[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 189, 288 (119) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kibuspuu pöösaid istutakse maja ümmer, see varjab pikse eest maja.

ERA II 189, 288 (121) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laeva emapuu peab saagides kännu pealt kaugele sööstma, siis laev lehep nobesti edasi.

ERA II 189, 288 (122) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kalapaadi emapuud pidi sipelgapesast võtma, siis rikas püiupaat.

ERA II 189, 289 (124) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kes kolm Suur-reedet imeda said, see oli nõid, selle sõnad läksid täide.

ERA II 189, 291 (140) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kaeo ei tohi vaadata, kaeohunt tuleb kallale ja viib alla.

ERA II 189, 291 (142) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui pihlaoksaga lehma lööd, siis piim läheb vihaks. Siis pandi pihlalehed lüpsiku toru sisse, siis kadus see viga ära, piim kurnati sealt läbi.

ERA II 189, 291 (145) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui võõras juhtub söögi aeal tulema, siis ta ütleb: "Jätku! Mu leivaisa elab alles."

ERA II 189, 292 (149) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Matseba ei veeta puid õue, siis vead ussid õue.

ERA II 189, 292/3 (157) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sakla k., Aru t. - Enda Ennist < Liisu Kuusik, s. 1864 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Kadi Sarv
Vanakuu nellaba õhtu peale pääva lõpetakse kõik pahad asjad ära. Meil heinamaal kasvas kangesti palju haavapuid. Me raiusime vanaskuus ühe neljaba nad maha, ei siis enam kasvand.

ERA II 189, 299 (6) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellama k., Siimu t. < Käina khk., Käina k. - Enda Ennist < Anna Vilu, s. 1881 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mikspärast kadakamarja otsas on rist? Vana jutt räägib, et Jeesus on kadakapuu otsast taeva läind, sellepärast on marja otsast rist.

ERA II 189, 303 (18) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/"Kuhu naise hing läks?"/Kaigutsi mehe naine suri ära ja mees läks õpetaja juurde surmasõnumid viima: "Kauaaegne eluseltsiline mo va Kersti kustus täna ööse ee." - "Aga kus ta hing läks?" küsind õpetaja. - "Nne, kui teda põle siipool neha olnd mette, jo ta siis senna Kõpu poole ennast aas."

ERA II 189, 309 (23) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras, s. 1879
Peale näljaaega hakanud rahva hirmutuseks ümber hulkuma vana hallis riides mees. Tal olnd kepp kääs, millega ta igat vastutulejat püüdnud torgata. Kõige rohkem tahtnud ta südame kohta oma kepiga soskida ja kui see tal õnneks läinud, surnud torgatav kohe ära. Nõnda mäletakse siinpool katku.

ERA II 189, 311 (29) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viislappi tarvitati ja tarvitakse veel praegugi mõne kombeuskliku poolthaiguste arstimiseks. Üks punetav, vähese paistetusega haigus, mida siin kutsutakse "sööthiir", arstitakse sel kombel, et keegi, kes on oma vanemate esimene laps, teeb oma nimetissõrmega haige koha peale viislapi, puhub peale ja peab aitama.

ERA II 189, 311/2 (30) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laeva emapuud maha võeti, siis vaadeti, kui suure nurga all puu langedes ennast keeras. Oli umbes veerand langusnurgast pööre, siis hukkus laev veerandi eluea järel; oli poole peal pööre, siis elas laev ainult pool iga; oli kolmveerandi peal pööre, siis kolmveerand oma east pidas vastu ja täiesti maha langes ja ei pöörand ennast, siis elas laev ka oma eluea ja ei juhtund temaga mingit õnnetust. Nii võetud teinekord mitu puud maha sobiva leidmiseks.

ERA II 189, 314 (36) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui leppadel on palju pikki urbi peal, siis on sel aastal hea odrasaak, kui aga ümmargusi palju, siis kasvab rohkesti kartulaid.

ERA II 189, 314/5 (37) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Näärihomiku vaadati uudetist. Kui puud olid narmaliselt härmas, siis oli loota rikkalikku viljaaastat, kui uudetis oli kalasoomuse moodi, siis tuli hea kalasaak. Esimene uudetis oli kõige tähtsam.

ERA II 189, 316 (44) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Soolatüidest saab sedasi lahti, et vajuta neid alati ja ise mõtle, et nad kaovad. Mõni minut pidada niisugune olema, et kaotab kõik, mida puudutad.

