[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 79, 82/4 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. – Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehe sõimamine pruudi sugulaste poolt. /Lauldi enne tanu panekut/ Kae no, määne märsikene, kaskee, kaskee, tsiapaha pöörakene. " " Varast mu virga vii tuuja, " " rutulise ruua kiitja. Mii õks uutsõ orust ubinat, mäe päält pääsukest. No tull' orust unitsiga, mäe päält vana märi karu. Kae, no, kui ta siia kaaberdeli, Pruudi poole laaberdeli. Karjapoisi kaatsa /püksi/ jalan, tsiapoisi pulsti sällän. Hobõnõ oll iin ku hiirekene, miis oll pääl ku piibukene. Suust õks juusk tal sinist suitsu, huule kolgast kunna läkä. Täi tall haukva habenin, hiire piiksva perse'en. Kõrva tal pään umma kõvera, silma ku sitta laterna. Tal õks hääle härisese, tal õks kurgun kärisese. Üts olg iin ja tõne takan, kõver nii ku Vanapakan.

RKM II 79, 389 (8) < Hargla khk., Saru v. – Minna Kokk < Minna Kokk (1958) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui laps maha kukkus ja haiged sai, siis võeti laps sülle, puhuti haige koha pääle ja loeti: "Valu varessele, halu harakale, mustale tsirgule muu tõbi." Laps hakkas naerma ja oligi valu kadunud.

RKM II 79, 389 (8a) < Hargla khk., Saru v. – Minna Kokk < Minna Kokk (1958) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Arstimise võlu sõnad. Jeesus sõitis silda mööda, mäkke mööda, merda mööda, Surnumere randa mööda. Ruuna jalga rakkastas, varsa jalga vapustas. Püha Peetrus tule toes, astu abis, tee haige terves, võtta valu ära, sooned kokku sobigu, veri kokku vedagu, luu-liha lopertagu, aamen, aamen, aamen.

RKM II 83, 11/3 (1) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Kord käis Juhan Julm oma väesalgaga Pada orus, Vanaveski taludes riisumas. Esimesest perest inimesed põgenesid sõja eest ära Tallinna, teises peres aga jäid koju. Kui Juhan Julma sõdurid sinna jõudsid, tapsid nad kõik inimesed ära, peale ühe vana naise, kes oli pugenud rehetoa ahju peitu. Pärast veretööd võtsid Juhan Julma sõdurid kõik kariloomad kaasa. Üks lehm aga pääses tulema ja jooksis kodu juurde männimetsa. Sõdurid olid küll otsinud, aga kätte ei saanud. Vanainimene puges ahjust välja ja läks vaatama kuhupoole sõdurid läksid ja nägi, et mäeveerul seisis üks naine lastega, kes palus sõdurilt oma lastele kuivikuid. Sõdur oli ka andnud. Siis aga tuli järgi teine sõdur ning tappis naise koos lastega ära. Tagasipääsenud lehm tuli aga varsti koju, tõi härgvasika ja sellest lehmast kasvaski hiljem uus kari.

RKM II 83, 13/4 (2) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigula ligidal seisavad vanad Maarja kiriku varemed. Kord, kui rahvas jutlust kuulas, hakati merelt kirikut pommitama. Kirik purunes ning inimesed said surma. Kiriku kõrvalt voolab väike oja. Selle oja kaldal olla peetud suur lahing, nii et oja vesi oli olnud verest punane. Seda oja kutsutakse sellest ajast alates Maarja ojaks. Siis räägitakse veel, et Maarja kiriku varemetest tuleb iga saja aasta tagant, jaaniööl kell 12 välja pika habemega vanake, kes möödaminijatele pakub oma piitsa ja palub, et teda sellega 3 korda lüüakse, siis saavat ta nõidusest lahti.

RKM II 83, 14 (3) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigulas Padaoru kallastel, endise Vanaveski talu ligidal kasvab mäel suur mänd, mille vanadust keegi ei mäleta. Räägitakse et tema all olla kuningas Kaarel XII oma sõduritega kohvi joonud. Siis juba oli see mänd olnud nii suur, et kuningas Kaarel XII oli tema järgi teed määranud.

RKM II 83, 15 (4) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Padaoru linnuse vastas kaldal on üks suur liivamägi. Kui kevadel lumi sulas ja vesi hakkas mööda kallast alla voolama, tuli sealt nähtavale palju inimeste luid ning arvatakse, et seal on olnud vanade eestlaste matmispaik.

RKM II 83, 15 (5) < Viru-Nigula khk. - Kaupo Suurkaev, Venevere kooli õpil. < Pauliine Vilu, 64 a. (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Mare Kalda
Viru-Nigulas Koila küla ligidal on üks allikas, mida kutsutakse Ohvriallikaks. Seal olla vanad eestlased käinud ohverdamas oma jumalatele.

