[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 9, 321 (9) < Rapla khk., Kabala v. < Rapla khk., Raiküla v. - Emilie Poom < Mart Esner, 50. a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nikastuse sõnad Allenikas ja tallenikas, sinist niiti ja punast niiti, tprutt.

RKM II 9, 338 (248) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Keila khk. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomade kohta ei tohi ütelda ilus. See sõna on loomale pahaks nõiduseks. Ei tohi ütelda ilus hobune, ilus lehm jne. Peab ütlema kena, tragi, tubli, vahva. Siis loomale ei tule midagi tõbe ega häda.

RKM II 9, 338 (249) < Rapla khk., Kabala v. < Rapla khk., Raiküla v. - Emilie Poom < Mart Esner, 50. a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sügise mets vara raagu lähäb, see on kui puud vara lehed maha lasevad, siis tuleb varane kevade. Lumi sulab ja ilmad jäävad soojaks. Aga kui sügise mets veel siis lehtis on kui lumi ja külm tuleb, siis on kevade veel kaua külma ilma, soe ei taha ega taha tulla.

RKM II 9, 340 (1) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui uusi pastled tehti, siis loeti pasteldele neid sõnu peale: Ära karda kassisitta, ära karda koerasitta, pihele peremehe sitta. Siis sulase pastled seisid kaua terved. Pastel ongi nihuke, kui astud sita sisse ja pastel jääb sitaseks, siis lähäb mädanema.

RKM II 9, 340 (2) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühel peremehel surnd vanaema ära, ta võttis vanaema sellast pastlapaari täie nahka, tegi omale pastled. Need pastled ei kulund katki, seisid alati terved. Peremees riidles sulasega, et sellel läks juba mitu paari pastleid läbi, tal ikka alles terved pastled. Peremees võttis õhtul pastled jalast ää, pani ööseks varna peale. Sulane läks salaja luges pasteldele matmise sõnad peale, siis peremehe pastled lagusid ühe päävaga ära.

RKM II 9, 342 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõnes valdas olid seegimajad, kus vaesed kerjused sees elasid, toitu korjasid kerjamisega. Riidlejatel oli sajatuse sõnaks: "Saagu sa seegisandiks jääma."

RKM II 9, 373 (1)< Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Keila khk. - Emilie Poom < Emilie Poomi mälestuste järele (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saksa viha vastu loetud sõnu, kui härra oli kuri ja kärkis peale, siis loeti mõttes järgmised sõnad: Sinine siga ja punane põrsas, sina poe põesasse, sinu vitsad alles lõikamata. Kuulsin lapsepõlves, kui üks saunamees seda minu isale rääkis.

RKM II 9, 379 (49) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. - Emilie Poom (1948) Sisestas Kadri Koidumäe 1999, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne tehti jo surnukirstud kodu, ega siis neid kusagilt osta saand. Laastud, mis kirstu hööveldusest tulid pandi kirstu sisse, surnule alla, kaks kaseokstest vihta pandi ristamisi surnu pea alla, ega siis patju olnd. Vihaladvad pandi sissepoole, -tüükad väl´lapoole, ilusad hal´lad vihad olid. Kui liiga pikad olid, siis raiuti tüüka otstest tükid ää. Kui laastusi pal´lu oli, et ei olnd kirstus ruumi, siis võeti muist laasta ää, viidi värava kõrva maha hunikusse, seal nad pidid seisma nii kaua, kui ära mädanesid. Surnukirstu laasta ei pandud ilmaski tulesse. Mis kunts see oli, seda ma ei tea.

RKM II 9, 479 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom (1950) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanu külaaarste pole enam ammugi leidunud, aga mõned vanad arstimisviisid on veel tänapäevani säilinud. Maa-aluste arstimine maa-aluste rohtudega, köha puhul piim tuliseks ajada ja tükike võid sisse, nii palavalt juua kui võib, kohe teeb köha pehmeks ja kaotab hoopis ära.

RKM II 9, 500 (18) < Lihula khk., Lihula v., laulepa k. - Ülo Kreek (1948) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taheti, et mets ei kasvaks (näit põllu äärde), siis raiuti vanakuu ajal, kui taheti, et mets kasvaks, siis raiuti noorekuu ajal.