ERA II 189, 316/7 (49) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. - Enda Ennist < Konstantin Vilu, s. 1879 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Punase villase lõnga sisse 9 sõlme ja iga sõlm soolatüi vere sisse kasta, ise tagaspidi lugedes 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1 ja see lõng panna nisukse koha peale, kus ruttu ära mädaneb, siis kaob soolatüi, kui lõng on mädand.

ERA II 189, 319/20 (64) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Säärenina ja Kakrimaa sünd. Ükskord tahtnud Kurivaim Hiiumaa ja Vormsi vahele silda teha ja hakand põllega kruusi vedama. Säärenina tegi valmis juba, aga siis tüdis ära ja läks õige vaatama, kaugel see Vormsi ometi on. Võttis põlletäie kruusa kaasa. Aga põllel oli jälle auk sees ja sealt varises muist kruusa vette, sellest tekkis meresse madal ja kitsas joon. Keset merd jähi suur kivi põlleaugu ette, sinna tuli sügav koht, siis kivi kukkus maha ja on praegu seal kohas meres. Selle kivi järele saab alati kurssi võetud ja leiab sügava koha ülesse. Siis kruus hakkas jälle põlleaugust nirinal jooksma. Kogemata pääsis põllenurk ta kääst lahti ja kruus langes korraga merde. Seal ongi praegu Kakrimaa.

ERA II 189, 320 (65) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kallaste määl Vanapagan küpsetand sitikaid Vormsi majaka tule paistel ja söönd.

ERA II 189, 320/1 (66) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuri määle hakatud kord kirikut ehitama, aga mis pääva tehtud, see ööse laodatud. Vanakuri ei lasknud sinna ehitada. Sellepärast hakatud seda mäge hüidma Kuri määks. Siis pandud kiriku nurgakivid vankrile ja kaks musta härga rakendatud ette. Siis lastud härjad omapead minna, kus seisma jäävad, sinna tehakse kirik. Härjad läind püha lepa taha kinni. Sinna tehtud siis Pühalepa kirik. Vanakuri äkisti märgand Saaremaalt, et kirik juba valmis ja torn paistab kätte. Tal juhtund vestitaskus paras kivi olema ja visand sellega torni pihta. Kivi läind aga natukene kõrvale ja kukkus kõrtsu taha maha. See nurjatult suur kivi praegu seal. Vanakuri tulnd siis ise ratsahobusel vaatama ja leind kivi sealt. Ta hobuserauaase praegu kivi kõrval pae sees.

ERA II 189, 321 (67) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lehtpuud tarbepuudeks võetakse maha nooreskuus ja lastakse kukkuda humiku poole, siis ei mädane ega lõhke.

ERA II 189, 321 (68) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Okaspuud tarbepuuks võetakse vanas kuus ja lastakse ka humiku poole maha, siis ei lõhke.

ERA II 189, 322 (70) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kuri k., Jürna t. - Enda Ennist < Madis Kimber, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui suplema lähed, pead näkile enne kolm kivi viskama. Iga kivi peale pead sülitama ja ütlema: "Näkk säh! Sina metsa ja mina merre!" Siis ei ole uppumist karta.

ERA II 189, 326 (87) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Kraavi t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Madis Undo, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui me lapsed olime, siis viskasime enni raudkibi mere ja käskisime näkki selle ära süia ja meit järele jätta, siis julgusime sisse minna. Mudu hermutati, ei tohi mette mere minna, näkk võtab ära.

ERA II 189, 326 (91) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Kraavi t. < Pühalepa khk. - Enda Ennist < Madis Undo, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulemurtuid puid põle tahetud mette laeva sisse panna, siis laev pidi tormis hukka saama.

ERA II 189, 332 (4) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. - Enda Ennist < Peet Paljasmaa, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui Pühalepa kirikut hakatud ehitama, siis otsitud kohta, kus nurgakivi panna. Viimaks pandud härjad igesse, silmad seotud nendel kinni ja lastud siis lahti. Nee läind suure püha lepa taha kinni, sinna siis ehitatud kirik. Enni tahetud kirikut eemale Kuri määle ehitada, aga kõik, mis pääva tehtud, see öösi lõhutud. Seal praegu kivihunik maas.

