Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
RKM II 11, 384/5 (19) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvausundi alalt
Paiku ja kohti leidub meie ümbruses palju ja kõikide nende kohta on olemas üks ja sama "nõiutud". Üks niisugustest paikadest on Vohnja mõisa väli. Kolu mõisa asub lõunas, Vohnja mõisa asub idas, põhjas on suur mets ja läänes külad ja rabasood. See vahemaa - pikuti 5-6 kilomeetrit ja laiuti 2-4 kilomeetrit - on paik, kuhu peaaegu iga inimene on ära eksinud, kellel on sääl läbikäimist olnud. Nõiutud maa-alal on haldjad (ka haldjad) isegi päise päeva ajal liikvel. Igaüks, kes sattub haldja jälgedelle, peab tahes või tahtmata käima just nii, kuidas haldjas on eeli käinud. Kui loed "Meie isa" palve sõnad ära, avanevad silmad ja inimene hakkab oma ümbrust märkama ja aru saama.
RKM II 11, 385/8 (20) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur < Jakob Valdur, s. 1850 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äraneetud paiku on leida külade ja mõisate ligiduses, kus on kellelegi tehtud ülekohut. Nii on olemas paik endise Vohnja mõisa viinavabriku lähidal idapool vabrikut, kus igaüht puudutab äraneetud paik.
Rahvasuu räägib selle neetud paiga üle järgmist. Vohnja mõisa herra olnud vanasti krahv, temal olnud mitu poega, kõik teeninud St. Peterburgis ohvitseeridena keisrihärra polkudes. Kui need ohvitseeridest pojad koju käima tulnud, siis olnud mõisa naisteenijad kõik nagu ära erutatud linnud. Magatud ööseti korda mööda, et mitte hullunud ohvitseeridelle kätte langeda. Ükskord sattunud üks karjatüdruk, kes olnud noorte sigadega võsastiku äärel kogemata ja märkamata otse ohvitseerist krahvipoja kaisutusesse. Kuid julge ja tugev karjatüdruk kiskunud julgel pealetikkujal silmad lõhki ja pagunid pealt maha, ise jõudnud ohvitseri käest lahti rabeleda, joosnud võsastikku, kust joosnud oja läbi. Paruni või krahvi võsu hüüdnud: "Tüdruk, sa igavene risu, ole ära neetud kõige selle paigaga, millel sa seisad. Saagu surma su sugu sääl, kus kasvab sammal ja rohi."
Ohvitserist poeg lahkus varsti kodust ja sõitis oma väeossa. Noorem vend läks mõni päev hiljem järele. Varsti saadeti neid Türgi vastu sõtta, mõlemad vennad sattusid tugeva vaenlasega vastamisi, kus nad mõlemad langesivad (Makedoonia rabas) nii nagu karjatüdruk oli meile vandunud. Äraneetud koht ununes peagi, kuid umbes 40 aastat sellest ajast mööda mõisa teomehed istusivad kord keskhommikut sööma samal kohal võsastiku äärel, mis oli tuntud äraneetud (platsina) paigana. Nende juurde tulnud ka mõisa viinameister (viinapõletaja), kes heitnud sinna seniks pikali kui teomehed keskhommikut söövad, et pärast seltsis mõni sõna ajaviitejuttu ajada. Korraga tunneb nagu jookseksid sipelgad temal nägu mööda, tõusebki ülesse ja kõnnib vähehaaval välja äärt pidi, mehed lõpetanud söömise ja algavad piibutamist kui viinameister nende juurde tuleb tagasi. Mehed märkavad, et viinameistri nägu on üsna iseäralik, kangesti punsunud ja paistetamise moodi, ja küsivad kohe, et mis su näul viga on, kas on hambavalu võeh.
"Ei ole," kostab viinameister ja algab ise pool nutuhäälel seletamist, kuidas toast välja tulles olnud nägu harilik ja nüüd äraneetud paigas pikali olles tundnud nagu jookseks sipelgad nägu mööda. Mehed õpetasid kõik igaüks oma moodi, kuid viinameister raputas pead ja ütles:"Minule ei aita keegi muu kui ainult selle suu, kes selle paiga ära needis, kui ta veel elab."