RKM II 83, 69/79 (3) < Kadrina khk. - Ivar Masing, Kadrina Keskkooli õpil. < Heinrich Masing, isa, 47 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Raha katukses. Meenub mulle üks talvine õhtu. Väljas tuiskas lund, tuul ulus akna taga. Olin väikene, nii kuue-seitsme aastane poisiklutt. Kartsin tuule undavat laulu, mis kostis tuppa akna tagant. Pugesin isa sülle, arvasin sääl kõige kindlama varjupaiga olevat, kust mind tuuleeit kätte ei saa. Alati sellistel momentidel, kui isa sülle peitu pugesin, jutustas isa midagit huvitavat. Saan suuremaks, kerkivad uuesti mällu isa käest kuuldud jutud. Lugu "Raha katukses" palusin isal uuesti jutustada, mille kirja panen. See on üks tõestisündinud lugu, mis juhtus minu vanaisaga. Minu vanaisa Madis Tõnni poeg Masing töötas tollal Kullaaru mõisas moonamehena. Kullaaru mõis asub Rakvere ligidal (ca 2 km), minnes Rakverest Kadrinasse maanteed mööda, läbi Risumetsast keerab tee ära põhja suunas, üle raudtee ca 1 km asub Kullaaru mõis. Mõisast veel edasi, ca 2 kilomeetrit oli ühine moonameeste maja, mille õlgkatuse all elas neli perekonda. Maja vastas asus laut, õlgkatuksega, samuti nelja pere jaoks ja lauda tagant kulges Paatnaküla tee, mis viis välja Rakvere-Haljala maanteele, ühtus just endise Tõrremäe kõrtsi ees. Nimetatud teed mööda käisid Paatnaküla rahvas ja Kullaaru moonamehed linnas, Rakveres. Neid hooneid, s.o. moonameeste maja ja lauta enam ei ole. Vanaisa näinud unes kord ühel suvisel ööl (aastanumbrit isa ei mäleta), et keegi öölnud vanaisale unes: "Mine võta raha ära, see on sinu laudakatukse sees!" Ütelus olnud nii selge ja vali, nagu oleks keegi inimene talle tegelikult öölnud, mille peale ka vanaisa oli üles ärganud. Üles ärgates olid kumisenud ikka veel selgesti kõrvus unes kuuldud sõnad: "Mine võta raha ära, see on sinu lauda katukse sees!" Vanaisa tõusnud üles, läinud õue, vaadanud: väljas tibanud sadada vihma. Temal hakkanud kõhe tunne, nagu kartnud midagit salalist unenäo pärast. Läinud tuppa tagasi ja heitnud uuesti magama. Saand magama jääda, kui jälle ütelnud tuttav hääl: "Mine võta raha ära, see on sinu lauda katukse sees!" Vanaisa tõusnud uuesti üles ja ajanud ka oma naise, s.o. minu vanaema, ja rääkis talle, mis ta oli unes näinud ja veel kahel korral järjest. Vanaema saanud pahaseks ja hakanud riidlema: "Ei viitsi ise magada ega lase ka teisi magada, ajab tühja loba pärast üles. Mine võta siis raha ära, kui sulle pakutakse!" Vanaema jäi uuesti magama, kuid vanaisa ei heitnud. Tuli päev, ilm läks valgeks, oli vanaisa esimene käik minna vaatama laudalakka, kas ei paista kuskilt raha, mida öösel pakuti. Kuid mida rahaks nimetati, seda vanaisa ei leidnud. Järgmine öö oli jälle kordunud sama lugu. Ööldud jälle sama tuttava häälega: "Mine võta raha ära lauda katukse seest!" Vanaisa käinud jälle korra õues, vaadanud ukse eest lauda poole, kuid pole olnud julgust minna laudalakka vaatama ja otsima, ehk oleks leidnud. Läinud tuppa tagasi ja hakanud tööle, pole enam magama heitnud. Hommikul rääkinud vanaemale, et oli öösel jälle näinud seda rahaunenägu. Mindud siis vanaemaga kahekesi laudalakka raha otsima, kuid ei leitud. Vanaema saanud pahaseks, et vanaisa arg oli, ei läinud kohe raha võtma, kui kästi. Võib-olla oleks raha asukohast, õlgede seest mõni tuluke paistnud või midagit muud märki olnud, mis oleks juhatanud raha juurde. Ega hiljem päevaajal enam ole. "Oled va jänes," ütles vanaema. Hiljem enam vanaisale raha unes ei näidatud. Nii möödus elu endist rada. Ununesid unenäod igapäises töös. Rukis oli koristatud, käsil suvivilja korjamine, kui ühel hommikul ärgates ja õue minnes üllatas kogu moonameeste maja rahvast huvitav nähtus. Nende lauda katus oli ära lahutatud. Võetud õled kord-korralt ja pandud roovilattide pääle hunnikusse. Moonamehed vahtisid üksteise otsa ehmatanud nägudega: "Mis nüüd saab? Lauda katus ära lahutatud, vihmasajud tulevad, ja mis ütleb härra selle peale" (tollajal oli Kullaaru mõisas härraks Tischler). Katus oli lahutatud just majapoolsest küljest. Teatati asjast härrale. See tuli kohale ja oli üllatatud. Keegi ei võinud arvata, kes selle tegi ja miks see nii tehtud oli. Siis tuli vanaisale meelde suvel nähtud unenägu rahast ja rääkis selle loo härrale ja moonameestele ära. Moonamehed olnud vanaisa peale pahased, et see oma arguses ei võtnud raha ära, oleks saanud seltsiga nädal aega Tõrremäe kõrtsis juua. Nüüd näidati unes kellelegi teisele, kes oli targem, see tuli võttis raha ära. Meie tehku ise laudale uus katus peale, ei mitte suutäit viinagi saa. Härra öölnud, et katukse lahutasid inimesed, mitte vaimud. Toodud kohale vallatalitaja ja uräädnik, tollajal suuremad kohapealsed võimuesindajad. Tehtud protokoll ja hakatud asja juurdlema ning peagi lahenes katuse lahutamise saladus. Jutu all olevas moonameeste majas elanud, enne kui minu vanaisa sinna läinud elama, Jüri ja Miina Kuldvered. Lapsi neil pole olnud. Jüri ja Miina töötanud Kullaaru mõisas põllutööl. Jüri Kuldvere olnud laisavõitu, puudunud tihti töölt ning käinud aga ümbruskonna laatadel. Keegi ei teadnud algul tema käikusid ja tehinguid. Peagi tuli kuuldavale jutt rahva seas, et Kuldvere Jüri on suur varas ja aidalõhkuja. Temal olnud Rakvere linnas veel teisi kampamehi ja nii käidud selle bandega ümbruskonna taludes ja mõisades viljaaitasid ja hobusetallisid rüüstamas. Aasta tagasi või enam oli Kuldvere kamp murdnud sisse Rakvere lähedal asuva Mõdriku mõisa viljaaita ja viinud sealt ära neli koormat vilja. Vili viidud ära mõisa naabrusest, taludest varastatud hobustega. Vili ja hobused müüdi kusagil kaugemal laadal ära. Kuid säälsetele, kohapealsetele uräädnikudele äratasid need mehed kahtlust ja teatati Rakveresse, et sellised vilja ja hobuse müüjad on siin ja hakkasid neid jälitama. Kui Jüri Kuldvere koju jõudis, ei tohtinud ta raha tuppa ühes viia, et tullakse läbi otsima ja leitakse raha ning peitis raha enda lauda katukse sisse, õlgedesse. Eks hiljem, kui asi vaikseks jääb, säält vähehaaval võta ja kuluta. Jüri võeti tee pealt järsku kinni ja viidi vanglasse. Õnnetuseks ei saanud ta naisele öölda, kus varastatud raha on. Jüri Kuldvere raha puhkas nüüd vaikselt Kullaaru mõisa moonameeste lauda katukses ja Jüri ise Rakvere vanglas. Kohus mõistis 10 aastat korduvate suurvarguste puhul. Kullaaru mõisa härra sai teada, et tema moonamees oli mõisa aidavaras ja istub kinni praegu, ajas vihaga ka naise ära. Kuldverede asemele tööle ja korterisse võttiski Kullaaru härra minu vanaisa, Madis Masingu. Kuldvere sai kinni istuda umbes aasta, kui pääsis saunamineku korral vangivalvurite käest jooksu. See oli päev enne nimetatud moonameeste laudakatukse lõhkumist. Vabadusse pääsedes oli esimene asi minna ja võtta oma raha ära laudakatukse seest, et naisele edasi anda. Läks otsima raha, kuid ajaga oli ununenud koht, kuhu raha pani ja ei aidanud muu, kui lahuta katus vähehaaval ära, niikaua kui raha kätte saad. Ja nii see ka sündis, mis pani kõik Kullaaru moonamehed imestama ja vanduma. Hiljem saadi Jüri Kuldvere kätte ja pandi tagasi vanglasse. Nii siis osutus vanaisale unes näidatud raha katuses tõeks. Küsisin ülemalpool räägitud jutu kohta kinnitust vanaema enda käest. Ka tema ütles, et see oli tõesti nii. Vanaisa on surnud, tema käest ma küsida ei saa.

RKM II 83, 101 (1) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Edru Järvemäel on kullaauk. Inimesed on sealt kaevamas käinud kahest kohast, kuid ei ole leidnud midagi. Seal käidi jaaniõhtutel laulmas ja ringmängusi mängimas. Vanasti olla sõja-aeg inimesed seal peidus old ja oma varanduse sinna peitnud. Seal olid maa-alused käigud olnud.

RKM II 83, 101 (2) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mustlase org on saanud nime sellest, et seal elasid ennemalt mustlased. Neil oli seal soe mägi ümber. Kivid kus nad sõid. On alles veel.

RKM II 83, 101 (3) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Surmaorus olla vanasti põletatud inimesi tuleriidal. Ja sellest on saadud nimi Surmaorg.

RKM II 83, 102 (4) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Suve aeg sõitis üks naine oma hobusega üle mäe. Ja korraga näeb: üks vari liigub tema järel. Naine hakkas kartma ja hobune ka. Siis ütles vari: "Löö mind piitsaga!" Aga naine ei löönud piitsaga. Jõudsid juba sinnani, kus präegult on kõlakoda. Siis vari ütles naisele: "500 aastad olen ma juba maganud ja 500 aastad magan veel, enne kui välja tulen!" Naine vaatas tagasi ja kuulis raha kõlinat. Seal kohal on rahaauk.

RKM II 83, 102/3 (5) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Rakvere linn olnud ennem teiselpool mäge. Aga see oli maa alla kadunud ja see vari pidi olema Rakvere vaim. Nõnna hakati seda mäge kutsuma Rakke mägi. Aga kui seitse venda ühtemoodi vesihallides riietes ja ühte nägu on ja siis lähevad Rakke mäe harjale, siis Rakvere linn tuleb tagasi.

RKM II 83, 103 (6) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Simunas peeti ennemalt laatu. Ja seal lähedal oli kõrts. Seal kõrtsis nemad pidasivad nõnna nõu või aru. Üks lihunik tõi pulli laadale. Aga pull sai tasakeisti lahti ja hakkas möirgama: "Simoon, Simoon." Seal platsil oli ühe venelase haud ja selle mehe nimi oli Simon. See mees tõusis hauast üles ja ütles, et siia saaga kirik ja nimi olgu Simon. Aga mõisnikud ei olnud sellega päri. Ühe mõisniku suguvõsas oli ka olnud mees nimega Simon ja see ei meeldinud neile. Ja nad panid kiriku nimeks Simuna.

RKM II 83, 103/4 (7) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Simuna kirik olla 7 korda ümber veetud hobustega. Hobused olid jõudnud allikani ja koerad hakkasid ulguma. Sinna kohta jäetud kirik ja öeldud, et kui seitse venda tulevad kirikusse, siis kirik langeb maa põhja.

RKM II 83, 108 (12) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mäistes ühes talus oli poiss näinud unes, et põllu peal on suur katel. Hommikul rääkinud seda teistele. Päeval läks poiss kündma, adra jäi paja sanga külge kinni, aga katel oli katki läinud ja ei ole seal midagi olnud.

RKM II 83, 108/9 (13) < Simuna khk., Rakke al. - Liina Kink, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Kaljuste, 67 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mäistes oli ka ühele karjapoisile näidatud unes, et mine võta see totsik ära. Poiss läks hommikul ja leidis selle totsi üles ja see oli kulda täis. Pärast leiti sealt veel kuldraha.

