[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 189, 14 (18) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma seda küll kuulnd, et Ulja tee ääres rahatuld nähtud.

ERA II 189, 19 (42) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Külmhaigus oli enni, väriseti kangesti, külm oli ja vahel palavik. Selle vastu põlnd muud kui sooja katsuti saada.

ERA II 189, 20 (44) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See ei saa surra, kellel on sõnad või kratt. Ühel vanamehel olnd kratt, teenja näind seda. Vanamees pannud ühe õhtu ennast täiesse mundrisse: must kuub selga ja nahkvöö peale. Käskind teisi magama minna. Ümmardaja magand teises toas ja vaadand seinapraost. Must härg tulnd sisse ja vanamees silitab härga. Ümmardaja põle julgend enam edasi vaadata, läind magama. Noh, tulnd vanamehele kätte surmatund, aga ei vanamees saa surra. Annud siis sõnad oma pojatütrele Liisile. Liisi magand ükskord õuekambris, poiss olnd ka kõrval. Korraga tüdruk kõva nagu pulk. Poiss läind hirmuga ära, korraga tüdruk surnd ja tema süi viimaks. Poiss hakand välja minema, suur valge vasikas olnd ukse all.

ERA II 189, 22 (48) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks õpetand väikseid poisse, et vandugu sada korda ühte järge, siis näävad kurjavaimu. Poisid vandundki. Ei kohe põle kedagi tulnd, aga öösi, kui poisid magama heitnd, tulnd üks ja hakand poisi tutti kinni. Poisil teise homigu tutt juukseid valgeks läind.

ERA II 189, 22 (49) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin mää otsas veski juures olnd vana tamm, kus poodud inimesi. Nüid selles majas kummitab sellepärast alati.

ERA II 189, 23/4 (54) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Antsi t. - Enda Ennist < Ingel Vahtras, s. 1867 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie heinamaal on kaunis suur piklik mätas. Sinna peale ei või magama heita, hüitakse kohe nimepidi ülesse. Ma ise tegin ükskord proovi ja läksin peale lõunat sinna puhkama. Sain parajasti magama jäänd, kui üks hääl ütles selgesti: "Ingel, tõuse üles!" Ma tõusin kohe istuli, mõtlesin, et teised lähvad juba tööle, aga kõik magasid alles rahuga.

ERA II 189, 34 (90) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolmest kohast: saride vahelt, seljalt ja saba otsast võeti igalt loomalt karvu, pandi paberi sisse ja viidi keskpaika karjamaad, siis loomad söövad sui heasti karjamaal. Soola-leiba anti igale loomale tükk suhu ja ööti: "Tule sa õhtu ikka kodu."

ERA II 189, 35 (102) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged on Vaarao sõjavägi.

ERA II 189, 36 (104) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Haavale pandi ämbrikuvõrku peale ja tusspalli, see võtab vere pidama. Hobusesita vesi võtab ka vere pidama. Silguniiska pandi peale ja põienahaga seoti kinni. Rauateerohu sahvt on ka haavarohi.

ERA II 189, 36 (106) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Õlleviga läks katkise koha sisse ja pani selle punetama. Siis pandi õllevahtu või pärmi peale, see tegi terveks.

ERA II 189, 36 (107) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lapsel kõht lahti oli, siis toodi metsast tuulepesa, aeateivast võeti lipendavaid koori, pandi need põlema ja suitsetati väikse lapse tagumikku.

ERA II 189, 37 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hambavalu vastu põletati tuuti. Koerapöörirohi pandi paberist tuuti ja tuudi ots hambaauku, siis tuli otsa. Valged ussid tulid hambaaugust välja. Piibupõhja pandi ka hambaauku.

ERA II 189, 37 (113) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui sündis tütarlaps, siis pandi ta enni pesemist pükstesse, tõsteti ülesse ja hüiti: "Poiss siit ja poiss sealt!"

ERA II 189, 39 (122) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sii külas ka suur ohvritamm. Neljapäeva õhtutel keidud ohverdamas, toidukraami toodud. Seal oli siis ikka pidu, hüpati ja karati, tuli oli üleval.

ERA II 189, 55 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuusigus on neelmaaugud, seal näkk olla inimesi alla tõmmand. Ükskord läind sealt mees sõnikukoorma ja hobusega alla ja metsast üle kilomeetri kauguselt tulnd välja.

