[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 8, 251 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Verimi karva päilood (loojaminek) on ägeda aja asja, valge - vihma asja.

RKM II 8, 253 (26) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud Triin Toome 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kivid suveehtal mererannas valendavad, siis on öösel rohke kalasaaki.

RKM II 8, 284 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud Kristin Haugas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
On vikerkaare looka tervena nähä, lähäb sadu ülä, on osa kaupa nähä, kestab sadu edesi. Külarahva suust.

RKM II 8, 329 (9) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vareksele anna valu, mustalinnule muu tõbi.

RKM II 8, 378/9 < Rakvere l. < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, jutust. 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuli ju seda ka ette, et õppinud meistri kääst leib raisku (rikke) läks, mida juhust jällegi teiste inimeste süüks arvati. "Tegi leivaastija vällä, "pani sanad taigina", "viskas segadusse mustaussituhka", "kutsus nari (narritamine) läbi töö ja tiu rikku" jne. Seda viga võidi ainult suurte raskustega seoses olevate kunstidega kõrvaldada. Leivaastja oli "äratehtu". Selle kõrvaldamiseks toodi metsast kadakaoksi ja suitsetati nendega astjat. Taigen rulliti, tõsteti astjast välja ja ööldi selle juures: Pand pandiga, taigen taignaga, suures summas ei ühtagi enamb!

RKM II 8, 407 (3) < Viru-Nigula khk., Mahu k. - August Krikmann < August Krikmann oma mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakombe. Kui keegi suurema summa raha ära kaotab, peab kaotaja ristteele minema ja iga nelja tuule poole hüüdma: Kaoti, mida kaoti, Löida, mida löieta. Too tagasi, tuuletaati, pane paiallä poue sisse.

RKM II 8, 438/9 < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muiidu en saand roosist lahti, kui toodu toisest küla otsast keiduvaha ja senega vajuti kolm kerda vanaema poski, älä kadund vire? roos vällä.

RKM II 8, 534 (16) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pernaine kangaloomisel: Toise, toise, küünar, külge, säädi enese särgi jõusta.

RKM II 8, 537 (32) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi mõnd asja on ärakaotanud: Ots ulule (oma asjale), kahi kandijalle!

RKM II 8, 537 (36) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi sõrme lõikab, siis halatsetakse nõnda: Veri valgu, sorm sirgu, haavale anna abida.

RKM II 8, 537 (38) < Rakvere l. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kõht valutab, siis: Sooled solmest sirgugu, vatsast valu vottagu!

RKM II 8, 562 (16) < Viru-Jaagupi khk. - August Krikmann (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapsehälli jaoks toa lakke vibupuud pannes: Notku ja painu, lase ja lõngu, hälli ja alle, lapsele, et paremast maga, tihe ja tasa. Kuuldud Vastal 1890. a.

RKM II 8, 583 (15) < Viru-Nigula khk., Iila k. - August Krikmann < Leena Meibaum (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehm piima kätte ei anna, arvati seda äranõidumiseks ning öeldi vastava nõidumise sõnad: Ohuta andijalle, ohuta ninda pali, et piima anda ilma imeta!

RKM II 8, 583 (16) < Viru-Nigula khk., Malla k. - August Krikmann < Mai Puusepp (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõidumissõnad kurja silma vastu: Vaikised tuuled, vaikised tormid, tooga tua tagant teisi tuuli, mida kurja kartama ajab, paha silma pagema.

RKM II 8, 583 (17) < Viru-Nigula khk., Vasta k. - August Krikmann < Mihkala eit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõiasõnu arstimiseks (paise peale): Alta tousi, päälta pandi, avidaga täde aituma eest!

RKM II 8, 583/4 (18) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõhuvalu vasta: Keera kohtu kumera, vatsa vasta- vai peripäi - haiged kohad üläs etsi, venimusi vällä ajja.

RKM II 8, 584 (19) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Räimi eit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Päävalu vasta: Karvullä katsu, nahkallä naksu, muudagi anna, et paranda!

RKM II 8, 589 (43) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui täht taevast maha langeb, tuleb teist ilma. Langeb suur täht (meteor), tuleb soda vai ka ilmaots.

RKM II 9, 43 (4) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi emalt (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kokku, kokku, koorekene, Kokku, koera õnne peale, Minu, vaese, vaeva peale.

RKM II 9, 55/6 (32) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kevadel esmakordselt paaris kured (kaks kurge) näed, siis saad sel aastal pulmad. Kui kured sügisel ära minnes kõrgel lendavad, siis tuleb sügav tali (palju lund). Kui kured madalalt lndavad, tuleb madal tali. Kui kured sügisel ära lennates segamine on ja kruuksuvad, siis öeldakse neile: Teele, teele, linnukesed. Niikaua kui nad iluste riita lähvad. Kui kured iluste reas lendavad ja neid tahetakse ära eksitada, siis öeldakse neile: Sink, sank, seapudru. Siis läheb nende lend segamine ja käivad ringi teed otsides. Lapsepõlvel kuulsin järgmist laulukest: Teele, teele, kurekesed, üle metsa, maa, üle suurte linnade ja üle mere ka. Ikka, ikka lõuna pool, kus Egiptimaa.

RKM II 9, 82/3 (3a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mari Tamm, s. 1845 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Talurahva päris- ja teoorjuse ajast on palju aega möödas ja nüüdne põlv ei mäleta vist enam selleaegseid kõnekäände, laule ja vanusõnu, ei ole neid minu kõrvu puutund peaaegu ühtegi. Saja, saja, vihmakene, ära saja minu peale, saja saksalapse peale. Mul pole kodu kuivatajat, tal on kodu kuivatajad, peene särgi pesijad, valge särgi vaalijad.

RKM II 9, 89 (a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Valuvõtmise sõnu ei ole kuulnud, saksa viha vastu loetud salajas, et härra ise ei kuule, järgmisi sõnu: Sinine siga ja punane põrsas, sina poe põesasse, so vitsad alles lõikamata.

RKM II 9, 118 (8) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mari Möldre (end Möldermann, s. 1880) (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõrjenõiduseks öeldakse: Hunt sittugu sulle suhu. Riiet selgas, ei tohi katkist kohta, käristust ega nööpi kinni õmmelda, jääd saksa viha alla. Seda kuulutab ka harakas oma kädistamisega.

RKM II 9, 123 (18) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k., - Emilie Poom < mari Möldre, s. 1880 (1947) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel ei tohi lammaid niita, lammad jäävad tõbiseks ja kautavad villa ära.

RKM II 9, 140/1 (9) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1947). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olen marjade korjamisest ennem juba kirjutanud, ei tea midagi traditsioonilisi kombeid seal juures olevat. Pähklite korjamiseks ei peeta miskit tähtpäeva, korjatakse pahatihti juba siis ära, kui pähklid alles noored on, kes kärmem, see läheb varem korjama, kes hiljaks jääb, see ilma jääb. Nüüdsama möödunud sügise kuulsin pähklikorjajaid ütlevad: Nüüd on kõik riigi, olgu kelle maa peal tahes, igaüks võib korjata. Marjul käidi ikka kaugema maa taga hulgakesi, aga nii kaugele ei mindud, et ööks oleks jäänd, ikka sai õhtuks koju tuldud. Kui just juhtus ära eksima, siis pidi paratamata öö metsas olema. Ei tea niisugust juhust siinkandis olnud.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]