RKM II 83, 125 (1) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Mustlase oru kaldal olid Rootsi kolm suurtükki, kellega oli lastud Mõisamaa väljale. See oli Rootsi-Vene sõja aeg.

RKM II 83, 125 (2) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Must vanamees ja vanaeit olid elanud Rakke külas. Olid varastanud. Naised olid võtt vanamehe ja vanaeide kinni ning saatnud minema. Vanamees ja vanaeit olid elanud Mustlase orus. Teinuvad endale osmiku. Elanud seal suvel ja talvel. Aga vargil käinud ikkagi külas. Varastanud, mis kätte saanud. Lehmad aetud vainule. Aga vanamees oli läind vargile. Naised olid peksnud vanataati ja vanaeite. Siis olla ka nad sealt ära kadunud. Sest saanudki org nimetuse.

RKM II 83, 129/30 (11) < Simuna khk., Kamariku k. - Õie Rohtmaa, Rakke Keskkooli õpil. < Juhan Pajula, 70 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2004
Rakke Mäe kallakus on 4 suurtüki pesa. Moonaladu on old mäe küljes. Enam-vähem on see koht näha. Sõjatee on nähtav, mis läheb moonalao juurde. Mustlase orus on näha kaevukoht.

RKM II 83, 133 (2) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laiuse kirikuõpetaja maja juures on suured tammed, mis praegu ei võta kolme mehega ümbert kinni. Olla Karl XII istutatud.

RKM II 83, 134/5 (4) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti põlnud mingisugused rohtusid kättesaadavad töölisrahvale. Mis olid, olid hirmus kallid; ja veel rohud katku vastu, mis levis kiiresti ja mis niitis inimesi nagu hull. Katk olla tulnud vahel jõge mööda paadiga, milles istunud hall mees. See oligi katk. Vahel tuli katk halli joana. Ja kui inimesed näinud niisugust juga, olnud lähedal asuvad külad tühjad. Inimesed aga pagesid soodesse, kus kasvas metsik tooming. Inimesed närisid oksad ja lehed, tüve ja isegi mullased juured, sest see toomingalõht peletas katku minema. Katk kartnud toominga lõhnagi läinud kaugelt, eemalt. Rahvas aga palunud kirikus, et rohkem toomingaid kasvaks ja et katk neid külastama ei kipuks.

RKM II 83, 135/6 (5) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kairika Kärsna 2003
Laiuse külast ülesse minna on suur tiik, kust vanasti langenud alla Laiuse kirik. Kiriku rist olla veel päikesepaistelistel päevadel näha, mis hiilgavad kalliskivina. Seal leotati veel linu, aga kui linad välja tõmmati, olnd vesi sama puhas kui likku pannes. Inimesed käisid sääl pesu pesemas.

RKM II 83, 136/7 (6) < Simuna khk., Lasinurme k. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Adeele Tikerber, 72 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siniallikas olla Laiuse mäe peal, suur järv, mida ei tea keegi, kui sügaval on põhi. Vanad julged mehed pannud mitu-mitu köit otsastikku, panid rasked pommid otsa ja hakkasid põhja laskma. Köis oli vajunud vajunud, aga põhja ei puutunud. Köis sai otsa, aga põhja ei olnud veel. Kui hakkasid välja tõmbama, tõmbasid välja ja... verine lambapea oli otsas!

RKM II 83, 140/1 (12) < Simuna khk., Lasinurme k. < Laiuse khk. - Maie Lainevee, Rakke Keskkooli õpil. < Ilmar Leiten, 28 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Muugas keset soolaukaid olla üks suur allikas, kel pole olnud põhja. Kord läinud talusulane sinna härgi jootma, kes olnud ikkes. Härjad läinud ikka sügavamale ja sügavamale, kui äkki olla olnud härjad kadunud vee alla. Pärast seda juhtumit olla lastud märgitud pardid prooviks. Ja ka pardid tiirelnud, kuni viimaks kadunud. Pärast leitud märgiga pardid kuskilt mererannalt. Arvatakse, et sellel allikal on mingi suur ühendus merega.

RKM II 83, 145 (1) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Seljamägi on saanud sellest, et Kalevipoeg kandis liiva oma mantli hõlma sees. Kui tema liivaga läks, siis läks kuuehõlm katki ja liiv jooksis maha, nii tekkis Seljamägi.

RKM II 83, 145 (2) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Piibes oli kõrts. Kõrtsis oli palju joodikuid. Rahvas rääkis, et Seljamäes on varandust. Joodikud läksid kaevama ja siis hakkas vett imbuma ja pärast tekkis jõgi.

RKM II 83, 146/9 (5) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Valdo Mattisen, 36 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Praeguse kolhoosi Tulevik uute karjatallide taga liivaaukudes kasvas mänd, mis saeti kolhoosi algupäevil maha. Sellest männist räägib vanarahvas, et Põhjasõja ajal olnud seal kohal lahing ning üks Rootsi sõjaväelane saanud seal surma. Sõjaväelane maetud koos oma hobusega sinna liivaauku ning istutatud hauale mänd. Räägiti, et oli maetud sinna ka tema varandus, kuld- ning hõbeasju. Kodanlikul ajal kaevati see haud ühel ööl lahti. Kas sealt midagi leiti, seda ei tea keegi, aga ümbruskonna taludest käisid inimesed seda auku vaatamas. Kaevajaid oli kaks. Ühel olid jalas kalossid, teisel saapad, nii oli näha liival jälgedest.

RKM II 83, 149 (6) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Valdo Mattisen, 36 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanarahva jutu järgi nähtud vanasti Piibes Seljamäel öösel pääle kella 12 põlemas igal õhtul tuld. Tule põhjuseks olla ühe rändkaupmehe vaim. Kaupmees olla tapetud Seljamäel ning tema varandus ja raha röövitud. Aga seda tuld pole keegi julgenud vaatama minna lähemalt.

RKM II 83, 151/2 (9) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Edru k. - Heili Muru, Rakke Keskkooli õpil. < Helene Neimann, 72 a. (1959) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti oli mõisaaeg. Mõisnikud ehitasid endile majasid. Nad tahtsid ehitada endi majad madalamatesse kohtadesse, rohkem vee äärde. Säälsamas peeti ka vanasti laatasid. Inimesed müüsid oma kaupu, kellele arvasid. Mõisnikul oli suur pull. Ka see mõisahärra suur pull oli sääl laada platsile kinni pandud. Ja keegi ei julgenud teda puutuda. Kõik kartsid teda. Aga sääl tuli korraga üks hull või loll ja päästis mõisahärra pulli lahti. See pull hakkas siis kraapima ja ise karjus: "Simoon! Simoon!" Ja hiljem lastigi ehitada kirik sinnasamasse platsile, kus pull karjus ja kraapis. Nimeks pandi Simuna.

RKM II 83, 161 (1) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Jaan Kivimägi, 88 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rahaauk on siin mäel. Üks moonamees on rahakasti ära viind. Ost omale kolm suurt talu.

RKM II 83, 161 (3) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Liina Lubjak, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Keegi nägi, rahaauk põleb. Tema läinud sinna ligi ja viskand oma liigetega taskunoa sinna sisse. Ja see visatud temale tagasi. Otsekohe läind temale säärde. Ja siis kadus tuli ära. Kui hõbedat rahaauku sisse visatud, siis jääb auk lahti, siis saab raha.

RKM II 83, 161/2 (4) < Simuna khk., Tammiku k. - Õie Konetski, Rakke Keskkooli õpil. < Liina Lubjak, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Mõisamaal Trelli koha sees on kuristikuauk. Kevadel suunduvad kõik veed sinna kokku. Nii kui maa sulaks läeb, siis võtab kuristikuauk, keerab kõik veed sealt alla. Üks seitsekümmend aastat tagasi, siis olla sealt üks kurikas visatud ja see kurikas olnud Tammiku järvest välja tulnud.

RKM II 83, 178 (2) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Vanarahvas räägib, et Rahaaugu mäel olnud rahapada. Ja mõisnik lasknud meestel sealt kaevata suure kivi äärest ning pada tulnud nähtavale. Pada oldud lati abil üles tõstetud. Üks meestest oli ütelnud: "Siit saavad sundid ja sandid." Kuid mõisnik vihastanud sellepeale ja ütelnud: "Siit ei saa peale tööliste keegi." Samal momendil astunud keegi kogemata lati otsa peale ja latt läinud katki ning pada kukkunud alla. Aga enam ei leitudki.

RKM II 83, 178/9 (3) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Räägitakse, et kaks meest teinud teed, mis läheb üle Tammiku linnusemäe. Neil oli olnud kaasas ka lõhkeainet. Aga sinna rahaaugu kohta, mis mõisnik lasknud kaevata, olevat langenud suur kivi. Ilvese Jüri oli proovinud seda kivi lõhkuda pooleks püssirohuga, kuid sellest ei tulnud välja midagi. Aga need mehed olid selle kivi õhku lasknud ja järgmisel päeval polnud mehi kuskil ega tulnud endi palga järgi.