ERA II 189, 333 (5) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. - Enda Ennist < Peet Paljasmaa, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui Pühalepa kirik valmis saand, siis Vanapagan märgand seda Saaremaalt ja tahnd torni maha visata. Äiandki esimese peosse juhtuva kiviga, aga see kukkund kiriku taha kõrtsu juure maha, kus ta praegugi on.

ERA II 189, 334 (7) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. - Enda Ennist < Peet Paljasmaa, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nõmbas on praegu veel alles vana mänd, selle juurte üle ei tohi keia, et kuivab siis ära. See on üks kõige esimene puu Hiiusaarel, kui ta mere seest tõusnd, olnd ta üsna lage. Sakla külas oli teine vana mänd. Sellel oli auk sees ja sinna inimesed viisid raha sisse. Kui kuskilt oli haige, siis muljuti rahaga ja viidi see raha männi sisse, siis haigus paranes ära. Nüid seda puud enam ei ole, tuul murdis ta maha.

ERA II 189, 335/6 (10) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. - Enda Ennist < Peet Paljasmaa, s. 1866 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Va Tibu Andrus Sakla külas on praegu nii kange mees, et teeb oma nõidusetükid ära. Pisiksed poisid keind teda kiusamas, keerand ja kääksutand veskit peal nende väravas. Vanamees vandund poisse: "Kui te ükskord naise võtate, siis peavad teite lapsed ka sedasamu moodi kägisema kui see veski." Nää, eks üks poistest on nüid naisemees ja tal on kaks last juba 7-8 aastased, aga kumbki äi saa sõna suust välja, kokutavad peale.

ERA II 189, 338 (18) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kukka k., Laasi t. - Enda Ennist < Leenu Heilu, s. 1853 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jeesuse rist pidada haavapuust olema, sellepärast haavalehed värisevad.

ERA II 189, 339 (32) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kukka k., Laasi t. - Enda Ennist < Leenu Heilu, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui uss sind sosind, siis pane lepakoore mähine külg selle koha vastu, valu annab tagasi.

ERA II 189, 340 (34) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Kukka k., Laasi t. - Enda Ennist < Leenu Heilu, s. 1853 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vana Krossa Simu oli tark mees, ta tegi ussisõnad viina peale, mis anti sisse ja see võttis paistuse alla.

ERA II 189, 340 (35) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Reikama k. < Käina khk., Harju k. - Enda Ennist < Peet Sakkur, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Me läksime Kopenhaageni ja laeva vaim hakkas triitsutama, nagu hall lind oli. Natukese aea pärast laev läks kinni. Laevavaim või putermann, kudas teda hüitakse, kui ta ennast näitab, siis juhtub õnnetus.

ERA II 189, 340 (37) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Reikama k. < Käina khk., Harju k. - Enda Ennist < Peet Sakkur, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laevakere valmis, siis kaetakse nimi kinni. Siis laevareedar tuleb ja võtab kätte ja lööb konjakipudeli katki. Seda teeb küll harilikult reedari naine, naisterahval nagu õnnelikum käsi. Ise ütleb sealjuures: "Mina ristin sind selle nimega, et sa heasti käid ja palju raha tood." Siis võetakse nimi lahti ja laev on ristitud. Siis hakatakse teda merde viima. Sene õhtu, kui laev meres juba, tehakse joodud nendele, kes aitasid mere laska.

ERA II 189, 345 (44) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Reikama k. < Käina khk., Harju k. - Enda Ennist < Peet Sakkur, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See oli nelipühi laube, mees tegi omale uut tuba ja pererahvast kütsid sauna. Sai saun valmis, siis nad aeasid meest ka sauna, aga mees ei läind mette. Ta tahtvat mere ääre minna, võrgud seal sees, neid vaatama ja siis võib seal ka ujuda. Läkski Suuresadamasse ujuma, nii kui mere läks, nii näkk võttas ta ära.

ERA II 189, 346 (48) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Reikama k. < Käina khk., Harju k. - Enda Ennist < Peet Sakkur, s. 1862 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laevapuid raiuti ikka vanaskuus ja idatuule alla lasti maha, siis ei mädane.

