 161, 176 (13) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Odakivi pidi olema Kalevipoja tuodud, seljast oli viskand. Selle tuond hiukseplehis.

ERA II 161, 246 (55) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k. - Rudolf Põldmäe < Maria Sankmann, 73 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Juminda Veneseppale ja Rätsepale tulled 2 inimest pärast katku, teised olled surnud.

ERA II 161, 268/71 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Liutaia eit/Mai Kravtsov/ oli sündind Tapurlas Kadapiku talus, nimi oli vist Kröönvalk, sündis umbes 1846. aastal. Elas lapsepõlves Kadapikul. Läks noorelt mehele, mees oli Madis Eslon, torupillimehe vend, Kiiu-Aabla Toomari talust. Oli rätsep, läksid Liutaiale elama. Seal olnud enne üks Muori Leenu, tema ema oli Suomest. Elasid vähe aega seal, siis Muori Leenu pand mehe podema, old nii kange noid. And talle oma ihupouest lusika süüa. Mies oli söönd, siis jäänd kohe haigeks, niikaua kui suri. Maiel jäi 2 last järele. Poeg suri nuorelt ära, aga tütar elab praegu veel. Muori Leen tuond muni, kui titt sündind, pand teiste juure. Tehtud süöki munist, titteema jäänd haigest. Toodud üks arst, Virvelt Kärkä ämm, see arstind ärä, noiduse vasta teind. Kell old 12, vares tuld ja kraaksund 3 sana sauna akna pääl, siis hakand valu jääma. See ämm puhus ja lausus ja lusis. Ta mies suri ära, siis minu ema vend tuli Hara Kaskneeme talust ja vottis nuore lese omale, Jüri Kratsov oli nimi. Sellega elasid kaua, 30 aasta ringis. Mies tegi peldu, tahtis kivi auku lasta, aga kivi kukkus pääle. Sellest jäi podema ja suri mitme aasta pärast. Üks poeg ja tütar olid sellest mehest. Poeg elas üsna vanaks, aga suri ka enne ema. Elas veel lesepolves, oli tütre juures ühe aasta, aga tuli jälle mini juure tagasi Liutaiale. Ta oli paar kolm nädalad haige, palus kangesti jumalad, ta oli ikka usklik inimene. Nuorel polvel oppis ta oma laulud, tal oli hea pea, mis kinni pidas. Ta ema suri ka ruttu, üks Triinu-nimeline tädi kasvatas ta üles. Hea inimene oli, arstiabi andis ka rahvale. Ta triikis inimesi ja toi titti. Palju inimesi sai tema abil terveks. Kus oli luom haige, siis oli Liutaia ema esimene aitamas. Teadust oli tal rohkem kui monel toisel. Käisime seltsis karjas, siis ta laulis palju. Ilus hääl oli, sai hästi välja.

ERA II 161, 275/6 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks vanaeit arbus, silmustas hobesormukse ühe paela külgi, pani pahema käe nimetese sorme rippuma, siis pomises seal juures, kui haigus pidi olema. Ma rääkisin, et lehmapiim on viha. See pidi olema noiutud. Ta hakkas arbuma, kellest see viga on tuld. Tasa rääkis, siis nimetas inimeste nimesid, et kas viga on tuld selle sanast vai silmast. Kelle nime juures sormus liikuma hakkas, siis see inimene jäi süüaluseks. Kas siis selle inimese riidi tuo, poleta ära ja suitseta sellega looma. See oli siis sormuksega üles arvutamine. Kannu Mari oli see noid siin Tapurla külas. Sest on aiga üks 35 aastad.

ERA II 161, 276/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siis veel puhuti ühe nõu sisse, pandi sinna piima ehk kohvi ehk kalja, hakkas puhuma, et see vesi liikus. Ise sanad ütles tasa. Kui hambad olid suust ära, siis tegi noa lahti, pani suu ette, üle selle siis puhus, rauast pidi hinneohk läbi minema. Vesi vulises, siis andis selle inimesele juua, siis pidi terveks saama. Seesama Kannu Mari tegi. Minu vanaema tegi ka. Ma olin üle 10 aasta, kui ta ära suri.

ERA II 161, 279 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks mies old ael (tulega kala püüdmas, ahingaga raiumas) laupäeva üösse. Üks mies on kalda pääl hüüdand: "Kas süüstan vai kaadan?" Toine üteld: "Ära süüsta." Siis üteld uuesti: "Kas süüstan vai kaadan?" Siis ta üteld: "Süüsta, kuradi perandüs!" Siis oli visand verise härja pää kolksti paati. Siis kustund tuli ära, tulnud turgast tulist randa, ei ole tohtind enam mere peal olla.

ERA II 161, 280/1 (17) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Laevamehed olid nähned, et üks mies oli hüpand vüöri otsast mere üösse. Nad rääkind kaptenile, tulid Suomest. Kapten oli üöld: "Kas see reis lähäb meil huonosti?" Nad said onnelikult Loksale, ei old viga kaige vähematki. Siit pandi kivelasti sise, läksid Suome. Läksid kalju otsa, jäid sinna, laev ja miehed puhas puruks. Nied jäid järele, kes jäid laevalt maha.

ERA II 161, 281 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Toine noidus toise kalad ära, siis veetud läbi pihlaka-veru paat läbi. Üle noa ehk kirve laskid vergu mere, siis hülged ei rebind verku. Püssiga lasti, nii et suitsu tuli.

ERA II 161, 281/2 (19) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui kalapaadiga randa tulevad, siis viskavad polle üle, et keski ei noiu ära. Seda on praiga. Kui lähäd vasta ja ütled, et on palju kalu, siis öelda vasta: "Sinu sanast viel rohkemb!"

ERA II 161, 282 (20) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kannu Mari ütles, et kui lehma lüpsad ja vihamies lähäb müöda, siis ütle: "Sitta suust ja suola silmast, kielest ja mielest mitte midagi!" See on noiduse vasta, ei saa noiuda ära.

ERA II 161, 282/3 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabanduse sanad olid. Üks Vaida Tiina oli Virves (Tiina Randmann) läks Vaita (Jüri khk.) elama, sai mihele, see oli ka arst. Ma ei tea, kas ta noid ka oli. See oligi vist Kärkä ämmä tütar. Selle sanad olid, üks mies kirjutas Tiina käest üles, olid alles, aga lapsed on ära rebind.

ERA II 161, 283/4 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Rabaduse-sanad. (Vaida Tiina raamatust õpitud). Oli minul muiste musta härgä, Tuhat sülda turja pikkä, Sada sülda sarved laiad. Päeva lendas pääsukene Härja sarvede vahella; Kuu kaupa orava juoksis Härja seljaruodu müödä. Härg oli suur ja härg oli laia, Kündis mäed, kündis männid, Kündis kuused kummulite, Kadakad keik kallaliste, Pedäkäd keik peereliste. Nüüd on müüdud musta härgä, Liha on süödüd mustalt härjält, Nahk on müidud mustalt härjält, Luud on kolitud mustalt härjält. Nied on rabaduse-sanad, kui inimesele ehk luomale tuleb.

ERA II 161, 284 (23) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussi-sanad. Tuli mutti mättä-ästä, Kamarikku künkä-ästä, Kilgendäs kiviraosta, Haljandas aiaraosta, Suokarva, samplakarva, Maakarva, maakekarva. Tule tüöda katsumaie, Mis oled sinagi teinud. Miks oled salaja salvand? Parem olid, et panid. Kui uss hammustas, siis need sanad pääle lugeda, siis saab terveks, kes usub, ilma uskumata ei saa.

ERA II 161, 285 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ruosi-sanad. Meie Issand Jeesus Kristus söidab üle ilma ja läbi maa, kolm ruosikest on tema käes. Ühega suitsetab, teisega läkitab, kolmandaga kaotab koguni ära.