Äraneedja elas Vohnja mõisast umbes kahe päevateekonna eemal kusagil alevis. Nädala lõpul tuli jällegi viinameister, silmnägu oli jällegi ilus, ei olnud enam märgata paistetust ega kedagi. Ta oli selle pika maa ära käinud ja temalt andeks palunud ja pakkunud ka raha temale, kuid vahva naiskangelane oli ütelnud: "Ei mul ei ole raha vaja, aga inimesed peavad uskuma, et see, mis mulle tehti ülekohut ei tohi mitte vaka alla varju jääda, vaid äraneetud paik peab olema kõigile hoiatavaks paigaks, et vaba maarahva laps ei lase ennast igast paruni- ega krahvivõsust ega nende sabarakkudest maha rõhuda. Ka maarahvas tahab elada, mitte härrased üksi.
Selle loo rääkis minule minu isa Jakob Valdur, sünd. 1850, surnud 1933. a, olles 22 aastat Vohnja parunil teoorjaks. Rääkimine oli sel ajal, kui jäutati mõisad 1919-1922. a.
Hiljem planeeriti neetud paik, kui paha kuulsusega koht telliskivitehase maa-alasse, kus ta on kuni tänaseni.
RKM II 11, 402/3 (10) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Karinu as., Hõiskamäe t. - Johannes Einberg, 12 a., Karinu mittetäieliku keskkooli õpilane < Mihkel Tammjärv, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Eksitajad
Vanarahvas räägib, et Karinu asunduses Reva metsas elavat eksitajad. Kui inimene läheb üksinda Reva metsa, siis tuleb eksitaja. Kord on ta inimene, kord koer, kord valge hobune. Alati käib ta seni inimese ümber kuni inimene eksib.
RKM II 11, 460/1 (1) < Võnnu khk., Kiidjärve v., Alaotsa II k. - Arnold Voitk < Anna Vassus, 73 a. (1948) Pärit Kutti, Loorits, tampere kogumik, lk 103. Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussikene, hullukene,
ära pista pimedalta,
ära torka teadmata,
ära vaota vaatamata,
keri aga ennast kerasse,
mata aga ennast mätta'asse!
Minu käed on tõrvaokstest,
jalad tõrvakandudesta,
oimud tõrvaokastesta,
ise ole tõrvatoobrikene,
tubli tõrvatünnikene.
RKM II 11, 461 (2) < Võnnu khk., Kiidjärve v., Alaotsa II k. - Arnold Voitk < Anna Vassus, 73 a. (1947) Kutti, Loorits, Tampere valimik, lk 103. Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundisõnad
Metsasikku, metsasokku,
Metsa kuldane kuningas,
Metsa halli harvalõuga,
Metsapeni, pikkalõuga,
ära salva salajalti,
ära näppa nägemata,
ära puutu minu pulli,
ära katsu minu karja!
Mine sohu sobistama,
mine laande luusimaie,
kivi külge kiskumaie.
RKM II 11, 477/8 (5) < Rõngu khk, Puna mõis - Liis Pedajas < Miina Teska (1871-1948) (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabadusele tetti rabadusvett pudeliga. Viidi pudeliga vett, sis tuu arst lugenu sõnu pääle, anti loomale sisse. Inimestele kah tettu vii, viina ja rasva pääle. Ja olliva ka mõne arsti serätse kah, kes mõistnuva rohte kiitä. Palanigu Els mõistnu rohte kiitä, sinna käenu kaugelt inimesi. Tuu olli iki raamatust opitu vai sis ütstõste käest kah... Opati, kes maha taht jättä oma tarkust.
RKM II 11, 487 (60) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui muist inimesi olli sannan ja tulli võõras sisse vai omainimene kah, sis ütel: "Jummal seltsi." Sis vastati: "Jummal häämiis."
RKM II 11, 487 (61) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui siipi keedeti, sis kiitjä küsis: "Kas savikuurmit (mõni ütel - kivikuurmit näijet)." Tuleja ütel: "Näin, tulliva jah."
RKM II 11, 487 (62) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Leeväkastjale üteldi: "Jakku leibä," nii nigu nüidegina. Sis ütel vasta: "Jakku tarvis."
Söömise man kah, kui lavvan isteva, tulli keäki võõras...
RKM II 11, 495 (74) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku k., Täku t. - Liis Pedajas < Miili Viinalass, s. 1876 (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanarahvas palusiva iki, et jummal viia äkilitse surma ja pikälitse tõbe iist.
RKM II 11, 502 (89) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Jaan Teska, s. 1863 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu esä (Hans Teska) mulle veresõnu es anna. Ütel, et sulle tulep tsiatapmise aigu miilde, sis jääp veri kinni tsial.