ERA II 189, 347/8 (53) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel naisel on habe ees, see on ka sandi sõnaga inimene. Siin oli üks naine, kui ta midagi ütles, siis sündis kohe sedasi. Ta tuli meile ükskord ja jõi haput kalla, ise kiitis: "Ah, teil nii hea hapu kali!" Teise homiku võta kali kas või selga, nii kangesti venis. Kui ta millegi kohta lausus sõna, siis ütle vastu: "Haista perset!" või "Haista putsi!" siis ei sündind midagi paha.

ERA II 189, 351 (72) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maalased tulevad peale maas istumisest. Neid kaudetakse maarohtudega, nende veega pesta või suitsetada.

ERA II 189, 351 (73) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui maha istud, siis süli alla, siis ei hakka midagi külgi.

ERA II 189, 352 (75) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui teine inimene su peale sülib, siis tuleb sinna kohta söötiir. Siis esimene laps peab tegema vasaku kää esimese sõrmega viislapi peale, see võtab ära.

ERA II 189, 353 (83) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. - Enda Ennist < Mari Laid, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paise otste peale pandi ka värske või ja leivapuru, see võtab mäda ära. Küpse sibul võtab samuti.

ERA II 189, 358 (118) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sääre k., Ranna t. - Enda Ennist < Andrus Soonik, s. 1852 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks pää enni kuuloomist, kuuloomispää ja üks pää pärast, ee pidid sandid päävad olema, siis ei tahetud mingit tähtsamat tööd teha. Nagu seemnetegu, see pidi seismas olema.

ERA II 189, 359 (127) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sääre k., Ranna t. - Enda Ennist < Andrus Soonik, s. 1852 (1938) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vikerkaare otsad ulatavad meresse, siis öötakse, et vikerkaar joob merest vett pilvedesse.

ERA II 189, 359 (129) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Sääre k., Ranna t. - Enda Ennist < Andrus Soonik, s. 1852 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma tean, et mo isa ei luband maea ümmert kibuspuupõõsaid maha võtta, nee pidid ka välgu eest hoidma.

ERA II 189, 372/3 (27) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui titt oli kolmepäävane, siis kööti saun soojaks ja viheldi titte ja titeema. Kui tütarlaps oli, siis viheldi teda ja loeti sealjuures: "Ära aea poistega ümmer, ära käi kõrtsis ega külas, kuula sõna ja õpi lugema." Poisse põle kästud tapelda ega viina juua. Titeema viheldi tublisti läbi, siis piimasooned said lahti ja hakkas piima tulema.

ERA II 189, 373 (30) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui raske inimene kedagi pahandab, siis peab enni ära leppima, mudu laps ei sünni. Üks naine oli siin raske ja varastas seitse parmast nisu ää. See asi tuli ülesse, aga naine aeas tagasi. Siis see inimene, kellelt ta varastas, oli ütelnd naisele: "Pea ta enni sündima mette, kui ma sinna tulen." Äi põle saand ka last ilma, enni kui kutsund selle inimese naise juure ja nad ära leppind.

ERA II 189, 385 (45) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged oo ju Vaaru vägi. Kui vaaru Punasest merest oma vääga läbi läks, siis vesi laskis ühte ja nad jähid mere hülgeks.

ERA II 189, 386 (49) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed olnd karjas ja näind ühte palki mere ääres. Lapsed kohe palgi selga mürama. Palk hakand kippuma, läind hulga maad edasi. Üks vähäkene jäänd maha ja ütelnd: "Küll ma asun näku hänna peale." Palk kadund kohe ja lapsed kukkund vette. Siis peab ää kaduma, kui ta nime nimetad.

ERA II 189, 386 (50) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Me keisime meres lammaid pesemas. Ei mudu julgund sisse minna, kui viskasime enni kivi mere ja ütlesime: "Säh, näkk, võta see!" Siis ei juhtund vees midagi paha. Kui siis meres vannud, siis näkk viib ikka ära. Uppunul on ikka näku märk juures. Üks poiss uppus ära ja nina ots oli verine. Mõnel jälle lõua peal.

ERA II 189, 386 (51) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meres ei tohi mette vanduda, meri on ka üks püha koht. Kõigiks asjaks näkk võib ennast muuta, aga kaheks asjaks ei saa: uhilambaks ja teist asja enam ei mäleta, kas see oli kadagamari või haugi lõualuu.

ERA II 189, 387 (52) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui merel on kuulda nutuhäält, siis on teada, et mõni upub ää. Ehk kui sa nääd midagi merel, mis maal põle, siis upub ka keegi.