ERA II 161, 285 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lastel enne oli rinnariisi, lapse rinnalehtes, siis loeti riisisanad: Kust see riis on seise tulnud Liha süöma, luid närima? Riis on tulnud Riiamaalta. Mingu riisi künkä-ässe, Seniks kui vanad naised lapsi saavad Ehk tervaskannud vesuvad. (Tervaskand on tervapuu, männikannud, mis on tervased.)

ERA II 161, 286 (26) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vaida Tiina oli suur arst. Mu vennal oli umbpaistetus, arstid tahtsid kätt ära leigata. Ta läks Vaita, sie käskind teda juoma hakata maavitsa vett ja kärnalilli vett (ehk suokuused). Hakkas juoma ja sai terveks. Vaida Tiina poig oli juba minust vanem, ta ise oleks old 100-aastane.

ERA II 161, 289/91 (32) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Minu äi oli tulled Suomest, jää tuli pääle, siis hakkas jala tulema üle jää. Viie miehega old. Minu vanaisa old 20-aastane. Siis saaned juba Virumaa ligidale, siis oli tulled pime pääle. Meie ei joua enam maisse menna. Äkitselt nähned ühe tule mereseljalt. Lähme sinna ka, ühed teekäijad on seal. Menned sinne, saaned sinne ligi, tuli kadund ära. Jääned arvu pidama, äkitselt old suur pragin ja mürin, kellad helisend. Nemad kohkund ära. Hakand jälle edasi tulema. Saaned moned sammud edasi - vesi vastas! Keerdand tagasi - jälle vesi vastas! Siis old üks neljakandiline jäätükk, üks jääkrunn (hunnik, kahu) old keskel. Nad old selle jäätüki pääl 5 päeva, ilma süömata old. Ehavalgel nägid seda krunni, muidu oleks kohe uppuned. Siis veened neid vasta Virumaad, veened jälle Suomemaale. Viimaks saaned ühe tühja holma pääle, seal old üks väike kalapüü asm (onn), sealt saaned vähe suvist kardulepudru. Nad läind jäätüki pääle tagasi, siis veend nad Suursaare ligidale. Üks mees langend mere, seda pidand eneste vahel suojas, väändand kasukad. Suursaare mehed päästand ära, nad ei ole jaksand enam kondida. Veedud ühte sauna, annetud enne külma vett ja siis tied, siis annetud alles süüa. Nemad arvasid, et vaim kutsus neid sinna krunni juure, jumalavaim oli ikka tiejuhiks. Minu äial old viel pruut, old sellest kahju, ei taht surra.

ERA II 161, 291/2 (33) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Enne oli nähtud näkki. Minu ema rääkis, Haras menned 2 last salaja ujuma, uppuned ära. Pärast leitud surnult, südame kohal old sinised plekkid, et näkk imes nad surnuks.

ERA II 161, 292 (34) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Minu vanaema rääkis: Old hulk lapsi rannal mängimas. Näkk tuld merest välja, teind enda hobuseks. Lapsed menned kaik selle hobuse selga. Üks laps ei ole enam mahtund. Näkk oli viel venitand ennast suuremaks. Laps oli öeld: "Mina lähän näkihobu turja pääle!" Siis näkk oli puistand kaik lapsed maha, läind solinal meresse. Tema ei kannata, kui tema nime öella.

ERA II 161, 292/3 (35) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu vanaema rääkis, kuda kaks karjalast leidsid Virve Liivametsast rahaaugu. Hakkasid ajama oma rüppe sisse. Poiss juost juure, hakand ka raha korjama, üteld: "Kulla kuradikene, anna raha, anna raha!" Siis menned see raha suure helinaga liiva ala tagasi. Pärast käidud veel otsimas, aga ei ole leitud. Aga see raha, mis lapse rüppe jäi, see jäi järele. Sellega ostetud üks lauluraamat, minu vanaema ütles seda veel nägema.

ERA II 161, 296 (41) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Metsahaldijas juhatas inimesi tiele ja vei metsa. Haldijad on old, lapsi tuond metsast välja ja vahest on omale mielitand. Üks vähikene vanamies old, halli habemega.

ERA II 161, 296/7 (42) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Sie eksus ära, kes oli haldija ehk vanapagana jälgidel. Eks ta vanapagana sarnane ka old.

ERA II 161, 307/10 (82) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hära küla poiste tembud ehalkäimisel. Minu onu oli Haras, sie oli suur naljamies. Ühed laevamehed tulled Hara saare alla, rääkind: "Kas siin on tüdrukuid, kus juttu ajama minna?" Siis old üks naine linnast suvitamas. - "Aga sie on enne ninda kibe, aga pärast jääb nii hüvaks, et ei saa lahti. Esiteks vota kohe kovaste ümbert kinni!" Poiss teind kohe opetuse järele, hakand rääkima, et tulin aiga viitma. Naine hakkas hüüdama oma miest. Poiss tuld välja, toised naurand: "Oleks sa vähä viel old, sie hakkas juba hüvaks saama!" Käind jälle toises peres, seal old kuri vanamies. Olid tehned ühe muonajukse, puud pand risti, üstkui kapsavahi, tehtud mies ukse ette seisama. Ise läind kolistama seina ääre. Vanamies tuld välja, toised panned juoksu, aga tehtud mies ei liikund paigast. Vanamies sai ahjuroobu seina äärest ja lei mehele pähä. Mies kukkus maha. Poisid panid juoksu. Mies siruli maas, ei liiguta uime. Vanamies ajand oma poiga üles: "Mikk, ae, touse üles - ma lein mehe maha!" Mikk tuld vahtima - mies ongi siruli maas. Toust üles, paljas riidest tehtud mies! Sie naljamies oli Kalle Salström, minu onu. Ta taht menna oma pruudi juure, aga külapoisid kippund ka ta pruudi juure. Ta visand riided ära, aluspesu väel läind, vahtind altkäe poiste puole: "Migäs kuradi vägi sie siel on? Ma tahun teile näütä!" Ottand puu käde ja pand juostes poiste puole. Poisid panned juoksu. Tema üteld: "Tie nüüd ruttu uks lahti," saand aita pruudi juure. Vanamehe muodi rääkis ka läbi nina, poisid arvasid, et ongi peremies. Ühekorra mehed hakand Hara kortsis riidlema. Hara Kalle lauland siel. Tämä ottand käde, pand kindasse tuhka, virutand vasta silmi, tuhk läks silma ja oligi riid kadund. Sie laulis palju laulusid ka.

ERA II 161, 338/40 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hära-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Meil käisid suomlased siin saares kilu ostmas. Siin oli sild ja sadam, käisid suome paadid. Suomes kilu ei old, ostsid siit. Saares olid nuodad, seal püüti kilu. Seal oli palju poissa ja tütrukuid, üks viiskümmend tütrukud olid suolamas. Lüödijad poisid olid, nied lõid kilukarbid kinni. Sie oli suur vabrik, oli juba siin, kui mina olin tütruk, alla 20 aasta. Üks Söörents oli peremies. Esteks suolati klaasist purkidesse, Tudust ja Lellest tuodi, pärast olid plekktuosid, tinutati kinni. Hiidlased ja muhulased olid nuota vedamas Söörentsile, oma ranna mehed ei old. Sääres elasid ka, seal oli majasi. Suvel palavaga ametid ei old, meres ujusid ja laulsid. Siis käisid Suome paadid, said kilu omale, palavaga ei suolatud. Tüdrukud läksid kevade juba sinna, aga sügise oli rohkem tüöd. Suomlased käisid ka pühapäeval siin tantsimas ja kiigel. Sadamas seisid laevad, laevamehed käisid ka. Pärast jäi Söörents vaeseks, proua surd nälga. Pärast tulid teised siia, viimati oli Malakovi käes.

ERA II 161, 341/2 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mõned uskusid nõidust. Siin ei old, ranna puol ikka oli. Seal old ikka nisukesed sõnad - lendvasõnad, ussisõnad ja tulesõnad.