ERA II 189, 56 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanasti ööti ikka, ma kuultsin seda veel ise: "Päev läks ottu ja otuaeg on käes."

ERA II 189, 58 (36) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin olnd nii suur katk, et kõik inimesed surnd ära, kaks inimest jäänd ainult järele: Priit ja Marit. Kõpu juures saand kokku ja heitnd paari.

ERA II 189, 58 (40) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Uss pea mette leppa kannatama. Kui lepavitsaga lööd, siis kohe sureb ära. Samuti võib ussihammustust lepalehtedega hõõruda, kohe saab terveks.

ERA II 189, 59 (43) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. - Enda Ennist < Liisa Kiibus, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lammas hakkab eese ümmer pöörama, siis pannakse ta jahukivi peale ja aetakse üheksa korda vastupidi ringi, siis saab terveks.

ERA II 189, 76 (4) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskuus tehti luudi ja vihtu, siis lehed seisvad heasti peal. Kolm pääva enni jaanipäeva tehti vihtu.

ERA II 189, 77 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui peelmised hambad enni tulevad, siis oled peelmine mees, enam lugupeetud. Kui tulevad silmahammad või purihammad enni, seda enam lugupeetud inimene saab. Rõesahammad visatakse ahjuotsele ja öötakse: "Kilk, kilk, ma annan sulle luuhamma, anna sa mulle kuldhammas."

ERA II 189, 79 (24) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui magad kuuvalge see, siis tõmbab näo keeruks. See annab iseenesest tagasi ka. Kuutõbine keib katuseid ja seinu mööda, kui ta nime nimetad, siis langeb maha.

ERA II 189, 79 (27) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kuusulane on kuule lisidal, siis tuleb paha ilma, kui kaugel, siis on ilmad ilusad.

ERA II 189, 79 (30) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Lenne Ojamets 2001, kontrollis Mare Kalda
Virmalised vehklevad, tuleb külma. Eriti suured virmalised tähändavad sõda.

ERA II 189, 79/80 (31) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaar on lamp, jääb sadu vähämaks. Vikerkaar joob vahel merest vett, kui vikerkaare otsad ulatavad mere ja vikerkaare juures hakkab pilv kasvama.

ERA II 189, 81 (44) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkmaa k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Aet Niit, s. 1858 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kiitsakale kiibud, varesele varbud, musta linnule muu haigus ja meie lapsele tervis. - Neid sõnu loeti siis, kui lapse kõhtu arstidi.

ERA II 189, 82 (57) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõru k., Pärtli t. - Enda Ennist < Peeter Pärtel, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui suure laeva kiilupuud saeti, siis taheti, et puu kännu pealt edasi sööstab, siis laev liigub heasti edasi.

ERA II 189, 83/4 (65) < Emmaste khk., Emmaste v., Sõru k., Pärtli t. - Enda Ennist < Peeter Pärtel, s. 1873 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Putermann on laevavaim, kis kolistab ja mürab. Mõni nääb teda ka vahel, must kuju mastis, siis saab laev hukka.

ERA II 189, 89 (88) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Painaja on sandi inimese mõte. Kui talle ütelda saad, siis kaob ära.

ERA II 189, 90 (93) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See ei ole hea, kui püimehed omavahel tülis on. Enni oli siin hüljeseid ja ruhnulased keisid püidmas. Viimaks nad läksid hiidlastega riidu, ruhnulane ütelnd: "Mina lehep ära ja hüljes ka." Ei enam hüljest siin näha saa.

ERA II 189, 93 (105) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kõrtsis üks poiss kilgand, et tema lasta ussi metsast välja tulla. Eks tulndki jalgu mööda üles, löönd ümmer kaela ja limpsind keelt. Üks va kerjadus vanamees olnd ka seal, see ütelnd: "Mis sa mängid, teisa on targemaid kui sina." Kui uss hakand pigistama rinnust nii, et poiss karjund kohe. Siis vanamees ütelnd: "Lase keeletu loom minna." Siis uss lasknd lahti ja läind.

ERA II 189, 93 (107) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lepapuu võtab ussi kohe maha. Nõnna kui lepalehed on teda puudutand, äi ta lähä siis kuskile. Kasepuuga peksa lömaks, aga äi sure ära.