RKM II 83, 179/80 (4) < Simuna khk., Tammiku k. - Maimu Stein, Rakke Keskkooli õpil. < Aleksander Stein, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rahaaugu mäel olevat vanasti rahva jutu järel rahaauk ööseti paksu suitsu välja ajanud. Ühel korral üks mees visanud sinna auku terasvedruga taskunoa ja nuga olevat karanud tagasi otse mehele säärde. Kes oleks sinna visanud hõberaha, siis poleks enam rahaauk suitsenud.

RKM II 83, 187/9 < Koeru khk., Ao k. - Maire Tiik, Rakke Keskkooli õpil. < Alviine Pärisalu, 63 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Seal oli üks ilus tüdruk, aga vaene orjalaps. Iga mees, kes teda näinud, hakand teda armastama. Kaks rikast poega tahtsid teda naiseks saada, aga kahele minna ei saa. Oli teise maha jätnud, teisele läinud. Aga teine olnud selle asja üle väga õnnetu. Käinud siis targa käest nõu küsimas, kas ta ei saaks abiks olla. Tark ütelnud, et saab küll, kui maksab palju. Mees lubanud maksta niipalju, kui nõuab. Nõidunud selle noore naise metsahundiks. Tal oli maha jäänud kahekuune laps. Tal oli väga kahju. Hulkus kaks päeva metsas, kolmandal päeval tuli kodu. Visanud hundinaha seljast maha kodu ligidale kivi otsa. Läinud lapse juurde ja imetanud last ja siis tõmmanud hundinaha ümber ja läinud metsa. Niimoodi oli käinud tükk aega. Mees läinud targa juurde nõu küsima. Naine käib kodus, aga midagi ei räägi. Tark öelnud: "Ma õpetan sind, kui tasud mulle. Kaeva see kivialune õõnsaks ja küta kivi kuumaks. Kui ta tuleb, viskab selle naha kivi peale, siis jääb ta inimeseks. Nahk hakkab kõrbema." Ta küsis mehe käest, mis kõrbehais see on. "Ei ole midagi, külarahvas tapsid sigu ja kõrvetavad karva." Hakkand siis metsa minema, nahk olnud kõrbend. Jäänd siis inimeseks, aga sõnagi põle rääkinud, muudkui nutnud. Mees läinud targa juurde: "Tema ei räägi minuga. Kas jälle võid mulle abiks olla?" Tark öelnud, et mine kodu ja too hobune laudast välja ja pane rangid, aga ära sa õieti pane. Pane nii kaua, kui ta hakkab rääkima. Viimaks ütles ta mehele: "Kui kaua ma vaatan su tempe," ja siis jäi ta inimeseks. "Küll oli raske hundi elu elada," ütles naine mehele.

RKM II 83, 194/5 (3) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Anti Ivanov, Rakke Keskkooli õpil. < Anna Suurkask, 84 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rakke mäge nimetatakse rahaaugu mäeks. Mitmed olla otsimas käinud, kuid pole leidnud raha.

RKM II 83, 195 (4) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Anti Ivanov, Rakke Keskkooli õpil. < Anna Suurkask, 84 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tammiku olla oma nime saanud sellest, et seal kasvab palju tammesid.

RKM II 83, 207 (1) < Simuna khk., Rakke v., Väike-Rakke k. - Maie Ots < Rosalje Helene Ots, 75 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ühel päeval läind üks poiss nimega Andres kartulivõtjaid kutsuma. Noh, hakanud siis kodu tulema. Tuld, saand Siniallika juurde, näind: hall vasikas tuleb välja ja teda taga ajama. Poiss joost niikaua, kui ää väsind. Saand ühe maja juure ja pugend peitu. Natukese aja pärast olla läind vaatama. Põld enam keegi vasikat näind. See juhtus Väike-Rakkes.

RKM II 83, 233/4 (2) < Simuna khk., Rakke v., Keramäe t. < Koeru khk., Õle k. - Gunnar Paalberg < Eliise Arnis, 60 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas Oleviste kirik oma nime sai. Kirik sai valmis, aga keegi ei teadnud meistre nime. Kui meister pani torni tipus risti, läks sealt keegi mees alt läbi ja hüüdis: "Näe, kuhu Olevist ronind!" Ja vihast, et tema nimi on teatavaks saanud, kukkus mees maha ja uss roomas tal suust välja. Ja nüüd on täpselt selle koha peal, kus meister alla kukkus, raiutud kivi sisse selle mehe kuju, uss suust väljas.

RKM II 83, 234 (3) < Simuna khk., Rakke v., Kingsepa t. < Simuna khk., Paasvere k. - Gunnar Paalberg < Rosalie Tiido, 70 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Simuna kirik Simuna kirik pole kohe nii suur olnud, vaid teda on mitu korda suurendatud. Kui kiriku suurendamisel altari ette põrandat löödi, märgati seal all keldreid, kus olid palsameeritud parunid lahtistes surnukirstudes. Mõnele parunile oli olnud nuut kõrvale pandud, mõnele viinapudel. Ühel parunil olla olnud jalg kõver.

RKM II 83, 235/6 (5) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Kord kündnud sulane Lell Toomasoo krundi peal. Adra sahklusika vits läinud katki. Sulane teind uue. See jälle läinud katki. Nii kordunud see kakskümend seitse korda. Sulane hakkas vitsa tegema. Ise aga vandus, et mis tal kuradil ikke on. Seepeale olla kõlinat kuulda olnud ja rahapada langenud sügavikku. Teisel aastal samalt põllult kartuleid korjates leidis üks Anne-nimeline naine mulla seest põlletäie raha. Müüs ära selle raha juutidele ja sai vastu seitsesada rubla. Ka minagi olen neid juute näinud. See oli 75 aastat tagasi.

RKM II 83, 236/7 (6) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Sallas Oitvee talu juures on vana kalmistu. Muud ei ole sealt leitud kui surnuluid. Ja maja vundamendikraavi kaevajad leidsid sealt 7 surnupealuud ja matsid nad sinnasamasse kraavi tagasi. Perenaine olla lugenud seal juures Meieisapalve ära. Jaan Viirmann oli tol ajal Salla mõisas äestajapoisiks. Äestades leidis ta pealuid ja igasuguseid konte. Ja pärast põldu trullides oli ta selle ära unustanud ja kui ta trulliga üle maa käis, juhtus ta samasse kohta, kus need pealuud olid olnud. Trulliga üle minnes purunesid pealuud krobisedes. Sellest ajast peale hüütakse seda kohta Kabelimäeks.

RKM II 83, 237/8 (7) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Kadiküla k. - Gunnar Paalberg < Anna Viirmann, 72 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Kord käinud vaene tüdruk metsas seenil. Äkki märganud põõsa ääres ühte halli vanameest, kes teda enda juurde kutsund. Vanamees ütelnud tüdrukule, et ta tuleks siia öösel kell 12. Siis ta andvat talle toobitäie raha. Aga seda ta ei tohtivat emale rääkida. Tüdruk läkski koju. Aga ta astus vanamehe keelust üle ja rääkis sellest emale, mida ta metsas nägi ja kuulis. Siis läks ta öösel kell kaksteist metsa samale kohale. Vanamehel oli toop kuhjaga raha täis. Siis ütles ta tüdrukule: "Kui sa poleks emale rääkinud, siis sa oleksid saanud selle toobitäie raha, kuid valetamise eest ma sulle raha ei anna!" Seda öeldes olla vanamees kadunud olnud.

RKM II 83, 252/3 (6) < Ambla khk., Tapa l. - Helmi Poll, Tapa Keskkoli õpil. < rahvasuust (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas tekkis Porkuni järv. Ennemuiste kinkinud metshaldjas ühele Märjamaa mehele märsi. Viimane olla kogemata piibuvarrega märsile augu sisse torganud. Mõtelnud siis mees, et mis ta selle katkisega peale hakkab ja visanud märsi maha. Märss polnud aga tavaline märss, see olnud sihuke, kust vesi otsa ei pidavat saama. Algul tekkinud lõik, siis tiik ja lõpuks järv, mida märsi kautaja nime järgi Porkuni järveks kutsutakse.