ERA II 161, 343 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks kaupmies old, üks maamies oli mind sinna tema puodi, leind sealt ühe nua. Küsind selle kaupmehe käest: "Kust te selle saite? Sie on minu nuga, mina andsin ükskord hundile leiba selle nuaga." Kaupmees ise oldki hundiks. Siis oli maksnud viel palju selle mehele.

ERA II 161, 343/4 (29) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin on Hara kalda all nähtud, et näkk oli käind. Lapsed olid ujund siin rannal, üks ilus hobune tuld sinna. Lapsed mend kõik selle hobuse selga. Üks ei ole mahtund, üteld: "Kas mina istun nikinäki turja peale?" Obune mind selle peale meresse, kõik lapsed puistand meresse, ära ei ole uppund.

ERA II 161, 355 (44) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahahaldjad pidid raha hoidma, öösse pidi nähtama.

ERA II 161, 358 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. < Kuusalu khk., Kõnnu v. - Rudolf Põldmäe < Anna Anderson, 83 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Haldjad olid pahad vaimud.

ERA II 161, 358 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. < Kuusalu khk., Kõnnu v. - Rudolf Põldmäe < Anna Anderson, 83 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Metshaldjas. Tagapõllu Jaan rääkis, nemad hakand maale minema, see oli soolaveo ajal. Teised läind ees ära, ta jäänd üksi. Üks tuld kellaga, ta arvand, et saks tuleb. Saand ta kohta, läind suur must kuhi metsa. See old metshaldjas.

ERA II 161, 363 < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Liiva t. - Rudolf Põldmäe < Katarina Krönström, 71 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tekst puudub

ERA II 161, 372/3 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Piimasi hoieti. Kui keedeti ternepiima, siis pandi künniksesse ja perandale, ja tahud olid seina ääres, sinna pandi. Kirve ja nua ja vieämbri iest hoiti ja tule iest, et ära pilla piima tulesse! Kui süödi, siis vanaeided leid lusikaga otsaette kaigile: "Härg nii vanaks kui lehm!" Kui sai süödud, siis hakkasid vett luopima. Lauldi: Nii pikkaks piimatiinu*, Nii korgeks kuorekirnu, Kärbäsed külasse käima, Üle aia Annuksele. See oli niisugune noiduse ütlus. * puust piimanõu

ERA II 161, 373/4 (13) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hakati void tegema, siis oli laul: Kokku, kokku, kuorekene, Voiks jumala viljukene! Sisse aga mingu siemmekene, Taevast tulgu tannukene, Littakaida, lattakaida, Ümber männä mättäkäidä, Üörädi ändä ja krippali mändä. Kas on kratti kannud kuorda? Ei ole kratti kannud kuorda. Suu oli kratti ja perse oli pratti, Kori oli kirnu ja kiel oli mändä, Üörädi ändä ja krippali mändä.

ERA II 161, 374 (14) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Virvel oli Savinieme vanaeit, sie teab palju noidust, ussisanad ja ruosisanad. Ta tüttar on Naurismäel, Eduard Aamanni naine, suolapuhuja tüttar, sie ka ikka teab.

ERA II 161, 375 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ussisanad. Ussikene, hallikene, Maukene, marjukene, Tule kahju katsumaie, Haavuje parandamaie, Mis oled hella enne teinud. Rohukarva, ruostekarva, Suokarva, sinikakarva, Maakarva, maakekarva*, Vesihalli aiakarva. Savinieme eit opetas. Ta laulis lastele kiikumiselauluks, minu ue lastele, ta on minu ue ämm. * maake on läikiv pehme maa.

ERA II 161, 375 (16) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Naurismäe Liena teab ka ruosisanu ja muudki, ta käib nüüdki viel arstimas.

ERA II 161, 376/7 (17) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui me olime karjalapsed, siis käisime karjas Tappurla ja Juminda vahel, seal oli üks lage plats, üüti "Naskali ou". Seal oli palju vaimusi. Kielati, et ärge minge mere ääre, seal on suured näkkid. Kaks last läind mere ääre, tantsind seal liiva peal. Äkitselt tuld merest välja ilus naisterahvas, suured pikkad juuksed old piha pääl, sie old merehaldijas või näkk. - "Kas te tahate, lapsed, ka minu kaasa tulla?" - "Ei, meie ei taha tulla." - "Tulge siia ujuma!" Lapsed läind ujuma, viskand riided liiva pääle kökki. Mereneitsit oli kutsund, et tulge minu selga. Teine läind selga, mereneitsit viind selle lapse ära. Laps oligi uppund. Öeldi ikka: "Seal on palju näkki, ärge sinna minge!"

ERA II 161, 377 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naskali lähedal old veike hobune meres, mies old seljas, kutsund karjapoissa: "Tulge minu hobuse selga soidale! Poisid ei ole läind. Teind ise: "Ptruu!" Üks poiss mend, veend selle ära. Lauland viel ise: Kes sealt juesta juoneb, Katsub küla kaevudesta, Kivekildude vahelda? Hobu sealt juesta juoneb, Mies sealt kaevudest juoneb Ja kivekildude vahelda.

ERA II 161, 378 (19) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vastlapäeva ohta me kippusime vastlaliugu laskma. Me tädi rääkis, et ärge minge - ühed lapsed ka kippund vastlaliule, lastud neid kelguga minna. Olid lassed liugu metsamäest alla. Viimaks tuld pikka mantlega must mies metsast ülevalt alla ja oli öeld: "Votke mind oma kelgu pääle! Ei lapsed ole ottand. Siis oli käed puusas lauland laste ies: "Matvai plinki, katsu linki!"

ERA II 161, 379/80 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin külas on üks mies, oli akkand minema kodu, old vintis. Saand Tammistu küla alla - üks must mies tuld temale vasta, öeld: "Sa lubasid ühekorra meresse minna - tule nüüd!" Äigand ta rinnust kinni. Ta voield nii palju kui oli jaksand, et oli vesimärg. Viimaks pääst suure vaevaga lahti, juostes mend ühte peresse, et "Siit ma enam ei lähe, vanapagan tahtis mu mere viia!" See on nuort-voitune mies.

ERA II 161, 382/3 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Tõnikseri t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kröönvalk, 55 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Moni on pelind ankrud, selge helin on kuulda. Moni konnib laevatekkis, lähed vahtima - ei ole kedagi. Eks nied ole merehaldijad vai vaimud.

ERA II 161, 392 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina noidust ei pea, minu vanemad ka ei pidand. Aga kuntsist pieti palju lugu. Arsti ei old - tuli midagi häda või ahastust, siis maarohtudega arstiti. Mis oli noiduseasi, siis arstiti sanadega.

ERA II 161, 392/3 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haltjast mina olen oma elusa silmaga nähnd ja seda mina usun, et sie on vanal ajal olemas olnd. Me käisime Tapurlas karjas, seal käisime ühe oja kaldal mängimas. Mäe ämm oli me'ga seltsis karjas. Ta tousis üles, läks üle oja, kaik tema kuub oli selgas. Me juoksime järele - läks puesa taha, kadus ja kadus, ei enam nähnd. Mäe tädi tuli vähe aja pärast meie juure. Mis ta oli? Ta oli vist üks haltjas, seda on nähtud mitu korda.

ERA II 161, 393/4 (8) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Öeldakse olevad siin Hara lahes üks naisterahva haltjas, ja sie laht on tapnud palju-palju inimesi. Kus naisterahva haltjas on, seal ikka tappab. Mone aasta iest sie tappis ühe lustpaadi täie, Loksalt oli. Kätte saadi aga 3 inimest. Seda haltjast on nähtud ka. Saare vastas on Korvenina, on selle talu naisterahvas lähnd kalda peale, kutsutakse Abu (Hapu) kallas - üks inimene oli old seal kivi peal; mustad pikkad juuksed old, kammind pead. Teine naisterahvas - Anu oli selle nimi, kelle kuju oli - Anu nüüd kammib pead. Läind tuppa - Anu ketrab tuas. Läind uuesti - mitte kedagi pole olnd! Juba see oli haltjas. Sie laht on palju tapnud inimesi meist saadik. Jää sisse on vajund ja seie saarte on kaks inimest uppund, kaks suvitajad uppusid.