ERA II 189, 94 (117) < Emmaste khk., Emmaste v., Tohri k. - Enda Ennist < Mihkel Kivi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesa suitsu alla neelata, võtab köha ära.

ERA II 189, 95 (121) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tohri nina ligidal Leigri laid, seal eland Leiger ja Tiiu, nende maja varemed veel praegu alles. Nendel olnd maad, ja kapsaid kasvatand, Tõllus keis ju nende kääst kapsaid toomas. Nendel oli seal oma lauster ka.

ERA II 189, 95 (124) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin saartel olnd nii suur katk, kõik inimesed surnd ära, Ristivälja liival olnd inimese jälled. Isa hiidlane, ema saarlane, ühed kõmpjad on nad mõlemad, läind kaheksi hiidlane ja saarlane paari. Kui katk saand kedagi satutada, kas inimest või hobust, see surnd kohe ära.

ERA II 189, 96 (125) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Kassaare hiiemets neitsite ja koertega/Kassaare laidus kahe küla vahel oli männik, seal männigus olnd "hiiekoerad". Kis sealt läbi läind, hakand kohe hiielaulu lugema, siis põle kallale tulnd. Mo vanaema oli seda laulu noorest pärast osand. Pärast tulnd välja, et sakslased olnd koeranahas, raudhammad olnd suus. Nad tahtsid sedasi ristiusku inimestele õpetada, et inimesed õpiks lugema. Anikatsi laidus olnd vana Nigul, see põle muud osand lugeda, kui siiad-säinad kapi otsal. Need olid kanged kalamehed seal.

ERA II 189, 97 (135) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui inimene metsas ära eksib, keib ringi ühes kohas ja ei oska välja, siis pööra mõni riie pahempidi selga, siis na kut muistus pääseb lahti.

ERA II 189, 98 (142) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k., Naadrese t. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kis vastlapää kõige pikema liu sai, sellel pikad linad. Liugulastes lauldi: "Lina liugu ja pitka kiuga, linad põldu ja tudrad metsa."

ERA II 189, 107/8 (5) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühes rehes joulu ja nääri aegu olnd punased ja sinised tuled näha. Üks vaene mees keind teed ja näind tulesid ning läind öömaea paluma. Ei ole antud talle öömaea, antud 20 kop. ja otsi ise. Öötud veel, et kodu sul aseme all kast raha täis. Täiega saab ja kolme aasta pärast täis tagasi jälle. Mees leidiski oma kodust rahakasti, võtab sealt raha, aga ei raha vähene. Ja kui ta selle 20 kop. välja andis, siis tuli see ta tasku tagasi. Saand kolm aastat mööda, mees läheb nääriöösi raha tagasi viima. Koputab kaks korda ukse peale, ei mingit vastust, kolmat korda rääkind ära, mispärast ta tulnd on. Siis vastatud talle seestpoolt: "Oh, põle tarvis tuua, see lagus juba mineval jaanipääval libeda jää peal ära." See tähendas, et pikne lõi kurjavaimu maha. Rahakast jähi mehele, aga siis põle enam juure kasvand, siis palju sai kui oli.

ERA II 189, 110 (9) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laevapuud maha saed, pead ühe jutiga saagima, vahel puhata ei tohi, siis laeval ühtejärge hea tuul.

ERA II 189, 110 (10) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Muugalased keind siin enni kala püidmas, Aadu koplis praegu veel nende majade varemed. Nad olla siit ära aetud ja nende võrgud võetud ära. Siis üks muugalaste vanamees pannud kolm räime varda peale ja lasknd vette ja vanne ka veel peale: kus nad kinni võetakse, seal hakatakse jälle kalu püidma, siin aga kaduvad kalad ära. Pärnu juures võetud need räimed kinni.

ERA II 189, 110 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Pisimärkmeid hülgeasjandusest./Ruhnulased keisid siin hülgeid püidmas. Haldi külas kaks meest tahnd ise ka püida ja põle sellega rahul olnd, et ruhnulased siin keivad. Ruhnulased ütelnd siis: "Ja-ja, püidke aga peale, küll me lehme ja kalad ka." Selle järele põle enam ühtegi hüljest nähtud.

