Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
RKM II 9, 177 (32) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pillimängust lõikuspõllul ei tea, torupill on nii vanaaegne, et seda pole nüüdsed inimesed näindki, ainult nime on kuuldud vanaltvanemailt.
Töö lõpul on vanal ajal olnud sirpide viskamine. Kuulsin seda oma isalt. Keegi vanem naine võtnud tüdrukute sirbid käe peale, kõigutand sirpe ja laulnud:
Sirise, sirise, sirbike,
Kõrise, kõrise, kõberrauda,
kelle sirp siin ette jõuab,
sellel peimes vastu sõuab.
Siis naine viskas sirbid kaugele eemale ja mindi vaatama, kelle sirp kõige kaugemale oli lennanud, see sai kõige enne mehele.
Uuemal ajal on iga talgu lõpp tantsu ja mänguga peetud, uuemad tantsud ja laulud, mis koolis õpitud, neid üksi nooremad oskavad. Lõpeb ka talgu nüüdsel ajal ilma mingi lõbuta.
RKM II 9, 191 (11a) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Metsas eksimise kohta räägitakse, et on vanakurja jälgedest üle läinud, vanakuri on silmad kirjuks teind. Eksitusest pääsemiseks pööratakse mõni riie pahempidi, kas müts, kinnas, kuub või kasukas. Kui ennast riietades kogemata mõne riide pahempidi paned, siis öeldakse ega siis põle eksimist karta. Eksija loeb issameiet vastoksi, siis silmad lähvad kohe selgeks.
RKM II 9, 192 (11b) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Need puud öeldakse isapuud olevat, kes lehta maha ei lase, emapuud lasevad sügise aegsaste lehed maha. Need tammed, kelle lehed kevadeni külges seisavad, on lesed tammed, lesetamme lehte ja koortega arstitakse haigusi.
RKM II 9, 192 (11c) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN
Kõhulahtisuse puhul keedetakse tammekoori, inimestele ja loomadele seda keeduvedelat juua anda olla heaks rohuks.
RKM II 9, 192 (11d) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui maja lähedal mõni vana põline puu ära kuivab, siis tuleb majasse surma, kas inimestele või loomadele.
RKM II 9, 192/3 (11e) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maja ehituseks võetakse okaspuud noores kuus, lehtpuud vanas kuus, ka okstest puhastakse samaaegselt, siis ei lähe mädanik sisse. Ehituspuud maha võttes lastakse puu põhjapoole kukkuda ja mõni ütleb, et peab põhjatuulega puud maha võtma, mõne ütluse järel olla lõunatuul, põhjatuulega ei saa põhjapoole puud lasta, puu ei kuku vastu tuult. Ehituspuuks ei võeta tulioksaga puud, kui on kogemata mõni tulioksaga puu maha võetud, siis jäetakse see kõrvale põletispuuks. Kui tulioksaga palk on maja seina pandud, siis tuleb selle majale tuleõnnetus. Tulioksaks nimetakse niisugust oksa, mis puu küllest püsti kasvab, nagu kuusel-männil kasvavad oksad puust väljaspoole, aga tulioks kasvab otse ülespoole.
RKM II 9, 193 (11h) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üle ukseläve teretamine, jutuajamine, jumalaga jätmiseks käe andmine on keelatud, see tuua riidu inimeste vahele, millest see on tingitud seda ei ole teada saand.
RKM II 9, 194 (11j) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puid raiutakse maa laastamiseks ja tahetakse, et võsud ei kasva, siis on kõige parem siis raiuda, kui maa on külmetand, siis ei aja võsusid. Lehtpuud, nagu lepad, on kanged võsuma. Öeldakse - raiu üks maha, üheksa tuleb asemele. Kui lehtpuid noore kuu silmas raiuda, siis nad ei võsu.
RKM II 9, 194/5 (11k) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal ajal vanemad keelasid alati lapsi metsapuid rikkumast, ei lubatud noorte puude latvu murda, oksi väänata ega vigastada, puid koorida ega mingisugust paha puudele teha - see olla patt ja kuritegu metsa vastu.
RKM II 9, 195 (12a) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal ajal olla ikka puud kõnelnud, sedasi vanad inimesed rääkisid, ei tea ega mäleta änam, mis neist räägiti.