RKM II 11, 509/10 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Anna Lina, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Emäjõe kajuja olliva, nuu olliva toonuva piibli - tõene puul saksa keeli ja tõene esti keeli, lugemine sääl lehe pääl. Sis ollu ussisõna kah üte paberi pääle kirjutedu. Kadunud vanaesäl olli nuu sõna ja sis olli minu emäle annu, emä kirjutanu, tä olli ette ütelnu. Vend olli Puhjal kooliopetaja, tolle kätte saeva, ärä palliva Puhjale, jõekajujide piibel ja nuu ussisõna. Vanaesä aigu na olluva Kaldil korterin, Aruanni vanajõe suud kajunuva.
RKM II 11, 517/8 (19) < Puhja khk., Pori k. - Liis Pedajas < Ida Loost, s. 1892 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ollu siin ennemb külän üits vanemb nasterahvas Luisk Kadri. Suula pand vii sisse ja luges vii pääle. Toda temä es avalda kellegile, mes tä sinna luges. Sis antu toda loomale.
RKM II 11, 522 (28) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lasti liugu kelguga, esi laulsime nigu siin Vihavun:
Kosujale kolkalutse,
Sakermusele ilusa lina
Puhja külän jälle, kui olli Konil, laulsime:
Kellänile kol'kalutse,
Konile ilusa lina,
liugu, laugu.
Tõese olliva vastan, laulseva tõstele.
RKM II 11, 522/3 (29) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lihaheiten latse joosiva ümbre tare peripäivä kolm kõrda, puupulk suun, lugesiva:
Mina levvä linnupesä,
mina levvä linnupesä jne.
Muidu ei levva pesä.
RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947)
Võit tõese inimese ära kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatük'k'; serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aijatugi, vitsaga päält kinnitedu; võta too tugi üles, tsuska too rõivatük'k' toe ala, ütle nii: Mädänegu siiä paika, ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tagat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: Saa terves tagasi oma elu manu.
RKM II 11, 534 (2) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Tuule ärä püürmine tulekahjust - pöhäsõna kõik. Ää käega peät näitämä, kos sa tahat, sinnapoole käänä. Kospuul tuul om, ütlet:
Jummal Esä, Pojakene,
käänä ärä neist sii kuritegu
(see om kuritegu, mes tuli tiip),
käänä sinnä, kos kahju ei saa.
Kui käsi om seräne, selle käe järgi käänäp. Peäp olema kõva usk, jumalik usk, kohe pööräp. Egä pal'la sõna ütsindä ei ole, kõva usk.
RKM II 11, 534/5 (3) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõna
Piira kolm kõrda ringi, pane saevas sinna. Ütlet:
Ärä enne väl'lä tule,
kui ma tanu pähä pane sulle.
Sinna otsa manu, kost alustat, panet kepi. Us's om vangin. Ol'li üitskõrd aasta aiga vangin, aend aigu panni. Põõsa sehen ol'li. Mia piirassi ümbre. Tõese haena aigu leesime. Perän tapsiva ärä. Tuu tanu, tuu om tuu pähälöömine.
Tuu om kurjast, mes ussi vällä kutsup.
RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947) Sisestas USN, , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võit tõese inimese ärä kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatükk, serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aiatugi vitsaga päält kinnitedu, võta tuu tugi üles, tsuska tuu rõivatükk toe ala, ütle nii:
Mädägu siiä paika,
ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tahat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: "Saa terves tagasi oma elu manu."
RKM II 11, 535/6 (5) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varga kinni võtmine. Varas ei saa oma kraamiga minnä, jõgi ja kõik om täl ümbre. Piira nüid. Enne om sedäviisi, niisugune piirämise riist, kellega sa ümbre piirad haenakuhjale ehk oma elämise ruumidele, kos varguse asi om. Sii om tettu niimuudu: nahkiirest võetas, tõmmatas temä silmist niit läbi. Egä tõmbamisest pandas sõlm ette, ütsä sõlme, ja pandas korat pääle, vandesõna. Sellega piira - ütest kõrrast om küll, sii peäp siiä jäämä, et varas tedä ärä võtta ei saa.
Tuu om joba kurjast, kurjavaenu tüü.