ERA II 189, 110/11 (12) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulsel käima. Ühekorra üks vanamees läind tuusele ja tont tulnd ka seltsi ise oma lodjaga. Ja püiab kogu aeg vanamehega üsna kõrvu, ei vanamees saa kala. Siis peab ütlema: "Ah, nüid oleme va vaderiga seltsis juhtund," siis ta kaob ära ja sa saad jälle kala. Tuusel käidi sedasi, et lodja ninasse pandi kolme haruga raudhark, selle peal põlesid puud, siis nägi öösi pimedas kalu ahinguga raiuda.

ERA II 189, 121 (35) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Andres Mäns, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Mees kõneleb naise haual rumalasti./Käinas surnd ühel mehel naine ära. Õpetaja matnd naise ära nagu kord ja kohus. Mees küsind õpetajalt: "Kas ma või ka jutustada?" - "Miks ei, võid küll." - Mees hakand rääkima: "Mis sul viga oli elada? Oli meil mingist puudust? Liha oli küll, leiba küll, nüid sa siin nagu va lehmaroisk vee sees." Ei õpetaja põle enam lasknd meest edasi rääkida.

ERA II 189, 139 (1) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laeva ehitades esimene laast, mis raiuti, see pandi teusse, siis on õnnekas laev, siis putermannid ei kei kallal.

ERA II 189, 140 (6) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rootsikülas üks kevade jää viis 18 meest ära. Koer on kolme pääva pärast tagasi tulnd ja küined olnd tal kulund. Enni seda olnd soigumist kuulda - see oli surma tähändus.

ERA II 189, 142 (11) < Emmaste khk., Emmaste v., Mänspää k., Tammiku t. - Enda Ennist < Juhan Mäns, s. 1861 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni surma nad pakuvad sõnu ära, kellel neid on. Üks sulane pakkund ka peremehele, aga peremees põle võtnd: "On nad sul eluaea tarvitada olnd, siis vii nad ka hauda kaasa."

ERA II 189, 150/1 (81) < Reigi khk., Kõrgessääre v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni oli sedasi, kui meri midagi välja andis, mõisnik sai kõik omale. Kui laev kinni läks, siis madrused tulid kõik maale, mõis andis hobused, et nad Heltermale said, põle nad enam vaadand tagasi. Mõis sai laeva ja laadungi omale. Ega enni masinaid põlnd, purjulaevad olid puhas. Ma olin siin majaka peal, 2-3 masinat juhtus mööda minema, aga purjusi oli üle saja. Kui oli udu, siis jooksis vahest 2-3 tükki kinni. Mõis oli nii kange, mastid pealt maha ja omale.

ERA II 189, 151 (83) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Majapalgid võteti kõva tuulega maha, siis puu kõva, ei mädane.

ERA II 189, 152 (93) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Neid inimesi oli küll, kis ussisõnu teadsid. Sõnad puhudi kas vee sisse või leivatüki peale ja anti sellele sisse, keda uss oli hammustand, siis sai kohe terveks.

ERA II 189, 152 (94) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipää k., Kriipsu t. - Enda Ennist < Jakob Liiv, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen ka kuulnd, et oolmetele oli ka sõnad.

ERA II 189, 154/5 (105) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuuru Mihkel olla isi näind, et alasti inimene istund vee peal. Kaleste all olnd ka, nagu paat oleks tulnd. Lapsed pannud joostes minema, mees, kes kõigi enni ligi saab. Kaleste Liisu ütelnd: "Ma jään maha. Kus ma lähän, istun näku-täku hänna peale?" Siis kadund korraga ära, lapsed põle mitte midagi näind änam.

ERA II 189, 155 (106) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülgede kohta üteldakse, et nad on inimeste, vaaru sugu. Nad karjuvad ikka: "Varuu, varuu!"

ERA II 189, 156 (110) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Kräti pask". Krätt on eese nii täis tõmmand, et jätab muist piima maha. See panda siis säärluu sisse ja pihlapulgad vastuksi otsa ja põletakse ära, siis ta'p tule änam mette.

ERA II 189, 158 (123) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Mihkli t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kiduspää k. - Enda Ennist < Ann Vähi, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vastlapää õhtu võteti uksed lahti ja kurikaga kolistati: "Tiss-tussadi toast välja, töövaim tule sisse!"