ERA II 189, 388 (62) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kadagamarja otsa jäänd sellest rist, et Jeesus astund kadagapuu peele ja läind sealt taeva.

ERA II 189, 389 (65) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Soonlepa mõisa as. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Aruküla k. - Enda Ennist < Kreet Liiva, s. 1855 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Neid inimesi oo küll, kes tuule üle on. Ükskord tuli pääsis Arukülas lahti ja tuul oli sedapidi, et puhus tule just üle küla. Inimesi jooksis palju kokku ja olid hädas, et terve küla põleb nüid maha. Ma ei tea seda, kis oli Suuremõisa läind krahvi järele ja tõid krahvi sinna. Krahv tulnd põleva maja juure ja ütelnd: "Sool põle rohkem tarvis" ja keind ümmer tule ja tuul pöörand kõikide silma all teisele poole. Äi tuli põle änam võtnd ühti.

ERA II 189, 394 (1) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. < Martna khk. - Enda Ennist < Liisa Alliksoo, s. 1886 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ma keisin 20 aasta eest Puises kalarandas ja nägin seal hülget. Ta on nii inimese nägu. Puises ma kuulsin, et nad on Vaarao sõavägi. Kui vaarao iisraeli lapsi taga aeas läbi Punase mere ja nad sinna ära uppusid, siis nad muutund hülgeks. Kui tormi ja tuult tuleb, siis nad pidid praegugi veel karjuma: "Varoo, varaoo," sellepärast et vaarao neid sundis meresse minema. Enni põle hülgeid olnd. Siis, kui viimnepää tuleb, siis pidid jälle inimesteks saama.

ERA II 189, 423 (69) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Ann Saaremets, s. 1857 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Priguldi jõe aasa peal Kangru pere värava taga magand üks valge hobu. Lammalapsed, neli-viis tükki olnd neid, ronind ta selga. Üks jäänd maha, see ütelnd: "Ma tulen ka siia nik-näki otsa peale!" Siis hobu kadund ää ja lapsed kõik hunikus maas. Ta oleks lapsed paisu viind.

ERA II 189, 423/4 (70) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Ann Saaremets, s. 1857 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katkust jäänd Turvalepa külasse järele kaks ainust inimest, siis öötud "kaks trääli". Lammalapsed tulnd õhtu kodu ja näind, kudas kaks meest vihelnd küla väraval, teine teise samma otsas. Kis lastest vakka sealt värava alt läbi läind, see jäänd elama, aga kis rääkind, see surnd ää. Katk keind külas pere-perelt. Perenaine pannud sulase jaoks kausiga pudru ahjuotsele. Üks mees tulnd sisse ja turgand pudru kepiga. Sulane söönd seda pudru ja surnd. Üks ema läind lastega magama. Niikaugele kui ema kääd üle laste ulatand, jäänd lapsed elama, teised surnd ää.

ERA II 189, 424 (71) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Uuetoa t. - Enda Ennist < Ann Saaremets, s. 1857 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tõnise vana Juri rääkis mulle, kui ma alles laps olin, et katk üind teda: "Vana Juri, vana Juri!" Ema tahnd küsida, mis ta tahab, aga hääl ütelnd: "Ole vakka, heida ristik ette!"

ERA II 189, 428/9 (9) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Siimas t. - Enda Ennist < Andrus Välja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin põle metsa palju ega saand isi palju puuriistu teha, siis maa poolt tulid mehed siia puunõusid pakkuma. Väiksemad nõud said võetud täbe täbe vastu, nõutäis vilja anti, kas rukist või odre, aga nisu küll ei antud. Suured astad said raha eest ostetud, nagu käärmatõrss ja veeaam, nende täis vilja läks paljuks. Sarju ja sõõlu toodi Hiiumaalt ja Saaremaalt. Sõõlakered olid haavast, aga põhjad kukerpuust tehtud.

ERA II 189, 447 (66) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Siimas t. - Enda Ennist < Andrus Välja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katku aeal suri siin niipalju inimesi ära, et esiteks õpetaja kirjutand pere nime, kust niipalju inimesi surnd. Viimaks põle seda ka enam jõund kirjutada, pannud küla nime ülesse, et sealt külast suri sel pääval nii palju inimesi. Üks väike hall mees keind ringi ja keda ta kepiga torgand, see surnd ära. Rahvas jähi juba nii väheks, et põlnd enam matjaid, kus keegi kukkus, sinna auku aeti.