RKM II 10, 89 < Kihnu khk., Lemsi k., Pullisaare t. - Theodor Saar < Liis Pull, s. 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/---/ Noorik istub istmele, raudkäsi võtab kirju tanu ja lööb sellega noorikule vastu pead ütledes: "Unuta uni, mäletä müts, piä nuõr mies mieles!" Noorik võtab kolm korda tanu peast ja viskab selle maha. Neljandal korral laseb ta tanu pähe panna./---/

RKM II 10, 161 (2) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1946)Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välisõidu laevades oli potõrman. Pääle p/otõrmani/ vaimu ei olnud.

RKM II 10, 162 (3) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kis juhtub, viskab ahju pääle. Kilk, seh luuhammas, anna raudhammas asõmõlõ jälle (tükk rauda otsa) tahotab kiviga mõlõmad pidi.

RKM II 10, 165 (15) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennast liiguta ei saa, kui on painaja. Piab inimese perselt ära tundma. Kui sellele öelda, et ta käib, siis kaob ära.

RKM II 10, 166 (18) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
On nähtud laevades enne hukkumist nähtusi, inimeste väljaminekut. Kutsuti ikka potõrman. Kui alasti, siis on suuremast jaost kõik otsa saanud. Kui riides siis pääsnud. Peris ehituse aegas tulnud. Väikestes laevades ei ole ühti näinud. Suurde laevade mehed on rääkinud. Nähasse, et mastist kukub midagi maha merel, aga midagi ei ole kukkund. Kolmandal päeval läinud mees siältkohalt järgi. Ka teab kuidas see kulub potõrmannisse. Üks suur purjulaev Austraalia sadamas laadinud. Terve meeskond kolm õhtut enne magama minekut kuulnud, et laadung visatakse ühe küljele. Vahest rotid, vaadati, ei midagi. Mehed maha. Kapten, kes laevaomanik, jäi. Kokapoiss salaja. Esimese õhtu vajus samal ajal küliti. Ühtki ei oleks ära pääsnud. üks 60-70 aastat sellest ajast. Just selle sama kellu ajal läinud hukka, kui kuuldud. Raamatust ütleb olevat kuulnud. Riias meremeeste majas seletati ka.

RKM II 10, 170 (41) < Kihnu khk. - Paul Ariste (1933) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennem ikka pandi lastele vanemate vanemate nimed. Osalt ka praegu.

RKM II 10, 179 (2) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Pulli talu peremees, 59 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Muinasjutud võivad olla merelehmad, usuga ei räägi enam ükski merelehmä-jutte. Peris harilikud lehmad, olid sinikat karva. Kui palju see nüüd oli. Ühel ikka oli olnud, kangesti hääd seltsi lehmad, pidanud seda seltsi.

RKM II 10, 186 (15) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuri koer tuleb, sülita vastu nägu ja ütle: "Häbi, häbi," läheb ära.

RKM II 10, 187 (16) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui meres karjuvad: varaao, varaao, siis tullõ vägä kangid tormõ, siis pidäde sadamad otsma. Jo nad siäl väljämerel ikka ond. Ülemine puõl ollõ inimene, aluminõ puõl kala. Nad küsiväd laevameeste käest, millal viimnepäev tulõb. Kui laevamehed ütleväd: "Huõme," siis on neil hiä miel, lähtväd ärä. Kui öeldakse: "Ei tea," siis lähevad nutuga. Ei, ei, siin meres pole, need on taga kauges meres, kus nende maa on.

RKM II 10, 187 (17) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mehed lasknud, laevamehed, ankru sisse. Nainõ tuln ütlemä, et koristagõ oma ankur, et nemäd ei sua mitte oma luõmi talitama; ankur läks otse kohe läve alla. Ei kedägi, siis olõs kedägi enäm. Võtsid ankru väljä ja läksid jälle teise kohta.