ERA II 161, 395 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kus miesterahva haltjas on, seal ei pea tapma inimesi. Seal Kolga järves ehk Lohja järves peab olema üks miesterahvas, mitu korda nähtud - senna ei ole ükski inimene surned.

ERA II 161, 396/7 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina olin pisike laps, läksin keldrekatuksele, jäin haigeks, nii et käisin käppikile. Kiegi tuli Virvelt, oli üks vanaeit, teadis sanad, aitas ka. Sie on päris sünnitamise-äda, sie on naistevaev. Vanaone ema aitas, puhus vie sisse. Ühe pudelitäie join ära, sain terveks. Seda ei paranda ükski arst enam. Minu pueg oli haige, ma arvasin, et temal oli ka sie häda. Ta kukkus laevamastist maha, oli 6 tundi surnud, üks teivas läks käest läbi. Puhüli tasahilukesti, mina ei kuulnud neid sanu.

ERA II 161, 397/8 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina näen ussi, aga maha ei lüö. Ükskord turkas mulle jalga, tuiksuone peale, suur lapp läks reieni. Pesin ojas varvast. Torkasin suhu näppu, siis kieleots läks nagu kahekorra, puol kielt oli juba paistes. Läksin Tapurla Matuksele, seal andsid rohtu. Kaks nädalad olin Tapurlas, ei saand enam kuo. Sain viimaks koju, siis ei saand enam rääkida. Mu onunaine luges sanu, sie ikka aitas. Siis ma lugesin ühest raamatust, et uss korjab kõik kihid ja ohatused maast ära, muidu me elada ei saa. Sellest ajast mina teda maha ei lüö, ehk ta mulle küll kurja tegi.

ERA II 161, 402 (18) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Savineeme t. < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k. - Rudolf Põldmäe < Maria Tamberg, 80 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Katk oli vanal ajal, soja järel käind katk. Aga nied old rüüstajad, keda katkuks arvatud. Sie old katk, kui teine inimene tuli tuppa, tegi (maja) paljaks, läks minema.

ERA II 161, 404 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Minu õel oli naistevaev, ma tegin viina peale, puhusin ja segasin noaga ringi, nalja pärast saatsin õele. Sai siiski terveks, tuli meile, võttis mu kaelast kinni, et tegid mu terveks!

ERA II 161, 404/5 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Naistevaeva-sõnad. (Kuulnud oma ämmalt.) Pietrus, sa püha sulane, Pane kätte pühased kindad Ja püha kiri kinnastes, Pähe sie pühane mütsi, võtta kätte pühased päitsed, Mine püha koppelisse, Tuo sealt pühane hobune. Mine sealt vaimude majasse, Seal on piiad pinte-essa, vaimud vatsa-väände-essa, Tuo seal ilmale ilusad, Ilusammad pääle mulla, Puista kaugel, iemal vaevad, Ära vaimu sidemete paelad.

ERA II 161, 405/6 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ruosisõnad. Kui inimesel on ruos - mitmed värvi, valget või punast värvi: Iesuse Kristuse nimel, Hulkub üle ilmamaad, Kolm punast (valged) ruosi käes: Ühega võiab, teisega kaotab, Kolmandaga kaotab koguni ära. Neid peab kolm korda lugema.

ERA II 161, 406 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Polemise-sõnad. Kui tuleb tulevahingu, Tulgu siis tuleisanda, Tulgu siis tuleemanda, Tulge tulda võttemaie, Vaimujaid valatamaie, Tulgu kattila käessa, Tulgu kulpi kattilassa. Seda loetakse 3 korda. Teisel korral lisatakse veel juurde: Salvikulpi kattilassa - ja kolmandal korral: Mesikulpi kattilassa.

ERA II 161, 406/7 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kingu t. - Rudolf Põldmäe < Emilie Tammeleht (Tamberg), 47 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Sakstesõnad. Tere, härra, musta mantli, Mantel maksakarvaline, Minu jalas kivised kingad, Sinu jalas pajused paslid, Sina värava all, mina värava pääl, Mina söönd, sina söödetava. Ega sina ikka minu murra, Mina murran sinu. Sina vaga kui lammas ja vasik, Mina tige kui hunt ja karu. Vieregu härra ehk ka proua viha Nagu hane seljast vesi.

ERA II 161, 417/9 (2) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Loksa al. - Rudolf Põldmäe < Natalie Vebermann, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mina olin lapsuke, siis käisid küla karjad koos, lambakarjane, hobusekarjane ja lehmakarjane - igaüks oli eraldi. Enne jüripäeva, kui soe oli, siis pidid lapsed hoidma, jüripäevast tuli vana karjane. See oli Loksal. Karjane mängis kangesti ilusti sarve, vana Maunus Roosikohv oli. Ta oli suur külanõid ja tark ka. Meie olime karjas, ta tuli senna. Ajas loomad ühe jõekääru sisse. Mängis ühe korra sarve, lõi kepi maa sisse püsti ja siis käis ümber loomade, müts peast ära ja pomises omaette. Kahe vabadikunaisega oli vihane, nende lehmad ajas piirist välja. Kui sai ringi käidud - siis oli üks kott, seal oli tuhka ja karvu sees - hakkas teist ringi minema ja võttis kotist, viskas üle loomade ja ütles: "Taevas, meri ja maa!" Võttis uuesti ja igakord, kui viskas, jälle ütles sama. Kui oli käidud, mängis veel ühe korra sarve, laskis kolm korda püssi põhja poole. Siis ütles: "Ajage loomad laiali ja te võite kodu minna."

ERA II 161, 556 (87) < Jüri khk., Rae v. - Rudolf Põldmäe < Rudolf Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meie perekonnas lapsi palju ei hirmutatud, kuulasime muidu vanemate sõna. Aga siiski mäletan, et keelati kaevuvaatamist, sest näkk pidi olema kaevus. Ja mäletan, nagu keegi - vist mõni teenijatüdruk - seletas, et enda peegelpilt kaevuvees olevatki näkk.

ERA II 161, 585 (11) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, s. 1878 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Naljand kuuest ja kaabotist. Lagedi Irda eit pand ohrad kokku auna. Trummi eit kuuland pealt, mis ta reagib, nende põllud on kõrvuti. Irda eit last põlvili auna kõrva ja palund: "Issand, sa ise tead ja Issand, sa ise näed - mis riiet ma pean tegema? Tütar tahab mehele minna, kas teen kuueriiet või kaabotiriiet?" Trummi eit hüünd (jämeda häälega): "Tee ikka kaabotiriiet, ää tee kuueriiet!" Irda eit üteld: "Issand, sa ise tead, eks ma tee siis kaabotiriiet." See oli rikaste riie, eidel oli raskem teha.

ERA II 161, 564 (3) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Rudolf Põldmäe < isalt (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Pruudilt küsitakse tema vanust. Pruut ja peigmees läinud pastori juure kihlusele. Pastor küsinud pruudi vanust. Pruut vastanud: "Kakskümmend (kõvasti) ja üheksa" (tasa, nii et peigmees ei kuulnudki).

ERA II 162, 242 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Hannaga täht näge maailma otsa. (s.o. lõppu, kadu, hävitamist).

ERA II 162, 241 (10) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Kui inemene saa juuda jälge pääle, essüs är. Silminitsa mõtsah (Tooste ja Räpina vahel) omava ka juuda jäle'.

ERA II 162, 242 (14) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui vikahtkaaril ots om järveh, sis saasõ vihma. A kui om keset taavast, sis saasõ põuda.

ERA II 162, 242 (15) < Räpina khk, Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui pikne müristäs, ei tohi maata, kaarte alla ei tohi minna, puu alla ei tohi saistada, välä pääl ei tohi joosta.

ERA II 162, 243 (18) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui meesterahval oma pöksiseere üles käänet, tüküs juudas pikse aigo pöksiseere sisse varjo.