ERA II 189, 451 (91) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pastlepa (Paslepa) k., Prigjas t. < Käina khk. - Enda Ennist < Maria Annus, s. 1884 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui heinamaale mindi, siis ööti: "Jõud meitele, töö teistele!" Heinamaal söömist lõpetades ei tohtind kunagi leivakoti suud kinni siduda, siis töö jõuab edasi.

ERA II 189, 452 (97) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pastlepa (Paslepa) k., Prigjas t. < Käina khk. - Enda Ennist < Maria Annus, s. 1884 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ristimise vett ei tohi karusepuu põesasse kallata, tuleb kuri inimene. Seina alla kallati, tuleb alandlik inimene; puu otsa - pikk inimene.

ERA II 189, 456 (122) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pastlepa (Paslepa) k., Prigjas t. < Käina khk. - Enda Ennist < Maria Annus, s. 1884 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui piim enneaegu paksuks tõmmas, siis oli müristamise-viga. Siis toodi pikselöödud puu pealt laasta ja suitsetati sellega lehmalüpsikut.

ERA II 189, 463 (13) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Aasandi t. - Enda Ennist < Villem Laving, s. 1870 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siis kui õled jõululauba õhtu tuppa toodi, siis visati õlgi lakke. Kellel rohkem sinna rippuma jähi, sellel oli paremat õnna ja vili kasvas parem.

ERA II 189, 464/5 (18) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Aasandi t. - Enda Ennist < Villem Laving, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mo vennanaise isa rääkis seda lugu. Ta keind Talinas saarlastega seltsis. Olnd ühes kärtsis öömaeal ja ühe mõisa teomehed olnd ka seal. Ühel saarlasel olnd väga suur nina, teomehed hakand ta nina pilkama. Saarlane ütelnd: "On meest ja on nina ka, pistab teise mehe perssi ja katab augu kinni ka." Sulasel mõne aea pärast kange valu sees, ei saa välja oma asjale minna. Sulane oli siis saarlasele järele sõitnud, et ta sai ta kääst seda ütlemist andeks paluda ja ta valu ära võtaks. Saarlane oli seda ka teind, aga vat, mis nina võis teha.

ERA II 189, 466 (22) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Aasandi t. - Enda Ennist < Villem Laving, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Teise katku aegas surnd kõik inimesed ära, üks jäänd Noarootsi järele. Kui surnuid veetud, siis tüdrukute juuksed jäänd vankrirataste ümmere kinni, nii et põle mitte edasi saand.

ERA II 189, 468 (39) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Pälase t. - Enda Ennist < Mari Bruun, s. 1868 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siis kui katk olnd, siis väike hall mees keind ringi. Keda torgand kepiga, see surnd ära.

ERA II 189, 469 (41) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Pälase t. - Enda Ennist < Mari Bruun, s. 1868 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsed ei tohi kaevu vaadata, koll oli kaevus, see tõmbas sisse.

ERA II 189, 469 (43) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Pälase t. - Enda Ennist < Mari Bruun, s. 1868 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui inimene eksib sedasi metsa ära, et keib ringi ja ei saa kudagi välja, siis oled kurjavaimu jälgi sisse trehvand.

ERA II 189, 470 (49) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Eisterby k., Pälase t. - Enda Ennist < Mari Bruun, s. 1868 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lepatriinut lastakse käe peal käia ja lauldakse siis: "Lepatriinu, lepatriinu, näita, kus minu peimees on!" Sinna, kus lepatriinu siis lendab, seal peimees on.

ERA II 189, 473 (75) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pürksi k., Värava s. - Enda Ennist < Liisu Graubak, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Kadi Sarv
Haometsa raiutakse noore kuuga, siis uus kasvab parem.

ERA II 189, 473 (80) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pürksi k., Värava s. - Enda Ennist < Liisu Graubak, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tarbepuud maha võtta vanakuu ja põhjatuulega, siis seisvad kõbemad.

ERA II 189, 473/4 (81) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pürksi k., Värava s. - Enda Ennist < Liisu Graubak, s. 1863 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ehituspalgid võeti vanaskuus ja vastu põhjatuult lasti maha, need arvati kõbemad olevat.