RKM II 9, 195 (12b) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui metsa eksind oled, siis vanakuri on silmad kirjuks teind, et ei tunne tuttavat teedja kohta, kus käid või seisad. Olen isi seda häda tund. Käisin kolm korda ringi ühe koha peal, aga õiget teed ei leidnud, ei saand arugi, millal ma olin ringi keerand, juba olin jälle seal tagasi, kust tulema hakkasin. Siis peab issameie tagaspidi ära lugema, siis silmad lähvad selgeks.
RKM II 9, 195 (12c) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. - Emilie Poom < Liisa Saareniit, s. 1890 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maja ligidal kasvavad vanad puud peeti suure au sees, keelati neile häda teha, olid suure kaitse all.
RKM II 9, 196 (12e) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üle ukse paku ei tohi teretuseks kätt anda, siis tuleb riid majasse.
RKM II 9, 197 (13) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks poiss oli alati koeri loopind kibidega ja kaigastega. Kui ta jälle ükskord kusagile läind, tulnd vastu must koer valge kurgualusega, poiss viskas kibiga koerale kurgu alla, koer kadus ja koera asemel oli suur heenasaad. See hakkas teda peksma, poiss luges issameie tagaspidi ää, siis kadus kõik.
RKM II 9, 202 (17c) < Märjamaa khk., Märjmaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mets nahiseb, siis tuleb talvel sula, sui sadu.
RKM II 9, 203/4 (18) < Harjumaa, Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. - Emilie Poom < Lovise Paaks, s. 1902 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loviise Paaks (s. 1902) jutustas oma eksimisest.
Ma olin siis alles plika, vanemate juures, mind saadeti hoost metsa viima. Oli juba õhtune aeg, hobuse päevane töö oli valmis, viisin mõisa metsa ega seal põlnd luba, aga salaja viisid kõik oma hobused ööseks sinna sööma. Teiste hobuseid oli juba enne seal, ma lasksin oma hobuse ka sinna lahti ja tahtsin koju tagasi minna, ühekorraga mets kõik nii võeras, ei tea, kus poole pöörata. See on nii Jumala tõsi, hobusel oli kell kaelas, ma näen, kus hobune sööb, aga ma ei kuule kella. Leidsin ühe tee, see oli sama tee, mis Sõtke mõisa lähab, aga mulle oli see nii võeras, ei teadnud kumma poole minna, rhk ma küll seda teed mööda metsa tulin. Ei ma mõistnud muud teha, lasksin ühe puu alla põlvili, panin käed ümmer puu ja lugesin issameie palve ära, ja tõeste, mo silma ees läks kõik selgeks, tundsin tee ja metsa ära, kuulsin jälle hobuse kella. See on nii tõeste tõsi. Räägitakse, kui eksind oled, siis oled üle metshaldja jälge läind.
RKM II 9, 244 (4) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Looma müümise juures ütleb müüja ostjale õnnistuseks:
Üks metsa mingu,
üheksa metsast tulgu.
RKM II 9, 246 (10) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. - Emilie Poom < Anna Ree, s. 1888 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kollatõbe vastu rohuks on pihelgakoor väga hea, tuleb võtta pealmine hall koor ära, alumine kollakas koor tuleb keeta, seda vedelat haigele juua anda, aitab ruttu kollatõbest terveks saamiseks.
Kollaste karikakrate keedis on ka kollatõbe vastu rohuks.
RKM II 9, 264 (9) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Rapla khk. - Emilie Poom < Sohvie Tinn, u. 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ma nägin ühe surnuhaua juures, kui muld oli kõik haua peale aetud, siis üks mees tegi labidaga haua peale ristimärgi. Miks ta seda tegi, seda ma ei julgend küsida. Üks mees ütles kuuldavalt, kui ta surnule mulda hauda viskas kolm korda: Isa, Poja, ja Pühavaimu nimel.