ERA II 162, 245 (27) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Kontrollis Kadi Sarv
Järveh elle järvejummal, kes an´d´ kalasaake.

ERA II 162, 246 (34) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Kivi päält ei tohi juvva. Vanajuudas om vii kivi pääl är tsurkno. Juudas raputas kihvte kivimulko.

ERA II 162, 246 (35) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vanast oll üts miis joonu kivi mulgust, sis oll saanu suurõ kõtuvalu.

ERA II 162, 251 (58) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käolehem pandas sõrmõ pääle ja laalõtas tälle seeni, kui tä lindo lätt. Tütrek laul: "Käolehem, lindo-lando! Linda sinnä lingi pääle, karga' sinnä kaasõ pääle, kost puult kosilanõ tulõ!" Kohe poolõ lindas, säält saa tulõvanõ miis. Nuurmiis laul: "Kost puult mõrsja saa!"

ERA II 162, 255 (64) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui väikesel latsõl sattõ hammas suust, visate ah´o pääle ja ütelde: "Ritsk, ritsk, seh sullõ luuhammas, anna mullõ raudhammas."

ERA II 162, 260 (75) < Räpina khk., Räpina v., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Magda Tooding, 24 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui majast lahkos halb inemene, kaastadas: "Tüllü viiäs tündrega, vihavaino vangõrdõga."

ERA II 162, 579/80 (12) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üts miis sei haan´arua man. Tull susi mano, kel olliva silmä' veh´tse. Miis and väädse otsast leibä. Susi läts kõõ väädsega mõtsa. Ütskõrd läts miis liina, ne näge poodiakna pääl umma väist. Läts puute väist küsümä. Kaupmiis küsse: "Kuimuudo su väits kattõ är?" Miis selet´ kuimuudo. Kaupmiis and väädse tagasi, ne ütel, et timä esi ol´ge soendeh. Tenäs miist, ne kink kraame meehele, et timmä är päst.

ERA II 162, 580 (13) < Räpina khk., Räpina v., Tammiste k. - Paulopriit Voolaine < Juhan Jõks, 79 a. (1935) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanast läts kõõ pulmarahvas soendest.

ERA II 162, 610 (2) < Lutsi mk., Põlda v. - Paulopriit Voolaine < Teklä Jaro?enko (Herman), u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Vinnemaal, Sebe?t?inah (Lutsimaa piiril P.V.) um viiristigu puulpäävä "kutejnik". Mees istub laua man ja ütleb läve poole: "Moroz, Moroz, idi kutju ...!" Teine mees ütleb: "Ja tebja lo?ku dam!"

ERA II 162, 611 (6) < Lutsi mk., Põlda v. - Paulopriit Voolaine < Teklä Jaro?enko (Herman), u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Urgõpäävä (palmipuudepüha) hommikul peksetakse magajat pajuurbega sõneldes: "Tõbi ussõ, tehrüs sisse!"

ERA II 162, 618 (10) < Lutsi mk., Merdzine v., Stepuni k. - Paulopriit Voolaine < Anton Urtan, s. 1903 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Ilja sõidab valgete hobustega. Vikerkaar (raduga) on loogaks.

ERA II 162, 618 (11) < Lutsi mk., Merdzine v., Stepuni k. - Paulopriit Voolaine < Anton Urtan, s. 1903 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis Mare Kalda
Vikerkaar tõmbab endasse vett ja kalu järvest, jõest.

ERA II 162, 620 (5a) < Lutsi mk., Briigi v. - Paulopriit Voolaine < Jeesp Bull-Mutul, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui õunapuud õitsevad, istutetakse kartulaid.

ERA II 163, 70/2 (12) < Setu khk., Satseri v., Sesniki k. - Nikolai Ress < Paul Karja, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tepo Petra oll meil ja otsõ kõõ rahha. Täl oll üts ravvast varb; siih/piu "suup" - loetamatu/Mi olli üshe öitsih, sis tah all jõõ veereh kivi. Tä kaib tuu kivi alt. Peräst tõmbas. Peräst selet, et suurõ hädäga ar pässe. Sis näüdäte tälle unõh, et Pihkvah om suur vall. Säält nigo uss lätt sisse. Sis, et sääl om rahha. A tuud rahha sai kätte ku üts ütesilmäga miis, sõamiis ja kats muido miihe neläkesi. Timä eis, naase esä üte silmäga, poig sõamiis ja toise, ne näid saige nii pallö. Panniva hobõsõ ette ja sõidiva Pihkva paalõ mineket rahha otsma. Raha tull võtta' üüjao seeh ar. Sis magaseva potivaprikoh üüd ja ko vaprikoh tulte üles. Tikse lask õnnõ, nii oll külm. Lätsi sis müürü viirt piteh minemä. Lätsivä ja löüsevä sääl augu, tuu müürüst läbi es olõ'. Üts miis sääl oosõ seeh maka. Nimä säält: "Hõe, hõe." Aiva tä säält üles. Sis tuu miis ütles: "Mis tii siih käut seo külmäga?" Mi ütleme, et otsimõ rahha. Seletevä ar kõik. Tuu miis ütel, et rahha olõi seo läve pääl, tuu om sääl edese. Karas üles ja mõsk ar lumõga suu. Nimä küüsevä tuu raha oppaja käest: "Koes sa eis läät?" "Mina lää liina." "No sis mi ka lää sukka üteh, osta sullõ seo opposõ iist napse." Ja sis timä astõ iih kümme sammo ja nimä takah. Sääl tull nigu äkke nulk ja tima nigu nulga taadõ astõ, ni ar´ke kattõ. Ku mii tiidnö, ku tälle kopsano oosõ pääl, agu seo raha sääl ollge. Kotoh mõtleva, et lääme vahtsõst. Ko maha, sis kopsamõ'. Lätsivä vahtsõst, ne saa-as säält midage. Es olõ miist õga midäge. Selet tuu kadono, et tuu nulga takah es olõ lävve õga midäge. (Seo jutu tä eis kõnõle kadõna.)

ERA II 163, 156/7 (15) < Setu khk., Vilo v., Kolo k. < Setu khk., Meremäe v., Vinski k. - Nikolai Ress < Anna Oja, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Laberitsa küla all on järv, Porona järv (Vilo v). Üte puulpüha õdago läts, tsüra ne oll tõmmano: "Kurradi, väiga taha juvva'. Seo vesi om väiga lämmi, a ku olõsi taar, sis joosi." Ne tulõ tütrik järvest vällä ja and verevä karidsaga taare. Ne tsüra mõtlõs, et seo õks vast olõi õigõ asi. Tahai võtta juuke vasta. Tütrek näge ne kõnõlõs: "Pelägui', ma olõ ristiinemine. Ma olõ õnnõ saanu siiä Vannohalvo mano. Siin om rikkuist ja vilja." "Kost siiä saa?" "A seo saa tuust, et mis neläpäivi ja puulpühä õdagidi tüü peräh päivä tetäs, tuu saa siiä! Kõgõ inäp saa Olohova ja Laberitsa küläst. Seo olõi mullõ hää, et ma sullõ seledi, a sul massai tõisilõ seletädä. (A Jummal tiid, kas om õigõ vai olõi.)