RKM II 83, 268/9 (1) < Rapla khk., Kehtna v. - Märt Reino, Kehtna kooli õpil. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Muistend Kuld- ja Silmallikast Kehtna asulast umbes 2 km Lelle teed on maantee lähedal jõe ääres kaks kaske. Nende kaskede all on kaks allikat. Suurem nimetatakse Kuldallikaks väiksem aga Silmallikaks. Viimane paistabki nagu sinine silm rohelisel heinamaal. Vanasti oli läinud tee allikast mööda. Kord läinud üks rikas kaupmees sealt suure rahakastiga mööda ja oli pillanud kasti kogemata vette. Kaupmehel oli küll kahju, aga mis sa enam ära teed, kui kuld juba allika põhjas. Sellest tulebki nimi Kuldallikas. Silmallikast aga teatakse rääkida järgmist. Inimesed, kellel olid silmad haiged, läinud allika juurde ja visanud metallraha allikasse. Siis pannud allika vett silmade peale ja see teinud silmad terveks. Sellest saanud allikas oma nime. Silmallikas. Need mõlemad allikad on teineteise lähedal. Allikatest natuke maad eemal on muiste asunud püha hiis. Rahvas tuli vanal ajal sinna pidutsema ja nõu pidama. Seal kasvab praegugi veel pühasid kaski. Praegu on seal hiiekohal kõrgem kuiv, mis heinamaast ümbritsetud, ja kasvab seal kaski, mõned küllalt vanad.

RKM II 83, 282 (2) < Hageri khk., Lümandu k. - Sirje Ambos, Hageri kooli õpil. < Maali Altamm, 56 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Lümandu ristteelt peavad minema märgikivid kuni Pärnikuni, sealt keerama vasakule kuni 41. kv. sihi peale. Sihi peal on üks suur kivi väiksemate peale tõstetud. Vanarahvas tõendab, et kivi all olnud kulda ja üks tuuletallaja tõstnud kivi üles. Kas ta kulla sai, seda ei teata.

RKM II 83, 290/1 (2) < Hageri khk. - Silvi Kreisberg, Hageri kooli õpil. < A. Torilo (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ruila mõisa väljal on suur kivi. Selle oli visanud vanapagan. Vanapagan oli tahtnud hävitada Oleviste kirikut. Käsi oli aga vääratanud ja kivi kukkunud mõisa põllule.

RKM II 83, 292 (5) < Hageri khk. - Silvi Kreisberg, Hageri kooli õpil. < Leida Torilo, 36 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Endise Hageri kirikumõisa tiiki on maetud kulda. Kuld oli vanasti sõja ajal tiiki maetud. Pärast ei leitud enam kohta üles ja kuld on veel praegugi seal.

RKM II 83, 322/3 < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - Laine Raik, Tagala kooli õpil. < Ida Raik, 47 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Muistend Kihelkonna ja Mustjala kiriku tekkimise kohta. Kui Suur Tõll hakkas vanaks jääma, hakkas Saaremaale palju võõrast rahvast sisse tulema. Saarlased ei teadnud midagi paha karta ja andsid võõrastele igal pool ruumi. Võõras rahvas hakkas viimaks ennast peremehena tundma ja ehitas endale ilusaid losse, kirikuid ja linnu. Siis läksid saarlased Suurt Tõllu paluma, et Tõll nendele ka kiriku ehitaks. Tõll kandis ehituskive kokku küll maalt ja merelt. Merepõhi oli mudane ja muda hakkas Tõllu jalgade külge. Tema järele jäid mustad jäljed, mis viisid kiriku juurde. Sellepärast hakkas rahvas hüüdma seda kirikut Mustjala kirikuks. Suure Tõllu poeg nägi, mis isa tegi ja hakkas ka kirikut ehitama Kihelkonna rahvale. Kui kirik valmis, nägi Suur Tõll, et poeg ehitas palju ilusama kiriku kui ta ise. Isa vihastas, võttis maast suure kivi ja virutas kiviga vastu kirikutorni. Kirikutorn kukkus poolest saadik maha. Torn küll parandati ära, aga jätkukoht jäi Kihelkonna kiriku tornil sisse. Sellepärast ongi Kihelkonna kiriku tornil jätkukoht sees.

RKM II 83, 330/6 < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Ranna k. - Liili Suurna, Tagala kooli õpil. < Marie Rauk, 69 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapagan ja Suur Tõll. Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks. Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta. Selleks hakkas Vanapagan Teesuu rannast kraavi Karujärve kaevama, et vesi seda kraavi mööda järvest merre voolaks. Ümbruskaudsed inimesed läksid Tõllult abi paluma. Tõll läks kohe inimestele appi. Ta lõikas enesele kolm pihelgast keppi, läks nendega Vanakurja otsima. Vanapagan laskis tööväsimuse peale parajasti leiba luuse, oda pea all. Ja jälle ei teadnud ta Tõllu tulekust midagi. Magusat und nähes tunneb Vanapagan korraga hirmsat valu kõhus. Laugusid lahti lüües näeb: Tõll seisab ta ees, kolm pihelgast keppi käes, käsi valmis teist korda lööma. Vanapagan kargas nagu tuul püsti ja laskis kannad välkuma. Suure rutuga ei mõelnud oda peale ja tallas oda puruks. Putkates ise kaebama: "Oda läts! Oda läts!" Sest ajast peale hüütakse talusid, kus Vanapaganale see äpardus juhtus, Odalätsi küla taludeks. Hirmu ja valu pärast trampis Vanapagan nii tugevasti jalgadega vastu maad, et igal pool, kus ta jala maha pani, vee maa seest välja pigistas. Vett tungis nii palju, et allikas iga jälje kohale tekkis. Veel praegu võib neid allikaid Pidula mõisa ligidal näha. Suur Tõll ei tahtnud aga Vanapaganat nii hõlpsasti minema lasta. Ta jooksis Vanakurjale järele. Vanapagan putkas eest mere poole. Kõruses Säädi juures sai Tõll Vanapaganale mööda sääri sähvata. Sellest tulebki nimetus Säädi. Nüüd tuli meri vastu ega Vanapagan pääsenud enam edasi. Tal tekkis mõte merre teed teha. Vanapagan kahmas kahe käega liiva, viskas enese ette merre. Sinna, kust ta liiva võttis, tekkis Sarapiku järv. Nõnda tekkis tee merre. Tee on kujult nagu katusehari. Seda liivaseljandikku nimetatakse nüüd Harilaiuks. Varsti oli aga Tõll Sarvikul jälle kannul. Vanapaganal surm silma ees. Ei olnud aega teed teha. Sajatades kahmas Sarvik tee lõpul merepõhjast peotäie väikseid kive ja viskas tagaajaja poole hüüdes: "Palju põrsaid, pisut podi!" Sellest ajast saadik hakkas sealse ranna rahvas rohkesti sigima, aga maa jäi kiviseks ja kasvatas vähe vilja. Sajatamise järele kargas Vanapagan Tõllu eest merre. Lootis ujumisega end päästa. Meri aga lainetas seekord tugevasti. Sarvik ei jõudnud suurte lainete vastu võidelda. Lained matsid ta enese alla ja uputasid ära. Sarved viskas torm pärast suure kolinaga randa. Sellest ajast saadik hüütakse seda randa Kollinga rannaks. Vanapagana keha jäi mere põhja. Tursad sõid liiga palju ta liha, seepärast paistetasid nende lõuad üles ja on praegugi veel paistetanud. Vanapagana keha ümber tekkis madalik, mis on laevadele väga kardetav. Seda hüütakse saarlaste poolt enamuses Laevarahuks, osalt aga ka Kuradi põhjaks. Jutt on rahva hulgas laialt levinud.

RKM II 83, 353 (5) < Jaani khk., Orissaare v., Võhma k., Nupu t. - Piia Vinkel < Juulia Siinar, 69 a. ((1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Vässa mägi Vässa mäge hüitud enne Mikumäeks. Seal olnd kuradid, põletanud raha. Seal oli sinist tuld nähtud. Vanapaganad olnud suurte orkidega seal tule juures.

RKM II 83, 365 (15) < Muhu khk., Muhu v., Külasema k., Koosi t. - Piia Vinkel < Matvei Metsniit, 78 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suurekivi Sii Külasema karjamaal Laugu metsas on suur kivi kadakate seas. Seda hüüdasse Suuregi. Sie on moa peal, punane kivi nagu soome kalju. Tõll olle selle põlle sihes toon, kui luteruse kirku ehitati. Pidan kirgu ukse taha viima, et ei saaks kirku ehita mitte. Kukk lauln. Kivi kukkun käest maha. Põllepaelad läin katki. Peale kukelaulu põlle tohtin käia.