Haenamärss - võtnu kõrtsi läve iist ärä endä hobese pääle, lännu suures, ei ole muud, pilla ärä maha. Hobene ei ole jõudnu vedädä kah. Tuu olli tettu.
RKM II 11, 536/7 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raha tagasivõtmise sõna. Viina läbi sai nuu sõna kätte. Tuu opati mulle ärä, et toda ärä ütle kellegile. Sii om joba jumala ära salgamine. Ma ole jumalakartlik mees. Sa nakat pruukma, ku ma ütle. Toda pattu ma ei või endä pääle võtta. Ei tohi tõist sedäviisi sisse vedädä.
Enne olli pantu hobeseraud läve kõrvale - tagasipoole, nuk'k olli sissepoole, puuten olli, vene puuten, et raha ei saa vällä minnä. Ja kõrtsileti pääl olli puultõiskopkaline vana suur vaskraha kinni löödü, säält es saa kah raha üle minnä, vällä minnä. Mes letti pannit, olli raha nõia käest, läits tagasi, sis es lää.
RKM II 11, 537/8 (7) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui hobene om ärä varastedu, võta lavvaväits, mes ütesä tsiga om ärä tapnu, võta tuu jälg, mes maha om jäänu, võta siit nuka päält ja tõese nuka päält, nuketi risti, sis om kamumitsan, ei saa koegi minnä. Väedsega võta, käänä kummali, ots kodu poole, võtat niipallu kuipallu sa võtat, ütle sii sõna kah - tule kodu tagasi, aga Jumala nimel.
Südä peäp puhas olema, õigede ütlet ja sul om halb miil, tulep iki tagasi. Tuu ei ole patt. Tuusama, kes tegi, võtap jälle säält hobese mant, kos hobene kinni om, väedsega võtap, panep peri - mine nüid, ma ole su lahti lasnu.
RKM II 11, 538/9 (8) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ristipäeväl lääp riibup tiide päält puru ehk karja jälgi ja söödäp lehmäle sisse ja lehmäle mõjub tuu, tuu om tõste kraam. Tõstel kahanep, kost täl karjatii päält om riibutu. Hommugu enne, kui kari lääb. Kost tä riibnu om, noede piim om halb. Anomit suitsutava ja temä endä käest võtava, jälest võtava, puru vai mes maha jääp, suitsutava. Paneva tule pääle ja annaba eläjile sisse joogiga. Tolle nimi üteldäs, kes tä enne nõid:
häätegu kurjateo vasta,
häätegu kurjateo vasta,
häätegu minule tagasi ja temäle jäägu kuritegu.
Sis lääp tälle endäle, nigu tä olli.
Emä arst pallu ja om prõlla kah tolle ameti pääl, ärä surnu.
RKM II 12, 13 (1) < Tartu l. - Salme Lõhmus < Kata Steinberg, 64 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui näkku öelda kahjatsejale, siis kaduvat kahetsus ära. Niisama lugu luupainaja puhul.
Naabril lats kussi öösi alati alla. Naabrinaine üitskõrd tulli meile ja ütles: "Küll sul om hää lats, ei kuse alla." Tõne ommuk olligi lats alla kusnu. Ku naabrinaine tõne hommuk meile tulli oma latsega, ma ütlei nagu nallä peräst: "Oh sa kuriluum, mu latse ära kahetanu." Ja tõinekõrd laits enam es kuse alla.
RKM II 12, 14/5 (4) < Tartu l. - Salme Lõhmus < Kata Steinberg, 64 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kurja silma vastu on abinõu. Hullem, raskem, kui see on vanatüdruku kuri silm.
Ahja metskonnas olnud metsavaht. Keegi mees tulnud metsavahi poole. Metsniku naisel olnud põrsad rehe all, need joosnud sääl. Külaline öelnud: "Võeh, kui ilusad põrsad metsavahi perenaisel om." Mees läinud ära. Perenaine läinud rehe alla põrsastele süüa viima. Põrsad jooksnud vastu seina üles, pasandanud, ei söönud. Perenaine küsinud: "Kes käis? Kus seisis?" Viinud söögi ära. Võtnud korjanud põrsad korvi, kraapinud prahti sealt, kus külaline seisnud ja suitsetanud selle suitsuga põrsaid. Lasknud siis põrsad emise juure. Pannud prahi tuhka söögi sisse ja andnud siis põrsastele süüa. Ja põrsad hakanudki sööma.
Metsavaht Vatsar ise jutustanud seda jutustajale.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]