ERA II 163, 160/5 (19) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Poiss otsõ ilosat naist. Näge, et neläpäävä õdago kolm preilet tantsva lätte veereh. Ja temä sis kai, et kuis timä mullõ ar saasi, ne tahtsõ jo edimätse õdago ar võtta tedä kinni. Tuu neläpäävä õdagu es saa. Läts tõõsõ nelapäävä õdago magama pahma, ne jälke tantsva. Jal es saa, kikas kirge, ar lätsi. Kolmanda neläpäävä õdago läts jal sinnä puhma mano. Tantsõ õigõ lähikeiste, ne haarsõ tuu poiss kinni, tuu preile. Timä pallõs: "Olgõ nii hää, noorõherrä, laskõ minno vallalõ. Minno nakatas kiusama." Ikk ja pallõs. Poiss es lasõ, vei umma kodo. Timä ikk kummalõ maah: "Laskõ minno imä mano!" Tuu poiss es lasõ. Tull imä perrä. Ja pasöma kotitäus imäl rahha säläh. Heit sis tuu kotitävve rahha maaha ja pallõs: "Lasõ mu tütär vallalõ, ma toi sullõ rahha." Poiss es lasõ: "Ku ma olõ rahul, olkõ tii ka' rahul. Mullõ olõi raha vaja ei midäge." Nakas sis elämä. A neid veljo oll neläkese, kes naase võti. Üts oll kängsepp, a tuu oll prostoi miis, kes naase võtt. Kängsepp tege saapet ja laul. Katõkese vele mõtlõsõ, et mis tä hüll laul. Mi olõ rikka - laulai, a tä om vaenõ, a laul. Ne tuu kängsepp näge unõh, et timmä kutsutas rahha kaibma. Kõnõlõs velile: "Minno kutsutas rahha kaibma." Ne kõnõlõsõ vele: "Laskui' ulle ütsindä, läki mi ka üteh." Ne lätsi' kaibma. Kaibi ar niikavva, ku tull vasta lõpno pini. Ja kängsepp tull ar mant ne ütel: "Ah sa Jummal, kuis tä no nii näudäske unõh, et rahapini." A nuu katõkese mõtli, et panõmi seo pini tälle ullilõ tarrõ. Võti ja vei aknast pini-rõipõ sisse (a kõõ tetäs tõõsõlõ halva, tetäi hääd!). Nigu tarrõ heidi, ne käpä sattõ ar mant ja rahha sattõ tarrõ. Olõke-es pini, oll raha. Ne timä sis mõtlõs, et sedä rahha om pallö, vaja tuvva kosthe mõõdi, rahho mõõta. Tõõsõ vele naari ja lätsi ar minemägi. Ne vele annas ikke mõõta, ku tei mõõdu põhä tõrvaga, et mi kae, midä tä mõõt, et sul ullil olõi muud mõõta ku tuhka. Nii sis tuu mõõt ar, ne panõs tähele, et raha jäi kinni arke põhja. Ni nä näi, et raha om mõõtmõh. Ni poiss sis mõtlõs, et mis ma siin tii, et ähvärdäse ar tappa, et vaja ar naane võtta. Läts kosja üte talo poolõ. A sääl ull ristiinemise tütär ka saanu vannohalvo sekkä. Tahtsõ sis tuud ristiinemise tütärd, a vanakuri pakk umma tütärd. Ja sis kosilasõl olli kulladsõ kota' üteh. Saas muido kõrda ja võtt uma kulladsõ kota ja ütel: "Võta tuu, kualõ kott paras." Ristiinemisele oll kott paras, a tuud es lasõ'. A vanakuräl oll kunds jämme ja pikk varvas. Ütles vanahalv, et lüü varvas maaha ja rahvidsõ ar kunds. Lei sis kundsa päält suurõ lastu maaha ja ragi ar suurõ varba, ne sai kuldkott paras. Miis mõtõl, et ma lää üle silla, et küll ma täst vallalõ saa. Saidiki üle silla, ne tougas ar kosilanõ silla ala ar tuu pruudi. Ja tull perrä ja vei ristiinemise tütre ar nägemäldä. Naaseimäl läts igaväst, ne mõtõl, et vaja väü poolõ kostõlõ ka minnä. Võtt sis vähämbä tütre ka üteh ja läts sis üle silla kostõlõ väu poolõ. Imä sõit üle silla, ne tuul tütrel oll kasuno vällä nabavarrõst suuputk. Ne noorõp tütär ütles ke, et maama mi soson (Nä ütli, et sõsar, a soson) olõi mehel, mi soson om silla all. Timä es usu tuud, ne sõidi' sis sinnä ja sääl ristiinemise tütär kast leibä. Timä ütles: "Kae no mu pääle ka vai üle kurä ola." Timä tahtsõ tõrvanahka heitä kaala ja ar viiä', et timä tütre asõmõlõ sai. Kõõ kaes, ne kõõ kaes, ne viimäte kai. Ne vanakuri heit tõrvanaha kaala, ne vei järve. Jäi väikene latsõkõnõ kodo. Miis võtt latsõhoitja. Ni ku lats naas nissa tahtma, sis latsõhoitja vei latsõ jarve viirde ja laul: "Imäkene õks helläkene, tulõ vällä imetämmä. Hummogult andas meile huunisso? ja lõunõ ajal lõpusluid." Sai sis tuu ar laulõt, ne tull imä vällä ja istõ kivi pääle. Timä õga päivi õks tull, ne heit tõrvnaha kivi pääle ja jal läts järve. Ne käüte sis targa man. Ne tark opas, et laskui nahka panda kõrvalõ, a kivi pääle. Tull sis, ne heit naha kivi pääle, ne nahk ar ne palle. Sis tull tütrek järvest vällä, verevä karidsaga juuk käeh ja õks kuts: "Tulõ naane juuma, tulõ õks juuma!" Ne lei timä kässiga vii lahke ja oll illos trepp, kohe tuu tütrek läts, ku tälle juvva' tõi.

ERA II 163, 218/26 (30) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Olõva kerik. Olõva kerikot ku tette, sis tuu tekkij (vanakuri) ütel, et ku kiä ütles ar, mis kerigo nimi saa, sis saa tuu säidse püttö kulda. Kiäke saa-as tiidä, mis tuu kerigo nimi saa. Sis ütle, et vaja kaia', kos tä kodo om. Sis kaete perrä, koes tä lätt. Minte sinnä takah inne kikka kirgmist. Ni täl naane hällüt last (vanalkuräl). Ja rahvas õks kuuld, ku tä hällüt: "Ää-ää-Ärdakene (et tä tütrel ka Ärdakõnõ nimi), a Ollõv kodo tulõ, tuu säidse püttö kulda." Saahes tuud kulda, et nimi sai tiidä. Ni timä taht ar hinnäst uputada, et kost seo sai tiidä. Sis läts uputama, ne saa-as uputada, ni mõtõl, et vaja ar naane uputada, et mis tä nii last hällüt. Jäi timä tütär ka vaesõst ja eis läsäst mehest, ku uput ar naase. /---/

ERA II 163, 265/7 (48) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuis kurg tahtsõ nurmkanna naasest võtta. Kurg om pikke jalgaga ja tahtsõ vähämbät sorte naist. (Kurg ei saavat inne luvva, ku sais.) Tulõ nurmõ pääle nurmkanna kosjalõ. "Tere, tere!" ütles nurmkanalõ. "Kuis mi paari saasi! Ma tulli sullõ kosjalõ." Nurmkana kaes tsõõri ümbre ja kaes, et väiga suur om. "Ma olõ väikene, olõ nurmõ pääl harino, a kuis ma suuh käuma nakka, lühko jala." Kurg pahase ar, et misperäst tä nii kõnõli ja võtas kosjo vasta. Lätt suuho ja kaes hallõ meelega: "Ar nu vaja võtta! Määne saanu, õks saanu naasekõnõ. Olgu pääle, lääkai võtma!" Nurmkana kaes nurmõ pääl, ku tä käu mätäste pääl, pikke jalgoga. Mõtlõs: "Ar ol vaja minnä, õks saanu, määne saanu kosilanõ." Kurg kaes, ku nurmkana tulõ, tulõ lähikeiste. Kurg kaes üle kurä õla: "Võõh sust ka mullõ määne naane saanu, ku kartohkas höörüs, saai üle mättä." Nurmkana vihast ja tull nurmõ pääle ärä. Kurg mõtles, et olgo pääle, saanu õks määne naane. Mi lännö tasatsõpa kotusõ pääle elämä. "Lää kosi õks ar," mõtlõs. Tulõ nurmõ pääle. Nurmkana kaes: "Sust mulle määne miis ka saanu: pikä jala, närtsõnõ rõiva säläh. Saanus käpe miis." Ka - üts põlg ütte, tõõnõ tõist!