ERA II 189, 474 (86) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Pürksi k., Värava s. - Enda Ennist < Liisu Graubak, s. 1863 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Loomale ei tohi inimeste nimesi panna, nende loomadega juhtuvad õnnetused. Loomade nimed peab nende karva järele panema.

ERA II 189, 492 (18) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s. 1898 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuulepesasi toodi metsast ja suitsetati tuulest tulnd haigust.

ERA II 189, 492/3 (20) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s. 1898 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui lapsel olid vistrikud peal, siis võeti üheksa elavat sütt ja loeti tagaspidi lapse pesuvette. Last pesti selle vee sees ja vistrikud kadusid ära.

ERA II 189, 493 (21) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s.1898 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kevadel maha istud, siis kui maa alles vihmast pesemata on, siis pidi kolm korda alla sülitama, siis ei hakand maa-aluseid külgi.

ERA II 189, 493 (23) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s.1898 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Maa-aluseid hõeruti soolaga ja viidi see sool kolme tuleaseme peale. Selle pidi tagaskätt vastu põhjatuult viskama, ilma et ise selle peale vaatad. Sealt kohast toodi puru, kus neid arvati saanud olevat ja suitsetati.

ERA II 189, 496 (47) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Hara k., Mikase t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Loviisa Pruuel, s. 1898 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussipuu, millega uss oli maha löödud, oli ka rohuks.

ERA II 189, 498 (57) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin üks vanamees rääkis, ta tulnd hülgejahilt ja näind, et tulesoru tulnd. See vanamees oli oma isalt kuulnd, et kui sa kräti kohta midagi nimetad, siis ta selleks ka kohe muutub. Ta ütelnd kolm korda: "Kräti kartsas, kräti kartsas, kräti kartsas." Kolm pulka nagu kartsas kohe mehe ees.

ERA II 189, 502 (73) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui enne jõulut puud heasti härmas, tuleb hea kalasaak.

ERA II 189, 502 (74) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nurme kõrtsis olnd ükskord mehed koos ja olnd sellest juttu, siis üks saarlane ütelnd: "Kui enne jõulut puud härmas, tuleb sui palju müristamist." Mehed pannud seda tähele ja selle sui olndki palju äikest.

ERA II 189, 504 (82) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laubasel pääval tuleb päike nii kauaks ikka pilve takka välja, et mees saab hobuse selga hüpata.

ERA II 189, 504/5 (84) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel inimesel on sant sõna, ta on sandil tunnil sündind. Siit külast üks vanamees läks Nõval ühe vanamehega heinamaa pärast riidu. Nõva mees niitis selle heinamaa maha, siitvanamees võttis loo ülesse, Nõva mees tegi heinad kuhja ja siitvanamees tõi heinad talvel ära. Nõva mees sajatand siis: "Olgu sul heinu, aga ärgu sul heinasööjat olgu!" Teise sui hundid murdsidki vanamehel kaks mulikast korraga ära. Siis nad murdud veel hobusevarsa ära. Vanamees läind siis Nõvale mehe kääst armu paluma, aga mees ütelnd: "Vaata, et nad sind ennast ära ei söö!" Vanamees olnd kange ka ja ütelnd: "Peaks ta mulle vastu tulema, küll ma annaks talle vastu silmi." Hakand kodu tulema, hunt tulndki tee peal vastu. Vanamehe püksid sõõlusid läätsi, ei põlnd lööjat kuskil. Viimaks veel hundid murnd ta koera ära, kui vanamees linna läind, siis olid kõik loomad otsas ja Nõva mehe sõna täide läind.

ERA II 189, 506 (88) < Noarootsi khk., Pastlepa (Paslepa) v., Vööla k., Matsi t. < Ridala khk. - Enda Ennist < Jaan Meister, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hülged olla vaarao sõavägi ja suured hallid on need ohvitserid. Nad karjuvad ikka: "Varau, varau!"

ERA II 189, 509 (99) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõuluks toodi heinad tuppa, nääriks õled ja kolmekuningaks sasid. Peremees tõi tuppa ja ütles: "Tere jõulud! Tere jõulud!" Ehk kui nääriaeg, siis: "Tere näärid! Tere näärid!"

ERA II 189, 511 (110) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puid ei toodud kunagi vastaukse tuppa ega aetud ahju ka. Sama ei tehtud ahjuroobiga.