ERA II 189, 159 (130) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui hammas valutab, siis pannakse paberist toru hambaaugu sisse. Selle sisse pannakse hambarohu seemneid ja siis põlema. Suits läheb hambaauku ja aeab sealt ussid välja.

ERA II 189, 160 (138) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roosi peale pandi kanebid, punast kalevit, kui punane roos oli, ja maarohtusi. Roosid on mitmet seltsi: sinine, punane ja valge. Sinise papre peale pliiatsit määrida, see on sinise roosi vastu. Naiste musta särki pandi peale. Valge roosi peale pandi maapihlaid.

ERA II 189, 161 (141) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kõht lahti oli, siis söödi kuivadadud mustikaid, pipart, kõrvetatud ube ja lepatürke (urbi, mis on käbi moodi).

ERA II 189, 161 (142) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paakspuu musta koore alt võeti koort ja tehti teed, see aeas kõhuussid välja.

ERA II 189, 161 (144) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui teine inimene oli söögiisu ära võtnd, siis näridi miisujuurt, see pani kangesti oksendama, siis hakkas jälle sööma. Seapõrsastele anti ka seda sisse.

ERA II 189, 162 (152) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äkise haiguse vastu olid rabanduse rohud, siis suitsetati nendega.

ERA II 189, 162 (153) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jooksja kää sees on, käsi rodiseb, siis keedeti jooksjarohu vett ja joodi seda. Vaskkidi (=kett) pandi kää ümmere, see võttis ka ää.

ERA II 189, 163 (156) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maalased tulid maast istudes. Siis võteti sealt kohast maad ja sellega ööruti. Maalaste rohud kasvavad, nendega suitsetati või põletati neid ja pandi seda tuhka peale.

ERA II 189, 163 (157) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni kui maha istud, siis süli kolm korda alla, siis ei saa haigust.

ERA II 189, 165 (170) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Enda Ennist < Ann Remmel, s. 1867 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanaskuus tehti luuad, siis kirp ei sigi. Vihad ka vanas kuus, kui noorekuu vihaga vihtled, siis ihu hakkab kihlama.

ERA II 189, 171 (3) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Villem Pisa, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kellel ussisõnad on, äi see saa surra. Vahel üsna suremas, siis saab jälle terveks, siis jälle haigeks, sedasi heitleb peal. Siis nad pakuvad neid sõnu teistele, kui saavad üle anda, siis surevad.

ERA II 189, 174 (14) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Villem Pisa, s. 1851 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Enni olnd seal üks lepp, see olnd püha, sinna rahvas viind ohvrit ja palund seal. Siis pandud kaks musta härga ikega kokku ja lastud minna. Nee läin senna lepa ümmer kinni ja senna ehitatud kirik, mis praegu kannab Pühalepa nime.

ERA II 189, 198 (46) < Pühalepa khk., Kärdla as. - Enda Ennist < Peeter Tau, s. 1865, Liisa Tau (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõululauba õhtu viskas peremees õlgi lakke ja proovis sellega: vilja-, heina- ja karduliõnne. Kui suur tuust lakke kinni jähi, siis oli hea kasi.

ERA II 189, 199 (51) < Pühalepa khk., Kärdla as. < Pühalepa khk., Ausmaa k. - Enda Ennist < Madli Spriit, s. 1854 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda juttu ikka on, et inimene võtnd hundinaha ümmere ja eland metsas, põle süia tahnd ega midagi.

ERA II 189, 213/4 (56) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tubi t. - Enda Ennist < Kreet Keskla, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui toomingas kolm pääva õitseb, siis tuleb vara tali maha, kui kolm nädalat, siis jääb tali hiljaks.

ERA II 189, 215 (66) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tubi t. - Enda Ennist < Kreet Keskla, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kevade esimest korda loomad välja lased, siis kei nende ümmer ja loe issameiet, siis nad seisvad koos ja nendega ei juhtu õnnetust.

ERA II 189, 228 (112) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. - Enda Ennist < Madli Keskla, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nelipühilouba õhtu poisid viisid tüdrukutele ukse taha "armukaski". Kellega pahasti oldi, sellele viidi kadagas ja veel kuivand kadagas.