ERA II 163, 265/7 (48) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) P. Kippari raamatuversioon, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta Kurg on pikkade jalgadega. Ta tahtis endale väiksemat sorti naist. Läheb nurme pääle nurmkanale kosja. "Tere, tere!" ütles nurmkanale. "Kuis me paari saaks! Ma tulin sulle kosja." Nurmkana kaeb ümbertsõõri ja vaatab, et väga suur peigmees. "Ma olen väikene, olen nurme pääl harjunud. Kuidas ma soos käima hakkan, jalad on lühikesed." Kurg pahandas, et mispärast kana keeldus ja kosje vastu ei võtnud. Läks haleda meelega sohu tagasi ja mõtles: "Ikka oleks pidanud naiseks võtma. Missuguse naise oleks saanud! No olgu pealegi, no ei võtagi!" Nurmkana jalutas oma nurme peal ja vaatas, kuidas kurg oma pikkade jalgadega mättaid mööda kõndis. Kana mõtles: "Ikka oleks pidanud kurele minema. Missugune uhke kosilane!" Nüüd näeb kurg, et nurmkana tuleb, tuleb aina tema poole ja aina lähemale. Kurg vaatab üle kura õla: "Võõh! Mis naine sinust mulle oleks saanud! Keerleb kui kartul, ei saa üle mätta." Nurmkana vihastas ja tuli nurme peale tagasi. Kurg hakkas mõtlema, et olgu peale väike, oleks ikka mingi naise saanud. Oleks läinud tasasema kotuse peale elama. "Lähen kosin ikka ära," pidas aru. Tuli jälle nurme peale. Nurmkana vaatab: "No mis mees sinust mulle oleks saanud: pikad jalad, kortsunud rõivad seljas. Mis mees see oleks olnud!" Näe, üks põlgab ühte, teine teist!

ERA II 163, 268 (51) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Puud ja loomad. Puu' kõik kumardiva ja kõnõliva. Eläjä ka kõnõliva. Jummal kiildas, et muido saava inemise targast. Kats kõrda aastakah no ka kõnõlõsõ, tuud tunne õnnõ tiiäi (vahtsõaastaka ja jaanipääva). Puu nakkas kõnõlõma tuuperäst, et saes inäp rako, kua mano läts ne tuu ja pallõl, et ragogui minno.

ERA II 163, 268 (51a) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vaher. Ka vanastõ aeti Jeesust takah. Ja vahtral omma suurõ lehe ja timä ütles: "Jeesus pakõ, ma kutsu uma koorõ ala ja litsu uma lehe ala. Kõokõnõ tammõkõnõ, vaher valgõ puukõnõ. Timä ka uma armuga kuts uma koorõ ala, lits uma lehe ala, et õks saasi ar paeda.

ERA II 163, 270 (52a) < Setu khk., Vilo v., Vilo k. - Nikolai Ress < Irina Lepistik, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Haavapuu värises tuuperäst, et tä om ar Jummal vanno.

ERA II 163, 285/6 (64) < Setu khk., Järvesuu v., Väike-Rõsna k. < Setu khk., Treeski k. - Nikolai Ress < Tarja Purik, 67 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lapse sündimine. Kutsuti tarõnaane. Muu rahvas läts ar. (Vanastõ oll häbü.) Esä läts ka ar vällä. Mõni jal jäi. Kuna sündõmine oll rasso, sis miis hoit kässi pääl. Sõnno es loeta. Ku lats sündõ ar, sis lõigate nabavars ja köüdeti kinni. Lats mõstas ar ja pandas sängö imä mano. Imäle pante mõnikõrd pää pääle külmä vett, ku süä läts nõrgast. Sis ütelde esäle, et jummal om anno imä abi; ku poig, sis ülte, et esä abi. Peräst juvvas ka viina. Ka imäle pakutas, sis tuu ei juu vai võtt sis väiga veidikese. Päävä katõ-kolmõ peräst tulõva külänaase ja toova kausiga putro vai saia, tulõva kaejatsilõ. Naisilõ jal andas viina. Vanastõ ante noile, kiä kaema tulliva, vüü.

ERA II 163, 391 (1) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ???? ???????: ?????, ????? ? ????, ????????? ??? ?? ???, ???????? ?????? ???. ????? ?????????, ???? ???????? Tôtobõ stol zahodil: Volki, zaitsõ i lisõ, prihodite vse ko mne, podõmite stolik mne. Krov razgorisja, stol podõmisja.

ERA II 163, 391 (2) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ?????????? ????: ????? ?? ?????????, ???? ?? ???????? Tôtobõ ostanovit stol: Krov, ne razgorisja, stol, ne podõmisja.

ERA II 163, 393 (3) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ????????????? ?????: Ha ????, ?? ????, ?? ????? ?a?????, ?????? ??????, ????????? ?????, ????? ?????????. ?????, ?????, ????? (????? ???????? ?????, ?????? ??? ?? ???????? ???????) Tôtobõ ostanavlivat krov: Na more, na more, na belom kameôke,sidela devitsa, kuôaljotôek prjala, krov perestala. Amin, amin, amin (Nuúno protôest 3 raza, kaúdõi raz ne perevodja dõhanija)

ERA II 163, 395 (4) < Setu khk., Kulje v., Kulje k. - Boris Vilde < Neolihin, 50 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
????? ???????????? ???? ???????? "???? ???" ????????, ????? ?????????? ????? ????? ?? ????? ?????? ? ???? ?? ???? ? ???????? ? ?????? ????????? "?????". ????? ?????? ????????? ?? ??? ??? ? ???????? ?????. Tôtobõ zagovarivat roúu,protôest "Otôe Naô" naoborot, potom natôertit melom krest na sinei bumage s ugla na ugol i napisat v kaúdom otdelenii "amin". Potom krepko privjazat na tri dnja k bolnomu mestu.

ERA II 163, 413 (6) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lepä urbõ om pallö, sis saa suvõl hää tõuvili.

ERA II 163, 413 (8) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui pedäjä tilk ruttab, sis rutaku ka kesvä külvjä.

ERA II 163, 414/6 (133) < Setu khk., Järvesuu v., Podmotsa k. - Nikolai Ress < Matvei Auser, s. 1886 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hussisõna'. Mu kadona imä mõist hussisõnno. Ja ma küsse, et naa omma vast väiga halva sõna. A timä ütel, et poig, naa omma ilosa sõna. Tä kuule kadonakõnõ ar ja es saa edese üteldä. Tä sai sõnnoga husse saisma panda, ainult väikest musta es saa. Ütel, et tuu väiko tõrvhussi jaost ei olõ. Vaskhussilõ oll kolm sõnna. Võib-olla minolõ omge tuust tähtsus, et imä mässäs hussega. (Jutlustaja põeb seesmist haigust.) Ma ku husse näe, sis lätt halvastõ. Suurõh-Rõsnah näi, ne läts sõda taplõma. Maa paul nottisin üte ar ja tull sõtta minnä, olli küll valgopiledi-miis, liine küll es lää. Torosina ligidäl näi jal husse, oll sääne hall. Tuu oll säkslastõ aigo. Tulli seebi ja paberossi kotiga, võete ar kraam käest. Eesti algusõh jal Kaukse ligidäl näi vaskhusse. Üldäs, et vasklikal olõi silme, a täl ollivä silmä. Tä kaes mullõ otsa ja ma tälle. Note tuu ar. Näe, et üts miis lätt munakorviga iih. Võti tuu pääle ja ütli, et maakõ no ütstõõsõ ala. Jäi ma magama. Virgo üles, ne kae, et hobõnõ üte puu külge köüdet ja veet tii päält kõrvalõ. Mu raha ja müts oll ar võet.