RKM II 9, 278 (26) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Mart Sillakivi, s. 1884 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui loomal täid peale pandud, siis nende kaotamiseks toodud metsast toores pihelgakepp, keeratud süda seest välla ladva poole, sinna kepi auku pandi üheksa täid vastoksi (tagumine ots ees) sisse, samast puust prunt peale ja pandi siis tulisesse tuhka ehk palavasse kerisele. Kis siis tuleb midagi saama, kas juua küsima või muud asja, see on siis see täide tegija, talle ei tohi anda, las ta olla vaevas. Siis täid kaovad ära.
RKM II 9, 285 (3) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ma olen isi näind asju, mis mulle tänapäävani on arusaamata. Sest on ummes viiskümmend aastat tagasi, ma tulin veskilt koju, oli kahepaikne tee, käidi vankriga ja reega, mina olin vankriga, oli öö aeg. Nägin, Orgita metsa vahel tuleb suur must kogu mulle vastu, oli nagu suur heinakoorm. Mõtlesin, teomehed toovad salaja omale metsast puid. Läksin edasi, kogu läks ikka vähamaks, mida ligemale sain, seda vähamaks läks, ja mul hakkas hirm. Viimaks oli nagu hall aur koos, küll mul oli hirm, kui üsna juure sain oli nagu hall tekk maas, seal tee ääres ligidal oli kolmeharuline kask ja mo hobune vahtis kangeste selle kase poole, ei ma julgend vaadata, kartsin ehk on mõni seal kase taga.
Tulin koju, rääkisin testele, ei nad uskund, ütlesid: "Ei tea, mis so silma ees oli."
Teene pää läksin jälle veskille, oli tuuleveski, õhtu tuul vaikis ja jahvatus jäi pooleli. Siis läksin reega, vagasem sõita. Vaatasin seda kohta, kus ma öösse olin seda näind, aga ei olnd mitte jälgegi seal näha. Aga öösse ma ometi nägin kõik nii selgeste ja ma kartsin nii kangeste.
RKM II 9, 287 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olen isi seda häda tunda saand. Olin isakodus tüdruk alles, teised olid juba magamas, ma olin veel üleval. Vanaema voodi ees põles pisike lamp, see põles seal iga öösse, ma läksin ka oma aseme ääre peale, et magama heita, korraga nään - tuleb sisse, hall palitu selgas, krae üles tõstetud, nagu ta ikka käis. Ma tahtsin üles tõusta, külalisele istet anda. Mul tuli nii hirmus vaev peale, ei saand tõusta ega liigutada, seda ei mõista rääkidagi, missugune vaev see on. Küll katsusin iga moodi, viimaks sain sõrmi liigutada, siis kadus ää.
RKM II 9, 288 (7) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mo tädi elas ühes peres kortlis, tal oli lehm ka. Tädi jäi ükskord haigeks, siis perenaene toemetas ta lehma. Kui tädi tervemaks sai, siis ta käis isi ka vahest lehma söötmas. Siis ta näind, kui perenaene lehma söötis, siis lehm oli märg, kui ta isi söötis, siis lehm ei olnd märg.
Üks öösi tädil ei ole tulnd uni peale, ta läind lehma vaatama. Lehm olnd üleni märg. Ei ta pole osand muud teha, lugend issameie ära, tulnd tuppa ja heitnud magama, jäänd kohe magama. Perenaene tulnd müksand ta külge ja ütelnd: "Mis sa otsisid sinna lauta!" See oli kõik unes ja lehm sai terveks sest ajast peale.
RKM II 9, 294 (14) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maa-aluseid on mul omalgi olnd. Nende vastu on kõege parem soola-leeva puru. Ükskord mo vanamees tuli palava ilmaga ja pesi käevarsi külma veega, pärast kõik käed punasid vistraid täis, kohe kord peal, tegin leevaraasukesi soolaga segamine, tõmmasin ta kääd sellega üle ja kadusid kohe. Enne õpetati, panna hõbevalget ja terast senna hulka, siis ümmer pea keerutada, õue tugiteivaste alla, ja vastutuult visata üle vassaku õla. Aga see on mudu tühi usk, ei sest ole kasu kedagi.
RKM II 9, 295 (17) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Lepiku Kai õpetas tüdrukutele. Korja kolme saksa maa pealt lillesi, pane see lillevihk õhtul veenõusse oma aseme alla, keda siis öösel unes nääd, see on so peimes.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]