ERA II 189, 228 (114) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Eestmetsa t. - Enda Ennist < Madli Keskla, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesad, mis männa või kuuse otsas on, on tähtsamad kui need, mis kase otsas on, okaspuudelt neid vähäm saada. Neid suitsetati, kui tuulest mõni haigus tuli.

ERA II 189, 230 (131) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Koidma k., Koidma-Villemi t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Rootsiküla k. - Enda Ennist < Villem Espenbaum, s. 1850 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männipalgid maha võtta 3 pääva enni kui kuu täis saab; kuusepuud just siis, kui kuu täis. Põhatuulega võetud puu pakatab.

ERA II 189, 231 (138) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Koidma k., Koidma-Villemi t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Rootsiküla k. - Enda Ennist < Villem Espenbaum, s. 1850 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Öönes puu olnd vanasti rahva jumal. Sinna viidi raha ja kui kellegil paised olid, siis muljutud neid lapiga ja viidud see lapp sinna öönsa puu juure ja löödud naalaga sinna külgi kinni. Igas külas olnd oma jumal.

ERA II 189, 239 (41) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Villama k., Oodava t. - Enda Ennist < Mari Kõrm, s. 1864 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jouluks toodi õljevihk tuppa ja visati õlgi lakke, kui palju õlgi sinna kinni jähi, siis oli rikkalik vilja-aasta, kui mõni üksik, siis kehv.

ERA II 189, 242/3 (65) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Va Madis rääkis, nad saagind võrklaeva kiilupuud või emapuud. Puu kukkund kännu pealt maha ja teind kolm ringi eese ümmer. Madis keeland küll, ärgu nad seda võtku emapuuks, aga nad ütelnd, et see tühi kunts ja lora ja teind sellest puust laeva. Saand laev valmis ja vette lastud, siis esimese korraga kadund tükkis meestega. Vanad inimesed ütlesid ikka: "Kui emapuu kukkudes mitu ringi teeb, siis see laev saab hukka." Nad vaatasid koguni seda, et mitu ringi, nii mitme aasta pärast.

ERA II 189, 243 (67) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu isa olla näkkusi küll näind. Sii järve ääres praegu kivi, mis öötakse näkukivi, seal otsas nad tantsind. Siin järve peal sõidetud hoostega, kapjade plagin olnd kuulda. Siis üks õpetaja keind seal lugemas, siis kadund see plagin ära.

ERA II 189, 244 (71) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Loodetuule ja vana kuuga hakati maea ehitama, siis jääb kuiu, mudu mädaneb ää.

ERA II 189, 244 (72) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ehituspalgid raiuti pärast kuu aavamist, vanas kuus veel, enne kui uus põlnd kolmepäävane veel.

ERA II 189, 244 (73) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paadi lauad raiuti enne kuu aavamist, enne kui noor kuu loodi, siis ei pakata lõhki.

ERA II 189, 244 (74) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lehtpuud, mis tarvituseks, raiuti noore kuu ja pehme tuulega, nee kuivavad sitkeks, ei lehe lõhki.

ERA II 189, 244 (75) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Need puud, mis tävekuu aeal maha võetakse, kuivavad kebjaks.

ERA II 189, 245 (78) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Kanepala t. - Enda Ennist < Mihkel Simmer, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui esimest naabravihku hakkad panema, siis hüia: "Kiiss, kiiss, kiiss!" Siis rotid ei tule naabra alla.

ERA II 189, 255 (101) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie ligidal oli üks naine, ta teadis seda, et tal sant sõna oli. Ta ütle ikka ise: "Kui ma su looma kohta midagi ütlen, siis ütle salaja: "Haista putsi!" siis ei juhtu midagi." Ükskord ta tuli meile ja ma olin üksi kodu, väike tüdruk olin alles, ja meie vasikas oli õues lahti. Ta silitas vasika pead ja ütles: "Küll on ilus rammus vasikas, ta vist joob heasti." Nää, vasikas õhtu mo kääst juua enam vastu ei võta, aeab aga nina püsti. Ema tuli kodu ja ma rääkisin talle, ta suitsetas vasikat ja mässas enni, kui jooma hakkas.