RKM II 83, 367 (16) < Muhu khk., Muhu v., Külasema k., Koosi t. - Piia Vinkel < Matvei Metsniit, 78 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Laiakivi Sealsamas, paarkümmen sammu üle tee on Laiagi. Selle all olle kirst. Ruudi kirst olle kivi alla jään. Kirstus olle kulda. Kui kaks ruutkirstu vastamisi lähvad, siis vajuvad ää. /Jutt Laiakivist ka RKM II 83, 377/9 (23)/

RKM II 83, 375 (22) < Tartu l. < Jaani khk., Orissaare v., Võhma k. - Piia Vinkel < Aarne Vinkel, 40 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
(+ foto) Kaali järve tekkimine. Praeguse Kaali järve kohal olnud ennevanasti mõis. Mõisnikul olnud hulk lapsi. Nendest tahtnud vanem poeg oma noorema õega abielluda. Kirikuõpetaja olnud nõus ainult mõisas laulatama. Kui kirikuõpetaja koju sõitnud, keelanud ta kutsaril selja taha vaadata. Kutsar aga vaadanud siiski selja taha, mispeale mõis ära vajunud. Jäänud ainult sügav auk, kus praegu on Kaali järv, mis rahva arvates on põhjatu (nii sügav, et põhja pole leitud).

RKM II 83, 460/1 (2) < Tõstamaa khk., Tõstamaa as. - Mae Soomets, Tõstamaa Keskkooli õpil. < Anna Köösel, 63 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kohal, kus praegu on Tõhela järv, olnud kunagi soostunud mets. Selle ääres olnud üks talu. Kord läinud mets põlema. Talust tulnud välja peremehe vend ja hüüdnud: "Siidivennad, niidivennad, tulge appi, järi põleb!" Kuuljaid polnud ja nii põlenudki mets maha koos taluga. Kunagise metsa asemele tekkinud aga Tõhela järv.

RKM II 83, 468/9 (2) < Palamuse khk., Voore v. - Enno Nõmme, Tallinna kooliõpil. < Ida Sommer, vanaema, 77 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapagana kivi (a) Ammu aega tagasi olnud Verioja kaldas kõrts, kus Vanapagan õhtuti õlut joomas käinud. Enne kõrtsi minekut moondanud ta ennast uhkeks härraks. Kõrtsirahvale meeldinud see härra väga, sest ta olnud helde ja tellinud kõrtsirahvale ikka õlut. Ükskord öösel hakkas Pikker taevas põrutama. Vanapagan ehmunud hirmsasti. Suurest hirmust kadunud moondus. Kuid veel hirmsamini kohkunud kõrtsirahvas, kui nägid, kes see uhke härra oli. Kõik tormanud kõrtsist välja ja vanapagan nende järel. Kuid lageda taeva all olnud veel hirmsam. Välgud sähvinud vahetpidamata. Vanakuri tormanud jõe ääres asetseva suure kivi alla. Hetk pärast seda löönud välk kivvi. Rahvasuu pannud kivile nimeks Vanapaganakivi. (b) Vanapaganakivi on samas Leegi kolhoosis Verioja jõe kaldal endise Roela vesiveski tammi ligidal. Kõrts on hiljem olnud mõisa viljaait, rahvasuus nimetatakse teda Rotimõisaks. Praegu asub seal Leedimäe 7 kl. kooli internaat. /+Skeem lk. 466/

RKM II 83, 479/80 (5) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Erumäe kants on ennemuiste sõjakants olnud. Seal on lage koht ja ümberringi vall. Keskel on kivivare, siis rahvajutu järgi pidi seal olema rahakast. Seal pidanud olema sõjalaager ja siis maetud raha. Seal on kaevatud, aga ei ole midagi leitud.

RKM II 83, 481 (8) < Nõo khk., Kulbilohu k. < Nõo khk., Konguta v., Aru k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < August Sirk, s. 1887 (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üits Kurgjärv, mu oma heinamaal oli, kadus ära ja nüüd on jälle tagasi. Kui ma poisike olin, uppus sinna kaits inemest ära. Sinna istutati mets peale, nüüd on puud puha vee sees. See on Arul, Järva koht kutsutakse.

RKM II 83, 482/3 (11) < Kodavere khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aline Oras, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rannamõisas Peipsi ääres on suur tamm. Nüüd ta on purunenud, aga omal ajal mahtus sinna 12 inimest sisse (ta oli seest õõnes). Üks oks on haljas ja harul on toed all. Kui vana ta on, ei tea. Rootsi kuningas oli tammekepi maasse pistnud ja ütelnud: "Kui kasuma läheb, tuleb Rootsi valitsus tagasi." Tamm läks kasuma, aga Rootsi valitsus tagasi pole tulnud. Joosep Nõmme pulma aal läks sinna 12 inimest sisse. Pärst keegi oli põletanud ja veel mõni aasta tagasi mahtus vaevalt 6 poissi.

RKM II 83, 484 (14) < Kodavere khk., Alatskivi v., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Paap, s. 1886 (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuningvere järv olevat Kalevipojale kurguni. Ta ei ole kuigi suur, aga nii sügav, ta on põhjatu.

RKM II 83, 489/91 (23) < Jüri khk., Rae v. < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Mari Põldmäe, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rooklas oli jõe kaldal Kruusi mägi. Üks vanainimene ütles, et Põhjasõja ajal oli sinna maetud inimesi. Aga siis hakati sealt kruusi võtma maantee peale. Võeti üsna augud sisse, siis tuli sealt seest luid. Tuli nii palju, et pidi vedamise seisma jätma. Siis tuli sealt sõrmuseid, aga me, lapsed, olime rumalad ja loopisime laiali. Kahte sorti pealuud olid - ühed olid harilikud, teised olid kõiksugu märke täis. Inimesed ütlesid, et kirjaniku pealuud. Üks igavene alp vanamees oli, ta oli sepp ise, võttis ühe pealuu endale, tegi puhtaks ja hakkas viina tõstma. Aga ükskord, kui me mängisime Kruusimäel, kui vanamees tuleb ja ütleb: "Kallid lapsed, ärge puutuge. Ma nägin unes, et ta ütles: "Ma olen teda elus küll tarvitanud ja sina kallad veel pealuusse."" See vanamees oli aga nii ehmunud, et hakkas usklikuks, aga enne oli igavene loru, tegi igasuguseid roppe tükke. Üks vanainime näinud seal unes, et öeldi: "Mine sinna ja vaata, kaeva küüni nurgakivi all, saad suure varanduse." Aga eit oli usklik ja ei läinud, ütles: "Ma suren niigi ära." See küün on aga praegugi alles.

RKM II 83, 491/2 (24) < Hageri khk., Haiba k. < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Jakob Imakaevu, 86 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ebavere mäes on rahaaugud; seal, kus rahaaugud on, aur suitseb - vihmastel aegadel hakkavad mõned kohad aurama. Siis öeldi, et seal on rahaaugud.

RKM II 83, 492/3 (25) < Hageri khk., Haiba k. < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Jakob Imakaevu, 86 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Väike-Maarjast lähevad Kadrinani Kalevipoja vaod. Vao heinamaadel hakkavad Kalevipoja hobuse jäljed, lähevad kuni Neerutini minu teades, aga võib olla, et edasi üks 20 km maad. Aga vanasti peeti sõda, need on vast pelgupaigad või positsioon. Need jäljed on ümmargused, umbes poolteist meetrit läbimõõt. Nende vahet on nõnda üks kümme meetrit. Öeldakse, et Kalevipoja hobuse jäljed - Kalevipoeg sõitis ja hobune oli nii tugev, et jäljed jäid järgi.

RKM II 83, 493 (26) < Kodavere khk., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Kuslap, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kalevipojast räägitakse, et olevat palitusiil lahti kukkunud ja pudenenud liiva maha, sellest saanud Kooljamägi. Mis üle jäi, sellest tegi omale sängi, nüüd on sealt kruusa võetud, ma ise olen kah võtnud.

RKM II 83, 493/4 (27) < Kodavere khk., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Kuslap, s. 1887 (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Rannamõisa tamm olevat Rootsi-aegne. Rahvas räägib, et Rootsi kuningal olevat tõllatiisel katki läinud ja ta pistnud selle kasvama ja ütles: "Kui see tiisel kasvama jääb, siis tuleb Rootsi riik jälle siia elama." See tamm oli nii suur, et 12 leeripoissi läinud sinna sisse (tamm on seest õõnes, umbes 1905. a. paiku on teda põletatud, mille tagajärjel ainult üks oks elujõuline on, aga seegi on üsna suur) ja joonud pudeli viina. Üks kolmandik on vast alles, aga seegi paistab hea jäme olema. Siinkandis ma vanemat puud ei tunne, see peab Rootsi-aegne olema. Võib-olla, et mõni pärn on vanem, aga neist ei ole nagu suurt juttu olnud. Aga see on küll, peab ütlema, hiiglavana.

RKM II 83, 496 (29) < Kodavere khk., Alatskivi v., Naelavere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Alma Fuchs, 76 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma kuulsin, et Mustjärv (asub Kuningveres) on saanud oma nime sellest, et seal on pestud musta oina villa.