ERA II 189, 513 (114) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli üks tark mees, kes keis kaevude kohti määramas. Metsast toodi vesipaiu vits ja sellega ta keis üle õue, kus vits kõveraks tõmmas, sinna tehti kaev.

ERA II 189, 514 (126) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Värske piima supi sisse pandi ikka paakspuukoort või kui seda ei olnd kääpärast, siis lepakoort. Üks viiekopikaline hõberaha oli ikka paea põhjas.

ERA II 189, 516 (135) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui maha sai istutud, siis sülitati ikka kolm korda alla, siis ei hakka maast midagi paha asja külgi.

ERA II 189, 516 (138) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Me võtsime ka merihärja (=lepatriinu) ja lasksime kää peal ringi joosta, ise lugesime sealjuures: "Merihärg, kus loomad? Merihärg, kus loomad?" Kuspoole ta siis lendas, seal olid loomad.

ERA II 189, 518 (150) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussi väljakutsumine on kerge asi: kei pihelgasutikaga kolm korda vastupääva ümmer põesa, siis uss pidi põesast välja ronima.

ERA II 189, 518/9 (151) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihelgast ta/uss/ kangesti kardab, kui teda sellega lööd, siis sureb ära kohe.

ERA II 189, 527 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanapagan oli ükskord hädas olnd, kus sa jõuad minna, igas kohas pead olema: Puises pulmad, Laitses olid lapsevarrud ja kahes Kallus on kääandmed (=kosjad).

ERA II 189, 529/30 (35) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda juttu ma olen kuulnd, et üks naisterahvas olnd hundiks ja keind salaja kodu last imetamas.

ERA II 189, 530 (36) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pererahvas söönd ükskord heinamaal ja hunt vaadand seal juures. See olnd libahunt, valge kurgualune olnd tal. Peremees annud talle noa otsast leiba, aga hunt viind noa tükkis leivaga. Sügise mees läheb linna ja nääb kaupluse aknal oma nuga. Mees läheb sisse nuga küsima ja siis tuli välja, et kaupmees oli olnd hundiks.

ERA II 189, 530 (37) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks hiidlane olnd oma koormaga kord Hellamaa kõrtsu juures. Naine läind hiidlase koormast näppama ja jäänd koorma külgi käppapidi kinni. Viimaks hiidlane lasknd ta sealt lahti ja ütelnd: "Mine nüid, aga ära sa enam kellegi asja võtma mine." Naine läks sellest veel rumalamaks.

ERA II 189, 530/1 (38) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks uhkustand kõrtsus rahva ees, et uss teda ei ammusta. Võtnd ussi kinni ja pannud oma pähä, uss põle hammustand ka mette. Teine olnd ka tark ja ütelnd ussile: "Kas sul hammaid suus ei ole?" Uss hammustand kohe.

ERA II 189, 531/2 (40) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk oli olnd, mo ema rääkis seda. Inimesed olid surnd kõik ära. Enni olid ju suured pered, ega igalühel aset jõund teha, vihk õlgi toodi parandale ja ase tehti maha. Üks näind, et keegi tulnd ja torgand kepiga, inimesed hakand kohe unes soiguma ja surema. See, kes näind, visand naiste vöö üle inimeste. Kusmaale vöö ulatas, need jäänd elusse. Katk võttis maa tühjaks. Virtsu mees ja Kambja mees jäänd järele. Läind paadiga üle mere Muhumaale, seal olnd loomakari ja tüdruk olnd karjas. Ta toond selle tüdruku ära ja võtnd omale naiseks. Pärnu linna asutand omale poe. Jak olnd ta poea nimi ja praegu pidand veel Jaki-nimeline kontor Pärnu linnas olema.

ERA II 189, 535/6 (62) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. - Enda Ennist < Liisu Kirkman, s. 1849 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel inimesel olla sant sõna ja teisel jälle sant silm, seda ma olen ise näind. Meil olid kahel emisel korraga põrssad, ühel sai lastud tuua, aga enni jooksid sead väljas vabalt ringi ja leidsid ise omale seltsi, niiet teine tõi ka. Üks naine küsis meilt põrsast osta ja ütles: "Oh te konnanahad, mis te nendega nii pallu teete!" Põrssad hakkasid korraga pasandama ja jähid lahjaks nagu konnad.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]