ERA II 189, 259 (118) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Peale vihtlemist tõsteti last kerise poole ja loeti iga kord: "Hea laps olema, meeles pidama, sõna kuulama, lugema hakkama." Suuga ise musutati, tõmmati oma poole.

ERA II 189, 259 (122) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Esimese pesemise ja vihtlemise aeal üpatati last kiritse poole ja ööti: "Tõuse kakk ja kasva laps!"

ERA II 189, 260/1 (125) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed pannakse sisse kinni, ei sünni kudagi ilma. Ema ei tohi midagi paha kandmise aeal ütelda. Üks tüdruk olnd raske inimene ja üteld ühe naisele: "Haista putsi!" Naine vastand: "Küll sul eesel läheb putsi tarvis!" Mõne aea pärast tüdruk hakkab last tooma, aga karjub mitu pääva, ei tule ilma. Viimaks ütelnd: "Tooge Kreet siia!" Kreedule ta sedasi rumalasti oli ütelnd. Kreet tulnd senna ja ütelnd: "Mis sa eest karjud, eks aea takka häält välja!" Lükand kolm korda kääga üle tüdruku selja, ja laps sündind kohe.

ERA II 189, 261/2 (127) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kidaste k., Tikerpuu t. < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tahkuna k. - Enda Ennist < Ann Lees, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui raske naine või ta mees varastab ja tagasi aeab seda tegu või koguni vannub seal juures, siis lapsel jääb viga külgi. Siin üks mees läks oma isaga riidu ja vandus, et sündigu ta laps ühe silmaga. Ja laps sündiski ja teist silma põlnd loodudki. Teine varastas jälle võikarbi ja vandus: "Kasvagu välja sealt, kus ta on!" Naisel sündis laps ja lapsel kasvand reie pealt välja kahe poolega nagu võikarp.

ERA II 189, 268 (9) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kare peale maha istutakse, siis süliti kolm korda alla, siis ei hakka haigust külgi maast.

ERA II 189, 269 (23) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vastlapää lapsed keisid liugu laskmas. Siis lauldi ka: "Lina liugu ja pikka kiudu!"

ERA II 189, 270/1 (32) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui uss hammustab, siis mulju seda kohta louluraamatuga, millel kuldrist peal on, siis annab paistetus kohe tagasi.

ERA II 189, 271 (35) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kukulind kevade ära situb, siis jääl see sui haigeks. Kui kukulindu kuuled ja põle söönd mette, siis hammusta toore puu sisse, siis sulle ei mõju, aga puulehed kuivavad ära. Mo ema oli hammustand pihla sisse, ei lehed põle tal suuremaks kasvand, kui kevade olid, teise aasta hakand jälle uuesti kasvama.

ERA II 189, 271 (36) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noored tüdrukud kuulavad ikka, mitu suutäit kukulind laulab, siis nii mitme aasta pärast nad saavad mehele. Vanad inimesed surevad jälle nii mitme aasta pärast.

ERA II 189, 273 (51) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sealt, kus sa lehma või hobuse tood, võta sealt maeast kepp kätte ja pista oma katuse räästasse, äi ta'p lehe mette ära siis.

ERA II 189, 273 (53) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k., Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks viind looma ja õnnistand: "Olgu sul niipalju loomi, et kõik puuoksad tilkuvad täis!" Loomad läind seal peres nii täisi täis, nühkind nii, et kõik puuoksad tilkund nendest.

ERA II 189, 275 (63) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Palade k. Hunga t. (popsikoht) - Enda Ennist < Liisa Kure, s. 1874 (1938) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vesikaarejoon (=vikerkaar) heasti lookas on, siis tuleb vihma rohkem. Kui ots vee peale ulatab, siis öötakse: "Vikerkaar joob."

ERA II 189, 278 (79) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui keegi aevastab, siis öötakse: "Tervist! Tervis tuleb!"

ERA II 189, 278 (83) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kõrv lööb pilli, siis keegi sugulane tahab hingetänu. Siis mõtle kõikide surnud sugulaste peale, kui leiad selle, siis jääb järele.

ERA II 189, 278 (84) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui luksud keivad, siis peab seda inimest ehmatama, siis kaob ära. Ööti ikka sellele järsku: "Kuule, sa keisid kaokaldal sital!" Siis teine ehmatas ja luksud jähid järele.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]