RKM II 83, 504 (36) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Meie naabrimaa sees, piiri lähedal olnud suur kivi. Siis räägiti, et keegi elanik, ma ei tea, kas pops olnud või, sellele öeldud unes: "Seal kivi all on raha, anna see kukk minule, siis saad raha omale." See jälle ütelnud: "Mul ei ole ju kukke." "Sul on ju see poiss." Nii et vanakurat tahtnud last endale. Jäi asi poolikuks.

RKM II 83, 504/5 (37) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kamali külas oli veski, saksad lõhkunud paisu ära, nüüd ei ole. Keegi rääkis mulle, et temale oli unes öeldud, et - järv oli seal ja kaldal kuusk - ja siis öeldud, et kuuse all on raha, kästud järgi minna. Aga tema ei ole läinud ja asi jäi sedasi.

RKM II 83, 505/6 (38) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Minu isa rääkis, et Pärnu ligidal on Vaskrääma jaam, tal on üks teine nimi praegu, vanasti oli selle koha nimi Sikka. Poiss tulnud kirikust pühapää ja hõberaha olnud maas kuivamas palju. Tema korjanud ära omale niipalju, kui arvanud. Jänes jooksnud temal ikka taga. Ta läinud koju, jänes jäänud värati taha. Aga poiss jäänud haigeks, hakanud paistetama. Viinud raha tagasi, saanud terveks. Sikka-Selja kõrts oli vanasti, see koht on see, kus see endine kirjeldus juhtus.

RKM II 83, 507/8 (40) < Kodavere khk. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Sealsamas, kui meie külla pöörab, seal oli enne üks mõis, Kärsu mõis kutsuti. Kui neid maid uuendati ja krunti aeti, siis üks poiss kündnud oma maa peal ja seal olnud üks ahervars. Ta püüdnud hästi kõvasti seal vajutada. Korra vaatab tagasi - maas vanad litrid. Mis maa sees leitakse, kutsutakse litrid. Pool kartulikorvi oli neid, siis need oli poisil käest ära võetud ja muuseumi viidud. Riisimann oli selle poisi nimi.

RKM II 83, 516/7 (46) < Kodavere khk., Alatskivi v., Kuningvere k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Narits, 73 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kuningvere talu põllu sees asub Rahamägi. Kui ma noor olin, siis ikka pärisin vanade käest, miks niisugune nimi. Nad vastasid, et seal oli vanasti igal öösel tuld nähtud, keegi pole julgenud sinna minna ja siis tuli välja nii, et keski olevat seal raha kuivatamas käinud. Sellest saanudki nimetuse Rahamägi ja see jääbki talle kasvõi ilma otsani. Ta pole kuigi suur, nüüd on kivid peale veetud. Kui seal tuld nähti, siis ma kuulsin, et oli kaevamas käidud ja raha otsitud.

RKM II 83, 518 (48) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Tikumägi on Kalevipoja peotäis. Ta toonud Peipsist mulda, teinud sängi, siis kukkunud hõlmast tükk maha.

RKM II 83, 518/9 (49) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mustjärv (asub Kuningveres) on kaunis sügav, pealt paistab must. Seal tulevad metsaveed, need toovad seda värvi. Sellest saab ta oma nime.

RKM II 83, 520 (52) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatskivi k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Kaarel Madi, 91 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
On üks tamm Linnamäel, kutsutakse truuduse tamm, seitsmeharuline. Noorenpõlven sai seal mängitud ja lauldud, seda on 40 aastat tagasi, kui ma tema juures käisin. Vanasti olnud mõisas vene suuretükivägi, need lasknud tema pihta märki.

RKM II 83, 526 (60) < Elva l. < Kodavere khk., Pala v., Pala k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Peeter Kull, 73 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
On Ilmjärv. Kui Kalevipoeg Venemaalt tuli, lauakoorem seljas, oli Peipsi talle perssest saadik, Saadjärv saapast saadik, aga Ilmjärv oli hingevõtja - vesi tulnud üle pea. See on sügav, mudase põhjaga, ma pole nüüdki saand teda mõõta, aga ise üks pisike porilomp ta on. Kes teab, võib-olla on nimedki selle järgi saanud.

RKM II 83, 529/30 (67) < Elva l. < Palamuse khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Salme Kull, 58 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kui ma karjas käisin, siis Saadjärve lähedal oli kaks Kalevipoja lingukivi. Teine oli madal, kui kaugelt jooksma hakata, siis sai otsa, aga teisele sai ainult redeliga. Nad on nüüd vast ära veetud, sest nad olid heinamaa sees.

RKM II 83, 530 (68) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ebavere mäel on olnud üks linn vanasti ja seal käib üks vanamees iga saja aasta taga väljas. Ma rohkem ei tea temast, kui ma Virumaal elasin, siis kuulsin.

RKM II 83, 532/3 (73) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olin Teedla mõisas õmblemas. Seal oli teomehele unes näidatud, et sarapuu all, mille juures ta magas, on rahakast. Rauduks pidi olema seal ja ärjaike, ma ei tea milleks, seda ei tohi puutuda. Ta ei julgend üksi minna, et mis ma kaevan võõra maa peal, võttis härra ühes (teistkordsel jutustamisel: võttis valitseja ühes), hakkas kaevama, aga ei leidnud midagi. Ma toatüdrukuga käisin seal sees, köögitüdruk ei julgenud tulla. See mees oleks pidanud üksi minema, aga ta läks härraga.

RKM II 83, 534 (75) < Elva l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Liina Pottsepp, 76 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel (Karl XII) olevat Laiuses istutanud ühe tamme, ütelnud: "Kui see kasvama läheb, saan mina selle maa tagasi." Ei tea, kas ta siis läks kasvama.

RKM II 83, 534/5 (77) < Elva l. < Nõo khk., Aru v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Senni Treial, 64 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel on Laiuse mäe peale vankriaisa püsti löönud: "Kui see kasvama läheb, siis saab Eestimaa oma alla." Seal ongi suur puu. See võis küll olla, sõjaaeg, aisapuu toorest puust. Aga võib-olla mõni istutas sinna puu asemele. Seda juttu räägib rahvas, see on juba lapsepõlves kuuldud.

RKM II 83, 538 (82) < Elva l. < Tartu l. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Elfriide Kangur, 63 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Petseris on suur tamm, annab kolmel inimesel ümber võtta. Selle tamme koor pidi aitama hambavalu vastu ja muude haiguste vastu. Seda ma kuulsin inimeste käest. Nüüd on aed ümber tehtud, ei saa käega võtta, aga mina õngitsesin vihmavarjuga ühe võsu, koort kätte ei saanud.

RKM II 83, 540 (85) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kaarel olnud siin, tal läinud tõllatiisel katki, löönud püsti ja ütles: "Kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi riik tagasi." Tammepuust tiisel olnud. Ta pidi Põhja-Eestis olema, Virumaal, kui Rootsi Kaarel Narva alt tagasi tuli. Mu isa ikka rääkis seda, aga ma ei mäleta, kas see tamm läks kasvama või mitte.

RKM II 83, 541 (87) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Üks kivi on Meeri metsan, Lõsta talu hainamaa peal, toda hainamaad kutsuti Lõsta Sori. Neljakandiline kivi, kuus on peale kasvanud. Siis rahvas rääkis, et seal on vara maha maetud ja kuus peale istutatud, et üles leida. Ma olin karjas, siis kaevasin kah sealt alt.

RKM II 83, 547 (91) < Elva l. < Nõo khk., Pangodi v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Friedrich Kikas, 69 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Umbjärv on üle Elva jõe, Illi vildivabrikust kilomeetrit paar. Siis räägiti, et Umbjärvel olevat ühendus Vaikse järvega alt jõe, luik olevat läbi ujunud. Järved on küll kohakuti, aga ma arvan, et see ei ole tõsi.

RKM II 83, 547/8 (92) < Elva l. < Tarvastu khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Helmi Kaljo, 52 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Viljandimaal, Hentali (Heimtali vald) vallas on Siniallik. See ei ole niisugune nagu teised allikad, vaid tema vesi oli päris sinine ja seal, kus ta maast välja kees, oli nagu suur auk, selle põhi justkui kees. Rahvas rääkis, et selle koha peal pidi olema rahakast maetud.

RKM II 83, 548 (93) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu vanaema kõneles, et Otepääl oli vanasti nii suur sõda, et kõik kohad olnud verd täis, Pühajärv oli kah verd täis. Ainult Jaanuse järvest on sõdurid saanud juua, sellepärast ongi ta nimi, ja kui nad teise inimese jälgi leidnud, siis andnud suud, nii vähe oli inimesi. Mu vanaema kõneles nii, aga ma olin laits ja nii palju ongi mul meeles.