RKM II 10, 188 (18) < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Putõrman. Uiõda Jõnn ise riäkis. On küll riäkin. Nämäd on läin, Taanist tuln Riiä kohe, Jõnn ütlen: "Lae lähäb hukka, aga meie jääme eluse." Tämä nägi, kui putõrmann mere kargas. Kui mere kargas, kummardas kolm korda laeva. Üsä punasõd riided oln selgäs. Tämä ond laeva ingel, laeva kaitsja. Mitte ükski polõ ilma inglitä. Kõigil ond oma vaim piäl. Mehed jäid kõik eluse, tulid koo. See juba... minä olin pissike tüdrik.

RKM II 10, 199 (32) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/---/ Kui kodokäiija hauda läheb, jalgõ ots veike auk, kust läheb. Siis löö sjõnna kolm korda vassaku jala kannaga ja ütle, et jää nii mitu uastad, nii palju kui tahad, elussajass või mitu uastad, kui tahad./---/

RKM II 10, 201/2 (34) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks vanaeit oln karjas Laiksaarõs. Ja tämä tuln lammastõ karja. Hundikari tuln, tämä mõtlen: "Lambad ärä murdvad." Hundid tuln, üks seokõ kui lehtegä oks oln ies. Vahõl kargan üles, vahõl alla, oln huntõ ies. Kui üles kargan, siis hunt kargan järgi. Juosn ies, nagu tuulõs läin. Aid tuln vasta, siis oln, kolm kord hüüdn abi: "Abi, abi!" Siis hundid murdn ää. Siält üks vana nainõ käin kodo, siis päräst põld kordagi oln.

RKM II 10, 207 (40) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Kuraga Liis, 83 a. (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kes salamahti tapõtass, selle luud hakkavad viimseks kisendämä. Minu att on näin. Ligist ei ole ühti kedägi, kaugõlt on. Nämäd läin Riiga. Kirbisel nämäd olid laevaga tuulpius. Ühe õhta oln laevas, hakkan karima: "Mbahh, mbahh." Nad läin ligi, üks jalasiäre luu oln, teene ots tõusn üles, pilvõ puõlõ ots ja niisukest valgõt vahtu tuln. Vana Juosõp oln. Sie tein risti piäle ja lugõn Meie issa (issameie) piäle ja matt liiva alla. Siis põlõ ei ühti kuuln. Matminõ oli piäl.

RKM II 10, 208/9 < Kihnu khk., Lemsi k. - Paul Ariste < Kuraga Liis (Liis Alas), 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk oli küll Kihnus. Vanad inimesed rääksid. Üks Pärdü vana Aadam oli, sie läks vesiaole ja sealt leidis jõlusa poleeritud paku, tõi selle kodu - oli kerge, jõudis kodo tõua. Ja siis ütles naistõlõ, kui koo sai: "Ikka ütlete, et põlõ kolgipakku. Ma tõi ete jõlusa kolgipaku." Läksid kõik vuatma, mismuõdi sie pakk ond. Pakk oli kadun, siis nad näin. Sie oli Pärdül, üks vana mies läin, raubad riided selgäs, tied kaodu. Ja ku nad vuatsid: kõik aateibäd nutsid, ulusid tuulõ kää. Ja siis läin Mallõlõ sisse. Mallõ üks vana nainõ ütlen sedävisi: "Oh olõ terve tulõmast, mind patust mitte põlgamast." Ja siis ütlen naisõlõ: "Sie maja jääb rahu." Kaks maja jäid päräst rahu. Pärdü ja Mallõ, nied pered jäid, teesed kõik surn. Egäüks kaevan haua ise valmis, kui tunn, et kondid oln aiged. Siis oli mua tühi. Kolm kord oln Kihnu tühi. Korra sõjaaegas, korra katkuaegas. Sie oli Ruõtsi aegas. Korra oli luõmõ katk. Mio vanaeit oli mõisa korraline. Siis tämä oli karjas. Siis tämä näin: üks suur mustakirja härg, ete suur, sarva põlõ ühtki oln, händä kua, aan lehmä taga okstõ vahõl, võeras härg, põlõmtõ luõm. Siis tuln suur luõmõ katk.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]