ERA II 163, 535 (4) < Setu khk. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käsnä arstmisest. Kui käe pääl pallo käsne om, sis mine neläpäävä õdago noorõl kuul vällä ja' kae' eis kuu pääle ja pallõ kuud: "Kuu, võta ar mul käsnätse käe (ütskõik, koh ommava käsna) ja' anna mullõ terve käe'". Mõnõ nädälä peräst kaosõ nii ar', nit asõmõ vaivalt tunnda'. Kuna so arstmisviis olõvad veiga' õigõ, ilma arstiroholda saava' tervest.

ERA II 163, 544 (10a) < Setu khk., Mäe v., Suure-Rõsna k., Liiva t. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Selleperäst vanarahvas uskvage, et patt om kõivomahla juvva', tuuperäst, et kõivomahl olõvat inemise veri.

ERA II 163, 566 (24) < Setu khk., Järvesuu v., Värska k. - Vassilius Aalik < Grigori Suvi, 57 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oppus noorilõ hiusõ kasumisest. Kel lühkine hius om tütrikal ja taht, et hius häste kasuse, sis tuu vanal kuul sügüse ja noorõl kuul keväjä pääle lambapügämist mingu (hobõsõ)talle ja lasko tõõsõl lambaraudõga hiusõ otsõ lõigada ja üldä': "Hius nii pikäst kui hobõsõ hand." Lambaraudõ ei toih ar pühke pääle pügämist, kui omma kuuh tolmuga, sis pead õgvalt hiust lõikama. Sis tuul kasuvad hius nii pikäst kui hobõsõ hand. "Naisil pikk hius, lühkene miil," ütles vanasõna.

ERA II 163, 568/71 (27) < Setu khk., Mäe v., Suure-Rõsna k. - Vassilius Aalik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Küläarstõst. Setomaal, meil siin om arstõ pallo ümbretsõõre. Üts om parem tõõsõst. Keä om sis tasoja, keä sis kadõhusõ tegijä. Üts tund ar, keä om kaehtanno, kas naane vai miis, tund ar, kas om rassõ kaetus vai kerge. Üts sobi soola pääle, tõõnõ sis võiu vai koorõ pääle. Haigõd kotust võida võiuga vai koorõga, kui sis arst näge, muidoge õnnõ arsti võiuga - rohoga. Soolaviiga jäl' mõskõ kihhä vai pääd, koh hallu tege, muidoge sedä arsti soolavett sisse ka' juvva. See teeväd ruttu tervest ja kaovad haigus ar ilma apteegiroholda. Oll mis haigus oll, õks inne lastas kadõhuist tettä'. Kui' sis peräst haigõ hildast jääse jaosk. arsti mano minegeka ja peräst surm tulõ, sis om soo haigus Jumalast. Lõuna aigo nimä' kadõhuist tettä' ei' saavad, kõkõ pareb aig olõvad neläpäävä õdago ja üldse õdagidi. Sis lätt arst pühäse nulka ja nakkas väitsega sääl vigured soolalõ pääle tegemä ja lugõ muidoge neid sõnno, mis ta tiid. Tegemise aol käüvät veiga haig(u)tusõ', kel suurõmba haig(u)tusõ', tuul olõvad rassõ kaetus. Rahvast käüse kavvõst ja kavvõst arstõl. Ütel saavad soost arstist abi, tõõsõl jäl' saavad tõõsõst arstist. Määne arst määnest verd om, sis saasõ abi parembehe anda säntse sama verelisile. Õgah küläh näid ei olõ', pallo külli om koh ei lövvä' üttege rahvalõ kuulsat arstõ. Arstõ', kinkast abi om saad, ommava tutva S.-Rõsna külä', miisarst Seenä Käovere om arstmise' sõna' saanu' uma esä Mihale käest. Esä om ar koolnu, oll niisama kuulsa seto soolapuhkja. Verska külast vana Oka eläs tütre Kalju puul, vana umbõh 60 aast. Innene elokotus Igrise küläh, pärändanu tarkusõ uma imäld. Om andno suurt abi haigelle ja om ka' suur tasoja ja naistõl "paaba'" (ämmäemand). Tasoja S.-Rõsna k. Maarja Kägomägi pärändanu tarkusõ uma imält, om kuulsat tasojet sooh veereh, vana 55 a. Neid om siske pallo, kedä tundas rahva seeh. Kärna külä' (v. Netsäjä), Audjasaarõ külä', Greeba-nimeline naane, jälge' kuulsamaid soolapuhkjed. Ja õgaüts tark umajago arstmise man. Taso võetas nii pallo, kui keä and.

ERA II 163, 606 (12) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui hobusel on "hiired" (lamasklemise tõbi), siis arstitakse seda haigust "hiireluuaga", mis kasvab puu otsas kobaratena, enamasti kasvavad need kaskede otsas.

ERA II 163, 606 (13) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui käel on "kidsi", siis vaja teha nii, et keegi inimine väga vannub. Näit. see, kel on kidsi, varastagu kellelgi "ahjuluud" ära, siis vannutakse kindlasti, sest liba vaja ahju lasta, aga luuda pole, millega ahju pühkida. Pärast võib luua ära tagasi viia.

ERA II 163, 607 (14) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Käsnad kaovad ära, kui üks toores kartul lõigata neljaks tükiks, nendega käsni vajutada, pärast panda kartulitükid räästasse, siis kuivavad kartulitükkidega ka käsnad ära.

ERA II 163, 607 (15) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaselehtedega värviti suvistepühadeks kollaseid mune. Kuusekäbidega, vees keetes said ilusad roosakad lõngad. Lepakoored andsid musta värvi. Pajuniined värvisid kollaseid kasukaid. Nõgestega said kollased munad. Sookanarbikuga said rohelised lõngad värvimisel, aga palukanarbikuga said sinised lõngad. Leesikalehed värvisid villaseid lõngu mustaks. Roostega värviti "rüüdi" mustaks selgapanemiseks.

ERA II 163, 608 (15a) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Pännülä" leent juuakse sisemise haiguse vastu.

ERA II 163, 608 (15b) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lõhmuse koortele surbutult panda külma vett peale, segada, kuni vesi hüübub. See rohi võtab ära paistetuse.

ERA II 163, 608 (15c) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui mõni paise hakkab kasvama, siis panda peedileht peale, see teeb kohe terveks.

ERA II 163, 608/9 (16) < Setu khk., Vilo v., Truba k., Tsopa t. - Jaan Ilvik < Aleksandra Ilvik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Gav. Kägo maa-alal on suur kivi "Rahakivi", kuhu peale raiutud, kulp, hobuseraud, rist. Senistele otsimistele pole sealt midagi leitud. A. Päevatalule juhatati unes raha, kuid otsima pidavat öösi üksinda. Päevatalu aga läks mehega kahekesi ja ei saanud midagi.

ERA II 164, 9/10 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kaks naesterahvast on ennevanasti läind jälle ühtekohta sisse. Teene naene ütlend, et "mul tuleb õege paha tuju peale, ma ta's kurja teha," aga teene ütlend, et "siin õete hiad inimesed, ansid meile süüa ja puha, ära tii kedagi, sülita sinna tönni." Aga sii naene sülitand sinna tönni, tünn läind katti puha: "Rakk-rakk-rakk, rakk-rakk-rakk!" purus mis kärin ja ragin nõnnat.

ERA II 164, 10/11 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kopa-Marie võtnd lüpsikapa, et "ma lään metsa nõidumese tii pääle," aga ükskord tiinuka pääl tulnd üks prelli, mustad hammad olnd. Lüünd jalgratta teene kohe püsti ühe ratta pääle. Sis rääkind teene kah ja viimati ütlend, et "vaata, mis säält metsest tuleb," aga kadund sis teene kui maa alla. Kis ta muu oli ku vanapagan.

ERA II 164, 11 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Vat pütid ja kapad tulid kolm nellabe õhtad metsa viia ja sis huegata: "Uhuu, tuu mu kuur ja või tagasi!" Aga sis on koorepütid kuhjaga võid täis olnd, aand üle.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13 Järgmine lehekülg ]