RKM II 83, 548/9 (94) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Kui Rootsi sõda oli siin, siis Roots oli löönud kuiva tammekepi püsti ja ütles: "Kui see tamm kasvama läheb, tuleb Roots siia tagasi." Ja see tamm oligi kasvama läinud. Kui ma laitske olin, mu vanaema kõneles mulle, aga ma ei mäleta täpselt, kus ta pidi olema. Ta üteldi Palupere kandis Tooru mägede peal olevat, aga ma ei mäleta, kus jao peal.

RKM II 83, 548 (93) < Elva l. < Otepää khk., Palupera k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Juuli Lukksepp, 65 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Minu õemees sures äkitselt ära, nii et ei saand sõnagi öelda. Siis tuli unes ja ütles: "Õunaaian on suur rahaauk." Unen seletas nii kõik täpselt: "Seal on kaev ja kaevu lähedale on maetud raha." Aga ma ei läinud ja ei tea tänapäevani, kas ta mattis või mitte.

RKM II 83, 550/1 (97) < Elva l. < Rõngu khk., Rõngu v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Karl Lihu, 75 a., elanud mitmel pool Eestis (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Elva uue koolimaja vastas, kus see spordiplats on, on männid. Rahvajutt räägib, et nende all oli Rootsi kuningas lõunat söönud, kui Rootsi vägi siit läbi läks. Siis ta oli sinna ka tõllatiisli püsti löönud, tõllatiisel oli katki läinud. Ta ütles: "Kui see kasvama läheb, saan ma oma maa tagasi." Ju ta ikka ei läind, sest maad ta tagasi ei saanud.

RKM II 83, 551 (98) < Elva l. < Kambja khk., Haaslava v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Leena Krooman, 94 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihaste/= Ihaste/ kõrtsi ligidal oli Emajões suur kivi. Siis räägiti, et Vana Juudas tahtnud Vooremäe peal seda Toomkiriku peale visata, aga kivi sadas jõkke. Ei tea, kas ta nüüd on alles, ta on vast ära lõhutud.

RKM II 83, 551 (99) < Elva l. < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Jaanimägi, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kald 2004
Kunagi on Vapramäele istutatud Rootsi kuninga poolt üks tamm. Ta on Vapramäelt Tartu poole, Tõravere kõrtsist tulla on ilus ülesminek, aga Peedu poolt on hirmus vaevaline maa.

RKM II 83, 551/2 (100) < Elva l. < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aliide Jaanimägi, 66 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kald 2004
Kui ma laps olin, siis kuulsin, et üks naine nägi unes, et Võru teed minna oli Tõrvandi kõrts, üks 6 kilomeetrit Tartust. Siis ta nägi unes, et seal olevat kõrtsi rehe all nurgas 10000 rubla. Ta ise rääkis, et oli leidnud üles kah, aga pärast tuli välja, et see pole tõsi.

RKM II 83, 553/4 (103) < Elva l. < Nõo khk., Keeri k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Anna Paluoja, 57 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu vanaisa rääkis, et Talinas oli Ülemise järve kaldal käinud ühe kivi otsas istumas üks vanamees. Tema küsis: "Mis sina, vanaisa, istud siin?" Siis ta vastas: "Ma olen Ülemise järve vaht. Kui ma järve tamme eest ära lõhun, siis jääb kogu Talin vee alla." See pidi olema siis vete kuningas. Ükskord poiss läinud kivi juurde ja küsinud: "Kui palju aega veel on?" Ta vastas: "Ta ei ole veel valmis, aga kui ta valmis saab, siis ma tõmban värati eest ja kogu see linn läheb merre."

RKM II 83, 554/7 (104) < Elva l. < Nõo khk., Keeri k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Anna Paluoja, 57 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olen kuulnud, mu isa kõneles, et ühel mehel oli palju kulda. Ta mattis raha keldri, aga hakkas mõtlema, et hakatakse keldrit sügavamaks kaevama ja leitakse üles. Siis tegi seina sisse augu ja pani sinna sisse. Aga unes üks hääl ütles: "See maja võib ära põleda ja poisikesed hakkavad varemetes sorima ja leiavad selle ja sa ise võid ju sisse põleda!" Siis ta läks metsa, leidis ühe kivi ja kaevas terve nädal aega auku, kivi oli maru suur ja raha pidi kah sügavale matma. Läks palju aega mööda ja tema rääkis ühel päeval poisile, pojapojale, et tal on palju kulda ja ta kingib selle talle. Poiss küsinud: "Kus sul siis see kuld on, näita mulle?" "Kasva veel veidi, küll ma siis näitan." Aga vanaisa jäi haigeks ja ütles ühel päeval: "Ma olen ikka sulle seda kulda lubanud ja nüüd annan ta sulle kätte." Siis läksid nad sinna, kus see kivi on ja hakkasid kaevama. Kaevasid paar-kolm päeva. Siis vanaisa ütles: "Oota nüüd, ma lähen kivi alla ja toon kulla välja." Aga nigu ta sinna läks, nii kivi kukkus peale. Kivi oli suur, üks inime ei jõudnud liigutada ja vanaisa saigi surma. Pärast tõsteti kivi üles ja võeti vanamees välja ning hakati veel otsima, aga ei leitud midagi. Siis üks vanamees olnud seal, ta ütles, et vanasti oli nii, et kelle käega pandud, selle käega võetud. Siis kraabiti selle surnu käega mitu päeva, aga ei leitud midagi. Võib-olla, et nad ei kaevanud nii sügavale nagu tarvis oli ja kuld võib nüüdki alles olla. Mu vanaisa ikka rääkis seda, kui ma laps olin. Siis ta näitas mulle kah seda. See on Rakke juures, seal, kus see kivist Kalevipoja säng on, see on üks suur kivi, sellel on näha, kuidas ta magas, küünarnuki jäljed ja kõik oli näha. Siis seal oli see kivi kah, mille all raha pidi olema.

RKM II 83, 563 (109) < Elva l. < Rõngu khk., Rõngu k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Karin Puna, 36 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Ma olen kuulnud, et Arbi talu maa peal mänd on Rootsi kuninga poolt istutatud.

RKM II 83, 566/7 (112) < Hageri khk. < Häädemeeste khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Aleksander Arumäe, 62 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Võiste mäed on Tahkuranna valla järel. Nad on merepinnalt kaunis kõrged. Seal olid Rootsi sõja aeg lahingud olnud, kui rootslased meie maal olid. Seal oli leitud sõjariistu. Jõulu külas oli läinud taluperemees kartuleid kündma. Sahk jäänud raudkasti taha, ta arvas, et on kivi, pani märgi, et pärast kaevab kivi välja, muidu lõhub saha ära. Hakkas kaevama - raudkast, Rootsi raha täis. Siis andis muuseumile.

RKM II 83, 571/3 (116) < Kodavere khk., Naelavere k. < Saarde khk., Tihemetsa al. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Henrik Kosengranius, 80 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Meie perekonnas juhtus imelik lugu. Mu vanaisa hakkas surema, kui ma 6-aastane olin. Mu isa ütles ikka, et tal peab raha olema ja kaevas kogu põrandaaluse üles. Aga ei kedagi. Noh, 6 või 7 aasta pärast põles meil maja ära. Ükskord isa läheb kodust ära. Me võtsime vennaga adra, sellel oli kitsas nina söödi kündmiseks, et laia turvast ei jõua hobene üles vedada. Ega tol ajal veel pöördsahka ei olnud. Läksime kündma vana maja aset, et seda on tuhk hästi väetanud. Korraga nägin pudelit. Mis pudel see on? Vaatan - paberid sees. Viisin ema kätte, ema ütleb, et see on vanaisa raha. See oli laia peaga vanaaegne ¨ampanjapudel. Kitsa ninaga ader tõi ta välja maa seest. Seal oli sees 321 rubla - vene rahad ikka tol ajal. Isa läks linna ümber vahetama, käigust maas olid juba. Rentei (riigi hoiukassa, ma ei tea, kuidas ta nüüd on) ei olnud vahetanud. Sealt lähedalt üks advokaat oli palve teinud ja saatnud rahaministeeriumi. Siis tuli järelepärimine, mis raha see on, kus ta nii kaua on olnud. Politseilt ja vallast. Need olid vastanud, et maja oli ära põlenud, põlemise ajal kaotsi läinud ja nüüd välja tulnud. Ja siis tuli kord povestku. Oktoobrikuus, me andsime raha sisse aprillis. Siis tuli otsus, et ministeerium on otsustanud raha tagasi maksta uutes rahades. Saime 319 rubla, 2 rubla läks postikuludeks.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101 Järgmine lehekülg ]